Hankeleping "Arenguprogramm laste heaolu valdkonna juhtidele (2 gruppi, 2026–2027)" nr 2- 14/18140-1 Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi käsundiandja), registrikood 70001975, asukoht Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn, mida esindab peadirektori 10.07.2026 käskkirja nr 3-1/30-1 „Peadirektori asendaja määramine“ alusel üldosakonna juhataja Leila Siiroja ja Excellence Koolitus- ja Arenduskeskus OÜ (edaspidi käsundisaaja), registrikood 12051379, asukoht Veerenni tn 24, 10135 Tallinn, mida esindab juhatuse liige Annika Allikas, keda nimetatakse edaspidi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva käsunduslepingu (edaspidi nimetatud leping) alljärgnevas: 1. Lepingu üldsätted, ese ja eesmärk 1.1. Leping on sõlmitud väikehanke „Arenguprogramm laste heaolu valdkonna juhtidele (2 gruppi,

2026–2027)“ (viitenumber 309605) tulemusena. 1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on hanke alusdokumendid, käsundisaaja pakkumus,

pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. 1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad (edaspidi ka lepingu dokumendid):

1.3.1. Lisa 1 – tehniline kirjeldus; 1.3.2. Lisa 2 – pakkumus.

1.4. Juhul, kui lepingus või lepingu dokumentides toodud sätted on omavahel vastuolus või kui esineb vastuolu nimetatud dokumentidest tulenevate sätete ja muude lepinguga seonduvate õigusaktide või dokumentide vahel, lähtuvad pooled alljärgnevast tähtsuse järjekorrast: 1.4.1. hanke alusdokumendid; 1.4.2. käsundisaaja pakkumus; 1.4.3. leping.

1.5. Käsundisaaja on kohustatud täitma mistahes muid lepingus nimetamata nõudeid ja toiminguid, mis oma olemuselt on vajalikud lepingu eesmärgi saavutamiseks.

1.6. Lepingu esemeks on arenguprogrammi läbiviimine, mille täpsem kirjeldus on toodud hanke alusdokumentides ja käsundisaaja pakkumuses.

1.7. Lepingu kehtivuse pikkuseks on 17 kuud. 1.8. Arenguprogrammi läbiviimist rahastatakse Šveitsi-Eesti koostööprogrammi

Sotsiaalministeeriumi programmikomponendi „Sotsiaalvaldkonna spetsialistide tasemeõppe ja kvalifikatsiooni kaasajastamine ning koolitus- ja tugisüsteemi arendamine“ vahenditest.

2. Lepingu hind ja tasumise tingimused 2.1. Käsundiandja tasub käsundisaajale lepingust, käsundisaaja pakkumusest (lisa 2) ja hanke

alusdokumentidest tulenevatele nõuetele vastava arenguprogrammi läbiviimise eest kahele koolitusgrupile (sh ettevalmistustööd) 92 700 eurot (edaspidi lepingu hind). Hinnale lisandub käibemaks.

2.2. Lepingu hind on käsundisaajale siduv ja sisaldab endas käsundisaaja tasu ja kõiki lepingus nimetatud kulutusi käsundi täitmiseks lepingu raames. Lepingu hind ei sõltu kulutuste või töömahu suurenemisest või mistahes muude käsundisaaja või kolmandate isikute kulutuste suurenemisest lepingu täitmise ajal.

2.3. Käsundiandja tasub käsundisaajale etappide kaupa vastavalt Lisas 2 toodud tegevustele. Lepinguliste tööde maksumused on kajastatud lepingu Lisas 2 (pakkumuse koosseisus maksumuse vormil). 2.3.1. I etapis – pärast arenguprogrammi läbiviimise ettevalmistustöid. 2.3.2. II etapis – pärast arenguprogrammi iga koolitusmooduli läbiviimist.

2.4. Tasumine toimub käsundisaaja esitatud arve alusel, mille maksetähtaeg on vähemalt 14 tööpäeva.

2.5. Käsundisaaja esitab käsundiandjale raamatupidamise seadusele vastava e-arve (edaspidi arve) ning märgib arvele käsundiandja kontaktisiku nime, lepingu numbri 2-14/18140-1, riigihanke viitenumbri 309605 ning hankelepingu osa viitenumbri 309605 001 000 000. Tingimustele mittevastav arve ei kuulu tasumisele.

3. Poolte õigused ja kohustused 3.1. Kui lepingu täitmise käigus tekib käsundisaajal vajadus meeskonnaliikme(te) vahetuseks,

peab ta selle eelnevalt käsundiandjaga kirjalikult kooskõlastama. Meeskonnaliikme(te) vahetumise korral peab olema tagatud, et käsundit täidavad vähemalt hanke alusdokumentides nõutud kogemuse ja kvalifikatsiooniga isikud.

3.2. Käsundisaajal on õigus: 3.2.1. saada lepinguga kokkulepitud tasu; 3.2.2. nõuda käsundiandjalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte

rohkem kui 5% lepingu hinnast, kui käsundiandja viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega.

3.3. Käsundisaaja on kohustatud: 3.3.1. teavitama käsundiandjat kõikidest asjaoludest, mis võivad takistada töö teostamist

käsundisaaja poolt; 3.3.2. lepingu täitmise käigus kolmandate isikute autoriõigustega kaitstud teoste kasutamisel

järgima autoriõiguse seaduse sätteid (materjalide osas, mille käsundisaaja on saanud käsundiandjalt, tagab autoriõiguste olemasolu käsundiandja);

3.3.3. tagama, et juhul kui käsund ei vasta lepingust tulenevatele tingimustele ja nõuetele, kõrvaldab käsundisaaja puudused viivitamatult omal kulul või punkti 4 alusel määratud tähtajaks.

3.4. Käsundiandjal on õigus: 3.4.1. saada lepingu täitmisega seonduvat informatsiooni; 3.4.2. anda käsundisaajale juhiseid.

3.5. Käsundiandja on kohustatud: 3.5.1. andma käsundisaajale käsundi täitmiseks vajalikku teavet; 3.5.2. teavitama käsundisaajat kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada töö teostamist

käsundisaaja poolt; 3.5.3. maksma käsundisaajale lepingu nõuetekohase täitmise eest tasu; 3.5.4. tasuma lepingu ülesütlemisel käsundisaaja poolt käsundiandjale lepingu ülesütlemise

hetkeks faktiliselt osutatud teenuste eest. 4. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 4.1. Kui arenguprogrammi läbiviimine ei vasta lepingust tulenevatele nõuetele, võib käsundiandja

nõuda käsundisaajalt puuduste kõrvaldamist käsundisaaja kulul, teavitades käsundisaajat puudustest mõistliku aja jooksul pärast sellise asjaolu avastamist ja andes käsundisaajale tähtaja ja korralduse puuduste kõrvaldamiseks (edaspidi nimetatud pretensioon).

4.2. Käsundisaaja vastutab lepingu täitmisesse kaasatud alltöövõtjate eest nii nagu enda tegevuse eest.

4.3. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on käsundiandjal õigus nõuda leppetrahvi kuni 10% lepingu hinnast, kui käsundisaaja ei ole lepingus ja hanke alusdokumentides ette nähtud töid tähtaegselt teostanud või käsundisaaja poolt läbiviidud arenguprogramm ei vasta lepingutingimustele.

4.4. Käsundiandjal on õigus nõuda käsundisaajalt leppetrahvi 0,5% lepingu maksumusest iga viivitatud päeva eest lepingus sätestatud arenguprogrammi läbiviimise tähtaegadest või lepingu alusel määratud puuduste kõrvaldamise tähtajast mittekinnipidamise korral, välja arvatud juhtudel, kui viivitus toimus kokkuleppel käsundiandjaga või käsundiandja tegevusest.

4.5. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 päeva jooksul vastava nõude saamisest. Käsundiandjal on õigus käsundi eest tasumisel tasaarvestada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga.

4.6. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu VÕS §-s 103 kirjeldatud juhtudel, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra.

4.7. Käsundiandjal on õigus leping ilma etteteatamistähtajata lõpetada, kui käsundisaaja on oluliselt rikkunud lepingus ja lepingu dokumentides kokkulepitud tingimusi. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 kirjeldatud asjaoludel.

5. Intellektuaalne omand5.1. Kui lepingu täitmise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid (edaspidi teos), siis

loetakse, et kõik teose suhtes kehtivad autori varalised õigused lähevad arvates teose käsundiandjale üleandmisest automaatselt, täies mahus, tagasivõtmatult ja ilma selle eest eraldi tasu maksmata käsundisaajalt üle käsundiandjale.

5.2. Teose suhtes kehtivate autori isiklike õiguste osas loetakse, et arvates teose käsundiandjale üleandmisest annab käsundisaaja käsundiandjale automaatselt ja ilma selle eest eraldi tasu saamata kogu asjaomaste õiguste tähtaja jooksul kehtiva, tagasivõtmatu ja all-litsentsi andmise õigusega ainulitsentsi. Ainulitsents on lepingu tähenduses litsents, mis annab litsentsi esemeks olevate õiguste teostamise ainuõiguse litsentsisaajale (käsundiandja) ning välistab samade õiguste teostamise kõigi teiste isikute, sh litsentsiandja (käsundisaaja) enda poolt. Juhul kui Eesti õigus peaks osalt või täielikult keelama eelnimetatud tingimustel isiklike autoriõiguste litsentseerimise, siis loetakse, et litsents on antud kõige laiematel tingimustel, mida Eesti õigus võimaldab (see hõlmab iga üksiku isikliku õiguse kaupa nii litsentsitüüpi, litsentsi territooriumi, tähtaega, tagasivõetavust kui all-litsentseeritavust). Käsundiandjale antav isiklike õiguste litsents ei piira mingil moel teose kasutamise viisi ega nõua käsundiandja poolt töö kasutamiseks käsundisaaja täiendavat või eelnevat luba. Käsundiandja poolt tehtud teose hilisemate muudatuste, lisanduste, paranduste jms puhul peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole käsundisaaja ega viimase heaks tegutsenud füüsiline isik.

5.3. Olenemata eelmises punktis sätestatust lepivad pooled kokku, et käsundiandja näitab teose juures mõistlikus suuruses ja paigutuses ära teose loonud füüsilis(t)e isiku(te) nime(d) ning käsundisaaja ärinime ja/või kaubamärgi.

5.4. Käsundisaaja kinnitab ja tagab, et tal on lepingut sõlmides või ta omandab lepingu täitmise käigus kõik vajalikud õigused, et teha võimalikuks teose suhtes kehtivate autoriõiguste õiguspärane edasivõõrandamine või litsentseerimine käsundiandjale käesolevas peatükis sätestatud moel. Käsundiandjal on õigus käsundisaaja poolt käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud kohustuse täitmist kontrollida, nõudes selleks käsundisaajalt mõistliku aja jooksul selgitusi ja dokumente.

5.5. Kui käsundisaaja poolt käsundiandjale üleantav töö sisaldab ka intellektuaalomandiõigusi, mis ei pärine algupäraselt käsundisaajalt või tema heaks tegutsevatelt füüsilistelt isikutelt (nt autoriõigusega kaitstavad teosed, mille on loonud käsundisaajaga mitteseotud kolmandad osapooled), siis kohustub käsundisaaja tagama, et ta on omandanud kõik vajalikud õigused, et anda käsundiandjale edasi sellises mahus intellektuaalomandiõigused, mis võimaldavad käsundiandjal tööd sihtotstarbeliselt, ilma tähtajaliste piiranguteta ja ilma ühelegi kolmandale osapoolele tasu maksmata kasutada.

5.6. Kui käsundisaaja rikub eelmises kahes punktis sätestatud kohustust tagada endal vajalike intellektuaalomandiõiguste olemasolu käsundiandjale edasiandmiseks või kui käsundisaaja rikub lepingu täitmisel mistahes moel kolmandate isikute intellektuaalomandiõigusi ning sellega kaasneb käsundiandjale kahju, on käsundisaaja kohustatud selle kahju täies mahus hüvitama.

5.7. Käsundisaaja kinnitab lepingu allkirjastamisega, et ta ei riku lepingu täitmisel kolmandate isikute intellektuaalomandiõigusi. Kui selle kohustuse rikkumisel käsundisaaja poolt tekib käsundiandjale kahju, on käsundisaaja kohustatud selle kahju täies mahus hüvitama.

5.8. Käsundisaaja tasu kõigi käesolevas peatükis sätestatud intellektuaalomandiõiguste võõrandamise või litsentseerimise eest sisaldub lepingu hinnas ning käsundisaajal ei teki käesoleva peatüki alusel täiendavat tasunõuet käsundiandja vastu.

6. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 6.1. Käsundisaaja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata

tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on käsundiandjal eeldatavalt õigustatud huvi.

6.2. Käesolevas peatükis kirjeldatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise eest võib käsundiandja nõuda käsundisaajalt leppetrahvi kuni 2000 eurot.

6.3. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid käsundiandja eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte

audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele käsundisaaja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.

6.4. Käsundisaaja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides.

6.5. Käsundisaaja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Vajadusel sõlmivad pooled täiendavalt andmetöötluslepingu vastavalt üldmääruse artiklis 28 sätestatule, kui käesolevale lepingule ei ole lisatud andmetöötluse tingimusi.

6.6. Käsundisaaja ei tegele lepinguga seoses avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele ega teistele auditooriumitele, välja arvatud käsundiandja eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Avaldada võib vaid teateid, mille tekst on eelnevalt käsundiandjaga kooskõlastatud.

7. Teadete edastamine ja kontaktisikud 7.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikult taasesitatavas vormis. Olulise õigusliku

tagajärjega teade edastatakse kirjalikult või digitaalselt allkirjastatult. 7.2. Lepinguga seonduv teave edastatakse teisele poolele lepingus määratud kontaktandmetel.

Kontaktandmete muutumisest on pool kohustatud koheselt teist poolt informeerima. Kuni kontaktandmete muutumisest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.

7.3. E-kirjaga saadetud teade loetakse kättesaaduks teate saatmisele järgneval tööpäeval. 7.4. Käsundiandja kontaktisik on Ursula Randlaine (nimi), 5346 7887 (telefoninumber),

[email protected] (e-posti aadress).7.5. Käsundisaaja kontaktisik on Mare Tolli (nimi), 5649 7807 (telefoninumber),

[email protected] (e-posti aadress).7.6. Käsundiandja kontaktisiku pädevuses on lepingu täitmise üle läbirääkimiste pidamine, juhiste

andmine ja kontrolli korraldamine, viivitustest ja muudatustest käsundisaaja teavitamine, töö(de) vastuvõtmine ja pretensioonide esitamine.

7.7. Lepingus märgitud käsundiandja kontaktisiku eemalviibimisel on samad õigused tema asutusesiseselt määratud asendajal.

8. Lõppsätted8.1. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka

pärast lepingu lõppemist. Leping loetakse täidetuks, kui lepingus ja lepingu dokumentides nimetatud arenguprogramm(id) on läbi viidud ning lepingus nimetatud dokumendid on esitatud.

8.2. Pooled võivad lepingut muuta riigihangete seaduses või lepingus sätestatud tingimustel poolte kirjalikul kokkuleppel.

8.3. Pooled võivad lepingut pikendada kuni kolme (3) kuu võrra, kui arenguprogrammi gruppe pole olnud võimalik komplekteerida pooltest sõltumatutel põhjustel (mida ei loeta vääramatuks jõuks).

8.4. Käsundisaaja ei tohi lepingust tulenevaid kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma käsundiandja eelneva kirjaliku nõusolekuta.

8.5. Lepingust tõusetuvad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus Eesti Vabariigis kehtivate seaduste alusel.

Käsundiandja Käsundisaaja (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Leila Siiroja Annika Allikas osakonna juhataja peadirektori ülesannetes

Lisa 1

Tehniline kirjeldus

Arenguprogramm laste heaolu valdkonna juhtidele (2 gruppi, 2026–2027)

Hankija eesmärk on tellida kohalike omavalitsuste laste heaolu valdkonna juhtide arenguprogrammi läbiviimine kahele koolitusgrupile ajavahemikus september 2026 – november 2027, sh koolitusruumide ja toitlustuse tagamine koolituspäevadel.

Hanget rahastatakse Šveitsi-Eesti koostööprogrammi Sotsiaalministeeriumi programmikomponendi „Sotsiaalvaldkonna spetsialistide tasemeõppe ja kvalifikatsiooni kaasajastamine ning koolitus- ja tugisüsteemi arendamine“ vahenditest.

Taustinformatsioon

Laste heaolu valdkonna juhtide positsioon omavalitsuste struktuuris on üle Eesti erinev. On omavalitsusi, kus valdkonna juhiks on (abi)vallavanem või sotsiaalosakonna juhataja ning ka neid, kus valdkonna juhiks on eraldi lastekaitse/laste heaolu osakonna/talituse juht.

Arenguprogrammis keskendutakse peamiselt nendele juhtidele, kes tegelevad igapäevaselt:

 inimeste juhtimisega;  teenuste korraldamise ja juhtimisega;  haldusaktide koostamisega;  valdkonna arendustegevuste ja valdkondadeülese koostöö eestvedamisega.

2025. aastal käivitus Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti koostöös lastekaitse juhtumikorraldusmudeli „Turvalisuse märgid“ (Signs of Safety) pilootprojekt kohalikele omavalitsustele, mille raames saavad kuue omavalitsuse juhid, lastekaitsetöötajad ja teised spetsialistid põhjaliku väljaõppe mudeli kasutamiseks töös laste ja peredega.

Selle mudeli eesmärk on aidata lastekaitsetöötajatel hinnata lapse turvalisust ja abivajadust, kaasates otsustusprotsessi aktiivselt nii last, tema pere kui ka tugivõrgustikku. „Turvalisuse märgid“ loob ühtse keele ja tööloogika, mis aitab juhtidel toetada kvaliteetset praktikat, meeskonnatööd ja läbipaistvat otsustamist lastekaitses.

Arenguprogrammi valdkonna moodulisse oleme sisse kavandanud juhtumikorraldusmudeli „Turvalisuse märgid“ tutvustamise Sotsiaalkindlustusameti esindajate poolt ning kogemuste jagamise pilootprojektis osaleva omavalitsuse esindajate poolt.

Sotsiaalkindlustusamet korraldas 2025. aastal (koostöös Miltton New Nordics OÜ) laste heaolu valdkonna juhtide arenguprogrammi esimesele pilootgrupile (riigihanke viitenumber 283709), mille tulemusena on kujundatud hangitava arenguprogrammi õpiväljundid ja peamised teemad.

1. Sihtrühm

Arenguprogrammi (edaspidi nimetatud ka programmi) sihtrühmaks on:  kohalike omavalitsuste laste heaolu valdkonna juhid;  laste heaolu valdkonna nõunikud/peaspetsialistid ning laste heaolu valdkonnas

tegutsevate asutuste juhid (nt perepesad, tugikeskused, sotsiaalkeskused jms) kohaliku omavalitsuse tasandil.

Programmi käigus soovime toetada nii kogenud ja teadlike juhtide võimekust kui ka alustavate või tulevaste valdkonnajuhtide pädevust.

2. Arenguprogrammi eesmärk

Arenguprogrammi läbinud osalejad mõistavad inimeste juhtimise, laste heaolu valdkonna eestvedamise, teenuste ning koostöö arendamise põhimõtteid ning rakendavad õpitud juhtimisvõtteid ja tööriistu igapäevatöös meeskonna võimestamisel ja tööprotsesside tõhustamisel. Juhid on teadlikud nii enda kui ka töötajate heaolu ja enesehoiu toetamise erinevatest võimalustest.

3. Maht, vorm ja toimumiskoht

3.1. Programm koosneb koolitusmoodulitest ning individuaalsest arengutoest osalejatele programmi kestel (indikatiivselt 3 ühe akadeemilise tunni pikkust kohtumist, nt coaching, mentorlus vmt meetod).

3.2. Programmi koolitusmoodulite eeldatav maht on 63 akadeemilist tundi, kokku 4 moodulit (9 kontaktset koolituspäeva), millele lisandub iseseisev töö ning individuaalne arengutugi.

3.3. Programmi igas moodulis on arvestuslikult kaks 7 akadeemilise tunni pikkust koolituspäeva, v.a II moodul, milles on arvestuslikult kolm 7 akadeemilise tunni pikkust koolituspäeva; ühes kuus toimub maksimaalselt 2–3 koolituspäeva.

3.4. Koolitusmoodulid viiakse läbi kontaktse õppena Tallinnas. 3.5. Koolitusgrupi suurus lepitakse kokku lepingu täitmise käigus. Indikatiivselt on grupi suurus

kuni 25 inimest.

4. Ajaraam ja etapid

4.1. Arenguprogrammi läbiviimine toimub kahele grupile järgnevalt:  I grupp: eeldatavasti ajavahemikus september 2026 – jaanuar 2027;  II grupp: eeldatavasti ajavahemikus jaanuar 2027 – mai 2027.

4.2. Pakkuja annab töö hankijale üle kahes etapis: 4.2.1. Etapp I – ettevalmistustööd: ettepanekud õppekava projektile, koolitusmoodulite

sisu/õppemetoodika/õppematerjalide kirjeldus ning lõplik tegevus- ja ajakava koos meeskonnainfo ja moodulite kuupäevadega esitatakse hankijale peale lepingu sõlmimist kokkulepitud tähtajaks. Vajadusel teeb hankija ettepanekud arenguprogrammi (sh tegevus- ja ajakava) täiendamiseks/täpsustamiseks 3 tööpäeva jooksul, seejärel esitab pakkuja hankijale kooskõlastatud täiendatud arenguprogrammi.

4.3.2. Etapp II – läbiviimine: arenguprogrammi läbiviimine kahele koolitusgrupile kokkulepitud ajavahemikul kuni 30.11.2027, sh koolituspäevadel ruumide ja toitlustuse tagamine.

4.3. I etappi tööde eest tasub hankija pärast kooskõlastatud arenguprogrammi vastuvõtmist. II etapi tööde eest tasub hankija iga koolitusmooduli järgselt vastavalt teostatud tööde mahule.

5. Sisu - koolitusmoodulite õpiväljundid ja peamised teemad (miinimumnõuded)

Hankija on sõnastanud koolitusmoodulite minimaalsed õpiväljundid ja peamised teemad. Pakkuja võib õpiväljundeid lisada, teemasid prioritiseerida, kombineerida või lisada, tingimusel, et tagatakse miinimumnõuete täitmine ja programmi terviklikkus.

Programmis tuleb arvestada osalejate individuaalse arengutee eripäraga. Sissejuhatavas moodulis peab olema võimaldatud eneseanalüüsi tööriista abil osaleja arenguvajaduste määratlemine ja arengueesmärkide seadmine.

5.1. I moodul – INIMENE (2 koolituspäeva)

Fookus: vaimne vorm ja heaolu, juhi enesejuhtimine ja enesehoid, juhtimisstiilid ja nende mõju, töötajate heaolu ja läbipõlemise ennetamine, traumateadlik toetamine.

Õpiväljundid:  hindab oma juhtimisstiili tugevusi ja arendamisvõimalusi;  mõistab erinevate juhtimisstiilide psühholoogilist mõju meeskonna käitumisele ja

tulemuslikkusele;  mõistab juhi enesearengu ja enesejuhtimise põhimõtteid ning reflekteerib oma kogemusi;

 arutleb juhi personaalse arengutoe erinevate meetodite ja võimaluste üle (eneseanalüüs,

coaching, mentorlus, täienduskoolitused jms);  mõistab juhi rolli töötajate heaolu ning enesehoiu toetamisel ja läbipõlemise ennetamisel;  arutleb töötajate toetamise võimaluste üle keerukamate kliendijuhtumite puhul, mõistab

traumateadliku abistamise põhimõtteid. Peamised teemad: Mina kui juht (I koolituspäev)

 erinevad juhtimisstiilid ja nende psühholoogiline mõju meeskonna käitumisele ja tulemuslikkusele;

 emotsionaalse intelligentsuse tähtsus juhtimises: empaatia ja sotsiaalsete oskuste kasutamine meeskonna motiveerimisel ja konfliktide lahendamisel, emotsionaalse intelligentsuse mõju juhtide ja töötajate vahelistes suhetes;

 läbipõlemise põhjused, sümptomid ja mõjud, individuaalsed ja organisatsioonilised strateegiad läbipõlemise ennetamiseks;

 juhi enesehoid – eneseareng ja enesejuhtimine, personaalne arengutugi;  kaastundeväsimuse ja sekundaarse trauma mõiste ja tunnused, strateegiad nende

seisundite ennetamiseks ja juhtimiseks;  juhi vaimse vastupidavuse strateegiad.

Mina kui inimeste juht (II koolituspäev)

 töötajate toetamine traumateadliku teenuse osutamisel, et töötajad saaksid pakkuda keerukamate juhtumite puhul asjakohast ja tundlikku tuge;

 toetavad mehhanismid ja ressursid töötajatele (kovisioon, supervisioon, koolitused traumateadlikkuse ja enesehoiu teemal jms);

 töötajate enesehoiu toetamine - tegevused vaimse tervise toetamiseks;  töötajate heaolu ja töökeskkonna juhtimine, töötajate rahulolu toetava töökoha kultuuri

ja keskkonna kujundamine;  töötajate vaimse ja füüsilise heaolu tähtsus, paindlike töötingimuste ning töö- ja eraelu

tasakaalu edendamine, heaolu ja töökeskkonna parandamise strateegiad (sh kaugtöö võimalused, digitaalsete tööriistade ja platvormide kasutamine meeskonna koostöö ja produktiivsuse suurendamiseks).

5.2. II moodul – TIIM (3 koolituspäeva)

Fookus: koostöökultuur, psühholoogiline turvatunne, motiveerimine ja tunnustamine, coachiv ja kaasav juhtimine, strateegiline planeerimine, praktilised juhtimistööriistad ja rakendamine.

Õpiväljundid:  arutleb usaldusliku keskkonna loomise, tõhusa töökorralduse ning töötajate kaasatuse

suurendamise ja initsiatiivikuse toetamise võimaluste üle;  mõistab töötajate toetamise viise töö tähenduse loomisel ja enesearengus;  kirjeldab töötajate arendamise, motiveerimise ja tunnustamise strateegiaid;  mõistab coachiva ja kaasava juhtimise olemust ning põhimõtteid;  kirjeldab strateegilise planeerimise tähtsust eesmärkide saavutamisel;  rakendab õpitud juhtimisvõtteid/tööriistu oma igapäevatöös.

Peamised teemad Koostöise kultuuri juhtimine (I koolituspäev)

 meeskonna hoidmine, inspireerimine, töötajate innustamine, motiveerimine, tunnustamine;

 psühholoogiline turvatunne meeskonnas;  coachiv juhtimiskultuur – võimalused laste heaolu valdkonnas;  konfliktide lahendamine meeskonnas.

Juhtimistööriistad (II ja III koolituspäev)  strateegiline juhtimine, eesmärkide püstitamine, valdkondlikud prioriteedid, ressursside

juhtimine;  meeskonna juhtimine ja arendamine;  rollid meeskonnas;

 eesmärkide elluviimiskultuuri toetamine ja praktilised tööriistad, mis tagavad, et asjad

saavad tehtud;  läbimõeldud ja arengut toetava tagasiside andmine;  ajajuhtimine, vastutuse ja tegevuste delegeerimine meeskonnas;  kaasav juhtimine - mitmekesisuse ja kaasatuse väärtustamine meeskonnas, erinevate

kultuuride, perspektiivide ja taustade integreerimine;  väljakutsetega toimetulek meeskonnas, arengukohtadest (ka keerulistest juhtumitest)

õppimine. 5.3. III moodul – VALDKOND (2 koolituspäeva)

Fookus: laste heaolu valdkonna õigusruum, haldusaktide koostamise põhimõtted ja vaidlustamine, vaidemenetluse etapid, finantsjuhtimine ja ressursside juhtimine, teenuste arendamine (sh teenusedisain), koostöö ja partnerlused, sotsiaalne vastutus ja jätkusuutlikkus.

Valdkonna moodulis toimub juhtumikorraldusmudeli „Turvalisuse märgid“ tutvustamine hankija ekspertide poolt (pakkuja tagab selle integreerimise mooduli tervikusse).

Õpiväljundid:  arvestab juhtimisel laste heaolu valdkonna õiguslike alustega ning toetab töötajaid

igapäevatöös vajaliku õigusliku raamistiku järgimisel ja seadusemuudatustega arvestamisel (info edastamine, töökorraldus, täienduskoolitused jms);

 mõistab haldusaktide koostamise põhimõtteid (sh sundtäitmisele pööramine, kehtivus, kehtetuks tunnistamine ning vaidlustamine), oskab koostada selged, õiguspärased ning vormikohased haldusaktid;

 mõistab vaidemenetluse olemust, funktsioone ja menetlusetappe;  arutleb sotsiaalse vastutuse ja jätkusuutlikkuse põhimõtetega arvestamise võimaluste üle

kohaliku omavalitsuse töös;  mõistab finantsjuhtimise põhimõtteid ning eelarve kujunemise ja ressursside juhtimise

protsesse laste heaolu valdkonnas;  väärtustab kliendikeskset lähenemist ja kasutab teenuste arendamisel teenusedisaini

põhimõtteid;  arutleb erinevate koostöövõimaluste üle teenuste arendamisel (erinevad rahastusallikad,

koostöövormid, -projektid, avaliku-, era- ja kolmanda sektori koostöö, kogukonna ja kohalike partnerite aktiivne kaasamine jms).

Peamised teemad: Õigusruum ja ressursside juhtimine (I koolituspäev)  sotsiaalvaldkonna õigusruum, laste heaolu valdkonna erisused – arvestamine lastekaitse

korraldamise põhimõtete ja lastekaitsetöö õigusliku raamistikuga;  juhtumikorraldusmudeli „Turvalisuse märgid“ tutvustamine ja pilootprojekti kogemuste

jagamine (Sotsiaalkindlustusameti spetsialistide ja omavalitsuse esindaja poolt, arvestusega 2 akadeemilist tundi);

 õiguslik kirjaoskus kohalike määruste/korralduste koostamisel;  haldusakti õiguspärasus (vormi- ja sisunõuded), sundtäitmisele pööramine, kehtivus,

kehtetuks tunnistamine ning vaidlustamine;  baasteadmised vaidemenetluse olemusest, funktsioonidest ja menetluse eri etappidest;  eelarve ja tulubaasi kujunemine kohalikus omavalitsuses, rahastusvõimalused teenuste

arenguks, paindlikkus, erinevad rahastusallikad.

Valdkonna arendamine (II koolituspäev)  sotsiaalse vastutuse ja jätkusuutlikkuse põhimõtetega arvestamine omavalitsuse töös -

vajaduspõhised ja kättesaadavad teenused, kogukonna kaasamine, loodus- ja kultuuripärandi väärtustamine, säästlik elukorraldus;

 tõenduspõhised otsused ning arvestamine vajalike (sh teaduslike) allikatega/statistikaga;  teenuste arendamine – teenusedisaini põhimõtted teenuste arendamisel (sh kvaliteedi

tagamine, klientide pöördumistele vastamine, tagasiside andmine, kaebuste menetlemise süsteem jms);

 KOV-i ja riiklikud teenused, koostöövõimalused teiste KOV-dega, kombineeritud rahastusallikad, partnerlused (heade praktikate, toimivate koostöömudelite jagamine osalejate vahel).

5.4. IV moodul – MAAILM MEIE ÜMBER / MUUDATUSED JA KOMMUNIKATSIOON (2 koolituspäeva)

Fookus: muudatuste juhtimise alused ja tööriistad, töötajate toetamine muutustes, tõhus kommunikatsioon ja koostöökultuur, strateegiline ja kriisikommunikatsioon, huvigruppide kaasamine ning võrgustikutöö.

Õpiväljundid:  selgitab muudatuste juhtimise aluseid ning töötajate toetamise viise muutustega

kohanemisel;  kasutab muudatuste juhtimise praktilisi tööriistasid oma igapäevatöös;  mõistab tõhusa kommunikatsiooni ja koostöökultuuri tähtsust meeskonnatöös ning

võrgustikuliikmete ja partnerite kaasamises;  mõistab läbimõeldud ja järjepideva kommunikatsiooni olulisust valdkonna strateegiliste

suundade arendamisel ning lastekaitsetöö positiivse kuvandi suurendamisel. Peamised teemad: Muudatuste juhtimine (kaks koolituspäeva)  muudatuste juhtimine - omavalitsust tervikuna puudutavad muutused, laste heaolu

valdkonna arengud ja suunad, valdkonna poliitika kujundamine, tegelemine töötajate vastuseisuga muutuste osas;

 strateegiline kommunikatsioon, kriisikommunikatsioon, suhtlus meediaga, lastekaitsetöö positiivsele kuvandile kaasa aitamine;

 valdkonna arendamine ja huvigruppide kaasamine - ennetus, valdkondade ülene koostöö laste heaolu tagamiseks, partnerite, sihtgruppide ja kogukonna kaasamine eesmärkide elluviimisesse;

 avaliku, era- ja kolmanda sektori koostöö tugevdamine, vabatahtlike ja kogukonnaressursside kaasamine teenuste pakkumisse;

 kriisijuhtimine - valmisolek ja reageerimine kriisiolukordades (sotsiaalsed kriisid, pandeemiad, looduskatastroofid jms), tugisüsteemide ja ressursside tagamine kiireks reageerimiseks ja taastumiseks;

 arenguprogrammi kokkuvõte - tagasivaade programmile, pilk isiklikule arenguülesandele. 6. Metoodika ja õppetegevused

6.1. Programm peab sisaldama teoreetilist osa, isikliku arenguplaani koostamist ning osalejaid kaasavaid meetodeid (nt iseseisev töö, grupitöö, partnerlusel põhinev töö, kovisioon vms).

6.2. Programmi ülesehitamisel tuleb lähtuda 70/20/10 õppimise mudelist või muust sarnasest mudelist, mis toetab osalejate kaasamist ja õpitu rakendamist töökohal.

6.3. Programm koosneb neljast koolitusmoodulist: igas moodulis toimub üldjuhul 2 koolituspäeva (ca 7 akadeemilist tundi koolituspäevas), v.a II moodul, mis sisaldab 3 koolituspäeva (ca 7 akadeemilist tundi koolituspäevas). Ühes kalendrikuus toimub maksimaalselt 2–3 koolituspäeva.

6.4. Moodulina käsitletakse temaatilist tervikkäsitlust või metoodiliselt kokkusobivaid teemasid. Moodulid peavad üksteist täiendama ja koos teiste programmi elementidega moodustama tervikliku arenguprogrammi ning peavad olema üles ehitatud viisil, mis võimaldab neid kasutada ka iseseisvate koolitustena.

6.5. Programmi kontaktõppe eeldatav maht on 63 akadeemilist tundi (9 kontaktpäeva), millele lisanduvad individuaalne arengutugi ja iseseisev töö. Pakkuja võib teha ettepanekuid õppepäevade pikkuse osas kogumahu piires. Moodulite vahele tuleb planeerida piisav aeg õpitu praktiseerimiseks ja rakendamiseks.

6.6. Iga mooduli lõpus tuleb osalejatele anda mooduli teemaga seotud kodutöö (individuaalsed järeltegevused juhitavates meeskondades).

6.7. Programm peab olema innovaatiline, kaasahaarav ning vastama täiskasvanukoolituse põhimõtetele; oodatud on aktiivõppe meetodid (praktilised grupitööd, juhtumiarutelud, simulatsioonid jms) ning osalejate koostöövõrgustiku tekkimise toetamine, sh parimate praktikate jagamise soodustamine.

6.8. Programm õpetab kasutama kaasavaid ja uuenduslikke töövõtteid. Iga mooduli kohta võiks programmis osaleja saada vähemalt kolm juhtmõtet, ideed ja/või tööriista, mida oleks võimalik oma töös koheselt rakendada.

6.9. Programmi vältel tuleb tagada osalejatele individuaalne arengutugi, indikatiivselt 3 ühe

akadeemilise tunni pikkust kohtumist; sobivad meetodid on coaching, mentorlus vms. Individuaalse arengutoe eesmärgiks on aidata juhil ennast analüüsida ja saada teadlikumaks enda arengukohtadest ja -vajadustest ning aidata juhil esile kutsuda soovitud muutust nt isiklike juhtimisoskuste tasandil või mõne tööalase eesmärgi/muudatuse saavutamisel.

6.10. Iga osaleja koostab programmi jooksul isikliku arenguplaani, seab arengueesmärgid ja jälgib edasiminekut. Moodulid peavad võimaldama eneseanalüüsi.

7. Õppematerjalid

7.1. Pakkuja koostab mitmekülgsed olulisima infoga õppematerjalid (slaidid, töölehed, arutelumaterjalid, kasulikud joonised/kokkuvõtted jms), mis on praktilised, igapäevatöös toeks ja sisaldavad viiteid täiendavatele lugemismaterjalidele.

7.2. Õppematerjalid peavad põhiosas olema eesti keeles, täiendav lugemismaterjal võib olla inglise keeles. Materjalid tehakse kättesaadavaks digitaalselt.

8. Rollid ja vastutus

8.1. Pakkuja tagab arenguprogrammi ettevalmistamise ja läbiviimise kahele koolitusgrupile, isikliku arengutoe pakkumise osalejatele, koolitajad ja eksperdid, projektijuhtimise, ruumid, tehnilised vahendid ja toitlustuse koolituspäevadel ning õppematerjalide koostamise ja Hankijale kättesaadavaks tegemise.

8.2. Pakkuja esitab lepingu täitmise käigus omapoolsed ettepanekud arenguprogrammi õppekava projektile, lõplik õppekava lepitakse kokku hankija ja pakkuja vahel lepingu täitmise käigus.

8.3. Hankija ülesanded (mida pakkuja ei või hinnastada) hõlmavad mh õppekava kinnitamist, koolitussündmuste loomist täienduskoolituste infosüsteemis Juhan, registreerunute kinnitamist ja infovahetust, tagasisideküsitlusi ning lõpudokumentide koostamist ja väljastamist.

9. Nõuded meeskonnale

9.1. Pakkuja tagab piisava meeskonna (projektijuht, koordinaator (vajadusel), koolitajad ja teemaeksperdid), et viia läbi arenguprogramm nõutud mahu ja kvaliteediga.

9.2. Pakkuja kaasab arenguprogrammi ettevalmistamisesse ja läbiviimisesse vastavalt teemadele sobiva hariduse, koolitamise- ja töökogemusega koolitajad ja teemaeksperdid (sotsiaal-, õiguse-, psühholoogia-, majanduse, juhtimise, politoloogia jm valdkonnast). Üks koolitaja võib koolitada mitmel teemal. Projektijuht vastutab kogu arenguprogrammi tervikliku ettevalmistamise ja läbiviimise eest sh meeskonna loomise eest, koostöö korraldamise eest meeskonnaliikmete ning hankijapoolsete esindajate ja ekspertidega.

9.3. Nõuded projektijuhile:  kõrgharidus - vähemalt riiklikult tunnustatud kõrghariduse I aste (bakalaureuse kraad

või rakenduskõrgharidus);

 varasem koolitusprogrammi projektijuhtimise kogemus – vähemalt kahe

koolitusprogrammi projektijuhtimise kogemus (arvestame koolitusprogramme mahuga

vähemalt 30 akadeemilist tundi);

 varasem täienduskoolitus(t)e kavandamise kogemus (õppekava/ainekava loomine,

koolituse sisu, ülesehituse ja metoodika kavandamine, õppematerjalide koostamine

jms).

9.4. Nõuded koolitajatele ja teemaekspertidele:

I moodul INIMENE

Mooduli fookuses on enesejuhtimine ja enesehoid, erinevad juhtimisstiilid, töötajate heaolu toetamine.

Nõuded koolitaja(te)le:  valdkondlik kõrgharidus (psühholoogia) - vähemalt riiklikult tunnustatud kõrghariduse II

aste (magistrikraad või sellega võrdsustatud haridustase) - psühholoogia õppekavarühm,

sotsiaalteaduse magister*;

 varasem kogemus valdkonna koolitajana/lektorina (arenguprogrammis koolitatavates teemavaldkondades) - vähemalt 4 koolitust viimase 5 aasta jooksul (arvestame kinnitatud õpiväljundipõhise õppekava ja täienduskoolituse õppekorralduse aluste kohaselt läbiviidud koolitusi või loenguid mahuga vähemalt 4 akadeemilist tundi);

 valdkondlik töökogemus (psühholoogia valdkond) - vähemalt 4 aastat viimase 10 aasta jooksul;

 koostöö- või koolitamise kogemus sotsiaalvaldkonnas - on eksperdina nõustanud ja/või koolitanud sotsiaalvaldkonna meeskondi – vähemalt 2 koostöö- või koolitamise kogemust viimase 5 aasta jooksul.

II moodul TIIM Mooduli fookuses on meeskonna juhtimine, koostöökultuur, strateegiline juhtimine, praktilised juhtimistööriistad. Nõuded koolitaja(te)le:

 kõrgharidus - vähemalt riiklikult tunnustatud kõrghariduse II aste (magistrikraad või sellega

võrdsustatud haridustase);

 praktiline meeskonna juhtimise töökogemus - vähemalt 4 aastat viimase 10 aasta jooksul;  koolitaja on läbinud meeskonna juhtimise alaseid täienduskoolitusi, kokku vähemalt 40

akadeemilise tunni ulatuses;  koolitajal on varasem kogemus koolituste/loengute läbiviimisel arenguprogrammis

koolitatavates teemavaldkondades - vähemalt 4 koolitust viimase 5 aasta jooksul (arvestame kinnitatud õpiväljundipõhise õppekava ja täienduskoolituse õppekorralduse aluste kohaselt läbiviidud koolitusi või loenguid mahuga vähemalt 4 akadeemilist tundi).

II mooduli läbiviimisesse tuleb kaasata sobiva hariduse ja töökogemusega teemaekspert, kes toob meeskonna juhtimise teemade käsitlemisesse juurde praktilist kohalikus omavalitsuses juhina töötamise kogemust.

Nõuded eksperdile:  kõrgharidus - vähemalt riiklikult tunnustatud kõrghariduse I aste (bakalaureuse kraad või

rakenduskõrgharidus);

 juhtimisalane töökogemus sotsiaalhoolekande valdkonna (sh laste heaolu/lastekaitse) meeskonna juhina linna- ja/või vallavalitsuses - vähemalt 4 aastat viimase 10 aasta jooksul.

Strateegilise juhtimise ja praktiliste juhtimistööriistade teemade läbiviimisesse tuleb kaasata sobiva juhtimisalase hariduse ja töökogemusega teemaekspert.

Nõuded eksperdile:  kõrgharidus - vähemalt riiklikult tunnustatud kõrghariduse I aste (bakalaureuse kraad või

rakenduskõrgharidus) - ärindus ja haldus õppekavagrupp, sotsiaalteaduse bakalaureus*;

 juhtimisalane töökogemus - vähemalt 4 aastat viimase 10 aasta jooksul.

III moodul – VALDKOND

III mooduli fookuses on valdkonna juhtimine, teenuste ja koostöö arendamine, finantsjuhtimine.

Nõuded koolitaja(te)le:  kõrgharidus - vähemalt riiklikult tunnustatud kõrghariduse II aste (magistrikraad või sellega

võrdsustatud haridustase);

 koolitajal on varasem kogemus koolituste/loengute läbiviimisel arenguprogrammis koolitatavas teemavaldkonnas/-valdkondades - vähemalt 4 koolitust viimase 5 aasta jooksul (arvestame kinnitatud õpiväljundipõhise õppekava ja täienduskoolituse õppekorralduse aluste kohaselt läbiviidud koolitusi või loenguid mahuga vähemalt 4 akadeemilist tundi).

 valdkondlik töökogemus (arenguprogrammis koolitatavas teemavaldkonnas/- valdkondades) - vähemalt 4 aastat viimase 10 aasta jooksul;

 koolitaja on läbinud teemakohaseid täienduskoolitusi (juhtimine, teenuste ja koostöö arendamine jms), kokku vähemalt 40 akadeemilise tunni ulatuses;

III mooduli läbiviimisesse tuleb kaasata avaliku sektori töökogemusega teemaekspert/-eksperdid, kellel on praktiline sotsiaalvaldkonna juhtimise ja arendamise kogemus (avaliku sekotri all peame antud juhul silmas töötamist valla- ja/või linnavalituses või kõrgemalseisvas valitsusasutuses nt sotsiaalministeerium, sotsiaalkindlustusamet jms) Nõuded eksperdile:

 kõrgharidus - vähemalt riiklikult tunnustatud kõrghariduse I aste (bakalaureuse kraad või

rakenduskõrgharidus);

 praktiline töökogemus sotsiaalvaldkonna juhtimisel ja arendamisel (sh teenuste ja koostöö arendamine) valla- ja/või linnavalituses või kõrgemalseisvas valitsusasutuses - vähemalt 4 aastat viimase 10 aasta jooksul.

III moodulis tuleb õiguse alaste (haldusakt, vaidemenetlus) teemade läbiviimisesse kaasata sobiva hariduse ja töökogemusega teemaekspert/-eksperdid.

Nõuded eksperdile:  kõrgharidus - vähemalt riiklikult tunnustatud kõrghariduse II aste (magistrikraad või

sellega võrdsustatud haridustase) – õigus õppekavagrupp, õigusteaduse magister*;

 valdkondlik töökogemus (haldusõiguse valdkonnas) - vähemalt 2 aastat viimase 10

aasta jooksul.

IV moodul MAAILM MEIE ÜMBER - MUUDATUSED JA KOMMUNIKATSIOON

IV mooduli fookuses on muudatuste juhtimine, töötajate toetamine muutustes, strateegiline ja

kriisikommunikatsioon, valdkonna arendamine ja valdkondadeülene koostöö.

Nõuded koolitaja(te)le:  kõrgharidus - vähemalt riiklikult tunnustatud kõrghariduse II aste (magistrikraad või sellega

võrdsustatud haridustase);

 koolitajal on varasem kogemus koolituste/loengute läbiviimisel arenguprogrammis koolitatavas teemavaldkonnas/-valdkondades - vähemalt 4 koolitust viimase 5 aasta jooksul (arvestame kinnitatud õpiväljundipõhise õppekava ja täienduskoolituse õppekorralduse aluste kohaselt läbiviidud koolitusi või loenguid mahuga vähemalt 4 akadeemilist tundi).

 valdkondlik töökogemus (arenguprogrammis koolitatavas teemavaldkonnas/- valdkondades) - vähemalt 4 aastat viimase 10 aasta jooksul;

 koolitaja on läbinud teemakohaseid täienduskoolitusi (juhtimine, teenuste ja koostöö arendamine jms), kokku vähemalt 40 akadeemilise tunni ulatuses;

IV mooduli läbiviimisesse tuleb kaasata avaliku sektori töökogemusega teemaekspert/-eksperdid, kellel on praktiline sotsiaalvaldkonna juhtimise ja arendamise kogemus (avaliku sekotri all peab hankija silmas töötamist valla- ja/või linnavalituses või kõrgemalseisvas valitsusasutuses nt sotsiaalministeerium, sotsiaalkindlustusamet jms). Nõuded eksperdile:

 kõrgharidus - vähemalt riiklikult tunnustatud kõrghariduse I aste (bakalaureuse kraad või

rakenduskõrgharidus);

 praktiline töökogemus sotsiaalvaldkonna juhtimisel ja arendamisel (sh teenuste ja koostöö arendamine) valla- ja/või linnavalituses või kõrgemalseisvas valitsusasutuses - vähemalt 4 aastat viimase 10 aasta jooksul.

IV moodulis tuleb vajadusel muudatuste juhtimise, kommunikatsiooni ja kriisijuhtimise teemade

läbiviimisesse kaasata sobiva hariduse ja praktilise töökogemusega teemaeksperdid (juhul kui

koolitaja(te)l puudub vastavate teemadega seotud ettevalmistus). Üks ekspert võib (sobivusel)

läbi viia mitu loetletud teemat.

Nõuded eksperdile:

 kõrgharidus - vähemalt riiklikult tunnustatud kõrghariduse I aste (bakalaureuse kraad või

rakenduskõrgharidus);

 praktiline töökogemus muudatuste juhtimises ja/või kriisijuhtimises ja/või kommunikatsiooni alal - vähemalt 3 aastat viimase 10 aasta jooksul.

*õppekavarühma/õppekavagrupi/kraadi nimetuse all viitab hankija Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2019. a määruse nr 62 „Kõrgharidusstandard” lisas 3 (Vabariigi Valitsuse 10.06.2024 määruse nr 29 sõnastuses) sätestatud õppekavarühma, õppekavagrupi ja kraadi nimetusele.

10. Ruumid, tehnilised vahendid ja toitlustus

10.1. Pakkuja tagab Tallinnas koolitusruumi, mis mahutab vähemalt 25 inimest, on päevavalgusega ja sobiva sisekliimaga ning võimaldab grupitöid. Ruumis peavad olema esitlustehnika, pabertahvel ning vajalikud töövahendid koolitajatele ja osalejatele.

10.2. Pakkuja tagab igal koolituspäeval osalejatele vee, kolm kohvipausi (tervituskohv, enne- ja pärastlõunane kohvipaus) ja lõunasöögi ning arvestab taimetoitlaste ja toidutalumatustega/allergiatega.

10.2.1. Joogid (maitsevesi, kohv, tee) ja nende juurde kuuluvad lisandid (mesi, suhkur, piim, taimne piimajook) peavad olema tagatud kogu päeva vältel.

10.2.2. Kohvipausid ja lõunasöök sisaldavad lisaks joogivalikule:  tervituskohv - soolane suupiste (nt täidetud croissant või lavaširull või pirukas vms,

arvestusega 100 g inimese kohta), toekas smuuti (arvestusega 250 ml inimese kohta); tervituskohvi ajal serveeritud suupisted ja smuutid peavad olema inimestele kättesaadavad kuni ennelõunase kohvipausi lõpuni;

 pärastlõunane kohvipaus - puu- ja köögiviljavaagen dipikastmega (arvestusega 100 g inimese kohta), soolased küpsised (arvestusega 50 g inimese kohta);

 lõunasöök - värske salat ja soe toit (arvestusega 450 g inimese kohta), magustoit (arvestusega 100 g inimese kohta).

11. Keskkonnahoidlikkus

Pakkuja peab lepingu täitmisel eelistama keskkonnahoidlikke lahendusi, sh kasutama võimalusel veebikohtumisi, minimeerima printimist, optimeerima digifailide mahtu ning kustutama mittevajalikud digimaterjalid pärast lepingu täitmist.

Nimetus

1. Pakkumuse maksumus

Arenguprogrammi läbiviimise ettevalmistustööd

Arenguprogrammi läbiviimine 1 koolitusgrupi

maksumus

2 koolitusgrupi

maksumus

I moodul 9300 18 600,00 €

II moodul 13 950,00 27 900,00 €

III moodul 9 300,00 18 600,00 €

IV moodul 9 300,00 18 600,00 €

Kogumaksumus käibemaksuta

92 700,00 €

9 000,00

Lisa 5

Kirjeldus

Maksumuse koostamisel peab arvesse võtma kõiki tehnilises kirjelduses ja

lepingus kirjeldatud tegevusi ning lepingu eesmärgi saavutamiseks

vajalikke teenuseid. Maksumus on lõplik ja peab sisaldama kõiki

võimalikke kulusid.

Pakkuja esitab arenguprogrammi läbiviimise ettevalmistustööde

maksumuse. Õppekavale sisendi andmine, koolitusmoodulite täpsema

sisu-, õppemetoodika ja õppematerjalide kirjelduse ning

arenguprogrammi läbiviimise lõpliku tegevus- ja ajakava koos vastutavate

meeskonnaliikmete, koolitajate/ekspertide info ja koolitusmoodulite

kuupäevadega esitamine hankijale.

Pakkuja sisestab 1 koolitugrupi maksumuse. Maksumus peab sisaldama

kõiki kulusid, k.a ruumi rent, toitlustus, individuaalne arengutugi

osalejatele jms.