EELNÕU
21.07.2026

MÄÄRUS


Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses kõrgharidusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse rakendamisega


Määrus kehtestatakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 5 lõike 2 punkti 7, § 28 lõike 2¹ ning kõrgharidusseaduse § 3 lõike 4, § 5 lõike 5, § 6 lõike 5, § 7 lõike 3 alusel.
§ 1. Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2019. a määruse nr 62 „Kõrgharidusstandard” muutmine
Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2019. a määruses nr 62 „Kõrgharidusstandard” tehakse järgmine muudatus:
1) Määruse lisa 3 „Õppekavarühmade ja õppekavagruppide vastavustabel ning õppekavagruppides antavate kraadide nimetuste loetelu“ kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).
§ 2. Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 2004. a määruse nr 312 „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded” muutmine
Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 2004. a määruses nr 312 „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded” tehakse järgmised muudatused:
1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:
„Määrus kehtestatakse kõrgharidusseaduse § 5 lõike 5, § 6 lõike 5 ja § 7 lõike 3 alusel.”;
2) paragrahv 14 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 14 Proviisoriõpe ja sellele esitatavad nõuded“
3) paragrahv 14 lõiked 1-3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Proviisoriõppe nominaalkestus on 5 aastat ja õppe maht 300 ainepunkti.
(2) Proviisoriõpe korraldatakse eraldiseisvalt esimese ja teise astme õpetena ning koosneb teoreetilisest ja praktilisest õppest, sealhulgas vähemalt 30 ainepunkti mahus ja vähemalt kuus kuud kestvast praktikast. Proviisoriõppe praktiline õpe võib toimuda kõrgkooli järelevalve all väljaspool kõrgkooli. Praktika toimub üld- ja haiglaapteegis, kliinilise farmaatsia õpetamisel ka teistes haigla osakondades. 
(3) Proviisoriõpe sisaldab vähemalt lisas 3 nimetatud õppeaineid, kusjuures üht või mitut lisas loetletud õppeainet võib õpetada teiste distsipliinide raames või nendega seoses.“;
4) määruse lisa 3 nimetus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Lisa 3 Proviisoriõppe õppesse kuuluvate õppeainete loetelu“;
5) määruse lisa 3 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

Kristen Michal
peaminister

Kristina Kallas
haridus- ja teadusminister

Keit Kasemets
riigisekretär



Lisa 3 Õppekavarühmade ja õppekavagruppide vastavustabel ning õppekavagruppides antavate kraadide nimetuste loetelu

Lisa 3  Proviisoriõppe õppesse kuuluvate õppeainete loetelu

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses kõrgharidusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse rakendamisega“ eelnõu
seletuskiri


1. Sissejuhatus ja eesmärk
Käesoleva määruse eesmärk on ajakohastada kõrgharidusstandardi lisa 3 kraadinimetuste loetelu ja vastavustabelit, lisades sinna farmaatsia bakalaureuse kraadi nimetus ning luua õiguslik alus proviisorõppe raamnõuete kehtestamiseks. Muudatused toetavad õigusselgust nii kõrgharidusõppe korralduses kui ka EHISes töödeldavate andmete vastutuse jaotuses.
Käesoleva määrusega ei suurene halduskoormus. Määruse § 1 kehtestab uue kraadi nimetuse, mis annab võimaluse uue kraadi väljaandmiseks ning § 2 muudab proviisorõppe raamnõudeid viies need kooskõlla kõrgharidusseadusega. Seega ei ole käesoleva määrusega täiendavat halduskoormus ühelegi avaliku või juriidilisele isikule.
Eelnõu ning seletuskirja koostas Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna nõunik Tiina Laidvee ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Haridus- ja Teadusministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Maarja-Liisa Vahi ([email protected]).
2. Õiguslik alus
Määrus kehtestatakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 5 lõike 2 punkti 7, § 28 lõike 2¹ ning kõrgharidusseaduse § 3 lõike 4, § 5 lõike 5, § 6 lõike 5, § 7 lõike 3 alusel.
3. Eelnõu sisu
3.1. Kõrgharidusstandardi muudatus
Määruse § 1 kohaselt kehtestatakse kõrgharidusstandardi lisa 3 uues sõnastuses. Muudatuse eesmärk on tagada, et õppekavarühmade ja õppekavagruppide vastavustabel ning õppekavagruppides antavate kraadide nimetuste loetelu oleks kooskõlas kõrgharidusseaduse alusel kujundatava õppekorraldusega, sh proviisoriõppe korraldamise mudeliga ja sellega seotud kraadinimetustega. Lisa 3 uus tekst esitatakse eelnõu lisana, et märkida juurde meditsiini õppekavarühma kraadinimetusena farmaatsia bakalaureus.
3.2. Proviisorõppe raamnõuete määrus
Määruse kohaselt täiendatakse „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded” määruse preambulat lisades sinna alus uuele kõrgharidusseaduse volitusnormile § 6 lõige 5. Lisaks muudetakse proviisorõppe kohta käivas 4. peatükis olevat § 14 pealkirja, kuna enam ei ole õige rääkida proviisorõppe õppekavast, sest edaspidi on tegemist kahes eraldi astmes oleva õppega ehk õpe viiakse läbi eraldiseisvalt kõrghariduse esimese ja teise astme õppekavadel. Seega on vajalik muuta § 14 lõiked 1-3. Kui varasemalt toimus proviisoriõpe üksnes ülikoolis, siis edaspidi on võimalik, et esimese astme õpet viib läbi ka rakenduskõrgkoolina Tallinna Tervishoiu Kõrgkool. Seega on vajalik määruse sõnastuses täpsustada, et õpe toimub kõrgkoolis, mitte ülikoolis. Lisaks sellele tuleb viia muudatus sisse ka lisas 3, mis sätestab proviisoriõppe õppesse kuuluvate õpeainete loetelu. Kehtivas määruses on sõnastatud see kui proviisoriõppe õppekavasse kuuluvate õppeainete loetelu. Kuna enam ei ole tegemist ühe kindla õppekavaga vaid neid on mitu, tuleb lisa 3 pealkirja muuta.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusaktidega. Proviisori kutse on EL ühtselt reguleeritud (EL direktiiviga 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta ), seega selle õppemaht on EL üleselt paika pandud. Sellega on määrus kooskõlas. Mõlemal nii integreeritud õppes kui ka 3+2 mudeli alusel toimuvas õppes on proviisorina töötamiseks vaja läbida kokku viieaastane õpe 300 EAP mahus kooskõlas EL direktiiviga 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta. Muudatus vastab ka EL direktiivi tingimustele, sest direktiiv ei kohusta proviisoriõpet läbi viima integreeritud õppes.
5. Määruse mõjud
Kõrgharidusstandardi lisa 3 muutmine on sisuline normitehniline ja kooskõlastav muudatus, mille rakendamine toimub kõrgkoolide tavapärase õppekorralduse kaudu.
Proviisoriõppe muudatused laiendavad erinevaid õpivõimalusi.
6. Määruse rakendamiseks vajalikud kulud, määruse rakendamise eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne eelarvelist mõju.
7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras. Lisa 3 uus sõnastus avaldatakse määruse lisana.
8. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Justiits- ja Digiministeeriumile. Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks ülikoolidele ja rakenduskõrgkoolidele, Rektorite Nõukogule, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogule Haridus- ja Noorteametile ja Eesti Üliõpilaskondade Liidule. Rahandusministeerium ja Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Noorteamet, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Tallinna Tehnikakõrgkool, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu kooskõlastasid eelnõu märkusteta ja Justiits- ja Digiministeeriumi ja Tartu Ülikooli esitatud märkused on käesoleva seletuskirja lisas toodud.



Kristina Kallas
minister
















Lisa 1

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses kõrgharidusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse rakendamisega“ eelnõu
seletuskirja juurde

Kooskõlastustabel

Märkus
Vastus
Justiits- ja Digiministeerium
Haridus- ja Teadusministeerium
1.Eelnõu § 2 – Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a määruses nr 265 „Eesti hariduse infosüsteemi asutamine ja põhimäärus” tehakse järgmine muudatus:
„paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Vastuvõtuandmete alamregistri kaasvastutavad töötlejad on kõrgkoolid, kutseõppeasutused ja üldhariduskoolid.”“

Kehtiva Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) põhimääruse § 3 järgi on registri vastutav töötleja Haridus- ja Teadusministeerium. Eelnõuga lisatakse samasse paragrahvi uus lõige, mille kohaselt on vastuvõtuandmete alamregistri kaasvastutavad töötlejad kõrgkoolid, kutseõppeasutused ja üldhariduskoolid. Seletuskirjas tuleks selgitada, kuidas suhestub alamregistri kaasvastutus registri üldise vastutava töötleja regulatsiooniga ning milliste töötlemistoimingute osas loetakse õppeasutused Haridus- ja Teadusministeeriumiga kaasvastutavateks töötlejateks. Kuna eelnõuga lisatakse § 3 lõige 2 kaasvastutavate töötlejate kohta, tuleks kaaluda ka § 3 pealkirja muutmist, sest kehtiv pealkiri „Registri vastutav töötleja” ei kajasta enam sätte kogu sisu.

Palume täpsustada eelnõu § 2 ja seletuskirja EHIS-e vastuvõtuandmete alamregistri kaasvastutuse regulatsiooni osas. Isikuandmete kaitse seaduse § 31 lg 2 kohaselt määratakse kaasvastutava töötleja vastutus ja kohustuste ulatus seaduses, seaduse alusel antud õigusaktis või kaasvastutavate töötlejate vahel sõlmitud lepingus. Eelnõus nimetatakse kaasvastutavad töötlejad, kuid ei selgitata, milliste töötlemistoimingute osas kaasvastutus tekib, kuidas jagunevad kohustused EHIS-e pidaja ja haridusasutuste vahel ning kuidas tagatakse andmesubjektide teavitamine ja õigused.


Arvestatud. Olles analüüsinud veelkord EHIS andmete rollijaotust ja milline on täpselt koolide ja HTM ülesanne tulenevalt isikuandmete kaitse üldmääruse (EL) 2016/679 artikli 26 loogikat (kaasvastutavad töötlejad), jäetakse käesoleva määruse muudatusest välja kaasvastutajad. Kuna andmetöötleja on Haridus- ja Teadusministeerium, siis ei saa lugeda üldmääruse kohaselt kaasvastutavateks töötlejateks koole. Sellest tulenevalt on EHIS põhimääruse muudatus käesoleva määruse eelnõust välja jäetud.
2. Palume seletuskirja sisukokkuvõtet täiendada informatsiooniga mõju kohta halduskoormusele ning selle kasvu korral ülevaatega, mille võrra olemasolevat halduskoormust vähendatakse (hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 41 lg 2 p 3).
Arvestatud. Seletuskirja täiendatud.
Eesti Üliõpilaskondade Liit

Eesti Üliõpilaskondade Liit toetab põhimõtet anda kõrgkoolidele suuremat paindlikkust integreeritud õppekavade ümberkujundamisel, kuna see võib avardada õppijate valikuvõimalusi, toetada interdistsiplinaarseid õpiteid ning võimaldab paindlikumat haridustee kujundamist ja erinäoliste spetsialistide teket ühiskonnas. Samas peame vajalikuks rõhutada, et selliste muudatuste elluviimine eeldab väga selget arusaama nende mõjust hariduse kvaliteedile ja lõpetajate edasistele võimalustele. Integreeritud õppe lahkulöömisel tuleb tagada, et kujunevad kvalifikatsioonid vastaksid jätkuvalt Euroopa kõrgharidusruumi kvaliteedi- ja võrreldavusstandarditele ning et kvaliteedi tagamise põhimõtted oleksid enne muudatuste rakendamist sisuliselt läbi mõeldud. Vastasel juhul tekib risk, et muudatused mõjutavad negatiivselt nii õppekavade kvaliteeti kui ka lõpetajate akadeemilist ja erialast mobiilsust pärast kraadi omandamist, sealhulgas edasiõppimise võimalusi Eestis ja rahvusvaheliselt.
Käesoleva määruse muudatustega ei muudeta integreeritud õppe põhimõtet. Määrus viib seaduses kehtestatud proviisorõppe raamnõuded vastavusse.
Oleme nõus, et integreeritud õppe laiem muutmine vajab põhjalikumat ettevalmistust ja analüüsi ning seetõttu ei muudetud ka seaduse menetluse käigus teistes valdkondades va proviisorõpe integreeritud õppe põhimõtteid hetkel. Proviisorõppe vastavad muudatused on aga väga pikalt ja põhjalikult läbianalüüsitud koostöös erialavaldkonnaga ning Sotsiaalministeeriumi ning Tartu Ülikooliga ning see muudatus viidi ka seadusesse mistõttu on vajalik hetkel ka proviisorõppe raamnõuete muudatus.
Tartu Ülikool

1. Vabariigi Valitsuse määruse „Eesti hariduse infosüsteemi asutamine ning põhimäärus“ muutmine seoses vastuvõtuandmete alamregistri ja isikuandmete töötlemisega Tartu Ülikool juhib tähelepanu, et kaasvastutava töötlemise puhul tuleb vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse artiklile 26 kaasvastutavate töötlejate vastutusvaldkonnad läbipaistval viisil kindlaks määrata omavahelise kokkuleppega, välja arvatud juhul ja sel määral mil vastutavate töötlejate vastavad vastutusvaldkonnad on kindlaks määratud vastutavate töötlejate suhtes kohaldatava liidu või liikmesriigi õigusega. Kuna eelnõuga määratakse Eesti hariduse infosüsteemi põhimääruses õppasutused Haridus- ja Teadusministeeriumi kui andmekogu pidajaga kaasvastutavaks töötlejaks, teen ettepaneku täpsustada põhimääruse § 3 lõiget 2 ja eelnõu seletuskirja, milliste isikuandmete töötlemise toimingute eest vastutavad õppeasutused, milliste eest Haridus- ja Teadusministeerium, kes ja kuidas esitab andmesubjektidele isikuandmete töötlemist puudutvata nõutud teabe ning kuidas tagatakse andmesubjektide õiguseid puudutavate pöördumiste lahendamine kaasvastutavate töötlejate vahel.
Arvestatud. EHIS põhimääruse muudatus jäeti käesoleva määruse eelnõust välja.
2. Vabariigi Valitsuse määruse „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded“ (edaspidi: määrus) muutmine 2.1. Proviisoriõppe toimumise koht Kehtiva määruse (§ 14 lg 2) kohaselt toimub proviisoriõpe ülikoolis. Eelnõuga on aga § 14 lg-st 2 viide ülikoolile täielikult välja jäetud, kuigi reformi kavandamisel oli eesmärk võimaldada proviisoriõppe esimese astme õppe korraldamist nii rakenduskõrgkoolis kui ka ülikoolis ja säilitada teise astme õppe toimumine ülikoolis. Ka käesoleva eelnõu seletuskirjas on märgitud, et kui varasemalt toimus proviisoriõpe üksnes ülikoolis, siis edaspidi on võimalik, et esimese astme õpet viib läbi ka rakenduskõrgkoolina Tallinna Tervishoiu Kõrgkool. Seega on vajalik määruse sõnastuses täpsustada, et õpe toimub kõrgkoolis, mitte ülikoolis. Seega nähtub ka eelnõu seletuskirjast, et proviisoriõppe teise astme õpe on mõeldud toimuma ülikoolis, kuid see ei tule määruse sõnastusest välja. Määrus peaks seda olulist tingimust siiski kajastama ning ebaselguse vältimiseks tuleb üheselt sätestada, et proviisoriõppe teise astme õpe toimub ülikoolis. Eeltoodust tulenevalt teen ettepaneku sätestada määruse § 14 lg 2 järgmiselt: „(2) Proviisoriõpe korraldatakse eraldiseisvalt kõrgharidustaseme esimese ja teise astme õpetena ning koosneb teoreetilisest ja praktilisest õppest, sealhulgas vähemalt 30 ainepunkti mahus ja vähemalt kuus kuud kestvast praktikast. Proviisoriõppe teise astme õpe toimub ülikoolis. Proviisoriõppe praktiline õpe võib toimuda kõrgkooli järelevalve all väljaspool kõrgkooli. Praktika toimub üld- ja haiglaapteegis, kliinilise farmaatsia õpetamisel ka teistes haigla osakondades.“.
Mitte arvestatud.
Kõrgharidusseadus ei too välja erisusi, millistes kõrgkoolides (kas rakenduskõrgkoolis või ülikoolis) võib toimuda proviisoriõpe. Ei pea vajalikuks ka määruse tasandil vastavate piirangute kehtestamist.
2.2. Pädevuste loetelu Määruse § 16 sätestab nõuded sellele, millised pädevused tuleb proviisoriõppe läbimisel omandada. Arvestades, et proviisoriõpe jaguneb edaspidi kahe kõrgharidusastme vahel, teen ettepaneku kaaluda pädevuste jagamist kahe astme vahel järgmiselt: „§ 16. Proviisoriõppe läbimisel omandatavad pädevused (1) Proviisoriõppe esimese astme õppe läbimisel omandab üliõpilane 1) teadmised ravimite koostise ja valmistamise kohta; 2) teadmised ravimite kvaliteedi hindamise kohta; 3) teadmised sagedamini kasutatavate ravimite toimete, koos- ja kõrvaltoimete kohta; 4) oskused abivajajate tervise edendamise, haiguste ennetamise, sagedasemate haiguste iseravimise ja ravimite ning teiste apteegikaupadega seotud küsimuste kohta; 5) teadmised erialase tegevusega seotud õiguslikest ja muudest nõuetest. (2) Proviisoriõppe esimese astme õppe lõpetanud isik on võimeline 1) valmistama ravimeid ja hindama nende kvaliteeti; 2) ladustama, säilitama ja turustama ravimeid hulgimüügietapil; 3) ladustama, säilitama ja väljastama üldapteekides kvaliteetseid, ohutuid ja tõhusaid ravimeid; 4) ladustama, säilitama ja väljastama haiglates kvaliteetseid, ohutuid ja tõhusaid ravimeid; 5) hindama sagedamini esinevaid haigussümptome; 6) pakkuma patsientidele tõenduspõhist nõustamist ravimite kasutamise kohta; 7) osalema kohalikes või riiklikes tervishoiukampaaniates. (3) Proviisoriõppe teise astme läbimisel omandab üliõpilane 1) teadmised ravimite disaini, koostise, tootmise ja valmistamise kohta; 2) teadmised ravimite kvaliteedi kontrollimise kohta; 3) teadmised ravimite toimemehhanismide, koos- ja kõrvaltoimete kohta; 4) oskused abivajajate tervise edendamise, haiguste ennetamise, sagedasemate haiguste iseravimise ja ravimite ning teiste apteegikaupadega seotud küsimuste kohta; 5) teadmised erialase tegevusega seotud õiguslikest, juhtimisalastest, ettevõtlust puudutavatest ja muudest nõuetest; 6) teadmised farmaatsiaeriala ja farmaatsiahariduse kohta. (4) Proviisoriõppe teise astme lõpetanud isik on võimeline 1) mõistma ravimite disaini ja tootmise põhimõtteid; 2) valmistama ravimeid ja kontrollima nende kvaliteeti; 2 (5) 3) korraldama ravimite hankimist, transporti ja säilitamist ravimite hulgimüügietapis; 4) hankima ja väljastama üldapteekides kvaliteetseid, ohutuid ja tõhusaid ravimeid; 5) korraldama kvaliteetsete, ohutute ja tõhusate ravimite hankimist ja väljastamist haiglas; 6) hindama sagedamini esinevaid haigussümptome; 7) pakkuma koostöös teiste tervishoiutöötajatega patsientidele tõenduspõhist nõustamist ravimite kasutamise kohta; 8) korraldama laiendatud apteegiteenuste pakkumist; 9) osalema (korraldajana) kohalikes või riiklikes tervishoiukampaaniates; 10) mõistma farmaatsiaalase ettevõtluse, organisatsioonikultuuri ja juhtimise üldpõhimõtteid; 11) arendama farmaatsiaeriala ja farmaatsiaharidust; 12) mõistma farmaatsiaga seotud riigi- ning teadus- ja arendusasutuste organisatsioonikultuuri ja toimimise üldpõhimõtteid.“.
2.3. Proviisoriõppe alustamise ja lõpetamise sätted Määruse § 15 sätestab proviisoriõppe alustamise ja § 18 proviisoriõppe lõpetamise tingimused. Teen ettepaneku kaaluda, kas nendes sätetes oleks põhjendatud eristada esimest ja teist astet.
2.3.1. Proviisoriõppe alustamise osas (§ 15) teen ettepaneku kaaluda näiteks järgmist sõnastust: „§ 15. Proviisoriõppe alustamine Proviisoriõppe esimese astme õppe alustamise tingimus on keskharidus või sellele vastav kvalifikatsioon. Proviisoriõppe teise astme õppe alustamise tingimus on proviisoriõppe esimese astme õppe lõpetamisel omandatud bakalaureusekraad või sellele vastav kvalifikatsioon.“.
2.3.2. Proviisoriõppe lõpetamise osas (§ 18) teen ettepaneku kaaluda näiteks järgmist sõnastust: „§ 18. Proviisoriõppe lõpetamine (1) Proviisoriõppe esimese ja teise astme õpe lõpeb lõpueksami sooritamise või lõputöö kaitsmisega. (2) Proviisoriõppe esimese astme õppe lõpetanud isikule annab kõrgkool diplomi õppekava täitmise ja bakalaureusekraadi andmise kohta ning akadeemilise õiendi. Proviisoriõppe teise astme õppe lõpetanud isikule annab ülikool diplomi õppekava täitmise ja magistrikraadi andmise kohta ning akadeemilise õiendi. (3) Proviisoriõppe esimese astme õppe lõpetanud isikul on õigus jätkata õpinguid magistriõppes ja teise astme õppe lõpetanud isikul doktoriõppes õppeasutuse kehtestatud tingimustel ja korras.“. − Akadeemilise õiendi osas on eeltoodud sõnastusest välja jäetud viide ingliskeelsele õiendile, kuna nõuded õiendi keelele on sätestatud haridus- ja teadusministri määruse „Kõrgharidustaseme ühtne hindamissüsteem ning diplomi ja akadeemilise õiendi andmise tingimused ja kord“ § 15 lg-s 1. − Samuti on eeltoodud sõnastusest lõikest 3 välja jäetud viide õppeasutuse nõukogule.
2.4. Proviisoriõppe praktilisi erialaaineid õpetavatele akadeemilistele töötajatele esitatavad nõuded Kehtiva määruse § 17 kohaselt peab praktilisi erialaaineid õpetavatel akadeemilistel töötajatel olema vähemalt magistrikraad või vastav kvalifikatsioon ning 3-aastane erialase töö kogemus. Teen ettepaneku jätta paragrahvi sõnastusest välja nõue kolmeaastase erialase töökogemuse kohta, kuna see takistab akadeemilise järelkasvu kujunemist ülikoolis, pikendades õppeaega neile, kes soovivad omandada ka doktorikraadi. (Tartu Ülikoolis on lektori tasemelt alates kohustus omada ka doktorikraadi).
3. Muude õigusaktide muutmise vajadus 3.1. Seoses proviisoriõppe reformiga vajavad ülevaatamist ka järgmised määrused: − sotsiaalministri 11.03.2005. a määrus nr 42 „Nõuded pädeva isiku kvalifikatsioonile ja kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu“; − sotsiaalministri 6.06.2005. a määrus nr 82 „Proviisori ja farmatseudi kvalifikatsioonieksami korraldamise tingimused ja kord“; − sotsiaalministri 15.06.2005. a määrus nr 78 „Välisriigis omandatud proviisori kvalifikatsiooni Eestis nõutava kvalifikatsiooniga võrdlemise kord“; − sotsiaalministri 15.06.2005. a määrus nr 80 „Proviisori või farmatseudina registreerimise ja Eestis proviisori kutsekvalifikatsiooni omandanud isiku kutsekvalifikatsiooni tunnustamise aluseks olevate kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu“; − sotsiaalministri 14.07.2005. a määrus nr 91 „Välisriigis kvalifikatsiooni omandanud proviisori sobivustesti koostamise, korraldamise ja tulemuste hindamise kord“. 3.2. Lisaks eeltoodule osutan, et proviisoriõppe reformi jõustumisel vajab Eesti osas täiendamist ka direktiivi 2005/36 punkt 5.6.2, mis käsitleb proviisori kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide nimetusi. 3.3. Ühtlasi juhin tähelepanu, et Tartu Ülikooli uuel ravimiteaduse magistriõppekaval on võimalik õppida kahel erialal: proviisor-ravimiarendaja ning ravimiarendaja. Seetõttu on vajalik edaspidi reguleerida, et pädeva isikuna võivad töötada ka „ravimiarendaja“ eriala lõpetanud isikud (ravimiseaduse §-d 12 ja 53). Vastavalt tuleb defineerida ka ravimiarendaja roll, sh kirjeldada tema pädevused. Ühtlasi on tõstatatud, et definineerimist vajab ka kliiniline proviisor ja tema pädevus.
Ettepanekud teadmiseks võetud ja edastatud ka Sotsiaalministeeriumile.
Tegemist on proviisoriõppe läbiviimise sisuliste muudatusega, mis vajavad laiemat arutelu kõrgkoolide ja Sotsiaalministeeriumiga.
4. Määruse jõustumine ja rakendamine Eelnõu § 4 kohaselt jõustub määrus kõrgharidusseaduse jõustumisel. Palun selgitada, mis kuupäevast määrus jõustub.
Määrus jõustub üldises korras, kolmandal päeval pärast selle avaldamist Riigi Teatajas.