1

2026. a. JUULI

Tagatisfondi institutsionaalse ja juhtimise korralduse muutmise

väljatöötamiskavatsus

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS............................................................................................................................................................... 3

1.1. Üldist ..................................................................................................................................................................... 3

1.2. Seotud strateegiad ja arengukavad ......................................................................................................................... 5

1.3. Tehtud uuringud ..................................................................................................................................................... 5

2. TAGATISFONDI PRAEGUNE ÜLESEHITUS, RAHVUSVAHELINE ÕIGUS JA TEISTE RIIKIDE LÄHENEMINE

7

2.1. Tagatisfondi praegune ülesehitus ........................................................................................................................... 7

2.2. Rahvusvaheline standard ja EL õigusraamistik hoiuste tagamise skeemide osas ................................................ 11

2.3. EL õigus muude tagatisskeemide osas ................................................................................................................. 12

2.4. Kaugem tulevik – võimalik ühtne hoiuste tagamise skeem ................................................................................. 13

2.5. Teiste liikmesriikide tagatisskeemide korraldus .................................................................................................. 14

3. PROBLEEM, SIHTRÜHM JA EESMÄRK ................................................................................................................... 15

3.1. Probleemide kirjeldus .......................................................................................................................................... 15

3.2. Sihtrühm .............................................................................................................................................................. 17

3.3. Eesmärgid ............................................................................................................................................................ 19

4. VÕIMALIKUD KAALUTUD LAHENDUSED ............................................................................................................ 20

4.1. Struktuursed variandid/valikud ............................................................................................................................ 20

4.2. Valikute võrdlus ................................................................................................................................................... 20

5. ANALÜÜS JA VÕIMALIKUD MUUDATUSED ÕIGUSAKTIDES ........................................................................... 23

5.1. Tagatisfondi institutsionaalse korralduse ja õigusvõimega seotud küsimused .................................................... 23

5.1.1. Tagatisfond kui avalik-õiguslik isik ..................................................................................................................... 23

5.1.2. Tagatisfondi tsiviilõigusvõime ............................................................................................................................. 25

5.1.3. Tagatisfondi tsiviilkohtumenetluse õigusvõime................................................................................................... 25

5.1.4. Tagatisskeemi vastutus hüvitamisjuhtumil .......................................................................................................... 26

5.2. Tagatisfondi juhtimise korraldusega seotud küsimused ....................................................................................... 27

5.2.1. Nõukogu roll ja selle muutmise vajadus .............................................................................................................. 27

5.2.2. Juhatus/juhataja/töötajad...................................................................................................................................... 28

5.3. Tagatisfondi põhifunktsioonide efektiivse täitmisega seotud küsimused ............................................................ 29

5.3.1. Hüvitiste väljamaksmise korraldus ...................................................................................................................... 29

5.3.2. Likvideerijate/pankroti- või moratooriumihaldurite roll ja selle võimalik muutmine ......................................... 30

5.4. Tagatisfondi piisava rahastamisega seotud küsimused ........................................................................................ 31

5.4.1. Tagatisfondi rahastamine läbi osamaksete (sh sihtaseme suurus ja osamaksete arvutamise alused) ................... 31

5.4.2. Tagatisfondi osafondi täiendav rahastamine (kui ette kogutud vahenditest ei piisa) ........................................... 32

5.4.3. Tagatisfondi vahendite haldamine ja investeerimise piirangud ........................................................................... 33

5.5. Tagatisfondi lisafunktsioonid/ülesanded ja võimalike uute ülesannete andmine ................................................. 35

5.5.1. Stressitestimine .................................................................................................................................................... 35

5.5.2. Piiriülene koostöö ................................................................................................................................................ 35

2

5.5.4. Tagatisfondi volitused seoses järelevalvega ja kriisilahendusega, sh Tagatisfondi vahendite kasutamine muuks

juhuks kui hoiuste hüvitamiseks ......................................................................................................................................... 36

5.5.5. Muud küsimused .................................................................................................................................................. 37

6. KOOSKÕLA PÕHISEADUSEGA ................................................................................................................................. 37

6.1. Sotsiaalriigi põhimõte ning isikute õiguste ja vabaduste tagamine ................................................................................. 37

6.2. Riigi kaitsekohustus ........................................................................................................................................................ 38

6.3. Finantssektori ettevõtjate ettevõtlusvabaduse riive ......................................................................................................... 38

7. MÄÄRATLETUD MÕJUD ............................................................................................................................................ 39

7.1. Üldine mõju, sh otsene ja kaudne mõju riigieelarvele ......................................................................................... 39

7.2. Mõju riigiasutuste korraldusele ........................................................................................................................... 40

7.2.1. Tagatisfondi tööjõu- ja administratiivkulud ......................................................................................................... 40

7.2.2. Võimalikud Tagatisfondi tööjõu- ja administratiivkulud kolme valikuvariandi korral ........................................ 41

7.3. Mõju pankadele jt turuosalistele .......................................................................................................................... 42

7.4. Mõju hoiustajatele/investoritele ........................................................................................................................... 43

8. AJAKAVA, KAASAMINE JA VTK KOOSTAJAD ...................................................................................................... 44

8.1. Ajakava ................................................................................................................................................................ 44

8.2. Kaasatavad valitsusasutused ja valitsusvälised organisatsioonid ......................................................................... 44

8.3. VTK koostajad ..................................................................................................................................................... 44

LISA 1. Eesti hoiuste tagamise kaasused ................................................................................................................................ 45

LISA 2. Kokkuvõte käesolevas VTK-s esitatud küsimustest .................................................................................................. 45

3

1. SISSEJUHATUS

1.1. Üldist

Riigi finantsstabiilsuse eest vastutavate institutsioonide eesmärk on hoida ära finantskriise. Ükskõik kui hea

kriisiennetustöö on, ei ole finantskriisi esinemise tõenäosus olematu. Finantssüsteemi tõrked võivad tekkida väga

ootamatult ning kanduda kiiresti edasi. Finantskriisiga võib ühiskonnale kaasneda suur kulu. Seetõttu on oluline,

et riiklikel institutsioonidel oleks aluseks efektiivne regulatsioon ja hea ettevalmistus sellistes olukordades

käitumiseks.1

Kriisihaldusraamistiku oluline osa on hoiuste ja muude finantsiliste vahendite tagamise raamistik. Riigi

eesmärk on kaitsta eelkõige tavahoiustajate ja -investorite vahendeid. Eestis on selle tarvis moodustatud

Tagatisfond.

Joonis nr 1. Eesti finantssektori turvavõrgustiku siseriiklikud osapooled ehk riigi finantsstabiilsuse eest vastutavad

riiklikud institutsioonid2

Tagatisfond on eraldi seaduse (Tagatisfondi seadus, edaspidi TFS) alusel asutatud avalik-õiguslik juriidiline

isik, kes alustas oma tegevust alates 2002. aasta 1. juulist. Tagatisfond on Hoiuste Tagamise Fondi õigusjärglane

(mis seaduse alusel asutati 1998. aastal).

Tagatisfondi eesmärk on üldistatult tagada järgmiste isikute (rahaliste) vahendite kaitse:

 pankade hoiustajad;

 pankade ja teiste investeerimisasutuse klientidest investorid;

 kohustusliku pensionifondi osakuomanikud;

 kindlustusandjatega kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingu sõlminud kindlustusvõtjad.

Samuti kogub Tagatisfond vahendeid finantskriisi lahendusmeetmete rakendamise rahastamiseks.

Tagatisfond peaks võimaldama oluliselt vähendada nii riigi riske kaudsete kohustuste tagamisel finantssektoris

kui ka nn tavahoiustajate ning -investorite riske, suurendades seeläbi finantssektori usaldusväärsust ja stabiilsust.

Tagatisfondil on seega kaks peamist eesmärki:

1) korvata oma vahendite arvel otseselt kahjusid, mida hoiustajad või investorid kannaks panga või muu

finantssektori ettevõtja maksejõuetuks muutumise korral;

1 Eesti Panga, Finantsinspektsiooni ja Rahandusministeeriumi koostööpõhimõtted finantskriiside ennetamisel ja lahendamisel on toodud

koostöökokkuleppes: Kriisihalduse arendamise põhimõtted 2 Eesti on euroala liige ja Eesti finantssüsteem on tihedalt lõimunud rahvusvaheliste finantsturgudega ning seetõttu on oluline ka EL ja muu

rahvusvaheline koostöö finantskriiside haldamisel. Ehk laiemalt on turvavõrgustiku osapoolteks ka Euroopa Keskpank, EL keskne

kriisilahendusorgan (SRB) ja Põhja-Balti regiooni vastavad ametiasutused kuid lihtsustamise huvides neid sel joonisel eraldi välja ei tooda.

Rahandusministeerium

- finanstabiilsuse ja finanstjärelevalve alase regulatsiooni väljatöötaja ja koordineerija (vajadusel

korraldab puudujäägi korral vahendite andmist Tagatisfondile)

Eesti Pank

- makrojärelevalve asutus, mh annab vajadusel erakorralist likviidsuslaenu pankadele

Finantsinspektsioon

- riikliku finantsjärelevalve teostaja

- finantskriisi lahendamise asutus

Tagatisfond

- hüvitab hoiused ja investeeringud kahjujuhtumi korral

EESTI FINANTSSEKTORI SISERIIKLIK

TURVAVÕRGUSTIK

4

2) vähendada süsteemset riski ja säilitada finantssüsteemi usaldusväärsust ka olukorras, kus mõni pank või

muu turuosaline on muutunud maksejõuetuks.

Tagatisfondil on 5 osafondi, neist kõige olulisem on hoiuste tagamise osafond (lähtudes mahtudest ja hoiustajate

arvust). Hoiuste hüvitamise üldine piirmäär on 100 000 eurot hoiustaja kohta. Lisaks sellele on eraisikutele

tagatud elamukinnisvara võõrandamisest saadud vahendid kuni 100 000 euro suuruses summas kuue kuu jooksul

elamukinnisvara võõrandamisest arvates. Ehk üks hoiustaja võib võimaliku kahjujuhtumi korral saada

hüvitist maksimaalselt 200 000 euro ulatuses.3 Võimaliku kahjujuhtumi (nt panga maksejõuetuse korral) tuleb

hüvitis hoiustajale välja maksta üldjuhul seitsme tööpäeva jooksul.

Tagatisfondi osafondidest on seni hoiuste tagamise osafondi kogutud kõige rohkem vahendeid, kokku ligi

422 mln euro ulatuses (need kogunevad tänu pankade poolt makstud osamaksetele) 2025. a. lõpu seisuga.

Samas kõlblike ja tagatud4 hoiuste jääk 2025. a. lõpu seisuga oli 24,4 mlrd eurot. Ehk hoiuste tagamise

osafondi kogutud vahendid moodustavad 1,73% kõikidest hüvitamisele kuuluvatest hoiustest. Kokku olid

Eesti krediidiasutused kaasanud majapidamistelt ja mitte-finantsasutustelt 2025. a. lõpu seisuga 37 mlrd

euro ulatuses hoiuseid (millest ligi 28 mlrd eurot on kaasatud Eestist).

Nagu eespool märgitud, siis loodi Tagatisfond avalik-õigusliku juriidilise isikuna. Laiem küsimus on, et kas selline

vorm on täna veel asjakohane. Tagatisfondi asutamise ajal pidi hoiuste tagamine n-ö toimima riigist ja

finantsjärelevalvest (Finantsinspektsioonist) sõltumatult. See eeldas suuremas mahus finantsiliste vahendite

ettekogumist (tagamaks iseseisvat finantsilist võimekust) ja Tagatisfondi nõukogul nähti ette teatud

otsustuspädevus hoiuste hüvitamisel (näiteks kas ja millistele seotud isikutele hüvitised tuleks välja maksta).

Viimase 20 aastaga on Euroopa Liidus tagatisskeemidele seatud nõudeid oluliselt täiendatud kahest aspektist:

a) selgemini on piiritletud hoiuste hüvitamise juhtumid (koos sellega on vähenenud tegelikult Tagatisfondi

nõukogu roll);

b) tagatisskeemide kogumise ühtlustamine EL liikmesriikides (suund pigem väikesemas mahus finantsiliste

vahendite ette kogumisele) ning hoiuste hüvitamise vahendite kasutamine ennetavalt – s.t. mitte üksnes

panga maksejõuetuse korral vaid ka eelnevalt krediidiasutustega seotud kriisilahenduses (mis on seega

tinginud suurenenud Finantsinspektsiooni kui kriisilahendusasutuse rolli).

Teiseks, tänane eelkõige hoiuste hüvitamise lühike tähtaeg (üldjuhul tuleb hüvitised välja maksta 7 tööpäeva

jooksul) eeldab riigipoolset likviidsuse pakkumist suuremahulise hüvitiste välja maksmise korral. Samuti on

euroala riigina Rahandusministeeriumi võimekus raha laenata parem kui see oli eelmise sajandi lõpus (kui hakati

hoiuste tagamise skeemi looma). See tähendab, et eeldused rahastamise korraldamiseks on üksjagu muutnud

võrreldes ajaga kui Tagatisfond loodi.

Kolmandaks, Finantsinspektsioon korraldab faktiliselt Tagatisfondi igapäevatööd vastava lepingu alusel

(Tagatisfondil ei ole enam eraldiseisvat juhatajat ja töötaid võrreldes Tagatisfondi loomise algusaastatega). Äsja

EL-s avaldatud nn pankade kriisilahendusdirektiivi muudatused ja hoiuste tagamise direktiivi muudatused5

näevad ette suurema koostoimimise ja koostöö hoiuste tagamise tagatisskeemi ja kriisilahendusasutuse vahel.

Lihtsustatult nähakse ette hoiuste tagamise vahendite kasutamine ennetavalt (nt hoiuste ja varade üleviimine teise

panka) ja kriisilahenduse rahastamise toetamiseks.

Kokkuvõttes arvestades, et olemasolev struktuur on toiminud juba üle 25 aasta, siis on õige hetk hinnata,

kas senine mudel on ennast õigustanud või tuleks seda kuidagi asja- ja ajakohastada.

Peamised probleemid võib püstitada järgmiste küsimuste vormis, millele otsitakse käesoleva

väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) käigus vastuseid:

 Kas Tagatisfondi senine institutsionaalne ja juhtimise korraldus on jätkuvalt asjakohane (mh

arvestades asjaolu, et võimalikud kahjujuhtumid on pigem erakordsed ja harva esinevad

3 Äsja avaldatud EL direktiivi 2026/804 artikli 6(2) kohaselt võib aastast 2028 hüvitamise maksimaalne summa hoiustaja kohta küündida

500 000 euro või isegi suurema summani. 4 Kõlblike ja tagatud hoiuse all peetakse silmas seda hoiust, mis kuulub Tagatisfondi poolt hüvitamisele võimaliku kahjujuhtumi korral.

Ehk nt ei tagata teise panga ega finantsasutuse hoiuseid, samuti arvestatakse ka antud juhul hüvitamise üldist piiramäära, mis on kuni

100 000 eurot [antud juhul ei ole arvesse võetud nn lisapiirmäära kuni 100 000, mis teeb hüvitamise määraks kokku kuni 200 000 eurot, nt

juhul kui isik on hiljaaegu teinud kinnisvara võõrandamistehingu). 5 EL direktiiv 2026/806, mis muudab kehtivaid direktiive 2014/59 ja 2014/24 ning EL direktiiv 2026/804, mis muudab kehtivat hoiuste

tagamise direktiivi 2014/49.

5

sündmused6)? Ehk kas selline administratiivne korraldus eraldiseisva avalik-õigusliku isiku näol

on jätkuvalt õigustatud/vajalik?

 Kas Tagatisfondi funktsionaalne korraldus on piisavalt efektiivne võimalike kahjujuhtumite korral

(eelkõige kas hüvitised makstakse välja võimalikult kiiresti)?

 Kas Tagatisfondil on piisavalt vahendeid võimalike (suuremate) kahjujuhtumite korral?

Tulenevalt eeltoodust pakutakse käesoleva VTK-ga välja 3 varianti, kuidas oleks võimalik Tagatisfondi

institutsionaalses ja juhtimise korralduses muudatusi teha.

Tabel nr 1. Võimalikud variandid Tagatisfondi „reformimiseks“

VARIANT I VARIANT II VARIANT III

TF-i senine staatus säilib, tõhustatakse

koostööd FI-ga

TF-i tegevus lõpetatakse ja vastav

funktsioon viiakse täielikult FI-i alla

TF-le antakse juurde täiendavaid

ülesandeid, eelkõige kriisilahenduse

funktsioon

 Kehtiva regulatsiooni säilitamine,

püüdes olemasolevat raamistikku

paremini rakendada.

 Kasutada paremini ära FI ja TF-i

olemasolevat koostöövormi.

 Kaaluda tuleks kulude optimeerimiseks

nõukogu rolli kitsendamist (mh

tasustamise muutmist).

 Lisaks oleks võimalus otsustada vara

hoidmist Rahandusministeeriumi

riigikassa osakonna juures (st et viimane

oleks varahaldur).

 TF-i kui avalik-õigusliku isiku

„kaotamine“ ning

tagamise/hüvitamise funktsiooni

andmine FI-le - s.t. kogu

otsustusprotsessi – juhataja rolli ning

nõukogu otsustusõiguse üle andmine

FI juhatusele.

 Võimalik on kaaluda nõukogu rolli

kaotamisel vastava nõuandva organi

loomist (kus oleksid esindatud ka

erasektori esindajad).

 Eraldi on ka vara haldamise küsimus,

kui TF oleks FI hallata – ka sel juhul

oleks üks variant varade hoidmine

anda Rahandusministeeriumile.

 TF-i kui avalik-õigusliku isiku

funktsioonide laiendamine,

tugevdamine, kriisilahenduses

suurema rolli loomine ning

asjakohaselt mehitamine.

 FI finantskriisi lahendamise

üksuse ja selle funktsioonide üle

toomine TF-i alla.

Regulatsiooni muutmise vajadus:

Väike või keskmine – vajab teatavas

mahus seaduste muutmist. Suur – tähendab vähemalt ühe osa

seadusest kehtetuks tunnistamist, teise

seaduse olulist muutmist või uue seaduse

väljatöötamist.

Suur – tähendab TFS-i ja FI seaduse

muutmist. Otseselt varahalduri vahetamiseks ei ole

vaja seadusandluse muutmist (s.t. kui

varasid haldaks nt

Rahandusministeerium).

1.2. Seotud strateegiad ja arengukavad

Kavandatav Tagatisfondi seaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi kavandatav eelnõu) on seotud eelkõige

Rahandusministeeriumi valitsemisala strateegiadokumendis aastateks 2026-2029 „Rahatarga riigi programm“7

seatud eesmärgiga tagada usaldusväärne, stabiilne ja konkurentsivõimeline finantskeskkond. Vaata täpsemalt lk

25, kus üheks väljakutseks on märgitud, et vajalik on parem ettevalmistus kriiside tekkimisel, sh peab olema

finantsvahendite tagatisvaru ja toimiv koostöö naaberriikidega. Ühe tegevussuunana on toodud välja, et tõhustada

tuleb tagatisskeemide toimimist ja kasvatada Tagatisfondi võimekust.

1.3. Tehtud uuringud

VTK koostamise käigus on analüüsitud ja uuritud järgmisi allikaid:

6 Sel sajandil on toimunud 2 hüvitamise juhtumit: a) esimene seoses hoiuste tagamisega – Versobank AS tegevusloa kehtetuks tunnistamine

aastal 2018 ja sellega seoses hoiuste hüvitamine/väljamaksmine summas 90,7 miljonit eurot. https://www.tf.ee/et/uudised/tagatisfondi-

noukogu-otsustas-huvitada-versobank-asi-klientide-hoiused; b) teine juhtum oli seotud ASi Cresco Väärtpaberid klientide investeeringute

hüvitamisega: https://www.tf.ee/et/uudised/tagatisfond-huvitab-asi-cresco-vaartpaberid-klientide-investeeringud 7 Rahatarga riigi programm 2026-2029_03.02.2026.pdf

6

 Rahvusvahelise Valuutafondi (IMFi) hinnang ja soovitused Eesti finantssüsteemile8 2000. ja 2009. aastatel;

 Rahvusvaheline Baseli pangandusjärelevalve komitee (Basel Committee on Banking Supervision ehk BCBS)

ja rahvusvaheline hoiusekindlustajate assotsiatsioon (International Association of Deposit Insurers ehk IADI)

avalikustasid 2009. aasta 18. juunil efektiivse hoiusekindlustuse süsteemide põhiprintsiibid (Core Principles

for Effective Deposit Insurance Systems)9;

 Rahvusvahelise finantsstabiilsuse nõukogu (Financial Stability Board - FSB) hoiuste tagamise skeeme

puudutavad põhiprintsiibid (seisuga 1. november 2014)10;

 2017. a. Maailmapanga analüüs „Deposit insurance systems: addressing emerging challanges in funding,

investment, risk-based contributions and stresstesting“11;

 Finantsstabiilsuse Instituudi (Financial Stability Institute) 2019. aasta augustis avalikustatud analüüs „Bank

failure management – the role of deposit insurance“12;

 Euroopa Pangandusföderatsiooni 2019. a. avaldatud tööpaber „The role of deposit guarantee schemes (DGSs)

in resolution financing“13;

 FSB avaldatud raport 2012. aastal „Thematic Review on Deposit Insurance Systems“14;

 Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse (EBA) 2019. aasta 8. augustil avaldatud arvamus kõlblike hoiuste,

tagatuse taseme ja hoiusetagamise skeemide koostöö kohta15;

 EBA 2019. aasta 30. oktoobril avaldatud arvamus hoiuste tagamise skeemide väljamaksete kohta16;

 EBA 2020. aasta 23. jaanuaril avaldatud arvamus hoiuste tagamise skeemide rahastamise ja vahendite

kasutamise kohta 17;

 EBA 2021. aasta 22. oktoobril avaldatud arvamus kriisilahendamise ja hoiuste tagamise raamistiku kohta18;

 Euroopa Komisjoni tellimusel avalikustatud raport 2019. novembris erinevate hoiuste tagamise skeemide poolt

Euroopa õigusest valikute kohaldamisest19;

 Beat Bernet ja Susanna Walter 2009. aastal avalikustatud uurimistöö „Design, structure and implementation

of a modern deposit insurance scheme“20;

 Maria Fenech Imbroll 2012. aastal avalikustatud uurimistöö „An evaluation of deposit guarantee schemes in

the EU“, Malta ülikoolile esitatud palve, uurimistöö materjalid edastati emailiga;

 Ms. G. G. Garcia, International Monetary Fund 2000. aastal tehtud uuring „Deposit insurance: actual and good

practices“21;

8 https://www.imf.org/en/publications/cr/issues/2016/12/31/republic-of-estonia-financial-system-stability-assessment-22768:

 2000: Provide stronger assurances of Deposit Guarantee Fund’s access to funding—e.g., government could open an EEK 700 million

automatic credit line or issue a guarantee in that amount, with mount to be reduced as the DGF resources reach its target level

 2009: Strengthen the Guarantee Fund in various ways (i) Establish contingency plans for ensuring the necessary liquidity for the

Guarantee Fund in the case of failure of one of the two major banks and for the ultimate financing of such payments; 9 IADI: https://www.iadi.org/en/assets/File/Core%20Principles/IADI_CP_Assessment_Handbook_FINAL_14May2016.pdf

BCBS: https://www.bis.org/publ/bcbs156.pdf 10 https://www.fsb.org/2014/11/cos_090618/ 11 http://documents.worldbank.org/curated/en/824821511878338917/pdf/121708-REVISED-PUBLIC-FinSAC-Deposit-Insurance-

Systems-Guidance-Papers-Nov-2017.pdf 12 https://www.bis.org/fsi/publ/insights17.pdf 13 https://papers.ssrn.com/sol3/papers.cfm?abstract_id=3361750 14 http://www.fsb.org/wp-content/uploads/r_120208.pdf?page_moved=1 15 https://www.eba.europa.eu/sites/default/documents/files/documents/10180/2622242/324e89ec-3523-4c5b-bd4f-

e415367212bb/EBA%20Opinion%20on%20the%20eligibility%20of%20deposits%20coverage%20level%20and%20cooperation%20bet

ween%20DGSs.pdf 16 https://www.eba.europa.eu/sites/default/documents/files/document_library//EBA%20Opinion%20on%20DGS%20Payouts.pdf 17

https://www.eba.europa.eu/sites/default/documents/files/document_library/Publications/Opinions/2020/EBA%20Opinion%20on%20DG

S%20funding%20and%20uses%20of%20DGS%20funds.pdf 18 https://www.eba.europa.eu/eba-replies-european-commission%E2%80%99s-call-advice-funding-resolution-and-insolvency-part-

review-crisis 19 https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/business_economy_euro/banking_and_finance/documents/191106-study-edis_en.pdf 20 https://www.econstor.eu/bitstream/10419/163489/1/suerf-study-2009-5.pdf 21 https://www.elibrary.imf.org/view/books/084/01664-9781557759481-en/front-1.xml

7

 Ilkka Kiema, Esa Jokivuolle 2019. aastal avaldatud artikkel „Bank Stability and the European Deposit

Insurance Scheme“ väljaandes Economic Policies in the Euro Area after the Crisis22;

 AS PricewaterhouseCoopers Advisors (“PwC”) poolt koostöös SA Poliitikauuringute Keskus PRAXIS’ 2016

valminud uuringus „Valitsussektori asutuste juriidiliste vormide ja ülesannete analüüsimetoodika“23;

 Riigireformi analüüs 202324.

Hetkeseisuga ei ole plaanis täiendavaid uuringuid läbi viia.

2. TAGATISFONDI PRAEGUNE ÜLESEHITUS, RAHVUSVAHELINE ÕIGUS JA TEISTE

RIIKIDE LÄHENEMINE

2.1. Tagatisfondi praegune ülesehitus

Tagatisskeem käivitus esialgsel kujul Eestis 23. mail 1998. a, millal jõustus Hoiuste Tagamise Fondi seadus.

Hoiuste hüvitamisele rakendus hüvitise piirmäär toona 20 000 Eesti krooni (umbes 1 278 eurot). Juba 1998. aasta

oktoobris pärast EVEA Panga pankrotimenetluse algatamist ja ERA Pangale moratooriumi välja kuulutamist

alustati esimesi väljamakseid Hoiuste Tagamise Fondist. Võrreldes tänasega, kus hüvitised tuleb üldjuhul välja

maksta 7 tööpäeva jooksul vastavalt Tagatisfondi seaduse § 41 lõikele 2, oli toona aega hüvitiste väljamaksmiseks

3 kuud. Ehk selline lühike hüviste väljamaksmise periood indikeerib seda, et suuremahulisema hüvitusjuhtumi

korral oleks vaja Tagatisfondil võtta kiirkorras laenu (ilmselt see oleks võimalik üksnes läbi

Rahandusministeeriumi).

2002. aasta 1. juulil jõustus Tagatisfondi seadus ja uus põhikiri. Tagatisfondi seadus sätestab Tagatisfondi

eesmärgi, tema õigusliku seisundi ning tegevuse alused ja korra.

Nagu eespool juba rõhutatud, on Tagatisfondi eesmärk üldistatult tagada hoiustajate, investorite, kohustusliku

pensionifondi osakuomanike ja kindlustusandjatega kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingu sõlminud

kindlustusvõtjate poolt paigutatud vahendite kaitse. Samuti on eesmärgiks koguda vahendeid

kriisilahendusmeetmete rakendamise rahastamiseks.

See kõik suurendab finantssektori usaldusväärsust ja stabiilsust. Ehk Tagatisfondi tegevus on suunatud ühtse ja

efektiivse finantssektori tagatisskeemide administreerimise mehhanismi väljakujundamisele ja toimimisele, mis

võimaldab oluliselt vähendada nii riigi riske kaudsete kohustuste tagamisel finantssektoris kui ka hoiustajate ning

-investorite riske. Tagatisfondi tegevus on otseselt suunatud Eesti Vabariigi Põhiseaduse §-st 13 tuleneva

riigi positiivse kaitsekohustuse täitmisele25 ja tagab olulises osas isikute omandipõhiõiguse ja selle kaudu

ka muude põhiõiguste kaitse finantskriisi korral. Olemuslikult on tegemist avaliku ülesande täitmisega. Eelkõige Tagatisfondi üks osafond (hoiuste tagamise skeem) mängib olulist rolli pangandussüsteemi

usaldusväärsuse säilitamisel. Hoiuste tagamise skeemide mõte peaks olema finantsteadlikkust mitte omavatele

inimestele edastada lihtsas ja arusaadavas keeles sõnum, et nende raha on kindlustatud ning selle kättesaamine ei

nõua täiendavaid kulutusi, olenemata panga olukorrast.

Tagatisfondi ei rahastata läbi riigieelarve laekumiste, vaid otse pankade jt turuosaliste poolt. Hetkel on

Tagatisfondi varahalduriks Eesti Pank. Vastavalt Tagatisfondi seaduse § 82 lõikele 2 võib lisaks Eesti Pangale

varahalduriks olla ka Rahandusministeerium või välisriigi äriühing, kellel on Majanduskoostöö ja Arengu

Organisatsiooni (OECD) liikmesriigi pädeva organi antud tegevusluba investeerimisteenuste osutamiseks (ehk

sisuliselt mõne teise riigi pank või investeerimisühing).

Avalik-õiguslike juriidiliste isikute tulusid ega kulusid riigieelarves ei kajastata, riigieelarves näidatakse ainult

vastavatele subjektidele edasiantavad maksutulud, neile antavad toetused või nendelt laekuvad kasumieraldised

(nt Eesti Pangalt).26 Siiski Tagatisfondi finantstulem mõjutab riigieelarve positsiooni. Eeltoodust tulenevalt

arvestatakse Tagatisfondi kogutud vahendeid riigieelarve tasakaalustamisel.

Finantssektori turvavõrgu ülesehitamisel on Eestis lähtutud Tagatisfondi loomisel kontseptuaalselt samadest

alustest, millised olid aluseks Finantsinspektsiooni loomisel – ehk eesmärgipärase avaliku halduse kontseptsioon

22 https://www.cairn.info/revue-de-l-ofce-2019-HS-page-113.html 23 https://www.rahandusministeerium.ee/et/system/files_force/document_files/vs_asutuste_analuusimetoodika.pdf?download=1 24 https://www.fin.ee/riigireform 25 Põhiseaduse § 113 mõtte kohaselt pakub Tagatisfond sundkindlustust. Vt. Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. § 113 komm. 12

Kättesaadav: https://pohiseadus.ee/sisu/3591/paragrahv_113 26 Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. § 115, komment. 4 Kättesaadav: https://pohiseadus.ee/sisu/3593

8

ja võimude lahususe ning tasakaalustatuse printsiipi järgiv ja riigi positiivset kaitsekohustust arvestav, nn avatud

mudel. Finantsinspektsioon on autonoomse pädevuse ja eelarvega finantsjärelevalve ning kriisilahenduse asutus,

mis tegutseb Finantsinspektsiooni seaduse alusel Eesti riigi nimel ja on oma otsustes sõltumatu ning on

finantssektori turvavõrgu kõige olulisem lüli.

Tagatisfond kui üks finantssektori turvavõrgu osadest loodi avalik-õigusliku juriidilise isikuna, kuna tema

ülesanded on selgelt piiritletavad ja nende täitmise puhul peetakse oluliseks sõltumatust.27 Finantssektori

turvameetmete süsteemi käsitletakse laiemas ja kitsamas mõttes.28 Finantssektori turvavõrgu ülesehitus on riigiti

erinev ja sõltub paljuski riigi põhiseaduslikest aktidest.29

Järgmises tabelis on illustreeritud Tagatisfondi tänased peamised põhiülesanded või – funktsioonid ja täiendavad

ehk lisaülesanded või -funktsioonid.

Tabel nr 2. Tagatisfondi põhi- ja lisaülesanded

1. Tagatisfondi

põhifunktsioonid

 hüvitab fondiosaliste klientidele nende hoiused, investeeringud ja muud

vahendid ning fondiosaliste poolt kohustusliku pensionifondi

osakuomanikele tekitatud kahju;

 tagab kindlustusandja kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingute

kindlustusportfelli üleandmist teisele kindlustusandjale, tagades

pensionilepingute järgsed pensionimaksed kindlustusvõtjatele.

2. Tagatisfondi

põhifunktsioone

toetavad funktsioonid

või lisafunktsioonid

 kogub pankadelt jt fondiosalistelt osamakseid;

 kogub kriisilahendusmeetmete rakendamise rahastamiseks vajalikke

vahendeid;

 tagab kogutud vahendite säilitamise (kasutades selleks sobivat

varahaldurit);

 viib läbi stressiteste;

 võtab vajadusel laenu hüvitiste väljamaksmiseks kui osafondidesse

kogutud vahenditest ei piisa;

 teavitab avalikkust oma tegevusest.

Nagu eespool olevast tabelist näha, siis hetkel Eestis toimiv hoiuste tagamise skeem tegutseb pigem puhtalt

hüvitiste väljamaksja rollis ning aktiivset rolli kriisijuhtimisel ei oma (see roll aga tulevikus muutub – vt

käesoleva dokumendi peatükki 2.2.2). Lisaks nagu eespool juba märgitud, siis Tagatisfondi rahastatakse

fondiosaliste ühekordsete, korraliste ja erakorraliste tagantjärele makstavate osamaksete teel (mitte riigieelarve

vahendite arvel). Valdav on siiski viie osafondi finantseerimine fondiosaliste osamaksete kaudu (ex ante ehk

ennetavalt). Juhul kui mõne osafondi varast ei peaks piisama osafondi kohustuste täitmiseks, võib Tagatisfond

nõukogu otsuse alusel võtta laenu (nt krediidiasutustelt või teistelt isikutelt – nt riik, IMF, EBRD, teise riigi

tagatisskeem) või täita osafondi kohustused teise osafondi arvelt. Kui osafondi kohustuste täitmiseks ei piisa ka

nendest vahenditest, võib nõukogu taotleda riigilt Tagatisfondile laenu andmist või riigigarantiid Tagatisfondi

poolt võetavale laenule.

Järgmises tabelis on ära toodud summad, mida on igasse osafondi kogutud ja ka sihttasemed (st kui palju

soovitakse või on seatud eesmärgiks igasse osafondi koguda).

Tabel nr 3. Osafondide kogutud vahendid ja sihttasemed

Osafond Osafondi suurus Sihttase 2025. a. jooksul kogutud maksed

(tuh eurodes)

27 Uuring „Valitsussektori asutuste juriidiliste vormide ja ülesannete analüüsimetoodika“, PwC ja Praxis, 2016, lk, 23, 40. kättesaadav:

vs_asutuste_analuusimetoodika.pdf 28 Finantssektori turvameetmete süsteemi lülid kitsamas mõttes on, arvestades ülesandeid ja pädevust: keskpank, valitsus (pädev

ministeerium), tagatisskeem, pädev finantsjärelevalveasutus. Laiemas mõttes kuuluvad turvavõrgu lülide hulka ka tarbijakaitse organ,

ombudsmani institutsioon ning finantsettevõtjad ise (eelkõige avalikustamiskohustus, finantsettevõtja sisekontroll ja audiitorkontroll) ning

lõpuks ka avalikkus (kliendid). 29 Vt. Varasemat hoiuste tagatuse korraldust erinevates riikides: Deposit Insurance around the World: A Comprehensive Database, World

Bank Policy Research Working Paper 3628, June 2005.

9

(2025. a. 31.

detsembri seisuga)

Hoiuste tagamise

osafond

422 mln eurot ehk

1,73% tagatud

hoiustest

1,72% tagatud

hoiustest

Pangad: 33,3 mln eurot

Investori kaitse

osafond

2,03 mln eurot 2 000 000 eurot Pangad, Investeerimisühingud,

Fondivalitsejad: 75 817 eurot

Pensioni kaitse

osafond

12,7 mln eurot 1% pensionifondide

vara puhasväärtusest

Pensionifondivalitsejad: 242 487 eurot

Pensionilepingute

osafond

66 295 eurot Sihttaset kehtestatud ei

ole

Elukindlustusseltsid: 191

Kriisilahenduse

osafond

25 701 eurot 1% tagatud hoiustest Krediidiasutused/investeerimisühingud:

3 750 eurot (488 eurot kanti üle ühtsesse

kriisilahendusfondi

Tagatisfondi osafondide ülesanded on täpsemalt järgmised:

1) Hoiuste tagamise osafond - hoiuste tagamise osafondi võib pidada Tagatisfondi olulisemaks osafondiks, mille

üldisem eesmärk on suurendada pangandussüsteemi stabiilsust ja hoiustajate kaitset. Selle eesmärgi

saavutamiseks kogub Tagatisfond krediidiasutustelt osamakseid hoiuste tagamise osafondi ning hüvitab

hoiustajatele nende poolt krediidiasutusse paigutatud hoiused. See on ainuke osafond, mida on reaalselt

hüvitamiseks kasutatud.

2) Investorikaitse osafond – investorite kaitse on samuti üks olulisi tegureid usaldusväärse finantssektori

kujundamisel. Investorikaitse osafond ehk investeeringute tagamise skeem peab tagama investoritele

ühtlustatud miinimumtasemega kaitse, kui investeerimisasutus (pank, investeerimisühing, fondivalitseja) ei

suuda täita oma kohustusi oma investoritest klientide ees investeerimisasutuse maksejõuetuse korral.

Tagatisfond hüvitab investoritele nende poolt investeerimisasutuse kaudu paigutatud investeeringud.

Hüvitamisele ei kuulu väärtpaberite registri pidamise seaduse alusel tagatud investeeringud, niisamuti ei

hüvitata investeerimisriski realiseerimisel saadud kahju.

3) Pensionikaitse osafond – selle osafondi eesmärk on tagada kohustusliku pensionifondi osakuomanike poolt

paigutatud vahendite kaitse nii kohustusliku kogumispensioni kogumis- kui ka väljamaksete faasis. Eesmärgi

saavutamiseks kogutakse kohustuslike pensionifondide valitsejatelt osamakseid. Pensionikaitse osafondi arvel

hüvitatakse kohustusliku pensionifondi osakuomanikele tekitatud kahju, mida pensionifondivalitseja ei ole

Finantsinspektsiooni määratud tähtajaks osakuomanikule hüvitanud.

4) Pensionilepingute osafond - selle osafondi eesmärk on tagada kindlustusandjatega pensionilepinguid sõlminud

kindlustusvõtjate poolt paigutatud vahendite kaitse kohustusliku kogumispensioni väljamaksetele. Eesmärgi

saavutamiseks kogutakse sellesse osafondi pensionilepinguid sõlmivatelt kindlustusandjatelt osamakseid.

Pensionilepingute osafondi arvel toetatakse Eestis tegevusloa alusel tegutseva kindlustusandja ja teise EL

liikmesriigi kindlustusandja Eesti filiaali pensionilepingute kindlustusportfelli üleandmist teisele

kindlustusandjale esimese tegevusloa kehtetuks tunnistamise, erirežiimi kehtestamise või pankroti

väljakuulutamise korral. Toetamisega tagatakse pensionilepingute järgsed pensionimaksed kindlustusvõtjatele.

5) Kriisilahenduse osafond – tegemist on samuti eelrahastatava varakogumi/rahastuga, kuhu krediidiasutused ja

investeerimisühingud teevad sissemakseid. Osafondi vahendeid saab vajaduse korral kasutada kriisiolukorra

lahendamiseks, nt probleemse panga kohustuste garanteerimiseks, laenu andmiseks, probleemsete vara

omandamiseks, hüvitiste maksmiseks võlausaldajatele ja aktsionäridele juhul, kui see on põhjendatud.

Kriisilahenduse osafond erineb teistest Tagatisfondi osafondidest selle poolest, et osafondi vahendite

kasutamise otsustab Finantsinspektsioon kui kriisilahendusasutus. Krediidiasutuste makstavad kriisilahenduse

osafondi makseid kantakse kogusummas üle ühtsesse EL kriisilahendusfondi (SRF). SRFi ülekantavate

osamaksete suuruse määrab EL ühtne kriisilahendusorgan (SRB) ning Tagatisfond siinkohal nö kaasa rääkida

ei saa ning tegutseb puhtalt nende maksete kogujana.

Järgmises tabelis on ära toodud võimalikud näiteid kahjujuhtumitest ja hüvitamise määrad ning väljamaksmise

tähtajad.

Tabel nr 4. Võimalikud kahjujuhtumid osafondide lõikes ning hüvitamise määrad ja väljamaksmise tähtajad

Osafond Võimalik

kahjujuhtum

Hüvitamise üldmäär Täiendav hüvitise

määr

Hüvitise

väljamaksmise aeg

10

Hoiuste tagamise

osafond

 Tegevusloa ära

võtmine

 Panga maksejõuetus

või tõenäoline

maksejõuetus

Kuni 100 000 eurot ühe

hoiustaja kohta

100 000 eurot (kui

vahendid laekusid isiku

kontole seoses

kinnisvara

võõrandamisega)

Üldjuhul 7 tööpäeva

jooksul hoiuste

peatamise päevast

alates. Erandkorras

võib seda pikendada

kuni 10 tööpäeva

võrra.

Hoiuste tagamise

osafondi

kasutamine

kriisilahenduses

Kriisilahendusmeetme

või –õiguse toetamine

eeldusel, et sellega

tagatakse hoiustajatele

jätkuv juurdepääs oma

hoiustele

Fondi kohustused ei või

ühelgi juhul ületada:

- 50 protsenti TF nõukogu

poolt hoiuste tagamise

osafondi jaoks kehtestatud

rahastamise sihttasemest;

- kulusid, mida Fond oleks

samasugusel juhul kandnud

pankrotimenetluses.

Seaduses määratletud ei

ole

Seaduses määratletud

ei ole

Investorikaitse

osafond

 Tegevusloa ära

võtmine

 Panga,

investeerimisühingu

või fondivalitseja

maksejõuetus

20 000 eurot ühe investori

kohta

Seaduses määratletud ei

ole

Ühe kuu jooksul pärast

hüvitamisele kuuluva

investeeringu väärtuse

kindlaksmääramist.

Erandkorras võib seda

tähtaega pikendada.

Korraga võib seda

pikendada kuni 3 kuu

võrra, kuid kokku

mitte rohkem kui 12

kuud.

Pensionikaitse

osafond

Kui

pensionifondivalitseja

ei ole ise suutnud

vastavat kahju hüvitada

10 000 eurot pensionifondi

osakuomaniku kohta

90% sellest, mis ületab

10 000 eurot

10 tööpäeva

möödumisel

kogumispensionide

seaduse § 33 lõike 2

punktis 3 nimetatud

tähtajast.

Pensionilepingute

osafond

Pensionilepingute

kindlustusportfelli

üleandmisel tegevusloa

ära võtmisel või

maksejõuetuse käigus

Toetussumma leitakse

pensionilepingutele

vastavate tehniliste

eraldiste ja

kindlustusportfellile

vastava kattevara vahena

Lepingujärgsed

pensionimaksed on

tagatud täies ulatuses

kuni ühe rahvapensioni

määra suuruse igakuise

pensionimakse ulatuses

ning 90% ulatuses

nimetatud määra

ületavas ulatuses.

Seaduses määratletud

ei ole.

Kriisilahenduse

osafond

Kriisilahendusmeetmete

ja -õiguste rahastamine

Osafondi vahendeid võib

kriisilahendusmenetluses

kasutada üksnes ulatuses,

mis on vajalik

kriisilahendusmeetmete

tulemusliku rakendamise

tagamiseks

Seaduses määratletud ei

ole

Seaduses määratletud

ei ole.

Alates 2020. aasta 1. jaanuarist asub Tagatisfond aadressil Tallinnas (Sakala 4) ehk Finantsinspektsiooniga

samades ruumides. Tagatisfondi tegevusvõimekuse suurendamiseks ja ülesannete dubleerimise vähendamiseks

on tihendatud koostööd Tagatisfondi ja Finantsinspektsiooni vahel. Selle aluseks on koostöökokkulepe, mille

eesmärgiks on kasutada Finantsinspektsiooni olemasolevat infrastruktuuri ja ekspertteadmust. Varem Tagatisfondi

palgal olnud töötajad, välja arvatud Tagatisfondi juhataja, on viidud üle Finantsinspektsiooni koosseisu.

Fondi kõrgeim juhtimisorgan on Tagatisfondi nõukogu. Nõukogul on hetkel 9 liiget, kes on nimetatud Riigikogu,

Vabariigi Valitsuse, Eesti Panga presidendi, Finantsinspektsiooni, Eesti Pangaliidu ning investeerimisasutusi,

pensionifondivalitsejaid ja kindlustusandjaid esindavate organisatsioonide poolt. Tagatisfondi nõukogu volituste

tähtaeg on 4 aastat.

Tagatisfondi igapäevast tegevust juhib ja esindab Tagatisfondi juhataja, kes annab oma tegevusest aru nõukogule.

11

Tagatisfondi vara paigutamine toimub hetkel Eesti Pangalt sisse-ostetava investeerimisteenusena.

Tagatisfondi üks rolle on ka avalikkuse teavitamine – ehk eesmärgiks on teavitada erinevaid finantsteenuste

kasutajaid hoiuste ja investeeringute kaitsest ja hüvitamistingimustest, kasutades selleks veebilehti ja muid

võimalusi.

2.2. Rahvusvaheline standard ja EL õigusraamistik hoiuste tagamise skeemide osas

Tagatisskeemide loomise ja haldamise kohta on Rahvusvaheline Deposiidi Kindlustajate Assotsiatsioon (IADI)

koostöös Baseli Pangajärelevalve Komiteega (BCBS) vastu võtnud vastava standardi30 (edaspidi: hoiuse

kindlustuse standard) ja standardile vastavuse hindamise metodoloogia, mida ka IMF ja Maailmapank kasutavad

riikide vastavatele süsteemidele hinnangu andmisel.

2.2.1. Kehtiv hoiuste tagamise direktiiv

Algselt sätestati EL-s teatud ulatuses ühtne õiguslik raamistik hoiuste tagamise skeemide toimimise suhtes 1994.

aastal, direktiiviga 94/19/EÜ. See sätestas eelkõige selle, et liikmesriigil peab toimima vähemalt hoiuste

hüvitamise/väljamakse funktsioon (pay box function) ja hoius tuleb tagada vähemalt 20 000 euro ulatuses

hoiustaja kohta.

2008. a. finantskriis tõi välja seni kehtinud õigusliku raamistiku puudused. Hoiustajate usalduse tõstmiseks

suurendati hoiuste tagamist seniselt 20 000 euro tasemelt 50 000 euro tasemele ja hiljem 100 000 euroni. Hüvitiste

väljamaksete tähtaega vähendati 3 kuult 20 tööpäevale (erandkorras pikendatav kuni 30 tööpäevani).

Hetkel reguleerib hoiuste tagamise skeeme EL-s direktiiv 2014/49/EL31. Lisaks eeltoodule näeb see direktiiv

ette, et:

1) hüvitised tuleb välja maksta üldjuhul 7 tööpäeva jooksul;

2) sätestatud on nn eelrahastamiskord, mille kohaselt tuleb tagatisskeemi nö ette koguda 0,8% tagatud

hoiuste summast (ehk see on vastav sihttase, kui palju tagatisskeemi tuleb minimaalselt pankade käest

vahendeid koguda).

EL-s ei ole ühtlustatud aga hoiuste tagamise skeemide nn administratiivne pool (nt kas skeem peab olema avalik

õiguslik asutus/eraõiguslik asutus), samuti väljamaksete käivitumise täpsemad alused (triggers) ehk millised

sündmused kutsuvad esile väljamaksete tegemise, kaitset omavate hoiuste tüübid ning kaetuse maksimaalne

ulatus ning finantseerimise täpsed meetodid (ex-ante st ennetav/ex-post st tagantjärele). Lisaks ei ole EL tasemel

sisustatud, millised on hoiuste tagamise skeemi täpsemad funktsioonid ehk kas lisaks hoiuste hüvitamisele võiks

tagatisskeem olla ka nn likviidsusabi pakkuja, restruktureerimisele ja ühinemistele vahendaja, teatud ulatuses

omada ka järelevalvaja ning likvideerija/saneerija rolli.

Näiteks osades liikmesriikides on hoiuste tagamise skeemidel roll ka kriisisituatsioonides, kus pank/pangad

võivad vajada lühiajalist likviidsusabi, kuid nad ei ole muutunud veel päris maksejõuetuks. Ehk hoiuste tagamise

skeem saab nö pakkuda abi panga restruktureerimisel või reorganiseerimisel. Sellise võimaluse annavad direktiiv

2014/49/EL artikli 11 lõiked 3 ja 6. Eesti neid võimalusi oma õiguses kasutanud ei ole.

Kokkuvõttes ei reguleeri EL õigus tagatisskeemide institutsionaalset ülesehitust ega juhtimist ning see on

jäetud liikmesriikide endi otsustada ning valida. Võimu ja vastutuse jagamine turvavõrgu osade vahel on

avaliku võimu valiku küsimus ja individuaalne iga riigi olukorda arvestades.32

2.2.2. Muudatused hoiuste tagamise direktiivis

2026. a. 20. aprillil avaldati Euroopa Liidu Teatajas EL pangandus- ja kriisilahendusregulatsiooni muudatused,

mis mh sisaldavad ka hoiuste tagamise direktiivi muutmist33. Muudatused on üsna põhimõttelised. Liikmesriigid

peavad uued nõuded oma õigusesse üle võtma hiljemalt 2028. aasta 11. maiks.

Täpsemalt on muudatused järgmised:

a) tagatisskeemide vahendite kasutamise laiendamine

30 Core Principles for Effective Deposit Insurance Systems. A methodology for compliance assessment. 2014.a. täiendatud versioon.

Kättesaadav siit; Vt ka IADI „Handbook for the Assessment of Compliance with the Core Principles for Effective Deposit Insurance

Systems“ 2016, Kättesaadav siit 31 Direktiiv - 2014/49 - EN - EUR-Lex 32 FSF 2001. Basel, 2001,p 7. 33 Direktiivid 2026/804 ja 2026/806

12

 tagatisskeem pole enam pelgalt „paybox“ ehk hüvitiste väljamaksja, vaid osaleb senisest suuremal määral

ka kriisilahendusmenetluses ja võib rakendada nn ennetusmeetmeid (reguleerib artikkel 11);

 liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemid kasutavad likviidseid käibevahendeid selleks, et

rahastada kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 109 krediidiasutuste kriisilahendust (uus artikkel 11

lg 2);

 liikmesriigid võivad lubada hoiuste tagamise skeemidel kasutada likviidseid käibevahendeid

ennetusmeetmete võtmiseks, kui täidetud on teatud tingimused (uus artikkel 11 lg 3);

 kehtestatakse „least cost“ test (uus artikkel 11e) ja riskihindamise nõuded. S.t. igasugune n-ö muu

sekkumine (kriisilahendus) peab olema odavam kui klassikaline hüvitiste väljamaksmine;

b) teatud hoiuste kaitse suureneb

 nn „temporay high balances“ peaksid olema kaitstud vähemalt 500 000 euro ulatuses (täna kehtiva

100 000 euro asemel) ulatuses ning elamukinnisvaraga tehtud kinnisvaratehingute puhul võib liikmesriik

selle tõsta maksimaalselt kuni 2 500 000 euroni (artikkel 6).

c) ühtlustatakse piiriülest koostööd

 tugevdatakse koostööd päritoluliikmesriigi (home) hoiuste tagamise skeemi ja vastuvõtva (host)

liikmesriigi hoiuste tagamise skeemi vahel, s.t. üldisest koostöökohustusest saab detailsem,

standardiseeritum koostööraamistik (artikkel 14);

 lisaks võib päritoluliikmesriigi hoiuste tagamise skeem otsustada maksta hüvitist otse teises liikmesriigis

asuvate filiaalide hoiustajatele, kui täidetud on teatud tingimused.

d) täpsustatakse aruandlusega seonduvat

 tagatisskeem peab esitama regulaarseid aruandeid Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele (EBA) ning

avalikustama rohkem infot, sellega suureneb Tagatisfondi halduskoormus (artikkel 16a).

Seega eeltoodust tulenevalt ei ole tagatisskeem enam “passiivne maksja”, Tagatisfondi funktsionaalne roll

muutub, mis toob endaga kaasa uusi kohustusi/ülesandeid. Samuti eeltoodud punktile b võib Tagatisfondil tekkida

suurem väljamaksekohustus (see sõltub mh edaspidi sellest, et kui kõrgele Eestis plaanitakse maksimaalne

hüvitamise määr tõsta).

2.3. EL õigus muude tagatisskeemide osas

EL-s reguleerib investeeringute tagamist EL direktiiv 1997/9/EÜ investeeringute kaitse skeemide kohta.34

Praegune Euroopa Liidu investorikaitse raamistik näeb ette ainult minimaalse ühtlustamise põhimõtted, jättes

liikmesriikidele võimaluse suuresti siseriiklikult reguleerida investorite kaitset.

2010. a. avaldas Euroopa Komisjon investorikaitse direktiivi uue ettepaneku, kuid selle menetlus on EL tasemel

peatunud. Investorikaitse skeemide muudatusettepanekud puudutavad järgmisi eesmärke:

 mõistete ning üldiste sätete sõnastuse kaasajastamine ning investeeringute kaitse ulatuse täpsustamine;

 turumanipulatsiooniga seotud nõuete tagatisskeemist välja jätmine;

 skeemide rahastamise põhialuste kokkuleppimine;

 väljamaksete ulatuse ehk tagatuse suurendamine 50 000 euroni;

 hüvitamisjuhtumite puhul skeemist väljamakse tegemise tähtaegade lühendamine;

 investoritele jagatava informatsiooninõuete täpsustamine.

Hetkel on menetluses kindlustusandjate kriiside ennetamise ja lahendamise seaduse (KKELS) eelnõu35,

mille kohaselt luuakse Tagatisfondi juurde uus osafond – kindlustusandjate kriisilahenduse osafond – kuhu haka-

takse koguma rahalisi vahendeid tagantjärele makstavate osamaksete kaudu hüvitise maksmiseks ja varade

üleandmise toetamiseks.

Üldiselt – kindlustuse tagamise skeemid kasutavad kindlustussektori kogutud makseid, et pakkuda kindlustus-

võtjatele, soodustatud isikutele ja kahju kannatanud pooltele viimase abinõuna kaitset, kui nende kindlustusandja

34 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:31997L0009&from=GA 35 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/39ec4be2-604d-48dc-9efd-13d3ab4c2649

13

ei suuda maksejõuetuse korral täita oma lepingulisi kohustusi. Praegu puudub ELis nende skeemide jaoks ühtlus-

tatud raamistik.36 Enamik liikmesriike on loonud ühe või mitu skeemi, sageli vastusena varasematele kindlustu-

sandjate maksejõuetuse juhtumitele, kuid need erinevad oma ulatuse, omaduste ja ülesehituse poolest. Kindlustu-

sandjate kriisilahendust reguleeriva direktiivi (EL) 2025/1 artikli 98 kohaselt esitab Euroopa Komisjon hiljemalt

29. jaanuariks 2027 pärast Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutusega (EIOPA) konsul-

teerimist Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse kindlustuse tagamise skeemide ühiste

miinimumstandardite asjakohasust EL-s. See tähendab, et kindlustusandjatele võib siiski lähitulevikus tekkida

tagatisskeem lisaks kriisilahenduse raamistikule.

2.4. Kaugem tulevik – võimalik ühtne hoiuste tagamise skeem

2015. a. pakkus Euroopa Komisjon EL Pangandusliidu raames välja ka EL ühtse hoiuste tagamise skeemi või

fondi loomise (European deposit insurance scheme – EDIS). Selle laiem eesmärk on tagada võrdne hoiustajate

kohtlemine üle EL-i. Lisaks suurendavad erinevused liikmesriikide hoiuste tagamise skeemide toimimises ka

otseselt pankade kulutusi ning võivad osutada barjäärideks/takistusteks pangandusgruppidele liikudes ühelt

struktuurilt teisele ja moonutada konkurentsi.

EDIS-e esialgne sisu oli lühidalt järgmine:

1) minnakse järk-järgult üle ühisele tagamisele või kindlustamisele (3 etappi, vt allolevat joonist);

2) hoiuste tagamise rahastamine toimub lõpuks ühtsel Euroopa tasandil (kõikide liikmesriikide pangad

teevad sinna sissemakseid);

3) otsused seoses osamaksete kogumisega pankade poolt ja hüvitiste väljamaksmisega tehakse keskselt

Euroopa Ühtse Kriisilahendusasutuse (Single Resolution Board, SRB) poolt;

4) liikmesriikide hoiuste tagamise skeemid küll säilivad, kuid need tegelevad üksnes hüvitiste väljamaksete

administreerimisega ja esindavad SRB-d kohalikus maksejõuetusmenetluses (nt kui pank muutub

maksejõuetuks ja tagatisskeem osaleb pankrotivara jaotamisel).

Joonis nr 2. Euroopa Komisjoni algne ettepanek ühise hoiusekindlustuse (EDIS) kohta. Allikas: Euroopa Komisjon,

autorite kohendused

Siiski takerdus EDISe loomine liikmesriikide erimeelsuste tõttu, eelkõige seoses järgmiste teemadega:

1) tagamise ulatus ehk kohaldamisala – kas EDIS peaks kohalduma üksnes nn suurematele pankadele või

kõigile pankadele või lisaks ka muudele hoiuseid kaasavatele finantsasutustele (nt ühistud);

2) kehtiva hoiuste tagamise direktiivist 2014/49/EL tulenevate riiklike valikute vähendamine või kaotamine

(nt liikmesriik võib hetkel näha teatud juhtudel ette suurema tagamise määra kui 100 000 eurot);

36 2021. aasta juunis leppisid kaasseadusandjad kokku liikluskindlustuse direktiivi (2009/103/EÜ) muudatuses, mille kohaselt peavad

liikmesriigid määrama haldusorgani, kes hüvitab õnnetuses kannatanule kahju, kui kannatanu kindlustanud ettevõtja on maksejõuetu. Seda

õigusakti kindlustuse tagamise skeemidega seotud töö edasilükkamise otsus ei mõjuta.

14

3) milline oleks täpne otsustusmehhanism EDIS puhul, kas keskne otsustusroll oleks üksnes SRB-l või

tuleks huvide konflikti vältimiseks luua eraldi nõukogu hoiuste hüvitamisega seotud otsuste tegemiseks,

kas liikmesriigile endale jääb ka mingi otsustusõigus, mis ulatuses saab sekkuda liikmesriigis

läbiviidavasse krediidiasutuse maksejõuetusmenetlusse jms;

4) rahastamise alused – kas kõik EL pangad (nii suured kui ka väikesed) maksaksid otse keskelt tasusid

EDIS-le või on liikmesriikide tagatisskeemidel ka siin mingi roll/finantseerimise koormus. Lisaks mis on

metoodika – kas maksed oleksid riskipõhised jms;

5) EDIS-sse kogutud vahendite kasutamine – kas kasutatakse ainult väljamaksete tegemiseks (paybox) või

ka ennetavate meetmete rakendamisel (nn likviidsusabi pangale);

6) kas ELTL artikkel 114 on õiguslikult piisav/asjakohane alus EDIS-e loomiseks või tuleks see luua nt

liikmesriikide vahelise leppega.

Hetkel valmistab Euroopa Komisjon ette uut käsitlust Pangandusliidu edasiarendamiseks, kus mh puudutakse

EDIS-t 15. juulil 2026 avaldatavas EL pangandussektori konkurentsivõime raportis. Euroopa Komisjon kavatseb

esitada 2027. aasta esimeses kvartalis vastavad õiguslikud ettepanekud.

Viimastel aastatel on toimunud mõningane edasiminek, kuid lähiajal (s.t. lähiaastatel) kokkulepet EDISe

jõustumiseks oodata samas ei ole. Realistlik on eeldada, et isegi kui Euroopa Komisjon esitab 2027. aastal EDISe

uue õigusliku ettepaneku, võtab tegelik kokkulepe ja rakendamine veel mitu aastat (seda hoolimata sellest, et EL

institutsioonid on kokku leppinud konkreetsetes tähtaegades ettepanekute esitamiseks ja kokkulepeteks).37

2.5. Teiste liikmesriikide tagatisskeemide korraldus

Rahvusvahelises praktikas toimub hoiuste tagamine tavaliselt selleks spetsiaalselt loodud kas era- või avalik-

õigusliku fondi38 kaudu, kuhu pangad (või ka investeerimisasutused ja pensionifondivalitsejad) on kohustatud

tegema makseid kindlaksmääratud suuruses. Fondi peamine ülesanne nn kitsa mudeli39 kohaselt on üksnes

rahaliste vahendite valitsemine ja kasutamine sihtotstarbeliselt hüvitiste väljamaksmiseks.

Sõltumata sellest, kas tagatisskeem on asutatud avalik-õigusliku või eraõigusliku sihtasutusena, tuntakse

kirjanduses tagatisskeemi nn kitsast või laia mudelit. Kitsa mudeli korral on ülesandeks koguda pankadelt

osamakseid ja hallata kogutud vahendeid. Ning panga maksejõuetuse korral maksta hüvitised kiiresti välja, et

võimalikult vähe kahjustada sektori usaldusväärsust, samuti informeerida avalikkust sellise skeemi olemasolust.

Ehk lühidalt tagada eelkõige väikehoiustajatele võimalikult kiire hüvitiste väljamaksmine.

Nn laia mudeli korral on tagatisskeemil lisaks nn probleemsele pangale likviidsusabi pakkumise või maksevõime

taastamise pädevus.

Kokkuvõttes on tagatisskeemide institutsionaalne korraldus liikmesriikides erinev, sest Euroopa õigus ei reguleeri

tagatisskeemide administratiivset ega juriidilist ülesehitust.40 Mitmetes Euroopa riikides on hoiuste

tagatisskeemide haldamine olnud eraõigusliku juriidilise isiku ülesanne – näiteks Itaalia, Saksa, Austria, ka

Hispaanias. Seoses viimase finantskriisiga on alates 2011. a. läbi viidud selles valdkonnas vastavad reformid,

näiteks Hispaanias on nüüd oluline roll Hispaania Keskpangal.41 Mõnedes riikides, näiteks Lätis, on tagatisskeem

seotud keskpangaga.

Tabel nr 5. Tagatisskeemide mudelid EL liikmesriikides

37 https://www.consilium.europa.eu/et/policies/boosting-eu-competitiveness-the-way-forward/

https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-8473-2026-INIT/et/pdf, https://finance.ec.europa.eu/regulation-and-

supervision/consultations-0/targeted-consultation-competitiveness-eu-banking-sector-2026_en 38 Fond ehk meie õiguses sihtasutus kui juriidilisest isikust varakogum, mis on pandud teenima asutaja poolt määratud eesmärke –

eesmärgid ei ole liikmete huvides, vaid asutaja poolt määratud kolmandate isikute huvides. Sihtasutuse eesmärke realiseerivad tema organid

(mitte asutaja), kes on kohustatud sihtasutuse varaga eesmärke realiseerima. 39 Sõltumata sellest, kas tagatisskeem on asutatud avalik-õigusliku või eraõigusliku sihtasutusena, tuntakse kirjanduses tagatisskeemi nn

kitsast või laia mudelit. Kitsa mudeli korral on ülesandeks: kindlustada väikehoiustajaid, koguda makseid ja hallata kogutud vahendeid

tagades selle kaudu pangandussektori usaldusväärsust ja panga maksejõuetuse korral maksta hüvitised kiiresti välja, et võimalikult vähe

kahjustada sektori usaldusväärsust; informeerida avalikkust HTF olemasolust, tegevusest. Laia mudeli korral on tagatisskeemil panga maksevõime taastamise pädevus ja sellisele võimalusele osundab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/19/EL põhjenduspunkt

„see ei tohiks piirata tagatisskeemi õigust võtta vajalikke meetmeid raskustes oleva krediidiasutuse päästmiseks. 40 Vt. Varasemat hoiuste tagatuse korraldust erinevates riikides: Deposit Insurance around the World:A Comprehensive Database, World

Bank Policy Research Working Paper 3628, June 2005. 41 Vt. The Political Economy of European Banking Union – Oxford University Press 2016

15

Riik Hoiuste tagamise skeemi juriidiline vorm Funktsioonid

Hispaania Asub keskpanga juures, koosneb kolmest eraldi fondist

erinevat tüüpi pankadele (Fondo de Garantía de Depósitos

de Entídades de Crédito).

 Hoiuste hüvitamine

 Kriisilahendus, restruktureerimise aga

ka likvideerimismenetluse sh varade

müügi toetamine

Leedu Eraldi nö riiklik institutsioon (The state company „Deposit

and Investment Insurance“).

 Hoiuste hüvitamine

Läti Järelevalve, kriisilahendusasutus ja hoiuste tagamine on

kõik keskpangas.

 Finantsjärelevalve

 Hoiuste hüvitamine

 Kriisilahendus

Poola Eraldiseisev juriidiline isik hoiuste tagamise ja

kriisilahenduse tarvis, mis ei ole avalik-õiguslik isik ega ka

avaliku finantssektori osa (Bank Guarantee Fund).

 Hoiuste tagamine

 Kriisilahendus

Rootsi Hoiuste tagamine ja kriisilahendus on riigikassa juures

(National Debt Office)

 Hoiuste hüvitamine

 Kriisilahendus

Saksamaa 4 eraõiguslikku tagatisskeemi tulenevalt krediidiasutuste

vormist, millest 2 on vabatahtlikud (institutional protection

schemes).

 Hoiuste hüvitamine

Soome Eraldiseisev seaduse alusel loodud asutus/agentuur

(Financial Stability Authority).

 Hoiuste tagamine/hüvitamine

 Kriisilahendus

3. PROBLEEM, SIHTRÜHM JA EESMÄRK

3.1. Probleemide kirjeldus

A. Tagatisfondi praeguse institutsionaalse ja juhtimise korralduse võimalik küsitavus

Nagu eespool viidatud, tegutseb Tagatisfond eraldiseisva avalik-õigusliku isikuna. EL-i hoiuste tagamise

direktiivi 2014/49/EL artikkel 4 lõige 1 sätestab liikmesriikide kohustuse tagada „ühe või mitme hoiuste tagamise

skeemi sisseseadmise ja riikliku tunnustamise oma territooriumil“. Seisukohta, et hoiuste tagamise funktsioon on

avalik ülesanne ehk riigi kohustus, on väljendanud oma praktikas ka Euroopa Kohus. Seejuures tuleb arvestada,

et kolmandaid isikuid soosivatel EL direktiivide sätetel on vahetu mõju, nii et üksikisikul on võimalik neile

siseriiklikus kohtus toetuda.42 Samas ei määratle EL regulatsioon, millises vormis peab riik eelnimetatud avalikku

ülesannet täitma ehk see valik on jäetud liikmesriigile endale.

Tagatisfondis töötab hetkel juhataja ning on eraldiseisev üheksaliikmeline nõukogu. Igapäevaste tööülesannete ja

funktsioonide täitmine toimub koostööleppe vahendusel aga Finantsinspektsiooni poolt. Seetõttu tekib küsimus –

et kas praegune juriidiline vorm (avalik-õiguslik isik) ja juhtimisraamistik (eraldi juhataja, nõukogu) on jätkuvalt

asjakohane, sh kulutõhus.

B. Tagatisfondi funktsioonid ja tema iseseisev võimekus neid piisavalt efektiivselt täita

Tagatisfond tegutseb Tagatisfondi seaduse alusel, mis võeti Riigikogu poolt vastu 2002. aastal ehk ca 25 aastat

tagasi. Sel ajal kehtinud hoiuste tagamise skeemide ülesandeid reguleerivad EL-i õigusaktid olid tagatisskeemi

haldaja suhtes oluliselt üldisemad ja nendes sätestati toona tänasega võrreldes oluliselt vähem kohustusi.

Hüvitiste väljamaksmise kohustuste täitmisele sätestati toona pikemad tähtajad. Näiteks pidid tagatisskeemid

olema suutelised rahuldama hoiustajate nõuded kolme kuu jooksul alates hoiuste peatamise päevast. Täna kehtiva

regulatsiooni kohaselt peab Tagatisfond olema võimeline välja maksma hoiustajatele hüvitised seitsme

tööpäevaga. 2018. aastal toimunud Versobank AS hüvitusjuhtum näitas, et nn kriisiolukorras vajab Tagatisfond

oluliselt rohkem nii inim- kui muud ressurssi võrreldes tavaolukorraga, sh toimivat infosüsteemi

andmevahetuseks ja hüvitiste määramiseks. Samuti esineb vajadus sõlmida agentpankadega siduvad kokkulepped

hüvitiste väljamaksmiseks seitsme tööpäevase ajaraamiga. Tagatisfond on selle tarvis sõlminud vastava lepingu

AS-iga LHV Pank.

Muutunud on ka Eesti pangandusturg ja turu struktuur. Hetkel kuulub Eesti hoiuste tagamise süsteemi (hoiuste

tagamise osafondi) kokku 8 panka. Siin on oluline silmas pidada, et millised pangad on tunnistatud kriisilahenduse

mõttes süsteemselt oluliseks.

42 Vt. näiteks Euroopa Kohtu otsus asjas C-222/02 või liidetud kohtuasjas C-688/15 ja C-109/16

16

Süsteemselt olulised on sellised pangad, mille tõrgeteta toimimine on tähtis Eesti või EL-i finantssüsteemi ja

majanduse jaoks. Neile kehtestatud kõrgemad kapitalipuhvrid aitavad kogu finantssüsteemi toimekindlust ning

vähendada selliste pankade võimaliku maksejõuetuse negatiivset mõju maksumaksjale. Kuna EL pankade

finantskriiside ennetamise ja lahendamise regulatsioon on seni lähtunud eeldusest, et eelkõige süsteemselt

olulistes pankades tekkivad probleemid lahendatakse läbi kriisilahendusmenetluse, siis on hoiuste tagamise

skeemi peamine roll olnud maksejõuetuks muutunud mittesüsteemsete (keskmiste ja väiksemate) pankade

hoiustajatele tagatud hoiuste hüvitamine. Eesti pangandussektori väiksust ja kontsentreeritust arvestades võib

siiski ka mõne väiksema või keskmise panga maksejõuetus omada finantsstabiilsusele laiemat mõju, mistõttu ei

pruugi kriisilahendus ja hoiuste hüvitamine olla rangelt eristatavad alternatiivid (vt eespool punkti 2.2.2, mis

käsitleb viimaseid muudatusi hoiuste tagamise direktiivis – vastavalt nendele muudatustele ei pruugi hoiuste

tagamise skeemi roll piirduda Eesti kontekstis üksnes hoiustajate hüvitamisega maksejõuetuse korral, vaid hoiuste

tagamise skeemi vahendeid võidakse kasutada ka väiksemate ja keskmise suurusega pankade ning potentsiaalselt

ka suuremate Eesti pankade kriisilahenduse toetamiseks, kui avaliku huvi hinnang õigustab panga tegevuse

jätkamist kriisilahendusmenetluse kaudu ja kriisilahendusasutuse hinnangul on hoiuste tagamise skeemi

kasutamine õigustatud).

Hetkel katavad hoiuste tagamise osafondi kogutud vahendid üksnes ühe väikepanga hoiuseid, kui vastav

hüvitamisjuhtum peaks tekkima. See tähendab, et juba suuruselt järgmise väikepanga hoiuste hüvitamine eeldab

Tagatisfondilt valmisolekut laenu võtmiseks hoiuste hüvitamise läbiviimisel.

Aja jooksul on täna kehtivast EL hoiuste tagamise direktiivist 2014/49/EL ja EL kriisilahendamise direktiivist

2014/59/EL ja siseriiklikust õigusest tulenevalt lisandunud Tagatisfondile ja ka Finantsinspektsioonile täiendavad

ülesanded, millistest kõige kaalukamad ja mahukamad on seotud finantskriisi ennetamise ja lahendamisega.

Tagatisfondi ülesanded on tihedalt seotud Finantsinspektsiooni ülesannetega, eelkõige hüvitusjuhtumi korral, kui

panga tegevus lõpetatakse või ka finantskriisi lahendamisel. Samas on Tagatisfondil mitmeid sarnaseid ülesandeid

ka Finantsinspektsiooni järelevalvelise tegevusega, näiteks hüvitiste väljamaksmise võimekuse hindamiseks

krediidiasutuste stressitesti läbiviimine. Lisaks hoiuste ja muude vahendite hüvitamise võimekusele peab

Tagatisfondil olema tegevusvõimekus, sh IT alane, ka muude ja pigem just igapäevaülesannete täitmisel – sh

stressitesti koostamine, tagatisskeemide võrgustike töös osalemine jne.

Kui tegemist on teises liikmesriigis asuva panga Eesti filiaali hüvitamisjuhtumiga, lisandub sellises olukorras ka

andmevahetus ja suhtlus teiste riikide tagatisskeemidega. Koostöökokkulepped on sõlmitud Läti ja Leedu ta-

gatisskeemidega, samuti Soome tagatisskeemiga.

Tagatisfond peab osalema ka rahvusvaheliste organisatsioonide ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse

töögruppide, komiteede töös. Lisaks on Tagatisfondi jaoks oluline luua tihedad kontaktid teiste liikmesriikide

tagatisskeemidega ning Tagatisfondi tegevusega puutumust omavate rahvusvaheliste organisatsioonidega (EFDI,

SRB), et hoida end pidevalt kursis Tagatisfondi jaoks oluliste teemadega ka Euroopa tasandil.

EL õiguse kohaselt võib riigisisese õigusega panna tagatisskeemidele ülesandeid, mis on seotud skeemi rahaliste

vahendite kasutamisega krediidiasutuse maksejõuetuse ennetamisel, et sellel teel vältida hoiustajatele hüvitiste

maksmise kulusid ja muud negatiivset mõju ühiskonnale. Sellise ülesande täitmiseks vajaks Tagatisfond asjako-

haseid/täiendavaid süsteeme.

Praeguse korralduse osas võib ilmselt tõdeda, et Tagatisfondil endal on täna mitte ülemäära suur iseseisev

võimekus teha avalikku kommunikatsiooni, korraldada efektiivsel määral andmeedastust ja andmete

valideerimist, koostada hüvitiste saajate nimekirja, lahendada hüvitisjuhtumil tekkivaid intsidente ja osaleda

rahvusvahelises koostöös.

Lisaks võib eeltoodud võimekus veelgi kahaneda kui tulevikus lisaks hoiuste hüvitamise kohustusele lisandu-

vad Tagatisfondile uued ülesanded, mille täitmine nõuaks oluliselt enamate erineva kompetentsiga töötajate pal-

kamist ja täiendavaid investeeringuid.

Arvestades seega tulevasid lisanduvaid kohustusi, samuti nende sarnasust Finantsinspektsiooni kohustustega, tu-

leks leida vastus küsimusele, et kuidas lahendada kõige otstarbekamalt, tõhusamalt ja ressursse säästvamalt pike-

mas perspektiivis kõikide Tagatisfondi funktsioonide nõuetekohast täitmist, seejuures silmas pidades hoiustajate,

investorite kindlustunnet ja finantssektori turvavõrgu tasakaalustatud toimimist.

17

Õiguskirjanduses on väljendatud seisukohta, et viie töötajaga või alla selle opereeriv tagatisskeem ei ole võimeline

täitma olulist rolli finantsturvalisuse võrgustikus43. Juba täna on Tagatisfondil keeruline iseseisvalt täita endale

seatud ülesandeid, mistõttu on kasutatud võimalust pöörduda teiste turvavõrgustiku kuuluvate asutuste, eelkõige

Finantsinspektsiooni poole abi saamiseks. Riigi seisukohalt ei ole avalikus halduses mõistlik ega otstarbekas luua

ega käigus hoida dubleerivaid institutsioone ega süsteeme.

C. Tagatisfondi vahendid võivad olla ebapiisavad (sh osamaksete kogumine ja vahendite paigutamine)

Nagu eespool märgitud, on hoiuste tagamise osafondi kogutud kõige rohkem vahendeid – 423,4 mln eurot

(31.03.2026. a. seisuga). Samas hüvitamisele kuuluvate hoiuste jääk (st kõlblike ja tagatud hoiuste jääk) kokku

2026. a. 31. märtsi lõpu seisuga oli 24,3 mlrd eurot. Hoiuste tagamise fondi kogutud vahendid moodustavad 1,74%

kõikidest hüvitamisele kuuluvatest hoiustest. Teistesse osafondidesse kogutud summad on tunduvalt väiksemad.

Osafondidesse kogutavate mahtude analüüs tehakse Finantsinspektsiooniga koostöös ning sihttasemed (st kui suur

võiks olla osafondi maht) otsustatakse nõukogu liikmetega arutelude tulemusel. Siiski vajaksid osafondide ma-

huprognoosid põhjalikumat analüüsi/prognoosi võimekust, mis Tagatisfondis ei pruugi hetkel olla eeldatud tase-

mel. Küll aga on selline võimekus ja vajalik kompetents olemas Finantsinspektsioonis.

Teisalt on selge, et osafondidesse kogutud vahenditest ei piisa suurema hüvitisjuhtumi korral, mistõttu täiendava

rahastamise võimaluste olemasolu on väga oluline. Seadusega on loodud võimalus hüvitamisjuhtumil täiendavat

rahastust hankida. Samas laenamine turuosalistelt või teiste riikide hoiuste tagamise skeemidelt võib praktikas

olla problemaatiline ajakriitilisusest või turutingimuste seisukohast. Seetõttu tuleks Tagatisfondil paika panna

konkreetne finantseerimise skeem, sh tingimused, kuidas finantseerimine toimub. Sealhulgas tuleks kaardistada

või sõlmida eelkokkulepped, kas riigi või turuosalistega vajadusel täiendava rahastuse saamiseks, et Tagatisfondi

hüvitamise kohustused õigeaegselt täita.

Eelpool toodud probleeme silmas pidades ja selleks, et tagada seadusest tulenevate kohustuste otstarbekamal viisil

täitmine, sõlmiti 2019. aasta 16. detsembril Tagatisfondi ja Finantsinspektsiooni vahel koostöökokkulepe, millega

soovitakse:

1) tõhustada Tagatisfondi tegevussuutlikkust kasutades Finantsinspektsiooni olemasolevat infrastruktuuri

ning vältida eraldiseisvat tugifunktsiooni dubleerimist Tagatisfondi poolt;

2) tagada piisava ja kvaliteetse ressursi olemasolu Tagatisfondi seadusest tulenevate ülesannete sujuvaks ja

tõrgeteta täitmiseks, samuti pakkuda tuge asjassepuutuvate Finantsinspektsiooni ülesannete täitmiseks;

3) tagada sünergia kriisilahendusasutuse ja hoiuste tagamise skeemi otsustusprotsessides ning riigi tasandil

koordineeritud kriisilahendusprotsess;

4) tagada poolte seadusest tulenevate ülesannete täitmise kuluefektiivsus.

Koostöökokkuleppe esemeks on Finantsinspektsiooni ja Tagatisfondi vahelise koostöö korraldamine eespool

nimetatud eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas koostöö korraldamiseks vajalike Tagatisfondile osutatavate

teenuste kirjeldus, teenuste osutamise ning osutatud teenuste eest tasumise kord.

3.2. Sihtrühm

Käesoleva VTK sihtrühm on esitatud järgmises tabelis.

Tabel nr 6. Sihtrühmad ja nende suurused

Sihtrühm Sihtrühma kuuluvate isikute arv

I – Riiklikud institutsioonid

 Tagatisfond

 Finantsinspektsioon

 Rahandusministeerium

II – Tagatisfondi osalised  Krediidiasutused

 Investeerimisühingud

 Fondivalitsejad

 Pensionifondivalitsejad

 Kindlustusandjad

III –

hoiustajad/investorid/muud

kliendid

Klientide all võib käsitleda kõiki pankade kliente, kes on sõlminud hoiuse

või makseteenuse kasutamise leppe või neid, kes plaanivad seda tulevikus

teha. Sisuliselt võiks öelda, et peaaegu kõik eelkõige täisealised, aga ka

43 J. Kerlin, The Role of Deposit Guarantee Schemes as a Financial Safety Net in the European Union – Palgrave Macmillan Studies in

Banking and Financial Institutions, 2017

18

alaealised (alates 7.ndast eluaastast) Eesti inimesed ning Eestis tegutsevad

ettevõtjad.

2025. a. lõpu seisuga oli kõlblike hoiuste arv 35,3 miljonit (sisaldab ka

välisriikide kodanike hoiuseid) ja sellest kuulub tagamisele 24,4 mln eurot

Tagatisfondi poolt. Tagatisfondi statistika kohaselt on ligi 25% hoiustest

sellised, kus on alla 10 euro. Ja 45% hoiustest on sellised, mille jääk on

vahemikus 11–2556 eurot.

Lisaks tänase seisuga oli Eestis avatud 850 073 II samba pensionikontot.44

Niisamuti võib klientidena käsitleda pensionilepingute kindlustusvõtjaid,

keda 2025. aasta lõpu seisuga oli 3785 ning investeerimisteenuse

kasutajaid. Viimaste täpset arvu ei ole võimalik VTK autoritel välja tuua.

Tagatisfondi osalised on kõik isikud, kellel on kohustus maksta erinevatesse Tagatisfondi juures olevatesse

fondidesse osamakseid. Järgmises tabelis on välja toodud, kes on täna Tagatisfondi osalised.

Tabel nr 7. Tagatisfondi praegused osalised osafondide kaupa

Hoiuste Tagamise

osafond

Investorikaitse osafond Pensionikaitse osafond Pensionilepingute osafond Kriisilahenduse osafond

Eestis tegevusloa

alusel tegutsevad

krediidiasutused:

 AS Inbank

 AS LHV Pank

 AS SEB Pank

 Bigbank AS

 Coop Pank AS

 Holm Bank AS

 Luminor Bank AS

 Swedbank AS

Eestis

investeerimisteenust

pakkuvad

krediidiasutused:

 AS LHV Pank

 AS SEB Pank

 Bigbank AS

 Coop Pank AS

 Luminor Bank AS

 Swedbank AS

Investeerimisühingud:

 Aktsiaselts KAWE

KAPITAL

 AS Redgate Capital

 Venturebeam Markets AS

 Lightyear Europe AS

 Plus500EE AS

 Wise Assets Europe AS

Fondivalitsejad:

 Aktsiaselts LHV

Varahaldus

 Aktsiaselts SEB

Varahaldus

 Aktsiaselts Trigon Asset

Management

 AS Avaron Asset

Management

 Limestone Platform AS

 Swedbank

Investeerimisfondid

Aktsiaselts

Pensionifondivalitsejad:

 Aktsiaselts LHV Varahaldus

 Aktsiaselts SEB Varahaldus

 Luminor Pensions Estonia

AS

 Swedbank

Investeerimisfondid

Aktsiaselts

 Tuleva Fondid AS

Elukindlustusseltsid:

 Compensa Life Vienna

Insurance Group SE

Eestis tegevusloa alusel

tegutsevad

krediidiasutused

 AS Inbank

 AS LHV Pank

 AS SEB Pank

 Bigbank AS

 Coop Pank AS

 Holm Bank AS

 Luminor Bank AS

 Swedbank AS

Investeerimisühingud

 PLUS 500EE AS 1 833

0

Finantsinspektsioon on autonoomse pädevuse ja eelarvega finantsjärelevalve ning finantskriisi lahendamise asu-

tus, mis tegutseb Eesti riigi nimel ja on oma otsustes sõltumatu.

Finantsinspektsioon teostab alates 2002. aastast riiklikku järelevalvet Finantsinspektsioonilt tegevusloa saanud

pankade, kindlustusseltside, kindlustusvahendajate, investeerimisühingute, fondivalitsejate, investeerimis- ja pen-

sionifondide, makseasutuste, e-raha asutuste, krediidiandjate ja -vahendajate ning väärtpaberituru üle. Muuhulgas

täidab Finantsinspektsioon ka Euroopa Liidu otsekohalduvatest määrustest tulenevaid ülesandeid.

44 https://www.pensionikeskus.ee/statistika/ii-sammas/avatud-pensionikontode-arv/

19

Lisaks finantsjärelevalve teostamisele loodi 2015. aastal Finantsinspektsioonis eraldiseisev finantskriisi lahenda-

mise üksus. Vastavalt finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses ning krediidiasutuste seaduses sätestatule

on selle ülesanne pankade, investeerimisühingute ning nendega ühte gruppi kuuluvate isikute suhtes erinevate

kriisilahendusega seotud ülesannete teostamine (eelkõige kriisilahenduskõlblikkuse hindamine ja kriisilahendus-

kavade ettevalmistamine, omavahendite ja kõlblike kohustuste minimaalse taseme nõude kehtestamine). Kriisila-

henduskava koostamine on nö ennetav planeerimine, kus sätestatakse kriisilahendusmeetmete valikud, mis võe-

takse aluseks krediidiasutuse jt subjektide võimaliku maksejõuetuse või selle ohu korral (sh arvestatakse ka seda

kuidas tagada krediidiasutuse kriitiliste funktsioonide jätkuvus).

Lisaks on kriisilahendamise alla kuuluvad subjektid ka tuletistehinguid kliirivad osapooled ehk kesksed vastas-

pooled (CCP-d) vastavalt EL määrusele (EL) 2021/23 kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisi-

lahenduse raamistiku kohta. Nimetatud määrusega on sätestatud reeglid olukorraks, kui on oht nende maksejõue-

tuks muutumise osas. Määrust rakendatakse alates 2022. a. 12. augustist. Eelnimetatud määruse kohaselt peab iga

liikmesriik määrama õigusaktiga kriisilahendusasutuse, mille kohaselt saab ta õiguse rakendada nimetatud mää-

ruses sätestatud kriisilahenduse õigusi ja -meetmeid. Eestis on selleks Finantsinspektsioon (Eestis samas hetke-

seisuga ühtegi CCP-d asutatud ei ole).

Finantsjärelevalve tegemisel ja finantskriiside lahendamisel lähtub Finantsinspektsioon avalikust huvist. Finant-

sinspektsiooni tegevust kavandab ja kontrollib Finantsinspektsiooni nõukogu, mis koosneb kuuest liikmest. Nõu-

kogu esimees on ametikoha järgselt Eesti Vabariigi rahandusminister. Samuti kuulub nõukogu koosseisu ameti-

koha järgselt Eesti Panga president. Finantsinspektsiooni tööd juhib neljaliikmeline juhatus, kes kollektiivse juh-

timisorganina langetab otsuseid häälteenamuse alusel. Juhatuse tegevust juhib juhatuse esimees.

Finantsinspektsiooni tegevust ei rahastata riigieelarvest, vaid järelevalve- ja menetlustasudest, mida maksavad

turuosalised, kelle üle Finantsinspektsioon järelevalvet teeb. Järelevalve rahastamise põhimõtted on sätestatud

Finantsinspektsiooni seadusega. Kriisilahendusüksuse tegevuse rahastamist kehtiv Finantsinspektsiooni seadus

eraldi täpsemalt ei reguleeri. Finantsinspektsiooni suurimad rahastajad on krediidiasutused.

3.3. Eesmärgid

Käesoleva VTK eesmärkideks on:

 uurida, kas praegune nn tagatisskeemide korraldus läbi Tagatisfondi on toimiv, otstarbekas ja

piisavalt efektiivne;

 pakkuda välja sobivad lahendused praeguse korralduse efektiivsemaks muutmiseks.

Ehk kas näiteks Finantsinspektsiooniga koostöökokkuleppe vormis toimiv lahendus on jätkusuutlik või tuleks

siiski kehtivat regulatsiooni muuta. Kavandatavate muudatuste peamine eesmärk oleks tõhustada Tagatisfondile

seadusega sätestatud funktsioonide täitmist ning lahendada hetkel olevad praktilised probleemid Tagatisfondi

funktsioonide täitmisel.

Plaanitava regulatsiooniga tuleb leida mõistlik tasakaal halduskoormuse ning vastavate regulatiivsete nõuete

vahel, mis oleks usaldusväärne ja läbipaistev ning tagab tõhusa koostöö finantssektori turvavõrgu teiste

osapooltega ja asjakohastel juhtudel teiste riikide tagatisskeemidega. Samuti on eesmärgiks otsida lahendusi

hoiuste tagamise osafondi vahendite kasutamisele kriisilahenduses, analüüsides muuhulgas EL hoiuste tagamise

direktiivis 2014/49/EL ja EL kriisilahenduse direktiivis 2014/59/EL ja EL määruses 2014/806 sätestatud

võimalusi.

Kokkuvõttes tuleb saavutada olukord, kus Tagatisfond/skeem (ühes või teises vormis):

1) täidab oma põhiülesannet ehk hüvitiste väljamaksmist kiirelt, professionaalselt ja efektiivselt;

2) omab piisavalt vahendeid hüvitiste väljamaksmiseks või on tagatud võimekus neid vahendeid saada;

3) on kodanike ja ettevõtjate silmis usaldusväärne ja toetab laiemalt finantssektori toimimist ning

kaasvastutav finantsstabiilsuse tagamise eest;

4) toimib otstarbekalt ja kuluefektiivselt, sh kogutud vahendite haldus;

5) osaleb aktiivselt ning panustab professionaalselt Euroopa Liidu tasandil kui ka rahvusvaheliselt

tagatisskeemide koostöövõrgustike töös.

20

4. VÕIMALIKUD KAALUTUD LAHENDUSED

4.1. Struktuursed variandid/valikud

Sisuliselt on võimalik kaaluda kolme järgmise lahenduse vahel.

Tabel nr 8. Võimalikud valikud Tagatisfondi institutsionaalse korralduse muutmiseks

VARIANT VÕI VALIK I

Tagatisfondi senine staatus säilib,

tõhustatakse koostööd

Finantsinspektsiooniga

VARIANT VÕI VALIK II

Tagatisfondi tegevus

lõpetatakse ja see funktsioon

viiakse täielikult

Finantsinspektsiooni alla

VARIANT VÕI VALIK III

Tagatisfondile antakse juurde

täiendavaid ülesandeid,

eelkõige kriisilahenduse

funktsioon

1) Lühisisu Kehtiva regulatsiooni säilitamine,

püüdes olemasolevat raamistikku

paremini rakendada. Kasutada

paremini ära Finantsinspektsiooni ja

Tagatisfondi olemasolevat

koostöövormi. Kaaluda tuleks

kulude optimeerimiseks nõukogu

koosseisu kitsendamist, sh

tasustamise muutmist.

Tagatisfondi kui avalik-

õigusliku isiku „kaotamine“ ning

tagamise/hüvitamise funktsiooni

andmine Finantsinspektsioonile.

Sh kogu otsustusprotsessi ning

tagatisskeemides seni olnud

kaasamisprotseduuri muutumine

– juhataja roll ning Nõukogu

otsustusõiguse üle andmine

Finantsinspektsiooni juhatusele.

Võimaliku lahendusena

olemasoleva nõukogu

liikmelisusega oleks nõuandva

organi loomine.

Tagatisfondi kui avalik-

õigusliku isiku funktsioonide

laiendamine, tugevdamine,

kriisilahenduses suurema rolli

loomine ning asjakohaselt

mehitamine. Sealhulgas

Finantsinspektsiooni

finantskriisi lahendamise üksuse

ja selle funktsioonide üle

toomine Tagatisfondi alla.

2) Regulatsiooni

muutmise

vajadus

Väike või keskmine – vajab teatavas

mahus seaduste muutmist.

Otseselt varahalduri vahetamiseks ei

ole vaja seadusandluse muutmist (s.t.

kui varasid haldaks nt

Rahandusministeerium).

Suur – tähendab ühe seaduse

kehtetuks tunnistamist, teise

seaduse olulist muutmist või uue

seaduse väljatöötamist

Suur – tähendab Tagatisfondi

seaduse ja Finantsinspektsiooni

seaduse muutmist

3) Varade

haldamine

Põhimõtteliselt on iga variandi puhul võimalus otsustada vara hoidmine anda Rahandusministeeriumi

riigikassa osakonnale.

4.2. Valikute võrdlus

4.2.1. VALIK I – Tagatisfondi kui eraldiseiseva isiku säilitamine, senise regulatsiooni parem rakendamine

Antud valiku korral säiliks Tagatisfondi õiguslik staatus. Selle variandi puhul eksisteeriks jätkuvalt avalik-õiguslik

juriidiline isik Tagatisfond, kes suures osas ostab n-ö vastavad tegevused sisse Finantsinspektsioonilt.

Siiski saab ka selle variandi puhul kehtivat regulatsiooni täiustada. Ehk tõenäoliselt oleks selle variandi puhul

võimalik teha sihistatud muudatusi seadusandluses tegevuse kuluefektiivsemaks muutmisel. Näiteks Tagatisfondi

nõukogu tegevust ja tasustamist muutes. Võimalik on mh vähendada ka nõukogu koosseisu arvu.

Teiseks saab ajakohastada kogutud vahendite investeerimispoliitikat, krediidiasutuste kohustuste täpsustamist

hüvitamisjuhtumi eelselt valmisoleku tagamisel ja anda Tagatisfondile paindlikumad võimalused tegevuste

edasiandmiseks, eelkõige hüvitusjuhtumi korral jne.

Tabel 9. Valiku I positiivsed ja negatiivsed küljed

positiivsed küljed: negatiivsed küljed:

 säilib Tagatisfondi nõukogu, kuhu on oluliste

otsuste tegemiseks kaasatud kehtiva seaduse

kohaselt kõik olulised osapooled, sh Riigikogu,

Finantsinspektsioon, Eesti Pank ja turuosalised;

 oleks selge funktsioonide lahusus, mh oleks

tagatud potentsiaalse huvide konflikti vältimine

järelevalve ja tagatisskeemi vahel;

 vajab kõige vähem seadusandluse muutmist;

 ei pruugi lahendada tekkinud praktilisi probleeme

Tagatisfondi funktsioonide täitmisega seonduvalt;

 jätkuvalt märkimisväärne administratiivne kulu;

 tehnilise ja juriidilise jm piisava analüüsi

võimekuse puudumine;

 Finantsinspektsiooniga sarnaste funktsioonide

dubleerimise jätkumine.

21

 kui varade haldamine anda

Rahandusministeeriumile, siis võib see tähendada

teatud kulude kokkuhoidu.

4.2.2. Tagatisfondi kui avalik-õigusliku isiku „kaotamine“ ning hoiuste ja investeeringute

tagamise/hüvitamise funktsiooni andmine mõnele muule organile/asutusele

(Finantsinspektsioonile)

Teise variandina võib kaaluda Tagatisfondi kui avalik-õigusliku isiku „kaotamist“ ning hoiuste ja investeeringute

tagamise/hüvitamise funktsiooni andmist üle mõnele teisele ametiasutusele. Eelkõige mõeldakse siinkohal

Tagatisfondi funktsioonide ühendamist Finantsinspektsiooni kriisilahenduse funktsiooniga.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 45 lõige 3 kohaselt lõpeb avalik-õiguslik juriidiline isik seadusega ettenähtud

korras. TFS § 3 lõige 5 ütleb, et Tagatisfond lõpetatakse seaduse alusel – see tähendab, et kui otsustatakse

Tagatisfondi tegevus eraldiseisvana lõpetada, tuleb sellekohased erisätted sätestada seaduses. Otsus Tagatisfond

lõpetada võib tulla koos vastavasisulise seaduse eelnõu kinnitamisel Vabariigi Valitsuses ja vastu võtmisel

Riigikogus. Tagatisfond on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris, mistõttu

lõpetamisel tuleb ta registrist kustutada. Tagatisfondi tegevust reguleerib ka Vabariigi Valitsuse määrusega45

kehtestatud põhikiri, mis Tagatisfondi lõpetamisel tuleb tunnistada kehtetuks või mis muutub kehtetuks

tõenäoliselt ka Tagatisfondi seaduse kehtetuks tunnistamisel.

Käesolev valik oleks kõige rohkem kooskõlas riigi üldise poliitikaga, mis puudutab riigi äriühingute, avalik-

õiguslike isikute ja sihtasutuste arengusuundi – vt täpsemalt Riigikogu poolt vastu võetud riigireformi ja hea

halduse põhialuseid46. Selle seletuskirja punktid 3.6 ja 3.7 käsitlevad üleüldist tõhustamist ja see loogika on

laiendatav põhimõtteliselt kõigile riigi ja kohalike omavalitsuse üksuste ühingutele/sihtasutustele.

See mudel eeldab aga põhjalikumat Finantsinspektsiooni organisatoorse korralduse analüüsi ja seepärast seda

lahendust ei ole alltoodu osas arvestatud/analüüsitud. Alternatiivina võib antud juhul kaaluda võimalust, kus

Rahandusministeerium korraldab hüvitiste väljamaksmise (koostöös Finantsinspektsiooniga). See tähendaks, et

Finantsinspektsiooni ülesandeks oleks eelkõige osamaksete kogumisega tekkida võivate küsimuste lahendamine,

stressitestide läbiviimine, rahvusvaheline koostöö ja avalik kommunikatsioon. Sel juhul peavad

Finantsinspektsioon ja Rahandusministeerium sõlmima koostöölepingu, milles sätestatakse vastutus, ülesanded

ja tähtajad erinevate hüvitamisjuhtumite korral ning üldine tegevuste koordineerimine. Selle alternatiivi puhul ei

peaks muutma Finantsinspektsiooni õiguslikku staatust.

Tabel 10. Valiku II positiivsed ja negatiivsed küljed

positiivsed küljed: negatiivsed küljed:

 sellisel kujul nö tegevuse üleandmise tulemusel

tõhustatakse tagatisskeemide tegevussuutlikkust,

kasutades Finantsinspektsiooni olemasolevat

infrastruktuuri ning vältides Finantsinspektsiooni ja

Tagatisfondi sarnaste või lähedaste funktsioonide

(eelkõige tugifunktsioonide, sh IT lahenduste)

dubleerimist Tagatisfondi poolt;

 kuigi juriidiliselt ja seadusandlikult nõuab suuri

muudatusi, siis praktikas ei peaks ülemäära suuri

muudatusi ilmselt tegema;

 toimuks tõhusam ja mõjusam olemasolevate

ressursside kasutamine tagatisskeemi ja

Finantsinspektsiooni poolt, tõenäoliselt väheneksid

 ei ole üheselt selge, kas Finantsinspektsiooni

õiguslik staatus võib tekitada eelkõige õiguslikke

küsimusi seoses sellega, kui hoiuste ja muude

vahendite hüvitamise funktsioon täielikult

Finantsinspektsioonile üle antakse (st võib tekkida

vajadus ka Finantsinspektsiooni õiguslik staatus

üle vaadata, vt punkt 5.1.1);

 võimalik huvide konflikt Finantsinspektsiooni

järelevalve ja kriisilahendusfunktsiooni täitva

üksusega;

 nõukogu kaotamisel ei saa Riigikogul esindajad ja

turuosalised enam olla otseselt otsustajad

Tagatisfondi puudutavate erinevate küsimuste

juures.

45 Vabariigi Valitsuse 25.06.2002 määrus nr 204 „Tagatisfondi põhikiri“ 46 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/3bb1b7cb-669d-4ef7-a682-

22b55970866d/Riigikogu%20otsus%20_Riigireformi%20ja%20hea%20halduse%20p%C3%B5hialused_/

22

ka administratiivkulud ehk tekiks suurem rahaline

kokkuhoid;

 tegemist on finantssüsteemi turvavõrgustiku oluliste

funktsioonidega ning nende koondamise korral ühte

asutusse võimaldaks funktsioonide tõhusama

täitmise;

 saavutatakse ilmselt järelevalve ja kriisilahenduse

suurem sünergia ja tegevuse efektiivsus

sisutegevustes.

4.2.3. Tagatisfondi ülesannete laiendamine ja Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise üksuse

Tagatisfondi alluvusse viimine

Kolmandaks valikuvariandiks on Tagatisfondi senise rolli tõhustamisele lisaks hoopis tema ülesannete oluline

laiendamine. Antud juhul siis Tagatisfond eraldiseisva isikuna säiliks ja mõnede teiste riikide eeskujul võib

kaaluda ka Tagatisfondi suurema mehitamise ja Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise üksuse

Tagatisfondi alluvusse viimist.

Ehk võttes aluseks mitmete erinevate lähiriikide praeguse toimiva praktika, kus hoiuste tagamise ning

kriisilahenduse ülesanded on koondatud ühtsesse asutusse, võib kaaluda ka eraldiseisva institutsiooni loomist nii

kriisilahenduse kui tagatisskeemi jaoks ka Eestis.47 Siiski täpsemalt – selle mudeli puhul ei looda täiesti

eraldiseisvat uut institutsiooni, vaid olemasolev Tagatisfond eraldiseisva isikuna säilitatakse, millega liidetakse

siis uued funktsioonid.

Tabel 11. Valiku III positiivsed ja negatiivsed küljed

positiivsed küljed: negatiivsed küljed:

 tagatud oleks selgelt tagatisskeemi ja

kriisilahendusfunktsiooni sõltumatus (sh järgitud

oleks Põhiseaduse §-st 4 tulenev riigivõimu

tasakaalustatuse põhimõte);

 eraldiseisev isik saaks keskenduda konkreetselt

oma ülesannete täitmisele ja võiks seetõttu olla

praktiliste probleemide lahendamisel küllaltki

efektiivne.

 juhtimise ja töötajatega seotud administratiivne

kulu võib olla suurem (võrreldes eelmiste

variantidega);

 kuigi nn igapäevaseid tegevusi oleks nii

tagatisskeemil kui ka kriisilahenduse funktsiooni

täitvatel isikutel mitmeid, siis nn reaalsete

kriisiolukordade ning hüvitisjuhtumite tekkimise

tõenäosus on Eestis siiski väga väike – seetõttu

eraldi asutuse loomine ei pruugi otstarbekuse, sh

kuluefektiivsuse kriteeriumit täita.

Kõigi eelnimetatud kolme variandi puhul saab kaaluda täiendavalt lahendust, kus Rahandusministeerium n-ö

võtab üle Tagatisfondi finantsvarad ja -kohustused, sh finantsvarade haldamise (s.t. Rahandusministeeriumi

riigikassa osakond hoiab varasid), finantsarvestuse pidamise. See tähendaks Tagatisfondi osafondidesse kogutud

vahendite paigutamiseks nn hoiu- või varade haldamise lepingu sõlmimist Rahandusministeeriumiga (riigikassa

osakonnaga). Sellega kaasneks lihtsam võimalus kasutada puudujäägi korral valmisolekulaenuna pikaajalist

arvelduskrediiti. Ehk Tagatisfondil oleks võimalus hoida oma raha riigi kontsernikontol või e-riigikassa e-kontol

sarnaselt Tervisekassale ja Töötukassale vastavalt riigieelarve seaduse § 67 lõikele 1. Sellisel juhul laieneksid

Tagatisfondile samad tingimused, mis on kõigil teistel kontsernikonto liikmetel. Tagatisfond teeniks oma

kontsernikontol hoitavalt raha jäägilt sama intressi, mida riik teenib likviidsusreservi paigutustelt, ja saab igal ajal

oma vahendeid kasutada. Lisaks ei kaasneks Tagatisfondile teenustasusid. Riigi kontsernikonto liikmed võivad

taotleda arvelduskrediiti vastavalt oma rahavoo juhtimise vajadustele. Intressimäära aluseks on turuintressid. See

variant võimaldaks Tagatisfondile kulude kokkuhoidu (i) laenuintressidelt (arvelduskrediidi kasutamata limiidilt

tasutakse kohustistasu ja intressiarvestus on vaid tegelikult kasutatud päevade eest) ja (ii) teenustasudelt

(väärtpaberite hooldustasud, varahalduri tasu, pangatasud). Kehtiv Tagatisfondi seaduse § 82 lõike 2 punkt 2

võimaldab varahaldurina Rahandusministeeriumi kasutamist. Riigikogu võttis 17. juunil vastu väärtpaberituru

47 ESA2010 metoodika p 20.44 kohaselt oleks ilmselt tegemist restruktureerimise funktsiooniga

23

seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu48, millega lisatakse TFS §-i 82 uued lõiked 4 ja 5, mis näevad

ette, et juhul kui varahalduriks on Rahandusministeerium, hoitakse Tagatisfondi vahendeid riigiga sõlmitava

lepingu alusel ning Tagatisfondi vahendeid võib sealhulgas hoida e-riigikassas e-kontol. Eraldi sätestatakse veel

see, et eelnimetatud leping peab võimaldama teostada TFS-s sätestatud tingimustel väljamakseid Tagatisfondile

seadusega pandud ülesannete täitmiseks.

KÜSIMUSED:

1) Millist varianti väljapakutud kolmest variandist võiks eelistada, miks?

2) Kas lisaks väljatoodud kolmele variandile võiks kaaluda ka mingit muud varianti, millist?

5. ANALÜÜS JA VÕIMALIKUD MUUDATUSED ÕIGUSAKTIDES

Sõltuvalt lahendusvariandist vajavad muutmist järgnevad õigusaktid:

 Tagatisfondi seadus;

 Finantsinspektsiooni seadus;

 Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadus;

 Krediidiasutuste seadus.

Võimalik, et lisaks on vaja veel muuta järgmisi õigusakte:

 Investeerimisfondide seadus;

 Kindlustustegevuse seadus;

 Kogumispensionide seadus;

 Väärtpaberite registri pidamise seadus;

 Eesti Panga seadus.

5.1. Tagatisfondi institutsionaalse korralduse ja õigusvõimega seotud küsimused

Eestis valitseva arusaama kohaselt ei pea riik täitma iseseisvalt kõiki avalikke ülesandeid oma organite kaudu,

vaid võib anda seaduse alusel selle ülesande avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele (nn delegeeritud riigihaldus).

Avalik-õiguslikud juriidilised isikud on iseseisvad õigussubjektid, millised ei või omada tsiviilõigusi ja kohustusi,

mis on vastuolus tema eesmärgiga49. Laialdaselt aktsepteeritava seisukoha kohaselt on avalik-õiguslikuks

juriidiliseks isikuks eriseadusega loetud need organisatsioonid, mille olemasolu ning toimimise suhtes on

kõrgendatud avalik huvi. Alternatiiviks konkreetse organisatsiooni avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks

olemisele on selle organisatsiooni olemine valitsusasutuse hallatavaks riigiasutuseks50. Rahvusvaheline ega ka EL

õiguskeskkond ei määratle tagatisskeemide institutsionaalseid ega ka juhtimislikke nõudeid, mistõttu juriidiline

ja administratiivne ülesehitus on iga liikmesriigi enda kujundada. EL hoiuste tagamise direktiivi 2014/49/EL

selgituspunkt 8 ütleb, et liikmesriigid peaksid tagama, et nende hoiuste tagamise skeemide jaoks on kehtestatud

nõuetele vastavad juhtimistavad ning et skeemid esitavad oma tegevuse kohta igal aastal aruande.

5.1.1. Tagatisfond kui avalik-õiguslik isik

Arvestades tagatisskeemi olulisust finantssektori turvameetmete süsteemis ja institutsionaalse tasakaalu

põhimõtet tehti 1997. aastal valik avalik-õigusliku juriidilise isiku mudeli kasuks. Siiski tuleb arvestada, et 90-

48 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/b186ef5e-91be-41e2-8449-9a5a780bf625/vaartpaberituru-seaduse-ja-teiste-seaduste-

muutmise-seadus/ 49 Vt. TsÜS § 25 lg 4. 50 P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Saare Tsiviilõiguse üldosa. Juura, 2012, lk. 261

24

ndate lõpus ei olnud veel välja kujunenud nii selge era- ja avaliku õiguse eristamine kui käesoleval ajal ja rahaliste

nõuetega seotud vaidlused ei kuulunud halduskohtu pädevusse. Samuti ei olnud reguleeritud finantskriisi

ennetamine ja lahendamine käesoleval ajal kehtiva regulatsiooniga võrreldavas ulatuses.

Eesti praktikas on mitmeid avalik-õiguslikke sihtasutusi, kes on teatud eesmärgiks eraldatud vara haldamiseks

loodud juriidilised isikud. Põhiseadusliku autonoomiaga varustatud avalik sihtasutus on Eesti Pank (§-d 111–112,

EPS § 1 lõige 2). Eesti õiguskorras on avalikud sihtasutused Eesti Tervisekassa (TerKS § 5 lõige 1), Eesti

Töötukassa (TKindlS § 24 lõige1), Eesti Kultuurkapital (KultKS § 1 lõige1) ja käesolevas VTK-s kesksel kohal

olev Tagatisfond (TFS § 3 lõige1).51

Hoiusekindlustuse rahvusvahelise standardi52 (edaspidi standard) punkti 5 kohaselt peab tagatisskeem olema oma

tegevuses iseseisev. Siinkohal tuleb veel märkida, et standardi punkti 5 kohaselt ja ka õiguskirjanduses peetakse

(sarnaselt finantsjärelevalvega) oluliseks hoiuste tagamise süsteemi sõltumatust poliitilistest huvidest. Sama

argument on välja toodud ka Eestis 2016. aastal koostatud uuringus.53

Samuti ei peaks standardi punkti 5 kohaselt olema skeemis olulist sõnaõigust turuosalistel.

Eeltooduga võib teatud määral olla vastuolus praegune Tagatisfondi juhtimisskeem54, kus kõrgeima juhtorgani

(nõukogu) koosseisus on Riigikogu liikmed ja turuosalised (pangad jt), see tähendab isikud, kes rahastavad

tagatisskeeme.

Eeltoodu on oluline hoiusekindlustuse rahvusvahelise standardi punktide 6 ja 7 kooskõlalisuse tagamiseks.

Tagatisskeemi ja kriisilahendusrahastu institutsionaalne korraldus peaks olema selge ja lihtsalt mõistetav ka teistes

riikides, sest tuleb teha asjakohast koostööd.

EL hoiuste tagamise direktiiv 2014/49/EL artikli 14 lõike 5 kohaselt peaks tagatisskeem sõlmima teiste riikide

asjakohaste asutustega kirjaliku koostöökokkuleppe ja lõike 6 kohaselt peavad liikmesriigid tagama selle, et oleks

kehtestatud asjakohane kord, mis võimaldab hoiuste tagamise skeemidel jagada teavet ja suhelda tõhusalt teiste

hoiuste tagamise skeemide, seotud krediidiasutuste ning asjaomaste asutustega enda jurisdiktsioonis ning

vajaduse korral piiriüleselt teiste asutustega.

Tuleb veel eraldi hinnata, kas EL direktiivist 2014/49/EL ja ka EL direktiivist 2014/59/EL tulevate ülesannete

panemine iseseisvat juriidilise isiku staatust omavale üksusele on kooskõlas Euroopa õiguse mõttega. Teisalt

Tagatisfondile laiemate funktsioonide andmine (eelkõige näiteks pankade aruandluse täiendav kontroll) ei pruugi

olla kooskõlas avalik-õigusliku isiku kontseptsiooniga (mitte tegeleda võimu teostamisega sh sekkuva haldusega).

Kui Tagatisfondi ülesanded (vähemalt osaliselt) anda näiteks Rahandusministeeriumile (täpsemalt

Rahandusministeeriumi riigikassa osakonnale) tuleb eraldi hinnata, kas sellisel juhul on võimalik ELhoiuste

tagamise direktiivist 2014/49/ELvõimalik anda mh laenu teise liikmesriigi kriisilahenduse või hoiuste tagamise

fondile.

Kui näiteks anda Tagatisfondi funktsioonid/ülesanded üle täielikult Finantsinspektsioonile, siis võib see

eeldada ka Finantsinspektsiooni institutsionaalse/organisatoorse korralduse mudeli ülevaatamist.

Ehk kui panna Finantsinspektsioonile vastavad ülesanded, mis eeldavad tsiviilõigusvõimet, tuleb kaaluda

Finantsinspektsioonile avalik-õigusliku juriidilise isiku staatuse andmist. Teisalt klassikaliselt avalik-

õiguslikud juriidilised isikud nn sekkuva haldusega nagu seda on järelevalve kui ka kriisilahenduse

menetlemine, ei tegele. Samas siiski on rahvusvahelisi eeskujusid (näiteks Saksamaa BaFiN). Eesmärgi

saavutamiseks oleks vaja muuta olulises ulatuses Finantsinspektsiooni seadust ja vähesel määral Eesti

Panga seadust.

Hoiuste tagamise skeemid tegutsevad avaliku sektori üksusena 16 liikmesriigis (Belgia, Küpros, Taani, Eesti,

Soome, Hispaania, Leedu, Horvaatia, Läti, Rootsi, Sloveenia, Tšehhi, Bulgaaria, Iiri, Poola ja Rumeenia) ning 6

liikmesriigis (Austria, Kreeka, Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa, Malta) erasektoris. Enamus liikmesriikides on

kõik pangad sarnaselt koheldud hoiuste tagamise skeemide seisukohast, välja arvatud Saksamaal ja Itaalias. Sak-

samaal, eristatakse ühistulisi erapanku, säästupanku ja ülejäänud avalikke või erapanku. Itaalias hõlmab üks ka-

hest hoiuste tagamise skeemist laenuühistute süsteemi erapankasid. Austrias ja Saksamaal on lisaks riiklikele

51 Vt Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne § 4 kom 4.1.4 Kättesaadav: http://www.pohiseadus.ee/ptk-1/pg-4/ 52 https://www.fsb.org/2014/11/cos_090618/ 53 https://www.rahandusministeerium.ee/et/system/files_force/document_files/vs_asutuste_analuusimetoodika.pdf?download=1 54 Vastavalt TFS § 7 lõikele 1 on TF-i nõukogu koosseisus 2 Riigikogu liiget ja 4 turuosaliste liiget

25

hoiuste tagamise skeemidele täiendavalt tegutsevad erasektori lepingulised tagatisskeemid (inglise keelse lühen-

dina IPS).

5.1.2. Tagatisfondi tsiviilõigusvõime

Hoiuste Tagamise Fondi loomisel avalik-õigusliku juriidilise isikuna arvestati muuhulgas seda, et hoiuste

hüvitamise staadiumis sekkub avalikku ülesannet täitev asutus olulises mahus tsiviilkäibesse ja oluliseks peeti

hoiuste tagamise fondi võimet iseseisvalt kanda tsiviilõigusi ja -kohustusi ning oma nimel iseseisvalt osaleda

tsiviilkohtumenetluses, sh esitada regressinõue maksejõuetuks muutunud krediidiasutuse pankrotimenetluses.

Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 26 lõikele 3 tekib avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime

seaduses sätestatud ajast. Tagatisfond on vastavalt TFS §-s 3 seadusega asutatud avalik-õiguslik juriidiline isik ja

Tagatisfondi õigusvõime tekkis TFS jõustumisest.

Kehtiva TFS §-de 86, 861, 822 ja 87 alusel võib Tagatisfond võtta/taotleda laenu, ehk teha tehinguid oma nimel.

Tagatisfond maksab osafondide arvel välja hüvitised ja muud sarnased maksed vastavalt TFS §-ile 5.

Finantsinspektsioon on oma olemuselt osalise õigusvõimega avaliku halduse kandja ja ta teostab

finantsjärelevalvet ja kriisilahendust riigi nimel. Finantsinspektsioon ei osale tsiviilkäibes oma nimel vaid Eesti

Panga kaudu. Finantsinspektsioonil ei ole iseseisvat tsiviilõigusvõimet ja kehtiva FIS-i sätete alusel ei saa

Finantsinspektsioon, sh anda oma nimel laenu või võtta laenu.

EL kriisilahendamise direktiivi 2014/59/EL artikli 101 kohaselt on kriisilahenduse fondi või rahastu eesmärgiks

muuhulgas maksta aktsionäridele ja võlausaldajatele hüvitisi ja anda vastavalt sama direktiivi artiklile 106

vabatahtlikul alusel laenu muudele rahastutele/fondidele. Teise liikmesriigi kriisilahendusrahastule/fondidele

antud tagasi maksmata laenu käsitatakse laenu andnud kriisilahendusrahastu/fondi aktivana ning seda võib võtta

arvesse selle rahastu/fondi sihttaseme arvutamisel. Eelnimetatud eesmärkidel rahastu/fondi kasutamine eeldab

pigem iseseisvat õigusvõimet55.

EL hoiuste tagamise direktiiv 2014/49/EL artikkel 12 on mõttelt sarnane EL kriisilahendamise direktiivi

2014/59/EL artikliga 101, kusjuures EL hoiuste tagamise direktiivi artikkel 12 lõike 1 punkt c sätestab expressis

verbis, et laenu võttev hoiuste tagamise skeem võtab juriidilise kohustuse, et laenatud rahalisi vahendeid

kasutatakse artikli 9 lõike 1 kohaste nõuete rahuldamiseks ja lõige 2 sätestab, et laenu võttev hoiuste tagamise

skeem maksab laenu tagasi hiljemalt viie aasta pärast. Eeltoodu alusel võib asuda seisukohale, et Euroopa Liidu

õiguses eeldatakse, et nii tagatisskeem kui ka kriisilahenduse rahastu/fond on pigem iseseisev juriidiline isik,

kellel on võime kanda tsiviilõigusi ja -kohustusi.

Tuleb silmas pidada, et ka EL keskne kriisilahenduse organ (SRB) on juriidiline isik kooskõlas EL määruses (EL)

nr 806/2014 artikkel 42 lõikega 1. SRB-l on igas liikmesriigis juriidilisele isikule siseriiklikus õiguses omistatav

õigus- ja teovõime. Hetkel ei ole üheselt selge, kas EL määruses (EL) nr 806/2014 artikkel 42 tõlgendust mõjutaks

Tagatisfondil iseseisva õigus- ja teovõime puudumine või mitte.

Avalik-õigusliku juriidilise isiku staatus annab selged õiguslikud alused tsiviilkäibes osalemiseks. Samas on

Justiitsministeeriumis 2018. aastal valminud ühinguõiguse analüüsi56 punktis 2.2.4.2.6. välja toodud, et Eestis on

õiguslikult korrektselt lahendamata avalik-õiguslike juriidiliste isikute maksejõulisuse küsimus ja võimalikust

maksejõuetusest tuleneda võiv riigi vastutus. Täiendavat analüüsi vajaks, kas ja millistel asjaoludel võib

Tagatisfond muutuda n-ö maksejõuetuks ja kuidas riik võtaks need kohustused üle (tõenäoliselt tuleks vastavalt

seadust täpsustada).

Nagu eespool juba märgitud, siis kui anda Tagatisfondi funktsioonid üle täielikult Finantsinspektsioonile, eeldaks

see tõenäoliselt Finantsinspektsiooni institutsionaalse/organisatoorse korralduse mudeli ja vastavate õigusaktide

muutmist. Kui panna Finantsinspektsioonile ülesanded, mis eeldavad tsiviilõigusvõimet, tuleks

Finantsinspektsioonile anda avalik-õigusliku juriidilise isiku staatus. Samas klassikaliselt avalik-õiguslikud

juriidilised isikud nn sekkuva haldusega ei tegele.

5.1.3. Tagatisfondi tsiviilkohtumenetluse õigusvõime

Sarnaselt Haigekassa ja Töötukassaga on analoogia põhjal57 võimalik väita, et Tagatisfondi kui halduskandja

tegevus krediidiasutustelt ja teistelt finantsasutustelt osamaksete kogumisel ja hoiustajatele/investoritele hüvitiste

55 EL direktiivi 2014/59/EL artikkel 106 sätestab, et liikmesriigid tagavad, et nende jurisdiktsiooni jäävad rahastud võivad taotleda laenu

kõigilt muudelt rahastutelt ja liikmesriigid tagavad, et nende jurisdiktsiooni jäävatel rahastutel on õigus anda laenu teistele EL-s asuvatele

rahastutele 56 https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/uhinguoiguse_revisjoni_analuus-kontseptsioon.pdf 57 Vt. Näiteks Riigikohtu 13.03.1998.a. otsus asjas 3-3-1-11.98.

26

väljamaksmisel on kontrollitav halduskohtu poolt. Kui Tagatisfond ei ole hüvitist välja maksnud või viivitab

väljamaksete tegemisega, st Tagatisfondi tegevusetusest tingitud vaidlused on samuti lahendatavad halduskohtu

poolt.

EL hoiuste tagamise varasemas direktiivis 94/19/EÜ ei olnud sätestatud hoiustajate õigusi kohtu poole

pöördumise kohta. Kehtiva EL hoiuste tagamise direktiivi (EL) 2014/49/EÜ artikkel 9 lõike 1 kohaselt peavad

liikmesriigid tagama, et hoiustajatel oleks tagatisskeemi tegevust hüvitistega seoses võimalik vaidlustada.58

Selline säte eeldab pigem, et tagatisskeem on iseseisva õigusvõimega ja protsessi õigusvõimega.

Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse § 80 lõike 4 kohaselt ja kooskõlas tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 607 lõikega 2 lahendatakse aktsionäride, osanike ja võlausaldajate hüvitiste maksmise nõuded

tsiviilkohtumenetluses hagita asjana.

Tulenevalt EL varasemast hoiuste tagamise direktiivi 94/19 artiklist 11 sätestab TFS § 78 lõige 1, et hoiustajatele,

aga ka investoritele, osakuomanikele ning teistele õigustatud isikutele, hüvitiste väljamaksmisel läheb nõudeõigus

fondiosalise vastu väljamakstud summa ulatuses neilt isikutelt üle Tagatisfondile. EL hoiuste tagamise direktiivi

2014/49/EL artikli 9 lõike 2 kohaselt on tagatisskeemil regressiõigus väljamakstud summade ulatuses

maksevõimetuks muutunud krediidiasutuse vastu, kusjuures tagatisskeemi nõuded on sama järgu nõuded nagu on

muud hoiustajate nõuded riigisisese õiguse kohaselt.59 Eeltoodust tuleneb, et Tagatisfond on krediidiasutuse

pankrotimenetluses eelduslikult üks suurimaid võlausaldajad. Vastavalt krediidiasutuste seaduse § 129 lõikele 1

peab krediidiasutuse pankrotitoimkonda kuuluma vähemalt üks Tagatisfondi esindaja.

Kui anda Tagatisfondi ülesanded/funktsioonid Finantsinspektsioonile (muutmata selle õiguslikku vormi), võib

olla probleeme tekitav Finantsinspektsiooni võime osaleda tagatisskeemiga seotud vaidlustes

tsiviilkohtumenetlustes. Kui Finantsinspektsioon kui pädev järelevalveasutus (avalikest huvidest tulenevalt)

esitab maksejõuetuks muutunud krediidiasutuse suhtes pankrotiavalduse, siis EL hoiuste tagamise direktiivist

2014/49/EL ja Tagatisfondi seadus § 78 tulenevalt oleks Finantsinspektsioon ka tõenäoliselt suurim võlausaldaja.

Selline funktsioonide paljusus (finantsjärelevalve, finantskriisilahendamine, lisaks otsene regressist tulenev

varaline huvi) võib võimendada olulisel määral huvide konflikti. Huvide konfliktide vältimise ja nn moraalse

vastutamatuse teema (moral hazard) lahendamine erinevate meetmetega võib vajada täiendavat analüüsi ja

rahvusvaheliste praktikate/eeskujude arvestamist.

5.1.4. Tagatisskeemi vastutus hüvitamisjuhtumil

Tulenevalt EL hoiuste tagamise direktiivi 2014/49/EL artiklist 10 lasub vastutus liikmesriigil tagada hoiuste

tagatisskeemi olemasolu ning seeläbi n-ö kindlustada, et hoiused hüvitatakse vähemalt 100 000 euro ulatuses

(arvestamata antud juhul nn täiendavaid tagamise määrasid sotsiaalsete sündmuste jms korral). Sama direktiivi

selgituspunkt 13 toonitab, et hoiuste tagamise skeemid peaksid suutma pakkuda seda kaitset igal ajal.

Selgituspunkt 34 nõuab, et igal juhul peaks hoiuste tagamise skeemidele kehtestama nn alternatiivse

rahastamiskorra, mis võimaldaks neil lühikeseks ajaks hankida rahalisi vahendeid, et täita oma peamist

funktsiooni. Euroopa Kohus jõudnud järeldusele, et liikmesriik vastutab hoiuste tagamise nn korralduse ja

süsteemi olemasolu eest kui ka selle eest, et hüvitised saaksid lõpuks välja makstud (vt näiteks Euroopa Kohtu

otsus asjas C-222/02). Teisalt on üks Bulgaaria kaasus nr C-501/18, milles kirjeldatakse ja jõutakse järeldusele,

et ebapiisav järelevalve ei ole hoiustajate poolt põhjus nõuda hoiuse hüvitamise raames täiendavat hüvitist.

KÜSIMUSED:

3) Kas Tagatisfondi ülesannete üle andmisel Finantsinspektsioonile tuleks anda Finantsinspektsioonile

avalik-õigusliku juriidilise isiku staatus?

4) Kas Finantsinspektsioonile saab seadusega panna kohustust vastutada hoiuste jm hüvitamise eest?

58 EL direktiiv 2014/49/EL artikkel 9 lg 1 sätestab: “Member States shall ensure that the depositors’ rights to compensation may be the

subject of an action against the DGS.” Samas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/49/EL tõlge ütleb: “ 1. Liikmesriigid tagavad,

et hoiustaja õigus hüvitisele võib olla hoiuste tagamise skeemi vastu esitatava hagi esemeks.” Eeltoodust nähtub, et tõlkes kasutatav

terminoloogia viitab selgelt tsiviilkohtumenetlusele, inglise keelne variant sellele ei viita. 59 EL direktiiv 2014/49/EL artikkel 9 lg 2 „Ilma et see piiraks muid õigusi, mis neil võivad olla riigisisese õiguse alusel, lähevad lõpetamise

ja likvideerimise või restruktureerimise menetluse korral hoiustajate nõudeõigused skeemidest hoiustajatele tehtud maksete summa

ulatuses üle hoiuste tagamise skeemidele, kes teevad tagasimakseid liikmesriigi õigusraamistiku kohaselt tagatise alusel. Kui hoiuste

tagamise skeem teeb makseid solveerimismenetluses, mis hõlmab ka solveerimisvahendite kohaldamist või solveerimismenetluses antud

õiguste kasutamist vastavalt artiklile 11, on hoiuste tagamise skeemil õigus esitada asjakohase krediidiasutuse vastu nõue tema tehtud

maksetega võrdses summas. Sellise nõude rahuldamisjärk on sama, nagu tagatud hoiuse rahuldamisjärk EL direktiivis 2014/59/EL

määratletud tavalist maksejõuetusmenetlust reguleeriva riigisisese õiguse kohaselt.“

27

5) Kas/millistel asjaoludel võib tagatisskeem (olenema juriidilisest vormist) muutuda nö maksejõuetuks

ja kuidas riik võtaks need kohustused üle?

6) Kuidas suhestuks EL määruse nr 806/2014 artiklis 42 (EL keskse kriisilahendusasutuse SRB õiguslik

staatus) sätestatu sellega, kui tagatisskeemil puuduks iseseisev õigus- ja teovõime?

7) Eeltoodust nähtub, et tagatisskeemil on kehtiva Euroopa õiguse kohaselt oma ülesannete täitmiseks

pigem vajalik omada iseseisvat tsiviilprotsessi õigusvõimet. Kuidas tagada tagatisskeemile iseseisev

tsiviilprotsessi õigusvõime?

8) Kuidas tagada huvide konfliktide vältimise ja nn moraalse vastutamatuse teema lahendamine

erinevate meetmetega (sh arvestades ka rahvusvahelist praktikat)?

5.2. Tagatisfondi juhtimise korraldusega seotud küsimused

5.2.1. Nõukogu roll ja selle muutmise vajadus

Tagatisfondi kõrgeim juhtimisorgan on nõukogu. Nõukogul on 9 liiget, kes on nimetatud Riigikogu, Vabariigi

Valitsuse, Eesti Panga presidendi, Finantsinspektsiooni, Eesti Pangaliidu ning investeerimisasutusi,

pensionifondivalitsejaid ja kindlustusandjaid esindavate organisatsioonide poolt.

Nõukogu liikmele, välja arvatud Vabariigi Valitsuse liikmest nõukogu liikmele, makstakse Tagatisfondi seaduse

alusel igal kuul tasu Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära ühekordses ulatuses.

Tagatisfondi nõukogu pädevuseks on TFS § 6 lõike 2 kohaselt järgmised tegevused (lihtsustatult):

1) muudab Tagatisfondi põhikirja, mille kinnitab kokkuvõttes Vabariigi Valitsus;

2) kinnitab Tagatisfondi tegevuse strateegia;

3) määrab selle kui palju osafondidesse vahendeid kogutakse (osamaksete määrad) ja võtab vastu

Tagatisfondi eelarve, sh kui suured üldkulud;

4) nimetab ametisse ja kutsub tagasi Tagatisfondi juhataja ning otsustab juhatajaga lepingu sõlmimise,

muutmise, peatamise ja lõpetamise, lisaks kinnitab Tagatisfondi struktuuri ning juhataja/töötajate

tasustamise alused, samuti teostab järelevalvet juhataja tegevuse üle;

5) määratleb selle kuhu Tagatisfondi vara täpsemalt paigutada;

6) otsustab kindlustuslepingu sõlmimise Tagatisfondi riskide maandamiseks;

7) teeb otsuse osafondide arvel tagatud hoiuste, investeeringute ning kahju hüvitamise ja selle tingimuste

kohta, samuti otsustab osafondi arvel pensionilepingute kindlustusportfelli üleandmise toetamise kohta;

8) otsustab Fondi poolt laenu võtmise ja riigilt Tagatisfondile garantii taotlemise ning eeltooduga seotud

tingimused;

9) otsustab selle, kas ühe osafondi arvel saab täita teise osafondi kohustusi;

10) kinnitab aastaaruande ja nimetab audiitori ja määrab tema tasustamise korra;

11) otsustab muid küsimusi, mis on antud nõukogu pädevusse seaduse või põhikirjaga või mille otsustamist

on taotlenud juhataja.

Antud juhul tasub välja tuua, et võrreldes Tagatisfondi loomise hetkega on nõukogu pädevus muutunud, kuna

hüvitamise põhimõtted ja ka osafondide mahu eesmärgid on seaduses täpsemalt sätestatud. Utreeritult öeldes, siis

lisaks nn tavapärastele nõukogu ülesannetele (strateegia, eelarve kinnitamine, juhi tasustamine) piirdub

Tagatisfondi nõukogu pädevus täna suuresti osamakse määrade kehtestamisega, vara investeerimisel üldiste

suuniste andmisega ja hüvitamiseks raha laenamise otsuste tegemisega.

Tulenevalt rahvusvahelistest standarditest peavad hoiuste tagamise skeemi struktuurist tulenevad huvide

konfliktid olema maandatud.

Kui võrrelda Tagatisfondi nõukogu liikmete koosseisu Finantsinspektsiooni liikmete koosseisuga, siis

Finantsinspektsiooni nõukokku ei kuulu seaduse järgi automaatselt Riigikogu ja turuosaliste esindajaid.

Finantsinspektsiooni seaduse § 8 näeb ette, et Finantsinspektsiooni nõukogu koosneb kuuest liikmest, kellest kaks

28

on ametikoha järgi (valdkonna eest vastutav minister (rahandusminister) ja Eesti Panga president) ning ülejäänud

liikmetest pooled nimetab ja kutsub tagasi valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul Vabariigi Valitsus ja

pooled Eesti Panga presidendi ettepanekul Eesti Panga Nõukogu.

Samuti on Finantsinspektsiooni nõukogu roll kitsama pädevuse ja volitusega – omades eelkõige õigust strateegia,

eelarve, juhtimise ja tasustamise küsimustes.

Käesolevaga on üks variant piiritleda Tagatisfondi nõukogu rolli sarnaselt Finantsinspektsiooni nõukogu rolliga.

Alternatiivina on võimalik kaaluda ilma otsustusõiguseta nõu andva koja moodustamist. Juhul kui Tagatisfondi

funktsioon otsustatakse viia tervikuna Finantsinspektsiooni alla (st eraldiseisev avalik õiguslik isik Tagatisfondi

näol kaotatakse), siis on võimalik luua nõuandev koda Finantsinspektsiooni nõukogu või juhatuse kõrvale. Tuleb

samas silmas pidada, et hetkel saavad Tagatisfondi nõukogu liikmed kaasa rääkida Tagatisfondi rahastamise ja

raha paigutamise küsimustes. Nõuandval organil Finantsinspektsiooni nõukogu juures ei oleks õigust sekkuda või

mõjutada sellise igapäevase tegevuse korraldamisega seotud küsimusi, küll aga saab nõuandev organ avaldada

nendes küsimustes oma arvamust.

5.2.2. Juhatus/juhataja/töötajad

Kehtiva Tagatisfondi seaduse § 18 lõike 1 kohaselt esindab ja juhib Tagatisfondi igapäevast tegevust Tagatisfondi

juhataja, kes annab oma tegevusest aru nõukogule. Juhataja volituste tähtaeg on kolm aastat. Lihtsustatult on

juhataja ülesanneteks:

1) korraldada Tagatisfondi igapäevast tegevust ja raamatupidamist;

2) valmistada nõukogu jaoks ette vajalikke ettepanekuid otsustamiseks;

3) otsustada vastavalt eelarvele Tagatisfondi tegevuseks vajalike kulutuste tegemise;

4) kinnitab töösisekorraeeskirja, muid sisemisi dokumente, sõlmida töölepingud Tagatisfondi töötajatega,

määrata neile töötasud;

5) esitada nõukogule regulaarselt ülevaateid Tagatisfondi tegevuse, eelarve täitmise ja majandusliku

olukorra kohta;

6) otsustada muid küsimusi, mis seaduse, põhikirja või nõukogu otsuste kohaselt kuuluvad juhataja

pädevusse ning täita muid õigusaktidest tulenevaid ja nõukogu poolt antud ülesandeid.

Tagatisfondi seadus eraldi töötajate osas nõudeid ette ei näe (ehk mis on töötajate roll ja kui palju peaks neid

Tagatisfondis olema). Hetkel eraldi töötajaid Tagatisfondi palgal ei ole (vastavalt eespool märgitule, on sõlmitud

Finantsinspektsiooniga eraldi koostöökokkulepe vajaliku inimressursi kasutamise osas, mille eest maksab

Tagatisfond Finantsinspektsioonile eraldi tasu).

Tagatisfondi tööjõukulu 2025. aastal oli 163 883 eurot (sisaldab sotsiaalmaksu, töötukindlustusmakset), millest

juhtkonna ja nõukogu palgakulu oli 123 340. Finantsinspektsioonile koostööleppe alusel makstud tasu 2025.

aastal oli 179 976 eurot.

Seega juhul kui viia Tagatisfondi funktsioon täielikult Finantsinspektsiooni alla, on võimalik sarnaselt

Finantsinspektsiooni seaduse §-s 51 sätestatud finantskriisi lahendamise üksusele luua eraldiseisev üksus. Samas

on võimalik Tagatisfondi funktsioon viia Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise üksuse alla eeldusel, et

huvide konfliktid on piisavalt maandatud. Ehk tuleks kaaluda, kas tagatisskeemi juhtimise roll määratletakse

täpsemalt Finantsinspektsiooni siseselt või kogu juhtimise roll läheks üle Finantsinspektsiooni juhatusele.

KÜSIMUSED:

9) Juhul, kui Tagatisfond säilib eraldiseisva avalik-õigusliku juriidilise isikuna, siis kas Tagatisfondi

nõukogu pädevust ja ülesandeid peaks muutma, mismoodi täpsemalt (näiteks vähendada nõukogu

koosseisu)?

10) Kas Tagatisfondi nõukogu otsustusmehhanism vajaks täpsustamist? Ja kui, siis mida oleks vaja

seadusega täpsemalt reguleerida ning mida oleks võimalik nt Tagatisfondi põhikirjaga (VV määrus)

sätestada.

11) Kui Tagatisfondi ülesanded anda täielikult Finantsinspektsioonile, siis:

29

11.1) Kellele omistada senised nõukogu ülesanded? Kas neid võiks hakata täitma

Finantsinspektsiooni juhatus või osaliselt ka Finantsinspektsiooni nõukogu?

11.2) Kas Tagatisfondi nõukogu võiks ümber kujundada nõuandvaks organiks, kuhu kuuluksid

erasektori esindajad (erialaliitude esindajad) ning mis annaks nõu eelkõige Tagatisfondi

rahastamist puudutavates küsimustes?

11.3) Kas Tagatisfondi juhataja roll tuleks säilitada eraldiseisvalt Finantsinspektsiooni

juhtkonnast? Või kas Tagatisfondi juhataja ülesanded tuleks anda Finantsinspektsiooni

juhatusele või nõukogule arvestades funktsioonide lahususe printsiibi täitmise vajadust?

11.4) Kas tuleks Finantsinspektsioonis moodustada eraldi üksus või viia Tagatisfondi funktsioon

Finantsinspektsiooni kriisilahendamise üksuse alla eeldusel, et sisemiselt suudetakse tagada

huvide konflikti vältimine?

5.3. Tagatisfondi põhifunktsioonide efektiivse täitmisega seotud küsimused

5.3.1. Hüvitiste väljamaksmise korraldus

Nagu eespool märgitud, on Tagatisfondi loomisest

saati toimunud seoses hoiustega üks juhtum, mille

tõttu on osutunud vajalikuks hoiustajatele hüvitised

välja maksta. Tegemist ei olnud väga ulatusliku

juhtumiga, mistõttu suuremahulist praktilist „testi“

ei ole seni Tagatisfondi ajaloos toimunud. Järgmisel

joonisel nr 3 on illustreeritud Versobank AS

hüvitiste väljamaksmine etappide kaupa.

Tagatisfondi seaduses sätestatud hüvitiste

väljamaksmisega seotud teatud normid on avatud

erinevatele tõlgendustele või on kohati ebaselged

(eelkõige mis seonduvad hoiuste tagamise

osafondiga). Näiteks ei ole üheselt selge, milliseid

isikuid peetakse silmas finantseerimisasutuste all.

Lisaks ei ole selge, kuidas käsitleda selliseid

kontoliike hüvitamise korral nagu ühiskontod,

finantseerimisasutuste kliendikontod,

kontsernikontod (eelkõige TFS §-d 24 ja 30).

Tuleb arvestada võib Tagatisfond seista silmitsi

juhtumiga, et kui teisele krediidiasutusele tehakse

ettepanek täita nn agentpanga ülesandeid

hüvitusjuhtumi korral, siis võib viimane keelduda

seda tegemast (mainerisk või muud põhjused).

Hetkel on vastav agentpanga leping sõlmitud AS-ga

LHV pank, kuid kehtiv regulatsioon ei näe ette

sellist kohustust ühelegi krediidiasutusele asuda

agentpanga ülesandeid täitma hüvitusjuhtumi korral

ning kõik taandub läbirääkimiste tulemustele

Tagatisfondi ja krediidiasutuse vahel. Samas

hüvitusjuhtumi korral on aega äärmiselt vähe selliste

kõneluste pidamiseks ja kogu ressurss peaks

eelkõige keskenduma hüvitiste suuruste, nende

saajate jms välja selgitamisele.

Joonis nr 3. Versobank ASi hüvitiste väljamaksmise

protsess

30

2022. a. 10. detsembril jõustusid Tagatisfondi seaduse muudatused, kus TFS § 40 lõike 11 kohaselt võib n-ö

erandkorras (ehk nõukogu poolt otsustatud mõjuva põhjuse alusel) hüvitised täielikult või osaliselt välja maksta

otse selle krediidiasutuse, kus hoiused on peatatud, rahalistest vahenditest. See muudatust tehti just lähtuvalt

sellest, et optimeerida halduskoormust. Seega võimalus, mille kohaselt saab hüvitisi välja maksta raskustes oleva

krediidiasutuse enda kaudu, peaks eeltoodu probleemi mingis ulatuses maandama.

Lisaks hüvitab TFS § 401 kohaselt Tagatisfond Eestis tegevusloa saanud krediidiasutuse teises liikmesriigis (TFSi

kohaselt lepinguriigis) asutatud filiaali hoiustajatele hoiused koostöös teise selle riigi tagamisskeemi haldava

üksusega, sealhulgas kannab sellele üksusele üle kõik vajalikud rahalised vahendid ja hüvitab hüvitiste

väljamaksmisega seoses tekkinud kulud. Kui on aga vastupidine olukord – teise liikmesriigi krediidiasutuse filiaal

on asutatud Eestis, siis maksab Tagatisfond välja selle krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali hoiused teise

liikmesriigi tagamisskeemi haldava üksuse nimel ja arvel ning temalt saadud juhiste kohaselt. Tagatisfondil on

õigus nõuda eelnimetatud üksuselt hüvitiste väljamaksmisega tekkinud kõigi kulude hüvitamist.

Samuti tuleb välja tuua, et vastavalt TFS §-le 411 on Finantsinspektsioonil kui kriisilahendusasutusel õigus pärast

Tagatisfondiga konsulteerimist rakendada finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse kohast

kriisilahendusmeedet hoiuste tagamise osafondi arvelt tingimusel, et selle meetme või õigusega tagatakse

hoiustajatele jätkuv juurdepääs oma hoiustele. Antud juhul ei ole pruugi see olla aga piisavalt õigusselge, et kuidas

seda täpsemalt praktikas rakendada. Seetõttu vajab TFS § 411 täiendavat analüüsi koosmõjus eelkõige finantskriisi

ennetamise ja lahendamise seaduse §-de 44 lõikega 6, § 46, § 72 lõikega 1 (eriti selle punktiga 3).

Seega vajaksid eeltoodud küsimused tõenäoliselt seaduses täpsustamist.

5.3.2. Likvideerijate/pankroti- või moratooriumihaldurite roll ja selle võimalik muutmine

Likvideerijatel või pankrotihalduritel on hetkel hüvitamisjuhtumil oluline roll. TFS §-st 38 tulenevalt

on krediidiasutuse pankroti- või moratooriumihaldur või likvideerija kohustatud kahe tööpäeva jooksul hoiuste

peatamise päevast:

1) tagama igale hoiustajale võimaluse tutvuda oma hoiuse kohta olemasolevate raamatupidamisandmetega

ning saada hoiuse saldo kohta teade;

2) esitama Tagatisfondile andmed käesoleva seaduse hoiustajate (st nendele, kellel on õigus hüvitamisele),

nende kõlblike hoiuste saldode ning sissenõutavaks muutunud kohustuste kohta iga hoiustaja, hoiuse ja

kohustuse kohta eraldi.

Sisuliselt tähendab see seda, et hüvitamisprotsessis usaldatakse likvideerija või vastava halduri hinnangut ja otsust

hüvitamisega seotud andmete osas. Need peavad olema usaldusväärsed nii hoiustaja kui ka tagatisskeemi aga

kokkuvõttes ka krediidiasutuse seisukohast.

Versopanga hüvitamisjuhtum näitas, et likvideerijate roll oli oluline tasaarvestuste ning konkreetsete hüvitamisele

kuuluvate summade määratlemisel. Teisalt on likvideerijatele või halduritele jäetud kahe tööpäevane ajaperiood

suhteliselt lühike, mistõttu on nende koormus lühikesel ajaperioodil väga kõrge. Samas on lühike periood vajalik

kiire väljamakseprotsessi käivitamiseks. Teistes riikides ei ole teadaolevalt kasutatud likvideerijate samaväärset

suurt rolli hüvitamisjuhtumil tagamisele kuuluvate summade määratlemisel.

Näiteks Hollandis on sisuliselt sarnane ühe kliendipõhine lähenemine60. Ühe kliendipõhine lähenemine ehk inglise

keeles Single Customer View (SCV) tagab sujuva ning samas väljamaksete tähtaegu järgiva menetluse. Samas

Hollandis tuleb nende hoiuste tagamise seaduse kohaselt tagada pangal endal valmisolek esitada tagatisskeemile

kliendipõhised andmed hoiuste väljamakse tegemiseks iga kliendi kohta eraldi. SCV lähenemine tagab kliendi

andmete administreerimise, andmete menetlemise protseduurid ja kontrollimeetmed tuleb kohaldada selliselt, et

pank saaks koostada iga kliendi andmetega õigeaegselt, korrektselt ja täpselt. Hollandis on kohustatud pankasid

oma süsteemid ning protsessid looma selliselt, et hüvitamisjuhtumil oleks kiirelt võimalik asjakohased kliente ja

nende hoiuseid puudutavad andmed andmebaasidest kätte saada. Lisaks tuleb neil üks kord aastas läbi viia audit

taolise informatsiooniga andmefaili koostamise võimekuse kohta.

Käesoleval hetkel esitavad Eestis tegutsevad krediidiasutused stressitesti raames Tagatisfondile SCV faili.

Täiendavalt tuleb aga kaaluda, kas ja mis kujul teha see kohustuslikuks, et krediidiasutused omavad võimekust

jooksvalt igal ajahetkel esitada Tagatisfondile andmed hüvitamisjuhtumi tarvis. Ühest küljest juba hetkel

60 https://www.dnb.nl/en/sector-information/deposit-guarantee-scheme/deposit-guarantee-scheme/single-customer-view/#id7ue9o14pf

31

stressitestitakse ka Eestis pankade võimekust hüvitamisjuhtumil kiirelt asjakohased andmed pankrotihalduritele

esitada ja ühtlasi tagada pankrotihaldurite kiire andmeesitus Tagatisfondile – teisalt ei peaks koormama

likvideerijaid või haldureid andmete esitamisega. Sellisel lahendusel jääks ainult vastutavaks krediidiasutus, kes

andmeid esitab. Hetkel vastutavad asjakohaste ja õigete andmete esitamise eest pankrotihaldurid või likvideerijad.

KÜSIMUSED:

12) Mismoodi tuleks muuta hüvitiste väljamaksmise protseduuri? Kas see peaks toimuma otse läbi

krediidiasutuste, kes on seotud konkreetse nn kahjujuhtumiga?

13) Kas on läbipaistvuse suurendamiseks ja infovahetuse paremaks tagamiseks (eelkõige

kahjujuhtumiga seotud hoiustajatega suhtlemiseks) tuleks luua eraldi vastav mugav ja lihtne

elektrooniline keskkond Tagatisfondi poolt?

14) Kas likvideerijate, pankrotihaldurite, moratooriumihaldurite rolli tuleks muuta (mh arvestades et

andmeesituse võimekust nõutakse jooksvalt krediidiasutustes)?

5.4. Tagatisfondi piisava rahastamisega seotud küsimused

5.4.1. Tagatisfondi rahastamine läbi osamaksete (sh sihtaseme suurus ja osamaksete arvutamise alused)

EL liikmesriikidel on tulenevalt EL hoiuste tagamise direktiivist 2014/49/EL kohustus tagada hoiuste tagamise

skeemide piisav rahastamine (artikkel 10), samamoodi on direktiivist tulenev kohustus koguda regulaarselt osa-

makseid ja määratleda piisav sihttase (mis artikli 10 kohaselt peab olema minimaalselt 0,8% tagatud hoiustest).

Eelnimetatud direktiivi artikkel 10 sätestab lisaks, et hoiuste tagamise skeemide osamaksed peaksid põhinema

tagatud hoiuste summal ja vastava liikme (krediidiasutuse) riskitasemel. Ehk see tähendab, et osamakse peaks

olema seotud krediidiasutuste riskiprofiiliga, sealhulgas võtma arvesse nende erinevaid ärimudeleid. See võib

tähendada, et väiksemad pangad ja kui nende äritegevus on vähem riskantne võiks proportsionaalselt maksta ka

väiksemas mahus osamakseid.

Direktiivi kohaselt, kui vahendite maht langeb alla sihttaseme, jätkatakse osamaksete tegemist vähemalt seni, kuni

sihttase on taas saavutatud. Kui pärast sihttaseme esmakordset saavutamist on vahendite maht langenud alla 2/3

sihttasemest, tuleb kehtestada osamaksete kogumine tasemel, mis võimaldab saavutada sihttaseme uuesti vähe-

malt 6 aasta jooksul. Liikmesriigid võivad seda perioodi pikendada veel maksimaalselt nelja aastani juhul, kui

hoiuste tagamise skeem on teinud kumulatiivseid väljamakseid, mis on rohkem kui 0,8 % tagatud hoiustest. Nn

korrapäraste osamaksete puhul võetakse arvesse ka majandustsükli faasi ja protsükliliste osamaksete võimalikku

mõju käesoleva artikli kontekstis iga-aastaste osamaksete kehtestamisel.

Eestis on eelnimetatud sihttase Tagatisfondi hoiuste tagamise osafondi osas täidetud (see on tegelikult teatud

varuga ka ületatud). Lisaks TFS § 34 lõikes 2 on sätestatud, et Tagatisfondi nõukogu võib peatada osamaksete

kogumise, kui hoiuste tagamise osafondi vara moodustab vähemalt 0,8% tagatud hoiuste mahust. Ehk nõukogule

on antud diskretsioon koguda ka suuremas mahus osamakseid. Siiski on sätestatud ka sama TFSi sätte kohaselt

lagi – sellest tulenevalt osamaksete kogumine peatatakse, kui hoiuste tagamise osafondi vahendid moodustavad

viis protsenti tagatud hoiuste mahust.

Rahvusvahelises kirjanduses on näiteks FDIC avalikustatud Davison and Carreon (2010) analüüsist aastate 1950–

2010 kohta selgelt välja toodud, et minimaalne hoiuste tagamise skeemi tase peaks olema umbes 2% tagatud

hoiuste mahust. Teisalt ei pruugi Ameerika Ühendriikide FDICi praktikat või lähenemist olla võimalik täielikult

EL skeemidele üle kanda (hüvitamise tingimused, täiendava rahastamise tingimused võivad üksjagu erineda).

Samas ka Maailmapanga 2017. aasta uurimuses61 tuuakse hoiuste tagamise skeemi sihttaseme määramisel välja

2% tagatud hoiustest. Seetõttu soovitatakse üldiselt piisava puhvri saavutamist kui sihttaset hakatakse määratlema.

Käesolevaga ei ole eraldi analüüsitud teiste Tagatisfondi osafondide rahastamise sihttasemeid, kuna

potentsiaalsed väljamaksed hoiuste tagamisel on kõige suuremad. Siiski on ilmselt mõistlik hinnata ja üle vaadata

ka teiste osafondide rahastamise sihttasemete sobivus.

61 World Bank November 2017 „Deposit Insurance Systems: Addressing emerging challenges in Fun ding, Investment, Risk-base d

Contributions & Stress Testing“ https://documents1.worldbank.org/curated/en/824821511878338917/pdf/121708-REVISED-PUBLIC-

FinSAC-Deposit-Insurance-Systems-Guidance-Papers-Nov-2017.pdf

32

5.4.2. Tagatisfondi osafondi täiendav rahastamine (kui ette kogutud vahenditest ei piisa)

Tulenevalt mõnest suuremast kahjujuhtumist võib tekkida olukord, kus Tagatisfondi kogutud vahenditest ei piisa

hüvitiste väljamaksmiseks. Hoiuste tagamise direktiivi artikli 10 lõige 9 sätestab suhteliselt abstraktse kohustuse

tagada liikmesriigil alternatiivsete kiirete/lühiajaliste rahastamisallikate olemasolu62. Tagatisfondi seadus on

selles osas mõnevõrra konkreetsem. TFS § 86 näeb ette hüvitamise katteallikad ja selle lõike 2 kohaselt

sätestatakse, et kui osafondi varast ei piisa osafondi kohustuste täitmiseks, võib Tagatisfond 1) võtta laenu

krediidiasutustelt või teistelt isikutelt 2) täita osafondi kohustused teise osafondi arvel.

TFS § 86 lõige 3 piiritleb punktis 2 – juhul, kui see võib oluliselt kahjustada Tagatisfondi eesmärkide ja kohustuste

täitmist selle osafondi arvel, mille rahalisi vahendeid kavandatakse kasutada, siis ei või selle osafondi vahendeid

kasutada. Igal juhul tuleb teise osafondi arvel kasutatud raha koos arvestatud intressiga tagastada.

TFS § 87 näeb veel täiendavalt ette riigi käest laenu võtmise või riigigarantii võtmise tingimused. Sisuliselt

sätestatakse seal eelkõige tingimus, et kui ei piisa osafondi kohustuste täitmiseks teiste osafondide arvel, võib

nõukogu taotleda riigilt Tagatisfondile laenu andmist või riigigarantiid Tagatisfondi poolt võetavale laenule. TFS

§ 87 lõige 2 sätestab veel, et Vabariigi Valitsus võib otsustada Tagatisfondile laenu andmise riigieelarves

ettenähtud ulatuses. Samas otseselt alused sellise laenu saamiseks tulenevad riigieelarve seadusest endast (vt

järgmisi lõike selle kohta).

Mis puudutab laenu võtmist, siis praktikas on peamine küsimus selles, kui kiiresti suudetakse reaalselt sõlmida

laenulepingud hoiuste hüvitamiseks vahendite saamiseks arvestades seadusega sätestatud lühikest seitsmepäevast

hüvitiste väljamakse perioodi (mida siiski erandkorras saab pikendada). Ehk võib esineda oht, et Tagatisfond ei

suuda täies ulatuses hüvitada hoiuseid lubatud 7 tööpäeva jooksul (nt laenu võtmine võtab arvatust kauem aega

või ei ole laenuandja(d) valmis andma laenu soovitud summas).

Sisuliselt on üldiselt kolm võimalust vajaliku laenu võtmiseks:

1) Tagatisfond sõlmib pankadega laenulepingu (ja riik laenab veel vajadusel puuduoleva summa);

2) Tagatisfond sõlmib riigiga otse laenulepingu;

3) Tagatisfond hoiab oma vahendeid nn riigi kontsernikontol või e-riigikassa kontol) ja kasutab

arvelduskrediiti.

Esiteks, Tagatisfondil oleks võimalik võtta laenu pankadelt, kuid seda eelnevalt kokkulepitud tingimustel (kuna

suuremahulise laenu korraldamine, läbirääkimised ja lepingute sõlmimine võtab aega). Teisalt ei pruugi

turuosalistel (pankadel) olla võimalik väga suuremahulist laenu Tagatisfondile väljastada tulenevalt kehtivatest

kapitalinõuetest (nt usaldatavusnormatiividest tulenevatest piirangutest riskide kontsentreerumisele).

Teisteks variantideks on riigipoolne rahastamine. Riigieelarve seaduse § 61 näeb ette riigi poolt laenu või garantii

andmise ja sellega seotud tingimused. Selle paragrahvi lõike 1 punkt 6 võimaldab riigil anda laenu või riigigarantii

Tagatisfondi kohustuste täitmise tagamiseks.

Lisaks näeb riigieelarve seaduse § 61 ette, et Vabariigi Valitsus võib anda laenu kui vastav määr on iga-aastases

riigieelarves ette nähtud. Ehk riigieelarve seaduse § 61 lõike 41 kohaselt võib Vabariigi Valitsus anda laenu või

garantii mh järgmistele Eestis asuvatele või Eestis tegutsevatele isikutele või nende kohustuste tagamiseks: 1)

avalik-õiguslik juriidiline isik; 2) finantsasutus. Piltlikult võiks laenu andmine näha välja järgmine (vt järgmist

joonist).

Joonis nr 4. Laenu andmine riigi poolt avalik-õiguslikule isikule

Kiirem ja paindlikum võimalus riigipoolseks täiendavaks rahastamiseks on kirjeldatud eespool punktis 4.2.3.

2026. a. riigieelarve seaduse kohaselt on eelnimetatud riigieelarve seaduse § 61 lõike 41 alusel kehtestatav

62 Member States shall ensure that DGSs have in place adequate alternative funding arrangements to enable them to obtain short-term

funding to meet claims against those DGSs.

33

Vabariigi Valitsuse antavate laenude ja riigigarantiide suurim lubatud jääk 3 766 000 000 eurot, millest 31.05.2026

seisuga on kasutatud 52,9 miljonit eurot. Tuleb silmas pidada, et selle sisse on arvestatud ka kõik muud laenu

andmise vajadused, sh potentsiaalsed laenu andmise vajadused ning see summa ei ole tervikuna kasutatav üksnes

Tagatisfondi jaoks.

Riik (Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna vahendusel) saab anda Tagatisfondile laenu likviidsusreservi

arvel ja/või emiteerib operatiivselt lühiajalisi võlakirju (T-billid või euro kommertspaberid). Iga-aastase

riigieelarvega kinnitab Riigikogu riigi võlakohustuste võtmise ja laenude andmise limiidid, mis peavad arvesse

võtma Tagatisfondi potentsiaalseid laenuvajadusi ning asjaolu, et riik peab Tagatisfondile laenu andmist täies

ulatuses finantseerima uute võlakohustuste võtmisega. 31.05.2026. a seisuga oli riigi (Rahandusministeeriumi

riigikassa osakonna poolt hallatava) võlakohustuste portfell 8,6 miljardit eurot. 2026. a riigieelarve seaduse

kohaselt on riigieelarve seaduse § 69 lõike 2 alusel kehtestatav võlakohustuste suurim lubatud jääk 14,3 miljardit

eurot.

Lisaks on oluline märkida, et eeltoodud juhul võtab riik Tagatisfondile antava laenuga krediidiriski nn

likvideeritava panga varade suhtes, sest selle arvelt maksab Tagatisfond riigile tagasi laenu põhisummat. Kuigi

Tagatisfondil on eelisvõlausaldaja staatus likvideerimisprotsessi varade jaotamisel ja Tagatisfond kasutab hoiuste

hüvitamisel esmalt hoiuste tagamise osafondi kogutud vahendeid (hetkel 423 mln eurot), mis oluliselt vähendavad

riigi jaoks krediidiriski, võib siiski olla oht, et likvideerimisprotsess venib ebamõistlikult kaua (nt

kohtuprotsesside tõttu) ning Tagatisfond ei pruugi olla võimeline tagastama laenusummat vastavalt kokkulepitule.

Sellisel juhul peab riik olema valmis pikendama Tagatisfond laenugraafikut (nt 3–10 aasta võrra).

Mis puudutab alternatiive riigi käest võetavale laenule, siis näeb TFS ette, et Tagatisfond võib laenu taotleda ka

mõne teise liikmesriigi tagatisskeemilt. Nimelt sätestab TFS § 862, et Tagatisfondil on õigus taotleda hoiuste

tagamise osafondi rahastamiseks laenu teise liikmesriigi tagamisskeemi haldavalt üksuselt. Seda aga eelkõige

juhul kui Tagatisfondi muud laenuvõimalused ei ole kohe ja mõistlikel tingimustel kasutatavad. Ehk pigem on see

üsna ebatõenäoline variant laenu saamiseks.

Vajaliku lisarahastuse saamine on Tagatisfondi puhul siiski suure tõenäosusega võimalik realiseerida eelkõige

riigieelarve seaduses sätestatud riigi antud laenu kasutades. Alternatiiv võib olla ka riigigarantii andmine nt

muudelt isikutelt võetavatele laenudele (Eestis tegutsevad pangad või ka välisriikides asuvad pangad, teise EL

liikmesriigi tagatisskeem). Samas ei ole see nii operatiivne ja on ka kulukam.

5.4.3. Tagatisfondi vahendite haldamine ja investeerimise piirangud

Tagatisfondi varana käsitatakse osafondidesse kogutud vahendeid. Vara jaguneb iga osafondi arvel täitmisele

kuuluvateks õigusteks ja kohustusteks ning muuks varaks.

TFS § 76 kohaselt moodustub iga osafondi vara (lihtsustatult) eelkõige turuosaliste poolt tasutavatest

osamaksetest, sh viivistest (kui osamakse ei laeku tähtpäevaks). Lisaks võib osafondide vara moodustuda:

a) osafondi vara paigutamisest saadavast tulust;

b) tulust, mis saadakse osafondi vara kasutamisel teise osafondi kohustuste täitmiseks (nt kui ühe osafondi

vahendeid laentakse teisele);

c) nõudeõiguse alusel laekuvast rahast (nt pankrotipesast);

d) hüvitisest, mis jäävad teatud põhjustel välja maksmata ja mida hoiustatakse.

TFS § 6 lõike 2 punkti 9 kohaselt kinnitab nõukogu Tagatisfondi vara paigutamise täpsemad alused ja korra. TFS

§ 81 lõike 3 punkti 3 kohaselt otsustab varahaldur Tagatisfondi vara paigutamise Tagatisfondiga sõlmitud lepingu

alusel. TFS § 82 lõike 1 teine lause sätestab, et varahalduri valib ja temaga sõlmitava lepingu põhitingimused

kinnitab nõukogu. Varahalduriks võib vastavalt TFS § 82 lõikele 2 olla Eesti Pank, Rahandusministeerium või

välisriigi äriühing, kellel on Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liikmesriigi pädeva organi

antud tegevusluba investeerimisteenuste osutamiseks (ehk sisuliselt kas krediidiasutus, investeerimisühing või

fondivalitseja). Sama paragrahvi kohaselt ei või varahalduriks olla fondiosaline ise või temaga samasse

konsolideerimisgruppi kuuluv äriühing (nt fondiosalisest panga tütarfirma).

Tagatisfondi nõukogu on valinud varahalduriks Eesti Panga ja sõlminud vastava lepingu – Tagatisfondi ja Eesti

Panga vahel sõlmitud Tagatisfondi vahendite paigutamise leping, mida pooled on korduvalt pikendanud. Praeguse

varahalduri Eesti Pangaga on nimetatud lepingus sätestatud peamised investeerimispiirangud, normportfell, vara

paigutamisega seonduvad tasud ja kulud, lepingu muutmise ja lõpetamise alused.

34

Kõigi osafondide vara paigutamine toimub ühtses tervikportfellis. Sellist põhimõtet rakendatakse põhjusel, et iga

osafondi vara üksikult ei ole piisava mahuga selle eraldi paigutamiseks.

Tagatisfondi vara paigutamisel lähtutakse vara väärtuse säilimise, likviidsuse ja kehtestatud piirangute raames

parima võimaliku tulususe saavutamise eesmärgist. Peamisteks Tagatisfondi varade investeerimisega seotud

riskideks on intressi-, krediidi- ja likviidsusrisk. Tagatisfondi vara investeerimisel valuutariski ei võeta.

Alternatiivina võib varade haldamise/investeerimise mõttes kaaluda varianti, kas konsolideerida Tagatisfondi

vahendid riigi kassareserviga sarnaselt Töötukassa ja Tervisekassa finantsreservidega (või läbi muu skeemi või

anda vara hallata Rahandusministeeriumi riigikassa osakonnale). Siiski ei oleks tegemist täpselt samasuguse

varade haldamisega kui Tervisekassa ja Töötukassa puhul. Antud juhul hoiaks Tagatisfond vahendeid e-riigikassas

e-kontol nõudmiseni hoiusena ja kasutaks valmisolekulaenuna arvelduskrediiti.

Nagu eespool märgitud, siis võttis Riigikogu hiljuti vastu väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu63, millega lisatakse TFS §-i 82 uued lõiked 4 ja 5, mis näevad ette, et juhul kui varahalduriks on

Rahandusministeerium, hoitakse Tagatisfondi vahendeid riigiga sõlmitava lepingu alusel ning Tagatisfondi

vahendeid võib sealhulgas hoida e-riigikassas e-kontol. Eraldi sätestatakse veel see, et eelnimetatud leping peab

võimaldama teostada TFS-s sätestatud tingimustel väljamakseid Tagatisfondile seadusega pandud ülesannete

täitmiseks.

Kokkuvõttes ei kohusta plaanitavad muudatused valima Tagatisfondi varahalduriks Rahandusministeeriumi.

Juhul kui seda siiski soovitakse teha, siis annavad TFS §-i 82 uued lõiked selged alused, milliste tingimuste järgi

see käiks. Sarnane regulatsioon on ka näiteks ettenähtud Tervisekassa puhul vastavalt Tervisekassa seaduse §-le

39 ja Töötukassa puhul vastavalt Töötuskindlustuse seaduse §-le 341.

Samas juhul, kui otsustatakse Tagatisfond täielikult viia Finantsinspektsiooni alla, säilib eelduslikult kehtiv TFS

§ 82 lõike 2 valik, mille kohaselt võib valida varahalduriks Eesti Panga, Rahandusministeeriumi või välismaise

investeerimisfirma.

Sealjuures tuleks silmas pidada ka huvide konflikti vältimiseks sätestatud piirangut (TFS § 82 lõige 3), et

varahalduriks ei või olla fondiosaline ise, see tähendab, et varahalduriks ei tohi olla Eestis tegevusloa saanud

investeerimisteenuseid pakkuv isik.

Igal juhul peaks mis iganes valiku tegemisel olema tagatud see, et varade paigutamisel lähtutakse eelkõige vara

säilitamise põhimõttest ja tagatisskeemi ülesannete täitmisega seotud kulude ja finantsriskide vähenemise ja/või

kontrolli all hoidmisest.

Samas juhul, kui nn Tagatisfondi funktsioon anda täielikult Finantsinspektsioonile, siis on variandid, kas sätestada

vara paigutamise reeglid/piirangud seaduse tasandil, Eesti Panga presidendi, Vabariigi Valitsuse või

rahandusministri määrusena või Finantsinspektsiooni otsusega.

Lisaks – EL määruse (EL) nr 549/2013 (ESA2010 metoodika) kohaselt käsitatakse valitsussektorisse kuuluva

üksusena mh keskvalitsuse üksusena avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid (keskvalitsuse eelarveväline üksus

tulenevalt eelnimetatud määruse Lisa A p 20.61 ja 20.62). Eeltoodust tulenevalt arvestatakse Tagatisfondi hoiuste

tagamise osafondi kogutud vahendeid riigieelarve tasakaalustamisel. Tagatisfondi kogutud vahendeid ei tohiks

käsitleda nö sotsiaalfondide osisena, sest neid vahendeid võib kasutada vaid Tagatisfondi seaduses sätestatud

eesmärkidel. Tagatisfondi osafondide vahendite võimaliku kajastamise seosed sh riigieelarvet puudutavas

statistikas, vajavad ilmselt täiendavat analüüsi.

KÜSIMUSED:

15) Kas hoiuste tagamise osafondi tuleks koguda rohkem vahendeid kui on ette nähtud minimaalne

piirmäär EL õiguses (mis on 0,8% tagatud hoiustest)? Mis võiks olla mõistlik/vajalik sihttase

(arvestades mh ka krediidiasutuste tagatud/hüvitavate hoiuste jääki)?

16) Kas ka teiste osafondide (investorikaitse osafond jt) sihttasemeid tuleks üle vaadata ja muuta?

17) Kas ja millised tingimused/piirangud (safe-guard’s) peaksid olema, et osamaksete kogumine

turuosalistelt ei oleks liiga koormav?

63 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/b186ef5e-91be-41e2-8449-9a5a780bf625/vaartpaberituru-seaduse-ja-teiste-seaduste-

muutmise-seadus/

35

18) Kas on vajadus täpsemalt reguleerida vara paigutamise tingimused ja nõuded?

19) Kui Tagatisfondi funktsioonid antakse täielikult üle Finantsinspektsioonile, kas sel juhul tuleks vara

paigutamise nõuded sätestada jätkuvalt seaduse tasandil või muus vormis (rahandusministri

määrus, FI otsus või muul kujul)?

20) Kui Tagatisfond eraldiseisva isikuna „likvideeritakse“ ja Finantsinspektsioonile antakse täielikult

üle tagatisskeemi funktsioon, siis mida see tähendaks ESA2010 metoodika klassifitseerimise mõttes

– kas see omab mõju ka riigieelarve positsiooni mõttes? Kas sel juhul võiksid Tagatisfondi varad

olla Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna hallata?

5.5. Tagatisfondi lisafunktsioonid/ülesanded ja võimalike uute ülesannete andmine

5.5.1. Stressitestimine

Üks olulisemaid lisa- või täiendavaid funktsioone, mida Tagatisfond peab täitma, on regulaarsete stressitestide

läbiviimine, et veenduda kui efektiivne või toimiv on Tagatisfond võimalike hüvitamisjuhtumite korral, samuti

tuvastada kohti, mis vajaksid efektiivsuse suurendamist. Läbi stressitesti tuvastatakse sisuliselt valmisolek

hüvitamisjuhtumil kiirelt andmeid koguda ja hüvitisprotsess läbi viia.

Vastavalt TFS §-le 921 teeb Tagatisfond koostöös Finantsinspektsiooniga hüvitiste väljamaksmise tagamiseks

stresstesti koostöös Finantsinspektsiooniga vähemalt korra iga kolme aasta järel. Rahandusminister võib

määrusega kehtestada stressitesti tegemise täpsema korra ja teabe hoidmise nõuded. Sellist määrust käesoleval

ajal kehtestatud ei ole.

24. mail 2016. aastal avalikustas Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus vastavad suunised stressitestide

läbiviimiseks.64 Seetõttu on teatavad alused Euroopa Liidu tasandil olemas. Samas tuleks siiski analüüsida, kas

oleks vajadus detailsemate nõuete kehtestamiseks tagatisskeemide toimivuse stressitestide läbi viimisele

rahandusministri määrusega.

Tänaseks on Tagatisfond viinud läbi mitmeid stressiteste Eestis tegutsevate krediidiasutuste suhtes. Testide

järgselt on tehtud järeldused, kus mh on välja tulnud ka teatud kitsaskohad – võimalik inimressurssi nappus,

probleemid andmete vastuvõtmisel seoses mahu piirangutega, infotehnoloogia-alased küsimused. Need võiksid

lahendatud saada kõige efektiivsemalt siis, kui Tagatisfondi funktsiooni võtaks Finantsinspektsioon täielikult üle

(st Tagatisfond eraldiseisva avalik-õigusliku isikuna nö kaotatakse).

5.5.2. Piiriülene koostöö

TFS §-st 96 tulenevalt peaks Tagatisfond sõlmima koostöökokkulepped teiste riikide tagamisskeemidega, kui

Eesti krediidiasutustel on filiaale teistes riikides ja Tagatisfondil võib tekkida kohustus maksta hüvitisi teise riigi

hoiustajatele või kui Tagatisfondil võib tekkida kohustus korraldada hüvitiste väljamaksmist teise riigi

krediidiasutuse Eesti filiaali hoiustajatele.

Seadus ei sätesta täpsemalt Tagatisfondi eeltoodud kohustuste sisu ega koostöökokkulepete nõudeid. On teatud

valikukoht, kas seadusega tuleks reguleerida täpsemad koostöö alused teiste riikide tagatisskeemidega (sätestada

detailsed nõuded koostöölepingutele). Hetkel on eraldi sõlmitud koostöölepped Läti ja Leedu tagatisskeemidega,

samuti Soome tagatisskeemiga.

Nagu eespool viidatud, siis tänane Tagatisfondi inimressurss on ebapiisav ka tulemuslikuks koostööks teiste

riikide tagatisskeemidega.

Juhul, kui Tagatisfondi ülesandeid hakkab täitma Finantsinspektsioon, siis tuleb seadusandlikult tagada erinevate

riikide tagatisskeemide vahel juba sõlmitud koostöökokkulepete staatus või vajadusel uuendada sõlmitud

lepinguid.

5.5.3. Hoiustajate, investorite ja muude isikute teadlikkuse tõstmine

EL hoiuste tagamise direktiivi 2014/49/EL artikkel 16 sätestab minimaalsed nõuded, mida liikmesriik peab

tagama hoiustajatele tagatisskeemide osas informatsiooni andmisel. Need nõuded on üle võetud TFS §-ga 93.

64 Vastavad suunised on 15.09.2021 ajakohastatud, ajakohastatud suunised on kättesaadavad siin:

https://www.eba.europa.eu/sites/default/files/document_library/Publications/Guidelines/2021/EBA-GL-2021-

10%20revised%20GL%20on%20DGS%20stress%20test/1019607/Final%20Report%20on%20Revised%20Gudelines%20on%20DGS%

20stress%20tests.pdf

36

Ka üks rahvusvahelise hoiusekindlustusstandardi põhiprintsiipe on avalikkuse teadlikkuse tõstmine. Kehtiv TFS

piirdub laiema avalikkuse teavitamise nõudes üksnes sellega, et millist infot tuleb Tagatisfondi veebilehel

avalikustada (TFS § 94).

TFS § 31 sätestab eraldi panga kohustused hoiustajate informeerimisel. Nimelt selle paragrahvi lõige 1 sätestab,

et pank peab teavitama hoiustajaid hoiuste tagamise ulatusest ning hüvitamise tingimustest ja korrast, sealhulgas

ka hüvitamisele mittekuuluvatest hoiustest. Hoiustajale esitatakse vastav teave hoiulepingu sõlmimisel ning

lepingu kehtivuse ajal vähemalt üks kord aastas.

Üldiselt ei ole teadaolevalt Eestis teadlikkus Tagatisfondi olemasolust ja rollist ülemäära kõrge. Tuleks hinnata,

et kas ja kuidas suurendada hoiustajate, investorite ja muude tagatisskeemist potentsiaalselt hüve saavate isikute

teadlikkust. Näiteks kas Tagatisfondi funktsiooni üleandmine täies ulatuses Finantsinspektsioonile võimaldaks

rohkem tõsta avalikkuse teadlikkust sellise hoiuste ja muude vahendite tagamise riiklikku funktsiooni

olemasolust.

5.5.4. Tagatisfondi volitused seoses järelevalvega ja kriisilahendusega, sh Tagatisfondi vahendite

kasutamine muuks juhuks kui hoiuste hüvitamiseks

Nagu ka eespool märgitud, siis hetkel on Eestis Tagatisfond klassikaline tagamise skeem ja tegeleb üksnes

hüvitiste väljamaksmisega ehk pay-box tüüpi tagatisskeem.

Kriisilahenduse direktiivi 2014/59/EL artikli 99 tulemina loodi Tagatisfondi kriisilahenduse osafond TFS

muudatustega, mis jõustusid 2015. aasta 29. märtsil65 – kriisilahenduse osafond (mida reguleerivad täpsemalt TFS

§-d 7312 – 7325). Muuhulgas peab EL kriisilahendusdirektiivi 2014/59/EL artiklit 109 kohaselt hoiuste tagamise

skeem aitama kriisilahendust rahastada, kattes kahjumi puhaskahjumi ulatuses sel määral, nagu see oleks talle

tekkinud pärast hoiustajatele hüvitiste väljamaksmist tavalises maksejõuetusmenetluses. TFS-i on see säte üle

võetud §-ga 411.

Tagatisfondi ülesandeks on kriisilahenduse osafondi näol koguda aga eelkõige krediidiasutustelt ja

investeerimisühingutelt osamakseid, korraldada kogutud rahade haldamine (või ülekandmine EL Kesksele

kriisilahendusasutusele ehk SRB-le).

Eraldi rolli Tagatisfondil aga kriisilahendamisel ei ole ehk hetkel kehtiva õiguse kohaselt puudub Tagatisfondil

pädevus aktiivselt sekkuda finantskriisi ennetamisse ja kriisilahendusse.

EL hoiuste tagamise direktiivi 2014/59/EL põhjenduspunktidest (eelkõige nr 55) tuleneb, et hoiuste tagatisskeemil

võiks või isegi peaks olema kriisiennetuses ja kriisilahenduses teatud roll. Muuhulgas peab liikmesriigi

tagatisskeem osalema kriisilahenduse kolleegiumites. Näiteks Skandinaavia riikidel (Taani, Norra, Soome,

Rootsi) tagatisskeemidel on võimalus osaleda kriisilahenduse rahastamisel, sh ühinemisel kui kriisilahenduse

haldamisel, mida on ka kasutatud.66

EL hoiuste tagamise direktiivi 2014/49/EL artikli 11 lõigetest 3 ja 6 tulenevad täiendavad võimalused kasutada

hoiuste tagamise fondi kogutud vahendeid, kas ennetavateks või kriisilahendusega seotud alternatiivseteks

eesmärkideks. Näiteks „hädas“ olevale pangale likviidsust pakkuda. Eesti ei ole neid võimalusi kasutanud.

Eelkõige lähtuvalt praktilisest seisukohast, kuna Eesti turul tegutseb vähe turuosalisi ning turg on väga

kontsentreeritud, seetõttu muuks kui hoiuste hüvitiste väljamaksmiseks fondis ei pruugi raha jätkuda. Samas osa,

eelkõige suurriike nagu Itaalia on just nendel eesmärkidel kasutanud hoiuste tagamiseks mõeldud vahendeid ning

vähem hoiuste hüvitamiseks.

Seega tuleks seose eeltooduga eraldi hinnata, kas võiks kasutada eelnimetatud direktiivis sätestatud valikut ehk

kas Eesti võiks laiendada hoiuste tagamiseks mõeldud vahendite kasutusala arvestades, et hüvitisjuhtumite

sageduse tõenäosus on üsna väike. Lisaks seda seoses sellega, et tulenevalt eespool märgitud muudatustest

EL õigusaktides Tagatisfondi funktsioonid tulevikus aga laienevad (vt eespool peatükki 2.2.2).

Samuti tasub märkida, et tagatisskeemide pädevust ja volitusi seonduvalt järelevalvega võib nimetada

riskivähendamise instrumendiks, milline mudel on näiteks USA-s.67 Erialases kirjanduses asutakse seisukohale,

et tagatisskeemidel on oluline roll skeemiosaliste (st pankade jt) aruandluse hindamisel, mis loob skeemiosaliste

maksevõimelisuse hindamisel lisandväärtust täienduseks järelevalvelise hinnangu andmisele. Vastavalt TFS §-le

92 on Tagatisfondil õigus saada teavet, mis on vajalik tema tegevuseks. Eesti õigusest (ega ka EL õigusest) ei

65 https://www.riigiteataja.ee/akt/119032015003 66 Globalization and Systemic Risk 2009, M. Persson 67 Vt. FSB 2012 raport lk

37

tulene, kuid arvestades erialases kirjanduses toodud seisukohti ja tagatisskeemi toimimise rahvusvaheliselt

tunnustatud põhimõtteid, tuleks analüüsida põhjalikumalt, kas Tagatisfondil peaks olema järelevalvelise hinnangu

osas tasakaalustav roll.

Lisaks riigieelarveliste vahendite kasutamisele finantskriisi olukorras peab ka kriisilahendusfondide ja hoiuste

tagamise skeemide kasutamine maksejõuetute krediidiasutuste ja investeerimisühingute kriisilahenduse toetuseks

olema kooskõlas asjakohaste riigiabi sätetega.Riigiabiga võib muu hulgas olla tegemist, kui kriisilahendusfondi

või hoiuste tagamise fondiga sekkutakse maksejõuetute krediidiasutuste ja investeerimisühingute kriisilahenduse

toetuseks.

5.5.5. Muud küsimused

Muude osafondide (mis ei tulene EL õigusest) jätkuvus kehtivas õiguses olevatel alustel tuleks üle vaadata ning

vajadusel ajakohastada tulenevalt muutunud õigusraamistikust ning turuolukorrast. Küsimus on eelkõige selles,

et kas kõikidel hetkel Tagatisfondi seaduse alusel tegutsevatel osafondidel, on muutunud keskkonnas vajadus

samadel alustel edasi tegutseda. Eelkõige puudutab see teema pensionikaitse osafondi ja pensionilepingute

osafondi. Kui 2021. aastani oli pensioni kogumine II sambas kohustuslik ja nn eluaegne pensionileping oli

peamine väljamakselahendus, siis nüüd on liitumine II sambaga kõigile vabatahtlik ja pensionile jäädes ei ole

enam ka pensionilepingu sõlmimise kohustust. Samal ajal näiteks III sammas, mis samuti on vabatahtlik, ei ole

tagatisskeemiga kaetud. Pensionilepingute osafondi otstarbekuse seab lisaks küsimärgi alla ka praeguseks hetkeks

kujunenud turusituatsioon, kus selliseid kindlustuslepinguid sõlmibki vaid üks kindlustusandja ja seaduses

sätestatud kujul ei oleks osafondi kasutamine praktikas tõenäoliselt võimalik. Pealegi on kindlustusandjatele

lisandumas kindlustusandjate kriisilahenduse osafond, mis hõlmaks edaspidi ka ainsa kindlustusandja, kes

pensionilepinguid praegu pakub.

21) Kas stressitestide tegemise juhised ja läbiviimine vajaks täpsemat regulatsiooni?

22) Kas tagatisskeemi võimekus sõlmida teiste riikide tagatisskeemidega koostöökokkuleppeid

suureneb või olemasolevate rakendamine muutub efektiivsemaks, kui Tagatisfondi funktsioonid

viiakse täielikult Finantsinspektsiooni alla? Kas tuleks seadusega täpsemalt reguleerida

tagatisskeemide vahel sõlmitavate koostöölepete sisu ja vorm?

23) Kas oleks vaja seadusandlikult täpsemalt ja ulatuslikumalt reguleerida avalikkuse teadlikkuse

tõstmine tagatisskeemidest ning sellega kaasnevast kaitsest ja hüvest?

24) Kas tuleks hoiuste tagamise osafondi kogutud vahendite kasutamise ulatust Eestis laiendada ning

kasutada EL hoiuste tagamise direktiivi artiklis ettenähtud 11 võimalusi (s.t. lubada vahendite

kasutamist muudel eesmärkidel kui hoiuste hüvitamine)?

25) Kas Tagatisfondile tuleks anda hoopis suuremad volitused kriisilahenduses?

26) Kas Tagatisfondi reformimise raames tuleks „konsolideerida“ pensionikaitse osafond ja

pensionilepingute osafond? Või kas eraldi pensionikaitse ja pensionilepingute osafondidest võiks

üldse loobuda, nö liites näiteks pensionikaitse osafondi ja investorkaitse osafondi ning viies

pensionilepingute osafondi uude loodavasse kindlustusandjate kriisilahenduse osafondi?

6. KOOSKÕLA PÕHISEADUSEGA

6.1. Sotsiaalriigi põhimõte ning isikute õiguste ja vabaduste tagamine

Finantskriisist tulenevaid sotsiaalseid kulusid on keeruline hinnata (iga kriis on erinev), kuid need võivad olla

päris märkimisväärsed. Nagu käesoleva VTK alguses märgitud, siis riigi finantsstabiilsuse eest vastutavate

institutsioonide eesmärk on hoida ära finantskriise. EV Põhiseaduse (edaspidi PS) §-st 10 tuleneb riigi ülesanne

muuhulgas mitte lubada sotsiaalse õigluse põhimõtet rikkuvaid majanduslikke protsesse. Sotsiaalse õigluse

põhimõtte järgimine eeldab majanduse tasakaalustatud arengu teadlikku suunamist. Sotsiaalsete põhiõiguste

täpsema mahu määrab kindlaks riigi majanduslik olukord ning riik ei saa rohkem anda ja keegi ei saa riigilt

rohkem nõuda, kui riik võimeline on.68

68 Riigikohtu Halduskolleegiumi 17.06.2004.a. määrus asjas 3-3-1-17-04. p 32. Kättesaadav:

https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-3-1-17-04

38

Euroala majanduslik ja finantsiline jätkusuutlikkus kuulub alates Eesti kuulumisest euroala riikide sekka Eesti

põhiseaduslike väärtuste hulka. Finantsstabiilsus kui riigi ja terve ühiskonna majandusliku jätkusuutlikkuse

eeldus, on vahetult seotud PS §-st 14 tuleneva põhiõiguste tagamise kohustusega. Põhiõiguste ulatuslik ja

järjekindel tagamine on äärmiselt keeruline, kui mitte võimatu, ilma stabiilse majanduskeskkonnata.69

Finantsstabiilsus on oluline avalik hüve, mida ei ole võimalik kindlustada ainuüksi turgude toel ja selle kaitseks

peab riik kehtestama asjakohased ja piisavad meetmed. Teisalt on eeltoodud argumendid käsitatavad

finantssektori ettevõtjate ettevõtlusvabaduse, s.o. PS §-s 31 sätestatud riive legitiimsete eesmärkidena (vt. p 6.3).

6.2. Riigi kaitsekohustus

PS § 14 on vahetus puutumuses PS §-ga 13, mis sätestab, et igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eeltoodud

säte ei tähenda mitte üksnes negatiivset kohustust teostada kaitset ainult seadusega või seaduse alusel, vaid ka

positiivset kohustust kehtestada piisavalt kaitsvaid ja kaitset võimaldavaid seadusi.70 Riigikohtu käsitlust

arvestades on asutud seisukohale, et PS § 13 lõige 1 esimesest lausest tuleneval kaitsekohustusel on laiem

tähendus ka põhiõiguste kaitsmiseks riigi ja üksikisiku vahelises suhtes ning see toimib koos PS §-ga 14 ning

teiste PS-i sätetega, mille osas on riigil kohustus põhiõigusi tagada.71 PS § 13 lõikest 1 tuleneb riigi kohustus luua

ja arendada kaitset pakkuvaid õigusnorme ja võtta tarvitusele muid kaitset pakkuvaid meetmeid, et hoida ära või

vähemalt minimeerida finantssüsteemi kui terviku või finantssektoris tegutseva ettevõtja maksejõuetusest tingitud

kahjusid ja toetada seeläbi sotsiaalriikluse idee realiseerimist. Riigi kaitsekohustus ei saa siiski minna üleliia

kõrgeks ja riik ei saa võtta endale kohustusi, mille täitmine on ebareaalne.

Finantssektori turvameetmete süsteem, s.h. Tagatisfond on loodud tulenevalt PS §-st 13 riigi kaitsekohustuse

teostamiseks avaliku hüve – finantsstabiilsuse kaitseks ja teisalt ka PS §-s 32 sätestatud isikute omandipõhiõiguse

kaitseks.Tagatisfond tagab finantskriisi korral või muudel seaduses sätestatud asjaoludel olulises osas Eesti

isikute põhiõiguse, eelkõige omandipõhiõiguse kaitset. Omandipõhiõigus on olemuselt vabadusõigus ning see

annab nii füüsilistele isikutele kui ka eraõiguslikele juriidilistele isikutele iseseisvuse ja vabaduse oma elu

iseseisvaks korraldamiseks.

Põhiseaduse kohaselt tuleb omandile tagada puutumatus ja võrdne kaitse. Puutumatuse tagamiseks peab riik

kehtestama õigusnormid, mis võimaldavad omandit kaitsta. Riigikohus on märkinud, et omandipõhiõigus on

üldisi varalisi õigusi kaitsev norm, mille kaitse ulatub kinnis- ja vallasasjade kõrval ka rahale ning rahaliselt

hinnatavatele õigustele ja nõuetele72. Võlaõiguslike õiguste ja nõuete osas tuleks eeldada, et kaitstud pole mitte

kõik varalised õigused, vaid pigem on kaitstud sellised võlaõiguslikud õigused ja nõuded, mis on olemuslikult

asjaõiguslike (absoluutsete) õigustega sarnased. Õigus omandada õigusvili (nt rahalt teenitav intress) on seotud

omandiga rahale ja seetõttu kaitstav ka omandipõhiõiguse raames.73 Näiteks on Tagatisfondi poolt tagatud ka

hoiuste peatamise päevaks kogunenud hoiuste intressid.

6.3. Finantssektori ettevõtjate ettevõtlusvabaduse riive

Eestis võib avalikkuselt hoiuseid kaasata vaid krediidiasutus, kes tasub osamakseid Tagatisfondi.74 Samuti võivad

osutada investeerimisteenuseid turuosalised või pakkuda pensionifonde vaid ettevõtjad, kes tasuvad osamakseid

Tagatisfondi. Tagatisfondi rahastatakse fondiosaliste osamaksete kaudu. Eelnimetatud kohustuste kontekstis ongi

vajalik käsitada finantssektori ettevõtjate ettevõtlusvabadust ja selle riivet.

Ettevõtlusvabaduse puhul on tegemist klassikalise vabaduspõhiõigusega, kuid sellel on ka soorituspõhiõiguse

jooni – riigil on kohustus tagada, et olemas oleks õiguslik keskkond ettevõtlusega tegelemiseks.

Ettevõtlusvabadus annab isikule õiguse nõuda, et avalik võim ei sekkuks tema ettevõtlusena käsitatavasse

tegevusse, teisalt ka õiguse teatud positiivsete meetmete järele. Ettevõtlusvabaduse alusel on isikul õigus nõuda,

et riik ei looks konkurentidele põhjendamatuid eeliseid ja seeläbi hoiduks isiku ettevõtluse kahjustamisest.75

Ettevõtlusvabaduse tuumaks on siiski riigi kohustus mitte teha põhjendamatuid takistusi ettevõtluseks.

Ettevõtlusvabadus on lihtsa seadusreservatsiooniga põhiõigus. Ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab samas

mõistlikest põhjustest. Vastav põhjus peab aga johtuma avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste

69 Riigikohtu üldkogu 12.07.2012. asja nr. 3-4-1-6-12. punktid 160-169. Kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-

4-1-6-12 70 Vt R. Alexy. Põhiõigused Eesti põhiseaduses. Juridica, eriväljaanne 2001. lk. 70. 71 Vt. Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. § 13 komm. 8. Kättesaadav: https://pohiseadus.ee/sisu/3484/paragrahv_13 72 Vt. Riigikohtu üldkogu 31.03. 2011. otsus asjas nr. 3-3-1-69-09. p 56. 73 Vt. Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. § 32 komm. 8. Kättesaadav: https://pohiseadus.ee/sisu/3503 74 Hoiuseid võivad kaasata Eestis ka hoiu-laenuühistud, kuid nad ei või hoiuseid kaasata avalikkuselt ja alates 2029. a. algusest hoiu-

laenuühistu kui tulundusühistu erivorm Eestis kaotatakse. 75 Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne § 31 komm 6.

39

kaitse vajadusest. Ettevõtlusvabaduse riive legitiimse eesmärgina saab käsitada kõiki eesmärke, mis on kooskõlas

põhiseadusega.76

Riive proportsionaalsuse hindamisel tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust,

teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust.77 Hinnata tuleb selle eesmärgi kaalukust, mille saavutamise vahendiks riive on,

st kaalumise argumendid tulenevad legitiimsest eesmärgist. Põhiõiguse riive on proportsionaalne, kui see on

eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas.78 Finantsstabiilsus kui riigi ja terve ühiskonna majandusliku

jätkusuutlikkuse eeldus ja oluline avalik hüve, mida Riigikohus on käsitanud olulise legitiimse eesmärgina. Seega

pankade jt finantssektori ettevõtjate Tagatisfondi osamaksete tegemise kohustuse kui ettevõtlusvabaduse riivet

õigustavad kaalukad põhiseaduslikud väärtused ja teiste isikute omandipõhiõiguse kaitse vajadus.

7. MÄÄRATLETUD MÕJUD

7.1. Üldine mõju, sh otsene ja kaudne mõju riigieelarvele

Seaduste muutmine võib kaasa tuua kaudseid mõjusid riigieelarvele ehk mõjutada riigieelarve tasakaalu arvestust,

kui hoiuste tagamise osafondi kogutud vahendid ei ole määratletud enam avaliku sektori all. Lisaks on võimalik

riigipoolne vajadus Tagatisfondi finantseerimiseks juhul kui Tagatisfondi kogutud vahenditest ei piisa hüvitiste

väljamaksmiseks. Riigi poolt laenu andmine Tagatisfondile on finantseerimistehing ja ei mõjuta

eelarvepositsiooni tasakaalu. Samas kui Tagatisfond ei suuda laenu tagasi maksta ja see laen tuleb riigi poolt nö

maha kanda, siis kajastatakse seda summat riigieelarve kuluna. Juhul kui Riigikogu otsustab anda Tagatisfondile

sihtotstarbelist eraldist, on see riigieelarve kulu. Samas ühegi variandi rakendamisel konkreetset otsest mõju

riigieelarvele ei ole (st et riik peaks ühe või teise variandi puhul nt leidma vahendeid administratiivkulude

katmiseks). Finantsinspektsioon on finantsjärelevalve subjektide poolt täielikult rahastatav, Tagatisfondi

funktsioonide üleviimisel Finantsinspektsiooni juurde kaetakse täiendavad kulud ka edaspidi osafondidesse

makstavatest maksetest.

Mis puudutab võimalike hüvitusjuhtumitega seotud finantsvahendite leidmist/andmist, siis on Tagatisfond

valitsussektori üksus ja selle finantstulem mõjutab valitsussektori eelarvepositsiooni ja Tagatisfondi

võlakohustused võivad mõjutada valitsussektori koguvõlga. Lisaks mõjutab riigi poolt laenu andmine

Tagatisfondile riigi võlakohustuste ja intressikulude suurenemist (kui laenu andmist finantseeritakse riigi võetud

laenu arvelt). Lisaks on riigi tingimuslike kohustuste hulgas Tagatisfondi seadusest tulenev hoiuste hüvitamise

kohustus 24,3 miljardi euro ulatuses (2026. märtsi lõpu seisuga, 55,1% SKPst). Samas käesolevas VTK-s esitatud

variandid seda käsitlust olemuslikult ei muuda.

Nagu allpool olevast tabelist näha, siis hoiuste tagamine on riigi suurim tingimuslik kohustus.

Tabel 12. Riigi muud tingimuslikud kohustused (miljonites eurodes)

31.12.2025 % SKPst Osakaal

Laenugarantiid 22 0,1% 0,2%

Õppelaenud 41 0,1% 0,4%

EIS ja Kredex Krediidikindlustus 292 0,7% 3,1%

IBRD, NIB, EIB jt sissenõutav kapital ja garantiid 450 1,1% 4,8%

EFSF (võlakirjade garantiid) 511 1,2% 5,4%

ESM sissenõutav kapital 1 586 3,8% 16,7%

Tagatud hoiused, v.a süsteemselt olulised pangad 6 573 15,8% 69,4%

Kokku 9 475 22,8% 100,0%

VTKga ei mõjutata keskkonda ega regionaalarengut. Kaudselt võib eelnõu mõjutada ka julgeolekupoliitikat

(arvestades, et Tagatisfond on üks osa nn finantsturvavõrgustikust).

76 Vt. Riigikohtu Põhiseaduslikkuse Järelevalve Kolleegiumi 10.05.2002 otsus asjas nr. 3-4-1-3- 02, 77 Vt nt Riigikohtu 6.03.2002 otsus asjas nr 3-4-1-1-02, p 15. 78 Vt nt Riigikohtu üldkogu 26. märtsi 2009. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-16-08, p 29.

40

7.2. Mõju riigiasutuste korraldusele

7.2.1. Tagatisfondi tööjõu- ja administratiivkulud

Osafondide tulud ja Tagatisfondi tegevustulud tervikuna moodustuvad fondiosaliste poolt tasutavatest

osamaksetest, osamaksete tasumata jätmise korral tasumisele kuuluvatest viivistest, osafondi vara paigutamisest

saadavast tulust, nõudeõiguse alusel laekuvast rahast ning välja maksmata hüvitiste deponeerimisel saadud rahast.

Fondi tegevustulud jaotatakse osafondide vahel proportsionaalselt osafondide aasta keskmisele mahule, juhul kui

neid ei ole võimalik osafondi arvele otse kanda. Lihtsustatult – Tagatisfondi regulaarne nn sissetulek on pankadelt

ja teistelt turuosalistelt osamaksete kogumine. Nagu eespool märgitud siis 2025. aastal koguti hoiuste tagamise

osafondi osamakseid 33,3 miljoni euro ulatuses. Tagatisfondi osafondide kulud ja tegevuskulud tervikuna

koosnevad osafondi arvel hüvitamise korraldamisega otseselt seotud kuludest, osafondide paigutamisega seotud

kuludest, nõudeõigusega seotud kuludest ning administratiivkuludest. Osafondide vara paigutamisega seotud

kuludeks on mitmesugused paigutamisega kaasnevad teenustasud (varahalduri teenustasu, väärtpaberite hooldus-

ja tehingutasud ning kontode väljavõtete tasud koos postiteenustasuga). Tagatisfondi administratiivkulud kaetakse

osafondide varast proportsionaalselt osafondide aasta keskmisele mahule v.a. kriisilahenduse osafondi varast.

Nõukogu liikmetele, välja arvatud Vabariigi Valitsuse liikmed, makstakse tasu igakuiselt kuutasu alammäära

ühekordses suuruses.

Tabel nr 13. Tagatisfondi tööjõu- ja administratiivkulud (Allikas: Tagatisfondi 2025. aasta majandusaastaaruanne)

2025. a. 2024. a.

Tagatisfondile laekunud osamaksed kokku 33 662 657 42 274 083

Ülekanded EL ühtsesse kriisilahendusfondi -488 -131 901

Hoiustajatele makstud hüvitised 0 0

Investoritele makstud hüvitised 0 -100 000

Muud laekumised 0 616

Finantstulud ja -kulud 9 398 520 10 594 873

Tööjõu- ja administratiivkulud kokku -373 937 -358 662

Palgakulud -123 340 -116 273

sh juhtkonna ja nõukogu palgakulu -123 340 -116 273

Sotsiaalmaks -40 543 -38 240

Tööjõukulud kokku -163 883 -154 513

Info – ja kommunikatsioonikulud -19 447 -23 199

Koostööleping Finantsinspektsiooniga -179 976 -165 687

Muud administratiivkulud -10 630 -15 264

Muud administratiivkulud kokku -210 054 -204 149

Tagatisfondi administratiiv- ehk üldkulude eelarve koostamisel lähtutakse Tagatisfondi strateegilistest

eesmärkidest, mis näevad ette Tagatisfondi eelarve optimaalse suuruse ja mõistetavuse fondiosalistele,

organisatsiooni optimaalse suuruse, Tagatisfondi töötajate piisava kvalifikatsiooni ning konkurentsivõime

finantssektoris, Tagatisfondi tegevuse avalikustamise ning koostöö ja teabe vahetamise tagatisskeemis osalevate

institutsioonidega, suhtlemise avalikkusega, valmisoleku hüvitiste ja toetuste väljamaksmiseks, osalemise

seadusloomes, piisava ressursi osalemaks pankrotimenetlustes ning osalemise hoiuste tagamise ning investori- ja

pensionikaitse alases rahvusvahelises koostöös.

Hetkel on Tagatisfondi palgal vaid juhataja, töötajaid eraldi palgal ei ole. Vastava personali töötasu kaetakse alates

2020. aastast Finantsinspektsiooni eelarvest, millest Tagatisfond hüvitab vastavalt koostöölepingule kolme töötaja

palgafondi.

Kui toimub kahjujuhtum ja Tagatisfondil tekib laenu võtmise vajadus, tuleb osamaksete arvelt katta ka (i)

võimalike laenude intressikulud, (ii) võimalikud kahjumid (nt finantsvarade paigutamiselt, sh negatiivsete

intresside mõju; kui nt likvideeritavast pangast laekub Tagatisfondile tagasi vähem, kui maksti välja hoiuste

hüvitamisel).

41

7.2.2. Võimalikud Tagatisfondi tööjõu- ja administratiivkulud kolme valikuvariandi korral

Juhul kui kaaluda kolme erineva variandi vahel, siis oleksid võimalikud kulud järgmised.

Tabel nr 14. Tagatisfondi institutsionaalse korralduse muutmine – võimalikud kulud erinevate variante puhul

VARIANT I

Tagatisfondi senine staatus

säilib, tõhustatakse koostööd

FI-ga

VARIANT II

Tagatisfondi tegevus

lõpetatakse ja see

funktsioon viiakse

täielikult FI alla

VARIANT III

Tagatisfondile antakse juurde

täiendavaid ülesandeid, eelkõige

kriisilahenduse funktsioon

Töötajate arv Jääb samaks

TF palgal oleks jätkuvalt üksnes

juhataja, ülejäänud kolm

töötajat on FI palgal

Jääb samaks või suureneb

FI palgal oleks 3-4 töötajat,

kes on otseselt seotud nii

tagatisskeemi kui

kriislahenduse funktsiooniga

Suureneb

TF palgal oleks juhataja ja lisaks 15 –

20 töötajat

[lähtudes teiste riikide kogemusest,

siis eraldiseisvas organisatsioonis on

tugifunktsioonideks vaja ligi 9 inimest

(personalispetsialist,

kommunikatsiooni-spetsialist,

rahvusvahelise koostöö koordinaator,

kaks assistenti, õigusosakond (kaks

inimest), IT spetsialist, raamatupidaja

(see on täiesti minimaalne

tugifunktsiooni koosseis). Hetkel on

kõik need tugifunktsioonid kaetud FI

koostööleppega. Ning lisaks oleks

vaja 7-8 sisuspetsialisti.

Võimalik

administratiivkulu

TF-le

Jääb samaks

ligi 400 000 eurot aastas (jätkub

teenuse sisse-ostmine FI-lt)

Kulu TF-le ei ole kuna TF

kaotatakse

Suureneb

- Eraldiseisva asutusena võib tekkida

vajadus vähemalt osaliselt teatud

tugisüsteemid dubleerida;

- Võib suureneda personali

palgakulu;

- Võib lisanduda kontori üürikulu

ning

andmesüsteemide ühekordne

arendus + iga-aastane varundamine

ja hooldus, mis võib mh sisaldada

andmeportaali majutus ja hooldust

litsentside tasusid, füüsilise

arvutivõrgu ja selle turvalisusise

tagamise kulu (tulemüür, VPN

tarkvara), varundamise lahendust

(nii andmebaasidele kui

tööjaamadele), töökohtade arvutite

+ nende tarkvara kulu (Windows,

Office, viirusetõrje), e-posti,

dokumendihaldussüsteem,

videokoosolekute tarkvara ja

telefonisüsteemide kulu. Siiski on

võimalik neid teenuseid suuremal

või vähemal määral n-ö sisse tellida

ja seega on lõpliku kulu

suurenemist keeruline hinnata.

Hinnangulisena oleksid eraldiseisva

organisatsioonina kulud vähemalt 1 –

2 mln eurot.

Võimalik

administratiivkulu

FI-le

Jääb samaks või tõus FI-le 5%

aastas

Suureneb

Kui praegu toimuks

üleminek, siis tegelikult

suureneks vaid

juhtimisfunktsiooni tasu

arvelt (kuna TF juhataja

ülesanded läheks FI-le).

Väheneb oluliselt

42

Kulu oleneb sellest, kas TF

funktsioon oleks kaetud

eraldi juhatuse liikmega või

liigub mõne olemasoleva

juhatuse liikme nö

haldusalasse.

7.3. Mõju pankadele jt turuosalistele

7.3.1. Praegused turuosaliste (pankade) kulud

Järgmises tabelis on toodud ära iga krediidiasutuse, kes on hoiuste tagamise osafondi liige, hoiuste maht ja tehtud

osamaksed Tagatisfondi hoiuste tagamise osafondi.

Tabel nr 15. Hoiuste tagamise osafondi liikmete hoiused79 ja tasutud osamaksed (tuhandetes eurodes)

Krediidiasutus Hoiused kokku (2025.

a. lõpu seisuga)

Osamakse hoiuste tagamise

fondi 2025. a.80

SWEDBANK 14 001 164 10 295

LUMINOR 11 795 349 7 478

SEB Pank 8 338 596 4 550

LHV AS 6 963 534 3 383

COOP 2 140 866 1 473

BIGBANK 2 879 626 3 867

INBANK 1 321 564 2 006

HOLMBANK 229 574 283

Eespool olevad summad väljendavad krediidiasutuste hoiuste kogumahtu ehk arvesse ei ole võetud reaalselt

tagamisele kuuluvaid hoiuseid (arvestades 100 000 euro suurust piirimäära jm tingimusi), viimased andmed aga

ei ole avalikud. Koondsummana on võimalik aga välja tuua, et tagamisele kuuluvate hoiuste maht kokku oli 2026.

a. 31. märtsi seisuga 24,3 mln eurot. Lisaks leiavad lähitulevikus aset olulised muudatused Eesti

pangandusstruktuuris – nimelt andis Euroopa Keskpank loa ühendada SEB Eesti, Läti ja Leedu pangad üheks

juriidiliseks üksuseks, mille nimeks saab SEB Bank AS. Lätti ja Leetu jäävad tegutsema SEB filiaalid81. See

tähendab, et edaspidi tekib Tagatisfondil hüvitamise kohustus ka seoses Lätis ja Leedus asuvate SEB filiaalidega.

Mis puudutab tasutud osamakseid hoiuste tagamise osafondi, siis vastavalt TFS § 35 lõikele 2 on ette nähtud, et

Tagatisfondi nõukogu kehtestab krediidiasutusele osamakse suuruse ja osamakse suuruse leidmiseks korrutatakse

nimetatud tagatud hoiuste summa osamakse määraga. TFS § 35 lõige 4 annab nõukogule aga lisaks diskretsiooni

– lihtsustatult nö kohendada osamakse suurust vastavalt sellele, et mis on iga krediidiasutuse risk. Vastava

riskiprofiili täpsemaks arvesse võtmiseks on ette nähtud volitusnorm rahandusministrile TFS § 35 lõike 6 alusel.

Seda võimalust on ka kasutatud ja vastavalt on kehtestatud rahandusministri 14. novembri 2016. a määrus nr 51

„Hoiuste tagamise osafondi riskipõhiste osamaksete arvutusmeetodite ja vajalike arvestus- ja aruandekohustuste

kehtestamine“ .

Riskipõhiste osamaksete arvutusmeetodi olulised elemendid hõlmavad lihtsustatult järgmist: a) arvutusvalemit,

b) summaarsete riskikaalude piirmäärasid, c) riskikategooriad ja d) riskinäitajaid. Viimati muudeti määrust 2026.

a. 1. veebruaril, kus võti arvesse uuendatuid Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse (EBA) kehtestatud suuniseid.

Nendega täpsustati nii hoiuste tagamise skeemide riskipõhiste osamaksete arvutusmeetodites kasutatavaid riski

põhinäitajate mõisteid, nende minimaalseid osakaalusid kui ka krediidiasutuse summaarse riskikaalu

arvutamiseks kasutatavat valemit.

Järgmises tabelis on ära toodud krediidiasutuste poolt makstavad muud tasud ja koormised, mis on seotud

finantsstabiilsuse tagamisega või finantsjärelevalve läbiviimisega. Käesoleva VTK-ga välja pakutud variantide

rakendamine otseselt pankade koormust ei mõjuta – see mis oleks mõistlik sihttase hoiuste tagamise osafondi

rahastamisel on põhimõtteliselt sõltumatu sellest, et milline on tagatisskeemi institutsionaalne korraldus.

79 https://statistika.fi.ee/fistar/#/et/p/4284/r/4870/4599 80 https://tf.ee/et/tagatisfond/aruanded-ja-teabe-avalikustamine/osamaksete-osafondidesse-laekumise-statistika 81 https://www.fi.ee/et/uudised/seb-sai-baltimaades-loa-uhinemiseks

43

Tabel nr 16. Eesti krediidiasutuste erinevad tasud ja maksed seoses finantsstabiilsuse tagamise ja järelevalve

teostamisega (tuhandetes eurodes)

Tasu või makse 2024 2025

Siseriiklikud maksed

a) Finantsinspektsioonile makstav järelevalvetasu 9 468 10 128

b) Tagatisfondi hoiuste tagamise osafondi makse 41 356 33 339

c) Tagatisfondi investorikaitse osafondi makse 40 47

EL maksed

d) Euroopa Keskpangale (ECB) makstav järelevalvetasu Ei kuulu avalikustamisele Ei kuulu avalikustamisele82

e) EL ühtse kriisilahendusfondi (SRF) makse 131 0,488

7.4. Mõju hoiustajatele/investoritele

Mõju kolme variandi puhul hoiustajatele ja investoritele ei tohiks olla tegelikult märkimisväärselt erinev. Mingil

määral siiski võib olla mõju erinev ja see on kaardistatud järgmises tabelis.

Tabel nr 17. Tagatisfondi institutsionaalse korralduse muutmine – võimalikud mõjud hoiustajatele ja investoritele

erinevate variante puhul

VARIANT I

Tagatisfondi senine staatus säilib,

tõhustatakse koostööd FI-ga

VARIANT II

Tagatisfondi tegevus lõpetatakse ja see

funktsioon viiakse täielikult FI alla

VARIANT III

Tagatisfondile antakse juurde

täiendavaid ülesandeid, eelkõige

kriisilahenduse funktsioon

Mõju hoiustajatele või investoritele on

väike.

 Hoiuse tagamise raamistiku

säilitamine üsna samal kujul ja selle

funktsiooni mõningane tõhustamine

(läbi teatud seadusemuudatuste ja FI-

ga koostöö) peaks säilitama vastava

usalduse riigi poolt hoiuste ja

investeeringute tagamise vastu.

Mõju hoiustajatele/investoritele on

keskmine.

 TF-i funktsiooni täielik üleviimine FI alla

viimine võib esialgu vajada suuremat

vajadust hoiustajate suuremale

teavitamisele, sh tuleks tõenäoliselt

hoiustajatele edastada uued teabelehed

koos uue hoiuste tagamise kirjeldusega

ning selgitada uue raamistiku toimimist.

 Pikemas perspektiivis võib see aga tuua

hoiustajatele suurema selguse ja

läbipaistvuse, suurendades

usaldusväärsust finantssüsteemi vastu

ning seeläbi tagades finantsstabiilsust.

 FI poolt Tagatisfondi funktsiooni üle

võtmine võiks tähendada sujuvalt

läbiviidavat hoiuste hüvitamise protsessi

kaasaegsete tehniliste lahenduste

ärakasutamisega ning tõhusamat

teavitustööd ning kommunikatsiooni

kriisiolukorras.

Mõju hoiustajatele/investoritele

on keskmine.

 TF tegevuse ulatuse

laiendamine mõjutab

hoiustajaid kaudselt läbi

pankade kriisilahenduse ja

hoiuste tagamise ühtlustamise,

muutudes läbipaistvamaks ja

usaldusväärsusemaks ning

aidates parandada

finantsstabiilsust.

 TFi tegevuse laiendamine võiks

tähendada efektiivselt ning

kiirelt läbiviidavat hoiuste

hüvitamise protsessi. Teisalt

eraldi Tagatisskeemi üleval

hoidmine võib pikemas

perspektiivis tähendada

kulutuste tõusu

krediidiasutustele, kes võivad

selle oma teenuste teenustasude

näol klientidele sh hoiustajatele

üle kanda.

82 ECB-le makstud tasud kokku kõikide pankade pealse 2025. a. olid ligi 690 mln eurot (suuremad Eesti pangad võivad teadaolevalt

maksta sadu tuhandeid eurosid aastas): https://www.bankingsupervision.europa.eu/about/fees/total/html/index.en.html

44

8. AJAKAVA, KAASAMINE JA VTK KOOSTAJAD

8.1. Ajakava

Tabel nr 13. Tagatisfondi institutsionaalse korralduse muutmise võimalik ajakava

1. Väljatöötamiskavatsuse (VTK) esitamine avalikule

konsultatsioonile 2026. a. juuli – august

2. VTK kohta laekunud tagasiside läbitöötamine 2026. a. II. poolaasta

3. Eeldatav eelnõu ettevalmistamine 2026. a. lõpp või 2027. a. I. poolaasta

4. Eeldatav eelnõu esitamine esimesele kooskõlastusringile 2027. a.

5. Seaduse eeldatav vastuvõtmise aeg Riigikogus 2028. a.

6. Uue korralduse võimalik rakendumine 2028. a. või 2029. a. (sõltub valikutest)

8.2. Kaasatavad valitsusasutused ja valitsusvälised organisatsioonid

Käesolev väljatöötamiskavatus esitatakse arvamuse avaldamiseks seotud ministeeriumitele,

Finantsinspektsioonile, Eesti Pangale, Eesti Pangaliidule, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskojale, MTÜ-le Finance

Estonia, Kindlustusseltside Liidule, kõikidele investeerimisühingutele ja fondivalitsejatele.

8.3. VTK koostajad

Käesoleva väljatöötamiskavatsuse koostas Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna juhataja

asetäitja Thomas Auväärt ([email protected]; +372 611 3633).

45

LISA 1. Eesti hoiuste tagamise kaasused

Hüvitamisjuhtumite sagedus Eestis on väga madal. Kokku on Eestis olnud kolm hoiuste hüvitamise juhtumit ja

üks investeeringute hüvitamise juhtum:

1) EVEA Pank, aastal 1998;

2) ERA Pank, aastal 1998;

3) Versobank, aastal 2018.

4) AS Cresco Väärtpaberid, aastal 2024.

Esimene hoiuste tagamise skeem käivitus Eestis 23. mail 1998, millal jõustus Hoiuste Tagamise Fondi seadus.

Sama aasta 15. augustil laekusid Fondile esimesed osamaksed pankadelt. Alates 1998. aastast on hoiusekindlustus

Eestis tegutsevatele pankadele kohustuslik. Hoiuste hüvitamisele rakendus hüvitise piirmäär 20 000 krooni.

Ettevõtetest hüvitati hoiused vaid nendele, kelle netokäive on alla 2 miljoni ECU aastas, varade maht alla miljoni

ECU või töötajaid alla 50.

Juba 1998 oktoobris aga peale EVEA Panga pankrotimenetluse algatamist ja ERA Pangale moratooriumi välja

kuulutamist alustas Fond esimesi väljamakseid hoiuste tagamise fondist. Selleks otsustas Fondi nõukogu võtta

lühiajalist laenu Hansapangalt 75 miljonit krooni ulatuses. Seejärel võttis 1999. a. Tagatisfond sama palju laenu

MeritaNordbankenilt, et laen Hansapangale tagasi maksta.

EVEA Panga tegevuslitsentsi kehtivuse peatas Eesti Pank 1998. aasta oktoobri alguses. Hoiuste tagamise fond

alustas EVEA Panka kinni jäänud hoiuste väljamaksmist 12. novembril 1998.

ERA Pangale kuulutati moratoorium välja nädal pärast EVEA Panga pankrotti. Moratooriumi all olnud ERA

Panga hoiuste hüvitamine lõppes 8. jaanuaril 1999. Detsembri 1998. aasta lõpu seisuga oli ERA Panga hoiuseid

hüvitatud 29,1 miljoni eesti krooni ulatuses, kokku kuulus fondi kaudu hüvitamisele 36 miljoni eesti krooni eest

ERA Panka kinni jäänud hoiuseid.

Väljamakstud hüvitiste kogusumma EVEA Panga ja ERA Panga hoiustajale moodustas kokku 132,3 miljonit Eesti

krooni ehk 98,3% määratud hoiuste hüvitiste kogusummast. EVEA Panga ja ERA Panga hoiustajate nõudeõigus

Fondi vastu välja maksmata hüvitise saamiseks lõppes vastavalt 2008. aasta 1. novembril ja 5. novembril.

Versobank AS-is peatati hoiuste väljamaksed seoses panga tegevusloa kehtetuks tunnistamisega Euroopa

Keskpanga 26. märtsi 2018. a otsusega, millest tulenevalt otsustas Tagatisfondi nõukogu viidatud panga

klientidele hoiused Tagatisfondi seaduses sätestatud korras hüvitada. Hüvitusprotsessi puudutav info avaldati

Tagatisfondi ja Finantsinspektsiooni veebilehtedel. Hoiustajatel, kellega likvideerijal ei õnnestunud kontakti

saada, oli õigus hüvitis kätte saada kuni 20. aprillini 2021.

LISA 2. Kokkuvõte käesolevas VTK-s esitatud küsimustest

1) Millist varianti väljapakutud kolmest variandist võiks eelistada, miks?

2) Kas lisaks väljatoodud kolmele variandile võiks kaaluda ka mingit muud varianti, millist?

46

3) Kas Tagatisfondi ülesannete üle andmisel Finantsinspektsioonile tuleks anda Finantsinspektsioonile

avalik-õigusliku juriidilise isiku staatus?

4) Kas Finantsinspektsioonile saab seadusega panna kohustust vastutada hoiuste jm hüvitamise eest?

5) Kas/millistel asjaoludel võib tagatisskeem (olenema juriidilisest vormist) muutuda nö maksejõuetuks ja

kuidas riik võtaks need kohustused üle?

6) Kuidas suhestuks EL määruse nr 806/2014 artiklis 42 (EL keskse kriisilahendusasutuse SRB õiguslik

staatus) sätestatu sellega, kui tagatisskeemil puuduks iseseisev õigus- ja teovõime?

7) Eeltoodust nähtub, et tagatisskeemil on kehtiva Euroopa õiguse kohaselt oma ülesannete täitmiseks pigem

vajalik omada iseseisvat tsiviilprotsessi õigusvõimet. Kuidas tagada tagatisskeemile iseseisev

tsiviilprotsessi õigusvõime?

8) Kuidas tagada huvide konfliktide vältimise ja nn moraalse vastutamatuse teema lahendamine erinevate

meetmetega (sh arvestades ka rahvusvahelist praktikat)?

9) Juhul, kui Tagatisfond säilib eraldiseisva avalik-õigusliku juriidilise isikuna, siis kas Tagatisfondi

nõukogu pädevust ja ülesandeid peaks muutma, mismoodi täpsemalt (näiteks vähendada nõukogu

koosseisu)?

10) Kas Tagatisfondi nõukogu otsustusmehhanism vajaks täpsustamist? Ja kui, siis mida oleks vaja seadusega

täpsemalt reguleerida ning mida oleks võimalik nt Tagatisfondi põhikirjaga (VV määrus) sätestada.

11) Kui Tagatisfondi ülesanded anda täielikult Finantsinspektsioonile, siis:

11.1) Kellele omistada senised nõukogu ülesanded? Kas neid võiks hakata täitma Finantsinspektsiooni

juhatus või osaliselt ka Finantsinspektsiooni nõukogu?

11.2) Kas Tagatisfondi nõukogu võiks ümber kujundada nõuandvaks organiks, kuhu kuuluksid erasektori

esindajad (erialaliitude esindajad) ning mis annaks nõu eelkõige Tagatisfondi rahastamist

puudutavates küsimustes?

11.3) Kas Tagatisfondi juhataja roll tuleks säilitada eraldiseisvalt Finantsinspektsiooni juhtkonnast? Või

kas Tagatisfondi juhataja ülesanded tuleks anda Finantsinspektsiooni juhatusele või nõukogule

arvestades funktsioonide lahususe printsiibi täitmise vajadust?

11.4) Kas tuleks Finantsinspektsioonis moodustada eraldi üksus või viia Tagatisfondi funktsioon

Finantsinspektsiooni kriisilahendamise üksuse alla eeldusel, et sisemiselt suudetakse tagada huvide

konflikti vältimine?

12) Mismoodi tuleks muuta hüvitiste väljamaksmise protseduuri? Kas see peaks toimuma otse läbi

krediidiasutuste, kes on seotud konkreetse nn kahjujuhtumiga?

13) Kas on läbipaistvuse suurendamiseks ja infovahetuse paremaks tagamiseks (eelkõige kahjujuhtumiga

seotud hoiustajatega suhtlemiseks) tuleks luua eraldi vastav mugav ja lihtne elektrooniline keskkond

Tagatisfondi poolt?

14) Kas likvideerijate, pankrotihaldurite, moratooriumihaldurite rolli tuleks muuta (mh arvestades et

andmeesituse võimekust nõutakse jooksvalt krediidiasutustes)?

15) Kas hoiuste tagamise osafondi tuleks koguda rohkem vahendeid kui on ette nähtud minimaalne piirmäär

EL õiguses (mis on 0,8% tagatud hoiustest)? Mis võiks olla mõistlik/vajalik sihttase (arvestades mh ka

krediidiasutuste tagatud/hüvitavate hoiuste jääki)?

16) Kas ka teiste osafondide (investorikaitse osafond jt) sihttasemeid tuleks üle vaadata ja muuta?

17) Kas ja millised tingimused/piirangud (safe-guard’s) peaksid olema, et osamaksete kogumine turuosalistelt

ei oleks liiga koormav?

18) Kas on vajadus täpsemalt reguleerida vara paigutamise tingimused ja nõuded?

19) Kui Tagatisfondi funktsioonid antakse täielikult üle Finantsinspektsioonile, kas sel juhul tuleks vara

paigutamise nõuded sätestada jätkuvalt seaduse tasandil või muus vormis (rahandusministri määrus, FI

otsus või muul kujul)?

47

20) Kui Tagatisfond eraldiseisva isikuna „likvideeritakse“ ja Finantsinspektsioonile antakse täielikult üle

tagatisskeemi funktsioon, siis mida see tähendaks ESA2010 metoodika klassifitseerimise mõttes – kas

see omab mõju ka riigieelarve positsiooni mõttes? Kas sel juhul võiksid Tagatisfondi varad olla

Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna hallata?

21) Kas stressitestide tegemise juhised ja läbiviimine vajaks täpsemat regulatsiooni?

22) Kas tagatisskeemi võimekus sõlmida teiste riikide tagatisskeemidega koostöökokkuleppeid suureneb või

olemasolevate rakendamine muutub efektiivsemaks, kui Tagatisfondi funktsioonid viiakse täielikult

Finantsinspektsiooni alla? Kas tuleks seadusega täpsemalt reguleerida tagatisskeemide vahel sõlmitavate

koostöölepete sisu ja vorm?

23) Kas oleks vaja seadusandlikult täpsemalt ja ulatuslikumalt reguleerida avalikkuse teadlikkuse tõstmine

tagatisskeemidest ning sellega kaasnevast kaitsest ja hüvest?

24) Kas tuleks hoiuste tagamise osafondi kogutud vahendite kasutamise ulatust Eestis laiendada ning

kasutada EL hoiuste tagamise direktiivi artiklis ettenähtud 11 võimalusi (s.t. lubada vahendite kasutamist

muudel eesmärkidel kui hoiuste hüvitamine)?

25) Kas Tagatisfondile tuleks anda hoopis suuremad volitused kriisilahenduses?

26) Kas Tagatisfondi reformimise raames tuleks „konsolideerida“ pensionikaitse osafond ja

pensionilepingute osafond? Või kas eraldi pensionikaitse ja pensionilepingute osafondidest võiks üldse

loobuda, nö liites näiteks pensionikaitse osafondi ja investorkaitse osafondi ning viies pensionilepingute

osafondi uude loodavasse kindlustusandjate kriisilahenduse osafondi?

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee registrikood 70000272

Finantsinspektsioon

[email protected]

Meie 04.08.2026nr 13-1.1/3222-1

Tagatisfondi institutsionaalse ja

juhtimise korralduse muutmise

väljatöötamiskavatsus

Esitame Teile arvamuse avaldamiseks Tagatisfondi institutsionaalse ja juhtimise korralduse

muutmise väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK), mis on kättesaadav õigusaktide eelnõude

elektroonilise kooskõlastamise süsteemi EIS vahendusel http://eelnoud.valitsus.ee/.

VTK sisaldab kolme põhimõttelist valikut ning mitmeid küsimusi Tagatisfondi institutsionaalse

ja juhtimise korralduse muutmise kohta. Palume Teie seisukohti hiljemalt 2026. aasta 30.

septembriks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisa: Tagatisfondi institutsionaalse ja juhtimise korralduse muutmise

väljatöötamiskavatsus

Thomas Auväärt 611 3633

[email protected]

2

Lisaadressaadid: Justiits- ja Digiministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Eesti Pank

Eesti Pangaliit MTÜ

FinanceEstonia MTÜ

Tagatisfond

Eesti Kindlustusseltside Liit

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Aktsiaselts KAWE KAPITAL

AS Redgate Capital

Lightyear Europe AS

Plus500EE AS

Venturebeam Markets AS

Wise Assets Europe AS

Aktsiaselts LHV Varahaldus

AS Avaron Asset Management

AS Birdeye Capital

AS Plural Estonia

AS SEB Varahaldus

AS Trigon Asset Management

Baltic Horizon Capital AS

EfTEN Capital AS

Limestone Platform AS

Luminor Pensions Estonia AS

Swedbank Investeerimisfondid AS

Tuleva Fondid AS

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda