Pr Liisa-Ly Pakosta Teie 18.06.2026 nr 8-3/4802
Justiits- ja Digiministeerium
[email protected] Meie 03.08.2026 nr 1-11/26/2038
Pankrotiseaduse ja kohtutäituri seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta arvamuse avaldamine
Austatud minister
Täname Teid võimaluse eest anda arvamus pankrotiseaduse ja kohtutäituri seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (pankrotihalduri kutse- ja kohtutäituri ametiala jätkusuutlikkuse, järelkasvu ja kompetentsi tagamine) (edaspidi VTK) kohta.
Mõistame VTKs toodud probleemkohti, mis käsitlevad pankrotihalduri kutseala jätkusuutlikkust, professionaalse kompetentsi säilitamist ning järelkasvu suurendamist. Samas jääb selgusetuks, kuidas aitab eeltoodud probleemkohti lahendada üleminek riiklikule või osaliselt riiklikule mudelile, mis toob kaasa kulude kasvu riigieelarvele ning täiendavate ametnike värbamise. VTKs on välja toodud, et „Ühekordse kuluna arendatakse vajalikud andmevahetuse liidestused ja infosüsteem - selliselt on IT-investeeringud kulutõhusad ja planeeritavad - üks riigieelarve sisendkulu asendab arvukaid, kuid kokkuvõttes suuremaid hajutatud kulutusi“, kuid ei ole välja toodud, millisele analüüsile need järeldused põhinevad.
Teeme ettepaneku täpsustada ja täiendada VTKd alljärgnevas:
VTK punktis 3.1.2. Võimalikud lahendused halduri tasusüsteemi muutmiseks on 6. lahendusena kirjeldatud variante, kuidas kaitsta avalikke huvisid riigi poolt.
Lahendusvariandina 6B on VTKs esitatud täielik üleminek riiklikule mudelile. VTKs on toodud, et „Riikliku mudeli korral täidab pankrotihalduri ülesandeid ametnik. Justiits- ja Digiministeeriumi haldusalas tegutsev riiklik asutus hõlmaks spetsialiseerumisi ja struktuuriüksusi, sealhulgas:
- Töötajate nõuete osakond: tööandjate maksejõuetuse korral töötajate nõuete rahuldamine garantiifondi kaudu - Töötukassalt ülesannete ülevõtmine analoogselt Lätiga.“.
VTKs ei ole selgitatud, kuidas aitaks haldurite töös esinevaid probleeme pankrotimenetluste läbiviimisel, sh kvaliteedi ja tasuprobleeme lahendada töötukassalt maksejõuetushüvitise maksmise ülevõtmine.
Lahendusvariandi 6B mõju on hinnatud väga oluliseks. Leevendusmeetmena on märgitud, et enne lahenduse rakendamist tuleb teha eraldi põhjalik institutsionaalne reformianalüüs, kulu-tulu analüüs, personalianalüüs, sõltumatuse ja riigivastutuse analüüs ning kaaluda pilootprojekti või etapiviisilist üleminekut.
Kuna tegemist ei ole üksiku regulatiivse muudatusega, vaid kogu maksejõuetussüsteemi institutsionaalse ümberkujundamisega, millega kaasnevad suured kulud, tuleks töötukassa hinnangul teha esialgne analüüs juba VTKs.
Töötukassa poolt tööandja maksejõuetushüvitise väljamaksmine toimub töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) alusel ning hüvitise saamiseks tuleb pankrotihalduril, ajutisel pankrotihalduril või töötajal esitada avaldus. Selliselt on see toiminud juba alates 2003. aastast ja töötukassal on välja arendatud efektiivne menetlusprotsess, sh taotluste menetlemiseks vastav infosüsteem. Taotluse saab esitada elektrooniliselt ja seda saaks samamoodi jätkata ka juhul, kui pankrotihaldurid senisel kujul lõpetaksid tegevuse ning pankrotimenetlusi viiksid läbi riigiasutuse ametnikud või töötajad. Hüvitise taotlemise vaatest ei ole vahet, kes selle esitab, hüvitise välja maksmine ei sõltu taotluse esitajast. Kuna uue menetlusprotsessi ja infosüsteemi arendamine tekitaks riigile lisakulusid, tuleks kaaluda kulude otstarbekust. VTK-st ei selgu, kuidas muutuks võrreldes praegusega maksejõuetushüvitise menetlusprotsess efektiivsemaks ja/või kulutõhusamaks riikliku või osaliselt riikliku mudeli korral.
VTKs märgitakse küll olulisi lisanduvaid kulusid riigieelarvele, kuid ei selgu, mis vahenditest on kavas riigiasutuse poolt maksejõuetuse hüvitist rahastada. Käesoleval ajal rahastatakse tööandja maksejõuetuse korral töötukassa poolt makstavat hüvitist TKindlS § 38 alusel tööandja poolt makstavast töötukindlustusmaksest moodustatud koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondist. Samast sihtfondist rahastatakse ka kindlustushüvitist koondamise korral, töötuskindlustushüvitiselt makstavat sotsiaalmaksu jne. Seega, kui edaspidi hakkaks maksejõuetuse hüvitist maksma loodav riigiasutus, siis vajab ka hüvitise rahastamise regulatsioon ja põhimõtted põhjalikku muutmist.
Palume VTKs täiendada eeltoodud lahendusvariandi põhjendusi ja kaaluda selle lahendusvariandi asjakohasust.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Brit Rammul
juhatuse liige
Ira Songisepp,
[email protected]