| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 2-3/2696-1 |
| Registreeritud | 04.08.2026 |
| Sünkroonitud | 05.08.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 2 Õigusloome ja -nõustamine |
| Sari | 2-3 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
| Toimik | 2-3/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Rahandusministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Rahandusministeerium |
| Vastutaja | Kairi-Ly Einborn (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
1
2026. a. JUULI
Tagatisfondi institutsionaalse ja juhtimise korralduse muutmise
väljatöötamiskavatsus
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS............................................................................................................................................................... 3
1.1. Üldist ..................................................................................................................................................................... 3
1.2. Seotud strateegiad ja arengukavad ......................................................................................................................... 5
1.3. Tehtud uuringud ..................................................................................................................................................... 5
2. TAGATISFONDI PRAEGUNE ÜLESEHITUS, RAHVUSVAHELINE ÕIGUS JA TEISTE RIIKIDE LÄHENEMINE
7
2.1. Tagatisfondi praegune ülesehitus ........................................................................................................................... 7
2.2. Rahvusvaheline standard ja EL õigusraamistik hoiuste tagamise skeemide osas ................................................ 11
2.3. EL õigus muude tagatisskeemide osas ................................................................................................................. 12
2.4. Kaugem tulevik – võimalik ühtne hoiuste tagamise skeem ................................................................................. 13
2.5. Teiste liikmesriikide tagatisskeemide korraldus .................................................................................................. 14
3. PROBLEEM, SIHTRÜHM JA EESMÄRK ................................................................................................................... 15
3.1. Probleemide kirjeldus .......................................................................................................................................... 15
3.2. Sihtrühm .............................................................................................................................................................. 17
3.3. Eesmärgid ............................................................................................................................................................ 19
4. VÕIMALIKUD KAALUTUD LAHENDUSED ............................................................................................................ 20
4.1. Struktuursed variandid/valikud ............................................................................................................................ 20
4.2. Valikute võrdlus ................................................................................................................................................... 20
5. ANALÜÜS JA VÕIMALIKUD MUUDATUSED ÕIGUSAKTIDES ........................................................................... 23
5.1. Tagatisfondi institutsionaalse korralduse ja õigusvõimega seotud küsimused .................................................... 23
5.1.1. Tagatisfond kui avalik-õiguslik isik ..................................................................................................................... 23
5.1.2. Tagatisfondi tsiviilõigusvõime ............................................................................................................................. 25
5.1.3. Tagatisfondi tsiviilkohtumenetluse õigusvõime................................................................................................... 25
5.1.4. Tagatisskeemi vastutus hüvitamisjuhtumil .......................................................................................................... 26
5.2. Tagatisfondi juhtimise korraldusega seotud küsimused ....................................................................................... 27
5.2.1. Nõukogu roll ja selle muutmise vajadus .............................................................................................................. 27
5.2.2. Juhatus/juhataja/töötajad...................................................................................................................................... 28
5.3. Tagatisfondi põhifunktsioonide efektiivse täitmisega seotud küsimused ............................................................ 29
5.3.1. Hüvitiste väljamaksmise korraldus ...................................................................................................................... 29
5.3.2. Likvideerijate/pankroti- või moratooriumihaldurite roll ja selle võimalik muutmine ......................................... 30
5.4. Tagatisfondi piisava rahastamisega seotud küsimused ........................................................................................ 31
5.4.1. Tagatisfondi rahastamine läbi osamaksete (sh sihtaseme suurus ja osamaksete arvutamise alused) ................... 31
5.4.2. Tagatisfondi osafondi täiendav rahastamine (kui ette kogutud vahenditest ei piisa) ........................................... 32
5.4.3. Tagatisfondi vahendite haldamine ja investeerimise piirangud ........................................................................... 33
5.5. Tagatisfondi lisafunktsioonid/ülesanded ja võimalike uute ülesannete andmine ................................................. 35
5.5.1. Stressitestimine .................................................................................................................................................... 35
5.5.2. Piiriülene koostöö ................................................................................................................................................ 35
2
5.5.4. Tagatisfondi volitused seoses järelevalvega ja kriisilahendusega, sh Tagatisfondi vahendite kasutamine muuks
juhuks kui hoiuste hüvitamiseks ......................................................................................................................................... 36
5.5.5. Muud küsimused .................................................................................................................................................. 37
6. KOOSKÕLA PÕHISEADUSEGA ................................................................................................................................. 37
6.1. Sotsiaalriigi põhimõte ning isikute õiguste ja vabaduste tagamine ................................................................................. 37
6.2. Riigi kaitsekohustus ........................................................................................................................................................ 38
6.3. Finantssektori ettevõtjate ettevõtlusvabaduse riive ......................................................................................................... 38
7. MÄÄRATLETUD MÕJUD ............................................................................................................................................ 39
7.1. Üldine mõju, sh otsene ja kaudne mõju riigieelarvele ......................................................................................... 39
7.2. Mõju riigiasutuste korraldusele ........................................................................................................................... 40
7.2.1. Tagatisfondi tööjõu- ja administratiivkulud ......................................................................................................... 40
7.2.2. Võimalikud Tagatisfondi tööjõu- ja administratiivkulud kolme valikuvariandi korral ........................................ 41
7.3. Mõju pankadele jt turuosalistele .......................................................................................................................... 42
7.4. Mõju hoiustajatele/investoritele ........................................................................................................................... 43
8. AJAKAVA, KAASAMINE JA VTK KOOSTAJAD ...................................................................................................... 44
8.1. Ajakava ................................................................................................................................................................ 44
8.2. Kaasatavad valitsusasutused ja valitsusvälised organisatsioonid ......................................................................... 44
8.3. VTK koostajad ..................................................................................................................................................... 44
LISA 1. Eesti hoiuste tagamise kaasused ................................................................................................................................ 45
LISA 2. Kokkuvõte käesolevas VTK-s esitatud küsimustest .................................................................................................. 45
3
1. SISSEJUHATUS
1.1. Üldist
Riigi finantsstabiilsuse eest vastutavate institutsioonide eesmärk on hoida ära finantskriise. Ükskõik kui hea
kriisiennetustöö on, ei ole finantskriisi esinemise tõenäosus olematu. Finantssüsteemi tõrked võivad tekkida väga
ootamatult ning kanduda kiiresti edasi. Finantskriisiga võib ühiskonnale kaasneda suur kulu. Seetõttu on oluline,
et riiklikel institutsioonidel oleks aluseks efektiivne regulatsioon ja hea ettevalmistus sellistes olukordades
käitumiseks.1
Kriisihaldusraamistiku oluline osa on hoiuste ja muude finantsiliste vahendite tagamise raamistik. Riigi
eesmärk on kaitsta eelkõige tavahoiustajate ja -investorite vahendeid. Eestis on selle tarvis moodustatud
Tagatisfond.
Joonis nr 1. Eesti finantssektori turvavõrgustiku siseriiklikud osapooled ehk riigi finantsstabiilsuse eest vastutavad
riiklikud institutsioonid2
Tagatisfond on eraldi seaduse (Tagatisfondi seadus, edaspidi TFS) alusel asutatud avalik-õiguslik juriidiline
isik, kes alustas oma tegevust alates 2002. aasta 1. juulist. Tagatisfond on Hoiuste Tagamise Fondi õigusjärglane
(mis seaduse alusel asutati 1998. aastal).
Tagatisfondi eesmärk on üldistatult tagada järgmiste isikute (rahaliste) vahendite kaitse:
pankade hoiustajad;
pankade ja teiste investeerimisasutuse klientidest investorid;
kohustusliku pensionifondi osakuomanikud;
kindlustusandjatega kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingu sõlminud kindlustusvõtjad.
Samuti kogub Tagatisfond vahendeid finantskriisi lahendusmeetmete rakendamise rahastamiseks.
Tagatisfond peaks võimaldama oluliselt vähendada nii riigi riske kaudsete kohustuste tagamisel finantssektoris
kui ka nn tavahoiustajate ning -investorite riske, suurendades seeläbi finantssektori usaldusväärsust ja stabiilsust.
Tagatisfondil on seega kaks peamist eesmärki:
1) korvata oma vahendite arvel otseselt kahjusid, mida hoiustajad või investorid kannaks panga või muu
finantssektori ettevõtja maksejõuetuks muutumise korral;
1 Eesti Panga, Finantsinspektsiooni ja Rahandusministeeriumi koostööpõhimõtted finantskriiside ennetamisel ja lahendamisel on toodud
koostöökokkuleppes: Kriisihalduse arendamise põhimõtted 2 Eesti on euroala liige ja Eesti finantssüsteem on tihedalt lõimunud rahvusvaheliste finantsturgudega ning seetõttu on oluline ka EL ja muu
rahvusvaheline koostöö finantskriiside haldamisel. Ehk laiemalt on turvavõrgustiku osapoolteks ka Euroopa Keskpank, EL keskne
kriisilahendusorgan (SRB) ja Põhja-Balti regiooni vastavad ametiasutused kuid lihtsustamise huvides neid sel joonisel eraldi välja ei tooda.
Rahandusministeerium
- finanstabiilsuse ja finanstjärelevalve alase regulatsiooni väljatöötaja ja koordineerija (vajadusel
korraldab puudujäägi korral vahendite andmist Tagatisfondile)
Eesti Pank
- makrojärelevalve asutus, mh annab vajadusel erakorralist likviidsuslaenu pankadele
Finantsinspektsioon
- riikliku finantsjärelevalve teostaja
- finantskriisi lahendamise asutus
Tagatisfond
- hüvitab hoiused ja investeeringud kahjujuhtumi korral
EESTI FINANTSSEKTORI SISERIIKLIK
TURVAVÕRGUSTIK
4
2) vähendada süsteemset riski ja säilitada finantssüsteemi usaldusväärsust ka olukorras, kus mõni pank või
muu turuosaline on muutunud maksejõuetuks.
Tagatisfondil on 5 osafondi, neist kõige olulisem on hoiuste tagamise osafond (lähtudes mahtudest ja hoiustajate
arvust). Hoiuste hüvitamise üldine piirmäär on 100 000 eurot hoiustaja kohta. Lisaks sellele on eraisikutele
tagatud elamukinnisvara võõrandamisest saadud vahendid kuni 100 000 euro suuruses summas kuue kuu jooksul
elamukinnisvara võõrandamisest arvates. Ehk üks hoiustaja võib võimaliku kahjujuhtumi korral saada
hüvitist maksimaalselt 200 000 euro ulatuses.3 Võimaliku kahjujuhtumi (nt panga maksejõuetuse korral) tuleb
hüvitis hoiustajale välja maksta üldjuhul seitsme tööpäeva jooksul.
Tagatisfondi osafondidest on seni hoiuste tagamise osafondi kogutud kõige rohkem vahendeid, kokku ligi
422 mln euro ulatuses (need kogunevad tänu pankade poolt makstud osamaksetele) 2025. a. lõpu seisuga.
Samas kõlblike ja tagatud4 hoiuste jääk 2025. a. lõpu seisuga oli 24,4 mlrd eurot. Ehk hoiuste tagamise
osafondi kogutud vahendid moodustavad 1,73% kõikidest hüvitamisele kuuluvatest hoiustest. Kokku olid
Eesti krediidiasutused kaasanud majapidamistelt ja mitte-finantsasutustelt 2025. a. lõpu seisuga 37 mlrd
euro ulatuses hoiuseid (millest ligi 28 mlrd eurot on kaasatud Eestist).
Nagu eespool märgitud, siis loodi Tagatisfond avalik-õigusliku juriidilise isikuna. Laiem küsimus on, et kas selline
vorm on täna veel asjakohane. Tagatisfondi asutamise ajal pidi hoiuste tagamine n-ö toimima riigist ja
finantsjärelevalvest (Finantsinspektsioonist) sõltumatult. See eeldas suuremas mahus finantsiliste vahendite
ettekogumist (tagamaks iseseisvat finantsilist võimekust) ja Tagatisfondi nõukogul nähti ette teatud
otsustuspädevus hoiuste hüvitamisel (näiteks kas ja millistele seotud isikutele hüvitised tuleks välja maksta).
Viimase 20 aastaga on Euroopa Liidus tagatisskeemidele seatud nõudeid oluliselt täiendatud kahest aspektist:
a) selgemini on piiritletud hoiuste hüvitamise juhtumid (koos sellega on vähenenud tegelikult Tagatisfondi
nõukogu roll);
b) tagatisskeemide kogumise ühtlustamine EL liikmesriikides (suund pigem väikesemas mahus finantsiliste
vahendite ette kogumisele) ning hoiuste hüvitamise vahendite kasutamine ennetavalt – s.t. mitte üksnes
panga maksejõuetuse korral vaid ka eelnevalt krediidiasutustega seotud kriisilahenduses (mis on seega
tinginud suurenenud Finantsinspektsiooni kui kriisilahendusasutuse rolli).
Teiseks, tänane eelkõige hoiuste hüvitamise lühike tähtaeg (üldjuhul tuleb hüvitised välja maksta 7 tööpäeva
jooksul) eeldab riigipoolset likviidsuse pakkumist suuremahulise hüvitiste välja maksmise korral. Samuti on
euroala riigina Rahandusministeeriumi võimekus raha laenata parem kui see oli eelmise sajandi lõpus (kui hakati
hoiuste tagamise skeemi looma). See tähendab, et eeldused rahastamise korraldamiseks on üksjagu muutnud
võrreldes ajaga kui Tagatisfond loodi.
Kolmandaks, Finantsinspektsioon korraldab faktiliselt Tagatisfondi igapäevatööd vastava lepingu alusel
(Tagatisfondil ei ole enam eraldiseisvat juhatajat ja töötaid võrreldes Tagatisfondi loomise algusaastatega). Äsja
EL-s avaldatud nn pankade kriisilahendusdirektiivi muudatused ja hoiuste tagamise direktiivi muudatused5
näevad ette suurema koostoimimise ja koostöö hoiuste tagamise tagatisskeemi ja kriisilahendusasutuse vahel.
Lihtsustatult nähakse ette hoiuste tagamise vahendite kasutamine ennetavalt (nt hoiuste ja varade üleviimine teise
panka) ja kriisilahenduse rahastamise toetamiseks.
Kokkuvõttes arvestades, et olemasolev struktuur on toiminud juba üle 25 aasta, siis on õige hetk hinnata,
kas senine mudel on ennast õigustanud või tuleks seda kuidagi asja- ja ajakohastada.
Peamised probleemid võib püstitada järgmiste küsimuste vormis, millele otsitakse käesoleva
väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) käigus vastuseid:
Kas Tagatisfondi senine institutsionaalne ja juhtimise korraldus on jätkuvalt asjakohane (mh
arvestades asjaolu, et võimalikud kahjujuhtumid on pigem erakordsed ja harva esinevad
3 Äsja avaldatud EL direktiivi 2026/804 artikli 6(2) kohaselt võib aastast 2028 hüvitamise maksimaalne summa hoiustaja kohta küündida
500 000 euro või isegi suurema summani. 4 Kõlblike ja tagatud hoiuse all peetakse silmas seda hoiust, mis kuulub Tagatisfondi poolt hüvitamisele võimaliku kahjujuhtumi korral.
Ehk nt ei tagata teise panga ega finantsasutuse hoiuseid, samuti arvestatakse ka antud juhul hüvitamise üldist piiramäära, mis on kuni
100 000 eurot [antud juhul ei ole arvesse võetud nn lisapiirmäära kuni 100 000, mis teeb hüvitamise määraks kokku kuni 200 000 eurot, nt
juhul kui isik on hiljaaegu teinud kinnisvara võõrandamistehingu). 5 EL direktiiv 2026/806, mis muudab kehtivaid direktiive 2014/59 ja 2014/24 ning EL direktiiv 2026/804, mis muudab kehtivat hoiuste
tagamise direktiivi 2014/49.
5
sündmused6)? Ehk kas selline administratiivne korraldus eraldiseisva avalik-õigusliku isiku näol
on jätkuvalt õigustatud/vajalik?
Kas Tagatisfondi funktsionaalne korraldus on piisavalt efektiivne võimalike kahjujuhtumite korral
(eelkõige kas hüvitised makstakse välja võimalikult kiiresti)?
Kas Tagatisfondil on piisavalt vahendeid võimalike (suuremate) kahjujuhtumite korral?
Tulenevalt eeltoodust pakutakse käesoleva VTK-ga välja 3 varianti, kuidas oleks võimalik Tagatisfondi
institutsionaalses ja juhtimise korralduses muudatusi teha.
Tabel nr 1. Võimalikud variandid Tagatisfondi „reformimiseks“
VARIANT I VARIANT II VARIANT III
TF-i senine staatus säilib, tõhustatakse
koostööd FI-ga
TF-i tegevus lõpetatakse ja vastav
funktsioon viiakse täielikult FI-i alla
TF-le antakse juurde täiendavaid
ülesandeid, eelkõige kriisilahenduse
funktsioon
Kehtiva regulatsiooni säilitamine,
püüdes olemasolevat raamistikku
paremini rakendada.
Kasutada paremini ära FI ja TF-i
olemasolevat koostöövormi.
Kaaluda tuleks kulude optimeerimiseks
nõukogu rolli kitsendamist (mh
tasustamise muutmist).
Lisaks oleks võimalus otsustada vara
hoidmist Rahandusministeeriumi
riigikassa osakonna juures (st et viimane
oleks varahaldur).
TF-i kui avalik-õigusliku isiku
„kaotamine“ ning
tagamise/hüvitamise funktsiooni
andmine FI-le - s.t. kogu
otsustusprotsessi – juhataja rolli ning
nõukogu otsustusõiguse üle andmine
FI juhatusele.
Võimalik on kaaluda nõukogu rolli
kaotamisel vastava nõuandva organi
loomist (kus oleksid esindatud ka
erasektori esindajad).
Eraldi on ka vara haldamise küsimus,
kui TF oleks FI hallata – ka sel juhul
oleks üks variant varade hoidmine
anda Rahandusministeeriumile.
TF-i kui avalik-õigusliku isiku
funktsioonide laiendamine,
tugevdamine, kriisilahenduses
suurema rolli loomine ning
asjakohaselt mehitamine.
FI finantskriisi lahendamise
üksuse ja selle funktsioonide üle
toomine TF-i alla.
Regulatsiooni muutmise vajadus:
Väike või keskmine – vajab teatavas
mahus seaduste muutmist. Suur – tähendab vähemalt ühe osa
seadusest kehtetuks tunnistamist, teise
seaduse olulist muutmist või uue seaduse
väljatöötamist.
Suur – tähendab TFS-i ja FI seaduse
muutmist. Otseselt varahalduri vahetamiseks ei ole
vaja seadusandluse muutmist (s.t. kui
varasid haldaks nt
Rahandusministeerium).
1.2. Seotud strateegiad ja arengukavad
Kavandatav Tagatisfondi seaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi kavandatav eelnõu) on seotud eelkõige
Rahandusministeeriumi valitsemisala strateegiadokumendis aastateks 2026-2029 „Rahatarga riigi programm“7
seatud eesmärgiga tagada usaldusväärne, stabiilne ja konkurentsivõimeline finantskeskkond. Vaata täpsemalt lk
25, kus üheks väljakutseks on märgitud, et vajalik on parem ettevalmistus kriiside tekkimisel, sh peab olema
finantsvahendite tagatisvaru ja toimiv koostöö naaberriikidega. Ühe tegevussuunana on toodud välja, et tõhustada
tuleb tagatisskeemide toimimist ja kasvatada Tagatisfondi võimekust.
1.3. Tehtud uuringud
VTK koostamise käigus on analüüsitud ja uuritud järgmisi allikaid:
6 Sel sajandil on toimunud 2 hüvitamise juhtumit: a) esimene seoses hoiuste tagamisega – Versobank AS tegevusloa kehtetuks tunnistamine
aastal 2018 ja sellega seoses hoiuste hüvitamine/väljamaksmine summas 90,7 miljonit eurot. https://www.tf.ee/et/uudised/tagatisfondi-
noukogu-otsustas-huvitada-versobank-asi-klientide-hoiused; b) teine juhtum oli seotud ASi Cresco Väärtpaberid klientide investeeringute
hüvitamisega: https://www.tf.ee/et/uudised/tagatisfond-huvitab-asi-cresco-vaartpaberid-klientide-investeeringud 7 Rahatarga riigi programm 2026-2029_03.02.2026.pdf
6
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMFi) hinnang ja soovitused Eesti finantssüsteemile8 2000. ja 2009. aastatel;
Rahvusvaheline Baseli pangandusjärelevalve komitee (Basel Committee on Banking Supervision ehk BCBS)
ja rahvusvaheline hoiusekindlustajate assotsiatsioon (International Association of Deposit Insurers ehk IADI)
avalikustasid 2009. aasta 18. juunil efektiivse hoiusekindlustuse süsteemide põhiprintsiibid (Core Principles
for Effective Deposit Insurance Systems)9;
Rahvusvahelise finantsstabiilsuse nõukogu (Financial Stability Board - FSB) hoiuste tagamise skeeme
puudutavad põhiprintsiibid (seisuga 1. november 2014)10;
2017. a. Maailmapanga analüüs „Deposit insurance systems: addressing emerging challanges in funding,
investment, risk-based contributions and stresstesting“11;
Finantsstabiilsuse Instituudi (Financial Stability Institute) 2019. aasta augustis avalikustatud analüüs „Bank
failure management – the role of deposit insurance“12;
Euroopa Pangandusföderatsiooni 2019. a. avaldatud tööpaber „The role of deposit guarantee schemes (DGSs)
in resolution financing“13;
FSB avaldatud raport 2012. aastal „Thematic Review on Deposit Insurance Systems“14;
Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse (EBA) 2019. aasta 8. augustil avaldatud arvamus kõlblike hoiuste,
tagatuse taseme ja hoiusetagamise skeemide koostöö kohta15;
EBA 2019. aasta 30. oktoobril avaldatud arvamus hoiuste tagamise skeemide väljamaksete kohta16;
EBA 2020. aasta 23. jaanuaril avaldatud arvamus hoiuste tagamise skeemide rahastamise ja vahendite
kasutamise kohta 17;
EBA 2021. aasta 22. oktoobril avaldatud arvamus kriisilahendamise ja hoiuste tagamise raamistiku kohta18;
Euroopa Komisjoni tellimusel avalikustatud raport 2019. novembris erinevate hoiuste tagamise skeemide poolt
Euroopa õigusest valikute kohaldamisest19;
Beat Bernet ja Susanna Walter 2009. aastal avalikustatud uurimistöö „Design, structure and implementation
of a modern deposit insurance scheme“20;
Maria Fenech Imbroll 2012. aastal avalikustatud uurimistöö „An evaluation of deposit guarantee schemes in
the EU“, Malta ülikoolile esitatud palve, uurimistöö materjalid edastati emailiga;
Ms. G. G. Garcia, International Monetary Fund 2000. aastal tehtud uuring „Deposit insurance: actual and good
practices“21;
8 https://www.imf.org/en/publications/cr/issues/2016/12/31/republic-of-estonia-financial-system-stability-assessment-22768:
2000: Provide stronger assurances of Deposit Guarantee Fund’s access to funding—e.g., government could open an EEK 700 million
automatic credit line or issue a guarantee in that amount, with mount to be reduced as the DGF resources reach its target level
2009: Strengthen the Guarantee Fund in various ways (i) Establish contingency plans for ensuring the necessary liquidity for the
Guarantee Fund in the case of failure of one of the two major banks and for the ultimate financing of such payments; 9 IADI: https://www.iadi.org/en/assets/File/Core%20Principles/IADI_CP_Assessment_Handbook_FINAL_14May2016.pdf
BCBS: https://www.bis.org/publ/bcbs156.pdf 10 https://www.fsb.org/2014/11/cos_090618/ 11 http://documents.worldbank.org/curated/en/824821511878338917/pdf/121708-REVISED-PUBLIC-FinSAC-Deposit-Insurance-
Systems-Guidance-Papers-Nov-2017.pdf 12 https://www.bis.org/fsi/publ/insights17.pdf 13 https://papers.ssrn.com/sol3/papers.cfm?abstract_id=3361750 14 http://www.fsb.org/wp-content/uploads/r_120208.pdf?page_moved=1 15 https://www.eba.europa.eu/sites/default/documents/files/documents/10180/2622242/324e89ec-3523-4c5b-bd4f-
e415367212bb/EBA%20Opinion%20on%20the%20eligibility%20of%20deposits%20coverage%20level%20and%20cooperation%20bet
ween%20DGSs.pdf 16 https://www.eba.europa.eu/sites/default/documents/files/document_library//EBA%20Opinion%20on%20DGS%20Payouts.pdf 17
https://www.eba.europa.eu/sites/default/documents/files/document_library/Publications/Opinions/2020/EBA%20Opinion%20on%20DG
S%20funding%20and%20uses%20of%20DGS%20funds.pdf 18 https://www.eba.europa.eu/eba-replies-european-commission%E2%80%99s-call-advice-funding-resolution-and-insolvency-part-
review-crisis 19 https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/business_economy_euro/banking_and_finance/documents/191106-study-edis_en.pdf 20 https://www.econstor.eu/bitstream/10419/163489/1/suerf-study-2009-5.pdf 21 https://www.elibrary.imf.org/view/books/084/01664-9781557759481-en/front-1.xml
7
Ilkka Kiema, Esa Jokivuolle 2019. aastal avaldatud artikkel „Bank Stability and the European Deposit
Insurance Scheme“ väljaandes Economic Policies in the Euro Area after the Crisis22;
AS PricewaterhouseCoopers Advisors (“PwC”) poolt koostöös SA Poliitikauuringute Keskus PRAXIS’ 2016
valminud uuringus „Valitsussektori asutuste juriidiliste vormide ja ülesannete analüüsimetoodika“23;
Riigireformi analüüs 202324.
Hetkeseisuga ei ole plaanis täiendavaid uuringuid läbi viia.
2. TAGATISFONDI PRAEGUNE ÜLESEHITUS, RAHVUSVAHELINE ÕIGUS JA TEISTE
RIIKIDE LÄHENEMINE
2.1. Tagatisfondi praegune ülesehitus
Tagatisskeem käivitus esialgsel kujul Eestis 23. mail 1998. a, millal jõustus Hoiuste Tagamise Fondi seadus.
Hoiuste hüvitamisele rakendus hüvitise piirmäär toona 20 000 Eesti krooni (umbes 1 278 eurot). Juba 1998. aasta
oktoobris pärast EVEA Panga pankrotimenetluse algatamist ja ERA Pangale moratooriumi välja kuulutamist
alustati esimesi väljamakseid Hoiuste Tagamise Fondist. Võrreldes tänasega, kus hüvitised tuleb üldjuhul välja
maksta 7 tööpäeva jooksul vastavalt Tagatisfondi seaduse § 41 lõikele 2, oli toona aega hüvitiste väljamaksmiseks
3 kuud. Ehk selline lühike hüviste väljamaksmise periood indikeerib seda, et suuremahulisema hüvitusjuhtumi
korral oleks vaja Tagatisfondil võtta kiirkorras laenu (ilmselt see oleks võimalik üksnes läbi
Rahandusministeeriumi).
2002. aasta 1. juulil jõustus Tagatisfondi seadus ja uus põhikiri. Tagatisfondi seadus sätestab Tagatisfondi
eesmärgi, tema õigusliku seisundi ning tegevuse alused ja korra.
Nagu eespool juba rõhutatud, on Tagatisfondi eesmärk üldistatult tagada hoiustajate, investorite, kohustusliku
pensionifondi osakuomanike ja kindlustusandjatega kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingu sõlminud
kindlustusvõtjate poolt paigutatud vahendite kaitse. Samuti on eesmärgiks koguda vahendeid
kriisilahendusmeetmete rakendamise rahastamiseks.
See kõik suurendab finantssektori usaldusväärsust ja stabiilsust. Ehk Tagatisfondi tegevus on suunatud ühtse ja
efektiivse finantssektori tagatisskeemide administreerimise mehhanismi väljakujundamisele ja toimimisele, mis
võimaldab oluliselt vähendada nii riigi riske kaudsete kohustuste tagamisel finantssektoris kui ka hoiustajate ning
-investorite riske. Tagatisfondi tegevus on otseselt suunatud Eesti Vabariigi Põhiseaduse §-st 13 tuleneva
riigi positiivse kaitsekohustuse täitmisele25 ja tagab olulises osas isikute omandipõhiõiguse ja selle kaudu
ka muude põhiõiguste kaitse finantskriisi korral. Olemuslikult on tegemist avaliku ülesande täitmisega. Eelkõige Tagatisfondi üks osafond (hoiuste tagamise skeem) mängib olulist rolli pangandussüsteemi
usaldusväärsuse säilitamisel. Hoiuste tagamise skeemide mõte peaks olema finantsteadlikkust mitte omavatele
inimestele edastada lihtsas ja arusaadavas keeles sõnum, et nende raha on kindlustatud ning selle kättesaamine ei
nõua täiendavaid kulutusi, olenemata panga olukorrast.
Tagatisfondi ei rahastata läbi riigieelarve laekumiste, vaid otse pankade jt turuosaliste poolt. Hetkel on
Tagatisfondi varahalduriks Eesti Pank. Vastavalt Tagatisfondi seaduse § 82 lõikele 2 võib lisaks Eesti Pangale
varahalduriks olla ka Rahandusministeerium või välisriigi äriühing, kellel on Majanduskoostöö ja Arengu
Organisatsiooni (OECD) liikmesriigi pädeva organi antud tegevusluba investeerimisteenuste osutamiseks (ehk
sisuliselt mõne teise riigi pank või investeerimisühing).
Avalik-õiguslike juriidiliste isikute tulusid ega kulusid riigieelarves ei kajastata, riigieelarves näidatakse ainult
vastavatele subjektidele edasiantavad maksutulud, neile antavad toetused või nendelt laekuvad kasumieraldised
(nt Eesti Pangalt).26 Siiski Tagatisfondi finantstulem mõjutab riigieelarve positsiooni. Eeltoodust tulenevalt
arvestatakse Tagatisfondi kogutud vahendeid riigieelarve tasakaalustamisel.
Finantssektori turvavõrgu ülesehitamisel on Eestis lähtutud Tagatisfondi loomisel kontseptuaalselt samadest
alustest, millised olid aluseks Finantsinspektsiooni loomisel – ehk eesmärgipärase avaliku halduse kontseptsioon
22 https://www.cairn.info/revue-de-l-ofce-2019-HS-page-113.html 23 https://www.rahandusministeerium.ee/et/system/files_force/document_files/vs_asutuste_analuusimetoodika.pdf?download=1 24 https://www.fin.ee/riigireform 25 Põhiseaduse § 113 mõtte kohaselt pakub Tagatisfond sundkindlustust. Vt. Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. § 113 komm. 12
Kättesaadav: https://pohiseadus.ee/sisu/3591/paragrahv_113 26 Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. § 115, komment. 4 Kättesaadav: https://pohiseadus.ee/sisu/3593
8
ja võimude lahususe ning tasakaalustatuse printsiipi järgiv ja riigi positiivset kaitsekohustust arvestav, nn avatud
mudel. Finantsinspektsioon on autonoomse pädevuse ja eelarvega finantsjärelevalve ning kriisilahenduse asutus,
mis tegutseb Finantsinspektsiooni seaduse alusel Eesti riigi nimel ja on oma otsustes sõltumatu ning on
finantssektori turvavõrgu kõige olulisem lüli.
Tagatisfond kui üks finantssektori turvavõrgu osadest loodi avalik-õigusliku juriidilise isikuna, kuna tema
ülesanded on selgelt piiritletavad ja nende täitmise puhul peetakse oluliseks sõltumatust.27 Finantssektori
turvameetmete süsteemi käsitletakse laiemas ja kitsamas mõttes.28 Finantssektori turvavõrgu ülesehitus on riigiti
erinev ja sõltub paljuski riigi põhiseaduslikest aktidest.29
Järgmises tabelis on illustreeritud Tagatisfondi tänased peamised põhiülesanded või – funktsioonid ja täiendavad
ehk lisaülesanded või -funktsioonid.
Tabel nr 2. Tagatisfondi põhi- ja lisaülesanded
1. Tagatisfondi
põhifunktsioonid
hüvitab fondiosaliste klientidele nende hoiused, investeeringud ja muud
vahendid ning fondiosaliste poolt kohustusliku pensionifondi
osakuomanikele tekitatud kahju;
tagab kindlustusandja kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingute
kindlustusportfelli üleandmist teisele kindlustusandjale, tagades
pensionilepingute järgsed pensionimaksed kindlustusvõtjatele.
2. Tagatisfondi
põhifunktsioone
toetavad funktsioonid
või lisafunktsioonid
kogub pankadelt jt fondiosalistelt osamakseid;
kogub kriisilahendusmeetmete rakendamise rahastamiseks vajalikke
vahendeid;
tagab kogutud vahendite säilitamise (kasutades selleks sobivat
varahaldurit);
viib läbi stressiteste;
võtab vajadusel laenu hüvitiste väljamaksmiseks kui osafondidesse
kogutud vahenditest ei piisa;
teavitab avalikkust oma tegevusest.
Nagu eespool olevast tabelist näha, siis hetkel Eestis toimiv hoiuste tagamise skeem tegutseb pigem puhtalt
hüvitiste väljamaksja rollis ning aktiivset rolli kriisijuhtimisel ei oma (see roll aga tulevikus muutub – vt
käesoleva dokumendi peatükki 2.2.2). Lisaks nagu eespool juba märgitud, siis Tagatisfondi rahastatakse
fondiosaliste ühekordsete, korraliste ja erakorraliste tagantjärele makstavate osamaksete teel (mitte riigieelarve
vahendite arvel). Valdav on siiski viie osafondi finantseerimine fondiosaliste osamaksete kaudu (ex ante ehk
ennetavalt). Juhul kui mõne osafondi varast ei peaks piisama osafondi kohustuste täitmiseks, võib Tagatisfond
nõukogu otsuse alusel võtta laenu (nt krediidiasutustelt või teistelt isikutelt – nt riik, IMF, EBRD, teise riigi
tagatisskeem) või täita osafondi kohustused teise osafondi arvelt. Kui osafondi kohustuste täitmiseks ei piisa ka
nendest vahenditest, võib nõukogu taotleda riigilt Tagatisfondile laenu andmist või riigigarantiid Tagatisfondi
poolt võetavale laenule.
Järgmises tabelis on ära toodud summad, mida on igasse osafondi kogutud ja ka sihttasemed (st kui palju
soovitakse või on seatud eesmärgiks igasse osafondi koguda).
Tabel nr 3. Osafondide kogutud vahendid ja sihttasemed
Osafond Osafondi suurus Sihttase 2025. a. jooksul kogutud maksed
(tuh eurodes)
27 Uuring „Valitsussektori asutuste juriidiliste vormide ja ülesannete analüüsimetoodika“, PwC ja Praxis, 2016, lk, 23, 40. kättesaadav:
vs_asutuste_analuusimetoodika.pdf 28 Finantssektori turvameetmete süsteemi lülid kitsamas mõttes on, arvestades ülesandeid ja pädevust: keskpank, valitsus (pädev
ministeerium), tagatisskeem, pädev finantsjärelevalveasutus. Laiemas mõttes kuuluvad turvavõrgu lülide hulka ka tarbijakaitse organ,
ombudsmani institutsioon ning finantsettevõtjad ise (eelkõige avalikustamiskohustus, finantsettevõtja sisekontroll ja audiitorkontroll) ning
lõpuks ka avalikkus (kliendid). 29 Vt. Varasemat hoiuste tagatuse korraldust erinevates riikides: Deposit Insurance around the World: A Comprehensive Database, World
Bank Policy Research Working Paper 3628, June 2005.
9
(2025. a. 31.
detsembri seisuga)
Hoiuste tagamise
osafond
422 mln eurot ehk
1,73% tagatud
hoiustest
1,72% tagatud
hoiustest
Pangad: 33,3 mln eurot
Investori kaitse
osafond
2,03 mln eurot 2 000 000 eurot Pangad, Investeerimisühingud,
Fondivalitsejad: 75 817 eurot
Pensioni kaitse
osafond
12,7 mln eurot 1% pensionifondide
vara puhasväärtusest
Pensionifondivalitsejad: 242 487 eurot
Pensionilepingute
osafond
66 295 eurot Sihttaset kehtestatud ei
ole
Elukindlustusseltsid: 191
Kriisilahenduse
osafond
25 701 eurot 1% tagatud hoiustest Krediidiasutused/investeerimisühingud:
3 750 eurot (488 eurot kanti üle ühtsesse
kriisilahendusfondi
Tagatisfondi osafondide ülesanded on täpsemalt järgmised:
1) Hoiuste tagamise osafond - hoiuste tagamise osafondi võib pidada Tagatisfondi olulisemaks osafondiks, mille
üldisem eesmärk on suurendada pangandussüsteemi stabiilsust ja hoiustajate kaitset. Selle eesmärgi
saavutamiseks kogub Tagatisfond krediidiasutustelt osamakseid hoiuste tagamise osafondi ning hüvitab
hoiustajatele nende poolt krediidiasutusse paigutatud hoiused. See on ainuke osafond, mida on reaalselt
hüvitamiseks kasutatud.
2) Investorikaitse osafond – investorite kaitse on samuti üks olulisi tegureid usaldusväärse finantssektori
kujundamisel. Investorikaitse osafond ehk investeeringute tagamise skeem peab tagama investoritele
ühtlustatud miinimumtasemega kaitse, kui investeerimisasutus (pank, investeerimisühing, fondivalitseja) ei
suuda täita oma kohustusi oma investoritest klientide ees investeerimisasutuse maksejõuetuse korral.
Tagatisfond hüvitab investoritele nende poolt investeerimisasutuse kaudu paigutatud investeeringud.
Hüvitamisele ei kuulu väärtpaberite registri pidamise seaduse alusel tagatud investeeringud, niisamuti ei
hüvitata investeerimisriski realiseerimisel saadud kahju.
3) Pensionikaitse osafond – selle osafondi eesmärk on tagada kohustusliku pensionifondi osakuomanike poolt
paigutatud vahendite kaitse nii kohustusliku kogumispensioni kogumis- kui ka väljamaksete faasis. Eesmärgi
saavutamiseks kogutakse kohustuslike pensionifondide valitsejatelt osamakseid. Pensionikaitse osafondi arvel
hüvitatakse kohustusliku pensionifondi osakuomanikele tekitatud kahju, mida pensionifondivalitseja ei ole
Finantsinspektsiooni määratud tähtajaks osakuomanikule hüvitanud.
4) Pensionilepingute osafond - selle osafondi eesmärk on tagada kindlustusandjatega pensionilepinguid sõlminud
kindlustusvõtjate poolt paigutatud vahendite kaitse kohustusliku kogumispensioni väljamaksetele. Eesmärgi
saavutamiseks kogutakse sellesse osafondi pensionilepinguid sõlmivatelt kindlustusandjatelt osamakseid.
Pensionilepingute osafondi arvel toetatakse Eestis tegevusloa alusel tegutseva kindlustusandja ja teise EL
liikmesriigi kindlustusandja Eesti filiaali pensionilepingute kindlustusportfelli üleandmist teisele
kindlustusandjale esimese tegevusloa kehtetuks tunnistamise, erirežiimi kehtestamise või pankroti
väljakuulutamise korral. Toetamisega tagatakse pensionilepingute järgsed pensionimaksed kindlustusvõtjatele.
5) Kriisilahenduse osafond – tegemist on samuti eelrahastatava varakogumi/rahastuga, kuhu krediidiasutused ja
investeerimisühingud teevad sissemakseid. Osafondi vahendeid saab vajaduse korral kasutada kriisiolukorra
lahendamiseks, nt probleemse panga kohustuste garanteerimiseks, laenu andmiseks, probleemsete vara
omandamiseks, hüvitiste maksmiseks võlausaldajatele ja aktsionäridele juhul, kui see on põhjendatud.
Kriisilahenduse osafond erineb teistest Tagatisfondi osafondidest selle poolest, et osafondi vahendite
kasutamise otsustab Finantsinspektsioon kui kriisilahendusasutus. Krediidiasutuste makstavad kriisilahenduse
osafondi makseid kantakse kogusummas üle ühtsesse EL kriisilahendusfondi (SRF). SRFi ülekantavate
osamaksete suuruse määrab EL ühtne kriisilahendusorgan (SRB) ning Tagatisfond siinkohal nö kaasa rääkida
ei saa ning tegutseb puhtalt nende maksete kogujana.
Järgmises tabelis on ära toodud võimalikud näiteid kahjujuhtumitest ja hüvitamise määrad ning väljamaksmise
tähtajad.
Tabel nr 4. Võimalikud kahjujuhtumid osafondide lõikes ning hüvitamise määrad ja väljamaksmise tähtajad
Osafond Võimalik
kahjujuhtum
Hüvitamise üldmäär Täiendav hüvitise
määr
Hüvitise
väljamaksmise aeg
10
Hoiuste tagamise
osafond
Tegevusloa ära
võtmine
Panga maksejõuetus
või tõenäoline
maksejõuetus
Kuni 100 000 eurot ühe
hoiustaja kohta
100 000 eurot (kui
vahendid laekusid isiku
kontole seoses
kinnisvara
võõrandamisega)
Üldjuhul 7 tööpäeva
jooksul hoiuste
peatamise päevast
alates. Erandkorras
võib seda pikendada
kuni 10 tööpäeva
võrra.
Hoiuste tagamise
osafondi
kasutamine
kriisilahenduses
Kriisilahendusmeetme
või –õiguse toetamine
eeldusel, et sellega
tagatakse hoiustajatele
jätkuv juurdepääs oma
hoiustele
Fondi kohustused ei või
ühelgi juhul ületada:
- 50 protsenti TF nõukogu
poolt hoiuste tagamise
osafondi jaoks kehtestatud
rahastamise sihttasemest;
- kulusid, mida Fond oleks
samasugusel juhul kandnud
pankrotimenetluses.
Seaduses määratletud ei
ole
Seaduses määratletud
ei ole
Investorikaitse
osafond
Tegevusloa ära
võtmine
Panga,
investeerimisühingu
või fondivalitseja
maksejõuetus
20 000 eurot ühe investori
kohta
Seaduses määratletud ei
ole
Ühe kuu jooksul pärast
hüvitamisele kuuluva
investeeringu väärtuse
kindlaksmääramist.
Erandkorras võib seda
tähtaega pikendada.
Korraga võib seda
pikendada kuni 3 kuu
võrra, kuid kokku
mitte rohkem kui 12
kuud.
Pensionikaitse
osafond
Kui
pensionifondivalitseja
ei ole ise suutnud
vastavat kahju hüvitada
10 000 eurot pensionifondi
osakuomaniku kohta
90% sellest, mis ületab
10 000 eurot
10 tööpäeva
möödumisel
kogumispensionide
seaduse § 33 lõike 2
punktis 3 nimetatud
tähtajast.
Pensionilepingute
osafond
Pensionilepingute
kindlustusportfelli
üleandmisel tegevusloa
ära võtmisel või
maksejõuetuse käigus
Toetussumma leitakse
pensionilepingutele
vastavate tehniliste
eraldiste ja
kindlustusportfellile
vastava kattevara vahena
Lepingujärgsed
pensionimaksed on
tagatud täies ulatuses
kuni ühe rahvapensioni
määra suuruse igakuise
pensionimakse ulatuses
ning 90% ulatuses
nimetatud määra
ületavas ulatuses.
Seaduses määratletud
ei ole.
Kriisilahenduse
osafond
Kriisilahendusmeetmete
ja -õiguste rahastamine
Osafondi vahendeid võib
kriisilahendusmenetluses
kasutada üksnes ulatuses,
mis on vajalik
kriisilahendusmeetmete
tulemusliku rakendamise
tagamiseks
Seaduses määratletud ei
ole
Seaduses määratletud
ei ole.
Alates 2020. aasta 1. jaanuarist asub Tagatisfond aadressil Tallinnas (Sakala 4) ehk Finantsinspektsiooniga
samades ruumides. Tagatisfondi tegevusvõimekuse suurendamiseks ja ülesannete dubleerimise vähendamiseks
on tihendatud koostööd Tagatisfondi ja Finantsinspektsiooni vahel. Selle aluseks on koostöökokkulepe, mille
eesmärgiks on kasutada Finantsinspektsiooni olemasolevat infrastruktuuri ja ekspertteadmust. Varem Tagatisfondi
palgal olnud töötajad, välja arvatud Tagatisfondi juhataja, on viidud üle Finantsinspektsiooni koosseisu.
Fondi kõrgeim juhtimisorgan on Tagatisfondi nõukogu. Nõukogul on hetkel 9 liiget, kes on nimetatud Riigikogu,
Vabariigi Valitsuse, Eesti Panga presidendi, Finantsinspektsiooni, Eesti Pangaliidu ning investeerimisasutusi,
pensionifondivalitsejaid ja kindlustusandjaid esindavate organisatsioonide poolt. Tagatisfondi nõukogu volituste
tähtaeg on 4 aastat.
Tagatisfondi igapäevast tegevust juhib ja esindab Tagatisfondi juhataja, kes annab oma tegevusest aru nõukogule.
11
Tagatisfondi vara paigutamine toimub hetkel Eesti Pangalt sisse-ostetava investeerimisteenusena.
Tagatisfondi üks rolle on ka avalikkuse teavitamine – ehk eesmärgiks on teavitada erinevaid finantsteenuste
kasutajaid hoiuste ja investeeringute kaitsest ja hüvitamistingimustest, kasutades selleks veebilehti ja muid
võimalusi.
2.2. Rahvusvaheline standard ja EL õigusraamistik hoiuste tagamise skeemide osas
Tagatisskeemide loomise ja haldamise kohta on Rahvusvaheline Deposiidi Kindlustajate Assotsiatsioon (IADI)
koostöös Baseli Pangajärelevalve Komiteega (BCBS) vastu võtnud vastava standardi30 (edaspidi: hoiuse
kindlustuse standard) ja standardile vastavuse hindamise metodoloogia, mida ka IMF ja Maailmapank kasutavad
riikide vastavatele süsteemidele hinnangu andmisel.
2.2.1. Kehtiv hoiuste tagamise direktiiv
Algselt sätestati EL-s teatud ulatuses ühtne õiguslik raamistik hoiuste tagamise skeemide toimimise suhtes 1994.
aastal, direktiiviga 94/19/EÜ. See sätestas eelkõige selle, et liikmesriigil peab toimima vähemalt hoiuste
hüvitamise/väljamakse funktsioon (pay box function) ja hoius tuleb tagada vähemalt 20 000 euro ulatuses
hoiustaja kohta.
2008. a. finantskriis tõi välja seni kehtinud õigusliku raamistiku puudused. Hoiustajate usalduse tõstmiseks
suurendati hoiuste tagamist seniselt 20 000 euro tasemelt 50 000 euro tasemele ja hiljem 100 000 euroni. Hüvitiste
väljamaksete tähtaega vähendati 3 kuult 20 tööpäevale (erandkorras pikendatav kuni 30 tööpäevani).
Hetkel reguleerib hoiuste tagamise skeeme EL-s direktiiv 2014/49/EL31. Lisaks eeltoodule näeb see direktiiv
ette, et:
1) hüvitised tuleb välja maksta üldjuhul 7 tööpäeva jooksul;
2) sätestatud on nn eelrahastamiskord, mille kohaselt tuleb tagatisskeemi nö ette koguda 0,8% tagatud
hoiuste summast (ehk see on vastav sihttase, kui palju tagatisskeemi tuleb minimaalselt pankade käest
vahendeid koguda).
EL-s ei ole ühtlustatud aga hoiuste tagamise skeemide nn administratiivne pool (nt kas skeem peab olema avalik
õiguslik asutus/eraõiguslik asutus), samuti väljamaksete käivitumise täpsemad alused (triggers) ehk millised
sündmused kutsuvad esile väljamaksete tegemise, kaitset omavate hoiuste tüübid ning kaetuse maksimaalne
ulatus ning finantseerimise täpsed meetodid (ex-ante st ennetav/ex-post st tagantjärele). Lisaks ei ole EL tasemel
sisustatud, millised on hoiuste tagamise skeemi täpsemad funktsioonid ehk kas lisaks hoiuste hüvitamisele võiks
tagatisskeem olla ka nn likviidsusabi pakkuja, restruktureerimisele ja ühinemistele vahendaja, teatud ulatuses
omada ka järelevalvaja ning likvideerija/saneerija rolli.
Näiteks osades liikmesriikides on hoiuste tagamise skeemidel roll ka kriisisituatsioonides, kus pank/pangad
võivad vajada lühiajalist likviidsusabi, kuid nad ei ole muutunud veel päris maksejõuetuks. Ehk hoiuste tagamise
skeem saab nö pakkuda abi panga restruktureerimisel või reorganiseerimisel. Sellise võimaluse annavad direktiiv
2014/49/EL artikli 11 lõiked 3 ja 6. Eesti neid võimalusi oma õiguses kasutanud ei ole.
Kokkuvõttes ei reguleeri EL õigus tagatisskeemide institutsionaalset ülesehitust ega juhtimist ning see on
jäetud liikmesriikide endi otsustada ning valida. Võimu ja vastutuse jagamine turvavõrgu osade vahel on
avaliku võimu valiku küsimus ja individuaalne iga riigi olukorda arvestades.32
2.2.2. Muudatused hoiuste tagamise direktiivis
2026. a. 20. aprillil avaldati Euroopa Liidu Teatajas EL pangandus- ja kriisilahendusregulatsiooni muudatused,
mis mh sisaldavad ka hoiuste tagamise direktiivi muutmist33. Muudatused on üsna põhimõttelised. Liikmesriigid
peavad uued nõuded oma õigusesse üle võtma hiljemalt 2028. aasta 11. maiks.
Täpsemalt on muudatused järgmised:
a) tagatisskeemide vahendite kasutamise laiendamine
30 Core Principles for Effective Deposit Insurance Systems. A methodology for compliance assessment. 2014.a. täiendatud versioon.
Kättesaadav siit; Vt ka IADI „Handbook for the Assessment of Compliance with the Core Principles for Effective Deposit Insurance
Systems“ 2016, Kättesaadav siit 31 Direktiiv - 2014/49 - EN - EUR-Lex 32 FSF 2001. Basel, 2001,p 7. 33 Direktiivid 2026/804 ja 2026/806
12
tagatisskeem pole enam pelgalt „paybox“ ehk hüvitiste väljamaksja, vaid osaleb senisest suuremal määral
ka kriisilahendusmenetluses ja võib rakendada nn ennetusmeetmeid (reguleerib artikkel 11);
liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemid kasutavad likviidseid käibevahendeid selleks, et
rahastada kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 109 krediidiasutuste kriisilahendust (uus artikkel 11
lg 2);
liikmesriigid võivad lubada hoiuste tagamise skeemidel kasutada likviidseid käibevahendeid
ennetusmeetmete võtmiseks, kui täidetud on teatud tingimused (uus artikkel 11 lg 3);
kehtestatakse „least cost“ test (uus artikkel 11e) ja riskihindamise nõuded. S.t. igasugune n-ö muu
sekkumine (kriisilahendus) peab olema odavam kui klassikaline hüvitiste väljamaksmine;
b) teatud hoiuste kaitse suureneb
nn „temporay high balances“ peaksid olema kaitstud vähemalt 500 000 euro ulatuses (täna kehtiva
100 000 euro asemel) ulatuses ning elamukinnisvaraga tehtud kinnisvaratehingute puhul võib liikmesriik
selle tõsta maksimaalselt kuni 2 500 000 euroni (artikkel 6).
c) ühtlustatakse piiriülest koostööd
tugevdatakse koostööd päritoluliikmesriigi (home) hoiuste tagamise skeemi ja vastuvõtva (host)
liikmesriigi hoiuste tagamise skeemi vahel, s.t. üldisest koostöökohustusest saab detailsem,
standardiseeritum koostööraamistik (artikkel 14);
lisaks võib päritoluliikmesriigi hoiuste tagamise skeem otsustada maksta hüvitist otse teises liikmesriigis
asuvate filiaalide hoiustajatele, kui täidetud on teatud tingimused.
d) täpsustatakse aruandlusega seonduvat
tagatisskeem peab esitama regulaarseid aruandeid Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele (EBA) ning
avalikustama rohkem infot, sellega suureneb Tagatisfondi halduskoormus (artikkel 16a).
Seega eeltoodust tulenevalt ei ole tagatisskeem enam “passiivne maksja”, Tagatisfondi funktsionaalne roll
muutub, mis toob endaga kaasa uusi kohustusi/ülesandeid. Samuti eeltoodud punktile b võib Tagatisfondil tekkida
suurem väljamaksekohustus (see sõltub mh edaspidi sellest, et kui kõrgele Eestis plaanitakse maksimaalne
hüvitamise määr tõsta).
2.3. EL õigus muude tagatisskeemide osas
EL-s reguleerib investeeringute tagamist EL direktiiv 1997/9/EÜ investeeringute kaitse skeemide kohta.34
Praegune Euroopa Liidu investorikaitse raamistik näeb ette ainult minimaalse ühtlustamise põhimõtted, jättes
liikmesriikidele võimaluse suuresti siseriiklikult reguleerida investorite kaitset.
2010. a. avaldas Euroopa Komisjon investorikaitse direktiivi uue ettepaneku, kuid selle menetlus on EL tasemel
peatunud. Investorikaitse skeemide muudatusettepanekud puudutavad järgmisi eesmärke:
mõistete ning üldiste sätete sõnastuse kaasajastamine ning investeeringute kaitse ulatuse täpsustamine;
turumanipulatsiooniga seotud nõuete tagatisskeemist välja jätmine;
skeemide rahastamise põhialuste kokkuleppimine;
väljamaksete ulatuse ehk tagatuse suurendamine 50 000 euroni;
hüvitamisjuhtumite puhul skeemist väljamakse tegemise tähtaegade lühendamine;
investoritele jagatava informatsiooninõuete täpsustamine.
Hetkel on menetluses kindlustusandjate kriiside ennetamise ja lahendamise seaduse (KKELS) eelnõu35,
mille kohaselt luuakse Tagatisfondi juurde uus osafond – kindlustusandjate kriisilahenduse osafond – kuhu haka-
takse koguma rahalisi vahendeid tagantjärele makstavate osamaksete kaudu hüvitise maksmiseks ja varade
üleandmise toetamiseks.
Üldiselt – kindlustuse tagamise skeemid kasutavad kindlustussektori kogutud makseid, et pakkuda kindlustus-
võtjatele, soodustatud isikutele ja kahju kannatanud pooltele viimase abinõuna kaitset, kui nende kindlustusandja
34 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:31997L0009&from=GA 35 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/39ec4be2-604d-48dc-9efd-13d3ab4c2649
13
ei suuda maksejõuetuse korral täita oma lepingulisi kohustusi. Praegu puudub ELis nende skeemide jaoks ühtlus-
tatud raamistik.36 Enamik liikmesriike on loonud ühe või mitu skeemi, sageli vastusena varasematele kindlustu-
sandjate maksejõuetuse juhtumitele, kuid need erinevad oma ulatuse, omaduste ja ülesehituse poolest. Kindlustu-
sandjate kriisilahendust reguleeriva direktiivi (EL) 2025/1 artikli 98 kohaselt esitab Euroopa Komisjon hiljemalt
29. jaanuariks 2027 pärast Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutusega (EIOPA) konsul-
teerimist Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse kindlustuse tagamise skeemide ühiste
miinimumstandardite asjakohasust EL-s. See tähendab, et kindlustusandjatele võib siiski lähitulevikus tekkida
tagatisskeem lisaks kriisilahenduse raamistikule.
2.4. Kaugem tulevik – võimalik ühtne hoiuste tagamise skeem
2015. a. pakkus Euroopa Komisjon EL Pangandusliidu raames välja ka EL ühtse hoiuste tagamise skeemi või
fondi loomise (European deposit insurance scheme – EDIS). Selle laiem eesmärk on tagada võrdne hoiustajate
kohtlemine üle EL-i. Lisaks suurendavad erinevused liikmesriikide hoiuste tagamise skeemide toimimises ka
otseselt pankade kulutusi ning võivad osutada barjäärideks/takistusteks pangandusgruppidele liikudes ühelt
struktuurilt teisele ja moonutada konkurentsi.
EDIS-e esialgne sisu oli lühidalt järgmine:
1) minnakse järk-järgult üle ühisele tagamisele või kindlustamisele (3 etappi, vt allolevat joonist);
2) hoiuste tagamise rahastamine toimub lõpuks ühtsel Euroopa tasandil (kõikide liikmesriikide pangad
teevad sinna sissemakseid);
3) otsused seoses osamaksete kogumisega pankade poolt ja hüvitiste väljamaksmisega tehakse keskselt
Euroopa Ühtse Kriisilahendusasutuse (Single Resolution Board, SRB) poolt;
4) liikmesriikide hoiuste tagamise skeemid küll säilivad, kuid need tegelevad üksnes hüvitiste väljamaksete
administreerimisega ja esindavad SRB-d kohalikus maksejõuetusmenetluses (nt kui pank muutub
maksejõuetuks ja tagatisskeem osaleb pankrotivara jaotamisel).
Joonis nr 2. Euroopa Komisjoni algne ettepanek ühise hoiusekindlustuse (EDIS) kohta. Allikas: Euroopa Komisjon,
autorite kohendused
Siiski takerdus EDISe loomine liikmesriikide erimeelsuste tõttu, eelkõige seoses järgmiste teemadega:
1) tagamise ulatus ehk kohaldamisala – kas EDIS peaks kohalduma üksnes nn suurematele pankadele või
kõigile pankadele või lisaks ka muudele hoiuseid kaasavatele finantsasutustele (nt ühistud);
2) kehtiva hoiuste tagamise direktiivist 2014/49/EL tulenevate riiklike valikute vähendamine või kaotamine
(nt liikmesriik võib hetkel näha teatud juhtudel ette suurema tagamise määra kui 100 000 eurot);
36 2021. aasta juunis leppisid kaasseadusandjad kokku liikluskindlustuse direktiivi (2009/103/EÜ) muudatuses, mille kohaselt peavad
liikmesriigid määrama haldusorgani, kes hüvitab õnnetuses kannatanule kahju, kui kannatanu kindlustanud ettevõtja on maksejõuetu. Seda
õigusakti kindlustuse tagamise skeemidega seotud töö edasilükkamise otsus ei mõjuta.
14
3) milline oleks täpne otsustusmehhanism EDIS puhul, kas keskne otsustusroll oleks üksnes SRB-l või
tuleks huvide konflikti vältimiseks luua eraldi nõukogu hoiuste hüvitamisega seotud otsuste tegemiseks,
kas liikmesriigile endale jääb ka mingi otsustusõigus, mis ulatuses saab sekkuda liikmesriigis
läbiviidavasse krediidiasutuse maksejõuetusmenetlusse jms;
4) rahastamise alused – kas kõik EL pangad (nii suured kui ka väikesed) maksaksid otse keskelt tasusid
EDIS-le või on liikmesriikide tagatisskeemidel ka siin mingi roll/finantseerimise koormus. Lisaks mis on
metoodika – kas maksed oleksid riskipõhised jms;
5) EDIS-sse kogutud vahendite kasutamine – kas kasutatakse ainult väljamaksete tegemiseks (paybox) või
ka ennetavate meetmete rakendamisel (nn likviidsusabi pangale);
6) kas ELTL artikkel 114 on õiguslikult piisav/asjakohane alus EDIS-e loomiseks või tuleks see luua nt
liikmesriikide vahelise leppega.
Hetkel valmistab Euroopa Komisjon ette uut käsitlust Pangandusliidu edasiarendamiseks, kus mh puudutakse
EDIS-t 15. juulil 2026 avaldatavas EL pangandussektori konkurentsivõime raportis. Euroopa Komisjon kavatseb
esitada 2027. aasta esimeses kvartalis vastavad õiguslikud ettepanekud.
Viimastel aastatel on toimunud mõningane edasiminek, kuid lähiajal (s.t. lähiaastatel) kokkulepet EDISe
jõustumiseks oodata samas ei ole. Realistlik on eeldada, et isegi kui Euroopa Komisjon esitab 2027. aastal EDISe
uue õigusliku ettepaneku, võtab tegelik kokkulepe ja rakendamine veel mitu aastat (seda hoolimata sellest, et EL
institutsioonid on kokku leppinud konkreetsetes tähtaegades ettepanekute esitamiseks ja kokkulepeteks).37
2.5. Teiste liikmesriikide tagatisskeemide korraldus
Rahvusvahelises praktikas toimub hoiuste tagamine tavaliselt selleks spetsiaalselt loodud kas era- või avalik-
õigusliku fondi38 kaudu, kuhu pangad (või ka investeerimisasutused ja pensionifondivalitsejad) on kohustatud
tegema makseid kindlaksmääratud suuruses. Fondi peamine ülesanne nn kitsa mudeli39 kohaselt on üksnes
rahaliste vahendite valitsemine ja kasutamine sihtotstarbeliselt hüvitiste väljamaksmiseks.
Sõltumata sellest, kas tagatisskeem on asutatud avalik-õigusliku või eraõigusliku sihtasutusena, tuntakse
kirjanduses tagatisskeemi nn kitsast või laia mudelit. Kitsa mudeli korral on ülesandeks koguda pankadelt
osamakseid ja hallata kogutud vahendeid. Ning panga maksejõuetuse korral maksta hüvitised kiiresti välja, et
võimalikult vähe kahjustada sektori usaldusväärsust, samuti informeerida avalikkust sellise skeemi olemasolust.
Ehk lühidalt tagada eelkõige väikehoiustajatele võimalikult kiire hüvitiste väljamaksmine.
Nn laia mudeli korral on tagatisskeemil lisaks nn probleemsele pangale likviidsusabi pakkumise või maksevõime
taastamise pädevus.
Kokkuvõttes on tagatisskeemide institutsionaalne korraldus liikmesriikides erinev, sest Euroopa õigus ei reguleeri
tagatisskeemide administratiivset ega juriidilist ülesehitust.40 Mitmetes Euroopa riikides on hoiuste
tagatisskeemide haldamine olnud eraõigusliku juriidilise isiku ülesanne – näiteks Itaalia, Saksa, Austria, ka
Hispaanias. Seoses viimase finantskriisiga on alates 2011. a. läbi viidud selles valdkonnas vastavad reformid,
näiteks Hispaanias on nüüd oluline roll Hispaania Keskpangal.41 Mõnedes riikides, näiteks Lätis, on tagatisskeem
seotud keskpangaga.
Tabel nr 5. Tagatisskeemide mudelid EL liikmesriikides
37 https://www.consilium.europa.eu/et/policies/boosting-eu-competitiveness-the-way-forward/
https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-8473-2026-INIT/et/pdf, https://finance.ec.europa.eu/regulation-and-
supervision/consultations-0/targeted-consultation-competitiveness-eu-banking-sector-2026_en 38 Fond ehk meie õiguses sihtasutus kui juriidilisest isikust varakogum, mis on pandud teenima asutaja poolt määratud eesmärke –
eesmärgid ei ole liikmete huvides, vaid asutaja poolt määratud kolmandate isikute huvides. Sihtasutuse eesmärke realiseerivad tema organid
(mitte asutaja), kes on kohustatud sihtasutuse varaga eesmärke realiseerima. 39 Sõltumata sellest, kas tagatisskeem on asutatud avalik-õigusliku või eraõigusliku sihtasutusena, tuntakse kirjanduses tagatisskeemi nn
kitsast või laia mudelit. Kitsa mudeli korral on ülesandeks: kindlustada väikehoiustajaid, koguda makseid ja hallata kogutud vahendeid
tagades selle kaudu pangandussektori usaldusväärsust ja panga maksejõuetuse korral maksta hüvitised kiiresti välja, et võimalikult vähe
kahjustada sektori usaldusväärsust; informeerida avalikkust HTF olemasolust, tegevusest. Laia mudeli korral on tagatisskeemil panga maksevõime taastamise pädevus ja sellisele võimalusele osundab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/19/EL põhjenduspunkt
„see ei tohiks piirata tagatisskeemi õigust võtta vajalikke meetmeid raskustes oleva krediidiasutuse päästmiseks. 40 Vt. Varasemat hoiuste tagatuse korraldust erinevates riikides: Deposit Insurance around the World:A Comprehensive Database, World
Bank Policy Research Working Paper 3628, June 2005. 41 Vt. The Political Economy of European Banking Union – Oxford University Press 2016
15
Riik Hoiuste tagamise skeemi juriidiline vorm Funktsioonid
Hispaania Asub keskpanga juures, koosneb kolmest eraldi fondist
erinevat tüüpi pankadele (Fondo de Garantía de Depósitos
de Entídades de Crédito).
Hoiuste hüvitamine
Kriisilahendus, restruktureerimise aga
ka likvideerimismenetluse sh varade
müügi toetamine
Leedu Eraldi nö riiklik institutsioon (The state company „Deposit
and Investment Insurance“).
Hoiuste hüvitamine
Läti Järelevalve, kriisilahendusasutus ja hoiuste tagamine on
kõik keskpangas.
Finantsjärelevalve
Hoiuste hüvitamine
Kriisilahendus
Poola Eraldiseisev juriidiline isik hoiuste tagamise ja
kriisilahenduse tarvis, mis ei ole avalik-õiguslik isik ega ka
avaliku finantssektori osa (Bank Guarantee Fund).
Hoiuste tagamine
Kriisilahendus
Rootsi Hoiuste tagamine ja kriisilahendus on riigikassa juures
(National Debt Office)
Hoiuste hüvitamine
Kriisilahendus
Saksamaa 4 eraõiguslikku tagatisskeemi tulenevalt krediidiasutuste
vormist, millest 2 on vabatahtlikud (institutional protection
schemes).
Hoiuste hüvitamine
Soome Eraldiseisev seaduse alusel loodud asutus/agentuur
(Financial Stability Authority).
Hoiuste tagamine/hüvitamine
Kriisilahendus
3. PROBLEEM, SIHTRÜHM JA EESMÄRK
3.1. Probleemide kirjeldus
A. Tagatisfondi praeguse institutsionaalse ja juhtimise korralduse võimalik küsitavus
Nagu eespool viidatud, tegutseb Tagatisfond eraldiseisva avalik-õigusliku isikuna. EL-i hoiuste tagamise
direktiivi 2014/49/EL artikkel 4 lõige 1 sätestab liikmesriikide kohustuse tagada „ühe või mitme hoiuste tagamise
skeemi sisseseadmise ja riikliku tunnustamise oma territooriumil“. Seisukohta, et hoiuste tagamise funktsioon on
avalik ülesanne ehk riigi kohustus, on väljendanud oma praktikas ka Euroopa Kohus. Seejuures tuleb arvestada,
et kolmandaid isikuid soosivatel EL direktiivide sätetel on vahetu mõju, nii et üksikisikul on võimalik neile
siseriiklikus kohtus toetuda.42 Samas ei määratle EL regulatsioon, millises vormis peab riik eelnimetatud avalikku
ülesannet täitma ehk see valik on jäetud liikmesriigile endale.
Tagatisfondis töötab hetkel juhataja ning on eraldiseisev üheksaliikmeline nõukogu. Igapäevaste tööülesannete ja
funktsioonide täitmine toimub koostööleppe vahendusel aga Finantsinspektsiooni poolt. Seetõttu tekib küsimus –
et kas praegune juriidiline vorm (avalik-õiguslik isik) ja juhtimisraamistik (eraldi juhataja, nõukogu) on jätkuvalt
asjakohane, sh kulutõhus.
B. Tagatisfondi funktsioonid ja tema iseseisev võimekus neid piisavalt efektiivselt täita
Tagatisfond tegutseb Tagatisfondi seaduse alusel, mis võeti Riigikogu poolt vastu 2002. aastal ehk ca 25 aastat
tagasi. Sel ajal kehtinud hoiuste tagamise skeemide ülesandeid reguleerivad EL-i õigusaktid olid tagatisskeemi
haldaja suhtes oluliselt üldisemad ja nendes sätestati toona tänasega võrreldes oluliselt vähem kohustusi.
Hüvitiste väljamaksmise kohustuste täitmisele sätestati toona pikemad tähtajad. Näiteks pidid tagatisskeemid
olema suutelised rahuldama hoiustajate nõuded kolme kuu jooksul alates hoiuste peatamise päevast. Täna kehtiva
regulatsiooni kohaselt peab Tagatisfond olema võimeline välja maksma hoiustajatele hüvitised seitsme
tööpäevaga. 2018. aastal toimunud Versobank AS hüvitusjuhtum näitas, et nn kriisiolukorras vajab Tagatisfond
oluliselt rohkem nii inim- kui muud ressurssi võrreldes tavaolukorraga, sh toimivat infosüsteemi
andmevahetuseks ja hüvitiste määramiseks. Samuti esineb vajadus sõlmida agentpankadega siduvad kokkulepped
hüvitiste väljamaksmiseks seitsme tööpäevase ajaraamiga. Tagatisfond on selle tarvis sõlminud vastava lepingu
AS-iga LHV Pank.
Muutunud on ka Eesti pangandusturg ja turu struktuur. Hetkel kuulub Eesti hoiuste tagamise süsteemi (hoiuste
tagamise osafondi) kokku 8 panka. Siin on oluline silmas pidada, et millised pangad on tunnistatud kriisilahenduse
mõttes süsteemselt oluliseks.
42 Vt. näiteks Euroopa Kohtu otsus asjas C-222/02 või liidetud kohtuasjas C-688/15 ja C-109/16
16
Süsteemselt olulised on sellised pangad, mille tõrgeteta toimimine on tähtis Eesti või EL-i finantssüsteemi ja
majanduse jaoks. Neile kehtestatud kõrgemad kapitalipuhvrid aitavad kogu finantssüsteemi toimekindlust ning
vähendada selliste pankade võimaliku maksejõuetuse negatiivset mõju maksumaksjale. Kuna EL pankade
finantskriiside ennetamise ja lahendamise regulatsioon on seni lähtunud eeldusest, et eelkõige süsteemselt
olulistes pankades tekkivad probleemid lahendatakse läbi kriisilahendusmenetluse, siis on hoiuste tagamise
skeemi peamine roll olnud maksejõuetuks muutunud mittesüsteemsete (keskmiste ja väiksemate) pankade
hoiustajatele tagatud hoiuste hüvitamine. Eesti pangandussektori väiksust ja kontsentreeritust arvestades võib
siiski ka mõne väiksema või keskmise panga maksejõuetus omada finantsstabiilsusele laiemat mõju, mistõttu ei
pruugi kriisilahendus ja hoiuste hüvitamine olla rangelt eristatavad alternatiivid (vt eespool punkti 2.2.2, mis
käsitleb viimaseid muudatusi hoiuste tagamise direktiivis – vastavalt nendele muudatustele ei pruugi hoiuste
tagamise skeemi roll piirduda Eesti kontekstis üksnes hoiustajate hüvitamisega maksejõuetuse korral, vaid hoiuste
tagamise skeemi vahendeid võidakse kasutada ka väiksemate ja keskmise suurusega pankade ning potentsiaalselt
ka suuremate Eesti pankade kriisilahenduse toetamiseks, kui avaliku huvi hinnang õigustab panga tegevuse
jätkamist kriisilahendusmenetluse kaudu ja kriisilahendusasutuse hinnangul on hoiuste tagamise skeemi
kasutamine õigustatud).
Hetkel katavad hoiuste tagamise osafondi kogutud vahendid üksnes ühe väikepanga hoiuseid, kui vastav
hüvitamisjuhtum peaks tekkima. See tähendab, et juba suuruselt järgmise väikepanga hoiuste hüvitamine eeldab
Tagatisfondilt valmisolekut laenu võtmiseks hoiuste hüvitamise läbiviimisel.
Aja jooksul on täna kehtivast EL hoiuste tagamise direktiivist 2014/49/EL ja EL kriisilahendamise direktiivist
2014/59/EL ja siseriiklikust õigusest tulenevalt lisandunud Tagatisfondile ja ka Finantsinspektsioonile täiendavad
ülesanded, millistest kõige kaalukamad ja mahukamad on seotud finantskriisi ennetamise ja lahendamisega.
Tagatisfondi ülesanded on tihedalt seotud Finantsinspektsiooni ülesannetega, eelkõige hüvitusjuhtumi korral, kui
panga tegevus lõpetatakse või ka finantskriisi lahendamisel. Samas on Tagatisfondil mitmeid sarnaseid ülesandeid
ka Finantsinspektsiooni järelevalvelise tegevusega, näiteks hüvitiste väljamaksmise võimekuse hindamiseks
krediidiasutuste stressitesti läbiviimine. Lisaks hoiuste ja muude vahendite hüvitamise võimekusele peab
Tagatisfondil olema tegevusvõimekus, sh IT alane, ka muude ja pigem just igapäevaülesannete täitmisel – sh
stressitesti koostamine, tagatisskeemide võrgustike töös osalemine jne.
Kui tegemist on teises liikmesriigis asuva panga Eesti filiaali hüvitamisjuhtumiga, lisandub sellises olukorras ka
andmevahetus ja suhtlus teiste riikide tagatisskeemidega. Koostöökokkulepped on sõlmitud Läti ja Leedu ta-
gatisskeemidega, samuti Soome tagatisskeemiga.
Tagatisfond peab osalema ka rahvusvaheliste organisatsioonide ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse
töögruppide, komiteede töös. Lisaks on Tagatisfondi jaoks oluline luua tihedad kontaktid teiste liikmesriikide
tagatisskeemidega ning Tagatisfondi tegevusega puutumust omavate rahvusvaheliste organisatsioonidega (EFDI,
SRB), et hoida end pidevalt kursis Tagatisfondi jaoks oluliste teemadega ka Euroopa tasandil.
EL õiguse kohaselt võib riigisisese õigusega panna tagatisskeemidele ülesandeid, mis on seotud skeemi rahaliste
vahendite kasutamisega krediidiasutuse maksejõuetuse ennetamisel, et sellel teel vältida hoiustajatele hüvitiste
maksmise kulusid ja muud negatiivset mõju ühiskonnale. Sellise ülesande täitmiseks vajaks Tagatisfond asjako-
haseid/täiendavaid süsteeme.
Praeguse korralduse osas võib ilmselt tõdeda, et Tagatisfondil endal on täna mitte ülemäära suur iseseisev
võimekus teha avalikku kommunikatsiooni, korraldada efektiivsel määral andmeedastust ja andmete
valideerimist, koostada hüvitiste saajate nimekirja, lahendada hüvitisjuhtumil tekkivaid intsidente ja osaleda
rahvusvahelises koostöös.
Lisaks võib eeltoodud võimekus veelgi kahaneda kui tulevikus lisaks hoiuste hüvitamise kohustusele lisandu-
vad Tagatisfondile uued ülesanded, mille täitmine nõuaks oluliselt enamate erineva kompetentsiga töötajate pal-
kamist ja täiendavaid investeeringuid.
Arvestades seega tulevasid lisanduvaid kohustusi, samuti nende sarnasust Finantsinspektsiooni kohustustega, tu-
leks leida vastus küsimusele, et kuidas lahendada kõige otstarbekamalt, tõhusamalt ja ressursse säästvamalt pike-
mas perspektiivis kõikide Tagatisfondi funktsioonide nõuetekohast täitmist, seejuures silmas pidades hoiustajate,
investorite kindlustunnet ja finantssektori turvavõrgu tasakaalustatud toimimist.
17
Õiguskirjanduses on väljendatud seisukohta, et viie töötajaga või alla selle opereeriv tagatisskeem ei ole võimeline
täitma olulist rolli finantsturvalisuse võrgustikus43. Juba täna on Tagatisfondil keeruline iseseisvalt täita endale
seatud ülesandeid, mistõttu on kasutatud võimalust pöörduda teiste turvavõrgustiku kuuluvate asutuste, eelkõige
Finantsinspektsiooni poole abi saamiseks. Riigi seisukohalt ei ole avalikus halduses mõistlik ega otstarbekas luua
ega käigus hoida dubleerivaid institutsioone ega süsteeme.
C. Tagatisfondi vahendid võivad olla ebapiisavad (sh osamaksete kogumine ja vahendite paigutamine)
Nagu eespool märgitud, on hoiuste tagamise osafondi kogutud kõige rohkem vahendeid – 423,4 mln eurot
(31.03.2026. a. seisuga). Samas hüvitamisele kuuluvate hoiuste jääk (st kõlblike ja tagatud hoiuste jääk) kokku
2026. a. 31. märtsi lõpu seisuga oli 24,3 mlrd eurot. Hoiuste tagamise fondi kogutud vahendid moodustavad 1,74%
kõikidest hüvitamisele kuuluvatest hoiustest. Teistesse osafondidesse kogutud summad on tunduvalt väiksemad.
Osafondidesse kogutavate mahtude analüüs tehakse Finantsinspektsiooniga koostöös ning sihttasemed (st kui suur
võiks olla osafondi maht) otsustatakse nõukogu liikmetega arutelude tulemusel. Siiski vajaksid osafondide ma-
huprognoosid põhjalikumat analüüsi/prognoosi võimekust, mis Tagatisfondis ei pruugi hetkel olla eeldatud tase-
mel. Küll aga on selline võimekus ja vajalik kompetents olemas Finantsinspektsioonis.
Teisalt on selge, et osafondidesse kogutud vahenditest ei piisa suurema hüvitisjuhtumi korral, mistõttu täiendava
rahastamise võimaluste olemasolu on väga oluline. Seadusega on loodud võimalus hüvitamisjuhtumil täiendavat
rahastust hankida. Samas laenamine turuosalistelt või teiste riikide hoiuste tagamise skeemidelt võib praktikas
olla problemaatiline ajakriitilisusest või turutingimuste seisukohast. Seetõttu tuleks Tagatisfondil paika panna
konkreetne finantseerimise skeem, sh tingimused, kuidas finantseerimine toimub. Sealhulgas tuleks kaardistada
või sõlmida eelkokkulepped, kas riigi või turuosalistega vajadusel täiendava rahastuse saamiseks, et Tagatisfondi
hüvitamise kohustused õigeaegselt täita.
Eelpool toodud probleeme silmas pidades ja selleks, et tagada seadusest tulenevate kohustuste otstarbekamal viisil
täitmine, sõlmiti 2019. aasta 16. detsembril Tagatisfondi ja Finantsinspektsiooni vahel koostöökokkulepe, millega
soovitakse:
1) tõhustada Tagatisfondi tegevussuutlikkust kasutades Finantsinspektsiooni olemasolevat infrastruktuuri
ning vältida eraldiseisvat tugifunktsiooni dubleerimist Tagatisfondi poolt;
2) tagada piisava ja kvaliteetse ressursi olemasolu Tagatisfondi seadusest tulenevate ülesannete sujuvaks ja
tõrgeteta täitmiseks, samuti pakkuda tuge asjassepuutuvate Finantsinspektsiooni ülesannete täitmiseks;
3) tagada sünergia kriisilahendusasutuse ja hoiuste tagamise skeemi otsustusprotsessides ning riigi tasandil
koordineeritud kriisilahendusprotsess;
4) tagada poolte seadusest tulenevate ülesannete täitmise kuluefektiivsus.
Koostöökokkuleppe esemeks on Finantsinspektsiooni ja Tagatisfondi vahelise koostöö korraldamine eespool
nimetatud eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas koostöö korraldamiseks vajalike Tagatisfondile osutatavate
teenuste kirjeldus, teenuste osutamise ning osutatud teenuste eest tasumise kord.
3.2. Sihtrühm
Käesoleva VTK sihtrühm on esitatud järgmises tabelis.
Tabel nr 6. Sihtrühmad ja nende suurused
Sihtrühm Sihtrühma kuuluvate isikute arv
I – Riiklikud institutsioonid
Tagatisfond
Finantsinspektsioon
Rahandusministeerium
II – Tagatisfondi osalised Krediidiasutused
Investeerimisühingud
Fondivalitsejad
Pensionifondivalitsejad
Kindlustusandjad
III –
hoiustajad/investorid/muud
kliendid
Klientide all võib käsitleda kõiki pankade kliente, kes on sõlminud hoiuse
või makseteenuse kasutamise leppe või neid, kes plaanivad seda tulevikus
teha. Sisuliselt võiks öelda, et peaaegu kõik eelkõige täisealised, aga ka
43 J. Kerlin, The Role of Deposit Guarantee Schemes as a Financial Safety Net in the European Union – Palgrave Macmillan Studies in
Banking and Financial Institutions, 2017
18
alaealised (alates 7.ndast eluaastast) Eesti inimesed ning Eestis tegutsevad
ettevõtjad.
2025. a. lõpu seisuga oli kõlblike hoiuste arv 35,3 miljonit (sisaldab ka
välisriikide kodanike hoiuseid) ja sellest kuulub tagamisele 24,4 mln eurot
Tagatisfondi poolt. Tagatisfondi statistika kohaselt on ligi 25% hoiustest
sellised, kus on alla 10 euro. Ja 45% hoiustest on sellised, mille jääk on
vahemikus 11–2556 eurot.
Lisaks tänase seisuga oli Eestis avatud 850 073 II samba pensionikontot.44
Niisamuti võib klientidena käsitleda pensionilepingute kindlustusvõtjaid,
keda 2025. aasta lõpu seisuga oli 3785 ning investeerimisteenuse
kasutajaid. Viimaste täpset arvu ei ole võimalik VTK autoritel välja tuua.
Tagatisfondi osalised on kõik isikud, kellel on kohustus maksta erinevatesse Tagatisfondi juures olevatesse
fondidesse osamakseid. Järgmises tabelis on välja toodud, kes on täna Tagatisfondi osalised.
Tabel nr 7. Tagatisfondi praegused osalised osafondide kaupa
Hoiuste Tagamise
osafond
Investorikaitse osafond Pensionikaitse osafond Pensionilepingute osafond Kriisilahenduse osafond
Eestis tegevusloa
alusel tegutsevad
krediidiasutused:
AS Inbank
AS LHV Pank
AS SEB Pank
Bigbank AS
Coop Pank AS
Holm Bank AS
Luminor Bank AS
Swedbank AS
Eestis
investeerimisteenust
pakkuvad
krediidiasutused:
AS LHV Pank
AS SEB Pank
Bigbank AS
Coop Pank AS
Luminor Bank AS
Swedbank AS
Investeerimisühingud:
Aktsiaselts KAWE
KAPITAL
AS Redgate Capital
Venturebeam Markets AS
Lightyear Europe AS
Plus500EE AS
Wise Assets Europe AS
Fondivalitsejad:
Aktsiaselts LHV
Varahaldus
Aktsiaselts SEB
Varahaldus
Aktsiaselts Trigon Asset
Management
AS Avaron Asset
Management
Limestone Platform AS
Swedbank
Investeerimisfondid
Aktsiaselts
Pensionifondivalitsejad:
Aktsiaselts LHV Varahaldus
Aktsiaselts SEB Varahaldus
Luminor Pensions Estonia
AS
Swedbank
Investeerimisfondid
Aktsiaselts
Tuleva Fondid AS
Elukindlustusseltsid:
Compensa Life Vienna
Insurance Group SE
Eestis tegevusloa alusel
tegutsevad
krediidiasutused
AS Inbank
AS LHV Pank
AS SEB Pank
Bigbank AS
Coop Pank AS
Holm Bank AS
Luminor Bank AS
Swedbank AS
Investeerimisühingud
PLUS 500EE AS 1 833
0
Finantsinspektsioon on autonoomse pädevuse ja eelarvega finantsjärelevalve ning finantskriisi lahendamise asu-
tus, mis tegutseb Eesti riigi nimel ja on oma otsustes sõltumatu.
Finantsinspektsioon teostab alates 2002. aastast riiklikku järelevalvet Finantsinspektsioonilt tegevusloa saanud
pankade, kindlustusseltside, kindlustusvahendajate, investeerimisühingute, fondivalitsejate, investeerimis- ja pen-
sionifondide, makseasutuste, e-raha asutuste, krediidiandjate ja -vahendajate ning väärtpaberituru üle. Muuhulgas
täidab Finantsinspektsioon ka Euroopa Liidu otsekohalduvatest määrustest tulenevaid ülesandeid.
44 https://www.pensionikeskus.ee/statistika/ii-sammas/avatud-pensionikontode-arv/
19
Lisaks finantsjärelevalve teostamisele loodi 2015. aastal Finantsinspektsioonis eraldiseisev finantskriisi lahenda-
mise üksus. Vastavalt finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses ning krediidiasutuste seaduses sätestatule
on selle ülesanne pankade, investeerimisühingute ning nendega ühte gruppi kuuluvate isikute suhtes erinevate
kriisilahendusega seotud ülesannete teostamine (eelkõige kriisilahenduskõlblikkuse hindamine ja kriisilahendus-
kavade ettevalmistamine, omavahendite ja kõlblike kohustuste minimaalse taseme nõude kehtestamine). Kriisila-
henduskava koostamine on nö ennetav planeerimine, kus sätestatakse kriisilahendusmeetmete valikud, mis võe-
takse aluseks krediidiasutuse jt subjektide võimaliku maksejõuetuse või selle ohu korral (sh arvestatakse ka seda
kuidas tagada krediidiasutuse kriitiliste funktsioonide jätkuvus).
Lisaks on kriisilahendamise alla kuuluvad subjektid ka tuletistehinguid kliirivad osapooled ehk kesksed vastas-
pooled (CCP-d) vastavalt EL määrusele (EL) 2021/23 kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisi-
lahenduse raamistiku kohta. Nimetatud määrusega on sätestatud reeglid olukorraks, kui on oht nende maksejõue-
tuks muutumise osas. Määrust rakendatakse alates 2022. a. 12. augustist. Eelnimetatud määruse kohaselt peab iga
liikmesriik määrama õigusaktiga kriisilahendusasutuse, mille kohaselt saab ta õiguse rakendada nimetatud mää-
ruses sätestatud kriisilahenduse õigusi ja -meetmeid. Eestis on selleks Finantsinspektsioon (Eestis samas hetke-
seisuga ühtegi CCP-d asutatud ei ole).
Finantsjärelevalve tegemisel ja finantskriiside lahendamisel lähtub Finantsinspektsioon avalikust huvist. Finant-
sinspektsiooni tegevust kavandab ja kontrollib Finantsinspektsiooni nõukogu, mis koosneb kuuest liikmest. Nõu-
kogu esimees on ametikoha järgselt Eesti Vabariigi rahandusminister. Samuti kuulub nõukogu koosseisu ameti-
koha järgselt Eesti Panga president. Finantsinspektsiooni tööd juhib neljaliikmeline juhatus, kes kollektiivse juh-
timisorganina langetab otsuseid häälteenamuse alusel. Juhatuse tegevust juhib juhatuse esimees.
Finantsinspektsiooni tegevust ei rahastata riigieelarvest, vaid järelevalve- ja menetlustasudest, mida maksavad
turuosalised, kelle üle Finantsinspektsioon järelevalvet teeb. Järelevalve rahastamise põhimõtted on sätestatud
Finantsinspektsiooni seadusega. Kriisilahendusüksuse tegevuse rahastamist kehtiv Finantsinspektsiooni seadus
eraldi täpsemalt ei reguleeri. Finantsinspektsiooni suurimad rahastajad on krediidiasutused.
3.3. Eesmärgid
Käesoleva VTK eesmärkideks on:
uurida, kas praegune nn tagatisskeemide korraldus läbi Tagatisfondi on toimiv, otstarbekas ja
piisavalt efektiivne;
pakkuda välja sobivad lahendused praeguse korralduse efektiivsemaks muutmiseks.
Ehk kas näiteks Finantsinspektsiooniga koostöökokkuleppe vormis toimiv lahendus on jätkusuutlik või tuleks
siiski kehtivat regulatsiooni muuta. Kavandatavate muudatuste peamine eesmärk oleks tõhustada Tagatisfondile
seadusega sätestatud funktsioonide täitmist ning lahendada hetkel olevad praktilised probleemid Tagatisfondi
funktsioonide täitmisel.
Plaanitava regulatsiooniga tuleb leida mõistlik tasakaal halduskoormuse ning vastavate regulatiivsete nõuete
vahel, mis oleks usaldusväärne ja läbipaistev ning tagab tõhusa koostöö finantssektori turvavõrgu teiste
osapooltega ja asjakohastel juhtudel teiste riikide tagatisskeemidega. Samuti on eesmärgiks otsida lahendusi
hoiuste tagamise osafondi vahendite kasutamisele kriisilahenduses, analüüsides muuhulgas EL hoiuste tagamise
direktiivis 2014/49/EL ja EL kriisilahenduse direktiivis 2014/59/EL ja EL määruses 2014/806 sätestatud
võimalusi.
Kokkuvõttes tuleb saavutada olukord, kus Tagatisfond/skeem (ühes või teises vormis):
1) täidab oma põhiülesannet ehk hüvitiste väljamaksmist kiirelt, professionaalselt ja efektiivselt;
2) omab piisavalt vahendeid hüvitiste väljamaksmiseks või on tagatud võimekus neid vahendeid saada;
3) on kodanike ja ettevõtjate silmis usaldusväärne ja toetab laiemalt finantssektori toimimist ning
kaasvastutav finantsstabiilsuse tagamise eest;
4) toimib otstarbekalt ja kuluefektiivselt, sh kogutud vahendite haldus;
5) osaleb aktiivselt ning panustab professionaalselt Euroopa Liidu tasandil kui ka rahvusvaheliselt
tagatisskeemide koostöövõrgustike töös.
20
4. VÕIMALIKUD KAALUTUD LAHENDUSED
4.1. Struktuursed variandid/valikud
Sisuliselt on võimalik kaaluda kolme järgmise lahenduse vahel.
Tabel nr 8. Võimalikud valikud Tagatisfondi institutsionaalse korralduse muutmiseks
VARIANT VÕI VALIK I
Tagatisfondi senine staatus säilib,
tõhustatakse koostööd
Finantsinspektsiooniga
VARIANT VÕI VALIK II
Tagatisfondi tegevus
lõpetatakse ja see funktsioon
viiakse täielikult
Finantsinspektsiooni alla
VARIANT VÕI VALIK III
Tagatisfondile antakse juurde
täiendavaid ülesandeid,
eelkõige kriisilahenduse
funktsioon
1) Lühisisu Kehtiva regulatsiooni säilitamine,
püüdes olemasolevat raamistikku
paremini rakendada. Kasutada
paremini ära Finantsinspektsiooni ja
Tagatisfondi olemasolevat
koostöövormi. Kaaluda tuleks
kulude optimeerimiseks nõukogu
koosseisu kitsendamist, sh
tasustamise muutmist.
Tagatisfondi kui avalik-
õigusliku isiku „kaotamine“ ning
tagamise/hüvitamise funktsiooni
andmine Finantsinspektsioonile.
Sh kogu otsustusprotsessi ning
tagatisskeemides seni olnud
kaasamisprotseduuri muutumine
– juhataja roll ning Nõukogu
otsustusõiguse üle andmine
Finantsinspektsiooni juhatusele.
Võimaliku lahendusena
olemasoleva nõukogu
liikmelisusega oleks nõuandva
organi loomine.
Tagatisfondi kui avalik-
õigusliku isiku funktsioonide
laiendamine, tugevdamine,
kriisilahenduses suurema rolli
loomine ning asjakohaselt
mehitamine. Sealhulgas
Finantsinspektsiooni
finantskriisi lahendamise üksuse
ja selle funktsioonide üle
toomine Tagatisfondi alla.
2) Regulatsiooni
muutmise
vajadus
Väike või keskmine – vajab teatavas
mahus seaduste muutmist.
Otseselt varahalduri vahetamiseks ei
ole vaja seadusandluse muutmist (s.t.
kui varasid haldaks nt
Rahandusministeerium).
Suur – tähendab ühe seaduse
kehtetuks tunnistamist, teise
seaduse olulist muutmist või uue
seaduse väljatöötamist
Suur – tähendab Tagatisfondi
seaduse ja Finantsinspektsiooni
seaduse muutmist
3) Varade
haldamine
Põhimõtteliselt on iga variandi puhul võimalus otsustada vara hoidmine anda Rahandusministeeriumi
riigikassa osakonnale.
4.2. Valikute võrdlus
4.2.1. VALIK I – Tagatisfondi kui eraldiseiseva isiku säilitamine, senise regulatsiooni parem rakendamine
Antud valiku korral säiliks Tagatisfondi õiguslik staatus. Selle variandi puhul eksisteeriks jätkuvalt avalik-õiguslik
juriidiline isik Tagatisfond, kes suures osas ostab n-ö vastavad tegevused sisse Finantsinspektsioonilt.
Siiski saab ka selle variandi puhul kehtivat regulatsiooni täiustada. Ehk tõenäoliselt oleks selle variandi puhul
võimalik teha sihistatud muudatusi seadusandluses tegevuse kuluefektiivsemaks muutmisel. Näiteks Tagatisfondi
nõukogu tegevust ja tasustamist muutes. Võimalik on mh vähendada ka nõukogu koosseisu arvu.
Teiseks saab ajakohastada kogutud vahendite investeerimispoliitikat, krediidiasutuste kohustuste täpsustamist
hüvitamisjuhtumi eelselt valmisoleku tagamisel ja anda Tagatisfondile paindlikumad võimalused tegevuste
edasiandmiseks, eelkõige hüvitusjuhtumi korral jne.
Tabel 9. Valiku I positiivsed ja negatiivsed küljed
positiivsed küljed: negatiivsed küljed:
säilib Tagatisfondi nõukogu, kuhu on oluliste
otsuste tegemiseks kaasatud kehtiva seaduse
kohaselt kõik olulised osapooled, sh Riigikogu,
Finantsinspektsioon, Eesti Pank ja turuosalised;
oleks selge funktsioonide lahusus, mh oleks
tagatud potentsiaalse huvide konflikti vältimine
järelevalve ja tagatisskeemi vahel;
vajab kõige vähem seadusandluse muutmist;
ei pruugi lahendada tekkinud praktilisi probleeme
Tagatisfondi funktsioonide täitmisega seonduvalt;
jätkuvalt märkimisväärne administratiivne kulu;
tehnilise ja juriidilise jm piisava analüüsi
võimekuse puudumine;
Finantsinspektsiooniga sarnaste funktsioonide
dubleerimise jätkumine.
21
kui varade haldamine anda
Rahandusministeeriumile, siis võib see tähendada
teatud kulude kokkuhoidu.
4.2.2. Tagatisfondi kui avalik-õigusliku isiku „kaotamine“ ning hoiuste ja investeeringute
tagamise/hüvitamise funktsiooni andmine mõnele muule organile/asutusele
(Finantsinspektsioonile)
Teise variandina võib kaaluda Tagatisfondi kui avalik-õigusliku isiku „kaotamist“ ning hoiuste ja investeeringute
tagamise/hüvitamise funktsiooni andmist üle mõnele teisele ametiasutusele. Eelkõige mõeldakse siinkohal
Tagatisfondi funktsioonide ühendamist Finantsinspektsiooni kriisilahenduse funktsiooniga.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 45 lõige 3 kohaselt lõpeb avalik-õiguslik juriidiline isik seadusega ettenähtud
korras. TFS § 3 lõige 5 ütleb, et Tagatisfond lõpetatakse seaduse alusel – see tähendab, et kui otsustatakse
Tagatisfondi tegevus eraldiseisvana lõpetada, tuleb sellekohased erisätted sätestada seaduses. Otsus Tagatisfond
lõpetada võib tulla koos vastavasisulise seaduse eelnõu kinnitamisel Vabariigi Valitsuses ja vastu võtmisel
Riigikogus. Tagatisfond on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris, mistõttu
lõpetamisel tuleb ta registrist kustutada. Tagatisfondi tegevust reguleerib ka Vabariigi Valitsuse määrusega45
kehtestatud põhikiri, mis Tagatisfondi lõpetamisel tuleb tunnistada kehtetuks või mis muutub kehtetuks
tõenäoliselt ka Tagatisfondi seaduse kehtetuks tunnistamisel.
Käesolev valik oleks kõige rohkem kooskõlas riigi üldise poliitikaga, mis puudutab riigi äriühingute, avalik-
õiguslike isikute ja sihtasutuste arengusuundi – vt täpsemalt Riigikogu poolt vastu võetud riigireformi ja hea
halduse põhialuseid46. Selle seletuskirja punktid 3.6 ja 3.7 käsitlevad üleüldist tõhustamist ja see loogika on
laiendatav põhimõtteliselt kõigile riigi ja kohalike omavalitsuse üksuste ühingutele/sihtasutustele.
See mudel eeldab aga põhjalikumat Finantsinspektsiooni organisatoorse korralduse analüüsi ja seepärast seda
lahendust ei ole alltoodu osas arvestatud/analüüsitud. Alternatiivina võib antud juhul kaaluda võimalust, kus
Rahandusministeerium korraldab hüvitiste väljamaksmise (koostöös Finantsinspektsiooniga). See tähendaks, et
Finantsinspektsiooni ülesandeks oleks eelkõige osamaksete kogumisega tekkida võivate küsimuste lahendamine,
stressitestide läbiviimine, rahvusvaheline koostöö ja avalik kommunikatsioon. Sel juhul peavad
Finantsinspektsioon ja Rahandusministeerium sõlmima koostöölepingu, milles sätestatakse vastutus, ülesanded
ja tähtajad erinevate hüvitamisjuhtumite korral ning üldine tegevuste koordineerimine. Selle alternatiivi puhul ei
peaks muutma Finantsinspektsiooni õiguslikku staatust.
Tabel 10. Valiku II positiivsed ja negatiivsed küljed
positiivsed küljed: negatiivsed küljed:
sellisel kujul nö tegevuse üleandmise tulemusel
tõhustatakse tagatisskeemide tegevussuutlikkust,
kasutades Finantsinspektsiooni olemasolevat
infrastruktuuri ning vältides Finantsinspektsiooni ja
Tagatisfondi sarnaste või lähedaste funktsioonide
(eelkõige tugifunktsioonide, sh IT lahenduste)
dubleerimist Tagatisfondi poolt;
kuigi juriidiliselt ja seadusandlikult nõuab suuri
muudatusi, siis praktikas ei peaks ülemäära suuri
muudatusi ilmselt tegema;
toimuks tõhusam ja mõjusam olemasolevate
ressursside kasutamine tagatisskeemi ja
Finantsinspektsiooni poolt, tõenäoliselt väheneksid
ei ole üheselt selge, kas Finantsinspektsiooni
õiguslik staatus võib tekitada eelkõige õiguslikke
küsimusi seoses sellega, kui hoiuste ja muude
vahendite hüvitamise funktsioon täielikult
Finantsinspektsioonile üle antakse (st võib tekkida
vajadus ka Finantsinspektsiooni õiguslik staatus
üle vaadata, vt punkt 5.1.1);
võimalik huvide konflikt Finantsinspektsiooni
järelevalve ja kriisilahendusfunktsiooni täitva
üksusega;
nõukogu kaotamisel ei saa Riigikogul esindajad ja
turuosalised enam olla otseselt otsustajad
Tagatisfondi puudutavate erinevate küsimuste
juures.
45 Vabariigi Valitsuse 25.06.2002 määrus nr 204 „Tagatisfondi põhikiri“ 46 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/3bb1b7cb-669d-4ef7-a682-
22b55970866d/Riigikogu%20otsus%20_Riigireformi%20ja%20hea%20halduse%20p%C3%B5hialused_/
22
ka administratiivkulud ehk tekiks suurem rahaline
kokkuhoid;
tegemist on finantssüsteemi turvavõrgustiku oluliste
funktsioonidega ning nende koondamise korral ühte
asutusse võimaldaks funktsioonide tõhusama
täitmise;
saavutatakse ilmselt järelevalve ja kriisilahenduse
suurem sünergia ja tegevuse efektiivsus
sisutegevustes.
4.2.3. Tagatisfondi ülesannete laiendamine ja Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise üksuse
Tagatisfondi alluvusse viimine
Kolmandaks valikuvariandiks on Tagatisfondi senise rolli tõhustamisele lisaks hoopis tema ülesannete oluline
laiendamine. Antud juhul siis Tagatisfond eraldiseisva isikuna säiliks ja mõnede teiste riikide eeskujul võib
kaaluda ka Tagatisfondi suurema mehitamise ja Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise üksuse
Tagatisfondi alluvusse viimist.
Ehk võttes aluseks mitmete erinevate lähiriikide praeguse toimiva praktika, kus hoiuste tagamise ning
kriisilahenduse ülesanded on koondatud ühtsesse asutusse, võib kaaluda ka eraldiseisva institutsiooni loomist nii
kriisilahenduse kui tagatisskeemi jaoks ka Eestis.47 Siiski täpsemalt – selle mudeli puhul ei looda täiesti
eraldiseisvat uut institutsiooni, vaid olemasolev Tagatisfond eraldiseisva isikuna säilitatakse, millega liidetakse
siis uued funktsioonid.
Tabel 11. Valiku III positiivsed ja negatiivsed küljed
positiivsed küljed: negatiivsed küljed:
tagatud oleks selgelt tagatisskeemi ja
kriisilahendusfunktsiooni sõltumatus (sh järgitud
oleks Põhiseaduse §-st 4 tulenev riigivõimu
tasakaalustatuse põhimõte);
eraldiseisev isik saaks keskenduda konkreetselt
oma ülesannete täitmisele ja võiks seetõttu olla
praktiliste probleemide lahendamisel küllaltki
efektiivne.
juhtimise ja töötajatega seotud administratiivne
kulu võib olla suurem (võrreldes eelmiste
variantidega);
kuigi nn igapäevaseid tegevusi oleks nii
tagatisskeemil kui ka kriisilahenduse funktsiooni
täitvatel isikutel mitmeid, siis nn reaalsete
kriisiolukordade ning hüvitisjuhtumite tekkimise
tõenäosus on Eestis siiski väga väike – seetõttu
eraldi asutuse loomine ei pruugi otstarbekuse, sh
kuluefektiivsuse kriteeriumit täita.
Kõigi eelnimetatud kolme variandi puhul saab kaaluda täiendavalt lahendust, kus Rahandusministeerium n-ö
võtab üle Tagatisfondi finantsvarad ja -kohustused, sh finantsvarade haldamise (s.t. Rahandusministeeriumi
riigikassa osakond hoiab varasid), finantsarvestuse pidamise. See tähendaks Tagatisfondi osafondidesse kogutud
vahendite paigutamiseks nn hoiu- või varade haldamise lepingu sõlmimist Rahandusministeeriumiga (riigikassa
osakonnaga). Sellega kaasneks lihtsam võimalus kasutada puudujäägi korral valmisolekulaenuna pikaajalist
arvelduskrediiti. Ehk Tagatisfondil oleks võimalus hoida oma raha riigi kontsernikontol või e-riigikassa e-kontol
sarnaselt Tervisekassale ja Töötukassale vastavalt riigieelarve seaduse § 67 lõikele 1. Sellisel juhul laieneksid
Tagatisfondile samad tingimused, mis on kõigil teistel kontsernikonto liikmetel. Tagatisfond teeniks oma
kontsernikontol hoitavalt raha jäägilt sama intressi, mida riik teenib likviidsusreservi paigutustelt, ja saab igal ajal
oma vahendeid kasutada. Lisaks ei kaasneks Tagatisfondile teenustasusid. Riigi kontsernikonto liikmed võivad
taotleda arvelduskrediiti vastavalt oma rahavoo juhtimise vajadustele. Intressimäära aluseks on turuintressid. See
variant võimaldaks Tagatisfondile kulude kokkuhoidu (i) laenuintressidelt (arvelduskrediidi kasutamata limiidilt
tasutakse kohustistasu ja intressiarvestus on vaid tegelikult kasutatud päevade eest) ja (ii) teenustasudelt
(väärtpaberite hooldustasud, varahalduri tasu, pangatasud). Kehtiv Tagatisfondi seaduse § 82 lõike 2 punkt 2
võimaldab varahaldurina Rahandusministeeriumi kasutamist. Riigikogu võttis 17. juunil vastu väärtpaberituru
47 ESA2010 metoodika p 20.44 kohaselt oleks ilmselt tegemist restruktureerimise funktsiooniga
23
seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu48, millega lisatakse TFS §-i 82 uued lõiked 4 ja 5, mis näevad
ette, et juhul kui varahalduriks on Rahandusministeerium, hoitakse Tagatisfondi vahendeid riigiga sõlmitava
lepingu alusel ning Tagatisfondi vahendeid võib sealhulgas hoida e-riigikassas e-kontol. Eraldi sätestatakse veel
see, et eelnimetatud leping peab võimaldama teostada TFS-s sätestatud tingimustel väljamakseid Tagatisfondile
seadusega pandud ülesannete täitmiseks.
KÜSIMUSED:
1) Millist varianti väljapakutud kolmest variandist võiks eelistada, miks?
2) Kas lisaks väljatoodud kolmele variandile võiks kaaluda ka mingit muud varianti, millist?
5. ANALÜÜS JA VÕIMALIKUD MUUDATUSED ÕIGUSAKTIDES
Sõltuvalt lahendusvariandist vajavad muutmist järgnevad õigusaktid:
Tagatisfondi seadus;
Finantsinspektsiooni seadus;
Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadus;
Krediidiasutuste seadus.
Võimalik, et lisaks on vaja veel muuta järgmisi õigusakte:
Investeerimisfondide seadus;
Kindlustustegevuse seadus;
Kogumispensionide seadus;
Väärtpaberite registri pidamise seadus;
Eesti Panga seadus.
5.1. Tagatisfondi institutsionaalse korralduse ja õigusvõimega seotud küsimused
Eestis valitseva arusaama kohaselt ei pea riik täitma iseseisvalt kõiki avalikke ülesandeid oma organite kaudu,
vaid võib anda seaduse alusel selle ülesande avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele (nn delegeeritud riigihaldus).
Avalik-õiguslikud juriidilised isikud on iseseisvad õigussubjektid, millised ei või omada tsiviilõigusi ja kohustusi,
mis on vastuolus tema eesmärgiga49. Laialdaselt aktsepteeritava seisukoha kohaselt on avalik-õiguslikuks
juriidiliseks isikuks eriseadusega loetud need organisatsioonid, mille olemasolu ning toimimise suhtes on
kõrgendatud avalik huvi. Alternatiiviks konkreetse organisatsiooni avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks
olemisele on selle organisatsiooni olemine valitsusasutuse hallatavaks riigiasutuseks50. Rahvusvaheline ega ka EL
õiguskeskkond ei määratle tagatisskeemide institutsionaalseid ega ka juhtimislikke nõudeid, mistõttu juriidiline
ja administratiivne ülesehitus on iga liikmesriigi enda kujundada. EL hoiuste tagamise direktiivi 2014/49/EL
selgituspunkt 8 ütleb, et liikmesriigid peaksid tagama, et nende hoiuste tagamise skeemide jaoks on kehtestatud
nõuetele vastavad juhtimistavad ning et skeemid esitavad oma tegevuse kohta igal aastal aruande.
5.1.1. Tagatisfond kui avalik-õiguslik isik
Arvestades tagatisskeemi olulisust finantssektori turvameetmete süsteemis ja institutsionaalse tasakaalu
põhimõtet tehti 1997. aastal valik avalik-õigusliku juriidilise isiku mudeli kasuks. Siiski tuleb arvestada, et 90-
48 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/b186ef5e-91be-41e2-8449-9a5a780bf625/vaartpaberituru-seaduse-ja-teiste-seaduste-
muutmise-seadus/ 49 Vt. TsÜS § 25 lg 4. 50 P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Saare Tsiviilõiguse üldosa. Juura, 2012, lk. 261
24
ndate lõpus ei olnud veel välja kujunenud nii selge era- ja avaliku õiguse eristamine kui käesoleval ajal ja rahaliste
nõuetega seotud vaidlused ei kuulunud halduskohtu pädevusse. Samuti ei olnud reguleeritud finantskriisi
ennetamine ja lahendamine käesoleval ajal kehtiva regulatsiooniga võrreldavas ulatuses.
Eesti praktikas on mitmeid avalik-õiguslikke sihtasutusi, kes on teatud eesmärgiks eraldatud vara haldamiseks
loodud juriidilised isikud. Põhiseadusliku autonoomiaga varustatud avalik sihtasutus on Eesti Pank (§-d 111–112,
EPS § 1 lõige 2). Eesti õiguskorras on avalikud sihtasutused Eesti Tervisekassa (TerKS § 5 lõige 1), Eesti
Töötukassa (TKindlS § 24 lõige1), Eesti Kultuurkapital (KultKS § 1 lõige1) ja käesolevas VTK-s kesksel kohal
olev Tagatisfond (TFS § 3 lõige1).51
Hoiusekindlustuse rahvusvahelise standardi52 (edaspidi standard) punkti 5 kohaselt peab tagatisskeem olema oma
tegevuses iseseisev. Siinkohal tuleb veel märkida, et standardi punkti 5 kohaselt ja ka õiguskirjanduses peetakse
(sarnaselt finantsjärelevalvega) oluliseks hoiuste tagamise süsteemi sõltumatust poliitilistest huvidest. Sama
argument on välja toodud ka Eestis 2016. aastal koostatud uuringus.53
Samuti ei peaks standardi punkti 5 kohaselt olema skeemis olulist sõnaõigust turuosalistel.
Eeltooduga võib teatud määral olla vastuolus praegune Tagatisfondi juhtimisskeem54, kus kõrgeima juhtorgani
(nõukogu) koosseisus on Riigikogu liikmed ja turuosalised (pangad jt), see tähendab isikud, kes rahastavad
tagatisskeeme.
Eeltoodu on oluline hoiusekindlustuse rahvusvahelise standardi punktide 6 ja 7 kooskõlalisuse tagamiseks.
Tagatisskeemi ja kriisilahendusrahastu institutsionaalne korraldus peaks olema selge ja lihtsalt mõistetav ka teistes
riikides, sest tuleb teha asjakohast koostööd.
EL hoiuste tagamise direktiiv 2014/49/EL artikli 14 lõike 5 kohaselt peaks tagatisskeem sõlmima teiste riikide
asjakohaste asutustega kirjaliku koostöökokkuleppe ja lõike 6 kohaselt peavad liikmesriigid tagama selle, et oleks
kehtestatud asjakohane kord, mis võimaldab hoiuste tagamise skeemidel jagada teavet ja suhelda tõhusalt teiste
hoiuste tagamise skeemide, seotud krediidiasutuste ning asjaomaste asutustega enda jurisdiktsioonis ning
vajaduse korral piiriüleselt teiste asutustega.
Tuleb veel eraldi hinnata, kas EL direktiivist 2014/49/EL ja ka EL direktiivist 2014/59/EL tulevate ülesannete
panemine iseseisvat juriidilise isiku staatust omavale üksusele on kooskõlas Euroopa õiguse mõttega. Teisalt
Tagatisfondile laiemate funktsioonide andmine (eelkõige näiteks pankade aruandluse täiendav kontroll) ei pruugi
olla kooskõlas avalik-õigusliku isiku kontseptsiooniga (mitte tegeleda võimu teostamisega sh sekkuva haldusega).
Kui Tagatisfondi ülesanded (vähemalt osaliselt) anda näiteks Rahandusministeeriumile (täpsemalt
Rahandusministeeriumi riigikassa osakonnale) tuleb eraldi hinnata, kas sellisel juhul on võimalik ELhoiuste
tagamise direktiivist 2014/49/ELvõimalik anda mh laenu teise liikmesriigi kriisilahenduse või hoiuste tagamise
fondile.
Kui näiteks anda Tagatisfondi funktsioonid/ülesanded üle täielikult Finantsinspektsioonile, siis võib see
eeldada ka Finantsinspektsiooni institutsionaalse/organisatoorse korralduse mudeli ülevaatamist.
Ehk kui panna Finantsinspektsioonile vastavad ülesanded, mis eeldavad tsiviilõigusvõimet, tuleb kaaluda
Finantsinspektsioonile avalik-õigusliku juriidilise isiku staatuse andmist. Teisalt klassikaliselt avalik-
õiguslikud juriidilised isikud nn sekkuva haldusega nagu seda on järelevalve kui ka kriisilahenduse
menetlemine, ei tegele. Samas siiski on rahvusvahelisi eeskujusid (näiteks Saksamaa BaFiN). Eesmärgi
saavutamiseks oleks vaja muuta olulises ulatuses Finantsinspektsiooni seadust ja vähesel määral Eesti
Panga seadust.
Hoiuste tagamise skeemid tegutsevad avaliku sektori üksusena 16 liikmesriigis (Belgia, Küpros, Taani, Eesti,
Soome, Hispaania, Leedu, Horvaatia, Läti, Rootsi, Sloveenia, Tšehhi, Bulgaaria, Iiri, Poola ja Rumeenia) ning 6
liikmesriigis (Austria, Kreeka, Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa, Malta) erasektoris. Enamus liikmesriikides on
kõik pangad sarnaselt koheldud hoiuste tagamise skeemide seisukohast, välja arvatud Saksamaal ja Itaalias. Sak-
samaal, eristatakse ühistulisi erapanku, säästupanku ja ülejäänud avalikke või erapanku. Itaalias hõlmab üks ka-
hest hoiuste tagamise skeemist laenuühistute süsteemi erapankasid. Austrias ja Saksamaal on lisaks riiklikele
51 Vt Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne § 4 kom 4.1.4 Kättesaadav: http://www.pohiseadus.ee/ptk-1/pg-4/ 52 https://www.fsb.org/2014/11/cos_090618/ 53 https://www.rahandusministeerium.ee/et/system/files_force/document_files/vs_asutuste_analuusimetoodika.pdf?download=1 54 Vastavalt TFS § 7 lõikele 1 on TF-i nõukogu koosseisus 2 Riigikogu liiget ja 4 turuosaliste liiget
25
hoiuste tagamise skeemidele täiendavalt tegutsevad erasektori lepingulised tagatisskeemid (inglise keelse lühen-
dina IPS).
5.1.2. Tagatisfondi tsiviilõigusvõime
Hoiuste Tagamise Fondi loomisel avalik-õigusliku juriidilise isikuna arvestati muuhulgas seda, et hoiuste
hüvitamise staadiumis sekkub avalikku ülesannet täitev asutus olulises mahus tsiviilkäibesse ja oluliseks peeti
hoiuste tagamise fondi võimet iseseisvalt kanda tsiviilõigusi ja -kohustusi ning oma nimel iseseisvalt osaleda
tsiviilkohtumenetluses, sh esitada regressinõue maksejõuetuks muutunud krediidiasutuse pankrotimenetluses.
Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 26 lõikele 3 tekib avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime
seaduses sätestatud ajast. Tagatisfond on vastavalt TFS §-s 3 seadusega asutatud avalik-õiguslik juriidiline isik ja
Tagatisfondi õigusvõime tekkis TFS jõustumisest.
Kehtiva TFS §-de 86, 861, 822 ja 87 alusel võib Tagatisfond võtta/taotleda laenu, ehk teha tehinguid oma nimel.
Tagatisfond maksab osafondide arvel välja hüvitised ja muud sarnased maksed vastavalt TFS §-ile 5.
Finantsinspektsioon on oma olemuselt osalise õigusvõimega avaliku halduse kandja ja ta teostab
finantsjärelevalvet ja kriisilahendust riigi nimel. Finantsinspektsioon ei osale tsiviilkäibes oma nimel vaid Eesti
Panga kaudu. Finantsinspektsioonil ei ole iseseisvat tsiviilõigusvõimet ja kehtiva FIS-i sätete alusel ei saa
Finantsinspektsioon, sh anda oma nimel laenu või võtta laenu.
EL kriisilahendamise direktiivi 2014/59/EL artikli 101 kohaselt on kriisilahenduse fondi või rahastu eesmärgiks
muuhulgas maksta aktsionäridele ja võlausaldajatele hüvitisi ja anda vastavalt sama direktiivi artiklile 106
vabatahtlikul alusel laenu muudele rahastutele/fondidele. Teise liikmesriigi kriisilahendusrahastule/fondidele
antud tagasi maksmata laenu käsitatakse laenu andnud kriisilahendusrahastu/fondi aktivana ning seda võib võtta
arvesse selle rahastu/fondi sihttaseme arvutamisel. Eelnimetatud eesmärkidel rahastu/fondi kasutamine eeldab
pigem iseseisvat õigusvõimet55.
EL hoiuste tagamise direktiiv 2014/49/EL artikkel 12 on mõttelt sarnane EL kriisilahendamise direktiivi
2014/59/EL artikliga 101, kusjuures EL hoiuste tagamise direktiivi artikkel 12 lõike 1 punkt c sätestab expressis
verbis, et laenu võttev hoiuste tagamise skeem võtab juriidilise kohustuse, et laenatud rahalisi vahendeid
kasutatakse artikli 9 lõike 1 kohaste nõuete rahuldamiseks ja lõige 2 sätestab, et laenu võttev hoiuste tagamise
skeem maksab laenu tagasi hiljemalt viie aasta pärast. Eeltoodu alusel võib asuda seisukohale, et Euroopa Liidu
õiguses eeldatakse, et nii tagatisskeem kui ka kriisilahenduse rahastu/fond on pigem iseseisev juriidiline isik,
kellel on võime kanda tsiviilõigusi ja -kohustusi.
Tuleb silmas pidada, et ka EL keskne kriisilahenduse organ (SRB) on juriidiline isik kooskõlas EL määruses (EL)
nr 806/2014 artikkel 42 lõikega 1. SRB-l on igas liikmesriigis juriidilisele isikule siseriiklikus õiguses omistatav
õigus- ja teovõime. Hetkel ei ole üheselt selge, kas EL määruses (EL) nr 806/2014 artikkel 42 tõlgendust mõjutaks
Tagatisfondil iseseisva õigus- ja teovõime puudumine või mitte.
Avalik-õigusliku juriidilise isiku staatus annab selged õiguslikud alused tsiviilkäibes osalemiseks. Samas on
Justiitsministeeriumis 2018. aastal valminud ühinguõiguse analüüsi56 punktis 2.2.4.2.6. välja toodud, et Eestis on
õiguslikult korrektselt lahendamata avalik-õiguslike juriidiliste isikute maksejõulisuse küsimus ja võimalikust
maksejõuetusest tuleneda võiv riigi vastutus. Täiendavat analüüsi vajaks, kas ja millistel asjaoludel võib
Tagatisfond muutuda n-ö maksejõuetuks ja kuidas riik võtaks need kohustused üle (tõenäoliselt tuleks vastavalt
seadust täpsustada).
Nagu eespool juba märgitud, siis kui anda Tagatisfondi funktsioonid üle täielikult Finantsinspektsioonile, eeldaks
see tõenäoliselt Finantsinspektsiooni institutsionaalse/organisatoorse korralduse mudeli ja vastavate õigusaktide
muutmist. Kui panna Finantsinspektsioonile ülesanded, mis eeldavad tsiviilõigusvõimet, tuleks
Finantsinspektsioonile anda avalik-õigusliku juriidilise isiku staatus. Samas klassikaliselt avalik-õiguslikud
juriidilised isikud nn sekkuva haldusega ei tegele.
5.1.3. Tagatisfondi tsiviilkohtumenetluse õigusvõime
Sarnaselt Haigekassa ja Töötukassaga on analoogia põhjal57 võimalik väita, et Tagatisfondi kui halduskandja
tegevus krediidiasutustelt ja teistelt finantsasutustelt osamaksete kogumisel ja hoiustajatele/investoritele hüvitiste
55 EL direktiivi 2014/59/EL artikkel 106 sätestab, et liikmesriigid tagavad, et nende jurisdiktsiooni jäävad rahastud võivad taotleda laenu
kõigilt muudelt rahastutelt ja liikmesriigid tagavad, et nende jurisdiktsiooni jäävatel rahastutel on õigus anda laenu teistele EL-s asuvatele
rahastutele 56 https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/uhinguoiguse_revisjoni_analuus-kontseptsioon.pdf 57 Vt. Näiteks Riigikohtu 13.03.1998.a. otsus asjas 3-3-1-11.98.
26
väljamaksmisel on kontrollitav halduskohtu poolt. Kui Tagatisfond ei ole hüvitist välja maksnud või viivitab
väljamaksete tegemisega, st Tagatisfondi tegevusetusest tingitud vaidlused on samuti lahendatavad halduskohtu
poolt.
EL hoiuste tagamise varasemas direktiivis 94/19/EÜ ei olnud sätestatud hoiustajate õigusi kohtu poole
pöördumise kohta. Kehtiva EL hoiuste tagamise direktiivi (EL) 2014/49/EÜ artikkel 9 lõike 1 kohaselt peavad
liikmesriigid tagama, et hoiustajatel oleks tagatisskeemi tegevust hüvitistega seoses võimalik vaidlustada.58
Selline säte eeldab pigem, et tagatisskeem on iseseisva õigusvõimega ja protsessi õigusvõimega.
Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse § 80 lõike 4 kohaselt ja kooskõlas tsiviilkohtumenetluse
seadustiku § 607 lõikega 2 lahendatakse aktsionäride, osanike ja võlausaldajate hüvitiste maksmise nõuded
tsiviilkohtumenetluses hagita asjana.
Tulenevalt EL varasemast hoiuste tagamise direktiivi 94/19 artiklist 11 sätestab TFS § 78 lõige 1, et hoiustajatele,
aga ka investoritele, osakuomanikele ning teistele õigustatud isikutele, hüvitiste väljamaksmisel läheb nõudeõigus
fondiosalise vastu väljamakstud summa ulatuses neilt isikutelt üle Tagatisfondile. EL hoiuste tagamise direktiivi
2014/49/EL artikli 9 lõike 2 kohaselt on tagatisskeemil regressiõigus väljamakstud summade ulatuses
maksevõimetuks muutunud krediidiasutuse vastu, kusjuures tagatisskeemi nõuded on sama järgu nõuded nagu on
muud hoiustajate nõuded riigisisese õiguse kohaselt.59 Eeltoodust tuleneb, et Tagatisfond on krediidiasutuse
pankrotimenetluses eelduslikult üks suurimaid võlausaldajad. Vastavalt krediidiasutuste seaduse § 129 lõikele 1
peab krediidiasutuse pankrotitoimkonda kuuluma vähemalt üks Tagatisfondi esindaja.
Kui anda Tagatisfondi ülesanded/funktsioonid Finantsinspektsioonile (muutmata selle õiguslikku vormi), võib
olla probleeme tekitav Finantsinspektsiooni võime osaleda tagatisskeemiga seotud vaidlustes
tsiviilkohtumenetlustes. Kui Finantsinspektsioon kui pädev järelevalveasutus (avalikest huvidest tulenevalt)
esitab maksejõuetuks muutunud krediidiasutuse suhtes pankrotiavalduse, siis EL hoiuste tagamise direktiivist
2014/49/EL ja Tagatisfondi seadus § 78 tulenevalt oleks Finantsinspektsioon ka tõenäoliselt suurim võlausaldaja.
Selline funktsioonide paljusus (finantsjärelevalve, finantskriisilahendamine, lisaks otsene regressist tulenev
varaline huvi) võib võimendada olulisel määral huvide konflikti. Huvide konfliktide vältimise ja nn moraalse
vastutamatuse teema (moral hazard) lahendamine erinevate meetmetega võib vajada täiendavat analüüsi ja
rahvusvaheliste praktikate/eeskujude arvestamist.
5.1.4. Tagatisskeemi vastutus hüvitamisjuhtumil
Tulenevalt EL hoiuste tagamise direktiivi 2014/49/EL artiklist 10 lasub vastutus liikmesriigil tagada hoiuste
tagatisskeemi olemasolu ning seeläbi n-ö kindlustada, et hoiused hüvitatakse vähemalt 100 000 euro ulatuses
(arvestamata antud juhul nn täiendavaid tagamise määrasid sotsiaalsete sündmuste jms korral). Sama direktiivi
selgituspunkt 13 toonitab, et hoiuste tagamise skeemid peaksid suutma pakkuda seda kaitset igal ajal.
Selgituspunkt 34 nõuab, et igal juhul peaks hoiuste tagamise skeemidele kehtestama nn alternatiivse
rahastamiskorra, mis võimaldaks neil lühikeseks ajaks hankida rahalisi vahendeid, et täita oma peamist
funktsiooni. Euroopa Kohus jõudnud järeldusele, et liikmesriik vastutab hoiuste tagamise nn korralduse ja
süsteemi olemasolu eest kui ka selle eest, et hüvitised saaksid lõpuks välja makstud (vt näiteks Euroopa Kohtu
otsus asjas C-222/02). Teisalt on üks Bulgaaria kaasus nr C-501/18, milles kirjeldatakse ja jõutakse järeldusele,
et ebapiisav järelevalve ei ole hoiustajate poolt põhjus nõuda hoiuse hüvitamise raames täiendavat hüvitist.
KÜSIMUSED:
3) Kas Tagatisfondi ülesannete üle andmisel Finantsinspektsioonile tuleks anda Finantsinspektsioonile
avalik-õigusliku juriidilise isiku staatus?
4) Kas Finantsinspektsioonile saab seadusega panna kohustust vastutada hoiuste jm hüvitamise eest?
58 EL direktiiv 2014/49/EL artikkel 9 lg 1 sätestab: “Member States shall ensure that the depositors’ rights to compensation may be the
subject of an action against the DGS.” Samas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/49/EL tõlge ütleb: “ 1. Liikmesriigid tagavad,
et hoiustaja õigus hüvitisele võib olla hoiuste tagamise skeemi vastu esitatava hagi esemeks.” Eeltoodust nähtub, et tõlkes kasutatav
terminoloogia viitab selgelt tsiviilkohtumenetlusele, inglise keelne variant sellele ei viita. 59 EL direktiiv 2014/49/EL artikkel 9 lg 2 „Ilma et see piiraks muid õigusi, mis neil võivad olla riigisisese õiguse alusel, lähevad lõpetamise
ja likvideerimise või restruktureerimise menetluse korral hoiustajate nõudeõigused skeemidest hoiustajatele tehtud maksete summa
ulatuses üle hoiuste tagamise skeemidele, kes teevad tagasimakseid liikmesriigi õigusraamistiku kohaselt tagatise alusel. Kui hoiuste
tagamise skeem teeb makseid solveerimismenetluses, mis hõlmab ka solveerimisvahendite kohaldamist või solveerimismenetluses antud
õiguste kasutamist vastavalt artiklile 11, on hoiuste tagamise skeemil õigus esitada asjakohase krediidiasutuse vastu nõue tema tehtud
maksetega võrdses summas. Sellise nõude rahuldamisjärk on sama, nagu tagatud hoiuse rahuldamisjärk EL direktiivis 2014/59/EL
määratletud tavalist maksejõuetusmenetlust reguleeriva riigisisese õiguse kohaselt.“
27
5) Kas/millistel asjaoludel võib tagatisskeem (olenema juriidilisest vormist) muutuda nö maksejõuetuks
ja kuidas riik võtaks need kohustused üle?
6) Kuidas suhestuks EL määruse nr 806/2014 artiklis 42 (EL keskse kriisilahendusasutuse SRB õiguslik
staatus) sätestatu sellega, kui tagatisskeemil puuduks iseseisev õigus- ja teovõime?
7) Eeltoodust nähtub, et tagatisskeemil on kehtiva Euroopa õiguse kohaselt oma ülesannete täitmiseks
pigem vajalik omada iseseisvat tsiviilprotsessi õigusvõimet. Kuidas tagada tagatisskeemile iseseisev
tsiviilprotsessi õigusvõime?
8) Kuidas tagada huvide konfliktide vältimise ja nn moraalse vastutamatuse teema lahendamine
erinevate meetmetega (sh arvestades ka rahvusvahelist praktikat)?
5.2. Tagatisfondi juhtimise korraldusega seotud küsimused
5.2.1. Nõukogu roll ja selle muutmise vajadus
Tagatisfondi kõrgeim juhtimisorgan on nõukogu. Nõukogul on 9 liiget, kes on nimetatud Riigikogu, Vabariigi
Valitsuse, Eesti Panga presidendi, Finantsinspektsiooni, Eesti Pangaliidu ning investeerimisasutusi,
pensionifondivalitsejaid ja kindlustusandjaid esindavate organisatsioonide poolt.
Nõukogu liikmele, välja arvatud Vabariigi Valitsuse liikmest nõukogu liikmele, makstakse Tagatisfondi seaduse
alusel igal kuul tasu Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära ühekordses ulatuses.
Tagatisfondi nõukogu pädevuseks on TFS § 6 lõike 2 kohaselt järgmised tegevused (lihtsustatult):
1) muudab Tagatisfondi põhikirja, mille kinnitab kokkuvõttes Vabariigi Valitsus;
2) kinnitab Tagatisfondi tegevuse strateegia;
3) määrab selle kui palju osafondidesse vahendeid kogutakse (osamaksete määrad) ja võtab vastu
Tagatisfondi eelarve, sh kui suured üldkulud;
4) nimetab ametisse ja kutsub tagasi Tagatisfondi juhataja ning otsustab juhatajaga lepingu sõlmimise,
muutmise, peatamise ja lõpetamise, lisaks kinnitab Tagatisfondi struktuuri ning juhataja/töötajate
tasustamise alused, samuti teostab järelevalvet juhataja tegevuse üle;
5) määratleb selle kuhu Tagatisfondi vara täpsemalt paigutada;
6) otsustab kindlustuslepingu sõlmimise Tagatisfondi riskide maandamiseks;
7) teeb otsuse osafondide arvel tagatud hoiuste, investeeringute ning kahju hüvitamise ja selle tingimuste
kohta, samuti otsustab osafondi arvel pensionilepingute kindlustusportfelli üleandmise toetamise kohta;
8) otsustab Fondi poolt laenu võtmise ja riigilt Tagatisfondile garantii taotlemise ning eeltooduga seotud
tingimused;
9) otsustab selle, kas ühe osafondi arvel saab täita teise osafondi kohustusi;
10) kinnitab aastaaruande ja nimetab audiitori ja määrab tema tasustamise korra;
11) otsustab muid küsimusi, mis on antud nõukogu pädevusse seaduse või põhikirjaga või mille otsustamist
on taotlenud juhataja.
Antud juhul tasub välja tuua, et võrreldes Tagatisfondi loomise hetkega on nõukogu pädevus muutunud, kuna
hüvitamise põhimõtted ja ka osafondide mahu eesmärgid on seaduses täpsemalt sätestatud. Utreeritult öeldes, siis
lisaks nn tavapärastele nõukogu ülesannetele (strateegia, eelarve kinnitamine, juhi tasustamine) piirdub
Tagatisfondi nõukogu pädevus täna suuresti osamakse määrade kehtestamisega, vara investeerimisel üldiste
suuniste andmisega ja hüvitamiseks raha laenamise otsuste tegemisega.
Tulenevalt rahvusvahelistest standarditest peavad hoiuste tagamise skeemi struktuurist tulenevad huvide
konfliktid olema maandatud.
Kui võrrelda Tagatisfondi nõukogu liikmete koosseisu Finantsinspektsiooni liikmete koosseisuga, siis
Finantsinspektsiooni nõukokku ei kuulu seaduse järgi automaatselt Riigikogu ja turuosaliste esindajaid.
Finantsinspektsiooni seaduse § 8 näeb ette, et Finantsinspektsiooni nõukogu koosneb kuuest liikmest, kellest kaks
28
on ametikoha järgi (valdkonna eest vastutav minister (rahandusminister) ja Eesti Panga president) ning ülejäänud
liikmetest pooled nimetab ja kutsub tagasi valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul Vabariigi Valitsus ja
pooled Eesti Panga presidendi ettepanekul Eesti Panga Nõukogu.
Samuti on Finantsinspektsiooni nõukogu roll kitsama pädevuse ja volitusega – omades eelkõige õigust strateegia,
eelarve, juhtimise ja tasustamise küsimustes.
Käesolevaga on üks variant piiritleda Tagatisfondi nõukogu rolli sarnaselt Finantsinspektsiooni nõukogu rolliga.
Alternatiivina on võimalik kaaluda ilma otsustusõiguseta nõu andva koja moodustamist. Juhul kui Tagatisfondi
funktsioon otsustatakse viia tervikuna Finantsinspektsiooni alla (st eraldiseisev avalik õiguslik isik Tagatisfondi
näol kaotatakse), siis on võimalik luua nõuandev koda Finantsinspektsiooni nõukogu või juhatuse kõrvale. Tuleb
samas silmas pidada, et hetkel saavad Tagatisfondi nõukogu liikmed kaasa rääkida Tagatisfondi rahastamise ja
raha paigutamise küsimustes. Nõuandval organil Finantsinspektsiooni nõukogu juures ei oleks õigust sekkuda või
mõjutada sellise igapäevase tegevuse korraldamisega seotud küsimusi, küll aga saab nõuandev organ avaldada
nendes küsimustes oma arvamust.
5.2.2. Juhatus/juhataja/töötajad
Kehtiva Tagatisfondi seaduse § 18 lõike 1 kohaselt esindab ja juhib Tagatisfondi igapäevast tegevust Tagatisfondi
juhataja, kes annab oma tegevusest aru nõukogule. Juhataja volituste tähtaeg on kolm aastat. Lihtsustatult on
juhataja ülesanneteks:
1) korraldada Tagatisfondi igapäevast tegevust ja raamatupidamist;
2) valmistada nõukogu jaoks ette vajalikke ettepanekuid otsustamiseks;
3) otsustada vastavalt eelarvele Tagatisfondi tegevuseks vajalike kulutuste tegemise;
4) kinnitab töösisekorraeeskirja, muid sisemisi dokumente, sõlmida töölepingud Tagatisfondi töötajatega,
määrata neile töötasud;
5) esitada nõukogule regulaarselt ülevaateid Tagatisfondi tegevuse, eelarve täitmise ja majandusliku
olukorra kohta;
6) otsustada muid küsimusi, mis seaduse, põhikirja või nõukogu otsuste kohaselt kuuluvad juhataja
pädevusse ning täita muid õigusaktidest tulenevaid ja nõukogu poolt antud ülesandeid.
Tagatisfondi seadus eraldi töötajate osas nõudeid ette ei näe (ehk mis on töötajate roll ja kui palju peaks neid
Tagatisfondis olema). Hetkel eraldi töötajaid Tagatisfondi palgal ei ole (vastavalt eespool märgitule, on sõlmitud
Finantsinspektsiooniga eraldi koostöökokkulepe vajaliku inimressursi kasutamise osas, mille eest maksab
Tagatisfond Finantsinspektsioonile eraldi tasu).
Tagatisfondi tööjõukulu 2025. aastal oli 163 883 eurot (sisaldab sotsiaalmaksu, töötukindlustusmakset), millest
juhtkonna ja nõukogu palgakulu oli 123 340. Finantsinspektsioonile koostööleppe alusel makstud tasu 2025.
aastal oli 179 976 eurot.
Seega juhul kui viia Tagatisfondi funktsioon täielikult Finantsinspektsiooni alla, on võimalik sarnaselt
Finantsinspektsiooni seaduse §-s 51 sätestatud finantskriisi lahendamise üksusele luua eraldiseisev üksus. Samas
on võimalik Tagatisfondi funktsioon viia Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise üksuse alla eeldusel, et
huvide konfliktid on piisavalt maandatud. Ehk tuleks kaaluda, kas tagatisskeemi juhtimise roll määratletakse
täpsemalt Finantsinspektsiooni siseselt või kogu juhtimise roll läheks üle Finantsinspektsiooni juhatusele.
KÜSIMUSED:
9) Juhul, kui Tagatisfond säilib eraldiseisva avalik-õigusliku juriidilise isikuna, siis kas Tagatisfondi
nõukogu pädevust ja ülesandeid peaks muutma, mismoodi täpsemalt (näiteks vähendada nõukogu
koosseisu)?
10) Kas Tagatisfondi nõukogu otsustusmehhanism vajaks täpsustamist? Ja kui, siis mida oleks vaja
seadusega täpsemalt reguleerida ning mida oleks võimalik nt Tagatisfondi põhikirjaga (VV määrus)
sätestada.
11) Kui Tagatisfondi ülesanded anda täielikult Finantsinspektsioonile, siis:
29
11.1) Kellele omistada senised nõukogu ülesanded? Kas neid võiks hakata täitma
Finantsinspektsiooni juhatus või osaliselt ka Finantsinspektsiooni nõukogu?
11.2) Kas Tagatisfondi nõukogu võiks ümber kujundada nõuandvaks organiks, kuhu kuuluksid
erasektori esindajad (erialaliitude esindajad) ning mis annaks nõu eelkõige Tagatisfondi
rahastamist puudutavates küsimustes?
11.3) Kas Tagatisfondi juhataja roll tuleks säilitada eraldiseisvalt Finantsinspektsiooni
juhtkonnast? Või kas Tagatisfondi juhataja ülesanded tuleks anda Finantsinspektsiooni
juhatusele või nõukogule arvestades funktsioonide lahususe printsiibi täitmise vajadust?
11.4) Kas tuleks Finantsinspektsioonis moodustada eraldi üksus või viia Tagatisfondi funktsioon
Finantsinspektsiooni kriisilahendamise üksuse alla eeldusel, et sisemiselt suudetakse tagada
huvide konflikti vältimine?
5.3. Tagatisfondi põhifunktsioonide efektiivse täitmisega seotud küsimused
5.3.1. Hüvitiste väljamaksmise korraldus
Nagu eespool märgitud, on Tagatisfondi loomisest
saati toimunud seoses hoiustega üks juhtum, mille
tõttu on osutunud vajalikuks hoiustajatele hüvitised
välja maksta. Tegemist ei olnud väga ulatusliku
juhtumiga, mistõttu suuremahulist praktilist „testi“
ei ole seni Tagatisfondi ajaloos toimunud. Järgmisel
joonisel nr 3 on illustreeritud Versobank AS
hüvitiste väljamaksmine etappide kaupa.
Tagatisfondi seaduses sätestatud hüvitiste
väljamaksmisega seotud teatud normid on avatud
erinevatele tõlgendustele või on kohati ebaselged
(eelkõige mis seonduvad hoiuste tagamise
osafondiga). Näiteks ei ole üheselt selge, milliseid
isikuid peetakse silmas finantseerimisasutuste all.
Lisaks ei ole selge, kuidas käsitleda selliseid
kontoliike hüvitamise korral nagu ühiskontod,
finantseerimisasutuste kliendikontod,
kontsernikontod (eelkõige TFS §-d 24 ja 30).
Tuleb arvestada võib Tagatisfond seista silmitsi
juhtumiga, et kui teisele krediidiasutusele tehakse
ettepanek täita nn agentpanga ülesandeid
hüvitusjuhtumi korral, siis võib viimane keelduda
seda tegemast (mainerisk või muud põhjused).
Hetkel on vastav agentpanga leping sõlmitud AS-ga
LHV pank, kuid kehtiv regulatsioon ei näe ette
sellist kohustust ühelegi krediidiasutusele asuda
agentpanga ülesandeid täitma hüvitusjuhtumi korral
ning kõik taandub läbirääkimiste tulemustele
Tagatisfondi ja krediidiasutuse vahel. Samas
hüvitusjuhtumi korral on aega äärmiselt vähe selliste
kõneluste pidamiseks ja kogu ressurss peaks
eelkõige keskenduma hüvitiste suuruste, nende
saajate jms välja selgitamisele.
Joonis nr 3. Versobank ASi hüvitiste väljamaksmise
protsess
30
2022. a. 10. detsembril jõustusid Tagatisfondi seaduse muudatused, kus TFS § 40 lõike 11 kohaselt võib n-ö
erandkorras (ehk nõukogu poolt otsustatud mõjuva põhjuse alusel) hüvitised täielikult või osaliselt välja maksta
otse selle krediidiasutuse, kus hoiused on peatatud, rahalistest vahenditest. See muudatust tehti just lähtuvalt
sellest, et optimeerida halduskoormust. Seega võimalus, mille kohaselt saab hüvitisi välja maksta raskustes oleva
krediidiasutuse enda kaudu, peaks eeltoodu probleemi mingis ulatuses maandama.
Lisaks hüvitab TFS § 401 kohaselt Tagatisfond Eestis tegevusloa saanud krediidiasutuse teises liikmesriigis (TFSi
kohaselt lepinguriigis) asutatud filiaali hoiustajatele hoiused koostöös teise selle riigi tagamisskeemi haldava
üksusega, sealhulgas kannab sellele üksusele üle kõik vajalikud rahalised vahendid ja hüvitab hüvitiste
väljamaksmisega seoses tekkinud kulud. Kui on aga vastupidine olukord – teise liikmesriigi krediidiasutuse filiaal
on asutatud Eestis, siis maksab Tagatisfond välja selle krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali hoiused teise
liikmesriigi tagamisskeemi haldava üksuse nimel ja arvel ning temalt saadud juhiste kohaselt. Tagatisfondil on
õigus nõuda eelnimetatud üksuselt hüvitiste väljamaksmisega tekkinud kõigi kulude hüvitamist.
Samuti tuleb välja tuua, et vastavalt TFS §-le 411 on Finantsinspektsioonil kui kriisilahendusasutusel õigus pärast
Tagatisfondiga konsulteerimist rakendada finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse kohast
kriisilahendusmeedet hoiuste tagamise osafondi arvelt tingimusel, et selle meetme või õigusega tagatakse
hoiustajatele jätkuv juurdepääs oma hoiustele. Antud juhul ei ole pruugi see olla aga piisavalt õigusselge, et kuidas
seda täpsemalt praktikas rakendada. Seetõttu vajab TFS § 411 täiendavat analüüsi koosmõjus eelkõige finantskriisi
ennetamise ja lahendamise seaduse §-de 44 lõikega 6, § 46, § 72 lõikega 1 (eriti selle punktiga 3).
Seega vajaksid eeltoodud küsimused tõenäoliselt seaduses täpsustamist.
5.3.2. Likvideerijate/pankroti- või moratooriumihaldurite roll ja selle võimalik muutmine
Likvideerijatel või pankrotihalduritel on hetkel hüvitamisjuhtumil oluline roll. TFS §-st 38 tulenevalt
on krediidiasutuse pankroti- või moratooriumihaldur või likvideerija kohustatud kahe tööpäeva jooksul hoiuste
peatamise päevast:
1) tagama igale hoiustajale võimaluse tutvuda oma hoiuse kohta olemasolevate raamatupidamisandmetega
ning saada hoiuse saldo kohta teade;
2) esitama Tagatisfondile andmed käesoleva seaduse hoiustajate (st nendele, kellel on õigus hüvitamisele),
nende kõlblike hoiuste saldode ning sissenõutavaks muutunud kohustuste kohta iga hoiustaja, hoiuse ja
kohustuse kohta eraldi.
Sisuliselt tähendab see seda, et hüvitamisprotsessis usaldatakse likvideerija või vastava halduri hinnangut ja otsust
hüvitamisega seotud andmete osas. Need peavad olema usaldusväärsed nii hoiustaja kui ka tagatisskeemi aga
kokkuvõttes ka krediidiasutuse seisukohast.
Versopanga hüvitamisjuhtum näitas, et likvideerijate roll oli oluline tasaarvestuste ning konkreetsete hüvitamisele
kuuluvate summade määratlemisel. Teisalt on likvideerijatele või halduritele jäetud kahe tööpäevane ajaperiood
suhteliselt lühike, mistõttu on nende koormus lühikesel ajaperioodil väga kõrge. Samas on lühike periood vajalik
kiire väljamakseprotsessi käivitamiseks. Teistes riikides ei ole teadaolevalt kasutatud likvideerijate samaväärset
suurt rolli hüvitamisjuhtumil tagamisele kuuluvate summade määratlemisel.
Näiteks Hollandis on sisuliselt sarnane ühe kliendipõhine lähenemine60. Ühe kliendipõhine lähenemine ehk inglise
keeles Single Customer View (SCV) tagab sujuva ning samas väljamaksete tähtaegu järgiva menetluse. Samas
Hollandis tuleb nende hoiuste tagamise seaduse kohaselt tagada pangal endal valmisolek esitada tagatisskeemile
kliendipõhised andmed hoiuste väljamakse tegemiseks iga kliendi kohta eraldi. SCV lähenemine tagab kliendi
andmete administreerimise, andmete menetlemise protseduurid ja kontrollimeetmed tuleb kohaldada selliselt, et
pank saaks koostada iga kliendi andmetega õigeaegselt, korrektselt ja täpselt. Hollandis on kohustatud pankasid
oma süsteemid ning protsessid looma selliselt, et hüvitamisjuhtumil oleks kiirelt võimalik asjakohased kliente ja
nende hoiuseid puudutavad andmed andmebaasidest kätte saada. Lisaks tuleb neil üks kord aastas läbi viia audit
taolise informatsiooniga andmefaili koostamise võimekuse kohta.
Käesoleval hetkel esitavad Eestis tegutsevad krediidiasutused stressitesti raames Tagatisfondile SCV faili.
Täiendavalt tuleb aga kaaluda, kas ja mis kujul teha see kohustuslikuks, et krediidiasutused omavad võimekust
jooksvalt igal ajahetkel esitada Tagatisfondile andmed hüvitamisjuhtumi tarvis. Ühest küljest juba hetkel
60 https://www.dnb.nl/en/sector-information/deposit-guarantee-scheme/deposit-guarantee-scheme/single-customer-view/#id7ue9o14pf
31
stressitestitakse ka Eestis pankade võimekust hüvitamisjuhtumil kiirelt asjakohased andmed pankrotihalduritele
esitada ja ühtlasi tagada pankrotihaldurite kiire andmeesitus Tagatisfondile – teisalt ei peaks koormama
likvideerijaid või haldureid andmete esitamisega. Sellisel lahendusel jääks ainult vastutavaks krediidiasutus, kes
andmeid esitab. Hetkel vastutavad asjakohaste ja õigete andmete esitamise eest pankrotihaldurid või likvideerijad.
KÜSIMUSED:
12) Mismoodi tuleks muuta hüvitiste väljamaksmise protseduuri? Kas see peaks toimuma otse läbi
krediidiasutuste, kes on seotud konkreetse nn kahjujuhtumiga?
13) Kas on läbipaistvuse suurendamiseks ja infovahetuse paremaks tagamiseks (eelkõige
kahjujuhtumiga seotud hoiustajatega suhtlemiseks) tuleks luua eraldi vastav mugav ja lihtne
elektrooniline keskkond Tagatisfondi poolt?
14) Kas likvideerijate, pankrotihaldurite, moratooriumihaldurite rolli tuleks muuta (mh arvestades et
andmeesituse võimekust nõutakse jooksvalt krediidiasutustes)?
5.4. Tagatisfondi piisava rahastamisega seotud küsimused
5.4.1. Tagatisfondi rahastamine läbi osamaksete (sh sihtaseme suurus ja osamaksete arvutamise alused)
EL liikmesriikidel on tulenevalt EL hoiuste tagamise direktiivist 2014/49/EL kohustus tagada hoiuste tagamise
skeemide piisav rahastamine (artikkel 10), samamoodi on direktiivist tulenev kohustus koguda regulaarselt osa-
makseid ja määratleda piisav sihttase (mis artikli 10 kohaselt peab olema minimaalselt 0,8% tagatud hoiustest).
Eelnimetatud direktiivi artikkel 10 sätestab lisaks, et hoiuste tagamise skeemide osamaksed peaksid põhinema
tagatud hoiuste summal ja vastava liikme (krediidiasutuse) riskitasemel. Ehk see tähendab, et osamakse peaks
olema seotud krediidiasutuste riskiprofiiliga, sealhulgas võtma arvesse nende erinevaid ärimudeleid. See võib
tähendada, et väiksemad pangad ja kui nende äritegevus on vähem riskantne võiks proportsionaalselt maksta ka
väiksemas mahus osamakseid.
Direktiivi kohaselt, kui vahendite maht langeb alla sihttaseme, jätkatakse osamaksete tegemist vähemalt seni, kuni
sihttase on taas saavutatud. Kui pärast sihttaseme esmakordset saavutamist on vahendite maht langenud alla 2/3
sihttasemest, tuleb kehtestada osamaksete kogumine tasemel, mis võimaldab saavutada sihttaseme uuesti vähe-
malt 6 aasta jooksul. Liikmesriigid võivad seda perioodi pikendada veel maksimaalselt nelja aastani juhul, kui
hoiuste tagamise skeem on teinud kumulatiivseid väljamakseid, mis on rohkem kui 0,8 % tagatud hoiustest. Nn
korrapäraste osamaksete puhul võetakse arvesse ka majandustsükli faasi ja protsükliliste osamaksete võimalikku
mõju käesoleva artikli kontekstis iga-aastaste osamaksete kehtestamisel.
Eestis on eelnimetatud sihttase Tagatisfondi hoiuste tagamise osafondi osas täidetud (see on tegelikult teatud
varuga ka ületatud). Lisaks TFS § 34 lõikes 2 on sätestatud, et Tagatisfondi nõukogu võib peatada osamaksete
kogumise, kui hoiuste tagamise osafondi vara moodustab vähemalt 0,8% tagatud hoiuste mahust. Ehk nõukogule
on antud diskretsioon koguda ka suuremas mahus osamakseid. Siiski on sätestatud ka sama TFSi sätte kohaselt
lagi – sellest tulenevalt osamaksete kogumine peatatakse, kui hoiuste tagamise osafondi vahendid moodustavad
viis protsenti tagatud hoiuste mahust.
Rahvusvahelises kirjanduses on näiteks FDIC avalikustatud Davison and Carreon (2010) analüüsist aastate 1950–
2010 kohta selgelt välja toodud, et minimaalne hoiuste tagamise skeemi tase peaks olema umbes 2% tagatud
hoiuste mahust. Teisalt ei pruugi Ameerika Ühendriikide FDICi praktikat või lähenemist olla võimalik täielikult
EL skeemidele üle kanda (hüvitamise tingimused, täiendava rahastamise tingimused võivad üksjagu erineda).
Samas ka Maailmapanga 2017. aasta uurimuses61 tuuakse hoiuste tagamise skeemi sihttaseme määramisel välja
2% tagatud hoiustest. Seetõttu soovitatakse üldiselt piisava puhvri saavutamist kui sihttaset hakatakse määratlema.
Käesolevaga ei ole eraldi analüüsitud teiste Tagatisfondi osafondide rahastamise sihttasemeid, kuna
potentsiaalsed väljamaksed hoiuste tagamisel on kõige suuremad. Siiski on ilmselt mõistlik hinnata ja üle vaadata
ka teiste osafondide rahastamise sihttasemete sobivus.
61 World Bank November 2017 „Deposit Insurance Systems: Addressing emerging challenges in Fun ding, Investment, Risk-base d
Contributions & Stress Testing“ https://documents1.worldbank.org/curated/en/824821511878338917/pdf/121708-REVISED-PUBLIC-
FinSAC-Deposit-Insurance-Systems-Guidance-Papers-Nov-2017.pdf
32
5.4.2. Tagatisfondi osafondi täiendav rahastamine (kui ette kogutud vahenditest ei piisa)
Tulenevalt mõnest suuremast kahjujuhtumist võib tekkida olukord, kus Tagatisfondi kogutud vahenditest ei piisa
hüvitiste väljamaksmiseks. Hoiuste tagamise direktiivi artikli 10 lõige 9 sätestab suhteliselt abstraktse kohustuse
tagada liikmesriigil alternatiivsete kiirete/lühiajaliste rahastamisallikate olemasolu62. Tagatisfondi seadus on
selles osas mõnevõrra konkreetsem. TFS § 86 näeb ette hüvitamise katteallikad ja selle lõike 2 kohaselt
sätestatakse, et kui osafondi varast ei piisa osafondi kohustuste täitmiseks, võib Tagatisfond 1) võtta laenu
krediidiasutustelt või teistelt isikutelt 2) täita osafondi kohustused teise osafondi arvel.
TFS § 86 lõige 3 piiritleb punktis 2 – juhul, kui see võib oluliselt kahjustada Tagatisfondi eesmärkide ja kohustuste
täitmist selle osafondi arvel, mille rahalisi vahendeid kavandatakse kasutada, siis ei või selle osafondi vahendeid
kasutada. Igal juhul tuleb teise osafondi arvel kasutatud raha koos arvestatud intressiga tagastada.
TFS § 87 näeb veel täiendavalt ette riigi käest laenu võtmise või riigigarantii võtmise tingimused. Sisuliselt
sätestatakse seal eelkõige tingimus, et kui ei piisa osafondi kohustuste täitmiseks teiste osafondide arvel, võib
nõukogu taotleda riigilt Tagatisfondile laenu andmist või riigigarantiid Tagatisfondi poolt võetavale laenule. TFS
§ 87 lõige 2 sätestab veel, et Vabariigi Valitsus võib otsustada Tagatisfondile laenu andmise riigieelarves
ettenähtud ulatuses. Samas otseselt alused sellise laenu saamiseks tulenevad riigieelarve seadusest endast (vt
järgmisi lõike selle kohta).
Mis puudutab laenu võtmist, siis praktikas on peamine küsimus selles, kui kiiresti suudetakse reaalselt sõlmida
laenulepingud hoiuste hüvitamiseks vahendite saamiseks arvestades seadusega sätestatud lühikest seitsmepäevast
hüvitiste väljamakse perioodi (mida siiski erandkorras saab pikendada). Ehk võib esineda oht, et Tagatisfond ei
suuda täies ulatuses hüvitada hoiuseid lubatud 7 tööpäeva jooksul (nt laenu võtmine võtab arvatust kauem aega
või ei ole laenuandja(d) valmis andma laenu soovitud summas).
Sisuliselt on üldiselt kolm võimalust vajaliku laenu võtmiseks:
1) Tagatisfond sõlmib pankadega laenulepingu (ja riik laenab veel vajadusel puuduoleva summa);
2) Tagatisfond sõlmib riigiga otse laenulepingu;
3) Tagatisfond hoiab oma vahendeid nn riigi kontsernikontol või e-riigikassa kontol) ja kasutab
arvelduskrediiti.
Esiteks, Tagatisfondil oleks võimalik võtta laenu pankadelt, kuid seda eelnevalt kokkulepitud tingimustel (kuna
suuremahulise laenu korraldamine, läbirääkimised ja lepingute sõlmimine võtab aega). Teisalt ei pruugi
turuosalistel (pankadel) olla võimalik väga suuremahulist laenu Tagatisfondile väljastada tulenevalt kehtivatest
kapitalinõuetest (nt usaldatavusnormatiividest tulenevatest piirangutest riskide kontsentreerumisele).
Teisteks variantideks on riigipoolne rahastamine. Riigieelarve seaduse § 61 näeb ette riigi poolt laenu või garantii
andmise ja sellega seotud tingimused. Selle paragrahvi lõike 1 punkt 6 võimaldab riigil anda laenu või riigigarantii
Tagatisfondi kohustuste täitmise tagamiseks.
Lisaks näeb riigieelarve seaduse § 61 ette, et Vabariigi Valitsus võib anda laenu kui vastav määr on iga-aastases
riigieelarves ette nähtud. Ehk riigieelarve seaduse § 61 lõike 41 kohaselt võib Vabariigi Valitsus anda laenu või
garantii mh järgmistele Eestis asuvatele või Eestis tegutsevatele isikutele või nende kohustuste tagamiseks: 1)
avalik-õiguslik juriidiline isik; 2) finantsasutus. Piltlikult võiks laenu andmine näha välja järgmine (vt järgmist
joonist).
Joonis nr 4. Laenu andmine riigi poolt avalik-õiguslikule isikule
Kiirem ja paindlikum võimalus riigipoolseks täiendavaks rahastamiseks on kirjeldatud eespool punktis 4.2.3.
2026. a. riigieelarve seaduse kohaselt on eelnimetatud riigieelarve seaduse § 61 lõike 41 alusel kehtestatav
62 Member States shall ensure that DGSs have in place adequate alternative funding arrangements to enable them to obtain short-term
funding to meet claims against those DGSs.
33
Vabariigi Valitsuse antavate laenude ja riigigarantiide suurim lubatud jääk 3 766 000 000 eurot, millest 31.05.2026
seisuga on kasutatud 52,9 miljonit eurot. Tuleb silmas pidada, et selle sisse on arvestatud ka kõik muud laenu
andmise vajadused, sh potentsiaalsed laenu andmise vajadused ning see summa ei ole tervikuna kasutatav üksnes
Tagatisfondi jaoks.
Riik (Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna vahendusel) saab anda Tagatisfondile laenu likviidsusreservi
arvel ja/või emiteerib operatiivselt lühiajalisi võlakirju (T-billid või euro kommertspaberid). Iga-aastase
riigieelarvega kinnitab Riigikogu riigi võlakohustuste võtmise ja laenude andmise limiidid, mis peavad arvesse
võtma Tagatisfondi potentsiaalseid laenuvajadusi ning asjaolu, et riik peab Tagatisfondile laenu andmist täies
ulatuses finantseerima uute võlakohustuste võtmisega. 31.05.2026. a seisuga oli riigi (Rahandusministeeriumi
riigikassa osakonna poolt hallatava) võlakohustuste portfell 8,6 miljardit eurot. 2026. a riigieelarve seaduse
kohaselt on riigieelarve seaduse § 69 lõike 2 alusel kehtestatav võlakohustuste suurim lubatud jääk 14,3 miljardit
eurot.
Lisaks on oluline märkida, et eeltoodud juhul võtab riik Tagatisfondile antava laenuga krediidiriski nn
likvideeritava panga varade suhtes, sest selle arvelt maksab Tagatisfond riigile tagasi laenu põhisummat. Kuigi
Tagatisfondil on eelisvõlausaldaja staatus likvideerimisprotsessi varade jaotamisel ja Tagatisfond kasutab hoiuste
hüvitamisel esmalt hoiuste tagamise osafondi kogutud vahendeid (hetkel 423 mln eurot), mis oluliselt vähendavad
riigi jaoks krediidiriski, võib siiski olla oht, et likvideerimisprotsess venib ebamõistlikult kaua (nt
kohtuprotsesside tõttu) ning Tagatisfond ei pruugi olla võimeline tagastama laenusummat vastavalt kokkulepitule.
Sellisel juhul peab riik olema valmis pikendama Tagatisfond laenugraafikut (nt 3–10 aasta võrra).
Mis puudutab alternatiive riigi käest võetavale laenule, siis näeb TFS ette, et Tagatisfond võib laenu taotleda ka
mõne teise liikmesriigi tagatisskeemilt. Nimelt sätestab TFS § 862, et Tagatisfondil on õigus taotleda hoiuste
tagamise osafondi rahastamiseks laenu teise liikmesriigi tagamisskeemi haldavalt üksuselt. Seda aga eelkõige
juhul kui Tagatisfondi muud laenuvõimalused ei ole kohe ja mõistlikel tingimustel kasutatavad. Ehk pigem on see
üsna ebatõenäoline variant laenu saamiseks.
Vajaliku lisarahastuse saamine on Tagatisfondi puhul siiski suure tõenäosusega võimalik realiseerida eelkõige
riigieelarve seaduses sätestatud riigi antud laenu kasutades. Alternatiiv võib olla ka riigigarantii andmine nt
muudelt isikutelt võetavatele laenudele (Eestis tegutsevad pangad või ka välisriikides asuvad pangad, teise EL
liikmesriigi tagatisskeem). Samas ei ole see nii operatiivne ja on ka kulukam.
5.4.3. Tagatisfondi vahendite haldamine ja investeerimise piirangud
Tagatisfondi varana käsitatakse osafondidesse kogutud vahendeid. Vara jaguneb iga osafondi arvel täitmisele
kuuluvateks õigusteks ja kohustusteks ning muuks varaks.
TFS § 76 kohaselt moodustub iga osafondi vara (lihtsustatult) eelkõige turuosaliste poolt tasutavatest
osamaksetest, sh viivistest (kui osamakse ei laeku tähtpäevaks). Lisaks võib osafondide vara moodustuda:
a) osafondi vara paigutamisest saadavast tulust;
b) tulust, mis saadakse osafondi vara kasutamisel teise osafondi kohustuste täitmiseks (nt kui ühe osafondi
vahendeid laentakse teisele);
c) nõudeõiguse alusel laekuvast rahast (nt pankrotipesast);
d) hüvitisest, mis jäävad teatud põhjustel välja maksmata ja mida hoiustatakse.
TFS § 6 lõike 2 punkti 9 kohaselt kinnitab nõukogu Tagatisfondi vara paigutamise täpsemad alused ja korra. TFS
§ 81 lõike 3 punkti 3 kohaselt otsustab varahaldur Tagatisfondi vara paigutamise Tagatisfondiga sõlmitud lepingu
alusel. TFS § 82 lõike 1 teine lause sätestab, et varahalduri valib ja temaga sõlmitava lepingu põhitingimused
kinnitab nõukogu. Varahalduriks võib vastavalt TFS § 82 lõikele 2 olla Eesti Pank, Rahandusministeerium või
välisriigi äriühing, kellel on Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liikmesriigi pädeva organi
antud tegevusluba investeerimisteenuste osutamiseks (ehk sisuliselt kas krediidiasutus, investeerimisühing või
fondivalitseja). Sama paragrahvi kohaselt ei või varahalduriks olla fondiosaline ise või temaga samasse
konsolideerimisgruppi kuuluv äriühing (nt fondiosalisest panga tütarfirma).
Tagatisfondi nõukogu on valinud varahalduriks Eesti Panga ja sõlminud vastava lepingu – Tagatisfondi ja Eesti
Panga vahel sõlmitud Tagatisfondi vahendite paigutamise leping, mida pooled on korduvalt pikendanud. Praeguse
varahalduri Eesti Pangaga on nimetatud lepingus sätestatud peamised investeerimispiirangud, normportfell, vara
paigutamisega seonduvad tasud ja kulud, lepingu muutmise ja lõpetamise alused.
34
Kõigi osafondide vara paigutamine toimub ühtses tervikportfellis. Sellist põhimõtet rakendatakse põhjusel, et iga
osafondi vara üksikult ei ole piisava mahuga selle eraldi paigutamiseks.
Tagatisfondi vara paigutamisel lähtutakse vara väärtuse säilimise, likviidsuse ja kehtestatud piirangute raames
parima võimaliku tulususe saavutamise eesmärgist. Peamisteks Tagatisfondi varade investeerimisega seotud
riskideks on intressi-, krediidi- ja likviidsusrisk. Tagatisfondi vara investeerimisel valuutariski ei võeta.
Alternatiivina võib varade haldamise/investeerimise mõttes kaaluda varianti, kas konsolideerida Tagatisfondi
vahendid riigi kassareserviga sarnaselt Töötukassa ja Tervisekassa finantsreservidega (või läbi muu skeemi või
anda vara hallata Rahandusministeeriumi riigikassa osakonnale). Siiski ei oleks tegemist täpselt samasuguse
varade haldamisega kui Tervisekassa ja Töötukassa puhul. Antud juhul hoiaks Tagatisfond vahendeid e-riigikassas
e-kontol nõudmiseni hoiusena ja kasutaks valmisolekulaenuna arvelduskrediiti.
Nagu eespool märgitud, siis võttis Riigikogu hiljuti vastu väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu63, millega lisatakse TFS §-i 82 uued lõiked 4 ja 5, mis näevad ette, et juhul kui varahalduriks on
Rahandusministeerium, hoitakse Tagatisfondi vahendeid riigiga sõlmitava lepingu alusel ning Tagatisfondi
vahendeid võib sealhulgas hoida e-riigikassas e-kontol. Eraldi sätestatakse veel see, et eelnimetatud leping peab
võimaldama teostada TFS-s sätestatud tingimustel väljamakseid Tagatisfondile seadusega pandud ülesannete
täitmiseks.
Kokkuvõttes ei kohusta plaanitavad muudatused valima Tagatisfondi varahalduriks Rahandusministeeriumi.
Juhul kui seda siiski soovitakse teha, siis annavad TFS §-i 82 uued lõiked selged alused, milliste tingimuste järgi
see käiks. Sarnane regulatsioon on ka näiteks ettenähtud Tervisekassa puhul vastavalt Tervisekassa seaduse §-le
39 ja Töötukassa puhul vastavalt Töötuskindlustuse seaduse §-le 341.
Samas juhul, kui otsustatakse Tagatisfond täielikult viia Finantsinspektsiooni alla, säilib eelduslikult kehtiv TFS
§ 82 lõike 2 valik, mille kohaselt võib valida varahalduriks Eesti Panga, Rahandusministeeriumi või välismaise
investeerimisfirma.
Sealjuures tuleks silmas pidada ka huvide konflikti vältimiseks sätestatud piirangut (TFS § 82 lõige 3), et
varahalduriks ei või olla fondiosaline ise, see tähendab, et varahalduriks ei tohi olla Eestis tegevusloa saanud
investeerimisteenuseid pakkuv isik.
Igal juhul peaks mis iganes valiku tegemisel olema tagatud see, et varade paigutamisel lähtutakse eelkõige vara
säilitamise põhimõttest ja tagatisskeemi ülesannete täitmisega seotud kulude ja finantsriskide vähenemise ja/või
kontrolli all hoidmisest.
Samas juhul, kui nn Tagatisfondi funktsioon anda täielikult Finantsinspektsioonile, siis on variandid, kas sätestada
vara paigutamise reeglid/piirangud seaduse tasandil, Eesti Panga presidendi, Vabariigi Valitsuse või
rahandusministri määrusena või Finantsinspektsiooni otsusega.
Lisaks – EL määruse (EL) nr 549/2013 (ESA2010 metoodika) kohaselt käsitatakse valitsussektorisse kuuluva
üksusena mh keskvalitsuse üksusena avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid (keskvalitsuse eelarveväline üksus
tulenevalt eelnimetatud määruse Lisa A p 20.61 ja 20.62). Eeltoodust tulenevalt arvestatakse Tagatisfondi hoiuste
tagamise osafondi kogutud vahendeid riigieelarve tasakaalustamisel. Tagatisfondi kogutud vahendeid ei tohiks
käsitleda nö sotsiaalfondide osisena, sest neid vahendeid võib kasutada vaid Tagatisfondi seaduses sätestatud
eesmärkidel. Tagatisfondi osafondide vahendite võimaliku kajastamise seosed sh riigieelarvet puudutavas
statistikas, vajavad ilmselt täiendavat analüüsi.
KÜSIMUSED:
15) Kas hoiuste tagamise osafondi tuleks koguda rohkem vahendeid kui on ette nähtud minimaalne
piirmäär EL õiguses (mis on 0,8% tagatud hoiustest)? Mis võiks olla mõistlik/vajalik sihttase
(arvestades mh ka krediidiasutuste tagatud/hüvitavate hoiuste jääki)?
16) Kas ka teiste osafondide (investorikaitse osafond jt) sihttasemeid tuleks üle vaadata ja muuta?
17) Kas ja millised tingimused/piirangud (safe-guard’s) peaksid olema, et osamaksete kogumine
turuosalistelt ei oleks liiga koormav?
63 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/b186ef5e-91be-41e2-8449-9a5a780bf625/vaartpaberituru-seaduse-ja-teiste-seaduste-
muutmise-seadus/
35
18) Kas on vajadus täpsemalt reguleerida vara paigutamise tingimused ja nõuded?
19) Kui Tagatisfondi funktsioonid antakse täielikult üle Finantsinspektsioonile, kas sel juhul tuleks vara
paigutamise nõuded sätestada jätkuvalt seaduse tasandil või muus vormis (rahandusministri
määrus, FI otsus või muul kujul)?
20) Kui Tagatisfond eraldiseisva isikuna „likvideeritakse“ ja Finantsinspektsioonile antakse täielikult
üle tagatisskeemi funktsioon, siis mida see tähendaks ESA2010 metoodika klassifitseerimise mõttes
– kas see omab mõju ka riigieelarve positsiooni mõttes? Kas sel juhul võiksid Tagatisfondi varad
olla Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna hallata?
5.5. Tagatisfondi lisafunktsioonid/ülesanded ja võimalike uute ülesannete andmine
5.5.1. Stressitestimine
Üks olulisemaid lisa- või täiendavaid funktsioone, mida Tagatisfond peab täitma, on regulaarsete stressitestide
läbiviimine, et veenduda kui efektiivne või toimiv on Tagatisfond võimalike hüvitamisjuhtumite korral, samuti
tuvastada kohti, mis vajaksid efektiivsuse suurendamist. Läbi stressitesti tuvastatakse sisuliselt valmisolek
hüvitamisjuhtumil kiirelt andmeid koguda ja hüvitisprotsess läbi viia.
Vastavalt TFS §-le 921 teeb Tagatisfond koostöös Finantsinspektsiooniga hüvitiste väljamaksmise tagamiseks
stresstesti koostöös Finantsinspektsiooniga vähemalt korra iga kolme aasta järel. Rahandusminister võib
määrusega kehtestada stressitesti tegemise täpsema korra ja teabe hoidmise nõuded. Sellist määrust käesoleval
ajal kehtestatud ei ole.
24. mail 2016. aastal avalikustas Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus vastavad suunised stressitestide
läbiviimiseks.64 Seetõttu on teatavad alused Euroopa Liidu tasandil olemas. Samas tuleks siiski analüüsida, kas
oleks vajadus detailsemate nõuete kehtestamiseks tagatisskeemide toimivuse stressitestide läbi viimisele
rahandusministri määrusega.
Tänaseks on Tagatisfond viinud läbi mitmeid stressiteste Eestis tegutsevate krediidiasutuste suhtes. Testide
järgselt on tehtud järeldused, kus mh on välja tulnud ka teatud kitsaskohad – võimalik inimressurssi nappus,
probleemid andmete vastuvõtmisel seoses mahu piirangutega, infotehnoloogia-alased küsimused. Need võiksid
lahendatud saada kõige efektiivsemalt siis, kui Tagatisfondi funktsiooni võtaks Finantsinspektsioon täielikult üle
(st Tagatisfond eraldiseisva avalik-õigusliku isikuna nö kaotatakse).
5.5.2. Piiriülene koostöö
TFS §-st 96 tulenevalt peaks Tagatisfond sõlmima koostöökokkulepped teiste riikide tagamisskeemidega, kui
Eesti krediidiasutustel on filiaale teistes riikides ja Tagatisfondil võib tekkida kohustus maksta hüvitisi teise riigi
hoiustajatele või kui Tagatisfondil võib tekkida kohustus korraldada hüvitiste väljamaksmist teise riigi
krediidiasutuse Eesti filiaali hoiustajatele.
Seadus ei sätesta täpsemalt Tagatisfondi eeltoodud kohustuste sisu ega koostöökokkulepete nõudeid. On teatud
valikukoht, kas seadusega tuleks reguleerida täpsemad koostöö alused teiste riikide tagatisskeemidega (sätestada
detailsed nõuded koostöölepingutele). Hetkel on eraldi sõlmitud koostöölepped Läti ja Leedu tagatisskeemidega,
samuti Soome tagatisskeemiga.
Nagu eespool viidatud, siis tänane Tagatisfondi inimressurss on ebapiisav ka tulemuslikuks koostööks teiste
riikide tagatisskeemidega.
Juhul, kui Tagatisfondi ülesandeid hakkab täitma Finantsinspektsioon, siis tuleb seadusandlikult tagada erinevate
riikide tagatisskeemide vahel juba sõlmitud koostöökokkulepete staatus või vajadusel uuendada sõlmitud
lepinguid.
5.5.3. Hoiustajate, investorite ja muude isikute teadlikkuse tõstmine
EL hoiuste tagamise direktiivi 2014/49/EL artikkel 16 sätestab minimaalsed nõuded, mida liikmesriik peab
tagama hoiustajatele tagatisskeemide osas informatsiooni andmisel. Need nõuded on üle võetud TFS §-ga 93.
64 Vastavad suunised on 15.09.2021 ajakohastatud, ajakohastatud suunised on kättesaadavad siin:
https://www.eba.europa.eu/sites/default/files/document_library/Publications/Guidelines/2021/EBA-GL-2021-
10%20revised%20GL%20on%20DGS%20stress%20test/1019607/Final%20Report%20on%20Revised%20Gudelines%20on%20DGS%
20stress%20tests.pdf
36
Ka üks rahvusvahelise hoiusekindlustusstandardi põhiprintsiipe on avalikkuse teadlikkuse tõstmine. Kehtiv TFS
piirdub laiema avalikkuse teavitamise nõudes üksnes sellega, et millist infot tuleb Tagatisfondi veebilehel
avalikustada (TFS § 94).
TFS § 31 sätestab eraldi panga kohustused hoiustajate informeerimisel. Nimelt selle paragrahvi lõige 1 sätestab,
et pank peab teavitama hoiustajaid hoiuste tagamise ulatusest ning hüvitamise tingimustest ja korrast, sealhulgas
ka hüvitamisele mittekuuluvatest hoiustest. Hoiustajale esitatakse vastav teave hoiulepingu sõlmimisel ning
lepingu kehtivuse ajal vähemalt üks kord aastas.
Üldiselt ei ole teadaolevalt Eestis teadlikkus Tagatisfondi olemasolust ja rollist ülemäära kõrge. Tuleks hinnata,
et kas ja kuidas suurendada hoiustajate, investorite ja muude tagatisskeemist potentsiaalselt hüve saavate isikute
teadlikkust. Näiteks kas Tagatisfondi funktsiooni üleandmine täies ulatuses Finantsinspektsioonile võimaldaks
rohkem tõsta avalikkuse teadlikkust sellise hoiuste ja muude vahendite tagamise riiklikku funktsiooni
olemasolust.
5.5.4. Tagatisfondi volitused seoses järelevalvega ja kriisilahendusega, sh Tagatisfondi vahendite
kasutamine muuks juhuks kui hoiuste hüvitamiseks
Nagu ka eespool märgitud, siis hetkel on Eestis Tagatisfond klassikaline tagamise skeem ja tegeleb üksnes
hüvitiste väljamaksmisega ehk pay-box tüüpi tagatisskeem.
Kriisilahenduse direktiivi 2014/59/EL artikli 99 tulemina loodi Tagatisfondi kriisilahenduse osafond TFS
muudatustega, mis jõustusid 2015. aasta 29. märtsil65 – kriisilahenduse osafond (mida reguleerivad täpsemalt TFS
§-d 7312 – 7325). Muuhulgas peab EL kriisilahendusdirektiivi 2014/59/EL artiklit 109 kohaselt hoiuste tagamise
skeem aitama kriisilahendust rahastada, kattes kahjumi puhaskahjumi ulatuses sel määral, nagu see oleks talle
tekkinud pärast hoiustajatele hüvitiste väljamaksmist tavalises maksejõuetusmenetluses. TFS-i on see säte üle
võetud §-ga 411.
Tagatisfondi ülesandeks on kriisilahenduse osafondi näol koguda aga eelkõige krediidiasutustelt ja
investeerimisühingutelt osamakseid, korraldada kogutud rahade haldamine (või ülekandmine EL Kesksele
kriisilahendusasutusele ehk SRB-le).
Eraldi rolli Tagatisfondil aga kriisilahendamisel ei ole ehk hetkel kehtiva õiguse kohaselt puudub Tagatisfondil
pädevus aktiivselt sekkuda finantskriisi ennetamisse ja kriisilahendusse.
EL hoiuste tagamise direktiivi 2014/59/EL põhjenduspunktidest (eelkõige nr 55) tuleneb, et hoiuste tagatisskeemil
võiks või isegi peaks olema kriisiennetuses ja kriisilahenduses teatud roll. Muuhulgas peab liikmesriigi
tagatisskeem osalema kriisilahenduse kolleegiumites. Näiteks Skandinaavia riikidel (Taani, Norra, Soome,
Rootsi) tagatisskeemidel on võimalus osaleda kriisilahenduse rahastamisel, sh ühinemisel kui kriisilahenduse
haldamisel, mida on ka kasutatud.66
EL hoiuste tagamise direktiivi 2014/49/EL artikli 11 lõigetest 3 ja 6 tulenevad täiendavad võimalused kasutada
hoiuste tagamise fondi kogutud vahendeid, kas ennetavateks või kriisilahendusega seotud alternatiivseteks
eesmärkideks. Näiteks „hädas“ olevale pangale likviidsust pakkuda. Eesti ei ole neid võimalusi kasutanud.
Eelkõige lähtuvalt praktilisest seisukohast, kuna Eesti turul tegutseb vähe turuosalisi ning turg on väga
kontsentreeritud, seetõttu muuks kui hoiuste hüvitiste väljamaksmiseks fondis ei pruugi raha jätkuda. Samas osa,
eelkõige suurriike nagu Itaalia on just nendel eesmärkidel kasutanud hoiuste tagamiseks mõeldud vahendeid ning
vähem hoiuste hüvitamiseks.
Seega tuleks seose eeltooduga eraldi hinnata, kas võiks kasutada eelnimetatud direktiivis sätestatud valikut ehk
kas Eesti võiks laiendada hoiuste tagamiseks mõeldud vahendite kasutusala arvestades, et hüvitisjuhtumite
sageduse tõenäosus on üsna väike. Lisaks seda seoses sellega, et tulenevalt eespool märgitud muudatustest
EL õigusaktides Tagatisfondi funktsioonid tulevikus aga laienevad (vt eespool peatükki 2.2.2).
Samuti tasub märkida, et tagatisskeemide pädevust ja volitusi seonduvalt järelevalvega võib nimetada
riskivähendamise instrumendiks, milline mudel on näiteks USA-s.67 Erialases kirjanduses asutakse seisukohale,
et tagatisskeemidel on oluline roll skeemiosaliste (st pankade jt) aruandluse hindamisel, mis loob skeemiosaliste
maksevõimelisuse hindamisel lisandväärtust täienduseks järelevalvelise hinnangu andmisele. Vastavalt TFS §-le
92 on Tagatisfondil õigus saada teavet, mis on vajalik tema tegevuseks. Eesti õigusest (ega ka EL õigusest) ei
65 https://www.riigiteataja.ee/akt/119032015003 66 Globalization and Systemic Risk 2009, M. Persson 67 Vt. FSB 2012 raport lk
37
tulene, kuid arvestades erialases kirjanduses toodud seisukohti ja tagatisskeemi toimimise rahvusvaheliselt
tunnustatud põhimõtteid, tuleks analüüsida põhjalikumalt, kas Tagatisfondil peaks olema järelevalvelise hinnangu
osas tasakaalustav roll.
Lisaks riigieelarveliste vahendite kasutamisele finantskriisi olukorras peab ka kriisilahendusfondide ja hoiuste
tagamise skeemide kasutamine maksejõuetute krediidiasutuste ja investeerimisühingute kriisilahenduse toetuseks
olema kooskõlas asjakohaste riigiabi sätetega.Riigiabiga võib muu hulgas olla tegemist, kui kriisilahendusfondi
või hoiuste tagamise fondiga sekkutakse maksejõuetute krediidiasutuste ja investeerimisühingute kriisilahenduse
toetuseks.
5.5.5. Muud küsimused
Muude osafondide (mis ei tulene EL õigusest) jätkuvus kehtivas õiguses olevatel alustel tuleks üle vaadata ning
vajadusel ajakohastada tulenevalt muutunud õigusraamistikust ning turuolukorrast. Küsimus on eelkõige selles,
et kas kõikidel hetkel Tagatisfondi seaduse alusel tegutsevatel osafondidel, on muutunud keskkonnas vajadus
samadel alustel edasi tegutseda. Eelkõige puudutab see teema pensionikaitse osafondi ja pensionilepingute
osafondi. Kui 2021. aastani oli pensioni kogumine II sambas kohustuslik ja nn eluaegne pensionileping oli
peamine väljamakselahendus, siis nüüd on liitumine II sambaga kõigile vabatahtlik ja pensionile jäädes ei ole
enam ka pensionilepingu sõlmimise kohustust. Samal ajal näiteks III sammas, mis samuti on vabatahtlik, ei ole
tagatisskeemiga kaetud. Pensionilepingute osafondi otstarbekuse seab lisaks küsimärgi alla ka praeguseks hetkeks
kujunenud turusituatsioon, kus selliseid kindlustuslepinguid sõlmibki vaid üks kindlustusandja ja seaduses
sätestatud kujul ei oleks osafondi kasutamine praktikas tõenäoliselt võimalik. Pealegi on kindlustusandjatele
lisandumas kindlustusandjate kriisilahenduse osafond, mis hõlmaks edaspidi ka ainsa kindlustusandja, kes
pensionilepinguid praegu pakub.
21) Kas stressitestide tegemise juhised ja läbiviimine vajaks täpsemat regulatsiooni?
22) Kas tagatisskeemi võimekus sõlmida teiste riikide tagatisskeemidega koostöökokkuleppeid
suureneb või olemasolevate rakendamine muutub efektiivsemaks, kui Tagatisfondi funktsioonid
viiakse täielikult Finantsinspektsiooni alla? Kas tuleks seadusega täpsemalt reguleerida
tagatisskeemide vahel sõlmitavate koostöölepete sisu ja vorm?
23) Kas oleks vaja seadusandlikult täpsemalt ja ulatuslikumalt reguleerida avalikkuse teadlikkuse
tõstmine tagatisskeemidest ning sellega kaasnevast kaitsest ja hüvest?
24) Kas tuleks hoiuste tagamise osafondi kogutud vahendite kasutamise ulatust Eestis laiendada ning
kasutada EL hoiuste tagamise direktiivi artiklis ettenähtud 11 võimalusi (s.t. lubada vahendite
kasutamist muudel eesmärkidel kui hoiuste hüvitamine)?
25) Kas Tagatisfondile tuleks anda hoopis suuremad volitused kriisilahenduses?
26) Kas Tagatisfondi reformimise raames tuleks „konsolideerida“ pensionikaitse osafond ja
pensionilepingute osafond? Või kas eraldi pensionikaitse ja pensionilepingute osafondidest võiks
üldse loobuda, nö liites näiteks pensionikaitse osafondi ja investorkaitse osafondi ning viies
pensionilepingute osafondi uude loodavasse kindlustusandjate kriisilahenduse osafondi?
6. KOOSKÕLA PÕHISEADUSEGA
6.1. Sotsiaalriigi põhimõte ning isikute õiguste ja vabaduste tagamine
Finantskriisist tulenevaid sotsiaalseid kulusid on keeruline hinnata (iga kriis on erinev), kuid need võivad olla
päris märkimisväärsed. Nagu käesoleva VTK alguses märgitud, siis riigi finantsstabiilsuse eest vastutavate
institutsioonide eesmärk on hoida ära finantskriise. EV Põhiseaduse (edaspidi PS) §-st 10 tuleneb riigi ülesanne
muuhulgas mitte lubada sotsiaalse õigluse põhimõtet rikkuvaid majanduslikke protsesse. Sotsiaalse õigluse
põhimõtte järgimine eeldab majanduse tasakaalustatud arengu teadlikku suunamist. Sotsiaalsete põhiõiguste
täpsema mahu määrab kindlaks riigi majanduslik olukord ning riik ei saa rohkem anda ja keegi ei saa riigilt
rohkem nõuda, kui riik võimeline on.68
68 Riigikohtu Halduskolleegiumi 17.06.2004.a. määrus asjas 3-3-1-17-04. p 32. Kättesaadav:
https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-3-1-17-04
38
Euroala majanduslik ja finantsiline jätkusuutlikkus kuulub alates Eesti kuulumisest euroala riikide sekka Eesti
põhiseaduslike väärtuste hulka. Finantsstabiilsus kui riigi ja terve ühiskonna majandusliku jätkusuutlikkuse
eeldus, on vahetult seotud PS §-st 14 tuleneva põhiõiguste tagamise kohustusega. Põhiõiguste ulatuslik ja
järjekindel tagamine on äärmiselt keeruline, kui mitte võimatu, ilma stabiilse majanduskeskkonnata.69
Finantsstabiilsus on oluline avalik hüve, mida ei ole võimalik kindlustada ainuüksi turgude toel ja selle kaitseks
peab riik kehtestama asjakohased ja piisavad meetmed. Teisalt on eeltoodud argumendid käsitatavad
finantssektori ettevõtjate ettevõtlusvabaduse, s.o. PS §-s 31 sätestatud riive legitiimsete eesmärkidena (vt. p 6.3).
6.2. Riigi kaitsekohustus
PS § 14 on vahetus puutumuses PS §-ga 13, mis sätestab, et igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eeltoodud
säte ei tähenda mitte üksnes negatiivset kohustust teostada kaitset ainult seadusega või seaduse alusel, vaid ka
positiivset kohustust kehtestada piisavalt kaitsvaid ja kaitset võimaldavaid seadusi.70 Riigikohtu käsitlust
arvestades on asutud seisukohale, et PS § 13 lõige 1 esimesest lausest tuleneval kaitsekohustusel on laiem
tähendus ka põhiõiguste kaitsmiseks riigi ja üksikisiku vahelises suhtes ning see toimib koos PS §-ga 14 ning
teiste PS-i sätetega, mille osas on riigil kohustus põhiõigusi tagada.71 PS § 13 lõikest 1 tuleneb riigi kohustus luua
ja arendada kaitset pakkuvaid õigusnorme ja võtta tarvitusele muid kaitset pakkuvaid meetmeid, et hoida ära või
vähemalt minimeerida finantssüsteemi kui terviku või finantssektoris tegutseva ettevõtja maksejõuetusest tingitud
kahjusid ja toetada seeläbi sotsiaalriikluse idee realiseerimist. Riigi kaitsekohustus ei saa siiski minna üleliia
kõrgeks ja riik ei saa võtta endale kohustusi, mille täitmine on ebareaalne.
Finantssektori turvameetmete süsteem, s.h. Tagatisfond on loodud tulenevalt PS §-st 13 riigi kaitsekohustuse
teostamiseks avaliku hüve – finantsstabiilsuse kaitseks ja teisalt ka PS §-s 32 sätestatud isikute omandipõhiõiguse
kaitseks.Tagatisfond tagab finantskriisi korral või muudel seaduses sätestatud asjaoludel olulises osas Eesti
isikute põhiõiguse, eelkõige omandipõhiõiguse kaitset. Omandipõhiõigus on olemuselt vabadusõigus ning see
annab nii füüsilistele isikutele kui ka eraõiguslikele juriidilistele isikutele iseseisvuse ja vabaduse oma elu
iseseisvaks korraldamiseks.
Põhiseaduse kohaselt tuleb omandile tagada puutumatus ja võrdne kaitse. Puutumatuse tagamiseks peab riik
kehtestama õigusnormid, mis võimaldavad omandit kaitsta. Riigikohus on märkinud, et omandipõhiõigus on
üldisi varalisi õigusi kaitsev norm, mille kaitse ulatub kinnis- ja vallasasjade kõrval ka rahale ning rahaliselt
hinnatavatele õigustele ja nõuetele72. Võlaõiguslike õiguste ja nõuete osas tuleks eeldada, et kaitstud pole mitte
kõik varalised õigused, vaid pigem on kaitstud sellised võlaõiguslikud õigused ja nõuded, mis on olemuslikult
asjaõiguslike (absoluutsete) õigustega sarnased. Õigus omandada õigusvili (nt rahalt teenitav intress) on seotud
omandiga rahale ja seetõttu kaitstav ka omandipõhiõiguse raames.73 Näiteks on Tagatisfondi poolt tagatud ka
hoiuste peatamise päevaks kogunenud hoiuste intressid.
6.3. Finantssektori ettevõtjate ettevõtlusvabaduse riive
Eestis võib avalikkuselt hoiuseid kaasata vaid krediidiasutus, kes tasub osamakseid Tagatisfondi.74 Samuti võivad
osutada investeerimisteenuseid turuosalised või pakkuda pensionifonde vaid ettevõtjad, kes tasuvad osamakseid
Tagatisfondi. Tagatisfondi rahastatakse fondiosaliste osamaksete kaudu. Eelnimetatud kohustuste kontekstis ongi
vajalik käsitada finantssektori ettevõtjate ettevõtlusvabadust ja selle riivet.
Ettevõtlusvabaduse puhul on tegemist klassikalise vabaduspõhiõigusega, kuid sellel on ka soorituspõhiõiguse
jooni – riigil on kohustus tagada, et olemas oleks õiguslik keskkond ettevõtlusega tegelemiseks.
Ettevõtlusvabadus annab isikule õiguse nõuda, et avalik võim ei sekkuks tema ettevõtlusena käsitatavasse
tegevusse, teisalt ka õiguse teatud positiivsete meetmete järele. Ettevõtlusvabaduse alusel on isikul õigus nõuda,
et riik ei looks konkurentidele põhjendamatuid eeliseid ja seeläbi hoiduks isiku ettevõtluse kahjustamisest.75
Ettevõtlusvabaduse tuumaks on siiski riigi kohustus mitte teha põhjendamatuid takistusi ettevõtluseks.
Ettevõtlusvabadus on lihtsa seadusreservatsiooniga põhiõigus. Ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab samas
mõistlikest põhjustest. Vastav põhjus peab aga johtuma avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste
69 Riigikohtu üldkogu 12.07.2012. asja nr. 3-4-1-6-12. punktid 160-169. Kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-
4-1-6-12 70 Vt R. Alexy. Põhiõigused Eesti põhiseaduses. Juridica, eriväljaanne 2001. lk. 70. 71 Vt. Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. § 13 komm. 8. Kättesaadav: https://pohiseadus.ee/sisu/3484/paragrahv_13 72 Vt. Riigikohtu üldkogu 31.03. 2011. otsus asjas nr. 3-3-1-69-09. p 56. 73 Vt. Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. § 32 komm. 8. Kättesaadav: https://pohiseadus.ee/sisu/3503 74 Hoiuseid võivad kaasata Eestis ka hoiu-laenuühistud, kuid nad ei või hoiuseid kaasata avalikkuselt ja alates 2029. a. algusest hoiu-
laenuühistu kui tulundusühistu erivorm Eestis kaotatakse. 75 Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne § 31 komm 6.
39
kaitse vajadusest. Ettevõtlusvabaduse riive legitiimse eesmärgina saab käsitada kõiki eesmärke, mis on kooskõlas
põhiseadusega.76
Riive proportsionaalsuse hindamisel tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust,
teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust.77 Hinnata tuleb selle eesmärgi kaalukust, mille saavutamise vahendiks riive on,
st kaalumise argumendid tulenevad legitiimsest eesmärgist. Põhiõiguse riive on proportsionaalne, kui see on
eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas.78 Finantsstabiilsus kui riigi ja terve ühiskonna majandusliku
jätkusuutlikkuse eeldus ja oluline avalik hüve, mida Riigikohus on käsitanud olulise legitiimse eesmärgina. Seega
pankade jt finantssektori ettevõtjate Tagatisfondi osamaksete tegemise kohustuse kui ettevõtlusvabaduse riivet
õigustavad kaalukad põhiseaduslikud väärtused ja teiste isikute omandipõhiõiguse kaitse vajadus.
7. MÄÄRATLETUD MÕJUD
7.1. Üldine mõju, sh otsene ja kaudne mõju riigieelarvele
Seaduste muutmine võib kaasa tuua kaudseid mõjusid riigieelarvele ehk mõjutada riigieelarve tasakaalu arvestust,
kui hoiuste tagamise osafondi kogutud vahendid ei ole määratletud enam avaliku sektori all. Lisaks on võimalik
riigipoolne vajadus Tagatisfondi finantseerimiseks juhul kui Tagatisfondi kogutud vahenditest ei piisa hüvitiste
väljamaksmiseks. Riigi poolt laenu andmine Tagatisfondile on finantseerimistehing ja ei mõjuta
eelarvepositsiooni tasakaalu. Samas kui Tagatisfond ei suuda laenu tagasi maksta ja see laen tuleb riigi poolt nö
maha kanda, siis kajastatakse seda summat riigieelarve kuluna. Juhul kui Riigikogu otsustab anda Tagatisfondile
sihtotstarbelist eraldist, on see riigieelarve kulu. Samas ühegi variandi rakendamisel konkreetset otsest mõju
riigieelarvele ei ole (st et riik peaks ühe või teise variandi puhul nt leidma vahendeid administratiivkulude
katmiseks). Finantsinspektsioon on finantsjärelevalve subjektide poolt täielikult rahastatav, Tagatisfondi
funktsioonide üleviimisel Finantsinspektsiooni juurde kaetakse täiendavad kulud ka edaspidi osafondidesse
makstavatest maksetest.
Mis puudutab võimalike hüvitusjuhtumitega seotud finantsvahendite leidmist/andmist, siis on Tagatisfond
valitsussektori üksus ja selle finantstulem mõjutab valitsussektori eelarvepositsiooni ja Tagatisfondi
võlakohustused võivad mõjutada valitsussektori koguvõlga. Lisaks mõjutab riigi poolt laenu andmine
Tagatisfondile riigi võlakohustuste ja intressikulude suurenemist (kui laenu andmist finantseeritakse riigi võetud
laenu arvelt). Lisaks on riigi tingimuslike kohustuste hulgas Tagatisfondi seadusest tulenev hoiuste hüvitamise
kohustus 24,3 miljardi euro ulatuses (2026. märtsi lõpu seisuga, 55,1% SKPst). Samas käesolevas VTK-s esitatud
variandid seda käsitlust olemuslikult ei muuda.
Nagu allpool olevast tabelist näha, siis hoiuste tagamine on riigi suurim tingimuslik kohustus.
Tabel 12. Riigi muud tingimuslikud kohustused (miljonites eurodes)
31.12.2025 % SKPst Osakaal
Laenugarantiid 22 0,1% 0,2%
Õppelaenud 41 0,1% 0,4%
EIS ja Kredex Krediidikindlustus 292 0,7% 3,1%
IBRD, NIB, EIB jt sissenõutav kapital ja garantiid 450 1,1% 4,8%
EFSF (võlakirjade garantiid) 511 1,2% 5,4%
ESM sissenõutav kapital 1 586 3,8% 16,7%
Tagatud hoiused, v.a süsteemselt olulised pangad 6 573 15,8% 69,4%
Kokku 9 475 22,8% 100,0%
VTKga ei mõjutata keskkonda ega regionaalarengut. Kaudselt võib eelnõu mõjutada ka julgeolekupoliitikat
(arvestades, et Tagatisfond on üks osa nn finantsturvavõrgustikust).
76 Vt. Riigikohtu Põhiseaduslikkuse Järelevalve Kolleegiumi 10.05.2002 otsus asjas nr. 3-4-1-3- 02, 77 Vt nt Riigikohtu 6.03.2002 otsus asjas nr 3-4-1-1-02, p 15. 78 Vt nt Riigikohtu üldkogu 26. märtsi 2009. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-16-08, p 29.
40
7.2. Mõju riigiasutuste korraldusele
7.2.1. Tagatisfondi tööjõu- ja administratiivkulud
Osafondide tulud ja Tagatisfondi tegevustulud tervikuna moodustuvad fondiosaliste poolt tasutavatest
osamaksetest, osamaksete tasumata jätmise korral tasumisele kuuluvatest viivistest, osafondi vara paigutamisest
saadavast tulust, nõudeõiguse alusel laekuvast rahast ning välja maksmata hüvitiste deponeerimisel saadud rahast.
Fondi tegevustulud jaotatakse osafondide vahel proportsionaalselt osafondide aasta keskmisele mahule, juhul kui
neid ei ole võimalik osafondi arvele otse kanda. Lihtsustatult – Tagatisfondi regulaarne nn sissetulek on pankadelt
ja teistelt turuosalistelt osamaksete kogumine. Nagu eespool märgitud siis 2025. aastal koguti hoiuste tagamise
osafondi osamakseid 33,3 miljoni euro ulatuses. Tagatisfondi osafondide kulud ja tegevuskulud tervikuna
koosnevad osafondi arvel hüvitamise korraldamisega otseselt seotud kuludest, osafondide paigutamisega seotud
kuludest, nõudeõigusega seotud kuludest ning administratiivkuludest. Osafondide vara paigutamisega seotud
kuludeks on mitmesugused paigutamisega kaasnevad teenustasud (varahalduri teenustasu, väärtpaberite hooldus-
ja tehingutasud ning kontode väljavõtete tasud koos postiteenustasuga). Tagatisfondi administratiivkulud kaetakse
osafondide varast proportsionaalselt osafondide aasta keskmisele mahule v.a. kriisilahenduse osafondi varast.
Nõukogu liikmetele, välja arvatud Vabariigi Valitsuse liikmed, makstakse tasu igakuiselt kuutasu alammäära
ühekordses suuruses.
Tabel nr 13. Tagatisfondi tööjõu- ja administratiivkulud (Allikas: Tagatisfondi 2025. aasta majandusaastaaruanne)
2025. a. 2024. a.
Tagatisfondile laekunud osamaksed kokku 33 662 657 42 274 083
Ülekanded EL ühtsesse kriisilahendusfondi -488 -131 901
Hoiustajatele makstud hüvitised 0 0
Investoritele makstud hüvitised 0 -100 000
Muud laekumised 0 616
Finantstulud ja -kulud 9 398 520 10 594 873
Tööjõu- ja administratiivkulud kokku -373 937 -358 662
Palgakulud -123 340 -116 273
sh juhtkonna ja nõukogu palgakulu -123 340 -116 273
Sotsiaalmaks -40 543 -38 240
Tööjõukulud kokku -163 883 -154 513
Info – ja kommunikatsioonikulud -19 447 -23 199
Koostööleping Finantsinspektsiooniga -179 976 -165 687
Muud administratiivkulud -10 630 -15 264
Muud administratiivkulud kokku -210 054 -204 149
Tagatisfondi administratiiv- ehk üldkulude eelarve koostamisel lähtutakse Tagatisfondi strateegilistest
eesmärkidest, mis näevad ette Tagatisfondi eelarve optimaalse suuruse ja mõistetavuse fondiosalistele,
organisatsiooni optimaalse suuruse, Tagatisfondi töötajate piisava kvalifikatsiooni ning konkurentsivõime
finantssektoris, Tagatisfondi tegevuse avalikustamise ning koostöö ja teabe vahetamise tagatisskeemis osalevate
institutsioonidega, suhtlemise avalikkusega, valmisoleku hüvitiste ja toetuste väljamaksmiseks, osalemise
seadusloomes, piisava ressursi osalemaks pankrotimenetlustes ning osalemise hoiuste tagamise ning investori- ja
pensionikaitse alases rahvusvahelises koostöös.
Hetkel on Tagatisfondi palgal vaid juhataja, töötajaid eraldi palgal ei ole. Vastava personali töötasu kaetakse alates
2020. aastast Finantsinspektsiooni eelarvest, millest Tagatisfond hüvitab vastavalt koostöölepingule kolme töötaja
palgafondi.
Kui toimub kahjujuhtum ja Tagatisfondil tekib laenu võtmise vajadus, tuleb osamaksete arvelt katta ka (i)
võimalike laenude intressikulud, (ii) võimalikud kahjumid (nt finantsvarade paigutamiselt, sh negatiivsete
intresside mõju; kui nt likvideeritavast pangast laekub Tagatisfondile tagasi vähem, kui maksti välja hoiuste
hüvitamisel).
41
7.2.2. Võimalikud Tagatisfondi tööjõu- ja administratiivkulud kolme valikuvariandi korral
Juhul kui kaaluda kolme erineva variandi vahel, siis oleksid võimalikud kulud järgmised.
Tabel nr 14. Tagatisfondi institutsionaalse korralduse muutmine – võimalikud kulud erinevate variante puhul
VARIANT I
Tagatisfondi senine staatus
säilib, tõhustatakse koostööd
FI-ga
VARIANT II
Tagatisfondi tegevus
lõpetatakse ja see
funktsioon viiakse
täielikult FI alla
VARIANT III
Tagatisfondile antakse juurde
täiendavaid ülesandeid, eelkõige
kriisilahenduse funktsioon
Töötajate arv Jääb samaks
TF palgal oleks jätkuvalt üksnes
juhataja, ülejäänud kolm
töötajat on FI palgal
Jääb samaks või suureneb
FI palgal oleks 3-4 töötajat,
kes on otseselt seotud nii
tagatisskeemi kui
kriislahenduse funktsiooniga
Suureneb
TF palgal oleks juhataja ja lisaks 15 –
20 töötajat
[lähtudes teiste riikide kogemusest,
siis eraldiseisvas organisatsioonis on
tugifunktsioonideks vaja ligi 9 inimest
(personalispetsialist,
kommunikatsiooni-spetsialist,
rahvusvahelise koostöö koordinaator,
kaks assistenti, õigusosakond (kaks
inimest), IT spetsialist, raamatupidaja
(see on täiesti minimaalne
tugifunktsiooni koosseis). Hetkel on
kõik need tugifunktsioonid kaetud FI
koostööleppega. Ning lisaks oleks
vaja 7-8 sisuspetsialisti.
Võimalik
administratiivkulu
TF-le
Jääb samaks
ligi 400 000 eurot aastas (jätkub
teenuse sisse-ostmine FI-lt)
Kulu TF-le ei ole kuna TF
kaotatakse
Suureneb
- Eraldiseisva asutusena võib tekkida
vajadus vähemalt osaliselt teatud
tugisüsteemid dubleerida;
- Võib suureneda personali
palgakulu;
- Võib lisanduda kontori üürikulu
ning
andmesüsteemide ühekordne
arendus + iga-aastane varundamine
ja hooldus, mis võib mh sisaldada
andmeportaali majutus ja hooldust
litsentside tasusid, füüsilise
arvutivõrgu ja selle turvalisusise
tagamise kulu (tulemüür, VPN
tarkvara), varundamise lahendust
(nii andmebaasidele kui
tööjaamadele), töökohtade arvutite
+ nende tarkvara kulu (Windows,
Office, viirusetõrje), e-posti,
dokumendihaldussüsteem,
videokoosolekute tarkvara ja
telefonisüsteemide kulu. Siiski on
võimalik neid teenuseid suuremal
või vähemal määral n-ö sisse tellida
ja seega on lõpliku kulu
suurenemist keeruline hinnata.
Hinnangulisena oleksid eraldiseisva
organisatsioonina kulud vähemalt 1 –
2 mln eurot.
Võimalik
administratiivkulu
FI-le
Jääb samaks või tõus FI-le 5%
aastas
Suureneb
Kui praegu toimuks
üleminek, siis tegelikult
suureneks vaid
juhtimisfunktsiooni tasu
arvelt (kuna TF juhataja
ülesanded läheks FI-le).
Väheneb oluliselt
42
Kulu oleneb sellest, kas TF
funktsioon oleks kaetud
eraldi juhatuse liikmega või
liigub mõne olemasoleva
juhatuse liikme nö
haldusalasse.
7.3. Mõju pankadele jt turuosalistele
7.3.1. Praegused turuosaliste (pankade) kulud
Järgmises tabelis on toodud ära iga krediidiasutuse, kes on hoiuste tagamise osafondi liige, hoiuste maht ja tehtud
osamaksed Tagatisfondi hoiuste tagamise osafondi.
Tabel nr 15. Hoiuste tagamise osafondi liikmete hoiused79 ja tasutud osamaksed (tuhandetes eurodes)
Krediidiasutus Hoiused kokku (2025.
a. lõpu seisuga)
Osamakse hoiuste tagamise
fondi 2025. a.80
SWEDBANK 14 001 164 10 295
LUMINOR 11 795 349 7 478
SEB Pank 8 338 596 4 550
LHV AS 6 963 534 3 383
COOP 2 140 866 1 473
BIGBANK 2 879 626 3 867
INBANK 1 321 564 2 006
HOLMBANK 229 574 283
Eespool olevad summad väljendavad krediidiasutuste hoiuste kogumahtu ehk arvesse ei ole võetud reaalselt
tagamisele kuuluvaid hoiuseid (arvestades 100 000 euro suurust piirimäära jm tingimusi), viimased andmed aga
ei ole avalikud. Koondsummana on võimalik aga välja tuua, et tagamisele kuuluvate hoiuste maht kokku oli 2026.
a. 31. märtsi seisuga 24,3 mln eurot. Lisaks leiavad lähitulevikus aset olulised muudatused Eesti
pangandusstruktuuris – nimelt andis Euroopa Keskpank loa ühendada SEB Eesti, Läti ja Leedu pangad üheks
juriidiliseks üksuseks, mille nimeks saab SEB Bank AS. Lätti ja Leetu jäävad tegutsema SEB filiaalid81. See
tähendab, et edaspidi tekib Tagatisfondil hüvitamise kohustus ka seoses Lätis ja Leedus asuvate SEB filiaalidega.
Mis puudutab tasutud osamakseid hoiuste tagamise osafondi, siis vastavalt TFS § 35 lõikele 2 on ette nähtud, et
Tagatisfondi nõukogu kehtestab krediidiasutusele osamakse suuruse ja osamakse suuruse leidmiseks korrutatakse
nimetatud tagatud hoiuste summa osamakse määraga. TFS § 35 lõige 4 annab nõukogule aga lisaks diskretsiooni
– lihtsustatult nö kohendada osamakse suurust vastavalt sellele, et mis on iga krediidiasutuse risk. Vastava
riskiprofiili täpsemaks arvesse võtmiseks on ette nähtud volitusnorm rahandusministrile TFS § 35 lõike 6 alusel.
Seda võimalust on ka kasutatud ja vastavalt on kehtestatud rahandusministri 14. novembri 2016. a määrus nr 51
„Hoiuste tagamise osafondi riskipõhiste osamaksete arvutusmeetodite ja vajalike arvestus- ja aruandekohustuste
kehtestamine“ .
Riskipõhiste osamaksete arvutusmeetodi olulised elemendid hõlmavad lihtsustatult järgmist: a) arvutusvalemit,
b) summaarsete riskikaalude piirmäärasid, c) riskikategooriad ja d) riskinäitajaid. Viimati muudeti määrust 2026.
a. 1. veebruaril, kus võti arvesse uuendatuid Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse (EBA) kehtestatud suuniseid.
Nendega täpsustati nii hoiuste tagamise skeemide riskipõhiste osamaksete arvutusmeetodites kasutatavaid riski
põhinäitajate mõisteid, nende minimaalseid osakaalusid kui ka krediidiasutuse summaarse riskikaalu
arvutamiseks kasutatavat valemit.
Järgmises tabelis on ära toodud krediidiasutuste poolt makstavad muud tasud ja koormised, mis on seotud
finantsstabiilsuse tagamisega või finantsjärelevalve läbiviimisega. Käesoleva VTK-ga välja pakutud variantide
rakendamine otseselt pankade koormust ei mõjuta – see mis oleks mõistlik sihttase hoiuste tagamise osafondi
rahastamisel on põhimõtteliselt sõltumatu sellest, et milline on tagatisskeemi institutsionaalne korraldus.
79 https://statistika.fi.ee/fistar/#/et/p/4284/r/4870/4599 80 https://tf.ee/et/tagatisfond/aruanded-ja-teabe-avalikustamine/osamaksete-osafondidesse-laekumise-statistika 81 https://www.fi.ee/et/uudised/seb-sai-baltimaades-loa-uhinemiseks
43
Tabel nr 16. Eesti krediidiasutuste erinevad tasud ja maksed seoses finantsstabiilsuse tagamise ja järelevalve
teostamisega (tuhandetes eurodes)
Tasu või makse 2024 2025
Siseriiklikud maksed
a) Finantsinspektsioonile makstav järelevalvetasu 9 468 10 128
b) Tagatisfondi hoiuste tagamise osafondi makse 41 356 33 339
c) Tagatisfondi investorikaitse osafondi makse 40 47
EL maksed
d) Euroopa Keskpangale (ECB) makstav järelevalvetasu Ei kuulu avalikustamisele Ei kuulu avalikustamisele82
e) EL ühtse kriisilahendusfondi (SRF) makse 131 0,488
7.4. Mõju hoiustajatele/investoritele
Mõju kolme variandi puhul hoiustajatele ja investoritele ei tohiks olla tegelikult märkimisväärselt erinev. Mingil
määral siiski võib olla mõju erinev ja see on kaardistatud järgmises tabelis.
Tabel nr 17. Tagatisfondi institutsionaalse korralduse muutmine – võimalikud mõjud hoiustajatele ja investoritele
erinevate variante puhul
VARIANT I
Tagatisfondi senine staatus säilib,
tõhustatakse koostööd FI-ga
VARIANT II
Tagatisfondi tegevus lõpetatakse ja see
funktsioon viiakse täielikult FI alla
VARIANT III
Tagatisfondile antakse juurde
täiendavaid ülesandeid, eelkõige
kriisilahenduse funktsioon
Mõju hoiustajatele või investoritele on
väike.
Hoiuse tagamise raamistiku
säilitamine üsna samal kujul ja selle
funktsiooni mõningane tõhustamine
(läbi teatud seadusemuudatuste ja FI-
ga koostöö) peaks säilitama vastava
usalduse riigi poolt hoiuste ja
investeeringute tagamise vastu.
Mõju hoiustajatele/investoritele on
keskmine.
TF-i funktsiooni täielik üleviimine FI alla
viimine võib esialgu vajada suuremat
vajadust hoiustajate suuremale
teavitamisele, sh tuleks tõenäoliselt
hoiustajatele edastada uued teabelehed
koos uue hoiuste tagamise kirjeldusega
ning selgitada uue raamistiku toimimist.
Pikemas perspektiivis võib see aga tuua
hoiustajatele suurema selguse ja
läbipaistvuse, suurendades
usaldusväärsust finantssüsteemi vastu
ning seeläbi tagades finantsstabiilsust.
FI poolt Tagatisfondi funktsiooni üle
võtmine võiks tähendada sujuvalt
läbiviidavat hoiuste hüvitamise protsessi
kaasaegsete tehniliste lahenduste
ärakasutamisega ning tõhusamat
teavitustööd ning kommunikatsiooni
kriisiolukorras.
Mõju hoiustajatele/investoritele
on keskmine.
TF tegevuse ulatuse
laiendamine mõjutab
hoiustajaid kaudselt läbi
pankade kriisilahenduse ja
hoiuste tagamise ühtlustamise,
muutudes läbipaistvamaks ja
usaldusväärsusemaks ning
aidates parandada
finantsstabiilsust.
TFi tegevuse laiendamine võiks
tähendada efektiivselt ning
kiirelt läbiviidavat hoiuste
hüvitamise protsessi. Teisalt
eraldi Tagatisskeemi üleval
hoidmine võib pikemas
perspektiivis tähendada
kulutuste tõusu
krediidiasutustele, kes võivad
selle oma teenuste teenustasude
näol klientidele sh hoiustajatele
üle kanda.
82 ECB-le makstud tasud kokku kõikide pankade pealse 2025. a. olid ligi 690 mln eurot (suuremad Eesti pangad võivad teadaolevalt
maksta sadu tuhandeid eurosid aastas): https://www.bankingsupervision.europa.eu/about/fees/total/html/index.en.html
44
8. AJAKAVA, KAASAMINE JA VTK KOOSTAJAD
8.1. Ajakava
Tabel nr 13. Tagatisfondi institutsionaalse korralduse muutmise võimalik ajakava
1. Väljatöötamiskavatsuse (VTK) esitamine avalikule
konsultatsioonile 2026. a. juuli – august
2. VTK kohta laekunud tagasiside läbitöötamine 2026. a. II. poolaasta
3. Eeldatav eelnõu ettevalmistamine 2026. a. lõpp või 2027. a. I. poolaasta
4. Eeldatav eelnõu esitamine esimesele kooskõlastusringile 2027. a.
5. Seaduse eeldatav vastuvõtmise aeg Riigikogus 2028. a.
6. Uue korralduse võimalik rakendumine 2028. a. või 2029. a. (sõltub valikutest)
8.2. Kaasatavad valitsusasutused ja valitsusvälised organisatsioonid
Käesolev väljatöötamiskavatus esitatakse arvamuse avaldamiseks seotud ministeeriumitele,
Finantsinspektsioonile, Eesti Pangale, Eesti Pangaliidule, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskojale, MTÜ-le Finance
Estonia, Kindlustusseltside Liidule, kõikidele investeerimisühingutele ja fondivalitsejatele.
8.3. VTK koostajad
Käesoleva väljatöötamiskavatsuse koostas Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna juhataja
asetäitja Thomas Auväärt ([email protected]; +372 611 3633).
45
LISA 1. Eesti hoiuste tagamise kaasused
Hüvitamisjuhtumite sagedus Eestis on väga madal. Kokku on Eestis olnud kolm hoiuste hüvitamise juhtumit ja
üks investeeringute hüvitamise juhtum:
1) EVEA Pank, aastal 1998;
2) ERA Pank, aastal 1998;
3) Versobank, aastal 2018.
4) AS Cresco Väärtpaberid, aastal 2024.
Esimene hoiuste tagamise skeem käivitus Eestis 23. mail 1998, millal jõustus Hoiuste Tagamise Fondi seadus.
Sama aasta 15. augustil laekusid Fondile esimesed osamaksed pankadelt. Alates 1998. aastast on hoiusekindlustus
Eestis tegutsevatele pankadele kohustuslik. Hoiuste hüvitamisele rakendus hüvitise piirmäär 20 000 krooni.
Ettevõtetest hüvitati hoiused vaid nendele, kelle netokäive on alla 2 miljoni ECU aastas, varade maht alla miljoni
ECU või töötajaid alla 50.
Juba 1998 oktoobris aga peale EVEA Panga pankrotimenetluse algatamist ja ERA Pangale moratooriumi välja
kuulutamist alustas Fond esimesi väljamakseid hoiuste tagamise fondist. Selleks otsustas Fondi nõukogu võtta
lühiajalist laenu Hansapangalt 75 miljonit krooni ulatuses. Seejärel võttis 1999. a. Tagatisfond sama palju laenu
MeritaNordbankenilt, et laen Hansapangale tagasi maksta.
EVEA Panga tegevuslitsentsi kehtivuse peatas Eesti Pank 1998. aasta oktoobri alguses. Hoiuste tagamise fond
alustas EVEA Panka kinni jäänud hoiuste väljamaksmist 12. novembril 1998.
ERA Pangale kuulutati moratoorium välja nädal pärast EVEA Panga pankrotti. Moratooriumi all olnud ERA
Panga hoiuste hüvitamine lõppes 8. jaanuaril 1999. Detsembri 1998. aasta lõpu seisuga oli ERA Panga hoiuseid
hüvitatud 29,1 miljoni eesti krooni ulatuses, kokku kuulus fondi kaudu hüvitamisele 36 miljoni eesti krooni eest
ERA Panka kinni jäänud hoiuseid.
Väljamakstud hüvitiste kogusumma EVEA Panga ja ERA Panga hoiustajale moodustas kokku 132,3 miljonit Eesti
krooni ehk 98,3% määratud hoiuste hüvitiste kogusummast. EVEA Panga ja ERA Panga hoiustajate nõudeõigus
Fondi vastu välja maksmata hüvitise saamiseks lõppes vastavalt 2008. aasta 1. novembril ja 5. novembril.
Versobank AS-is peatati hoiuste väljamaksed seoses panga tegevusloa kehtetuks tunnistamisega Euroopa
Keskpanga 26. märtsi 2018. a otsusega, millest tulenevalt otsustas Tagatisfondi nõukogu viidatud panga
klientidele hoiused Tagatisfondi seaduses sätestatud korras hüvitada. Hüvitusprotsessi puudutav info avaldati
Tagatisfondi ja Finantsinspektsiooni veebilehtedel. Hoiustajatel, kellega likvideerijal ei õnnestunud kontakti
saada, oli õigus hüvitis kätte saada kuni 20. aprillini 2021.
LISA 2. Kokkuvõte käesolevas VTK-s esitatud küsimustest
1) Millist varianti väljapakutud kolmest variandist võiks eelistada, miks?
2) Kas lisaks väljatoodud kolmele variandile võiks kaaluda ka mingit muud varianti, millist?
46
3) Kas Tagatisfondi ülesannete üle andmisel Finantsinspektsioonile tuleks anda Finantsinspektsioonile
avalik-õigusliku juriidilise isiku staatus?
4) Kas Finantsinspektsioonile saab seadusega panna kohustust vastutada hoiuste jm hüvitamise eest?
5) Kas/millistel asjaoludel võib tagatisskeem (olenema juriidilisest vormist) muutuda nö maksejõuetuks ja
kuidas riik võtaks need kohustused üle?
6) Kuidas suhestuks EL määruse nr 806/2014 artiklis 42 (EL keskse kriisilahendusasutuse SRB õiguslik
staatus) sätestatu sellega, kui tagatisskeemil puuduks iseseisev õigus- ja teovõime?
7) Eeltoodust nähtub, et tagatisskeemil on kehtiva Euroopa õiguse kohaselt oma ülesannete täitmiseks pigem
vajalik omada iseseisvat tsiviilprotsessi õigusvõimet. Kuidas tagada tagatisskeemile iseseisev
tsiviilprotsessi õigusvõime?
8) Kuidas tagada huvide konfliktide vältimise ja nn moraalse vastutamatuse teema lahendamine erinevate
meetmetega (sh arvestades ka rahvusvahelist praktikat)?
9) Juhul, kui Tagatisfond säilib eraldiseisva avalik-õigusliku juriidilise isikuna, siis kas Tagatisfondi
nõukogu pädevust ja ülesandeid peaks muutma, mismoodi täpsemalt (näiteks vähendada nõukogu
koosseisu)?
10) Kas Tagatisfondi nõukogu otsustusmehhanism vajaks täpsustamist? Ja kui, siis mida oleks vaja seadusega
täpsemalt reguleerida ning mida oleks võimalik nt Tagatisfondi põhikirjaga (VV määrus) sätestada.
11) Kui Tagatisfondi ülesanded anda täielikult Finantsinspektsioonile, siis:
11.1) Kellele omistada senised nõukogu ülesanded? Kas neid võiks hakata täitma Finantsinspektsiooni
juhatus või osaliselt ka Finantsinspektsiooni nõukogu?
11.2) Kas Tagatisfondi nõukogu võiks ümber kujundada nõuandvaks organiks, kuhu kuuluksid erasektori
esindajad (erialaliitude esindajad) ning mis annaks nõu eelkõige Tagatisfondi rahastamist
puudutavates küsimustes?
11.3) Kas Tagatisfondi juhataja roll tuleks säilitada eraldiseisvalt Finantsinspektsiooni juhtkonnast? Või
kas Tagatisfondi juhataja ülesanded tuleks anda Finantsinspektsiooni juhatusele või nõukogule
arvestades funktsioonide lahususe printsiibi täitmise vajadust?
11.4) Kas tuleks Finantsinspektsioonis moodustada eraldi üksus või viia Tagatisfondi funktsioon
Finantsinspektsiooni kriisilahendamise üksuse alla eeldusel, et sisemiselt suudetakse tagada huvide
konflikti vältimine?
12) Mismoodi tuleks muuta hüvitiste väljamaksmise protseduuri? Kas see peaks toimuma otse läbi
krediidiasutuste, kes on seotud konkreetse nn kahjujuhtumiga?
13) Kas on läbipaistvuse suurendamiseks ja infovahetuse paremaks tagamiseks (eelkõige kahjujuhtumiga
seotud hoiustajatega suhtlemiseks) tuleks luua eraldi vastav mugav ja lihtne elektrooniline keskkond
Tagatisfondi poolt?
14) Kas likvideerijate, pankrotihaldurite, moratooriumihaldurite rolli tuleks muuta (mh arvestades et
andmeesituse võimekust nõutakse jooksvalt krediidiasutustes)?
15) Kas hoiuste tagamise osafondi tuleks koguda rohkem vahendeid kui on ette nähtud minimaalne piirmäär
EL õiguses (mis on 0,8% tagatud hoiustest)? Mis võiks olla mõistlik/vajalik sihttase (arvestades mh ka
krediidiasutuste tagatud/hüvitavate hoiuste jääki)?
16) Kas ka teiste osafondide (investorikaitse osafond jt) sihttasemeid tuleks üle vaadata ja muuta?
17) Kas ja millised tingimused/piirangud (safe-guard’s) peaksid olema, et osamaksete kogumine turuosalistelt
ei oleks liiga koormav?
18) Kas on vajadus täpsemalt reguleerida vara paigutamise tingimused ja nõuded?
19) Kui Tagatisfondi funktsioonid antakse täielikult üle Finantsinspektsioonile, kas sel juhul tuleks vara
paigutamise nõuded sätestada jätkuvalt seaduse tasandil või muus vormis (rahandusministri määrus, FI
otsus või muul kujul)?
47
20) Kui Tagatisfond eraldiseisva isikuna „likvideeritakse“ ja Finantsinspektsioonile antakse täielikult üle
tagatisskeemi funktsioon, siis mida see tähendaks ESA2010 metoodika klassifitseerimise mõttes – kas
see omab mõju ka riigieelarve positsiooni mõttes? Kas sel juhul võiksid Tagatisfondi varad olla
Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna hallata?
21) Kas stressitestide tegemise juhised ja läbiviimine vajaks täpsemat regulatsiooni?
22) Kas tagatisskeemi võimekus sõlmida teiste riikide tagatisskeemidega koostöökokkuleppeid suureneb või
olemasolevate rakendamine muutub efektiivsemaks, kui Tagatisfondi funktsioonid viiakse täielikult
Finantsinspektsiooni alla? Kas tuleks seadusega täpsemalt reguleerida tagatisskeemide vahel sõlmitavate
koostöölepete sisu ja vorm?
23) Kas oleks vaja seadusandlikult täpsemalt ja ulatuslikumalt reguleerida avalikkuse teadlikkuse tõstmine
tagatisskeemidest ning sellega kaasnevast kaitsest ja hüvest?
24) Kas tuleks hoiuste tagamise osafondi kogutud vahendite kasutamise ulatust Eestis laiendada ning
kasutada EL hoiuste tagamise direktiivi artiklis ettenähtud 11 võimalusi (s.t. lubada vahendite kasutamist
muudel eesmärkidel kui hoiuste hüvitamine)?
25) Kas Tagatisfondile tuleks anda hoopis suuremad volitused kriisilahenduses?
26) Kas Tagatisfondi reformimise raames tuleks „konsolideerida“ pensionikaitse osafond ja
pensionilepingute osafond? Või kas eraldi pensionikaitse ja pensionilepingute osafondidest võiks üldse
loobuda, nö liites näiteks pensionikaitse osafondi ja investorkaitse osafondi ning viies pensionilepingute
osafondi uude loodavasse kindlustusandjate kriisilahenduse osafondi?
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee registrikood 70000272
Finantsinspektsioon
Meie 04.08.2026nr 13-1.1/3222-1
Tagatisfondi institutsionaalse ja
juhtimise korralduse muutmise
väljatöötamiskavatsus
Esitame Teile arvamuse avaldamiseks Tagatisfondi institutsionaalse ja juhtimise korralduse
muutmise väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK), mis on kättesaadav õigusaktide eelnõude
elektroonilise kooskõlastamise süsteemi EIS vahendusel http://eelnoud.valitsus.ee/.
VTK sisaldab kolme põhimõttelist valikut ning mitmeid küsimusi Tagatisfondi institutsionaalse
ja juhtimise korralduse muutmise kohta. Palume Teie seisukohti hiljemalt 2026. aasta 30.
septembriks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Lisa: Tagatisfondi institutsionaalse ja juhtimise korralduse muutmise
väljatöötamiskavatsus
Thomas Auväärt 611 3633
2
Lisaadressaadid: Justiits- ja Digiministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Eesti Pank
Eesti Pangaliit MTÜ
FinanceEstonia MTÜ
Tagatisfond
Eesti Kindlustusseltside Liit
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Aktsiaselts KAWE KAPITAL
AS Redgate Capital
Lightyear Europe AS
Plus500EE AS
Venturebeam Markets AS
Wise Assets Europe AS
Aktsiaselts LHV Varahaldus
AS Avaron Asset Management
AS Birdeye Capital
AS Plural Estonia
AS SEB Varahaldus
AS Trigon Asset Management
Baltic Horizon Capital AS
EfTEN Capital AS
Limestone Platform AS
Luminor Pensions Estonia AS
Swedbank Investeerimisfondid AS
Tuleva Fondid AS
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/26-0882 - Tagatisfondi institutsionaalse ja juhtimise korralduse muutmise väljatöötamiskavatsus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiits- ja Digiministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 30.09.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a1b4f05d-1f71-4244-be97-125d91224b2e Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a1b4f05d-1f71-4244-be97-125d91224b2e?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main