Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikantselei

04.08.2026 nr 2-2/2277-4

Hiiumaa 110 kV elektriühenduse riigi

eriplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamine

Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse korralduse „Hiiumaa 110 kV

elektriühenduse riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“

eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu;

2) Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu lisa;

3) Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu seletuskiri koos lisaga.

Agnes Lihtsa +372 5819 0538

[email protected]

EELNÕU

27.07.2026

VABARIIGI VALITSUS

KORRALDUS

Hiiumaa 110 kV elektriühenduse riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamine

Planeerimisseaduse § 28 lõike 1 alusel:

1. Algatada Hiiumaa 110 kV elektriühenduse riigi eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline

hindamine.

2. Riigi eriplaneeringu eesmärk on kavandada Hiiumaa elektrivarustuse 35 kV pingetasemelt 110 kV

pingetasemele üleviimiseks vajalikud elektriühendused ja nendega seotud ehitised. Riigi

eriplaneeringuga planeeritakse eelduslikult järgmised ehitised: 110 kV ja kõrgema pingega õhuliin,

maakaabelliin, veekaabelliin, 110 kV ja kõrgema pingega trafoalajaam ning muud elektrienergia

ülekandeliiniga seotud rajatised.

3. Riigi eriplaneeringu planeeringuala hõlmab Saaremaa valda, Hiiumaa valda, Lääne-Nigula valda

ja Haapsalu linna. Planeeringuala suurus on ligikaudu 1572,1 km2. Planeeringuala asukoht ja piir on

esitatud korralduse lisas.

4. Riigi eriplaneeringu koostamist ja keskkonnamõju strateegilist hindamist korraldab Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium.

5. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil teavitada avalikkust Hiiumaa 110 kV

elektriühenduse riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest

vastavalt planeerimisseaduse § 28 lõigetele 6 ja 7. Riigikantseleil avaldada teade otsuse kohta

Vabariigi Valitsuse veebilehel.

6. Hiiumaa 110 kV elektriühenduse riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamise otsusega saab tutvuda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel.

Kristen Michal

Peaminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

Lisa Planeeringuala asukoht ja piir

28.07.2026

Vabariigi Valitsuse korralduse „Hiiumaa 110 kV elektriühenduse riigi eriplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu seletuskiri

1. SISSEJUHATUS

1.1. Sisukokkuvõte

Elektrilevi OÜ (edaspidi Elektrilevi) esitas 02.04.2026 kirjaga nr 13-8/1214-11 Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) taotluse riigi eriplaneeringu (edaspidi

REP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamiseks eesmärgiga viia

Hiiumaa elektrivarustus üle 35 kV pingetasemelt 110 kV pingetasemele ning rajada selleks

vajalikud elektriühendused ja nendega seotud ehitised.

Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 28 lõike 2 punkti 3 kohaselt ei algatata REP-i ja KSH-d

eelkõige juhul, kui planeeringu koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid planeeringu

koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks ja

planeeringu koostamisest huvitatud isik selliseid kulusid ei kanna. PlanS § 4 lõike 21 kohaselt

võib planeeringu koostamise korraldaja ehitusprojekti koostamise aluseks oleva planeeringu

tellimise ja PlanS § 4 lõike 2 punktis 5 nimetatud mõjude hindamise kulude kandmiseks

sõlmida lepingu planeeringu koostamisest huvitatud isikuga.

Kuna MKM eelarves puuduvad vahendid REP-i koostamise, koostamise tellimise ja mõjude

hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks, sõlmiti 22.06.2026 MKM-i ning Elektrilevi vahel

koostöökokkulepe nr 5-4/147-12. Koostöökokkuleppe kohaselt kannab Elektrilevi kõik REP-i

koostamiseks vajalikud kulud, sh PlanS § 4 lõike 2 punktis 5 sätestatud mõjude hindamise ja

uuringutega seotud kulud.

Vabariigi Valitsuse korraldusega algatatakse MKM-i ettepanekul Elektrilevi taotluse alusel

Hiiumaa 110 kV elektriühenduse REP ning KSH. REP-i koostamist korraldab MKM.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostasid MKM maa- ja ruumipoliitika osakonna riigi planeeringute

nõunik Agnes Lihtsa (tel 5819 0538, e-post [email protected]) ja riigi planeeringute

valdkonnajuht Kadi-Kaisa Tarkiainen (tel 5850 5436, e-post [email protected]).

Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis MKM õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass

([email protected]).

2. KORRALDUSE EESMÄRK

Korralduse eesmärk on algatada REP ja KSH Hiiumaa elektrivarustuse arendamiseks, eelkõige

selleks, et tagada Hiiumaa pikaajaline varustuskindlus ning luua eeldused elektrivõrgu

1 Kiri Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi avalikus dokumendiregistris numbriga 13-8/1214-1 2 Leping Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi avalikus dokumendiregistris numbriga 5-4/147-1

töökindluse parandamiseks ja tulevikuvajadustele vastava võrgu arendamiseks. REP-i

algatamine on vajalik, et võimaldada Hiiumaa elektrivarustuse üleviimist 35 kV pingetasemelt

110 kV pingetasemele ning kavandada selleks vajalikud elektriühendused ja nendega seotud

ehitised, mis tagavad süsteemi piisava läbilaskevõime ja töökindluse. Asendades

rikkeolukordades tehniliselt ja läbilaskevõimelt ammendunud 35 kV võrgu 110 kV võrguga

ning luues Hiiumaale kaks sõltumatut elektriühendust, tagatakse elektrivarustuskindluse ka

olukorras, kus üks ühendustest peaks katkema

REP-iga luuakse tingimused sellise elektrivõrgu rajamiseks, mis võimaldab katta nii

olemasolevaid kui ka prognoositavaid tarbimisvajadusi, toetab uute tootmisvõimsuste,

sealhulgas taastuvenergia tootmise liitumist ning tagab elektrisüsteemi toimimise ka

rikkeolukordades. Ühtlasi on eesmärk leida Hiiumaa jaoks töökindel ühendus Saaremaa ja/või

mandri-Eesti 110 kV võrguga, mis võimaldab tugevdada piirkonna elektrivarustust ning

parandada kogu Lääne-Eesti saarte energiasüsteemi toimivust.

Elering AS ja Elektrilevi OÜ loodud ühine arengukava "Eesti elektrivõrgu arengukava aastani

2040", näeb Hiiumaal ette ligikaudu 30% koormuse kasvu. Lähtudes 2026. aasta mõõdetud

talvisest tippkoormusest 13,7 MVA, tähendab see tipukoormuse suurenemist ligikaudu 17,8

MVA-ni aastaks 2040. Olemasoleva 35 kV võrgu termiline läbilaskevõime on normaalolukorras

ligikaudu 18 MVA, mistõttu on süsteemis veel teatav reserv tarbimise kasvuks. Samas on võrgu

peamiseks kitsaskohaks mitte termiline läbilaskevõime, vaid võime tagada nõuetekohane

pingekvaliteet rikkeolukordades. Juba täna ei ole ühe toiteliini väljalangemise korral võimalik

Hiiumaa suuremates tarbimiskeskustes tagada nõuetekohast võrgupinget, mistõttu peab 35 kV

võrku käsitleda varustuskindluse seisukohalt tehniliselt ammendununa. Sõltuvalt rikke

asukohast, koormuse jaotusest ning võrgu lülitusskeemist võib mõjutatud olla mitusada

koduklienti ning mitukümmend äri- ja tööstustarbijat (eelkõige Kärdla ja Käina piirkondades).

Tootmissuunal on olemasoleva 35 kV võrgu võimekus juba saavutatud ka normaalolukorras.

Seetõttu ei ole viimastel aastatel olnud võimalik uusi tootmisliitumisi võimaldada. 110 kV

võrgule üleminek on vajalik nii tarbimise prognoositava kasvu teenindamiseks kui ka

täiendavate tootmis- ja salvestusvõimsuste liitmiseks tulevikus.

Selliselt kavandatav elektrivõrk loob eeldused piirkonna majanduslikuks arenguks,

investeeringute ligimeelitamiseks ning energiasüsteemi ümberkujundamiseks kooskõlas

riiklike energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega.

Taastuvenergia tootmise liitumisvõimaluste parandamine, elektrifitseerimise toetamine ning

kliimaeesmärkide saavutamisele kaasaaitamine on projekti täiendavad eesmärgid, mis

kaasnevad varustuskindluse suurendamisega.

3. EELNÕU SISU

Eelnõu punkti 1 kohaselt algatab Vabariigi Valitsus PlanS § 28 lõike 1 alusel Hiiumaa 110 kV

elektriühenduse REP-i ja KSH. Planeerimismenetluses võetakse eesmärgiks PlanS § 271

kohaldamine, st asukoha eelvaliku otsuse alusel REP kehtestamine. Juhul, kui

planeerimismenetluses ei ole võimalik detailse lahenduse koostamisest loobuda, koostatakse

sobivasse asukohta detailne planeeringulahendus ehitusõiguse määramiseks. PlanS § 27 lõike

6 järgi on REP-i koostamisel kohustuslik KSH.

Planeeritavad Hiiumaa 110 kV elektriühendus on REP-i objekt

PlanS § 27 lõike 1 kohaselt on REP-i eesmärk sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise

püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi.

REP koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks riigikaitse ja julgeoleku,

energeetika, gaasi, transpordi, jäätmemajanduse ning maavarade kaevandamise valdkonnas või

eespool nimetatud huvide väljendamiseks avalikus veekogus ja majandusvööndis.

PlanS § 27 lõike 2 kohaselt tuleb REP koostada riigi territooriumi või selle osa kohta

kõrgepingeliini alates pingest 110 kilovolti ja selle toimimiseks vajalike ehitiste püstitamiseks,

kui ehitis vastab PlanS § 27 lõikes 1 nimetatud tingimustele.

Hiiumaa 110 kV elektriühendus on REP-i objekt PlanS § 27 lõigete 1 ja 2 kohaselt, sest

planeeringu eesmärk on rajada olulise ruumilise mõjuga elektriühendus, millega väljendatakse

maakonnaüleseid huve ning mille asukoha valiku ja toimimise vastu on suur riiklik ja

rahvusvaheline huvi. Põhjendused on toodud alljärgnevalt.

Hiiumaa 110 kV elektriühendus on olulise ruumilise mõjuga ehitis

PlanS § 6 punkti 13 kohaselt on oluline ruumiline mõju selline mõju, millest tingitult muutuvad

eelkõige transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra,

tooraine või tööjõu vajadus ehitise planeeritavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ning

mille mõju ulatub suurele territooriumile. Elektriühenduse rajamisega kaasneb oluline

ruumiline mõju, mis väljendub ennekõike visuaalses mõjus ja suures maa-ala vajaduses, sh

kaitsevööndis, kus kinnisasja kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse

tagamiseks (EhS § 77). Nimetatud mõjud ulatuvad suurele territooriumile.

Maakonnaülesed huvid

PlanS eelnõu (571 SE) seletuskirja3 lk 80–81 kohaselt on REP-i esemeks ehitised, mille mõju

ei piirne vaid ühe kohaliku omavalitsusega, vaid ulatub mitmele maakonnale. Riigi

eriplaneeringuga planeeritavate ehitiste hulka kuuluvad ehitised, mille ehitamisest sõltub

märkimisväärselt kogu riigi või selle suure osa sotsiaalmajanduslik areng. Maakonnaüleste

huvide all ei ole silmas peetud seda, et kavandatav ehitis peab ilmtingimata asuma mitme

maakonna territooriumil, vaid et tegemist on ehitisega, mille rajamine ei toimu vaid ühe

maakonna huvides ja seega peaks selliste ehitiste kavandamisel väljendama riik oma selget

soovi ja tahet konkreetse ehitise rajamiseks. Antud juhul kavandatava elektriühenduse vajadus

ning mõju ei piirne vaid ühe kohaliku omavalitsuse ega maakonnaga. Tegemist on ehitistega,

mille ehitamisest sõltub märkimisväärselt kogu riigi või selle suure osa sotsiaalmajanduslik

areng ja elektri varustuskindlus.

3 Eelnõu - Planeerimisseadus 571 seaduse eelnõu - Riigikogu

Planeeritava Hiiumaa 110 kV elektriühenduse asukoha valiku ja toimimise vastu on suur

riiklik ja rahvusvaheline huvi

PlanS eelnõu (571 SE) seletuskirja4 lk 41 kohaselt saab riiklike huvide all eelkõige mõista kogu

riiki hõlmavaid üldisi huve. Riiklik huvi võib olla näiteks seotud riigikaitse või julgeolekuga,

energia tootmise või üleriigilise transpordiga. Riikliku huvi alla kuulub näiteks ka looduskaitse

ning muinsuskaitse, sest tegu on kohalikust tasandist kõrgemate üldiste väärtustega, mida peab

kogu riigi territooriumil võrdselt kaitsma.

PlanS eelnõu (571 SE) seletuskirja5 lk 80 kohaselt peab REP-i koostamise eelduseks olev suur

riiklik huvi väljenduma eelkõige riigi strateegilistest dokumentidest ehk arengukavadest,

strateegiatest, samuti Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist jt dokumentidest, kus riik on

väljendanud oma huve. Eelnevalt viidatud seletuskirja lk 41 on märgitud, et riiklik huvi on ka

mõju või seosed teiste riikidega, seega võib planeeritav riiklikku huvi kandev ehitis olla ühtlasi

ka rahvusvahelise huvi objektiks.

8. jaanuaril 2026. a Vabariigi Valitsuse protokollilise otsusega kinnitatud „Energiamajanduse

arengukava aastani 2035“6 seab eesmärgiks, et Eesti energiamajandus tagab energiajulgeoleku,

kasvatab riigi konkurentsivõimet ja suunab puhta energiaga majandusele üleminekut.

Arengukavas rõhutatakse, et elektritarbimise ja elektrienergia hajatootmise kasvuga suureneb

elektrivõrgu tugevdamise tähtsus paralleelselt paindlikkusteenuste vajadusega. Elektri

lõpphinda mõjutavad investeeringud hõlmavad muuhulgas võrguarendusi, taastuvelektri

tootmisvõimsusi ja salvestust, kuna just taastuvelektri tootmisseadmete rajamine aitab hoida

elektrienergia lõpphinda taskukohase ja konkurentsivõimelisena.

Samuti on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majanduskasvu kavas 2026 7

rõhutatud vajadust tagada varustuskindlus, tugevdada energiataristut ja hoida elektri lõpphind

konkurentsivõimeline. Nendest strateegilistest dokumentidest nähtub riigi selge huvi tugevdada

Eesti elektrivõrku ning luua eeldused uute tootmis- ja tarbimisvõimsuste ühendamiseks.

Hiiumaa elektrivarustuse üleviimise 35 kV pingetasemelt 110 kV pingetasemele ning selleks

vajaliku ühenduse kavandamine Saaremaa ja/või mandri-Eesti 110 kV võrguga on nende

eesmärkidega otseselt seotud. Kavandatav elektriühendus ei teeni üksnes Hiiumaa huve, vaid

on osa Eesti elektrivõrgu tugevdamisest, millega parandatakse varustuskindlust, luuakse

eeldused täiendavate tootmis- ja salvestusvõimsuste ühendamiseks ning toetatakse

elektrisüsteemi toimimist laiemalt.

Tarbimise kasv, hajatootmise laienemine, salvestusseadmete rajamine, elektritranspordi areng

ning taastuvenergiale üleminek suurendavad vajadust elektrivõrgu läbilaskevõime tõstmise

järele. Kuna tehniliselt on keskpinge (10–35 kV) lahenduste tehnilised võimalused piiratud, ei

ole ulatuslike paralleelsete keskpingeühenduste rajamine suurema läbilaskevõime

saavutamiseks otstarbekas. Suuremate koormustega või kiiresti arenevates piirkondades on

4 Eelnõu - Planeerimisseadus 571 seaduse eelnõu - Riigikogu 5 Eelnõu - Planeerimisseadus 571 seaduse eelnõu - Riigikogu 6 https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2026-03/ENMAK%202035.pdf 7https://www.mkm.ee/sites/default/files/documents/2025-12/MKM_Majanduskasvu-kava-

2026_A4%201.pdf

põhjendatud keskpingelahenduste asendamine kõrgepinge (s.o 110 kV) võrguga. Lisaks on 35

kV võrgupiirkondades, kus pingeklass, juhtme ristlõige või liini pikkus ei võimalda

taastuvenergiat arendada või salvestusseadmeid rajada, 110 kV pingeklassile üleminek mõistlik

lahendus.

Eleringi ja Elektrilevi koostatud Eesti elektrivõrgu arengukava aastani 2040 kohaselt võimaldab

selline võrgustruktuuri optimeerimine vabastada ligikaudu 260 kilomeetrit liinitrasside alust

maad, suurendada nii tarbimis- kui tootmissuunalist läbilaskevõimet ligikaudu 400 megavati

võrra ning saavutada ühiskondlikku võitu vähemalt 54 miljonit euro ulatuses.

Riik on strateegilistes dokumentides väljendanud ka eesmärki liikuda kliimaneutraalsuse

suunas ning tugevdada selleks vajalikke energiataristuid. Hiiumaa 110 kV elektriühenduse

rajamine toetab neid eesmärke, kuna loob eeldused taastuvenergia tootmise, salvestuse ja

kasvava elektritarbimise teenindamiseks nõuetele vastava võrgu kaudu.

Hiiumaa 110 kV projekti ei ole strateegiadokumentides nimetatud nimeliselt, kuid projekt

toetab otseselt riigi energiavarustuskindluse, elektrivõrgu tugevdamise ja taastuvenergia

kasutuselevõtu eesmärke.

Projekt vastab:

 Strateegia „Eesti 2035“ eesmärkidele;

 Kliimapoliitika põhialustele aastani 2050;

 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 eesmärkidele tugevdada elektrivõrgu

vastupanuvõimet ja suurendada ülekandevõimsusi;

 Elering AS ja Elektrilevi OÜ loodud ühisele arengukavale "Eesti elektrivõrgu

arengukava aastani 2040", mis näeb ette Hiiumaa teise sõltumatu elektriühenduse

rajamise ning 35 kV võrgu asendamise 110 kV võrguga.

Seega ei tulene riiklik huvi üksnes üldistest kliima- ja energiapoliitika eesmärkidest, vaid ka

konkreetsest elektrivõrgu arengukavalisest vajadusest tagada Hiiumaale teine sõltumatu

toitesuund ja viia saare elektrivõrk 110 kV pingetasemele.

Eeltoodust tulenevalt on Hiiumaa 110 kV elektriühenduse asukoha valiku ja toimimise vastu

suur riiklik huvi. Rahvusvahelist mõõdet võib näha toetava asjaoluna Euroopa Liidu kliima- ja

energiapoliitika ning Eesti rahvusvaheliste kliimaeesmärkide kontekstis, kuid käesoleval juhul

on REP-i koostamise peamine alus suur riiklik huvi energeetika valdkonnas.

Eelnõu punkti 2 järgi on REP ja KSH algatamise eesmärk kavandada Hiiumaa

elektrivarustuse 35 kV pingetasemelt 110 kV pingetasemele üleviimiseks vajalikud

elektriühendused ja nendega seotud ehitised (joonis 1).

REP annab võimaluse ühe planeeringu menetluse raames lahendada Hiiumaa saare

elektrivarustuse üleviimise 35 kV pingetasemelt 110 kV pingetasemele ning kavandada

töökindel ja tulevikukindel elektriühendus Saaremaa ja/või mandri-Eesti 110 kV võrguga,

tagades varustuskindluse kogu trassi ulatuses sõltumata valitud suunast. Ühtse menetluse

käigus on võimalik käsitleda korraga nii merelisi kui maismaalisi ühendusi, alajaamade

asukohti, trassikoridoride valikuid ning tehnilisi ja keskkonnatingimusi, vältides vajadust

mitme eraldiseisva planeeringu järele.

Hiiumaa elektrivarustus sõltub praegu ühest toitesuunast Leisi alajaamast ning kriitilised

kaheahelalised 35 kV liinid paiknevad ühistel mastidel. Tippkoormuse ajal ei ole ühe toiteliini

väljalangemise korral võimalik tagada Hiiumaa suuremates tarbimiskeskustes, eelkõige

Kärdla piirkonnas, nõuetekohast võrgupinget. Seega on olemasolev 35 kV võrk rikkeolukorras

tehniliselt ammendunud juba tänase koormustaseme juures.

Planeeritav 110 kV ühendus ja sellega seotud alajaamad on vajalikud saare tarbimise kasvu

katmiseks, uute liitumisvõimaluste avamiseks ning lokaalse taastuvenergia tootmise ohutuks

ja töökindlaks võrku suunamiseks. Üleminek 110 kV pingeklassile loob eeldused, et Hiiumaa

elektrivõrk oleks suuteline vastu võtma ja üle kandma nii olemasolevad koormused kui ka

täiendavad võimsused, tagades pinge- ja varustuskindluse nõuetele vastava töö ka

rikkeolukordades.

REP-i algatamine võimaldab ühes menetluses läbi kaaluda kaks võimalikku tehnilist

põhimudelit:

1. Kaks sõltumatut ühendust Saaremaa kaudu Leisi alajaamast, mis looks Hiiumaale mõlemad

110 kV toitekanalid Saaremaalt.

2. Ühe ühenduse rajamine Saaremaalt Leisi kaudu kasutades olemasolevat 35 kV õhuliini

koridori ning teise ühenduse rajamine otse mandrilt, kus mandriühenduse trass võib kulgeda

Heltermaa–Haapsalu, Sutlepa või Aulepa 110 kV alajaama suunal, sõltuvalt tehnilisest ja

keskkonnaalasest teostatavusest.

2025. aasta lõpus valminud ja kasutusele võetud Pammana–Emmaste 35 kV merekaabel, millel

on juba 110 kV isolatsioon, loob olulise eeldusbaasi lahendustele, kus vähemalt üks 110 kV

ühendus rajatakse Leisi alajaamast lähtudes.

Nimetatud variandid hõlmavad nii õhuliine kui merekaableid ning erinevaid silmusühenduse

konfiguratsioone (Käina–Heltermaa–Kärdla–Lauka–Emmaste), mis kõik vajavad põhjalikku

hindamist võrgu stabiilsuse, maksumuse, ehitustehniliste aspektide, keskkonnamõjude ja

meretrasside teostatavuse seisukohalt. Linnades ja tiheasustusaladel tuleb lisaks kaaluda, kas

35 kV õhuliinide asendamine või uue liini rajamine maakaablina on majanduslikult ja tehniliselt

otstarbekas.

Kärdla alajaam asub praegu elamupiirkonna vahetus läheduses, mistõttu tuleb planeeringu

koostamisel kaaluda selle võimalikku nihutamist linna serva. Samuti tuleb kavandada Kärdla

piirkonnale sõltumatu 110 kV toite lahendus ning vajadusel määrata alajaamale uus, tehniliselt

ja ruumiliselt sobivam asukoht.

Heltermaa sadam on Hiiumaa peamine värav mandrile ning potentsiaalne elektripraamide

laadimiskoht, mis eeldab tulevikus märkimisväärset lisavõimsust. Praegu saab sadam toite

10 kV võrgust, mis ei võimalda katta suurte laadimiskoormuste järske võimsushüppeid ega

tulevasi elektrifitseerimisvajadusi. Kärdla ja Käina alajaamad asuvad sadamast liiga kaugel,

mistõttu nende kaudu ei ole võimalik tagada vajalikku pingestabiilsust ega varustuskindlust

sadamapiirkonna tulevaste koormuste korral. Seetõttu on 110 kV tasemel Heltermaa

potentsiaalne alajaam strateegiline, et tagada vajaduse tekkimisel elektripraamide laadimise ja

sadamataristu elektrifitseerimise jaoks piisav ja töökindel võimsus. Samas ei ole alajaama

kohene ehitus vältimatu. Planeeringu lahendus peab looma võimaluse alajaam vajaduspõhiselt

välja ehitada, määrates selleks sobiva asukoha ja ühendusvõimalused, kuid jättes ehitamise

ajastuse tarbimis- ja investeerimisvajaduste järgi paindlikuks.

Joonis 1. Planeeringuala ettepanek, koos planeeritava võrgu võimalike variantidega

REP-i menetlus koosneb kahest etapist:

1) asukoha eelvaliku tegemisest ja

2) valitud asukohas (või asukohtades) detailse(te) lahendus(t)e koostamisest.

PlanS annab võimaluse teatud tingimuste täitmisel loobuda detailse lahenduse koostamisest ja

kehtestada planeering asukoha eelvaliku otsuse järgselt. Sellisel juhul jätkub ehitise

kavandamine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt projekteerimistingimuste

väljastamisega. REP-i algatamise järel selgitatakse hiljemalt lähteseisukohtade etapis välja

kavandatavate elektriühenduste asukoha valikuks vajalike keskkonna- jm uuringute vajadus

ning koostatakse uuringute lähteülesanded, mis edasises protsessis ellu viiakse. Asukoha

eelvaliku alusel REP-i kehtestamine on ennekõike võimalik juhul, kui puuduvad välistavad

tegurid elektriühenduse edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega (nt välistatud on

mõju Natura 2000 aladele) ning asukoha eelvaliku otsuses on toodud projekteerimistingimuste

andmise aluseks olevad tingimused. Planeerimismenetluses võetakse eesmärgiks PlanS § 271

kohaldamine, st asukoha eelvaliku alusel riigi eriplaneeringu kehtestamine. PlanS § 53 lõike 1

kohaselt kehtestab REP-i Vabariigi Valitsus korraldusega.

Juhul kui planeerimismenetluses ei ole võimalik detailse lahenduse koostamisest loobuda,

koostatakse pärast asukoha eelvaliku otsuse ja mõjude hindamise8 , sh KSH esimese etapi

aruande vastuvõtmist REP-i detailne lahendus asukoha eelvaliku etapis valituks osutunud

elektriühenduste alternatiivi(de)le, millega määratakse kavandatava ehitise ehitusõigus ning

lahendatakse muud PlanS § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased ülesanded. Asjakohasuse

hindamisel lähtutakse planeeringu eesmärgist ja planeeringuga kavandatava ehitise iseloomust

(PlanS § 43 lõige 1). PlanS eelnõu (571 SE) seletuskirja9 lk 95 kohaselt on REP-i detailse

lahenduse puhul tegemist detailplaneeringuga sarnase instrumendiga, millega määratakse

kavandatavale ehitisele ehitusõigus ja lahendatakse muud detailplaneeringuga lahendatavad

asjakohased ülesanded. Detailse lahenduse koostamisel viiakse KSH läbi keskkonnamõju

hindamise (edaspidi KMH) täpsusastmes (järgitakse KMH sisunõudeid). Detailse lahenduse

etapis koostatakse ka eelprojekt(id) kuna detailse lahenduse KSH koostatakse KMH

täpsusastmes.

Eelnõu punktis 3 esitatakse REP-i algatamisel teadaolev planeeringuala ja selle suurus, sh

planeeringuala asukoht ja piir (joonis 2). REP planeeringuala hõlmab osaliselt Hiiumaa,

Saaremaa ja Lääne-Nigula valda ning Haapsalu linna. Planeeringuala suurus on ligikaudu

1572,1 km2.

Joonis 2. Planeeringuala asukoht ja piir

Planeeringuala valiti piisava ulatusega, et mitte teha enne planeerimisprotsessi elektriühenduste

asukoha eelvalikut ning võimaldamaks planeeringu koostamisel ja selle mõjude hindamisel

8 PlanS § 4 lõike 2 punkti 5 kohaste planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike,

kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude ning KeHJS kohaste mõjude hindamiseks

koostatakse üks ühine programm, esimese etapi aruanne ja aruanne. 9 Eelnõu - Planeerimisseadus 571 seaduse eelnõu - Riigikogu

vajadusel elektriühenduste alternatiivide asukoha muutmist ja täiendavate alternatiivide

lisamist.

Kui planeeringu koostamise ja mõjude hindamise käigus selgub, et Hiiumaa 110 kV

elektriühenduse kavandamiseks määratud planeeringuala ei ole piisav või kavandatavate

ehitistega kaasnev mõjuala keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(KeHJS) § 22 tähenduses on suurem kui REPi ja KSH algatamisel teadaolev planeeringuala,

võib planeeringuala ulatust muuta ning mõjude hindamine võib hõlmata suuremat territooriumi.

Planeeringu eesmärk on luua kavandatava ehitise jaoks terviklik ja sobiv ruumilahendus. REP

kehtestatakse kavandatava tegevuse elluviimiseks vajalikul alal.

Eelnõu punkti 4 kohaselt korraldab PlanS § 27 lõike 7 alusel Hiiumaa 110 kV elektriühenduse

REP-i koostamist MKM. Vastavalt PlanS § 27 lõikele 7 on REPi koostamise korraldaja

üldreeglina MKM. Ainult PlanS § 27 lõike 7 teises lauses kehtestatud erijuhtumitel (riigikaitse

ja julgeoleku valdkonda puudutavates küsimustes) võib Vabariigi Valitsus otsustada, et REP-i

koostamise korraldaja on selle valdkonna valitsusasutus. Kuna käesoleval juhul ei ole tegemist

otseselt riigikaitse või julgeoleku valdkonda kuuluva küsimuse lahendamisega, siis PlanS § 27

lõige 7 teine lause ei kohaldu.

Eelnõu punkti 5 kohaselt teavitab MKM PlanS § 28 lõike 6 kohaselt REP-i ja KSH

algatamisest 30 päeva jooksul algatamisest arvates ühes üleriigilise levikuga ajalehes ning 14

päeva jooksul algatamisest arvates Ametlikes Teadaannetes ja MKM-i veebilehel.

Riigikantselei teavitab REP-i ja KSH algatamisest 14 päeva jooksul algatamisest arvates

Vabariigi Valitsuse veebilehel. Teates märgitakse PlanS § 28 lõike 5 alusel järgmine info:

1) algatamisel teadaoleva planeeringuala asukoht ja selle suurus, sh planeeringuala piir;

2) REP-i koostamise eesmärk;

3) kavandatava ehitise otstarve ja sellega seonduva tegevuse kirjeldus;

4) algatamise otsusega tutvumise aeg ja koht.

PlanS § 28 lõike 7 kohaselt teavitatakse REP-i ja KSH algatamisest kirjalikult PlanS § 31

lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi 30 päeva jooksul algatamisest arvates. Täpsemalt

seletuskirja p 7.1.

Eelnõu punkti 6 kohaselt onVabariigi Valitsuse korraldusega võimalik lisaks Riigi Teataja

veebilehele tutvuda MKM-i veebilehel10, kus materjalid tuleb kättesaadavaks teha hiljemalt 14

päeva jooksul algatamise otsustamisest (PlanS § 28 lõige 6).

4. EELNÕU TERMINOLOOGIA

Eelnõus ei kasutata uusi ega võõrsõnalisi termineid, mida õigusaktides ei ole varem kasutatud.

5. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

10 https://mkm.ee/planeeringud-ja-maapoliitika/planeeringud

6. KAVANDATAVA HIIUMAA 110 KV ELEKTRIÜHENDUSE RIIGI

ERIPLANEERINGU EELDATAVAD MÕJUD

Kavandatav Hiiumaa elektrivarustuse üleviimine 35 kV pingetasemelt 110 kV pingetasemele

ja sellega seotud alajaamade rajamine aitab tagada Hiiumaa varustuskindluse võimaldades liita

uusi tarbimis- ja tootmisvõimsusi ning toetades energiajulgeolekut Lääne-Eesti saartel. Ühtlasi

võimaldab üleminek 110 kV pingetasemele saavutada riigi kliimaeesmärke, kuna sellega

luuakse vajalik elektrisüsteemi võimekus taastuvenergia laialdaseks integreerimiseks ning

energiataristu karastamiseks nii koormuste kui tootmise suurenemise suhtes. Lisaks toetatakse

seeläbi Hiiumaa majanduslikku arengut ning hajatootmise kasvu.

Planeeringu algatamise etapis ei ole võimalik konkreetseid mõjusid maaomanikele, kinnisvara

väärtusele ega kohalikele omavalitsustele täpselt hinnata, sest trassikoridoride ja alajaamade

asukohad ei ole veel määratud. Nende mõjude hindamine on REP-i ja KSH menetluse üks

ülesandeid.

Kavandatava Hiiumaa 110 kV elektriühenduse KSH ja PlanS § 4 lõikes 2 punktis 5 nimetatud

asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude

hindamine ning mõjude hindamiseks vajalikud uuringud viiakse läbi eriplaneeringu raames.

REP-i algatamise järel selgitatakse hiljemalt lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamisel

välja kavandatavate elektriühenduste asukoha valikuks vajalike keskkonna- jm uuringute

vajadus ning koostatakse uuringute lähteülesanded, mis edasises protsessis ellu viiakse.

Planeeringuala hõlmab kaitsealasid ja püsielupaiku, sh Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid

linnu- ja loodusalasid. Planeerimisprotsessi käigus tuleb läbi viia Natura eelhindamine ja

vajadusel asjakohane hindamine, kus hinnatakse REP-i elluviimise mõju (kas eraldi või koos

teiste projektidega) Natura 2000 ala terviklikkusele, lähtudes ala struktuurist, funktsioonist ja

kaitse-eesmärkidest. Ebasoodsa mõju olemasolu korral hinnatakse ka ebasoodsa

keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise või hüvitamise meetmeid

ning vajadusel määratakse keskkonnaseire meetmed.

7. KORRALDUSE TÄITMISEGA SEOTUD TEGEVUSED JA KULUD

7.1. Korralduse avalikustamine ja avalikustamisega kaasnevad kulud

REP-i ja KSH algatamise otsusest teavitatakse PlanS § 28 lõike 6 alusel 14 päeva jooksul

algatamisest arvates Ametlikes Teadaannetes, Vabariigi Valitsuse ja MKM-i veebilehel ning 30

päeva jooksul algatamisest arvates ühes üleriigilise levikuga ajalehes. Lisaks planeeringuala

kohalike omavalitsuste lehtedes. MKM-ile kaasnevad kulud ajalehtedes teadete avaldamisega.

Kulu suurus on ligi 5000 eurot.

Vastavalt PlanS § 28 lõikele 7 teavitatakse REP-i ja KSH algatamisest 30 päeva jooksul

algatamisest arvates kirjalikult:

• ministeeriume jt valitsusasutusi, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi eriplaneering

käsitleb;

• Riigikogu;

• planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksusi;

• isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada. Arvestades planeeringuala suurust ja

asjaolu, et hetkel pole teada, kus hakkab Hiiumaa 110 kV elektriühendus paiknema ei ole

selles etapis võimalik kindlalt tuvastada isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada,

teavitatakse kirjalikult kõiki planeeringualas asuvate maaüksuste omanikke. Kui edasises

menetluses selguvad isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, siis kaasatakse nad

koheselt PlanS § 31 lõikes 4 ja § 44 lõikes 4 sätestatud viisil;

• isikuid, kes avaldavad soovi olla eelvaliku tegemisse kaasatud;

• isikuid ja asutusi, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise

keskkonnamõju või REP-i elluviimise vastu, sh valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone

neid ühendava organisatsiooni kaudu (Eesti Keskkonnaühenduste Koda).

Algatamisest teavitatakse elektrooniliselt, st teavitus edastatakse elektronposti aadressil.

MKM-ile kaasnevad kulud REP-i ja KSH algatamisest teavitamisega. Kulu suurus on ligi 100

eurot.

7.2. Korralduse täitmisega seotud kulud

REP-i maksumus täpsustub planeerimisprotsessis. Planeeringu asukoha eelvaliku etapi, sh

uuringute ja analüüside ning eskiisprojekti(de) maksumus täpsustub peale REP-i asukoha

eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamist. Juhul, kui ei ole võimalik loobuda

REP-i detailse lahenduse koostamisest, siis REP-i detailse lahenduse, sh uuringute ja

analüüside ning eelprojekti(de) maksumus täpsustub peale asukoha eelvaliku tegemist.

PlanS § 4 lõike 21 kohaselt võib planeeringu koostamise korraldaja ehitusprojekti koostamise

aluseks oleva planeeringu tellimise ja PlanS § 4 lõike 2 punktis 5 nimetatud mõjude hindamise

kulude kandmiseks sõlmida lepingu planeeringu koostamisest huvitatud isikuga. PlanS § 4

lõike 2 punktis 5 nimetatud mõjudeks on planeeringu elluviimisega kaasnevad asjakohased

majanduslikud, kultuurilised, sotsiaalsed ja looduskeskkonnale avalduvad mõjud, sealhulgas

KSH.

Antud juhul on planeeringu koostamisest huvitatud isikuks Elektrilevi, kellega on sõlmitud

koostöökokkulepe, mille kohaselt Elektrilevi kannab REP-i koostamise kulud, sh tasub PlanS

§ 4 lõike 2 punktis 5 sätestatud mõjude hindamise ning REP-i koostamiseks vajalike uuringute

eest.

MKM kannab REP-i ja KSH-ga seotud menetluskulud (nt teavitamise ja avalikustamisega

seotud kulud, projektijuhi palgakulu). Riigieelarvesse täiendavaid REP-i ja KSH hindamisega

seotud kulusid ei ole planeeritud.

REP-i koostamine on kavas kuni kahes etapis:

• I etapp: REP-i asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH11 programmi koostamine ja

REP-i asukoha eelvaliku ja KSH esimese etapi aruande koostamine;

• II etapp: REP-i detailse lahenduse ja KSH aruande koostamine juhul, kui pole võimalik

detailsest lahendusest loobuda.

11 KSH raames viiakse läbi ka PlanS § 4 lõikes 2 punktis 5 nimetatud asjakohaste mõjude hindamine.

REP-i koostamise ajaline kestus täpsustub planeerimisprotsessis ning sõltub eelkõige mõjude

hindamise ja planeeringulahenduse läbirääkimiste protsesside sujumisest. Eesmärgiks on

kehtestada REP asukoha eelvaliku alusel, mille eeldatav kestus on kaks aastat alates

hankelepingu sõlmimisest. Kui detailse lahenduse koostamisest ei ole võimalik loobuda,

pikeneb menetlus eeldatavalt kuni kahe aasta võrra 12 , hõlmates detailse lahenduse ja

asjakohaste mõjude hindamise (sh KSH aruande) koostamist ning vajalike uuringute,

analüüside jm valmimist.

Ajakava võivad mõjutada täiendavad uuringud ja analüüsid, mille vajadus ja kestus selguvad

menetluse käigus.

REP-i menetlusi selgitavad skeemid on kättesaadavad veebilehel www.planeerimine.ee.

7.3. REP-i elluviimine tulevikus

REP-i koostamise käigus määratakse kavandatava Hiiumaa 110 kV elektriühenduse asukoht,

arvestades kõikide kehtivate piirangutega, sh sotsiaalmajanduslike ja kultuuriliste mõjudega,

mõjuga keskkonnale ja kaitstavatele loodusobjektidele ning kultuurimälestistele. Vajadusel

määratakse meetmed mõjude ennetamiseks, vältimiseks, vähendamiseks või leevendamiseks,

seiremeetmed ning põhjendatud juhul olulise mõju heastamise meetmed. Hiiumaa 110 kV

elektriühendus on võimalik kavandada asukohtadesse, kus piirangud seda võimaldavad ning

majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonna mõjusid on võimalik enim

leevendada.

REP-i algatamise korralduse andmise ajal ei ole teada olulisi keskkonnakaitselisi vm põhjuseid,

mis välistaksid Hiiumaa 110 kV elektriühenduste kavandamiseks koostatava REP-i elluviimise

tulevikus. See ei välista kirjeldatud asjaolude ilmsiks tulekut REP-i koostamise ja mõjude

hindamise raames. Kui REP-i koostamise ajal ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu

elluviimise tulevikus, siis võib Vabariigi Valitsus REP-i koostamise ja KSH-i PlanS § 29 lõike

1 punkti 1 alusel lõpetada.

PlanS § 53 lõike 1 kohaselt kehtestab REP-i Vabariigi Valitsus korraldusega. Sama paragrahvi

lõike 2 kohaselt peatub REP-i kehtestamisega sellega hõlmatud planeeringuala varem

kehtestatud planeeringu või selle osa kehtivus. Peatunud kehtivusega planeeringuga hõlmatud

alal asendab REP peatunud kehtivusega planeeringut ning vastavad muudatused kantakse

planeeringutesse 60 päeva jooksul REP-i kehtestamisest arvates. Muudatuste sissekandmisel

tuleb varem kehtestatud planeeringu juures viidata, et vastaval maa-alal kehtib eriplaneering

või tehnilise võimaluse korral kanda eriplaneeringuga kavandatud muudatused varem

kehtestatud planeeringu kaardile ja seletuskirja. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kaotab REP

kehtivuse, kui planeeringut ei ole asutud ellu viima viie aasta möödumisel REP-i kehtestamisest

arvates.

Hiiumaa 110 kV elektriühendusega seotud REP-i koostamise ja mõjude hindamise kulud

kannab huvitatud isik.

12 Detailse lahenduse koostamine eeldab samuti hanke läbiviimist, mistõttu on ajaarvestus alates

hankelepingu sõlmimisest.

Hiiumaa 110 kV võrguarenduse täpne maksumus sõltub valitavast tehnilisest lahendusest,

trassikoridorist, merekaabli pikkusest ning sellest, millises mahus tuleb maismaal kasutada

õhuliini asemel maakaablit.

Projekti hinnanguline maksumus:

• Saaremaa-suunalise lahenduse korral ligikaudu 65-75 miljonit eurot;

• mandriühendusega lahenduse korral ligikaudu 80-95 miljonit eurot.

8. KORRALDUSE JÕUSTUMINE

Korraldus jõustub üldises korras.

9. KORRALDUSE EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks järgmistele

valitsusasutustele: Riigikantselei, Kliimaministeerium, Kaitseministeerium, Siseministeerium,

Kultuuriministeerium, Välisministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium,

Haridus- ja Teadusministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Justiits- ja

Digiministeerium.

Eelnõu esitati EIS kaudu kooskõlastamiseks järgmisele üleriigilisele kohaliku omavalitsuse

üksuse liidule: Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL).

PlanS § 28 lg 7 lubab Vabariigi Valitsusel REP-i algatada ja teavitada sellest asjaomaseid isikuid

30 päeva jooksul pärast algatamist. REP-i algatamisel rakendatud hea tava kohaselt ja

konstruktiivsete koostöösuhete loomiseks esitab MKM korralduse eelnõu asjaomastele

isikutele nende arvamuse väljaselgitamiseks siiski juba enne REP-i algatamist. Eelnõu esitati

arvamuse avaldamiseks Hiiumaa, Saaremaa ja Lääne-Nigula vallale, Haapsalu linnale, Eesti

Keskkonnaühenduste Kojale, Riigimetsa Majandamise Keskusele ja Elektrilevile.

Kooskõlastuste ja arvamuste tabel koos MKM-i vastustega on leitav seletuskirja lisas.

Vabariigi Valitsuse korralduse „Hiiumaa 110 kV elektriühenduse riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“

eelnõu seletuskiri

Lisa

Kooskõlastuste ja arvamuste tabel

Kooskõlastaja/arvamuse

esitaja Märkused, ettepanekud

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

arvamus

1. Hiiumaa Vallavalitsus

10.07.2026 nr 9-6.1/1138

Hiiumaa Vallavalitsus pidas vajalikuks juhtida

tähelepanu järgnevale: Korralduse eelnõu seletuskirjas

on punktis 3 öeldud: Nimetatud variandid hõlmavad nii

õhuliine kui merekaableid ning erinevaid

silmusühenduse konfiguratsioone (Käina–Heltermaa–

Kärdla Lauka–Emmaste), mis kõik vajavad põhjalikku

hindamist võrgu stabiilsuse, maksumuse,

ehitustehniliste aspektide, keskkonnamõjude ja

meretrasside teostatavuse seisukohalt. Linnades ja

tiheasustusaladel tuleb lisaks kaaluda, kas 35 kV

õhuliinide asendamine või uue liini rajamine

maakaablina on majanduslikult ja tehniliselt

otstarbekas. Hiiumaa Vallavalitsus on seisukohal, et

lisaks linnadele ja tiheasustusaladele tuleb maakaabli

kasutamist kaaluda ka muudel juhtudel (näiteks

Suuremõisa lossi ja Pühalepa kiriku ümbrus,

looduskaitsealad, Käina alevikust möödumine jmt).

Nendel juhtudel ei saa kaalumisel aluseks olla vaid

tehniline ja majanduslik argumentatsioon, kuna kaalul

Teadmiseks võetud. Ettepanekute kaalumine ja

nende rakendamise võimalikkus selgub

planeeringu koostamise ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise protsessi käigus.

on ka kultuurilis-ajaloolised ja loodusväärtused, mille

häirimisel võivad olla pöördumatud tagajärjed.

2. Riigimetsa Majandamise

Keskus

12.07.2026 nr 1-23/2026/3933

RMK ei esitanud vastuväiteid Hiiumaa 110 kV

elektriühenduse riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamisele, kuna

elektrivarustuse töökindluse ja varustuskindluse

parandamine on avalikes huvides oluline eesmärk.

Samas juhiti tähelepanu, et planeeringuala võib hõlmata

ulatuslikult riigimetsa maid ning planeeringu edasises

menetluses tuleb võrdselt teiste huvidega arvestada

maaomanike õiguste, metsamaa kasutamise ning metsa

jätkusuutliku majandamise võimalustega.

Planeeringulahenduste väljatöötamisel ja alternatiivide

võrdlemisel tuleb eelistada lahendusi, mis väldivad või

vähendavad metsamaa killustumist, säilitavad

olemasoleva metsataristu kasutatavuse ning

põhjustavad võimalikult vähe täiendavaid kitsendusi

metsa majandamisele. RMK peab oluliseks, et

keskkonnamõju strateegilise hindamise ja riigi

eriplaneeringu koostamise käigus hinnataks eraldi

kavandatava tegevuse mõju metsamaa kasutamisele,

metsa majandamisele, metsataristule ning riigimetsa

pikaajalisele kasutamisele. Samuti tuleks võimalusel

eelistada olemasolevate tehnokoridoride ja

taristukoridoride kasutamist, et vähendada uute

metsamaade hõivamist ning täiendavate piirangute

seadmist metsamaale. RMK soovib olla kaasatud riigi

eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju

Teadmiseks võetud. Võtame esitatud ettepanekuid

arvesse riigi eriplaneeringu lähteseisukohtade ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi

koostamisel.

strateegilise hindamise koostamisse, et tagada

riigimetsa majandamise ja kasutamisega seotud

aspektide piisav arvestamine planeeringu ning mõjude

hindamise lähteülesannete koostamisel. Seletuskirja

kohaselt määratakse pärast planeeringu algatamist

kindlaks vajalikud uuringud ja nende lähteülesanded,

mistõttu on nende küsimuste käsitlemine oluline just

menetluse järgmistes etappides.

3. Kliimaministeerium

16.07.2026 EIS

Kliimaministeerium kooskõlastas eelnõu, kuid palus

arvestada järgmiste ettepanekutega: 1. Palume arvestada

riigi eriplaneeringus ja keskkonnamõju strateegilises

hindamises Lääne maakonnaplaneeringu

teemaplaneeringuga „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla

raudteetrassi koridori asukoha määramine“. 2. Palume

kaasata edasisse menetlusse Eesti Geoloogiateenistus ja

Transpordiamet.

Teadmiseks võetud. 1. Ettepanekuga arvestatakse

eriplaneeringu koostamisel ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise läbiviimisel. 2. Riigi

eriplaneering koostatakse koostöös

ministeeriumide ja teiste valitsusasutustega, kelle

valitsemisala puudutavaid küsimusi planeering

käsitleb. Menetluse järgmistes etappides kaasame

ka Eesti Geoloogiateenistuse ja Transpordiameti.

4. Saaremaa Vallavalitsus

17.07.2026 nr 5-2/3306-2

Saaremaa Vallavalitsus kooskõlastas Hiiumaa 110 kV

elektriühenduse riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamise otsuse eelnõu.

Vallavalitsus nõustus, et riigi eriplaneering (edaspidi

REP) on antud juhul kõige õigem planeerimisinstrument

ning lahendab ka küsimuse, kuidas planeerida Saaremaa

valla territooriumil Leisi alajaamast 110 kV ühendus

Hiiumaale. Kuigi eriplaneering alles algatatakse, juhtis

vallavalitsus tähelepanu seisukohale, mida võiks

hilisemas planeerimisetapis ja keskkonnamõjude

strateegilise hindamise käigus arvestada. Majandus- ja

Teadmiseks võetud. Ettepanekute kaalumine ja

nende rakendamise võimalikkus selgub

planeeringu koostamise ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise protsessi käigus.

Kommunikatsiooniministeeriumi poolt koostatud

Vabariigi Valitsuse korralduse „Hiiumaa 110 kV

elektriühenduse riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu seletuskirjas

on toodud: „Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 27

lõike 1 kohaselt on REPi eesmärk sellise olulise

ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha

valiku või toimimise vastu on suur riiklik või

rahvusvaheline huvi. PlanS § 27 lõike 2 kohaselt tuleb

REP koostada riigi territooriumi või selle osa kohta

kõrgepingeliini alates pingest 110 kV ja selle

toimimiseks vajalike ehitiste püstitamiseks, kui ehitis

vastab PlanS § 27 lõikes 1 nimetatud tingimustele.

Hiiumaa 110 kV elektriühendus on REPi objekt PlanS §

27 lõigete 1 ja 2 kohaselt, sest planeeringu eesmärk on

rajada olulise ruumilise mõjuga elektriühendus. PlanS §

6 punkti 13 kohaselt on oluline ruumiline mõju selline

mõju, millest tingitult muutuvad eelkõige

transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk,

visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine või tööjõu vajadus

ehitise planeeritavas asukohas senisega võrreldes

oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile.

Elektriühenduse rajamisega kaasneb oluline ruumiline

mõju, mis väljendub ennekõike visuaalses mõjus ja

suures maa-ala vajaduses, sh kaitsevööndis, kus

kinnisasja kasutamist on piiratud elektripaigaldise

ohutuse ja kaitse tagamiseks.“ Kehtiva Saare

maakonnaplaneeringu kohaselt jääb REPi alasse

Saaremaa vallas mitmeid väärtuslikke maastikke ja

rohevõrgustiku alasid. Maakonnaplaneeringu

seletuskirjas on esteetilise väärtusega ja puhkemaastike

maakasutustingimustes toodud, et maastiku esteetilist ja

puhkeväärtust potentsiaalselt kahjustavaid olulise

ruumilise mõjuga objekte ja kõrgehitisi nagu mastid,

tuulegeneraatorid jms üldjuhul ei kavandata. Samuti on

toodud väärtuslike maastike puhul, et teede ja

liinirajatiste asukohavalikul eelistada olemasolevaid

trasse/koridore – teid, pinnasteid, elektriliine;

õhuliinidele eelistada maakaableid. Sama tingimus on

ka rohevõrgustiku puhul ning lisaks on rohevõrgustiku

puhul toodud, et vältida olulise ruumilise mõjuga

ehitiste rajamist. Eeltoodust tulenevalt eelistab

vallavalitsus trassivalikut, millisel juhul väärtuslike

maastike või rohevõrgustiku alale olulise ruumilise

mõjuga ehitisi ei planeerita. Kui võimalik trassikoridor

peaks jääma Leisi aleviku piirkonda, siis tuleb kindlasti

vältida õhuliini ja trass kavandada kaablina.