Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee registrikood 70000272

Sotsiaalministeerium

[email protected]

Teie 13.07.2026 nr 1.2-2/64-1;

SOM/26-0428/-2K

Meie 04.08.2026nr 1.1-11/2991-2

Rahvatervishoiu seaduse ja

tervishoiuteenuste korraldamise

seaduse muutmise seadus

(tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi

koostöö)

Lugupeetud sotsiaalminister

Rahvatervishoiu seaduse (RTHS) ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

(tervishoiu ja sotsiaalsüsteemi koostöö) eelneva kooskõlastamise käigus oleme esitanud

märkuseid, mis on kajastatud eelnõu seletuskirjale lisatud kooskõlastustabelis, samuti on nende

arutamiseks toimunud rida kohtumisi. Sellest tulenevalt kooskõlastab Rahandusministeerium

eelnõu järgmiste märkustega.

1) Võib hinnata, et eelnõuga kavandatud reform võib suurendada süsteemi efektiivsust ja

pikaajaliselt kulude kasvu tervishoiuvaldkonnas pidurdada, kuid samas kaasnevad

eelnõu rakendamisega selged riskid ja lisakulud (tööjõud, IT-arendus, juhtimine,

koolitus). Seletuskirja kohaselt on üleminekuperioodil kavas kasutada EL-i vahendeid

ning hiljem riigisisest rahastust, mis pole aga hetkel tagatud ja mis seab seetõttu kogu

süsteemi rakendamise küsimärgi alla.

Juhime tähelepanu, et seletuskirjas kirjeldatud investeeringu tasuvus ehk

koordinatsiooniteenuse kaudu saavutatav kokkuhoid (nt välditud ravikulud) ei pruugi

realiseeruda oodatud mahus, pigem tulevad tervisemured rohkem esile ja ravimaht

kasvab. Arvestades eelarvepinget, palume selgitada, mis saab juhul, kui lisarahastust

reformi lõpule viimiseks ei tule.

2) Endiselt tundub kunstlik heaolupiirkondade loomine, mis kattuvad maakonna piiridega,

mis võib tekitada piirkondlikku ebaühtlust (erinev rakendus eri maakondades) ning ei

soodusta haiglate vahelist koostööd (reeglina on igas maakonnas üks haigla). Kaaluda

võiks nn. ringkonna tasandi (nii nagu PPA-l ja Kaitseväel on 4 ringkonda kogu Eesti

peale ja nii nagu hetkel on enam vähem ka haiglate koondumine), mis suunaks ka

haiglaid paremini koostööd tegema ning mitte ehitama sarnast kompetentsi igas haiglas.

Eelnõu kohaselt on igas TERVIKus ette nähtud üks haigla ja see pigem suunab

„kapselduma“, samas võiks mõelda haiglate koondumise ja funktsioonide

mittedubleerimise peale.

3) Koostöökogude ja TERVIKutega seonduvat halduskoormuse suurenemist ei saa

pooldada. Palume kaaluda, kas on vaja sellisel tasandil teha strateegiaid,

2

tegevuskavasid, seiret (nt. TERVIK peab koostama maakonna põhise tervise- ja

heaoluprofiili, mis on rahvatervishoiu ning tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamise

strateegilise planeerimise alusdokument) arvestades Eesti väiksust ja piirkondade

sarnasust. Samuti, kas ei saaks täita koostöökogu funktsioone näiteks ringkonna

tasandil. Nii koostöökogu kui TERVIK tegutsevad eelnõu järgi maakonna tasandil

(koostöökogu luuakse maakonnakeskuseks oleva kohaliku omavalitsuse juurde ja

TERVIK luuakse heaolupiirkonnas, mis on ühe maakonna haldusterritoorium). KOV

on kaasatud nii TERVIKusse kui ka koostöökogusse. Kas koostöökogu funktsioonide

andmine oleks võimalik TERVIKusse ja näiteks moodustades iga KOV-i kohta

vajadusel vastava töörühma. Juriidiliste isikute loomist me ei saa pooldada ning koostöö

suurendamiseks on soovitav ette näha teistmoodi motivaatoreid (sh. rahalisi) kui

juriidiliste isikute loomine.

4) Selleks, et vähendada bürokraatiat ja tagada paindlikum riigivalitsemine, palume

kaaluda üldisemaid sõnastusi organisatsioonide, ametiasutuste või hallatavate asutuste

otseselt seaduses nimetamise osas (nt. § 8), et vältida seaduste muutmise vajadust juhul

kui mõni organisatsioon või asutus muudab oma nime või kujundatakse ümber. Vastava

loetelu võib kehtestada vajadusel ka ministri määrusega.

5) Riigireformi ja hea halduse põhialused (Riigikogu otsusena vastu võetud 20.02.2019)

punkt 4 kohaselt tuleb koormata ettevõtteid ja avaliku sektori asutusi nõuete, aruannete,

kohustuste, maksude ning muu reguleerimisega võimalikult vähe. Antud eelnõu seda

põhimõtet ei järgi, kuna halduskoormus oluliselt suureneb.

6) Terviseteejuhid hakkavad eelnõu kohaselt osaliselt dubleerima KOV poolt osutatavaid

teenuseid. Tuleks läbi mõelda, et millised funktsioonid seetõttu kaovad ära KOV´lt (või

mida on mõistlik ära kaotada ja koondada) ning vältida seeläbi rollikonflikte ja

saavutada efektiivsust.

7) Eelnõu § 132 kehtestatakse tervishoiutöötajale, KOV sotsiaaltöötajale ja

lastekaitsetöötajale kohustus täita märkamislehti, kui inimesel esinevad üheaegselt

terviseprobleemid ja sotsiaalsed raskused ning on põhjendatud kahtlus, et ta ei suuda

oma olukorraga iseseisvalt või oma seadusliku esindaja abil toime tulla ja võib vajada

valdkondadeülest koordinatsiooniteenust ning need märkamislehed tuleb edastada

terviseteejuhile. Tegemist on äärmiselt delikaatsete isikuandmetega (s.h. heaoluplaan ja

tegevuskava) ning subjektiivsete hinnangutega (üks isik hindab). Leiame, et selliste

andmete edastamine peaks olema oluliselt täpsemalt reguleeritud, et vähendada

subjektiivsust ja isikute põhiõiguste kahjustamist ning olema väga hästi läbi mõeldud,

et need ei sattuks kolmandate isikute valdusse ning nende alusel ei loodaks andmekogu

ega antaks hinnanguid ka muudes eluvaldkondades (sisuliselt inimest mõjutavate

tagajärgede loomine ilma korrektse menetluse ja kohtuvõimu sekkumiseta). Palume

veelkord analüüsida, kas selliste andmekogude loomine on vajalik ning kuidas vältida

subjektiivsust ning tagada eraelu kaitse.

8) Palume täiendada seletuskirja eelnõu § 1 punktide 18, 19 ja 21 alusel kavandatavate

lepinguliste ning rahastamissuhete, sealhulgas Tervisekassa ja TERVIKu vaheliste

lepingute, valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse rahastamise ja TERVIKule

makstava tulemustasu, õigusliku olemuse analüüsiga riigihangete seaduse (RHS) ja

halduskoostöö seaduse (HKTS) vaates.

Eelnõu § 1 punktiga 18 lisatav RTHS § 31 lõiked 4 ja 5 näevad ette TERVIKu juhtimise

ja toimimise kulude rahastamise Tervisekassa ja TERVIKu vahelise rahastamise

3

lepingu alusel. Eelnõu § 1 punktiga 19 lisatavad RTHS § 31 lõiked 6-9 reguleerivad

valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse rahastamist, TERVIKule makstavat

tulemustasu ning TERVIKu rahastamise korra ja tulemustasu arvutamise metoodika

kehtestamist. Eelnõu § 1 punktiga 21 lisatav RTHS § 38² lõige 4 näeb lisaks ette

Tervisekassa ja TERVIKu vahelise koostööleppe, mille alusel võtab Tervisekassa üle

TERVIKuga seotud rahastamise kohustuse.

Nimetatud regulatsioonidel on puutumus RHS-iga, kuivõrd tegemist on avalike

vahendite kasutamise ja lepinguliste suhetega, mille raames rahastatakse TERVIKu

tegevust ning valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse korraldamist. Kui eelnõu

koostaja hinnangul ei ole tegemist RHS § 8 tähenduses teenuste hankelepinguga, vaid

seadusest tuleneva avaliku või haldusülesande täitmise rahastamiseks sõlmitava

halduslepinguga või eriseaduses sätestatud rahastamissuhtega, palume seda

seletuskirjas selgelt põhjendada. Samuti palume selgitada, kas nimetatud lepingutele või

rahastamissuhetele kohaldub HKTS või on eelnõuga soovitud sätestada HKTS-ist

eriregulatsioon. Kui lepingud on käsitatavad HKTS alusel sõlmitavate

halduslepingutena, palume hinnata vajadust täiendada ka HKTS § 13 lõike 1¹ loetelu.

9) Palume parandada viide lisatavas RTHS § 38² lõikes 4 § 13¹ lõikele 5, kuna TERVIKu

kohustuslikud osapooled on eelnõu kohaselt sätestatud § 13¹ lõikes 6.

10) Lisaks märgime rahastamislepingu sätete kohta, et eelnõu jõustumisaeg, sh eelnõu § 1

punktiga 18 lisatavad RTHS § 31 lõiked 4 ja 5 (Tervisekassa kohustus tasuda TERVIKu

juhtimise ja toimimisega seotud kulude eest ravikindlustuse vahenditest rahastamise

lepingu alusel), on kavandatud 2027. aasta 1. juulil. Samas jõustub rakendussäte

Tervisekassal rahastamise kohustuse tekkimise kohta 2028. aasta 1. mail.

11) Eelnõu §-ga 2 täiendatakse ravikindlustuse seaduse §-i 4 lõikega 3, mille kohaselt

kasutab Tervisekassa ravikindlustuse vahendeid rahvatervishoiu seaduses sätestatud

juhtudel rahvatervishoiu, tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostööorganisatsiooni

tegevuse rahastamiseks ning valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse eest tasumiseks

isiku ravikindlustatusest sõltumata. Lisatava RTHS § 31 lõike 6 kohaselt rahastatakse

valdkondadeülest koordinatsiooniteenust ravikindlustuse seaduse § 30 lõike 1 alusel

kehtestatud määruses sätestatud tingimustel. Samas eelnõu § 3 punktis 2 sätestatud

Tervisekassa seaduse täienduse kohaselt ei kaeta käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis

2² nimetatud sotsiaalse iseloomuga tegevuste kulusid ravikindlustuse vahenditest, vaid

riigieelarvest selleks eraldatud vahendite arvelt (viidatud lõige 2 punkt 2² järgi:

korraldab ja rahastab tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna teenuste koordineeritud osutamist

toetavaid tegevusi, sealhulgas rahvastikupõhist terviseriski juhtimist, koordineeritud

teenuseteekondade kujundamist, valdkondadeülest koordinatsiooni, koostöömudelite

arendamist ning nende toimimise seiret ja hindamist). Seletuskirja lk 77 on märgitud, et

Tervisekassa rahastab valdkondadeülest koordinatsiooniteenust ravikindlustuse

vahenditest.

Palume selgitada, kas siin ei teki vastuolu, kui ühes sättes lubatakse kasutada

ravikindlustuse vahendeid (tervishoiuteenuste loetelu kaudu?) ja teise sätte kohaselt

mitte, vaid need kulud kaetakse riigieelarvest selleks eraldatud vahendite arvelt ning

kas, miks ja kuidas eristatakse tegevuste sotsiaalset iseloomu? Kas kasutatakse

ravikindlustuse raha, kui isik, kellele teenust pakutakse, ei ole ravikindlustusega kaetud?

Juhul, kui ravikindlustusega kaetud isikule pakutakse koordinatsiooniteenusena

sotsiaalse iseloomuga tegevusi?

4

12) Seletuskirja lk 55-56 on riigiabi puudumise analüüs olemas, kuid selgitused

kriteeriumite „Majanduslik eelis“ ja „Mõju kaubandusele või kaubandusele“ mitte

täitmise kohta on esitatud läbisegi ja osaliselt korduvad. Soovitame analüüsi

restruktureerida.

13) Lisaks olete teinud ettepaneku muuta eelnõuga võrreldes RTHS § 31 lõike 4 sõnastust

järgmiselt: „(4) TERVIKu juhtimist ja toimimist rahastatakse Tervisekassa kaudu

ravikindlustuse vahenditest, riigieelarve sihtotstarbelistest eraldistest ja nendeks

tegevusteks ettenähtud Euroopa Liidu või muudest toetustest kui TERVIK vastab

käesoleva seaduse § 13¹ lõigetes 5 ja 7 sätestatud nõuetele.“

Põhjenduseks on toodud, et soovitakse seadustada, et lisaks ravikindlustuse eelarvele

oleks võimalik TERVIKuid rahastada ka muudest allikatest ja muude valitsemisalade

poolt, kui ainult Sotsiaalministeeriumi valitsemisala. Siis ei jää tulevikus lisarahade

leidmisel seadus takistuseks ja rahastusskeem ei oleks rakenduslikult liiga kitsalt üles

ehitatud. Samuti soovitakse, et Sotsiaalministeerium saaks oma eelarvest suunata ka

piirmääraga vahendeid Tervisekassale TERVIKute finantseerimiseks, mida hetkel

seadus ei sätesta.

Riigieelarve seaduses (RES) ei kasutata toetuste puhul enam terminit „eraldis“. Kui

riigieelarvest antakse vahendeid väljapoole riigisektorit (ministeeriumide

valitsemisalad ja põhiseaduslikud institutsioonid), siis eelarvestamise ja

finantsarvestuse tähenduses nimetatakse neid „toetusteks“.

Esiteks juhime tähelepanu, et kuna teatud toetuse saamiseks on taotlejal vaja täita

tingimusi või oodatakse temalt mingit sooritust, siis tuleb toetuse andjal hinnata, kas

tegemist on üldse toetusega, mida antakse või võib olla tegemist hoopis olukorraga, kus

tuleks volitada isikule halduslepinguga haldusülesande täitmine halduskoostöö seaduse

alusel (nagu palusime selgitada TERVIKute rahastamise ja lepinguliste suhete kohta)

või osta teenus võlaõigusliku lepingu alusel, nt töövõtt või käsund riigihanke kaudu

(sellisel juhul tuleb kohaldamisele RHS). Samuti tuleb toetuse andjal hinnata, kas

toetuse andmisel puutuvad asjasse ka teised seadused, näiteks kui toetust antakse

riigiabina, siis konkurentsiseadus jne.

RES eristab riigisisest tegevuspõhist ja projektipõhist toetust. Kuna tegevuspõhist

toetust võib RES-i järgi saada keskvalitsuse juriidiline isik, TERVIKute näol aga sellise

juriidilise isikuga tegemist ei ole, siis tuleb juhul, kui sellist toetust on soov maksta, see

seaduses ette näha. Projektipõhist toetust saab maksta juhul, kui vastav meede

konkreetsel ministeeriumil olemas on ja TERVIK sealt toetust taotleb.

Kuigi RES sätestab toetuste maksmise regulatsiooni, pole need üldnormideks

eriseadustes toetuste andmise puhuks. Seega juhul, kui TERVIKutele kavandatakse

toetuste andmist, tuleks pigem vastav eriregulatsioon eriseaduses sätestada ja kui eelnõu

toetuse andmise tingimusi ei kehtesta, tuleb toetuste andmisel lähtuda riigieelarve

seadusest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

5

rahandusminister

Karin Madisson 5887 0368

[email protected]

Laura Sulin 5342 1825

[email protected]

Ljudmila Sokolnikova 611 3360

[email protected]

Elo Piksarv 5982 5069

[email protected]

Agnes Peterson 5885 1301

[email protected]