EELNÕU
06.2026




MINISTRI KÄSKKIRI



Sotsiaalkaitseministri 29. märtsi 2023. a käskkirjaga nr 53 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Laste ja perede toetamine“ muutmine


Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ning kooskõlas sotsiaalkaitseministri 29. märtsi 2023. a käskkirjaga nr 53 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Laste ja perede toetamine“ punktiga 9.1 teen toetuse andmise tingimustes järgmised muudatused:

1. Sõnastan punkti 2.5 järgmiselt:

„2.5. Lapsi ja peresid ning tulemuslikku lastekaitsetööd toetavate IT-lahenduste loomine

2.5.1. Tegevuse eesmärk

Luua lastekaitsetöö ja ohvrite toetamise tegevusteks toetav ja kasutajasõbralik keskkond, mis aitab lastekaitsetöötajatel ja teistel spetsialistidel last ja peret tulemuslikumalt toetada. Lisaks toetada riikliku perelepitusteenuse osutamiseks kasutajasõbraliku iseteeninduskeskkonna loomist ja vajalike andmete vahetamist teiste asutuste vahel. Samuti on eesmärk suurendada elatisabi menetlemise protsesside tõhusust infosüsteemi arendamise kaudu.

2.5.2. Tegevuse sisu

Tulemuslikuks lastekaitsetööks ja ohvrite toetamiseks luuakse IT-lahendused, mis tagavad erinevate andmete automatiseeritud liikumise, sh valdkondade vahel, ning mugava ja kasutajasõbraliku keskkonna juhtumite menetlemiseks ja teenuste osutamiseks. Lisaks luuakse mugav iseteeninduskeskkond riikliku perelepitusteenuse paremaks osutamiseks ning arendatakse elatisabi taotlemist ja menetlemist toetavaid infosüsteeme. Tegevuste elluviimiseks teeb Sotsiaalkindlustusamet ärianalüüsi ning tehnilised arendused teeb Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus.

2.5.3. Tegevuse tulemus

Loodud on kasutajasõbralik, ligipääsetav ja vajalike funktsionaalsustega keskkond lastekaitsetöö ja ohvriabi tegevuste elluviimiseks. Arendatud on nii lapsevanemate kui ka spetsialistide jaoks lihtne ja mugav keskkond riikliku perelepitusteenuse kasutamiseks. Ajakohastatud on elatisabi menetlemist toetavad infosüsteemid ja andmevahetuslahendused, mis võimaldavad tõhusamat ja kasutajasõbralikumat elatisabi menetlemist ning vähendavad halduskoormust.

2.5.4. Sihtrühm

Lapsed ja pered, Sotsiaalkindlustusamet (laste heaolu ja perelepitusteenuse spetsialistid), KOV-i üksused, lastega töötavad spetsialistid, ohvriabi tegevustega seotud spetsialistid.

2.5.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood

01.01.2023–31.12.2027

2.5.6. Tegevuse elluviija ja partnerid

Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeerium ning partnerid on Sotsiaalkindlustusamet ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus.“.

2. Tunnistan punkti 7.2.5 kehtetuks.

3. Sõnastan punkti 9.9.1 järgmiselt:

„9.9.1 Punktis 7.2.1 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuskava, mis ei sisalda toetuse edasiandmist sisaldavaid tegevusi, ja eelarve kulukohtade kaupa esitamist ning muutmist;“.

4. Sõnastan punkti 9.10 järgmiselt:

„9.10. RA vaatab punkti 9.9 kohase muudatustaotluse läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste mitteesinemise korral esitab muudetud dokumendid ministrile kinnitamiseks.“.

5. Asendan lisa 1 „TAT finantsplaan eelarve kulukohtade kaupa” ja lisa 2 „TAT tegevuste detailne kirjeldus“ käesoleva käskkirja lisadega (lisatud).

6. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.06.2026.



(allkirjastatud digitaalselt)
Karmen Joller
sotsiaalminister

Sotsiaalkaitseministri 29.03.2023 käskkirjaga nr 53
kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Laste ja
perede toetamine“
Lisa 2
(muudetud sõnastuses)

TAT tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2026–31.12.2026

2.1.2. Vanemlike oskuste arendamine ja vanemluse toetamine

2026. aastal jätkuvad vanemlike oskuste arendamiseks ja toetamiseks tegevused, mida on eelnevatel aastatel alustatud. Jätkuvad 2025. aastal alanud väikelaste vanematele suunatud vanemlusprogrammi „TripleP“ Eestile kohandamine ja piloteerimine, sealhulgas väljaõpe, õppematerjalide loomine, piloteerimine ja hindamine, lisaks teavitustegevused. Jätkub 2025. aastal alanud seni vähem kaetud sihtrühmale 8–12-aastaste laste vanematele suunatud vanemlusprogrammi „Invest in Play“ Eestile kohandamine ja piloteerimine, sealhulgas väljaõpe, õppematerjalide loomine, piloteerimine ja hindamine, lisaks teavitustegevused.

Jätkub 2025. aastal alustatud uuring ja lühisekkumise väljatöötamiseks alanud tegevus lapsevanemate toetamiseks huvihariduse kaudu. Lisaks jätkub 2025. aastal alanud lapsevanematele sünnitusjärgse tugisüsteemi analüüsimine ning selle põhjal rakendusmudeli väljatöötamine. Samuti jätkub 2025. aastal alanud tegevus sihtrühma vajadustele vastavate materjalide loomiseks. Tegevus katab nii teavitustegevustega seonduvate materjalide loomist, sealhulgas veebilehe tarkvanem.ee sisu, kui ka õppematerjalide loomist vanematele.

Tegevuse elluviija: Sotsiaalkindlustusamet

Sihtrühm: spetsialistid, tulevased programmi rakendajad, lapsevanemad

Jrk nr
Tegevus
Tegevuse üldajaraam

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil
1
Väikelaste vanematele vanemlusprogrammi „Triple P“ arendamine ja piloteerimine
2024–2027
01.01.2026–31.12.2026
2
Vanemlusprogrammi „Invest in Play“ arendamine ja piloteerimine (seni vähem kaetud sihtrühmadele, sh 8–12-aastaste laste vanematele)
2024–2027
01.01.2026–31.12.2026
3
Huvihariduses uuringu tegemine ja sellele tuginedes lühisekkumise väljatöötamine
2024–2027
01.01.2026–31.12.2026
4
Sünnitusjärgse toe pakkumine vanematele
2024–2027
01.01.2026–31.12.2026
5
Teabe- ja õppematerjalide väljatöötamine
2025–2027
01.01.2026–31.12.2026

Sündimuse toetamise ja lastega perede vaesuse vähendamise analüüs

Koostöös ekspertidega analüüsitakse sündimust mõjutavaid probleemkohti ning töötatakse välja lahendusi laste saamise ja kasvatamise toetamiseks, lastega perede vaesuse vähendamiseks ja toetava keskkonna loomiseks, mis soodustab positiivset vanemlust.

Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium

Sihtrühm: lapsevanemad, poliitikakujundajad, laiem avalikkus
Jrk nr
Tegevus
Tegevuse üldajaraam


Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil
1
Kohtumiste korraldamine ekspertide jm oluliste spetsialistidega
2026
01.01.2026–31.12.2026
2
Sisu tellimine ekspertidelt, sh retsensioon
2026
01.01.2026–31.12.2026
3
Kommunikatsioonitegevused
2026
01.01.2026–31.12.2026


Ennetusvaldkonnaga seotud arendustegevused

2026. aastal alustatakse lastekaitsevaldkonna ennetussüsteemi uurimisega, et saada ülevaade kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) tasandil tehtavatest ennetustegevustest ning toetada ennetusega seotud seadusesätete sisustamist ja vajalike muudatuste elluviimist, arvestades ka rahvusvahelist kogemust. Paralleelselt korraldatakse Euroopa ennetusõppekaval põhinevat koolitust lastega töötavatele spetsialistidele, et parandada nende teadmisi ja oskusi ennetustöö planeerimisel ja tegemisel.

Tegevuse elluviija: Sotsiaalkindlustusamet

Tegevuse sihtrühm: lastega ja laste heaks töötavad spetsialistid, lapsed ja pered

Jrk nr
Tegevus
Tegevuse üldajaraam
Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil
1
Laste heaolu ennetussüsteemi arendused
2026–2027
01.01.2026–31.12.2026
2
EUCP koolitus
2026
01.01.2026–31.12.2026

Laste riskikäitumise ennetamine (VEPA)

VEPA on tulemuslik ennetustegevus, mis aitab ennetada laste ja noorte riskikäitumist ning toetada laste vaimset tervist. VEPA elluviimisesse on kaasatud nii linna- kui ka maakoolid üle Eesti.

Õpetajad osalevad VEPA metoodika väljaõppes kontaktkoolitusel või iseseisvalt läbitaval e-kursusel. Väljaõppeaasta jooksul toetab VEPA-õpetajat VEPA-mentor, kes aitab õpetajal kohandada metoodikat vastavalt laste vajadustele, märgata õnnestumisi ja planeerida järgnevaid samme. Mentorid juhendavad ja teevad hindamistegevusi koolis kohapeal ning vajaduse korral nõustavad-juhendavad e-vahendite abil.

VEPA metoodikat arendatakse vastavalt vajadusele (tagasiside ja uuringute põhjal), muu hulgas töötatakse välja, hangitakse, kohandatakse, tõlgitakse ja täiendatakse materjale, juhendeid ja hindamisinstrumente, vajaduse korral tellitakse eksperdiarvamusi, arendatakse või kohandatakse koolitusi vastavalt olukorrale, suurendatakse koolitajate pädevust (sh koosolekud ja täiendkoolitused). VEPA metoodika koolitajatele ja mentoritele korraldatakse väljaõpe ja täiendkoolitused (sh nõustamised, kovisioonid), et suurendada koolitajate ja mentorite pädevust ja parandada töökvaliteeti ning tagada piisav regionaalset aspekti arvestav mentorite hulk.

VEPA metoodikaga liituvate koolide õpetajatele, tugipersonalile ja juhtkonnale korraldatakse koolitusi, et laieneda uutesse koolidesse ja jätkata osalevates koolides uute õpetajate kaasamisega. Huvi korral on juhtkonna koolitustele oodatud ka KOV-i esindajad.

Hinnatakse tulemusi sekkumiseelse ja -järgse andmekogumisega, tehes tunnivaatlusi ja koostades küsimustikke laste käitumise kohta, täidetakse hindamisküsimustikke, analüüsitakse tulemusi jms. Samuti hinnatakse VEPA protsessi, kasutamist ja mõju.

Arendatakse ja täiendatakse VEPA veebilehte. Tegevusi ja uudiseid kajastatakse sotsiaalmeedias ja regulaarselt ilmuvas infokirjas.

Tegevuse elluviija: Tervise Arengu Instituut

Sihtrühm: põhikooli I ja II kooliastme õpilased, õpetajad, kooli tugispetsialistid ja juhtkond

Jrk nr
Tegevus
Tegevuse üldajaraam

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil
1
Osalevate koolide väljaselgitamine ja
kokkulepete sõlmimine
2023–2027
01.01.2026–30.09.2026
2
Koolitajate kaardistamine ja hankimine, lepingute sõlmimine, koostöökokkulepped mentoritega
2023–2027
01.02.2026–31.10.2026
3
Õpetajate, tugipersonali ja juhtkonna esindajate koolitused jms üle Eesti
2023–2027
01.01.2026–19.12.2026
4
VEPA arendustegevused (kommunikatsioon, strateegia projekti
lõppemisel jms)
2023–2027
01.01.2026–31.12.2026
5
VEPA hindamistegevused
2024–2026
01.01.2026–31.12.2026

2.2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine

Sotsiaalkindlustusameti (SKA) tegevused

Lastemaja teenuste ja perevägivallas kannatanud laste abisüsteemi arendamine

Seksuaalselt väärkoheldud laste ja kahjuliku seksuaalkäitumisega laste paremaks abistamiseks planeeritakse 2026. aastal arendada SKA lastemajas pakutavaid teenuseid ning sihtrühmaga tegelevate spetsialistide pädevust ja koostööd võrgustikupartneritega. Planeeritakse korraldada vajalikke koolitusi, seminare ja supervisioone lastemaja töötajatele ning võrgustikku kuuluvatele spetsialistidele, et täiendada ja ühtlustada teadmisi ja abistamise meetodeid.

Koolitus „Multikultuurne lähenemine lastemaja töös“ on suunatud lastemaja töötajatele ja koostööpartneritele, et suurendada teadlikkust multikultuursetest teemadest ja seksuaalse väärkohtlemise / kahjustava seksuaalkäitumise seosest. Vajadus tuleneb suurenenud migratsioonist ja välisriikide lastemajade praktikast, mis on näidanud, et multikultuurse taustaga laste puhul tuleb erinevate tegurite (sotsiaalsed, religioossed, kultuurilised jms) tõttu võtta tihti arvesse teistsuguseid lähenemisviise. Koolituse eesmärk on saada teadmisi just lastemaja töö kontekstis. Tegevus oli planeeritud 2025. aastaks, kuid turu-uuringud ja info kogumine potentsiaalsete pakkujate kohta võttis nii kaua aega, et 2025. aastal enam koolitust läbi viia ei oleks jõudnud. Hanke ettevalmistamine on töös.

Planeeritakse jätkata Sensoa lipusüsteemi koolitustega. 2026. aastal viiakse need jätkuvalt läbi kontaktkoolitusena, kuid paralleelselt töötatakse välja e-kursus, mis võimaldab tulevikus asendada kontaktseid koolitusi. Lisaks töötatakse välja laste ja noorte seksuaalsuse teemaline e-kursus, mis on peale valmimist kättesaadav kõikidele lastega töötavatele spetsialistidele, et pakkuda spetsialistidele laste ja noorte seksuaalse arengu kohta teadmisi, mis aitavad kaitsta lapsi seksuaalse väärkohtlemise eest parema teadlikkuse näol sellest, kuidas eristada vanusele vastavat seksuaalkäitumist sellest, mis võib viidata väärkohtlemisele või muule probleemile. Samuti aitavad teadmised spetsialistil arvestada laste ja perede erinevustega ning vältida stigmatiseerimist.

Veebikursust planeeritakse ka veebipõhise väärkohtlemise alase teadlikkuse suurendamiseks, et seeläbi ennetada laste väärkohtlemist veebis. Luuakse kolm e-kursust, igale sihtrühmale eraldi – lapsed kui võimalikud ohvrid (sihtrühm 1), lapsele olulised täiskasvanud vanemad (sihtrühm 2) ning õpetajad ja muud lastega töötavad spetsialistid (sihtrühm 3).

Jätkatakse lastemajateenuse ja võrgustikutöö arendamisega, mille raames korraldatakse piirkondlikke koostöökohtumisi koostööpartnerite vahel. Jätkatakse 2024. ja 2025. aastatel edukalt praktiseeritud formaati.

Jätkatakse 2024. ja 2025. aastal väga head tagasisidet saanud koolitustega efektiivsest suhtlemisest lastega võrgustikku mittekuuluvatele spetsialistidele. Selle tegevuse raames koolitavad lastemaja spetsialistid koostööpartnereid, kes igapäevaselt lastemaja sihtrühmaga ei tegele, kuid siiski nendega kokku puutuvad (nt inimkaubanduse ja väärtegude grupi uurijad Politsei- ja Piirivalveametist). Koolituse eesmärk on suurendada teadlikkust lastemajateenusest ja lapsesõbralikust menetlusest ning viisidest, kuidas lastega kontakti saada. Laiem eesmärk on suurendada lastemaja sihtrühma kuuluvate ja lastemajateenust saama hakkavate laste arvu. 2024. aastal oli koolitus suunatud Politsei- ja Piirivalveameti esindajatele ning 2025. aastal kooliõdedele, 2026. aastal on plaanis suunata fookus järgmisele sihtrühmale (arutlusel on olnud nt asendushoolduse ja kinnise lastemaja töötajad).

Jätkub lastemajateenuse tulemuslikkuse hindamise uuring, mis analüüsib lastemaja tööprotsesse ja piirkondlikke eripärasid, hinnates samal ajal ka lastemaja mudeli tõhusust. Lisaks uuritakse, kas ja kuidas saaks mudelit laiendada teistele lapsealistele kuriteoohvritele ja perevägivalla ohvritele ning vaadeldakse välisriikide kogemusi väärkoheldud laste abistamisel. Eesmärk on tagada, et üleminek õigussüsteemist lastekaitsesüsteemi oleks lapse jaoks sujuv ja tema vajadustele vastav, pakkudes parimat tuge taastumiseks ning ennetades uusi juhtumeid. Uuringu osana analüüsitakse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (edaspidi STAR) menetlusi ja tööprotsesside juhtimist, vaadatakse üle tööjaotus ja koostööpartneritele avalduv mõju ning otsitakse võimalusi juhtumite käsitlemise ja töökoormuse paremaks tasakaalustamiseks.

Tegevuse elluviija: Sotsiaalkindlustusamet

Sihtrühm: lapsealised kuriteoohvrid ja perevägivallas kannatanud lapsed, seksuaalselt väärkoheldud ja väärkohtlevad lapsed, hooletusse jäetud lapsed, nende vanemad ja hooldajad ning nende laste ja peredega töötavad spetsialistid

Jrk nr
Tegevus
Tegevuse üldajaraam
Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil
1
Lastemaja teenuste, võrgustikutöö ja perevägivalda kogenud laste abisüsteemi arendamine
2023–2027
01.01.2026–31.12.2026
2
Kahjuliku seksuaalkäitumisega laste abivajaduse hindamise ja abistamise meetodite arendamine
2023–2027
01.01.2026–31.12.2026
3
E-kursused laste väärkohtlemise ennetamise ja seksuaalse arengu teemadel
2025–2027
01.01.2026–31.12.2026

Mitmekülgse abivajadusega lapsi ja nende peresid toetavate teenuste arendamine (sh kinnise lasteasutuse teenus, mitmedimensiooniline pereteraapia)

Jätkatakse kinnise lasteasutuse teenuse (KLAT) arendamisega ja kvaliteedi parandamisega. Toetatakse teenuseosutajaid uuele standardile üleminekul ning arendatakse standardi rakendamise järelevalve- ja kvaliteedisüsteemi.

Plaanitakse hinnata olemasolevate hindamisvahendite kasutamist ning nende arendamise või väljavahetamise vajadusi ja võimalusi, et riskikäitumist paremini hinnata nii, et see seostuks ka olemasolevate hindamisvahenditega.

Mitmedimensiooniline pereteraapia (MDFT) on ainus riskikäitumisega lastele ja noortele ning nende peredele mõeldud tõenduspõhine sekkumisprogramm Eestis. 2026. aastal plaanitakse teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamiseks anda Sotsiaalkindlustusameti terapeutidele ning keskmise ja suure riskikäitumisega lastega töötavatele spetsialistidele teadmisi ja oskusi tööks erisihtrühmadega, näiteks töö konfliktsete vanematega pereteraapias või perelepituses. Katsetatakse riskikäitumisega laste vanemate tugigruppe.

Arendatakse erivajadusega laste toetamise suunda, eelkõige toetatakse vajaduspõhise kinnise lasteasutuse teenuse pakkumist mõõduka ja raske intellektipuudega lastele. Arendatakse teenuseid suure abi- ja hooldusvajaduse ning kompleksprobleemidega lastele, sealhulgas suure hooldus- ja abivajadusega laste hoiu teenus ning spetsiifilisemad ööpäevaringsed teenused.

Tegevuse elluviija: Sotsiaalkindlustusamet

Sihtrühm: sihtrühma kuuluvad psüühikahäirega lapsed, tõsise riskikäitumisega ja õigusrikkumisi toime pannud lapsed ning ennast või teisi kahjustava käitumisega lapsed, nende vanemad ja hooldajad ning nende laste ja peredega töötavad spetsialistid, samuti erivajadusega lapsed ja nende vanemad

Jrk nr
Tegevus
Tegevuse üldajaraam
Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil
1
KLAT kvaliteedisüsteemi loomine ja teenuseosutajate võimestamine KLAT standardile üleminekul ja teenuse osutamisel
2023–2027
01.01.2026–31.12.2026
2
Suure hooldus- ja abivajadusega laste hoiu teenuse ja laste ööpäevaringsete teenuste disain
2024–2027
01.01.2026–31.12.2026
3
Ööpäevaringsete teenuste metoodikate uuring
2026
01.01.2026–31.12.2026
4
E-kursuse loomine riskikäitumisega lastega töötavatele spetsialistidele
2025–2026
01.01.2026–31.12.2026
5
Konfliktse lahutuse käsitlemise koolitus peredega töötavatele spetsialistidele
2025–2026
01.01.2026–31.12.2026
6
MDFT uuring
2025–2026
01.01.2026–31.12.2026
7
MDFT arendamine (terapeutidele ja superviisoritele lisaoskuste andmine, kvaliteedisüsteemi loomine. MDFT superviisorite toetamine teenuse kvaliteedi parandamiseks, koolitused)
2023–2027
01.01.2026–31.12.2026
8
PACT riskihindamise uuring
2025–2026
01.01.2026–31.12.2026
9
Digimänguhäirega lastele suunatud MDFT arendamine
2025–2026
01.01.2026–31.12.2026
10
Riskikäitumisega laste vanemate toetamise gruppide piloteerimine
2025–2026
01.01.2026–31.12.2026
11
Õppereis riskikäitumisega ja erivajadusega lastele ning nende peredele suunatud teenuste arendamiseks
2026
01.01.2026–31.12.2026
12
Erivajadusega laste toetamise süsteemi arendamine
2025–2027
01.01.2026–31.12.2026

Lasteabiteenuse nähtavuse ja teadlikkuse suurendamine ning vaimse tervise toetamine

2026. aastal viiakse ellu tegevusi, mille eesmärk on suurendada laste ja noorte teadlikkust lasteabiteenusest ning julgustada selle kasutamist. Selleks korraldatakse kampaania, koostatakse ja levitatakse info- ja teavitusmaterjale ning uuendatakse lasteabi veebilehe sisutekste, et laiendada selle kättesaadavust. 2026. aastal jätkuvad vaimse tervise teemalised koolitused (turvaplaani kasutamise juhendamine ja heaolu kast (safebox)) lastega töötavatele spetsialistidele.

Tegevuse elluviija: Sotsiaalkindlustusamet

Sihtrühm: sihtrühma kuuluvad laiemalt lapsed ja noored, sealhulgas traumakogemusega ja ennast kahjustava käitumisega lapsed, ning selliste lastega töötavad spetsialistid, samuti täiskasvanud, kes võivad lapsi väärkohelda

Jrk nr
Tegevus
Tegevuse üldajaraam
Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil
1
Suitsiidiriski hindamise ja turvaplaani kasutamise juhendamine ning heaolu kast (safebox) lastega töötavatele spetsialistidele
2023–2027
01.01.2026–31.12.2026
2
Lasteabi kättesaadavus
2025–2027
01.01.2026–31.12.2026

Internetiturvalisuse ja laste kaasatuse edendamine (SKA)

Tegevuse raames koordineeritakse Sotsiaalministeeriumi haldusala tegevusi internetiturvalisuse parandamiseks. Sel eesmärgil osaletakse nii riigisisestes kui riigivälistes töögruppides ja algatustes. Laste digiturvalisuse temaatika laiapõhjalisus nõuab efektiivset ja tulemuslikku koostööd ministeeriumite ja nende haldusala asutuste vahel. Valdkondadeülese ennetuse töörühma alla loodav laste heaolu töörühm on hea võimalus hoida laste digiturvalisuse teema nähtaval.

Laste kaasatuse valdkonnas uuritakse teiste riikide kogemusi ja kaardistatakse olemasolevat olukorda Eestis ning tehakse koostööd seotud osapooltega, et laste kaasatust süstematiseerida ja efektiivsemaks muuta.

Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet

Sihtrühm: lapsed ja noored

Jrk nr
Tegevus
Tegevuse üldajaraam
Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil
1
Internetiturvalisuse ja laste kaasatuse edendamisega seonduvad tegevused
2024–2027
01.01.2026–31.12.2026

Ohvriabiteenuste arendamine mitmekülgse abivajadusega laste ja perede toetamiseks

Tegevused toetavad uue naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamise direktiivi ülevõtmist, mis peab toimuma hiljemalt 14.06.2027. Direktiivi kohaselt tuleb lapsi kohelda ohvrina ka siis, kui nad ei olnud otsesed vägivalla sihtmärgid. Lapsi ei ole võimalik aidata, kui nende vanemad on jätkuvalt vägivalla ohvri või selle toimepanija rollis. Seetõttu peab mitmekülgse abivajadusega lastele lähenema samaaegselt nende vanematega, vastasel korral ei ole tegevused tulemuslikud, sest laps pöördub tagasi vägivaldsesse keskkonda. Seetõttu on oluline toetada nii last kui ka tema vanemaid ning töötada nii ohvrite kui vägivalla toimepanijatega.

2026. aastal keskendutakse laiema elanikkonna ja avalikkuse teadlikkuse suurendamisele ohvriabist. Selleks korraldatakse teavitustegevusi nii avalikkusele kui ka ohvritega kokkupuutuvatele spetsialistidele, mille käigus jagatakse infot ohvriabiteenuste ja nende kättesaadavuse kohta ning julgustatakse ohvreid pöörduma ohvriabisse. Valmistatakse ette ja viiakse ellu kampaaniaid, luuakse ja levitatakse infomaterjale ning alustatakse sihtrühmapõhiste teavitustegevustega.

Teiseks täiendatakse ohvritega töötavate ja kokkupuutuvate spetsialistide oskusi ohvrite toetamiseks ning suurendatakse teadmisi eri sihtrühmadega töötamise spetsiifikast. 2026. aastal luuakse terviklik ohvriabitöötaja sisseelamisprogramm, mis hõlmab muu hulgas varem väljatöötatud koolitusi. Peamisteks täiendõppe valdkondadeks 2026. aastal on spetsiifiliste nõustamisoskuste parandamine, sihtrühmapõhiste abivajaduste tundmaõppimine, õigusalase pädevuse suurendamine, kuriteoohvrite õiguste ja esmase õigusalase nõustamise kättesaadavuse suurendamine kannatanutele. Koolitatakse ohvriabi peamisi partnereid, et nad omaksid teadmisi kannatanute traumateadlikust kohtlemisest ja oskaksid seda oma töös rakendada, oleksid teadlikud abivõimalustest ning oskaksid ohvreid ja nende abivajadust paremini märgata. Koolituste sihtrühmaks on peamiselt Politsei- ja Piirivalveameti, prokuratuuri, lastekaitse, SKA lepingupartnerite, vabatahtlike ja KOV-ide töötajad. Eesmärk on täpsustada juhtumikorralduslikke rolle võrgustikuliikmete vahel, sealhulgas toetada MARAC võrgustike koostööd.

Kolmas tegevussuund on klienditeekonna ja rahulolu analüüs, mille eesmärk on tagada, et kannatanute abivajadus on rahuldatud, neile on pakutud asjakohaseid teenuseid õigel ajal, sealhulgas koostöös SKA partneritega. Analüüsitakse teenuste korraldust ja piisavust erineva abivajadusega klientide vaatest, sealhulgas ühelt teenuselt teisele ülemineku sujuvust. 2026. aastal jätkub ohvriabi vabatahtlike korraldusmudeli analüüs. Täiendavalt alustatakse 2026. aastal naiste tugikeskuse teenuse kulumudeli loomisega. 2026. aastal alustatakse ohvriabi telefoniliinide tulemuslikkuse analüüsiga, sealhulgas erinevate liinide mõju uurimisega. 2026. aastal täiendatakse ohvriabiteenuse tagasisidesüsteemi, et tagada tagasiside saamine piisavas mahus, mis saaks olla aluseks teenuste pakkumise kvaliteedi parandamisel.

Neljas tegevussuund on teenuste arendamine. 2026. aastal jätkatakse grupimetoodikal põhinevate sekkumiste (sh vägivallaohvritest lapsevanemate toetuseks) piloteerimisega. Eesmärk on leida jätkusuutlik lahendus, mida oleks võimalik edaspidi ellu viia SKA ohvriabi olemasolevate ressurssidega.

2026. aastal alustatakse analüüsitegevustega infosüsteemidevahelise andmevahetuse loomiseks tervishoiu ja STAR-i vahel. Andmevahetuse eesmärk on luua tervishoiutöötajatele kiire ja mugav võimalus edastada ohvrite andmed ohvriabisse.

Tegevuse elluviija: Sotsiaalkindlustusamet

Sihtrühm: vägivallaohvrid ja nendele abi pakkuvad või ohvritega kokku puutuvad spetsialistid

Jrk nr
Tegevus
Tegevuse üldajaraam
Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil
1
Teadlikkuse suurendamine abi võimalustest, ohvriabi nähtavuse suurendamine
2024–2027
01.01.2026–31.12.2026
2
Ohvritega töötavate ja kokkupuutuvate spetsialistide pädevuse suurendamine
2024–2027
01.01.2026–31.12.2026
3
Kasutajakogemuse parandamine ohvriabiteenuste arendamise näol (sh uuringud, tagasiside, grupimetoodikate piloteerimine)
2024–2027
01.01.2026–31.12.2026

Sotsiaalministeeriumi tegevused

Euroopa lastegarantii tegevuste elluviimine

Tegevuste elluviimine lähtub Euroopa lastegarantii eesmärkidest ja Eestis vastu võetud tegevuskavast. 2026. aastal jätkatakse lastegarantii tegevuste riigisisest koordineerimist ning esindatakse riiki kohtumistel väljaspool Eestit. Riigisisesed tegevused hõlmavad lastegarantii II raporti ettevalmistamist, koostamist ja esitamist Euroopa Komisjonile, tegevuskava täitmise jätkuvat jälgimist, riigisisese valdkonnaülese koostöö edendamist ja ettevalmistusi tegevuskavas ette nähtud seiresüsteemi rakendamiseks.

Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium

Sihtrühm: lapsed ja pered ning nende heaks töötavad organisatsioonid

Tegevus
Tegevuse üldajaraam
Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil
Lastegarantii tegevuste koordineerimine ja elluviimise toetamine
2024–2027
01.01.2026–31.12.2026

2.3.2. Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine

SKA tegevused

Lastega töötavad spetsialistid

2026. aastal luuakse lastega töötavatele spetsialistidele, sealhulgas lastekaitsetöötajatele juhendmaterjale, et nende kaudu jõuda laste ja noorteni ning suurendada nende teadlikkust Lasteabi teenusest. Lisaks töötatakse välja tööriistu ja õppematerjale ning vajaduse korral korraldatakse koolitusi ja infotunde abivajavast lapsest teavitamise jakeerulisemate juhtumite (sh lapse peresisene väärkohtlemine ja vanemast võõrandamine) märkamise ning nende käsitlemise kohta. Jätkatakse lastega töötavatele spetsialistidele suunatud teavitustegevustega, et toetada LasteKS § 271 rakendamist.

2026. aastal on muu hulgas eesmärk koolitada asutuste kontaktisikuid abivajavate laste märkamisel ja teavitamisel selliselt, et neil oleks endal oskused ja teadmised, et anda teema edasi ka oma asutuse sees (koolitajate koolitus).

Tegevuse elluviija: Sotsiaalkindlustusamet

Sihtrühm: laste ja peredega töötavad spetsialistid ja abivajavad lapsed, sealhulgas peresiseselt väärkoheldud (sh vanemast võõrandatud) lapsed

Jrk nr
Tegevus
Tegevuse üldajaraam
Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil
1
Teavitamiskohustusega lastega töötavate spetsialistide tööriistapaketid
2026–2027
01.01.2026–31.12.2026
2
Kohustatud isikute koolitajate koolitus
2025–2027
01.01.2026–31.12.2026
3
Kohustatud isikutele suunatud teavitustegevused/koolitused ja teavitamispraktikaga tutvumine
2024–2027
01.01.2026–31.12.2026


Lastekaitsetöö arendamine

2026. aastal jätkuvad tegevused lastekaitsetöö korralduse toetamiseks KOV-ides.

2025. aastal tehtud kaardistusest ja asjaosaliste kogemustest selgus vajadus ühtse võrgustikutöö raamistiku ja seda kirjeldava juhendi järele, mis oleks lastekaitsetöötajatele abiks eri vanuses ja eri sihtrühma kuuluvate laste/noorte juhtumitöös spetsialistide võrgustikus. Plaanitakse koondada ja kohandada erinevatest kogemustest ja mudelitest lähenemisi, elemente ja tööriistu, et kujundada terviklik tööviis ja luua võrgustikuliikmete rolliselgus lastekaitse juhtumivõrgustikus. Juhendi kokkupanemise ja selle rakendamiseks vajalike tööriistade väljatöötamine ning koolituste korraldamine on planeerinud perioodile 2026–2027.

Jätkub uue lastekaitsetöö juhtumikorraldusmudeli „Turvalisuse märgid“ (Signs of Safety) piloteerimine.

Sotsiaalkindlustusameti (SKA) roll laieneb seniselt rakendustoelt sisuliseks ja korralduslikuks partneriks: SKA võtab üle koolituste korraldusliku poole – ruumide, toitlustuse ja tõlgete hankimise ning koolituskalendri koordineerimise. Lisaks alustab SKA tegevusi väljaspool pilootprojekti, toetades kuni viit projektis mitteosalevat KOV-i lastekaitse meeskonnatöö ja tööprotsesside kujundamisel. Eesmärk on kasvatada KOV-ide valmisolekut ja võimekust rakendada mudelit „Turvalisuse märgid“ laiemalt ja jätkusuutlikult ka pärast pilootprojekti lõppu.

2026. aastal jätkuvad tegevused teadmiste ja oskuste suurendamisel lastekaitsetöös ja lastekaitsetöö toetamisel. Vajalik on arendada ja täiendada 2025. aastal valminud e-kursust „Lastekaitsetöö põhialused“ ning luua uus lastega vestlemise teemaline e-kursus. 2025. aastal alanud kovisioonikoolitusi on kavas lisaks lastekaitsetöötajatele pakkuda ka valdkonnajuhtidele. Samuti jätkatakse lastekaitsetööd toetavate spetsialistide pädevuse suurendamiseks vajalike koolitustega.

Lastekaitsetööd toetavate abimaterjalidena on 2026. aastal kavas luua õppevahendid rahvusvaheliste lastekaitsejuhtumite teemal ja juhtumikorraldusmudeli „Turvalisuse märgid“ rakendamise toetamiseks.

Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet

Sihtrühm: abivajavad lapsed ja nende pered, KOV-i üksused ning lastega ja laste heaks töötavad spetsialistid, KOV-i spetsialistid ja juhid

Jrk nr
Tegevus
Tegevuse üldajaraam
Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil
1
Arendustegevused lastekaitsejuhtumite võrgustikutöös
2025–2028
01.01.2026–31.12.2026
2
Lastekaitsetöötajate e-kursused
2024–2027

01.01.2026–31.12.2026
3
Tegevused SofSi rakendamisel
2025–2028

01.01.2026–31.12.2026
4
Pädevuse suurendamine lastekaitsetöös
2025–2028
01.01.2026–31.12.2026
5
Pädevuse suurendamine lastekaitsetöö toetamisel
2025–2028
01.01.2026–31.12.2026
6
Lastekaitsetööd toetavate abimaterjalide loomine
2025–2028
01.01.2026–31.12.2026
7
KOV-i lastekaitse korralduse nõustamine
2026
01.01.2026–31.12.2026

Lastekaitsevaldkonna järelevalve arendamine

2026. aastal tehtavast traumeeritud (võõrandunud, hooldus- ja suhtluskorra vaidlused) laste juhtumite haldusjärelevalve analüüsist selgunud häid kogemusi ja kitsaskohti tutvustatakse lastekaitsevaldkonna spetsialistidele praktilistel seminaridel (mh töötubades), et järelevalve käigus saadud tagasiside abil parandada lastekaitsetöö kvaliteeti, algatada parendusi/muutusi KOV-i lastekaitsepädevuse suurendamiseks (kaalutlemine, otsuste põhjendamine jne) ning toetada KOV-ide võimekust lahendada lastekaitsetööga seotud eriarvamusi lastekaitsetöötajate ja perede vahel.

Koostööpäevade, koolituste ja seminaride korraldamisega KOV-i järelevalvespetsialistidele ja koostööpartneritele planeeritakse 2026. aastal suurendada järelevalveametnike pädevust ja tõhustada järelevalvemetoodikat.

Vajaduse korral kaasatakse järelevalvemetoodika arendamiseks järelevalve objektiks olevate teenuste eksperte, et toetada järelevalve raames teenuste sobivuse ja teenuse lõpetamist ettevalmistavate tegevuste hindamist.

2026. aastal on planeeritud tellida strateegiline kommunikatsioon järelevalvest positiivse ja reaalse kuvandi loomiseks. Sotsiaalkindlustusametil on väga suur halduskoormus tulenevalt põhjendamatutest järelevalve algatamise taotlustest. Avalikkuse (sh meediakajastused) ootused järelevalvele ületavad kohati järelevalve pädevuse. Tihtipeale avaldavad ka järelevalvatavad järelevalve tegemisele vastupanu. Eeltoodust tulenevalt on vajalik hankida laiapõhjaline kommunikatsioon SKA järelevalve metoodikatest, seaduslikkusest, võimalustest ja mõjust nii järelevalve võimalike subjektide kui ka avalikkuse teavitamiseks.

2026. aastal jätkub ja saab lõpu 2025. aastal moodustatud raskete tagajärgedega lõppenud lastekaitsejuhtumite analüüsi valdkondadeülese töögrupi tegevus. 2026. aastal tutvutakse kohapeal kuni kahes välisriigis raskete juhtumite menetlemise valdkondade vahelise meeskonnatööga (töövahendid ja -protsessid), kaasates selleks töörühma liikmeid (arutluse all on olnud SoM, PPA, prokuratuur, SKA). Lisaks planeeritakse erinevaid kohtumisi, mille eesmärk on planeeritud analüüsimetoodika testimine ja vajaduse korral kohandamine, töörühma ettepanekute kokkupanek ning vajaduse korral juhendmaterjalide vms koostamine. Lisaks töörühma liikmetele kaasatakse neile kohtumisele vajaduse korral raskete tagajärgedega lõppenud lastekaitsejuhtumitega kokku puutunud võrgustikuliikmeid ja teisi asjaosalisi või eksperte.

Tegevuse elluviija: Sotsiaalkindlustusamet

Sihtrühm: KOV-i lastekaitsetöötajad, lastekaitsevaldkonna juhid ja spetsialistid, lastekaitsetöö võrgustikuliikmed, SKA järelevalvespetsialistid, avalikkus, sealhulgas lapsed, pered ja järelevalve subjektid

Jrk nr
Tegevus
Tegevuse üldajaraam
Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil
1
Lastekaitsevaldkonna spetsilistidele praktilised seminarid (mh töötoad) tulenevalt haldusjärelevalves (võõrandunud, hooldus ja suhtluskorra vaidlused) tuvastatud ja analüüsitud kitsaskohtadest
2026–2027
01.09.2026–31.12.2026
2
Koostööpäevad, koolitused ja seminarid KOV-i järelevalvespetsialistidele ja koostööpartneritele
2024–2027
01.03.2026–31.10.2026
3
Ekspertide kaasamine järelevalvemetoodika arendamisse
2025–2027
01.01.2026–31.12.2026
4
Strateegilise kommunikatsiooni planeerimine järelevalve positiivse ja reaalse kuvandi loomiseks
2026
01.01.2026–31.12.2026
6
Raskete tagajärgedega lõppenud lastekaitsejuhtumite analüüs (valdkondadeülene töögrupp)
2025–2026
01.03.2026–31.12.2026
7
Välisriikide praktikaga tutvumine raskete tagajärgedega lõppenud lastekaitsejuhtumite puhul
2026
01.03.2026–30.09.2026

Sotsiaalministeeriumi tegevused

Lastekaitsevaldkonna arendamine

Lastekaitsevaldkonna arendamiseks korraldatakse 2026. aastal lastekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu tutvustavaid seminare jm kaasamisüritusi seotud osapooltega, sealhulgas laste ja noortega. Lisaks minnakse edasi lastekaitsetöö korraldusliku mudeli arendustegevustega.

Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium

Sihtrühm: lapsed ja noored, lastega ja laste heaks töötavad spetsialistid ning lastekaitsevaldkonna juhid

Jrk nr
Tegevus
Tegevuse üldajaraam
Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil
1
Lastekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu tutvustamine
2025–2026

01.01.2026–30.04.2026
2
Lastekaitsetöö korraldusmudeli arendustegevused
2026–2028
01.01.2026–18.12.2026

Valdkondadeülene laste heaolu näidikulaud

2025. aastal alustati laste heaolu näidikulaua väljatöötamisega, mille tegevused jätkuvad 2026. aastal. Eesmärk on koondada Eestile iseloomulik, valdkondadeülene, üleriigiline ja võimalikult KOV-i tasandini ulatuv laste heaolu kajastav avalikult kättesaadav ja regulaarselt uuenev andmepilt ning jõuda vastava digitaalse lahenduseni. Tegevuse tulemusena taotletakse 2027. aastal avada laste heaolu mitmekülgselt kajastav interaktiivne näidikulaud, mis aitab valdkonna spetsialistidel ja kujundajatel teha laste heaolu positiivselt mõjutavaid otsuseid ning tugevdaks ka valdkondadeülest koostööd ja pikema perspektiiviga poliitika kujundamist. 2026. aastal on Tartu Ülikooli eestvedamisel valmimas Eesti laste heaolu kontseptuaalne mudel ja selle indikaatorid. Kaardistatud saab ka andmekorje, sealhulgas selle puudused ja optimeerimise võimalused. Valmib ka sissetellitav andmekorje ja andmete kasutamise võimaluste õigusanalüüs, mis hindab andmekaitse ja -õiguste võimalusi ning teeb ettepanekud andmekorje ja kasutuse muudatusteks. 2026. aastal alustatakse ka tehniliste lahenduste valikute kaardistust ning hinnatakse nii andmeturvalisuse, kasutusõigsuse kui ka kuludest lähtuvalt alternatiivide eeliseid ja miinuseid. Jätkuvad koostöötegevused ja kommunikatsioon ekspertide, teadlaste, laste heaoluga vahetult kokku puutuvate spetsialistide ning laste ja noortega, et tagada ülesehitatava laste heaolu andmepildi teoreetilise ja praktilise raamistiku relevantsus ning teadlikkus laste heaolu andmepildi loomisest.

Jrk nr
Tegevus
Tegevuse üldajaraam
Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil
1
Eesti laste heaolu kontseptuaalse mudeli loomine ning sellest lähtuvate indikaatorite ja andmete valik näidikulauale
2025–2026
01.01.2026–15.10.2026
2
Laste heaolu andmetega seonduvalt andmekorje ja kasutamise reguleerimise ettepanekute koostamine (analüüs)
2025–2026
01.01.2026–15.10.2026
3
Sisulis-tehniliste lahenduste valik, alternatiivid ja kuluanalüüs
2026–2027
01.08.2026–31.12.2026
4
Kaasamine, kaasamisürituste korraldamine jne relevantse tulemuse saavutamiseks
2025–2027
01.01.2026–31.12.2026

Juhtumikorraldusmudeli „Turvalisuse märgid“ piloteerimine

2025. aastal algatatud lastekaitse juhtumikorraldusmudeli „Turvalisuse märgid“ (Signs of Safety) pilootprojekt jätkub 2026. aastal. Pilootprojekti eesmärk on testida ja integreerida Eestis tõenduspõhise käsitlusega rahvusvaheliselt tunnustatud lastekaitse juhtumikorralduse mudelit, mis keskendub lapse, pere ja spetsialistide koostööle ning otsuste tegemisele pere osalusel. 2026. aasta peamine eesmärk on tugevdada pilootprojektis osalevate KOV-ide võimekust mudelit rakendada, tutvustada mudelit laiemale ringile ning valmistada ette võimalus laiendada mudelit uutesse KOV-idesse. Jätkuvad pilootprojektis osalevate KOV-ide koolitused ja konsultatsioonid Elia Internationali poolt vastavalt lepingule. Pilootprojektis osalevad spetsialistid (lastekaitsetöötajad, juhid, võrgustikuliikmed) läbivad süvendatud koolitusi ja grupijuhendamisi. Jätkub sisekoolitajate väljaõppe eriprogramm, et tagada mudeli jätkusuutlikkus pärast pilootprojekti. Mudeli mõju ja rakendamise hindamiseks kogutakse ja analüüsitakse andmeid, et hinnata mudeli mõju laste ja perede turvalisusele ning spetsialistide töö kvaliteedile. Alustatakse mudeli tutvustamist ja laiendamise ettevalmistust (2027–2029), korraldatakse teavitusüritusi ja töötbe KOV-idele, võrgustikuliikmetele jt, luuakse ja levitatakse kommunikatsioonimaterjale (brošüürid, veebilehed, videod).

Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet

Sihtrühm: abivajavad lapsed ja nende pered, KOV-i üksused ning lastega ja laste heaks töötavad spetsialistid, KOV-i spetsialistid ja juhid

Jrk nr
Tegevus
Tegevuse üldajaraam
Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil
1
Mudeli rakendustugi mudeli väliseksperdilt Elia Internationalilt põhjaliku koolituse pakkumiseks pilootprojektis osalevatele KOV-idele jt
2024–2027
01.01.2026–31.12.2026
2
Pilootprojektis osalevate KOV-ide tegevuskulud
2024–2027
01.01.2026–31.12.2026
3
Mudeli mõju ja rakendamise hindamiseks andmete kogumise keskkonna arendamine
2024–2027
01.01.2026–31.12.2026
4
Mudeli tutvustamine ja laiendamise ettevalmistus (2027–2029)
2024–2027
01.01.2026–31.12.2026
5
Rahvusvaheline koostöö ja kogemuste vahetamine
2024–2027
01.01.2026–31.12.2026

2.4.2. Asendus- ja järelhooldusteenuse kvaliteedi parandamine ja mitmekesistamine ning perepõhise hoolduse arendamine

Asendushooldusteenuse arendamine

2026. aastal jätkatakse asendus- ja perekodudele supervisiooniteenuse pakkumist. Võimalik on saada nii individuaalset kui ka grupisupervisiooni. Teenus on vajalik, et toetada ja arendada töötajate pädevust, vältida läbipõlemist ja sellest tingitud personali voolavust. See omakorda tähendab pere- ja asenduskodus viibivate laste jaoks toetavamaid ja püsivamaid suhteid ja keskkonda ning stabiilsemat elukorraldust.

Laiendatakse ka teenuste võimalusi, et toetada asutuste kvaliteedi mitmekülgset arendamist, sealhulgas spetsiifilisemate vajadustega lastele.

2026. aastal jätkatakse asendus- ja perekodude juhtide kompetentsimudeli kasutuselevõtu juurutamist, pakkudes asendus- ja perekodu juhtidele individuaalset kootsingut. Samuti jätkub probleemse käitumise analüüsi ja juhendamise tugiteenuse osutamine, et suurendada asendus- ja perekodude suutlikkust tulla toime mitmekülgse abivajadusega laste kasvatamisel ning vähendada laste ümberpaigutamisi. Asendus- ja perekodudes elavad lapsed on kogenud oma elus raskeid läbielamisi, kaotusi, leina ja traumaatilisi sündmusi. Paljudel lastel on erivajadus. Need kogemused ja erinevad vajadused võivad mõjutada laste tundeid, tajusid ja käitumist ning lapsi ümbritsevad täiskasvanud vajavad asjakohaseid teadmisi ja oskusi ning järjepidevat tuge, et lapsi mõista, nende käitumisraskustega toime tulla ning neid toetada ja suunata.

Lisaks korraldatakse asendus- ja perekodude töötajatele harivat ja riigi arendustegevusi toetavat sügiskooli koostöös Eesti Asenduskodu Töötajate Liiduga. Eesmärk on tuua üle Eesti kokku asendus- ja perekodude töötajad, et toetada ühist tööalast suhtlusvõrgustikku ja pakkuda võimalust jagada oma kogemusi selleks, et olla teadlikumad ja luua parem kasvukeskkond asutusepõhisel asendushooldusel kasvatavatele lastele.

Jätkub asendushoolduse kvaliteedi parandamine ja ühtlustamine uue tugiteenuse, asutustevahelise mentorteenuse kaudu (2025. aastal alustatud teenus, mida osutatakse kuni TAT abikõlblikkuse lõpuni) nii asendus- ja perekodude töötajatele kui ka juhtidele. Mentorlusteenuse kui tugiteenuse eesmärk on parandada ja mitmekesistada asendushoolduse kvaliteeti, see soodustab asutuste vahel parimate kogemuste ja oskuste vahetamist (kogenud spetsialistilt alustavale spetsialistile). Hangitakse teenusepakkuja, kelle kaudu toimub mentorite koolitamine ja mentorluse pakkumine asutuste vahel. Teenuse eesmärk on luua asutusteülene mentorlussüsteem, mille toel saavad parimatest kogemustest osa ka väiksemad asendus- või perekodud.

Asutusepõhise asendushoolduse arendamiseks korraldatakse igal aastal innovatiivset asendushoolduse välispraktikat tutvustavaid seminare.

Perepõhise asendushoolduse osakaalu ning avalikkuses perepõhise asendushoolduse nähtavuse ja ühiskonna teadlikkuse suurendamiseks on kavandatud teavitus- ja huvikaitsetegevused. Tegevused toetavad valdkonna strateegiliste eesmärkide saavutamist ning on korraldatud sihipärase teavitustöö ja analüüsil põhineva kommunikatsiooniplaani kaudu. Kavas on kaardistada ka teiste riikide kogemusi hooldusperede leidmisel ja hoidmisel ning tutvuda lähemalt välisriigi praktiliste töövõtete ja süsteemiga.

Tegevuse elluviija: Sotsiaalkindlustusamet

Sihtrühm: asendushooldusteenuse, järelhooldusteenuse ja turvakoduteenuse pakkujad, KOV-id, lastega töötavad spetsialistid ja võrgustikuliikmed

Jrk nr
Tegevus
Tegevuse üldajaraam
Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil
1
Asutusepõhise asendushoolduse arendustegevused
2023–2027
01.01.2026–31.12.2026
2
Supervisioonid asendus- ja perekodudele ning laste turvakodudele
2024–2025
01.01.2026–31.12.2026
3
Asendus- ja perekodude töötajate sügiskool 2026
2023–2027
01.01.2026–31.12.2026
4
Mentorlusteenus
2025–2027
01.01.2026–31.12.2026
5
Komptentsimudeli kootsing
2024–2027
01.01.2026–31.12.2026
6
Probleemse käitumise analüüsi ja juhendamise tugiteenus ning spetsialistide nõustamine
2024–2027
01.01.2026–31.12.2026
7
Välispraktikute seminar
2024–2027
01.01.2026–31.12.2026
8
Infoseminar(id) asendus- ja perekodude töötajatele, tugiisikutele ja KOV-idele
2025–2027
01.01.2026–31.12.2026
9
Asendushooldust tutvustavate materjalide loomine
2024–2027
01.01.2026–31.12.2026
10
Hooldusperede leidmisele ja hoidmisele suunatud välisriikide praktika analüüs
2026–2027
01.01.2026–31.12.2026
11
Õppereis välisriikide hooldusperede leidmise praktikaga tutvumiseks
2026
01.01.2026–31.12.2026
12
Sisuturundus (digikanalid, sihitatud postitused, meediapinnad)
2026–2027
01.01.2026–31.12.2026
13
Üle-eestiline kampaania
2026–2027
01.01.2026–31.12.2026

Järelhoolduse arendamine

2026. aastal jätkatakse asendushooldusel ja järelhooldusel olevate noorte arengu ning iseseisvasse ellu astumise toetamist, pakkudes samal ajal vajalikku tuge ka nende noortega töötavatele spetsialistidele, asendus- ja perekodu töötajatele ning hooldus- ja eestkosteperedele. Tegevuste eesmärk on tagada järjepidev ja kvaliteetne tugi noorele kogu protsessi vältel.

Iseseisvasse ellu astuvat noort toetavatele isikutele korraldatakse infoseminare, mille eesmärk on suurendada noort toetavate inimeste pädevust noorte igapäevase toimetuleku ja elluastumise toetamisel. Seminaridel käsitletakse näiteks, kuid mitte ainult, noorte iseseisvasse ellu astumise, karjääriplaneerimise ja igapäevaelu korraldamise teemasid.

Jätkuvad 2024. aastal alustatud noorteseminarid „Teadlikult iseseisvasse ellu“, kus toetatakse noori uute praktiliste teadmiste ja sotsiaalsete oskuste omandamisel. Lisaks kaasatakse asendus- ja järelhooldusel olevaid noori aktiivselt osalusseminaride kaudu, et nad saaksid ise teenuste disainimisel ja arendamisel kaasa rääkida.

Noortele luuakse ka asendushooldust tutvustavaid materjale põhimõttel „noortelt noortele“. Kogemuslood, videoklipid, veebilahendused ja rakendused koondatakse ühtseteks arusaadavateks ja kergesti kättesaadavateks tööriistadeks, mis aitavad noorel paremini mõista nii asendushoolduse kui ka järelhoolduse teenuseid ja valmistuda iseseisvaks eluks.

Oluliseks toetusvormiks on ka piloteeritav professionaalsete kootside pakutav individuaalne kootsing, mis aitab noortel enne elluastumist üles leida oma sisemised ressursid, õppida usaldama iseennast ja väärtustama oma võimeid. See tugevdab noorte enesekindlust ja annab neile oskused, mida on vaja iseseisvasse ellu astumisel.

Tegevuskava on üles ehitatud põhimõttel, et noorte edukas elluastumine saab toimuda vaid siis, kui toetatud on nii noorte enda oskused ja teadlikkus kui ka nende ümber olev tugivõrgustik. Seetõttu ühendab see seminarid, noorte osaluskogu (loodud 2025. aastal), praktilised tööriistad ja individuaalse toe terviklikuks süsteemiks.

2026. aastal jätkatakse seminaride raames 2025. aastal loodud järelhooldusteenuse hindamisinstrumendi kasutamise metoodilise juhendamisega, et suunata KOV-e loodud tööriista kasutama.

Tegevuse elluviija: Sotsiaalkindlustusamet

Sihtrühm: asendushooldusel olevad lapsed, asendushooldusel kasvanud isikud, asendushooldusteenuse, järelhooldusteenuse ja turvakoduteenuse pakkujad, KOV-id, lastega töötavad spetsialistid ja võrgustikuliikmed

Jrk nr
Tegevus
Tegevuse üldajaraam
Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil
1
Järelhoolduse arendustegevused
2023–2027
01.01.2026–31.12.2026
2
Seminarid noortele (osalusseminarid, seminar „Teadlikult iseseisvasse ellu“)
2024–2027
01.01.2026–31.12.2026
3
Asendushoolduselt elluastuvate noorte kootsing
2026–2027
01.01.2026–31.12.2026

2.5.2. Lapsi ja peresid ning tulemuslikku lastekaitsetööd toetavate IT-lahenduste loomine

Lapsi ja peresid ning tulemuslikku lastekaitsetööd toetavate IT-lahenduste loomiseks on planeeritud luua toetav ja kasutajasõbralik keskkond, mis aitab lastekaitsetöötajal ja teistel lastega töötavatel spetsialistidel last ja peret tulemuslikumalt toetada.

Kvaliteetsete ohvriabiteenuste pakkumiseks, info kättesaadavuse parandamiseks ja ohvri andmete edastamiseks plaanitakse arendada IT-lahendusi. Selleks on plaanis kolme liiki arendustööd: ohvritele ja avalikkusele suunatud veebilehe palunabi.ee arendustööd, infosüsteemi STAR2 arendamine ja andmevahetuse lahenduse loomine tervishoiusektoriga. 2026. aastal tehakse veebilehe palunabi.ee arendustööd, mis tuginevad 2024. aastal tehtud kasutaja tagasiside uuringul ja loodud disainilahendusel. Avalikkusele suunatud veebilehe palunabi.ee arendustöödega muudetakse info ohvriabiteenustest abivajajatele kättesaadavamaks ja lihtsamaks. Selleks tuleb lisaks tehnilisele veebilehe arendusele analüüsida ja kohandada veebilehe sisu nii, et see oleks kodanikele lihtsalt arusaadav, loogiline, sõnastatud traumateadlikult ning vastaks nende infovajadusele.

Samuti on vaja loodavat sisu lihtsustada ja visualiseerida ning kasutada muid meetodeid, et tagada erivajadusega sihtrühmadele infole ligipääs. Aastatel 2026–2027 viiakse ellu ohvriabi poolt kasutusel oleva infosüsteemi STAR2 arendusprojekt, millega täiendatakse olemasoleva süsteemi funktsionaalsusi, et muu hulgas:
• suurendada ohvriabi töötajate kasutusmugavust, et muuta töö efektiivsemaks;
• tagada vajalike andmete korje statistika jaoks;
• muuta hindamisvahendid elektroonseks;
• toetada võrgustikutöö tegemist;
• koondada dokumenteerimine ühte infosüsteemi.

2025. aastal alustati lapse abivajaduse hindamise ja juhtumimenetluse protsessi arendustöid infosüsteemis STAR2: lastekaitsetöötaja töö efektiivsemaks muutmiseks viiakse terviktöövoog STAR2 keskkonda, korrastatakse abivajaduse hindamise ja juhtumikorralduse protsesse, sealhulgas tuuakse sisse lapse ja pere kaasamist rohkem soodustavad lahendused, STAR2 funktsionaalsust täiendatakse nii, et see toetaks KOV-i ja SKA lastekaitsetöötaja tegelikku tööprotsessi ning muudaks töö tegemise efektiivsemaks ja lapsi ja peresid kaasavamaks.

2026. aastal jätkatakse lapse abivajaduse hindamise ja juhtumimenetluse protsessis infosüsteemi STAR2 arendustöödega. Arenduse tulemusena luuakse lastekaitsetöötajatele ja nende juhtidele töölaud, mis võimaldab kiiret ja selget ülevaadet juhtumitest, toimingutest ja töökoormusest ning võimaldab lisada uue metoodika „Turvalisuse märgid” (Signs of Safety) tööriistu infosüsteemi STAR2.

2025. aastal alustati perepõhise asendushoolduse tugiteenuste arendustöödega infosüsteemis STAR2 ning 2027. aasta lõpuks arendatakse välja perepõhise asendushoolduse tugiteenuste menetluse põhiprotsessid. Eeldustööna tuuakse STAR1-st ka lapsendaja- ja hooldusperede register ning selle funktsionaalsus täielikult üle infosüsteemi STAR2, parandades sealjuures praegu esinevad probleemid tööprotsessides ning tõhustades info liikumist KOV-i spetsialistide ja SKA perede hindajate vahel.

2026. aastal tehakse PPA teadete arendusprojekt PPA teadete funktsionaalsuse üleviimiseks STAR1-st STAR2-te, mis on vajalik nii ohvriabi kui ka LAH ja perede tugiteenuste arendusprojektide elluviimiseks.

2026. aastal tehakse lisaks SKAISis elatisabi menetlemisega seotud arendustöid. Arenduste käigus uuendatakse taotluste ja haldusaktide funktsionaalsusi, muudetakse võlgnikule otsuste edastamise ning regressnõuete menetlemise loogikat ning ajakohastatakse iseteeninduses kuvatavat infot ja tööprotsesse. Arenduste tellija ja ärianalüüsi teostaja on SKA ning tehnilised arendustööd viib ellu Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK). Arendused viiakse ellu Sotsiaalkaitse Infosüsteemis (SKAIS), mis toetab elatisabi menetlemist.
Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus

Sihtrühm: lapsed ja pered, Sotsiaalkindlustusamet, KOV-id

Jrk nr
Tegevus
Tegevuse üldajaraam
Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil
1
STAR-i lastekaitse ja ohvriabi arendused (lapse abivajaduse hindamine, lapse juhtumiplaani arendus, ohvriabi arendused)
2024–2027
01.02.2026–30.09.2026
2
AH STAR2 arendused: perepõhise asendushoolduse tugiteenused
2025–2027
01.03.2026–31.12.2026
3
IT-lahenduste arendamine ja täiendamine, veebilehe palunabi.ee arendamine
2024–2027
01.04.2026–31.12.2026
4
SKAIS elatisabi arendused
2024-2027
01.06.2026-31.12.2026

2.6.1. Peresõbraliku tööandja märgise programmi rakendamine

2026. aastal viiakse ellu tegevusi, mille raames arendatakse ja rakendatakse peresõbraliku tööandja märgise programmi. Samuti alustatakse tegevustega, mis võimaldavad jätkata tegevustega ka peale ESF+ rahastusperioodi lõppu.

Peresõbraliku tööandja märgise mudeli rakendamine

Peresõbraliku tööandja märgise mudeli rakendamine jätkub 2023. aastal sõlmitud raamlepingu alusel. Alates 2023. aastast on hankepartneriks Targa Töö Ühing, kelle ülesanne on muu hulgas ka vajalike mentorite koordineerimine ja koolitamine ning mudelis osalevate tööandjatega suhtlemine. Mudeli rakendamise jätkamiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks jätkub uuringu elluviimine, mille eesmärk on saada teada, millist mõju on mudeli rakendamine avaldanud programmis osalenud tööandjatele ja nende töötajatele töö ja pereelu ühitamisel. 2026. aastal võetakse programmi vastu kuni 25 uut tööandjat ning järelhindamine on plaaanitud teha kuni 51e organisatsioonile.

Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium

Sihtrühm: tööandjad, töötajad, poliitikakujundajad

Jrk nr
Tegevus
Tegevuse üldajaraam
Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil
1
Peresõbraliku tööandja märgise rakendamine ja arendamine
2024–2027
01.01.2026–31.12.2026
2
Peresõbraliku tööandja märgise mõjuanalüüs
2024–2026
01.01.2026–31.12.2026

Teavitustegevuste rakendamine

Teavitustegevuste elluviimiseks hangiti aastateks 2025–2026 kommunikatsioonipartner, kes vastutab kvaliteetse ja asjakohase teavituse eest. Teavitamisel kasutatakse 2016. aastal välja töötatud spetsiaalseid materjale (kujundatud logo, tunnistused, video märgise tutvustamiseks, videod tööandjatest, muu märgise reklaammaterjal), mida hankepartner vajaduse korral uuendab.

Koostöös kommunikatsioonipartneri ja märgise mudeli rakendaja organisatsiooniga jätkatakse tunnustusürituse korraldamisega, mille eesmärk on tunnustada peresõbraliku tööandja märgise mudelit rakendavaid tööandjaid. Üritusele kutsutakse mudelit rakendavad tööandjad, kellele antakse üle mudeli rakendamist tõendav peresõbraliku tööandja märgise tunnistus.

Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium

Sihtrühm: tööandjad, töötajad, poliitikakujundajad

Tegevus
Tegevuse üldajaraam
Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil
Teavitustegevuste rakendamine
2024–2027
01.01.2026–31.12.2026

2.7.2. Kohalikes omavalitsustes pereteenuste loomine ja arendamine

Eesmärk on luua ja arendada ennetus- ja peretöökeskusi ning suurendada KOV-is perede paremaks toimetulekuks pakutavate pereteenuste arvu ja kättesaadavust. Pereteenused on vanemlust ja paarisuhteid toetavad programmid, terviseedendus, tugigrupid ja muud perede toimetulekut toetavad teenused. Taotleja peab juhinduma tegevuste arendamisel Sihtasutuse Lapse Heaolu ja Arengukeskuse (edaspidi LaHe) loodud tegevusmudelist.

Perepesade arendustegevus

LaHe on välja töötanud ja 2022. aastal piloteerinud ennetus- ja peretöökeskuse tegevusmudelit „Perepesa“, et pakkuda süsteemset lahendust, kuidas toetada KOV-e lastele ja peredele mõeldud teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamisel ning peredega tehtava ennetustöö tulemuslikkuse suurendamisel (edaspidi Perepesa).   
  
KOV-ile või kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse tähenduses KOV-i üksuste liidule (edaspidi KOV-i liit) antakse sihitatud toetust Perepesa tööjõukulude katmiseks. Projekti tegevuste elluviimise periood on 24 kuud ning see algab toetuslepingu sõlmimisest või lepingus nimetatud ajast, kuid kõige varasemalt taotlusvooru teates nimetatud toetuse kasutamise kalendriaasta algusest.

Taotleja saab olla KOV või KOV-i liit, kui KOV või KOV-i liidu esindatavad KOV-id on täitnud järgmised tingimused:
1. Perepesa rahastamiseks on eelarvelised vahendid tegevuste toimumise aastat kajastavas eelarves kinnitatud või volikogu esitab sellekohase kinnituskirja.
2. Eelarvestrateegias on kinnitatud vahendid Perepesa tegevusmudeli jätkusuutlikuks rahastamiseks.
3. KOV on saanud konsultatsiooni Perepesa tegevusmudeli rakendamiseks või mobiilse Perepesa teenuse arendamiseks koostöös LaHega ja KOV esitab LaHe kinnituskirja konsultatsiooni toimumise kohta.

Kui taotluse esitab KOV, kes planeerib tegevuse ellu viia koos teiste KOV-idega (partnerid), peavad kõik tegevusse kaasatavad KOV-id vastama eelnimetatud tingimustele.

Toetatavad tegevused

1. Perepesa loomine

Toetatav tegevus: Perepesa loomine KOV-is, mille haldusterritooriumil seda seni ei ole või kus tegutseb vaid üks Perepesa

Sihtrühm: pered lapseootusest kuni kooliminekueani

Abikõlblikud kulud: Perepesa tööjõukulud
 
Tööjõukulu piirmäärad kalendrikuus töötaja kohta:
1) ennetus- ja peretöökeskuse juht vastavalt tegelikele tööjõukuludele, kuid mitte rohkem kui brutotöötasu 1900 eurot  ja tööandja tööjõukulu kokku 2542 eurot töötaja kohta kalendrikuus täistööaja korral;
2) mängutoa juhendaja-koordinaator vastavalt tegelikele tööjõukuludele, kuid mitte rohkem kui brutotöötasu 1424 eurot ja tööandja tööjõukulu kokku 1905,31 töötaja kohta kalendrikuus täistööaja korral.

2. Mobiilne Perepesa teenus

Toetatav tegevus: KOV või KOV-i liit, kus on Perepesa, kuid mis soovib pakkuda ja arendada mobiilset Perepesa teenust, mille raames osutatakse pereteenuseid muudes KOV-i piirkondades, kui seni

Sihtrühm: pered lapseootusest kuni kooliminekueani

Abikõlblikud kulud: mobiilse Perepesa pereteenuse osutamisega seotud kulud keskusest väljaspool, sealhulgas tööjõukulud

Taotlusvoorud 

Taotlusvooru eelarve tegevuste kaupa nimetatakse taotlusvooru avamise teatises. Teatises võib nimetada taotlusvooru maksimaalse toetuse summa taotluse kohta tegevuste kaupa. 

Taotluste menetlus ja lepingute sõlmimine

1. Sotsiaalministeerium teavitab taotlemise võimalusest ja eelarvest oma veebilehel vähemalt viis kalendripäeva enne taotlemise algust. Veebilehele lisatakse viide TAT-le.
2. Taotlemine on avatud kuni 15. detsembrini 2026.
3. Toetuse saamiseks tuleb Sotsiaalministeeriumile esitada digitaalselt allkirjastatud taotlus e-posti aadressil [email protected] märksõnaga „Perepesa“. Taotluse kättesaamise kohta saadetakse kinnitus taotluses märgitud e-posti aadressil. Koos taotlusega esitatakse tegevuste eelarve, eelarve seletuskiri ja tõendid tingimuste täitmise kohta.
4. Taotluse menetlemise aeg on 30 tööpäeva taotluse Sotsiaalministeeriumile esitamisest arvates.
5. Sotsiaalministeerium kontrollib, kas toetuse andmise tingimused on täidetud.
6. Toetus määratakse, kui toetuse andmise tingimused on täidetud.
7. Sotsiaalministeerium sõlmib toetuse määramisel taotlejaga toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping). Täpsemad abikõlblikkuse, toetuse kasutamise ja väljamaksmise tingimused sätestatakse lepingus.
8. Sotsiaalministeerium edastab lepingu taotlejale allkirjastamiseks. Kui taotleja ei allkirjasta lepingut kümne tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates, loetakse, et taotleja on toetusest loobunud.

Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium

Sihtrühm: 0–18-aastaste lastega pered ning laste või peredega töötavad spetsialistid

Tegevus
Tegevuse üldajaraam
Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil
Toetuste menetlemine, lepingute sõlmimine
2024–2028
01.01.2026–31.12.2026

KINNITATUD
sotsiaalkaitseministri 29.03.2023
käskkirjaga nr 53
MUUDETUD
sotsiaalkaitseministri 16.12.2024
käskkirjaga nr 81
MUUDETUD
Sotsiaalministri 25.02.2026
käskkirjaga nr 26
MUUDETUD
sotsiaalministri xxxxxx
käskkirjaga nr …






Laste ja perede toetamine




Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood
01.01.2023–31.12.2028

Elluviija
Sotsiaalministeerium (laste ja perede osakond)

Partnerid
Sotsiaalkindlustusamet
Tervise Arengu Instituut
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus

Rakendusasutus
Sotsiaalministeerium (välisvahendite osakond)

Rakendusüksus
Riigi Tugiteenuste Keskus






SISUKORD

1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega 3
1.1. Seosed Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega 3
2. Toetatavad tegevused 4
2.1. Vanemlike oskuste arendamine ja vanemluse toetamine ning laste riskikäitumise ennetamine 5
2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine 6
2.3. Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine 7
2.4. Asendus- ja järelhooldusteenuse kvaliteedi parandamine ja mitmekesistamine ning perepõhise hoolduse arendamine 8
2.5. Lapsi ja peresid ning tulemuslikku lastekaitsetööd toetavate IT-lahenduste loomine 9
2.6. Peresõbraliku tööandja märgise programmi arendamine ja rakendamine 10
2.7. Kohalikes omavalitsustes pereteenuste loomine ja arendamine 11
2.8. Riigiabi 11
3. Näitajad 12
4. Tegevuste eelarve 14
5. Kulude abikõlblikkus 15
6. Toetuse maksmise tingimused ja kord 15
7. Elluviija ja partneri kohustused 16
8. Aruandlus 17
9. TAT muutmine 17
10. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 18
11. Vaiete lahendamine 18


1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega

Käskkirjaga reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja meetme 21.4.7.9 „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.

Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgiga nr 4 „Sotsiaalsem Eesti“ (prioriteet nr 6 „Sotsiaalsem Eesti“) ja ELi erieesmärgiga h1 – soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet.

TAT-ga on hõlmatud rakenduskava meetme 21.4.7.9 sekkumised „Laste ja perede toetamine“ ja „Laste riskikäitumise ennetamine“.
1.1. Seosed Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega

1.1.1. Toetuse andmine aitab kaasa Eesti riigi aastate 2023–2026 eelarvestrateegia heaolu tulemusvaldkonna laste ja perede programmi meetmega 1.2 „Laste ja perede heaolu ning vägivallaohvrite õiguste tagamine toimiva lastekaitse- ja ohvriabisüsteemi kaudu“ hõlmatud järgmiste tegevuste elluviimisele: 1.2.1 „Abivajavaid lapsi ja peresid toetavad teenused“, 1.2.2 „Lapsi ja peresid toetavate meetmete arendamine ja pakkumine“ ja 1.2.3 „Laste ja perede ning ohvriabi valdkonna arendamine“.

1.1.2. Eesti riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“2 on prognoositud, et Eesti seisab silmitsi ühiskonna vananemisega seotud muutustega. 1990. aastatel ja hiljem sündinud väiksemaarvuliste põlvkondade pereloomeikka jõudmise tõttu jääb Eestis rahvastiku loomulik iive prognooside kohaselt 2035. aastani mõõdukalt negatiivseks. Aastal 2035 on iga neljas Eesti elanik 65-aastane või vanem ja samal ajal väheneb tööealiste (15–64-aastased) arv ligi 35 000 inimese võrra. See tähendab ka pereloomeeas rahvastiku vähenemist. Murettekitav on väike sündimus ja Eesti noorte soovitud laste arvu vähenemine. Summaarne sündimuskordaja on küll tõusmas (1,66), kuid kasvab ka naiste keskmine vanus lapse sünnil. Rahvastikumuutused nõuavad nii kestlikku rahvastikupoliitikat, toetavat keskkonda pakkuvat laste-, noorte-, haridus-, pere- ja tervisepoliitikat, suurt tööhõivet soodustavate meetmete arendamist, eakate tööelu kestuse pikendamist ja väärika vananemise toetamist, sisserännanute sihipärast kohanemist ja lõimumist Eesti keele- ja kultuuriruumi ning Eestis elavate inimeste ja rahvuskaaslaste osalemist ühiskondlikes ja kultuurilistes tegevustes kui ka sobivate tervishoiu- ja sotsiaalteenuste tagamist. Meetme tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/10603 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ning panustavad „Eesti 2035“ sihi „Hooliv ühiskond“ saavutamisse. Nimetatud sihi saavutamist soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel mõõdetakse järgmiste „Eesti 2035“ mõõdikutega:
1) soolise võrdõiguslikkuse indeks;
2) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik;
3) ligipääsetavuse näitaja.
Lisaks mõõdetakse sihi „Hooliv ühiskond“ saavutamist „Eesti 2035“ mõõdikuga „Püsiva suhtelise vaesuse määr“. TAT tegevustega panustatakse selle näitaja sihttaseme suunas liikumisse regionaalset tasakaalustatust toetaval moel.

1.1.3. TAT tegevustega aidatakse kaasa eelviidatud sihi „Hooliv ühiskond“ saavutamisele. Vanemahariduse ja pereteenuste arendamisel seatakse üheks eesmärgiks naiste ja meeste võrdsem osalus hoolduskohustuste täitmisel. Erilist tähelepanu pööratakse isade vanemlike oskuste arendamisele ning vanemaharidust toetavates programmides ja sekkumistes osalemise soodustamisele. Peresõbraliku tööandja märgise programmi rakendamine toetab otseselt töötajate (nii naiste kui meeste) töö- ja pereelu ühitamist. Loodavate või arendatavate teenuste puhul tagatakse ligipääsetavus, arvestades teenusesaajate erinevaid võimeid ja vajadusi (sh lapsed, erivajadusega inimesed). Nii mitmekülgse abivajadusega laste tugisüsteemi arendamise kui ka asendus- ja järelhooldusteenuse kvaliteedi parandamise ja mitmekesistamise tegevustes on kesksel kohal vajaliku abi ja teenuste kättesaadavuse parandamine ning lapsesõbralike teekondade loomine, mis nõuab sihtrühmaks olevate laste ja nende vanemate lisavajaduste arvestamist. Samuti tagatakse ligipääsetavus lapsi ja peresid ning tulemuslikku lastekaitsetööd toetavate IT-lahenduste loomise tegevuse raames loodud või parendatud infosüsteemides ja keskkondades. Mitmekülgse abivajadusega lastele vajaduspõhiste teenuste arendamine, sh nende kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine, suurendab ka kehvemas sotsiaalmajanduslikus olukorras olevate perede heaolu ning toetab neis peredes kasvavate laste hilisemat toimetulekut ja konkurentsivõimet tööturul, takistades vaesuse põlvkondlikku edasikandumist.

1.1.4. Heaolu arengukava kohaselt on Eestis 2020. aasta seisuga 36 500 abivajavat last ehk 14% kõigist lastest vajavad sotsiaal-, haridus- ja/või tervishoiuvaldkonnast suuremal või vähemal määral lisatuge. Abivajavatele lastele ja nende peredele pakutakse mitmeid teenuseid ja tugimeetmeid, ent abi saamine võib olla keeruline ja aeganõudev ega toeta probleemide ennetamist. Lapse abivajaduse hindamine ja abi osutamine on eri valdkondade ja asutuste vahel killustunud, osapoolte rollid on ebaselged ning puudub terviklik ülevaade perele vajalikust toest. Puudus on vanemaharidusest ja üldisest vanemliku toimetuleku toetamisest eri vanuses laste vanemate puhul. Kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) üksustel on ulatuslik enesekorraldusõigus lastekaitse korraldamiseks, kuid olemasolevad juhtimis- ja kvaliteedisüsteemid ei ole piisavad, et lastekaitsetöötajaid tööalaselt toetada ja motiveerida ning tagada nende tegevuse nõuetekohasus. Lastekaitsetöö ei ole alati selgelt eesmärgistatud, lapse ja tema perekonna kaasamine on vähene ega võimesta neid vajalikke muutusi ellu viima. Puudus on ka riiklikest juhistest ja standarditest nii üldiseks juhtumitööks kui eri sihtrühmade vajaduspõhiseks abistamiseks. Vähe on spetsiifiliste vajadustega lastele mõeldud kompleksteenuseid ning mitmed teenused on omakorda seotud puude raskusastmega, mis vähendab võimalusi ennetavaks ja kiireks abi pakkumiseks. Nende probleemide lahendamiseks pööratakse arengukava perioodil täiendavat tähelepanu nii lapsi ja peresid toetava keskkonna loomisele ja ennetusele kui ka sihitatud sekkumistele, fookuses on praeguse lastekaitsekorralduse parandamine ning eriti haavatavate sihtrühmade toetamine.
2. Toetatavad tegevused

TAT üldine eesmärk on toetada seda, et Eesti oleks hea paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning Eesti lapsed oleksid õnnelikud, kasvades hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas. Tegevuste käigus tagatakse eri soost, vanusest, piirkonnast ja rahvusest sihtrühma liikmetele võrdsed võimalused tegevustes osaleda ja nendest kasu saada.

Meetmest toetatakse tegevusi, mis ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses. TAT tegevused toetavad Euroopa lastegarantii rakendamist.

Kavandatud tegevustel ei ole negatiivset keskkonnamõju, nendel on positiivne mõju laste ja perede heaolule. TAT tegevuste raames arendatakse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrit (STAR) kasutajasõbralikumaks ja mugavamaks, mille tulemusel väheneb paberdokumentide kasutamine. Luues võimalused andmevahetuseks erinevate asutustega, väheneb meili teel tehtavate päringute ja kirjavahetuste arv, mis kokkuvõttes vähendab ka digiprügi tekkimist. Ka muud tegevused viiakse ellu keskkonnasäästlikult, näiteks hoidutakse koolituste korraldamisel pabermaterjalide tootmisest või taaskasutatakse materjale maksimaalselt. Üritusi korraldatakse läbimõeldult, et nendel osalemise ökoloogiline jalajälg oleks vähim4. Tegevusteks vajalike teenuste ja toodete hankimisel on soovitatav kasutada keskkonnahoidlike riigihangete põhimõtteid5.

Tegevused vastavad rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumidele ja -metoodikale vastavalt ühendmääruse §-le 7.

Tegevused kirjutatakse täiendavalt ja detailsemalt lahti aastapõhises tegevuskavas.
2.1. Vanemlike oskuste arendamine ja vanemluse toetamine ning laste riskikäitumise ennetamine

2.1.1. Tegevuse eesmärk

Eesmärk on luua toetavad meetmed lapseootel ja lapse saanud peredele, suurendada lapsevanemate teadlikkust vanema rollist lapse arengu toetamisel, tagades seeläbi abivajavate laste parema märkamise ning selliste perede toetamise. Oluline on arendada igas eas (0–18-aastaste) laste vanematele mõeldud vanemaharidust toetavaid programme ja sekkumisi ning parandada nende kättesaadavust üle Eesti, pöörates sealjuures erilist tähelepanu isade osaluse suurendamisele vanemlikke oskusi arendavates ja vanemlust toetavates tegevustes.

2.1.2. Tegevuse sisu

Töötatakse välja esimest korda lapseootel olevatele vanematele mõeldud vanemlust toetava teabe- ja õppematerjali pakett ning lapseootel ja väikelaste vanematele mõeldud vanemlike oskuste arendamise programm. Samuti arendatakse tõenduspõhiseid vanemlusprogramme ja sekkumisi vähem kaetud sihtrühmadele (8–12-aastaste laste vanemad) ning tehakse need üle riigi kättesaadavaks. Lisaks tehakse tegevusi lastele, sealhulgas rakendatakse tunnustatud ja tõenduspõhise ennetustegevusena üle Eesti käitumisoskuste mängu „Veel parem“ ehk VEPA metoodikat, et toetada laste ja noorte vaimset tervist ning kaitsta neid võimaliku riskikäitumise eest.

2.1.3. Tegevuse tulemus

Arendustegevuste tulemusena on loodud vanemlust toetav teabe- ja õppematerjalide pakett ning kasutusele on võetud uued vanemlusprogrammid, mis toetavad positiivseid ja vägivallatuid kasvatusmeetodeid, pere- ja paarisuhteid ning pereliikmete vaimset tervist. Peredele mõeldud teenuste arendamise ja kättesaadavuse parandamisega on tagatud pere abivajaduse varajasem märkamine ja õigeaegne tugi, mis parandab laste heaolu. VEPA metoodika rakendamise tulemusena väheneb lastel vaimse tervise ja käitumisega seotud raskuste esinemise tõenäosus ning paraneb nende eneseregulatsioon.

2.1.4. Sihtrühm

Lapseootel ja lastega pered ning laste ja peredega töötavad spetsialistid

2.1.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood

01.01.2023–31.12.2027

2.1.6. Tegevuse elluviijad

Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeerium ja partnerid on Tervise Arengu Instituut ja Sotsiaalkindlustusamet.
2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine

2.2.1. Tegevuse eesmärk

Eesmärk on välja arendada mitmekesine ja vajaduspõhine tugisüsteem suure ja mitmekülgse abivajadusega lastele, kes oma traumeerivate lapsepõlvekogemuste või erivajaduse tõttu vajavad pikaajalist ja lõimitud abi mitmes valdkonnas, sealhulgas füüsilise või tervisliku, psühholoogilise või emotsionaalse, sotsiaalse, kognitiivse või haridusliku heaolu toetamist. Tegevuste eesmärk on hoida ära laste abivajaduse süvenemist ning toetada juba tõsise ja kompleksse abivajadusega lapsi ja nende peresid ohvriabi teenuste kaudu seeläbi, et toetatakse laste arengut ning hilisemat iseseisvat toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist. Lisaks on eesmärk parandada valdkondade vahelist koostööd laste sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vähendamiseks, samuti suurendada laste teadlikkust oma õigustest ja nende kaitsest ning laste osalust oma heaolu puudutavate küsimuste osas. Laste mitmekülgse abivajaduse ennetamisse panustatakse ka ennetustegevustega, mille eesmärk on vähendada vaimset, füüsilist ja seksuaalset väärkohtlemist, mis last tõsiselt ja pikka aega kahjustab.

2.2.2. Tegevuse sisu

Töötatakse välja ja tehakse paremini kättesaadavaks sihtrühmaks olevate laste abivajaduse tuvastamise ja sobiva abi tagamise meetmed (sh hindamisvahendid) ja sekkumised, mis hõlmavad nii ennetusliku iseloomuga sotsiaalprogramme, spetsiifilisi teraapiaid jt vaimset tervist toetavaid teenuseid, ambulatoorseid teenuseid kui ka ööpäevaringset rehabilitatsiooniteenust kõige intensiivsema sekkumisena. Lisaks uute sekkumiste arendamisele arendatakse ka juba olemasolevate sekkumiste sisu ja kvaliteeti ning parandatakse teenuste kättesaadavust ja ligipääsetavust. Meetmete arendamisel kaasatakse sihtrühmaks olevaid lapsi ja noori. Erilist tähelepanu pööratakse eri valdkondade asutuste ja spetsialistide vahelise koostöö edendamisele, et tagada lapse ja pere võimalikult lapsesõbralik abistamine. Toetatakse ja koordineeritakse koostööd valdkondade vahel, et viia ellu Euroopa lastegarantii eesmärke ning vähendada laste sotsiaalset tõrjutust ja vaesust. Samuti viiakse ellu tegevusi, mis suurendavad laste endi kaasatust oma heaolu ja kaitset puudutavate küsimuste käsitlemisel. Lisaks koolitatakse lastega töötavaid spetsialiste, et parandada nende traumateadlikkust ja -pädevust ning üldist kompetentsust suure ja mitmekülgse abivajadusega lastega töötamisel. Ennetustegevused on suunatud eelkõige perevägivalla ja laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamisele, eraldi tähelepanuga väärkohtlemise ennetamisele veebikeskkonnas. Sel eesmärgil suurendatakse laste ja noorte teadlikkust lähisuhte- ja seksuaalvägivallast ning turvalisest internetikasutusest, samuti parandatakse nõustamisteenuste kättesaadavust sihtrühmale. Tegevuste elluviimise toetamiseks kaasatakse välismentoreid, tehakse koostööd välisekspertidega ja korraldatakse õppevisiite välisriikidesse.



2.2.3. Tegevuse tulemus

Tegevuse tulemusena on loodud vajaduspõhine tugisüsteem suure ja mitmekülgse abivajadusega lastele, mis tagab vajalike tööriistade, meetodite, teenuste ja muude sekkumiste olemasolu nii lastele kui nende peredele, samuti meetmete optimaalse kättesaadavuse ning nende lastega töötavate spetsialistide piisava traumateadlikkuse ja vajalikud erioskused. Suurenenud on laste ja noorte teadlikkus lähisuhte- ja seksuaalvägivallast ning paranenud on riskirühmadele mõeldud nõustamisteenuste kättesaadavus. Koostöö eri valdkondade vahel sotsiaalses tõrjutuses ja vaesuses või selle riskis elavate laste abistamiseks on suurenenud, samuti on suurenenud laste teadlikkus oma õigustest ja nende kaitsest.

2.2.4. Sihtrühm

Sihtrühma kuuluvad füüsiliselt, seksuaalselt või vaimselt väärkoheldud (sh vanemast võõrandatud) ja muu traumakogemusega lapsed, hooletusse jäetud lapsed, sünniperest eraldatud lapsed, psüühikahäirega lapsed, tõsise riskikäitumisega ja õigusrikkumisi toime pannud lapsed, ennast või teisi kahjustava käitumisega lapsed, nende vanemad ja hooldajad ning nende laste ja peredega töötavad spetsialistid, samuti lapsed, keda ohustab vaesus või sotsiaalne tõrjutus. Ennetustegevuste sihtrühm on laiemalt lapsed ja noored, samuti täiskasvanud, kes võivad lapsi väärkohelda.

2.2.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood

01.01.2023–31.12.2027

2.2.6. Tegevuse elluviija ja partnerid

Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeerium ning partnerid on Sotsiaalkindlustusamet ja Tervise Arengu Instituut.

2.3. Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine

2.3.1. Tegevuse eesmärk

Eesmärk on välja töötada valdkondadeülene lastekaitse korraldusmudel, et parandada nii kohaliku kui ka riigi tasandi lastekaitse kvaliteeti, sealhulgas tihedama valdkondadevahelise koostöö abil, ja tagada seeläbi abivajavate laste parem märkamine ning laste ja nende perede tulemuslik toetamine.

2.3.2. Tegevuse sisu

Eesmärgi saavutamiseks on vaja välja töötada hästi struktureeritud, ühetaoline ning last ja peret kaasav lastekaitsetöö juhtumikorralduse mudel, et tagada selgelt eesmärgistatud ja tulemuslik abistamine. Samuti töötatakse välja ja võetakse kasutusele lastega töötavatele spetsialistidele mõeldud tööriistad, sh tõendus- või teaduspõhised hindamisvahendid ja võrgustikutöö instrumendid. Lisaks tõhusatele töövahenditele mõjutab lastekaitsetöötajate tööalast heaolu ja professionaalsust organisatsioonikäitumine, mistõttu on vaja parandada juhtimisoskust KOV-i üksustes, kus töötab enamik lastekaitsespetsialiste. Samuti arendatakse sisemise ja välise järelevalve korraldust lastekaitsevaldkonnas ning edendatakse laste endi kaasatust valdkonna arendamisse. Tegevuste elluviimise toetamiseks kaasatakse välismentoreid, tehakse koostööd välisekspertidega, tehakse õppevisiite välisriikidesse, korraldatakse ja teavitustegevusi.

2.3.3. Tegevuse tulemus

Tegevuse tulemusena on loodud või kohandatud ning rakendatud partnerlussuhtel põhinev ja laste turvalisust tagav lastekaitsetöö juhtumikorralduse mudel, samuti on võimestatud KOV-i lastekaitse juhtimistasandit ning suurendatud laste osalusvõimalusi valdkonna arendamises ja otsustusprotsessides.

2.3.4. Sihtrühm

Abivajavad lapsed ja nende pered, KOV-i üksused ning lastega ja laste heaks töötavad spetsialistid

2.3.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood

01.01.2023–31.12.2028

2.3.6. Tegevuse elluviija ja partner

Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeerium ja partner on Sotsiaalkindlustusamet.

2.4. Asendus- ja järelhooldusteenuse kvaliteedi parandamine ja mitmekesistamine ning perepõhise hoolduse arendamine

2.4.1. Tegevuse eesmärk

Tegevuse eesmärk on soodustada institutsionaalse hoolduse asemel perepõhise asendushoolduse edendamist, parandada asendushoolduse kvaliteeti ja arendada asendushoolduselt iseseisvasse ellu astuvatele noortele pakutavat tuge.

2.4.2. Tegevuse sisu

TAT vahenditest toetatakse tegevusi, mis aitavad ennetada asendushooldusele paigutamist, panustavad teenuste kvaliteedi arendamisse ja perepõhise hoolduse edendamisse ning aitavad tagada asendushooldusel olevate laste õigusi ja heaolu. Olulist tähelepanu pööratakse spetsiifilisema vajadusega asendushooldusel olevatele lastele ja neile vajaliku toe väljaarendamisele. Samuti viiakse ellu tegevusi, mis toetavad asendushoolduselt ellu astuvate noorte iseseisvat toimetulekut, õigusi ja heaolu, ning tegevusi, mis toetavad asendushooldusel kasvanud isikuid. Samuti toetatakse asendushooldusvaldkonnas planeeritavate seadusemuudatuste rakendamist, mis panustavad TAT-ga samade eesmärkide saavutamisse.

2.4.3. Tegevuse tulemus

Tegevuse tulemusena paraneb KOV-ides riskiperede toetamine eesmärgiga ennetada laste sattumist asendushooldusele. Lisaks suureneb perepõhise hoolduse osakaal nende laste puhul, kes suunatakse asendushooldusele. Paraneb ka asendushoolduse kvaliteet tervikuna, samuti paraneb asendushooldusel kasvanud isikutele pakutav tugi.

2.4.4. Sihtrühm

Asendushooldusel olevad lapsed, asendushooldusel kasvanud isikud, asendushooldusteenuse, järelhooldusteenuse ja turvakoduteenuse pakkujad, KOV-id, lastega töötavad spetsialistid ja võrgustikuliikmed

2.4.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood

01.01.2023–31.12.2027

2.4.6. Tegevuse elluviija ja partner

Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeerium ja partner Sotsiaalkindlustusamet.
2.5. Lapsi ja peresid ning tulemuslikku lastekaitsetööd toetavate IT-lahenduste loomine

2.5.1. Tegevuse eesmärk

Luua lastekaitsetöö ja ohvrite toetamise tegevusteks toetav ja kasutajasõbralik keskkond, mis aitab lastekaitsetöötajatel ja teistel spetsialistidel last ja peret tulemuslikumalt toetada. Lisaks toetada riikliku perelepitusteenuse osutamiseks kasutajasõbraliku iseteeninduskeskkonna loomist ja vajalike andmete vahetamist teiste asutuste vahel. Samuti on eesmärk suurendada elatisabi menetlemise protsesside tõhusust infosüsteemi arendamise kaudu.

2.5.2. Tegevuse sisu

Tulemuslikuks lastekaitsetööks ja ohvrite toetamiseks luuakse IT-lahendused, mis tagavad erinevate andmete automatiseeritud liikumise, sh valdkondade vahel, ning mugava ja kasutajasõbraliku keskkonna juhtumite menetlemiseks ja teenuste osutamiseks. Lisaks luuakse mugav iseteeninduskeskkond riikliku perelepitusteenuse paremaks osutamiseks ning arendatakse elatisabi taotlemist ja menetlemist toetavaid infosüsteeme. Tegevuste elluviimiseks teeb Sotsiaalkindlustusamet ärianalüüsi ning tehnilised arendused teeb Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus.

2.5.3. Tegevuse tulemus

TLoodud on kasutajasõbralik, ligipääsetav ja vajalike funktsionaalsustega keskkond lastekaitsetöö ja ohvriabi tegevuste elluviimiseks. Arendatud on nii lapsevanemate kui ka spetsialistide jaoks lihtne ja mugav keskkond riikliku perelepitusteenuse kasutamiseks. Ajakohastatud on elatisabi menetlemist toetavad infosüsteemid ja andmevahetuslahendused, mis võimaldavad tõhusamat ja kasutajasõbralikumat elatisabi menetlemist ning vähendavad halduskoormust.


2.5.4. Sihtrühm

Lapsed ja pered, Sotsiaalkindlustusamet (laste heaolu ja perelepitusteenuse spetsialistid), KOV-i üksused, lastega töötavad spetsialistid, ohvriabi tegevustega seotud spetsialistid.

2.5.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood

01.01.2023–31.12.2027

2.5.6. Tegevuse elluviija ja partnerid

Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeerium ning partnerid on Sotsiaalkindlustusamet ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus.
2.6. Peresõbraliku tööandja märgise programmi arendamine ja rakendamine

2.6.1. Tegevuse eesmärk

Tegevuse eesmärk on jätkata peresõbraliku tööandja mudeli arendamist ja rakendamist, mõjutades töövaldkonda parema töö- ja pereelu ühitamisega, mis vähendab töötavatel või töötada soovivatel lapsevanematel, lähedaste eest hoolitsevatel inimestel ja oma oskusi täiendada soovivatel inimestel riski jääda tööturult kõrvale.

2.6.2. Tegevuse sisu

Jätkatakse peresõbraliku tööandja märgise mudeli arendamist ja rakendamist, mis soodustab organisatsioonide töötaja- ja peresõbralikumaks muutumist. Märgise mudeli eripäraks on see, et tööandja saab teatud perioodi jooksul võtta kasutusele erinevaid töö- ja pereelu ühitamise meetodeid ning neid praktiseerida. Protsessi käigus annavad konsultandid nõu ning jälgivad meetodi kasutusele võtmist ja selle sobivust ja juurutamist tööandja kultuuri. Tööandja ei pea olema eelnevalt ise töö- ja pereelu ühitamise meetodeid kasutanud, kuid on valmis seda tegema ning soovib konsultantide abiga neid ellu viia. Seega on kõigil tööandjatel võimalik mudeli protsessis osaleda ning jätkata seejärel jätkusuutliku töötaja- ja peresõbraliku töökultuuriga. Mudeli protsessis osalenud tööandja on tunnustatud kui tööandja, kes on edukalt oma organisatsioonikultuuri juurutanud töötaja- ja peresõbralikke meetodeid. Märgise mudeli protsessi läbinud tööandjale kingitud tunnistus on töötajale kindluseks, et selles organisatsioonis väärtustatakse töötajat ning hinnatakse tema vajadust hoida tasakaalu töö- ja pereelu vahel.

Toetatakse peresõbraliku tööandja märgise arendamist ja rakendamist, mille eesmärk on alg- ja lõppmärgise väljaandmine (sh sõltumatute hindamiskomisjoni liikmete töö korraldamine), märgise programmi jooksul tööandjate nõustamine, koolitused tööandjatele jms ning arendustegevused. Toetava tegevusena tehakse teavitustegevusi, mille eesmärk on regulaarselt tutvustada peresõbraliku tööandja märgist ja kujundada sellest üldtuntud kvaliteedimärk, mis annab teadmise nii töötajale kui tööandjale, et seda märgist omav tööandja on pere- ja töötajasõbralik, samuti laiem kommunikatsioon töö- ja pereelu ühitamisest. Korraldatakse ka tunnustusüritus, hallatakse tööeluportaali peresõbraliku tööandja märgise teemalise alalehe sisu ja tehakse arendustegevusi.

2.6.3. Tegevuse tulemus

Tegevuse tulemusena jätkatakse peresõbraliku tööandja märgise programmi arendamist ja rakendamist, kaasates programmi igal aastal kuni 25 uut tööandjat. Kommunikatsioonitegevuse tulemusena suureneb ühiskonnas teadlikkus töö- ja pereelu ühitamisest.

2.6.4. Sihtrühm

Poliitikakujundajad, tööandjad ja töötajad

2.6.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood

01.01.2024–31.12.2027

2.6.6. Tegevuse elluviija

Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeerium.

2.7. Kohalikes omavalitsustes pereteenuste loomine ja arendamine

2.7.1. Tegevuse eesmärk

Eesmärk on luua ja arendada ennetus- ja peretöökeskusi ning suurendada KOV-is perede paremaks toimetulekuks pakutavate pereteenuste arvu ja kättesaadavust.

2.7.2. Tegevuse sisu

Toetatakse kogukondlike ennetus- ja peretöökeskuste loomist ning peredele mõeldud teenuste arendamist kohalikul tasandil lõimitud tervishoiu- ja sotsiaalteenuste pakkumisega, arvestades pere vajadust täiendava toe järele enne ja pärast lapse sündi. Pereteenused on enne ja pärast lapse sündi peredele mõeldud teenused, mis toetavad lapse heaolu ja pere toimetulekut (vanemlust ja paarisuhteid toetavad programmid ja meetmed, terviseedendus, tugigrupid, pereteraapia või muud teenused, mis toetavad perede toimetulekut).

2.7.3. Tegevuse tulemus

Pereteenuste arendamise ja kättesaadavuse parandamisega on tagatud pere abivajaduse varajasem märkamine ja õigeaegne tugi, mis parandab laste heaolu. Uued ennetus- ja peretöökeskused KOV-ides tagavad laste ja perede heaolu süsteemse ennetustöö ja varajase märkamise kaudu. Tegevuse tulemusena kasvab KOV-ides pakutavate pereteenuste arv ja kättesaadavus ning pereteenuste saajate arv.

2.7.4. Sihtrühm

Lapseootel ja lastega pered ning laste või peredega töötavad spetsialistid

2.7.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood

01.04.2023–31.12.2028

2.7.6. Tegevuse elluviija

Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeerium.
2.8. Riigiabi

Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi.

3. Näitajad

Näitaja nimetus ja mõõtühik
Algtase
(2022)
Sihttase (2024)
Sihttase (2027)
Sihttase (2028)
Selgitav teave

Meetmete nimekirja väljundnäitaja
Lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine
(mõõtühikuks on mudel)
0
0
1
1
Sellesse näitajasse panustab tegevus 2.3 „Valdkondade-ülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine“. Sihttaseme saavutamist mõõdetakse lastekaitseseaduse eelnõu väljatöötamis-kavatsuse valmimisega. Sihttaseme saavutamist raporteerib elluviija.
Meetmete nimekirja väljundnäitaja
Riskis olevatele lastele/noortele sekkumiste väljatöötamine
(mõõtühikuks on sekkumiste arv)
0
2
5
5
Sellesse näitajasse panustavad tegevused 2.1 „Vanemlike oskuste arendamine ja toetamine ning laste riskikäitumise ennetamine“, 2.2 „Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“ ja 2.4 „Asendus- ja järelhooldus-teenuse kvaliteedi parandamine ja mitmekesistamine ning perepõhise hoolduse arendamine“.
Riskiolukorras olevate laste ja noorte sekkumine on välja töötatud, kui on loodud sekkumise kirjelduse dokument. 2024. aasta lõpuks peaks olema välja töötatud vähemalt 2 sekkumist ja 2027. aastaks kokku 5 sekkumist, mille alusel saab raporteerida, et sekkumised on välja töötatud. 2028. aastal uusi sekkumisi ei lisandu.
Meetmete nimekirja tulemus-näitaja
Lastekaitse korraldusmudeli rakendamine (mõõtühikuks on mudel)
0
0
0
1
Sellesse näitajasse panustab tegevus 2.3 „Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine“.
Tulemusnäitaja on seotud väljundnäitajaga „Lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine“.
Sihttase loetakse saavutatuks, kui lastekaitseseaduse muudatused on jõustunud.
Sihttaseme saavutamist raporteerib elluviija, kui tulemusnäitaja on saavutatud.
Meetmete nimekirja tulemus-näitaja
Riskis olevatele lastele/noortele sekkumiste rakendamine (mõõtühikuks on number)
0
2
5
5
Sellesse näitajasse panustavad tegevused 2.1 „Vanemlike oskuste arendamine ja toetamine ning laste riskikäitumise ennetamine“, 2.2 „Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“ ja 2.4 „Asendus- ja järelhooldus-teenuse kvaliteedi parandamine ja mitmekesistamine ning perepõhise hoolduse arendamine“. Sihttase loetakse saavutatuks, kui sekkumised on laste ja perede programmis kajastatud.
Näitaja sihttase saavutatakse 2027. aasta lõpuks.
TAT-spetsiifiline tulemus-näitaja
Perepõhisel asendus-hooldusel olevate laste osakaal kõigist asendus-hooldusel viibivatest lastest (mõõtühikuks on osakaal)
65%
66%
69%
69%
Sellesse näitajasse panustab tegevus 2.4 „Asendus- ja järelhooldus-teenuse kvaliteedi parandamine ja mitmekesistamine ning perepõhise hoolduse arendamine“. Näitaja sihttaseme saavutamist raporteeritakse 2027. aasta lõpu seisuga.
TAT-spetsiifiline näitaja
Teenust saanud inimeste arv (mõõtühikuks on arv)
0
400
1000
1000
Sellesse näitajasse panustab tegevus 2.1 „Vanemlike oskuste arendamine ja toetamine ning laste riskikäitumise ennetamine“. Sihttase saavutatakse 2027. aasta lõpuks.
TAT-spetsiifiline näitaja
Teenust saanud inimeste arv (mõõtühikuks on arv)
0
200
1500
2000
Sellesse näitajasse panustab tegevus 2.7 „Kohalikes omavalitsustes pereteenuste loomine ja arendamine“. Sihttase saavutatakse 2028. aasta lõpuks.


4. Tegevuste eelarve



Summa
Osakaal
1
ESF+i toetus
22 294 276
70%
2
Riiklik kaasfinantseering
9 554 690
30%
3
Eelarve kokku
31 848 965
100%

5. Kulude abikõlblikkus

5.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17 ja 21.

5.2. TAT kaudsed kulud loetakse abikõlblikuks ainult ühtse määra alusel, mis on 15% TAT otsestest personalikuludest. TAT otsesteks personalikuludeks on ühendmääruse § 21 lõike 3 nimetatud kulud.

5.3. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, sh Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ § 2 lõikes 3 sätestatud teavitusürituse kulud.

5.4. Abikõlblikud on TAT elluviimise projektijuhtide, kommunikatsiooninõuniku, valdkonna spetsialistide ja teenuseosutajate õppereiside ja väliskoolituste (sh konverentside) lähetuskulu või neil osalemise kulu välisriikidesse (Euroopa Liidu liikmesriigid, Ühendkuningriik ja Euroopa Majanduspiirkonna riigid), sh majutus-, transpordi-, kindlustuse, toitlustuse, päevaraha, lennupiletite, osalemistasu ja muud kulud (nt viisakulud) ning Eestis või välisriigis kohapeal tekkiv transpordi- või muu kulu (nt turismimaks), asutusesisese lähetuste korra ja riigisisestes õigusaktides kehtestatud piirmäärade kohaselt.

5.4. Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud kuludele on TAT raames abikõlbmatud järgmised kulud:
5.4.1 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost;

6. Toetuse maksmise tingimused ja kord

6.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-dele 26–28, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 5.2 kohaselt ühtse määra alusel.

6.2. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama rakendusüksusele (edaspidi RÜ):
6.2.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest;
6.2.2 viite riigihangete tegemise korrale asutuses;
6.2.3 edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia.

6.3. Punktis 6.2 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varasema TAT rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud. Elluviija esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse.

6.4. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitab elluviija RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu üks kord kuus.

6.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. RÜ maksab toetuse elluviijale välja, kui on tuvastanud hüvitamisele esitatud kulude abikõlblikkuse.

6.6. RÜ ja korraldusasutuse õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33.

6.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos TAT lõpparuandega RÜ-le hiljemalt 17. jaanuariks 2030.

7. Elluviija ja partneri kohustused

7.1. Elluviija ja TAT partner peavad täitma lisaks TAT-s sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustusi, sh avalikkuse teavitamisel järgima Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021– 2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõudeid.

7.2. Ühtlasi on elluviija kohustatud:
7.2.1 esitama RA-le TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve kulukohtade kaupa kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks;
7.2.2 esitama punktis 7.2.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva jooksul RÜ-le;
7.2.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa;
7.2.4 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud eelarvele;
7.2.5 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 15. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt välja töötatud vormil; [KEHTETU]
7.2.6 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul peale eelarve kinnitamist; esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest;
7.2.7 esitama korrigeeritud prognoosi järelejäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 6 nimetatud maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.2.6 esitatud prognoosist;
7.2.8 korraldama teavitusürituse vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ § 2 lõikele 3;
7.2.9 edastama RÜ-le info enda ja partneri riigihankega seotud dokumentide kohta järgmiselt:
7.12.9.1 teavitama kümme tööpäeva enne riigihanke alustamist riigihanke alusdokumentide koostamisest riigihangete registris ning võimaldama juurdepääsuõigused vaatlejana;
7.2.9.2 teavitama riigihanke alusdokumentide muudatustest viie tööpäeva jooksul nende esitamisest riigihangete registrile;
7.2.9.3 edastama hankelepingu muudatused viis tööpäeva enne muudatuskokkuleppe sõlmimist;
7.2.9.4 esitama partneri riigihankega seotud alusdokumentide eelnõu kümme tööpäeva enne riigihankega alustamist ja hankelepingu muudatuste eelnõud viis tööpäeva enne sõlmimist RÜ-le eelnõustamiseks, välja arvatud juhul, kui Riigi Tugiteenuste Keskus korraldab ise hanke elluviija või partneri eest;
7.2.9.5 toodete ja teenuste hankimisel lähtuma keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitest ning tagama, et projektiga seotud tegevused ei suurenda negatiivseid keskkonnamõjusid.

7.3. TAT partner on kohustatud:
7.3.1 esitama elluviija nõudmisel punktis 6.2 nimetatud partneri organisatsiooni dokumendid;
7.3.2 esitama elluviija nõudmisel partneri järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse kirjelduse ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa jooksva aasta 1. oktoobriks;
7.3.3 esitama elluviija antud tähtajaks järgneva eelarveaasta TAT kulude planeerimiseks prognoosi ja jooksva eelarveaasta prognoosi parandused ja/või muudatusettepanekud lähtuvalt elluviija ja/või partneri vajadusest;
7.3.4 esitama elluviijale maksetaotluse tasutud kuludokumentide alusel hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks või vastavalt elluviija nõudele viis tööpäeva enne TAT prognoosis märgitud elluviija maksetaotluse esitamise tähtaega RÜ-le;
7.3.5 esitama elluviijale esimeses maksetaotluses esitatud kuludega ning edaspidi RÜ saadetud valimiridade põhjal kaasnevad lisadokumendid (sh riigihanke alusdokumendid, memod, osalejate nimekirjad, päevakavad) ja andma vajaduse korral täiendavaid selgitusi;
7.3.6 kooskõlastama elluviijaga TAT eelarvest rahastatavate riigihangete sisuliste tegevuste, sh eelarve vastavuse TAT eesmärkidega enne riigihangete tegemist;
7.3.7 esitama elluviijale elektrooniliselt TAT vahearuande iga aasta 5. jaanuariks ja 5. juuliks ning lõpparuande elluviija antud tähtajaks;
7.3.8 maksma elluviijale tagasi toetuse summas, mis on märgitud RÜ tehtud finantskorrektsiooni otsuses partneri kulude kohta, elluviija antud tähtajaks.
7.3.9 toodete ja teenuste hankimisel lähtuma keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitest ning tagama, et projektiga seotud tegevused ei suurenda negatiivseid keskkonnamõjusid.

8. Aruandlus

8.1. Elluviija esitab RÜ-le TAT tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande koos lisadega e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 20. juuliks vastavalt 31. detsembri ja 30. juuni seisuga. Kui TAT tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.

8.2. Elluviija tagab korrektsete TAT tegevustes osalejate andmete olemasolu registris iga kvartali lõpu seisuga hiljemalt kvartalile järgneva teise nädala lõpuks.

8.3. Elluviija esitab RÜ-le TAT tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 45 päeva jooksul alates TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast, kuid hiljemalt 17. jaanuariks 2030. Lõpparuandes tuleb esitada teave tegevuste panusest punktis 1.1.2 nimetatud „Eesti 2035“ mõõdikutesse, millega mõõdetakse horisontaalsete põhimõtete edenemist.

8.4. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist.

8.5. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne.

8.6. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos aruanne) laekumisest, kas TAT aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.

8.7. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande.

8.8. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist.

8.9. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande.

8.10. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks.

8.11. TAT aruandes kajastatakse info vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule.

9. TAT muutmine

9.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või TAT abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija RA-le põhjendatud taotluse (edaspidi TAT muutmise taotlus).

9.2. RA vaatab TAT muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu TAT muutmise taotluse kohta peale punktis 9.4 nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja punktis 9.8 nimetatud kooskõlastamist.

9.3. Puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.

9.4. RA edastab TAT muutmise taotluse peale läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt.

9.5. RÜ võib elluviijale või RA-le teha ettepanekuid TAT eelarve muutmiseks, kui TAT aruandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks.

9.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas RÜ nõusolek.

9.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses.

9.8. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48.

9.9. TAT muutmiseks punkti 9.1 tähenduses ei loeta:
9.9.1 Punktis 7.2.1 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuskava, mis ei sisalda toetuse edasiandmist sisaldavaid tegevusi, ja eelarve kulukohtade kaupa esitamist ning muutmist;
9.9.2 eelarves näidatud toetuse muutumist aastati, tingimusel et TAT kogutoetuse summa ei muutu.

9.10. RA vaatab punkti 9.9 kohase muudatustaotluse läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste mitteesinemise korral esitab muudetud dokumendid ministrile kinnitamiseks.

9.11. Punkti 9.9 kohases muudatustaotluses puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Eelarve menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.

9.12. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TAT muutmist konkreetse(te) aasta(te) eelarve muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ei muutu, kui kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15%.

9.13. Peale punktis 9.12 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab elluviija viie tööpäeva jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu.

10. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37.

11. Vaiete lahendamine

11.1. RA otsuse või toimingu vaide või vaidlustuse menetleja on RA.

11.2. RÜ otsuse või toimingu vaide või vaidlustuse menetleja on RÜ.

11.3. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-des 31 ja 32 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras.


Lisad

Lisa 1. TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa
Lisa 2. TAT tegevuste detailne kirjeldus




Sotsiaalkaitseministri 29. märtsi 2023. a käskkirjaga nr 53 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Laste ja perede toetamine“ muutmise eelnõu seletuskiri


I. Sissejuhatus

Toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) muudatusega edendatakse lastekaitsetööd toetavate IT-lahenduste arendustegevusi, võimaldades ellu viia ohvriabi pakkumise ja elatisabi menetlemisega seotud arendusi, mis aitavad kaasa TAT üldeesmärkide saavutamisele. Lisaks tehakse paar tehnilist täpsustust rakendussätetes.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna välisprojektide juht Kristi Suur (tel 5787 2189, [email protected]) ja välisvahendite osakonna nõunik Jüri Lõssenko (tel 5913 7882, [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128, [email protected]).

Eelnõu on keeletoimetamata.

Märkused

Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses, võrreldes kehtiva TAT-ga andmete kogumises muudatusi ei tehta.

Eelnõuga väheneb halduskoormus elluviijale ja partneritele, kuna kaob kohustus esitada rakendusasutusele igakuiseid eelarve täitmise aruandeid.

Muudatuste ettevalmistamisel on olnud kaasatud TAT partnerid Sotsiaalkindlustusamet ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus.

Seletuskirjas on kirjeldatud ainult eelnõus nimetatud TAT muudatusi.

II. TAT muudatuste sisu

Punktiga 1 täpsustatakse TAT punkti 2.5 sõnastust nii, et punktis oleks selgelt kirjas, et IT-arendused hõlmavad ka ohvriabi teenuse pakkumiseks vajalikke arendusi. Samuti lisatakse elatisabi menetlemisega seotud arendustööd, millega tehakse muudatused taotluste ja otsuste funktsioonides. Muudetakse seda, kuidas otsused jõuavad võlgnikuni ja kuidas menetletakse regressinõudeid ning uuendatakse iseteeninduse infot ja tööprotsesse. Muudatus on vajalik, kuna muutub kohtumenetlusaegse elatisabi maksmise elatisnõude riigile ülemineku käsitlus.

Punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks TAT punkt 7.2.5, sest selles nimetatud eelarve täitmise aruande esitamise järele puudub vajadus ja vastavat infot on võimalik saada elluviijat vähem koormaval viisil.

Punktiga 3 täpsustatakse, et lisaks TAT eelarvele ei loeta TAT muutmiseks punkti 9.1 tähenduses ka tegevuskava esitamist ja muutmist, mis ei sisalda toetuse edasiandmist sisaldavaid tegevusi, ja eelarve kulukohtade kaupa esitamist ja muutmist.

Punktiga 4 sätestatakse, et TAT eelarve ja tegevuskava esitamisel ning muutmisel ja eeldusel, et TAT kogutoetuse summa ei muutu, ei ole vaja punkti 9.8 kohast kooskõlastamist.

Punktiga 5 asendatakse TAT lisa 1 „TAT finantsplaan eelarve kulukohtade kaupa“ ja lisa 2 „TAT tegevuste detailne kirjeldus“ uute lisadega. Tegevuskavas täiendatakse IT-arenduste kulusid ja kirjeldatakse täpsemalt elatisabi IT-arendusega seotud tegevust ning täpsustatakse tegevuse 2.7.2 juures Perepesade lepingu sõlmimise aega. Eelarves tõstetakse osa sisutegevuse personalikulu tegevuse 2.3.1 alt tegevuse 2.7.1 alla ning osa sisutegevuse kulu tegevuse 2.2.2 alt IT-arenduste ehk tegevuse 2.5.2 alla. Samuti korrigeeritakse 2025. aasta kulud tegelikele 2025. aasta tekkepõhistele kuludele vastavaks, muutes vastavalt 2027. eelarvet. Eelarve kogusumma ei muutu.

Punkti 6 kohaselt jõustuvad muudatused tagasiulatuvalt alates 01.06.2026. Tagasiulatuv jõustumine on vajalik võimaldamaks IT-arendustega alustamist juba TAT muudatuse menetlemise ajal ning et arendused saaks teostatud õigeaegselt ühes õigusruumi muudatustega, mis mõjutavad kohtumenetlusaegse elatisabi saajaid ehk lapsi ja neid kasvatavaid vanemaid.

III. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.

Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013.

IV. TAT muudatuste mõju

Muudatuse tulemusena saab teha infosüsteemides STAR ja SKAIS ühekordsed sisulised kohandused, et muuta elatisabiga seotud taotlusvorme ja haldusaktide loogikat, muuta regressnõuete tekkimise ja menetlemise funktsionaalsust ning ümber kujundada otsuste edastamine. Samuti annab muudatus võimaluse ajakohastada iseteeninduse info ja töövood, et need vastaksid uuele lihtsustatud lähenemisele, millega Eestis muutub kohtumenetlusaegse elatisabi õiguslik käsitlus. Edaspidi käsitletakse seda selgemalt toetusena, mitte riigile üle mineva nõudena.

V. TAT muudatuste jõustumine

Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.06.2026.

VI. TAT muudatuste kooskõlastamine

Eelnõu edastatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja Kliimaministeeriumile ning e-posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele, Euroopa Komisjonile ja ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava seirekomisjonile. Eelnõu edastatakse arvamuse avaldamiseks ka Sotsiaalkindlustusametile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele ja Tervise Arengu Instituudile.