EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja, juuli 2026

Päevakorrapunkt nr ….

Ülevaade 2025. aastal Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist

Võtta teadmiseks rahandusministri poolt konkurentsiseaduse § 49 lõike 5 alusel esitatud

„Ülevaade 2025. aastal Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist“ (juurde lisatud)

Kristen Michal

Peaminister Keit Kasemets

Riigisekretär

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Kaur Kajak

Rahandusministeerium

Teie: 25.06.2026 nr 12.1-1/2725-1 Meie: (kuupäev digiallkirjas) nr 5.4-2/1716-1

Ülevaade 2025. aastal Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist

Austatud Kaur Kajak

Esitasite Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile arvamuse avaldamiseks ülevaate

2025. aastal Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist, milles on kajastatud ka Regionaal-

ja Põllumajandusministeeriumi haldusalas antav riigiabi ja vähese tähtsusega abi. Oleme

ülevaate läbi vaadanud ning täiendavad ettepanekud puuduvad.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Kõrgmaa

Kantsler

Pirkko-Liisa Meius

5667 0291 [email protected]

Seletuskiri

ülevaate 2025. aastal Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist juurde

Riigiabi läbipaistvuse tagamiseks esitab Rahandusministeerium alates 2008. aastast vastavalt

konkurentsiseaduse § 49 lõikele 5 Vabariigi Valitsusele ülevaate eelmisel aastal Eestis antud

riigiabist ja vähese tähtsusega abist. Ülevaade avaldatakse Rahandusministeeriumi veebilehel.

Ülevaate 2025. aastal antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist (edaspidi ülevaade) ja

seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna

peaspetsialist Ljudmila Sokolnikova (tel 611 3360, e-post [email protected]).

Ülevaade kajastab andmeid 2025. aastal antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist. Ülevaate

koostamisel on kasutatud riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri ning riigiabi ja vähese

tähtsusega abi andjate täiendavate aastaaruannete andmeid. Andmed põllumajandussektoris

antud riigiabi kohta ning osaliselt metsandussektoris antud riigiabi kohta on saadud Regionaal-

ja Põllumajandusministeeriumilt.

Ülevaade ei sisalda detailset võrdlust mujal Euroopa Liidus antud riigiabiga. Euroopa

Komisjoni viimane riigiabi aruanne State Aid Scoreboard 2025 ehk nn tulemustabel (avaldatud

komisjoni poolt 15. jaanuaril 2026) sisaldab andmeid 2024. aastal Euroopa Liidus antud riigiabi

kohta ja on leitav komisjoni kodulehelt.

Ülevaate sissejuhatuses anname põgusa kirjelduse nii riigiabist kui ka selle moderniseerimisest

Euroopa Liidus, mistõttu käsitlemist leiavad ka 2026. aastal toimunud muudatused, sh

informatsioon 2026. aastal komisjonile esitatud riigiabi teatistest (riigiabi andmise loa

taotlustest) ja grupierandi teatistest.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ELTL) artikli 107 lõikele 1 on igasugune

riigi või kohaliku omavalitsuse vahenditest otseselt või kaudselt ükskõik missugusel kujul antav

abi, mis soodustab teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist ning mis moonutab või võib

moonutada konkurentsi liikmesriikide vahel, siseturuga kokkusobimatu. Sama lepingu artikli

107 lõiked 2 ja 3 lubavad teatud erandeid riigiabi andmiseks, kui abi on vastavuses ühishuvi

eesmärkidega. Põllumajandus- ja kalandussektoris kehtivad tulenevalt ELTL artiklist 42 riigiabi

osas erireeglid, mistõttu osadele põllumajandus- ja kalandussektori toetustest ei kohaldata

ELTL artikleid 107-109. Käesolev ülevaade sisaldab üksnes riigiabi ELTL artikli 107 lõike 1

tähenduses. Seetõttu ei kajasta ülevaade kõiki põllumajandus- ja kalandussektori toetusi

(näiteks osa Eesti Maaelu Arengukava põllumajandussektori toetustest, Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021-2027 (EMKVF) Eesti rakenduskava toetused, otse- ja

üleminekutoetused, turukorraldusmeetmed. Põllumajandus- ja kalandussektori ülevaated on

kättesaadavad Regionaal-ja Põllumajandusministeeriumi veebilehel.

Ülevaade kajastab sektoraalset riigiabi, horisontaalset riigiabi, regionaalabi, riigiabi üldist

majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks, Ukraina kriisiabi raamistiku alusel antud

riigiabi ja COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks

antud riigiabi. Sektoraalse riigiabi all on käesolevas ülevaates näidatud põllumajandussektorile,

transpordisektorile ja telekommunikatsiooni sektorile (lairiba taristu) antud riigiabi,

horisontaalse riigiabi all on teadus- ja arendustegevusabi, keskkonnakaitseabi, abi VKEdele,

tööhõiveabi, koolitusabi, abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks, abi spordi-

ja mitmeotstarbelise vaba aja veetmise taristule, üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate

projektide elluviimiseks antav abi, Euroopa territoriaalse koostöö jaoks antav abi ja abi

kohalikule taristule. Regionaalabi all on näidatud regionaalarengu edendamiseks suunatud

riigiabi. Põllumajandussektorile ja kalandussektorile grupierandi määruse nr 651/2014 alusel

antud riigiabi (erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustus) liigitakse ülevaates horisontaalse

riigiabi, täpsemalt keskkonnakaitseabi alla, sest nimetatud määruse keskkonnakaitseabi artiklit

rakendatakse mitmele sektorile ja valdkondadele.

Vähese tähtsusega abi ei loeta riigiabiks, kuna oma väikese suuruse (Euroopa Liidu mõistes)

tõttu ei moonuta see konkurentsi.

2025. aastal Eestis ettevõtjatele antud abi kogumaht (riigiabi ja vähese tähtsusega abi kokku)

koos kriisi riigiabiga oli 472,6 miljonit eurot, millest riigiabi moodustas 80,7%. Riigiabi ja

vähese tähtsusega abi kogumaht kasvas võrreldes 2024. aastaga 62,1 miljonit eurot.

Ilma kriisi riigiabita anti 2025. aastal riigiabi ja vähese tähtsusega abi 468,5 miljonit eurot.

Võrreldes 2024. aastaga kasvas see 62,6 miljoni euro võrra.

2025. aastal oli suurim abi andja Elering AS (19,9% abi kogumahust), kellele järgnesid

Kultuuriministeerium, EIS ja PRIA (vastavalt 19,2%, 19,0% ja 14,1% abi kogumahust).

Riigiabi

 Koos kriisi riigiabiga kasvas riigiabi kogumaht Eestis 2025. aastal võrreldes 2024. aastaga

40,8 miljonit eurot, moodustades 381,5 miljonit eurot. Riigiabi osakaal SKP-s kasvas 0,06

protsendipunkti võrra. Kriisi riigiabi anti ainult toetuste vormis summas 4,1 mln eurot. Koos

kriisi riigiabiga anti riigiabi 2025. aastal järgmiselt:

- toetuse vormis riigiabi 346,9 miljonit eurot ehk 90,9% riigiabi üldmahust; toetuste maht

kasvas võrreldes 2024. aastaga 42,6 miljonit eurot;

- maksuvabastuse ja maksusoodustuse vormis antud riigiabi summas 34,7 miljonit eurot ehk

9,1% riigiabi kogumahust;

- laenude, tagatiste ja aktsiakapitali suurendamise vormis (riskikapital) riigiabi ei antud.

 Ilma kriisi riigiabita anti 2025. aastal riigiabi 41,3 miljonit eurot rohkem kui 2024. aastal.

Abi maht moodustas 377,4 miljonit eurot, millest anti:

- toetuse vormis riigiabi 342,8 miljonit eurot ehk 90.8% riigiabi üldmahust. Toetuste maht

kasvas võrreldes 2024. aastaga 41,5 miljonit eurot, toetuste osakaal ka kasvas ja moodustas

90,8% riigiabi üldmahust;

- maksuvabastuse ja maksusoodustuse vormis riigiabi summas 34,7 miljonit eurot, mis

moodustas 9,2% riigiabi kogumahust;

Vähese tähtsusega abi

Vähese tähtsusega abi kogumaht 2025. aastal kasvas ja moodustas kõikides sektorites kokku

91,1 miljonit eurot (2024. aastal 69,7 miljonit eurot). Analoogselt eelmiste aastatega

moodustas 2025. aastal suurima osa ehk 96,5% toetuse vormis antud vähese tähtsusega abi.

Tagatise vormis antud vähese tähtsusega abi summa kasvas, kuid osakaal jäi 2024. aasta

tasemele (2,3% vähese tähtsusega abi üldmahust). Vähese tähtsusega abi laenud mõnevõrra

kasvasid ja moodustasid 2025. aastal 0,8 mln eurot ehk 0,9% üldisest vähese tähtsusega abi

mahust. Maksusoodustuse ja maksuvabastuse vormis antud vähese tähtsusega abi osakaal

üldisest vähese tähtsusega abi mahust kasvas kuni 0,3 %-ni, 2025. aastal anti abi summas 0,2

mln eurot.

Kaitseministeeriumilt, Sotsiaalministeeriumilt ja Välisministeeriumilt tagasisidet ülevaate

kohta ei saabunud. Kultuuriministeeriumil, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil,

Justiits- ja Digiministeeriumil ning Kliimaministeeriumil kommentaare ülevaate kohta ei olnud.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Siseministeeriumi saadetud märkuste ja

ettepanekutega on arvestatud. Haridus- ja Teadusministeeriumi ettepanekut kaalume järgmise

ülevaate koostamisel.

Rahandusministeerium

ÜLEVAADE 2025. AASTAL EESTIS ANTUD

RIIGIABIST JA

VÄHESE TÄHTSUSEGA ABIST

2026

2

Sisukord

1 SISSEJUHATUS ................................................................................................................. 3

1.1 Mõisted ja selgitused .................................................................................................. 3

1.2 Riigiabi reeglite ajakohastamine Euroopa Liidus ...................................................... 6

1.3 Riigiabi aruandluskohustus Euroopa Komisjoni ees ................................................ 10

1.4 Statistika Eesti poolt Euroopa Komisjonile esitatud riigiabi teatiste ja grupierandi

teatiste kohta ......................................................................................................................... 11

2 RIIGIABI ........................................................................................................................... 12

2.1 Riigiabi kogumaht Euroopa Liidus .......................................................................... 12

2.2 Riigiabi kogumaht Eestis ......................................................................................... 12

2.3 Horisontaalne riigiabi ja regionaalabi ...................................................................... 13

2.4 Sektoraalne abi ......................................................................................................... 15

2.5 Riigiabi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks ................................ 15

2.6 COVID-19 riigiabi ja TCF ning TCTF riigiabi ........................................................ 16

3 VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI ........................................................................................ 17

3.1 Horisontaalne vähese tähtsusega abi ....................................................................... 17

3.2 Üldmajandushuvi vähese tähtsusega abi .................................................................. 19

3.3 Vähese tähtsusega abi põllumajandustoodete esmatootmise toetamiseks ............... 19

3.4 Vähese tähtsusega abi kalapüügi- ja vesiviljelustoodete esmatootmise toetamiseks

19

4 RIIGIABI JA VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI KOKKU .................................................. 20

5 RIIGIABI JA VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI MEETMED

FINANTSEERIMISALLIKATE LÕIKES .............................................................................. 21

6 KOKKUVÕTE .................................................................................................................. 23

Lisa I ......................................................................................................................................... 24

Lisa II ....................................................................................................................................... 26

Lisa III ...................................................................................................................................... 35

Lisa IV ...................................................................................................................................... 37

Lisa V ....................................................................................................................................... 38

Lisa VI ...................................................................................................................................... 39

Lisa VII .................................................................................................................................... 40

Lisa VIII ................................................................................................................................... 47

Lisa IX ...................................................................................................................................... 49

3

1 SISSEJUHATUS

Rahandusministeeriumile esitab konkurentsiseaduse § 49 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsusele

ülevaate eelmisel aastal Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist. Ülevaate

sissejuhatuses anname põgusa ülevaate nii riigiabi mõistest kui ka riigiabi reeglite

ajakohastamist Euroopa Liidus ning käsitlemist leiavad ka 2026. aastal toimunud muudatused.

Ülevaate koostamisel kasutas Rahandusministeerium riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri1

ning riigiabi ja vähese tähtsusega abi andjate täiendavate aastaaruannete andmeid. Ülevaade on

väljamaksete põhine2.

Vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 794/20043 peavad liikmesriigid esitama Euroopa

Komisjonile (edaspidi ka komisjon) andmed eelmisel aastal antud riigiabi kohta iga aasta

30. juuniks, kuid koondaruande Euroopa Liidus antud riigiabist koostab komisjon üldjuhul

aasta hiljem. Komisjoni viimane riigiabi aruanne (State Aid Scoreboard 2025 ehk nn

tulemustabel) avaldati komisjoni poolt 15. jaanuaril 2026 ja see sisaldab andmeid 2024. aastal

Euroopa Liidus antud riigiabi kohta4. Uut tulemustabelit ei ole käesoleva ülevaate koostamise

ajaks avaldatud.

Eestis koordineerib riigiabi üldisi küsimusi Rahandusministeeriumi riigi osaluspoliitika ja

riigihangete osakond. Põllumajanduse ja kalanduse ning osaliselt metsandusega5 seotud abiga

tegeleb Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Transpordisektoris antava abiga seotud

menetluse eest vastutab Kliimaministeerium, ühistranspordi teemaga tegeleb alates 1. juulist

2023. a Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Siseriiklikud riigiabi protseduurireeglid on

sätestatud konkurentsiseaduse 6. peatükis, maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses

ning kalandusturu korraldamise seaduses.

1.1 Mõisted ja selgitused

Riigiabi - Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ELTL) artikli 107 lõikes 1 sätestatud abi:

„Kui aluslepingutes ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi

ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada

konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga

kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust”.

Riigiabi definitsiooni ELTL artikkel ei anna, vaid sätestab tingimused, mis peavad olema

täidetud üheaegselt, et abi oleks käsitatav riigiabina. Seega otsustamisel, kas tegemist on

riigiabiga, tuleb lähtuda järgmistest aspektidest:

1 Riigiabi ja vähese tähtsusega abi register on loodud Rahandusministeeriumis 2009. aastal. Registri põhimäärus

on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 5. juuni 2012. a määrusega nr 41 „Riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri

põhimäärus“. 2 2024. a summad sisaldavad 40 abi andja poolt tehtud riigiabi ja vähese tähtsusega abi väljamakseid. 3 Komisjoni määrus (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EL) 2015/1589, millega

kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 140,

30.04.2004, lk 1), muudatustega. 4 Vaata täpsemalt ülevaate osast 2.1. 5 Regionaal – ja Põllumajandusministeerium tegeleb metsanduse selle osaga, mis on reguleeritud komisjoni

suunistega põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades antava riigiabi kohta (ELT C 481/1,

21.12.2022 ja komisjoni määrusega (EL) 2022/2472, millega tunnistatakse teatavat liiki abi põllumajandus- ja

metsandussektoris ja maapiirkondades Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel

siseturuga kokkusobivaks (ELT L 327, 21.12.2022).

4

 tegemist on majandustegevusega;

 abi antakse riigi, linna või valla vahenditest (ja/või on omistatav avalikule sektorile);

 abimeetmel on valikuline iseloom, st ta on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate

grupile või mingite kindlate kaupade tootmiseks;

 abimeede annab eelise abi saajale;

 abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi Euroopa Liidu liikmesriikide

vahel ning kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust.6

Kui samaaegselt on täidetud kõik viis tunnust, siis on tegemist riigiabiga. Kuigi ELTL artikli

107 lõige 1 sätestab, et riigiabi on siseturuga põhimõtteliselt kokkusobimatu, nähakse sama

artikli lõigetes 2 ja 3 ette abi liigid (erandid), mis on siseturuga kokkusobivad või mida võib

siseturuga kokkusobivaks lugeda. Erandid ei tähenda seda, et liikmesriikidel on õigus abi anda

või muuta antavat abi enne sellest komisjonile teatamist. Komisjonil on ainuõigus otsustada,

kas riigiabi kuulub artikli 107 lõike 2 ja 3 alla, kuid abi kokkusobivuse tõendamise kohustus on

liikmesriigil.

Enne komisjonile riigiabi andmise loa taotluse (riigiabi teatise) esitamist ning riigiabi andmise

loa saamist ei tohi liikmesriik riigiabi andmist alustada (ELTL artikkel 108), välja arvatud

vähese tähtsusega abi ja grupierandiga hõlmatud riigiabi puhul. Nimetatud artikli kohaselt

kontrollib komisjon ka kõiki olemasolevaid abikavasid ja võib teha otsuse, millega

kohustatakse liikmesriiki lõpetama siseturuga kokkusobimatu abi andmine või muutma abi

andmise tingimusi.

Ülevaade kajastab järgmisteks eesmärkideks antavat riigiabi: horisontaalne riigiabi (näiteks

abi teadus- ja arendustegevuseks, abi väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele,

keskkonnakaitseabi, tööhõiveabi, koolitusabi, abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi

säilitamiseks), regionaalabi (abi regionaalarengu edendamiseks), sektoraalne riigiabi

(näiteks abi põllumajandussektorile, kalandussektorile ja transpordisektorile). riigiabi üldist

majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks.

Euroopa Komisjoni grupierandi määruse (EL) nr 651/20147 alusel antud abi erimärgistatud

diislikütuse aktsiisisoodustuse vormis põllumajandussektorile ja kalandussektorile8 on

ülevaates liigitatud horisontaalse riigiabi, täpsemalt keskkonnakaitseabi alla, sest nimetatud

määruse keskkonnakaitseabi artiklit rakendatakse mitmele sektorile ja valdkonnale.

Põllumajandus- ja kalandussektoris kehtivad tulenevalt ELTL artiklist 42 riigiabi kohta

erireeglid, mistõttu osadele põllumajandus- ja kalandussektori toetustele ei kohaldata ELTL

artikleid 107-109. Käesolev ülevaade sisaldab üksnes riigiabi ELTL artikli 107 lõike 1

tähenduses. Seetõttu ei kajasta ülevaade kõiki põllumajandus- ja kalandussektori toetusi

(näiteks osa Eesti Maaelu Arengukava põllumajandussektori toetustest, Euroopa Merendus-,

Kalandus-ja Vesiviljelusfondi 2021-2027 (EMKVF) Eesti rakenduskava toetused, Euroopa

Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) 2014-2020 Eesti rakenduskava toetused, otse- ja

üleminekutoetused, turukorraldusmeetmed).

6 19.07.2016 Euroopa Liidu Teatajas avaldatud riigiabi mõiste teatises käsitletakse põhjalikult riigiabi definitsiooni

kõiki elemente Euroopa kohtute pretsedendiõiguse ja Euroopa Komisjoni otsustuspraktika alusel. 7 Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat

liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1), koos muudatustega. 8 Erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustus kalandussektorile on komisjoni määruse (EL) nr 651/2014

reguleerimisalas alates 01.07.2023.

5

Grupierandiga hõlmatud riigiabi - riigiabi, mida antakse komisjoni järgmiste grupierandi

määruste alusel: nr 651/2014, nr 2022/24729, nr 2022/247310 ja 2026/56211. Grupierandi

määrustega kehtestab komisjon tingimused teatud liiki riigiabi andmiseks, tunnistades sellise

riigiabi kokkusobivaks siseturuga ja vabastab seetõttu määruste alusel antava abi riigiabi

andmise loa taotluse esitamisest.

Grupierandiga hõlmatud riigiabi kohta komisjon otsuseid ei tee, mistõttu riigiabi meetme

grupierandi määrusega kokkusobivuse eest vastutab liikmesriik.

Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks antav abi on riigiabi,mida antakse

Euroopa Komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse12 alusel.

Vähese tähtsusega abi (horisontaalne vähese tähtsusega abi13, põllumajandustoodete

esmatootmiseks antav vähese tähtsusega abi14, kalapüügi- ja vesiviljelustoodete esmatootjatele

antav vähese tähtsusega abi15, üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele

ettevõtjatele antav vähese tähtsusega abi16) ei loeta riigiabiks. Vähese tähtsusega abi on seotud

abi ülemmääraga.

Vähese tähtsusega abi andmisest ei ole vaja komisjoni teavitada.

Kriisi riigiabi meetmed – meetmed, mis on rakendatud Euroopa Komisjoni alates 2020.

aastast kehtestatud ajutiste raamistike (COVID-19, TCF, TCTF17 ja METSAF18) alusel.

9 Komisjoni määrus (EL) 2022/2472, millega tunnistatakse teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris

ja maapiirkondades Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks

((ELT L 327, 21.12.2022). 10 Komisjoni määrus (EL) 2022/2473, millega tunnistatakse teatavat liiki abi kalandus- ja vesiviljelustoodete

tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtjatele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja

108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks (ELT L 369, 24.12.2014), muudetud 23.07.2023. 11 2026. aastal jõustunud EK uus grupierandi määrus abi andmisest raudtee- ja siseveetranspordi ning

mitmeliigilise transpordi sektoris, vaata käesoleva ülevaate lk 9. 12 Komisjoni otsus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi

pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes (ELT

L 7, 11.01.2012), kehtis kuni 2025. a lõpuni. 16. detsembril 2025 võttis Euroopa Komisjon vastu uue otsuse:

Komisjoni otsus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi

pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes ja

millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2012/21/EL (ELT L, 2025/2630, 19.12.2025). 13 Komisjoni määrus (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023). 14 Komisjoni määrus (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013), muudatustega. 15 Komisjoni määrus (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014),

muudatustega. 16 Komisjoni määrus (EL) 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta

üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L

2832, 15.12.2023, lk 1), muudatustega. 17 Seoses COVID-19 pandeemiaga võttis komisjon 19.03.2020. a vastu COVID-19 ajutise raamistiku, mis sisaldas

paindlikumaid riigiabi reegleid ja kehtis 2022. aasta juuni lõpuni. COVID-19 ajutise raamistiku mitteametlikud

konsolideeritud versioonid on leitavad siit ning muudatused eraldiseisvate aktidena on leitavad komisjoni

kodulehelt. Viimase otsuse Eesti kohta COVID-19 ajutise raamistiku alusel tegi komisjoni 2022. aastal.

Seoses Venemaa kallaletungiga Ukrainale võttis Euroopa Komisjon 23.03.2022 vastu nn Ukraina kriisiabi

raamistiku (TCF/Temporary Crisis Framework) ajutiste riigiabi meetmete kohta, mille eesmärk oli toetada ELis

tegutsevaid ettevõtjaid, keda mõjutavad Venemaa sõjaline agressioon ja/või selle tagajärjed. TCFi muudeti 20. 07.

2022 , 28.10.2022 (sh seoses kõrgete energiahindadega), 09.03.2023 (uuendatud raamistiku lühipealkirjaks sai

TCTF/Temporary Crisis and Transition Framework), 20.11.2023 (selle muudatusega pikendati jaotiste 2.1 ja 2.4

kehtivust kuni 30.06.2024 ja suurendati jaotise 2.1 piirmärasid) ja 2.05.2024. Viimase muudatusega pikendas

komisjon kuni 31.12.2024 TCTF jaotise 2.1 kohaldamist põllumajandussaaduste esmatootmise, kalandus- ja

vesiviljelussektori suhtes. Pikendamine ei toonud kaasa piiratud abisummadele kehtestatud ülemmäära

suurendamist 18 Vaata käesoleva ülevaate lk 11.

6

Abi vorm - riigiabi ja vähese tähtsusega abi võib anda erinevates vormides nagu toetus,

sooduslaen, tagatis, kapitalisüst, maksuvabastus (s.h täielik või osaline maksuvabastus) jne.

Ülevaates kasutatud lühendid on toodud Lisas IX.

1.2 Riigiabi reeglite ajakohastamine Euroopa Liidus

12.05.2025 võttis komisjon vastu riigiabi reeglite muudatused, et anda avalikkusele võimalus

pöörduda kohtusse keskkonnaküsimustes, mis seonduvad ELi otsustega riigiabi kohta.

Komisjon vaatas läbi eeskirjad, mis annavad valitsusvälistele organisatsioonidele võimaluse

taotleda komisjonilt teatavate riigiabi otsuste läbivaatamist, et tuvastada nende võimalik

vastuolu keskkonnaõigusega. Uus läbivaatamismehhanism on komisjoni vastus Århusi

konventsiooni vastavuskomitee poolt juhtumis ACCC/C/2015/128 tehtud järeldustele.

Peamised läbivaatamisel kehtestatud tingimused on esitatud parimate tavade juhendis:

 läbivaatamistaotluse (edaspidi taotlus) võib esitada iga teatavale hulgale kriteeriumidele

vastav valitsusväline organisatsioon. Nimetatud kriteeriumid puudutavad

organisatsiooni sõltumatust, mittetulunduslikku iseloomu ja taotlusega seotud tegevust,

samuti tõendatud kogemusi keskkonna vallas.

 taotluse saab esitada selliste lõplike riigiabi otsuste peale, millega lõpetatakse ELTL

artikli 108 lõike 2 alusel algatatud ametlik uurimismenetlus, tunnistades meetme

siseturuga kokkusobivaks (positiivne otsus) või teatud tingimustel kokkusobivaks

(tingimuslik otsus). Läbivaatamist saab taotleda kõigi ELTL riigiabi kokkusobivuse

aluste puhul, välja arvatud lõplikud otsused, mis on tehtud vastavalt ELTL artikli 107

lõikele 2 (üksiktarbijatele antav sotsiaalabi ning loodusõnnetuste ja erakorraliste

sündmuste tekitatud kahju korvamiseks antav abi) ning ELTL artikli 107 lõike 3

punktile b (abi, mida antakse mõne liikmesriigi majanduses tõsise häire

kõrvaldamiseks).

 tingimustele vastavad valitsusvälised organisatsioonid peavad demonstreerima, et abi

saav tegevus või mõni komisjoni otsusega heaks kiidetud riigiabi meetme aspekt, mis

on abi eesmärgiga lahutamatult seotud, rikuvad ELi keskkonnaõiguse konkreetset sätet

või konkreetseid sätteid.

 taotlus tuleb vastavas vormis esitada kaheksa nädala jooksul pärast riigiabi otsuse

avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Komisjon vastab 16 nädala jooksul pärast

kaheksanädalase tähtaja möödumist. Vastamistähtaega võidakse põhjendatud juhtudel

pikendada 22 nädalani. Komisjon avaldab taotlused ja vastused spetsiaalsel veebisaidil.

 taotlejad saavad komisjoni vastuse Euroopa Kohtus vaidlustada.

Rakendusmääruse (EÜ) nr 794/2004) muudatusega pandi liikmesriigile kohustus kinnitada

riigiabi teatise ehk riigiabi andmise loa taotluse vormis, et ei abisaav tegevus ega abimeede ole

ELi keskkonnaõigusega vastuolus.

18.07.2025 võttis komisjon vastu nn läbipaistvuse direktiivi19 (riigiosalusega äriühingute

läbipaistvust käsitlev direktiiv, edaspidi direktiiv) muudatused - direktiivist jäeti välja artiklid

8 ja 9, mille tulemusel vähenes aruandluse ja teavitamisega seotud töökoormus nii

liikmesriikidel kui ka komisjonil.

25.06.2025 võttis Euroopa Komisjon vastu „Puhta tööstuse kokkuleppe toetamiseks

võetavate riigiabimeetmete raamistiku (puhta tööstuse kokkuleppega seotud riigiabi

raamistik)“ (i. k Framework for State Aid measures to support the Clean Industrial Deal (Clean

19 Komisjoni 16. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/111/EÜ liikmesriikide ja riigi osalusega äriühingute

vaheliste finantssuhete läbipaistvuse ning teatavate ettevõtjate finantsläbipaistvuse kohta (ELT L 318, 17.11.2006,

lk 17), muudatustega.

7

Industrial Deal State Aid Framework) edaspidi CISAF)20. Uus raamistik kehtib kuni

31.12.2030.

CISAF asendas alates 2022. aastast kehtinud TCTFi21, kuid CISAFi näol ei ole enam tegemist

ajutise kriisiraamistikuga, vaid raamistikuga, mis annab liikmesriikidele ja ettevõtjatele

pikaajalise prognoosimise võimaluse. Raamistikus kirjeldatud meetmete rakendamiseks tuleb

liikmesriikidel taotleda Euroopa Komisjoni luba.

CISAFis on sätestatud tingimused, mille alusel liikmesriigid võivad kooskõlas ELi riigiabi

eeskirjadega toetada teatavaid investeeringuid ja eesmärke:

i. taastuvenergia ja vähese süsinikuheitega kütuste kasutuselevõttu;

ii. ajutist elektrihinnasoodustust energiamahukatele kasutajatele, et tagada üleminek

madala hinnaga puhtale elektrile;

iii. olemasolevate tootmisrajatiste süsinikuheite vähendamist;

iv. puhta tehnoloogia tootmisvõimsuse arendamist ELis;

v. puhtasse energiasse, süsinikuheite vähendamisse, puhtasse tehnoloogiasse,

energiataristu projektidesse ja ringmajandust toetavatesse projektidesse investeerimise

riskide vähendamist.

22.08.2025 avas Euroopa Komisjon konsultatsiooni(küsimustiku vormis) raskustes olevatele

ettevõtjatele antava riigiabi suuniste22 ülevaatamiseks. Konsultatsioon kestis kuni

14.11.2025.

Suunistega on kehtestatud tingimused, mille kohaselt võib raskustes olevate

mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi pidada siseturuga

kokkusobivaks ELTL artikli 107 lg 3 punkti c alusel. Suuniste kohaselt võivad abi saada ainult

need ettevõtjad, kes vastavad raskustes oleva ettevõtja kriteeriumitele. Suunised kehtivad kõigi

raskustes olevate mittefinantsettevõtjate suhtes peale söe- ja terasesektori ettevõtjate.

Suuniste läbivaatamise eesmärgid on:

- jätta teatavad idu- ja kasvufirmad „raskustes oleva ettevõtja“ määratluse kohaldamisalast

välja, et võimaldada neil saada muud liiki riigiabi, kui nad ei ole pankrotiohus;

- lisada suuniste kohaldamisalasse ka terasesektor ja viia suunised kooskõlla ELi hiljutise

kohtupraktikaga.

Suuniste muutmise eelnõu ei ole Euroopa Komisjon käesoleva ülevaate koostamise ajaks veel

avalikustanud.

16.12.2025 võttis Euroopa Komisjon vastu üldist majandushuvi pakkuvate teenuste (SGEI) uue

otsuse pealkirjaga „Komisjoni otsus (EL) 2025/2630 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli

106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele

ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes ja millega

tunnistatakse kehtetuks otsus 2012/21/EL.“23

Uus SGEI otsus toob kaasa muudatusi, mis on seotud:

(i) sotsiaaleluruumidega – toodud on tingimused, millele peab sotsiaaleluruumidega

seotud üldist majandushuvi pakkuv teenus vastama;

20 Komisjoni teatis Puhta tööstuse kokkuleppe toetamiseks võetavate riigiabimeetmete raamistik (puhta tööstuse

kokkuleppega seotud riigiabi raamistik) (ELT C, C/2025/3602, 4.07.2025) 21 Vt allmärkus 16. 22 Suunised raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta

(ELT C 249, 31.7.2014, lk 1), pikendatud 8.07.2020 ja pikendatud 29.11.2023. 23 Otsus avaldati Euroopa Liidu Teatajas 19.12.2025. Otsus (koos lisaga) on eesti keeles leitav siit ja see hakkas

kehtima8.01.2026.

8

(ii) taskukohase eluasemega – uus võimalus toetada taskukohast eluaset, toodud on

tingimused, millele peab taskukohase eluasemega seotud üldist majandushuvi

pakkuv teenus vastama;

(iii) muude sektoritega:

a. kriitilised ravimid – uue võimalusena on lubatud hüvitis hõlbustamaks

investeeringuid kriitiliste ravimite varustuskindluse tugevdamiseks,

b. lennujaamad – reisijate arvu künnist tõstetakse 200 000 reisijalt 500 000

reisijale,

c. mereühendus saartega – merekaubaveo künnis 75 000 jooksvat meetrit kaupu,

d. sadamad – reisijate arvu künnist tõstetakse 300 000 reisijalt 400 000 reisijale;

(iv) üldiste teemadega, mis hõlmavad ülempiiri tõstmist 20 miljoni euroni; ülemäärase

hüvitamise kontrolli sageduse pikendamist (iga 5 aasta tagant); loobumist nõudest,

et volitusakt sisaldaks viidet üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitlevale

otsusele; aruandlus- ja läbipaistvuskohustusi (komisjonile alates 2026. a antud

riigiabist aruannet esitama ei pea, kuid abi tuleb kanda registrisse); mitme

liikmesriigi ühist volitust ja hüvitise künnist ning mittetulundusüksuste erisusi.

Vastavalt uue SGEI otsuse artiklile 9 on abikavad, mis on kehtestatud enne uue otsuse

jõustumist kooskõlas komisjoni varasema SGEI otsusega 2012/21/EL, veel kahe aasta jooksul

siseturuga kokkusobivad ja teavitamiskohustusest vabastatud.

5.01.2026 avaldas Euroopa Komisjon teatise, millega muudetakse suuniseid, mis käsitlevad

teatavaid riigiabimeetmeid kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemis pärast

2021. aastat (HKS suunised).

Suuniste eesmärk on minimeerida süsinikdioksiidi leket, st riski, et tootmine viiakse ümber

kolmandatesse riikidesse, kus on vähem ambitsioonikas kliimapoliitika. Neid suuniseid

kohaldatakse ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) neljanda kauplemisperioodi

(2021–2030) jooksul, nende alusel saavad liikmesriigid anda riigiabi teatud

elektrienergiamahukatele ettevõtjatele, et kompenseerida osa ELi HKSist tulenevatest

kõrgematest elektrienergiakuludest. Suuniste muudatuste eesmärk on lisada täiendavaid

sektoreid, et kajastada kõrgematest CO2 hindadest tulenevat suurenenud süsinikdioksiidi lekke

riski, tuginedes samale meetodile ja vaadeldavatele andmetele.

25.02.2026 algatas Euroopa Komisjon avaliku konsultatsiooni uue üldise grupierandi

määruse (GBER) esimese eelnõu kohta (kättesaadav vaid inglise keeles). Kehtivat GBERi

(komisjoni määrus (EL) 651/2014) on kohaldatud 12 aastat, seda on mitu korda uuendatud ja

see kaotab kehtivuse 31.12.2026. Eelnõu koostamisele eelnes avalik konsultatsioon 14.07 –

06.10.2025.

Olulisemad eelnõuga kavandatud muudatused:

 uued lihtsamad tingimused, mis puudutavad väikseid abisummasid teatavatele

projektidele või tegevustele, nt teadus- ja arendustegevus või keskkonnakaitse, ettevõtte

suurusest olenemata. See tähendab lihtsamat juurdepääsu riigiabile, eelkõige väikeste

keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate või sotsiaalsete ettevõtete jaoks.

 VKEde vajaduste tõhusam rahuldamine, näiteks paindlikumate

riskifinantseerimisvahendite või töötajatele suunatud aktsiaoptsioonide ja ostutähtede

soodsa maksukohtlemise vormis antava abi kaudu, samuti sotsiaalsetele ettevõtetele

kättesaadavama VKEde abi lisamise kaudu.

 taastuvenergiaga seotud tegevusabi saab anda lihtsamalt ja suuremas ulatuses. Näiteks

ei piirdu selliste abikavade aastane kogueelarve enam 300 miljoni euroga, samal ajal

jääb abisaaja kohta endiselt kehtima lihtne ülemmäär.

 ajakohastatud sätted, mille eesmärk on aidata lahendada eluasemekriisi, lubades

suuremat abi osakaalu energiatõhususe meetmetele sotsiaaleluruumide või taskukohaste

eluasemete projektide ja eluaset pakkuvatele sotsiaalsetele ettevõtete puhul.

9

 ajakohastatud eeskirjad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ergutamiseks.

Noored innovaatilised ettevõtted, mille omakapitalibaas on nõrk või mis kasutavad oma

rahareserve tootearenduseks, ei jää teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks

mõeldud toetusest enam välja. Lihtsustatakse abi andmist innovatsiooniklastritele,

teadusuuringute taristule ning katse- ja eksperimenditaristule.

 konkurentsivõime parandamiseks suurendatakse stiimuleid töötajate täiend- ja

ümberõppeks. Näiteks saab töötajate koolitamiseks digi- ja MATI-oskuste alal anda

edaspidi rohkem abi.

 põllumajanduslik tootmine, kalandus ja vesiviljelus muutuvad enamiku abiliikide

puhul abikõlblikuks, seega on liikmesriikidel võimalus anda neile sektoritele abi üldise

grupierandi määruse või valdkondlike grupierandite alusel.

 selgemad ja paindlikumad eeskirjad, mida kohaldatakse lennujaamadele antava

abi suhtes. Näiteks suurendatakse uue üldise grupierandi määrusega tegevusabi

saamiseks abikõlblike lennujaamade lubatud suurust.

 selgitatakse finantsvahendajate, näiteks investeerimisfondide või pankade hallatavate

rahastamisvahendite vormis antava abi kokkusobivust.

 võimalus kasutada nn lihtsustatud kuluvõimalusi, nagu ühtse määra alusel rahastamist,

ühikuhindu või kindlasummalisi makseid lihtsa alternatiivina nn tegelike kulude

dokumenteerimisele kõigis abimeetmetes, mille puhul on vaja kindlaks teha

abikõlblikud kulud.

 kaotatakse suure eelarvega abikavade hindamise kohustus.

Komisjon plaanib GBERi eelnõu vastu võtta 2026. a lõpus.

16.03.2026 võttis Euroopa Komisjon vastu:

1) uued suunised maismaa- ja mitmeliigilise transpordi sektoris antava riigiabi kohta24;

2) komisjoni määruse, millega tunnistatakse teatavat liiki abi raudtee- ja siseveetranspordi

ning mitmeliigilise transpordi sektoris Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 93, 107

ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks (nn transpordi grupierandi määrus ehk

TBER25).

TBER kehtib kuni 31. detsembrini 2034. Maismaa- ja mitmeliigilise transpordi riigiabi suuniste

puhul kehtivuse lõppkuupäeva ei ole. Mõlemad dokumendid jõustusid 30. märtsil 2026 ja

üheskoos moodustavad need maismaatranspordile antava riigiabi uue reeglistiku.

Suuniste ja määrusega toetatakse kestlikumaid transpordiliike nii reisijate- kui ka kaubaveo

puhul ning ajakohastatakse ELi maismaa- ja mitmeliigilise transpordi riigiabi raamistikku. Uute

eeskirjadega asendatakse 2008. aasta suunised raudtee-ettevõtjatele antava riigiabi kohta.

Täpsemalt saab lugeda komisjoni pressiteatest.

28.04.2026 võttis Euroopa Komisjon vastu riigiabi ajutise raamistiku, mis võimaldab

liikmesriikidel toetada ELi majandust Lähis-Ida kriisi kontekstis. Lähis-Ida kriisi riigiabi

ajutine raamistik (i.k. „The Middle East crisis Temporary State aid Framework (METSAF“)26

(edaspidi METSAF) on sihipärane ja ajutine raamistik, et tegeleda kriisi mõjuga teatavatele

enim mõjutatud majandussektoritele: põllumajandus, kalandus, transport ja energiamahukad

tööstusharud. Ajutine raamistik kehtib kuni 31. detsembrini 2026. METSAF kohaldamisaja

jooksul vaatab komisjon korrapäraselt läbi selle sisu, kohaldamisala ja kestuse, võttes arvesse

arengut Lähis-Idas ja üldist majandusolukorda.

24 KOMISJONI TEATIS Suunised maismaa- ja mitmeliigilise transpordi sektoris antava riigiabi kohta (ELT C,

C/2026/1656, 30.03.2026). 25 KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2026/562, millega tunnistatakse teatavat liiki abi raudtee- ja siseveetranspordi

ning mitmeliigilise transpordi sektoris Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 93, 107 ja 108 kohaldamisel

siseturuga kokkusobivaks (ELT L, 2026/562, 30.03.2026). 26 KOMISJONI TEATIS Lähis-Ida kriisi riigiabi ajutine raamistik (ELT C, 2026/2593, 05.05.2026).

10

Täpsemalt võimaldab METSAF:

 põllumajanduse, kalanduse, maismaatranspordi (maantee-, raudtee- ja siseveetransport)

ja ELi-sisese lähimereveo puhul saavad liikmesriigid hüvitada kuni 70% abisaaja

lisakuludest, mis tulenevad kriisist põhjustatud kütuse ja väetiste hinnatõusust. Iga

liikmesriik määrab asjaomase turuhinna ja kohaldatava varasema võrdlushinna vahelist

erinevust arvesse võttes kindlaks selle, kui suur on olnud hinnatõus. Seejärel arvutatakse

lisakulude kogusumma abisaaja praeguse või viimase kriisieelse tarbimise alusel.

 nimetatud sektorites teeb lihtsustatud variant abisaajatel abi saamise hõlpsamaks. Selle

asemel, et nõuda abisaajatelt üksikasjalikke tõendeid tegeliku tarbimise kohta, võivad

liikmesriigid kalibreerida üksikabi summasid selliste elementide põhjal nagu abisaaja

tegevuse maht ja liik, sektori üldine hinnanguline kütusetarbimine või muud

asjakohased näitajad. Selle variandi puhul võib iga abisaaja saada kuni 50 000 eurot.

 energiamahukate tööstusharude puhul, mis on abikõlblikud ajutiste

elektrihinnasoodustuste kavade alusel vastavalt puhta tööstuse kokkuleppega seotud

riigiabi raamistiku jaole 4.5, on abi osakaalu võimalik suurendada 50%-lt 70%-le

abikõlblikest elektrikuludest. See võib katta kuni 50% abisaaja kogutarbimisest.

Täiendavaid investeeringuid süsinikuheite vähendamisse ei nõuta. Heitkogustega

kauplemise süsteemi (HKS) riigiabi suuniste alusel antud abi on võimalik kumuleerida

kuni 50% ulatuses puhta tööstuse kokkuleppega seotud riigiabi raamistiku jao 4.5

kohaselt antud abi summast.

Komisjonile tuleb teatada METSAF-i alusel võetavatest meetmetest ja komisjon võimaldab

kiiret heakskiitmismenetlust.

11.05.2026 algatas Euroopa Komisjon avaliku konsultatsiooni uutelennundussuunisteeelnõu

kohta (kättesaadav vaid inglise keeles). Uued suunised hakkavad asendama 2014. aasta

lennundussuuniseid ja need on kavas vastu võtta 2027. aasta esimeses kvartalis.

Kavandatud muudatused käsitlevad:

- lennujaamadele antavat tegevusabi;

- lennujaamadele antavat investeerimisabi;

- analüüsi, mis käsitleb riigiabi võimalikku moonutavat mõju naaberlennujaamadele,

lihtsustamist;

- uute lennuliinide avamiseks antava stardiabi lõpetamist.

17.07.2026 saatis Euroopa Komisjon liikmesriikidele uue üldise grupierandi määruse

(GBER) teise eelnõu (kättesaadav vaid inglise keeles). Eelnõu arutelu liikmesriikidega toimub

01.09.2026.

1.3 Riigiabi aruandluskohustus Euroopa Komisjoni ees

Vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 794/2004 esitab Eesti komisjonile abi andjatelt saadud

andmete põhjal iga aasta 30. juuniks andmed eelmisel aastal antud riigiabi kohta. Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium esitab andmed põllumajanduse sektoris ning osaliselt

metsandussektoris antud riigiabi kohta ning Rahandusministeerium koondandmed ülejäänud

valdkondades antud riigiabi kohta. Aruandlus on väljamaksete põhine.

Kliimaministeerium ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitavad informatsiooni

raudteetranspordi dotatsioonide kohta.

Komisjon koondab liikmesriikide esitatud andmed nn tulemustabeliks (scoreboard).

11

1.4 Statistika Eesti poolt Euroopa Komisjonile esitatud riigiabi teatiste ja

grupierandi teatiste kohta

2025. aastal esitas Eesti komisjonile 7 riigiabi teatist:

- EISi teatis õiguskindluse saamiseks mitte-riigiabi kohta tagatiste meetmes (SA.117532 Non-

aid Loan Guarantee for Enterprises27);

- kolm REMi teatistriigiabi andmiseks komisjoni suuniste põllumajandussektoris antava

riigiabi kohta28 alusel (State Aid /Estonia SA. 119263 - Exceptional investment support to

farmers for the prevention of foot-and-mouth disease29, SA.120555-Support for covering

damage arising from animal disease control (Guidelines)30 ja SA.118314 (2025/N) - RRF:

Investment support for bio-resource valorisation 2025 (Investment 4 “Deployment of

resource-efficient green technologies”)31;

- kliima-, keskkonnakaitse ja energiaalase riigiabi suuniste32 alusel KLIMi teatis strateegilise

reservi kohta (SA.112459 (2025/N) - Estonia’s strategic reserve33);

- MKMi teatis taastuvenergia tasude diferentseerimise kohta (SA.121622 (2025/N) -

Electricity levy reduction for energy-intensive users in Estonia34) ning

- KLIMi teatis meretranspordi abimeetme kestuse pikendamise kohta (SA.120534(2025/N) -

Amendments to State aid in favour of maritime transport (SA.53469)35).

2026. aastal on 17. juuli seisuga Eesti esitanud komisjonile 1 riigiabi teatise: REMi teatis State

Aid /Estonia SA.121605 (2026/N) - Exceptional investment support to for pig producers to

prevent African Swine Fever (ASF36).

Grupierandi teatisi esitas Eesti 2025. aastal kokku 37. Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014

alusel esitati 30 grupierandi teatist erinevate abikavade ja üksikabi kohta ning komisjoni

määruse (EL) 2022/247237 alusel esitati 7 grupierandi teatist. Käesoleval aastal on Eesti

esitanud kokku 25 grupierandi teatist (seisuga 17.07.2026). Komisjoni määruse (EL) nr

651/2014 alusel esitati 23 grupierandi teatist erinevate abikavade ja üksikabi kohta ning

komisjoni määruse (EL) 2022/2472alusel esitati 2 grupierandi teatist.

27 Komisjon tegi heakskiitva otsuse 05.02.2026. 28 Komisjoni teatis Suunised põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades antava riigiabi kohta

(ELT C 485, 21.12.20224, lk 1), konsolideeritud versioon. 29 Komisjon tegi heakskiitva otsuse 08.08.2025. 30 Komisjon tegi heakskiitva otsuse 08.12.2025. 31 Komisjon tegi heakskiitva otsuse 09.07.2025. 32 Komisjoni teatis - Kliima-, keskkonnakaitse ja energiaalase riigiabi suunised alates aastast 2022 (ELT C 80,

18.02.2022). 33 Komisjon tegi heakskiitva otsuse 28.10.2025. 34 Komisjon tegi heakskiitva otsuse 23.04.2026. 35 Komisjon tegi heakskiitva otsuse 10.11.2025. 36 Komisjon tegi heakskiitva otsuse 10.04.2026. 37 Komisjoni määrus (EL) 2022/2472, millega tunnistatakse teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris

ja maapiirkondades Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks

(ELT L 327, 21.12.2022, lk 1).

12

2 RIIGIABI

2.1 Riigiabi kogumaht Euroopa Liidus

Komisjoni viimane riigiabi aruanne (State Aid Scoreboard 2025 ehk nn tulemustabel, avaldatud

komisjoni poolt 16. jaanuaril 2026) sisaldab andmeid 2024. aastal Euroopa Liidus antud riigiabi

kohta.

Tulemustabeli kohaselt anti 2024. aastal ELi liikmesriikides riigiabi 168,23 miljardit eurot (v.a

raudteedotatsioonid ja finantssektor), mis moodustas 0,94% Euroopa Liidu liikmesriikide 2024.

aasta SKP-st. Sellest 16,33 miljardid eurot ehk 10% oli suunatud kriisi meetmetele (0,09%

Euroopa Liidu liikmesriikide SKP-st).

2.2 Riigiabi kogumaht Eestis

Eestis antud riigiabi kogumaht 2025. aastal oli 381,5 mln eurot ja 2024. aastal 340,7 mln eurot

(vt tabel 1).

Riigiabi kogumahus kajastub:

1) horisontaalne riigiabi;

2) regionaalabi;

3) sektoraalne riigiabi:

a. põllumajandussektorile antav abi (abi põllumajandustoodete esmatootmise

tegevuste toetamiseks ning teatud metsandustegevuste toetamiseks);

b. kalandussektorile antav abi (ainult 2024. aastal);

c. transpordisektorile antav abi;

d. telekommunikatsiooni sektorile antav abi;

4) riigiabi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks;

5) COVID-19 riigiabi (ainult 2024. aastal);

6) TCF ja TCTF riigiabi.

Punktides 5 ja 6 nimetatud abi koos on „kriisi riigiabi“ käesoleva ülevaate tähenduses. Riigiabi

kogumahus ei ole arvestatud toetusi raudteesektorile (raudtee dotatsioonid).

Võrreldes 2024. aastaga kasvas 2025. aastal antud riigiabi kogumaht Eestis 40,8 mln eurot ning

riigiabi osakaal SKP-s kasvas 0,06 protsendipunkti võrra. Muudatused on tingitud kriisidega

mitteseotud riigiabi mahu märkimisväärsest suurenemisest võrra (vt tabel 1).

Tabel 1. Eestis antud riigiabi kogumaht 2024-2025 (tuhat eurot)

2024 2025 muutus

1. Horisontaalne riigiabi 280 723,5 304 896,0 24 172,5

2. Regionaalabi 25 411,9 34 534,4 9 122,5

3. Sektoraalne riigiabi 22 591,2 31 376,7 8 785,5

4. Riigiabi üldist majandushuvi pakkuvate

teenuste osutamiseks 7 438,6 6 625,0 -813,6

Kokku riigiabi (v.a. kriisi riigiabi) 336 165,2 377 432,1 41 266,9

5. Kriisi riigiabi 4 565,9 4 099,3 -466,6

KOKKU 340 731,1 381 531,4 40 800,3

Osakaal SKP-s38 0,86% 0,92% 0,06pp

Lisas I on toodud riigiabi kogumahu jaotus tuhandetes eurodes abi vormide järgi.

38 SKP 2025. aastal 41,6 mld eurot, 2024. aastal 39,8 mld eurot. Jooksevhindades, sesoonselt ja tööpäevade arvuga

korrigeerimata.

13

Toetuse vormis anti 2025. a riigiabi 346,9 mln eurot ehk 90,9% riigiabi üldmahust.

Maksuvabastuse ja maksusoodustuse vormis 2025. aastal antud riigiabi osakaal vähenes 10,1%-

lt 9,1%-ni, sellist abi anti 2025. aastal 34,6 mln eurot. Laenude, tagatiste ja riskikapitali vormis

riigiabi antud ei ole.

Andmed aktsiakapitali suurendamise vormis (riskikapital) antud riigiabi kohta ei olnud ülevaate

koostamise ajal kättesaadavad39, seega selles vormis antud riigiabi summa on aruandes 0 ja

võrreldes 2024. aastaga vähenemine 0,5 mln eurot. Laenu ja tagatise vormis kriisidega

mitteseotud riigiabi 2025. aastal ei antud.

2.3 Horisontaalne riigiabi ja regionaalabi40

2025. aastal anti horisontaalset riigiabi 304,9 mln eurot (vt tabel 2).

Analoogselt 2024. aastaga moodustas sellest summast suurima osa keskkonnakaitseabi 128,2

miljoni euroga ehk 42,1% horisontaalse riigiabi kogusummast (2024. aastal 43,1%) ning teisel

kohal on abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks 104,5 miljoni euroga

(34,3% horisontaalse riigiabi mahust). Kolmandal kohal on teadus- ja arendustegevusabi 38,9

miljoni euroga (12,8% horisontaalse riigiabi mahust).

Keskkonnakaitseabi antakse Eestis toetuse ning maksuvabastuse ja -soodustuse vormis. Sellist

abi andsid 2025. aastal Elering AS, PRIA, KIK, KLIM ja EIS – 2025. aastal olid nende andjate

abi summad vastavalt 73,3 mln eurot, 33,0 mln eurot, 20,2 mln eurot, 1,3 mln eurot ja 0,4 mln

eurot, moodustades vastavalt 57,2%, 25,7%, 15,8%, 1,0% ja 0,3% keskkonnakaitseabi

üldmahust.

Kultuuriabi andsid 2025. aastal Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, SA Eesti Filmi

Instituut, RTK, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, PRIA, EIS ja Muinsuskaitseamet.

Teadus- ja arendustegevusabi anti 2025. aastal 38,9 mln eurot, mis on 5,6 mln eurot rohkem

kui 2024. aastal. Teadus- ja arendustegevusabi andjateks on EIS (91,9% teadus- ja

arendustegevusabi kogumahust), RTK, Kaitseministeerium, PRIA, ETAG ja TalTech,

Suurimad maksed tehti EISi ettevõtjate rakendusuuringute ja tootearenduse programmidest,

ettevõtte arenguprogrammist ja ettevõtete digipöörde toetuse programmist.

Kohalikule taristule anti abi võrreldes 2024. aastaga tunduvalt rohkem - 2025. aastal maksti

toetusi summas 18,1 mln eurot, millest 12,5 olid maksed EIS abimeetmetest (Ida-Viru

inkubaatorid41 ja kohaliku omavalitsuse üksuse elamufondi arendamiseks juhtumipõhine

investeeringutoetus).

Analoogselt 2024. aastaga andsid 2025. aastal riigiabi spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja

veetmise taristule Kultuuriministeerium, RTK ja Tartu Linnavalitsus, kokku tehti möödunud

aastal väljamakseid 6, 6 tuhat eurot. Sellest abi liigist moodustasid 5,0 mln eurot ehk 75,9%

Kultuuriministeeriumi toetused erinevatest meetmetest.

39 Vastavalt majandus-ja kommunikatsiooniministri 28.09.16 käskkirjale nr 16-0287 „EstFund riigiabi kava

kinnitamine“ esitab Euroopa Investeerimisfond EISile riigiabi väljamaksete andmed kord kvartalis, kuid mitte

hiljem kui 65 päeva pärast aruandlusperioodi viimast päeva. 40 Regionaalabi võib anda piirkondades, kus elatustase on erakordselt madal või kus valitseb tõsine tööpuudus

võrreldes EL keskmiste näitajatega. Vastavalt regionaalabi suuniste I lisale kuulub Eesti alates 1.01.2022 ELTL

artikli 107 lõikele 3 punkti c kohaste piirkondade hulka (enne oli Eesti tervikuna artikkel 107 lõige 3 punkti a ala),

kus vastavalt komisjoni uutele regionaalabi suunistele on maksimaalseks regionaalabi osakaaluks 15%

abikõlblikest kuludest perioodil 2022-2027. Regionaalabi osakaalu vähenemine võrreldes varem kehtinud

osakaaludega on tingitud Eesti SKP kasvust võrreldes EL-27 keskmise SKP-ga. Teatud tingimustel on võimalik

piirkonniti (NUTS 3 tasemel) regionaalabi osakaalu suurendada. Komisjoni otsused Eesti regionaalabi osakaalude

kohta (regionaalabi kaart): SA.100251, SA.115761. 41 Narva tööstusinkubaator, Jõhvi loometööstuse inkubaator ja Jõhvi digi- ja multimeediainkubaator.

14

Regionaalabi anti 2025. aastal 34,5 mln eurot, mis on 9,1 mln eurot ehk 35,9% rohkem kui

2024. aastal. Regionaalabi andjad 2025. aastal olid EIS, PRIA ja KIK (vastavalt 64,6%, 26,2%,

ja 9,2% regionaalabi mahust).

Tabel 2. Horisontaalne riigiabi ja regionaalabi 2024-2025

Horisontaalne riigiabi

ja regionaalabi (tuh €)

Osakaal

horisontaalse riigiabi

üldmahust (%)

Muutus

(tuh €)

2024 2025 2024 2025

1. Horisontaalne riigiabi kokku, sh: 280 723,5 304 896,0 100,0 100,0 24 172,5

Keskkonnakaitseabi 120 954,2 128 211,8 43,1 42,1 7 257,6

abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi

säilitamiseks 111 883,1 104 502,5 39,9 34,3 -7 380,6

teadus- ja arendustegevusabi 33 368,9 38 935,3 11,9 12,8 5 566,4

kohalikule taristule antav abi 2 372,9 18 081,4 0,8 5,9 15 708,5

spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja

veetmise taristule antav abi 6 758,8 6 552,0 2,4 2,1 -206,8

üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate

projektide elluviimine 3 338,7 6 015,4 1,2 2,0 2 676,7

Euroopa territoriaalse koostöö jaoks antav abi 860,3 1 871,9 0,3 0,6 1 011,6

abi VKEdele 889,6 393,7 0,3 0,1 -495,9

Koolitusabi 233,1 235,4 0,1 0,1 2,3

Tööhõiveabi 63,9 96,6 0,0 0,0 32,7

2. Regionaalabi 25 411,9 34 534,4 9 122,5

Kokku horisontaalne riigiabi ja regionaalabi 306 135,4 339 430,4 33 295,0

Täpsema ülevaate 2024. ja 2025. aastal antud horisontaalsest riigiabist ja regionaalabist annab

Lisa II.

Joonisel 1 on kajastatud 2025. aastal antud horisontaalse riigiabi ja regionaalabi mahud abi

andjate lõikes.

15

Joonis 1. Horisontaalne riigiabi ja regionaalabi abi andjate lõikes 2025. aastal (%)

Suurimateks horisontaalse riigiabi ja regionaalabi andjateks olid: Kultuuriministeerium (78,6

mln eurot ehk 23,2% horisontaalse riigiabi ja regionaalabi kogumahust), EIS (78,5 mln eurot

ehk 23,1%), Elering AS (73,3 mln eurot ehk 21,6%), PRIA (43,0 mln eurot ehk 12,7%), KIK

(26,4 mln eurot ehk 7,8%), KULKA (14,6 mln eurot ehk 4,3%), EFI (12,2 mln eurot ehk 3,6%)

ja RTK (7,8 mln eurot ehk 2,3%). Teiste abi andjate antud horisontaalse ja regionaalabi mahud

jäid 2025. aastal alla 1% kogu horisontaalse riigiabi ja regionaalabi kogumahust.

2.4 Sektoraalne abi

Sektoraalset riigiabi anti 2025. aastal 31,4 mln eurot, mis on 8,8 miljoni euro võrra rohkem kui

2024. aastal. 2024. aastal anti sektoraalset riigiabi summas 22,6 mln eurot.

Põllumajandussektorile42 anti 2025. aastal sektoraalset riigiabi summas 22,3 mln eurot, mis on

11,7 mln eurot rohkem kui 2024. aastal.

Transpordisektorile anti 2025. aastal riigiabi summas 1,9 mln eurot ja 2024. aastal 1,5 mln

eurot.

Telekommunikatsiooni sektorile antud riigiabi vähenes võrreldes 2024. aastaga 3,4 mln eurot.

Selle sektori all on näidatud RTK maksed väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side

juurdepääsuvõrgu rajamise toetusmeetmest summas 7,2 mln eurot. Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti maksed järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu passiivse

lairibataristu rajamise abimeetmest on lõppenud.

Lisas III on näidatud, kuidas jagunes sektoraalse riigiabi andmine 2024. ja 2025. aastal

erinevate abimeetmete vahel.

2.5 Riigiabi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks

Seda liiki riigiabi anti 2025. aastal 6,6 mln eurot, mis on 0,8 mln eurot vähem kui 2024. aastal.

Mõlemal aastal andsid riigiabi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks KIK,

KLIM ja REM ning 2025 aastal lisandus väljamakse Tallinna Lennujaam AS-le Tartu

42 Vt lk 5 esimeses lõigus toodud selgitus.

KAM 0,4%

KLIM 0,4%

KUM 23,2%

AS Elering 21,6%EIS

23,1%

KIK 7,8%

KULKA 4,3%

Muinsuskaitseamet 0,2%

PRIA 12,7%

RTK 2,3%

EFI 3,6%

Tallinna KSA 0,4%

Tartu LV 0,1%

16

Linnavalitsuse abimeetmest. Abi mahu vähenemine toimus seoses väljamaksete vähenemisega

KIK (veemajandus), KLIM (väikelennujaamade dotatsioon) ja REM (postiteenused)

meetmetest.

Lisas IV on näidatud, kuidas jagunes riigiabi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste

osutamiseks 2024. ja 2025. aastal erinevate abimeetmete vahel.

2.6 COVID-19 riigiabi ja TCF ning TCTF riigiabi

Tegemist on väljamaksetega kriisiabi meetmetest, täpsema ülevaate antud riigiabist annavad

Lisa V ja Lisa VI.

17

3 VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI

2025. aastal moodustas kõikides sektorites antud vähese tähtsusega abi kokku 91,1 mln eurot,

mis on 21,4 mln eurot rohkem kui 2024. aastal (vt tabel 3).

Tabel 3. Vähese tähtsusega abi 2024-2025 abi vormide lõikes (tuhat eurot)

Analoogselt eelmiste aastatega moodustas 2025. aastal suurima osa ehk 96,5% toetuse vormis

antud vähese tähtsusega abi, mille maht on võrreldes 2024. aastaga kasvanud 20,8 mln eurot.

Teistes vormides antud vähese tähtsusega abi osakaal jäi väikseks, kuid abi absoluutarvudes on

mõnevõrra kasvanud.

Täpsema ülevaate 2024. ja 2025. aastal antud vähese tähtsusega abist annab Lisa VII.

3.1 Horisontaalne vähese tähtsusega abi 44

Horisontaalne vähese tähtsusega abi (ilma üldmajandushuvi vähese tähtsusega abita ning

põllumajandustoodete esmatootmiseks ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete esmatootjatele

antud vähese tähtsusega abita) moodustas 2025. aastal 88,4 mln eurot, kasvades võrreldes 2024.

aastaga 21,5 miljoni euro võrra (vt tabel 4).

43 Sisaldab horisontaalse vähese tähtsusega abi puhul vara rentimisel ja soodustingimustel võõrandamisel antud

abi. 44 Vastavalt komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 3 lõikele 2: „Liikmesriigi poolt ühele ettevõtjale antava

vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 300 000

eurot. Komisjoni määrus (EL) 2023/2831 jõustus 01.01.2024.

Toetus43 Tagatis Laen Maksusoodustus ja

maksuvabastus Kokku

2024 2025 2024 2025 2024 2025 2024 2025 2024 2025

Horisontaalne

vähese tähtsusega

abi

64 824,0 86 128,5 1634,9 2 056,0 396,7 204,9 25,8 0,0 66 881,4 88 389,4

Vähese tähtsusega

abi põllumajandus-

toodete

esmatootmiseks

1 551,2 1 329,8 0,0 13,6 357,5 628,4 113,1 234,7 2 021,7 2 206,5

Üldmajandushuvi

vähese tähtsusega

abi

735,7 473,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 735,7 473,2

Vähese tähtsusega

abi kalapüügi- ja

vesiviljelustoodete

esmatootjatele

100,7 53,9 0,0 0,0 0,0 0,1 0,7 0,4 101,4 54,4

Kokku 67 211,5 87 985,4 1634,9 2 069,6 754,2 833,4 139,6 235,1 69 740,2 91 123,5

Osakaal (%) 96,4 96,5 2,3 2,3 1,1 0,9 0,2 0,3 100 100

18

Tabel 4. Horisontaalne vähese tähtsusega abi andjate lõikes 2024-2025

Horisontaalse vähese tähtsusega

abi andjad

Vähese tähtsusega abi

(tuh €)

Osakaal vähese

tähtsusega abi

üldmahust (%)

2024 2025 muutus 2024 2025

EIS 24 753,5 42 852,4 18 098,9 37,0 48,5

Eesti Töötukassa 17 302,2 19 641,2 2 339,0 25,9 22,2

PRIA 11 292,8 10 536,5 -756,3 16,9 11,9

KIK 4 979,0 6 877,9 1 898,9 7,4 7,8

RTK 3 206,4 4 847,9 1 641,5 4,8 5,5

Elering AS 1 020,7 946,4 -74,3 1,5 1,1

Kultuuriministeerium 265,8 502,7 236,9 0,4 0,6

Tallinna Strateegiakeskus 456,4 300,2 -156,2 0,7 0,3

TTJA 524,2 272,2 -252,0 0,8 0,3

Muinsuskaitseamet 614,5 259,4 -355,1 0,9 0,3

Tallinna Tehnikaülikool 576,8 180,5 -396,3 0,9 0,2

MTÜ Maakondlikud

Arenduskeskused 121,2 173,0 51,8 0,2 0,2

ETAG 117,4 163,9 46,5 0,2 0,2

SA Ida-Viru ettevõtluskeskus 345,4 163,7 -181,7 0,5 0,2

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium 338,5 48,0 -290,5 0,5 0,1

SA Tartu Loomemajanduskeskus 68,9 106,7 37,8 0,1 0,1

MES 78,7 105,2 26,5 0,1 0,1

TEHNOPOL 62,0 92,9 30,9 0,1 0,1

Tallinna Kesklinna Valitsus 82,5 86,9 4,4 0,1 0,1

Integratsiooni SA 243,6 0,0 -243,6 0,4 0,0

RAM 133,4 0,0 -133,4 0,2 0,0

Välisministeerium 29,8 52,7 22,9 0,0 0,1

Siseministeerium 0,0 50,0 50,0 0,0 0,0

Kehtna Vallavalitsus 0,0 37,4 37,4 0,0 0,0

Tartu Linnavalitsus 0,0 30,0 30,0 0,0 0,0

Rõuge VV 14,1 19,3 5,2 0,0 0,0

Justiitsministeerium 15,3 15,3 0,0 0,0 0,0

MKM 23,0 14,5 -8,5 0,0 0,0

Tallinna KAS 0,0 7,7 7,7 0,0 0,0

Kliimaministeerium 0,1 4,9 4,8 0,0 0,0

Kaitseministeerium 82,2 0,0 -82,2 0,1 0,0

Kohtla-Järve Linnavalitsus 69,4 0,0 -69,4 0,1 0,0

Tallinna Transpordiamet 25,8 0,0 -25,8 0,0 0,0

Narva LV LMA 21,0 0,0 -21,0 0,0 0,0

Narva LAÖA 11,2 0,0 -11,2 0,0 0,0

SA TLN INK 5,6 0,0 -5,6 0,0 0,0

Kokku 66 881,4 88 389,4 21 508,0 100,0 100,0

Analoogselt eelmiste aastatega olid 2025. aastal suurimateks horisontaalse vähese tähtsusega

abi andjateks EIS, Eesti Töötukassa ja PRIA (vastavalt 48,5%, 22,2% ja 11,9% horisontaalse

vähese tähtsusega abi mahust). Eeltoodud abi andjatele järgnesid KIK (7,8%), RTK (5,5%) ja

Elering AS (1,1%). Ülejäänud abi andjate poolt antud horisontaalne vähese tähtsusega abi jäi

2025. aastal alla 1,0% horisontaalse vähese tähtsusega abi mahust.

19

3.2 Üldmajandushuvi vähese tähtsusega abi45

Üldmajandushuvi vähese tähtsusega abi väljamaksed moodustasid 2025. aastal 0,5 mln eurot

(KIKi toetused siseriiklikust keskkonnaprogrammist), vähenedes võrreldes 2024. aastaga 0,2

mln eurot.

3.3 Vähese tähtsusega abi põllumajandustoodete esmatootmise

toetamiseks46

2025. aastal anti vähese tähtsusega abi põllumajandustoodete esmatootmise toetamiseks kokku

2,2 mln eurot (2024. aastal 2,0 mln eurot) järgmiselt:

- Keskkonnaameti toetused loomade tekitatud kahju hüvitamiseks 0,4 mln eurot;

- PRIA mesilaspere toetus 0,6 mln eurot, erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustus 0,2

mln eurot ja kogukonna juhitud kohaliku arengu toetus 0,02 mln eurot;

- Eesti Töötukassa kahest programmist antud ettevõtluse alustamise ja palgatoetused,

alaealise töötamise toetused ja koolituskulude hüvitamine, mentorklubi ja tugiisiku

teenused summas kokku 0,3 mln eurot;

- MESi laenud ja tagatised 0,6 mln eurot;

- Rõuge Vallavalitsuse Nursipalu harjutusvälja kasutamisest tekkiva negatiivse mõju

leevendamise toetus Eesti Lambakasvatajate Ühistule 0,01 mln eurot.

3.4 Vähese tähtsusega abi kalapüügi- ja vesiviljelustoodete esmatootmise

toetamiseks47

Vähese tähtsusega abi kalapüügi- ja vesiviljelustoodete esmatootjatele anti 2025. aastal kokku

0,05 mln eurot ehk 0,05 mln eurot vähem kui 2024. aastal (2024. aastal 0,1 mln eurot)

järgmiselt: Keskkonnaameti toetused kala- ja merikotka ning hall- ja viigerhüljeste poolt

tekitatud kahju hüvitamiseks 0,02 mln eurot, Eesti Töötukassa kahest programmist antud

palgatoetused summas 0,03 mln eurot, erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustus PRIA poolt

summas 0,0004 mln eurot ja MESi laenud 0,0001 mln eurot.

45 Vastavalt komisjoni määruse (EL) 2023/2832 artikli 3 lõikele 2: „Liikmesriigi poolt ühele üldist majandushuvi

pakkuvaid teenuseid osutavale ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei või mis tahes kolme aasta

pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 750 000 eurot.“ 46 Vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artikli 3 lõikele 2: „Liikmesriigi poolt ühele ettevõtjale antava

vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 50 000

eurot”. 47 Vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 artikli 3 lõikele 2: „Liikmesriigi poolt ühele ettevõtjale antava

vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada

30 000 eurot”. Erandina lõikest 2 võib liikmesriik otsustada, et ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi

kogusumma ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 40 000 eurot, tingimusel ei

liikmesriik on loonud riikliku keskregistri.“. Eesti kasutab piirmäära 40 000 eurot.

Lisaks ei tohi komisjoni sama määruse järgi Eestis kalandus- ja vesiviljelussektori ettevõtjatele sama perioodi

jooksul antud vähese tähtsusega abi kokku ületada 1 572 000 eurot (riigi limiit).

20

4 RIIGIABI JA VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI KOKKU

2025. aastal Eestis ettevõtjatele antud abi kogumaht (riigiabi ja vähese tähtsusega abi kokku)

ilma kriisi riigiabita oli 468,5 mln eurot, millest riigiabi moodustas 80,6%. Võrreldes 2024.

aastaga kasvas abi kogumaht 62,6 miljoni euro võrra (vt tabel 5).

Koos kriisi riigiabiga anti 2025. aastal riigiabi ja vähese tähtsusega abi kokku 472,6 mln eurot,

millest riigiabi moodustas 80,7%. Seega kasvas riigiabi ja vähese tähtsusega abi kogumaht

võrreldes 2024. aastaga 62,1 mln eurot.

Tabel 5. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi kokku 2024-2025

2024 2025 muutus

Riigiabi kokku (tuhat eurot, ilma kriisiabita) 336 165,2 377 432,1 41 266,9

Vähese tähtsusega abi (tuhat eurot) 69 740,2 91 123,5 21 383,3

Riigiabi ja vähese tähtsusega abi kokku (tuhat eurot) 405 905,4 468 555,6 62 650,2

Riigiabi osakaal abi üldmahust ilma kriisi riigiabita (%) 82,8 80,6 -2,2pp

Vähese tähtsusega abi osakaal abi üldmahust ilma kriisi

riigiabita (%) 17,2 19,4 +2,2pp

Kriisi riigiabi (tuhat eurot) 4 565,9 4 099,3 466,6

Riigiabi koos kriisi riigiabiga (tuhat eurot) 340 731,1 381 531,4 40 800,3

KÕIK kokku (tuhat eurot) 410 471,3 472 654,9 62 183,6

Riigiabi osakaal abi üldmahust koos kriisi riigiabiga (%) 83,0 80,7 -2,3pp

Vähese tähtsusega abi osakaal abi üldmahust koos kriisi

riigiabiga (%) 17,0 19,3 +2,3pp

Ülevaate 2024. ja 2025. aasta riigiabi ja vähese tähtsusega abi mahtudest absoluutarvudest abi

andjate lõikes annab Lisa VIII.

Suurimateks abi andjateks 2025. aastal olid EIS, Kultuuriministeerium, Elering AS ja PRIA (vt

tabel 6).

Tabel 6. Suurimad abi andjad 2022-2025 (% riigiabi ja vähese tähtsusega abi kogumahust)

Riigiabi ja vähese

tähtsusega abi andja 2022 2023 2024 2025

EIS 20,4 19,8 ▼ 19,0 ▼ 26,5 ▲

Kultuuriministeerium 16,1 18,9 ▲ 19,2 ▲ 16,7 ▼

Elering AS 20,3 19,7 ▼ 19,9 ▲ 15,7 ▼

PRIA 14,3 17,4 ▲ 14,1 ▼ 13,7 ▼

21

5 RIIGIABI JA VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI MEETMED

FINANTSEERIMISALLIKATE LÕIKES

Läbipaistvuse huvides antakse tabelis 7 ülevaade riigiabi ja vähese tähtsusega abi meetmete

rahastamisest kõikide finantseerimisallikate lõikes.

Tabel 6. 2024. ja 2025. aastal antud riigiabi ja vähese tähtsusega abi kogumaht

finantseerimisallikate lõikes (tuhat eurot)

2024 2025

KOKKU

Eesti

vahendid

Välis-

vahendid KOKKU

Eesti

vahendid

Välis-

vahendid

1. Horisontaalne riigiabi

kokku sealhulgas 280 723,5 254 983,8 25 739,7 304 896,0 253 910,0 50 986,0

keskkonnakaitseabi 120 954,2 117 364,6 3 589,6 128 211,8 108 237,4 19 974,4

abi kultuuri edendamiseks

ja kultuuripärandi

säilitamiseks 111 883,1 105 581,5 6 301,6 104 502,5 102 923,5 1 579,0

teadus- ja

arendustegevusabi 33 368,9 21 152,4 12 216,5 38 935,3 25 990,0 12 945,3

spordi- ja

mitmeotstarbelisele vaba

aja veetmise taristule antav

abi 6 758,8 6 381,7 377,1 6 552,0 5 164,1 1 387,9

üleeuroopalist huvi

pakkuvate tähtsate

projektide elluviimine 3 338,7 3 338,7 0,0 6 015,4 6 015,4 0,0

kohalikule taristule antav

abi 2 372,9 1 059,5 1 313,4 18 081,4 5 473,7 12 607,7

abi VKEdele 889,6 55,3 834,3 393,7 6,8 386,9

Euroopa territoriaalse

koostöö jaoks antav abi 860,3 0,0 860,3 1 871,9 0,0 1 871,9

koolitusabi 233,1 13,5 219,6 235,4 46,9 188,5

tööhõiveabi 63,9 36,6 27,3 96,6 52,2 44,4

2. Regionaalabi 25 411,9 1 802,6 23 609,3 34 534,4 1 284,5 33 249,9

3. Sektoraalne riigiabi 22 591,2 17 150,0 5 441,2 31 376,7 15 727,4 15 649,3

põllumajandus 10 587,6 7 623,2 2 964,4 22 262,2 14 296,2 7 966,0

telekommunikatsioon 10 544,4 8 743,7 1 800,7 7 194,4 0,0 7 194,4

transport 1 459,2 783,1 676,1 1 920,1 1 431,2 488,9

kalandussektor 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0

4. Riigiabi üldist

majandushuvi pakkuvate

teenuste osutamiseks 7 438,6 7 438,6 0,0 6 625,0 6 625,0 0,0

Riigiabi kokku ilma

kriisiabita 336 165,2 281 375,0 54 790,2 377 432,1 277 546,9 99 885,2

COVID-19 riigiabi 3 166,7 1 500,0 1 666,7 0,0 0,0 0,0

TCF ja TCTF riigiabi 1 399,2 107,5 1 291,7 4 099,3 15,6 4 083,7

RIIGIABI KOKKU 340 731,1 282 982,5 57 748,6 381 531,4 277 562,5 103 968,9

Vähese tähtsusega abi 69 740,2 35 233,6 34 506,6 91 123,5 38 652,8 52 470,7

Riigiabi ja vähese

tähtsusega abi KOKKU 410 471,3 318 216,1 92 255,2 472 654,9 316 215,3 156 439,6

22

Välisvahendid hõlmavad Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,

Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi, Norra ja Euroopa

Majanduspiirkonna finantsmehhanismide vahendeid, Õiglase Ülemineku Fondi, Taaste- ja

vastupidavusrahastu ja REACT-EU vahendeid.

23

6 KOKKUVÕTE

2025. aastal oli Eestis ettevõtjatele antud abi kogumaht (riigiabi ja vähese tähtsusega abi

kokku) koos kriisi riigiabiga 472,6 mln eurot, millest riigiabi moodustas 80,7%. Võrreldes

2024. aastaga kasvas riigiabi ja vähese tähtsusega abi kogumaht 62,1 mln eurot.

Ilma kriisi riigiabita anti 2025. aastal riigiabi ja vähese tähtsusega abi 468,5 mln eurot.

Võrreldes 2024. aastaga kasvas see 62,6 miljoni euro võrra.

2025. aastal oli suurim abi andja EIS (26,5% abi kogumahust), kellele järgnesid

Kultuuriministeerium, PRIA ja Elering AS (vastavalt 16,8%, 15,7% ja 13,6% abi kogumahust).

Riigiabi

Koos kriisi riigiabiga kasvas riigiabi kogumaht Eestis 2025. aastal võrreldes 2024. aastaga 40,8

mln eurot, moodustades 381,5 mln eurot. Riigiabi osakaal SKP-s kasvas 0,06 protsendipunkti

võrra.

Koos kriisi riigiabiga anti riigiabi 2025. aastal järgmiselt:

- toetuse vormis riigiabi 346,9 mln ehk 90,9% riigiabi üldmahust; toetuste maht kasvas

võrreldes 2024. aastaga 42,6 mln eurot;

- maksuvabastuse ja maksusoodustuse vormis antud riigiabi summas 34,7 mln eurot ehk

9,1% riigiabi kogumahust;

- laenude, tagatiste ja aktsiakapitali suurendamise vormis (riskikapital) riigiabi ei antud.

Kriisi riigiabi anti ainult toetuste vormis summas 4,1 mln eurot.

Ilma kriisi riigiabita anti 2025. aastal riigiabi 41,3 mln eurot rohkem kui 2024. aastal. Abi maht

moodustas 377,4 mln eurot, millest anti:

- toetuse vormis riigiabi 342,8 mln eurot ehk 90,8% riigiabi üldmahust. Toetuste maht

kasvas võrreldes 2024. aastaga 41,5 mln eurot, toetuste osakaal kasvas ja moodustas

90,8% riigiabi üldmahust;

- maksuvabastuse ja maksusoodustuse vormis riigiabi summas 34,7 mln eurot, mis

moodustas 9,2% riigiabi kogumahust;

- laenude, tagatiste ja aktsiakapitali suurendamise vormis (riskikapital) riigiabi ei antud.

Vähese tähtsusega abi

Vähese tähtsusega abi kogumaht 2025. aastal kasvas ja moodustas kõikides sektorites kokku

91,1 mln eurot (2024. aastal 69,7 mln eurot). Analoogselt eelmiste aastatega moodustas 2025.

aastal suurima osa ehk 96,5% toetuse vormis antud vähese tähtsusega abi. Tagatise vormis

antud vähese tähtsusega abi summa kasvas, kuid osakaal jäi 2024. aasta tasemele (2,3% vähese

tähtsusega abi üldmahust). Vähese tähtsusega abi laenud mõnevõrra kasvasid ja moodustasid

2025. aastal 0,8 mln eurot ehk 0,9% üldisest vähese tähtsusega abi mahust. Maksusoodustuse

ja maksuvabastuse vormis antud vähese tähtsusega abi osakaal üldisest vähese tähtsusega abi

mahust kasvas kuni 0,3 %-ni, 2025. aastal anti abi summas 0,2 mln eurot.

24

Lisa I

2024. JA 2025. AASTAL ANTUD RIIGIABI KOGUMAHU JAOTUS ABI VORMIDE JÄRGI (tuhat eurot)

Abi eesmärgid Toetus

Maksuvabastus ja

maksusoodustus Laen Riskikapital KOKKU

2024 2025 2024 2025 2024 2025 2024 2025 2024 2025

1. Horisontaalne riigiabi,

sh: 246 577,9 271 288,9 33 657,8 33 607,1 487,8 0,0 280 723,5 304 896,0

keskkonnakaitseabi 87 296,4 94 604,7 33 657,8 33 607,1 120 954,2 128 211,8

abi kultuuri edendamiseks

ja kultuuripärandi

säilitamiseks*

111 883,1 104 502,5 111 883,1 104 502,5

teadus-ja

arendustegevusabi 33 368,9 38 935,3 33 368,9 38 935,3

spordi- ja

mitmeotstarbelisele vaba

aja veetmise taristule

antav abi

6 758,8 6 552,0 6 758,8 6 552,0

üleeuroopalist huvi

pakkuvate tähtsate

projektide elluviimine

3 338,7 6 015,4 3 338,7 6 015,4

kohalikule taristule antav

abi 2 372,9 18 081,4 2 372,9 18 081,4

abi VKEdele 401,8 393,7 487,8 0,0 889,6 393,7

Euroopa territoriaalse

koostöö jaoks antav abi 860,3 1 871,9 860,3 1 871,9

Koolitusabi 233,1 235,4 233,1 235,4

Tööhõiveabi 63,9 96,6 63,9 96,6

2. Regionaalabi 25 411,9 34 534,4 25 411,9 34 534,4

3. Sektoraalne riigiabi, sh: 21 808,1 30 315,5 783,1 1 061,2 22 591,2 31 376,7

25

põllumajandussektor 10 587,6 22 262,2 10 587,6 22 262,2

telekommunikatsioonid

(lairiba taristu) 10 544,4 7 194,4 10 544,4 7 194,4

transpordisektor 676,1 858,9 783,1 1 061,2 1 459,2 1 920,1

4. Riigiabi üldist

majandushuvi pakkuvate

teenuste osutamiseks

7 438,6 6 625,0 7 438,6 6 625,0

KOKKU kriisiabita 301 236,5 342 763,8 34 440,9 34 668,3 0,0 0,0 487,8 0,0 336 165,2 377 432,1

Osakaal (%) 89,6 90,8 10,2 9,2 0,0 0,0 0,1 0,0 100,0 100,0

5. Kriisi riigiabi, sh: 3 065,9 4 099,3 1 500,0 0,0 4 565,9 4 099,3

COVID-19 riigiabi 1 666,7 0,0 1 500,0** 0,0 3 166,7 0,0

TCF riigiabi 1 399,2 4 099,3 1 399,2 4 099,3

Osakaal (%) 67,1 32,9 100

KOKKU 304 302,4 346 863,1 34 440,9 34 668,3 1 500,0 0,0 487,8 0,0 340 731,1 381 531,4

Osakaal (%) 89,3 90,9 10,1 9,1 0,4 0,0 0,1 0,0 100,0 100,0

* sisaldab toetuste all ka riigiabi, mida antakse rahvusvahelise näituse omanikule tekitatud kahju hüvitamiseks grupierandi alusel.

** COVID-19 laenude nominaalsumma.

26

Lisa II

2024. JA 2025. AASTAL ANTUD HORISONTAALNE RIIGIABI JA REGIONAALABI

(tuhat eurot)

HORISONTAALNE RIIGIABI

Abi andja / Abimeede-eesmärk 2024 2025

Teadus- ja arendustegevusabi

Kaitseministeerium 903,1 1 173,4

Kaitsetööstuse arendustegevuse toetamise põhimõtted ja kord -2024

(SA.114913) 537,7 165,7

Kaitsetööstuse arendustegevuse toetamise põhimõtted ja kord - 3

(pikendamine) (SA.60668) 365,4 196,4

Kaitsetööstuse arendustegevuse toetamise põhimõtted ja kord – 2025

(SA.119190) 0,0 811,3

EIS 31 545,5 35 766,3

Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede (SA.44471) 12,7 0,0

Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede (pikendamine) (SA.61270) 662,5 0,0

Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede (muutmine 2022) (SA.102597) 256,8 0,0

Ettevõtte arenguprogrammi toetus 2024-2027 (SA.113071) 31,6 1 318,7

Eesti – Norra koostööprogramm „GREEN ICT“- põhiskeem (SA.56424) 246,6 0,0

Eesti – Norra koostööprogramm „GREEN ICT“- põhiskeem (pikendamine

kuni 31.12.2021) (SA.61264) 577,4 0,0

Eesti – Norra koostööprogramm „GREEN ICT“- väikeprojektid (kuni

31.12.2023) (SA.101709) 178,6 0,0

Eesti - Norra koostööprogramm „Green ICT“ täiendavate tegevuste voor

(SA.104328) 1 211,6 0,0

Ettevõtjate rakendusuuringute ja tootearenduse toetamine (RUP) (SA.61698) 2 325,5 0,0

Ettevõtete digipöörde toetus (SA.104208) 2 976,0 1 664,7

Ettevõtete digipöörde toetus (pikendamine kuni 31.12.2026) (SA.111429) 498,4 2 661,8

Ettevõtja rakendusuuringute toetus (SA.102713) 13 351,5 7 185,6

Ettevõtja rakendusuuringute toetus (alates 02.06.23) (SA.107952) 4 600,6 4 753,7

Ettevõtja rakendusuuringute toetus (2024 muutmine) (SA.113067) 598,2 11 398,4

Ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonialase

rahvusvahelise koostöö toetamine (muudatus 02.02.2024) (SA.113100) 25,3 942,8

E-veoselehe teenusearenduse toetus (SA.103164) 163,6 0,0

Ida-Virumaa ettevõtjate teadusmahukate tegevuste toetus (SA.108472) 40,9 523,9

Ida-Viru ettevõtjate teadmusmahukate tegevuste toetus (2023 muutmine)

(SA.111325) 0,0 498,9

Ida-Virumaa väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate investeeringute toetus

(SA.108470) 21,0 26,7

Klastrite arendamise toetus 2014-2020 (SA.42027) 272,7 0,0

Küberturvalisuse taseme kaardistamise ja arendamise toetus (SA.106808) 39,6 177,0

Loomeettevõtjatele tugiteenuste pakkumise, nende arenguplaanide

elluviimise ja ekspordivõimekuse kasvu toetus (SA.108806) 0,0 28,7

Perioodi 2014–2020 ettevõtja tootearenduse toetus 2021 (SA.63702) 432,4 0,0

Perioodi 2014–2020 ettevõtja tootearenduse toetus (SA.107558) 1 607,2 3 857,1

Reaalajamajanduse lahenduste piloteerimise toetusmeede (SA.107559) 224,8 219,0

27

Taastekava tootmisettevõtja ärimudeli muutmise toetus (muutmine 2024)

(SA.113074) 51,9 162,8

Tehnoloogia arenduskeskuste toetus 2014 - 2020 (SA.39872) 631,9 0,0

Toetus ettevõtjate toote, teenuse ja protsessiarenduse alaseks

rahvusvaheliseks koostööks (pikendamine) (SA.61268) 399,0 201,2

Turismisektori kesksete digilahenduste toetus (SA.101255) 89,5 0,0

Väike- ja keskmise suurusega ettevõtja arenguprogrammi toetus (SA.109846) 17,7 139,0

Väikese ja keskmise suurusega ettevõtja arenguprogrammi toetus (muutmine

2025) (SA.118047) 0,0 6,3

ETAG 0,0 28,6

T&A rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine rahvusvahelise teadmiste

turuga (SA.110520) 0,0 28,6

RTK 222,3 1 444,5

Ehituse e-HÜPE toetuse andmise tingimused ja kord (SA.104581) 152,1 0,0

„Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine“ elluviimiseks toetuse andmise

tingimused ja kord (SA.107913) 0,0 91,1

Toetuse andmise tingimused ja kord meetmes „Atraktiivne piirkondlik

ettevõtlus- ja elukeskkond” (SA.106764) 70,2 1 336,2

Toetus tegevuse „Personaalmeditsiini tippkeskus“ elluviimiseks Tartu

Ülikooli Kliinikum (SA.115419) 0,0 17,2

PRIA 0,0 511,1

Bioressursside väärindamise investeeringutoetus (GBER) (SA.104206) 0,0 511,1

Tallinna Tehnikaülikool 698,0 11,4

AI & Robotics Estonia (EDIH) projekt "AIRE" (SA.112307) 698,0 11,4

Kokku teadus- ja arendustegevusabi 33 368,9 38 935,3

Keskkonnakaitseabi

KLIM484 392,3 1 288,0

Elektri soodusaktsiisimäär elektrointensiivsetele ettevõtetele (SA.112269) 336,1 571,0

Maagaasi soodusaktsiisimäär intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjatele

(SA.112270) 696,0 717,0

Kaevandamisluba omavale ettevõtjale eriotstarbelise diislikütuse kasutamise

lubamine (pikendamine kuni 30.04.2024 ja osakaalu suurendamine)

(SA.112343)

3 360,2 0,0

EIS 0,0 410,4

Ettevõtja varustuskindluse toetus (SA.118048) 0,0 410,4

Elering AS 80 785,0 73 311,2

Alla 50 kW võimsusega tootmisseadmetega elektrienergia tootmise

tegevustoetus (SA.111415) 21 043,7 18 493,6

Toetuskava SA.36023(2014/NN) elektrienergia tootmiseks taastuvenergia

allikatest ja tõhusal koostootmisel muutmine ja SA.47354(2017/NN) 57 633,8 54 011,5

Support scheme for electricity produced from renewable sources in Estonia

(SA.55453) 37,8 806,1

Biometaanituru arendamise toetamine (SA.49198) 1 254,2 0,0

Biometaanituru arendamise toetamine (pikendamine) (SA.59787) 815,5 0,0

KIK 6 511,4 20 219,2

48 Alates 2023. aastast on meetmete rakendajaks Kliimaministeerium MKMi asemel.

28

Biometaani tootmise ja kasutamise suurendamise investeeringutoetus

(SA.114442) 0,0 6 663,8

Elektribusside transpordisektoris kasutuselevõtu toetamise tingimused ja

kord (SA.63155) 2 400, 0 0,0

Energiasalvestuse pilootprojektide arendamine (SA.105398) 87,2 1 132,9

Energiasalvestuse pilootprojektide arendamine - pikendamine kuni 2026

(SA.111733) 0,0 309,0

Jäätmete ringlussevõtu ja korduskasutuseks ettevalmistamise toetamine

(SA.41622) 122,1 0,0

Kaugküttesüsteemide investeeringute toetamise tingimused (SA.44282) 473,1 0,0

Kaugküttesüsteemide investeeringute toetus (SA.109351) 2 794,3 8 610,8

Keskkonnaprogrammist grupierandiga hõlmatud riigiabi andmise tingimused

(pikendamine kuni 31.12.2023) (SA.101559) 75,6 93,7

Põlevkivitööstuse reostuspärandi ohutustamine Ida-Virumaal (SA.113623) 0,0 2 432,6

Rohevesiniku kasutuselevõtt ühistranspordisektoris (SA.64146) 446,2 495,6

Rohevesiniku kasutuselevõtt transpordisektoris ja keemiatööstuse

lähteainena (SA.108837) 0,0 480,8

Tööstusettevõtete ressursitõhusate rohetehnoloogiate edendamine

(SA.104052) 112,9 0,0

PRIA 29 265,5 32 983,0

Bioressursside väärindamise investeeringutoetus (GBER) (SA.104206) 0,0 663,9

Erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustus kalapüügitoodete tootjatele

(SA. 112262) 191,0 182,4

Erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustus põllumajandussektoris

(pikendamine 2023/1) (SA.105932) 5 857,7 0,0

Erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustus põllumajandussektoris49

(pikendamine 2024) (SA.113970)

23 216,8 32 136,7

Kokku keskkonnakaitseabi 120 954,2 128 211,8

Abi VKEdele

KIK 32,4 0,0

Keskkonnaprogrammist grupierandiga hõlmatud riigiabi andmise tingimused

(pikendamine kuni 31.12.2023) (SA.101559) 32,4 0,0

RTK 30,0 0,0

Estonia-Russia Cross-Border Cooperation Programme 2014-2020 (call for

proposals, GBER 2) (SA.105774) 30,0 0,0

EIS 827,2 393,7

Digitaliseerimise teekaardi toetus (2023. a SA.62031, 2024 a. SA.113209) 76,4 195,3

Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede (pikendamine) (SA.61270) 15,8 0,0

Ettevõtte arenguprogrammi toetus 2024-2027 (SA.113071) 0,0 14,6

Ettevõtete digipöörde toetus (SA.104208) 100,7 50,0

Ettevõtete digipöörde toetus (pikendamine kuni 31.12.2026) (SA.111429) 12,4 51,8

E-veoselehe teenusearenduse toetus (SA.103164) 52,0 0,0

Küberturvalisuse taseme kaardistamise ja arendamise toetus (SA.106808) 45,8 13,6

Riskifinantseerimisabi - varajase faasi fondifondi loomine riskikapitali

pakkumiseks (EstFund) (2024 a. SA.111153 ) 487,8 0,0

49 Abi elemendi arvutab PRIA MTA poolt esitatud andmete (ostetud kütuse kogused) alusel.

29

Taastekava tootmisettevõtja ärimudeli muutmise toetus (SA.105149) 6,7 0,0

Taastekava tootmisettevõtja ärimudeli muutmise toetus (muutmine 2024)

(SA.113074) 29,6 68,4

Kokku abi VKEdele 889,6 393,7

Euroopa territoriaalse koostöö jaoks antav abi

RTK 860,3 1871,9

(Interreg VI-A) EE-LV - Estonia-Latvia (GBER2) (SA.105775) 860,3 1867,1

(Interreg VI-A) EE-LV - Estonia-Latvia (muutmine ja pikendamine kuni

31.12.2026) (SA.112161) 0,0 4,8

Kokku Euroopa territoriaalse koostöö jaoks antav abi 860,3 1871,9

Tööhõiveabi

Töötukassa 63,9 96,6

Tööhõiveprogramm 2021-2023 (SA.60665) 1,7 0,0

Tööhõiveprogramm 2024-2029 (SA.109966) 34,9 52,2

Noortele tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi mõjudest taastumiseks

(SA.102473) 2,6 0,0

Noortele tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi mõjudest taastumiseks

(pikendamine) (SA.111154) 24,7 44,4

Kokku tööhõiveabi 63,9 96,6

Koolitusabi

Töötukassa 9,5 46,4

Tööhõiveprogramm 2021-2023 (SA.60665) 2,4 0,0

Tööhõiveprogramm 2024-2029 (SA.109966) 7,1 46,4

EIS 223,5 189,0

Ettevõtete digipöörde toetus (SA.104208) 158,9 99,6

Ettevõtete digipöörde toetus (pikendamine kuni 31.12.2026) (SA.111429) 16,5 69,1

Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede (pikendamine) (SA.61270) 34,7 0,0

Ettevõtte arenguprogrammi toetus 2024-2027 (SA.113071) 0,0 16,9

Küberturvalisuse taseme kaardistamise ja arendamise toetus (SA.106808) 8,0 1,0

Taastekava tootmisettevõtja ärimudeli muutmise toetus (muutmine 2024)

(SA.113074) 1,2 1,5

Tehnoloogia arenduskeskuste toetamine (SA.39872) 4,2 0,0

Väikese ja keskmise suurusega ettevõtja arenguprogrammi toetus

(SA.109846) 0,0 0,9

PRIA 0,1 0,0

Teadmussiirde pikaajalised programmid (2023. a SA.61623, 2024. a

SA.112265) 0,1 0,0

Kokku koolitusabi 233,1 235,4

Abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks

SA Eesti Filmi Instituut 8 686,9 12 178,3

Film Estonia toetuskava (pikendamine) (SA.60448) 1 624,2 20,5

Film Estonia toetuskava - 2024 (SA.110888) 877,7 5 029,4

Film Estonia toetuskava 2025-2026 (SA.117133) 0,0 209,7

Filmikunsti arendamise, tootmise ja levitamise toetamise tingimused ja kord

(SA.52911) 8,5 1,5

Filmikunsti arendamise, tootmise ja levitamise toetamise tingimused ja kord

(muutmine 2021) SA.61874) 1 384,0 195,3

30

Filmikunsti arendamise, tootmise ja levitamise toetamise tingimused ja kord

(muutmine 2023) (SA.109967) 4 792,5 6 721,9

Eesti Kultuurkapital 15 404,6 14 573,9

Kultuurkapitali toetused kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi

säilitamiseks, sh audiovisuaalsete teoste loomiseks (pikendamine)

(SA.60373)

632,0 0,0

Kultuurkapitali toetused kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi

säilitamiseks, sh audiovisuaalsete teoste loomiseks (pikendamine kuni

31.12.2026) (SA.111525)

14 772,6 14 573,9

Kultuuriministeerium 72 602,0 73 664,3

Eesti kultuuri rahvusvahelistumise ja tutvustamise toetamise tingimused ja

kord (2023. a SA.61727, 2024. a SA.113133) 735,0 545,7

Kultuuri edendamise ja kultuuripärandi säilitamise abikava (SA.61723) 48 800,8 0,0

Kultuuri edendamise ja kultuuripärandi säilitamise abikava (pikendamine

2024-2026) (SA.113186) 2 328,5 52 892,6

Muusikakollektiivide ja kontserdikorraldajate toetamise tingimused ja kord

(2023 a. SA.61728, 2024 a. SA.113130) 243,0 315,0

Muusikafestivalide ja suursündmuste toetamise tingimused ja kord (2023 a.

SA.61726, 2024 a. SA.113135) 283,4 367,2

Rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamise kord

ja loetelu riskidest, mida näituse kahjuhüvitis ei kata (2023. a SA.61725,

2024. a SA.113136) )

43,9 183,1

Riigieelarvest etendusasutuste toetamise tingimused ja kord (SA.113134) 20 167,4 19 360,7

EIS 1 246,9 866,7

Perioodi 20021-2027 rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetus(SA.107560)

498,2 633,0

Rahvusvahelise pereturismi atraktsiooni toetus (SA.45890) 312,3 0,0

Suurkontsertide sihtfinantseerimise programm (pikendamine kuni

31.12.2026 (SA.111423) 436,4 233,7

Muinsuskaitseamet 716,8 701,4

Muuseumiprojektide toetamise tingimused ja kord (SA.112135) 279,0 701,4

Riigieelarvest muuseumide tegevustoetuse taotlemise, taotleja hindamise ja

toetuse määramise tingimused ja kord (Muinsuskaitseamet) (SA.112156) 437,8 0,0

PRIA 1 302,4 520,7

Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetus

(pikendamine) (SA.61666) 1 302,4 520,7

RTK 5 114,3 503,4

Avatud taotlusvooru „Muinsuskaitsealad ajaloolistes linnakeskustes“

elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord (SA.58682) 2 355,5 0,0

Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetus

(SA.41188) 357,6 0,0

Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetus

(pikendamine) (SA.61163) 409,4 0,0

Toetuse andmise tingimused ja kord meetmes „Atraktiivne piirkondlik

ettevõtlus- ja elukeskkond” (SA.106764) 107,3 503,4

Estonia-Russia Cross-Border Cooperation Programme 2014-2020 (GBER)

(SA.45232) 1 606,5 0,0

Estonia-Russia Cross-Border Cooperation Programme 2014-2020 (GBER)

(pikendamine) (SA.63267) 278,0 0,0

31

Sihtasutus Tartu 2024 5 316,3 0,0

Tartu 2024 põhiprogrammi esimese osa toetus (SA.100649) 2 249,6 0,0

Tartu 2024 kuraatori projekti toetus (SA.107356) 1 233,2 0,0

Tartu 2024 põhiprogrammi teise ja kolmanda osa toetus (SA.107357) 1 833,5 0,0

Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet 1 493,0 1 493,8

Kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antava toetuse

abikava TKSA (SA.61469) 102,5 0,0

Kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antava toetuse

abikava TKSA (2) (SA.111252) 1 390,5 1 493,8

Kokku abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks 111 883,2 104 502,5

Abi spordi ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule

Kultuuriministeerium 6 133,0 4 974,1

Spordi- ja mitmeotstarbelise vaba aja veetmise taristu arendamise abikava

(pikendamine) (SA.61731) 4 163,8 0,0

Spordi- ja mitmeotstarbelise vaba aja veetmise taristu arendamise abikava

(pikendamine 2024-2026) (SA.113185) 1 969,2 4 974,1

RTK 435,8 1 387,9

Kättesaadavate kvaliteetsete avalike teenuste toetuse andmise tingimused ja

kord (SA.107144) 112,8 504,5

Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede (muutmine ja

pikendamine kuni 31.12.2023) (SA.103850) 58,7 0,0

Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetus

(SA.41188) 168,3 0,0

Toetuse andmise tingimused ja kord meetmes „Atraktiivne piirkondlik

ettevõtlus- ja elukeskkond” (SA.106764) 0,0 731,9

Toetuse andmise tingimused ning kord toetusskeemis „Piirkondlike

algatuste toetus õiglaseks üleminekuks” (artikkel 55 lisamine) (SA.114613) 96,0 151,5

Tartu Linnavalitsus 190,0 190,0

Toetus OÜle Lõuna Jää (SA.106673) 190,0 0,0

Toetuse OÜle Lõuna Jää (2025-2029) (SA.118457) 0,0 190,0

Kokku abi spordi ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule 6 758,8 6 552,0

Kohalikule taristule antav abi

EIS 723,6 12 541,6

Jõhvi digi- ja multimeediainkubaatori rajamine (uus 28.04.2025)

(SA.119119) 0,0 568,2

Jõhvi loometööstuse inkubaatori rajamine (SA.116430) 0,0 4 759,6

Kohaliku omavalitsuse üksuse elamufondi arendamiseks juhtumipõhine

investeeringutoetus - GBER kuni 31.12.2026 (SA.115691) 0,0 2 450,2

Narva tööstusinkubaatori rajamine (SA.114205) 723,6 4 763,6

KIK 1 023,5 2 933,9

Rohevesiniku kasutuselevõtt ühistranspordisektoris (SA.64146) 1 023,5 2 933,9

RTK 625,8 2 605,9

Estonia-Russia Cross-Border Cooperation Programme 2014-2020

(SA.45232 ja SA.105774) 415,6 0,0

Maakonna arengustrateegia elluviimise toetuste tingimused ja kord

(pikendamine kuni 31.12.2026) (SA.111844) 0,0 89,6

Toetuse andmise tingimused ja kord meetmes „Atraktiivne piirkondlik

ettevõtlus- ja elukeskkond” (SA.106764) 210,2 2 516,3

32

Kokku kohalikule taristule antav abi 2 372,9 18 081,4

Üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide elluviimine (IPCEI projektid)

EIS 3 338,7 6 015,4

Important Project of Common European Interest on Hydrogen Technology

(Hy2Tech) (SA.64646) 3 338,7 5 109,3

Important Project of Common European Interest on Hydrogen on Mobility

& Transport (IPCEI ‘Hy2Move’) (Skeleton) (SA.104442) 0,0 906,1

Kokku IPCEI projektid 3 338,7 6 015,4

KOKKU horisontaalne riigiabi 280 723,5 304 896,0

REGIONAALABI

Abi andja - Abikava/eesmärk 2024 2025

EIS 11 549,8 22 304,2

Eesti - Norra koostööprogramm „Green ICT“, põhiskeem (pikendamine kuni

31.12.2021) (SA.61284) 487,9 0,0

Ettevõtete digipöörde toetus (SA.104208) 2 493,7 1 273,5

Ettevõtete digipöörde toetus (pikendamine kuni 31.12.2026) (SA.111429) 217,3 3 058,8

Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus (SA.103731) 6 172,3 4 015,1

Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus (pikendamine) (SA.111318) 363,3 10 835,3

Ida-Viru ettevõtjate teadmusmahukate tegevuste toetus (SA.108472) 0,0 276,8

Ida-Virumaa väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate investeeringute toetus

(SA.108470) 71,5 0,0

Ida-Virumaa väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate investeeringute toetus

(2023 muutmine) (SA.111321) 690,4 2 303,3

Suurinvestori toetus (muutmine 29.04.2022) (SA.102901) 947,5 0,0

Suurinvestori toetus (muutmine 2024) (SA.113407) 24,9 198,8

Taastekava tootmisettevõtja ärimudeli muutmise toetus (muutmine 2024)

(SA.113074) 0,0 342,6

Turismisektori tootearenduse toetus 81,0 0,0

KIK 7 847,90 3 197,1

Ettevõtete ressursitõhususe investeeringute toetus perioodil 2021–2027

(SA.113686) 65,5 1 800,3

Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnikasse;

ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-rakenduste toetamine -2

(SA.52158)

40,0 0,0

Keskkonnaprogrammist grupierandiga hõlmatud riigiabi andmise tingimused

(pikendamine kuni 31.12.2023) (SA.101559) 0,0 175,8

Tööstusettevõtete ressursitõhusate rohetehnoloogiate edendamine

(SA.104052) 7 237,5 557,4

Tööstusettevõtete ressursitõhusate rohetehnoloogiate edendamine –

pikendamine (SA.112260) 504,9 663,6

PRIA 5 962,7 9 033,1

Bioressursside väärindamise investeeringutoetus (GBER/pikendamine)

(SA.108390) 139,3 323,8

Bioressursside väärindamise investeeringutoetus (GBER) ( SA.104206) 0,0 1 316,3

33

MAK 2014-2020 meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse

liigi „Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks”

raames antav põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise

investeeringutoetus suurprojektide elluviimiseks (SA.46219)

1 716,7 1 970,0

MAK 2014-2020 meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse

liigi „Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks”

raames antav keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate

põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse

muutmine (SA.64460)

317,1 160,0

MAK 2014-2020 meetme 4.2.2 „Investeeringud materiaalsesse varasse”

tegevuse liigi „Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja

turustamiseks” raames antav keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate

põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus

(muutmine ja pikendamine) (SA.103858)

648,5 648,3

Keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate põllumajandustoodete

töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse (meede 4.2.2) muutmine ja

pikendamine kuni 31.12.2024 (SA.107608)

191,5 768,3

MAK 2014-2020 meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse

liigi „Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks”

raames antava tunnustatud tootjarühma põllumajandustoodete töötlemise ja

turustamise investeeringutoetus (3) (SA. 51969)

680,9 0,0

MAK 2014-2020 meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse

liigi „Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks”

raames antava tunnustatud tootjarühma põllumajandustoodete töötlemise ja

turustamise investeeringutoetus (pikendamine) (SA.61669)

48,8 0,0

MAK 2014-2020 meetme 4.2.3 „Investeeringud materiaalsesse varasse”

tegevuse liigi „Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja

turustamiseks” raames antava tunnustatud tootjarühma põllumajandustoodete

töötlemise ja turustamise investeeringutoetus (muutmine ja pikendamine)

(SA.103860)

8,9 1 982,0

MAK 2014-2020 meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse

liigi „Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks”

raames antav mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise

ning turustamise investeeringutoetus (4) (SA.54233)

7,2 0,0

MAK 2014-2020 meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse

liigi „Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks”

raames antav mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise

ning turustamise investeeringutoetus (SA.61667)

679,2 0,0

MAK 2014-2020 meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse

liigi „Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks”

raames antav mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise

ning turustamise investeeringutoetus (SA.64135)

278,2 17,2

MAK 2014-2020 meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse

liigi „Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks”

raames antav mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning

turustamise investeeringutoetus (muutmine regionaalabi osas) (SA.102907)

364,2 140,5

MAK 2014-2020 meetme 4.2.1 „Investeeringud materiaalsesse varasse”

tegevuse liigi „Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja

turustamiseks” raames antav mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete

882,2 1 078,7

34

töötlemise ning turustamise investeeringutoetus (muutmine ja pikendamine

kuni 31.12.2024) (SA.107609)

Perioodi 2023-2027 bioressursside väärindamise investeeringutoetus

(SA.116882) 0,0 0,5

Tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud tootjarühma

põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus

(meede 4,2,3) muutmine ja pikendamine kuni 31.12.2024 (SA.107611)

0,0 627,5

RTK 51,5 0,0

Toetuse andmise tingimused tegevuseks „Ida-Virumaa tööstusinvesteeringute

toetamine” (SF) (regionaalabi pikendamine kuni 31.12.2023) (SA.101688) 51,5 0,0

KOKKU regionaalabi 25 411,9 34 534,4

35

Lisa III

2024. JA 2025. AASTAL ANTUD SEKTORAALNE RIIGIABI (tuhat eurot)

Abi andja Abimeede/eesmärk 2024 2025

Põllumajandussektor

KIK 165,0 815,8 Väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala asuvate

erametsaalade looduskaitseliste piirangute

hüvitamise toetus (SA.103786)

165,0 325,9

Perioodi 2023–2027 erametsade

kliimamuutustega kohanemise

investeeringutoetus (SA.120554)

0,0 489,9

PRIA

8 777,7 10 160,2

781,3

Põllumajandusloomade aretustoetus

(SA.106583) 4 482,7 3 014

Põllumajandustootja asendamise toetus (2024. a

SA.102812 ja SA.118367, 2025. a SA.118367) 508,1 562,9

Turuarendustoetus (SA.112306) 27,2 11,9

Perioodi 2023–2027 erametsade

kliimamuutustega kohanemise

investeeringutoetus (SA.110939)

237,4 483,1

Perioodi 2023–2027 Natura 2000 erametsades

elurikkuse soodustamise toetus (SA.106049) 2 490,3 2 578,2

Perioodi 2023–2027 nõuandeteenuse osutamise

toetus (SA.113484) 39,9 0,0

MAK 2014-2020 meetme 8 „Metsaala arengu ja

metsade elujõulisuse parandamise

investeeringutoetus“ (SA.103606)

738,6 379,3

MAK 2014–2020 meetme 1 „Teadmussiirde

pikaajalised programmid“ (SA.48817) 0,7 0,0

MAK 2014–2020 meetme 2.1

„Nõustamisteenuse toetamine“ metsanduse

valdkonnas (SA.41636)

5,9 0,0

RRF – Investment support for bio-resource

valorisation 2025 (SA.118314) 0,0 2 491,3

Exceptional investment support to farmers for

the prevention of foot-and-mouth disease

(SA.119263)

0,0 639,2

LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023–

2027 rakendamine (SA.108426) 246,9 0,0

REM Abi hukkunud põllumajandusloomade korjuste

hävitamise ja kokkuveokulude katmiseks (2024.

a SA.111756, 2025 a. SA.117036)

799,3 669,9

PTA Loomatauditõrjega tekkinud kulude ja kahju

hüvitamine VKE-dele (SA.107293) 845,6 10 616,3

Kokku põllumajandussektor 10 587,6 22 262,2

Transpordisektor

36

KLIM Sadamatesse kaldaelektritaristu rajamine ja

olemasolevate kaldaelektrirajatiste täiustamine -

AS Saarte Liinid

0,0 370,0

Transpordiamet State aid in favour of maritime transport

(SA.53469) 783,1 1 061,2

RTK Toetus AS-le Saarte Liinid (SA.109452) 676,1 488,9

Kokku transpordisektor 1 459,21 920,1

Telekommunikatsioon

TTJA Järgmise põlvkonna elektroonilise side

juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu

rajamise toetusmeede (SA.51475)

8 743,7 0,0

RTK Väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side

juurdepääsuvõrgu rajamise toetusmeede

(SA.103034)

1 800,7 7 194,4

Kokku telekommunikatsioon 10 544,4 7 194,4

KOKKU sektoraalne riigiabi 22 591,2 31 376,7

37

Lisa IV

2024. JA 2025. AASTAL ANTUD RIIGIABI ÜLDIST MAJANDUSHUVI

PAKKUVATE TEENUSTE OSUTAMISEKS (tuhat eurot)

Abi andja Abimeede/eesmärk 2024 2025

KIK KKP veemajanduse SGEI 3 366,0 2 665,4

KLIM Väikelennujaamade dotatsioon 2 300,0 2 048,3

REM Postiteenused - hüvitis perioodiliste väljaannete edastamise

eest 1 772,6 1 511,3

Tartu

Linnavalitsus

Tallinna Lennujaam AS-le toetuse andmine 2025. aastaks 0,0 400,0

KOKKU riigiabi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks 7 438,6 6 625,0

38

Lisa V

2024. JA 2025. AASTAL ANTUD COVID-19 RIIGIABI (tuhat eurot)

Abi andja Abimeede 2024 2025

EIS 3 166,7 0,0

COVID-19: Support for industrial research and

experimental development (TF section 3.1 and 3.6)

(SA.59278)

1 581,4 0,0

COVID-19 laen Ajutise Raamistiku jaotise 3.3

alusel (SA.56804)

1 500,0 0,0

COVID-19: Amendments to SA.59278 „Support

for industrial research and experimental

development (TF section 3.1 and 3.6) (SA.62690)

62,0 0,0

COVID-19 Estonian aid schemes under TF 3.1 –

grants (Turismiettevõtete uue ärimudeli

rakendamise toetamise väikeprojektid) (SA.57014)

23,3 0,0

Kokku COVID-19 riigiabi 3 166,7 0,0

39

Lisa VI

2024. JA 2025. AASTAL ANTUD TCF JA TCTF RIIGIABI (tuhat eurot)

Abi andja Abimeede 2024 2025

PRIA 717,0 103,8

TCF: Support for investments in the food industry

to ensure security of energy supply (SA.

SA.103936)

367,4 44,5

TCTF: Support for investments in the food

industry to ensure security of energy supply 2023

(SA.108671)

349,6 59,3

EIS 682,2 3 995,5

TCTF-RRF: Support for investments to ensure

security of energy supply (EBIA) (SA,109165)

478,8 1 409,1

TCTF-RRF: Prolongation of and amendments to

the scheme SA.109165 (SA.110542)

203,4 2 586,4

Kokku TCF ja TCTF riigiabi 1 399,2 4 099,3

40

Lisa VII

2024. JA 2025. AASTAL ANTUD VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI (tuhat eurot)

Abi andja / Abimeede/eesmärk 2024 2025

Horisontaalne vähese tähtsusega abi

Justiitsministeerium 15,3 15,3

Toetus Sihtasutusele Iuridicum 15,3 15,3

Kaitseministeerium 82,2 0,0

Toetus Euroopa kaitsefondi projektide kaasfinantseerimiseks (üksikabi juhtumid) 82,2 0,0

Kliimaministeerium 0,1 4,9

LIFE programmi projekti oma osaluse katmine (OÜ Gravitas Consult) 0,0 4,9

Saastetasu asendamise vähese tähtsusega abikavad 0,1 0,0

Kultuuriministeerium 265,8 502,7

Euroopa Liidu programmi „Loov Euroopa” kultuuri alaprogrammi projektides

osalevate Eesti kultuuriinstitutsioonide toetamise tingimused ja kord 0,0 55,9

Helilooming ja muusikaalased väljaanded 150,8 182,1

Rahvusvaheliste etenduskunstide festivalide toetus 0,0 104,0

Rahvusvaheliste spordisündmuste läbiviimine Eestis 0,0 15,5

Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamine 115,0 145,2

MKM 23,0 14,5

Sihtotstarbeline toetus e-valitsemise konverentsi "e-Governance Conference"

korraldamiseks 15,0 0,0

2024 - sihtotstarbeline toetus projekti "Tuleviku loojad" korraldamiseks 8,0 0,0

Riigivara tasuta ja alla hariliku väärtuse võõrandamine Saaremaa Vallavalitsusele

(Laumapõllu) 0,0 14,5

Rahandusministeerium 133,4 0,0

Makromudeli arendamise sihttoetuse tegevustoetus 98,9 0,0

Riigivara alla hariliku väärtuse võõrandamine Ruhnu vallale 34,5 0,0

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 338,5 48,0

Riigivara mitterahalise sissemaksena üleandmine Sihtasutusele Ida-Viru

Investeeringute Agentuur 223,0 0,0

Riigivara alla hariliku väärtuse võõrandamine (Kivi tn, Männi põik ja Kivi põik

piirkonna elamukvartal) Mulgi Vallavalitsusele 78,2 0,0

Riigivara alla hariliku väärtuse võõrandamine (Välja tn 1a, Välja tn 2b) Väike-

Maarja Vallavalitsusele 23,2 0,0

Riigivara alla hariliku väärtuse võõrandamine (Aia tn 2, Tallinna tn 18a, Tallinna

tn 16b, Välja tn 4) Põhja-Sakala Vallavalitsusele 14,1 0,0

Toetusraha kasutamise leping (EPKK) 0,0 30,0

Sihtasutus Pokumaa tegevuse toetamine 0,0 18,0

Siseministeerium 0,0 30,9

Toetu Sihtasutusele Rohetiiger 0,0 20,0

Toetus Sihtasutus Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioonile 0,0 30,0

Välisministeerium 29,80 52,7

Ekspordi edendamise abi 0,0 52,7

Riigieelarveline eraldis SA-le Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus 29,8 0,0

EIS 24 753,5 42 852,4

Eesti-Norra koostööprogramm 2014-2021 7,3 0,0

Eesti-Norra koostööprogramm 2014-2021 -põhiskeem 240,5 0,0

41

Eesti turismivaldkonna elavdamine ja taaskäivitamine 954,9 1 051,2

Ettevõtlusteadlikkuse arendamine 26,0 0,0

Ettevõtlus ja innovatsiooniteadlikkuse kasvatamine 3 549,9 1 959,9

Ettevõtete digipöörde toetus

2 048,8 6 454,8

Ettevõtete konkurentsivõime toetamine välisturgudel 1254,9 928,9

Ettevõtja digitaliseerimise teekaardi toetus 485,4 942,6

Ettevõtja rakendusuuringute toetus 29,2 51,0

Ettevõtja teadus- ja arendustöötaja toetus 355,6 5 231,3

Ettevõtja varustuskindluse toetus 1 144,1 3 832,4

Ettevõtjate rakendusuuringute ja tootearenduse toetamine (RUP) 30,6 0,0

Ettevõtluse laenude ja pangagarantii käendus suurettevõtetele 203,3 287,6

Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede 627,1 230,4

E-veoselehe teenusearenduse toetus 279,9 0,0

E-veoselehe andmevahetusteenusega liidestamise toetus 15,0 2 644,4

Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus 163,6 830,2

Ida-Viru ettevõtjate teadmusmahukate tegevuste toetus 0,0 117,1

Ida-Virumaa väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate investeeringute toetus 1 195,8 4 215,1

Iduettevõtluse hoogustamine ehk Startup Estonia tegevuste elluviimine 64,6 47,3

Innovatsioonialase teadlikkuse ja võimekuse tõstmine 419,2 0,0

Kasutusest välja langenud ehitiste lammutustoetus 1,7 0,0

Klastrite arendamise toetus 2014-2020 284,8 0,0

Küberturvalisuse taseme kaardistamise ja arendamise toetus 228,2 251,2

Laenude abikava "Tingimused ettevõtluslaenu väljastamiseks" 365,4 150,9

Liinifondi programm 485,4 274,5

Loomeettevõtjatele tugiteenuste pakkumise, nende arenguplaanide elluviimise ja

ekspordivõimekuse kasvu toetus 1 199,6 1 994,3

Loomemajanduse tugistruktuuride, ühisprojektide ja ekspordivõimekuse

arendamise toetamise toetus VTA 2014-2020 54,7 0,0

Loomemajandusalase teadlikkuse kasvatamise, teadmiste ja oskuste arendamise

ning kultuuri- ja loomesektori sisese ja sektorite ülese koostöö soodustamise

toetamine

275,6 277,9

Perioodi 2021–2027 innovatsiooni- ja arendusosaku toetus 1 089,3 1 499,3

Perioodi 2021-2027 Turismisektori tarkvarade liitumis- ja liidestamistoetus 0,0 607,9

Nordic DeepTech Valley 0,0 30,0

Perioodi 2021-2027 rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetus 713,1 717,8

Perioodi 2021–2027 starditoetus 1 770,0 1 980,0

Rahvusvahelise pereturismi atraktsiooni toetamine 12,6 0,0

Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programm 0,1 0,0

Reaalajamajanduse ja digitaliseerimise meistriklassi programm 216,3 0,0

Reaalajamajanduse lahenduste piloteerimise toetusmeede 586,0 1 253,5

Süvatehnoloogia iduettevõtja äriarendusprojektide toetus 317,9 379,4

Taastekava tootmisettevõtja ärimudeli muutmise toetus 113,1 1 504.0

Tehnoloogia arenduskeskuste toetus 2014 -2020 24,2 0,0

Tingimused ettevõtluslaenu portfellipõhiseks käendamiseks 0,0 286,8

Tingimused väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate laenu käendamiseks 1 384,2 1 431,3

Turismiettevõtete ärimudelite rakendamise toetamine 229,3 0,0

Turismisektori tarkvarade liitumis- ja liidestamistoetus 693,0 71,1

Turismisektori tootearenduse toetus 530,0 0,0

42

Turismisektori kesksete digilahenduste toetus 32,9 0,0

Turismi arendus ja nõudluse suurendamine 471,6 362,9

Turismi sihtkohtade juhtimisorganisatsioonide sihtfinantseerimine 30,8 21,5

Väikese ja keskmise suurusega ettevõtja arenguprogrammi toetus 25,4 141,3

Üliõpilaste inseneri valdkonna arendusprojektidele toetus 522,6 792,6

Eesti Töötukassa 17 302,2 19 641,2

Tööhõiveprogramm 2021-2023 968,2 0,0

Noortele tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi mõjudest taastumiseks 2 983,1 3 186,9

Tööhõiveprogramm 2024-2029 13 350,9 16 454,3

Elering AS 1 020,7 946,4

Vähese tähtsusega abi kuni 50 KW tootmisseadmetele 1 020,7 946,4

ETAG 117,4 163,9

Arendusnõunike pädevuse kasvatamine ja koostöö (RITA+ tegevus 3) 17,4 2,9

Horisont 2020, Euroopa Horisondi ja COST koostöövõrgustiku projektide

ettevalmistustoetus ning Balti Boonus 48,0 18,0

Programmi „T&A rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine rahvusvahelise

teadmiste turuga“ tegevused 2.1, 2.2, 2.4, 2.5 ja 2.6 52,0 72,7

Programmi „T&A rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine rahvusvahelise

teadmiste turuga“ tegevus 2.3. 0,0 44,4

Teadus- ja arendustegevuse toetus (MKMi kaudu) 0,0 25,9

INSA 243,6 0,0

Lõimumist edendavate Ida-Virumaa kultuuri- ja spordisündmuste toetamise

tingimused ja kord 196,3 0,0

Ida-Virumaa ettevõtlust edendavad kultuuri- ja spordiüritused alates 2023 47,3 0,0

IVEK 345,4 163,7

Ettevõtjate arengu, ekspordialane ning uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga

seotud nõustamine ja koolituse programm 67,5 40,6

Ida-Virumaa inkubatsiooniteenuste programmi loomine 1,6 1,7

Viru Filmifond statuut 276,3 121,4

Kehtna VV 0,0 37,4

Raha eraldamine reservfondist Valtu Spordimaja OÜ- le 0,0 37,4

Kohtla- Järve Linnavalitsus 69,4 0,0

Toetused OÜle OSK Grupp 69,4 0,0

KIK 4 979,0 6 877,9

Abikava „Keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekunud rahast vähese tähtsusega

abi andmise tingimused“ 382,9 332,0

Arenguriikides kliimapoliitika eesmärkide toetamine 346,1 234,8

Elektribusside transpordisektoris kasutuselevõtu toetamise tingimused ja kord 186,9 0,0

Energiasalvestuse pilootprojektide arendamine 0,0 82,4

Erametsanduse toetamine metsaseaduse alusel 1189,7 1 341,4

Ettevõtete ressursitõhususe investeeringute toetuse VTA perioodil 2021–2027 0,0 800,7

Ettevõtete ressursiauditite toetuse VTA 2021–2027 85,7 237,4

EMP Ringmajanduse võimekuse tõstmine Sintef Manufacturing AS 100,9 0,0

Jäätmete ringlussevõtu toetamine 59,8 0,0

Kastiga jalgrataste ostutoetus ettevõtetele 32,3 7,5

Kaugküttesüsteemide investeeringute toetus 0,0 151,2

Nullheitega autode ostutoetus ettevõtetele 1337,4 226,1

Rohetehnoloogia ettevõtluse arendamise toetus 471,8 1 952,6

Taastuvelektri tootmisseadmete elektrivõrguga liitumise toetus 431,4 204,4

43

Tööstusettevõtete ressursitõhusate rohetehnoloogiate edendamine 354,1 1 307,4

MES 78,7 105,2

Rahastamisleping nr 10 Maaelu arengukava 2014-2020 rahastamisvahendi

sihtfondi haldamiseks (sooduslaen) 31,3 54,9

Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate võlakohustuste tagamise kord (tagatiste

kava) 47,4 50,3

Muinsuskaitseamet 614,5 259,4

Muuseumiprojektide toetamise tingimused ja kord 249,3 137,0

Toetus kultuurimälestiste ja muinsuskaitsealal asuvate ehitiste säilitamiseks ja

korrashoiuks 365,2 122,4

MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused: 121,2 173,0

Maakondlike arenduskeskuste kaudu VKE-de teadlikkuse ja oskuste tõstmine 121,2 173,0

Narva LAÖA 11,2 0,0

Ettevõtlustoetus 11,2 0,0

Toetus OÜ-le Narva Jäätmekäitluskeskus seadme soetamiseks 0,0 0,0

Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet 21,0 0,0

Toetus OÜ-le Narva Jäätmekäitluskeskus seadme soetamiseks 21,0 0,0

PRIA 11 292,8 10 536,5

LEADER-projektitoetus 2 729,6 3 661,4

MAK 2014-2020 meede 6.4 „Investeeringud majandustegevuse

mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas” 7 216,6 4 056,0

Lühike tarneahel 8,5 41,5

Turuarendustoetus MPKS alusel 731,2 336,4

MAK2014–2020 meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse

liigi „Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamine ja hoid” raames antav põllu- ja

metsamajanduse taristu arendamise ja hoiu investeeringutoetus

358,9 94,0

Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus 0,6 252,5

MAK 2014-2020 meetme 1 „Teadmussiire ja teavitus” tegevuse liigi

„Pikaajalised programmid” raames antav teadmussiirde pikaajaliste programmide

rakendamise toetus

49,1 0,0

MAK 2014-2020 meetme 1 „Teadmussiire ja teavitus” tegevuse liikide

„Koolitustegevuste korraldamine“ ning „Ettevõtete külastuste ja õpiringide

korraldamine“ raames antav teadmussiirde ja teavituse toetus

1,4 0,0

EMKF rakenduskava 2014–2020 meetme „Kogukonna juhitud kohaliku arengu

strateegia rakendamine” raames antav kalanduspiirkonna kohaliku arengu

strateegia rakendamise toetus

142,1 0,0

MAK 2014–2020 meetme 16 „Koostöö” alameetme „Innovatsiooniklaster”

raames antav innovatsiooniklastri toetus 25,9 0,0

Perioodi 2021-2027 kogukonna juhitud kohaliku arengu toetus 28,9 858,7

RTK 3 206,4 4 847,9

Avatud taotlusvooru „Taastava õiguse arendamine Eestis II” toetuse andmise

tingimused ja kord 14,2 0,0

Eesti-Vene Piiriülese koostöö programmi avatud taotlusvoor 320,0 0,0

Ehituse e-HÜPE toetuse andmise tingimused ja kord 1 100,9 1 124,0

Kagu-Eesti ettevõtluse arengu toetusmeede 581,2 1 524,1

Kättesaadavate kvaliteetsete avalike teenuste toetuse andmise tingimused ja kord 2,3 16,3

Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede 195,3 88,5

Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetus 2014-2020 32,3 0,0

Regionaalsete kompetentsikeskuste arendamine 2,2 0,0

44

Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine” elluviimiseks struktuuritoetuse andmise

tingimused ja kord 249,1 716,7

Starditoetus 2014-2020 -87,9 -27,8

Toetuse andmise tingimused ja kord meetmes „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus-

ja elukeskkond” 767,5 1 396,4

Toetuse andmise tingimused ning kord toetusskeemis „Piirkondlike algatuste

toetus õiglaseks üleminekuks” 2,0 9,7

Väikesaarte programm 27,3 0,0

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 524,2 272,2

Kogukondliku sidetaristu rajamise toetus 524,2 272,2

Rõuge VV 14,1 19,3

Nursipalu harjutusvälja kasutamisest tekkiva negatiivse mõju leevendamise toetus

kolmele ettevõtjale 14,1 19,3

Sihtasutus Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid 5,6 0,0

Arengutoetus 2023 -2025 1,0 0,0

Välisturgudele sisenemise toetus 4,6 0,0

Sihtasutus Tallinna Teaduspark TEHNOPOL 62,0 92,9

Pärnu Innovatsioonifond 2024 0,0 25,0

Pärnu Innovatsioonifond 2025 0,0 41,7

Tallinnovation 2023 toetuslepingud ettevõtjatega 34,5 0,0

Tallinnovation 2024 toetuslepingud ettevõtjatega 27,5 26,2

Sihtasutus Tartu Loomemajanduskeskus 68,9 106,7

Tartu Filmifondi toetus 68,9 106,7

Tallinna Strateegiakeskus 456,4 300,2

Digitoetus 2020-2023 13,9 0,0

Digitoetus 2023-2027 25,9 25,6

Ettevõtte praktikajuhendaja toetus 2020-2023 11,9 0,0

Messitoetus 2019-2023 1,3 0,0

Messitoetus 2024-2027 23,1 0,7

Mittetulundustegevuse toetus 20,0 0,0

Praktikajuhendaja toetus 2024-2027 83,3 90,9

Rahvusvahelise konverentsi toetus 2023-2024 232,9 146,5

Väikeettevõtja välismessitoetus 2024-2027 44,1 36,5

Tallinna Kesklinna Valitsus 82,5 86,9

Koidu tn 12 äriruumi üürile andmine (Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Tallinna

Toompea Kaarli Kogudus) 18,2 18,5

Toom-Kooli tn 13 äriruumide üürile andmine (Sihtasutus Orthodox Singers) 0,1 0,0

Pronksi tn 6//Raua tn 1 äriruumide üürile andmine (mittetulundusühing RAAVIS) 8,0 8,1

Vene tn 12 äriruumide üürile andmine (Mittetulundusühing Katariina Gild) 11,4 14,2

Vene tn 12 äriruumide üürile andmine (osaühing Domini Canes) 3,1 3,5

Väike Rannavärav 6 kinnisasja osa üürile andmine (Aktsiaselts Tallinna

Tööstuspargid) 28,2 28,9

Uus tn 5 hoone üürile andmine (mittetulundusühing EESTI TEATRILIIT) 13,5 13,7

Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet 0,0 7,7

Erinevateks kultuurilisteks ja sportlikeks eesmärkideks suunatud üksikabi 0,0 7,7

Tartu Linnavalitsus 0,0 30,0

Toetuse OÜle Lõuna Jää (2025-2029) II osa 0,0 30,0

Tallinna Tehnikaülikool 576,8 180,5

AIRE: Tehisintellekti robotiseerimise nõustamine ja robootikakoolitus 576,8 180,5

45

Tallinna Transpordiamet 25,8 0,0

Maksusoodustused ja maksuvabastused (üksikjuhtumid) 25,8 0,0

Kokku horisontaalne vähese tähtsusega abi 66 881,4 88 389,4

Üldmajandushuvi vähese tähtsusega abi

KIK 723,1 473,2

Abikava „Keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekunud rahast vähese tähtsusega

abi andmise tingimused“ 723,1 455,2

Reoveepuhastuse energiatõhususe edendamine 0,0 18,0

RTK 12,6 0,0

Tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused 9,7 0,0

Eesti -Vene Piiriülese koostöö programm 2,9 0,0

Kokku üldmajandushuvi vähese tähtsusega abi 735,7 473,2

Vähese tähtsusega abi põllumajandustoodete esmatootmiseks

Eesti Töötukassa 366,2 329,6

Tööhõiveprogramm 2021-2023 8,8 0,0

Tööhõiveprogramm 2024-2029 244,8 247,8

Noortele tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi mõjudest taastumiseks 112,6 81,8

EIS 0,0 15,0

E-veoselehe andmevahetusteenusega liidestamise toetus 0,0 15,0

Keskkonnaamet 606,1 393,5

Loomade tekitatud kahju hüvitamine 606,1 393,5

KIK 8,0 0,0

Nullheitega autode ostutoetus ettevõtetele põllumajanduses 8,0 0,0

MES 357,5 642,0

Rahastamisleping nr 10 Maaelu arengukava 2014-2020 rahastamisvahendi

sihtfondi haldamiseks 21,0 24,4

Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele, mittetulundussektorile ja laenu

finantseerijatele laenu andmise kord (laenamise kava) 336,5 604,0

Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate võlakohustuste tagamise kord (tagatiste

kava) 0,0 13,6

PRIA 683,9 813,8

Erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustus põllumajandussektoris 113,1 234,7

Mesilaspere toetus 570,8 557,9

Perioodi 2021-2027 kogukonna juhitud kohaliku arengu toetus 0,0 21,2

Rõuge VV 0,0 12,6

Nursipalu harjutusvälja kasutamisest tekkiva negatiivse mõju leevendamise toetus

Eesti Lambakasvatajate Ühistule 0,0 12,6

Kokku vähese tähtsusega abi põllumajandustoodete esmatootmiseks 2 021,7 2 206,5

Vähese tähtsusega abi kalapüügi – ja vesiviljelustoodete esmatootjatele

KIK 31,5 0,0

Keskkonnaprogrammi 4 liiki VTA 2014-2020 31,5 0,0

Eesti Töötukassa 30,7 28,4

Tööhõiveprogramm 2021-2023 0,8 0,0

Tööhõiveprogramm 2024-2029 23,6 19,3

Noortele tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi mõjudest taastumiseks 6,3 9,1

Keskkonnaamet 38,5 25,5

46

Kala- ja merikotka poolt tekitatud kahju hüvitamine vesiviljelejatele ning hall- ja

viigerhüljeste poolt tekitatud kahju hüvitamine kaluritele 38,550 25,551

MES 0,0 0,1

Rahastamisleping nr 381 vesiviljelusega tegelevate ettevõtete laenu sihtfondi

haldamiseks0,0 0,1

PRIA 0,7 0,4

Erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustus kalandussektoris 0,7 0,4

Kokku vähese tähtsusega abi kalapüügi- ja vesiviljelustoodete esmatootjatele 101,4 54,4

KOKKU vähese tähtsusega abi 69 740,2 91 123,5

50 Seahulgas hall- ja viigerhüljeste poolt tekitatud kahju hüvitamine kaluritele 26,4 tuhat eurot ning kala- ja

merikotka poolt tekitatud kahju hüvitamine vesiviljelejatele 12,1 tuhat eurot. 51 Sealhulgas hall- ja viigerhüljeste poolt tekitatud kahju hüvitamine kaluritele 24,0 tuhat eurot ning kala- ja

merikotka poolt tekitatud kahju hüvitamine vesiviljelejatele 1,5 tuhat eurot

47

Lisa VIII

2024. JA 2025. AASTAL ANTUD RIIGIABI JA VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI

ANDJATE LÕIKES (tuhat eurot)

Abi liik

Abi andja

Riigiabi

KOKKU

sh kriisi

riigiabi

Vähese tähtsusega

abi

KOKKU

Riigiabi ja vähese

tähtsusega abi

KOKKU

2024 2025 2024 2025 2024 2025 2024 2025

EIS 53 304,0 82 482,8 3 848,9 3 995,5 24 753,5 42 867,4 78 057,5 125 350,2

KUM 78 735,0 78 638,4 265,8 502,7 79 000,8 79 141,1

Elering AS 80 785,0 73 311,2 1 020,7 946,4 81 805,7 74 257,6

PRIA 46 025,4 53 311,9 717,0 103,8 11 977,4 11 350,7 58 002,8 64 662,6

KIK 18 946,2 29 831,4 5 741,6 7 351,1 24 687,8 37 182,5

RTK 9 816,8 15 496,9 3 219,0 4 847,9 13 035,8 20 344,8

Eesti Töötukassa 73,4 143,0 17 699,1 19 999,2 17 772,5 20 142,2

KULKA 15 404,6 14 573,9 15 404,6 14 573,9

EFI 8 686,9 12 178,3 8 686,9 12 178,3

PTA 845,6 10 616,3 845,6 10 616,3

KLIM 6 692,3 3 706,3 0,1 4,9 6 692,4 3 711,2

REM 2 571,9 2 181,2 338,5 48,0 2 910,4 2 229,2

Tallinna KSA 1 493,0 1 493,8 0,0 7,7 1 493,0 1 501,5

KAM 903,1 1 173,4 82,2 0,0 985,3 1 173,4

Transpordiamet 783,1 1 061,2 783,1 1 061,2

Muinsuskaitseamet 716,8 701,4 614,5 259,4 1 331,3 960,8

MES 436,2 747,3 436,2 747,3

Tartu LV 190,0 590,0 0,0 30,0 190,0 620,0

Keskkonnaamet 644,6 419,0 644,6 419,0

TLN

Strateegiakeskus 456,4 300,2 456,4 300,2

TTJA 8 743,7 0,0 524,2 272,2 9 267,9 272,2

ETAG 0,0 28,6 117,4 163,9 117,4 192,5

Tallinna

Tehnikaülikool 698,0 11,4 576,8 180,5 1 274,8 191,9

MTÜ MAK 121,2 173,0 121,2 173,0

IVEK 345,4 163,7 345,4 163,7

Tartu

Loomemajanduskes

kus

68,9 106,7 68,9 106,7

TEHNOPOL 62,0 92,9 62,0 92,9

Tallinna Kesklinna

Valitsus 82,5 86,9 82,5 86,9

VÄM 29,8 52,7 29,8 52,7

Kehtna VV 0,0 37,4 0,0 37,4

Rõuge VV 14,1 31,9 14,1 31,9

SIM 0,0 50,0 0,0 50,0

JUM 15,3 15,3 15,3 15,3

MKM 23,0 14,5 23,0 14,5

SA Tartu 2024 5 316,3 0,0 5 316,3 0,0

INSA 243,6 0,0 243,6 0,0

RAM 133,4 0,0 133,4 0,0

K-Järve LV 69,4 0,0 69,4 0,0

48

Tallinna

Transpordiamet 25,8 0,0 25,8 0,0

Narva LV 21,0 0,0 21,0 0,0

Narva LAÖA 11,2 0,0 11,2 0,0

SA Tallinna INK 5,6 0,0 5,6 0,0

KOKKU, sh 340 731,1 381 531,4 4 565,9 4 099,3 69 740,2 91 104,4 410 471,3 472 654,9

riigiabi 340 731,1 381 531,4 4 565,9 4 099,3 340 731,1 381 531,4

vähese tähtsusega

abi 69 740,2 91 104,4 69 740,2 91 123,5

49

Lisa IX

Kasutatud lühendid:

EIS – Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

EMKF – Euroopa Merendus- ja Kalandusfond

ETAG – Sihtasutus Eesti Teadusagentuur

INSA – Integratsiooni Sihtasutus

IVEK – Sihtasutus Ida-Viru Ettevõtluskeskus

KAM – Kaitseministeerium

KIK – Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus

KLIM – Kliimaministeerium

Kriisi riigiabi – COVID-19 ja TCF ning TCTF riigiabi kokku

KULKA – Eesti Kultuurkapital

KUM – Kultuuriministeerium

Kultuuriabi – abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks

MAK – Eesti Maaelu Arengukava

MES – Maaelu Edendamise Sihtasutus

MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

MTÜ MAK – MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused

Narva LAÖA – Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet

Narva LV LMA – Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet

PRIA – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

PTA – Põllumajandus- ja Toiduamet

RAM – Rahandusministeerium

REM – Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

RTK – Riigi Tugiteenuste Keskus

Rõuge VV – Rõuge Vallavalitsus

SA Eesti Filmi Instituut/EFI – Sihtasutus Eesti Filmi Instituut

SA Tallinna INK – Sihtasutus Tallinna Ettevõtlusinkubaatori

TLN Strateegiakeskus – Tallinna Strateegiakeskus

Tallinna KSA – Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet

TalTech –Tallinna Tehnikaülikool

Tartu LV – Tartu Linnavalitsus

TEHNOPOL – Sihtasutus Tallinna Teaduspark TEHNOPOL

TTJA – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

VKE – väikese ja keskmise suurusega ettevõtja

Üldmajandushuvivähese tähtsusega abi – üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks

antav vähese tähtsusega abi

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee registrikood 70000272

Austatud

Riigikantselei

[email protected]

Meie 04.08.2026nr 1.1-10.1/3221-1

Ülevaade 2025. aastal Eestis antud

riigiabist ja vähese tähtsusega abist

Austatud riigisekretär

Esitame Vabariigi Valitsuse istungile ülevaate 2025. aastal Eestis antud riigiabist ja vähese

tähtsusega abist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisa: 1. Ülevaade 2025. aastal Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist;

2. Seletuskiri;

3. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu;

4. Justiits- ja Digiministeeriumi vastuskiri

5. Kliimaministeeriumi vastuskiri;

6. Kultuuriministeeriumi vastuskiri;

7. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastuskiri;

8. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi vastuskiri;

9. Siseministeeriumi vastuskiri.

10. Haridus- ja Teadusministeeriumi vastuskiri.

Ljudmilla Sokolnikova 611 3360

[email protected]

2