03.08.2026

Kosmosetegevuse seaduse eelnõu seletuskiri

Sisukord

Sisukord ................................................................................................................................................... 1

1 Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 4

1.1. Sisukokkuvõte .............................................................................................................................. 4

1.2. Eelnõu ettevalmistajad ................................................................................................................. 7

1.3. Märkused ...................................................................................................................................... 8

2 Seaduse eesmärk.............................................................................................................................. 9

3 Eelnõu vastavus põhiseadusele ..................................................................................................... 14

4 Mõju halduskoormusele ................................................................................................................ 28

5 Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs ...................................................................................................... 30

Eelnõu § 1 – seaduse reguleerimisala ja eesmärk ............................................................................. 30

Eelnõu § 2 – seaduse kohaldamisala ................................................................................................. 30

Eelnõu § 3 – pädeva asutuse ülesanded ............................................................................................. 33

Eelnõu § 4 – terminid ........................................................................................................................ 34

Eelnõu § 5 – ohutuse põhimõte ......................................................................................................... 36

Eelnõu § 6 – keskkonnasäästlikkuse põhimõte ................................................................................. 37

Eelnõu § 7 – käitaja peamine tegevuskoht ........................................................................................ 39

Eelnõu § 8 – käitaja kvalifikatsioon .................................................................................................. 40

Eelnõu § 9 – sisekontrollikohustus .................................................................................................... 40

Eelnõu § 10 – käitaja sise-eeskirjad .................................................................................................. 42

Eelnõu § 11 – teavitamiskohustus ..................................................................................................... 44

Eelnõu § 12 – usaldusväärsus ............................................................................................................ 46

Eelnõu § 13 – kosmosetegevusluba ................................................................................................... 49

Eelnõu § 14 – kosmosetegevusloa taotlus ......................................................................................... 49

Eelnõu § 15 – taotlusele lisatavad dokumendid ................................................................................ 51

Eelnõu § 16 – juriidilisest isikust taotleja lisatavad andmed ja dokumendid .................................... 54

Eelnõu § 17 – kosmoseobjekti omaniku kohta taotluses esitatavad andmed ja taotlusele lisatavad

dokumendid ....................................................................................................................................... 55

Eelnõu § 18 – teabe küsimine............................................................................................................ 56

Eelnõu § 19 – kosmosetegevusloa kontrolliese ................................................................................. 57

Eelnõu § 20 – kosmosetegevusloa andmine ...................................................................................... 59

Eelnõu § 21 – kosmosetegevusloa kõrvaltingimused ........................................................................ 59

2

Eelnõu § 22 – kosmosetegevusloa andmisest keeldumine ................................................................ 60

Eelnõu § 23 – erandi andmise alused ................................................................................................ 61

Eelnõu § 24 – vabastused erandi kohaldamise korral ....................................................................... 63

Eelnõu § 25 – erandi kohaldamise taotlemine ................................................................................... 66

Eelnõu § 26 – otsuse tegemine erandi kohaldamise kohta ................................................................ 67

Eelnõu § 27 – kosmosetegevusloa kehtetuks tunnistamise alused .................................................... 67

Eelnõu § 28 – kosmosetegevusloa kehtivuse peatamise alused ........................................................ 69

Eelnõu § 29 – kosmosetegevusloa muutmise alused ......................................................................... 71

Eelnõu § 30 – kosmosetegevusloa aluseks olevate andmete muutumine .......................................... 72

Eelnõu § 31 – andmete ja dokumentide esitamine pädevale asutusele. ............................................ 73

Eelnõu § 32 – kosmosetegevuse alustamise tingimused ................................................................... 75

Eelnõu § 33 – kosmoselennuvalmiduse kinnitamine ........................................................................ 76

Eelnõu § 34 – registreerimiskohustus ............................................................................................... 76

Eelnõu § 35– kosmoseobjekti registreerimine .................................................................................. 77

Eelnõu § 36 – registrikande tegemine ............................................................................................... 80

Eelnõu § 37 – kosmoseobjekti registrisse kandmise tähtaeg ............................................................. 80

Eelnõu § 38 – kosmoseobjekti registreerimisest keeldumine ............................................................ 81

Eelnõu § 39 – andmete täpsustamise kohustus.................................................................................. 81

Eelnõu § 40 – kosmoseobjekti registrist kustutamine ....................................................................... 82

Eelnõu § 41 – kosmosetegevuse üleandmine .................................................................................... 83

Eelnõu § 42 – kosmosobjekti omandi üleandmine ............................................................................ 85

Eelnõu § 43 – kosmosetegevuse ja kosmoseobjekti omandi üleandmise loa taotluse menetlemine . 87

Eelnõu § 44 – kosmosetegevuse lõpetamise nõuded ......................................................................... 88

Eelnõu § 45 – kosmosetegevuse lõpetamise kava muutmine ............................................................ 89

Eelnõu § 46 – kosmosetegevuse lõpetamise kava muudatuste kontroll ............................................ 90

Eelnõu § 47 – kosmosetegevuse lõpetamise aruanne ........................................................................ 90

Eelnõu § 48 – esitatud aruande kontroll ............................................................................................ 92

Eelnõu § 49– riigi hüvitatava kahju tagasinõude õigus ..................................................................... 92

Eelnõu § 50 – vastutuskindlustus ...................................................................................................... 94

Eelnõu § 51 – pädeva asutuse ja Riigi Infosüsteemi Ameti koostöö ................................................. 96

Eelnõu § 52 – pädeva asutuse, Riigi Infosüsteemi Ameti, Kaitsepolitseiameti ja Välisluureameti

koostöö .............................................................................................................................................. 96

Eelnõu § 53 – riiklik ja haldusjärelevalve ......................................................................................... 98

Eelnõu § 54 - õigus saada teavet ....................................................................................................... 98

Eelnõu § 55 – riikliku järelevalve erimeetmed ja erisused .............................................................. 100

Eelnõu § 56 – sunniraha määr ......................................................................................................... 102

3

Eelnõu § 57 – kosmosetegevusloa tingimuste või kosmosetegevusloast tulenevate kohustuste täitmata

jätmine ............................................................................................................................................. 103

Eelnõu § 58 – kosmosetegevusele esitatavate nõuete rikkumine .................................................... 105

Eelnõu § 59 – teavitamiskohustuse täitmata jätmine ...................................................................... 105

Eelnõu § 60 – kosmosetegevuse või kosmoseobjekti omandi üleandmise nõuete rikkumine ........ 106

Eelnõu § 61 – kosmosetegevuse alustamine ilma seaduses sätestatud tingimusi täitmata .............. 106

Eelnõu § 62 – menetlus ................................................................................................................... 107

Eelnõu § 63 – karistusseadustiku muutmine ................................................................................... 107

Eelnõu § 64 – rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmine ........................................................ 107

Eelnõu § 65 – riigilõivuseaduse muutmine ..................................................................................... 107

Eelnõu § 66 - Seadme ohutuse seaduse muutmine .......................................................................... 108

Eelnõu § 67 – välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse muutmine .......................... 110

Eelnõu § 68 – seaduse jõustumine .................................................................................................. 110

6 Eelnõu terminoloogia .................................................................................................................. 110

7 Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele .................................................................................... 111

8 Seaduse mõjud ............................................................................................................................. 113

9 Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

118

10 Rakendusaktid ............................................................................................................................. 121

10.1. Eelnõuga loodavad volitusnormid .............................................................................................. 121

11 Seaduse jõustumine ..................................................................................................................... 121

12 Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon .............................. 122

4

1 Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Kosmosetegevuse seaduse eelnõuga luuakse selge õigusraamistik Eesti kosmosetegevuse

reguleerimiseks, võimaldades riigil seeläbi täita rahvusvahelisi kohustusi ja tagada

kosmosetegevuse ohutus ja jätkusuutlikkus. Regulatsioon soodustab nii ettevõtluse arengut,

teaduse ja hariduse edendamist kui rahvusvahelist koostööd, ning annab kindluse

kosmosetehnoloogiatesse investeerimiseks. Ettevõtjate halduskoormuse kasvu tasakaalustab

valdkonna suurem õigusselgus ja siseriiklike haldusprotsesside usaldusväärsus. Seaduse

järgimine aitab ennetada ka kosmosetegevusega kaasnevaid keskkonnariske.

1967. aastal allkirjastati ÜRO-s esimene rahvusvaheliselt siduv kosmosevaldkonna leping. Sel

ajal olid kõik kosmoseprogrammid riiklikud ning ainult riiklikud organisatsioonid lennutasid

rakette, satelliite ja kosmosejaamu. Tehnoloogia arenedes paranes kosmoseobjektide võime

osutada teenuseid ning alates 20. sajandi lõpust hakkas kosmosevaldkond järjest enam

erasektori poole liikuma ja kommertsteenustele keskenduma. 21. sajandil on

kosmosetehnoloogiad (eelkõige satelliittehnoloogiad), -andmed ja -teenused saanud inimeste

igapäevaelu lahutamatuks osaks ning mängivad paljude Euroopa strateegiliste huvide (nagu

julgeolek, turvalisus, suveräänsus) kaitsmisel ülimalt olulist rolli. Kosmosepõhised andmed ja

kosmoseteenused annavad asendamatu panuse mitmesugustesse valdkondadesse, nagu

internetiühendus, satelliittelevisioon, navigatsiooni haldamine ning keskkonnaseire. Need

võimaldavad nii teaduslikke kui julgeoleku- ja kaitseoperatsioonide rakendusi, nagu otsingu- ja

päästemissioonid ja juhtimisotstarbeline side. Kosmosepõhised andmed ja kosmoseteenused

toetavad üha enam liikmesriikide avaliku poliitika rakendamist ja edendavad liidu poliitilist

tegevuskava ning digi- ja rohepöörde elluviimist.

Erinevate kosmosetegevuste ja ettevõtluse kasvav roll kosmosesektoris toob endaga kaasa

vajaduse uute regulatsioonide järele. Seetõttu loovad riigid järjest rohkem

kosmosevaldkonnaga seotud programme ja seadusi. Seni on 13 ELi liikmesriiki võtnud vastu

riiklikud kosmosevaldkonna õigusaktid, tagades sellega rahvusvahelisest õigusest tulenevate

kohustuste täitmise, mis nõuavad kosmosetegevuse järelevalvet.

Eestil on oma kosmosepoliitika ja -programm aastateks 2020–2027,1 mis on loodud

kosmosevaldkonna arengu strateegiliseks ja süsteemseks juhtimiseks ning

tehnoloogiaettevõtluse toetamiseks. Eesti kosmosesektori areng on tihedalt seotud Euroopa

Liidu kosmoseprogrammi ja Euroopa Kosmoseagentuuri (edaspidi ESA) liikmesusega. Nende

organisatsioonide kaudu saavad Eesti ettevõtted ja teadusasutused ligipääsu rahvusvahelistele

hangetele, teaduskoostööle ning uute tehnoloogiate arendamise võimalustele. See on

1 Eesti kosmosepoliitika ja -programm 2020–2027, 2020.

5

võimaldanud Eesti kõrgtehnoloogial põhinevatel lahendustel jõuda rahvusvaheliste

missioonideni ning tugevdada Eesti rolli Euroopa kosmosetegevuses. Eesti Vabariik on alates

2015. aastast ESA liige.2 ESA liikmesriigina on Eestil võimalik koostöös ESA-ga edendada

kõrgtehnoloogilist innovatsiooni Eesti majanduskasvu hüvanguks. Praeguseks on ESA-ga

sõlminud lepingu üle 60 Eesti ettevõtte ja teadusasutuse, et arendada uusi tooteid ja teenuseid.

Eeltoodu viitab selgelt, et kosmosetehnoloogiate rakendamine nii avalikus kui ka erasektoris

areneb ja Eesti kosmosevaldkond on jõudmas uude arenguetappi. Esimene Eesti

kommertssatelliit plaanitakse orbiidile lennutada juba 2028. aastal, mistõttu tekib reaalne

vajadus reguleerida kosmoseobjektide registreerimist, käitlemist ning sellega seotud vastutuse

küsimusi. Eelnõu koostamise ajaks on teada mitu Eesti majandusüksuste arendatavat

satelliidimissiooni: Spaceiti Oriole, KappaZeta 3D-SAR, ESTCube-33 ja SUTS. Oriole ja 3D-

SAR-i projektide puhul on kavandatud ka jätkumissioone ja satelliidivõrgustike rajamist, mis

näitab selget trendi, et Eesti kommertskosmoseobjektide arv kasvab.

Eesti tegevus kosmosevaldkonnas peab toimuma kooskõlas rahvusvahelise õigusega.

Kosmoses, sealhulgas Kuu ja teiste taevakehade uurimisel ja kasutamisel, kannavad ÜRO

riikide tegevuspõhimõtteid käsitleva lepingu (edaspidi avakosmose leping)4 järgi

kosmoseobjektide eest vastutust nende päritoluriigid. Eesti on avakosmose lepingu

allkirjastanud 2010. aastal ning see on Eesti suhtes ka jõustunud.5 Riikidel on avakosmose

lepingu artikli 6 järgi põhimõtteline kohustus teha järelevalvet enda riigis toimuva

kosmosetegevuse üle, ning avakosmose lepingu artikli 7 kohaselt vastutab riik, kes lennutab

või tagab objekti lennutamise kosmosesse ning kelle territooriumilt või rajatiselt objekt

lennutatakse, kahju eest, mille selline objekt on põhjustanud.6 Samuti peavad riigid kehtestama

kosmoseobjektide käitajatele loamenetluse. Registreerimise konventsiooni artikli 47 järgi

peavad riigid tagama ka kosmoseobjektide registreerimise ja registri pidamise.

Seega tekib Eestil avakosmose lepingu alusel selge kohustus kosmosetegevust reguleerida, kui

eraettevõtted või muud asutused kosmoseobjekte lennutama hakkavad, ning tuleb tagada, et

2 Enne liikmesust: 2007. aastal sõlmiti ESA-ga vastastikuse koostöö arendamise raamleping ning 2010. aastal

Euroopa koostööriigi kokkulepe (European Cooperating State Agreement, ECS). 3 ESTCube-3 missioon arendatakse koostöös ESA-ga ja esimene leping sõlmiti 2025. aastal.

4 Treaty on Principles Governing the Activities of States in the Exploration and Use of Outer Space, including the

Moon and Other Celestial Bodies,

https://www.unoosa.org/oosa/en/ourwork/spacelaw/treaties/introouterspacetreaty.html. 5 Riikide tegevuspõhimõtteid kosmose, sealhulgas Kuu ja teiste taevakehade uurimisel ja kasutamisel käsitlev

leping – Riigi Teataja; Välisministeeriumi teadaanne – Riigi Teataja 6 Riikide tegevuspõhimõtteid kosmose, sealhulgas Kuu ja teiste taevakehade uurimisel ja kasutamisel käsitlev

leping. RT II 2010, 14, 56. 7 Convention of 12.11.1974 on Registration of Objects Launched into Outer Space, artikkel 4.

https://www.unoosa.org/oosa/en/ourwork/spacelaw/treaties/registration-convention.html

6

riigi jurisdiktsiooni all toimuv kosmosetegevus oleks reguleeritud, kontrollitav ning kooskõlas

rahvusvahelise lepingu tingimustega. Nende kohustuste täitmiseks on vaja kehtestada selge ja

tõhus riigisisene õigusraamistik.

Lisaks rahvusvahelistele kohustustele on kosmosetegevusega seotud ka praktilised ja tehnilised

riskid, sealhulgas tahtmatud või tahtlikud kosmoseobjektide kokkupõrked, tehnilised rikked ja

satelliitide kontrollimatu sisenemine Maa atmosfääri. Seaduses sätestatav regulatsioon aitab

selliseid olukordi paremini ennetada ja hallata, luues mehhanismid, mille abil saab hinnata

tegevustega seotud riske, tagada ohutuse ning toetada rahvusvaheliste standardite ja parimate

tavade järgimist.

Vabariigi Valitsus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile seadnud ülesande

pidada arvestust Eesti vastutusel kosmosesse lennutatud objektide üle,8 mis loob lisavajaduse

seadusandliku aluse järele.

Eeltoodu tõttu on vaja kehtestada selge õiguslik raamistik, mis võimaldab riigil reguleerida ja

kontrollida Eestis registreeritud või siit lähtuvat kosmosetegevust. Detailne regulatsioon

tugevdab Eesti kui vastutustundliku ja rahvusvahelise koostöö võimelise riigi mainet ning aitab

maandada võimalikke õiguslikke ja poliitilisi riske.

Seaduseelnõu koostamisel on lähtutud järgmistest ÜRO kosmosevaldkonda reguleerivatest

lepetest:

 avakosmose leping;

 konventsioon rahvusvahelise vastutuse kohta kosmoseobjektide põhjustatud kahju eest

(edaspidi vastutuse konventsioon)9;

 kosmosesse saadetud objektide registreerimise konventsioon (edaspidi registreerimise

konventsioon)10.

Eelnõu väljatöötamiseks moodustati töörühm, millesse kuulusid kosmosevaldkonnaga seotud

ministeeriumid, allasutused ning ülikoolide ja ettevõtete esindajad. Eelnõu väljatöötamise

käigus kohtusid töörühma liikmed ka teiste riikide esindajate ja ekspertidega ning järelevalvet

tegevate isikutega, kelle ettepanekuid on eelnõu koostades arvesse võetud. Eelnõu koostades

on püütud muu hulgas vältida teistes jurisdiktsioonides esinenud praktilisi probleeme. Eelnõu

koostades töötati läbi Austria, Taani, Portugali, Soome, Sloveenia, Hispaania, Itaalia,

Luksemburgi ja Ühendkuningriigi kosmosetegevust reguleerivad õigusaktid. Neid analüüsiti

kriitiliselt eesmärgiga leida aspekte, millest võtta eeskuju Eesti õigusakti

8 „Riikide tegevuspõhimõtteid kosmose, sealhulgas Kuu ja teiste taevakehade uurimisel ja kasutamisel käsitleva

lepinguga“ ühinemine – Riigi Teataja 9 Convention on International Liability for Damage Caused by Space Objects,

https://www.unoosa.org/oosa/en/ourwork/spacelaw/treaties/introliability-convention.html. 10 Convention on Registration of Objects Launched into Outer Space,

https://www.unoosa.org/oosa/en/ourwork/spacelaw/treaties/registration-convention.html.

7

kosmosetegevuslubade peatükki koostades, või kohti, mis Eesti kosmosetegevuse ulatuse ja

eesmärgiga ei sobi.

Eelnõu koostades on võimaluse korral arvestatud EL-i kosmosepoliitikaga (sh Euroopa

kosmoseliikluse korraldamise ja kosmoseprügi haldamise põhimõtetega). Samuti on arvesse

võetud Euroopa Liidu tasandil paralleelselt menetluses oleva Euroopa Liidu kosmosetegevuse

määruse (EU Space Act, EUSA) algatusega, kuid eelnõu sisu kujundamisel ei ole lähtutud selle

ettepaneku detailidest, kuna menetlus on alles varajases etapis ja eelnõu sisu võib oluliselt

muutuda; käesolev seadus on suunatud eelkõige riigisiseste rahvusvahelisest õigusest

tulenevate kohustuste täitmisele ning pädeva asutuse rolli ja vastutuse reguleerimisele, mida

EL tasandi regulatsioon ei reguleeri.

Eelnõu kehtestamisega kaasneb halduskoormuse suurenemine ettevõtjatele ja teadusasutustele,

kuna kosmosetegevus seatakse esmakordselt loakohustuslikuks ning kehtestatakse registri‑ ja

järelevalvekohustused. Samas on eelnõu kujundatud viisil, mis leevendab kaasnevat

halduskoormust: menetlused viiakse läbi digitaalselt, kasutatakse ühekordse andmekogumise

põhimõtet, võimaldatakse väiksema riskiga tegevuste puhul erandeid ning koondatakse

kosmosetegevusega seotud haldusülesanded ühe pädeva asutuse juurde. Seeläbi tagatakse

regulatsiooni eesmärkide saavutamine võimalikult tõhusal ja proportsionaalsel viisil.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad

Paul Liias ([email protected]) ja Gloria Kõgel ([email protected]) ja NJORD

Advokaadibüroo vandeadvokaadid Liisi Jürgen (+372 525 2646, [email protected]) ja

Jelizaveta Henno (+372 5558 3931, [email protected]). Eelnõu väljatöötamise

töörühma kuulusid ka Välisministeeriumi esindaja Kätlin Joala ([email protected]),

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti esindaja Veikko Tunnel ([email protected]),

ekspert ja andmebaaside Nanosats Database ja Factories in Space looja Erik Kulu

([email protected]), KappaZeta OÜ ning Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu esindaja

Karoli Kahn ([email protected]), Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse esindaja

Elise Olt ([email protected]), Transpordiameti esindaja Mari Toodu

([email protected]) ning Tallinna Tehnikaülikooli esindaja Katrin Nyman-

Metcalf ([email protected]). Arhiivinduse küsimustega aitas Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ameti teabehalduse nõunik Mariko Männa ([email protected]).

Väliseksperdina oli kaasatud Rolf Olofsson ([email protected]). Eelnõu

väljatöötamist ja töörühma assisteerisid Marie Frosch ([email protected]) ja Karl-

Enrik Kriis ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass

([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud NJORD Advokaadibüroo bürooassistent Kadi

Zvirik (+372 667 6440, [email protected]) ning Justiits- ja Digiministeeriumi

8

õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetajad Mari Koik

([email protected]) ja Inge Mehide ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga kavandatu kohaselt muudetakse järgmisi seadusi:

1) karistusseadustiku redaktsioon RT I, 09.07.2026, 27;

2) riigilõivuseaduse redaktsioon RT I, 11.07.2026, 165;

3) rahvusvahelise sanktsiooni seaduse redaktsioon RT I, 17.05.2025, 4;

4) seadme ohutuse seaduse redaktsiooni RT I, 30.04.2024, 12;

5) välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse redaktsioon RT I, 11.07.2026, 100.

Eelnõu on seotud paralleelselt menetluses oleva seadme ohutuse seaduse (SeOS) muutmise

seaduse eelnõuga11, millega korrastatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

järelevalve infosüsteemi (edaspidi TTJA infosüsteem) regulatsiooni - täpsustatakse SeOS § 12

volitusnormi ning viiakse olulised isikuandmete töötlemise, säilitamise ja avalikustamise

alused seaduse tasandile. Nimetatud eelnõu ei hõlma kosmosetegevuse andmestiku lisamist

TTJA infosüsteemi ega kosmosetegevuse andmestikuga seotud erisätteid. Käesoleva eelnõu

rakendussätetega täiendatakse SeOS §-i 12 kosmosetegevuse seaduse rakendamiseks vajalike

sätetega. TTJA infosüsteemi andmestike loetellu lisatakse kosmosetegevuse andmestik,

sätestatakse kosmosetegevuse andmestikus töödeldavate füüsilisest isikust käitaja ja füüsilisest

isikust kosmoseobjekti omaniku isikuandmete avalikustamise alus ning kosmosetegevuse

andmestiku andmete säilitamistähtaeg. Muudatused on kavandatud nii, et need sobituksid

paralleelselt menetluses oleva SeOSi muutmise seaduse eelnõuga kavandatava §-i 12

ülesehitusega.

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga.

Eesti kosmosetegevuse seaduse eelnõu väljatöötamine algas ja jõudis lõppjärku enne Euroopa

Liidu kosmosetegevuse määruse eelnõu (EU Space Act, EUSA) avalikustamist 2025. aasta

juunis. Seetõttu ei ole eelnõu koostatud EUSA ettepaneku põhjal ega selle rakendamiseks. Küll

aga on eelnõu koostamisel jälgitud ELi tasandi arenguid ning arvestatud võimalusega, et

Euroopa Liidu määruse jõustumisel võib olla vajalik Eesti õigust täiendavalt muuta. Kuna

EUSA läbirääkimised on alles algusfaasis ning lõplik sisu ei ole teada, ei ole eelnõu praeguses

etapis võimalik ega otstarbekas viia vastavusse ELi määruse ettepaneku tekstiga. Vajadusel

11 Seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu seisuga mai 2026

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/34e8011c-4f80-4488-b59f-230736f7042d;

9

tehakse tulevikus täiendavad muudatused, kui ELi määrus jõustub ja selle lõplikud nõuded on

selged (vt peatükk 7).

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik poolthäälteenamus Riigikogu kodu- ja töökorra

seaduse § 78 kohaselt.12 Eelnõu ei kuulu põhiseaduse § 104 loetelusse, mistõttu ei ole vajalik

Riigikogu koosseisu häälteenamus.

2 Seaduse eesmärk

Eelnõu eesmärk on luua õiguslik raamistik kosmosetegevusele Eestis, et tagada

kosmosetegevuse ohutus ja keskkonnasäästlikkus, toetada kosmosetegevusega seotud

rahvusvaheliste põhimõtete järgimist ja kohustuste täitmist ning soodustada kosmosesektori

jätkusuutlikku arengut.

Eelnõuga luuakse kosmosevaldkonna turuosalistele selge ja prognoositav tegutsemiskeskkond

ning kehtestatakse mehhanismid, mille abil saab riik kosmosetegevust lubada ja järelevalvet

teostada, vähendades ühtlasi kosmosetegevusest tulenevaid riske riigile ning käitajatele,

ettevõtjatele ja teadus- ning haridusasutustele. Selleks sätestatakse muu hulgas

kosmosetegevusloa taotlemise ja menetlemise kord, kosmoseobjektide käitajatele esitatavad

nõuded, kosmosetegevuse ohutusnõuded ning käitaja peamised kohustused riskide

maandamiseks (sh kindlustuslahendused ja vastutuse jaotus eelnõus sätestatud ulatuses).

Kosmosetegevusega kaasnevad mitmed praktilised ja tehnilised riskid, mis võivad mõjutada

inimesi, vara, keskkonda ning Eesti rahvusvaheliste kohustuste täitmist (nagu näiteks

kosmoseobjektide kokkupõrked, tehnilised rikked ja satelliitide kontrollimatu sisenemine Maa

atmosfääri). Eelnõuga luuakse raamistik nende riskide ennetamiseks ja juhtimiseks ning

tagatakse riigile võimalus hinnata kosmosetegevuse ohutust ja vähendada Eesti rahvusvahelise

vastutusega seotud riske. Selge ja prognoositav õigusraamistik loob kosmosevaldkonna

turuosalistele õiguskindluse ning toetab kõrgtehnoloogiliste ettevõtete ning teadus- ja

haridusasutuste arengut, võimaldades neil tegutseda kindlustundega ja planeerida

investeeringuid kosmosetehnoloogiatesse. See soodustab omakorda rahvusvahelist koostööd

ning investeeringute kaasamist. Eelnõu majanduslikke ja muid mõjusid käsitletakse täpsemalt

seletuskirja 8. peatükis “Seaduse mõjud”.

2.1. Taust ja seaduse vajadus: kosmosemajanduse kasv ning Eesti kosmosesektori areng

Kosmosevaldkond on üks kiiremini kasvavaid kõrgtehnoloogilisi sektoreid maailmas. 2024.

aastal ulatus globaalne kosmosemajandus 613 miljardi dollarini ning prognooside kohaselt

ületab see 2030. aastaks 1 triljoni piiri.13 Kosmosetegevus laieneb kiiresti kõikjal maailmas

kosmosepõhiste andmete ja kosmoseteenuste kasvava nõudluse ning satelliitide tootmise ja

12 Riigikogu kodu- ja töökorra seadus. RT I, 02.06.2020, 9. 13 Space: The $1.8 trillion opportunity for global economic growth | McKinsey.

10

orbiidile saatmise kulude vähenemise tõttu. Satelliitide arv kasvab iga-aastaselt - 2026. aasta

seisuga tiirleb Maa orbiidil ligi 15 000 aktiivset satelliiti14 ning 2035. aastaks on oodata, et see

number tõuseb üle 50 000. See kasv on toonud kaasa uued võimalused nii majandusele,

teadusele kui ka riigi julgeolekule.

Eestil on oma kosmosepoliitika ja -programm aastateks 2020–2027,15 mis on loodud

kosmosevaldkonna arengu strateegiliseks ja süsteemseks juhtimiseks ning

tehnoloogiaettevõtluse toetamiseks. Eesti kosmosesektori areng on tihedalt seotud Euroopa

Liidu kosmoseprogrammi ja ESA liikmesusega.16 Nende organisatsioonide kaudu saavad Eesti

ettevõtted ja teadusasutused ligipääsu rahvusvahelistele hangetele, teaduskoostööle ning uute

tehnoloogiate arendamise võimalustele. See on võimaldanud Eesti kõrgtehnoloogial

põhinevatel lahendustel jõuda rahvusvaheliste missioonideni ning tugevdada Eesti rolli

Euroopa kosmosetegevuses. Eesti Vabariik sõlmis ESA-ga 2007. aastal vastastikuse koostöö

arendamiseks raamlepingu,17 2010. aastal sõlmiti poolte vahel Euroopa koostööriigi

kokkuleppe18 ning 2015. aastal sai Eestist ESA konventsiooniga liitumisel ESA liige.19 ESA

liikmesriigina on Eestil võimalik koostöös ESA-ga edendada kõrgtehnoloogilist innovatsiooni

Eesti majanduskasvu hüvanguks. Praeguseks on ESA-ga sõlminud lepingu üle 60 Eesti

ettevõtte ja teadusasutuse, et arendada uusi tooteid ja teenuseid.

Eesti kosmosetegevuse areng on viimasel aastakümnel olnud märkimisväärne, hõlmates nii

teaduslikke kui ka kommertslikke projekte. 2013. aastal lennutati orbiidile Eesti esimene

satelliit ESTCube-120 ning seejärel on kosmosesse lennutatud veel kolm kuupsatelliiti. 2018.

aastal jõudis rahvusvahelise kosmosejaama pardale Eestis arendatud teadusinstrument

MyotonPro21. Viimastel aastatel on Eesti kosmosevaldkond võtmas üha rohkem ka ärilisi

suundi - lisaks ülikoolidele ja tudengisatelliitide meeskondadele arendavad Eestis

kosmosemissioone ka ettevõtted, nagu näiteks KappaZeta ja Spaceit, kes plaanivad koostöös

ESAga saata orbiidile Eesti esimesed kommertssatelliidid. Eelnõu koostamise ajaks on teada

14 Space Environment Statistics, Space Debris User Portal.

15 Eesti kosmosepoliitika ja -programm 2020–2027, 2020. 16 Oluline on märkida, et ESA ja EL on eraldiseisvad organisatsioonid, mis teevad küll kosmosealaselt tihedat

koostööd, kuid täidavad oma olemuselt erinevaid funktsioone. EL-i kosmoseprogramm keskendub eelkõige

kosmoseteenustele, sh Maa seirele, satelliitnavigatsioonile, ühenduvusele ja innovatsioonile, toetades Euroopa uue

kosmosetööstuse ökosüsteemi arengut. ESA keskendub eelkõige tehnoloogia arendusele, teadusele, haridusele ja

tööjõu juurdekasvule kosmosesektoris. 17 Eesti Vabariigi ja Euroopa Kosmoseagentuuri vaheline rahumeelse kosmosealase koostöö kokkulepe – Riigi

Teataja, 2007. 18 Eesti Vabariigi ja Euroopa Kosmoseagentuuri vaheline Euroopa koostööriigi kokkulepe – Riigi Teataja 19 Eesti Vabariigi valitsuse ja Euroopa Kosmoseagentuuri vaheline Eesti ühinemist Euroopa Kosmoseagentuuri

asutamise konventsiooniga käsitlev kokkulepe – Riigi Teataja 20 ESTCube 1 eesmärk oli katsetada elektrilise päikesepurje tehnoloogiat.

21 Eestis arendatud teadusinstrument, mis võimaldab jälgida astronautide lihaste seisundit.

11

mitu Eesti majandusüksuste arendatavat satelliidimissiooni, sh Spaceiti Oriole, KappaZeta 3D-

SAR, ESTCube-3 ja SUTS. Oriole ja 3D-SAR-i projektide puhul on kavandatud ka

jätkumissioone ja satelliidivõrgustike rajamist, mis näitab selget trendi, et Eesti

kommertskosmoseobjektide arv kasvab. 22

Eeltoodu näitab, et kosmosetehnoloogiate rakendamine nii avalikus kui ka erasektoris areneb

ja Eesti kosmosevaldkond on jõudmas uude arenguetappi. Kuigi Eestis on seni kehtinud

ettevõtluse ja teadustegevuse reguleerimiseks üldised õiguslikud raamistikud, puudub eraldi

seadus, mis looks selged kosmosetegevuse korraldamise, järelevalve ja vastutuse määramise

reeglid.

Kosmos on reguleeritud juba enam kui pooltes ESA liikmesriikides.23 Mitu Euroopa riiki, kellel

praegu veel kosmosetegevuse seadus puudub, on alustanud asjakohaste regulatsioonide

ettevalmistamist. Eesti ei ole selle poolest erand ning liigub rahvusvahelises suunas, et tagada

oma kosmosevaldkonna jätkusuutlik areng ja konkurentsivõime. Eesti soovib anda

ülemaailmsesse kosmosesektori arengusse oma panuse ning võimaldada sellega

kõrgtehnoloogial põhineva ettevõtluse arengut Eestis.24 Samuti on Eesti kosmosepoliitika

eesmärk toetada kosmosevaldkonna seadusloomega tegelemist ning ÜRO lepetega liitumist.25

Sääraste eesmärkide saavutamiseks ning tihedamaks kosmosetegevuseks on vaja, et oleks

tagatud kosmosetegevuse ohutus ning rahvusvaheliste nõuete järgimine.

2.2. Rahvusvaheline õigus ja riigi roll kosmosetegevuses

Eesti tegevus kosmosevaldkonnas peab toimuma kooskõlas rahvusvahelise õigusega. Seadus

aitab Eestil täita oma rahvusvahelisi kohustusi, sealhulgas ÜRO avakosmose lepingust

tulenevat nõuet tagada oma jurisdiktsiooni all tegutsevate ettevõtete, organisatsioonide ja

teadusasutuste vastutustundlik kosmosetegevus.

22 Spaceit plaanib 2028. aasta alguses käivitada Eesti esimese kommertssatelliidi, mis osutab kõrgtehnoloogilisi

teenuseid ning toetab majanduskasvu, luues Eesti ettevõtetele suurema lisandväärtusega võimalusi

kosmosevaldkonnas tegutsemiseks. Oriole lend orbiidile on algsetest plaanidest edasi lükkunud, mis on satelliitide

ehitamise juures tavapärane praktika. KappaZeta on samal ajal arendamas kaugseiretehnoloogiaid, mis

võimaldavad mõõta metsa kõrgust globaalsete satelliitmissioonide abil. Lisaks on arendamisel uued satelliidid,

nagu ESTCube-3 ja SUTS, mis pakuvad üliõpilastele praktilisi kogemusi ning toetavad teaduse ja tehnoloogia

arengut Eestis. ESTCube-3 missioon arendatakse koostöös ESA-ga ja esimene leping sõlmiti 2025. aastal.

23 United Nations Office for Outer Space Affairs (UNOOSA), National Space Law Collection, kättesaadav:

https://www.unoosa.org/oosa/en/ourwork/spacelaw/nationalspacelaw/index.html.

24 Eesti kosmosepoliitika ja -programm 2020–2027, lk 14.

25 Eesti kosmoseobjektide seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus:

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cc5efc1b-6e74-4dd7-8136-5d38ea4e0684#0ZpqLTyi.

12

Seaduseelnõu koostamisel on lähtutud kolmest ÜRO kosmosevaldkonda reguleerivast leppest

– avakosmose lepingust, vastutuse konventsioonist ja registreerimise konventsioonist. Oluline

on märkida, et nendest kolmest lepingust on Eesti seni liitunud vaid avakosmose lepinguga.

Eesti on avakosmose lepingu allkirjastanud 2010. aastal ning see on Eesti suhtes ka jõustunud.26

Vastutuse konventsiooni ega registreerimise konventsiooniga ei ole Eesti käesoleva eelnõu

väljatöötamise seisuga liitunud. Vastutuse ja registreerimise konventsioonid on sellegipoolest

eelnõu raames läbi töötatud ning arvesse on võetud aspekte, mis oleksid eelnõu väljatöötamisel

asjakohased ja olulised, lähtudes teiste riikide praktikast. 27

Avakosmose lepingujärgi kannavad kosmoseobjektide eest vastutust nende päritoluriigid.

Avakosmose lepingus on kaks artiklit, mis reguleerivad vastutust. Artikkel 6 järgi on riikidel

põhimõtteline kohustus teha järelevalvet enda riigis toimuva kosmosetegevuse üle, ning

artikkel 7 kohaselt vastutab riik rahaliselt oma riigi kosmoseobjekti tekitatud kahju eest.28

Artikkel 6 kasutab terminit „responsibility“, mille kohaselt peab Eesti tagama, et tema

territooriumil tegutsevad eraettevõtted ja teised osapooled järgivad rahvusvahelisi kohustusi,29

kuna avakosmose lepingu artikli 6 kohaselt vastutab riik rahvusvaheliselt lisaks riiklikule

kosmosetegevusele ka oma jurisdiktsiooni all tegutsevate mitteriiklike osapoolte

kosmosetegevuse eest. Selline tegevus, sh eraettevõtete või ülikoolide satelliitide arendamine

ja lennutamine, nõuab riigi luba ja pidevat järelevalvet. Artikkel 7 reguleerib vastutust

terminiga „liability“, mille kohaselt vastutab osalisriik, kes lennutab või korraldab objekti

lennutamise kosmosesse, sealhulgas Kuule ja teistele taevakehadele, ning osalisriik, kelle

territooriumilt või rajatiselt objekt lennutatakse, ka rahvusvaheliselt kahju eest, mille on

põhjustanud selline objekt või selle koostisosad Maal, õhuruumis või kosmoses teisele lepingu

osalisriigile või selle füüsilistele või juriidilistele isikutele.30

Nimetatud artiklitel on sisulised erinevused. Esimeseks erinevuseks on artiklites kasutatud

sõnad ,,responsibility“ ja „liability“. Kui artikkel 6 sätestab „responsibility“, siis on sellega

mõeldud üldist vastutust, mis tekib riikidel automaatselt. Artikkel 6 sätestab vastutuse

igasuguse kosmosetegevuse eest, mis riikidel on, olenemata sellest, kas riik viib

26 Riikide tegevuspõhimõtteid kosmose, sealhulgas Kuu ja teiste taevakehade uurimisel ja kasutamisel käsitlev

leping – Riigi Teataja; Välisministeeriumi teadaanne – Riigi Teataja

27 Eestil ei ole hetkel plaanis liituda astronautide päästmise, astronautide tagasituleku ja avakosmosesse saadetud

objektide naasmise lepinguga ning riikide tegevuspõhimõtteid kosmose, sealhulgas Kuu ja teiste taevakehade

uurimisel ja kasutamisel käsitleva lepinguga, mistõttu ei ole seaduseelnõu koostades ka nendega arvestatud.

Agreement on the Rescue of Astronauts, the Return of Astronauts and the Return of Objects Launched into Outer

Space, https://www.unoosa.org/oosa/en/ourwork/spacelaw/treaties/introrescueagreement.html; Agreement

Governing the Activities of States on the Moon and Other Celestial Bodies,

https://www.unoosa.org/oosa/en/ourwork/spacelaw/treaties/intromoon-agreement.html.

28 Riikide tegevuspõhimõtteid kosmose, sealhulgas Kuu ja teiste taevakehade uurimisel ja kasutamisel käsitlev

leping. RT II 2010, 14, 56.

29 Artikkel 6, avakosmose leping 30 Artikkel 7, avakosmose leping

13

kosmosetegevust läbi ise või teeb seda eraisik riigi jurisdiktsioonist. Artikkel 7 sätestab

vastutuse sellise tegevuse eest, millega on ka mingit kahju tekitatud ehk ,,liability“. Tegemist

on üldsõnalise artikliga, mis tähendab, et lisaks rahalisele hüvitamisele võib tekkida ka näiteks

millegi parandamise kohustus. Teiseks erinevuseks on vastutuse tekkimise tingimused. Artiklis

6 sätestatud riigi üldine vastutus tekib igal juhul. Artiklis 7 on loetletud tingimused, millal riik

vastutab kosmosetegevuse käigus tekkinud kahju eest: kosmoseobjekti lennutades või

lennutamist korraldades või kui kosmoseobjekt lennutatakse riigi territooriumilt või rajatisest.

Vastutuse konventsioon täpsustab vastutuse regulatsiooni. Selle kohaselt on vastutuse

tekkimise eelduseks riigi ,,launching state“ staatus, st riik vastutab tekkinud kahju eest, kui riik

lennutab või korraldab kosmoseobjekti lennutamise või kui kosmoseobjekt lennutatakse riigi

territooriumilt või rajatisest. Kuigi Eesti ei ole vastutuse konventsiooniga liitunud, siis

arvestatakse konventsioonist tulenevate põhimõtetega ka käesoleva eelnõu koostamisel.

Avakosmose lepingu artikkel 7 tingimused vastutuse tekkimiseks kattuvad vastutuse

konventsiooni tingimustega, st et riigil rahalise vastutuse tekkimiseks peab riik olema

,,launching state“ ehk vastama ,,launching state“ tunnustele. Kuigi riigi rahalise vastutuse

tekkimise eelduseks on konventsioonides sätestatud mõiste ,,launching state“, siis ei ole

tegemist üheselt määratletud kriteeriumiga, sest riik võib olla ,,launching state“ mitmel erineval

alusel. Lisaks on riikidel võimalus oma siseriiklike kosmoseseadustega reguleerida ,,launching

state“ mõistet. Siiski tuleb arvestada, et rahvusvahelisel tasandil hinnatakse ,,launching state“

staatust rahvusvahelise õiguse alusel.

Eelnevast tulenevalt tekib Eestil avakosmose lepingu alusel kohustus kosmosetegevust

reguleerida, kui eraettevõtted või muud asutused kosmoseobjekte lennutama hakkavad, ning

tuleb tagada, et riigi jurisdiktsiooni all toimuv kosmosetegevus oleks reguleeritud, kontrollitav

ning kooskõlas rahvusvahelise lepingu tingimustega. Nende kohustuste täitmiseks on vaja

kehtestada selge ja tõhus riigisisene õigusraamistik.

2.3. Seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus

Eelnõu väljatöötamisele eelnes ,,Eesti kosmoseobjektide seaduseelnõu väljatöötamise

kavatsus“ (edaspidi VTK), mille kooskõlastasid Haridus- ja Teadusministeerium,

Justiitsministeerium, Kaitseministeerium ja Siseministeerium ning mille kohta lisasid avalikud

kommentaarid Eesti Kaitsetööstuse Liit31 ning Eesti Kosmosebüroo.32 VTK kohta esitatud

kommentaaridega on arvestatud eelnõu koostamisel.

Kuigi VTK-s nimetati ühe eesmärgina kosmoseliikluse (space traffic management ehk STM)

reguleerimist, ei ole see teema eelnõusse sellisel kujul kavandatud. Põhjuseks on asjaolu, et

Eestil puuduvad praegu nii tehnilised ja juriidilised mehhanismid kui ka võime rahvusvahelise

ulatusega kosmoseliiklust korraldada. Kosmoseliikluse reguleerimine eeldab ulatuslikku

rahvusvahelist koostööd, andmevahetust, reaalajas jälgimise võimet ning terviklikku

regulatiivset raamistikku, mis ületab kõnesoleva seaduse reguleerimisala ja eesmärgi. Eesti on

31 Uue nimega Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit. 32 VTK kooskõlastuse menetlusinfo: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cc5efc1b-6e74-4dd7-8136-

5d38ea4e0684#VuoCXwtw.

14

siiski selles suunas esimesi samme astunud, alustades koostöös ESA-ga asjakohaste

tehnoloogiliste võimete arendamist. Eelnõus kavandatud kosmoseobjektidega seotud

andmekorraldust ja registrifunktsioone nähakse tulevikus kui STM-süsteemi olulist alustala,

mis võimaldab korrastada ja hallata kosmoseobjektidega seotud andmestikku. See loob aluse

rahvusvaheliseks andmevahetuseks ning aitab tagada kosmosekeskkonna ohutuse.

Kosmoseliikluse reguleerimise temaatika võib muutuda asjakohaseks tulevikus, seoses

järgmiste arenguetappidega või liitudes rahvusvaheliste algatustega.

Eelnõu on välja töötatud, arvestades tehnoloogia arengut ja võimalike eri tehnoloogiate

kasutamist. Seetõttu ei keskendu seadus kindlale tehnoloogiale, vaid järgib

tehnoloogianeutraalsuse põhimõtet. See tähendab, et seadus ei kirjelda selle jõustumise hetkel

olemas olevaid tehnoloogilisi vahendeid, vaid on mõeldud olema asjakohane ka tulevikus, kui

on kasutusel veelgi uuem tehnoloogia.

3 Eelnõu vastavus põhiseadusele

Kosmosetegevus on eelnõu kohaselt reguleeritud tegevus, mis tähendab, et kosmosetegevusega

ei saa vabalt tegeleda iga isik, vaid ainult isikud, kes vastavad eelnõus sätestatud nõuetele ja on

saanud vastavad tegevusload. Seetõttu kujutab kosmosetegevuse reguleerimine endast eraelu

puutumatuse, ettevõtlusvabaduse, omandipõhiõiguse ja teadusvabaduse riivet, mistõttu on

oluline analüüsida eelnõu põhiseaduspärasust.

Eelnõu eesmärkideks on muuhulgas tagada riigi julgeolek, kosmosetegevuse turvalisus, isikute

kaitse ning kosmosetegevuse vastavus nõuetele vastavus. Sellest eesmärgist lähtudes on

analüüsitud ka järgnevaid põhiõiguste riiveid. Põhiõigusi piirav õigustloov akt on

põhiseaduspärane, kui see on formaalselt ja materiaalselt põhiseadusega kooskõlas. Formaalne

põhiseaduspärasus tähendab, et põhiõigusi piirav õigustloov akt peab vastama pädevus-,

menetlus- ja vorminõutele ning määratuse ja seadusereservatsiooni põhimõtetele.33 Materiaalne

kooskõla põhiseadusega tähendab, et põhiõigust riivav õigusakt on kehtestatud põhiseadusega

lubatava eesmärgi saavutamiseks ning on selle saavutamiseks proportsionaalne abinõu.34

Asjassepuutuvad põhiõigused ja -vabadused

Esmalt tuleb määratleda asjassepuutuvad põhiõigused ja -vabadused.

1. Põhiseaduse §-s 26 sätestatud igaühe õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele.

2. Põhiseaduse §-s 31 sätestatud õigus tegeleda ettevõtlusega ehk ettevõtlusvabadus.

3. Põhiseadus §-s 32 sätestatud õigus puutumatule ja võrdselt kaitstud omandile.

4. Põhiseaduse §-s 38 sätestatud õigus teadusvabadusele.

33 RKPJK 13.06.2005 otsus asjas nr 3-4-1-5-05, p-d 7-8. 34 RKPJK 20.03.2014 otsus asjas nr 3-4-1-42-13, p 42.

15

Põhiseaduse § 26 kaitseala

Põhiseaduse § 26 esemeline kaitseala

Põhiseaduse § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused,

kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda

muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste

inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.

Põhiseaduse § 26 kohaldatakse kui üldnormi siis, kui kaitsmist vajav erasfääri kuuluv hüve ei

ole kaitstud mõne erisättega (nt § 17, 27, 33, 42, 43, 44). Kui erisäte on olemas, tuleb kohaldada

vastavat erisätet.35 Eelnõuga nähakse ette kosmosetegevusloa ja kosmoseobjektide omanike

kohta andmete ja teabe kogumist ning töötlemist, et kindlaks teha nende sobivus ja

nõuetelevastus kosmosetegevuseks.

Isiksuse kaitse on seega olnud PS § 19 lg 1 ja § 26 vahel jagatud, kuid kaitsealade piiritlemine

pole üheselt selge.36 PS § 19 lg 1 on lihtsa piiriklausli ehk seadusereservatsiooniga, PS § 26 aga

kvalifitseeritud piiriklausliga põhiõigus.37 Riigikohtu praktikas on isikuandmete töötlemine

asetatud üldjuhul eraelu puutumatuse kaitsealasse, nimetamata informatsioonilise

enesemääramisõiguse aspekti.38 Kommenteeritud väljaandes leitakse, et põhjendatud oleks

sisustada PS §-i 26 pigem avara kaitsealaga eraelu garantiina, mis hõlmab ka seni PS § 19 lg-

st 1 tuletatud isiksuspõhiõiguse kaitsevaldkonnad (eelkõige enesemääramis- ja

enesekujutamisõigus).39 Seetõttu saab lähtuda lähenemisest, et isikuandmete töötlemisega

kaasnev riive asetatakse esmajoones põhiseaduse § 26 tagatud eraelu kaitsealasse ning § 19

kaitsealasse pigem erandjuhtudel.40

Põhiseaduse § 26 isikuline kaitseala

35 Jaanimägi, K., Oja, L. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 2020, § 26 p 14. 36 Ibidem, p 8. 37 Mikiver, M. Isikuandmeid ristkasutav e-riik ja seadusereservatsioon. Kas efektiivsus tõrjub põhiseaduslikud

nõuded? Riigiõiguse aastaraamat 2023, lk 59,

https://juridica.ee/article_full.php?uri=2023_riigi_iguse_aastaraamat_2023_isikuandmeid_ristkasutav_e-

riik_ja_seadusereservatsioon_kas_efekti. 38 Ibidem, lk 61; RKHK 06.01.2021 otsus asjas nr 3-19-1207, p 22; 19.12.2019, 5-19-38, p 95-96; 14.11.2019, 3-

16-2497, p 18; 06.06.2019, 3-17-842, p 25–26; 12.06.2012, 3-3-1-3-12, p 19. 39 Jaanimägi, K., Oja, L. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 2020, § 26 p 14. 40 Mikiver, M. Isikuandmeid ristkasutav e-riik ja seadusereservatsioon. Kas efektiivsus tõrjub põhiseaduslikud

nõuded? Riigiõiguse aastaraamat 2023, lk 67,

https://juridica.ee/article_full.php?uri=2023_riigi_iguse_aastaraamat_2023_isikuandmeid_ristkasutav_e-

riik_ja_seadusereservatsioon_kas_efekti.

16

Isikulise kaitseala poolest on põhiseaduse § 26 kõigi ja igaühe õigus. See tähendab, et

paragrahvid kaitsevad nii Eesti kodanikku kui ka Eestis viibivat välisriigi kodanikku ja

kodakondsuseta isikut (põhiseaduse § 9 lg 1). Käesoleva eelnõu puhul on isikulises kaitsealas

kosmosetegevusloa taotlejad, samuti kosmoseobjektide omanikud.

Riive formaalne põhiseaduspärasus

Formaalne põhiseaduspärasus tähendab, et põhiõigusi piirav õigustloov akt peab vastama

pädevus-, menetlus- ja vorminõutele ning määratuse ja seadusereservatsiooni põhimõtetele.41

Seadusereservatsiooni põhimõte tähendab, et põhiõiguste kui riigieelsete õiguste piiramine

eeldab demokraatlikult legitimeeritud seadusandja volitust.42

Eelnõuga sätestatakse, millist teavet ja andmeid on vaja isikult koguda ja töödelda, et kinnitada

tema sobivust kosmosetegevusega tegelemiseks.

Riive materiaalne põhiseaduspärasus

Legitiimne eesmärk

Kosmosetegevuse seaduse eesmärgiks on reguleerida kosmosetegevust Eestis siseriiklikult,

kuivõrd kosmosevaldkond on tehnoloogiliselt kiiresti arenev valdkond, mis kujutab endast

suurt riski kahjustada avalikku huvi. Samuti on Eestil rahvusvaheline kohustus siseriiklikult

reguleerida kosmosetegevust.43 Tehnoloogia arenguga on kosmosevaldkonnal üha suurem roll

ühiskonnas ja igapäevaelus. Kosmosetegevusest on sõltuvad lisaks erahuvidele, teadusele ja

kommertsteenustele ka riigi strateegilised huvid, nagu julgeolek ja turvalisus. Selleks, et riik

saaks tagada innovatsiooni ja tehnoloogia arenguga samaaegselt ka riigi julgeolekut ja

turvalisust on oluline, et riigil oleks reguleeritud, kes Eesti riigi lipu alt kosmosetegevusega

tegeleb. Seetõttu on eelnõu eesmärgiks reguleerida kosmosetegevusega tegelevate isikutele

esitatavaid nõudeid.

Kosmosetegevusloa taotlejate ja kosmoseobjekti omanike eraellu sekkumise eesmärk,

sealhulgas andmete ja teabe kogumise taotlemine, on tagada riigi ja isikute julgeolek ning

turvalisus. See aitab maandada riski avalikule huvile veendudes, et kosmosetegevusega ei

tegeleks ebapädevad või pahatahtlikud isikud.

Riive proportsionaalsus

41 RKPJK 13.06.2005 otsus asjas nr 3-4-1-5-05, p-d 7-8. 42 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 2017, § 3, p 10. 43 Eesti allkirjastas avakosmose lepingu 2010. aastal ning see on Eesti suhtes ka jõustunud.

17

Põhiõiguse riive peab vastama proportsionaalsuse põhimõttele, mida kontrollitakse kolmel

astmel – abinõu sobivus, vajalikkus ja proportsionaalsus kitsamas tähenduses e mõõdukus.44

1) Abinõu sobivus

Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Vaieldamatult ebaproportsionaalne on

sobivuse mõttes abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta eesmärgi saavutamist.45

Eelnõu eesmärgi saavutamiseks on eelnõuga sätestatud abinõuks andmete ja muu teabe

kogumine kosmostegevusega tegelevate isikute osas. Kui pädevale asutusele on tagatud viis,

kuidas kindlaks teha kosmosetegevusloa taotleja ning kosmoseobjekti omaniku taust, pädevus

ja muu vajalik teave, siis on lihtsam tagada, et kosmosetegevusega ei tegeleks isikud, kes on

ebapädevad või pahatahtlikud.

Kuna kosmosetegevus on tegevusloaga reguleeritud valdkond, siis on loataotlejatelt andmete ja

teabe taotlemine tavapärane praktika loamenetluses. Sarnast abinõud kasutatakse ka teistes

valdkondades, näiteks hasartmängude46 ja krediidiandjate ja -vahendajate47 puhul. Sellist

abinõud on rakendatud ka teiste riikide kosmoseseadustes48 ning ka rahvusvaheliste

juhendmaterjalides Sofia Guidelines49.

Järelikult on kosmosetegevusloa tarbeks loataotlejate ning kosmoseobjekti omanike andmete ja

teabe korjamine, et tagada riigi julgeolek ja nõuetekohane kosmosetegevus sobiv meede

eeltoodud legitiimsete eesmärkide saavutamiseks.

2) Abinõu vajalikkus

Vahendi vajalikkuse analüüsimisel tuleb kaaluda kas leidub alternatiiv, mis oleks: 1) puudutatud

isiku põhiõigusi vähem riivav ja 2) eesmärgi saavutamisel vähemalt sama efektiivne.50

Vajalikkuse osas on Riigikohus lisanud, et arvestada tuleb ka seda, kuivõrd koormavad erinevad

abinõud kolmandaid isikuid, samuti erinevusi riigi kulutustes.51

44 RKPJK 06.03.2002 otsus asjas nr 3-4-1-1-02, p 15. 45 Ibidem. 46 Vt nt hasartmänguseaduse § 17. 47 Vt nt krediidiandjate ja -vahendajate seadus § 12. 48 Vt nt Austria kosmoseseadust § 4:

https://www.ris.bka.gv.at/Dokumente/Erv/ERV_2011_1_132/ERV_2011_1_132.pdf ja Soome kosmoseseadust

§ 5: https://tem.fi/documents/1410877/3227301/Act+on+Space+Activities/a3f9c6c9-18fd-4504-8ea9-

bff1986fff28/Act+on+Space+Activities.pdf?t=1517303831000. 49 Information on the activities of international intergovernmental and non-governmental organizations relating to

space law, mis on vastu võetud RESOLUTION No. 6/2012-ga International Law Association (ILA) poolt 30.

augustil 2012, kättesaadav: https://www.ila-hq.org/en_GB/documents/conference-resolution-english-sofia-2012-

1. vt artikkel 4. 50 Lust-Vedder, L. Põhiseaduspärasuse kontrolliskeemid. (Õigusloome Akadeemia 2021), kättesaadav:

https://www.justdigi.ee/media/2930/download (01.12.2021). 51 RKÜK 02.05.2017 otsus asjas nr 3-2-1-134-16, p 46.

18

Muid häid alternatiive või meetmeid eelmainitud eesmärgi saavutamiseks ei ole. Üheks

võimalikuks alternatiiviks oleks minimalistlik lähenemine kosmosetegevusega seotud isikute

osas, st ei oleks sätestatud ammendavat loetelu sellest, millist teavet kosmosetegevusloa

taotlejat ja kosmoseobjekti omaniku kohta kogutakse. Sellise lähenemise puhul on aga

kaheldav, kas see oleks vähem riivavam isiku põhiõigustele. Nimetatud alternatiiv nõuaks ikka

teatavat teabe kogumist isikult, aga kogutava teabe hulk võib olla väiksem ja minimaalsem, sest

teabehulk on juhtumipõhine. See aga ei taga, et põhiõiguse riive oleks taotlejale iga kord

väiksem, sest mõnes loamenetluses võib vajaliku teabe hulk olla isegi riivavam, kui mõnes

teises loamenetluses. Samuti ei oleks nimetatud meede vähemalt sama efektiivne, kuivõrd

pädeval asutusel oleks keerulisem tagada ühtset taset järelevalve teostamisel. Samuti, kui

lähtuda Riigikohtu seisukohast arvestada ka kolmandate isikute koormamist ning riigi kulutusi,

siis oleks minimalistlikuma sõnastuse puhul pädeval asutusel rohkem koormust, et

juhtumispõhiselt iga kord kindlaks teha vajaminev teave ja andmed.

Samuti oleks alternatiiviks mitte koguda andmeid kosmosetegevusloa taotleja ja

kosmoseobjekti omaniku kohta, mis oleks kindlasti vähem riivavam, aga ei oleks eesmärgi

saavutamisel vähemalt sama efektiivne, kuivõrd niimoodi jääks eesmärk üldse saavutamata.

Kuna riigi eesmärgiks on tagada turvaline ja nõuetekohane kosmosetegevus, siis ei ole seda

kuidagi võimalik saavutada nii, et ei kogutaks üldse teavet või andmeid kosmosetegevusloa

taotleja ja kosmoseobjekti omaniku kohta.

Järelikult on kosmosetegevusloa taotleja ja kosmoseobjekti omaniku kohta andmete kogumine

vajalik meede eelmainitud legitiimise eesmärgi saavutamiseks.

3) Vahendi proportsionaalsus kitsamas tähenduses (mõõdukus)

Mõõdukuse analüüsimisel tuleb kaaluda, kas vajadus saavutada eesmärk on kaalukam kui isiku

põhiõiguste riive (intensiivsus).52 Mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda kaalukamad

peavad olema seda õigustavad põhjused.53 Seetõttu tuleb esmalt analüüsida riive intensiivsust.

Selleks tuleb esmalt vaadata, mis laadi andmeid loataotlejate kohta kogutakse.

Eelnõu kohaselt kogutakse kosmosetegevusloa taotlejalt ja kosmoseobjekti omanikult

tavapäraseid andmeid (kontaktandmed, isikukood jms), aga lisaks sellele ka andmeid selle

kohta, millest võivad ilmneda isiku rassiline või etniline päritolu või poliitilised vaated, usulised

või filosoofilised veendumused, mis on isikuandmete kaitse üldmääruse art 9 kohaselt eriliiki

isikuandmed. Kuigi isikul ei paluta esitada otseselt eriliiki isikuandmeid, siis võib see ilmneda

kaudselt mõne muu teabe esitamisel. Näiteks võivad isiku poliitilised vaated ilmneda näiteks

siis, kui isikut on karistatud mõne teatud süüteo eest (nt avaliku usalduse vastase süüteo või

terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest).

52 Lust-Vedder, L. Põhiseaduspärasuse kontrolliskeemid. (Õigusloome Akadeemia 2021), kättesaadav:

https://www.justdigi.ee/media/2930/download (01.12.2021). 53 RKPJK 17.07.2009 otsus asjas nr 3-4-1-6-09, p 21.

19

Samuti on võimalik, et ilmnevad isiku kuulumised ametiühingutesse (nt dokumentide kaudu,

mis tõestavad isiku usaldusväärsust tema senise tegevuse ja töökogemuse põhjal).

Kosmosetegevusloa taotleja on kohustatud esitama oma karistusregistri väljavõtteid, millest

ilmnevad siis IKÜM-i kohaselt süüteoasjadega seotud isikuandmeid. Tegemist ei ole küll

eriliiki isikuandmetega, aga selliseid andmeid võib töödelda ainult ametiasutuse järelevalve all.

Kuigi kosmosetegevusloa taotlejalt ja kosmoseobjekti omanikult küsitakse üsna ulatuslikult

andmeid, millest muuhulgas võib ka ilmneda eriliiki isikuandmeid või süüteoasjadega seotud

andmeid, siis sellise teabe saamine on pädeva asutuse jaoks hädavajalik järelevalve

teostamiseks. Isiku eraelu puutumatuse õigus ei kaalu käesoleval juhul üle pädeva asutuse

vajadust saavutada oma eesmärke kosmosetegevuse käigus.

Järelikult saab kosmosetegevusloamenetluse tarbeks taotlejatelt ja kosmoseobjekti omanikelt

vajaliku teabe kogumist pidada mõõdukaks isiku privaatsusõiguse riiveks, sest riivet õigustavad

kaalukad põhjendused.

Ettevõtlusvabaduse riive

Kosmosetegevusloa menetluses on asjakohane käsitleda ka PS §-s 31 sätestatud

ettevõtlusvabadust.

Põhiseaduse § 31 esemeline kaitseala

PS § 31 kohaselt on Eesti kodanikel on õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda

tulundusühingutesse ja -liitudesse. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja

korra.

Ettevõtlusvabaduse esemeline kaitseala hõlmab kõiki tegevusalasid ja elukutseid, mille puhul

isik pakub enda nimel kaupu või teenuseid. Ettevõtlusvabaduse kaitsealasse kuulub tulu

saamise eesmärgil toimuv tegevus. Ettevõtlusvabaduse kui vabadusõiguse olemusega käib

kaasas õigus otsustada vabalt ettevõtluse üksikasjade üle.54 Ettevõtlusvabaduse tuumaks on riigi

kohustus mitte teha põhjendamatuid takistusi ettevõtluseks.55

Põhiseaduse § 31 isikuline kaitseala

54 Kask, O., Ehrlich, S., A., Henberg, A. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 2020, § 31 p 5 ja

seal viidatud Riigikohtu lahendid. 55 Ibidem, p 7 ja seal viidatud Riigikohtu lahendid.

20

Ettevõtlusvabadus on kõikidel Eestis viibivatel isikutel, sõltumata kodakondsusest, kui seadus

ei sätesta teisiti. Ettevõtlusvabadus laieneb lähtuvalt PS § 9 lõikest 2 ka juriidilistele isikutele.56

Riive formaalne põhiseaduspärasus

Formaalne põhiseaduspärasus tähendab, et põhiõigusi piirav õigustloov akt peab vastama

pädevus-, menetlus- ja vorminõuetele ning määratuse ja seadusereservatsiooni põhimõtetele.57

Seadusereservatsiooni põhimõte tähendab, et põhiõiguste kui riigieelsete õiguste piiramine

eeldab demokraatlikult legitimeeritud seadusandja volitust.58

Eelnõuga sätestatakse, kes on sobiv ja pädev tegelema kosmosetegevusega Eestis ning kellele

antakse tegevusluba kosmosetegevusega tegelemiseks.

Riive materiaalne põhiseaduspärasus

Legitiimne eesmärk

Kosmosetegevuse seaduse eesmärk on reguleerida kosmosetegevust Eestis, kuna

kosmosevaldkond areneb kiiresti ja kujutab endast riski avalikule huvile. Samuti on Eestil

rahvusvaheline kohustus kosmosetegevust siseriiklikult reguleerida. Seetõttu tuleb

kosmosetegevus Eestis muuta loakohustuslikuks, et riik saaks teostada järelevalvet.

Loakohustus on levinud valdkondades, mis on kõrge riskiga avalikule huvile ja/või nõuavad

spetsiifilisi teadmisi. Näiteks ehituses on vaja teatud ehitiste jaoks ehitusluba ja lennunduses

lennundusluba, mis tähendab, et ka nendes valdkondades on piiratud isikute ettevõtlusvabadus.

Nii ehitus kui ka lennundus on tehnilised ja potentsiaalselt kõrge riskiga valdkonnad, kus on

vaja teostada järelevalvet selle üle, kes saavad nendes valdkondades tegutseda. Kuna ka

kosmosevaldkond on väga tehniline ja kõrge riskiga, siis on ka kosmosetegevuse puhul

legitiimseks eesmärgiks tagada kosmosetegevuse ohutus loakohustusega.

Riive proportsionaalsus

Põhiõiguse riive peab vastama proportsionaalsuse põhimõttele, mida kontrollitakse kolmel

astmel - abinõu sobivus, vajalikkus ja proportsionaalsus kitsamas tähenduses e mõõdukus.59

1) Vahendi sobivus

Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Vaieldamatult ebaproportsionaalne on

sobivuse mõttes abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta eesmärgi saavutamist.60

56 PSJK 11.03.2015 otsus asjas nr 3-4-1-51-14, p 60. 57 Kalmo, H., Kask, O. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 2020, § 11, p 24; RKPJKo

13.06.2005, 3-4-1-5-05, p 9; RKÜKo 01.07.2015, 3-4-1-20-15, p 44. 58 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 2017, § 3, p 10. 59 RKPJK 06.03.2002 otsus asjas nr 3-4-1-1-02, p 15. 60 Ibidem.

21

Eelnõu eesmärk on tagada riigi julgeolek, kosmosetegevuse turvalisus ja isikute kaitse ning

tegevuse vastavus nõuetele. Paratamatult tähendab see seda, et kosmosetegevusega ei saa

tegeleda isik, kellel puudub selleks pädevus ja sobivus. Seetõttu tuleb ka kehtestada

kosmosetegevusele loakohustus ja piirata teataval viisil ettevõtlusvabadust. Kui

kosmosetegevusele kehtestatakse loakohustus, mis piirab isikute ringi, kes võivad sellega

tegeleda, tagades, et ainult vastavate teadmiste, pädevuste ja sobivustega isikud saavad

valdkonnas tegutseda, siis aitab see eelnõu saavutada oma eesmärki: nõuetekohane ja turvaline

kosmosetegevus. Selline lähenemine vähendab riski, et kosmosetegevusega tegeleb isik, kes ei

ole selleks pädev, või kes võib seeläbi tekitada ohtu.

Kosmosetegevuse reguleerimine loamenetlusega on ettenähtud ka rahvusvaheliselt kehtestatud

juhendmaterjaliga Sofia Guidelines61, mille eesmärgiks on anda juhiseid riikidele

kosmosetegevuse regulatsiooni loomisel.

Järelikult on kosmosevaldkonna reguleerimine loamenetlusega, et tagada turvaline ja

nõuetekohane kosmosetegevus sobiv meede eeltoodud legitiimsete eesmärkide saavutamiseks.

2) Vahendi vajalikkus

Vahendi vajalikkuse analüüsimisel tuleb kaaluda kas leidub alternatiiv, mis oleks: 1) puudutatud

isiku põhiõigusi vähem riivav ja 2) eesmärgi saavutamisel vähemalt sama efektiivne.62

Vajalikkuse osas on Riigikohus lisanud, et arvestada tuleb ka seda, kuivõrd koormavad erinevad

abinõud kolmandaid isikuid, samuti erinevusi riigi kulutustes.63

Majandustegevuses on võimalik vaba, teatamiskohustusega ning tegevusloakohustusega

majandustegevus. Alternatiiviks oleks kosmosetegevuse puhul vaba majandustegevus, mis

oleks küll põhiõigusi vähem riivavam, aga ei oleks efektiivne eesmärgi saavutamisel. Teiseks

alternatiiviks oleks kosmosetegevusel teatamiskohustuse rakendamine, mille puhul peaksid

operaatorid esitama enne majandustegevuse alustamist registripidajale teate asjaomasel

tegevusalal majandustegevuse alustamise kohta64 selle asemel, et taotleda endale tegevusluba.

Teatamiskohustuse puhul ei piirata majandustegevuse alustamist ning teatamiskohustus on

sisuliselt registreerimiskohustus. Kuigi teatamiskohustus on põhiõigusi vähem riivavam, siis ei

ole teatamiskohustus sama efektiivne eesmärgi saavutamiseks. Kuna kosmosetegevuse

61 Information on the activities of international intergovernmental and non-governmental organizations relating to

space law, mis on vastu võetud RESOLUTION No. 6/2012-ga International Law Association (ILA) poolt 30.

augustil 2012, kättesaadav: https://www.ila-hq.org/en_GB/documents/conference-resolution-english-sofia-2012-

1. vt artikkel 4. 62 Lust-Vedder, L. Põhiseaduspärasuse kontrolliskeemid. (Õigusloome Akadeemia 2021), kättesaadav:

https://www.justdigi.ee/media/2930/download (01.12.2021). 63 RKÜK 02.05.2017 otsus asjas nr 3-2-1-134-16, p 46. 64 MSÜS § 14 lg 1

22

reguleerimise eesmärgiks on tagada riigi julgeolek, kosmosetegevuse ja isikute turvalisus kogu

kosmosetegevuse vältel, siis on oluline kindlaks teha, kes saavad kosmosetegevusega tegeleda.

Nagu ka eelnevalt mainitud, siis on rahvusvaheliselt reguleeritud avakosmose lepinguga, et

riigid peavad andma loa kõigile, kes tahavad kosmosetegevusega tegeleda, mistõttu ei oleks ka

teatamiskohustus pädev. Teatamiskohustusega puuduks pädeval asutusel võimalus ära hoida

pahatahtlike või ebapädevate isikute kosmoseobjektide üleslennutamist. Isegi, kui

teatamiskohustuse puhul on pädeval asutusel võimalik rakendada teatavaid sanktsioone või

meetmeid, et kahjulik majandustegevus peatada või lõpetada65, siis ei oleks see sama efektiivne.

Järelikult on kosmosetegevuse puhul loakohustus ja -menetlus vajalik meede eelmainitud

legitiimise eesmärgi saavutamiseks.

3) Vahendi proportsionaalsus kitsamas tähenduses (mõõdukus)

Mõõdukuse analüüsimisel tuleb kaaluda, kas vajadus saavutada eesmärk on kaalukam kui isiku

põhiõiguste riive (intensiivsus).66 Mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda kaalukamad

peavad olema seda õigustavad põhjused.67 Seetõttu tuleb esmalt analüüsida riive intensiivsust.

Riiveks käesoleva põhiõiguse (ettevõtlusvabaduse) puhul on, et ettevõtlus (kosmosetegevus)

on keelatud, kui isikul puudub vastav tegevusluba. Tegemist on võrdlemisi intensiivse riivega,

kuivõrd tegevust ei keelata osaliselt, samuti tuleb kosmosetegevuseks taotleda tegevusluba, mis

on kõige piiravam meede ettevõtluses (võrreldes nt teatamiskohustusega).

Kuigi ettevõtlusvabaduse riive eelnõus eesmärkide saavutamiseks on intensiivne, siis on

vajadus saavutada eesmärke kaalukam kui isiku põhiõiguste riive. Kosmosetegevusega kui

kõrge riskiga tehnilise valdkonnaga ei saa lubada igal soovijal tegeleda. Riik peab tagama, et

kosmosetegevusega tegelevad ainult pädevad ja sobivad isikud. Nagu ka varem mainitud, siis

on loakohustus sätestatud paljudes valdkondades, mis on tehniliselt keerulised ja kõrge riskiga

(näiteks ehitus, lennundus). Sama abinõud peab rakendama ka kosmosetegevuse puhul, kuivõrd

kosmosevaldkond on innovatiivne ja kiiresti arenev.

Järelikult saab kosmosetegevusloamenetlust pidada mõõdukaks isiku ettevõtlusvabaduse

riiveks, sest riivet õigustavad kaalukad põhjendused.

Omandipõhiõiguse riive

65 Nt ettekirjutus (MSÜS § 68 lg 1), majandustegevuse keelamine (MSÜS § 36 lg 1). 66 Lust-Vedder, L. Põhiseaduspärasuse kontrolliskeemid. (Õigusloome Akadeemia 2021), kättesaadav:

https://www.justdigi.ee/media/2930/download (01.12.2021). 67 RKPJK 17.07.2009 otsus asjas nr 3-4-1-6-09, p 21.

23

Kosmosetegevusloa menetluses on asjakohane käsitleda ka PS §-s 32 sätestatud

omandipõhiõigust.

Põhiseaduse § 32 esemeline kaitseala

PS § 32 kohaselt on igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud.

Omandipõhiõigus peab kaitsma omandit kui õiguslikku instituuti. Isikule peab

omandipõhiõiguse raames olema tagatud eraõiguslik tegutsemisvabadus omandiõiguse

valdkonnas ja võimalus oma elu iseseisvalt ja vabalt korraldada. Riigikohtu praktikas on

märgitud, et omandipõhiõigus on üldisi varalisi õigusi kaitsev norm, mille kaitse ulatub kinnis-

ja vallasasjadele lisaks ka rahale ning rahaliselt hinnatavatele õigustele ja nõuetele.68

Omandipõhiõigus kaitseb ka vallasasju. Ka vallasasjade omamise ja kasutamisega võivad

seonduda erinevad piirangud.69

Põhiseaduse § 32 isikuline kaitseala

Omandipõhiõigus laieneb füüsilistele isikutele. Kooskõlas juriidiliste isikute eesmärkidega

ning omandiõiguse kaitse mõttega laieneb §-s 32 sätestatu ka eraõiguslikele juriidilistele

isikutele.70

Riive formaalne põhiseaduspärasus

Formaalne põhiseaduspärasus tähendab, et põhiõigusi piirav õigustloov akt peab vastama

pädevus-, menetlus- ja vorminõutele ning määratuse ja seadusereservatsiooni põhimõtetele.71

Seadusereservatsiooni põhimõte tähendab, et põhiõiguste kui riigieelsete õiguste piiramine

eeldab demokraatlikult legitimeeritud seadusandja volitust.72

Eelnõuga sätestatakse riigi õigust seada tingimusi kosmoseobjekti omandi üleandmiseks.

Riive materiaalne põhiseaduspärasus

Legitiimne eesmärk

Eelnõu eesmärk on tagada riigi julgeolek, kosmosetegevuse turvalisus ja isikute kaitse ning

tegevuse vastavus nõuetele. Selleks on vaja seada teatavaid piiranguid kosmoseobjekti

omandile. Eelnõuga on sätestatud, et kosmoseobjekti omandi üleandmiseks on vaja lisaks

68 Ibidem, p 5; RKÜK 17.06.2004 otsus asjas nr 3-2-1-143-03, p 18; RKÜK 31.03.2011 otsus asjas nr 3-3-1-69-

09, p 56. 69 Ots, M., Kelli, A., Roosma, P. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 2020, § 32, p 7. 70 Ibidem, p 4; RKÜK 17.06.2004 otsus asjas nr 3-2-1-143-03, p 18. 71 RKPJK 13.06.2005 otsus asjas nr 3-4-1-5-05, p-d 7-8. 72 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 2017, § 3, p 10.

24

üleandja ja omandaja kirjalikule kokkuleppele ka pädev asutuse eelnevat luba. See seab

piirangu omaniku vabadusele vabalt käsutada oma omandit. Põhiseaduse §-i 32

kommentaarides on kirjeldatud, et omanikul peaks olema võimalus valida omandi õiguslikult

lubatud kasutusviiside vahel. Asja käsutamine on asja juriidilise staatuse määramine.

Käsutusõiguse piirang kujutab endast omandipõhiõiguse riivet.73

Omandipõhiõiguse riive eesmärgiks eelnõu tähenduses on, et kui kosmoseobjekti omanik

soovib omandit üle anda teisele isikule, siis uus omanik vastaks ka kosmoseobjekti omaniku

kriteeriumitele. Kosmosevaldkonna on oluline, et sellega ei puutuks kokku pahatahtlikud või

ebapädevad isikud. Seetõttu on oluliseks eesmärgiks, et pädeval asutusel oleks võimalik

teostada järelevalvet kosmoseobjekti omandi üle.

Riive proportsionaalsus

Põhiõiguse riive peab vastama proportsionaalsuse põhimõttele, mida kontrollitakse kolmel

astmel - abinõu sobivus, vajalikkus ja proportsionaalsus kitsamas tähenduses e mõõdukus.74

1) Vahendi sobivus

Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Vaieldamatult ebaproportsionaalne on

sobivuse mõttes abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta eesmärgi saavutamist.75

Selleks, et saavutada eelnõu eesmärke, tuleb tagada, et kosmosevaldkonnas ei tegutseks isik,

kellel puudub selleks pädevus ja sobivus. Seetõttu tuleb pädeval asutusel teostada järelevalvet

kosmoseobjekti omandi üleandmise üle. Samamoodi nagu kosmosetegevusloa taotlejalt

andmete ja teabe kogumine ning loakohustuse kehtestamine, kus põhiõiguste riive on sobiv

vahend eesmärgi saavutamiseks, on ka omandi ülemineku üle järelevalve teostamine tõhus

meetod eesmärgi täitmiseks. Kosmoseobjekti omandi ülemineku üle järelevalve teostamine

aitab saavutada eelnõu eesmärki tagada kosmosetegevuse turvalisus, riigi julgeolek ja isikute

turvalisus, sest nii saab vältida olukorda, kus kosmoseobjekti uueks omanikuks saab isik, kes

on ebapädev või pahatahtlik.

Järelikult on kosmosevaldkonnas kosmoseobjekti omandi ülemineku puhul pädevalt asutuselt

loa küsimine sobiv meede riigi julgeoleku ja nõuetekohase kosmosetegevuse tagamiseks,

aidates saavutada eeltoodud legitiimseid eesmärke.

2) Vahendi vajalikkus

73 Ots, M., Kelli, A., Roosma, P. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 2020, § 32, p 15. 74 RKPJK 06.03.2002 otsus asjas nr 3-4-1-1-02, p 15. 75 Ibidem.

25

Vahendi vajalikkuse analüüsimisel tuleb kaaluda kas leidub alternatiiv, mis oleks: 1) puudutatud

isiku põhiõigusi vähem riivav ja 2) eesmärgi saavutamisel vähemalt sama efektiivne.76

Vajalikkuse osas on Riigikohus lisanud, et arvestada tuleb ka seda, kuivõrd koormavad erinevad

abinõud kolmandaid isikuid, samuti erinevusi riigi kulutustes.77

Ei leidu alternatiive, mis võimaldaksid tagada riigi julgeolekut, isikute turvalisust ja

nõuetekohast kosmosetegevust nii vähem põhiõigusi riivavalt kui ka sama efektiivselt.

Alternatiiviks oleks, et kosmoseobjekti omanikul oleks vaid teatamiskohustus omandi

ülemineku osas ehk, et omandi üleminekuks ei oleks tarvis taotleda eraldi luba pädevalt

asutuselt. Näiteks on teatamiskohustus ettevõtete koondumise puhul konkurentsiseaduse § 26

kohaselt, kus Konkurentsiametile tuleb vaid esitada koondumise teade, eraldi luba selleks ei ole

vaja küsida. Alternatiiv oleks ka kosmosetegevuse puhul sarnast mehhanismi rakendada, et

TTJA-d peaks omanikuvahetusest vaid teatama. See oleks küll põhiõigusi vähem riivavam, aga

ei oleks sama efektiivne eesmärgi saavutamiseks, sest pädeva asutuse eesmärgiks on kindlaks

teha, et kosmoseobjekti uueks omanikuks ei saaks pahatahtlik, ohtlik või ebapädev isik juba

enne, kui ta uueks omanikuks saab. Kui algsele omanikule on eelnõuga seatud teatud

tingimused, siis on igati oodatav, et ka iga järgnev omanik peab vastama nendele tingimustele.

3) Vahendi proportsionaalsus kitsamas tähenduses (mõõdukus)

Mõõdukuse analüüsimisel tuleb kaaluda, kas vajadus saavutada eesmärk on kaalukam kui isiku

põhiõiguste riive (intensiivsus).78 Mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda kaalukamad

peavad olema seda õigustavad põhjused.79 Seetõttu tuleb esmalt analüüsida riive intensiivsust.

Esmalt tuleb analüüsida riive intensiivsust. Piirangu mõõdukuse üle otsustamisel tuleb ühelt

poolt kaaluda legitiimse eesmärgi olulisust ja teisalt piirangu intensiivsust koormatud

kinnisasjade omanike jaoks.80 Kosmoseobjektide puhul on küll tegemist vallasasjadega, aga

seda põhimõtet saab kohaldada analoogia korras, kus riive intensiivsuse välja selgitamiseks

tuleb kaaluda piirangu intensiivsust kosmoseobjekti omanike jaoks. Piirang ehk omandi

üleandmise jaoks loa taotlemine on mõõduka riivega omanike omandipõhiõigustele. Piiranguga

ei võeta omanikelt asja ära ega jäeta püsivalt omandist ilma81, vaid seatakse lisatingimus sellele,

kuidas omandit käsutada. Nagu ka ülal analüüsitud, siis on eesmärgiks see, et kosmoseobjekti

uus omanik vastaks, sarnaselt algsele omanikule, eelnõu nõuetele. Riigi julgeolek ning isikute

76 Lust-Vedder, L. Põhiseaduspärasuse kontrolliskeemid. (Õigusloome Akadeemia 2021), kättesaadav:

https://www.justdigi.ee/media/2930/download (01.12.2021). 77 RKÜK 02.05.2017 otsus asjas nr 3-2-1-134-16, p 46. 78 Lust-Vedder, L. Põhiseaduspärasuse kontrolliskeemid. (Õigusloome Akadeemia 2021), kättesaadav:

https://www.justdigi.ee/media/2930/download (01.12.2021). 79 RKPJK 17.07.2009 otsus asjas nr 3-4-1-6-09, p 21. 80 Ots, M., Kelli, A., Roosma, P. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 2020, § 32, p 26; RKPJK

17.04.2012 otsus asjas nr 3-4-1-25-11, p 42 81 Nt on Riigikohus leidnud, et sundvõõrandamine kui PS §-s 32 sätestatud omandi põhiõiguse kandja täielik või

osaline ilmajätmine omandist on väga intensiivne omandiõiguse piirang (RKÜKo 18.03.2005, 3-2-1-59-04, p 15).

26

ja kosmosetegevuse turvalisuse tagamine kaalub üle kosmoseobjektide omanike

omandipõhiõigused, eriti arvestades, et omandit ei piirata absoluutselt või ei võeta ära, vaid asja

käsutamisele seatakse teatavad piirangud.

Järelikult saab kosmoseobjekti omandi ülemineku piiramist pidada mõõdukaks isiku

omandipõhiõiguse riiveks, sest riivet õigustavad kaalukad põhjendused.

Teadusvabaduse põhiõiguse riive

Kosmosetegevusloa menetluses on asjakohane käsitleda ka PS §-s 38 sätestatud

omandipõhiõigust.

Põhiseaduse § 38 esemeline kaitseala

PS § 38 kohaselt on teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad. Ülikoolid ja teadusasutused

on seaduses ettenähtud piires autonoomsed.

Paragrahv 38 sätestab kolm põhiõigust: esiteks teaduse ja selle õpetuse vabadus, teiseks

kunstivabadus ning kolmandaks teadusasutuste ja ülikoolide autonoomia. Teadus on igasugune

metoodiline, süstemaatiline ja kontrollitav tegevus tõe tunnetamiseks ja uute teadmiste

loomiseks, nii alus- kui rakendusuuringud. Teaduslik meetod on teadusvabaduse esemelise

kaitseala piiriks. Teadusvabadus laieneb nii uurimisprobleemi kui -meetodi valikule, samuti

teadlase töö organisatoorsele korraldusele.82

Põhiseaduse § 38 isikuline kaitseala

Akadeemiline vabadus kaitseb igaüht, kes tegeleb teadusega, seega mitte ainult professoreid,

vaid ka kõiki teisi ametlikult iseseisvaks tööks kvalifitseeritud teadlasi ning õppejõude. Isiku

töökoht ei ole oluline, tema töökohaks võib olla avalik-õiguslik ülikool, rakenduskõrgkool,

iseseisev teadustegevus, eraõiguslik ülikool või teadusasutus. Teaduse vabadus laieneb ka

üliõpilastele niivõrd, kuivõrd nad on kaasatud uurimistegevusele.83

Riive formaalne põhiseaduspärasus

Formaalne põhiseaduspärasus tähendab, et põhiõigusi piirav õigustloov akt peab vastama

pädevus-, menetlus- ja vorminõutele ning määratuse ja seadusereservatsiooni põhimõtetele.84

Seadusereservatsiooni põhimõte tähendab, et põhiõiguste kui riigieelsete õiguste piiramine

eeldab demokraatlikult legitimeeritud seadusandja volitust.85

82 Pilving, I., Kalmo, H. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 2020, § 38, p-d 1, 5. 83 Ibidem, p 8. 84 RKPJK 13.06.2005 otsus asjas nr 3-4-1-5-05, p-d 7-8. 85 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 2017, § 3, p 10.

27

Eelnõuga sätestatakse, kes on sobiv ja pädev tegelema kosmosetegevusega Eestis ning kellele

antakse tegevusluba kosmosetegevusega tegelemiseks, samuti sätestatakse erand teadus- ja

arendustegevuseks, millega vabastatakse taotleja teatavatest seaduses sätestatud nõuetest.

Riive materiaalne põhiseaduspärasus

Legitiimne eesmärk

Eelnõu eesmärk on tagada riigi julgeolek, kosmosetegevuse turvalisus ja isikute kaitse ning

tegevuse vastavus nõuetele. Selleks on vaja ka seada teatavaid piiranguid teadustegevusele.

Eelnõuga riivatakse teadusvabadust, sest isegi, kui eelnõuga soovitakse edendada ja toetada

teaduse- ja arendustegevust, siis ei saa seda teha täiesti ilma järelevalveta kosmosevaldkonnas.

Teadusvabadust riivatakse selles ulatuses, mis puudutab kosmosetegevust ja kosmoseobjekti

kasutuselevõtmist ja kasutamist teise taevakeha pinnal eelnõu tähenduses. Näiteks ei esine

teadusvabaduse põhiõiguse riivet olukorras, kus kosmoseobjekti ei plaanita kasutusele võtta.

Riive proportsionaalsus

Põhiõiguse riive peab vastama proportsionaalsuse põhimõttele, mida kontrollitakse kolmel

astmel - abinõu sobivus, vajalikkus ja proportsionaalsus kitsamas tähenduses e mõõdukus.86

1) Vahendi sobivus

Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Vaieldamatult ebaproportsionaalne on

sobivuse mõttes abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta eesmärgi saavutamist.87

Eelnõu eesmärk on tagada riigi julgeolek, kosmosetegevuse turvalisus ja isikute kaitse ning

tegevuse vastavus nõuetele. Kuigi teadus- ja arendustegevuse eesmärgil tehtavale

kosmosetegevusele on eelnõuga ettenähtud teatavad vabastused ja erandid protsessi

lihtsustamiseks, siis tuleb mingil määral järelevalvet ikkagi teostada. See tähendab, et ka erandi

kohaldamisel tuleb taotlejal esitada teatavaid andmeid ning teavet, et saada pädevalt asutuselt

luba teadus- ja arendustegevuse eesmärgil kosmosetegevuseks. Teadustegevuse piiramine aitab

tagada eelnõu eesmärkide täitmist.

Järelikult on kosmosetegevuse teadus- ja arenduseesmärgil üle kontrolli ja järelevalve

teostamine, et tagada riigi julgeolek ja nõuetekohane kosmosetegevus, sobiv meede eeltoodud

legitiimsete eesmärkide saavutamiseks.

2) Vahendi vajalikkus

86 RKPJK 06.03.2002 otsus asjas nr 3-4-1-1-02, p 15. 87 Ibidem.

28

Vahendi vajalikkuse analüüsimisel tuleb kaaluda, kas leidub alternatiiv, mis oleks: 1)

puudutatud isiku põhiõigusi vähem riivav ja 2) eesmärgi saavutamisel vähemalt sama

efektiivne.88 Vajalikkuse osas on Riigikohus lisanud, et arvestada tuleb ka seda, kuivõrd

koormavad erinevad abinõud kolmandaid isikuid, samuti erinevusi riigi kulutustes.89

Ei leidu alternatiive, mis võimaldaksid tagada riigi julgeolekut, isikute turvalisust ja

nõuetekohast kosmosetegevust vähem põhiõigusi riivavalt, kuid sama efektiivselt.

Alternatiivselt saaks lasta kosmosetegevust teadus- ja arenduseesmärgil teostada ilma

igasuguse järelevalveta, aga arvestades kosmosetegevuse olemust ja riskitaset, ei saa ka teadus-

ja arenduseesmärgil lasta tegutseda täiesti vabalt ja ilma igasuguse järelevalveta isegi, kui see

on oma olemuselt väiksema riskiga kui tavapärane kosmosetegevus.

Järelikult on kosmosetegevuse puhul teadustegevuse piiramine vajalik meede eelmainitud

legitiimise eesmärgi saavutamiseks.

3) Vahendi proportsionaalsus kitsamas tähenduses (mõõdukus)

Mõõdukuse analüüsimisel tuleb kaaluda, kas vajadus saavutada eesmärk on kaalukam kui isiku

põhiõiguste riive (intensiivsus).90 Mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda kaalukamad

peavad olema seda õigustavad põhjused.91 Seetõttu tuleb esmalt analüüsida riive intensiivsust.

Esmalt tuleb analüüsida riive intensiivsust. Piirang ehk teadus- ja arendustegevusel

kosmosetegevuse läbiviimisel teatavate nõuete seadmine ja järelevalve teostamine on mõõduka

riivega teadusvabadusele. Piiranguga ei keelata kuidagi teadustegevust, vaid reguleeritakse

teadus- ja arendustegevust selles ulatuses, mil see vastab käesoleva eelnõu tähenduses

kosmosetegevusele. Riigi vajadus saavutada kosmosetegevuse nõuetekohasus kaalub üle

isikute teadusvabaduse.

Järelikult saab kosmoseobjekti teadusvabaduse piiramist pidada mõõdukaks isiku

teadusvabaduse põhiõiguse riiveks, sest riivet õigustavad kaalukad põhjendused.

4 Mõju halduskoormusele

Eelnõu kehtestamisega kaasneb halduskoormuse kasv nii ettevõtjatele ja teadusasutustele kui

ka riigiasutustele, kuna kosmosetegevus seatakse loakohustuslikuks tegevuseks. Seni ei ole

88 Lust-Vedder, L. Põhiseaduspärasuse kontrolliskeemid. (Õigusloome Akadeemia 2021), kättesaadav:

https://www.justdigi.ee/media/2930/download (01.12.2021). 89 RKÜK 02.05.2017 otsus asjas nr 3-2-1-134-16, p 46. 90 Lust-Vedder, L. Põhiseaduspärasuse kontrolliskeemid. (Õigusloome Akadeemia 2021), kättesaadav:

https://www.justdigi.ee/media/2930/download (01.12.2021). 91 RKPJK 17.07.2009 otsus asjas nr 3-4-1-6-09, p 21.

29

kosmosetegevus Eestis olnud reguleeritud ning on puudunud ka loamenetlus, mistõttu kujutab

eelnõus ette nähtud loamenetlus endast uut halduskoormust.

Konkreetsemalt lisandub halduskoormus järgmistes aspektides:

a) loamenetlus – käitaja peab esitama kosmosetegevusloa taotluse koos mitmete andmete

ja dokumentidega (§-d 14–17), milleks tuleb koguda teavet kvalifikatsiooni,

usaldusväärsuse, riskihalduse protsessi kirjelduste, keskkonnamõjude ja kindlustuse

kohta;

b) sisekontrolli kohustus ja sise-eeskirjad – käitajale pannakse kohustus luua

sisekontrollisüsteem (§ 9) ja kehtestada sise-eeskirjad (§ 10), mis tähendab täiendavat

eneseregulatsiooni ning dokumenteerimise kohustust;

c) teavitamiskohustus – käitajal ja kosmoseobjekti omanikul on kohustus regulaarselt

teavitada pädevat asutust kosmosetegevusega seotud intsidentidest, juhtorgani

muutustest, olulise osaluse võõrandamisest ja muudest asjaoludest (§ 11, § 30, § 39);

d) registriga seonduvad kohustused – enne kosmosetegevuse alustamist tuleb

kosmoseobjekt kanda registrisse (§ 36–37) ning täiendavalt esitada andmeid pärast

objekti lennutamist (§ 39);

e) kosmosetegevuse lõpetamiskohustus – kosmosetegevuse lõppedes tuleb esitada

lõpetamise kava (§ 44–46) ja aruanne (§ 47–48);

Samal ajal vähendab eelnõu halduskoormust ja bürokraatiat järgmiste mehhanismide kaudu:

a) digitaalne register – kosmosetegevuslubade ja kosmoseobjektide register luuakse

alamregistrina TTJA olemasoleva infosüsteemi osana, mis võimaldab menetlusi teha

elektrooniliselt ja väldib paralleelsete andmekogude loomist (§ 31). See vähendab

käitajate koormust andmete esitamisel, sest kord juba esitatud andmeid kasutatakse

uuesti (AvTS § 433 ühekordse küsimise põhimõte);

b) erandimehhanism – paragrahvides 23–25 ette nähtud erand ja vabastused võimaldavad

väiksema riskiga missioonide puhul vähendada taotlejatelt nõutavate dokumentide

mahtu ning kohustusi (sh võimalik vabastus kindlustuskohustusest). See vähendab

halduskoormust eelkõige ülikoolide ja tudengiprojektide jaoks;

c) tsentraliseeritud pädev asutus – kõik kosmosetegevusega seotud haldusülesanded on

koondatud TTJA-sse (§ 3), mis vähendab vajadust paralleelsete menetluste järele eri

asutustes ja teeb ettevõtjale suhtlemise riigiga lihtsamaks;

d) selgus ja prognoositavus – seni reguleerimata valdkonna puhul loob seadus ühtse

raamistikku, mis võimaldab ettevõtjatel ja teadusasutustel planeerida tegevust ette ning

vähendab riski, et tekiks korduvaid või ebamõistlikke teabenõudeid eri asutustelt.

Kokkuvõttes kaasneb eelnõuga halduskoormuse suurenemine esmakordselt regulatsiooni alla

toodavatele isikutele, kuna kehtestatakse loamenetlus, registrikohustus ja järelevalve. Samas on

eelnõusse ette nähtud meetmed nagu digitaalne register, ühekordse andmekogumise põhimõte,

erandimehhanismid ja tsentraliseeritud pädev asutus, mis leevendavad kaasnevat

halduskoormust ning teevad menetlused efektiivsemaks ja läbipaistvamaks.

30

5 Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

1. peatükk

Üldsätted

Eelnõu § 1 – seaduse reguleerimisala ja eesmärk

Paragrahvi 1 lg 1. Lõige 1 sätestab käesoleva seaduse reguleerimisala ning määrab kindlaks

peamised õigussuhted ja õigusinstituudid, mida seadusega reguleeritakse.

Riik peab tagama, et kosmosetegevust tehakse kooskõlas rahvusvaheliste lepingutega. Eesti

kohustus reguleerida kosmosetegevust, kehtestada loamenetlus ning tagada kosmoseobjektide

registreerimine ja järelevalve tuleneb eelkõige ÜRO avakosmose lepingust (vt täpsemalt 2.

peatükk “Seaduse eesmärk”). Siseriikliku regulatsiooni täpne ülesehitus ja sisu on aga riigi enda

otsustada.

Sellest lähtuvalt reguleerib seadus kosmosetegevuse aluseid, pädeva asutuse rolli ja ülesandeid,

nõudeid kosmoseobjekti käitajale ja omanikule, kosmosetegevusloa andmist ja sellega seotud

menetlust, kosmosetegevuse alustamist, kosmoseobjekti registreerimist, omandi ja tegevuse

üleandmist, kosmosetegevuse lõpetamist, riigi tagasinõudeõigust ning järelevalvet ja vastutust

(vt EN § 1 lg 1 punktid 1–10).

Selline loetelu tagab, et seadus hõlmab kõiki rahvusvahelise õiguse seisukohalt olulisi

valdkondi ning loob selge raamistiku kosmosetegevuse lubamiseks, kontrollimiseks ja

vastutuse määramiseks Eesti jurisdiktsioonis, täites sellega rahvusvahelisest kosmoseõigusest

tulenevaid kohustusi ja põhimõtteid.

Paragrahvi 1 lg 2. Lõige 2 sätestab seaduse eesmärgi. Seaduse eesmärki ja eelnõu algatamise

vajalikkust on selgitatud käesoleva seletuskirja 2. peatükis „Seaduse eesmärk”.

Eelnõu § 2 – seaduse kohaldamisala

Paragrahvi 2 lg 1. Avakosmose lepingu artikli 7 järgi vastutab kosmoseobjekti tekitatud kahju

eest muuhulgas riik, kelle territooriumilt või rajatisest kosmoseobjekt lennutatakse. Seetõttu

peab kõnesolev seadus alati kohalduma Eesti territooriumil toimuvale kosmosetegevusele, et

Eesti riigil oleks võimalik kontrollida kosmosetegevuse regulatsioonile vastavust ning seega

maandada kahju tekkimise riski.

Paragrahvi 2 lg 2.Lisaks peab seadus kohalduma olukorras, kus kosmosetegevus ei toimu

Eesti territooriumil, kuivõrd kosmoseobjektide üleslennutamine ning kosmosetegevus Eesti

territooriumilt ei pruugi olla võimalik. Eesti vastutab rahvusvahelise õiguse mõttes siiski

kosmosetegevuse eest ka lõikes 2 kirjeldatud tingimuste korral. Seega peab ka siis kohalduma

kosmosetegevuse seadus, kosmosetegevuse tegija peab järgima selle nõudeid ja tal peavad

olema vajalikud tegevusload-registreeringud. Olukorras, kus koos kavandatava seadusega

kohaldub ka välisriigi õigus, peab kosmosetegevuse tegija arvestama mõlemaga. Sellisel juhul

31

vastutavad mõlemad riigid rahvusvahelise õiguse mõttes solidaarselt vastutuse lepingu artikkel

5 järgi. Vastutuse hindamisel tuleb ka arvestada isiku rolli kosmosetegevuses: kui lõike 2

punktides 2 ja 3 nimetatud isikud on pelgalt töötajad mõne välisriigi käitaja juures, siis Eesti

riigil vastutus puudub. Kui aga lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud isikud on välisriigis käitaja

rollis, kaasneb sellega ka Eesti riigi vastutus. Siinkohal on oluline märkida, et võimalikke

isikute ja vastutusega seotud konfliktseid olukordi tuleb pädeval asutusel koos teiste asutuste

(sh julgeolekuasutustega) analüüsida juhtumipõhiselt.

Paragrahvi 2 lg 2 p 1. Lähtudes asjaolust, et mootorsõidukeid ei käsitata üldiselt riigi

territooriumina, on sätestatud, et seadust kohaldatakse Eestis registreeritud vee- ja õhusõidukite

pardal toimuva kosmosetegevuse suhtes. Sätte eesmärk on kindlustada, et kosmosetegevuse

tegijad ei pääseks seaduse nõuete järgimisest, tehes kosmosetegevust rahvusvahelistel vetel või

kohas, kus ei kohaldu ühegi riigi jurisdiktsioon. Kui välisriigis registreeritud meresõiduk on

Eesti territooriumil, kohaldub seaduse § 2 lg 1. Kui Eestis registreeritud meresõiduk on

välisriigi territooriumil, tuleb arvestada ka selle riigi nõuetega.

Paragrahvi 2 lg 2 p 2. Lisaks peab seadus kohalduma olukorras, kus kosmosetegevus ei toimu

Eesti territooriumil, kuivõrd kosmoseobjektide üleslennutamine ning kosmosetegevus Eesti

territooriumilt ei pruugi olla võimalik. Kui kosmosetegevust teeb aga Eesti kodanik või Eestis

asutatud juriidiline isik, siis Eesti rahvusvahelise õiguse mõttes siiski vastutab selle

kosmosetegevuse eest. Seega peab kohalduma kosmosetegevuse seadus, kosmosetegevuse

tegija peab järgima selle nõudeid ning tal peavad olema vajalikud tegevusload ja

registreeringud. See tähendab, et kui näiteks Eesti ettevõtja korraldab kosmosetegevust

välisriigis, see seadus siiski kohaldub. Lisaks tähendab see, et seadust kohaldatakse ka

tegevusele, mis toimub Eestis registreeritud kosmoseobjektiga või mida teeb Eesti käitaja

kosmoses.

Sätte kohaldamine Eesti kodanikest füüsilistele isikutele on ebatõenäoline. Füüsiline isik, kes

teeb kosmosetegevust välisriigis, ei ole kosmoseobjekti käitaja kavandatava seaduse mõttes

ning ei pea seega järgima seaduse nõudeid tegevuslubadele ja registreeringutele. See tähendab,

et kosmosetegevuse seadus ei kohaldu, kui Eesti kodanik on välisriigi kosmosetegevust tegeva

ettevõtja töötaja.

Paragrahvi 2 lg 2 p 3. Punktis 3 täpsustatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 kehtivust ehk see

kehtib kosmosetegevust tegevale isikule, kes elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või

alalise elamisõiguse või tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel.

Eelnõu § 2 lg 3. Seaduse kohaldamises sätestatakse erand riigiasutuste kosmosetegevusele ja

kosmoseobjektidele. Seadust kohaldatakse riigiasutuse kosmosetegevusele või

kosmoseobjektile niivõrd, kuivõrd teises seaduses ei ole sätestatud teisiti. Käesoleva lõike

eesmärk on reguleerida riigiasutuste kosmosetegevuse ja kosmoseobjektidega seonduva

õiguslikku raamistikku. Üldreeglina kohaldub kosmosetegevuse seadus kõigile isikutele,

sealhulgas ka riigiasutustele. Samas tuleb arvestada, et riigiasutuste tegevus võib teatavates

valdkondades, näiteks riigikaitse või julgeolekuga seotud ülesannete täitmisel, kuuluda

eriregulatsiooni alla.

32

Sellistel juhtudel on vajalik jätta seaduses ruumi, et eriseadus või selle alusel antud õigusakt

sätestaks riigiasutuse kosmosetegevusele või kosmoseobjektidele kohaldatavad erinormid. See

tagab paindlikkuse ning võimaluse kohandada regulatsiooni vastavalt riigiasutuste

spetsiifilistele ülesannetele ja vajadustele, ilma et oleks vaja kogu tegevust kosmoseseadusest

välja arvata.

Seega üldjuhul kohaldatakse küll kosmosetegevuse seadust ka riigiasutuste kosmosetegevusele

ja kosmoseobjektidele, kuid erisätete olemasolul rakendatakse neid. Selline lahendus on

kooskõlas Eesti õiguskorra üldpõhimõtetega ning väldib olukorda, kus tulevikus peaks

riigiasutuste tegevuse eripärade reguleerimiseks seadust muutma. Samuti tagab see, et Eesti

täidab oma rahvusvahelisi kohustusi kosmoseõiguse valdkonnas, sh riigi vastutust oma asutuste

tegevuse eest kosmoses.

Eelnõu § 2 lg 4. Lisaks kõnesolevale seadusele kohalduvad kõnesoleva seaduse alusel

peetavatele haldusmenetlustele üldised haldusmenetluse põhimõtted ning haldusmenetluse

seaduse92 sätted.

Eelnõu § 2 lg 5. Õigussüstemaatiliselt kohalduvad kosmosetegevuse kui majandustegevuse

reguleerimisel majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) sätted, kui käesoleva

seadusega ei ole ette nähtud erisusi. MSÜS üldseadusena sätestab majandustegevuse üldised

põhimõtted ning annab ühtse õigusliku ja terminoloogilise raamistiku tegevuslubadega seotud

menetlustele.

Eelnõu § 2 lõige 5 täpsustab, et kosmosetegevuse seaduses reguleeritud majandustegevuse

alustamisele, teostamisele ja lõpetamisele kohaldatakse MSÜS‑i sätteid koos käesolevas

seaduses sätestatud erisustega. Käesolev seadus reguleerib kosmosevaldkonna spetsiifikat ega

dubleeri MSÜS‑is sätestatud üldisi loamenetluse põhimõtteid.

Eelnõu § 2 lg 6. Eelnõuga ei reguleerita põhjalikult ja detailselt keskkonnasäästlikkust ning

selle nõudeid ja kohustusi. Eelnõus määratakse vaid lisakohustusi, mis tulenevad spetsiifiliselt

kosmosetegevusest ning on põhiliselt seotud kosmoseprügiga. Küll aga kohalduvad

keskkonnaseadustiku üldosa seadus ning seal sätestatud kohustused sedavõrd, kui need ei lähe

kõnesoleva eelnõuga vastuollu. Eelkõige tähendab see, et tuleb kohaldada keskkonnaseadustiku

üldosa seaduse93 2. peatüki 1. jagu ,,Keskkonnakaitse põhimõtted“.

Eelnõu § 2 lg 7. Kui tootele, seadmele või järelevalvele kohaldub mitu seadust, kohaldub

kosmoseobjektile toote nõuetele vastavuse seadus kosmosetegevuse seadusest tulenevate

erisustega.

92 Haldusmenetluse seadus. RT I, 06.07.2023, 31. 93 Keskkonnaseadustiku üldosa seadus. RT I, 30.12.2023, 11.

33

Eelnõu § 3 – pädeva asutuse ülesanded

Paragrahv 3. Paragrahvis sätestatakse pädeva asutuse ülesanded. Kosmosevaldkond on

koondunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse. Lisaks on Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas oleva Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ameti (TTJA) pädevuses satelliitside sageduste taotlemise korraldamine ja lubade

väljastamine. Rahvusvaheliselt on kokku lepitud94, et kosmosetegevuse eest vastutavad riigid.

Seega saab seaduse kohaselt otsuseid langetada riigi esindajana ainult haldusorgan. Samuti on

oluline, et kosmosetegevusega seotud halduskoormus oleks võimalikult vähe hajutatud.

Seetõttu on ka kõik vastavad ülesanded pandud ühele pädevale asutusele. Oluline on, et

kosmosekäitajale oleks riigiga suhtlemine võimalikult hõlbus, mistõttu on vaja, et kõiki

haldusmenetluslikke tegevusi oleks võimalik teha ühe asutuse juures, kellel on omakorda õigus

kaasata vajaduse korral teisi asutusi.

TTJA uued seadusega ette nähtud kohustused on:

a) kosmosetegevusloa andmisega seonduva otsustamine, sh taotluste menetlemine;

kosmosetegevuslubade andmine, peatamine, kehtetuks tunnistamine ja lõpetamine;

b) taotleja ning muude seaduses sätestatud isikute usaldusväärsuse hindamine ja

taustakontrolli tegemine;

c) seaduses ettenähtud kooskõlastuste andmine; sh kosmoseobjekti lennuvalmiduse

kinnitamine ning kosmosetegevuse ja kosmoseobjekti üleandmise ja lõpetamisega

seonduva kontrollimine;

d) kosmosetegevuslubade ja kosmoseobjektidega seotud andmete haldamine ning vastava

registri pidamine;

e) riikliku järelevalve tegemine kosmosetegevuste üle;

f) Maa orbiidile või sellest kaugemale lennutatud kosmoseobjektide kohta teabe kogumine

ja Välisministeeriumile edastamine rahvusvaheliste registrite ja teabevahetuse jaoks;

g) kosmoseobjektidega seotud kiireloomuliste intsidentide kohta info kogumine ja

töötlemine;

h) muude seadusest tulenevate ülesannete täitmine.

Kõigi seadusest tulenevate uute ülesannete täitmiseks on pädeval asutusel vaja luua esialgselt

vähemalt üks uus riiklik ametikoht. Riikliku ametikoha ülesanded on kosmosetegevuslubade ja

kosmoseobjektide registreerimise taotluste menetlemine ning haldamine, samuti riiklik

järelevalve ning kosmoseobjekti vastutuskindlustusnõude vastavuse kontroll. Mitteregulaarse

ülesandena võib ette tulla ka olukordi, kus kosmoseobjekt on vaja saata hindamisele väljaspool

Eestit asuvasse laborisse.

94 Convention of 29.11.1971 on International Liability for Damage Caused by Space Objects, artikkel 2:

https://www.unoosa.org/pdf/gares/ARES_26_2777E.pdf.

34

Eelnõu § 4 – terminid

Paragrahv 4. Paragrahvis 4 sätestatakse kosmosevaldkonna olulisemad terminid. Terminite

kujundamisel on eelkõige arvesse võetud teiste riikide õigusaktides ja rahvusvahelistes

lepingutes kasutatud määratlusi.

Paragrahvi 4 lg 1. Rahvusvahelises õiguses ei ole ühtset definitsiooni kosmosetegevuse kohta,

samuti ei ole määratletud kindlat piiri, kust algab kosmos. Lähtudes rahvusvahelise õiguse

põhimõtetest ning teiste riikide kosmost käsitlevatest õigusaktidest, hõlmab eelnõu kohaselt

kosmosetegevuse definitsioon sisuliselt mis tahes tegevust kosmoses.

Kosmoseobjekti ,,käitamine“ hõlmab kosmoseobjekti, selle lasti või muu tehnilise lahenduse

funktsionaalset kasutamist ja ülalpidamist nii kosmoses kui Maa peal: seire, hooldus (sh

tarkvarauuendused), järelevalve, kasutamine, andmete kogumine ja teenuse osutamine (sh maa-

ja andmesegmendi protsessid). Kosmoseobjekti ,,juhtimine“ tähendab kosmoseobjekti

seisundi, trajektoori või konfiguratsiooni muutmist käskude abil: näiteks orbiidi- või

hoiakumanöövrid, konfiguratsioonimuudatused, töörežiimide vahetus, hädarežiimi käsud ja

kokkupõrke vältimise manöövrid. Terminite ,,käitamine“ ja ,,juhtimine“ eristamine on oluline,

sest praktikas võib kosmoseobjekti käitamine ja juhtimine olla teostatud erinevate isikute poolt

või reguleeritud erinevate lepingutega. Kahe termini eristamine väldib tõlgenduslünki (nt kui

üks teenusepakkuja „ainult käsutab“ ilma näiteks kosmoseobjekti opereerimata või vastupidi)

ning tagab, et loakohustus ja järelevalve katavad kogu riskiahela - nii funktsionaalse kasutuse

kui ka käskude andmise ja manööverdamise.

Kosmosetegevuse alla ei lähe sellised maapealsed tegevused nagu kosmosetegevuse

teoreetiline kavandamine, kosmoseobjekti ehitus, kosmoseobjekti maapealne remont/hooldus,

kosmoseobjektide kogumine Maa peal (nt muuseum või hobitegevus). Samuti ei hõlma termin

„kosmosetegevus“ suborbitaalset (ingl sub-orbital)kosmosetegevust. Eelmainitud maapealsed

tegevused ei ole kosmosetegevused, sest tegemist oleks liigselt piirava ja järelevalvet koormava

nõudega. Kui aga näiteks kosmoseobjekt ehitatakse ümber kosmoses, mitte Maa peal, siis oleks

tegemist kosmosetegevusega.

Lähtudes erialakirjandusest ning teiste riikide õigusaktide näidetest ja kogemustest (eelkõige

Portugal95), ei ole otstarbekas kosmost defineerida arvude abil (näiteks teatud kõrgus, kust

alates algab kosmos). Kosmose piiri ei ole kunagi määratletud ei rahvusvahelises õiguses ega

tavaõiguses ning see on olnud arutuse all kosmoseõiguse algusaegadest peale. Kosmose piiri

arvulisel määratlemisel on palju muutujaid ning rahvusvaheliselt piiri määratlemine

lähitulevikus ei ole tõenäoline. Seetõttu ei ole kosmose piire täpselt määratletud ka eelnõus.

Arvestades teiste riikide kosmosetegevust reguleerivaid õigusakte, on mõistlik kasutada

definitsioonis Maa orbiiti ja sellest kaugemaid missioone.

95 Presidency of the Council of Ministers. Decree-Law no. 16/2019, of 22 January 2019:

https://www.anacom.pt/render.jsp?contentId=1475024.

35

Paragrahvi 4 lg 2. Kosmoseobjekti definitsioon on üsna lai tagamaks, et riigil oleks võimalik

teha järelevalvet ja seada nõudeid kõikidele vahenditele, millega on võimalik teha

kosmosetegevust, hoidudes määratlemisest kindla tehnoloogia kaudu. Kosmoseobjekt võib olla

mehitatud või mehitamata. Kuigi on tõenäoline, et lähitulevikus Eestis mehitatud

kosmosemissioone ei tehta, oleks ebamõistlik mehitatud kosmoseobjektid seaduse

regulatsiooni alt välistada. Kosmoseobjekt jääb kõnesoleva seaduse kohaldamisalasse ka ilma

seda kosmosesse lennutamata. Kui kosmoseobjekti käitajal on plaan või kavatsus lennutada

objekt Maa orbiidile või sellest kaugemale, on tal kohustus see registreerida (eelnõu § 37). See

tähendab, et kosmoseobjekti definitsiooni alla peab jääma ka Maal asetsev, kuid lennutamise

plaaniga objekt.

Kosmoseobjekti definitsiooni alla jäävad ka objekti enda ning Maa orbiidile või sellest

kaugemale lennutamiseks kasutatava seadme osad. See tähendab, et kosmoseobjekti osad

(näiteks alamsüsteemid) ei seisa kosmoseobjektist eraldi ega vaja eraldi registreerimist. Küll

aga ei saa kosmoseobjektiks lugeda näiteks objekti stardiplatvormi, kuivõrd see ei ole

lahutamatult kosmoseobjektiga seotud ning on osa taristust. Säärast definitsiooni on kasutatud

ka registreerimise konventsioonis.96

Kosmoseobjektiks loetakse ka satelliidid, mis on mõne teise satelliidi sees ning mis hiljem

eralduvad. Sellisel juhul saab mõlemast satelliidist eraldiseisev kosmoseobjekt ning mõlemad

tuleb selliselt ka registreerida.

Paragrahvi 4 lg 3. Käitaja võib olla nii füüsiline isik kui ka juriidiline isik. Kuigi on tõenäoline,

et kosmosetegevusega kaasneva vastutuse ning finantsilise koorma võtavad enda peale

valdavalt juriidilised isikud, ei näinud töögrupp põhjust välistada füüsiliste isikute võimalus

kosmosetegevusega tegeleda, kui nad on suutelised täitma seaduse nõudeid. Käitaja on

niimoodi defineeritud ka näiteks Soome õigusaktis.97 Käitaja puhul ei pea käitajal olema enda

kosmoseobjekte, see tähendab, et käitaja ei pea olema kosmosetegevuse käigus kasutatavate

kosmoseobjektide omanik. Käitaja võib kasutada ka teiste isikute kosmoseobjekte.

Paragrahvi 4 lg 4. Lisaks käitajale on vaja defineerida kosmoseobjekti omanik, kuivõrd käitaja

ei pruugi alati olla kosmoseobjekti omanik. Kosmosetegevusloa taotlemisel tuleb esitada

andmed omaniku kohta, et pädev asutus saaks tuvastada omaniku ja tema nõuetele vastavuse.

96 Convention of 12.11.1974 on Registration of Objects Launched into Outer Space, artikkel 1. 97 The Act on Space Activities. 23.01.2018, § 4 p 3:

https://tem.fi/documents/1410877/3227301/Act+on+Space+Activities/a3f9c6c9-18fd-4504-8ea9-

bff1986fff28/Act+on+Space+Activities.pdf?t=1517303831000

36

Paragrahvi 4 lg 5. Kosmoseprügi all mõeldakse Eestis registreeritud ja kosmosetegevuse

vältel, sealhulgas pärast missiooni lõppu kosmosesse jäetud mittetoimivaid objekte või nende

osi. See tähendab, et kosmoseprügiks loetakse ainult need objektid, mis asuvad kosmoses ega

ole käitaja jaoks kasulikud ning on täitnud või ei ole täitnud oma eesmärki. Definitsioon välistab

seega satelliidid, millel on side ning mida kasutatakse eesmärgipäraselt. Kui satelliidi missioon

lõpeb ning see jääb orbiidile, saab seda lugeda kosmoseprügiks. Kosmoseprügi on samamoodi

defineeritud ka Euroopa Kosmoseagentuuri kodulehel98 ning ÜRO kosmoseprügi vähendamise

juhistes99.

2. peatükk

Kosmosetegevuse põhimõtted

Eelnõu § 5 – ohutuse põhimõte

Paragrahvi 5 lg 1. Paragrahvis 5 määratletakse ohutuse põhimõte. Kosmosetegevus peab

toimuma ohutult ega tohi kaasa tuua sättes nimetatud ohte. Ka rahvusvaheliselt on leitud, et nii

riikide kui ka kosmoseobjektide käitajate jaoks on tähtis tagada kosmosetegevuse ohutus100,

arvestades kosmosetegevuse ulatust ning mõju, vastasel juhul võivad kahjud osutuda väga

suureks. Kosmoseajastu algusest saadik on inimkond saatnud orbiidile 16 990 satelliiti.101

Seetõttu muutub aina aktuaalsemaks oht, et orbiidil toimuvad satelliitide kokkupõrked. On

oluline teha kõik mõistlikult võimalikud pingutused säärase ohu vältimiseks ning lähtuda

ohutuse põhimõttest. Siiski tuleb ohutuse põhimõtet tõlgendada laialt, mis tähendab, et ohutult

peab tegutsema kogu protsessi jooksul, nii kosmosetegevuse käigus kui ka selleks valmistudes.

Ohutuse põhimõttele tuginedes on käitajatel kohustus tagada kosmoseobjektide turvalisus. See

tähendab, et lisaks sellele, et kosmoseobjektid ei põhjustaks ohtu kolmandatele isikutele või

varale, peab kosmoseobjekt ise olema turvaliselt kasutatav. Eriti oluline on tagada

kosmoseobjektide küberturvalisus. Kosmoseobjekti käitaja peab suutma tagada kosmoseobjekti

kaitstuse küberrünnakute eest ning küberrünnaku toimumise korral suutma taastada kontrolli

orbiidil asuva objekti üle. Samuti peavad käitajad tagama, et kosmoseobjekti osad on

usaldusväärsed ega sisalda pahavara, mis võiks kahjustada Eesti riigi või kosmoseobjekti

küberturvalisust.

Riigi julgeoleku jaoks peab tagama ka riigikaitseobjekti ohutuse. Riigikaitseobjekt on

defineeritud riigikaitseseaduse (RiKS) §-s 83, mis sätestab, et riigikaitseobjekt võib olla maa-

98 ”What is space debris?”. Euroopa Kosmoseagentuuri koduleht:

https://www.esa.int/Space_Safety/Clean_Space/What_is_space_debris. 99 United Nations Office for Outer Space Affairs. „Space Debris Mitigation Guidelines of the Committee on the

Peaceful Uses of Outer Space“. 2010, para 1. 100 Marboe I. et Hafner F., Brief Overview over National Authorization Mechanisms in Implementation of the UN

International Space Treaties. National Space Legislation in Europe: Issues of Authorisation of Private Space

Activities in the Light of Developments in European Space Coordination. 2011, lk 69. 101 “Space Debris by the Numbers”. Euroopa Kosmoseagentuuri koduleht:

https://www.esa.int/Safety_Security/Space_Debris/Space_debris_by_the_numbers.

37

ala, ehitis või seade, mille ründamise, hõivamise, kahjustamise või hävitamisega kaasneb oht

riigi julgeolekule või kõrgendatud oht avalikule korrale ning ohu realiseerumine võib takistada

riigi tavapärast toimimist, häirida riigi sõjalise kaitse korraldamist, sisejulgeoleku tagamist või

elutähtsa teenuse toimepidevust või põhjustada rahvusliku kultuuripärandi hävimist.

Käesolevas seaduses lähtutakse „ohu“ määratlemisel korrakaitseseaduse § 5 lg 2 loogikast: oht

on olukord, kus ilmnenud asjaolusid objektiivselt hinnates võib pidada piisavalt tõenäoliseks,

et kaitstav hüve (inimene, vara, keskkond, avalik kord, riigikaitseobjekt, riigi julgeolek) võib

saada kahjustada. Kosmosetegevuse eripära tõttu hõlmab „oht“ lisaks ka juhtumeid, kus kahju

ei ole veel realiseerunud, kuid on tuvastatav märkimisväärne ohutusmarginaali vähenemine või

süsteemse riski suurenemine (nt kosmoseprügi tekkerisk, ruumiliikluse häirumine; telemeetria,

trajektoori jälgimine ja käsuliiklus (inglise keeles Telemetry, Tracking and Control, TT&C) 102,

või maasegmendi küberintsident, vastutusahela katkemise risk).

Mõiste „negatiivne mõjutamine“ tähendab kahju või muu olulise ebasoodsa tagajärje tekkimise

piisavat tõenäosust, sh funktsiooni häirumine või katkestus, kättesaadavuse või töökindluse

oluline vähenemine, usaldusväärsuse langus, keskkonnaseisundi halvenemine või ruumiliikluse

ohutuse taseme langus. Selgituse eesmärk on tagada, et „oht“ ei piirdu üksnes realiseerunud

kahjuga, vaid katab ka olukorrad, kus objektiivne riskitase on tõusnud nii, et ennetav sekkumine

on põhjendatud ja proportsionaalne.

Paragrahvi 5 lg 2. Ohu ennetamiseks tuleb tagada kosmoseobjektide tehniline sobivus ning

töökindlus, samuti peab kosmosetegevust tegema vastutustundlikult ning regulatsioone

järgides. Kui ohtu ei suudetud vältida, tuleb kohustatud isikutel teha kõik vajalikud pingutused,

et oht tõrjuda ning hiljem tagajärgi leevendada või kompenseerida.

Eelnõu § 6 – keskkonnasäästlikkuse põhimõte

Paragrahv 6. Paragrahvi koostamisel on lähtutud eelkõige keskkonnaseadustiku üldosa

seadusest103, juhistest, lepingutest ja uuringutest, nagu näiteks avakosmose lepingu artiklist 9

ning dokumentidest ,,Information on the activities of international intergovernmental and non-

governmental organizations relating to space law“104 (Sofia juhised), ,,Space Debris Mitigation

102 Uno Veismann. Kosmosetehnoloogia inglise-eesti selestussõnastik. 2016. http://www.aai.ee/eterkosm.

103 Keskkonnaseadustiku üldosa seadus. RT I, 30.12.2023, 11. 104 Committee on the Peaceful Uses of Outer Space. „Information on the activities of international

intergovernmental and non-governmental organizations relating to space law“. 2013.

38

Guidelines of the Committee on the Peaceful Uses of Outer Space“105, ,,The Zero Debris

Charter”106 ja ,,IADC Space Debris Mitigation Guidelines“107.

Kuna kosmosetegevus avaldab paratamatult mõju keskkonnale ja tegu võib olla rahvusvahelist

keskkonnamõju avaldava tegevusega, on oluline seda valdkonda reguleerida. Kosmosetegevuse

jooksul tuleb vältida üldist keskkonna saastumist (nagu näiteks Maalt bioloogiliste organismide

ja viiruste viimist kosmosesse); kosmoseobjekti kokkupõrkeid (nii taevakehade kui ka teiste

kosmoseobjektidega); kahju tekkimist (eelkõige kosmoseobjekti käitamise tagajärjel).

Kosmoseprügi tekke ja koordineerimata tõrje tagajärjel võib kosmoseprügi kuhjuda, mistõttu

võib muutuda mõne orbiidi kasutamine piiratuks. Liigne kosmoseprügi võib teatud tingimustel

piirata juurdepääsu kosmosele. Kosmoseprügi saastab atmosfääri ning võib seada ohtu

inimelusid või tervist, nt mehitatud kosmosetegevuse puhul. Orbiidil oleva kosmoseprügiga

tegeleda on ressursimahukam kui juba kosmosetegevust kavandades vajalikke meetmeid ette

näha.

Võrdlusriikidest näeb vaid Austria kosmosetegevust reguleeriv õigusakt ette kosmoseprügi

tekke vähendamise, sätestades, et käitaja peab järgima rahvusvahelisi juhiseid ja piirama

kosmoseprügi teket.108 Soome õigusakt reguleerib nii keskkonnakaitset kui ka kosmoseprügi

tekke vähendamist.109 Soome õigusakti vastavad põhipunktid on, et kosmosetegevus peab

olema keskkonnasäästlik ja käitaja peab vähendama kosmoseprügi teket kooskõlas

rahvusvaheliste juhistega. Samuti on Soomes kosmosetegevuse loamenetluses ette nähtud

keskkonnamõju hindamine. Sealjuures on vastavates sätetes määratud vastutavale ministrile

õigus anda määrusi tuuma- ja radioaktiivsete materjalide kasutamise, keskkonnamõju

hindamise ja kosmoseprügi tekke vähendamise kohta.

Eesti kosmosetegevuse seaduse üks oluline eesmärk on vältida ülereguleerimist, liigset

halduskoormust ja bürokraatiat. Sama põhimõte kehtib ka keskkonnasätte puhul. Seetõttu on

Eesti võtnud eeskuju just Soome kosmosetegevuse seaduse keskkonda ja kosmoseprügi teket

reguleerivatest sätetest.

105 United Nations Office for Outer Space Affairs. „Space Debris Mitigation Guidelines of the Committee on the

Peaceful Uses of Outer Space“. 2010. 106 Twelve countries sign the Zero Debris Charter:

https://www.esa.int/Space_Safety/Space_Debris/Twelve_countries_sign_the_Zero_Debris_Charter 107 Inter-Agency Space Debris Coordination Commitee. „IADC Space Debris Mitigation Guidelines“. 2020. 108 Austrian Federal Law on the Authorisation of Space Activities and the Establishment of a National Registry

(Austrian Outer Space Act). 25.05.2018, § 5.

https://www.ris.bka.gv.at/Dokumente/Erv/ERV_2011_1_132/ERV_2011_1_132.pdf. 109 The Act on Space Activities. 23.01.2018, § 4 p 3.

39

Kosmosetegevuse suure ressursikasutuse ja pikaaegse mõju tõttu on §-s 6 sätestatud

keskkonnasäästlikkuse põhimõte, rõhutades vajadust vähendada kosmoseprügi.110

Kosmosetegevuses peab seega lähtuma keskkonnasäästlikkuse põhimõttest ning vältima

võimalikult palju ebasoodsat keskkonnamõju. Kuna kosmosetegevus mõjutab keskkonda

otseselt nii kosmoses kui ka Maal, siis on oluline, et sellises uues ja arenevas valdkonnas

järgitaks üldisi keskkonnakaitse põhimõtteid. Kosmoseprügi suhtes kehtib üldtunnustatud

põhimõte, et kosmoseobjekti käitamisel (n-ö tavatöö käigus) tuleb piirata kosmoseprügi teket,

kosmoseobjektide lagunemist ja kokkupõrkeid ning kosmosetegevuse järel tuleb

kosmoseobjekte hallata. Tarvis on sätestada eesmärgid ja täpsemad juhised kosmoseprügiga

kaasnevate mõjude leevendamiseks. Rahvusvaheliste juhiste eeskujul on ka Eesti täpsustanud

kosmoseprügi tekke vältimise suuniseid.111

Lisaks Eesti õigusaktidele on soovituslik arvestada ka Euroopa Kosmoseagentuuri välja antud

standardite ja põhimõtetega.

3. peatükk

Käitajale ja kosmoseobjekti omanikule esitatavad nõuded

1. jagu

Käitaja

Eelnõu § 7 – käitaja peamine tegevuskoht

Paragrahv 7. Eelnõu on mõeldud Eestis toimuva ja Eesti füüsiliste või juriidiliste isikute

kosmosetegevuse reguleerimiseks. Kosmosetegevusloa andmise ja kosmoseobjekti

registreerimisega võtab Eesti rahvusvahelise vastutuse siin toimuva kosmosetegevuse suhtes.

Oleks ebamõistlik võtta säärast vastutust väljaspool Eestit tegutsevate isikute ja tehtava

kosmosetegevuse suhtes, mis seega riigile kasu ei too. Seetõttu peab käitaja peamine

tegevuskoht olema Eestis.

Peamine tegevuskoht on defineeritud käitaja peamise kosmosetegevuse ja finantstegevuse

kohana. Seega peab käitaja olema suuteline näitama, et valdav osa kosmosetegevuseks

vajalikust tööst tehakse ära Eestis ning Eesti kaudu käib kogu käitaja majandustegevus või

enamik sellest. See ei tähenda ilmtingimata, et käitaja peakontor peab olema Eestis, aga oluline

on, et Eestis kosmosetegevusega tegelev ettevõte oleks aktiivne ja toimuks majandustegevus.

110 Langston, S. M., Suborbital Flights: A Comparative Analysis of National and International Law, Journal of

Space Law, Vol. 37(2). 2011, lk 326. https://airandspacelaw.olemiss.edu/pdfs/jsl-37-2.pdf. 111 Committee on the Peaceful Uses of Outer Space. „Information on the activities of international

intergovernmental and non-governmental organizations relating to space law“. 2013, artikkel 8.

40

Peamise tegevuskoha mõiste määratlemisel on võetud eeskuju tulumaksuseaduse112 §-s 7

määratletud püsiva tegevuskoha mõistest.

Eelnõu § 8 – käitaja kvalifikatsioon

Paragrahv 8. Normi eesmärk on tagada, et kosmosetegevust teostab pädev käitaja ning

pädevuse tase on proportsioonis tegevuse laadi, ulatuse, keerukuse ja riskiga. See tähendab, et

nõutav kvalifikatsioon ei ole ühesugune kõigile, vaid sõltub konkreetsest missioonist ja selle

riskitasemest. Kui tegevus on madala riskiga (nt lihtne Maa-vaatlus kuupsatelliidiga ilma

jõuseadmeta), siis piisab meeskonnast, kellel on varasem ülikooli- või arendusprojektide

kogemus, vastutav spetsialist süsteemiinseneerias ning läbitud ja dokumenteeritud koolitus

TT&C ja andmekaitse/küberturbe baastasemel. Kui tegevus on keskmise/kõrgema riskiga (nt

jõuseadmega satelliit, manööverdus, moodustislend, suure võimsusega sidekoormus), siis on

tarvis varasemat kogemust sarnastes missioonides, erialaseid sertifikaate (nt süsteemi- ja

ohutusinseneeria, missioonijuhtimine), kvalifikatsiooni erinevates protseduurides ning selgelt

määratud vastutava isiku(d) orbiidiohutuse, küber- ja maasegmendi eest. Väga kõrge riskiga (nt

orbiidilt eemaldumise- või prügikoristuse teenus, suure massiga objekt) tegevuse puhul on

nõutav tõendatud kogemus sarnase riskitasemega projektides, kinnitus võtmeprotsesside

kompetentsist (ohutusanalüüs, avariiprotseduurid) ning kõrgem tase kvaliteedi- ja

ohutusstandardite rakendamises (nt European Cooperation for Space Standardization (ECSS),

ISO).

Kvalifikatsioon võib olla tagatud meeskonnana (mitte tingimata ühe isiku oskused), sh

alltöövõtjad ja partnerid tingimusel, et käitaja vastutab terviklikkuse eest ja tagab

kompetentside katkematu kättesaadavuse kogu elutsükli vältel. Pädev asutus hindab vastavust

esitatud tõendite põhjal: CV-d ja rollikirjeldused, sertifikaadid ja koolitused, varasemate

missioonide loetelud ja rollid, viited/-aruanded, kehtivad sise-eeskirjad ja sisekontrolli kirjed.

Oluline on ka pidev pädevuse hoidmine (täiendkoolitused, õppused, muutuste juhtimine) eriti,

kui missiooni riskiprofiil muutub (nt lisatakse jõuseade või laiendatakse teenust).

Selline riskipõhine lähenemine väldib üle reguleerimist madala riskiga projektide puhul, kuid

tagab piisava oskuste ja kogemuse taseme kõrgema riskiga tegevustes, toetades 2. peatükis

sätestatud ohutuse ja keskkonnasäästlikkuse põhimõtete tagamist. Pädeval asutusel on õigus

loataotluse menetluses täpsustada tõendamise viisi ning küsida lisainfot juhul, kui esitatud

andmete põhjal ei ole võimalik kvalifikatsiooni piisavust üheselt hinnata.

Eelnõu § 9 – sisekontrollikohustus

Paragrahvi 9 lg 1. Käitaja peab kogu kosmosetegevuse käigus tagama ohutuse ja

keskkonnasäästlikkuse põhimõtte järgimise. Käitaja peab olema piisavalt stabiilne ja

organiseeritud, et oleks võimalik vastata kõnesoleva seaduse nõuetele, muu hulgas ka pärast

kosmosetegevusloa väljastamist. See tähendab näiteks, et käitaja peab tagama, et pärast

112 Tulumaksuseadus. RT I, 02.05.2024, 15.

41

kosmosetegevusloa saamist välditakse ettevõtja maksejõuetust või struktuurimuutust, mille

tagajärjel rikutaks seaduse nõudeid. Lisaks põhimõtete järjepidevale järgimisele peab

kosmosetegevus vastama kõikidele kõnesolevas seaduses viidatud õigusaktidele. Muu hulgas

peab käitaja üldiselt järgima ka Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (edaspidi MSÜS)

3. peatükis113 sätestatud ettevõtja kohustusi. Pädeval asutusel ei ole võimalik pidevalt jälgida

käitaja tegevust ning iga pisiasja nõuetele vastavust. Seetõttu peab käitaja suutma end ise

nõuetekohaselt reguleerida. Selleks peab käitaja looma ja rakendama nõuetekohase

sisekontrollisüsteemi. Selline sisekontrollisüsteem hõlmab kõnesoleva seaduse §-s 10

sätestatud sise-eeskirju. Selleks et sisekontrollikohustus täidaks oma eesmärki kõnesoleva lõike

tähenduses ning tagatud oleks 2. peatükis sätestatud põhimõtete järgmine, peab sisekontrolli

tegema isik, kes on selleks pädev ehk kellel on vajalik kvalifikatsioon ja oskused, et mõista

võimalikke puudusi või tagada ohutu ja nõuetekohane kosmosetegevus. Käesoleva lõike

eesmärk on tagada, et käitaja järgib kogu kosmosetegevuse vältel ohutuse ja

keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid ning kosmosetegevust reguleerivaid õigusakte. Käitaja

peab olema piisava stabiilsuse ja organiseeritusega, et tagada nõuete täitmine mitte üksnes

kosmosetegevusloa saamise hetkel, vaid ka kogu tegevuse vältel. See tähendab muu hulgas, et

tuleb vältida olukordi, kus käitaja maksejõuetus, struktuurimuutused või muud juhtimises

toimuvad muudatused võiksid põhjustada seaduses sätestatud nõuete rikkumise.

Pädev asutus ei saa oma järelevalve pädevust teostades igapäevaselt ja kõikehõlmavalt

kontrollida käitaja tegevust. See tähendab, et käitaja peab suutma ise tagada oma tegevuse

vastavuse seaduses sätestatud nõuetele. Selleks on vajalik sisemine ja süsteemne mehhanism,

mis võimaldab riske pidevalt hinnata, võimalikke rikkumisi ennetada ning tagada järjepidev

vastavus õiguslikele nõuetele. Just sellist eesmärki täidab sisekontrollikohustus.

Sisekontroll ei ole üksnes vormiline nõue, vaid see on käitaja jaoks praktiline tööriist, mis seob

kokku tehnilised, organisatsioonilised ja õiguslikud meetmed ning muudab need igapäevase

tegevuse osaks. Ilma sisekontrollita jääks vastavuse tagamine juhuslikuks, sõltudes üksikute

töötajate teadlikkusest või käitaja juhtkonna hetke tähelepanust. Seega on sisekontrolli kohustus

ainus viis tagada, et vastavuse kontroll ja probleemide ennetamine toimuks järjepidevalt ja

struktureeritult, mitte juhuslikult või tagantjärele.

Sisekontrollisüsteem hõlmab muu hulgas ka §-s 10 sätestatud sise-eeskirju ning peab olema

üles ehitatud viisil, mis võimaldab avastada ja ennetada võimalikke rikkumisi. Sisekontrolli

peab läbi viima selleks pädev isik, kellel on vajalik kvalifikatsioon ja oskused, et hinnata

võimalikke puudusi ning tagada kosmosetegevuse ohutus ja nõuetekohasus.

Paragrahvi 9 lg 2. Käitaja sisekontrollisüsteemi andmeid tuleb dokumenteerida või need

peavad olema muul viisil tõendatavad. Fraas „muul viisil tõendatavad“ viitab innovaatilistele

lahendustele klassikalise dokumenteerimise kõrval.

113 Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus. RT I, 06.04.2021, 5.

42

Paragrahvi 9 lg 3. Käitaja sisekontrollisüsteemi andmeid säilitatakse kosmosetegevuse ajal ja

vähemalt kümme aastat pärast kosmosetegevuse lõpetamist. See aeg on proportsionaalne, kuna

kosmosetegevus on pikaaegne ning selleks, et tagada nõuetele vastav kosmosetegevus, peab

olema tagatud võimalus kontrollida käitaja sisekontrollisüsteemi andmeid.

Eelnõu § 10 – käitaja sise-eeskirjad

Paragrahv 10. Säte on juhendiks käitajale nõuetekohaste sise-eeskirjade koostamiseks ning

sellega tagatakse, et korrektselt koostatud sise-eeskirjade alusel on võimalik kosmosetegevust

nõuetekohaselt teha. Iga käitaja peab ise hindama oma tegevusega seotud riske ja ohte ning

sellest tulenevalt oma sise-eeskirjade sisu välja töötama. Oluline on tagada, et käitajal mitte

ainult ei oleks sise-eeskirjad, vaid et neid ka pidevalt ja ühetaoliselt rakendatakse, samuti

vastavalt vajadusele ajakohastatakse. Sise-eeskirjad peavad olema kehtestatud kirjalikus

vormis. Sise-eeskirjad on näiteks korrad, juhendid, põhimäärused ja muus vormis suunised või

juhised. Sise-eeskirjade kaudu on võimalik hinnata nii käitajal endal kui ka pädeval asutusel,

kas käitaja vastab eelnõus sätestatud nõuetele.

Kosmosetegevusloa omaja sise-eeskirjade nõue ei ole unikaalne, samalaadseid nõudeid on ka

järgmiste seaduste järgmistes sätetes:

- hoiu-laenuühistu seaduse114 §-s 31;

- makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse115 §-s 50;

- investeerimisfondide seaduse116 §-s 344;

- kindlustustegevuse seaduse117 §-s 105;

- krediidiasutuste seaduse118 §-s 63;

- väärtpaberituru seaduse119 §-s 82.

Paragrahvi 10 lg 1. Käitaja peab koostama enda tegevuse sise-eeskirjad, mis määraksid

võimalikult täpselt, kuidas kosmosetegevust tehakse ning milliseid meetmeid õigusaktide ja

kosmosetegevusloa tingimuste järgimiseks võetakse. Pädev asutus eeldab käitaja tegevuse

vastavust oma sise-eeskirjadele ning saab seeläbi kontrollida käitaja edasist tegevust.

Seadusandjal ei ole võimalik ette näha kõiki nõudeid, mida iga kosmosetegevuse puhul peab

tegevuse olemusest ja riskitasemest tingituna järgima. Käitaja peab aga ise võimalikke riske

mõistma ning säärased nõuded paika seadma. Käitaja sise-eeskirjad peavad vastama tema

tehtavale kosmosetegevusele. Käitaja saab oma tegevust hinnates koostada endale sobivad sise-

114 Hoiu-laenuühistu seadus. RT I, 05.05.2022, 12. 115 Makseasutuste ja e-raha asutuste seadus. RT I, 21.06.2024, 48. 116 Investeerimisfondide seadus. RT I, 21.06.2024, 40. 117 Kindlustustegevuse seadus. RT I, 21.06.2024, 42. 118 Krediidiasutuste seadus. RT I, 21.06.2024, 45. 119 Väärtpaberituru seadus. RT I, 21.06.2024, 55.

43

eeskirjad ja seeläbi teha eneseregulatsiooni ja -kontrolli. Pädeval asutusel on seejärel võimalik

nõuete sobivust kontrollida ja tagada nende järgimine.

Ei ole võimalik ette näha võimalikke tehnoloogilisi muudatusi ja arenguid, kuna

kosmosetegevus on pidevalt arenev valdkond. Kuna kosmosetegevus võib ajas muutuda ja

areneda, tuleb arvestada uusima tehnoloogia kasutamise põhimõttega ehk tehnoloogiliste

muutustega võib kaasneda ka sise-eeskirjade muutumine. Siinkohal on oluline, et käitaja tagaks

oma sise-eeskirjade kooskõla uute tehnoloogiatega ning enda tegevuse vastavuse nendele.

Paragrahvi 10 lg 2 p 1. Käitajal peab olema selge struktuur ning juhtimissüsteem, mille ta peab

oma sise-eeskirjades ette nägema. Juriidilisest isikust käitaja peab oma sise-eeskirjades

kindlaks määrama, kes on juhatuse liikmed, ning nõukogu olemasolu korral, kes on nõukogu

liikmed. Sise-eeskirjades peavad olema märgitud ka juhatuse liikmete vastutusvaldkonnad ning

vastutusahelad (näiteks kes on juhatuse esimees). Oluline on, et käitaja struktuur ja

juhtimissüsteem on sellised, mis võimaldavad tal täita kõiki kõnesolevast seadusest tulenevaid

nõudeid ja kohustusi.

Paragrahvi 10 lg 2 p 2. Kuna kosmosetegevusega kaasneb palju riske, peab käitaja olema

võimeline näitama oma võimet riske tuvastada, juhtida, kontrollida ja neist teavitada.

Kosmosetegevusega seotud riskid on juhtumipõhised, mis tähendab, et iga kosmosetegevuse

puhul võib risk olla erinev. Käitaja sise-eeskirjades peab olema näidatud, kuidas käitaja

riskidega tegeleb.

Paragrahvi 10 lg 2 p 3.Käitaja peab näitama, kuidas ta organisatsiooni sees

teavitamiskohustust täidab. See tähendab, et organisatsiooni sees on kindel teavitamiskohustuse

täitmise kord ehk on konkreetselt määratud isikud, kes kõnesolevas seaduses sätestatud

teavitamiskohustusi täidavad, ja kord, kuidas nad seda teevad.

Paragrahvi 10 lg 2 p 4.Eesmärk on, et käitaja saaks näidata oma reaalset tehnilist võimet

kavandatud kosmosetegevuseks. Sellega üritatakse vältida taotlejaid, kes ei ole

tõsiseltvõetavad. Kuna kosmosetegevusega võib kaasneda suuremahuline andmehaldus ning

kosmosetegevusest võib sõltuda elutähtsate teenuste osutamine, on oluline, et käitaja näitaks,

millised turvameetmed on paika pandud.

Paragrahvi 10 lg 2 p 5. Käitaja peab esitama kosmosetegevuse võtmekohtadel olevate isikute

andmed ja näitama nende isikute sobivust kosmosetegevuseks. Võtmekohtadel olevad isikud

on näiteks juhtival positsioonil olevad isikud, insenerid, IT-spetsialistid, objekti käitamise

personal jms. Töötajate valiku kriteeriumide puhul peab igal organisatsioonil olema oma

sisemine süsteem, mille käigus kogutud andmete ja dokumentide põhjal töötajate sobivus

kindlaks teha.

Paragrahvi 10 lg 3. Füüsilisest isikust käitajale kehtib sise-eeskirjade nõue samamoodi nagu

juriidilisele isikule. Erinevuseks on see, et füüsiline isik ei pea määrama kindlaks

organisatsioonilist ülesehitust, sisemist juhtimiskorda ning vastutuse jaotust, sest füüsiline isik

käitajana tegutseb üksi ega tegele kosmosetegevusega juriidilise isikuna ehk mõne

organisatsiooni kaudu. Seetõttu ei ole tal ka seoses organisatsioonilise poolega midagi kindlaks

määrata. Sätte eesmärk on, et nii füüsilisest kui ka juriidilisest isikust käitajale kehtiksid

44

taotlemisel ühetaolised nõuded. Punkti 5 järgi nõutavad võtmekohtadel olevate isikute andmed

tähendavad füüsilise isiku jaoks ka seda, et kui ta ostab sisse mistahes teenuseid (nt

raamatupidamine, kosmoseobjekti jälgimise teenus vms), siis peavad nimetatud

teenuseosutajad ka vastama kõnesolevas seaduses sätestatud nõuetele.

Paragrahvi 10 lg 4. Sise-eeskirjad peavad olema piisavad, proportsionaalsed, arvestama

kosmosetegevuse laadi, ulatust ja keerukust ning olema üheselt mõistetavad. See tähendab, et

käitaja sise-eeskirjad peavad vastama kavandatavale kosmosetegevusele, et tagada käitaja

võime nimetatud kosmosetegevusega üldse tegeleda.

Paragrahvi 10 lg 5. Käitaja sise-eeskirju säilitatakse kosmosetegevuse ajal ja kümme aastat

pärast kosmosetegevuse lõpetamist. See aeg on proportsionaalne, kuna kosmosetegevus on

pikaaegne ning selleks, et tagada nõuetele vastav kosmosetegevus, peab olema tagatud

võimalus kontrollida käitaja sise-eeskirju.

Paragrahvi 10 lg 6. Tegemist on volitusnormiga, mis annab valdkonna eest vastutavale

ministrile õiguse kehtestada määrus, et täpsustada sise-eeskirjade nõudeid. Kuna

kosmosetegevus on pidevalt ja kiirelt arenev valdkond, võib seaduse kehtivuse ajal tekkida

vajadus täpsustada käitaja sise-eeskirjade nõudeid. Sise-eeskirjad on üks põhilisi viise, kuidas

pädev asutus saab kontrollida käitaja kvalifikatsiooni ja teha järelevalvet käitaja üle ning käitaja

saab tõestada oma kvalifikatsiooni, mistõttu on oluline, et tulevikus oleks võimalik ministri

määrusega täpsustada sise-eeskirjadele rakendatavaid nõudeid kujuneva praktika põhjal.

Oluline on märkida, et ministri määrusega ei saa kehtestada sise-eeskirjadele sisulisi nõudeid,

mis erineksid eelnõu § 10 lõigetes 1–4 sätestatust.

Eelnõu § 11 – teavitamiskohustus

Paragrahvi 11 lg 1. Lõige 1 sätestab täpsed olukorrad, mil käitaja on kohustatud pädevat

asutust teavitama teatud asjaoludest omal initsiatiivil. Pädev asutus eelnõu mõistes on

Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA). Teavituse peab edastama viivitamata,

kuid 24 pärast seda, kui ta on teada saanud või pidi teada saama, et selline sündmus on aset

leidnud. Ka küberturvalisuse seaduse120 §-s 8 on sätestatud 24-tunnine tähtaeg küberintsidendist

teavitamiseks. Teavitus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 79 tähenduses.121

Paragrahvi 11 lg 1 p 1. Punkt 1 hõlmab õnnetust või muud intsidenti, mis tuleneb

kosmosetegevusest või selleks ettevalmistavast toimingust ning millel on oluline mõju

käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud põhimõtete (ohutuse ja keskkonnasäästlikkuse)

põhimõtte järgimisele. Teavitamiskohustuse eesmärk on võimaldada pädeval asutusel kiiresti

hinnata võimaliku ohu ulatust ning vajadusel rakendada järelevalvemeetmeid. „Oluline mõju“

võib muu hulgas esineda näiteks juhul, kui sündmus tekitab või võib tekitada ohu inimesele,

varale või keskkonnale, ohustab avalikku korda või julgeolekut, või kui see viitab käitaja

120 Küberturvalisuse seadus. RT I, 06.08.2022, 18. 121 Tsiviilseadustiku üldosa seadus. RT I, 06.07.2023, 98.

45

riskihalduse, sisekontrolli või muude ohutust tagavate meetmete puudulikkusele. Teavitamine

ei eelda, et kõik asjaolud on lõplikult selgunud – oluline on, et pädev asutus saaks varakult

ülevaate sündmuse esinemisest ning selle esmasest mõjust.

Paragrahvi 11 lg 1 p 2. Punkt 2 hõlmab kosmosetegevusloaga lubatud kosmosetegevusele või

registreeritud kosmoseobjektile mitteomast orbiidimuutust või -muudatust. Säte on kavandatud

hõlmama nii tahtmatuid orbiidimuutusi (nt tehnilise rikke, välismõju või muu kõrvalekalde

tõttu) kui ka tahtlikke orbiidimuudatusi (nt manööver), kui need ei ole kosmosetegevusloaga

lubatud tegevusele või registreeritud kosmoseobjektile omased või nendega kooskõlas.

Teavitamiskohustus võimaldab pädeval asutusel saada ajakohane ülevaade objektiga seotud

riskidest ning hinnata, kas olukord võib mõjutada ohutuse ja keskkonnasäästlikkuse põhimõtete

järgimist.

Paragrahvi 11 lg 2. Kuivõrd käitajal on kohustus järgida teavitamiskohustuse tähtaega, peab

ta selle järgimata jätmise korral suutma rikkumist põhjendada. Teatud kriitilistes olukordades

võib üsna lühikese tähtaja järgimine osutada võimatuks ja sel juhul on rikkumine põhjendatud.

Käitajal on aga kohustus rikkumist põhjendada.

Paragrahvi 11 lg 3. Lõikes 3 on nimetatud, millisel juhul on juriidilisest isikust käitajal

teavitamiskohustus. Teavitamine on oluline, et kogu kosmosetegevuse vältel olla kindel käitaja

usaldusväärsuses ja nõuetele vastavuses. Usaldusväärsuse eesmärk jääks täitmata, kui kontroll

toimuks ainult ühe korra, taotluse esitamisel.

Paragrahvi 11 lg 3 p 1. Kui vahetub käitaja juhtorgani liige, siis peab käitaja teavitama sellest

pädevat asutust 30 kalendripäeva jooksul pärast seda, kui juriidilise isiku pädev organ on otsuse

vastu võtnud, ning esitama nõutud teabe. Sätte eesmärk on tagada kosmosetegevuses püsivalt

käitaja juhtorgani liikmete usaldusväärsus ja nõuetele vastavus.

Paragrahvi 11 lg 3 p 2. Kui võõrandatakse käitaja oluline osalus, mis on väärtpaberituru

seaduse § 9 tähenduses otsene või kaudne osalus äriühingu aktsia- või osakapitalis, mis on

vähemalt 10 protsenti äriühingu aktsia- või osakapitalist, seda väljendavatest kõigist õigustest

või kõigist häältest äriühingus või mis võimaldab saada olulise mõju äriühingu juhtorganite üle,

siis tuleb käitajal sellest pädevat asutust teavitada 30 kalendripäeva jooksul pärast osaluse

võõrandamist ning esitada nõutud andmed. Pädevale asutusele peab olema teada, et käitaja

olulise osalusega isikud vastavad püsivalt seaduses esitatud nõuetele.

Paragrahvi 11 lg 3 p 3. Kui MTÜ-st käitaja saab uue liikme, siis tuleb käitajal sellest pädevat

asutust teavitada 30 kalendripäeva jooksul pärast mittetulundusühingu liikmeks vastuvõtmist,

esitades nõutud andmed ja dokumendid.

Paragrahvi 11 lg 3 p 4. Kui sihtasutusest käitaja saab uue soodustatud isiku, siis tuleb käitajal

sellest pädevat asutust teavitada 30 kalendripäeva jooksul pärast sihtasutuse soodustatud isiku

määramist, esitades nõutud andmed ja dokumendid.

Paragrahvi 11 lg 4. Lõige 4 sätestab, millest peab kosmoseobjekti omanik pädevat asutust

teavitama. Oluline on eraldi sätestada käitaja ja omaniku teavitamiskohustus, sest

46

kosmoseobjekti käitaja ja omanik ei pruugi olla samad isikud. Kui aga käitaja ja omanik on

samad isikud, siis ei pea topelt informatsiooni esitama. Juhul kui pädev asutus teeb kindlaks

uue omaniku sobimatuse, on tal õigus kosmosetegevusluba kehtetuks tunnistada eelnõu § 28 lg

1 p 5 kohaselt.

Paragrahvi 11 lg 4 p 1. Omaniku juhtorgani liikme vahetuse korral peab omanik teavitama

pädevat asutust 30 kalendripäeva jooksul pärast seda, kui juriidilise isiku pädev organ on otsuse

vastu võtnud, ning esitama nõutud andmed ja dokumendid.

Paragrahvi 11 lg 4 p 2. Kosmoseobjekti omanikule kehtivad olulise osaluse võõrandamise

korral samasugused teavitamiskohustuse nõuded, nagu kehtivad käitajale (vt seletuskiri § 11 lg

3 p 2).

Paragrahvi 11 lg 4 p 3. MTÜ-st kosmoseobjekti omanikule kehtivad uue liikme vastuvõtmise

korral samasugused teavitamiskohustuse nõuded, nagu kehtivad käitajale (vt seletuskiri § 11 lg

3 p 3).

Paragrahvi 11 lg 4 p 4. Sihtasutusest kosmoseobjekti omanikule kehtivad uue soodustatud

isiku määramise korral samasugused teavitamiskohustuse nõuded, nagu kehtivad käitajale (vt

seletuskiri § 11 lg 3 p 4).

2. jagu

Usaldusväärsuse nõue

Eelnõu § 12 – usaldusväärsus

Paragrahvi 12 lg 1. Käitaja ja kosmoseobjekti omanik peavad olema usaldusväärsed, mis

tähendab, et nende puhul peab olema tegemist isikutega, kelle puhul ei ole põhjust eeldada, et

nad rikuvad kõnesolevast seadusest tulenevaid nõudeid, tekitavad kosmosetegevusega ohtu

Eesti avalikule korrale või julgeolekule või tekitavad muul viisil kahju Eesti riigile või

ühiskonnale. See nõue tagab kosmosetegevuse tegija usaldusväärsuse ning annab pädevale

asutusele võimaluse keelduda kosmosetegevusluba andmast isikule, kes kosmosetegevuse

tegijaks ei sobi. Säärase nõude sätestamisel on eeskuju võetud Luksemburgi kosmosetegevust

reguleerivast õigusaktist122, aga ka Eesti väärtpaberituru seadusest123, kus nõutakse loahoidjalt

usaldusväärsust. .

Paragrahvi 12 lg 2. Lõige 2 sätestab loetelu asjaoludest, millega tuleb arvestada käitaja

usaldusväärsuse hindamisel. Käitaja usaldusväärsuse hindamisel arvestab pädev asutus lõike 4

punktides 1–5 nimetatud asjaoludega kogumis, võttes arvesse ka käitaja antud selgitusi. . Lõike

122 Loi du 15 décembre 2020 portant sur les activités spatiales (Law of 15 December 2020 on Space Activities).

Art 6(1). https://legilux.public.lu/eli/etat/leg/loi/2020/12/15/a1086/jo 123 Väärtpaberituru seadus. RT I, 06.07.2023, 128.

47

4 punktides 1–5 sätestatut kohaldatakse nii käitaja juhtorgani liikmetele, osanikele või

aktsionäridele kui ka MTÜ liikmetele ja/või sihtasutuse soodustatud isikutele.

Paragrahvi 12 lg 3. Lõige 3 sätestab loetelu asjaoludest, millega tuleb arvestada

kosmoseobjekti omaniku usaldusväärsuse hindamisel. Kosmoseobjekti omaniku

usaldusväärsuse hindamisel arvestab pädev asutus lõike 4 punktides 1-5 nimetatud asjaoludega

kogumis, võttes arvesse ka kosmoseobjekti omaniku enda antud selgitusi. Lõike 4 punktides 1-

5 sätestatut kohaldatakse nii kosmoseobjekti omaniku juhtorgani liikmetele, osanikele või

aktsionäridele kui ka MTÜ liikmetele ja/või sihtasutuse soodustatud isikutele.

Paragrahvi 12 lg 4. Lõige 4 sätestab nimekirja asjaoludest, mille esinemise korral peab

eeldama, et isik ei ole usaldusväärne kõnesoleva eelnõu tähenduses. Säärane nimekiri aitab

määratleda usaldusväärsuse laia ja subjektiivset mõistet ning muudab selle konkreetseks.

Paragrahvi 12 lg 4 p 1. Kui isikut on karistatud esimese astme kuriteo või tema päritoluriigi

õiguse kohaselt võrdväärse raskusastmega kuriteo eest, ei saa jõuda järeldusele, et tegemist on

usaldusväärse isikuga. Kuivõrd usaldusväärsuse kontrolli võib olla vaja teha ka välisriigi

kodanikele või välisriigis kuritegusid toime pannud isikutele, tuleb arvestada ka välisriigi

karistuste ajalugu. Siiski ei pruugi olla välisriigis kuritegude liigitamise süsteem sarnane Eesti

süsteemiga. Sellisel juhul peab pädev asutus vajaduse korral spetsialistide abil hindama, kas

kõnealune tegu vastab Eesti esimese astme kuriteole. Vajalik spetsialist on vastava valdkonna

(nt karistusõiguse) asjatundja, nt advokaat, kellel on asjakohased teadmised, et küsimust

analüüsida. Kui kuritegu on vastavast registrist kustunud, ei peaks seda usaldusväärsuse

hindamisel arvestama.

Paragrahvi 12 lg 4 p 2. Lisaks karistatusele esimese astme kuritegude eest on isiku

usaldusväärsus välistatud ka siis, kui teda on karistatud kuriteo eest, mis on seotud just

kosmosetegevusega või siis ettevõtlusega. See tähendab, et ka teise astme kuriteod, mis otseselt

viitavad ebausaldusväärsusele kosmosetegevuses, tuleb lugeda määravaks. Ka siin kehtib

põhimõte, et kui kuritegu on vastavast registrist kustunud, ei peaks seda usaldusväärsuse

hindamisel arvestama.

Paragrahvi 12 lg 4 p 3.Kui isiku suhtes on kohaldatud karistuslikku meedet, mis keelab tal

kosmosetegevusega analoogse tegevuse, ei saa ka seda isikut pidada usaldusväärseks. Sellisel

juhul ei tohi isikule kosmosetegevusluba väljastada, olenemata kõnesoleva seaduse

usaldusväärsuse määratlusest. Ka siin ei peaks võtma arvesse karistust, mis on registrist

kustutatud. Samuti on punkti 4 lisatud täpsustus selle kohta, kui isiku suhtes on rakendatud

samas punktis mainitud tegutsemis- või ettevõtluskeeluga samaväärset keeldu tema päritoluriigi

õiguse kohaselt või teda on karistatud sellise keelu rikkumise eest. See on oluline seetõttu, et

kosmosetegevusega võivad olla seotud ka isikud, kelle päritoluriik ei ole Eesti. Ka sellisel juhul

ei arvestata karistusandmeid, mis on vastava riigi registrist kustutatud.

48

Paragrahvi 12 lg 4 p 4. Rahvusvaheliste sanktsioonide all on selle sätte mõttes silmas peetud

rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS)124 §-s 3 määratletut. RSanS-i § 3 lg 3 järgi võib

rahvusvahelise sanktsiooniga keelata rahvusvahelise sanktsiooni subjekti riiki sisenemise,

piirata rahvusvahelist kaubandust ja rahvusvahelisi tehinguid ning seada muid keelde või

kohustusi. Kui isikule on määratud säärane sanktsioon, peetakse teda rahvusvaheliselt

ebausaldusväärseks või ohtlikuks, mistõttu tuleks usaldusväärsuse puudumist eeldada ka

kõnesoleva seaduse mõttes. Näiteks kui isikuga tehingute tegemisele on seatud piirangud, ei

saa ta teha tehinguid ka kosmosetegevuseks ega sobi seega kosmosetegevuse tegijaks. Samuti

on põhjust kahelda isiku usaldusväärsuses, kui tema suhtes on kohaldatud Vabariigi Valitsuse

sanktsiooni RSanS-i § 4 mõistes. Selle nõude puhul ei pea taotleja ise esitama mingeid

dokumente või tõendeid, nõude täitmist kontrollib TTJA taustakontrolli käigus, vajaduse korral

koostöös teiste riigiasutustega.

Paragrahvi 12 lg 4 p 5. Isikut ei saa pidada usaldusväärseks, kui ta on seotud Eesti riiki või

avalikku korda ohustava tegevusega. Lisaks ei saa isikut pidada usaldusväärseks ka juhul, kui

isik on seotud EL-i, NATO või ESA liikmesriiki ohustava tegevusega. Kosmosetegevuse juurde

ei tohi lubada isikuid, kelle tegevuse tagajärjel võib põhjendatud kahtlusega tekkida oht või

nõuetevastane kosmosetegevus. Selle nõude puhul ei pea taotleja ise esitama mingeid

dokumente või tõendeid, nõude täitmist kontrollib TTJA taustakontrolli käigus, vajaduse korral

koostöös teiste riigiasutustega. Julgeolekut või avalikku korda ohustavat tegevuse sisustamisel

tuleb lähtuda isiku varasemast tegevusest. Eelkõige omab tähtsust, kas isikul on võimalike

seoseid riigivastaste süütegudega. Isegi, kui puuduvad otsesed viited sellistele süütegudele,

tuleb ikkagi hinnata isiku võimalikku ohtu riigi julgeolekule ja avalikule korrale laiemalt.

Samuti tuleks arvestada isiku võimalike seoste või tegevustega välisriigi relvajõududes, luure-

ja julgeolekuteenistuses ning avalikus sektoris. Avalikku korda ohustava tegevuse hindamisel

tuleb ka arvestada, kas isiku varasem tegevus on kuidagi ohustanud õiguskorraga kaitstavaid

õigushüvesid, nagu elu, tervis, vabadus, vara või keskkond, samuti kas isiku varasem tegevus

on kuidagi ohustanud ühiskonna turvalisust tervikuna.

Paragrahvi 12 lg 5. Välisriigis toime pandud ja registreeritud tegusid tuleb eraldi tõendada,

kuna pädeval asutusel ei ole ligipääsu vajalikele dokumentidele, nagu tal on Eesti

karistusregistrile. Seega antakse juhis välisriigis määratud karistuste ajaloo tõendamiseks.

Paragrahvi 12 lg 6. Eelnõu § 12 lg 6 sätestab erandi riigiasutustele. Eelnõuga eeldatakse, et

riigiasutused on usaldusväärsed ning riigiasutused ei pea eraldi oma usaldusväärsust tõendama.

Säärane ühe riigiasutuse tõendamine teisele oleks ebamõistlik ja ebavajalik.

4. peatükk

Tegevusluba kosmosetegevuseks

1. jagu

124 Rahvusvahelise sanktsiooni seadus. RT I, 07.06.2024, 20.

49

Kosmosetegevusloa taotlemine

Eelnõu § 13 – kosmosetegevusluba

Paragrahv 13. Paragrahvis 13 reguleeritakse kosmosetegevusluba. Kosmosetegevus on

kulukas, potentsiaalselt ohtlik ning tekitab seda lubavale riigile rahvusvahelisi kohustusi.

Seetõttu on vaja, et riik saaks kindlaks teha, kas isikud, kes kosmoseobjekte käitavad, on selleks

sobilikud. Samuti on seejuures oluline, et riigil oleks võimalik teha kontrolli kosmoseobjektide

käitajate üle ning et oleks olemas mehhanism nende tegevuse peatamiseks. Seetõttu on

õigusaktis sätestatud kosmosetegevusloa kohustus, mis annab riigile võimaluse säärast kontrolli

teha. Avakosmose lepingu artikli 6 järgi on kosmosetegevus lubatud vaid asjaomase riigi loal

ja pideva järelevalve korral. Lepingu järgi peab kosmosetegevusluba nõudma kõige hiljem enne

kosmoseobjekti üleslennutamist.125

Paragrahvi 13 lg 1. Lõikes 1 sätestatakse kosmoseobjekti käitaja kohustus omada

kosmosetegevusluba ning kohustus teha kosmosetegevust kooskõlas vastavas loas sätestatud

tingimustega. Pädev asutus, kes kosmosetegevusloa käitajale annab, on § 3 alusel TTJA.

Paragrahvi 13 lg 2. Kosmosetegevusluba on tähtajatu. Kuivõrd kosmosetegevus on oma

keerukuse ja kulukuse tõttu üsna pikaajaline ja palju ettevalmistust nõudev, oleks ebamõistlik

sätestada kosmosetegevusloale tähtaeg. Lisaks ei pruugi olla võimalik ette näha, kui kaua

kosmosetegevuse või selleks ettevalmistamisega aega kulub, mistõttu on sobiva tähtaja

määramine keerukas. Seeläbi välditakse liigset bürokraatiat ja halduskoormust.

Kosmosetegevusluba on erandjuhtudel tähtajaline käesoleva seaduse § 23 lõike 1 punktides 1

ja 2 sätestatud kosmosetegevuse puhul. Sellisel juhul määratakse loa kehtivusaeg lähtuvalt

kavandatava kosmosetegevuse kestusest. Arvestades, et nimetatud juhtudel peab

kosmosetegevus olema lõpetatud hiljemalt viie aasta jooksul alates kosmoseobjekti

kasutuselevõtmisest, ei või ka kosmosetegevusloa kehtivus ületada seda tähtaega.

Kosmosetegevusluba ei ole üleantav. Kuivõrd kosmosetegevusluba antakse konkreetsele

isikule, kui tal on vajalikud nõuded täidetud, ei saa lubada, et sama kosmosetegevusloa alusel

tegutseks keegi teine, kelle sobivust ei ole pädev asutus hinnata saanud.

Eelnõu § 14 – kosmosetegevusloa taotlus

Paragrahvi 14 lg 1. Kosmosetegevusloa taotlemisel tuleb pädevale asutusele esitada

elementaarne ja esmavajalik info. Pädeval asutusel peavad olema taotleja kohta kõnesolevas

lõikes nimetatud andmed ning esmane arusaam kavandatavast kosmosetegevusest.

Kosmosetegevuse kava alusel on pädeval asutusel muu hulgas võimalik välistada taotlused, kus

ei suudeta kosmosetegevust kirjeldada ning mille puhul on selge, et tegemist ei ole

125 Marboe I. et Hafner F., Brief Overview over National Authorization Mechanisms in Implementation of the UN

International Space Treaties. National Space Legislation in Europe: Issues of Authorisation of Private Space

Activities in the Light of Developments in European Space Coordination. 2011, lk 65.

50

tõsiseltvõetava taotlejaga. Paragrahv 14 sätestab kokkuvõtliku ja üldise nimekirja

kosmosetegevusloa taotluse nõuetest, mida on täpsustatud §-dega 15–17.

Paragrahvi 14 lg 1 p 1. Taotlus peab sisaldama juriidilisest isikust taotleja puhul nime ja

registrikoodi (selle puudumise korral asukohariigi asjakohast identifitseerimistunnust

(registreerimisnumbriga võrdsustatav numbri- või tähekombinatsioon)); füüsilisest isikust

taotleja puhul nime ja registrikoodi (selle puudumise korral isikukoodi või sünniaega ning isikut

tõendava dokumendi nimetust ja numbrit); kontaktandmeid (telefoninumbrit, e-posti aadressi

ja postiaadressi); tegevusala seadusest tulenevat nimetust ning äriseadustiku § 4 lõike 6 alusel

kehtestatud klassifikaatori kohast nimetust ja koodi; teatele allakirjutanud isiku nime ja

kontaktandmeid (telefoninumbrit ja e-posti aadressi), juriidilise isiku puhul ka esindusõiguse

aluse nimetust (juhatuse liige või volitus); vastutuskindlustuse kindlustussummat, rahaühikut ja

kehtivuse piirkonda; vastutuskindlustuse kindlustussummat või kehtivuse algus- ja

lõppkuupäeva ning kindlustusandja nime, registrikoodi, aadressi ja muid kontaktandmeid ning

asjaomase registri nime. MSÜS-ile viitamise eesmärk on toetuda majandustegevuse

üldseadusele, mis annab majandustegevusele õigusliku ja terminoloogilise raamistiku. Kuna

kosmosetegevuse puhul on tegemist tegevusalaga, mis eeldab tegevusluba, tuleb toetuda

MSÜS-ile kui üldseadusele, et vältida dubleerimist, ning sätestada kosmosetegevuse erisused

eelnõuga kavandatavas seaduses.

Paragrahvi 14 lg 1 p 2. Siin on oluline taotlejal kirjeldada oma esmast arusaama kavandatavast

kosmosetegevusest. Pädevale asutusele on oluline aru saada, mida kavandatav kosmosetegevus

endast kujutab, näiteks mis põhjusel ja mille saavutamiseks kosmosetegevust tehakse, milline

missioon välja näeb, millist tehnoloogiat, kui kaua ja milleks kasutatakse.

Paragrahvi 14 lg 1 p 3. Punkt 3 kohaldub kõikidele juriidilisest isikust taotlejatele, st

mittetulundusühingutele, osaühingutele, aktsiaseltsidele, sihtasutustele, kes kõik peavad

esitama kõikide juhatuse liikmete andmed ja nõukogu liikmete olemasolu korral nende andmed

ehk ees- ja perekonnanime, isikukoodi ja isikukoodi riigi või isikukoodi puudumise korral

sünniaja. Seda peab aga tegema ainult juhul, kui pädev asutus ei saa ise neid andmeid

äriregistrist kätte. See tähendab, et taotleja peab kosmosetegevusloa taotluse esitamisel

kõigepealt ise kontrollima, kas äriregistris on olemas vajalikud ja korrektsed andmed. Kui

äriregistris on vajalikud ja korrektsed andmed olemas, siis ei pea taotleja punktis 3 nimetatud

andmeid eraldi esitama, pädev asutus saab lähtuda äriregistris olevatest andmetest. Kui aga

äriregistri kanded puuduvad või on ebakorrektsed, siis peab taotleja kosmosetegevusloa

taotlemisel esitama punktis 3 esitatud andmed. Andmete õigsuse eest vastutab taotleja.

Paragrahvi 14 lg 1 p 4. Kui taotleja on äriühing (osaühing või aktsiaselts), siis peab taotleja

esitama osanike või aktsionäride nime, registrikoodi või ees- ja perekonnanime, kui osanikul

või aktsionäril on otsene või kaudne osalus äriühingu aktsia- või osakapitalis, mis on vähemalt

10 protsenti äriühingu aktsia- või osakapitalist, seda väljendavatest kõigist õigustest või kõigist

häältest äriühingus või mis võimaldab olulist mõju äriühingu juhtorganite üle. Ka punkti 4

puhul kehtib põhimõte, et nimetatud andmed peab esitama siis, kui pädeval asutusel ei ole

võimalik neid ise äriregistrist kontrollida.

51

Paragrahvi 14 lg 1 p 5. Kuna MTÜ-de puhul ei ole liikmetel võimalik määrata osaluse suurusi,

siis tuleb MTÜ-st taotleja puhul esitada kõikide MTÜ liikmete punktis 5 nõutud andmed.

Paragrahvi 14 lg 1 p 6. Ka sihtasutuse puhul ei ole võimalik kindlaks määrata liikmete osaluse

suurusi, mistõttu tuleb sihtasutusest taotlejal esitada selles punktis nõutud andmed ka kõigi

soodustatud isikute kohta.

Paragrahvi 14 lg 2. Enne, kui käitaja taotluse esitab, samuti enne, kui kohaldatakse §-s 23

sätestatud erandit, peab olema tasutud riigilõiv.

Paragrahvi 14 lg 3. Sätestatakse erand riigiasutustele, mille kohaselt eelnõu § 14 lõikes 2

sätestatud nõuet ei kohaldata, kui kosmosetegevusluba taotleb riigiasutus.

Paragrahvi 14 lg 4. Pädeval asutusel on õigus küsida kosmosetegevusloa taotluse

lahendamiseks vajaduse korral arvamust asutuselt, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud

taotluse esemega. Sätte eesmärk on võimaldada pädeval asutusel kaasata loamenetlusse asutus,

kelle pädevusvaldkonda kuuluvad teadmised või hinnangud võivad olla vajalikud taotluse

lahendamisel tähtsust omavate asjaolude hindamiseks.

Arvamuse küsimise vajadust hindab pädev asutus igal üksikjuhul eraldi, arvestades muu hulgas

kavandatava kosmosetegevuse laadi, ulatust ja riske ning taotluse lahendamisel hinnatavaid

asjaolusid. Arvamust võib küsida igalt asutuselt, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud

menetletava taotluse esemega. Arvamuse andjate ring ei ole piiratud ega ammendav.

Arvamuse küsimisele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse §-s 16 sätestatut. Esitatud

arvamus ei ole pädevale asutusele siduv, kuid pädev asutus peab seda taotluse lahendamisel

arvesse võtma. Kui arvamuse andja ei ole arvamust pädeva asutuse määratud tähtajaks esitanud

ega taotlenud tähtaja pikendamist, võib pädev asutus lahendada taotluse arvamuseta.

Kosmosetegevusloa andmise või selle andmisest keeldumise otsustab pädev asutus.

Eelnõu § 15 – taotlusele lisatavad dokumendid

Paragrahv 15. Paragrahv 15 sätestab kosmosetegevusloa taotlusele lisatavad dokumendid. See

kehtib igale kosmosetegevusloa taotlejale, nii füüsilisele kui ka juriidilisele isikule.

Paragrahvi 15 lg 1 p 1. Punkti 1 kohaselt lisab taotleja kosmosetegevusloa taotlusele käesoleva

seaduse §‑s 8 nimetatud kvalifikatsiooni kinnitavad andmed ja dokumendid. Kvalifikatsiooni

sisu on sätestatud §‑s 8 ning hõlmab kosmosetegevuse laadile, ulatusele ja keerukusele ning

kosmosetegevusega kaasneva riski suurusele vastavat haridust, kvalifikatsiooni ja

töökogemust. Kvalifikatsiooni hindamiseks esitab taotleja andmed ja dokumendid, mis

võimaldavad pädeval asutusel hinnata §‑s 8 sätestatud nõuete täitmist, sh haridust ja

töökogemust kinnitavad andmed ja dokumendid. Sõltuvalt kavandatava kosmosetegevuse

iseloomust võivad kvalifikatsiooni tõendamiseks asjakohased olla ka muud erialast pädevust

või varasemat asjakohast kogemust kinnitavad andmed ja dokumendid, nagu näiteks

sertifikaadid, elulookirjeldus, varasemate töö- või teenistusülesannete kirjeldus, tööandja

kinnitused jms. Esitatavate andmete ja dokumentide liik ja ulatus sõltub kavandatava

kosmosetegevuse laadist, ulatusest, keerukusest ja kaasneva riski suurusest.

52

Paragrahvi 15 lg 1 p 2. Kõnesoleva seaduse § 12 lõike 4 punktides 1–2 nimetatud

usaldusväärsust välistavate asjaolude puudumist kinnitav dokument on eelkõige asjakohase

registri tõend, sh karistusregistri väljavõte. Eesti isiku puhul kontrollib pädev asutus § 12 lõikes

4 nimetatud asjaolusid eelkõige karistusregistri kaudu; välisriigi isiku puhul võib nimetatud

asjaolude puudumist tõendada tema päritoluriigi karistusregistri või muu vastava registri tõend

või pädeva kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärne dokument, nagu sätestab § 12 lg 5.

Paragrahvi 15 lg 1 p 3. Punkt 3 sätestab, et taotlemise hetkeks peavad käitajal olema sise-

eeskirjad, mis vastavad § 10 nõuetele. Need sise-eeskirjad tuleb lisada kosmosetegevusloa

taotlusele.

Paragrahvi 15 lg 1 p 4. Punktis 4 sätestatud kosmosetegevuse riskihalduse protsessi kirjelduse

kohustus hõlmab kõiki kosmosetegevusest tulenevaid riske kogu kosmosetegevuse elutsükli

vältel. Riskid võivad tuleneda nii tehnilistest kui ka organisatsioonilistest asjaoludest ning

nende hulka kuuluvad muu hulgas kosmoseobjekti käitamise, juhtimise, andmetöötluse ja

teenuste osutamisega seotud ohud.

Riskihalduse protsessi kirjelduses tuleb esitada kosmosetegevusest lähtuvad riskid, nende

võimalikud tagajärjed ning meetmed riskide vähendamiseks. Samuti tuleb kirjeldada käitaja

kohustusi ja tegevusi ohutuse tagamisel ning küberturvalisuse seaduse § 7 lõike 1 kohaste

tegevuste tagamisel.

Kuna kosmosetegevus on kõrge riskiga ja kõrgtehnoloogiline tegevus, hõlmab riskihaldus ka

võrgu- ja infosüsteemide ning juhtimiskeskuse turvalisusega seotud riske. Kosmosetegevuse

juhtimine ja kosmoseobjektide käitamine toimub suures ulatuses võrgu- ja infosüsteemide

kaudu. Seetõttu võivad küberintsidendid, infosüsteemide rikked või pahatahtlik sekkumine

mõjutada otseselt kosmoseobjekti ohutut käitamist, juhtimist ja missiooni eesmärkide täitmist.

Riskihalduse protsess peab seetõttu hõlmama ka selliste riskide tuvastamist, hindamist ja

maandamist. Taotleja peab kirjeldama, kuidas on kaitstud kosmosetegevuses kasutatavad

süsteemid ning kuidas on välistatud pahatahtliku sekkumise, sealhulgas kosmoseobjekti või

selle juhtimise ülevõtmise oht. Samuti tuleb arvestada, et kosmosetegevus võib olla aluseks

muude teenuste toimimisele, mistõttu võivad turvarikkumistel olla laiemad tagajärjed.

Kuigi ka KüTS näeb ette võrgu- ja infosüsteemidega seotud riskide haldamise, on punktis 4

nimetatud kirjeldus laiem kui ainult võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse tagamine,

hõlmates ka muid kosmosetegevusega seotud riske ja nende maandamise meetmeid.

Küberturvalisuse aspektid moodustavad selle riskihalduse ühe osa.

Riskihalduse protsessi kirjeldus ei pea olema esitatud tingimata eraldiseisva dokumendina, vaid

võib olla osa käitaja riskihaldussüsteemist ka elektroonilisel kujul. Sellisel juhul peab taotleja

selgitama, kuidas riskihaldus on korraldatud, ning võimaldama pädeval asutusel veenduda, et

riskihaldus vastab seaduses sätestatud nõuetele ja on tegelikult toimiv.

Kirjelduse esitamise eesmärk on võimaldada pädeval asutusel hinnata enne tegevusloa andmist,

kas taotleja on kosmosetegevusega seotud riskid läbi mõelnud, kavandanud nende

vähendamiseks vajalikud meetmed ning loonud toimiva riskihalduse protsessi. Kui riskihaldus

53

ei vasta nõuetele või selle toimimine on puudulik, on põhjendatud tegevusloa andmisest

keeldumine. Taotlejal on võimalik taotlus uuesti esitada pärast puuduste kõrvaldamist.

Paragrahvi 15 lg 1 p 5. Punkti 5 eesmärk on, et käitaja suudaks näidata, kuidas ta järgib

kosmosetegevuse käigus §-s 6 sätestatud keskkonnasäästlikkuse põhimõtet ning väldib

kosmoseprügi teket ja ebasoodsat mõju keskkonnale. Keskkonnasäästlikkuse põhimõtte

demonstreerimiseks saab taotleja näiteks näidata, kas ta kasutab säästlikke materjale ja uusimat

tehnoloogiat jne.

Paragrahvi 15 lg 1 p 6. Taotleja peab tagama, et on sõlmitud vastutuskindlustusleping, mis

vastab § 50 lõigete 1 ja 3 nõuetele, ning et kindlustuskaitse algab vahetult enne kosmoseobjekti

kosmosesse lennutamist.

Paragrahvi 15 lg 1 p 7. Riigil on oluline aru saada, kes on kosmoseobjekti omanik. Käitaja ja

omanik ei pruugi ilmtingimata kattuda, käitaja võib olla lihtsalt kosmoseobjekti valdaja, teha

kosmosetegevust oma majandus-, kutse- või teadustegevuses jne, aga kosmoseobjekti omand

võib kuuluda kolmandale isikule. Seetõttu on oluline, et riigil oleks ülevaade, kes on

kosmoseobjekti omanik. Kui kosmoseobjekti omanik on taotleja, tuleb pädevale asutusele anda

sellekohane kinnitus.

Paragrahvi 15 lg 1 p 8. Kosmosetegevus on väga mahukas. Selleks et tagada kosmosetegevuse

turvalisus ja vastavus õigusaktidele, peab pädevale asutusele esitama andmed muude isikute

kohta (peale taotleja), kellel on olnud märkimisväärne roll kosmoseobjekti valmistamisel,

kosmosetegevuse ettevalmistamisel ja tegemisel või sellega seotud vahendite või süsteemide

loomisel või hankimisel. Sellised isikud võivad olla näiteks tootjad, alltöövõtjad, allhankijad

jne. Taotleja ei pea esitama paragrahvis esitatud andmeid isikute kohta, kelle roll ei ole

märkimisväärne või piisavalt oluline.

Paragrahvi 15 lg 1 p 9. Pädevale asutusele on oluline teha kindlaks, et taotleja on võimeline

kosmosetegevuse nõuetekohaselt lõpetama. Selleks tuleb esitada ka tegevuse lõpetamise kava

(vt seletuskiri § 42 lõiked 1–4).

Paragrahvi 15 lg 2. Käitaja esitatud ning kõnesolevas seaduses sätestatud andmete eesmärk on

tõendada, et käitaja on võimeline kosmosetegevust tegema ning kosmosetegevus vastab kõigile

kõnesolevas seaduses sätestatud nõuetele. Selleks on lõikes 2 pandud käitajale kohustus tagada,

et andmed täidaksid seda eesmärki, milleks neid vaja on. See tähendab, et missioonipõhiselt

tuleb näidata, et selline kosmosetegevus vastab seaduses sätestatud nõuetele. Esitatavad

andmed ja dokumendid on juhtumipõhised, mis tähendab, et iga kosmosetegevuse kohta peab

eraldi ja konkreetselt esitama andmed ja dokumendid ning näitama, kuidas need dokumendid

ja andmed tõendavad, et just see konkreetne kosmosetegevus vastab seaduse nõutele.

Paragrahvi 15 lg 3. Lõikega 3 on ette nähtud võimalus kehtestada ministri määrus, millega

täpsustatakse §-des 16 ja 17 nõutud andmeid ja dokumente. Lõige 3 on volitusnorm, mis annab

valdkonna eest vastutavale ministrile õiguse kehtestada määrus, et täpsustada

kosmosetegevusloa taotleja esitatavaid andmeid. Pädeva asutuse jaoks on väga oluline saada

kõik vajalikud andmed ja dokumendid, et tagada kosmosetegevusloa taotlejate vastavus

seaduses sätestatud nõuetele. Vajaminevate andmete ja dokumentide nimekiri või nimetused

54

võivad ajas muutuda, mistõttu on oluline, et valdkonna eest vastutav minister saaks pädeva

asutuse järelevalve tegemiseks ja kosmosetegevusloa menetluseks kehtestada täpsustavaid

nõudeid esitatavate andmete ja dokumentide kohta. Kõnealune volitusnorm ei võimalda

ministri määrusega luua uusi kohustusi ja/või sisulisi muudatusi kosmosetegevusloa taotlemise

menetluses; lubatud on vaid täpsustada andmeid ja dokumente, mis esitatakse

kosmosetegevusloa taotlemisel.

Eelnõu § 16 – juriidilisest isikust taotleja lisatavad andmed ja dokumendid

Paragrahvi 16 lg 1. Lõige 1 sätestab lisanõuded juriidilisest isikust taotlejale.

Paragrahvi 16 lg 1 p 1. Kuivõrd juriidilised isikud tegutsevad füüsilisest isikust juhatuse

liikmete kaudu, peavad pädevale asutusele teada olema andmed juhatuse liikmete kohta.

Taotleja peab aga andmed esitama ainult siis, kui pädev asutus ei saa ise neid äriregistrist kätte.

See tähendab, et taotleja peab kosmosetegevusloa taotluse esitamisel kõigepealt ise

kontrollima, kas äriregistris on olemas vajalikud ja korrektsed andmed. Kui need on äriregistris

olemas, siis ei pea taotleja punktis 1 nimetatud andmeid eraldi esitama, pädev asutus saab

lähtuda äriregistris olevatest andmetest. Kui aga äriregistri kanded puuduvad või on

ebakorrektsed, peab taotleja kosmosetegevusloa taotlemisel esitama punktis 1 esitatud andmed.

Andmete õigsuse eest vastutab taotleja.

Paragrahvi 16 lg 1 p 2. Kuivõrd juriidilised isikud tegutsevad füüsilisest isikust juhatuse

liikmete kaudu, peavad pädevale asutusele olema esitatud kõigi juhatuse liikmete § 15 lõike 1

punktides 1–2 nimetatud dokumendid (vt seletuskiri § 15 lg 1 punktid 1–2).

Paragrahvi 16 lg 1 p 3. Punkti 3 sisuline eesmärk on tagada, et pädeval asutusel oleks selge

ülevaade juriidilise isiku olulise osalusega osanikest või aktsionäridest ning nende

usaldusväärsusest, samuti juriidilise isiku tegevuse läbipaistvusest. See on tähtis, kuna Eesti

riik vastutab rahvusvahelisel tasandil kosmosetegevuse eest, mistõttu on oluline, et riik saaks

kontrollida kosmosetegevusega seotud äriühingute usaldusväärsust. Kõnesoleva seaduse

loomise hetkel oli väärtpaberituru seaduse § 9 lg 1 alusel oluline osalus otsene või kaudne

osalus äriühingu aktsia- või osakapitalis, mis on vähemalt 10 protsenti äriühingu aktsia- või

osakapitalist, seda väljendavatest kõigist õigustest või kõigist häältest äriühingus või mis

võimaldab olulist mõju äriühingu juhtorganite üle. Punkti 3 järgi peab taotleja edastama

pädevale asutusele käitaja osanike või aktsionäride elementaarsed andmed ning samuti

kinnitama, et ei esine § 12 lõikes 4 punktides 1–3 sätestatud usaldusväärsust välistavaid

asjaolusid. Nii nagu näiteks § 14 lg 1 p 3 kohaselt, on ka siinsel juhul taotleja kohustatud

kontrollima äriregistris olevate andmete olemasolu ja õigsust. Kui andmed äriregistris on

puudulikud või ebaõiged, esitab taotleja pädevale asutusele vajalikud andmed.

Paragrahvi 16 lg 2. Mittetulundusühingu kõrgeim organ on selle üldkoosolek. Seega tuleb

võrdsustada mittetulundusühingu liikmed äriühingu tegelike kasusaajate ehk näiteks osanikega.

Seetõttu kohalduvad mittetulundusühingule § 15 lõikes 1 ja paragrahvi 16 lõike 1 punktides 1

ja 2 nimetatud nõuded. Samuti kehtib kohustus esitada iga liikme kohta dokumendid, mis

kinnitavad § 12 lõike 4 punktides 1–3 sätestatud usaldusväärsust välistavate asjaolude

puudumist.

55

Paragrahvi 16 lg 3. Kuivõrd sihtasutusel puuduvad liikmed (sihtasutuste seaduse (SAS) § 1 lg

1 alusel) või tegelikud kasusaajad (nagu näiteks osanikud), tuleb sihtasutusest taotleja puhul

lisada iga sihtasutuse soodustatud isiku kohta nõutud andmed ning iga soodustatud isiku kohta

dokumendid, mis kinnitavad § 12 lõike 4 punktides 1–3 sätestatud usaldusväärsust välistavate

asjaolude puudumist. Taotlejal tuleb esitada nende isikute andmed, kes vastavad SAS-i §-s 9

nimetatud tunnustele. See on pädeva asutuse jaoks oluline, et tagada nõuetele vastavus nende

isikute puhul, kellel on juurdepääs sihtasutuse varale.

Eelnõu § 17 – kosmoseobjekti omaniku kohta taotluses esitatavad andmed ja taotlusele

lisatavad dokumendid

Paragrahv 17. Paragrahv 17 sätestab kosmosetegevusloa taotluses esitatavad andmed ja

taotlusele lisatavad dokumendid juhul, kui kosmosetegevuseks kasutatav kosmoseobjekt ei

kuulu taotlejale. Kosmosetegevusloa nõue on seotud kosmosetegevuse faktilise läbiviimisega

ega sõltu kosmoseobjekti omandiõigusest, mistõttu ei ole kosmoseobjekti omanik iseenesest

loakohustuslane. Samas on riigil oluline omada teavet kosmoseobjekti omaniku kohta, kuna

käitaja ja kosmoseobjekti omanik ei pruugi kattuda ning kosmosetegevust võib teha ka

kosmoseobjekti valdaja, sealhulgas majandus‑, kutse‑ või teadustegevuse raames.

Kosmoseobjekti omand võib kuuluda kolmandale isikule, mistõttu on omaniku andmed

vajalikud kosmoseobjekti registreerimise, vastutusahela tuvastamise ning järelevalve

teostamise eesmärgil. Seetõttu nähakse käesolevas paragrahvis ette omaniku andmete esitamine

juhul, kui kosmosetegevuseks kasutatav kosmoseobjekt ei kuulu loa taotlejale.

Paragrahvi 17 lg 1 p 1. Kui käitaja ei ole kosmoseobjekti omanik, tuleb omaniku kohta esitada

punktis 1 sätestatud andmed.

Paragrahvi 17 lg 1 p 2. Kui käitaja ei ole kosmoseobjekti omanik, tuleb omaniku kohta esitada

punktis 2 nimetatud andmed.

Paragrahvi 17 lg 1 p 3. Kui kosmoseobjekti omanik ja käitaja ei lange kokku, peab taotleja

punkti 3 kohaselt näitama, mille alusel ta kosmoseobjekti kasutab, vältimaks olukorda, kus

omanik ei ole teadlik, et tema kosmoseobjekti kasutatakse kosmosetegevuseks. Omandisuhte

tõendamise andmetele ei ole eelnõuga ette antud kindlaid tingimusi, oluline on lihtsalt see, et

omanikustaatus oleks tõendatud.

Paragrahvi 17 lg 1 p 4. Kui kosmoseobjekti käitaja ja omanik ei ole sama isik ning

kosmoseobjekti omanik on juriidiline isik, peab taotleja esitama juriidilisest isikust

kosmoseobjekti omaniku juhtorgani kõigi liikmete ees- ja perekonnanime, isikukoodi ja

isikukoodi riigi või isikukoodi puudumise korral sünniaja, kui seda ei ole võimalik äriregistrist

kontrollida (vt seletuskiri § 16 lg 1 p 1).

Paragrahvi 17 lg 1 p 5. Kui kosmoseobjekti käitaja ja omanik ei ole sama isik ning

kosmoseobjekti omanik on äriühing, peab taotleja esitama § 16 lõike 1 punktis 3 nimetatud

andmed ja dokumendid (vt seletuskiri § 16 lg 1 p 3).

56

Paragrahvi 17 lg 1 p 6. Kui kosmoseobjekti käitaja ja omanik ei ole sama isik ning

kosmoseobjekti omanik on mittetulundusühing, tuleb esitada § 16 lõikes 2 nimetatud andmed

ja dokumendid (vt seletuskiri § 16 lg 2).

Paragrahvi 17 lg 1 p 7. Kui kosmoseobjekti käitaja ja omanik ei ole sama isik ning

kosmoseobjekti omanik on sihtasutus, tuleb esitada § 16 lõikes 3 nimetatud andmed ja

dokumendid (vt seletuskiri § 16 lg 3).

Paragrahvi 17 lg 2 p 1. Eesti riik vastutab rahvusvaheliselt oma territooriumil ja isikute tehtava

kosmosetegevuse eest, seega on riigile oluline, et Eesti lipu all ei teeks kosmosetegevust

inimesed, kes ei ole usaldusväärsed. Seetõttu tuleb punkti 1 kohaselt esitada seaduse § 12 lõike

4 punktides 1–3 sätestatud usaldusväärsust välistavate asjaolude puudumist kinnitavad

dokumendid (vt seletuskiri § 12 lg 4 p-d 1–3).

Paragrahvi 17 lg 2 p 2. Kuivõrd juriidilised isikud tegutsevad juhatuse füüsilisest isikust

liikmete kaudu, peab pädevale asutusele teada olema juhatuse liikmete usaldusväärsus, mis

tähendab, et tuleb esitada usaldusväärsust välistavate asjaolude puudumist kinnitavad

dokumendid (vt seletuskiri § 12 lg 4 p-d 1–3).

Paragrahvi 17 lg 2 p 3. Kui kavandatavaks kosmosetegevuseks kasutatav kosmoseobjekt ei

kuulu taotlejale ning omanik on äriühing, lisatakse kosmosetegevusloa taotlusele olulise

osalusega aktsionäride või osanike kohta seaduse § 12 lõike 4 punktides 1–3 nimetatud

asjaolude puudumist kinnitavad dokumendid (vt seletuskiri § 12 lg 4 p-d 1–3).

Paragrahvi 17 lg 2 p 4. Kui kavandatavaks kosmosetegevuseks kasutatav kosmoseobjekt ei

kuulu taotlejale ning omanik on mittetulundusühing, lisatakse kosmosetegevusloa taotlusele

MTÜ kõigi liikmete kohta seaduse § 12 lõike 4 punktides 1–3 nimetatud asjaolude puudumist

kinnitavad dokumendid (vt seletuskiri § 12 lg 4 p-d 1–3).

Paragrahvi 17 lg 2 p 5. Kui kavandatavaks kosmosetegevuseks kasutatav kosmoseobjekt ei

kuulu taotlejale ning omanik on sihtasutus, lisatakse kosmosetegevusloa taotlusele sihtasutuse

soodustatud isikute kohta seaduse § 12 lõike 4 punktides 1–3 nimetatud asjaolude puudumist

kinnitavad dokumendid (vt seletuskiri § 12 lg 4 p-d 1–3).

Paragrahvi 17 lg 2 p 6. Kui kosmoseobjekti omanik ja käitaja ei ole sama isik, peab taotleja

tõendama, et tal on omaniku nõusolek kosmoseobjekti kasutamiseks kavandatavaks

kosmosetegevuseks. Kosmosetegevus on kallis ja mahukas, mistõttu on riigile oluline kindlaks

teha, et nii käitaja kui ka omanik on nõus, et kosmoseobjekti kasutatakse.

Eelnõu § 18 – teabe küsimine

Paragrahv 18. Selleks et pädev asutus saaks teha taotlejale, käitajale ja kosmoseobjekti

omanikule taustakontrolli, st kontrollida tema usaldusväärsust, peab tal olema võimalus teha

koostööd teiste isikute ja asutustega, sest pädeval asutusel endal ei pruugi olla teavet, mis

näitab, et isik ei ole usaldusväärne. Paragrahv 18 annab pädevale asutusele õiguse küsida teavet

57

üksnes käesoleva seaduse § 12 lõike 4 punktis 5 nimetatud asjaolu kontrollimiseks, mis

puudutab riigi julgeolekut või riigikaitset ohustavaid tegevusi. Teabe küsimine on piiratud riigi-

ja kohaliku omavalitsuse asutustega ning toimub ainult juhul, kui pädeval asutusel ei ole

võimalik nimetatud asjaolu muul viisil kosmosetegevusloa menetluses tuvastada.

Eelnõu § 19 – kosmosetegevusloa kontrolliese

Paragrahv 19. Paragrahv19 sätestab MSÜS-i § 18 mõistes kosmosetegevusloa kontrollieseme

ehk nende majandustegevuse nõuete kogumi, mille täitmist kontrollitakse enne tegevusloa

andmist ja mille täitmisest sõltub ka majandustegevuse lubatavus. Tegevusloa kontrollieseme

määratlemine on vajalik järelevalveks ja haldussunni kohaldamiseks, sest kontrolliesemesse

mittekuuluvate nõuete rikkumine ei saa olla tegevusloa kehtetuks tunnistamise alus. Kui loa

saamine ei sõltu nende nõuete täitmisest, ei tohiks neist sõltuda ka loa kehtivus.126 Paragrahvis

19 on kokkuvõtlikult sätestatud kõik nõuded, mida pädev asutus peab kosmosetegevusloa

menetlusel kontrollima.

Paragrahvi 19 lg 1 p 1. Taotleja peab vastama kõnesolevas seaduses sätestatud nõuetele.

Paragrahvi 19 lg 1 p 2. Kuna võib esineda olukordi, kus taotleja ja kosmoseobjekti omanik ei

ole sama isik, tuleb anda kinnitus, et kosmosetegevusloa taotlejal on õigus ja alus

kosmoseobjekti kohta kosmosetegevusluba taotleda (vt seletuskiri § 17 lg 1 p 3 ja § 17 lg 2 p

6).

Paragrahvi 19 lg 1 p 3. Selle punkti järgi peab kirjalik nõusolek olema kirjalikus vormis

TsÜS-i § 78 tähenduses.

Paragrahvi 19 lg 1 p 4. Samuti peab kosmoseobjekti omanik olema usaldusväärne (vt

seletuskiri § 12).

Paragrahvi 19 lg 1 p 5. Kosmosetegevus peab vastama kõnesolevas seaduses sätestatud

põhimõtetele ehk ohutuse (vt seletuskiri § 5) ja keskkonnasäästlikkuse põhimõtetele (vt

seletuskiri § 6). Kosmosetegevus peab olema missioonipõhine ehk vastama selle

kosmoseobjekti ohu- ja riskitasemele. See tähendab, et iga kosmoseobjekti peab eraldi

hindama.

Paragrahvi 19 lg 1 p 6. Kuna ohutus on üks kosmosetegevuse põhimõtteid, mille peab tagama

kogu missiooni vältel, sh ka kosmosetegevuse lõpetamisel ja selle järel, siis ei tohi ka

kosmosetegevusloa andmine kujutada ohtu punktis 5 nimetatud olukordades (vt seletuskiri §

5). See tähendab ka seda, et käitaja ja kosmoseobjekti omanik ei tohi olla ebausaldusväärsed

126 Justiitsministeerium. Kosmoseseaduse eelnõu kooskõlastamine, lk 3.

58

ehk olla seotud Eesti, EL-i, NATO või ESA liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda

ohustava tegevusega (vt seletuskiri § 12 lg 4 p 5).

Paragrahvi 19 lg 1 p 7. Antud punkti kohaselt kontrollib asutus, kas kavandatava

kosmosetegevuse raames kasutatava võrgu- ja infosüsteemi ning kosmosetegevuse

juhtimiskeskuse turvalisus on tagatud. Nõude täitmist hinnatakse eelkõige taotlusele lisatud

kosmosetegevuse riskihalduse protsessi kirjelduse ja muude asjakohaste dokumentide alusel (vt

seletuskiri § 15 lg 1 p 4).

Paragrahvi 19 lg 1 p 8. Sise-eeskiri peab vastama kõnesolevas seaduses sätestatud nõuetele

(vt seletuskiri § 10 lõiked 1–4).

Paragrahvi 19 lg 1 p 9. Riskihalduse protsessi kirjeldus peab vastama kõnesolevas seaduses

sätestatud nõuetele (vt seletuskiri § 15 lg 1 p 4)

Paragrahvi 19 lg 1 p 10. Selleks et järgida keskkonnasäästlikkuse põhimõtet, peab taotlejal

olema nõuetekohane ebasoodsate keskkonnamõjude vältimist käsitlev tegevuskava (vt

seletuskiri § 15 lg 1 p 5).

Paragrahvi 19 lg 1 p 11. Vastutuskindlustuslepingu kohta vt seletuskirjas § 50 lõikeid 1 ja 3.

Paragrahvi 19 lg 1 p 12. Taotleja peab suutma tagada kõnesolevas seaduses sätestatud

põhimõtete järgimise ka kosmosetegevuse lõppemisel, mistõttu peab tal olema sellekohane

lõpetamise kava (vt seletuskiri § 44 punktid 1–4).

Paragrahvi 19 lg 1 p 13. Kosmoseobjekti valmistamisega seotud isikud peavad olema

tuvastatavad (vt seletuskiri § 15 lg 1 p 8).

Paragrahvi 19 lg 2. Lõike 2 eesmärk on võimaldada pädeval asutusel vajaduse korral küsida

RIA-lt arvamust käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 sätestatud kontrollieseme nõuetele

vastavuse kohta. Säte puudutab kavandatava kosmosetegevusega ja kosmoseobjektiga seotud

võrgu- ja infosüsteemi ning kosmosetegevuse juhtimiskeskuse turvalisuse hindamist.

Kuna kosmosetegevus sõltub olulisel määral infosüsteemide ning side- ja juhtimislahenduste

toimimisest, võib nende turvalisuse hindamine eeldada küberturvalisuse valdkonna eriteadmisi.

Seetõttu on põhjendatud anda pädevale asutusele võimalus küsida vajaduse korral RIA-lt

arvamust § 19 lõike 1 punktis 7 sätestatud kontrollieseme hindamiseks. RIA arvamus on

pädevat asutust toetav eksperthinnang, mida võib arvesse võtta § 19 lõike 1 punktis 7 sätestatud

kontrollieseme hindamisel. Kosmosetegevusloa andmise või andmisest keeldumise otsuse teeb

pädev asutus, hinnates kõiki § 19 lõikes 1 sätestatud kontrollieseme asjaolusid tervikuna.

Paragrahvi 19 lg 3. Lõige 2 sätestab kontrollieseme erandi kohaldamise korral ning

tingimused, mille täitmise korral annab pädev asutus välja kosmosetegevusloa erandi alusel.

2. jagu

59

Kosmosetegevusloa andmine

Eelnõu § 20 – kosmosetegevusloa andmine

Paragrahvi 20 lg 1. Haldusmenetluse tõhususe ja kiiruse põhimõtte kohaselt (HMS § 5 lg 2)

peab pädev asutus otsustama kosmosetegevusloa andmise või andmisest keeldumise 90

tööpäeva jooksul pärast taotluse esitamist. Kosmosetegevusloa taotlejale peab olema selge, mis

ajaks on tal võimalik taotluse tulemus teada saada. Vastasel juhul ei oleks taotlejal võimalik

oma tegevust tõhusalt planeerida ning selle tagajärjel võib kannatada potentsiaalne

kosmosetegevus. Samas peab käitaja tagama, et ta esitab pädevale asutusele nõuetekohase

taotluse, sest enne selle laekumist 90-päevane tähtaeg kulgema ei hakka. Kui pädev asutus jätab

tähtaja järgimata, ei tähenda see siiski kosmosetegevusloa vaikimisi andmist, kuivõrd see

läheks vastuollu kogu kosmosetegevusloa vajaduse mõttega. Sellises olukorras on taotlejal

haldusmenetluse ja halduskohtumenetluse seadustikust tulenevad õiguskaitsevahendid vaide

ja/või kaebuse esitamiseks.

Paragrahvi 20 lg 2. Lõikes 2 on sätestatud kosmosetegevusloa sisu. Kosmosetegevusloast peab

olema aru saada, milleks see on antud ning milliseid õigusi see kosmosetegevusloa saajale

annab. Seda on vaja selleks, et nii käitajal endal kui ka järelevalveasutusel oleks võimalik

jooksvalt kontrollida vajalike nõuete täitmist, käitaja tegevuse eesmärgipärasust ning käitajale

antud õiguste piires püsimist.

Paragrahvi 20 lg 3. Sätestatakse erand, mis seisneb selles, et kui kosmosetegevusluba taotleb

riigiasutus, võib jätta loale märkimata või osaliselt märkimata paragrahvi 20 lõike 2 punktis 3

sätestatud teabe, kui teave on riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse kohaselt riigisaladus

või salastatud välisteave.

Eelnõu § 21 – kosmosetegevusloa kõrvaltingimused

Paragrahv 21. Haldusmenetluse seaduse127 § 53 lg 2 p 1 järgi võib haldusaktile kehtestada

kõrvaltingimusi seaduses sätestatud juhul. Selle alusel sätestatakse eelnõuga kavandatavas

seaduses õigus seada kõrvaltingimusi. Samas võivad mõnes olukorras vaid kõnesolevas

seaduses sätestatud tingimused olla ebapiisavad majanduslikust, ohutuse või muust säärasest

seisukohast. Seega peab pädeval asutusel olema õigus tagada, et kosmoseobjekti käitaja täidaks

ka muid võimalikke nõudeid ja eeskirju, ning õigus seada lisanõudeid.

Paragrahvi 21 p 1. Ohutuse või keskkonnasäästlikkuse tagamiseks võib pädev asutus lubada

kosmosetegevusloa omajal käitada ning kosmosesse saata vaid teatud tüüpi kosmoseobjekti.

Näiteks võib tekkida olukord, kus taotleja on võimeline käitama vaid väikesatelliite, kuid ei ole

võimeline üles lennutama suuremaid kosmoseobjekte.

127 Haldusmenetluse seadus. RT I, 06.07.2023, 31.

60

Paragrahvi 21 p 2. Ohutuse või keskkonnasäästlikkuse tagamiseks võib pädev asutus lubada

kosmoseobjektil töötada ainult teatud kindlatel parameetritel.

Paragrahvi 21 p 3.Igal käitajal võivad olla erinevad vahendid ja eesmärgid ning iga olukorda

ei ole võimalik ammendavalt seaduses reguleerida. Seega on pädeval asutusel ka kaalutlusruum

lisada veel kõrvaltingimusi, millega pannakse paika meetmed, mida kosmosetegevuse tegija

peab rakendama.

Lisaks peavad kosmoseobjektide käitajad olema teadlikud oma võimalikust panusest

riigikaitsesse. Eesti käitajate kosmoseobjektid võivad olla riigi kaitsmisel olulise väärtusega nii

kriisi- kui ka sõjaolukorras. Juba kosmosetegevusloa menetluse käigus saab pädev asutus

selgeks teha, kas kavandatav kosmosetegevus või selleks kasutatav kosmoseobjekt võib olla

riigile kasulik riigikaitse seisukohast. Seejuures saab pädev asutus teha kosmosetegevuse või

kosmoseobjekti kohta kande tsiviiltoetuste registrisse.

Paragrahvi 21 p 4. Eelnõu kirjutamise ajal ei ole kosmosetegevuses osalejaile kehtestatud

konkreetseid kvalifikatsiooninõudeid, nagu teatud haridus, atesteerimine, eksam vms. Juhul kui

mõni konkreetne kvalifikatsiooninõue kehtestatakse, annab punkt 4 võimaluse lisada see nõue

kõrvaltingimusena kosmosetegevusloale.

Eelnõu § 22 – kosmosetegevusloa andmisest keeldumine

Paragrahv 22. MSÜS-i § 25 sätestab olukorrad, mis annavad aluse keelduda tegevusloa

andmisest. Kosmosetegevuse erisuste tõttu on sätestatud lisanduvad olukorrad, mil pädeval

asutusel on õigus kosmosetegevusloa andmisest keelduda lisaks MSÜS-is sätestatud juhtudele,

kui esineb vähemalt üks § 22 lõikes 1 sätestatud asjaolu.

Paragrahvi 22 p 1. Juhul kui punktis 1 nimetatud isik ei vasta kindlaksmääratud tingimustele,

peab pädeval asutusel olema võimalus kosmosetegevusloa andmisest keelduda. Näiteks kui

käitaja poolel toimub personali- või juhtkonnavahetus ja selgub, et uued isikud ei vasta

kosmosetegevusloa saamise tingimustele, siis on see alus kosmosetegevusloa andmisest

keelduda (§ 22 p 1) või luba kehtetuks tunnistada (§ 27 lg 1 p 1). Taotleja vastavust kõnesolevas

seaduses sätestatud tingimustele kontrollib pädev asutus taotleja esitatud dokumentide,

selgituste, registrite ning muude pädevale asutusele kättesaadavate allikate kaudu.

Paragrahvi 22 p 2.Kosmosetegevusloa andmiseks on vaja õiguslikku alust

kosmosetegevuseks, teada kosmoseobjekti omanikku või saada omaniku nõusolek. Kui mõni

eelnevast on puudu või ei ole seda võimalik tuvastada, siis on see alus kosmosetegevusloa

andmisest keelduda.

Paragrahvi 22 p 3. Juhul kui punktis 3 nimetatud isik ei vasta seaduses sätestatud tingimustele,

peab pädeval asutusel olema võimalus kosmosetegevusloa andmisest keelduda. Näiteks kui

kosmoseobjekti omanike ringis toimub vahetus ja selgub, et uued isikud ei vasta kõnesolevas

seaduses sätestatud nõuetele, siis on see alus kosmosetegevusloa andmisest keelduda (§ 22 p 3)

või luba kehtetuks tunnistada (§ 27 lg 1 p 5). Taotleja vastavust kõnesolevas seaduses sätestatud

61

tingimustele kontrollib pädev asutus taotleja esitatud dokumentide, selgituste, registrite ning

muude pädevale asutusele kättesaadavate allikate kaudu.

Paragrahvi 22 p 4. Kosmosetegevusloa andmisest peab saama keelduda, kui on kahtlus, et

kosmosetegevus ei vasta nõuetele.

Paragrahvi 22 p 5. Juhul kui taotleja sise-eeskirjad ei vasta nõuetele ega ole sobivad

efektiivseks sisekontrolliks, peab olema võimalus keelduda kosmosetegevusloa andmisest. Kui

sise-eeskirjad ei vasta nõuetele, on alust eeldada, et tulevane kosmosetegevus ei ole ohutu või

seadusega kooskõlas.

Paragrahvi 22 p 6. Kui pädeval asutusel ei ole võimalik kindlaks teha märkimisväärse rolliga

isikuid (vt seletuskiri § 15 lg 1 p 8), siis peab pädev asutus keelduma kosmosetegevusloa

andmisest.

3. jagu

Kosmosetegevusluba erandi alusel

Eelnõu § 23 – erandi andmise alused

Paragrahv 23. Paragrahv 23 sätestab erandi andmise tingimused. Erandeid on kolm. Lõike 1

punktis 1 nimetatud erandi puhul võib eesmärk olla nii teadus- ja arendustegevus kui ka

ettevõtlus, punktide 2 ja 3 puhul peab tegevuse eesmärk olema aga eranditult teadus- ja

arendustegevus. Kuna kosmosetegevuse seaduse eesmärk on teaduse ja tehnoloogia arengu

soodustamine, on erandi sätestamine põhjendatud. Erandi järgi on võimalik teatud isikutele

anda luba kergematel tingimustel. Täpsemate tingimuste seadmine on iga taotleja puhul pädeva

asutuse kaalutlusotsus.

Erandi sätestamise eesmärk on muu hulgas soodustada väga madalate orbiitide ehk VLEO-de

(ingl Very Low Earth Orbit; orbiit allpool mehitatud kosmosejaamu)128 laiemat kasutuselevõttu

ning teadus- ja arendustegevust ning ettevõtlust.

Erandi kohaldamise üks põhimõte on, et kosmosetegevuse eesmärk on teadus- ja

arendustegevus, v.a punkti 1 erandi puhul, mille kohaselt võib eesmärk olla ka ettevõtlus. Kui

erandil põhineva kosmosetegevuse käigus saadud andmeid tahetakse hiljem ärilistel

eesmärkidel kasutada, siis kõnesoleva seadusega sellele piiranguid pandud ei ole. Oluline on

aga tagada, et kosmosetegevuse olemus vastab endiselt seaduses sätestatud erandi tingimustele

128 VLEO tähendab orbiiti, mida tihti defineeritakse kui kõrgusevahemikku 250–350 km ja kus satelliidi loomulik

orbiidil püsimise aeg on nädalates või kuudes. – Erik Kulu kommentaar kosmosetegevuse seaduse eelnõule

(23.10.2024);

https://www.esa.int/Enabling_Support/Preparing_for_the_Future/Discovery_and_Preparation/ESA_seeks_space

_applications_ideas_in_Very_Low_Earth_Orbit.

62

ning et kosmosetegevuse ajal vastab kosmosetegevus erandi kohaldamise sisulistele

kriteeriumitele.

Paragrahvi 23 lg 1. Erandit ei saa kohaldada pädev asutus omal algatusel, selle jaoks peab

käitaja esitama kirjaliku taotluse. Taotluses tuleb tõendada vastavust lõikes 1 sätestatud

tingimustele ning määrata plaanitava kosmosetegevuse kestus. On oluline, et erandi taotleja

järgiks järjepidevalt kõiki 2. peatükis sätestatud põhimõtteid.

Paragrahvi 23 lg 1 p 1. Esimese erandi kohaldamise tingimuse puhul võib kosmosetegevuse

eesmärk olla nii teadus- ja arendustegevus kui ka ettevõtlus. Kosmosetegevus peab vastama

lõikes sätestatud tehnilistele tingimustele. Kõnesoleva tingimuse puhul ei tohi kosmosetegevus

kesta üle viie aasta – see vähendab riigi võetavat riski. Kuna erandi kohaldamise korral

vähendatakse muu hulgas kindlustuskaitset, tähendab missiooni lühem kestus, et

kindlustusjuhtumi tõenäosus on väiksem.

Kõnesolevas punktis nimetatud tähtaeg hakkab kulgema alates kosmoseobjekti

kasutuselevõtmisest. Kosmoseobjekti kasutuselevõtmine tähendab kosmoseobjekti eraldumist

kanderaketist või kosmoses muust kandevahendist (vt § 23 lg 2).

Punkti 1 erandi puhul on ka ette nähtud, et kosmosetegevus lõpetatakse kindlal viisil –

kosmoseobjekt põleb täielikult atmosfääris. See tähendab, et kosmoseobjekti tükid ei jõua Maa

pinnale ehk peab olema tõendatud, et kosmoseobjektist ei jää kosmosesse midagi alles.

Kosmoseobjekti teiste kosmoseobjektidega kokkupõrke tõenäosuse võib käitaja arvutada ise

või tellida arvutuse kolmandalt pädevalt isikult. Kui käitaja arvutab teiste kosmoseobjektidega

kokkupõrke tõenäosuse ise, peab selle valideerima kolmas pädev isik, nagu kosmosesse viimise

teenuse osutaja või ESA. Kosmoseobjekti teiste kosmoseobjektidega kokkupõrke tõenäosus on

võimalik välja arvutada ESA tööriistadega.129 Punkti 1 eesmärk on stimuleerida VLEO-del

tegutsevaid ettevõtteid ja seal kasutatavaid kõige ohutumaid tehnoloogiaid, kuna sinna on

tulevikus plaanitud rajada mitu tuleviku satelliitide võrgustikku, sest väiksem kaugus tähendab

tugevamat raadiosidet ja paremat pildiresolutsiooni. Selliste orbiidil olevate satelliitide

loomulikku eluiga mõõdetakse nädalates või kuudes, aga plaanitakse kasutada

tõukejõusüsteeme ja voolujoonelisi satelliite, et sellistel kõrgustel aastaid püsida. Satelliidid on

ohutud, sest satelliidi rikkimineku korral lõpetavad tõukejõusüsteemid töötamise ja satelliit

põleb nädalate või hiljemalt kuude jooksul ära.

Paragrahvi 23 lg 1 p 2. Punktis 2 sätestatud erandi puhul peab kosmosetegevus toimuma

eranditult teadus- ja arendustegevuse eesmärgil. Kosmoseobjekti teiste kosmoseobjektidega

129 Erik Kulu kommentaarid kosmosetegevuse seaduse eelnõule (23.10.2024);

https://indico.esa.int/event/511/attachments/6067/10328/ESA-Space-Debris-Mitigation-Requirements-ESSB-ST-

U-007-Issue1.pdf.

63

kokkupõrke tõenäosuse võib käitaja arvutada ise või tellida selle kolmandalt pädevalt isikult.

Kui käitaja arvutab teiste kosmoseobjektidega kokkupõrke tõenäosuse ise, peab selle

valideerima kolmas pädev isik, nagu kosmosesse viimise teenuse osutaja või ESA.

Kosmoseobjekti teiste kosmoseobjektidega kokkupõrke tõenäosus on võimalik välja arvutada

ESA tööriistadega.130 Ka punkti 2 erandi puhul antakse tähtajaline kosmosetegevusluba viieks

aastaks.

Paragrahvi 23 lg 1 p 3. Kui kosmosetegevus ei toimu mitte orbiidil, vaid taevakeha pinnal, ei

ole ajapiirangut mõistlik kohaldada. Taevakehal toimuva kosmosetegevuse käigus on

kindlustusjuhtumi teke vähem tõenäoline ning seega riigi risk missiooni pikkuse tõttu ei

suurene. Näiteks võimaldaks kõnesolev punkt taotleda erandit tudengite planeeritud

kuukulguriprojektiks. Selle erandi tingimusena peab kosmosetegevust tegema ainult teadus- ja

arendustegevuse eesmärgil. Kuigi nimetatud erandi puhul ajapiirangut kosmosetegevusele ei

kohaldata, tuleb kosmosetegevus siiski nõuetekohaselt lõpetada.

Paragrahvi 23 lg 2. Sättes on defineeritud kosmoseobjekti kasutuselevõtmine seaduse

tähenduses. Selle järgi on võimalik määrata aeg, millal hakkab kulgema § 23 lg 1 punktides 1

ja 2 sätestatud viieaastane tähtaeg kosmosetegevuse tegemiseks erandi alusel. Sättes kasutatud

sõna „eraldumine“ tähendab siinkohal kosmoseobjekti väljumist kanderaketist (või muust sama

funktsiooni täitvast seadmest). Seega hakatakse näiteks kuukulguri kasutuselevõtu aega

arvestama ajast, mil kuukulgur eraldub kanderaketist. Kui näiteks kanderakett peaks hävinema

koos lastiga, siis lastiks olevate kuukulgurite kosmosetegevus ei saagi alata.

Paragrahvi 23 lg 3. Kosmosetegevus peab olema lõpetatud ka siis, kui

eraldumist/kasutuselevõtmist ei toimu. Lõike 1 punktides 1 ja 2 toodud kosmosetegevuse

lõpetamise tähtajad on ette nähtud juhuks, kui objekt eraldub ehk kosmosetegevus läheb

plaanipäraselt. Kui aga kosmosetegevus ei toimu plaanipäraselt, tuleb see lõpetada kõnesolevas

seaduses sätestatud nõuete kohaselt. Erandi alusel kosmosetegevust kavandades tuleb

arvestada, et seadusandja on ette näinud, et kavandatud kosmosetegevuses võib ette tulla

takistus. Samas peab käitaja, kes soovib teha kosmosetegevust erandi alusel, olema võimeline

sellised takistused kõrvaldama ja kavandatud kosmosetegevuse teoks tegema vähemalt kolme

aasta jooksul. Sätte eesmärk on vältida võimalust, et erandi alusel kavandatavat või tehtavat

kosmosetegevust lõputult edasi lükatakse – näiteks juhul, kui kosmoseobjekt ei eraldu

kandevahendist orbiidil või mõne teise taevakeha pinnal.

Eelnõu § 24 – vabastused erandi kohaldamise korral

Paragrahv 24. Kuivõrd kosmosetegevusloa taotlemisel esitatavad andmed, teave ja

dokumendid on vajalikud taotleja, kosmoseobjekti ja kosmosetegevuse nõuetele vastavuse

hindamiseks, sätestatakse käesolevas paragrahvis tingimused, mille alusel võib pädev asutus §-

130 Erik Kulu kommentaarid kosmosetegevuse seaduse eelnõule (23.10.2024);

https://indico.esa.int/event/511/attachments/6067/10328/ESA-Space-Debris-Mitigation-Requirements-ESSB-ST-

U-007-Issue1.pdf.

64

s 23 sätestatud erandi kohaldamise korral nende esitamisest vabastada või kohaldada

eritingimusi. Erandi eesmärk on võimaldada väiksema riskiga või piiratud ulatusega

kosmosetegevuse puhul proportsionaalsemat menetlust, säilitades seejuures kosmosetegevuse

ohutuse ja nõuetele vastavuse kontrolli. Erandi kohaldamine ei tähenda, et taotleja oleks

vabastatud käesolevas seaduses sätestatud sisuliste nõuete täitmisest, vaid üksnes erisusi nende

tõendamisel või täitmisel seaduses sätestatud ulatuses.

Paragrahvi § 24 lg 1. Lõikes 1 on sätestatud vabastused, mida pädev asutus võib kohaldada §-

s 23 sätestatud erandi alusel kosmosetegevusloa taotleja suhtes. Erandi eesmärk on tagada

nõuete proportsionaalsus olukorras, kus kosmosetegevuse laad, ulatus, keerukus või kaasnevad

riskid ei õigusta kõigi seaduses tavakorras ette nähtud nõuete kohaldamist täies ulatuses. Pädev

asutus hindab igal üksikjuhul, kas käesolevas lõikes sätestatud vabastuse kohaldamine on

põhjendatud ning kooskõlas kosmosetegevuse ohutuse, julgeoleku ja muude käesoleva seaduse

eesmärkidega.

Paragrahvi 24 lg 1 p 1. Punkti 1 kohaselt võib pädev asutus erandi kohaldamise korral

vabastada kosmosetegevusloa taotleja § 32 lõike 1 punktis 3 nimetatud dokumendi esitamise

kohustusest. Tegemist on dokumendiga, millega tõendatakse kosmoseobjekti katsetamist ja

valmidust lennutamiseks Maa orbiidile või sellest kaugemale.

Selline vabastus võib olla põhjendatud juhul, kui kavandatava kosmosetegevuse laad, ulatus

või riskitase ei õigusta nimetatud dokumendi nõudmist samas ulatuses nagu tavapärase

kosmosetegevusloa menetluses. Pädev asutus peab sellisel juhul veenduma, et

kosmosetegevuse ohutust ja nõuetele vastavust on võimalik hinnata muu esitatud teabe,

dokumentide või vajaduse korral kehtestatud kõrvaltingimuste alusel.

Vabastus § 32 lõike 1 punktis 3 nimetatud dokumendi esitamisest ei tähenda vabastust

kosmosetegevuse ohutuse põhimõttest ega välista pädeva asutuse õigust hinnata

kosmoseobjekti sobivust ja kosmosetegevuse nõuetele vastavust.

Paragrahvi 24 lg 1 p 2. Punkti 2 kohaselt võib pädev asutus erandi kohaldamise korral

vabastada kosmosetegevusloa taotleja vastutuskindlustuslepingu sõlmimise kohustusest või

kehtestada vastutuskindlustuslepingule eritingimusi. Säte võimaldab kohaldada

proportsionaalsemat lähenemist juhtudel, kus kavandatav kosmosetegevus on väiksema riskiga

või piiratud ulatusega ning tavapärases ulatuses vastutuskindlustuse nõudmine ei ole konkreetse

tegevuse puhul põhjendatud.

Vabastuse või eritingimuste kohaldamisel peab pädev asutus hindama kavandatava

kosmosetegevusega seotud riske ning veenduma, et erandi kohaldamine ei sea ohtu käesoleva

seaduse eesmärkide saavutamist. Pädev asutus võib muu hulgas vähendada nõutavat

kindlustussummat, kehtestada kindlustuslepingu tingimustele erisusi või vabastada taotleja

vastutuskindlustuse nõudest osaliselt või täielikult, kui see on konkreetse kosmosetegevuse

laadi, ulatust ja riske arvestades põhjendatud.

Vabastus vastutuskindlustuse nõudest või selle leevendamine ei tähenda vabastust käesolevas

seaduses sätestatud põhimõtete järgimisest. Ka erandi kohaldamise korral peab pädev asutus

65

veenduma, et kosmosetegevust on võimalik teostada kooskõlas käesoleva seaduse 2. peatükis

sätestatud põhimõtetega.

Paragrahvi 24 lg 1 p 3. Punkt 3 annab pädevale asutusele võimaluse vabastada

kosmosetegevusloa taotleja § 15 lõikes 1 või §-des 16 ja 17 sätestatud teabe ja dokumentide

esitamise kohustusest või määrata, et need esitatakse väiksemas mahus. Säte on vajalik, kuna

erandi alusel kavandatav kosmosetegevus võib olla tavapärasest piiratum või väiksema riskiga

ning kõigi tavapärases loamenetluses nõutavate dokumentide, andmete ja teabe esitamine ei

pruugi olla proportsionaalne. Punkti 3 kohaldamisel tuleb arvestada lõikes 2 sätestatud

tingimustega. Vabastuse andmine või dokumentide, andmete ja teabe väiksemas mahus

nõudmine on põhjendatud üksnes juhul, kui nende esitamine oleks konkreetse kosmosetegevuse

laadi, ulatust, keerukust ja riske arvestades ebamõistlikult koormav ning kui need ei ole

järelevalve seisukohast olulised ning taotleja on suuteline need esitama pädeva asutuse

nõudmisel.

Säte ei anna alust loobuda selliste dokumentide, andmete või teabe nõudmisest, mis on

vajalikud kosmosetegevuse ohutuse, nõuetele vastavuse või muude seaduses sätestatud oluliste

asjaolude hindamiseks. Kui pädeval asutusel ei ole esitatud teabe põhjal võimalik veenduda, et

erandi tingimused on täidetud või et kosmosetegevus vastab seaduse nõuetele, võib ta nõuda

täiendavaid dokumente, andmeid või teavet.

Paragrahvi 24 lg 2. Lõikes 2 täpsustatakse tingimusi, mille alusel võib pädev asutus kasutada

lõike 1 punktis 3 sätestatud kaalutlusõigust ehk vabastada taotleja § 15 lõikes 1 või §-des 16 ja

17 sätestatud dokumentide, andmete ja teabe esitamisest või määrata nende esitamise

väiksemas mahus.

Paragrahvi 24 lg 2 p 1.Punkti 1 kohaselt peab pädev asutus hindama, kas dokumentide,

andmete ja teabe esitamine oleks konkreetse kosmosetegevuse laadi, ulatust, keerukust ja

kaasnevaid riske arvestades ebamõistlikult koormav. See võimaldab vältida olukorda, kus

väiksema riskiga või piiratud ulatusega kosmosetegevuse puhul nõutakse taotlejalt

ebaproportsionaalselt mahukat teavet.

Paragrahvi 24 lg 2 p 2. Punkti 2 kohaselt tuleb lisaks eelnevale hinnata, kas vastavad

dokumendid, andmed ja teave on järelevalve seisukohast olulised. Kui pädev asutus leiab, et

teave ei ole esialgses loamenetluses järelevalve seisukohast oluline, peab taotleja siiski olema

suuteline selle pädeva asutuse nõudmisel esitama. Sellega tagatakse, et vabastus vähendab

taotleja halduskoormust, kuid ei välista pädeva asutuse võimalust vajaduse korral teavet hiljem

küsida.

Paragrahvi 24 lg 3. Lõige 3 täpsustab, et erandiga kosmosetegevusloa saanud käitajale ja selle

alusel lubatud kosmosetegevusele kehtivad kõik seaduses sätestatud nõuded, millest pädev

asutus ei ole käesolevas paragrahvis sätestatud korras vabastust andnud. Säte välistab

tõlgenduse, nagu tähendaks erandi kohaldamine üldist vabastust kõigist kosmosetegevusloa

taotlejale või käitajale kohalduvatest nõuetest. Muus osas peab erandiga kosmosetegevusloa

saanud käitaja järgima käesolevas seaduses sätestatud nõudeid samamoodi nagu tavakorras

kosmosetegevusloa saanud käitaja.

66

Eelnõu § 25 – erandi kohaldamise taotlemine

Paragrahvi 25 lg 1. Kui kosmosetegevusloa taotleja soovib endale erandi kohaldamist, peab ta

seda tahet selgelt avaldama kosmosetegevusloa taotluses. Seejuures tuleb taotlusele lisada teave

ja dokumendid, mis tõendavad erandi kohaldatavust.

Paragrahvi 25 lg 1 p 1. Taotleja peab suutma kirjeldada oma kosmosetegevust ning sellega

näidata ja tõendada, kuidas ja miks on tegemist teadus- ja arendustegevusega ning mitte kasumi

eesmärgil toimuva kosmosemissiooniga.

Paragrahvi 25 lg 1 p 2. Taotleja peab erandi kohaldamist taotledes näitama, et isegi kui talle

kohaldada erandit ning sellega kaasnevaid vabastusi, vastab kosmoseobjekt ikkagi §-s 5

sätestatud ohutuse põhimõttele ning muudele kõnesolevas seaduses sätestatud põhimõtetele ja

nõuetele. Punkt 2 haakub § 24 lõikes 3 sätestatuga, nimelt peab taotleja suutma tõendada, et kui

kosmosetegevusele kohaldub erand ja sellega kaasnevad vabastused, peab kosmosetegevus

ikkagi vastama kõnesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud

nõuetele, mille kohta pädev asutus ei ole andnud vabastusi § 24 lõigete 1 ja 2 alusel.

Paragrahvi 25 lg 1 p 3. Kuivõrd § 23 lg 1 sätestab kohaldatavateks eranditekskolm alternatiivi,

peab taotleja selgitama, millise kasutamist ta taotleb. Samuti peab taotleja tõendama, kuidas ja

miks on tegemist teadus- ja arendustegevusega ning mitte kasumi eesmärgil toimuva

kosmosetegevusega.

Paragrahvi 25 lg 1 p 4. Punktis 4 nimetatud dokumendiks on kirjalik dokument, mille on

väljastanud pädev organisatsioon. See tähendab, et tegemist peab olema organisatsiooniga,

millel on tehniline võime usaldusväärselt tõendada, millises asukohas kosmoseobjekt

kasutusele võetakse ja kui suur on teiste kosmoseobjektidega kokkupõrke tõenäosus, ning

väljastada dokument eelmainitud tulemuste kohta. Selline organisatsioon võib olla näiteks

kosmosesse viimise teenuse osutaja või ESA.

Kosmoseobjekti teiste kosmoseobjektidega kokkupõrke tõenäosuse võib käitaja arvutada ise

või tellida selle kolmandalt pädevalt isikult. Kui käitaja arvutab teiste kosmoseobjektidega

kokkupõrke tõenäosuse ise, peab selle valideerima kolmas pädev isik, nagu kosmosesse viimise

teenuse osutaja või ESA. Kosmoseobjekti teiste kosmoseobjektidega kokkupõrke tõenäosus on

võimalik välja arvutada ESA tööriistadega.

Paragrahvi 25 lg 1 p 5. Taotleja peab ka erandi kohaldamist taotledes esitama pädevale

asutusele § 44 lõigetes 1–4 sätestatud nõuetele vastava kosmosetegevuse lõpetamise kava.

Kõnealust nõuet on täpsustatud lõikes 2.

Paragrahvi 25 lg 2.Kuivõrd § 23 lg 1 sätestab kohaldatavateks eranditekskolm alternatiivi,

peab taotleja selgitama, kumma kasutamist ta taotleb. Kuna § 23 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud

erandid seavad tingimuseks mitte pikema kui viieaastase missiooni, peab taotleja suutma luua

kosmosetegevuse lõpetamise kava, mille järgi saab pädev asutus veenduda, et viie aastaga

missiooni lõpetamine on võimalik ja tõenäoline.

67

Paragrahvi 25 lg 3. Kui taotleja tugineb § 23 lg 1 punktis 2 nimetatud erandile, tuleb

lõpetamise kavale lisada, kuidas tagatakse kosmosetegevuse lõpetamine kosmoseobjekti

atmosfääris põlemise tulemusena. Eesmärk on, et kosmoseobjekti tükid ei jõuaks Maa pinnale

ehk peab olema tõendatud, et kosmoseobjektist ei jää kosmosesse midagi alles.

Paragrahvi 25 lg 4. Kui pädev asutus leiab, et käesolevas paragrahvis kirjeldatud info põhjal

ei ole võimalik selgelt järeldada erandi kohaldatavust, on asutusel õigus küsida lisateavet.

Erandi kohaldamise korral on võimalus, et taotlejale määratakse nõue esitada § 15 lõikes 1 ja

§-des 16 ja 17 sätestatud teave ja dokumendid väiksemas mahus või ta vabastatakse nende

esitamisest. Käitajaga seotud teabe ja dokumentide saamine on pädeva asutuse jaoks väga

oluline, et tagada kosmosetegevuse turvalisus ja läbipaistvus. Kuna erandiga võidakse

vabastada taotleja väga olulise teabe ja oluliste dokumentide andmisest, on kõnesoleva sätte

eesmärk anda pädevale asutusele alus küsida erandi õiguspärase kohaldamise tagamiseks teavet

või dokumente juurde.

Eelnõu § 26 – otsuse tegemine erandi kohaldamise kohta

Paragrahvi 26 lg 1. Kosmosetegevusloa andmise menetlus on seaduses sätestatud ning ei ole

põhjust seda dubleerida. Sisuliselt on tegemist sama menetlusega ning tuleb täita samad

nõuded, välja arvatud selgelt sätestatud erandid, mida tuleb arvesse võtta.

Paragrahvi 26 lg 2. Haldusmenetluse tõhususe ja kiiruse põhimõtte kohaselt (HMS § 5 lg 2)

peab pädev asutus lahendama erandiga kosmosetegevusloa väljaandmise või väljaandmisest

keeldumise 30 tööpäeva jooksul pärast vajalike dokumentide esitamist või kui nimetatud

dokumentides esineb puudusi, siis puuduste kõrvaldamisest arvates. Kui pädev asutus ei järgi

tähtaega, ei tähenda see siiski erandiga kosmosetegevusloa vaikimisi andmist, kuivõrd see

läheks vastuollu kogu kosmosetegevusloa vajaduse mõttega. Sellises olukorras on taotlejal

haldusmenetluse ja halduskohtumenetluse seadustikust tulenevad õiguskaitsevahendid vaide

ja/või kaebuse esitamiseks.

Paragrahvi 26 lg 3. Erandi kohaldamise korral välja antud kosmosetegevusluba annab õiguse

vaid sama erandiga kooskõlas olevaks kosmosetegevuseks. See tähendab, et säärase

kosmosetegevusloa alusel ei ole võimalik teha kosmosetegevust, mis väljub erandi

kohaldamisalast.

4. jagu

Kosmosetegevusloa kehtivuse lõppemine, kehtetuks tunnistamine ja kehtivuse peatamine

ning kosmosetegevusloa muutmine

Eelnõu § 27 – kosmosetegevusloa kehtetuks tunnistamise alused

Paragrahv 27. MSÜS sätestab tegevusloa kehtetuks tunnistamise üldalused (nt valeandmed,

sisulised puudused, ettekirjutuse eiramine). Käesolev seadus kinnitab ja konkretiseerib need

kosmosetegevuse eripära arvestades (rahvusvaheline vastutus, ohutus, keskkond,

kosmoseliiklus, küberriskid). Peatamine (§ 28) on esimene ja ajutine meede, mis annab käitajale

tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kehtetuks tunnistamine (§ 27) rakendub alles siis, kui

puudused püsivad või risk jääb kõrgeks, või esinevad muud MSÜS-i ja käesoleva seaduse § 27

68

lg 1 p-des loetletud rasked alused. Seega täiendavad § 27 alused MSÜS-i üldskeemi ega

dubleeri seda, tagades, et lõplikult lõpetatakse üksnes need loasuhted, mille jätkumine oleks

objektiivselt ohtlik või õigusvastane.

Paragrahvi 27 lg 1. Seoses kosmosetegevuse eripäradega on lõikes 1 sätestatud

kosmosetegevusloa kehtetuks tunnistamise alused, mis täiendavad MSÜS-is sätestatud aluseid.

Rahvusvaheliselt on tegevusloa kehtetuks tunnistamine kõige tavalisem sanktsioon käitaja

kohustuste täitmata jätmise korral.131

Paragrahvi 27 lg 1 p-d 1–2. Kosmosetegevusloa võib kehtetuks tunnistada, kui ilmneb, et

käitaja ei vasta kõnesolevas seaduses sätestatud kosmosetegevusloa saamise tingimustele või

kosmosetegevus ei vasta enam loa aluseks olnud dokumentides kirjeldatule või tingimustele,

mille alusel loa andmine otsustati.

Paragrahvi 27 lg 1 p 3. Kosmosetegevusloa võib kehtetuks tunnistada, kui see peatati ning

käitajale anti tähtaeg peatamise aluseks olnud asjaolude kõrvaldamiseks, kuid käitaja ei ole

tähtaega järginud ning asjaolud ei ole kõrvaldatud.

Paragrahvi 27 lg 1 p 4. Kosmosetegevusloa võib kehtetuks tunnistada, kui käitaja ei ole ette

nähtud tähtpäevaks või ulatuses täitnud pädeva asutuse ettekirjutust.

Paragrahvi 27 lg 1 p 5. Kosmosetegevusloa võib kehtetuks tunnistada, kui kosmoseobjekti

omanik ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.

Paragrahvi 27 lg 1 p 6. Kosmosetegevusloa võib kehtetuks tunnistada, kui ilmneb, et

kosmosetegevusega võib kaasneda oht avalikule korrale, riigikaitseobjektile või Eesti, teise

EL-i liikmesriigi, NATO või ESA liikmesriigi julgeolekule. Kuna käitajale on kõnesoleva

seadusega sätestatud muu hulgas kohustus järgida ohutuse põhimõtet (§ 5) ning olla

usaldusväärne (§ 12 lg 1), siis on nende kohustuste rikkumise korral igati põhjendatud, et

kosmosetegevusluba tunnistatakse kehtetuks.

Paragrahvi 27 lg 1 p 7. Kosmosetegevusloa võib kehtetuks tunnistada, kui kosmosetegevust

ei ole lõpetatud loa väljaandmise aluseks olevas või § 44 kohaselt pädeva asutusega

kooskõlastatud kosmosetegevuse lõpetamise kavas kosmosetegevuse lõpetamiseks ette nähtud

tähtajal. Käitajal on kohustus kosmosetegevus nõuetekohaselt lõpetada, mistõttu on

proportsionaalne sätestada, et kui käitaja ei lõpeta kosmosetegevust nõuetekohaselt, on pädeval

asutusel õigus tunnistada tema kosmosetegevusluba kehtetuks.

Paragrahvi 27 lg 1 p 8. Punkti 8 eesmärk on välistada, et kosmosetegevusluba on käitajal, kes

ei ole end registreerinud. Kuna Eesti riigil on rahvusvaheline kohustus pidada Eesti vastutusel

kosmosesse lennutatud objektide üle järelevalvet, siis peab ka tagama, et kosmosetegevusloa

131 Marboe I. et Hafner F., Brief Overview over National Authorization Mechanisms in Implementation of the UN

International Space Treaties. National Space Legislation in Europe: Issues of Authorisation of Private Space

Activities in the Light of Developments in European Space Coordination. 2011, lk 66.

69

saanud käitaja end kosmoseobjektide registris registreeriks. Selleks on punkti 8 järgi ette nähtud

varuaeg, et näiteks juhul, kui käitajal ilmneb registreerimise käigus mõni puudus, on tal 36 kuud

aega end nõuetekohaselt registreerida.

Paragrahvi 27 lg 2. Kosmosetegevusloa kehtivuse lõpetamist on võimalik taotleda ka käitajal

endal, kui ta leiab, et ei soovi enam kosmosetegevusega tegeleda ega vaja kosmosetegevusluba.

Kosmosetegevusest loobumise all mõeldakse, et ettevõtja loobub majandustegevusest MSÜS-i

§ 37 lg 1 p 2 mõistes. Siiski on oluline, et selleks ajaks oleks kosmosetegevus lõppenud, et see

ei saaks toimuda ilma kehtiva loata.

Eelnõu § 28 – kosmosetegevusloa kehtivuse peatamise alused

Paragrahvi 28 lg 1. Käesolevas sättes käsitletakse kosmosetegevusloa kehtivuse peatamise

aluseid. Võib juhtuda, et käitaja ei vasta pärast kosmosetegevusloa andmist kõnesoleva seaduse

nõuetele ning tekitab seetõttu ohu või muu vastuolu 2. peatükis sätestatud põhimõtetega. Samas

ei pruugi selline nõuetega vastuolu olla väga kriitiline ning võib olla kõrvaldatav. Sellises

olukorras ei ole alati mõistlik kosmosetegevusluba kehtetuks tunnistada, kuivõrd sellega

kaasneb palju vastutust ka riigile. Seetõttu on pädeval asutusel õigus (lisaks MSÜS-is sätestatu

järgimisele) kosmosetegevusluba kuni kuueks kalendrikuuks osaliselt või täielikult peatada

ning määrata peatamise aluseks olnud asjaolude kõrvaldamiseks tähtaeg.

MSÜS-i § 43 lg 1 järgi eeldab tegevusloa peatamine kumulatiivselt (i) olulist rikkumist ja (ii)

kõrgendatud või olulist ohtu. Käesolev valdkonnaseadus ei langeta seda künnist, vaid täpsustab

kosmosetegevuse eripärast tulenevalt, millal tuleb neid tingimusi eeldada või millal need

tavapäraselt esinevad. Arvestada tuleb, et kosmosetegevus on oma olemuselt kõrge riskiga ning

rahvusvahelise vastutusega valdkond - see võib mõjutada inimohutust, vara, keskkonda,

ruumiliiklust, küberturvalisust ning mõjutab riigi rahvusvahelist kohustust tagada järelevalve

oma jurisdiktsioonist lähtuva kosmosetegevuse üle. Seetõttu on peatamise alused sõnastatud

valdkonnaspetsiifiliste indikaatoritena, mis praktikas viitavad MSÜS § 43 mõttes olulisele

rikkumisele ja kõrgendatud või olulisele ohule või nende kiirele saabumisele, näiteks

teavitamiskohustuse rikkumine, mis takistab ohupildi hindamist; keskkonnasäästlikkuse

põhimõtte eiramine; kosmoseobjekti topeltregistreerimine teises riigis ja sellest tulenev

vastutusahela ebaselgus; puudulik kosmosetegevuse lõpetamise kava, mis suurendab

kosmoseprügi tekke ohtu; või kosmosetegevuse lõpetamise aruande puudumine, mis muudab

ohuhinnangu tegemise võimatuks.

Peatamine on ajutine meede, mille eesmärk on ohu kiire kõrvaldamine ja nõuetele vastavuse

taastamine, ning seda kohaldatakse enne lõpliku loa kehtetuks tunnistamist. Peatamine võib olla

nii täielik kui ka osaline. Täielik peatamine tähendab, et käitaja ei tohi ajutiselt ühtegi

kosmosetegevust loal märgitud ulatuses jätkata. Selline meede on põhjendatud olukordades,

kus rikkumised või ohud puudutavad käitaja tegevust tervikuna, näiteks süsteemne

teavitamiskohustuse rikkumine, sisekontrollis ilmnenud tõsised puudused, oht kogu missiooni

ohutusele või olukord, kus käitaja usaldusväärsus on tervikuna seatud kahtluse alla. Osaline

peatamine võimaldab piirata kosmosetegevust üksnes selle osas, mille suhtes esineb rikkumine

või oht - näiteks konkreetse kosmoseobjekti käitamise, uute objektide lennutamise või teatud

70

missioonietappide osas. Osalise peatamise rakendamine on põhjendatud juhtudel, kus

rikkumine on kitsalt piiritletud ega mõjuta käitaja võimet täita seadusest tulenevaid kohustusi

muude tegevuste puhul. Näiteks võib osaline peatamine olla vajalik olukorras, kus käitaja ei ole

täitnud teavitamiskohustust uue objekti orbiidile saatmisega seoses, mille tõttu võib peatada

üksnes uute objektide lennutamise, lubades olemasolevaid objekte jätkuvalt kasutada. Kui

ilmneb, et üks konkreetne kosmoseobjekt on topeltregistreeritud teise riigi registris, võib

peatada ainult selle objekti kasutamise; samuti võib tegevuse peatada üksnes selle objekti osas,

mille lõpetamise kava või aruanded on puudulikud.

Selline eristav lähenemine võimaldab pädeval asutusel rakendada proportsionaalseid

meetmeid, mis on piisavad ohu kõrvaldamiseks, ilma et tekiksid ebavajalikult ulatuslikud

tagajärjed käitaja tegevusele või riigi huvidele. Peatamise kohaldamisel määrab pädev asutus

alati ka tähtaja, mille jooksul peab käitaja peatamise aluseks olnud asjaolud kõrvaldama. Kui

puudusi ei kõrvaldata tähtaja jooksul või oht ei vähene, tuleb kaaluda kosmosetegevusloa

kehtetuks tunnistamist § 27 alusel. Seega toimib peatamine kui paindlik ja ajutine

järelevalvemeede, mis võimaldab tagada ohutuse ja rahvusvaheliste kohustuste täitmise, jäädes

samal ajal kooskõlla MSÜS-i üldskeemiga ja proportsionaalsuse põhimõttega.

Paragrahvi 28 lg 1 p 1. Pädeval asutusel on õigus kosmosetegevusloa kehtivus peatada, kui

käitaja rikub kõnesolevas seaduses sätestatud teavitamiskohustust (§ 11). Sel juhul on pädeval

asutusel õigus kaaluda kosmosetegevusloa kehtivuse peatamist. Punkt on meede, et mõjutada

käitajat vajalikku infot edastama. Teavitamata jätmine võtab järelevalvelt võimaluse õigeaegselt

sekkuda, mistõttu on tegemist olulise rikkumisega, mis loob kõrgendatud ohu ohutusele/keskkonnale.

Paragrahvi 28 lg 1 p 2. Punkti 2 puhul on tegemist ennetava meetmega. Kui esinevad asjaolud,

mis viitavad sellele, et käitaja rikub §-s 6 sätestatud keskkonnasäästlikkuse põhimõtet, on

pädeval asutusel õigus kosmosetegevusluba peatada, kuni käitaja võtab tarvitusele

kosmosetegevuse laadile, ulatusele ja keerukusele vastavad meetmed, et kõrvaldada oht

keskkonnale. Põhimõte on ohutuse alusnorm; selle eiramise tunnused viitavad olulisele

rikkumisele ning loovad olulise ohu (nt kosmoseprügi tekkimise riski kasv, kokkupõrkerisk).

Paragrahvi 28 lg 1 p 3. Punkti eesmärk on vältida ebamäärasust vastutuse võtmise olukorras.

Pädev asutus teeb kõnesoleva seaduse alusel järelevalvet kosmoseobjektide üle, mis on

registreeritud Eestis. Seetõttu on väga oluline, et juhul kui kosmoseobjekt on varem olnud

registreeritud teise riigi registris, veendub pädev asutus enne, kui käitaja kosmoseobjekti Eestis

registreerib, et see on teise riigi registrist kustutatud, ning tagab, et kosmoseobjekti ei

registreerita teise riigi registris kogu kosmosetegevuse vältel. Seetõttu on üks

kosmosetegevusloa peatamise alus teise riigi registris registreerimine. Topelt- või

väärregistrisse kandmine lõhub vastutusahela ning tekitab olulise ohu rahvusvahelise vastutuse

ja ohutuse tagamisele; tegemist on olulise rikkumisega.

Paragrahvi 28 lg 1 p 4. Kosmosetegevuse lõpetamise kava peab läbivalt olema ajakohane ning

vastama tegelikkusele, st peab vastama kosmosetegevuse laadile, ulatusele ja keerukusele. Kui

lõpetamise kava muudetakse, peab seda tegema §-s 45 sätestatu kohaselt. Kui kosmosetegevuse

71

lõpetamise kava ei vasta kosmoseobjektiga tehtava kosmosetegevuse laadile, ulatusele ja

keerukusele ning käitaja ei ole kava muutnud §-s 45 sätestatud korras, on pädeval asutusel seega

õigus peatada kosmosetegevusloa kehtivus nii kauaks, kui käitaja viib kava vastavusse seaduses

sätestatud nõuetega. Ajakohatu/ebapiisav kava suurendab püsivalt ohtu (sh prahi teke); see on

oluline rikkumine, mis eeldab ajutist peatamist kuni vastavusse viimiseni.

Paragrahvi 28 lg 1 p 5. Kosmosetegevuse lõpetamise aruanne on väga oluline, kuivõrd sellest

näeb pädev asutus, mida on kosmosetegevuse lõpetamiseks reaalselt tehtud. Selle kaudu saab

pädev asutus kindlaks teha, kuidas on käitaja kosmosetegevust lõpetades tegelikult järginud

seaduses sätestatud nõudeid. Punkt 5 on oluline näiteks juhul, kui käitaja üks

kosmosetegevusluba hõlmab mitut kosmoseobjekti. Näiteks soovib käitaja lõpetada ühe

kosmoseobjektiga tehtava kosmosetegevuse, aga ei lõpeta seda nõuetekohaselt. Kui käitaja ei

esita korrektset kosmosetegevuse lõpetamise aruannet, aga ta soovib oma teiste

kosmosetegevusloa alla kuuluvate kosmoseobjektide kosmosetegevust jätkata, on pädevale

asutusele seadusega jäetud võimalus peatada kosmosetegevusluba nii kauaks, kui käitaja esitab

kosmosetegevuse lõpetamise kohta nõuetekohase aruande. Ilma aruandeta puudub ülevaade

tehtud toimingutest ja jääkriskidest; tegemist on olulise rikkumisega, mis loob kõrgendatud

ohu.

Paragrahvi 28 lg 2. Kui kosmosetegevusluba on peatatud, ei saa käitaja kasutada sellest

tulenevaid õigusi, kuivõrd peatamine tuleneb kosmosetegevusloa nõuete täitmata jätmisest.

Siiski on oluline, et käitaja täidaks kosmosetegevusloa nõudeid, et tagada käimasoleva

kosmosetegevuse ohutus.

Eelnõu § 29 – kosmosetegevusloa muutmise alused

Paragrahv 29. MSÜS (§ 30 ja § 32) sätestab tegevusloa muutmise üldskeemi. Käesolev

valdkonnaseadus ei dubleeri MSÜS-i, vaid täpsustab kosmosetegevuse eripärast tulenevalt,

millal on asjakohane lihtsustatud muutmine ning millal tuleb kohaldada täismahus uuesti

hindamist. Kosmosetegevus on kõrge riskiga (inimohutus, vara, keskkond, ruumiliiklus,

küberriskid jne) ning riigile lasub rahvusvaheline vastutus; seetõttu on vajalik selge künnise

defineerimine, et vältida loatingimuste „vaikset“ laienemist olukordades, kus tegelik riskiprofiil

muutub.

Käesolev paragrahv lubab muutmist üksnes ebaoluliste muudatuste korral – see tähendab, et

kosmosetegevuse eesmärk, laad ja iseloom jäävad samaks ning riski- ja ohu tase ei suurene.

Oluliste muudatuste (nt missiooniprofiili, orbiidiklassi, kriitilise TT&C arhitektuuri,

turvameetmete või vastutusahela muutus, mis kasvatab riski) korral ei piisa muutmisest;

kohaldub täismahus hindamine (vt allpool § 29 lg 2), mis on sisuliselt uue loa menetlus MSÜS

loogika järgi. Nii tagatakse, et valdkonna kõrge riskitaseme puhul ei minda üle lihtsustatud

muutmisega, kui tegelik sisuline muutus eeldab uuesti sobivus- ja ohutushinnangut.

MSÜS § 32 lg 2 lubab tegevusluba muuta, kui asjaolud on muutunud. Käesolev seadus

täpsustab, et kosmosetegevuse puhul on „ebaolulise“ muudatuse tuum see, et riski tase ei kasva

(soovitavalt väheneb), loale omane eesmärk/iseloom ei muutu ja puudub alus MSÜS § 43 või

käesoleva seaduse § 28 kohaseks peatamiseks. Kui muudatus suurendab riski või puudutab

72

loale keskseid eeldusi (usaldusväärsus, ohutus, küber- ja keskkonnakontrollid), ei piisa

muutmisest ning kohaldub peatamise/kehtetuks tunnistamise skeem.

Kui kosmosetegevusloa aluseks olnud ebaolulised asjaolud muutuvad, peab olema võimalik

kosmosetegevusluba muuta. Kõnesoleva sätte tähenduses tuleks lugeda ebaoluliseks asjaolu,

mille muutumine ei oleks olnud aluseks kosmosetegevusloa andmisest keelduda.

Ebaoluliseks loetakse muudatus, millega ei kaasne kosmosetegevuse laadi muutumist ega selle

ulatuse, keerukuse või kosmoseobjektist tuleneva ohu- ja riskitaseme kasvu; soovitav on, et risk

väheneb (nt tehnoloogia uuendus, mis parandab ohutust või vähendab prahiriski). Ehk teisisõnu

– muutmise tee on mõeldud väikeste, riski mitte kasvatavate korrigeerimiste jaoks; muu korral

tuleb minna täismahus hindamisele. Sellepärast saab muuta käitaja andmeid, kosmosetegevuse

kirjeldust ja muid kosmosetegevuse andmeid. Lisaks saab kosmosetegevusluba muuta, kui on

muutunud õigusnormid, mille aluseks olnud avalik huvi kaalub üles käitaja kindluse

kosmosetegevusloa muutumatuse suhtes. Seega, kui põhjendatud avaliku huvi tõttu muutuvad

seaduse nõuded kosmosetegevusloale, peab olema võimalik ka juba kehtivaid

kosmosetegevuslubasid muuta.

Paragrahvi 29 lg 1. Kosmosetegevus peab vastama käitajale väljastatud kosmosetegevusloale,

mis tähendab, et kõik selle loaga hõlmatud kosmoseobjektid ning kosmosetegevus peavad

vastama loas kirjeldatud kosmosetegevuse eesmärgile, iseloomule ja kirjeldusele. See ei välista

kosmosetegevusloa muutmise võimalust. Muutmise tingimus on aga, et loa alusel toimuv

kosmosetegevus, kasutatav tehnoloogia või muutuvad seadmed või muud loa aluseks olevad

andmed muutuvad ebaolulisel määral. See tähendab, et kosmosetegevus peab ikka oma üldise

eesmärgi, iseloomu ja kirjelduse poolest kattuma kosmosetegevusloaga, aga kui luba on vaja

muuta ebaolulisel määral, siis on võimalik seda teha käesolevas paragrahvis sätestatud

tingimuste kohaselt. Ebaolulisel määral muutmise puhul on eelkõige oluline, et muutusega ei

kaasneks riski kasv. Kosmosetegevusluba muutes peab risk vähenema: näiteks soovib käitaja

kasutusele võtta mõne uue, kosmosetegevust positiivselt mõjutava tehnoloogia, mistõttu oleks

vaja muuta kosmosetegevusluba. Kosmosetegevusloa muutmine toimub nii nagu muudegi

tegevuslubade puhul MSÜS § 32 lg 2 alusel.

Paragrahvi 29 lg 2. Kui kosmosetegevusloa muutmist taotleb käitaja, kohaldub menetlusele 4.

peatüki 2. jagu. Selle kohaselt tuleb muutmise menetlust käsitada kui uue kosmosetegevusloa

taotlemist, järgides samu tähtaegu ja rakendades sama põhjalikkust. Kui kosmosetegevusloa

muutmist taotletakse nii, et muudatus on oluline (nt kasvab riskitase või muutub loale keskne

eeldus – usaldusväärsus, ohutus, küber- ja keskkonnakontrollid, orbiidirežiim,

missiooniprofiil), käsitatakse menetlust kui uue kosmosetegevusloa taotlemist (vt 4. peatüki 2.

jagu). See on kooskõlas MSÜS § 32 lg 2 loogikaga: kui asjaolud on muutunud viisil, mis eeldab

täismahus uuesti hindamist, tuleb läbi viia täielik loamenetlus (tähtajad, dokumendid,

kooskõlastused).

Eelnõu § 30 – kosmosetegevusloa aluseks olevate andmete muutumine

Paragrahv 30. MSÜS-st tuleneb üldine kohustus teavitada loakandjat mõjutavatest

asjaoludest; käesolev seadus täpsustab kosmosetegevuse jaoks tähtajad ja andmekoosseisu,

arvestades valdkonna ajakriitilist ohupotentsiaali. Kiire teavitamine (3 tööpäeva alusinfo; 10

tööpäeva täpsustatud andmed) on vajalik, et pädev asutus saaks hinnata, kas ilmnenud asjaolud

73

eeldavad ajutist peatamist (MSÜS § 43 raam) või täismahus uuesti hindamist. Tähtaegade ja

miinimumandmete täpsustamine on valdkonnaspetsiifiline erisus, mis tagab ruumiliikluse

ohutuse, küberintsidentide varajase ohjamise ja rahvusvahelise vastutuse riski vältimise. Samas

järgitakse andmete minimaalsuse põhimõtet (GDPR): nõutakse üksnes andmeid, mis on

vältimatult vajalikud riski hindamiseks ja loatingimuste järgimise kontrolliks.

Paragrahvi 30 lg 1. Kosmosetegevusloa andmisel lähtub pädev asutus taotleja esitatud

andmetest ning järeldab nendest tema sobivuse käitajana tegutseda. Kui andmed muutuvad,

peab pädev asutus olema sellest teadlik, et ta saaks vajaduse korral kosmosetegevusloa peatada

või kehtetuks tunnistada. Seetõttu on käitajale sätestatud kolme tööpäeva pikkune tähtaeg, et

teavitada pädevat asutust andmete muutumisest.

Paragrahvi 30 lg 2. Kuivõrd pädeval asutusel on vaja selleks, et hinnata käitaja sobivust

kosmosetegevuseks, analüüsida asjakohaseid andmeid, peab käitaja esitama pädevale asutusele

kõnesolevas lõikes sätestatud muudetud andmed. Lõike 2 eesmärk on tagada, et pädeval

asutusel oleksid sellised andmed. Käitajal on kohustus esitada nõutud andmed kümne tööpäeva

jooksul arvates muudatuste jõustumisest.

5. jagu

Andmete ja dokumentide esitamine

Eelnõu § 31 – andmete ja dokumentide esitamine pädevale asutusele.

Paragrahv 31. Käesoleva paragrahvi eesmärk on tagada kosmosetegevuslubade ja

kosmoseobjektidega seotud andmete ja dokumentide koondatud esitamine, töötamine ja

haldamine viisil, mis võimaldab tõhusat loamenetlust, kosmoseobjektide registreerimist ja

järelevalvet kosmosetegevuse üle. Selleks esitatakse ja töödeldakse kosmosetegevuslubade

ning Eestis registreeritud kosmoseobjektidega seotud andmeid SeOS § 12 alusel peetavas

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemis ning selle põhimääruses

sätestatud korras132.

Eelnõu kohaselt on pädeva asutuse ülesanneteks muu hulgas kosmosetegevuslubade andmine,

kosmoseobjektide registreerimine ning kosmosetegevuse üle riikliku ja haldusjärelevalve

tegemine. Kosmosetegevuslubade ja kosmoseobjektide andmete koondamine ühte süsteemi

võimaldab siduda loa andmise, kosmoseobjekti registreerimise, andmete muutmise, tegevuse

üleandmise, kosmosetegevuse lõpetamise ja järelevalve ühtseks tervikuks. See toetab

menetluste järjepidevust kogu kosmosetegevuse elutsükli vältel ning võimaldab pädeval

asutusel saada tervikliku ülevaate konkreetse kosmoseobjekti ja sellega seotud

kosmosetegevuse kohta.

132 Majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. a määrus nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

järelevalve infosüsteemi põhimäärus“.

74

Käesolevas seaduses kasutatakse mõistet „register“, millega tähistatakse TTJA järelevalve

infosüsteemi koosseisus peetavat kosmosetegevuslubade ja kosmoseobjektidega seotud

andmestikku. Tegemist ei ole uue eraldiseisva andmekogu loomisega, vaid olemasoleva TTJA

järelevalve infosüsteemi täiendamisega kosmosetegevuse andmestiku ja vastava

funktsionaalsusega. Selline lahendus võimaldab kasutada olemasolevat infosüsteemi, toetab

elektroonilist asjaajamist ning lihtsustab pädeva asutuse ja kosmosetegevuse käitaja vahelist

suhtlust. Samuti aitab see vähendada halduskoormust kosmosetegevusega seotud

haldusmenetlustes, vältida andmete dubleerivat kogumist ning tagada andmete ühtse ja

korrastatud haldamise.

Kuigi kosmosetegevuse andmestik paikneb olemasoleva TTJA järelevalve infosüsteemi

koosseisus, eeldab kosmosetegevuslubade ja kosmoseobjektidega seotud andmete töötlemine

infosüsteemi täiendavat arendamist. Kosmosetegevuse eripära tõttu on vaja luua andmestik ja

funktsionaalsus, mis võimaldab hallata muu hulgas kosmosetegevusloa, kosmoseobjekti

registreerimise, kosmoseobjekti omaniku, käitaja, kosmosetegevuse üleandmise,

kosmoseobjekti omandi üleandmise, kindlustuse, riskianalüüsi, kosmosetegevuse lõpetamise

ning järelevalvega seotud andmeid. Infosüsteemi arendamise kulusid käsitletakse täpsemalt

seletuskirja 9. peatükis.

Kosmosetegevuse andmestiku pidamine on oluline ka Eesti rahvusvaheliste kohustuste ja

vastutusega seotud riskide maandamiseks. Rahvusvahelise kosmoseõiguse kohaselt vastutab

riik oma jurisdiktsiooni all toimuva kosmosetegevuse eest ning peab suutma tagada

kosmoseobjektide identifitseeritavuse ja nendega seotud vastutusahela selguse. Usaldusväärne

ja ajakohane andmestik võimaldab tuvastada, millise kosmoseobjektiga, käitajaga, omaniku või

loaga konkreetne tegevus seotud on, ning toetab riigi võimet reageerida olukordades, kus

kosmoseobjektiga seoses tekib kahju, oht, intsident või rahvusvahelise teabevahetuse vajadus.

See on oluline eelkõige olukordades, kus kosmoseobjektiga seotud õnnetuse, kahjujuhtumi või

muu intsidendi korral on vaja kiiresti tuvastada kosmoseobjekt, sellega seotud käitaja või

omanik ning võimalik vastutusahel.

Kosmosetegevuse andmestik loob eeldused ka rahvusvaheliseks teabevahetuseks. Kuigi Eesti

ei ole seletuskirja koostamise ajal kosmoseobjektide registreerimise konventsiooniga liitunud,

võimaldab korrastatud riigisisene andmestik vajaduse korral edastada kosmoseobjektidega

seotud andmeid rahvusvahelistele organisatsioonidele, mis omakorda toetab valmisolekut täita

tulevikus tekkida võivaid registreerimise ja teabevahetuse kohustusi.

Lisaks toetab kosmosetegevuse andmete koondatud töötlemine kosmosetegevuse ohutust,

valdkondlikku analüüsi ja poliitikakujundust. Ajakohane andmestik võimaldab hinnata

kosmoseobjektidega seotud riske, jälgida valdkonna arengut, saada ülevaate Eesti

jurisdiktsiooniga seotud kosmosetegevusest ning kujundada vajaduse korral täiendavaid

poliitika- või järelevalvemeetmeid. Pikemas vaates loob korrastatud andmestik ka paremad

eeldused kosmoseliikluse korraldamise, kosmosekeskkonna ohutuse ja rahvusvahelise

andmevahetuse arendamiseks.

5. peatükk

Kosmosetegevuse alustamine ja kosmoseobjekti registreerimine

75

1. jagu

Kosmosetegevuse alustamise tingimused ja valmidus

Eelnõu § 32 – kosmosetegevuse alustamise tingimused

Paragrahvi 32 lg 1. Lisaks kosmosetegevusloale ja kosmoseobjekti registreeringule peab enne

kosmosetegevusega alustamist saama pädevalt asutuselt veel viimase kooskõlastuse. Pädev

asutus peab seega kinnitama, et käitaja ja kosmoseobjekt on kosmosetegevuseks valmis.

Käesolevas paragrahvis on sätestatud üldised tingimused, millal võib kosmosetegevust

alustada. Kosmosetegevuse alustamiseks peavad olema täidetud kõik lõike 1 punktides

nimetatud eeldused.

Paragrahvi 32 lg 1 p 1. Esiteks peab käitajal olema kehtiv kosmosetegevusluba.

Paragrahvi 32 lg 1 p 2. Teiseks peab kosmoseobjekt olema registreeritud kõnesolevas seaduses

sätestatud kosmoseobjektide registris.

Paragrahvi 32 lg 1 p 3. Punktis 3 nimetatud dokumendiks on kirjalik dokument, milles

kajastub kosmoseobjekti varasem katsetamine ning järeldub, et kosmoseobjekt on kosmosesse

lennutamiseks valmis. See tähendab, et enne kosmoseobjekti kosmosesse lennutamist peab

käitaja kosmoseobjekti tehniliselt sobival viisil testima ning seega tagama, et kosmoseobjekt

on lennuvalmis. Väljastatud dokument peab olema kooskõlastatud ka pädeva asutusega.

Paragrahvi 32 lg 2. Lõike 1 punktis 3 nimetatud dokumendi peab esitama elektrooniliselt

registri kaudu pädevale asutusele. Dokumendi esitamiseks on kaks võimalust: kas lõikes 2

sätestatu järgi pädevale asutusele elektroonilise registri kaudu või kosmoseobjekti

registreeringu taotlemise korral § 35 lõike 1 punkti 15 järgi. Oluline on, et dokument oleks

esitatud enne kosmoseobjekti üleslennutamist, kuivõrd kosmosetegevust ei tohi alustada enne

selle dokumendi esitamist. Lisaks peab dokument vastama MSÜS-i § 15 lõike 4 nõuetele. See

tähendab, et dokumendis peab kajastuma dokumendi nimetus ja number, kehtivuse algus- ja

lõppkuupäev ning dokumendi andja ja ulatus.

Käesolevas paragrahvis kasutatud mõiste „kvalifitseeritud tehniline asutus“ tähistab asutust või

isikut, kellel on piisav erialane pädevus ja tehniline kompetents kosmoseobjekti ohutuse,

lennutamise või orbiidilt eemaldamisega seotud küsimuste hindamiseks. Kvalifitseeritud

tehniliseks asutuseks võivad sõltuvalt konkreetse kosmoseobjekti ja missiooni iseloomust olla

näiteks rahvusvahelised kosmoseorganisatsioonid, tehnilised sertifitseerimisasutused, teadus‑

ja arendusasutused või muud vastava valdkonna ekspertiisi omavad üksused. Pädev asutus

hindab tehnilise asutuse sobivust juhtumipõhiselt, lähtudes esitatud dokumendi sisust ja

kosmosetegevusega seotud riskidest.

Paragrahvi 32 lg 3. Kuivõrd lõike 1 punktis 3 nimetatud dokument on väga oluline selleks, et

oleks tõendatud kosmoseobjekti ohutus, kosmoselennuvalmidus ja üldine nõuetele vastavus,

siis on lõikega 3 sätestatud pädeva asutuse õigus kaasata eksperte ja pädevaid organisatsioone

ning tellida hindamisteenus juhul, kui käitaja ei esita nimetatud dokumenti või dokumendil

esineb sättes märgitud puudus.

76

Paragrahvi 32 lg 4. Kuna kohustus tagada kosmoseobjekti nõuetele vastavus on käitajal, siis

peab juhul, kui pädev asutus peab sobivuse tõendamiseks kaasama eksperte ja sõltumatuid

organisatsioone ning tellima hindamisteenuse, nende eest tasu maksma käitaja.

Eelnõu § 33 – kosmoselennuvalmiduse kinnitamine

Paragrahvi 33 lg 1. Enne kui käitaja saab kosmoselennuga algust teha, tuleb pädevalt asutuselt

saada kosmoselennuvalmiduse kinnitus. Kinnituse annab pädev asutus, kuna tema teeb

järelevalvet kosmosetegevuse valdkonnas kõnesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud

õigusaktide alusel ja järgi.

Paragrahvi 33 lg 2. Kosmoselennuvalmiduse kinnitamiseks tuleb käitajal esitada

elektrooniliselt registri kaudu taotlus, kus märgitakse kosmosetegevusloa number ning

kosmoseobjekti registreerimisnumber.

Paragrahvi 33 lg 3. Samuti tuleb käitajal lisada kosmoselennuvalmiduse kinnitamise taotlusele

§ 32 lõike 1 punktis 3 nimetatud dokument.

Paragrahvi 33 lg 4. Haldusmenetluse tõhususe ja kiiruse põhimõtte kohaselt (HMS § 5 lg 2)

peab pädev asutus kinnitama kosmoselennuvalmidust kooskõlastuse andmisega või jätma

põhjendatult kooskõlastuse andmata 60 tööpäeva jooksul pärast vajalike dokumentide

esitamist. Kuna kosmosetegevus võib olla väga erineva mahuga ning alati ei ole võimalik ette

näha juhtumi keerukust või pädeva asutuse töökoormust, siis on pädevale asutusele jäetud õigus

tähtaega pikendada 30 tööpäeva võrra. Kui pädev asutus jätab tähtaja järgimata, ei tähenda see

siiski kosmoselennuvalmiduse vaikimisi kinnitamist. Sellises olukorras on taotlejal

haldusmenetluse ja halduskohtumenetluse seadustiku kohased õiguskaitsevahendid vaide ja/või

kaebuse esitamiseks. Üldregulatsioon kõnesoleva sätte alusel kooskõlastuse andmiseks ei

tulene MSÜS-st, mistõttu on eelnõusse lisatud eriregulatsioon. Regulatsioon on vajalik, kuna

riik ei saa lubada kosmosetegevuse alustamist ilma selle ohutust tagamata. Ohutust saab mh

tagada kosmoseobjekti lennuvalmiduse hindamise kaudu.

2. jagu

Kosmoseobjekti registreerimine

Eelnõu § 34 – registreerimiskohustus

Paragrahv 34. Paragrahv 34 sätestab käitajale üldise kohustuse registreerida

kosmosetegevusega seotud kosmoseobjekt registris. Registreerimise kohustus on sätestatud ka

77

ÜRO registreerimise konventsioonis133. Registreerimise konventsiooni artiklist 2134 tuleneb, et

kui kosmoseobjekt lennutatakse Maa orbiidile või sellest kaugemale, peab riik registreerima

kosmoseobjekti vastavasse registrisse, mida see riik ka haldab. Registreerimise konventsiooni

artikli 4135 järgi peavad riigid tagama kosmoseobjektide registreerimise ning registri pidamise.

Kuigi Eesti ei ole Registreerimise konventsiooniga liitunud, siis on käesolevas eelnõus

arvestatud konventsioonist tulenevate põhimõtetega. Kosmoseobjekti ei tohi lennutada Maa

orbiidile või sellest kaugemale enne selle registreerimist, et riigil ja pädeval asutusel oleks kogu

kosmosetegevuse ajal kosmoseobjektidest täielik ülevaade. Registreerida tuleb ka kõik

seadmed, mida ei plaanitud üles lennutada. See tähendab näiteks, et kui kanderaketist või muust

analoogsest seadmest eraldub satelliit, mis ei olnud plaanitud eralduma, siis muutub selline

satelliit kosmoseobjektiks, mis tuleb registreerida. Samuti tuleb registreerida seade, mis

ehitatakse kosmoses ümber või mis kosmoseobjekti ümberehitamisel muutub, või mingi uus

tekkiv objekt. Kui aga näiteks kaks kanderaketti kokku põrkavad ja selle tagajärjel tekivad

tükikesed, on tegemist kosmoseprügiga.

Eelnõu § 35– kosmoseobjekti registreerimine

Paragrahvi 35 lg 1. Lõige 1 reguleerib kosmoseobjekti registreerimist ning registreerimiseks

vajaliku teabe ja dokumentide nimekirja. Registreeritakse üks kosmoseobjekt korraga. See

tähendab, et kui näiteks missioon hõlmab mitut kosmoseobjekti, tuleb iga objekt eraldi

registreerida. Ühe kosmosetegevusloaga võib olla seotud mitu registreeritud kosmoseobjekti.

Käitaja peab aga tagama, et tema kosmosetegevus vastab talle antud kosmosetegevusloale. Kui

käitaja soovib oma kosmosetegevusloaga registreerida uut kosmoseobjekti, tuleb tal arvestada,

et registreeritav objekt peab oma eesmärgi, iseloomu või kirjelduse poolest vastama

olemasolevale loale. Kui see objekt vastab kosmosetegevusloale või kui see erineb eesmärgi,

iseloomu või kirjelduse poolest kosmosetegevusloaga juba hõlmatud kosmoseobjektist

ebaoluliselt, peab käitaja taotlema kosmosetegevusloa muutmist §-s 29 sätestatu kohaselt. Kui

aga registreeritav kosmoseobjekt erineb eesmärgi, iseloomu või kirjelduse poolest

kosmosetegevusloaga juba hõlmatud kosmoseobjektist oluliselt, tuleb käitajal uue

kosmoseobjekti registreerimiseks taotleda uus kosmosetegevusluba. See on proportsionaalne

meede. Kuna pädev asutus väljastab kosmosetegevusloa käitaja tegevuse järgi, sealhulgas

näiteks kosmosetegevuse riski taseme ja lõpetamise kava järgi, peavad kõik selle

kosmosetegevusloaga hõlmatud kosmoseobjektid vastama loas kirjeldatud kosmosetegevuse

eesmärgile, iseloomule ja kirjeldusele.

133 Convention of 12.11.1974 on Registration of Objects Launched into Outer Space.

https://www.unoosa.org/oosa/en/ourwork/spacelaw/treaties/registration-convention.html 134 Convention of 12.11.1974 on Registration of Objects Launched into Outer Space, artikkel 2.

https://www.unoosa.org/oosa/en/ourwork/spacelaw/treaties/registration-convention.html 135 Convention of 12.11.1974 on Registration of Objects Launched into Outer Space, artikkel 4.

https://www.unoosa.org/oosa/en/ourwork/spacelaw/treaties/registration-convention.html

78

Registreerimise taotluse esitamise eeltingimuseks ei ole kosmosetegevusluba. See tähendab, et

kosmosetegevusloa ja registreerimise menetlus võivad toimuda paralleelselt. Kosmoseobjekti

siiski ei registreerita, kui käitajale ei anta kosmosetegevusluba.

Paragrahvi 35 lg 1 p 1. Kosmoseobjekti registreerimisel tuleb pädevale asutusele esitada

elementaarne ja esmavajalik info. Pädeval asutusel peavad olema registreeritava

kosmoseobjekti käitaja kontaktandmed, et vajaduse korral lisateavet küsida või muul põhjusel

ühendust hoida. Kontaktandmeteks on käitaja elektronposti aadress ja telefoninumber.

Paragrahvi 35 lg 1 p 2. Kosmoseobjekti registris peavad olema kosmoseobjekti enda põhilised

andmed. Selleks et register saaks täita oma funktsiooni ehk kosmoseobjektide üle saaks

arvestust pidada, peab registrile esitama kosmoseobjekti kirjelduse ja selle tehnilised

parameetrid. Lisaks peab olema teada kosmoseobjekti valmistaja.

Paragrahvi 35 lg 1 p 3. Kosmoseobjekti registreerimisel on oluline iga kosmoseobjekti

missioon ning selle eesmärk, et täpselt pidada järge Eestis registreeritud kosmoseobjektide

tegevuse üle Maa orbiidil või sellest kaugemal.

Paragrahvi 35 lg 1 p 4. Täpset kosmoseobjekti Maa orbiidile või sellest kaugemale

lennutamise kuupäeva ja asukohta ei pruugi olla võimalik ette määrata, kuivõrd see võib

oleneda näiteks ilmastikutingimustest või muust käitajast sõltumatust asjaolust. Siiski on

kosmoseobjekti missiooni ajaraami paikapanekuks vaja määrata eeldatav lennutamise aeg ja

asukoht. Täpne kuupäev ja asukoht tuleb pädevale asutusele teatada § 39 lg 1 p 1 järgi pärast

üleslennutamist.

Paragrahvi 35 lg 1 p 5. Kosmoseobjekti täpset asukohta kosmoses ei pruugi olla võimalik ette

määrata, kuivõrd seda ei pruugi võimaldada kasutatav tehnika. Siiski tuleb missiooni

kirjeldamise ja ülevaate saamise huvides esitada eeldatav asukoht või orbiidi põhiparameetrid,

mis koosnevad perioodist, apogee raadiusest, perigee raadiusest ja kaldenurgast. Täpne asukoht

kosmoses või orbiidi põhiparameetrid tuleb pädevale asutusele teatada § 39 lg 1 p 2 järgi pärast

kosmoseobjekti üleslennutamist. Apogee raadius ja perigee raadius on Maa orbiitidel liikuvate

taevakehade trajektoori äärmuslikud kaugused. Perigee on ümber Maa tiirleva keha orbiidi

punkt, kus tiirlev taevakeha asub Maa massikeskmele kõige lähemal, ning apogee on orbiidi

punkt, kus tiirlev taevakeha asub Maa massikeskmest kõige kaugemal.

Paragrahvi 35 lg 1 p 6. Samamoodi kui kosmosetegevusluba taotledes on ka kosmoseobjekti

registreerides vaja andmeid kosmoseobjekti omaniku kohta, kui taotleja ja omanik ei ole sama

isik. Andmed on vajalikud, et kõik kosmoseobjektiga seotud ja selle eest vastutavad isikud

oleksid pädevale asutusele teada ning kõigiga oleks võimalik kontakti võtta.

Paragrahvi 35 lg 1 p 7. Omandi põhiõiguse kohaselt ei tohi kasutada kellelegi teisele kuuluvat

kosmoseobjekti ilma omaniku nõusolekuta. Seega peab ka registreerimisel olema nõusolek

kirjalikult antud, et pädev asutus saaks veenduda, et omanik on kosmoseobjekti

registreerimisest teadlik ning on selleks loa andnud.

Paragrahvi 35 lg 1 p 8. Ohutuse huvides ning selleks, et vältida rahapesu ja terrorismi

rahastamist, peab pädevale asutusele olema selge, kellele kuulus kosmoseobjekt varem või kes

79

seda kasutas. Selline info annab pädevale asutusele võimaluse kontrollida, kas kosmoseobjekt

on olnud usaldusväärsete isikute vastutusel ning kas on võimalik, et see võib kuidagi ohustada

Eesti riiki või kosmosetegevust üldiselt.

Paragrahvi 35 lg 1 p 9. Kosmosetegevus peab olema ohutu. Seega peab kosmoseobjekt olema

ohutult ehitatud, nõuetele vastama ning enne selle registreerimist peab pädev asutus saama

ohutuses veenduda. Seega peab taotleja esitama pädevale asutusele dokumendid ja tõendid, mis

säärast ohutust tõendavad.

Paragrahvi 35 lg 1 p 10. Kosmosetegevuseks on vaja pidada Maaga sidet ning selle jaoks peab

hankima sagedusloa. Seega on sagedusluba kosmoseobjekti registreerimise ja sellest lähtudes

ka kosmoseobjekti üleslennutamise eeldus.

Paragrahvi 35 lg 1 p-d 11 ja 12. Kui kosmoseobjekt või selle osad on olnud varem

registreeritud või neid on püütud registreerida teise riigi registris, on ka Eesti pädevale asutusele

vaja infot registreerimise asjaolude või sellest keeldumise põhjuste kohta. Kui teine riik ei olnud

registreerimisega nõus, on võimalik, et ka Eestis ei peaks registreerimist lubama. Säärane nõue

aitab vältida olukordi, kus kosmoseobjekti käitaja üritab teise riigi keeldumise korral

registreerida nõuetele mittevastavat kosmoseobjekti Eestis.

Paragrahvi 35 lg 1 p 13. Kui kosmoseobjekt on varem käinud kosmoses, saab varasema

missiooni põhjal hinnata kosmoseobjekti ohutust ja missioonivõimet. Kui kosmosetegevus ei

olnud edukas, võib see anda põhjuse arvata, et kosmoseobjekt ei ole ohutu ega nõuetekohane.

Samuti tuleb juhul, kui varem on üritatud kosmosetegevust teha, kuid see ei ole õnnestunud,

oma ebaõnnestumist põhjendada, et hinnata, kas uuel katsel on võimalik ebaõnnestumist või

ohtu vältida.

Paragrahvi 35 lg 1 p 14. Registreerimisel tuleb esitada ka lõpetamise kava § 44 lõigete 2–4

kohaselt, kuivõrd kosmosetegevuse nõuetekohane lõpetamine on oluline, et tagada

kosmosetegevuse põhimõtete ning muude kõnesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud

õigusaktidega sätestatud nõuete järgimine ka kosmosetegevuse lõpetamisel ja selle järel.

Paragrahvi 35 lg 1 p 15. Eelnõu § 32 lg 1 p 3 järgi on kosmosetegevuse alustamise eelduseks

kosmoseobjekti katsetamist tõendava dokumendi esitamine. Vastava dokumendi kohta saab

selgitusi lugeda eelnõu § 32 lg 1 p 3 selgitustest.

Paragrahvi 35 lg 2. Lõike 1 punktides 11–13 esinevate asjaolude puudumises peab pädev

asutus olema täiesti kindel ning seetõttu peab taotleja seda allkirjaga kinnitama. Taotlejal võib

olla motivatsioon punktide 11–13 asjaolusid varjata, sest need võivad viidata nõuetega

vastuolus olevale kosmoseobjektile.

Paragrahvi 35 lg 3. Nii eelnõu § 32 lg 1 p 3 kui ka § 35 lg 1 p 15 järgi tuleb käitajal esitada

kosmoseobjekti katsetamist tõendav dokument. Siiski ei pea säärast dokumenti mitu korda

esitama ning käitajal on selleks mitu võimalust. Kõnesoleva sätte järgi ei pea nimetatud

dokumenti tingimata esitama kosmoseobjekti registreerides, kui seda tehakse enne

kosmoseobjekti kosmosesse lennutamist.

80

Paragrahvi 35 lg 4. Eelnõu § 35 lg 4 sätestab riigiasutustele erandi, mille kohaselt võib

riigiasutuse omandusse kuuluva kosmoseobjekti kohta lõike 1 punktides 2–5 loetletud andmed

esitada osaliselt, kui andmed on riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse kohaselt

riigisaladus.

Paragrahvi 35 lg 5. Efektiivse dokumendimajanduse tagamiseks toimub kosmoseobjektide

registreerimine elektrooniliselt, mistõttu tuleb ka registreerimistaotlus edastada otse registri

kaudu. See tähendab, et kosmoseobjekti ei saa registreerida e-kirja teel või füüsilisel

paberkandjal pädevale asutusele taotlust esitades. Pärast registreerimistaotluse esitamist peab

pädev asutus esitama taotlejale menetlusasja numbri, mille alusel on taotlejal võimalik hiljem

menetlust jälgida ning mille abil saab näiteks mitme objekti registreerimise korral menetlusi

eristada.

Paragrahvi 35 lg 6. Kui kosmoseobjekt on registreeritud, määrab pädev asutus sellele

individuaalse ja unikaalse registreerimisnumbri nii nagu muude avalik-õiguslike registrite

puhul. Registreerimisnumber ei ole sama mis menetlusasja number ning aitab kosmoseobjekte

registris objektiivse ja kindla omaduse alusel eristada.

Paragrahvi 35 lg 7. Kosmoseobjekti registreerimiseks tuleb tasuda riigilõiv.

Paragrahvi 35 lg 8. Riigiasutustele on riigilõivu maksmises kehtestatud erand. Nimelt lõikes 7

sätestatud nõuet ei kohaldata, kui kosmoseobjekti registreerimistaotluse esitaja on riigiasutus.

Paragrahvi 35 lg 9. Käitajal on õigus registreerimistaotlus tagasi võtta enne registrikande

tegemist.

Eelnõu § 36 – registrikande tegemine

Paragrahv 36. Kui käitaja registreerimistaotlus on nõuetekohane, teeb Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet otsuse, mille alusel tehakse kosmoseobjekti kohta kanne registrisse.

Bürokraatia ja halduskoormuse vähendamiseks ei ole vaja taotluse täieliku rahuldamise korral

vormistada eraldi registrikande tegemise otsust. Registrikandes endas on olemas kogu vajalik

info ning registrikande sisu loetakse otsuseks.

Registrikanne on deklaratiivse tähendusega. See tähendab, et kosmoseobjekti käitajale või

omanikule ei teki seetõttu objekti suhtes õiguseid ning registreerimine ei loo ega muuda

kosmoseobjekti omandit.

Eelnõu § 37 – kosmoseobjekti registrisse kandmise tähtaeg

Paragrahv 37. Haldusmenetluse tõhususe ja kiiruse põhimõtte kohaselt (HMS § 5 lg 2) peab

pädev asutus kosmoseobjekti andmed registrisse kandma 60 tööpäeva jooksul pärast vajalike

dokumentide ja andmete esitamist. Kuivõrd iga registreerimistaotlust ning selle potentsiaalset

keerukust ei ole võimalik ennustada, on pädeval asutusel võimalik tähtaega 60 tööpäeva võrra

ühe korra pikendada.

81

Eelnõu § 38 – kosmoseobjekti registreerimisest keeldumine

Paragrahv 38. Paragrahv 38 sätestab nimekirja olukordadest, kus pädeval asutusel on kohustus

registreerimistaotlusest keelduda. See tähendab, et kui esineb mõni selles sättes nimetatud

olukord, ei ole pädeval asutusel kaalutlusotsust ning taotlusest peab keelduma.

Paragrahvi 38 p 1. Kui kosmoseobjekt on juba registreeritud mõnes teises riigis, ei saa Eesti

riik registreerimistaotlust rahuldada. Selle eesmärgiks on tagada üheselt määratav riikide

vastutus.

Paragrahvi 38 p 2. Olukorras, kus registreeritava kosmoseobjekti käitaja on riigi jaoks

ebausaldusväärne, ei saa lubada tema kosmoseobjekti registreerimist. Ebausaldusväärsete

isikute tehtavat kosmosetegevust ei saa pidada ohutuks.

Paragrahvi 38 p 3. Kosmoseobjekti eest vastutavad ning selle üle mõju omavad isikud peavad

olema usaldusväärsed, et vältida ohu tekkimist ning nõuetevastast kosmosetegevust. Seega

peab olema usaldusväärne ka kosmoseobjekti omanik. Kui kosmoseobjekti omaniku kohta

ilmnevad eelnõu § 12 lõikes 4 punktides 1–4 nimetatud asjaolud, ei saa teda usaldusväärseks

pidada.

Paragrahvi 38 p 4. Kosmosetegevuse ohutuse tagamisel on väga suure tähtsusega

kosmosetegevuse ohutu lõpetamine. Seetõttu peab kosmoseobjekti käitajal olema

kosmosetegevuse lõpetamise kava ning sellele on seatud nõuded eelnõu § 44 lõigetes 2–4. Kui

säärane kava puudub, ei saa kosmoseobjekti ohutust tagada ning on põhjendatud selle

registreerimisest keeldumine.

Paragrahvi 38 p 5. Kui kosmoseobjekt võib tuua kaasa ohu avalikule korrale,

riigikaitseobjektile või Eesti, teise Euroopa Liidu liikmesriigi, Põhja-Atlandi Lepingu

Organisatsiooni või Euroopa Kosmoseagentuuri liikmesriigi julgeolekule, ei saa olla selle

registreerimine õiguspärane. Vastasel juhul soodustaks Eesti riik ise õigusvastast tegevust ning

looks olulise kahju tekkimise riski.

Paragrahvi 38 p 6. Sättes sätestatud registreerimisest keeldumise aluste nimekiri ei ole

ammendav ning sääraseid aluseid võib esineda ka mujal kõnesolevas või muus seaduses.

Eelnõu § 39 – andmete täpsustamise kohustus

Paragrahvi 39 lg 1. Kosmoseobjektide register peab kajastama ajakohast infot

kosmoseobjektide kohta. Seetõttu peab käitaja esitama pädevale asutusele ajakohast teavet

kosmoseobjekti seisukorra ning tegevuse kohta elektroonilise registri kaudu.

Paragrahvi 39 lg 1 p 1. Kosmoseobjekti missiooni täpseks talletamiseks ning jälgimiseks on

registrisse vaja kanda kosmoseobjekti täpne Maa orbiidile või sellest kaugemale lennutamise

kuupäev ja asukoht. Seda infot aga ei pruugi olla võimalik anda enne lennutamist, kuivõrd

kuupäev ja asukoht võivad oleneda ilmastikuoludest või muust käitajast sõltumatust asjaolust.

82

Paragrahvi 39 lg 1 p 2. Kosmoseobjekti täpne asukoht võib muutuda, samuti ei ole võimalik

seda täpselt ennustada. Seega tuleb kosmoseobjekti käitajal teatada pädevale asutusele pärast

kosmoseobjekti Maa orbiidile või sellest kaugemale lennutamist selle täpne asukoht või

periood, apogee raadius, perigee raadius ja kaldenurk.

Paragrahvi 39 lg 2. Lõike 1 järgi esitatud andmed peavad kajastuma kosmoseobjektide

registris, mistõttu peab pädev asutus need registreeringu muutmise otsusega sinna kandma.

Paragrahvi 39 lg 3. Kõik registris talletatud andmed peavad olema õiged ja täpsed. Seega kui

pädev asutus saab mõistlikult kahelda andmete õigsuses, peab tal olema võimalus haldusaktiga

nõuda kosmoseobjekti käitajalt andmete parandamist või täielike ja asjakohaste andmete

esitamist. Juhul kui pädev asutus kahtleb andmete õigsuses, võib ta nõuda ka tõendavaid

dokumente, et õigsuses veenduda.

Eelnõu § 40 – kosmoseobjekti registrist kustutamine

Paragrahvi 40 lg 1. Säte sisaldab nimekirja olukordadest, millal kosmoseobjekti registreering

tuleb kustutada. Sellised olukorrad on põhiliselt need, kus registreeringut ei ole enam vaja, kuna

kosmosetegevus objektiga on lõppenud või objekt on lakanud eksisteerimast, aga ka siis, kui

näiteks objekt on kantud registrisse teises riigis.

Paragrahvi 40 lg 1 p 1. Kosmoseobjekti käitajal on õigus ise taotleda enda vastutusel oleva

objekti registrist kustutamist, kui sellega on kosmosetegevus lõppenud. Seejuures aga peab

olema kosmosetegevus lõpetatud seaduses sätestatud nõuete kohaselt, et käitaja ei saaks

hoiduda vastutusest tegevuse korraliku lõpetamise eest.

Paragrahvi 40 lg 1 p 2. Kuivõrd kosmoseobjekti omanikul on õigus otsustada oma objektiga

toimuva tegevuse üle, on tal nagu käitajalgi õigus taotleda objekti registrist kustutamist. Ka sel

juhul peab olema kosmosetegevus nõuetekohaselt lõpetatud.

Paragrahvi 40 lg 1 p 3. Kui kosmoseobjekti missiooni ei ole alustatud kolme aasta jooksul, ei

ole põhjust seda registris hoida. Seega on käitajal või omanikul õigus taotleda kustutamist juba

enne kosmosetegevuse alustamist, kui kumbki neist leiab, et kosmosetegevusega lähitulevikus

ei alustatagi ning kuupäeva edasilükkamise taotleda ei ole mõistlik.

Paragrahvi 40 lg 1 p 4. Kui kosmoseobjekt on hävinud, ei ole põhjust seda registris hoida.

Seega saab objekti käitaja või omanik sellest pädevat asutust teavitada ning seejuures taotleda

objekti registrist kustutamist.

Paragrahvi 40 lg 1 p 5. Registreerimise konventsiooni artikli 2 lõike 2 järgi tohib

kosmoseobjekt olla registreeritud vaid ühe riigi registris. Seega juhul, kui kosmoseobjekt on

nõuetekohaselt üle antud ning teise riigi registrisse kantud, peab selle Eesti registrist kustutama,

kui objekti käitaja või omanik seda taotleb.

Paragrahvi 40 lg 2. Lõike 1 punktides 1 ja 3–5 nimetatud olukordades on selge, et

kosmoseobjekti registris hoidmine on ebamõistlik ja ebavajalik. Seega ei pea pädev asutus

ootama käitaja taotlust registrist kustutamiseks ning võib seda teha ka omal algatusel. Võib

83

näiteks juhtuda, et käitaja ei ole ise huvitatud registreeringu kustutamisest või on

kosmosetegevusest kaugenenud.

Paragrahvi 40 lg 3. Kosmoseobjekti hävimine peab olema pädevale asutusele tõendatud, et

vältida olukordi, kus kosmoseobjekt kustutatakse, kuid kosmosetegevusega siiski alustatakse

või jätkatakse ilma nõuetekohase registreeringuta.

6. peatükk

Kosmosetegevuse ja kosmoseobjekti omandi üleandmine

Käesolev peatükk käsitleb kosmosetegevuse ja kosmoseobjekti omandi üleandmise õiguslikke

aluseid ning nendega seotud nõudeid. Oluline on neid kaht olukorda eristada. Erinevalt

kosmoseobjekti omandi üleminekust §-s 42 hõlmab kosmosetegevuse üleandmine §-s 41

jooksva (kosmose)tegevuse, protseduuride ja vastutuste katkematut üleminekut. Selleks on

vältimatult vajalikud ka kosmosetegevuse üleandja tegevused üleminekuperioodil, mitte ainult

omandaja tegevused. Kõrvaltingimused üleandjale on piiratud ülemineku- ja

lõpetamistoimingutega, mille täitmata jätmine takistaks uuel käitajal ohutus- ja

keskkonnanõudeid täita või looks vahetu ohu. Näiteks on üleandjale vaja määrata järgmised

kõrvaltingimused: (i) ligipääsude, krüptovõtmete ja juhtimiskonsoolide turvaline üleandmine

ning vana ligipääsu deaktiveerimine; (ii) andmete ja logide (telemeetria, riskianalüüsi ja

hooldusajaloo) üleandmine nõutud mahus; (iii) kindlustuskaitse ja vastutuse katkematu

kehtivus kuni uue käitaja poliisi aktiveerumiseni; (iv) kokkupõrgete vältimise teadete ja

kontaktpunktide üleminek; (v) ülemineku- või orbiidilt eemaldumise/lõpetamise kava täpsed

rollid ja tähtaeg (nt kui üleandja peab tegema viimase manöövri või tarkvarauuenduse); (vi)

kolmandate isikute lepingute novatsioon/loovutus käsitlus (maajaam, andmeside). Sellised

tingimused on ajutised, eesmärgipärased ja proportsionaalsed, tagades 2. peatüki põhimõtetest

kinnipidamise ning vältides olukorda, kus uuel käitajal puuduvad tegevuse jätkamiseks

vajalikud kontrollid või info. Ülevõtjale kehtestatakse paralleelselt vastuvõtmiseelsed

kõrvaltingimused (nt kindlustus, sise-eeskirjad, riskihalduse ja küberturbe valmisolek),

üleandjale aga ülemineku lõpetavad toimingud. Kosmosetegevuse üleandmisel võib ohutuse ja

järjepidevuse tagamiseks olla vältimatu seada teatud tehnilised ja korralduslikud kohustused ka

üleandjale, et tagada riskivaba üleminek ja vältida vastutusahela „tühimikke“.

Eelnõu § 41 – kosmosetegevuse üleandmine

Paragrahv 41. Selles sättes kehtestatakse nõuded kosmosetegevuse üleandmiseks teisele

käitajale.

Paragrahvi 41 lõiked 1 ja 2. Kui käitaja on saanud kosmosetegevusloa, siis on ta täitnud

selleks seaduses sätestatud tingimused. Kosmosetegevuse uuele käitajale üleandmise korral on

seega vaja kindlaks teha, et ka uus käitaja vastab nendele tingimustele. Seetõttu on

kosmosetegevuse üleandmise korral vaja pädeval asutusel teha kindlaks, kas uus käitaja on

kosmosetegevuseks sobiv ning kas kõik olulised ohutusnõuded on täidetud. Seega peab ka uuel

käitajal olema kehtiv kosmosetegevusluba.

Paragrahvi 41 lg 3. Lõikes 3 kehtestatakse nõuded kosmosetegevuse üleandmiseks teisele

käitajale, kes on välisriigi kodanik või äriühing. Avakosmose lepingu artikli 7 kohaselt vastutab

84

iga riik kahju eest, mille tema kosmoseobjekt on tekitanud teisele riigile või nende füüsilistele

ja juriidilistele isikutele, kui see riik on kosmoseobjekti lennutanud, lennutamise korraldanud

või kui kosmoseobjekt on lennutatud tema territooriumilt või rajatisest. See tähendab, et kui

Eestist lennutatud või Eesti kosmosetegevusloaga käitaja poolt orbiidile lennutatud

kosmoseobjekti käitajaks või omanikuks saab välisriigi kodanik või ettevõtja, jääb

kosmoseobjekti tekitatud kahju eest rahvusvahelise õiguse järgi vastutama siiski Eesti. Samas

ei saa Eesti kuidagi sellise kosmoseobjekti tegevust kontrollida. Seega peab ka pädeval asutusel

olema võimalik enne kosmosetegevuse üleandmist enda vastutus välistada ning see välisriigile

üle anda.

Paragrahvi 41 lg 3 p 1. Kui kosmosetegevus üle anda välisriigi käitajale, on oluline, et uus

käitaja on samuti registreeritud välisriigi vastavas registris ja tal on välisriigis kehtiv luba

käitajana tegutseda. Sellega on tagatud, et uus käitaja vastab välisriigis kehtestatud nõuetele

ning on sobilik kosmosetegevuse tegemiseks. Sätte eesmärk on esiteks vältida

kosmosetegevusest tulenevaid ohte ning teiseks tagada, et kosmosetegevust ei võtaks üle

käitaja, kes tegelikult selle tegemiseks ei sobi.

Paragrahvi 41 lg 3 p 2. Registreerimise konventsiooni kohaselt peab iga kosmoseobjekt olema

registreeritud ühe riigi registris. Kui kosmoseobjekt antakse üle välisriigi käitajale, peab see

olema registreeritud ka selle välisriigi registris. Seega peab kosmoseobjekti üleandmise korral

olema tagatud, et välisriigi registris on võimalik seda objekti registreerida. See tähendab, et

kosmoseobjekt peab olema nõuetekohane ka välisriigi õiguse kohaselt ning olema sobiv

registrisse kandmiseks.

Paragrahvi 41 lg 3 p 3. Vabariigi Valitsuse sanktsioonide all on mõeldud RSanS-i §-s 27

sätestatut. Rahvusvaheliste sanktsioonide all on selle sätte mõttes silmas peetud RSanS-i §-s 3

määratletut. Kui kosmoseobjekti uuele omanikule on sääraseid sanktsioone rakendatud, ei saa

teda pidada usaldusväärseks ning tema kosmosetegevus ei oleks ohutu.

Paragrahvi 41 lg 3 p 4. Samuti on oluline tagada, et kosmosetegevuse üleandmine ei tekitaks

ohtu inimesele, varale, keskkonnale, avalikule korrale, riigikaitseobjektile või Eesti, teise

Euroopa Liidu liikmesriigi, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või Euroopa

Kosmoseagentuuri liikmesriigi julgeolekule. Kui riik lubaks säärastel tingimustel

kosmoseobjekti omandit üle anda, soodustaks see ise säärase ohu tekkimist.

Paragrahvi 41 lg 3 p 5. Avakosmose lepingu artikli 7 kohaselt vastutab iga riik kahju eest,

mille tema kosmoseobjekt on tekitanud teisele riigile või nende füüsilistele ja juriidilistele

isikutele, kui see riik on kosmoseobjekti lennutanud, lennutamise korraldanud või kui

kosmoseobjekt on lennutatud tema territooriumilt või rajatisest. See tähendab, et kui Eestist

orbiidile lastud kosmoseobjekti käitajaks või omanikuks saab välisriigi kodanik või ettevõtja,

jääb kosmoseobjekti tekitatud kahju eest rahvusvahelise õiguse järgi vastutama siiski Eesti.

Samas ei saa Eesti kuidagi selle kosmoseobjekti tegevust kontrollida. Seega peab vastutaval

ministeeriumil olema võimalik enne kosmoseobjekti teise riigi käitajale või omanikule

üleminekut enda vastutus välistada ning see välisriigile üle anda. Selleks et vastutus

kosmoseobjekti eest saaks rahvusvahelise õiguse tähenduses üle minna teisele riigile, peab

vastutuse üleminek olema reguleeritud Eesti ja vastava välisriigi vahelise jõustunud

85

välislepinguga. Nimetatud tingimus on vajalik, et välistada olukord, kus Eesti jääks vastutama

kosmoseobjekti tegevuse eest ilma võimaluseta seda kontrollida.

Paragrahvi 41 lg 4. Uus käitaja ei ole eeldatavasti üle võetud kosmoseobjekti algselt orbiidile

lennutanud ja arendanud. See tähendab, et käitaja vahetumine võib kaasa tuua ka teatud riske.

Lõikega 4 on pädevale asutusele antud õigus sätestada uuele käitajale kohustuslikke

kõrvaltingimusi. Nõuete täitmine võib olla vajalik enne kosmoseobjekti üleandmist ja/või

pärast seda.

Kuna kosmosetegevuse üleandmine hõlmab jooksva (kosmose)tegevuse, protseduuride ja

vastutuste katkematut üleminekut, on selleks vältimatult vajalikud ka kosmosetegevuse

üleandja tegevused üleminekuperioodil, mitte ainult vastuvõtja tegevused. Kõrvaltingimused

üleandjale on piiratud ülemineku- ja lõpetamistoimingutega, mille täitmata jätmine takistaks

uuel käitajal ohutus- ja keskkonnanõudeid täita või looks vahetu ohu. Näiteks on üleandjale

vaja määrata järgmised kõrvaltingimused: (i) ligipääsude, krüptovõtmete ja juhtimiskonsoolide

turvaline üleandmine ning vana ligipääsu deaktiveerimine; (ii) andmete ja logide (telemeetria,

riskianalüüsi ja hooldusajaloo) üleandmine nõutud mahus; (iii) kindlustuskaitse ja vastutuse

katkematu kehtivus kuni uue käitaja poliisi aktiveerumiseni; (iv) kokkupõrgete vältimise

teadete ja kontaktpunktide üleminek; (v) ülemineku- või orbiidilt eemaldumise/lõpetamise kava

täpsed rollid ja tähtaeg (nt kui üleandja peab tegema viimase manöövri või tarkvarauuenduse);

(vi) kolmandate isikute lepingute novatsioon/loovutus käsitlus (maajaam, andmeside). Sellised

tingimused on ajutised, eesmärgipärased ja proportsionaalsed, tagades 2. peatüki põhimõtetest

kinnipidamise ning vältides olukorda, kus uuel käitajal puuduvad tegevuse jätkamiseks

vajalikud kontrollid või info. Ülevõtjale kehtestatakse paralleelselt vastuvõtmiseelsed

kõrvaltingimused (nt kindlustus, sise-eeskirjad, riskihalduse ja küberturbe valmisolek),

üleandjale aga ülemineku lõpetavad toimingud. Kosmosetegevuse üleandmisel võib ohutuse ja

järjepidevuse tagamiseks olla vältimatu seada teatud tehnilised ja korralduslikud kohustused ka

üleandjale, et tagada riskivaba üleminek ja vältida vastutusahela „tühimikke“.

Eelnõu § 42 – kosmosobjekti omandi üleandmine

Paragrahv 42 reguleerib kosmoseobjekti omandiõiguse üleandmist, st asjaõiguslikku suhte

muutumist objekti kuuluvuse osas. Säte ei käsitle kosmosetegevuse ega käitaja rolli üleminekut,

vaid üksnes omandisuhet. Oluline on rõhutada, et kosmoseobjekti omandi üleandmine ei too

kaasa kosmosetegevuse ega käitaja rolli automaatset üleminekut. Omandi üleminek puudutab

üksnes õigust asja omada, kuid kosmosetegevuse läbiviimine ja käitaja staatus liiguvad edasi

üksnes § 41 alusel ning ainult juhul, kui pooled taotlevad kosmosetegevuse üleandmise luba.

Seetõttu ei teki omandajale automaatselt kosmosetegevusloa kohustust. Kui omandaja soovib

ise asuda kosmosetegevust läbi viima, peab ta esitama eraldi taotluse § 41 kohaselt ning täitma

käitajale kehtestatud nõuded. Selline § 41 ja § 42 eristatavus on vajalik, et vältida olukorda, kus

omandisuhet käsitletakse ekslikult kosmosetegevuse jätkamise või ülemineku aluseks.

Paragrahvi 42 lg 1. Kosmoseobjekti omandi üleandmise korral on vaja pädeva asutuse

eelnevat luba, et tagada kosmoseobjekti uue omaniku sobivus selleks. Pädev asutus peab seega

enne kontrollima, kas kosmoseobjekti uus omanik on usaldusväärne.

86

Paragrahvi 42 lg 2. Kui asjaõiguslik tehing kosmoseobjekti omandi üleandmiseks on tehtud

ilma pädeva asutuse loata, on see seadusega vastuolus ning seega TsÜS-i § 87 järgi tühine.

Oluline on märkida, et see ei tähenda, nagu oleks ka asjaõiguslepingu aluseks olev võlaõiguslik

tehing tühine. Kuivõrd kosmoseobjekti üleandmiseks vajaliku loa eesmärk on tagada

kosmosetegevuse ohutus ning vältida riigi julgeolekut ohustavaid tehinguid, on põhjendatud, et

omandit enne pädevalt asutuselt loa saamist üle anda ei saa. Seega on ka põhjendatud, et

regulatsiooni järgi on pädeva asutuse loata tehtud asjaõiguslikud tehingud tühised.

Pärast omandi üleandmist muudetakse ka kosmoseobjekti registreeringut. Tuleb tähele panna,

et registri kanded ei ole konstitutiivse tähendusega ning ei muuda ega loo omandiõigust

kosmoseobjektide suhtes. Registreeringu muutmisel on vaid deklaratiivne tähendus.

Paragrahvi 42 lg 3. Kosmoseobjekti võib üle anda, kui uus omanik vastab kõigile nõuetele,

millele peab vastama kosmoseobjekti algne omanik.

Paragrahvi 42 lg 3 p 1. Kuivõrd pädeva asutuse jaoks on oluline saada kosmoseobjekti

omaniku kohta kogu vajalik teave, et teha järelevalvet ning olla kindel omandaja nõuetele

vastavuses, peab omandaja esitama §-s 17 nimetatud andmeid ja dokumente. Omandaja kohta

kehtib ka nõue, et ei tohi esineda § 12 lõike 4 punktides 1–5 sätestatud usaldusväärsust

välistavaid asjaolusid, näiteks ei tohi omandaja olla rahvusvaheliste või Vabariigi Valitsuse

kehtestatud sanktsioonide subjekt.

Paragrahvi 42 lg 3 p 2. Nagu kosmosetegevuse üleandmisel, on oluline ka kosmoseobjekti

omandi üleandmisel tagada, et ei kaasne ohtu avalikule korrale, riigikaitseobjektile ega Eesti,

teise Euroopa Liidu liikmesriigi, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või Euroopa

Kosmoseagentuuri liikmesriigi julgeolekule ega suurene rahapesuga või terrorismi

rahastamisega seotud risk.

Paragrahvi 42 lg 4. Nagu kosmosetegevuse üleandmisel, nii on ka kosmoseobjekti üleandmisel

võimalik, et uus omanik ei ole selle kosmoseobjekti algse orbiidile lennutamise ja arendamisega

tegelenud. See tähendab, et omandi üleandmine võib kaasa tuua teatud riske. Seega antakse

lõikega 4 pädevale asutusele õigus sätestada uuele omanikule kõrvaltingimusi. Nõuete täitmine

võib olla vajalik enne kosmoseobjekti üleandmist ja/või pärast seda.

Paragrahvi 42 lg 5. Isegi kui eelkirjeldatud kosmoseobjekti üleandmise nõuded on täidetud, ei

tähenda see veel pädeva asutuse jaoks, et kosmoseobjekti omand on reaalselt üle antud. Seega

peavad nii omandaja kui ka võõrandaja pädevale asutusele omandi reaalsest üleandmisest

kirjalikult teatama. Seeläbi on pädeval asutusel võimalik olla kindel, et kosmoseobjekti omand

on reaalselt üle läinud, ning teada, kes on kosmoseobjekti omanik.

Lõikega kehtestatakse kohustus, et pärast pädeva asutuse loa saamist kosmoseobjekti omandi

üleandmiseks teavitavad nii võõrandaja kui ka omandaja pädevat asutust omandi tegelikust

üleandmisest hiljemalt 10 päeva jooksul, esitades selleks kirjaliku avalduse.

Teavitamiskohustuse eesmärk on tagada riigi järelevalve järjepidevus, vastutusahela selgus

ning registri ajakohasus pärast tehingu lõpuleviimist. Kuivõrd riik vastutab rahvusvahelise

kosmoseõiguse alusel oma jurisdiktsiooni ja kontrolli all toimuva kosmosetegevuse eest, peab

pädev asutus teadma, kellele kuulub kosmoseobjekt pärast omandi üleandmist, et kontrollida

87

loa tingimuste täitmist (nt kindlustuskate, käitamis- ja lõpetamiskohustused, kontaktpunktid)

ning uuendada vastavad registrikanded. Lõikes 5 sätestatud teade on deklaratiivne (mitte uus

loamenetlus) ja tugineb juba antud loale.

Mõlema osapoole kohustus vähendab riski, et teavitamine viibib või jääb tegemata (nt üks pool

ei täida kohustust või pooled vaidlustavad tehingu tingimusi). N-ö topelt kohustus suurendab

õiguskindlust ja võimaldab pädeval asutusel vajadusel pöörduda mõlema isiku poole, tagades

kiire ja kontrollitava info liikumise. Tähtaeg 10 kalendripäeva on proportsionaalne ja praktikas

teostatav tähtaeg, arvestades, et enamik tehingu kohta vajalikke andmeid on pooltel juba

loataotluse käigus koondatud. Teavituse esitamine on halduslikult lihtne (kirjalik, sh

elektrooniliselt esitatav avaldus), mistõttu halduskoormus on madal, samas kui kasu (registri ja

järelevalve ajakohasus) on oluline. Teavituse sisu piirdub vajaliku miinimumiga: viide antud

loale, tehingu toimumise kuupäev, osapoolte identifitseerimisandmed ning kosmoseobjekti

identifitseerimise andmed. Vajaduse korral lisatakse kinnitus, et loa tingimused (sh kindlustus,

käitamise ja lõpetamise korraldus, kontaktisiku andmed) on üleminekul katkematult tagatud.

Sellega välditakse ülemäärast isikuandmete ja ärisaladuse avaldamist. Teade on aluseks

registrikande ajakohastamisele ning pädeva asutuse riskipõhise järelevalve planeerimisele. Kui

teavitust ei esitata, võib pädev asutus rakendada seaduses ette nähtud järelevalvemeetmeid ja

sunnivahendeid ning teha vajaduse korral otsuseid loa kehtivuse või tingimuste üle, et vältida

olukordi, kus kosmoseobjekt jääb ilma selge vastutusahelata.

Eelnõu § 43 – kosmosetegevuse ja kosmoseobjekti omandi üleandmise loa taotluse

menetlemine

Paragrahvis 43 kehtestatakse protseduur teavitamaks pädevat asutust kosmosetegevuse või

kosmoseobjekti omandi üleandmisest. Säte eristab kosmosetegevuse üleandmist ja

kosmoseobjekti omandi üleandmist, nähes kummagi loa taotlemiseks ette eraldi taotluse ja

vastavad andmete ning dokumentide esitamise nõuded.

Paragrahvi 43 lg 1. Lõikes 1 sätestatakse kosmosetegevuse üleandmise loa taotluse esitamise

kord. Taotlusele tuleb lisada § 41 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuete täitmist tõendavad andmed

ja dokumendid ning kosmosetegevuse üleandmise põhjendus, mis võimaldab pädeval asutusel

hinnata, kas kosmosetegevuse jätkamine uue käitaja poolt vastab käesoleva seaduse nõuetele.

Selleks et pädeval asutusel oleks võimalik uut käitajat kontrollida, peab endine käitaja oma

teavituses esitama vajalikud andmed vaid uue käitaja kohta. Andmete esitamise põhiline

eesmärk on anda pädevale asutusele info esialgse kontrolli tegemiseks. Vajaduse korral

kontakteerub ta uue käitajaga lisaandmete saamiseks.

Paragrahvi 43 lg 2. Lõikes 2 reguleeritakse kosmoseobjekti omandi üleandmise loa taotluse

esitamise kord. Taotlusele tuleb lisada § 42 lõikes 3 sätestatud nõuete täitmist tõendavad

andmed ja dokumendid ning kosmoseobjekti omandi üleandmise põhjendus, mis võimaldab

hinnata omandi üleandmise mõju kosmoseohutusele, vastutusele ja järelevalvele.

Paragrahvi 43 lg 3. Haldusmenetluse tõhususe ja kiiruse põhimõtte kohaselt (HMS § 5 lg 2)

peab pädev asutus andma kosmosetegevuse või kosmoseobjekti omandi üleandmisele

nõusoleku või sellest keelduma vähemalt 90 tööpäeva jooksul. Kui kosmosetegevuse või

88

kosmoseobjekti omandi üleandmise loa taotlust ei vaadata läbi tähtaegselt, ei loeta luba siiski

vaikimisi antuks.

Paragrahvi 43 lg 4. Kosmosetegevuse või kosmoseobjekti üleandmise nõuetekohasuse

menetlus tähendab pädevale asutusele halduskoormust ning seega tuleb selle eest tasuda

riigilõiv. Menetlust ei alustata enne riigilõivu tasumist, vastasel juhul võiks riigilõiv maksmata

jääda ning menetlus toimuks asjata.

Paragrahvi 43 lg 5. Lõike 5 kohaselt võib juhul, kui kosmoseobjekti omandi üleandmisega

kaasneb ka kosmosetegevuse üleandmine, esitada kosmosetegevuse ja kosmoseobjekti omandi

üleandmise loa taotlused ühiselt, mis võimaldab menetluse tõhusamat ja selgemat läbiviimist.

7. peatükk

Kosmosetegevuse lõpetamine

Eelnõu § 44 – kosmosetegevuse lõpetamise nõuded

Paragrahv 44. Säte reguleerib kosmosetegevuse lõpetamist. Kosmosetegevusloa andmise

eelduseks on, et käitajal on olemas sobiv kosmosetegevuse lõpetamise kava, seetõttu peab

tegevuse lõpetamisel seda ka järgima.

Paragrahvi 44 lg 1. Kosmosetegevuse lõpetamise aluseks on kosmosetegevuse lõpetamise

kava. Kosmosetegevuse lõpetamise puhul on oluline järgida muu hulgas keskkonnasäästlikkuse

põhimõtet. Käitaja peab kosmosetegevuse lõpetamisel vältima kosmoseprügi teket. Vajaduse

korral saab käitaja kaasata kolmandaid isikuid selleks, et kosmoseprügi utiliseerida, ringlusesse

või taaskasutusse võtta. Kui käitaja kaasab kosmoseobjekti ringlusse võtmisel kolmanda isiku,

tuleb tal sõlmida selle isikuga eraldi kokkulepe kosmoseobjekti ringlusse võtmise kohta, samuti

tuleb teavitada pädevat asutust. Kosmosetegevuse lõpetamisega seotud kulud kannab käitaja.

Paragrahvi 44 lg 2. Kuna iga kosmoseobjekti peab eraldi registreerima, siis tuleb ka iga

kosmoseobjekti kohta teha eraldi lõpetamise kava. Kui koostatakse ühe kosmoseobjekti

lõpetamise kava, ei tähenda see, et lõpetatakse käitaja kogu kosmosetegevus.

Paragrahvi 44 lg 3. Lõikes 3 sätestatud lõpetamise kava on juhtumipõhine. See peab arvestama

konkreetse kosmosetegevuse ohu- ja riskitasemega ning olema proportsionaalne

kosmosetegevuse ja -objektiga ning reaalselt järgitav. Lõpetamise kava peab vastama § 44

üldistele nõuetele. Lõpetamise kavas on oluline näidata kõnealuse sätte normatiivtekstis

nimetatud asjaolusid. Seaduse 2. peatükis sätestatud põhimõtteid peab järgima kogu

kosmosetegevuse vältel, sealhulgas kosmosetegevust lõpetades. Ajakava ei pea esitama

päevase täpsusega, sobib ka aastane täpsus. Lisaks peab olema tagatud, et lõpetamise kava, mis

on kosmosetegevusloa taotluse alus, on alati ajakohane ja vastab kosmoseobjektile. Kui

lõpetamise kava on vaja muuta, peab seda taotlema § 45 kohaselt.

Paragrahvi 44 lg 4. Kuna kosmoseobjektid võivad üksteisest väga palju erineda ning

kosmosevaldkond areneb pidevalt, on igal käitajal kohustus tagada, et tema kosmosetegevuse

89

lõpetamise korral vastab kava iga kosmosetegevuse puhul eraldi just selle erilistele omadustele.

Lõikes 4 sätestatud üldisemas olukorras teavitamise kohustust peab käitaja ise mõistma oma

sise-eeskirjade ja riskihalduse protsessi kirjelduse järgi. See tähendab, et käitaja peab aru

saama, kui on tekkinud olukord, millest peab pädevat asutust teavitama. Oluline on, et

kosmosetegevuse lõpetamise kava vastaks kosmoseobjekti ohu- ja riskitasemele, sest

kosmoseobjekti võib tabada tehniline rike ning see võib ka ohustada küberturvalisust.

Paragrahvi 44 lg 5. Kosmosetegevuse peab § 44 lg 1 kohaselt lõpetama kosmosetegevusloa

väljaandmise aluseks oleva või pädeva asutusega kooskõlastatud kosmosetegevuse lõpetamise

kava järgi. Kui käitaja rikub oma kohustust ega ole suuteline kosmosetegevust ohutult

lõpetama, saab pädev asutus teha mõjutusvahendina ettekirjutuse, millega nõuab

kosmosetegevuse nõuetekohaseks lõpetamiseks meetmete rakendamist. Sellise võimaluse

olemasolu on oluline, sest kui kosmosetegevust ei lõpetata nõuetekohaselt, võib see põhjustada

ohtu keskkonnale, inimestele, varale ja riigile.

Paragrahvi 44 lg 6. Isegi juhul, kui esinevad §-s 27 nimetatud kosmosetegevusloa kehtetuks

tunnistamise või §-s 28 nimetatud kosmosetegevusloa kehtivuse peatamise alused, ei vabasta

see käitajat kohustusest, et kosmosetegevus tuleb lõpetada nõuetekohaselt. Kosmosetegevusloa

kehtetuks tunnistamise korral tuleb käitajal järgida kosmosetegevuse üldpõhimõtteid. Samuti

tuleb käitajal asjakohasel juhul järgida lõpetamise kava ehk tuleb hinnata kriitiliselt, kas

lõpetamise kava on asjakohane.

Eelnõu § 45 – kosmosetegevuse lõpetamise kava muutmine

Paragrahvi 45 lg 1. Kosmoseobjekti käitajal on õigus kosmosetegevuse lõpetamise kava

muuta, kuid ta peab sellest pädevat asutust teavitama. Kuivõrd sobiv ja adekvaatne

lõpetamiskava on kosmosetegevusloa andmise eelduseks, ei saa olla lubatud lõpetamiskava

muuta ilma pädeva asutuse kooskõlastuseta.

Paragrahvi 45 lg 2. Lõikes 2 on sätestatud kosmosetegevuse lõpetamise kava muutmise

taotluse nõuded. Taotlus tuleb esitada pädevale asutusele elektrooniliselt registri kaudu.

Paragrahvi 45 lg 2 p 1. Käitaja peab täpselt kindlaks tegema, kuidas lõpetamiskava muutmine

mõjutab kosmoseobjekti, et pädeval asutusel oleks ajakohane info.

Paragrahvi 45 lg 2 p 2. Käitaja peab selgitama, mis ulatuses lõpetamiskava muutub, ning

põhjendama muudatusi, et tagada muudatuste asjakohasus ning vajalikkus.

Paragrahvi 45 lg 2 p 3. Kuna 2. peatükis sätestatud põhimõtteid peab järgima kogu

kosmosetegevuse vältel, kosmosetegevust alustades ja lõpetades, siis on oluline, et käitaja

näitaks, et muudetud lõpetamiskavaga on tagatud 2. peatükis sätestatud põhimõtete järgimine.

Paragrahvi 45 lg 3. Selleks et pädev asutus saaks muudetava lõpetamiskava üle kontrollida,

tuleb käitajal esitada lõpetamiskava projekt või muudetavate tingimuste kokkuvõte.

Paragrahvi 45 lg 4. Lõikes 4 on sätestatud pädeva asutuse menetlustähtaeg lõpetamiskava

muudatuste kooskõlastamiseks.

90

Eelnõu § 46 – kosmosetegevuse lõpetamise kava muudatuste kontroll

Paragrahvi 46 lg 1. Lõige 1 sätestab, mida pädev asutus peab kosmosetegevuse lõpetamise

kava muudatuste kooskõlastamise käigus kontrollima.

Paragrahvi 46 lg 1 p 1. Muudetud lõpetamiskava peab igati vastama kõnesoleva seaduse ja

selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele.

Paragrahvi 46 lg 1 p 2. Kuna kõnesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud põhimõtteid peab

järgima kogu kosmosetegevuse vältel, sh kosmosetegevust alustades ja lõpetades, ning ka

pärast tegevuse lõpetamist, siis on oluline, et käitaja näitaks, et muudetud lõpetamiskavaga on

tagatud 2. peatükis sätestatud põhimõtete järgimine. Seetõttu peab pädev asutus kontrollima ka

2. peatükis sätestatud põhimõtete järgimist.

Paragrahvi 46 lg 1 p 3. Kosmosetegevus on suure riskiga valdkond, mistõttu on oluline, et

pädev asutus kontrolliks, et ka muudetud lõpetamiskava tagaks ohtude ja riskide vältimise ning

õnnetuse korral tagajärgede leevendamise.

Paragrahvi 46 lg 1 p 4. Lõpetamiskava on juhtumipõhine ja peab arvestama konkreetse

kosmosetegevuse riski ja laadiga, olema proportsionaalne kosmosetegevuse ja -objektiga ning

reaalselt järgitav. See tähendab, et kosmosetegevuse lõpetamise kava peab vastama käitajale

väljastatud kosmosetegevusloa alusel tehtavale kosmosetegevusele. Kosmosetegevuse

lõpetamise kava järgi peab olema reaalselt võimalik kosmosetegevust lõpetada. Seetõttu peab

pädev asutus kontrollima, kas lõpetamiskava muudatused tooksid kaasa vajaduse muuta

käitajale väljastatud kosmosetegevusluba.

Paragrahvi 46 lg 2. Lõike 2 eesmärk on anda pädevale asutusele õigus nõuda käitajalt

ebaõigesti hinnatud või muutunud asjaolude tõttu lõpetamiskava tegelikkusega vastavusse

viimist. Kuna on väga tähtis, et lõpetamiskava oleks nõuetekohane ja kajastaks ajakohast infot,

et tagada nii lõpetamise ajal kui ka lõpetamise järel kosmosetegevuse põhimõtete järgimine, on

pädevale asutusele antud õigus nõuda nõuetega vastavusse viimist ning selle saavutamiseks

rakendada kosmosetegevusloa kehtivuse peatamist § 28 lõike 1 punktis 4 nimetatud alusel.

„Ebaõigesti hinnatud“ tähendab, et lõpetamiskava aluseks olnud riskid, tehnilised lahendused

või eeldused osutusid objektiivsete andmete valguses ekslikuks, puudulikuks või ebapiisavalt

põhjendatuks, nii et kava ei taga eelnõu 2. peatükis sätestatud põhimõtteid.

Eelnõu § 47 – kosmosetegevuse lõpetamise aruanne

Paragrahvi 47 lg 1. Selleks et näidata, kuidas käitaja on täitnud kosmosetegevuse lõpetamise

kava, tuleb tal esitada pädevale asutusele kosmosetegevuse lõpetamise aruanne. Kui

lõpetamiskava näitab, mida käitaja kosmosetegevuse lõpetamiseks kavatseb teha, siis

lõpetamise aruandes kajastab käitaja, mida kosmosetegevust lõpetades reaalselt tehti.

Kosmosetegevuse lõpetamise aruanne on vajalik, et pädev asutus saaks kontrollida, kas käitaja

on kosmosetegevuse lõpetanud vastavalt kooskõlastatud lõpetamiskavale ning kas lõpetamisel

on tegelikult järgitud ohutuse ja keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid. Aruanne annab pädevale

asutusele ülevaate lõpetamiseks rakendatud meetmetest ning võimaldab hinnata

91

kosmosetegevuse lõpetamisega kaasnevaid ja lõpetamise järgseid riske ja keskkonnamõju, sh

vajadust täiendavate meetmete või ettekirjutuste järele.

Paragrahvi 47 lg 2. Kosmosetegevuse lõpetamise aruanne tuleb esitada pädevale asutusele

elektrooniliselt registri kaudu esimesel võimalusel pärast aruande valmimist, kuid hiljemalt 30

kalendripäeva pärast kosmosetegevuse lõpetamist.

Paragrahvi 47 lg 3. Lõige 3 sätestab, mida käitaja peab lõpetamise aruandes selgitama ja

kirjeldama.

Paragrahvi 47 lg 3 p 1. Selleks et pädeval asutusel oleks kinnitus, mis ajast alates lugeda

kosmosetegevus lõppenuks, peab käitaja selgitama kuupäeva täpsusega, milline oli ja millal

tehti kosmosetegevuse viimane toiming, et kindlaks teha kosmosetegevuse lõpetamise aeg.

Paragrahvi 47 lg 3 p 2. Kosmosetegevuse lõpetamise puhul on oluline järgida

keskkonnasäästlikkuse põhimõtet. Seetõttu on oluline kajastada lõpetamise aruandes, kuidas

täpselt käitaja keskkonnasäästlikkuse tagab. Käitaja peab näitama, kuidas ta tagab, et tegevusest

jääks maha võimalikult vähe kosmoseprügi, ning tal tuleb kirjeldada keskkonnasäästlikkuse

tagamise meetmeid. Kosmoseprügi kõrvaldamiseks või utiliseerimiseks on käitajal õigus

kaasata ka kolmandaid isikuid. Samuti peab käitaja selgitama muid võimalikke ohte, mis

kaasnevad kosmosetegevuse lõpetamisega.

Paragrahvi 47 lg 3 p 3. Kosmosetegevuse lõpetamise järel peab kirjeldama, kuidas lõpetamine

ellu viidi. Selle põhjal on võimalik pädeval asutusel kontrollida, kas tegevus lõpetati ohutult

ning keskkonnasäästlikkuse nõudeid järgides. Seeläbi saab pädev asutus hinnata, kui suur on

probleemide ja vastutuse tekkimise risk ning kas käitajal võib olla kohustus rakendada

lisameetmeid.

Paragrahvi 47 lg 4. Aruandele tuleb lisada kvalifitseeritud tehnilise asutuse väljastatud

dokument, mis kinnitab, et kosmoseobjekti enam kosmoses ei ole või et tegu on passiivse

kosmoseobjektiga, mille kokkupõrke tõenäosus teiste kosmoseobjektidega on väiksem kui üks

tuhandest. See on oluline, et kasutusest kõrvaldatud ja passiivseks muutunud kosmoseobjekt ei

jääks teadmata kosmosesse, kus see võiks kahjustada keskkonda ja olla ohtlik muu hulgas ka

teistele kosmosetegevustele. Asjaomane organisatsioon peab olema tehniliselt võimeline ja

pädev sääraseid dokumente väljastama. Näiteks võib säärane organisatsioon olla

rahvusvaheline organisatsioon, riigiasutus või eraettevõtja, kellel on andmeid

kosmoseobjektide asukoha kohta kosmoses ja võimekus arvutada kokkupõrke tõenäosust

kosmoses ning kes on pädev neid andmeid edastama. Sellisteks asutusteks võiks olla näiteks

ESA või EUSST Front Desk136.

136 EU SST | EU Agency for the Space Programme

92

Käesolevas lõikes nimetatud kvalifitseeritud tehniline asutus on sama tähendusega nagu § 34

lg-s 2 kasutatud mõiste ning viitab asutusele või isikule, kellel on piisav erialane ja tehniline

pädevus kosmoseobjekti ohutu orbiidilt eemaldamise või kosmosetegevuse lõpetamisega

seotud hinnangute andmiseks.

Eelnõu § 48 – esitatud aruande kontroll

Paragrahvi 48 lg 1. Kuna lõpetamise kava näitab, mida on kosmosetegevuse lõpetamiseks

reaalselt tehtud, peab pädev asutus kontrollima, et aruanne vastaks kõnesolevas seaduses

sätestatud nõuetele.

Paragrahvi 48 lg 2. Puuduste tuvastamise korral teavitab pädev asutus nendest käitajat 30

tööpäeva jooksul arvates aruande saamisest.

Paragrahvi 48 lg 3. Puuduste tuvastamise korral on käitajal kohustus puudused kõrvaldada

ning esitada pädevale asutusele korrektne aruanne.

Paragrahvi 48 lg 4. Kui käitaja ei ole nõuetekohaselt esitanud kosmosetegevuse lõpetamise

aruannet, peab pädeval asutusel olema õiguslik alus see välja nõuda. Seega annab säte pädevale

asutusele õiguse teha haldusakt, millega kohustada käitajat aruannet esitama. Kui sellist sätet

ei oleks, kaotaks aruande esitamise nõue mõtte, kuivõrd pädeval asutusel ei oleks võimalik

aruande esitamist tagada.

8. peatükk

Kahju hüvitamine riigile

Eelnõu § 49– riigi hüvitatava kahju tagasinõude õigus

Paragrahv 49. Kui kosmosevaldkonnas tekib kahju, võib hüvitis küündida väga suurtesse

summadesse, mis tähendab, et juba üks kahju hüvitamise juhtum võib kaasa tuua väga suurte

summade väljamaksmise. Veel enam, kui peaks toimuma mitu juhtumit korraga, võib Eesti riik

olla väljamaksete tegemise tõttu majanduslikult väga kehvas olukorras. Rahvusvahelisest

õigusest tuleneb, et riik on eraisiku suhtes sisuliselt garandi olukorras (vt peatükk 2), kuid tema

tagasinõudeõigus on võlaõigusseaduse järgi väga piiratud ja võimalik ainult teatud juhtudel.

Seetõttu on vaja kõnesoleva paragrahviga sätestada riigi tagasinõudeõiguse eriregulatsioon.

Paragrahvi 49 lg 1. Lõige 1 näeb ette Eesti riigi tagasinõudeõiguse käitaja vastu kahju puhul,

mille Eesti riik peab hüvitama rahvusvahelise õiguse alusel. Avakosmose lepingu artikli 7

kohaselt vastutab iga riik kahju eest, mille tema kosmoseobjekt on tekitanud teisele riigile või

nende füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kui see riik on kosmoseobjekti lennutanud,

lennutamise korraldanud või kui kosmoseobjekt on lennutatud tema territooriumilt või

93

rajatisest. Riigi tagasinõudeõigus on kehtestatud näiteks Austria137, Soome138, Taani139 ja

Suurbritannia140 kosmosetegevuse seadustes.

Kosmoseobjektide käitamisega seotud riikide vastutuse ja kahju hüvitamise põhimõtted on

reguleeritud avakosmose lepingus, mille Eesti on allkirjastanud ja mis on Eesti suhtes ka

jõustunud.

Kosmoseobjektide põhjustatud kahju on rahvusvahelisel tasandil täpsemalt reguleeritud

vastutuse konventsioonis. Eesti ei ole siinse seletuskirja valmimise aja seisuga vastutuse

konventsiooniga liitunud ega seda ratifitseerinud. Sellele vaatamata on arvestatud vastutuse

konventsioonist tulenevate põhimõtetega käesoleva eelnõu koostamisel. Samuti kehtivad Eesti

suhtes avakosmose lepingust tulenevad riikide vastutust ja kahju hüvitamist reguleerivad

põhimõtted.

Arvestades rahvusvahelist regulatsiooni, on kõnesoleva paragrahvi lõikes 1 täpsustatud, et kui

Eesti riigil tekib Eesti käitaja kosmosetegevuse tõttu rahvusvahelise õiguse kohaselt kahju

hüvitamise kohustus, tekib riigil käitaja vastu tagasinõudeõigus.

Tagasinõudeõiguse kohaldamise korral ei võeta arvesse võlaõigusseaduse regulatsiooni, sh

lepinguvälise vastutuse sätteid ega kahjunõude vähendamise mehhanisme, ei ole tähtis ka

käitaja süü vorm. Võlaõigusseaduse kohaldamine tekitaks võimaluse, et käitaja pääseb

kohustusest riigile kahju hüvitada. Näiteks on võlaõigusseaduse järgi kahju hüvitamise

eelduseks kahju tekitaja süü, mille tõendamine võib olla kosmosetegevuse puhul keeruline.

Lisaks ei pruugi olla selge kahju ettenähtavus või põhjuslik seos. Seega võib aset leida olukord,

kus kahju on tekkinud, aga käitaja ei vastuta ning riik ei saa suurte summade maksmise eest

hüvitist.

Seega on lähtutud eeldusest, et kui riigil tekib teise riigi ees kahju hüvitamise kohustus, siis on

riigil võimalik esitada samas ulatuses nõue käitaja vastu, kelle kosmosetegevuse tagajärjel

kahju tekkis. Selline regulatsioon on õigustatud, arvestades et:

1) võimaldades kosmosetegevusloa saamist ja kosmosetegevuse tegemist Eesti Vabariigi

territooriumil, võtab Eesti riik endale rahvusvahelisel tasemel kohustuse hüvitada kahju

teistele riikidele ja nende isikutele. Sellega asub Eesti riik sisuliselt käitaja tegevuse

garandiks, tagades käitaja põhjustatud kahju hüvitamise kolmandatele isikutele.

Tegemist on riigivastutuse regulatsioonist kõrvalekalduva olukorraga, kuna üldjuhul

137 Austrian Federal Law on the Authorisation of Space Activities and the Establishment of a National Registry

(Austrian Outer Space Act). 25.05.2018. § 11. 138 The Act on Space Activities. 23.01.2018, § 7. 139 Act no. 409 of 11 May 2016 (The Outer Space Act), § 12. https://ufm.dk/en/legislation/prevailing-laws-and-

regulations/outer-space/outer-space-act.pdf 140 Space Industry Act 2018. 15.03.2018, § 36. https://www.legislation.gov.uk/ukpga/2018/5/contents/enacted

94

vastutab riik ainult selle kahju eest, mis kaasneb avaliku võimu volituste rakendamisega

ja muude avalike ülesannete täitmisega (RVastS § 1 lg 1);

2) riikide vastutus kosmoseobjekti põhjustatud kahju eest lahendatakse ja kahjusumma

tehakse kindlaks rahvusvahelise regulatsiooni alusel: diplomaatiliste kanalite kaudu

(vastutuse konventsiooni artikkel 9) või konventsiooni osalisriikide asutatava

spetsiaalse komisjoni kaudu (vastutuse konventsiooni artikkel 14). Nimetatud

menetluste raames uuritakse vastavat kahjujuhtumit, osaliste vastutust ja kahju

hüvitamist puudutavaid asjaolusid, mistõttu puudub sama intsidendi puhul riigisisene

vajadus tuvastada käitaja vastutust kahju eest võlaõigusseaduse alusel.

Kosmosetegevuse puhul on kõnesoleva seadusega ette nähtud kohustuslik vastutuskindlustus,

millega kindlustatakse käitaja kosmosetegevusega seotud vastutus. See tähendab, et

kindlustuspoliisi nõuetekohaselt jõus hoidnud käitajal on kindlustusjuhtumi korral õigus

kindlustushüvitisele.

Paragrahvi 49 lg 2. Lõikes 2 on ette nähtud riigi tagasinõudeõiguse raames käitaja vastu

esitatava nõude aegumise regulatsioon. Regulatsioon arvestab väljaspool Eesti Vabariigi

territooriumi toimunud kahjujuhtumi uurimise ja kahjuhüvitise suuruse kindlakstegemise

võimalikku pikka aega, mida ei saa mõjutada Eestis kehtivate aegumistähtaegadega. Eesmärk

on vältida olukorda, kus rahvusvahelise taseme kahjujuhtumi menetluse lõppedes oleks riigi

tagasinõudeõigusest tulenev rahaline nõue käitaja vastu riigisisese õiguse kohaselt aegunud.

Paragrahvi 49 lg 3. Lõige 3 on erisäte tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 147 lg 1 suhtes, mis

ütleb, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole

sätestatud teisti. Seega kaldub riigi tagasinõudeõiguse aegumistähtaja algus kõrvale

tsiviilseadustiku üldosa seadusest. Kuivõrd ulatusliku ja tehniliselt keerulise kosmosetegevuse

puhul võib kahju tekitaja, kahju suuruse jms väljaselgitamine olla keeruline ning mitme etapi

tõttu aeganõudev, võib nõude sissenõutavaks muutumise täpse aja kindlakstegemine osutuda

liialt keeruliseks ja tekitada vaidlusi. Seega on mõistlik määrata aegumise alguskuupäev selgelt

seaduses.

9. peatükk

Kindlustus

Eelnõu § 50 – vastutuskindlustus

Paragrahv 50. Rahvusvaheliselt tähtsaimad kosmoseõigust reguleerivad õigusaktid võeti vastu

1960-ndatel ja 1970-ndatel, mistõttu keskenduti nende kirjutamisel eelkõige riikide tegevusele

kosmoses. Nende õigusaktide kohaselt vastutab riik oma jurisdiktsioonist lähtuva

kosmosetegevuse eest, sh mitteriikliku tegevuse eest, kuigi erasektori kosmosetegevuse üle ei

95

pruugi riigil suurt kontrolli olla. Selles valguses nõuab suur osa riike eraisikute

kosmosetegevuse kindlustamist.141

Avakosmose lepingu artikli 7 kohaselt vastutab iga riik kahju eest, mille tema kosmoseobjekt

on tekitanud teisele riigile või nende füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kui see riik on

kosmoseobjekti lennutanud, lennutamise korraldanud või kui kosmoseobjekt on lennutatud

tema territooriumilt või rajatisest. See tähendab, et kui Eesti jurisdiktsiooni alt üleslennutatud

kosmoseobjekt tekitab kahju välisriigile, peab kahju hüvitama Eesti riik. Nagu varem mainitud,

võib kosmosevaldkonnas tekkinud kahju hüvitamine küündida väga suurte summadeni, mille

tasumine võib olla riigi majandusele väga koormav. Kuigi riigil on tagasinõudeõigus kahju

tekitanud kosmoseobjekti käitaja vastu, ei pruugi käitaja olla võimeline ulatuslikke nõudeid

rahuldama. Seega on oluline, et kosmosetegevus oleks kindlustatud vähemalt kolmandatele

isikutele kahju tekitamise olukordadeks.

Kõnesolevas sättes kirjeldatud kindlustuse puhul on tegemist kohustusliku

vastutuskindlustusega VÕS-i § 520 mõttes. See tähendab, et kindlustusjuhtumi puhul hüvitab

kindlustusandja kahju otse kolmandale isikule kui kahju saajale VÕS-i § 521 lg 8 järgi.

Paragrahvi 50 lg 1. Lõige 1 näeb ette kosmoseobjekti käitaja ja kindlustusandja vahelise

kindlustuslepingu kohustuslikud tingimused. Kuna rahvusvaheliselt vastutab kahju tekitamise

eest riik, peab riigil olema ka kontroll kahju hüvitamise kompenseerimise tarbeks sõlmitud

kindlustuslepingu üle.

Paragrahvi 50 lg 1 p 1. Kindlustusandja peab olema isik, kellel on õigus Eesti kosmoseobjekti

käitajale kindlustust pakkuda. Kuivõrd kosmoseobjekti käitaja peamine tegevuskoht peab

olema Eesti ning kosmoseobjekt registreeritakse Eesti registris, toimub ka kindlustamine Eestis.

Oluline on aga märkida, et kindlustusselts, kellega kindlustusleping sõlmitakse, ei pea olema

Eestis registreeritud ning tegemist võib olla välisriigi äriühinguga.

Paragrahvi 50 lg 1 p 2. Kuivõrd tegemist on vastutuskindlustusega, on kindlustusjuhtumiks

olukord, kus käitaja vastu on tekkinud kolmandal isikul nõue. Kindlustuse eesmärk on katta

just kosmosetegevuse ja kosmoseobjektiga seotud ja tekitatud kahju.

Paragrahvi 50 lg 1 p 3. Kuivõrd eelnõu §-s 49 on kirjeldatud olukordi, kus riigil tekib

tagasinõudeõigus, ning kindlustuskohustus on määratud just riigi kantava vastutuse

vähendamise eesmärgil, ei ole vaja §-s 49 sätestatut korrata.

Paragrahvi 50 lg 1 p 4. Kindlustustingimused ja kindlustussumma peavad vastama

kosmosetegevusele. See tähendab, et leping peab olema sõlmitud ettevõtjaga, kes

kosmosetegevuse kindlustust pakub ning on selleks võimeline. Lisaks peavad

141 Bhat B, S. ”Space Liability Insurance: Concerns and Way Forward”. Athens Journal of Law – Volume 6, Issue

1, 2020, lk 37–38. https://www.athensjournals.gr/law/2020-6-1-2-Bhat.pdf

96

kindlustuslepingu tingimused peegeldama kosmosetegevuse ulatust ning potentsiaalsete riskide

suurust.

Kindlustussumma alampiir on 60 000 000 eurot. Alampiiri seadmisega saab riik garanteerida,

et valdaval osal kindlustusjuhtumitest saab kindlustusandja kahju hüvitamise kohustuse katta.

Alampiiri summa varieerub eri välisriikide kosmosetegevuse õigusaktides. Euroopa riikides on

aga alampiir 60 000 000 väga tavaline ning kehtestatud näiteks Soomes ja Austrias.

Paragrahvi 50 lg 2. Eelnõu § 50 lõikes 1 sätestatut ei kohaldata riigiasutuste suhtes.

Riigiasutustele rakendub riigivastutus.

Paragrahvi 50 lg 3. Kindlustusjuhtum võib toimuda kosmosetegevuse vältel igal hetkel,

mistõttu ei tohi lubada, et kindlustuspoliis mingil ajal ei kehti. Vastupidine olukord läheks

vastuollu kindlustusnõude seadmise eesmärgiga.

10. peatükk

Asutustevaheline koostöö

Eelnõu § 51 – pädeva asutuse ja Riigi Infosüsteemi Ameti koostöö

Paragrahvi 51 lg 1. Kuna TTJA-l ei pruugi olla pädevust kosmosetegevusega seotud võrgu- ja

infosüsteemide nõudeid efektiivselt kontrollida ja küberintsidentidega tegeleda, sätestab

paragrahv, et TTJA saab teha koostööd RIAga, kellel on selleks vastav pädevus. Koostöö

hõlmab eelkõige vastastikust ametiabi andmist ja teabevahetust võrgu- ja infosüsteemidele

sätestatud nõuete rikkumise ning kosmosetegevusega seotud küberintsidentide ennetamise,

uurimise ja lahendamise korral. Koostöö RIAga toimub vastavalt vajadusele, eelkõige juhtudel,

kus on vajalik küberturvalisuse valdkonna asjatundlik hinnang või tugi.

Paragrahvi 51 lg 2. Selleks et koostöö TTJA ja RIA vahel oleks võimalikult efektiivne,

nimetab RIA peadirektor kontaktisiku, kelle kaudu toimub suhtlus pädeva asutusega.

Kontaktisiku määramise eesmärk on tagada, et teabevahetus, teadete saamine ja vajaduse korral

lisateabe küsimine toimuks kiiresti ja ühtses korra. RIA kontakt määratletakse § 51 lg-s 2 ning

§ 52 lg 2 viide tagab, et RIA kontakt osaleb ka julgeolekuohtude teavitustes ja lisainfo

ettepanekutes.

Eelnõu § 52 – pädeva asutuse, Riigi Infosüsteemi Ameti, Kaitsepolitseiameti ja Välisluureameti

koostöö

Paragrahvi 52 lg 1. Lõikega 1 sätestatakse pädeva asutuse, Riigi Infosüsteemi Ameti,

Kaitsepolitseiameti ja Välisluureameti koostööalus kosmosetegevusega seotud

julgeolekuohtude uurimisel. Kosmosetegevus võib oma olemuse tõttu puudutada mitte üksnes

Eesti, vaid ka teiste Euroopa Liidu liikmesriikide, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni

liikmesriikide või Euroopa Kosmoseagentuuri liikmesriikide julgeolekuhuve.

Kosmosetegevusega võivad olla seotud näiteks satelliidi juhtimise, andmeedastuse, kaugseire,

97

strateegilise taristu, küberjulgeoleku või sanktsioonidest kõrvalehoidmisega seotud riskid, mille

hindamine võib eeldada mitme asutuse pädevust ja teavet.

Pädev asutus on kosmosetegevuse seaduse üldine rakendaja ja järelevalveasutus, kuid tal ei

pruugi olla iseseisvalt kogu vajalikku pädevust ega teavet kõigi võimalike julgeolekuohtude

hindamiseks. Seetõttu on vajalik luua selge õiguslik alus vastastikuseks ametiabiks ja

teabevahetuseks nende asutustega, kellel on julgeoleku- või küberriskide hindamiseks vajalik

pädevus. Koostöö ei tähenda, et KAPO, VLA või RIA osaleksid automaatselt igas

kosmosetegevusloa või kosmoseobjekti registreerimise menetluses. Koostöö toimub juhul, kui

konkreetse kosmosetegevuse, kosmoseobjekti, taotleja, käitaja, omaniku, tehnilise lahenduse

või muu asjaolu tõttu tekib vajadus hinnata võimalikku julgeolekuohtu.

Paragrahvi 52 lg 2. Lõikega 2 sätestatakse Kaitsepolitseiameti ja Välisluureameti

kontaktisikute nimetamine. Kontaktisikute määramise eesmärk on tagada, et vajaduse korral

toimuks asutustevaheline teabevahetus kiiresti, selgelt ja ühtse kanali kaudu. Kontaktisikutel

on õigus saada teavet käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud julgeolekuohtudest või ohuga

seotud kahtlustest ning teha vajaduse korral ettepanekuid lisateabe nõudmiseks.

Kontaktisikute nimetamine ei anna neile eraldiseisvat otsustusõigust kosmosetegevusloa

andmise, kosmoseobjekti registreerimise või muu haldusotsuse tegemisel. Pädev asutus jääb

menetlust juhtivaks ja otsust tegevaks asutuseks. Kontaktisikute roll on toetada pädevat asutust

eriteadmisi või julgeolekualast teavet vajavates küsimustes. RIA kontaktisikuks on käesoleva

seaduse § 51 lõikes 2 nimetatud kontaktisik, et vältida dubleerivat kontaktisikute süsteemi ning

tagada küberjulgeoleku ja julgeolekuohtudega seotud teabevahetuse järjepidevus.

Paragrahvi 52 lg 3. Lõikega 3 nähakse ette võimalus kaasata RIA, KAPO ja VLA

kontaktisikud teatud dokumentide ja nõuetele vastavuse kontrollimisse. Kaasamine toimub

vajaduse korral, eelkõige juhul, kui konkreetne taotlus, kosmoseobjekt, tehniline lahendus,

käitaja, omanik, kosmosetegevuse üleandmine või kosmoseobjekti omandi üleandmine võib

olla seotud julgeolekuohu või selle kahtlusega.

Säte ei tähenda, et nimetatud asutuste kaasamine oleks iga loa-, registreerimis- või

üleandmismenetluse kohustuslik osa ega eraldiseisev loa andmise tingimus. Samuti ei tähenda

see, et nimetatud asutustel oleks kosmosetegevusloa andmisel või registreerimiskande

tegemisel iseseisev vetoõigus. Kaasamise eesmärk on võimaldada pädeval asutusel vajaduse

korral saada eriteadmisi ja asjakohast teavet, et hinnata seaduses sätestatud nõuetele vastavust

ning võimalikke julgeolekuriske. Lõpliku haldusotsuse teeb pädev asutus käesolevas seaduses

sätestatud kontrollieseme ja menetlusreeglite alusel.

11. peatükk

Järelevalve

98

Eelnõu § 53 – riiklik ja haldusjärelevalve

Paragrahvi 53 lg 1. Lõike 1 järgi tegeleb kõnesoleva seaduse raames üldise riikliku ja

haldusjärelevalvega pädev asutus ehk TTJA. Kõnesoleva seaduse järgi tehtava

kosmosetegevuse puhul on aga ka võimalik, et haldusjärelevalveks on pädev mõni muu asutus.

Seega sätestavad järgnevad lõiked 2 ja 3 erandid lõikest 1.

Paragrahvi 53 lg 2. Lõikes 2 määratakse Transpordiameti pädevus õhuruumi kasutamist

reguleerivate õigusaktide täitmise üle järelevalve tegemiseks. Arvestades, et kõnesolev seadus

ei lähe vastuollu lennundusseadusega142 ega piira lennundusseaduse kohaldatavust õhuruumi

kasutamisele, peab selles valdkonnas jääma järelevalveasutuseks Transpordiamet. Lisaks

kohaldub lennundusseadus ulatuses, milles see määrab muid pädevaid asutusi teatud ulatuses

järelevalvet tegema.

Paragrahvi 53 lg 3. Lõige 3 annab teatud olukordades järelevalvepädevuse RIA-le. Täpsemalt

on RIA-l pädevus teha järelevalvet nõuete üle, mis on seotud võrgu- ja infosüsteemidega ning

nõuavad seega spetsiifilist tehnilist pädevust. Samal põhjusel on RIA-l pädevus

küberintsidentide ennetamises ja lahendamises. Nendes olukordades puudub TTJA-l vajalik

võime ja teistest õigusaktidest tulenev pädevus järelevalvet teha, mistõttu antakse pädevus üle

RIA-le.

Paragrahvi 53 lg 4. Kosmosetegevust tehakse tõenäoliselt rahvusvaheliselt. Eesti riigi pinnalt

kosmoseobjekte kosmosesse lennutada ei saa ning seega peavad Eesti kosmoseobjektide

käitajad minema selleks välismaale. Sellises olukorras võib Eesti järelevalveasutustel tekkida

vajadus teha koostööd vastava välisriigi asutustega.

Eelnõu § 54 - õigus saada teavet

Paragrahv 54. Selleks et pädev asutus ja teised kõnesoleva seaduse alusel riiklikku järelevalvet

tegevad asutused saaksid täita oma järelevalvekohustust, peab neil olema ka õigus teavet saada.

Seetõttu on §-s 54 sätestatud isikud, kellelt säärast teavet saab nõuda, ning on teabe saamist

üldiselt reguleeritud. Paragrahv on oluline selleks, et seadus annaks pädevale asutusele aluse

küsida infot peale käitaja ka teistelt kõnesolevas seaduses nimetatud isikutelt. Seaduseelnõu

välja töötades kohtusid töörühma liikmed Taani regulaatorite esindajatega, mille käigus selgus,

et Taani seadus ei luba pädeval asutusel küsida infot kolmandatelt isikutelt. See omakorda on

vähendanud järelevalveasutuste võimalust teha efektiivset järelevalvet ning on põhjustanud

probleeme kolmandatelt isikutelt info saamisega. Sellise probleemi vältimiseks võimaldab

Eesti kosmosetegevuse seadus paluda lisainfot peale käitaja ka teistelt kõnesoleva seadusega

sätestatud isikutelt.

142 Lennundusseadus1. RT I, 30.06.2023, 32.

99

Paragrahv ei sätesta RIA-le ja Lennuametile uusi õigusi, vaid deklareerib, et nimetatud ametid

küsivad teavet enda valdkondliku seaduse alusel; ettekirjutus ja sunniraha jäävad TTJA

pädevusse.

Paragrahvi 54 lg 1 p 1. Pädeval asutusel on õigus saada teavet käitajalt, käitaja juhtorgani

liikmelt ja töötajalt. Kuivõrd käitaja on see, kes tegeleb kosmosetegevusega kosmosetegevusloa

alusel, peab pädeval asutusel olema kindlasti võimalus pöörduda info saamiseks käitaja poole.

See hõlmab ka käitaja juhtorgani liikmeid ning töötajaid.

Paragrahvi 54 lg 1 p 2. Pädeval asutusel on õigus nõuda teavet kosmoseobjekti omanikult,

kosmoseobjekti omaniku juhtorgani liikmelt, töötajalt ja ametnikult. Kuna kosmoseobjekt ei

pruugi kuuluda käitajale, vaid võib kuuluda kolmandale isikule, on oluline eraldi sätestada

pädeva asutuse õigus saada infot kosmoseobjekti omanikult.

Paragrahvi 54 lg 1 p 3. Pädeval asutusel on õigus küsida teavet käitajaga või kosmoseobjekti

omanikuga samasse kontserni kuuluva äriühingu juhtorgani liikmelt ja töötajalt või ametnikult.

Kontserni mõiste on määratletud äriseadustiku §-s 6.143 Punkti 3 eesmärk on võimaldada

pädeval asutusel saada juhul, kui käitaja või kosmoseobjekti omanik tegutseb äriühinguna ja

kuulub kontserni, järelevalve tegemiseks vajalikku teavet samasse kontserni kuuluva äriühingu

juhtorgani liikmelt ja töötajalt, kes vajalikku teavet valdab.

Paragrahvi 54 lg 1 p 4. Pädeval asutusel on õigus küsida teavet käitaja või kosmoseobjekti

omaniku aktsionärilt, osanikult, liikmelt või soodustatud isikult. Kuna käitaja on sise-

eeskirjadega muu hulgas kindlaks määranud ka oma organisatsioonilise struktuuri ja sisemise

juhtimiskorralduse koos vastutuse jaotusega, selgub käitaja sise-eeskirjadest, kelle poole pädev

asutus peab info saamiseks pöörduma. Kõnesoleva punkti alusel saab pädev asutus pöörduda

käitaja või kosmoseobjekti omaniku aktsionäri, osaniku või liikme poole.

Paragrahvi 54 lg 1 p 5. Pädeval asutusel on õigus küsida teavet kosmoseobjekti

valmistamisega seotud isikutelt, kes on nimetatud § 15 lõike 1 p-s 8, ehk ka muudelt isikutelt

peale kosmosetegevusloa taotleja. Need muud isikud on seotud kosmoseobjekti

valmistamisega, kosmosetegevuse ettevalmistamise ja tegemisega või sellega seotud vahendite

või süsteemide loomise või hankimisega. Kuna kosmosetegevus on väga mahukas ja sellega on

seotud palju isikuid, siis on oluline jätta pädevale asutusele õigus pöörduda vajaduse korral iga

kosmosetegevusega seotud isiku poole.

Paragrahvi 54 lg 1 p 6. Pädeval asutusel on õigus küsida teavet kolmandalt isikult üksnes

põhjendatud vajaduse korral. Kolmas isik on siinsel juhul isik, kes on seotud

kosmosetegevusega või keda see puudutab viisil, mida ei ole kajastatud mõnes muus

kõnesoleva seaduse sättes. Näiteks võib selline kolmas isik olla füüsiline isik, kelle varale tekkis

kahju kosmosetegevuse käigus, millega ta ise ei olnud seotud.

Paragrahvi 54 lg 1 p 7. Pädeval asutusel on õigus küsida teavet käitaja likvideerijalt või

pankrotihaldurilt. Kui käitajal on välja kuulutatud pankrot või likvideerimine, on pädeval

asutusel õigus saada vajalikku infot. See tähendab, et käitaja likvideerija või pankrotihaldur

143 Äriseadustik. RT I, 06.07.2023, 131, § 6.

100

peab oma tegevuses pädevale asutusele selgitusi andma ning arvestama kõnesolevas seaduses

sätestatuga, muu hulgas näiteks juhul, kui käitaja pankrotivara hulgas on kosmoseobjekte või

ta on muud moodi seotud kosmosetegevusega.

Paragrahvi 54 lg 2. Järelevalve tegemiseks on väga oluline, et pädeval asutusel oleks kogu

vajalik teave. Kui pädev asutus vajalikku teavet ei saa, on tal õigus teha tähtaja jooksul

täitmiseks ettekirjutus, mis on olemuselt haldusakt HMS-i § 51 lg 1 alusel. Tegemist oleks

koormava haldusaktiga, kuivõrd see paneks kohustatud isikule kohustuse anda infot.

Kõnesolevas lõikes nimetatud korraldus peab vastama üldistele haldusakti tunnustele.

Paragrahvi 54 lg 3. Selleks et tagada pädeva asutuse põhjalik ja tasemel järelevalve, on

seadusega jäetud pädevale asutusele võimalus mitte jagada teabe nõudmise eesmärke, kui

põhjus on näiteks salastatud või pädev asutus ei saa jagada üksikasju teabe nõudmise eesmärgi

kohta.

Eelnõu § 55 – riikliku järelevalve erimeetmed ja erisused

Paragrahv 55. Kosmosetegevus on olemuselt kõrge riskiga: kõrvalekalded võivad realiseeruda

väga kiirelt ja suure mõjuga (ohud inimestele ja varale Maa pinnal, kosmoseliikluse

kokkupõrke- ja prahioht, olulised keskkonnamõjud atmosfääris ja orbiidil, küberintsidentidest

tulenev juhtimisvõime kaotus, teenuste katkemine jms). Tavapärased järelevalvemeetmed

(tavamenetluses ettekirjutus, selgitused jmt) ei pruugi olla ajakriitilistes olukordades piisavad,

sest „hilinenud“ sekkumine ei pruugi enam kahju ära hoida. Seetõttu on pädevale asutusele

tarvis anda korrakaitseseaduses (KorS) ette nähtud erimeetmete kasutamise võimalus (vt eelnõu

§ 53 lg 1), et reageerida viivitamatult ja tõhusalt just nendes olukordades, kus on ohus käesoleva

seaduse 2. peatükis sätestatud põhimõtted (ohutus ja keskkonnasäästlikkus).

Erimeetmete eesmärk ei ole sanktsioneerimine, vaid ennetav ja kahju vältiv sekkumine. Nende

rakendamisel lähtutakse vajalikkuse, proportsionaalsuse ja otstarbekuse põhimõtetest ning

KorS-is sätestatud alustest ja korrast. Praktikas tähendab see, et erimeetmeid kasutatakse ainult

siis, kui:

 on põhjendatud oht olulise kahju tekkeks või põhimõtete rikkumine on juba aset

leidnud;

 leebemad vahendid (selgitused, tähtaja andmine puuduste kõrvaldamiseks) ei ole

olukorra kiire arengu tõttu piisavad või ei ole eesmärki saavutavad;

 meede on ajalises ja sisulises ulatuses piiratud täpselt nii palju, kui on vaja ohu

kõrvaldamiseks või kahju ärahoidmiseks.

Tüüpilised olukorrad, kus § 55 lõike 2 kohased meetmed on vältimatud:

 Kontrolli kaotus või ebanormaalne käitumine (nt ootamatu orbiidimuutus,

hoiakukontrolli rike, orbiidilt kõrvaldamise või kokkupõrke vältimise manöövri

tegemata jätmine) – vältimaks kokkupõrget ja uue kosmoseprügi teket tuleb tegevus

peatada või keelata kuni riski kõrvaldamiseni.

101

 Küberintsident (telemeetria, trajektoori jälgimise ja käsuliikluse või maasegmendi

kompromiteerimine), mis takistab ohutus- või keskkonnanõuete täitmist – vältimaks

edasist kahjust tuleb katkestada mõjutatud süsteemi käitamine kuni turvameetmete

rakendamiseni; seejuures koordineeritakse tegevust Riigi Infosüsteemi Ameti ja/või Riigi Infosüsteemi Ameti intsidentide käsitlemise osakonnaga (ehk CERT-EE-ga).

 Ebakvalifitseeritud või eksinud isiku osalemine kriitilises rollis (nt missioonijuht,

lennudünaamika, turvakonfiguratsioonid) – isik tuleb ajutiselt eemaldada ülesannete

täitmiselt, kuni kvalifikatsioon või menetlusrikkumised on kõrvaldatud.

 Lõpetamise kava eiramine või ilmne ebapiisavus (nt orbiidilt kõrvaldamise tähtaegade

ületamine või ohutusmeetmete puudulikkus), mis suurendab prahiriski – tegevus tuleb

ajutiselt peatada või ümber korraldada kuni nõuetekohase lahenduse esitamiseni.

Õiguskaitse ja garantiid. Erimeetmed rakendatakse KorS-is sätestatud alustel ja korras,

sealhulgas menetlusgarantiide, vorminõuete ja dokumenteerimiskohustusega (sh põhjendatus,

andmete kogumise ja hindamise kirjeldus). Käitajal on õigus vaidlustada meede seaduses

ettenähtud korras. Kui asjaolud lubavad, kuulatakse käitaja ära enne meetme kohaldamist;

vahetu ohu korral võib meedet kohaldada kohe, pidades kinni KorS-i reeglitest ning järgnevast

põhjendamis- ja teavitamiskohustusest. Meetmed on ajutised ja taanduvad niipea, kui oht on

kõrvaldatud või nõuetele vastavus saavutatud.

Kooskõla rahvusvaheliste kohustustega. Erimeetmed toetavad Eesti kohustusi rahvusvahelise

vastutuse režiimis (sh kahju ennetamine ja vähendamine), sest võimaldavad vältida olukordi,

kus Eesti kui stardiriik või registririik kannaks ebaproportsionaalset vastutust käitaja

tegevusetuse või viivituse tõttu.

Kokkuvõttes on § 55 erimeetmete volitus vajalik eeskätt kiirelt eskaleeruvate ja kõrge mõjuga

riskide maandamiseks. Mandaadi sidumine KorS alustega tagab, et sekkumine on

õigusriigipärane, sihitud ja proportsionaalne, ning et käitaja menetluslikud õigused on kaitstud.

Paragrahvi 55 lg 1. Kuivõrd kõnesoleva seadusega antakse Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametile pädevus riikliku järelevalve tegemiseks kosmosevaldkonnas, on see amet

korrakaitseseaduse § 6 lg 1 mõttes korrakaitseorgan. Riikliku järelevalve tegemiseks peavad

TTJA-l olema volitused kasutada vajalikke korrakaitseseadusest tulenevaid meetmeid. Lõige

viitab korrakaitseseaduse (KorS) §-idele 30, 31, 32, 49, 50, 51, 52 ja 53. Need

korrakaitseseaduse sätted reguleerivad isikuandmete töötlemisega seotud ning asjade

läbivaatamise ja hoiulevõtmisega seotud erimeetmeid. Erimeetmete kasutamisele kohaldub

korrakaitseseadus täies ulatuses.

KorS-i § 30 tähenduses on õigustatud, et pädev asutus küsitleb või nõuab dokumente näiteks

olukorras, kus kosmosetegevus on muutunud ohtlikuks ning pädeval asutusel on vaja leida

lahendus ohu kõrvaldamiseks.

KorS-i §-st 31 tulenevad kutse ja sundtoomine oleksid näiteks põhjendatud, kui

kosmosetegevus põhjustab ohtu ning kosmosetegevuse tegija(d) ei ole aldis (altid) pädeva

102

asutusega koostööd tegema. Sellisel juhul saaks pädev asutus kutsuda kosmosetegevuse tegija

ametiruumi, et kosmosetegevusega kaasneva ohu vähendamiseks vajalikku teavet saada.

KorS-i § 32 järgi isikusamasuse tuvastamine võib osutuda vajalikuks, kui näiteks pädeval

asutusel on vaja teavet kosmosetegevust tegeva ettevõtte juhtorgani liikmelt ning on vaja teha

selgeks, kas teavet küsitakse õigelt inimeselt.

KorS-i § 49 lg 1 p 7 alusel võib pädeval asutusel olla vaja vallasasi läbi vaadata.

Kosmoseobjekti ohutuse hindamiseks võib olla vaja seda vaadelda ja analüüsida.

KorS-i § 50 lg 1 p-de 1 ja 3 ning KorS-i § 51 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel võib pädeval asutusel olla

vaja siseneda näiteks kosmoseobjekti valdaja või kosmosetegevuse tegija valdusesse ning

valdus läbi vaadata, et teha kindlaks, kas kosmosetegevuse tegemine on ohutu ja nõuetekohane.

KorS-i § 52 lg 1 p 5 alusel võib pädeval asutusel olla vaja näiteks kosmoseobjekt hoiule võtta,

et see KorS-i § 49 lg 1 mõttes läbi vaadata.

KorS-i § 53 mõttes on õigustatud hoiule võetud vallasasja müümine või hävitamine. Kui pädev

asutus on näiteks hoiule võtnud kosmoseobjekti ning pidanud seda ohtlikuks, võib juhtuda, et

seda ei ole võimalik hoida viisil, mis kõrvaldaks ohu. Samuti võib juhtuda, et sellises olukorras

ei ole põhjendatud asi endisele valdajale tagasi anda. Kosmoseobjekti hoidmine ja korrashoid

võib osutuda ka pädeva asutuse jaoks ebaproportsionaalselt kulukaks või raskeks.

Paragrahvi 55 lg 2. Eelnõu 2. peatükis sätestatud põhimõtetega (keskkonnasäästlikkuse ja

ohutuse põhimõtete) ning sellekohaste nõuete tagamiseks peab pädeval asutusel olema õigus

nõuetevastane tegevus peatada ja keelata ning ebapädevad isikud, kes ei täida eelnõu

kvalifikatsiooni ja usaldusvääruses nõudeid, ülesannete täitmiselt eemaldada.

Eelnõu § 56 – sunniraha määr

Paragrahv 56. Lõige 1 määrab sunniraha ülemmäära ettekirjutuse täitmata jätmise eest,

kuivõrd KorS-i § 28 lõikest 2 tuleneb, et sunniraha igakordse kohaldamise ülemmäär

sätestatakse riikliku järelevalve eriseaduses. Sunniraha ülemmäär on füüsilisele isikule 6400 ja

juriidilisele isikule 450 000 eurot. Kosmosetegevus on suure riskiga valdkond ning seetõttu on

määratud suurele riskile vastav sunniraha ülemmäär. Kui see oleks võrreldes

kosmosetegevusest lähtuva riski laadiga ebaproportsionaalselt madal, ei täidaks sunniraha oma

funktsiooni. Sunniraha eesmärk on motiveerida kohustatud isikuid järgima riigis kehtestatud

seadusi ja norme. Kuna kosmosevaldkonnas on kulud ja investeeringud tavapärasest suuremad,

on vaja kehtestada ka keskmisest kõrgem ülemmäär. Samas ei mõju nõnda suur sunniraha

karistusena, kuivõrd enne selle määramist peab pädev asutus siiski tegema hoiatuse ning andma

võimaluse täita korraldus ilma sunniraha maksmata. Samuti on seaduses määratud vaid

sunniraha ülemmäärad ning neid peaks kohaldama vaid kõige kriitilisemates olukordades. Kui

korralduse täitmata jätmise tagajärjed võivad olla väga suure mõjuga, on põhjendatud teha

hoiatus väga suure sunniraha määramisega, et võimalikult efektiivselt motiveerida isikut

korraldust täitma.

Asendustäitmise ja sunniraha rakendamisele kohaldub asendustäitmise ja sunniraha seadus.

103

12. peatükk

Vastutus

Eelnõu § 57 – kosmosetegevusloa tingimuste või kosmosetegevusloast tulenevate kohustuste

täitmata jätmine

Paragrahv 57. Kosmostegevuse seaduse väärteokoosseisud (nt § 61 lg 1 seoses § 10 lg 2 p 4-

ga) võivad faktiliselt haakuda küberturvalisuse seaduse (KüTS) ja NIS2 ülevõtmisel loodavate

koosseisudega, mis käsitlevad võrgu- ja infosüsteemide turvanõudeid. Kattuvuse risk on

adresseeritud kahel tasandil:

Kaitstava õigushüve eristamine:

 Kosmosetegevuse seadus kaitseb eeskätt kosmosemissioonide ohutust ja järjepidevust

(sh ruumiliiklus, missioonikontroll, kosmoseobjekti ohutus), s.t kosmose- ja

missioonispetsiifiline turvalisus.

 KüTS/NIS2 kaitseb laiemalt ühiskonna ja majanduse toimimiseks oluliste teenuste

küberturvalisust. Seetõttu käsitatakse käesoleva seaduse rikkumisena juhtumeid, kus

nõuetele mittevastasus seab ohtu missiooni- spetsiifilise ohutuse (nt TT&C, lennu- või

juhtimiskeskuse protseduurid, kosmoseobjekti käitamise turvameetmed), isegi kui

samad süsteemid kuuluvad ka KüTS/NIS2 kohaldamisalasse. Vastupidi, puhas

NIS2/KüTS rikkumine ilma kosmose- või missiooniohu dimensioonita kuulub RIA

pädevusse.

Menetluse koordineerimine ja ne bis in idem:

 Pädev asutus (TTJA) ja RIA koordineerivad juhtumeid §-de 51–52 alusel: infovahetus,

ühisarutelud, vajadusel tööjaotus.

 Ne bis in idem tagamiseks viiakse sama teofaktide kogumi suhtes läbi üks

väärteomenetlus – selle asutuse poolt, kelle norm on prima facie rikkumise

„raskuskese“ (lex specialis/ esmane kohaldamisalus).

 Kui samast intsidentist tulenevad eri kaitse-eesmärkidega rikkumised (nt NIS2 teenuse

toimepidevus + kosmosemissiooni ohutus), lepivad TTJA ja RIA kokku, milline

menetlus viiakse lõpuni. Dubleerivat karistamist ei rakendata; vajadusel arvestatakse

ühe menetluse sanktsiooni teises proportsionaalsuse tagamiseks.

– Praktikas tähendab see: kui rikkumine seisneb sise-eeskirjade (§ 10 lg 2 p 4)

puudulikkuses, mis vahetult ohustab kosmosetegevuse, tegutseb TTJA; kui rikkumine

on üldine NIS2/KüTS mittevastavus ilma kosmose-spetsiifilise ohuta, tegutseb RIA.

See lahendus välistab topeltmenetluse sama teo eest, tagades samas, et kosmose-spetsiifilised

riskid on kaetud kosmosetegevuse seaduse erikoosseisudega, ning üldised küberturbenõuded

KüTS/NIS2 kaudu.

Kosmosesektoris on küberturve lahutamatu osa missiooni-ohutusest. KüTS/NIS2 tagab

horisontaalsed miinimumstandardid; kosmosetegevuse seadus täpsustab missioonispetsiifilised

kohustused (sise-eeskirjad, riskihaldus, juhtimiskeskuse turvalisus) ja võimaldab TTJA-l

104

sekkuda, kui rikkumine toob kaasa kosmose- või ruumiliikluse ohud. Nii välditakse „auku“,

kus üldnorm oleks ebapiisav missiooniohu kiireks maandamiseks.

TTJA ja RIA kasutavad §-de 51–52 raames ühist toimimismudelit: (i) kiire infovahetus, (ii)

juhtumipõhine „vastutava menetleja“ määramine, (iii) vajadusel ühiskontroll, (iv) üks lõplik

väärteomenetlus sama teofaktide suhtes. Vajaduse korral fikseeritakse tööjaotus

asutustevahelises juhises.

Kosmosetegevus on olemuselt kõrge riskiga valdkond: rikkumised võivad kiiresti realiseeruda

suure mõjuga kahjuks (inimeste elu ja tervis, vara, keskkond, ruumiliikluse häired,

küberintsidentidest tulenev juhtimisvõime kaotus) ning tuua kaasa rahvusvahelise vastutuse

Eesti riigile. Sellises kontekstis ei pruugi karistusseadustiku üldosa tüüpilised väärteomäärad

tagada piisavat üld- ega eripreventiivset mõju, eriti juriidiliste isikute puhul, kellel on võimalus

riskikontrollide eiramisega saavutada märkimisväärset majanduslikku „kokkuhoidu“.

Seetõttu on eelnõus kalibreeritud valdkonnaspetsiifilised maksimaalsed rahatrahvid ning teatud

juhtudel aresti võimalus füüsilise isiku jaoks. Sanktsioonide eesmärk on, et rikkumine ei oleks

majanduslikult kasulik, ning et süüteo toimepanijal ei tekiks motivatsiooni käsitleda nõuete

rikkumist tavapärase äririskina. Sanktsioonide rakendamine toimub alati juhtumipõhiselt ja

proportsionaalsuse põhimõttest lähtudes: maksimaale kasutatakse erandina, arvestatakse

rikkumise laadi, ulatust, süülisust, tekitatud ohtu või kahju ning koostöövalmidust.

Sanktsioonide konstruktsioon (teokirjeldused, diferentseerimine füüsilise ja juriidilise isiku

vahel, aresti lubamine üksnes erandlikel juhtudel) lähtub kõrgriski valdkondade (nt lennundus-

, meresõidu- ja raudteeohutus) praktikast. Numbrilised määrad ei ole ühestki teisest seadusest

üks-ühele üle võetud, vaid on seatud kosmosetegevuse riskiprofiili ja Eesti rahvusvahelise

vastutuse arvestusega, et sanktsioon oleks tõhus, hoiatav ja heidutav.

Paragrahvi 57 lg 1. Kosmosevaldkond on suure riskiga ning võib tekitada riigile ja

ühiskonnale ulatuslikku kahju. Seetõttu on vaja, et oleks kindlaks määratud vastutus isikutele,

kes seadusega ettenähtud nõudeid rikuvad. Kosmosetegevusloa tingimuste rikkumisi menetleb

pädev asutus.

Eelnõu § 13 kohaselt võib kosmosetegevust teha ainult kosmosetegevusloa alusel.

Kosmosetegevusloa tingimuste rikkumine on väärtegu. Eelnõu § 21 sätestab, et

kosmosetegevusloale saab määrata kõrvaltingimusi, mille rikkumine on samuti väärtegu.

Kosmosetegevusloa andmisel paneb pädev asutus paika täpsed tingimused, mille täitmise korral

saab kosmosetegevust ohutult teha. Seega on selliste tingimuste rikkumise korral tegemist väga

tõsise õigusrikkumisega ning vajaduse korral on põhjendatud isiku arest. Arest on näiteks

asjakohane, kui tingimuste rikkumine on niivõrd raske, et kosmosetegevuse tegijat ei tohi

lubada kosmosetegevuse juurde.

Lisaks on § 58 lg-s 1 viidatud kosmosetegevuse nõuetele, mida kosmoseobjekti käitaja peab

järgima. Ka nende rikkumine on väärtegu.

105

Eelnõu 12. peatükis nimetatud süütegude eest määratud sanktsiooni ja karistusmäära puhul on

eeskuju võetud lennundusseaduse 92. peatükis nimetatud süütegudest.

Paragrahvi 57 lg 2. Samamoodi kui teistes seadustes sätestatud süüteokoosseisude puhul, on

eraldi sanktsioon ja karistusmäär sätestatud juriidilistele isikutele.

Eelnõu § 58 – kosmosetegevusele esitatavate nõuete rikkumine

Paragrahvi 58 lg 1. Kuigi seadusel ei ole otsest tagasiulatuvat mõju, peab siiski suutma tagada,

et juba seaduse jõustumise ajaks Maa orbiidile või sellest kaugemale saadetud objektid oleksid

nõuetekohased, kuivõrd on selge, et kosmoseobjektid peavad olema ohutud.

Lisaks peab ka registreerima kosmoseobjektid, mis on juba enne seaduse jõustumist lennutatud

Maa orbiidile või sellest kaugemale. Siiski on selleks antud käitajatele kuus kuud aega. Samuti

peab käitaja taotlema kosmosetegevusloa, et pädeval asutusel oleks võimalik edaspidi tagada

käitaja sobivus ning kosmosetegevuse nõuetele vastavus. Pärast seaduse jõustumist

lennutatavate kosmoseobjektide jaoks peab olema kosmosetegevusluba ning need peavad

olema registreeritud.

Eelnõu sätestab rea nõudeid kosmoseobjektide käitajatele kosmosetegevuse tegemiseks.

Sääraste nõuete rikkumise korral ning sellega varale, keskkonnale, riigi julgeolekule või

riigikaitseobjektile ohu põhjustamise korral on tegemist väärteoga. Sellised nõuded on

sätestatud eelnõu §-des 5, 6, 8 ja 48.

Ohtu varale, keskkonnale, riigi julgeolekule või riigikaitseobjektile tuleb tõlgendada pigem

laialt ning ohtu terminina mõista osaliselt KorS-i § 5 lg 2 järgi. Seega on oht olukord, kus

ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et

vara, keskkond, riigi julgeolek või riigikaitseobjekt võib saada kahjustada või seda võidakse

muul viisil negatiivselt mõjutada. Eelnõus kasutatud väljendid „ohtu põhjustama“ ja „ohu

kaasnemine“ on sisult samatähenduslikud: mõlemad kirjeldavad olukorda, kus tegevus loob või

toob kaasa KorS § 5 lg 2 mõttes ohu. „Põhjustamine“ rõhutab teokirjeldust (tegevus tekitab

ohu), „kaasnemine“ rõhutab tagajärge (tegevuse tulemusel esineb oht).

Paragrahvi 58 lg 2. Samamoodi kui teistes seadustes sätestatud süüteokoosseisude puhul, on

eraldi sanktsioon ja karistusmäär sätestatud juriidilistele isikutele.

Eelnõu § 59 – teavitamiskohustuse täitmata jätmine

Paragrahvi 59 lg 1. Ohutuks kosmosetegevuseks on oluline, et TTJA-loleks kogu käitajaga

seotud asjakohane, korrektne ja ajakohastatud teave. Kuivõrd käitajal tekib TTJA teavitamise

kohustus olukordades, mis võivad põhjustada ohtu keskkonnale või varale või takistavad teiste

2. peatükis sätestatud põhimõtete järgimist, mis võib olla kahjulike tagajärgedega, siis on

oluline sellise kohustuse täitmata jätmise korral võtta vastutusele isikud, kes seda teevad.

Asjakohast pädevat asutust ei pea teavitama mitte ainult potentsiaalsest ohust keskkonnale ja

varale, vaid ka küberintsidendist, olulise osaluse võõrandamisest, kosmosetegevusloa aluseks

olevate andmete muutmisest, samuti tuleb pädevale asutusele esitada andmed pärast

kosmoseobjekti Maa orbiidile või sellest kaugemale lennutamist. Teavitamiskohustus on

106

kosmosetegevuse ohutuse ja järelevalve toimimise nurgakivi: viivitamatu info võimaldab

ennetada ja juhtida riske (kokkupõrkeriskid, küberintsident, kontrolli kaotus, olulise osaluse

muutused, andmete muudatused jms). Kohustuse eiramine võib oluliselt suurendada kahju

tekkimise tõenäosust ning takistada pädevat asutust õigel ajal sekkumast. Seetõttu on

teavitamiskohustuse rikkumine väärteona sanktsioneeritud.

Eelnõu §-d 11, 30 ja 39 sätestavad kosmoseobjektide käitajatele teavitamiskohustuse, mille

täitmata jätmise korral on tegu väärteoga.

Vajaduse korral on põhjendatud ka väärteokoosseisule vastava teo teinud isiku arest, kuivõrd

teavitamine on eriti oluline kohustus kosmosetegevuse ohutuse tagamiseks. Seega peab selle

kohustuse täitmata jätmisel olema ka võimalikult tõsine tagajärg, et isikuid õigusrikkumisest

heidutada.

Paragrahvi 59 lg 2. Samamoodi kui teistes seadustes sätestatud süüteokoosseisude puhul, on

eraldi sanktsioon ja karistusmäär sätestatud juriidilistele isikutele.

Eelnõu § 60 – kosmosetegevuse või kosmoseobjekti omandi üleandmise nõuete rikkumine

Paragrahvi 60 lg 1. Kosmosetegevuse ja kosmoseobjekti omandi üleandmine võib olla

riskantne tegevus. Kosmoseobjekti uus käitaja või uus omanik võib rikkuda ettenähtud nõudeid

ja kujutada endast ohtu kosmosetegevusele. Arvestada tuleb rahvusvahelise õigusega, mille

kohaselt võib kolmanda isiku poolt tekitatud kahju nõude hüvitamine kanduda üle riigile. Seega

on kosmosetegevuse või kosmoseobjekti omandi üleandmise nõuete järgimine väga oluline

ning nende rikkumisele peab järgnema sanktsioon. Seetõttu on kosmosetegevuse või

kosmoseobjekti omandi üleandmise nõuete rikkumine väärteona sanktsioneeritud, et tagada

ülemineku nõuete järgimine ning vältida vastutusahela katkemist. Kõnesolevale

väärteokoosseisule vastab eelnõu §-des 39 või 40 sätestatud nõuete rikkumine.

Paragrahvi 60 lg 2. Samamoodi kui teistes seadustes sätestatud süüteokoosseisude puhul, on

eraldi sanktsioon ja karistusmäär sätestatud juriidilistele isikutele.

Eelnõu § 61 – kosmosetegevuse alustamine ilma seaduses sätestatud tingimusi täitmata

Paragrahv 61. Kosmosetegevuse alustamine ilma eelnõu §-s 32 sätestatud eeldusi täitmata

tähendab tegutsemist välja töötamata või nõuetekohaselt kontrollimata riskikontrollidega. See

on kõrge mõjuga rikkumine, sest ilma lennuvalmiduse kontrolli ja kooskõlastuseta alustatud

tegevus võib põhjustada vahetu ohu nii teistele kosmoseobjektidele kui ka inimestele ja varale

Maal.

Sellise rikkumise korral peab sanktsioon olema selgelt hoiatav ja heidutav, mistõttu on valitud

kõrgem väärteolagi. Füüsilise isiku suhtes kohaldatakse rahatrahvi (äärmuslikel juhtudel ka

aresti), juriidilise isiku puhul tagab heidutuse kõrgem rahatrahvi piirmäär.

Antud väärteokoosseis eeldab, et kosmosetegevusluba on olemas ning seega ei hõlma

kosmosetegevusloata tegutsemist. Kosmosetegevusloata kosmosetegevus on kriminaliseeritud

karistusseadustiku muutmisega (§ 65).

107

Paragrahvi 61 lg 1. Kosmosetegevuse nõuetekohasuse kontrollimiseks on pädeval asutusel

kosmosetegevusloa kontrollimise kõrval ka teine mehhanism: kosmoselennuvalmiduse

kontrollimine ning kooskõlastuse andmine. Kui kosmosetegevust alustatakse ilma säärase

kooskõlastuseta, võib see olla ohtlik ning ka kahjustada keskkonda. Seega peab olema

sätestatud sanktsioon ilma kooskõlastuseta kosmosetegevuse eest.

Kõnesolevale väärteokoosseisule vastab eelnõu §-s 34 sätestatud nõuete rikkumine.

Paragrahvi 61 lg 2. Samamoodi kui teistes seadustes sätestatud süüteokoosseisude puhul, on

eraldi sanktsioon ja karistusmäär sätestatud juriidilistele isikutele.

Eelnõu § 62 – menetlus

Paragrahv 62. Kuivõrd eelnõus on läbivalt peetud pädeva asutuse all silmas Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ametit, on ta ka väärtegude kohtuväline menetleja.

13. peatükk

Rakendussätted

Eelnõu § 63 – karistusseadustiku muutmine

Paragrahv 63. Eelnõu eesmärk on kriminaliseerida kosmosetegevusloata kosmosetegevus.

Kosmosetegevusest saab reguleeritud tegevus. Reguleerimise eesmärk on tagada, et

kosmosetegevusega seotud käitaja on võimeline kosmosetegevust tegema eelnõus sätestatud

põhimõtteid ja nõudeid järgides. Normi eesmärk on mh preventiivne, et vältida

kosmosetegevusloata kosmosetegevust.

Eelnõu § 64 – rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmine

Paragrahv 64. Kuivõrd Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pädevusse lisandub

kosmosetegevusega ja sellega seotud menetlustega tegelemine, tuleb RSanS-i § 11 lõike 3

punktis 6 lisada ameti pädevusse ka kosmosetegevus.

Eelnõu § 65 – riigilõivuseaduse muutmine

Paragrahv 65. Mitme kosmosetegevusloa menetluse, kosmoseobjekti registreerimise ja

kosmoseobjekti omandiga seotud tegevuse puhul nõutakse riigilõivu tasumist. Seega tuleb

säärased tegevused ning riigilõivude määrad kanda riigilõivuseadusesse ning seadust vastavalt

muuta.

Kosmoseobjektide registreerimise ja kosmosetegevusloa riigilõivudega on raske kõiki

tekkivaid kulusid katta. Vastasel juhul oleks barjäär kosmosetegevustega alustamiseks Eesti

ettevõtetele liiga kõrge. Riigilõivud on räägitud läbi EKTL-iga ja need on hea kompromiss

vältimaks tühjade taotluste esitamist.

Eelnõu § 2173 – kosmosetegevusloa taotluse läbivaatamine

108

Paragrahvi 2173 lg 1. Kosmosetegevusloa taotluse läbivaatamine ning sellele järgnev menetlus

on töömahukad ülesanded ning toovad endaga kaasa suurema halduskoormuse. Seetõttu peab

taotluse esitamisel maksma asjakohase suurusega riigilõivu.

Paragrahvi 2173 lg 2. Kuivõrd eelnõu §-s 23 sätestatud erandi eesmärk on anda võimalus

kosmosetegevusega tegeleda nendele, kellel ei pruugi olla palju rahalisi vahendeid, on erandi

alusel taotletava kosmosetegevusloa puhul sätestatud tavalisest väiksem riigilõiv.

Paragrahvi 2173 lg 3. Juhul kui kosmosetegevusluba on välja antud, kuid käitaja soovib selles

muudatusi teha, tuleb uuesti tasuda riigilõiv, kuna uus menetlus tähendab halduskoormust ning

tööd pädevale asutusele.

Eelnõu § 2174 – kosmosetegevuse üleandmise loa taotluse läbivaatamine

Paragrahv 2174. Kosmosetegevuse üleandmiseks tuleb taotleda luba pädevalt asutuselt § 41

kohaselt. Säärase loa menetlus ning taotluse läbivaatamine tähendavad suuremat

halduskoormust ning selle eest nõutakse riigilõivu tasumist.

Eelnõu § 2175 – kosmoseobjekti omandi üleandmise loa taotluse läbivaatamine

Paragrahv 2175. Kosmoseobjekti omandi üleandmiseks tuleb taotleda luba pädevalt asutuselt

§ 42 kohaselt. Säärase loa menetlus ning taotluse läbivaatamine tähendavad suuremat

halduskoormust ning selle eest nõutakse riigilõivu tasumist.

Eelnõu § 2176 – kosmoseobjekti registreerimise taotluse läbivaatamine ja kosmoseobjektide

registrisse kande tegemine

Paragrahv 2176. Kosmoseobjektide registrisse kande tegemine tähendab halduskoormust ning

tööd pädevale asutusele. Seetõttu peab registrikande tegemise eest tasuma riigilõivu.

Eelnõu § 66 - Seadme ohutuse seaduse muutmine

Paragrahv 66. Paragrahviga 66 muudetakse SeOS §-i 12, et lisada Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi koosseisu kosmosetegevuse andmestik ning

sätestada kosmosetegevuse andmestikuga seotud isikuandmete avalikustamise ja andmete

säilitamise erisused.

Paragrahv 66 lg 1. Lõikega 1 täiendatakse SeOS § 12 lõiget 4 uue punktiga, mille kohaselt

saab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi andmestikuks ka

kosmosetegevuse andmestik. Kosmosetegevuslubade, kosmoseobjektide ning nendega seotud

menetluste andmed kantakse olemasolevasse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

109

järelevalve infosüsteemi. Täpne andmekoosseis, andmeandjad ja andmete esitamise kord

sätestatakse järelevalve infosüsteemi põhimääruses.144

Paragrahv 66 lg 2. Lõikega 2 täiendatakse SeOS §-i 12 uue lõikega, millega sätestatakse

kosmosetegevuse andmestikus töödeldavate füüsilisest isikust käitaja ja füüsilisest isikust

kosmoseobjekti omaniku isikuandmete avalikustamise alus. Käitaja on kosmosetegevuse eest

vastutav isik, kuid kosmoseobjekti omanik võib olla käitajast erinev isik, mistõttu võib omaniku

tuvastamine olla vajalik vastutusahela selgitamiseks, omandiõigusega seotud küsimuste

lahendamiseks ning kolmandate isikute õiguste kaitseks. Seetõttu on põhjendatud avalikustada

minimaalses ulatuses ka füüsilisest isikust kosmoseobjekti omaniku andmed. Andmete

avalikustamise eesmärk on tagada kosmosetegevuse läbipaistvus, vastutusahela tuvastamine

ning kolmandate isikute (nt lepingupartnerid, kindlustusandjad, kahjustatud isikud) õiguste

kaitse. Kosmosetegevus on kõrgendatud riskiga tegevusvaldkond, mille puhul peab olema

võimalik tuvastada kosmosetegevuse eest vastutav käitaja ning kosmoseobjekti omanik,

eelkõige olukorras, kus kosmoseobjektiga seoses võib tekkida kahju, vastutusnõue või vajadus

täita Eesti rahvusvahelisi kohustusi.

Avalikustatavate isikuandmete koosseis on piiratud minimaalselt vajalikuga. Avalikustatakse

üksnes füüsilisest isikust käitaja ja füüsilisest isikust kosmoseobjekti omaniku ees- ja

perekonnanimi ning isikukood või isikukoodi puudumise korral sünniaeg, võimaldamaks

efektiivselt ja ühemõtteliselt identifitseerida konkreetse kosmoseobjektiga seotud käitaja või

omanik ning võtta nendega ühendust oma õiguste kaitseks Avalikustamisele ei kuulu

kontaktandmed, elukoha aadress, tehnilised dokumendid, riskianalüüsid,

kindlustusdokumendid ega muu teave, mille avalikustamine ei ole eesmärgi saavutamiseks

vajalik või millele kohaldub juurdepääsupiirang. Muude kosmosetegevuse andmestikus

sisalduvate andmete avalikkus või piiratus hinnatakse avaliku teabe seaduse ja muude

asjakohaste õigusaktide alusel.

Paragrahv 66 lg 3. Lõikega 3 täiendatakse seadme ohutuse seaduse §-i 12 uue lõikega, mille

kohaselt säilitatakse kosmosetegevuse andmestiku andmeid 30 aastat andmekogusse

kandmisest arvates. Pikem säilitamistähtaeg võrreldes üldise säilitamistähtajaga on

põhjendatud kosmosetegevuse eripäraga. Kosmoseobjektid võivad jääda Maa orbiidile või

sellest kaugemale aastakümneteks ning kosmosetegevusega seotud riskid, võimalikud

intsidendid, kahju või rahvusvahelise vastutuse küsimused võivad ilmneda alles pika aja

möödumisel. Seega aitab pikem säilitustähtaeg tagada, et riigil oleks pika aja jooksul olemas

tõendatav teave kosmosetegevuse kohta juhuks, kui hiljem ilmnevad kahju või rahvusvahelise

vastutuse küsimused. Andmete säilitamine võimaldab riigil täita järelevalveülesandeid, uurida

võimalikke intsidente, tuvastada vastutusahelat ning täita rahvusvahelisest õigusest tulenevaid

kohustusi.

144 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus. - RT I, 24.03.2020, 10.

110

Eelnõu § 67 – välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse muutmine

Paragrahv 67. Kui äriühingust käitajasse on kaasatud välisinvestor, kohaldub

välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduses rakendatud kord, mille alusel

kontrollitakse investeeringute usaldusväärsust. Nimetatud seaduse eesmärk on reguleerida

kindlates majandusvaldkondades tegutsevatesse ettevõtjatesse tehtavate investeeringute

kontrolli eesmärgiga saada teavet ja hinnata ohtu, et ära hoida negatiivset mõju Eesti

julgeolekule või avalikule korrale. Välisinvesteeringu usaldusväärsust kontrollitakse juhul, kui

välisinvestor soovib osaleda Eesti julgeoleku või avaliku korra seisukohalt olulises

majandusvaldkonnas.145 Võttes arvesse kosmosetegevusega kaasnevat andmehaldust, sellega

seotud võimalikke elutähtsaid teenuseid ning nende juhtimissüsteemide olemust, võib

kosmosetegevusega kaasneda oht Eesti julgeolekule või avalikule korrale, mistõttu on oluline

rakendada kontrolli võimalike välisinvestorite suhtes, kes soovivad tegeleda Eestis

kosmosetegevusega.

Eelnõu § 68 – seaduse jõustumine

Paragrahv 68. Seadus jõustub 01.01.2028.

Kosmosetegevuse seadus on kavandatud jõustuma 01.01.2028. Jõustumisaja valikul on

arvestatud eelkõige kosmosetegevuslubade ja kosmoseobjektide registri valmimisega ning

TTJA infosüsteemides tehtavate ümberkorraldustega, et register oleks seaduse jõustumise ajaks

töökorras, kuna seaduse jõustumise järel peab olema tehniline võimekus registrit pidada ning

seaduses ettenähtud andmeid registreerida. Jõustumisaja valik tagab osapooltele piisava aja, et

tutvuda uue regulatsiooniga ning teha vajalikud korralduslikud ettevalmistused.

Eelnõu on kooskõlas põhiseaduse ja teiste Eesti Vabariigis kehtivate seadustega.

Seadusemuudatused, mis on vajalikud eelnõu vastavusse viimiseks teiste seadustega, on

eelnõus nimetatud.

6 Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga võetakse kasutusele järgmised uued terminid:

1. Kosmosetegevus on kosmoseobjekti lennutamine Maa orbiidile või sellest

kaugemale, kosmoseobjekti käitamine nii kosmoses kui ka Maa peal,

kosmoseobjekti juhtimine, kosmoseobjekti tegevuse lõpetamine, Maale

145 Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadus 639 SE. Seletuskiri, lk 1, 3.

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a37b7d26-d0b7-44a1-8325-b15d3d424b5f/valisinvesteeringu-

usaldusvaarsuse-hindamise-seadus/

111

tagasitoomine ning eelnimetatuga seotud tegevused ning kosmoseprügi vältimise,

vähendamise ja kõrvaldamise eesmärgiga tegevus Maa orbiidil või sellest kaugemal.

2. Kosmoseobjekt on mis tahes mehitatud või mehitamata objekt, mis on lennutatud

või mida plaanitakse lennutada Maa orbiidile või sellest kaugemale, ja sellise objekti

füüsilised alamsüsteemid või last.

3. Käitaja on isik, kes tegeleb kosmosetegevusega kosmosetegevusloa alusel.

4. Kosmoseobjekti omanik on isik, kellele kuulub kosmoseobjekt.

5. Sise-eeskirjad on käitaja sisekontrollisüsteemi osa, mis hõlmab vähemalt

sisekontrolli põhimõtteid ja protseduure, ning mis peavad tagama kosmosetegevust

reguleerivate õigusaktide ja kosmosetegevusloa tingimuste täitmise.

6. Kosmoseprügi on Eestis registreeritud kosmoseobjekt, selle osa või muu seade, mis

jääb kosmosesse kosmosetegevuse tagajärjel, samuti Maale kontrollimatult naasev

Eestis registreeritud kosmoseobjekt või selle osa.

7. Kosmosetegevusluba on pädeva asutuse väljaantav tegevusluba, mis annab

füüsilisele või juriidilisele isikule õiguse tegeleda kosmosetegevusega ning

kosmoseobjekti käitada.

8. Kosmoselennuvalmidus tähendab valmidust alustada kosmosetegevust, olles täitnud

§ 36 lõikes 1 sätestatud tingimused.

9. Riigi tagasinõudeõigus on riigi õigus nõuda käitajalt kogu ulatuses tagasi kahju,

mille riik on rahvusvahelise õiguse alusel hüvitanud kolmandale isikule käitaja

kosmosetegevuse tõttu põhjustatud kahju eest, sõltumata sellest, kas käitaja on kahju

tekkimises süüdi või mitte.

Kõik eelnõuga kasutusele võetud terminid on tihedalt seotud kosmosetegevusega ning aitavad

luua regulatsioonis selgust.

7 Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole otsest puutumust Euroopa Liidu õigusega, kuid koostamisel on võimaluse korral

arvestatud EL-i kosmosepoliitikaga (sh Euroopa kosmoseliikluse korraldamise ja

kosmoseprügi haldamise põhimõtetega). Samuti on eelnõu välja töötamisel lähtutud

asjakohastest välislepingutest ning eelnõu on nendega vastavuses.

Euroopa Liidu Kosmosetegevuse määruse ettepanek

Euroopa Komisjon esitas 25. juunil 2025 ettepaneku määruseks „kosmosetegevuse ohutuse

(safety), kerksuse (resilience) ja kestlikkuse (sustainability) kohta liidus“ (nn EU Space Act ehk

EUSA). Ettepanek liigub kaasotsustamismenetluses Euroopa Parlamendis ja Nõukogus ning

kehtima hakkamisel on see otsekohalduv kõigis liikmesriikides. Komisjon näeb ette üldise

kohaldamise alates 1. jaanuarist 2030 ning üleminekumehhanismid juba arenduses olevatele

missioonidele. Läbirääkimised liikmesriikide vahel toimuvad alates 2025. aasta juulist.

112

EUSA püüab ühtlustada seni ELis killustunud riiklikke kosmosereegleid ning luua ühtne

siseturg kosmoseteenustele ja –andmetele. Põhirõhk on kolmel nn tugisambal (sh orbiidiliikluse

juhtimine ja kokkupõrgete vältimine):

(a) ohutus (sh orbiidiliikluse juhtimine ja kokkupõrgete vältimine),

(b) kerksus,

(c) keskkonnakestlikkus (sh kosmoseprügi ja elutsükli hindamise metoodika).

Kohaldamisala ja olulisemad põhimõtted

Määrus kehtestab ühtlustatud reeglid loakohustuse, registri ja järelevalve kohta ELi piires läbi

viidud kosmosetegevustes ning orbiidiliikluse (collision avoidance) teenuste korralduse.

Määrus hõlmab nii ELi kui ka kolmandate riikide teenusepakkujaid, kui teenuseid osutatakse

liidu turul; kolmandate riikide pakkujad peavad määrama ELis õigusliku esindaja.

EUSA sätestab autoriseerimise vastastikuse tunnustamise põhimõtte liikmesriikide vahel

määruse kaetud valdkondades, et vältida dubleerivat loa kohustust ja menetlust. Riikliku

julgeoleku otstarbel kasutatavad kosmoseobjektid on EUSA kohaldamisalast välistatud.

Kübernõuete osas on EUSA lex specialis NIS2 kõrval kosmoseoperaatoritele – eesmärgiga

vältida kattuvaid nõudeid.

Kehtestatakse e-sertifikaat ja võimalus ELi kosmosemärgisele (Union Space Label), mis

lihtsustab nõuetele vastavuse tõendamist ja lepingupraktikat.

Peamised erinevused Eesti eelnõuga

EUSA keskendub siseturu ühtlustamisele ohutuse, töökindluse ja keskkonna sambal ega

harmoniseeri riigi või operaatori tsiviilvastutuse režiimi - see tähendab, et vastutus jääb

jätkuvalt rahvusvaheliste kosmoseõiguse lepingute ja riigisisese õiguse korraldada. Seetõttu on

vastutuse ja kindlustuse detailne kujundamine Eesti seaduses jätkuvalt põhjendatud.

Samuti, EUSA ei rakenda teatud tehnilisi nõudeid kaugemal kui GEO (EUSA IV I ja V

peatükk), samas kui Eesti eelnõu võib määratleda kohustused laiemalt, sh missioonielu

lõpplahendused ja ohutusmeetmed sõltumata orbiidist, kui see on proportsionaalne.

EUSA näeb ette EL-tasandi rollijaotuse (Komisjon, EUSPA/„Agency“, kvalifitseeritud

tehnilised asutused jne) ning vastastikuse tunnustamise alused. Eesti eelnõu loob riigisisese

pädevuse ja menetlused, mis peavad hiljem EUSA raamistikuga kokku sobituma.

Kuidas Eesti eelnõu arvestab EUSA-ga

1. Tulevikukindel volitusnormistik. Eelnõu sätestab riigisisese loasüsteemi, järelevalve ja

registri nii, et need oleksid ülekantavad EUSA vastastikuse tunnustamise loogikasse (nt

tehnilise hindamise kasutamine, pädeva asutuse ühe kontaktpunkti põhimõte, e-tõendite

ja sertifikaatide aktsepteerimine). Sellega välditakse dubleerivaid taotlusi, kui EUSA

rakendub.

113

2. Kübernõuete kooskõla. Eelnõu lähtub NIS2 ja CER põhimõtetest, kuid jätab ruumi

EUSA lex specialis kohaldamiseks kosmoseoperaatoritele, vältides topelt koormust.

3. Keskkonna- ja kosmoseprügimeetmed. Eesti eelnõu sätestab üldpõhimõtted (nt jäätmete

vältimine, ohutu lõpetamine), ent metoodika (nt LCA/PEF-i kosmosespetsiifiline

edasiarendus) võetakse tulevikus üle EUSA alusel vastu võetavatest rakendusaktidest –

nii välditakse vastuolusid ja dubleerimist.

4. Riigikaitse eristamine. Eelnõu hoiab riigikaitselised/riikliku julgeoleku tegevused

eriregulatsioonis, kooskõlas EUSA kohaldamisalast tuleneva erandiga.

5. Vastutus ja kindlustus . Kuna EUSA ei harmoniseeri vastutust, jääb Eesti eelnõu üks

põhieesmärke – vastutuse, kindlustuse ja tagatiste režiimi määratlemine (sh riigi

rahvusvahelise vastutuse haldamine) – riigisisese seaduse keskseks osaks ka pärast

EUSA jõustumist.

6. Paralleelne poliitikatsükkel. Eesti arendab eelnõu viimases etapis ning osaleb

samaaegselt EUSA läbirääkimistel ELi tööorganites (nõukogu töögrupid, EP menetlus).

Ettepanek esitati 25.06.2025; arutelud 2025 II poolaastal on keskendunud siseturu

ühtlustamisele, STM-i põhimõtetele, kübernõuetele ja kestlikkusele. See seletuskiri

kirjeldab EUSA-ga suhestumist ettevaatlikult, arvestades, et tegemist on alles

ettepanekuga ning redaktsioon võib menetluse käigus muutuda.

Eelnõu loob riigisisese autoriseerimise, registri ja järelevalve raamistiku ning reguleerib

vastutus- ja kindlustusküsimusi. Samal ajal on eelnõu üles ehitatud nii, et rakendumisel

täiendab EUSA Eesti regulatsiooni (ohutus, töökindlus, keskkond, STM, e-sertifikaadid,

märgised; kolmandate riikide pakkujate esindajad Euroopa Liidus), mitte ei dubleeri seda.

Vajaduse korral saab Eesti hiljem teha tehnilisi kohandusi (nt viited EUSA rakendusaktidele,

e-sertifikaadi aktsepteerimine, vastastikuse tunnustamise menetlused), vältides topelt koormust

ettevõtjatele ja järelevalvele.

8 Seaduse mõjud

Eelnõu väljatöötamise käigus on hinnatud kosmosetegevuse seaduse mõjusid peamistele

sihtrühmadele, kelleks on Eesti riik, ettevõtjad ning haridus- ja teadusasutused. Mõjude

hindamisel on lähtutud eelnõu VTKs146 käsitletud sihtrühmadest ja mõjudest, mida on

käesolevas seletuskirjas täiendatud ja täpsustatud vastavalt eelnõu lõplikule lahendusele.

146 VTK kooskõlastuse menetlusinfo: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cc5efc1b-6e74-4dd7-8136-

5d38ea4e0684#VuoCXwtw

114

8.1. Üldised kosmosetegevuse reguleerimisega kaasnevad mõjud

Käesolevas alapeatükis käsitletakse kosmosetegevuse reguleerimisest tulenevaid üldisi

mõjusid, mis kaasnevad rahvusvahelistest kohustustest lähtuva siseriikliku õigusraamistiku

kehtestamisega ning kosmosetegevuse esmakordse reguleerimisega Eestis

Sihtrühm: Eesti riik

8.1.1. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Kosmosetegevuse reguleerimisega täidab Eesti riik välislepingutest, eelkõige ÜRO

avakosmose lepingust, tulenevaid kohustusi ja põhimõtteid. Avakosmose lepingu artiklite 6 ja

7 kohaselt vastutab Eesti riik oma riiklike kosmosetegevuste eest ning on kohustatud tagama

ka oma jurisdiktsiooni all tegutsevate eraettevõtjate ja teiste isikute kosmosetegevuse

nõuetekohase reguleerimise ja järelevalve.

Eelnõuga luuakse siseriiklik õigusraamistik, mis võimaldab riigil teha kosmosetegevuse üle

järelevalvet, vähendada riigi vastutusega seotud riske ning tagada rahvusvaheliste kohustuste

täitmine. Kosmosetegevuslubade menetluses ja järelevalves kehtestatavad nõuded, sealhulgas

ohutuse ja usaldusväärsuse hindamine, aitavad ennetada tegevusi, mis võiksid ohustada Eesti

avalikku korda, sise- või välisjulgeolekut.

Regulatsioon toetab Eesti kui vastutustundliku ja usaldusväärse rahvusvahelise koostööpartneri

rolli kosmosevaldkonnas ning loob õiguskindluse riigi ja rahvusvaheliste partnerite jaoks.

8.1.2. Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Eelnõus on sätestatud üheks kosmosetegevuse põhimõtteks keskkonnasäästlikkus, mida tuleb

kosmosetegevuses läbivalt järgida. Kosmosetegevusega võib kaasneda mõju keskkonnale,

näiteks võib kosmoseprügi põhjustada kokkupõrkeid ning kahju varale või isikutele, samuti

võib kosmoseprügi takistada edasist kosmosetegevust või häirida ühiskonnale hädavajalike

teenuste osutamist. Kuigi üldised keskkonnakaitse põhimõtted ja põhikohustused on sätestatud

keskkonnaseadustiku üldosa seaduses, on eelnõuga täpsustatud keskkonnakaitset spetsiifiliselt

kosmosevaldkonnas. Eelnõu kehtestab kohustuse järgida keskkonnasäästlikkuse põhimõtet,

aidates tagada, et kosmosetegevuse mõju keskkonnale oleks võimalikult väike.

Kosmoseobjektid Eestis tunnistatakse sobivaks ja kantakse seaduses kindlaks määratud

menetluse kohaselt vastavasse registrisse, millega kinnitatakse, et kosmoseobjektid vastavad

nõuetele ning kosmosetegevuses välditakse kosmoseprügi teket.

Kuivõrd kosmosetegevusega kaasneb kosmoseprügi tekke oht, siis mõjutab eelnõu

väljatöötamine keskkonda pigem positiivselt, sest eelnõuga sätestatakse keskkonnasäästlikkuse

põhimõte, mida käitaja on kohustatud järgima läbivalt kogu kosmosetegevuse vältel. Samuti on

eelnõus sätted, mille alusel isik vastutusele võtta, kui ta peaks kosmosetegevusele esitatavaid

nõudeid rikkuma, näiteks kui nende nõuete rikkumine ohustab keskkonda.

115

8.1.3. Mõju riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele (asutuste korraldus)

Järelevalvet kosmosetegevuse üle hakkab tegema pädeva asutusena TTJA. Eelnõu mõju

riigiasutustele seisneb selles, et pädev asutus peab tegema investeeringuid (vt ka seletuskirja

peatükki ,,Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud“), et luua kompetents ja tehniline valmisolek, teha järelevalvet, menetleda

kosmosetegevusluba ja registreerida kosmoseobjekte (vt täpsemalt seletuskirja § 3 selgitusi).

Samuti kaasneb eelnõuga pädeva asutuse vajadus olla valmis välissuhtluseks, mis tähendab

eelkõige vajaliku teabe edastamist rahvusvahelistele organisatsioonidele, näiteks ÜRO-le.

Pädev asutus peab pidevalt ajakohastama oma kompetentsi, lähtudes kosmosevaldkonna kiirest

arengust.

Eelnõu mõjutab ka Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) tegevust, kuivõrd RIA hakkab teostama

järelevalvet küberturvalisuse üle kosmosetegevuses. RIA roll kosmosetegevuse

küberturvalisuse järelevalves tugineb juba olemasolevatele raamistikkele ja pädevustele.

Küberturvalisuse põhimõtted (riskihaldus, intsidentide käsitlus, teenuste järjepidevus jne) on

valdavalt valdkonnaülesed, mistõttu saab RIA kohaldada kosmosevaldkonnas juba kehtivaid

metoodikaid, juhiseid ja menetlusi ilma oluliste täiendavate investeeringuteta (nt uusi

infosüsteeme või märkimisväärset koosseisu kasvu planeerimata). Järelevalve viiakse läbi

riikliku riski- ja ohuprognoosipõhiselt ning koostöös pädeva asutusega (eelkõige TTJA),

kasutades olemasolevaid koostöö- ja infovahetuskanaleid.

Samas eeldab kosmosevaldkonna lisandumine RIA-le piiratud lisategevusi, millele tuleb

eelarves tähelepanu pöörata: (i) ametnike täiendkoolituse ja valdkondlike konverentside

külastuse võimaldamisega, et hoida pädevus ajakohane (nt orbiiditeenuste, satelliitplatvormide

ja maajaamade küberriskid); (ii) olemasolevate juhiste ja kontrollnimekirjade kohandamine

kosmosekasutuse eripäradele; (iii) rahvusvahelise koostöö (EL/ESA/ENISA) töögruppides

osalemine ning parimate praktikate ülevõtmine. Nimetatud kulud on mahult mõõdukad ning

kaetavad RIA tegevuskulude raamest (või väikese täiendava eelarverea kaudu) ilma püsikulude

olulise kasvuta. Kokkuvõttes ei too kosmosevaldkonna lisandumine kaasa RIA-le

märkimisväärseid ühekordseid investeeringuid ega personali suurt laiendamist; kulu mõju

avaldub peamiselt täiendõppe ja pädevuse hoidmise kuludes ning juhendmaterjalide

kohandamises, mis on realistlik planeerida iga-aastase koolitus- ja koostöömudeli osana.

Eelnõu kaudu kosmosevaldkonna reguleerimine aitab kaasa kosmosevaldkonna

innovatsioonile ning majanduskasvule, sest iga Eesti kosmoseprogrammi investeeritud euro

toob Eesti majandusse juurde 3,5 eurot ehk Eesti kosmoseprogrammi õnnestumine tooks Eesti

majandusele vähemalt 300 miljonit eurot lisainvesteeringuid.147 Eesti kosmosebüroo on

tutvustanud kosmosenõukogule tulemusnäitajaid, mis osutavad, et riigi iga ESA

programmidesse investeeritud euro on toonud majandusele tagasi 3,9 eurot.

147 Eesti kosmoseobjektide seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus.

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cc5efc1b-6e74-4dd7-8136-5d38ea4e0684#VgMX1cqx

116

Eelnõu mõjutab positiivselt riigiasutuste korraldust, kuna eelnõus sätestatakse selgelt, et

kosmosetegevuse pädev asutus on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning määratakse

kindlaks TTJA ülesanded, pädevus ja kohustused. See loob ühtse ja selge halduskorralduse

valdkonnas, mis oli Eestis seni reguleerimata, ning võimaldab kosmosetegevusega seotud

küsimusi lahendada süsteemselt ja prognoositavalt. Regulatsiooni kehtestamine loob aluse

kosmosetegevuse järelevalve järjepidevaks teostamiseks ning vähendab vajadust

üksikjuhtumipõhiste või ajutiste lahenduste järele. Eelnõu ei too kaasa kohalike omavalitsuste

ülesannete lisandumist.

Mõju sihtrühm: ettevõtjad ning haridus- ja teadusasutused

8.1.4. Mõju majandusele

Eelnõu reguleerib Eestis esmakordselt kosmosetegevust kui uut majandusharu, kehtestades

selge õigusraamistiku, mis hõlmab loamenetluse, kosmosetegevuse registreerimise, muutmise

ja lõpetamise korda. See loob õiguskindluse ettevõtjatele ning haridus- ja teadusasutustele ning

toetab innovatsiooni ja tehnoloogiapõhise ettevõtluse arengut. Eelnõuga luuakse

kosmosevaldkonnale tugineva ettevõtluse arenguks sobiv keskkond. Eestis on käesoleva eelnõu

koostamise seisuga mitu majandusüksust, kes arendavad teenuste osutamiseks oma satelliite

ning valdkonna selge reguleerimine loob õiguskindluse satelliitide ehitamist kaaluvatele

iduettevõtjatele ning nende investoritele. KredEx ja EAS töötasid välisinvesteeringute Eestisse

meelitamiseks 2024. aastal välja Eesti kosmosevaldkonna väärtuspakkumise, milles on selgelt

mainitud stabiilne riigipoolne poliitikakujundus ja soov kosmosevaldkonnas seadusega

õiguskindlust luua.

Eelnõuga lisandub ettevõtjatele ning haridus- ja teadusasutustele halduskoormus, sh kohustus

teha menetlustoiminguid ja esitada dokumente, samuti kaasnevad kulud (nt riigilõivud). Samas

pakub eelnõu ka paindlikkust: teadus- ja arendustegevuseks on võimalik kohaldada erandeid,

vähendades teatud juhtudel regulatiivset koormust.

Eelnõu mõju majandusele on oluline ja pigem positiivne. Hoolimata mõningasest

halduskoormuse kasvust, on loodav õigusraamistik vajalik, et tagada õiguskindlus ja

läbipaistvus valdkonnas, kus selline regulatsioon on seni puudunud. See suurendab usaldust

ettevõtluskeskkonna vastu ning toetab nii kohalike iduettevõtete kui ka välisinvestorite huvi.

8.2. Kosmosetegevuse andmestiku ja infosüsteemi kasutamisega seotud mõjud

Käesolevas alajaotuses käsitletakse eelnõu nende sätete mõjusid, millega luuakse õiguslik alus

kosmosetegevusega seotud andmete töötlemiseks ning vastava registrifunktsionaalsuse

kasutamiseks.

117

Sihtrühm: Eesti riik

8.2.1. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Kosmosetegevuslubade taotlemise ja kosmoseobjektide registreerimise menetluses esitatavate

andmete koosseis on välja töötatud eesmärgiga võimaldada pädeval asutusel tuvastada isikud

ja tegevused, kellest või millest võib ilmneda oht Eesti riigi julgeolekule ja avalikule korrale.

Arvestatud on kosmosetegevuse rahvusvahelist iseloomu ning keerukaid omandi- ja

kontrollisuhteid, mis võivad raskendada seotud isikute ja tehingute läbipaistvat tuvastamist.

Andmete kogumine ja töötlemine on kujundatud riskipõhiselt ja proportsionaalselt,

võimaldades pädeval asutusel keskenduda eeskätt suurema riskiga tegevustele. Selline

lähenemine eeldab, et käitajad rakendavad oma tegevuse iseloomust ja riskitasemest lähtuvaid

sisekontrolli ja riskijuhtimise meetmeid, vältides samal ajal ebavajalikku halduskoormust

madalama riskiga tegevuste puhul.

Pädeval asutusel peab olema võimalik kosmosetegevusloa menetluse ja järelevalve käigus

hinnata, kas kosmosetegevus, käitaja ja kosmoseobjekti omanik vastavad õigusaktides

sätestatud nõuetele ega kujuta endast ohtu riigi julgeolekule või avalikule korrale.

Rahvusvahelisest kosmoseõigusest tulenevalt lasub riigil vastutus oma jurisdiktsiooni alla

kuuluvate kosmoseobjektide üle ning vajadus tagada nende rahvusvaheline identifitseeritavus.

Juhul kui Eesti kvalifitseerub rahvusvahelise õiguse mõttes kosmoseobjekti orbiidile saatvaks

riigiks (inglise keeles “Launching State“), tuleb ÜRO praktika kohaselt edastada teave

kosmosesse lennutatud kosmoseobjektide kohta ÜRO peasekretärile. Selleks on vajalik koguda

ja töödelda käitajatelt vastavaid andmeid. Kosmosetegevusega seotud andmete koondatud ja

süstemaatiline töötlemine ning selge õigusraamistiku olemasolu avaldavad positiivset mõju

riigi võimele täita rahvusvahelisest kosmoseõigusest tulenevaid vastutusi ning toetavad riigi

julgeoleku ja välissuhetega seotud ülesannete täitmist.

8.2.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele

Nagu eelnevalt selgitatud, lasub riigil rahvusvahelisest kosmoseõigusest tulenevalt vastutus

oma jurisdiktsiooni alla kuuluvate kosmoseobjektide üle, sealhulgas kohustus korraldada nende

tegevuse järelevalve ning tagada asjakohaste andmete kogumine. Eelnõu kohaselt täidab

kosmosetegevusega seotud haldusülesandeid pädeva asutusena TTJA, kelle ülesanneteks on

kosmosetegevuslubade menetlemine, kosmoseobjektide registreerimine ning kosmosetegevuse

üle järelevalve tegemine. Nende ülesannete täitmiseks nähakse ette olemasoleva riikliku

infosüsteemi kasutamine, täiendades TTJA järelevalve infosüsteemi kosmosetegevuslubade ja

kosmoseobjektidega seotud andmete töötlemise funktsionaalsusega. Eraldi uut andmekogu ei

asutata. Lahendus lähtub avaliku teabe seaduse 5¹. peatüki põhimõtetest, mille kohaselt tuleb

sarnaseid haldusandmeid koondada olemasolevatesse andmekogudesse, et vältida andmete

dubleerimist ja vähendada riigi halduskoormust. Andmekogu laiendamine võimaldab

andmevahetust teiste riiklike registritega, sealhulgas riigilõivude tasumise kontrollimiseks.

Infosüsteemi arendamiseks vajalik kulu on ühekordne ning seotud andmekogude pidamise ja

küberturvalisuse nõuete täitmisega.

118

Andmekogude ja registrifunktsionaalsuse kasutuselevõtt parandab pädeva asutuse

töökorraldust ning toetab kosmosetegevusega seotud haldusmenetluste läbiviimist tõhusalt ja

läbipaistvalt. Mõju avaldub eeskätt TTJA töökorralduses ning puudutab otseselt piiratud

sihtrühma, omamata märkimisväärset mõju laiemale isikute ringile.

Sihtrühm: ettevõtjad ning haridus- ja teadusasutused

8.2.3. Mõju majandusele

TTJA järelevalve infosüsteemi kosmosetegevuse andmestiku ja sellega seotud teenuste

kasutamine võimaldab ettevõtjatel ning haridus- ja teadusasutustel esitada kosmosetegevusega

seotud taotlusi ja andmeid elektrooniliselt, lihtsustades suhtlust pädeva asutusega ning

vähendades halduskoormust. Registrilahendus toetab kosmosetegevusloa menetlust tervikuna,

koondades taotluste, menetlusega seotud teabe ja dokumentide ning pädeva asutuse otsuste ja

teavituste liikumise ühte keskkonda. Menetluste läbiviimine elektroonilises keskkonnas

võimaldab kiirendada otsustusprotsesse ning vähendada korduva andmete esitamise vajadust,

parandades andmevahetust käitaja ja pädeva asutuse vahel ning muutes haldusmenetluse

ettevõtjate ja haridus- ja teadusasutuste jaoks läbipaistvamaks ja prognoositavamaks.

Kavandatavate muudatuste mõju avaldub eelkõige kosmosetegevusega vahetult seotud

ettevõtjatele ning haridus- ja teadusasutustele. Laiemale isikute ringile mõju ei avaldu.

9 Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

9.1. Riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused

Kosmosevaldkonna poliitikakujundus ja koordineerimine kuulub Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning seaduse rakendamist hakkab edaspidi

korraldama TTJA. TTJA pädevuses on juba kehtiva õiguse alusel satelliitside sageduste

taotlemise korraldamine ja lubade väljastamine, ning kosmosetegevuse seaduse jõustumisega

lisandub TTJA ülesannete hulka ka kosmosetegevuse registreerimine ja järelevalve.

TTJA uued seadusega ette nähtud kohustused on:

1) kosmosetegevusloa andmisega seonduva otsustamine, sh taotluste menetlemine;

kosmosetegevuslubade andmine, peatamine, kehtetuks tunnistamine ja lõpetamine;

2) taotleja ning muude seaduses sätestatud isikute usaldusväärsuse hindamine ja

taustakontrolli tegemine;

3) seaduses ettenähtud kooskõlastuste andmine; sh kosmoseobjekti lennuvalmiduse

kinnitamine ning kosmosetegevuse ja kosmoseobjekti üleandmise ja lõpetamisega

seonduva kontrollimine;

4) kosmosetegevuslubade ja kosmoseobjektidega seotud andmete haldamine ning vastava

registri pidamine;

119

5) riikliku järelevalve tegemine kosmosetegevuste üle;

6) Maa orbiidile või sellest kaugemale lennutatud kosmoseobjektide kohta teabe kogumine

ja Välisministeeriumile edastamine rahvusvaheliste registrite ja teabevahetuse jaoks;

7) kosmoseobjektidega seotud kiireloomuliste intsidentide kohta info kogumine ja

töötlemine;

8) muude seadusest tulenevate ülesannete täitmine.

Seadusega ette nähtud uute ülesannete täitmiseks on pädeval asutusel vaja luua esialgselt

vähemalt üks uus riiklik ametikoht. Riikliku ametikoha ülesanded on kosmosetegevuste registri

taotluste menetlemine ning haldamine, riikliku järelevalve läbiviimine ning

kosmoseobjektidega seotud kindlustusnõude vastavuse kontroll. Mitteregulaarse ülesannete

hulka võib kuuluda ka vajadus saata kosmoseobjekt või selle osa eksperthindamisele väljaspool

Eestit asuvasse laborisse.

Kohalikele omavalitsustele käesoleva seaduse rakendamisega eraldi uusi ülesandeid ei kaasne.

9.2. Võimalikud kulud

Seaduse rakendamisega kaasnevad kulud on seotud eelkõige pädeva asutuse tööjõu- ja

infosüsteemide arendamise vajadusega.

Täiendava ametikoha loomisega seotud kulu võib ulatuda kuni 68 000 euroni aastas, hõlmates

töötasu, koolituskulu, töökoha ülalpidamisega seotud kulusid ning rahvusvahelisel tasandil

valdkonna esindamiseks vajalikke kulutusi. Tegemist on püsikuluga, mis kaetakse TTJA

tegevuskulude raamest ning vajaduse korral kavandatakse vastavad vahendid riigi

eelarvestrateegia kaudu.

Infosüsteemide osas kavandab TTJA kosmosetegevuslubade, kosmoseobjektide registreerimise

ja nendega seotud menetluste teenuste arendamist oma uues teenusplatvormis TARVIK, mis

koondab TTJA erinevaid teenuseid, sealhulgas lubade menetlemist. Tegemist on tehnilise

teenusplatvormiga, mille kaudu arendatakse ja tehakse kasutajatele kättesaadavaks

kosmosetegevusega seotud e-teenused. Õiguslikult paikneb kosmosetegevuse andmestik SeOS

§ 12 alusel peetava TTJA järelevalve infosüsteemi koosseisus ning eraldi uut andmekogu ei

asutata. Kosmosetegevuse eripära arvestava registrifunktsionaalsuse väljatöötamine eeldab

sellegipoolest olemasoleva TTJA järelevalve infosüsteemi andmekogu täiendamist, sealhulgas

andmete esitamise, menetlemise, ligipääsuõiguste, andmevahetuse ning küberturvalisuse

nõuetega arvestamist. Nimetatud arenduse ühekordseks arenduskuluks on hinnanguliselt 100

000 eurot, mille katmine kavandatakse riigieelarvelistest vahenditest või muudest selleks

ettenähtud rahastusallikatest.

Kokku moodustab seaduse rakendamisega seotud täiendav rahavajadus esimesel aastal

ligikaudu 168 000 eurot, millest 100 000 eurot on ühekordne infosüsteemide arenduskulu ning

68 000 eurot iga-aastane personalikulu. Edaspidi piirdub täiendav rahavajadus ligikaudu 68 000

euroga aastas.

120

Kuluefektiivsuse võib saavutada, tehes koostööd ESA ja Euroopa Komisjoniga. Euroopa Komisjon

plaanib arendada liikmesriikidele sellekohased meetmed. Lisaks peab riik kaaluma tehisaru tööriistade

juurutamist, et tööjõukulusid vähendada.

RIA roll küberturvalisuse järelevalve teostamisel ei nõua olulisi täiendavaid investeeringuid,

sest olemasolevad metoodikad ja juhised on kohaldatavad ka kosmosevaldkonnas. Siiski toob

kosmosevaldkond RIA-le mõningaid lisategevusi, millele tuleb eelarves tähelepanu pöörata,

nagu ametnike täiendkoolitused, valdkondlike koolituste külastamine, juhiste ja

kontrollnimekirjade kohandamine kosmosevaldkonna eripäradele ning rahvusvahelises

koostöös osalemine. Nimetatud kulud on mõõdukad ja kaetavad RIA tegevuskulude raamest

või väikese täiendava eelarverea kaudu, ilma püsikulude olulise kasvuta. Kokkuvõttes ei too

kosmosevaldkond RIA-le märkimisväärseid ühekordseid investeeringuid ega personali suurt

laiendamist, kulu mõju avaldub peamiselt täiendusõppe ja pädevuse hoidmise kuludes ning

juhendmaterjalide kohandamises.

9.3. Võimalikud tulud

Kosmosevaldkonna regulatsiooni eesmärk ei ole otseselt riigitulu teenimine, kuid seaduse

kehtestamine võib kaudselt toetada majandusliku lisandväärtuse ja investeeringute kasvu, kuna

seadus loob selge ja prognoositava õigusraamistiku nende kosmosetegevuste jaoks, mille puhul

on vajalik siseriiklik loamenetlus ja järelevalve Eesti jurisdiktsiooni all. Ilma vastava riigisisese

regulatsioonita toimub kosmosetegevus valdavalt välisriikide õigusruumis või rahvusvaheliste

organisatsioonide kaudu, mistõttu ei pruugi kosmoseprojektidega seotud investeeringud,

kompetents ja majanduslik mõju koonduda Eestisse. Seaduse kehtestamine võimaldab

kosmosevaldkonnaga seotud tegevuste ja projektide sidumist Eesti õiguskeskkonnaga ning

toetab eelduste loomist investeeringute ja kõrgema lisandväärtusega majandustegevuse

tekkeks.

Varasemates strateegilistes dokumentides ja kosmosetegevuse seaduse VTK on hinnatud, et

kosmosevaldkonna edukas areng võib pikema aja jooksul tuua Eesti majandusse

märkimisväärseid lisainvesteeringuid. Samuti näitavad Eesti kosmosebüroo kogutud andmed,

et kosmosevaldkonna investeeringutel – eeskätt osalemisel ESA programmides – on olnud

oluline kaudne majanduslik mõju ning riigi investeeringud on toonud Eesti majandusele pea

neljakordse kaudse tulu. Märkimisväärne osa kosmosevaldkonna edasisest arengust ja sellega

seotud majanduslikust mõjust, eelkõige kosmoseobjektide lennutamist hõlmavad tegevused,

eeldab aga toimivat ja usaldusväärset riigisisest õigusraamistikku.

Kosmosetegevuse seadus ei taga iseenesest otseselt majandustulu, kuid loob vajaliku õigusliku

eelduse, mille olemasolul saab kosmosevaldkonna majanduslik ja tehnoloogiline potentsiaal

Eestis paremini avalduda ning toetada pikaajalist investeeringute kasvu ja ettevõtluse arengut.

121

10 Rakendusaktid

10.1. Eelnõuga loodavad volitusnormid

1. Eelnõu § 10 lg 6 – valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määruse, et

täpsustada sise-eeskirjade nõudeid. Selline volitusnorm on vajalik, kuna võib tekkida

vajadus täpsustada käitaja sise-eeskirjade nõudeid. Sise-eeskirjad on üks põhilisi viise,

kuidas pädev asutus saab teha järelevalvet käitaja üle ja käitaja saab tõestada oma

tegevuse nõuetele vastavust.

2. Eelnõu § 15 lg 3 – pädevale asutusele kosmosetegevusloa menetluses esitatavaid

andmeid ja dokumente võib täpsustada valdkonna eest vastutava ministri määrusega.

Arvestades vajadust kehtestada võimalikult paindlik regulatsioon, ei ole mõistlik

seaduses sätestada väga täpseid ega spetsiifilisi loetelusid kosmosetegevusloa

taotlemisel esitatava kohta. Kui praktikas tekib selleks vajadus, on võimalik seda

täpsemalt reguleerida määrusega.

10.2. Eelnõu rakendamiseks muudetavad rakendusaktid

Eelnõu rakendamiseks tuleb muuta majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. a määrust nr 5

„Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus”148

Määruse muutmine on vajalik, kuna eelnõu kohaselt kantakse kosmosetegevuslubade,

kosmoseobjektide ja kosmosetegevuse üleandmisega seotud andmed SeOS § 12 alusel

peetavasse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi.

Määruse muutmisega lisatakse järelevalve infosüsteemi kosmosetegevuse andmestik,

sätestatakse kosmosetegevuse kohta andmete andmekogusse esitaja ning täiendatakse määruse

lisa kosmosetegevuse andmestikus töödeldavate andmete täpse koosseisuga. Kosmosetegevuse

andmestikus töödeldavate füüsilisest isikust käitaja ja füüsilisest isikust kosmoseobjekti

omaniku isikuandmete avalikustamise alus ning kosmosetegevuse andmestiku andmete

säilitamistähtaeg sätestatakse SeOS-is. TTJA järelevalve infosüsteemi põhimääruses

sätestatakse seetõttu eelkõige andmestiku korralduslikud küsimused ja täpne andmekoosseis.

Majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. a määruse nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus” muutmise kavand on esitatud

seletuskirja lisas.

11 Seaduse jõustumine

Seaduse jõustumine nähakse ette 01.01.2028.

148 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus. - RT I, 24.03.2020, 10.

122

12 Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu aluseks on 2020. a teises pooles kooskõlastatud eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK),

mille koostaja oli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. VTK koostamisse ning

kosmosevaldkonna reguleerimise arutellu olid kaasatud ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse

(EAS) kosmosebüroo, Välisministeerium, TTJA, tehnoloogiaettevõtjad, teadusasutused,

kolleegid ESA-st ning Soome, Saksamaa ja teiste riikide majandusministeeriumid.149

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumidele ja

Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks järgmistele asutustele ja organisatsioonidele:

Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit, Tartu Ülikooli

Tartu observatoorium, Eesti Tudengisatelliidi Sihtasutus, Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus, Sihtasutus Eesti Teadusagentuur, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus,

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Maa- ja Ruumiamet, SA Tartu Teaduspark,

Sihtasutus Tallinna Teaduspark TEHNOPOL ja Transpordiamet. EIS väliselt on kaasatud ka

Riigi Infosüsteemi Amet, Rahapesu Andmebüroo, Andmekaitse Inspektsioon.

Kooskõlastamisel esitatud märkuste ja tähelepanekutega arvestamise tabel on esitatud

seletuskirja lisas.

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus …………………….. 2026. a

149 VTK kooskõlastuse menetlusinfo: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cc5efc1b-6e74-4dd7-8136-

5d38ea4e0684#VuoCXwtw

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikantselei

04.08.2026 nr 2-2/2680-1

Kosmosetegevuse seaduse eelnõu esitamine

Vabariigi Valitsusele

Austatud peaminister

Esitame Vabariigi Valitsusele arutamiseks ja otsustamiseks kosmosetegevuse seaduse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) kosmosetegevuse seaduse eelnõu;

2) seletuskiri koos lisaga.

Gloria Kõgel

+372 5757 0248, [email protected]

EELNÕU

22.07.2026

Kosmosetegevuse seadus

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Seaduse reguleerimisala ja eesmärk

(1) Käesoleva seadusega reguleeritakse:

1) kosmosetegevuse aluseid;

2) pädeva asutuse tegevuse aluseid;

3) nõudeid kosmoseobjekti käitajale ja omanikule;

4) kosmosetegevusloa menetlust;

5) kosmosetegevuse alustamist;

6) kosmoseobjekti registreerimist;

7) kosmoseobjekti omandi ja kosmosetegevuse üleandmist;

8) kosmosetegevuse lõpetamist;

9) riigi tagasinõudeõigust käitaja vastu;

10) kosmosetegevuse üle järelevalve tegemist ja vastutust käesoleva seaduse rikkumise eest.

(2) Käesoleva seaduse eesmärk on luua tingimused kosmosetegevuse ohutuks ja

keskkonnasäästlikuks korraldamiseks, toetada kosmosetegevusega seotud rahvusvaheliste

kohustuste täitmist ning soodustada kosmosesektori jätkusuutlikku arengut.

§ 2. Seaduse kohaldamisala

(1) Käesolevat seadust kohaldatakse Eesti Vabariigi territooriumil toimuvale

kosmosetegevusele.

(2) Käesolevat seadust kohaldatakse väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimuvale

kosmosetegevusele, kui esineb vähemalt üks järgmistest tingimustest:

1) see toimub Eestis registreeritud vee- või õhusõiduki pardal;

2) seda teeb Eesti kodanik või Eestis asutatud juriidiline isik;

3) seda teeb isik, kes elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse või

tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel.

(3) Käesolevat seadust kohaldatakse riigiasutuse kosmosetegevusele või kosmoseobjektile

niivõrd, kuivõrd muus seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse

sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

(5) Käesolevas seaduses reguleeritud majandustegevusele kohaldatakse majandustegevuse

seadustiku üldosa seadust, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

(6) Käesoleva seaduse kohase kosmosetegevuse keskkonnasäästlikkuse tagamiseks

kohaldatakse keskkonnaseadustiku üldosa seadust, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

(7) Käesolevas seaduses reguleeritud kosmoseobjektile kohaldatakse toote nõuetele vastavuse

seadust, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 3. Pädeva asutuse ülesanded

Kosmosetegevuse valdkonnas on pädev asutus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

(edaspidi ka pädev asutus), kes:

1) otsustab käesolevas seaduses sätestatud lubade andmisega seonduvat;

2) annab käesolevas seaduses sätestatud kooskõlastusi;

3) kontrollib kosmosetegevuse ja kosmoseobjekti üleandmise ja lõpetamisega seonduvat;

4) teeb järelevalvet käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise üle;

5) korraldab Maa orbiidile või sellest kaugemale lennutatud kosmoseobjektide kohta teabe

kogumist ja edastamist Välisministeeriumile;

6) täidab muid käesolevast seadusest tulenevaid ülesandeid.

§ 4. Terminid

(1) Kosmosetegevus käesoleva seaduse tähenduses on kosmoseobjekti lennutamine Maa

orbiidile või sellest kaugemale, kosmoseobjekti käitamine kosmoses või Maa peal,

kosmoseobjekti juhtimine, kosmoseobjekti tegevuse lõpetamine ja Maale tagasitoomine,

eelnimetatuga seotud tegevused ning kosmoseprügi tekke vältimine ja vähendamine ning

kosmoseprügi kõrvaldamine Maa orbiidil või sellest kaugemal.

(2) Kosmoseobjekt käesoleva seaduse tähenduses on objekt, mis on lennutatud või mida

kavatsetakse lennutada Maa orbiidile või sellest kaugemale, ja sellise objekti füüsilised

alamsüsteemid või last.

(3) Käitaja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes tegeleb kosmosetegevusega

kosmosetegevusloa alusel.

(4) Kosmoseobjekti omanik käesoleva seaduse tähenduses on isik, kellele kuulub

kosmoseobjekt.

(5) Kosmoseprügi käesoleva seaduse tähenduses on Eestis registreeritud kosmoseobjekt, selle

osa või muu seade, mis jääb kosmosesse kosmosetegevuse tagajärjel, samuti Maale

kosmosetegevuse tagajärjel kontrollimatult naasev Eestis registreeritud kosmoseobjekt või selle

osa.

2. peatükk

Kosmosetegevuse põhimõtted

§ 5. Ohutuse põhimõte

(1) Kosmosetegevus ja kosmoseobjekt peavad olema ohutud. Kosmosetegevus ja

kosmoseobjekt on ohutud, kui ei põhjusta ohtu inimesele, varale, keskkonnale, avalikule

korrale, riigikaitseobjektile ega riigi julgeolekule.

(2) Kosmosetegevuses rakendab käitaja vajalikke abinõusid ohu ennetamiseks,

väljaselgitamiseks, tõrjumiseks ning võimalike kahjude heastamiseks.

§ 6. Keskkonnasäästlikkuse põhimõte

Kosmosetegevuses välditakse kosmoseprügi teket ja ebasoodsaid keskkonnamõjusid maa- ja

veepinnal, atmosfääris, orbiidil, kosmoses ja taevakehadel.

3. peatükk

Käitajale ja kosmoseobjekti omanikule esitatavad nõuded

1. jagu

Käitaja

§ 7. Käitaja peamine tegevuskoht

(1) Käitaja peamine tegevuskoht peab olema Eestis.

(2) Käesolevas seaduses mõistetakse peamise tegevuskohana käitaja kosmosetegevuse ja

finantstegevuse peamist kohta.

§ 8. Käitaja kvalifikatsioon

Käitajal peab olema kosmosetegevuse laadile, ulatusele ja keerukusele ning

kosmosetegevusega kaasneva riski suurusele vastav haridus, kvalifikatsioon ja töökogemus

(edaspidi kvalifikatsioon).

§ 9. Sisekontrolli kohustus

(1) Käitaja rakendab sisekontrollisüsteemi, milleks on asjakohaste tehniliste,

organisatsiooniliste ja õiguslike meetmete kogum, et tagada kosmosetegevuses käesoleva

seaduse 2. peatükis sätestatud põhimõtete ja kosmosetegevust reguleerivate õigusaktide nõuete

järgmine.

(2) Käitaja sisekontrollisüsteemi andmed dokumenteeritakse või need peavad olema muul viisil

tõendatavad.

(3) Käitaja sisekontrollisüsteemi andmeid säilitatakse kümme aastat pärast kosmosetegevuse

lõpetamist.

§ 10. Käitaja sise-eeskirjad

(1) Käitaja kehtestab, rakendab ja säilitab korrad, süsteemid ja meetmed (edaspidi koos sise-

eeskirjad), mis tagavad kosmosetegevust reguleerivate õigusaktide ja kosmosetegevusloa

tingimuste täitmise.

(2) Sise-eeskirjades määratakse kindlaks:

1) käitaja organisatsiooniline ülesehitus ja sisemine juhtimiskord ning arusaadav ja järjepidev

vastutuse jaotus;

2) kosmosetegevusega ja kosmoseobjektiga seotud riskide tuvastamise, juhtimise,

kontrollimise ja nendest teavitamise süsteem;

3) kosmosetegevust reguleerivatest õigusaktidest sätestatud teavitamiskohustuse täitmise kord;

4) rakendatavate võrgu- ja infosüsteemide ning muude tehniliste vahendite kirjeldus ja

kohaldatavad turvameetmed;

5) kosmosetegevuses võtmekohtadel olevate isikute nimed, töö- või ametiülesanded,

alluvussuhted ning senist haridus-, töö- ja teenistuskäiku tõendavad dokumendid.

(3) Füüsilisest isikust käitaja määrab sise-eeskirjades kindlaks käesoleva paragrahvi lõike 2

punktides 2–5 nimetatu.

(4) Sise-eeskirjad peavad olema kosmosetegevuse laadi, ulatust ja keerukust arvestades

piisavad, proportsionaalsed ja üheselt mõistetavad.

(5) Sise-eeskirjad säilitatakse kümme aastat pärast kosmosetegevuse lõpetamist.

(6) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega sise-eeskirjadele täpsemad

nõuded.

§ 11. Teavitamiskohustus

(1) Käitaja teavitab pädevat asutust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis viivitamata,

aga hiljemalt 24 tundi pärast seda, kui ta on teada saanud või pidi teada saama, et aset on

leidnud:

1) õnnetus või muu intsident, mis tuleneb kosmosetegevusest või selleks ettevalmistavast

toimingust ja millel on oluline mõju käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud põhimõtete

järgimisele;

2) kosmosetegevusloaga lubatud kosmosetegevusele või registreeritud kosmoseobjektile

mitteomane orbiidimuutus või -muudatus.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teavitamiskohustus täidetakse hiljem kui 24

tundi pärast lõikes 1 nimetatud sündmustest teadasaamist või teada saama pidamisest, esitatakse

teates põhjendus tähtaja järgimata jätmise kohta.

(3) Juriidilisest isikust käitaja teavitab pädevat asutust:

1) juhtorgani liikme vahetusest 30 kalendripäeva jooksul pärast juriidilise isiku pädeva organi

tehtud otsuse vastuvõtmist, esitades juhtorgani iga uue liikme kohta käesoleva seaduse § 15

lõike 1 punktides 1 ja 2 ning § 16 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed ja dokumendid;

2) väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses olulise osaluse võõrandamisest kosmoseobjekti

käitaja äriühingus 30 kalendripäeva jooksul pärast osaluse võõrandamist, esitades käesoleva

seaduse § 16 lõike 1 punktis 3 sätestatud andmed ja dokumendid;

3) mittetulundusühingust käitaja uuest liikmest 30 kalendripäeva jooksul pärast

mittetulundusühingu liikmeks vastuvõtmist, esitades käesoleva seaduse § 16 lõikes 2 nimetatud

andmed ja dokumendid;

4) sihtasutusest käitaja uuest soodustatud isikust 30 kalendripäeva jooksul pärast sihtasutuse

soodustatud isiku määramist, esitades käesoleva seaduse § 16 lõikes 3 nimetatud andmed ja

dokumendid.

(4) Kosmoseobjekti juriidilisest isikust omanik teavitab pädevat asutust:

1) juhtorgani liikme vahetusest 30 kalendripäeva jooksul pärast juriidilise isiku pädeva organi

tehtud otsuse vastuvõtmist, esitades juhtorgani iga uue liikme kohta käesoleva seaduse § 12

lõike 4 punktides 1–3 nimetatud usaldusväärsust välistavate asjaolude puudumist kinnitavad

andmed ja dokumendid ning käesoleva seaduse § 16 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed;

2) väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses olulise osaluse võõrandamisest kosmoseobjekti

omaniku äriühingus 30 kalendripäeva jooksul pärast osaluse võõrandamist, esitades käesoleva

seaduse § 16 lõike 1 punktis 3 sätestatud andmed ja dokumendid;

3) kosmoseobjekti mittetulundusühingust omaniku uuest liikmest 30 kalendripäeva jooksul

pärast mittetulundusühingu liikmeks vastuvõtmist, esitades käesoleva seaduse § 16 lõikes 2

nimetatud andmed ja dokumendid;

4) kosmoseobjekti sihtasutusest omaniku uuest soodustatud isikust 30 kalendripäeva jooksul

pärast sihtasutuse soodustatud isiku määramist, esitades käesoleva seaduse § 16 lõikes 3

nimetatud andmed ja dokumendid.

2. jagu

Usaldusväärsuse nõue

§ 12. Usaldusväärsus

(1) Käitaja ja kosmoseobjekti omanik peavad olema usaldusväärsed.

(2) Käitaja usaldusväärsuse hindamisel arvestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud

asjaolusid. Juriidilisest isikust käitaja usaldusväärsuse hindamisel arvestatakse käesoleva

paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolude puudumist käesoleva seaduse § 16 lõike 1 punktis 1

nimetatud juhtorgani liikmete, § 16 lõike 1 punktis 3 nimetatud osanike või aktsionäride, § 16

lõikes 2 nimetatud liikmete ja § 16 lõikes 3 nimetatud soodustatud isikute puhul.

(3) Kosmoseobjekti omaniku usaldusväärsuse hindamisel arvestatakse käesoleva paragrahvi

lõikes 4 nimetatud asjaolusid. Juriidilisest isikust kosmoseobjekti omaniku usaldusväärsuse

hindamisel arvestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolude puudumist

käesoleva seaduse § 16 lõike 1 punktis 1 nimetatud juhtorgani liikmete, § 16 lõike 1 punktis 3

nimetatud osanike või aktsionäride, § 16 lõikes 2 nimetatud liikmete ja § 16 lõikes 3 nimetatud

soodustatud isikute puhul.

(4) Isik ei ole usaldusväärne, kui:

1) isikut on karistatud esimese astme kuriteo või tema päritoluriigi õiguse kohaselt võrdväärse

raskusastmega kuriteo eest ja asjaomased karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse

kohaselt karistusregistrist või isiku päritoluriigi õiguse kohaselt tema päritoluriigi vastavast

registrist kustutatud;

2) isikut on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase

süüteo või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või

toetamise või tema päritoluriigi õiguse kohaselt võrdväärse raskusastmega kuriteo eest ning

asjaomased karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist või isiku

päritoluriigi õiguse kohaselt tema päritoluriigi vastavast registrist kustutatud;

3) kohus on isiku suhtes kohaldanud tegutsemiskeeldu või ettevõtluskeeldu karistusseadustiku

§-de 49 või 491 alusel, isiku suhtes on kohaldatud seaduses või kohtulahendis ettenähtud

ärikeeldu või teataval erialal või ametikohal töötamise keeldu või isiku suhtes on võrdväärset

keeldu rakendatud tema päritoluriigi õiguse kohaselt või teda on karistatud sellise keelu

rikkumise eest ja asjaomased karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt

karistusregistrist või isiku päritoluriigi õiguse kohaselt tema päritoluriigi vastavast registrist

kustutatud;

4) isiku suhtes on kohaldatud Vabariigi Valitsuse või rahvusvahelist sanktsiooni;

5) isik on seotud või on olnud seotud Eesti, teise Euroopa Liidu liikmesriigi, Põhja-Atlandi

Lepingu Organisatsiooni või Euroopa Kosmoseagentuuri liikmesriigi julgeolekut või avalikku

korda ohustava tegevusega.

(5) Välisriigi isiku puhul võib käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1–3 nimetatud asjaolude

puudumist tõendada tema päritoluriigi karistusregistri või muu vastava registri tõend või pädeva

kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärne dokument tingimusel, et selle väljastamisest ei

ole möödunud üle kolme kuu ning dokument on notariaalselt või sellega võrdsustatud korras

kinnitatud ja legaliseeritud või kinnitatud legaliseerimist asendava tunnistusega (apostilliga),

kui välisleping ei sätesta teisiti.

(6) Kui kosmosetegevuse käitaja on riik, siis käesoleva paragrahvi lõikeid 1−5 ei kohaldata.

4. peatükk

Tegevusluba kosmosetegevuseks

1. jagu

Kosmosetegevusloa taotlemine

§ 13. Kosmosetegevusluba

(1) Kosmosetegevust võib teha ainult kehtiva kosmosetegevusloa alusel.

(2) Kosmosetegevusluba on tähtajatu, välja arvatud käesoleva seaduse § 23 lõike 1 punktides

1 ja 2 sätestatud juhul, ja seda ei saa teisele isikule üle anda.

§ 14. Kosmosetegevusloa taotlus

(1) Kosmosetegevusloa saamiseks esitatakse pädevale asutusele kirjalik taotlus, milles on

märgitud:

1) majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 15 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 7 ning lõikes 5

sätestatud andmed;

2) kavandatava kosmosetegevuse eesmärk, iseloom ja kirjeldus;

3) juriidilisest isikust taotleja puhul juhtorgani kõigi liikmete ees- ja perekonnanimi, isikukood

ja isikukoodi riik või isikukoodi puudumise korral sünniaeg, kui seda ei ole võimalik

äriregistrist kontrollida;

4) äriühingust taotleja puhul nende osanike või aktsionäride, kellel on juriidilisest isikust

taotleja äriühingus oluline osalus väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses, nimi ja registrikood

või ees- ja perekonnanimi, kui seda ei ole võimalik äriregistrist kontrollida;

5) mittetulundusühingust taotleja puhul mittetulundusühingu kõigi liikmete ees- ja

perekonnanimi, isikukood ja isikukoodi riik või isikukoodi puudumise korral sünniaeg;

6) sihtasutusest taotleja puhul sihtasutuse kõigi soodustatud isikute ees- ja perekonnanimi,

isikukood ja isikukoodi riik või isikukoodi puudumise korral sünniaeg, kui seda ei ole võimalik

äriregistrist kontrollida.

(2) Enne kosmosetegevusloa taotluse esitamist, samuti enne käesoleva seaduse §-s 23 sätestatud

erandi alusel kosmosetegevusloa taotluse esitamist tasutakse riigilõiv riigilõivuseaduses

sätestatud määras.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuet ei kohaldata, kui kosmosetegevusluba

taotleb riigiasutus.

(4) Pädev asutus esitab kosmosetegevusloa taotluse vajaduse korral arvamuse esitamiseks

asutusele, kelle pädevus on õigusakti kohaselt seotud kosmosetegevusloa taotluse esemega.

§ 15. Taotlusele lisatavad andmed ja dokumendid

(1) Kosmosetegevusloa taotlusele lisatakse:

1) käesoleva seaduse §-s 8 sätestatud taotleja kvalifikatsiooni kinnitavad andmed ja

dokumendid;

2) käesoleva seaduse § 12 lõike 4 punktides 1–3 nimetatud taotleja usaldusväärsust välistavate

asjaolude puudumist kinnitavad dokumendid;

3) käesoleva seaduse §-s 10 nimetatud käitaja sise-eeskirjad;

4) kosmosetegevuse riskihalduse protsessi kirjeldus, milles kirjeldatakse kosmosetegevusest

lähtuvaid riske ja nende võimalikke tagajärgi ja nende vähendamise meetmeid, ning käitaja

kohustusi ja tegevusi ohutuse ning küberturvalisuse seaduse § 7 lõike 1 kohaste tegevuste

tagamisel;

5) teave kosmosetegevusega eeldatavasti kaasneva keskkonnamõju kohta ja tegevuskava, mis

selgitab meetmeid, millega välditakse kosmoseprügi teket ja ebasoodsaid keskkonnamõjusid

maapinnal, atmosfääris ja kosmoses;

6) kehtiv vastutuskindlustusleping käesoleva seaduse § 50 lõigetes 1 ja 3 sätestatud nõuete

kohaselt;

7) taotleja kirjalik kinnitus, kui kavandatavaks kosmosetegevuseks kasutatav kosmoseobjekt

kuulub taotlejale;

8) kosmoseobjekti valmistamisega seotud isiku nimi ja registrikood või ees- ja perekonnanimi

ja isikukood ning isikukoodi riik või isikukoodi puudumise korral sünniaeg, asukoha- või

elukohariik;

9) käesoleva seaduse § 44 lõigetes 1–4 sätestatud nõuetele vastav kosmosetegevuse lõpetamise

kava.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja käesoleva seaduse §-des 16 ja 17 nimetatud

kosmosetegevusloa taotleja esitatud andmed ja dokumendid peavad olema täielikud ja

asjakohased ning vastama taotletud kosmosetegevuse laadile, ulatusele, keerukusele ja

kaasneva riski suurusele. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatut hinnatakse ainult selle

kosmosetegevuse jaoks, milleks kosmosetegevusluba taotletakse.

(3) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega täpsustatud nõuded käesolevas

paragrahvis ja käesoleva seaduse §-des 16 ja 17 nimetatud pädevale asutusele esitatavate

andmete ja dokumentide kohta.

§ 16. Juriidilisest isikust taotleja lisatavad andmed ja dokumendid

(1) Juriidilisest isikust taotleja lisab kosmosetegevusloa taotlusele lisaks käesoleva seaduse § 15

lõikes 1 nimetatule järgmised andmed ja dokumendid:

1) juhtorgani kõigi liikmete ees- ja perekonnanimi, isikukood ja isikukoodi riik või isikukoodi

puudumise korral sünniaeg, kui seda ei ole võimalik äriregistrist kontrollida;

2) juhtorgani kõigi liikmete käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud andmed

ja dokumendid;

3) nende osanike või aktsionäride, kellel on juriidilisest isikust taotleja äriühingus oluline osalus

väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses, nimi ja registrikood või ees- ja perekonnanimi,

isikukood ja isikukoodi riik või isikukoodi puudumise korral sünniaeg, kui seda ei ole võimalik

äriregistrist kontrollida, ning nimetatud isikute kohta käesoleva seaduse § 12 lõike 4 punktides

1–3 sätestatud usaldusväärsust välistavate asjaolude puudumist kinnitavad dokumendid.

(2) Mittetulundusühingust taotleja lisab kosmosetegevusloa taotlusele lisaks käesoleva seaduse

§ 15 lõikes 1 ja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatule iga

mittetulundusühingu liikme kohta isiku nime ja registrikoodi või ees- ja perekonnanime ja

isikukoodi või isikukoodi puudumise korral sünniaja, asukoha- või elukohariigi ning iga liikme

kohta käesoleva seaduse § 12 lõike 4 punktides 1–3 sätestatud usaldusväärsust välistavate

asjaolude puudumist kinnitavad dokumendid.

(3) Sihtasutusest taotleja lisab kosmosetegevusloa taotlusele lisaks käesoleva seaduse § 15

lõikes 1 ja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatule iga sihtasutuste seaduse

§-s 9 sätestatud soodustatud isiku kohta isiku nime ja registrikoodi või ees- ja perekonnanime

ja isikukoodi ning isikukoodi riigi või isikukoodi puudumise korral sünniaja, asukoha- või

elukohariigi ning iga soodustatud isiku kohta käesoleva seaduse § 12 lõike 4 punktides 1–3

sätestatud usaldusväärsust välistavate asjaolude puudumist kinnitavad dokumendid.

§ 17. Kosmoseobjekti omaniku kohta taotluses esitatavad andmed ja taotlusele lisatavad

dokumendid

(1) Kui kavandatavaks kosmosetegevuseks kasutatav kosmoseobjekt ei kuulu taotlejale,

märgitakse kosmosetegevusloa taotluses:

1) iga kosmoseobjekti omaniku kohta nimi ja registrikood või ees- ja perekonnanimi ja

isikukood ning isikukoodi riik või isikukoodi puudumise korral sünniaeg, asukoha- või

elukohariik;

2) iga kosmoseobjekti omaniku telefoninumber, e-posti aadress ja postiaadress;

3) õiguslik alus, mille põhjal taotleja kosmoseobjekti valdab ja kasutab või vallata ja kasutada

kavatseb (edaspidi koos valdab ja kasutab);

4) juriidilisest isikust kosmoseobjekti omaniku puhul juhtorgani kõigi liikmete kohta käesoleva

seaduse § 16 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed;

5) äriühingust kosmoseobjekti omaniku puhul nende osanike või aktsionäride kohta, kellel on

juriidilisest isikust käitaja äriühingus oluline osalus väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses,

käesoleva seaduse § 16 lõike 1 punktis 3 nimetatud andmed ja dokumendid;

6) mittetulundusühingust kosmoseobjekti omaniku puhul mittetulundusühingu kõigi liikmete

kohta käesoleva seaduse § 16 lõikes 2 nimetatud andmed ja dokumendid;

7) sihtasutusest kosmoseobjekti omaniku puhul sihtasutuse kõigi soodustatud isikute kohta

käesoleva seaduse § 16 lõikes 3 nimetatud andmed ja dokumendid.

(2) Kui kavandatavaks kosmosetegevuseks kasutatav kosmoseobjekt ei kuulu taotlejale,

lisatakse kosmosetegevusloa taotlusele:

1) iga kosmoseobjekti omaniku kohta käesoleva seaduse § 12 lõike 4 punktides 1–3 sätestatud

usaldusväärsust välistavate asjaolude puudumist kinnitavad dokumendid;

2) kosmoseobjekti juriidilisest isikust omaniku puhul juhtorgani kõigi liikmete kohta käesoleva

seaduse § 12 lõike 4 punktides 1–3 sätestatud usaldusväärsust välistavate asjaolude puudumist

kinnitavad dokumendid;

3) kosmoseobjekti äriühingust omaniku puhul nende osanike või aktsionäride kohta, kellel on

juriidilisest isikust käitaja äriühingus oluline osalus väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses,

käesoleva seaduse § 12 lõike 4 punktides 1–3 sätestatud usaldusväärsust välistavate asjaolude

puudumist kinnitavad dokumendid;

4) kosmoseobjekti mittetulundusühingust omaniku puhul mittetulundusühingu kõigi liikmete

kohta käesoleva seaduse § 12 lõike 4 punktides 1–3 sätestatud usaldusväärsust välistavate

asjaolude puudumist kinnitavad dokumendid;

5) kosmoseobjekti sihtasutusest omaniku puhul sihtasutuse kõigi soodustatud isikute kohta

käesoleva seaduse § 12 lõike 4 punktides 1–3 sätestatud usaldusväärsust välistavate asjaolude

puudumist kinnitavad dokumendid;

6) kosmoseobjekti omaniku kirjalik nõusolek kasutada kosmoseobjekti kavandatavaks

kosmosetegevuseks.

§ 18. Teabe küsimine

Pädeval asutusel on kosmosetegevusloa taotluse lahendamisel õigus § 12 lõike 4 punktis 5

nimetatud asjaolu kontrollimiseks nõuda riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutuselt

kosmosetegevusloa taotleja, käitaja ja kosmoseobjekti omaniku usaldusväärsuse hindamiseks

vajalikke andmeid ja dokumente.

§ 19. Kosmosetegevusloa kontrolliese

(1) Kosmosetegevusluba antakse, kui:

1) taotleja vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;

2) on tuvastatud kosmoseobjekti omanik ja õiguslik alus, mille põhjal taotleja kosmoseobjekti

valdab ja kasutab, juhul kui kavandatavaks kosmosetegevuseks kasutatav kosmoseobjekt ei

kuulu taotlejale;

3) kosmoseobjekti omanik on andnud kirjaliku nõusoleku kosmoseobjekti kasutamiseks

kavandatavaks kosmosetegevuseks, juhul kui kosmoseobjekt ei kuulu taotlejale;

4) kosmoseobjekti omanik on käesoleva seaduse § 12 kohaselt usaldusväärne;

5) kosmosetegevus on selleks kavandatud kosmoseobjekti, kosmoseobjektist lähtuvat ohtu ja

riski arvestades võimalik ja ohutu ning on arvestatud keskkonnale kaasnevaid mõjusid ja nende

mõjude vähendamiseks on rakendatud piisavad abinõud;

6) kosmosetegevusloa andmine ei kujuta ohtu inimesele, varale, keskkonnale, avalikule korrale

ja riigikaitseobjektile ega Eesti, teise Euroopa Liidu liikmesriigi, Põhja-Atlandi Lepingu

Organisatsiooni või Euroopa Kosmoseagentuuri liikmesriigi julgeolekule;

7) kavandatava kosmosetegevusega ja kosmoseobjektiga seotud võrgu- ja infosüsteemi ning

kosmosetegevuse juhtimiskeskuse turvalisus on tagatud vähemalt küberturvalisuse seaduses

sätestatud ulatuses;

8) taotleja sise-eeskirjad vastavad käesoleva seaduse § 10 lõigetes 1–4 sätestatud nõuetele;

9) taotlejal on käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktis 4 sätestatud nõuetele vastav

kosmosetegevuse riskihalduse protsessi kirjeldus;

10) taotlejal on käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktis 5 sätestatud nõuetele vastav ebasoodsate

keskkonnamõjude vältimist käsitlev tegevuskava;

11) taotlejal on käesoleva seaduse § 50 lõigetes 1 ja 3 sätestatud tingimustele vastav

vastutuskindlustusleping;

12) taotlejal on käesoleva seaduse § 44 lõigetes 1–4 sätestatud nõuetele vastav

kosmosetegevuse lõpetamise kava;

13) käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktis 8 nimetatud kosmoseobjekti valmistamisega seotud

isik on tuvastatud.

(2) Pädev asutus võib küsida käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 sätestatud kontrolleseme

nõuete vastavuse kohta arvamust Riigi Infosüsteemi Ametilt.

(3) Taotlejale antakse kosmosetegevusluba käesoleva seaduse §-s 23 sätestatud erandi alusel,

kui kosmosetegevusloa andmine vastab käesoleva seaduse §-des 23 ja 24 sätestatud

tingimustele ning käesoleva seaduse § 15 lõike 1 ning §-de 16 ja 17 kohaselt ettenähtud

andmete, teabe ja dokumentide esitamata jätmine või esitamine väiksemas mahus on kooskõlas

käesoleva seaduse § 24 alusel antud vabastustega.

2. jagu

Kosmosetegevusloa andmine

§ 20. Kosmosetegevusloa andmine

(1) Pädev asutus otsustab kosmosetegevusloa andmise või andmisest keeldumise 90 tööpäeva

jooksul taotluse esitamisest arvates. Kui taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta

kosmosetegevusluba tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.

(2) Kosmosetegevusloas esitatakse:

1) käitaja nimi ja registrikood või ees- ja perekonnanimi ning isikukood;

2) käitaja aadress Eestis;

3) lubatav Eesti Vabariigi territooriumil või territooriumilt tehtav kosmosetegevus;

4) kosmosetegevusloa number;

5) käesoleva seaduse §-s 23 sätestatud erandi kohaldamise korral erandi alus;

6) käesoleva seaduse § 23 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud erandi kohaldamise korral

kosmosetegevusloa kehtivusaeg.

(3) Kui kosmosetegevusluba taotleb riigiasutus, võib jätta loale märkimata või osaliselt

märkimata käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatud teabe, kui teave on riigisaladuse

ja salastatud välisteabe seaduse kohaselt riigisaladus või salastatud välisteave.

§ 21. Kosmosetegevusloa kõrvaltingimused

Käesoleva seaduse §-des 5 ja 6 sätestatud põhimõtete tagamiseks võib kosmosetegevusloale

lisada järgmisi kõrvaltingimusi:

1) kosmosetegevuses lubatud kosmoseobjekti tüüp;

2) kosmosetegevuses lubatud kosmoseobjekti parameetrid;

3) lisanõuded kosmosetegevusele või selle lõpetamisel rakendatavatele meetmetele;

4) lisanõuded käitaja kvalifikatsioonile.

§ 22. Kosmosetegevusloa andmisest keeldumine

Pädev asutus keeldub kosmosetegevusloa andmisest majandustegevuse seadustiku üldosa

seaduses sätestatud juhtudel, samuti juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) kosmosetegevusloa taotleja, selle juhtorgani liige, selles osalust omav isik, taotleja liige või

soodustatud isik ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;

2) esitatud teave ja dokumendid ei võimalda tuvastada kosmoseobjekti omanikku või

õiguslikku alust, mille põhjal taotleja kosmoseobjekti kavandatavaks kosmosetegevuseks

valdab ja kasutab või puudub käesoleva seaduse § 17 lõike 2 punktis 6 nimetatud

kosmoseobjekti omaniku nõusolek;

3) kosmoseobjekti omanik, selle juhtorgani liige, selles osalust omav isik, liige või soodustatud

isik ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;

4) on põhjendatud alus kahtlustada, et seoses kosmosetegevusega või kosmoseobjektiga võib

toimuda, toimub või on toimunud käesolevas seaduses sätestatud põhimõtete ja nõuete

rikkumine;

5) käitaja sise-eeskirjad ei ole taotleja kosmosetegevuse laadi, ulatust ja keerukust arvestades

piisavad, proportsionaalsed või üheselt mõistetavad või on vastuolus kehtiva õigusega;

6) käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktis 8 nimetatud kosmoseobjekti valmistamisega seotud

isik ei ole tuvastatud.

3. jagu

Kosmosetegevusluba erandi alusel

§ 23. Erandi andmise alused

(1) Pädev asutus võib erandina vabastada kosmosetegevusloa taotleja tema kirjalikul taotlusel

osa käesolevas seaduses sätestatud nõuete järgimisest eeldusel, et taotleja järgib kõiki käesoleva

seaduse 2. peatükis sätestatud põhimõtteid (edaspidi erand) ja on täidetud vähemalt üks

järgmistest tingimustest:

1) kosmosetegevust tehakse Maa orbiidil selliselt, et kosmoseobjekti kasutuselevõtu apogee on

madalamal kui 350 kilomeetrit, teiste kosmoseobjektidega kokkupõrke tõenäosus on väiksem

kui üks tuhandest ja kosmosetegevus lõpetatakse viie aasta jooksul alates kosmoseobjekti

kasutuselevõtmise kuupäevast kosmoseobjekti atmosfääris põlemise tulemusena;

2) kosmosetegevust tehakse teadus- ja arendustegevuse eesmärgil Maa orbiidil selliselt, et

kosmoseobjekti teiste kosmoseobjektidega kokkupõrke tõenäosus on väiksem kui üks tuhandest

ja kosmosetegevus lõpetatakse viie aasta jooksul alates kosmoseobjekti kasutuselevõtmise

kuupäevast;

3) kosmosetegevust tehakse teadus- ja arendustegevuse eesmärgil teisel taevakehal selliselt, et

kosmoseobjekt võetakse kasutusele ja seda kasutatakse teise taevakeha pinnal.

(2) Käesolevas seaduses mõistetakse kosmoseobjekti kasutuselevõtmisena kosmoseobjekti

kanderaketist või kosmoses muust kandevahendist eraldumist.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud erandi alusel tegutsev käitaja on

kohustatud lõpetama nimetatud alusel lubatud kosmosetegevuse käesoleva seaduse nõuete

kohaselt ühe aasta jooksul, kui kosmoseobjekti kasutuselevõtmist ei toimu kolme aasta jooksul

arvates kosmoseobjekti lennutamisest Maa orbiidile või sellest kaugemale.

§ 24. Vabastused erandi kohaldamise korral

(1) Pädev asutus võib erandi kohaldamise korral vabastada kosmosetegevusloa taotleja:

1) käesoleva seaduse § 32 lõike 1 punktis 3 sätestatud dokumendi esitamise kohustusest;

2) käesoleva seaduse §-s 50 sätestatud vastutuskindlustuslepingu sõlmimise kohustuse

täitmisest või kehtestada vastutuskindlustuslepingule eritingimusi eelkõige kindlustusjuhtumi

või hüvitise summa kohta;

3) käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 või §-des 16 ja 17 sätestatud dokumentide ja andmete

esitamise kohustusest või määrata nimetatud dokumentide ja andmete esitamise väiksemas

mahus.

(2) Pädev asutus võib vabastada taotleja käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 või §-des 16 ja 17

sätestatud dokumentide, andmete ja teabe esitamisest või määrata nimetatud dokumentide,

andmete ja teabe esitamise väiksemas mahus, kui:

1) dokumentide, andmete ja teabe esitamine on ebamõistlikult koormav, arvestades

kosmosetegevuse laadi, ulatust, keerukust ja kaasnevaid riske;

2) dokumendid, andmed ja teave ei ole järelevalve seisukohast olulised ning taotleja on

suuteline need esitama pädeva asutuse nõudmisel.

(3) Erandiga kosmosetegevusloa saanud käitajale ja selle alusel lubatud kosmosetegevusele

kehtivad käesolevas seaduses sätestatud nõuded, millest pädev asutus ei ole käesoleva

paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud vabastust andnud.

§ 25. Erandi kohaldamise taotlemine

(1) Erandi kohaldamiseks esitab taotleja pädevale asutusele käesoleva seaduse § 14 lõikes 1

nimetatud kosmosetegevusloa taotluse, millele lisatakse:

1) teadus- ja arendustegevuse eesmärkidele vastava kavandatava kosmosetegevuse kirjeldus;

2) kosmoseobjekti ohutust tõendavad dokumendid ja kosmoseobjektiga seotud muu

dokumentatsioon, mis võimaldab hinnata kosmoseobjekti vastavust käesoleva seaduse

nõuetele;

3) selgitus selle kohta, millisel käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 sätestatud alusel

kosmosetegevusluba taotletakse;

4) pädeva organisatsiooni väljastatud dokument, mis sisaldab lisaks majandustegevuse

seadustiku üldosa seaduse § 15 lõikes 4 sätestatud andmetele ka andmeid käesoleva seaduse

§ 23 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud kosmoseobjekti kasutuselevõtu asukoha ja teiste

kosmoseobjektidega kokkupõrke tõenäosuse tõendamiseks, kui kosmosetegevusluba

taotletakse käesoleva seaduse § 23 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud alusel;

5) käesoleva seaduse § 44 lõigetes 1–4 sätestatud nõuetele vastav kosmosetegevuse lõpetamise

kava.

(2) Taotledes kosmosetegevusluba käesoleva seaduse § 23 lõike 1 punktis 1 nimetatud alusel,

peab pädevale asutusele esitatav kosmosetegevuse lõpetamise kava lisaks käesoleva seaduse

§ 44 lõigetes 2 ja 3 sätestatule selgitama, kuidas tagatakse kosmosetegevuse lõpetamine

käesoleva seaduse § 23 lõike 1 punktis 1 nimetatud tähtaja jooksul ja kosmoseobjekti

atmosfääris põlemine.

(3) Taotledes kosmosetegevusluba käesoleva seaduse § 23 lõike 1 punktis 2 nimetatud alusel,

peab pädevale asutusele esitatav kosmosetegevuse lõpetamise kava lisaks käesoleva seaduse

§ 44 lõigetes 2 ja 3 sätestatule selgitama, kuidas tagatakse kosmosetegevuse lõpetamine

käesoleva seaduse § 23 lõike 1 punktis 2 nimetatud tähtaja jooksul.

(4) Kui käesolevas paragrahvis nimetatud teabe põhjal ei ole pädeva asutuse hinnangul võimalik

veenduda, et taotluses märgitud kosmosetegevus vastab erandi tingimustele või et

kosmosetegevusloa taotleja või kosmoseobjekti omanik vastab käesoleva seadusega

kehtestatud nõuetele, või kui on vaja kontrollida muid taotlejaga, kavandatava

kosmosetegevusega või kosmoseobjektiga seotud asjaolusid või isikuid, võib pädev asutus

nõuda käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 ning §-des 16 ja 17 nimetatud dokumente, andmeid ja

teavet.

§ 26. Otsuse tegemine erandi kohaldamise kohta

(1) Erandi kohaldamiseks esitatud kosmosetegevusloa taotluse vaatab pädev asutus läbi

kosmosetegevusloa andmiseks sätestatud korras, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud

erisusi.

(2) Pädev asutus lahendab erandiga kosmosetegevusloa andmise või andmisest keeldumise 30

tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Kui taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei

loeta kosmosetegevusluba tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.

(3) Erandi kohaldamise korral annab pädev asutus erandiga lubatud kosmosetegevuseks

kosmosetegevusloa, milles määratakse kindlaks käesoleva seaduse § 20 lõikes 2 nimetatud

andmed.

4. jagu

Kosmosetegevusloa kehtivuse lõppemine, kehtetuks tunnistamine ja kehtivuse

peatamine ning kosmosetegevusloa muutmine

§ 27. Kosmosetegevusloa kehtetuks tunnistamise alused

(1) Pädev asutus võib lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud alustele

tegevusloa kehtetuks tunnistada ka juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) käitaja ei vasta kosmosetegevusloa saamise tingimustele;

2) kosmosetegevus ei vasta enam kosmosetegevusloa aluseks olnud dokumentides kirjeldatule

või tingimustele, mille alusel tehti otsus kosmosetegevusluba anda;

3) käitaja ei ole ettenähtud tähtaja jooksul kõrvaldanud asjaolusid, mille alusel

kosmosetegevusloa kehtivus peatati;

4) käitaja ei ole ettenähtud tähtpäevaks või ulatuses täitnud pädeva asutuse ettekirjutust;

5) kosmoseobjekti omanik ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;

6) ilmneb asjaolu, et kosmosetegevusega võib kaasneda oht inimesele, varale, keskkonnale,

avalikule korrale, riigikaitseobjektile või Eesti, teise Euroopa Liidu liikmesriigi, Põhja-Atlandi

Lepingu Organisatsiooni või Euroopa Kosmoseagentuuri liikmesriigi julgeolekule;

7) kosmosetegevust ei lõpetatud kosmosetegevusloa andmise aluseks olevas või käesoleva

seaduse § 44 kohaselt pädeva asutusega kooskõlastatud kosmosetegevuse lõpetamise kavas

kosmosetegevuse lõpetamiseks ettenähtud tähtajal;

8) kosmoseobjekti ei ole registreeritud käesoleva seaduse §-s 31 nimetatud registris 36 kuu

jooksul alates kosmosetegevusloa andmisest.

(2) Pädev asutus tunnistab kosmosetegevusloa kehtetuks kosmosetegevusest loobumise korral

tegevusloaga käitaja kirjalikul taotlusel tingimusel, et kosmosetegevus on lõpetatud kõikide

kosmosetegevusloaga seotud kosmoseobjektide suhtes.

§ 28. Kosmosetegevusloa kehtivuse peatamise alused

(1) Pädev asutus võib lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud alustele

kosmosetegevuse või kosmosetegevusloa kehtivuse kuni kuueks kalendrikuuks osaliselt või

täielikult peatada ja määrata peatamise aluseks olnud asjaolude kõrvaldamiseks tähtaja, kui:

1) käitaja ei täida käesolevas seaduses sätestatud teavitamiskohustust;

2) ilmnevad asjaolud, et kosmosetegevus või kosmoseobjekt võib põhjustada olulise kahjuliku

keskkonnamõju;

3) ilmneb asjaolu, et kosmosetegevusega seotud kosmoseobjekt on registreeritud teise riigi

registris;

4) kosmosetegevuse lõpetamise kava ei vasta kosmoseobjektiga tehtava kosmosetegevuse

laadile, ulatusele või keerukusele ning käitaja ei ole kosmosetegevuse lõpetamise kava muutnud

käesoleva seaduse §-s 45 sätestatud korras;

5) käitaja ei ole esitanud pädevale asutusele käesoleva seaduse §-s 47 sätestatud nõuetele

vastavat kosmosetegevuse lõpetamise aruannet.

(2) Kosmosetegevusloa kehtivuse peatamise ajal ei ole käitajal õigust taotleda uute

kosmoseobjektide kandmist käesoleva seaduse §-s 31 nimetatud registrisse ega lennutada uusi

objekte Maa orbiidile või sellest kaugemale. Kosmosetegevusloa peatamine ei vabasta käitajat

käesolevas seaduses sätestatud põhimõtete järgimisest ja käitajale ettenähtud kohustuste

täitmisest.

§ 29. Kosmosetegevusloa muutmise alused

(1) Pädev asutus võib muuta kosmosetegevusluba majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse

§ 32 lõike 2 punktis 1 nimetatud alusel, kui kosmosetegevusloa alusel toimuv kosmosetegevus,

kasutatav tehnoloogia või seadmed või muud kosmosetegevusloa aluseks olevad andmed

muutuvad ebaoluliselt. Ebaoluliseks loetakse muutus, millega ei kaasne kosmosetegevuse laadi

muutumist või selle ulatuse, keerukuse või kosmoseobjektist tuleneva ohu ja riski suurenemist.

(2) Käitaja esitatud kosmosetegevusloa muutmise taotluse lahendab pädev asutus

kosmosetegevusloa andmiseks sätestatud korras. Kui kosmosetegevusloa muutmise taotlust ei

vaadata läbi tähtaegselt, ei loeta kosmosetegevusluba vaikimisi muudetuks.

§ 30. Kosmosetegevusloa aluseks olevate andmete muutumine

(1) Käitaja teavitab pädevat asutust kolme tööpäeva jooksul teabe, dokumentide ja asjaolude

muutumisest, mille alusel tehti otsus kosmosetegevusluba anda või kosmoseobjekt käesoleva

seaduse §-s 31 nimetatud registrisse kanda.

(2) Käesolevas seaduses sätestatudtegevust puudutava dokumendi, riskihalduse protsessi

kirjelduse, tegevuskava või sise-eeskirjade olulise muutmise korral esitab käitaja pädevale

asutusele vastava dokumendi muudatusi kajastava dokumendi või uue dokumendi,

riskianalüüsi, tegevuskava või sise-eeskirjad, millele on lisatud oluliste muudatuste kokkuvõte,

kümne tööpäeva jooksul arvates muudatuste jõustumisest. Kosmosetegevuse lõpetamise kava

muudatused kooskõlastatakse pädeva asutusega käesoleva seaduse § 45 kohaselt.

5. jagu

Andmete ja dokumentide esitamine

§ 31. Andmete ja dokumentide esitamine pädevale asutusele

Kosmosetegevuslubade ja kosmoseobjektide andmed ja dokumendid kantakse seadme ohutuse

seaduse §-s 12 nimetatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi

(edaspidi register).

5. peatükk

Kosmosetegevuse alustamine ja kosmoseobjekti registreerimine

1. jagu

Kosmosetegevuse alustamise tingimused ja valmidus

§ 32. Kosmosetegevuse alustamise tingimused

(1) Kosmosetegevust võib alustada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused (edaspidi

kosmoselennuvalmidus):

1) käitajal on kehtiv kosmosetegevusluba;

2) kosmoseobjekt on registreeritud registris;

3) dokument kosmoseobjekti katsetamise kohta, millega on tõendatud kosmoseobjekti

valmidus lennutamiseks Maa orbiidile või sellest kaugemale, on kooskõlastatud pädeva

asutusega.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3nimetatud tingimuste täitmise tõendamiseks esitab

käitaja pädevale asutusele registri kaudu kvalifitseeritud tehnilise asutuse väljastatud

dokumendi, kui nimetatud dokumenti ei ole esitatud kosmoseobjekti registreeringu taotlemisel

käesoleva seaduse § 35 lõike 1 punkti 15 kohaselt. Kvalifitseeritud tehnilise asutuse väljastatud

dokument peab sisaldama lisaks kosmoseobjekti katsetamise tulemuste aruandele ka

majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 15 lõikes 4 sätestatud andmeid.

(3) Kui käitaja ei ole esitanud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud dokumenti või

esitatud dokument ei sisalda majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 15 lõikes 4

sätestatud andmeid või kosmoseobjekti katsetamise tulemuste aruannet või esitatud dokument

on eksitav, ebatäpne või selle alusel ei saa kõrvaldada pädeva asutuse mõistlikku kahtlust

dokumendi õigsuses või piisavuses, võib pädev asutus kosmoseobjekti Maa orbiidile või sellest

kaugemale lennutamise sobivuse tõendamiseks kaasata eksperte ja kvalifitseeritud tehnilisi

asutusi ning tellida hindamisteenuse.

(4) Käitaja tasub käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teenuse ja selle osutamise tulemusena

antud dokumendi väljastamise eest.

§ 33. Kosmoselennuvalmiduse kinnitamine

(1) Pädev asutus kinnitab kosmoselennuvalmidust oma kooskõlastusega. Kooskõlastuse

taotlemise kohustus on käitajal.

(2) Selleks et saada kosmoselennuvalmiduse kinnitamiseks kooskõlastus, esitab käitaja registri

kaudu taotluse pädevale asutusele, milles märgib:

1) kosmosetegevusloa numbri, mille alusel ta soovib kosmosetegevust alustada;

2) selle kosmoseobjekti registreerimisnumbri, millega ta soovib kosmosetegevust alustada.

(3) Käitaja lisab taotlusele käesoleva seaduse § 32 lõike 1 punktis 3 nimetatud dokumendi.

(4) Pädev asutus kinnitab kosmoselennuvalmidust kooskõlastuse andmisega või jätab selle

põhjendatult andmata 60tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud

taotluse ja dokumendi saamisest arvates. Pädev asutus võib tähtaega 30 tööpäeva võrra

pikendada, kui see on vajalik juhtumi keerukuse tõttu. Kui kosmoselennuvalmiduse kohta ei

ole eelnimetatud tähtaja või pikendatud tähtaja jooksul kooskõlastust antud, ei loeta

kosmoselennuvalmidust vaikimisi kooskõlastatuks.

2. jagu

Kosmoseobjekti registreerimine ja registrist kustutamine

§ 34. Registreerimiskohustus

Enne kosmosetegevuse alustamist registreerib käitaja kosmosetegevusega seotud

kosmoseobjekti registris. Käitaja registreerib ka iga kosmoseobjekti, mis muutub eraldiseisvaks

kosmoseobjektiks kosmoseobjekti Maa orbiidile või sellest kaugemale lennutamise ajal või

pärast seda.

§ 35. Kosmoseobjekti registreerimine

(1) Kosmoseobjekti registreerimiseks esitatakse pädevale asutusele koos

registreerimistaotlusega iga kosmoseobjekti kohta eraldi järgmised andmed ja dokumendid:

1) käitaja nimi ja registrikood või ees- ja perekonnanimi ja isikukood ning käitaja elektronposti

aadress ja telefoninumber;

2) kosmoseobjekti kirjeldus, tehnilised parameetrid ja valmistaja nimi;

3) kosmosemissiooni eesmärk ja kirjeldus;

4) kosmoseobjekti Maa orbiidile või sellest kaugemale lennutamise eeldatav kuupäev ja

asukoht;

5) kosmoseobjekti eeldatav asukoht kosmoses või orbiidi põhiparameetrid, milleks on periood,

apogee raadius, perigee raadius ja kaldenurk;

6) käesoleva seaduse §-s 17 nimetatud dokumendid, andmed ja teave, juhul kui kosmoseobjekt

ei kuulu käitajale;

7) kosmoseobjekti omaniku kirjalik nõusolek kosmoseobjekti registrisse kandmiseks;

8) teave selle kohta, millistele isikutele kosmoseobjekt varem on kuulunud või kelle kasutuses

olnud, ning kosmoseobjekti ülevõtmise põhjendus;

9) kosmoseobjekti ohutust tõendavad dokumendid ja kosmoseobjektiga seotud muu

dokumentatsioon, mis võimaldab hinnata kosmoseobjekti vastavust käesoleva seaduse

nõuetele;

10) sagedusluba raadiosageduste kasutamiseks kosmosetegevuses, kui sagedusloa on

väljastanud välisriik;

11) teave selle kohta, kas kosmoseobjekt või selle osa teise kosmoseobjekti koosseisus on olnud

varem registreeritud teise riigi asjaomases registris, ning sellise asjaolu esinemise korral

kosmoseobjekti tähis või registreerimisnumber teises registris ja registrist kustutamise põhjus;

12) teave selle kohta, kas kosmoseobjekti või selle osa teise kosmoseobjekti koosseisus on

püütud registreerida teise riigi asjaomases registris, ning sellise asjaolu esinemise korral põhjus,

miks registreeringut ei tehtud;

13) teave selle kohta, kas kosmoseobjekt või selle osa teise kosmoseobjekti koosseisus on

varem käinud kosmoses või sellega on varem proovitud teha kosmosetegevust;

14) käesoleva seaduse § 44 lõigete 2–4 kohane kosmosetegevuse lõpetamise kava;

15) käesoleva seaduse § 32 lõike 1 punktis 3 nimetatud dokument.

(2) Kui käesoleva lõike 1 punktides 11–13 nimetatud asjaolusid ei esine, esitatakse pädevale

asutusele kirjalik kinnitus nende puudumise kohta.

(3) Käesoleva seaduse § 32 lõike 1 punktis 3 nimetatud dokumendi võib käitaja esitada pärast

kosmoseobjekti registreerimist.

(4) Riigiasutusele kuuluva kosmoseobjekti kohta võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides

2−5 loetletud andmed esitada osaliselt, kui andmed on riigisaladuse ja salastatud välisteabe

seaduse kohaselt riigisaladus või salastatud välisteave.

(5) Kosmoseobjekti registreerimise taotlus ja sellega seotud dokumendid esitatakse pädevale

asutusele registri kaudu. Pädev asutus väljastab registreerimistaotluse esitanud käitajale

menetlusasja numbri.

(6) Registrisse kandmisel annab pädev asutus kosmoseobjektile unikaalse

registreerimisnumbri.

(7) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud registreerimistaotluse esitamist tasutakse

riigilõiv riigilõivuseaduses sätestatud määras.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud nõuet ei kohaldata, kui kosmoseobjekti

registreerimise taotluse esitaja on riigiasutus.

(9) Käitaja võib registreerimistaotluse tagasi võtta enne registrikande tegemist.

§ 36. Registrikande tegemine

Taotlus kosmoseobjekti registrikande tegemise või kustutamise kohta lahendatakse otsusega ja

selle alusel tehakse kanne registrisse või kanne kustutatakse. Otsuseks loetakse kande sisu.

§ 37. Kosmoseobjekti registrisse kandmise tähtaeg

Pädev asutus kannab kosmoseobjekti andmed registrisse 60 tööpäeva jooksul nõuetekohase

registreerimistaotluse või registreeringu muutmise taotluse ning kõigi vajalike andmete saamise

päevast arvates, kui nimetatud dokumentide põhjal puudub keeldumise alus. Pädev asutus võib

nimetatud tähtaega põhjendatud juhul pikendada 60 tööpäeva võrra.

§ 38. Kosmoseobjekti registreerimisest keeldumine

Pädev asutus keeldub kosmoseobjekti registreerimisest, kui:

1) kosmoseobjektil on kehtiv registreering teise riigi asjaomases registris;

2) taotleja või käitaja kohta ilmneb käesoleva seaduse § 12 lõikes 4 nimetatud usaldusväärsust

välistav asjaolu;

3) kosmoseobjekti omaniku kohta ilmneb käesoleva seaduse § 12 lõike 4 punktides 1–4

nimetatud usaldusväärsust välistav asjaolu;

4) puudub käesoleva seaduse § 44 lõigete 2–4 kohane kosmosetegevuse lõpetamise kava või

pädev asutus ei ole seda kooskõlastanud;

5) on põhjendatud alus kahtlustada, et kosmosetegevusega võib kaasneda oht inimesele, varale,

keskkonnale, avalikule korrale, riigikaitseobjektile või Eesti, teise Euroopa Liidu liikmesriigi,

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või Euroopa Kosmoseagentuuri liikmesriigi

julgeolekule;

6) muul seadusega sätestatud juhul.

§ 39. Andmete täpsustamise kohustus

(1) Käitaja esitab pädevale asutusele pärast kosmoseobjekti lennutamist Maa orbiidile või

sellest kaugemale registri kaudu viivitamata järgmised andmed pärast nende kindlakstegemist:

1) kosmoseobjekti Maa orbiidile või sellest kaugemale lennutamise täpne kuupäev ja koht;

2) kosmoseobjekti täpne asukoht kosmoses või orbiidi täpsed põhiparameetrid, milleks on

periood, apogee raadius, perigee raadius ja kaldenurk.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmete alusel teeb pädev asutus registreeringu

muutmise otsuse ja kannab täpsustatud andmed registrisse.

(3) Kui käitaja ei ole esitanud kõiki käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt ettenähtud andmeid

või esitatud andmed on puudulikud, eksitavad või nende alusel ei saa kõrvaldada pädeva asutuse

mõistlikku kahtlust andmete õigsuses, võib pädev asutus oma ettekirjutusega kohustada käitajat

esitama täielikke ja asjakohaseid andmeid, samuti dokumente, mis tõendavad andmete õigsust.

§ 40. Kosmoseobjekti registrist kustutamine

(1) Pädev asutus teeb kosmoseobjekti registreeringu kustutamise otsuse ja seda kajastava kande

60 tööpäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates:

1) käitaja taotluse alusel, kui kosmosetegevus on lõpetatud käesoleva seaduse nõuete kohaselt;

2) kosmoseobjekti omaniku taotluse alusel, kui kosmosetegevus on lõpetatud käesoleva seaduse

nõuete kohaselt ja käitaja ei ole esitanud taotlust kosmoseobjekt registrist kustutada;

3) käitaja või kosmoseobjekti omaniku taotluse alusel, kui kosmoseobjekti ei ole Maa orbiidile

või sellest kaugemale lennutatud kolme aasta jooksul alates registrisse kandmise kuupäevast ja

käitaja ei ole taotlenud kosmosesse lennutamise kuupäeva edasilükkamist;

4) käitaja või kosmoseobjekti omaniku taotluse alusel, kui kosmoseobjekt on hävinud;

5) käitaja või kosmoseobjekti omaniku taotluse alusel, kui kosmoseobjekt on registreeritud teise

riigi vastavasse registrisse.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3–5 sätestatud juhtudel võib pädev asutus teha

kosmoseobjekti registreeringu kustutamise otsuse ja kande registrisse ka omal algatusel.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud alusel teeb pädev asutus kosmoseobjekti

registrist kustutamise otsuse, kui kosmoseobjekti hävimine on tõendatud ja pädevale asutusele

on esitatud teave kosmoseobjekti hävimise aja, põhjuse, hävimise juhtumiga seotud isikute ja

tagajärgede kohta.

6. peatükk

Kosmosetegevuse ja kosmoseobjekti omandi üleandmine

§ 41. Kosmosetegevuse üleandmine

(1) Kosmosetegevuse võib teisele käitajale üle anda pädeva asutuse loal.

(2) Kirjaliku taotluse alusel võib kosmosetegevuse üle anda käitajale, kellel on kehtiv

kosmosetegevusluba.

(3) Kosmosetegevuse võib üle anda välisriigi käitajale, kui on täidetud kõik järgmised

tingimused:

1) uus käitaja on registreeritud välisriigi asjaomases registris ja tal on välisriigis kehtiv käitajana

tegutsemise luba;

2) üleantava kosmosetegevusega seotud ja Eesti registrisse kantud kosmoseobjekti on võimalik

ümber registreerida välisriigi asjaomasesse registrisse;

3) uue käitaja suhtes ei ole kohaldatud Vabariigi Valitsuse või rahvusvahelist sanktsiooni;

4) kosmosetegevuse üleandmisega ei kaasne ohtu inimesele, varale, keskkonnale, avalikule

korrale, riigikaitseobjektile või Eesti, teise Euroopa Liidu liikmesriigi, Põhja-Atlandi Lepingu

Organisatsiooni või Euroopa Kosmoseagentuuri liikmesriigi julgeolekule;

5) välisriigi ja Eesti Vabariigi vahel on sõlmitud ja jõustunud välisleping vastutuse ülemineku

kohta kosmoseobjekti või sellega tehtava kosmosetegevuse põhjustatud kahju eest.

(4) Pädev asutus võib kosmosetegevuse üleandmise loa andmise korral kehtestada üleandjale

ja vastuvõtjale kohustuslikke kõrvaltingimusi, lähtudes käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3

sätestatud asjaoludest.

§ 42. Kosmoseobjekti omandi üleandmine

(1) Kosmoseobjekti omandi võib teisele isikule üle anda kirjaliku kokkuleppe alusel pädeva

asutuse eelneva loaga.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pädeva asutuse loata sõlmitud kosmoseobjekti

omandi üleandmise kokkulepe on tühine.

(3) Kosmoseobjekti omandi võib üle anda võõrandaja ja omandaja kirjaliku taotluse alusel, kui

on täidetud järgmised tingimused:

1) omandaja puhul on täidetud kosmoseobjekti omaniku kohta andmete ja dokumentide

esitamise kohustus käesoleva seaduse § 17 kohaselt ning omandaja puhul ei esine

usaldusväärsust välistavaid asjaolusid käesoleva seaduse § 12 lõike 4 kohaselt;

2) kosmosetegevuse või kosmoseobjekti omandi üleandmisega ei kaasne ohtu inimesele, varale,

keskkonnale, avalikule korrale, riigikaitseobjektile ega Eesti, teise Euroopa Liidu liikmesriigi,

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või Euroopa Kosmoseagentuuri liikmesriigi

julgeolekule.

(4) Pädev asutus võib kosmoseobjekti omandi üleandmise loa andmisel kehtestada omandajale

kõrvaltingimusi, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud asjaoludest.

(5) Pärast pädevalt asutuselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa saamist teatavad

võõrandaja ja omandaja pädevale asutusele kosmoseobjekti omandi üleandmisest hiljemalt

kümnendal päeval kosmoseobjekti omandi üleandmisest arvates, esitades selleks võõrandaja ja

omandaja kirjaliku avalduse.

§ 43. Kosmosetegevuse ja kosmoseobjekti omandi üleandmise loa taotluse menetlemine

(1) Kosmosetegevuse üleandmise loa saamiseks esitatakse pädevale asutusele kirjalik taotlus

koos käesoleva seaduse § 41 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuete täitmist tõendavate andmete ja

dokumentidega ning kosmosetegevuse üleandmise põhjendus.

(2) Kosmoseobjekti omandi üleandmise loa saamiseks esitatakse pädevale asutusele kirjalik

taotlus koos käesoleva seaduse § 42 lõikes 3 sätestatud nõuete täitmist tõendavate andmete ja

dokumentidega ning kosmoseobjekti omandi üleandmise põhjendus.

(3) Pädev asutus annab kosmosetegevuse või kosmoseobjekti omandi üleandmise loa või

keeldub loa andmisest 90 tööpäeva jooksul loataotluse esitamisest arvates. Kui

kosmosetegevuse või kosmoseobjekti omandi üleandmise loa taotlust ei vaadata läbi

tähtaegselt, ei loeta luba vaikimisi antuks.

(4) Enne käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud taotluste esitamist tasutakse riigilõiv

riigilõivuseaduses sätestatud määras.

(5) Kui kosmoseobjekti omandi üleandmisega kaasneb kosmosetegevuse üleandmine, võib

lõigetes 1 ja 2 nimetatud taotlused esitada ühiselt.

7. peatükk

Kosmosetegevuse lõpetamine

§ 44. Kosmosetegevuse lõpetamise nõuded

(1) Kosmosetegevus lõpetatakse kosmosetegevusloa andmise aluseks oleva või pädeva

asutusega kooskõlastatud kosmosetegevuse lõpetamise kava järgi, vältides kosmoseprügi

tekkimist ja kosmosesse jäämist ning kõrvaldades võimaliku tekkinud kahju põhjuse.

(2) Kosmosetegevuse lõpetamise kava koostatakse iga kosmoseobjekti kohta.

(3) Kosmosetegevuse lõpetamise kavas kirjeldatakse kosmosetegevuse lõpetamise viisi,

ajakava, lõpetamisega seotud tegevusi, sellega kaasnevaid võimalikke ohte ja

keskkonnamõjusid ning meetmeid ja tegevusi käesolevas seaduses sätestatud põhimõtete ja

nõuete täitmiseks.

(4) Käitaja tagab, et kosmosetegevuse lõpetamise kava vastab igal ajal kosmoseobjektist

lähtuva ohu ja riski suurusele ning kosmoseobjektiga tehtava kosmosetegevuse laadile,

ulatusele ja keerukusele.

(5) Pädeval asutusel on õigus ettekirjutusega nõuda kosmosetegevuse nõuetekohaseks

lõpetamiseks meetmete rakendamist ning anda nende rakendamiseks kohustuslikke juhiseid.

(6) Käesoleva seaduse §-s 27 nimetatud kosmosetegevusloa kehtetuks tunnistamise aluste ja §-

s 28 sätestatud kosmosetegevusloa kehtivuse peatamise aluste ilmnemine ei vabasta käitajat

kohustusest lõpetada kosmosetegevus käesoleva seaduse nõuete kohaselt, järgides

keskkonnasäästlikkuse põhimõtet.

§ 45. Kosmosetegevuse lõpetamise kava muutmine

(1) Kosmosetegevusloa andmise aluseks oleva kosmosetegevuse lõpetamise kava muudatused

kooskõlastatakse pädeva asutusega.

(2) Kosmosetegevuse lõpetamise kava muudatustele kooskõlastust taotledes esitab käitaja

pädevale asutusele registri kaudu taotluse, milles:

1) märgib selle kosmoseobjekti andmed, mida kavandatavad kosmosetegevuse lõpetamise kava

muudatused puudutavad;

2) märgib kosmosetegevuse lõpetamise kava muutmise ulatuse võrreldes väljaantud

kosmosetegevusloa aluseks oleva või pädeva asutusega kooskõlastatud viimase

kosmosetegevuse lõpetamise kavaga ja muudatuse põhjused;

3) selgitab, kuidas muudetud kosmosetegevuse lõpetamise kava rakendamise korral tagatakse

käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud põhimõtete järgimine.

(3) Taotlusele lisab käitaja kosmosetegevuse lõpetamise kava projekti ja kokkuvõtte

muudetavatest tingimustest, millele kooskõlastust taotleb.

(4) Pädev asutus kooskõlastab kosmosetegevuse lõpetamise kava muudatused või jätab need

põhjendatult kooskõlastamata 60tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3

nimetatud taotluse ja dokumentide saamisest arvates. Pädev asutus võib tähtaega 30 tööpäeva

võrra pikendada, kui see on vajalik juhtumi keerukuse tõttu. Kui kosmosetegevuse lõpetamise

kava muutmine ei ole eelnimetatud tähtaja või pikendatud tähtaja jooksul kooskõlastatud, ei

loeta seda vaikimisi kooskõlastatuks.

§ 46. Kosmosetegevuse lõpetamise kava muudatuste kontroll

(1) Pädevale asutusele esitatud muudatuste kooskõlastamise käigus kontrollitakse:

1) kas muudetud kosmosetegevuse lõpetamise kava ja selles ettenähtud meetmed, toimingud ja

tegevused vastavad käesoleva seaduse nõuetele;

2) kuidas muudetud kosmosetegevuse lõpetamise kava alusel kosmosetegevuse lõpetamise ajal

ja pärast lõpetamist tagatakse käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud põhimõtete järgimine;

3) kas on kavandatud piisavad abinõud kosmosetegevuse lõpetamisega seotud ohtude ja riskide

vältimiseks ning õnnetuse korral tagajärgede leevendamiseks;

4) kas on vaja muuta käitaja tegutsemise aluseks olevat kosmosetegevusluba, kui

kosmosetegevuse lõpetamise kava muudatused osutavad kosmosetegevuse muudatustele.

(2) Kui kosmoseobjekti registreerimise taotluse menetlemise käigus või käitaja tegevuse üle

riikliku järelevalve tegemise käigus selgub, et käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punkti 10 kohaselt

esitatud kosmosetegevuse lõpetamise kava või hiljem pädeva asutuse kooskõlastatud

kosmosetegevuse lõpetamise kava, mille alusel anti kosmosetegevusluba, on ebaõigesti

hinnatud või kava aluseks olevad asjaolud on muutunud, on pädeval asutusel õigus nõuda

käitajalt kosmosetegevuse lõpetamise kava vastavusse viimist käesoleva seaduse nõuetega.

Seejuures on pädeval asutusel õigus peatada kosmosetegevusloa kehtivus käesoleva seaduse

§ 28 lõike 1 punktis 4nimetatud alusel.

§ 47. Kosmosetegevuse lõpetamise aruanne

(1) Kosmosetegevuse kava järgi kosmosetegevuse lõpetamise kohta esitab käitaja pädevale

asutusele kosmosetegevuse lõpetamise aruande (edaspidi aruanne).

(2) Aruanne esitatakse pädevale asutusele registri kaudu esimesel võimalusel pärast aruande

valmimist, kuid hiljemalt 30 kalendripäeva pärast kosmosetegevuse lõpetamist.

(3) Aruandes selgitab ja kirjeldab käitaja:

1) kosmosetegevuse lõpetamise aega selleks tehtud viimase toimingu kuupäeva täpsusega;

2) kosmosetegevuse lõpetamisega kaasnevaid ja kosmosetegevuse lõpetamise järgseid

võimalikke ohte, riske ja keskkonnamõju;

3) kosmosetegevuse lõpetamiseks rakendatud peamisi meetmeid ja tegevusi käesolevas

seaduses sätestatud põhimõtete ja nõuete täitmiseks.

(4) Aruande juurde kuulub kvalifitseeritud tehnilise asutuse väljastatud dokument, millest

nähtub, et kosmoseobjekti enam kosmoses ei ole või et tegu on passiivse kosmoseobjektiga,

mille kokkupõrke tõenäosus teiste kosmoseobjektidega on väiksem kui üks tuhandest, ja mis

sisaldab majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 15 lõikes 4 sätestatud andmeid.

§ 48. Esitatud aruande kontroll

(1) Pädev asutus kontrollib esitatud aruande vastavust käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.

(2) Kui pädev asutus tuvastab aruandes puudusi, teavitab ta sellest käitajat 30 tööpäeva jooksul

arvates aruande saamisest.

(3) Käitaja on kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul puudused kõrvaldama

ning esitama pädevale asutusele parandatud aruande. Parandatud aruanne esitatakse ka juhul,

kui käitaja on varem esitatud aruande andmetes tuvastanud vea.

(4) Kui käitaja ei ole esitanud pädevale asutusele käesoleva seaduse § 47 nõuetele vastavat

aruannet või ei ole esitanud parandatud aruannet pädeva asutuse antud tähtaja jooksul, võib

pädev asutus ettekirjutusega kohustada käitajat käesoleva seaduse nõuetele vastavat aruannet

esitama.

8. peatükk

Kahju hüvitamine riigile

§ 49. Riigi hüvitatava kahju tagasinõude õigus

(1) Kui riigil tekib käitaja kosmosetegevuse tõttu kahju hüvitamise kohustus rahvusvahelise

õiguse järgi, on riigil käitaja vastu tagasinõudeõigus riigi poolt kolmandale isikule hüvitatava

kogu kahju ulatuses sõltumata sellest, kas käitaja on kahju tekkimises süüdi või mitte (edaspidi

riigi tagasinõudeõigus). Riigi tagasinõudeõigusele ei kohaldata võlaõigusseadust.

(2) Riigi tagasinõudeõiguse aegumistähtaeg on seitse aastat arvates päevast, kui riik kahju

hüvitamise kohustuse ja kahju välja selgitas.

(3) Riigi tagasinõudeõiguse aegumistähtaeg algab riigi kahju hüvitamise kohustuse ja kahju

väljaselgitamise aastale järgneva aasta 1. jaanuaril.

9. peatükk

Kindlustus

§ 50. Vastutuskindlustus

(1) Kosmosetegevuse tagajärjel või kosmoseobjekti tekitatud kahju hüvitamise tagamiseks

sõlmib kosmosetegevusloa taotleja enne kosmosetegevusloa taotlemist

vastutuskindlustuslepingu vähemalt järgmistel tingimustel:

1) kindlustusandjaks on juriidiline isik, kellel on Eestis kindlustustegevuse valdkonnas

tegutsemise õigus;

2) kindlustusjuhtumiks on kosmosetegevusest tingitud kolmanda isiku nõude tekkimine käitaja

vastu;

3) kindlustusjuhtumiks on käesoleva seaduse § 49 alusel riigi tagasinõudeõiguse tekkimine

käitaja vastu;

4) kindlustussumma alampiir ühe kindlustusjuhtumi kohta on vähemalt 60 000 000 eurot.

(2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata riigiasutuse suhtes.

(3) Käitajal peab olema käesoleva paragrahvi lõike 1 tingimustele vastav kehtiv kindlustuspoliis

kogu kosmosetegevuse vältel.

10. peatükk

Asutustevaheline koostöö

§ 51. Pädeva asutuse ja Riigi Infosüsteemi Ameti koostöö

(1) Pädev asutus ja Riigi Infosüsteemi Amet teevad kosmosetegevuses kasutatavatele võrgu- ja

infosüsteemidele sätestatud nõuete rikkumise ja kosmosetegevusega seotud küberintsidentide

ennetamisel, uurimisel ja lahendamisel koostööd vastastikku ametiabi andes ning teavet

vahetades.

(2)Riigi Infosüsteemi Amet nimetab kontaktisiku, kellel on pädeva asutuse ametniku ja

töötajaga võrdsed õigused saada teavet kõigist kosmosetegevuses kasutatavatele võrgu- ja

infosüsteemidele sätestatud nõuete rikkumise ja kosmosetegevusega seotud küberintsidentide

teadetest ning teha vajaduse korral lisateabe nõudmise ettepanekuid.

§ 52. Pädeva asutuse, Riigi Infosüsteemi Ameti, Kaitsepolitseiameti ja Välisluureameti

koostöö

(1) Pädev asutus, Riigi Infosüsteemi Amet, Kaitsepolitseiamet ja Välisluureamet teevad seoses

kosmosetegevusega Eestit, teist Euroopa Liidu liikmesriiki, Põhja-Atlandi Lepingu

Organisatsiooni või Euroopa Kosmoseagentuuri liikmesriiki puudutavate julgeolekuohtude

uurimisel koostööd vastastikku ametiabi andes ja teavet vahetades.

(2)Kaitsepolitseiamet ja Välisluureamet nimetavad kontaktisikud, kellel on pädeva asutuse

ametniku ja töötajaga võrdsed õigused saada teavet kõigist käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud julgeolekuohtudest või ohuga seotud kahtlustest ning teha vajaduse korral lisateabe

nõudmise ettepanekuid. Riigi Infosüsteemi Ameti kontaktisik käesoleva lõike tähenduses on

käesoleva seaduse § 51 lõikes 2 nimetatud kontaktisik.

(3) Riigi Infosüsteemi Ameti, Kaitsepolitseiameti ja Välisluureameti kontaktisikud kaasatakse

vajaduse korral käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktides 1–2, 4, 9 ning § 35 lõikes 1 punktides

6, 8, 11–13 sätestatud dokumentide kontrollimisse ning samuti käesoleva seaduse § 41 lõikes 3

punktides 3–4 ning § 42 lõikes 3 sätestatud nõutele vastavuse kontrollimisse.

11. peatükk

Järelevalve

§ 53. Riiklik ja haldusjärelevalve

(1) Käesolevas seaduses sätestatud kosmosetegevuse ja kosmoseobjekti nõuetele vastavuse ja

ohutuse ning käitaja tegevust reguleerivate õigusaktide täitmise üle teeb riiklikku ja

haldusjärelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning teised seaduse kohaselt

riiklikku järelevalvet tegevad asutused.

(2) Riiklik ja haldusjärelevalve õhuruumi kasutamise üle kosmosetegevuse käigus on

Transpordimeti pädevuses lennundusseadusega sätestatud ulatuses.

(3) Kosmosetegevuses kasutatavatele võrgu- ja infosüsteemidele sätestatud nõuete ning

kosmosetegevusega seotud küberturvalisuse ning kosmosetegevusega seotud küberintsidentide

ennetamise ja lahendamise nõuete täitmise üle teeb riiklikku ja haldusjärelevalvet Riigi

Infosüsteemi Amet.

(4) Järelevalveasutustel on õigus vahetada teavet ja teha koostööd teiste riikide

järelevalveasutustega, lähtudes käesolevas seaduses sätestatud ülesannetest.

§ 54. Õigus saada teavet

(1) Pädeval asutusel ja teistel käesoleva seaduse § 53 alusel riiklikku järelevalvet tegevatel

asutustel on järelevalve eesmärgil õigus saada dokumente, aruandeid, tasuta teavet ning suulisi

või kirjalikke selgitusi järelevalve tegemiseks oluliste asjaolude kohta järgmistelt isikutelt:

1) käitaja, käitaja juhtorgani liige ja töötaja;

2) kosmoseobjekti omanik, kosmoseobjekti omaniku juhtorgani liige, töötaja ja ametnik;

3) käitajaga või kosmoseobjekti omanikuga samasse kontserni kuuluva äriühingu juhtorgani

liige ja töötaja;

4) käitaja või kosmoseobjekti omaniku aktsionär, osanik, liige või soodustatud isik;

5) kosmoseobjekti valmistamisega seotud isikud käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punkti 8

kohaselt;

6) kolmas isik üksnes põhjendatud vajaduse korral;

7) käitaja likvideerija või pankrotihaldur.

(2) Vajaduse korral võib pädev asutus teha ettekirjutuse, milles ta määrab käesoleva paragrahvi

lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmiseks tähtaja.

(3) Kui see ei kahjusta järelevalve tegemist, selgitab pädev asutus käesoleva paragrahvi lõikes

1 nimetatud isikutele teabe nõudmise eesmärke.

§ 55. Riikliku järelevalve erimeetmed ja erisused

(1) Pädev asutus võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve tegemiseks kohaldada

riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduse §-de 30, 31, 32, 49, 50, 51, 52 ja 53

kohaselt korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Pädeval asutusel on õigus:

1) keelata või peatada kosmosetegevus, või kosmoseobjekti või muu kosmosetegevusega

seotud seadme või infotehnoloogilise lahenduse käitamine, kui see on vastuolus käesoleva

seaduse nõuetega või 2. peatükis sätestatud põhimõtetega;

2) kõrvaldada kosmosetegevusega seotud ülesannete täitmiselt isik, kui kontrolli tagajärjel

ilmneb, et ta ei vasta kvalifikatsiooni või usaldusväärsuse nõudele või kui isiku tegevuse või

tegevusetuse tõttu ei ole tagatud käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud põhimõtete järgimine.

§ 56. Sunniraha ülemmäär

Käesoleva seaduse alusel tehtud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib pädev asutus

rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha

ülemmäär füüsilisele isikule on 6400 eurot ja juriidilisele isikule 450 000 eurot.

12. peatükk

Vastutus

§ 57. Kosmosetegevusloa tingimuste või kosmosetegevusloast tulenevate kohustuste

täitmata jätmine

(1) Käitajale antud kosmosetegevusloa tingimuste või käesoleva seaduse §-des 7, 9, 10, 35, 45,

46 ja 48 sätestatud, kosmosetegevusloast tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 2500 trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 640 000 eurot.

§ 58. Kosmosetegevusele esitatavate nõuete rikkumine

(1) Kosmosetegevusele käesoleva seaduse §-des 5, 6, 8 ja 50 esitatavate nõuete rikkumise eest,

kui sellega kaasneb oht inimesele, varale, keskkonnale, avalikule korrale, riigikaitseobjektile

või riigi julgeolekule, –

karistatakse rahatrahviga kuni 2500 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 640 000 eurot.

§ 59. Teavitamiskohustuse täitmata jätmine

(1) Käesoleva seaduse §-des 11, 30 ja 39 sätestatud pädeva asutuse teavitamise kohustuse

täitmata jätmise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 2000 trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 540 000 eurot.

§ 60. Kosmosetegevuse ja kosmoseobjekti omandi üleandmise nõuete rikkumine

(1) Käesoleva seaduse §-s 41 sätestatud kosmosetegevuse üleandmise või §-s 42 sätestatud

kosmoseobjekti omandi üleandmise nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 2000 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 540 000 eurot.

§ 61. Kosmosetegevuse alustamine ilma käesolevas seaduses sätestatud tingimusi

täitmata

(1) Kosmoseobjekti Maa orbiidile või sellest kaugemale lennutamise eest ilma käesoleva

seaduse §-s 32 sätestatud tingimusi täitmata –

karistatakse rahatrahviga kuni 2500 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 640 000 eurot.

§ 62. Menetlus

Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet.

13. peatükk

Rakendussätted

§ 63. Karistusseadustiku muutmine

Karistusseadustiku § 372 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „lennunduse“ tekstiosaga

„, kosmosetegevuse“.

§ 64. Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmine

Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 11 lõike 3 punktis 6 asendatakse tekstiosa „ning

infotehnoloogiaalase nõustamisteenustega“ tekstiosaga „infotehnoloogiaalaste

nõustamisteenustega ning kosmosetegevusega ja kosmoseobjektiga“.

§ 65. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduse 8. peatüki 6. jagu täiendatakse 11. jaotisega järgmises sõnastuses:

„11. jaotis

Kosmosetegevuse seaduse alusel tehtavad toimingud

§ 2173. Kosmosetegevusloa taotluse läbivaatamine

(1) Kosmosetegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 750 eurot.

(2) Kosmosetegevuse seaduse §-s 23 sätestatud erandiga kosmosetegevusloa taotluse

läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 500 eurot.

(3) Kosmosetegevusloa muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 750 eurot.

§ 2174. Kosmosetegevuse üleandmise loa taotluse läbivaatamine

Kosmosetegevuse üleandmise loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 750 eurot.

§ 2175. Kosmoseobjekti omandi üleandmise loa taotluse läbivaatamine

Kosmoseobjekti omandi üleandmise loa taotluseläbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 750

eurot.

§ 2176. Kosmoseobjekti registreerimise taotluse läbivaatamine ja registrisse kande

tegemine

Kosmoseobjekti registreerimise taotluse läbivaatamise ja kosmoseobjekti registrisse kandmise

eest tasutakse riigilõivu 500 eurot.“.

§ 66. Seadme ohutuse seaduse muutmine

(1) Seadme ohutuse seaduse § 12 lõiget 4 täiendatakse punktiga 32 järgmises sõnastuses:

„32) kosmosetegevuse andmestik;“.

(2) Seadme ohutuse seaduse §-i 12 täiendatakse lõikega 8¹ järgmises sõnastuses:

„(8¹) Andmekogus avalikustatakse kosmosetegevuse läbipaistvuse, vastutusahela

tuvastatavuse ning kolmandate isikute õiguste kaitse eesmärgil kosmosetegevuse andmestikus

füüsilisest isikust käitaja ja füüsilisest isikust omaniku ees- ja perekonnanimi ning isikukood

või isikukoodi puudumise korral sünniaeg.“

(3) Seadme ohutuse seaduse §-i 12 täiendatakse lõikega 10¹ järgmises sõnastuses:

„(10¹) Andmekogusse kantud kosmosetegevuse andmeid säilitatakse 30 aastat andmekogusse

kandmisest arvates.“

§ 67. Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse muutmine

Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamiseseaduse § 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 12

järgmises sõnastuses:

„12) käitaja kosmosetegevuse seaduse tähenduses.“.

§ 68. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2028. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, „….“………………… 2026. a

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus „……“……………………2026. a

(allkirjastatud digitaalselt)

22.07.2026

Kosmosetegevuse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa

Kooskõlastustabel

Kooskõlastustabel .......................................................................................................................................................................................................... 1

EELNÕU KOOSKÕLASTAJATE TAGASISIDE ...................................................................................................................................................... 2

II KOOSKÕLASTUSRING (07.05-06.06.2025) ................................................................................................................................................... 2

Justiits- ja Digiministeerium (II kooskõlastusring) ................................................................................................................................................ 2

I KOOSKÕLASTUSRING (24.09-30.10.2024) ................................................................................................................................................... 23

Kaitseministeerium (KaM) ...................................................................................................................................................................................... 23

Justiits- ja Digiministeerium (JustDigi) ................................................................................................................................................................... 26

Rahandusministeerium (RaM) ................................................................................................................................................................................. 45

Siseministeerium (SiM) ........................................................................................................................................................................................... 52

Sotsiaalministeerium (SoM) .................................................................................................................................................................................... 55

Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit (EKTL) ....................................................................................................................................................... 56

Tudengisatelliidi SA ................................................................................................................................................................................................ 59

Riigikantselei ........................................................................................................................................................................................................... 64

22.07.2026

EELNÕU KOOSKÕLASTAJATE TAGASISIDE

II KOOSKÕLASTUSRING (07.05-27.06.2025)

Nr Ettepaneku esitaja/

kooskõlastaja

Märkus, ettepanek või kommentaar MKMi seisukoht

1. Justiits- ja

Digiministeerium (JDM)

1. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele ja menetluses olev küberturvali-

suse seaduse muutmise seaduse eelnõu – eelnõu seletuskirja märkuste osas

tuuakse ühe muudetava seadusena välja ka küberturvalisuse seadus (KüTS),

kuid seletuskirjas ei ole märgitud seost menetluses oleva KüTS eelnõuga,

millega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL)

2022/2555, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt

kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 ja

direktiivi (EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL)

2016/1148 (küberturvalisuse 2. direktiiv).

Kõnealune direktiiv sätestab, et liikmesriigi küberturvalisuse nõudeid kohal-

datakse ka teatavate avalik-õiguslike või eraõiguslike üksuste (füüsiliste ja

juriidiliste isikute) suhtes, kes kvalifitseeruvad Euroopa Komisjoni soovituse

2003/361/EÜ1 lisa artikli 2 kohaselt keskmise suurusega ettevõtjateks või

ületavad kõnealuse artikli lõikes 1 sätestatud keskmise suurusega ettevõtja

piirmäärasid, ning osutavad teenuseid või tegutsevad liidus. Need üksused on

esitatud direktiivi I ja II lisas. Keskmise suurusega ettevõtja piirmääradeks on

kaks näitajat: tal peab olema vähemalt 50 töötajat ja tema aasta bilansimaht

või aastakäive peab ületama 10 miljonit eurot. Kosmosevaldkond on I lisas,

st sellest valdkonnast on hõlmatud: kosmosepõhise teenuse osutamist toetava

ning Eesti Vabariigi või eraõigusliku isiku omandis oleva, hallatava või käi-

tatava maapealse taristu käitaja, kes ei ole üldkasutatava elektroonilise side

võrgu teenuse osutaja.

Küberturvalisuse 2. direktiiv soovitakse üle võtta ennekõike KüTS muutmise

teel. Selle eelnõuga muudetakse mh ka KüTS § 3, kuhu käesoleva eelnõuga

soovitakse teha täiendus (vt eelnõu § 68). Paraku ei ole eelnõu koostamisel

arvestatud küberturvalisuse 2. direktiivi üle võtva eelnõu sõnastusega, sh ei

ole analüüsitud, kuivõrd on eelnõu kooskõlas nimetatud direktiiviga. Näiteks

Arvestatud. Eelnõu on JDM-i

ning RIA märkuste põhjal

muudetud. Eelnõust on

eemaldatud KüTS § 3

muudatus ning

kosmosetegevuse seadusega ei

laiendata enam KüTS

kohaldamisala ega looda uut

KüTS subjektide kategooriat.

KüTS nõuded kohalduvad

üksnes neile käitajatele, kes

vastavad KüTS-is sätestatud

tingimustele. Muudetud on §

15 ja § 19 küberturvalisust

puudutavaid sätteid ning

täpsustatud RIA ja TTJA

rollijaotust. RIA

järelevalvepädevust ei

laiendata ning küberturvalisuse

üle toimub järelevalve jätkuvalt

KüTS-i alusel. Lisatud on § 19

lg 2, mis sätestab, et RIA-lt

võib vajaduse korral küsida

arvamust § 19 lõike 1 punktis 7

sätestatud kontrollieseme

hindamiseks. Seletuskirja on

vastavalt täiendatud.

22.07.2026

ei ole hinnatud, kas ja kuivõrd on tegemist direktiivi artikli 2 lõike 2 punkti-

des b–e oleva olukorraga ehk kuivõrd hõlmatakse KüTS nõuete hulka ka ük-

sus (eelnõu mõistes käitaja), kes on väiksem kui keskmise suurusega ette-

võtja. Samuti ei ole arvestatud sellega, et direktiivi üle võtva eelnõu puhul on

olnud soov eemaldada teistest seadustest viited KüTS nõuete järgimisele kui

ka järelevalve korrale. Sama tähelepanek ka asutustevahelise koostöö kohta

(eelnõu 11. peatükk).

Palume täiendada eelnõu ja seletuskirja. Oleme valmis igakülgselt kaasa mõt-

lema ja panustama.

2. Eelnõu § 15 lg 1 p 5 puhul ei ole kasutatav terminoloogia arusaadav õigu-

sakti rakendajale. Riskihalduse terminid on universaalsed ning neid tuleks

kasutada viisil, mis ennetab tõlgendust, et näiteks tegelikust riskihaldusest tu-

leb läbi viia vaid 25%.

Eelnõu sõnastus viitab asjaolule, et enne tegevusega alustamist peavad olema

selgeks tehtud kosmosetegevusega kaasnevad riskid ja võetud midagi nende

suhtes ette. Sellise tegevuse koondnimetus on riskihaldus, mis koosneb ri<ski

kaalutlemisest ja käsitlemisest. Riski kaalutlemise mõtteks on välja selgitada,

millised riskid kaasnevad tegevusega (riskituvastus). Selle käigus teeb orga-

nisatsioon selgeks tegevuseks olulised varad, nende nõrkused/(turva)haavata-

vused ja ohud, mis neid nõrkusi ära kasutavad. Seejärel selgitatakse välja

selle riski iseloom ehk kui suur probleem see organisatsiooni jaoks on, hinna-

tes selle riski materialiseerumise tõenäosust ja tagajärge (rahaline, maine

jne). Nii jõuab organisatsioon arusaamani, kas risk on tema jaoks väga suur,

suur, keskmine jne ehk toimub riskianalüüs. Sellele järgneb riskihindamine,

kus organisatsioon võtab ette oma riski aktsepteerimise kriteeriumid/definit-

sioonid ja maatriksi ning analüüsib riskianalüüsi tulemitega, kas risk on tema

jaoks aktsepteeritav/talutav või tuleb see suunata riskikäsitlusse. Kui risk ei

ole organisatsiooni jaoks talutav, siis riskikäsitluse käigus võetakse sellega

midagi ette ehk vähendatakse riski, antakse üle lepingupartnerile vms ehk ra-

kendatakse turvameetmeid. Riskihalduse terminitest arusaamiseks on abiks

veebist kättesaadav abimaterjal2.

Nüüd § 15 lg 1 p 4. Arvestatud.

Eelnõud vastavalt muudetud. §

15 lg 1 p 4, § 19 lg 1 p 9 ja §

30 lg 2 sõnastust vastavalt

muudetud.

22.07.2026

Eeldame, et punkti 5 eesmärk ja mõte on tagada, et käitaja on läbi mõelnud

kosmosetegevusega seotud riskid ja punkti 5 alusel esitatava ülevaatega kir-

jeldatakse, milliseid riske kuidas maandatakse. Seetõttu on korrektset termi-

noloogiat arvestades selle punkti puhul parem järgmine sõnastus: „kosmo-

setegevuse riskihalduse protsessi kirjeldus, milles kirjeldatakse kosmosetege-

vusest lähtuvaid riske ja nende võimalikke tagajärgi ja nende vähendamise

meetmeid, ning käitaja kohustusi ja tegevusi ohutuse tagamisel“.

Võrreldes eelnõus oleva sõnastusega on siit välja jäetud lauseosa „kosmo-

setegevusega seotud küberintsidentide ennetamise ja lahendamise meetmed“,

kuna kui käitaja saab KüTS-i subjektiks, siis need nõuded tulevad talle

KüTS-st ning seda ei ole vaja eelnõus korrata. Kuigi ka KüTS näeb ette

võrgu- ja infosüsteemidega seotud riskide haldamise (sh seda täpsustatakse

ka küberturvalisuse 2. direktiivi üle võtva eelnõuga), siis siinne punkt on eel-

duslikult laiem kui ainult võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse tagamine

– see hõlmab ka muid riske, mis on seotud kosmosetegevusega ja sellest läh-

tuvate riskidega.

Palume normi sõnastust muuta. Terminite muutmisel tuleb muuta ka eelnõu §

19 lg 1 p 9 ja § 31 lg 2 sõnastust.

3. Eelnõu § 15 lg 1 p 7 puhul ei ole selge, mis on need „dokumendid, mis tõen-

davad kavandatava kosmosetegevuse raames kasutatava võrgu- ja infosüs-

teemi ning kosmosetegevuse juhtimiskeskuse turvalisuse tagamist vähemalt

KüTS-s sätestatud ulatuses seoses kavandatava kosmosetegevusega“. Kas

need on näiteks välise audiitori tehtud auditi järeldused kosmosetegevusega

seotud võrgu- ja infosüsteemile (nt Eesti infoturbestandardi korral) või mõne

rahvusvahelise standardi sertifikaat (nt ISO/IEC 27001 sertifikaat)? Seletus-

kiri seda ei ava.

Tuleb arvestada ka võimalusega, et küberturvalisuse tagamist tõendavad

tõendid ei pruugi olla dokumendi kujul, kuna need võivad asuda mõnes käi-

taja peetavas infosüsteemis, mis turvameetmete haldust sisaldab (nt sisalda-

des ka teavet, kes ja mis perioodil mingi riski maandamisega tegeleb).

Arvestatud. Varasem eraldi

dokumentide esitamise nõue

võrgu- ja infosüsteemi ning

kosmosetegevuse

juhtimiskeskuse turvalisuse

tõendamiseks on eelnõust välja

jäetud. Küberturvalisusega

seotud asjaolud on hõlmatud §

15 lõike 1 punktis 4 nimetatud

kosmosetegevuse riskihalduse

protsessi kirjelduse ning § 19

lõike 1 punktis 7 sätestatud

kontrollieseme kaudu. § 19

lõikega 2 nähakse ette

võimalus, et pädev asutus võib

22.07.2026

Ei ole ka arusaadav, mis sisuline mõte ja eesmärk on sõnal „vähemalt“. Kas

siin on näiteks mõeldud turvameetmete loetelu, mida käitajal võib olla kokku

ca 1600? Kas need on üldse mõistlik lisada tegevusloa taotluse juurde? Pa-

lume neile küsimustele mõelda ja seletuskirja täiendada.

Seletuskirjast saab järeldada, et kosmosetegevusloa taotleja peab näitama, et

pahatahtlik osapool ei saa midagi võrgu- ja infosüsteemide mõttes üle võtta –

see omakorda viitab infoturbemeetmete rakendamise töödokumentidele (nt

logimine, tulemüüri tegevus jne), kus nähtub turvameetmete rakendamine.

Mida nende dokumentide lisamine kaasa toob ja mis väärtus on neil TTJA-le

(kosmosetegevusloa andjale), kui eelnõu lõppeesmärk on, et küberturvalisuse

nõuete üle toimuks järelevalve jätkuvalt KüTS alusel, sh et seda teostaks

Riigi Infosüsteemi Amet (RIA)? Palume eelnõu ja seletuskirja selles osas

analüüsida ja täpsustada.

Seletuskirjas on § 15 lg 1 p 7 osas selgitatud: „Kui pädeval asutusel on vaja

täiendavaid kooskõlastusi näiteks mõnelt teiselt riigiasutuselt (nt Riigi Info-

süsteemi Ametilt), siis peab pädev asutus seda ise küsima HMS § 16 alusel.

Käitaja võib ise korraldada RIA-lt kooskõlastuse saamise, et kosmosetege-

vusloa taotlemise protsess kulgeks sujuvamalt, aga käitajal ei ole kohustust

ise RIA-lt kooskõlastus saada.“.

Esitatud selgitusest jääb ebaselgeks, mis laadi kooskõlastusega on siin tege-

mist, sh mis lisandväärtust kooskõlastus annab või mis eesmärk kooskõlastu-

sel on. Kui sellist kooskõlastust ei ole vaja, siis palume see tekstiosa eelnõust

välja jätta. Kui see kooskõlastus on vajalik, siis palume täiendada seletus-

kirja. Oleme selle normi osas valmis kaasa mõtlema ja koostööd tegema.

vajaduse korral küsida RIA

arvamust § 19 lõike 1 punktis 7

nimetatud kontrollieseme

hindamiseks. Tegemist ei ole

RIA kooskõlastuse ega

eraldiseisva loa andmise

tingimusega. Seletuskirja on

vastavalt täiendatud.

4. Eelnõu § 18 – käitaja ja kosmoseobjekti omaniku usaldusväärsuse kontrolli

sätete kohta märkisime kooskõlastuse I ringis, et kontrolli teostajal (Tarbija-

kaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil - TTJA) ei pruugi olla olemas kõiki

neid andmeid, mida usaldusväärsuse hindamiseks vaja on, ning seetõttu peab

olema selge ka see, kellelt ja kuidas TTJA andmeid küsib. Samuti märkisime,

et TTJA ei ole kriminaalmenetluse seadustiku § 31 kohaselt uurimisasutus,

kes kriminaalasju menetleb. Seetõttu kahtlesime, kas TTJA-l on käesoleval

hetkel olemas oskused erinevate riikide kuritegude sisuliseks võrdlemiseks,

et hinnata, kas tegemist on esimese astme kuriteoga Eesti õiguse mõttes või

Arvestatud. Eelnõu on JDM-i

ja TTJA sisendi alusel

muudetud. Eelnõust on

eemaldatud varasem § 12 lg 4 p

1 sõnastus, mille kohaselt võis

isiku senise tegevuse,

töökogemuse või maine põhjal

kahelda tema usaldusväärsuses.

§ 18 sõnastust on täpsustatud

selliselt, et pädeva asutuse

22.07.2026

mitte. Kui see kahtlus on alusetu, palusime seda seletuskirjas põhjendada.

Märkust arvestati osaliselt.

Teisel kooskõlastusringil saabunud eelnõus pakutud § 18 lahendus (pädeval

asutusel on kosmosetegevusloa taotluse lahendamisel õigus nõuda kavanda-

tava kosmosetegevuse muult osaliselt, isikult ja riigi- või kohaliku omavalit-

suse üksuse asutuselt kosmosetegevusloa taotleja, käitaja ja kosmoseobjekti

omaniku usaldusväärsuse hindamiseks vajalikke andmeid ja dokumente) ei

vasta õigusselguse põhimõttele. Sellise ebamäärase ja laia sõnastusega säte

võib viia riigivõimu omavolini (PS § 13 lause 2), sest selle alusel ei saa need

isikud, kelle usaldusväärsust kontrollitakse, ega ka need asutused ja isikud,

kellelt §-le 18 tuginedes teavet võidakse küsida, aru, millist teavet selle sätte

alusel TTJA on õigustatud kontrollima.

Seletuskirjas esitatakse normi selgitus: Selleks, et pädev asutus saaks teha

taotlejale, käitajale ja kosmoseobjekti omanikule taustakontrolli, st kontrol-

lida tema usaldusväärsust, peab tal olema võimalus teha koostööd teiste isi-

kute ja asutustega, sest pädev asutus ise ei pruugi omada teavet, mis näitab,

et isik ei ole usaldusväärne. Paragrahv 18 võimaldab pädeval asutusel

nõuda andmeid nt tööandjalt, ülikoolilt, teistelt riigiasutustelt, sealhulgas jul-

geolekuasutustelt.

Kooskõlastustabelis märgitakse, et eelnõu ja seletuskirja on täiendatud vasta-

valt. TTJA saab võtta vajalikke selgitusi ja hinnanguid vastava valdkonna as-

jatundjalt, nt advokaat, õppejõud, notar, ministeerium või kes iganes, kellel

on selleks pädevus. Eelnõus on ette nähtud § 18, mille alusel saab pädev asu-

tus küsida vajalikku teavet teistelt asutustelt, isikult, osaliselt vms. Seletus-

kirja tuleb § 18 osas ka vastavalt täiendada ning kooskõlastustabelis esitatud

näited, kelle käest kavatsetakse teavet küsida, välja tuua. Arusaamatuks jääb,

kuidas ja mille alusel TTJA otsustab, kelle käest ta konkreetselt neid selgitusi

või hinnanguid küsima hakkab. Kas kavatsetakse küsida mitut hinnangut?

Kui kiiresti tuleb anda TTJA-le vastus? Mis saab siis, kui advokaat, õppejõud

jne selgitust ei anna soovitud tähtajaks? Nende küsimustega seoses tuleb eel-

nõu täiendada.

Koostoimes eelnõu § 12 lõikega 4 tähendab kavandatav § 18 sisuliselt seda,

et pädeval asutusel on õigus küsida taotleja, käitaja ja omaniku kohta ükskõik

milliseid andmeid, kuna selge ei ole, milliseid isikuandmeid siin mõeldud on,

õigus nõuda andmeid ja

dokumente on seotud

konkreetse § 12 lg 4 p-s 5

nimetatud asjaolu

kontrollimisega. Seega ei anna

§ 18 pädevale asutusele üldist

ja piiritlemata õigust küsida

isiku usaldusväärsuse

hindamiseks mis tahes

andmeid, vaid seob teabe

küsimise seaduses sätestatud

konkreetse usaldusväärsust

välistava asjaolu

kontrollimisega. Seletuskirja

on vastavalt täiendatud.

22.07.2026

mille abil on võimalik isiku tegevust, töökogemust ja mainet tõendada. Sel-

leks, et regulatsioon vastaks nii isikuandmete kaitse üldmäärusele (IKÜM)

kui ka seadusereservatsiooni põhimõttele (PS § 11), tuleb seaduses ette näha,

kellelt andmeid päritakse ning milliseid andmeid täpselt töödeldakse. Vt selle

kohta näiteks vangistusseaduse §-d 1053 ja 1055.

Eelnõu § 12 lõike 4 punkti 1 kohaselt ei ole isik usaldusväärne, kui isiku se-

nise tegevuse, töökogemuse või maine põhjal on alust kahelda tema usaldus-

väärsuses ja isik ei esita kahtlust ümberlükkavaid tõendeid. Jääb arusaama-

tuks, milliseid tõendeid isik enda kohta esitama peab ja kuidas on võimalik

tõestada millegi mitte tegemist.

Palume eelnõu § 18 sõnastust täiendada ja § 12 lõike 4 punkti 1 osas analüü-

sida, kas normis sätestatut on üldse võimalik praktikas täita. Kui see võimalik

ei ole, siis palume norm eelnõust välja jätta. Samuti tuleb täiendada ka seletus-

kirja.

22.07.2026

5. Eelnõu § 19 lg 1 p-d 7–9 – kõnealuste punktidega sätestatakse kosmosetege-

vusloa andmise tingimused (turvalisuse tagamine ja RIA kooskõlastus, sise-

eeskirjade vastavus ja riskianalüüsi olemasolu).

Jääb ebaselgeks, milliste dokumentidega on need tingimused tõendatud. Sa-

muti ei ole selge, mis kooskõlastust on mõeldud, sh mis eesmärk kooskõlas-

tusel on. Kuna seletuskirja kohaselt ei olnud eelnõu koostamisse kaasatud

RIA-t siis palume sel teemal kaasata meid, et välja selgitada, mis laadi teavet

või kooskõlastust seletuskirja kohaselt mõeldakse. RIA esmane hinnang selle

kooskõlastuse osas on, et see tähendab eraldi järelevalvemenetluse läbivii-

mist enne, kui on võimalik anda kooskõlastus või jätta see andmata. Taolise

järelevalvemenetluse läbiviimine võtab täiendava aja, millega ilmselt ei ole

eelnõu koostamisel arvestatud. Kui see kooskõlastus ei ole sisuliselt vajalik,

siis tuleb see osa eelnõust välja jätta või selle vajalikkuse korral seletuskirjas

põhjendus esitada.

Arvestatud. Eelnõu § 15 lg 1 p

4 on vastavalt RIA sisendile

muudetud, ning seletuskirja §

19 osas täiendatud. Eelnõust on

eemaldatud RIA kooskõlastuse

nõue. § 19 lõike 1 punktis 7

sätestatakse loa andmisel

kontrollitava asjaoluna

kavandatava kosmosetegevuse

raames kasutatava võrgu- ja

infosüsteemi ning

kosmosetegevuse

juhtimiskeskuse turvalisus. §

19 lõikega 2 nähakse ette, et

pädev asutus võib vajaduse

korral küsida selle

kontrollieseme kohta RIA

arvamust. RIA arvamus ei ole

iga menetluse kohustuslik osa

ega eraldiseisev loa andmise

tingimus. Seletuskirja § 19

selgitusi on vastavalt

täiendatud.

6. Eelnõu § 27 – tegime I kooskõlastusringil märkuse, et norm kattub majan-

dustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) §-s 40 sätestatud alustega ja

palusime norm eelnõust välja jätta. Kõnealust märkust ei arvestatud.

Kuna eelnõu § 2 lg-st 5 nähtuvalt kohaldatakse kosmosetegevuse kui majan-

dustegevuse alustamisele, teostamisele ja lõppemisele MSÜS-i, võttes ar-

vesse eelnõust tulenevaid erisusi, ja arvestades, et eelnõu ei sätesta kosmo-

setegevuseloa lõppemisel erisusi MSÜS-ga võrreldes, siis palume § 27 eel-

nõust välja jätta.

Arvestatud. Norm on eelnõust

eemaldatud.

7. Eelnõu § 29 – norm sätestab tegevusloa kehtivuse peatamise alused. Tegime

I kooskõlastusringil märkuse, milles palusime esiteks hinnata, kas eelnõus on

Nüüd § 28.

22.07.2026

vaja eraldi sätestada mh ka kehtetuks tunnistamise alused ja teiseks põhjen-

dada erisusi MSÜS-st.

MSÜS § 43 lg 1 p 1 kohaselt peab majandustegevuse või tegevusloa peatami-

seks olema täidetud kaks eeldust:

1) majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse oluline rikku-

mine;

2) rikkumisega kaasneb kõrgendatud või oluline oht.

Seega erinevalt MSÜS üldisest regulatsioonist, mis näeb ette olulise rikku-

mise ja kõrgendatud või olulise ohu, peavad erisused valdkondlikus seaduses

olema põhjendatud.

Palume seletuskirja täiendada põhjendustega tegevusloa kehtivuse peatamise

aluste kohta.

Arvestatud. Eelnõu ja

seletuskirja on täiendatud

kosmosetegevusloa peatamise

aluste ja MSÜS-ist tuleneva

erisuse põhjendustega.

Kosmosetegevuse eripära tõttu

peab pädeval asutusel olema

võimalik peatada

kosmosetegevusluba või

kosmosetegevus osaliselt või

täielikult. Osaline peatamine on

vajalik eelkõige olukorras, kus

risk või rikkumine puudutab

vaid osa loaga hõlmatud

tegevusest, konkreetset

kosmoseobjekti või uute

kosmoseobjektide lennutamist,

kuid juba käimasoleva

kosmosetegevuse ohutuks

jätkamiseks tuleb teatud

tegevusi edasi teha. Peatamine

ei vabasta käitajat seaduses

sätestatud põhimõtete ja

kohustuste täitmisest.

8. Eelnõu § 30 ja § 31 – normid sätestavad kosmosetegevusloa muutmise alu-

sed ja selle loa aluseks olevate andmete muutumisest teavitamise. Esitasime I

kooskõlastusringil märkuse, milles palusime seoses MSÜS-s oleva üldregu-

latsiooniga hinnata eelnõus sätestatu vajadust. Seda märkust ei arvestatud.

Üldregulatsioon on MSÜS § 30 ja § 32. Eelnõu §-s 30 on aga sätestatud, et

kosmosetegevusluba saab muuta siis, kui muutuvad ebaoluliselt kosmosete-

gevusloa alusel toimuv kosmosetegevus, kasutatav tehnoloogia või seadmed

või muud kosmosetegevusloa aluseks olevad andmed.

Nüüd § 29 ja § 30.

Arvestatud. Sätted jäetakse

alles ning seletuskirjas on

sätete vajadust selgitustega

täiendatud.

22.07.2026

Ebaoluliseks loetakse eelnõu kohaselt muutust, millega ei kaasne kosmosete-

gevuse laadi muutumist või selle ulatuse, keerukuse või kosmoseobjektist tu-

leneva ohu- ja riskitaseme suurenemist.

Eelnõu sõnastusest ja seletuskirja selgitustest jääb arusaamatuks, kas tege-

vusloa muutmine on võimalik üksnes ebaoluliste muudatuste korral või on

selle muutmine võimalik ka oluliste muudatuste korral.

Kuna MSÜS (§ 30 ja 32) näeb ette tegevusloa muutmise regulatsiooni, siis ei

ole dubleeriv säte antud juhul eelnõus põhjendatud. Kui siiski soovitakse

näha ette erisus kosmosetegevusloa muutmiseks, siis peaks erisuse tegemine

olema seletuskirjas põhjendatud.

Palume normid kas eelnõust välja jätta või seletuskirjas nende vajadust põh-

jendada.

9. Eelnõu § 32 – reguleerib kosmoseobjektide registriga seonduvat. Lähtudes

koalitsioonileppe põhimõttest vähendada Eesti digiriigi jalajälge juhime tähe-

lepanu, et kuniks kosmosetegevuse lube taotletakse aastas 1–2 ning regist-

risse tekib 1–2 objekti aastas juurde, ei ole majanduslikult otstarbekas luua

eraldi register.

Leiame, et kogutud andmed tuleb talletada mõnda olemasolevasse süsteemi,

mida on võimalik nende andmete hoidmiseks ilma täiendava kuluta laien-

dada. Oluline on, et ei loodaks seaduses sätestatud andmekogude tarbeks

täiesti uusi infosüsteeme, vaid kasutataks juba olemasolevaid (TTJA) info-

süsteeme, kuna kosmosealal tegutsejate ja kosmoseobjektide arv saab olema

väike.

Ettevõtete kohta, kellele on luba väljastatud, saab info loa ja objektide kohta

näidata avalikkusele e-Äriregistris ettevõtja andmekaardil ning arvestades et-

tevõtete arvu, on võimalik seda edastada mitte masinliidesega, vaid e-kirja

teel.

Arvestades taotluste tõenäolist väga väikest arvu ning taotluse materjalide

iseloomu (dokumendid, analüüsid, kirjeldused, eeskirjad) ei ole proportsio-

naalne välja arendada eraldi taotluste protsessi, vaid esitada taotlused e-kirja

teel või dokumendivahetuskeskkonda kasutades. Kui taotluste arv kasvab,

siis on asjakohane laiendada e-Äriregistri funktsionaalsust selliselt, et ette-

võtjad saaksid taotluseid e-Äriregistri vahendusel esitada.

Arvestatud. JDM märkust

arvestades ei looda

kosmosetegevuse jaoks eraldi

andmekogu.

Kosmosetegevuslubade ja

kosmoseobjektidega seotud

andmeid töödeldakse SeOS §

12 alusel peetavas TTJA

järelevalve infosüsteemis

(JVIS). Kuigi eraldi

andmekogu ei looda, vajab

JVIS sellegipoolest

kosmosetegevuse

andmestikuga seotud

funktsionaalsuse lisamiseks

arendustöid.

22.07.2026

Kuna infosüsteemide arendused on kulukad, siis leiame, et ei ole proportsio-

naalne luua uut infosüsteemi, vaid kasutada juba olemasolevat. Seetõttu jä-

tame kosmoseobjektide registri osas eelnõu kooskõlastamata.

10. Eelnõu § 32 lg 3 p 3 – põhimääruse volitusnormi raamides on kirjas, et põhi-

määruses sätestatakse kaasvastutavate töötlejate ja volitatud töötleja üle-

sanded, samas on eelnõu § 32 lõike 4 kohaselt andmekogul üks vastutav tööt-

leja. Juhul kui andmekogul on mitu kaasvastutavat töötlejat, tuleb need välja

tuua lõikes 4. Samuti tuleb olukorras, kus andmekogule on plaanis määrata

volitatud töötleja, eelnõu § 32 lõiget 4 täiendada lausega: „Volitatud töötleja

määratakse registri põhimääruses.“. Palume eelnõu täiendada.

Arvestatud. Antud säte on

eemaldatud, kuna eraldi

andmekogu eelnõuga ei looda.

11. Eelnõu § 33 lg 1 ja 2 – kõnealuse sättega nähakse ette, et registrisse kantud

füüsilisest isikust käitaja ja omaniku ees- ja perekonnanimi ning isikukood

või selle puudumisel sünniaeg on avalikud. Selgitame, et avaliku teabe sea-

duse (AvTS) kohaselt on avalik teave kogu mis tahes viisil ja mis tahes tea-

bekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud

seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid

täites ning sellele teabele juurdepääsu võib piirata seaduses sätestatud korras

(AvTS § 3). Isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt peab igasugusel and-

metöötlusel olema eesmärk. Kosmoseobjektide registrit peetakse ja seal töö-

deldakse andmeid seadusest tuleneva kohustuse täitmise lihtsustamiseks.

Selge ei ole aga, mis eesmärgil teatud andmeid avalikustatakse. Võib oletada,

et seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks ei ole vajalik andmete avalikusta-

mine ning viimasel on registri pidamise eesmärgist erinev eesmärk, mida aga

seadusest ei nähtu.

Eelnevast tulenevalt tuleb seaduses ette näha, millisel eesmärgil eelnimeta-

tud isikute nimed ja isikukoodid avalikustatakse. Palume eelnõu § 33 lõikeid

1 ja 2 täiendada avalikustamise eesmärgiga.

Arvestatud. Eelnõu on

registrilahenduse osas ümber

kujundatud ning

kosmosetegevuse jaoks ei

looda eraldi andmekogu.

Kosmosetegevusega seotud

andmeid töödeldakse TTJA

järelevalve infosüsteemi

kosmosetegevuse andmestikus.

Füüsilisest isikust käitaja ja

füüsilisest isikust

kosmoseobjekti omaniku

andmete avalikustamise

eesmärk ja minimaalne

andmekoosseis sätestatakse

SeOS § 12 erisättes.

Avalikustamise eesmärk on

kosmosetegevuse läbipaistvus,

vastutusahela tuvastamine ning

kolmandate isikute õiguste

22.07.2026

kaitse. Seletuskirjas on

avalikustamise eesmärki ja

proportsionaalsust täiendavalt

selgitatud.

12. Eelnõu § 33 lg 3 – kõnealuse säte näeb ette, et juurdepääs registrile toimub

isikuandmete kaitse seaduses (IKS) ning AvTS sätestatud alustel ja korras.

Märgime, et igasugusele avaliku teabe ja isikuandmete töötlemisele kohaldu-

vad AvTS ja IKÜM, kui üldiselt valdkonda reguleerivad õigusaktid. Erisea-

dustes nähakse üldseadustest vajadusel ette üksnes erandid, mida antud juhul

ei ole tehtud. Seega puudub vajadus kavandatud lõike 3 järele ning see tuleb

eelnõust välja jätta.

Arvestatud. Lõige on eelnõust

välja võetud.

13. Eelnõu § 33 lg 4 - kõnealuse säte näeb ette, et registri avalikus vaates ei aval-

data füüsilisest isikust käitaja või kosmoseobjekti omaniku aadressi ja kon-

taktandmeid. AvTS § 3 kohaselt on avalik teave (edaspidi teave) mis tahes

viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis

on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud

avalikke ülesandeid täites. Nimetatud teabele juurdepääsu võib piirata seadu-

ses sätestatud korras. Seega lähtub AvTS eeldusest, et kõik teave, mida riik

töötleb oma ülesannete täitmisel, on avalik, välja arvatud juhul, kui teabe

suhtes on kehtestatud juurdepääsupiirang.

AvTS-is on sätestatud juurdepääsupiirangud §-s 35. Juurdepääsupiirangud ei

kohaldu automaatselt, vaid teabevaldajal on igakordne kohustus kaaluda, kas

piirangut teabe suhtes kohaldada või mitte (va mõned üksikud n-ö absoluut-

sed juurdepääsupiirangud).

Justiits- ja Digiministeeriumi seisukoht on, et AvTS-is sätestatud juurdepää-

supiirangud peaksid katma üldjuhul kõik võimalikud juhud, millal võib olla

õigustatud andmetele juurdepääsu piirata. Kuigi AvTS § 35 lg 1 p 19 võimal-

dab eriseadustes juurdepääsupiiranguid kehtestada, siis seda tuleks teha üks-

nes põhjendatud juhtudel (mh tuleb hinnata, kas AvTS § 35 alused ei ole pii-

Arvestatud ja teadmiseks

võetud. Kuna uut andmekogu

eelnõu alusel ei looda,

sätestatakse registrit puudutav

SeOS-is. Antud sätet SeOS-i ei

lisata.

22.07.2026

savad). Samas ka eriseadustes juurdepääsupiirangute ettenägemisel peab tea-

bevaldajale jääma kaalutlusõigus, st et andmed ei ole automaatselt juurdepää-

supiiranguga, vaid teabevaldaja langetab iga kord eraldi otsustuse, kas and-

med on avalikud või juurdepääsupiiranguga. Juhime ka tähelepanu, et isegi

kui teave on tunnistatud asutusesiseseks (AK) teabeks, siis olukorras, kus

selle suhtes esitatakse teabenõue, peab teabevaldaja iga kord hindama, milli-

ses osas seda teavet saab siiski avalikustada ja millises osas kehtib mõni juur-

depääsupiirang ning enne teabe avalikustamist piiratud osa kinni katma

(AvTS § 38 lg 2).

AvTS § 438 lõike 1 kohaselt peavad andmekogus töödeldavad andmed olema

avalikult kättesaadavad, kui neile ei ole seadusega või selle alusel kehtestatud

juurdepääsupiirangut. Andmekogude juhendi kohaselt: „AvTS võimaldab

teabele, sh andmekogudele, juurdepääsupiirangu seada kas AvTS § 35 alustel

või eriseaduse alusel. Seega peabki eriseaduses vajadusel sätestama erinor-

mina AvTS-ist andmete juurdepääsupiirangu. Juurdepääsupiirangu norm

peab olema konkreetne ja selge ning sellest peab selguma, miks juurdepääsu-

piirang kehtestatakse.“. Eriseaduses andmekogu andmetele absoluutse juur-

depääsupiirangu kehtestamisel tuleb lähtuda sellest, et selline juurdepääsupii-

rang on lubatud kehtestada üksnes olukorras, kui on teada, et kõik andmeko-

gus olevad andmed on juurdepääsupiiranguga. See tähendab, et seadusandja

peab eriseaduses absoluutse juurdepääsupiirangu kehtestamisel tegema and-

mekogus sisalduva kogu teabe suhtes kaalutlusotsuse, hinnates ühelt poolt

avalikku huvi nende andmete avalikustamise suhtes ning teiselt poolt selle

teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamisega kaitstavat huvi. Näiteks

on üheks selliseks absoluutseteks juurdepääsupiiranguks AvTS-is ette nähtud

§ 35 lg 1 punkt 5, mis näeb kohustuslikuna ette, et kaitseväe valdusse sõjalise

valmisoleku tõstmisel ja mobilisatsiooni korral üleantava riigivara kohta

käiva teabe peab teabevaldaja tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks ilma,

et tal oleks sealjuures antud võimalus kaaluda sellise piirangu põhjendatust.

Samas on valdavalt AvTS § 35 lõikes 1 loetletud juurdepääsupiirangute pu-

hul seadusandja pannud teabevaldajale siiski kohustuse juurdepääsupiirangu

vajalikkust hinnata. Näiteks AvTS § 35 lg 1 p 7, mille kohaselt tuleb AK tea-

beks tunnistada teave, mille avalikuks tulek ohustaks (st teabevaldaja peab

igal juhul hindama, kas ohustab või ei ohusta) muinsuskaitse all olevat ob-

jekti või muuseumikogusse kuuluvat museaali.

22.07.2026

2024. aastal antud hinnangus Eesti seadusandluse kooskõlale Tromsø kon-

ventsiooniga on välja toodud, et absoluutsed seadusega ette nähtud erandid

teabe avalikkusest peavad olema minimaalsed. Lisaks leitakse nimetatud

konventsiooniga seoses, et isegi kui sellised absoluutsed erandid teabe avali-

kustamisest on kehtestatud, peab seadusandja selle kehtestamise raames hin-

dama, kas erandiga kaitstud huvi kaalub igal juhul üle avaliku huvi nimetatud

teabe vastu.

Seoses Tromsø konventsiooniga on oluline ka märkida, et eriseaduses sätes-

tatav täiendav juurdepääsupiirang peab jääma konventsiooni artikliga 3 antud

raamidesse. Konventsiooni artikkel 3 annab ammendava loetelu põhjustest,

millest tulenevalt võib piirata ametlikele dokumentidele juurdepääsu ning

liikmesriigil ei ole õigust seda loetelu laiendada.

Eelnevast tulenevalt on Justiits- ja Digiministeerium seisukohal, et eriseadu-

ses saab täiendava juurdepääsupiirangu ette näha üksnes juhul, kui AvTS sel-

lekohast alust ette ei näe. Eriseaduses sätestatud juurdepääsupiirangu normist

peab nähtuma selgelt piirangu kehtestamise eesmärk, st millist huvi avaliku

huvi vastu kaalutakse. Seletuskirjas tuleb välja tuua, millise Tromsø konvent-

siooni artiklis 3 sätestatud aluse alla sätestatav juurdepääsupiirang mahub ja

millise mõttekäigu tulemusel sellise järelduseni jõutud on.

Käesoleval juhul ei ole eelnõu § 33 lõikes 4 ette nähtud sätte puhul tegemist

eraldiseisva juurdepääsupiirangu alusena, vaid nimetatud andmed on võima-

lik asutusesiseseks tunnistada AvTS § 35 lõike 1 punkti 12 alusel, seega tuleb

eelnõu § 33 lõige 4 eelnõust välja jätta.

14. Eelnõu § 34 – kõnealuse sättega nähakse ette andmete säilitamise tähtaeg.

Sättest võib välja lugeda, et andmeid säilitatakse nende registrisse kandmisest

arvates alaliselt, millest esimesed 30 aastat säilitatakse neid registris ja hiljem

registri arhiiviosas. Seletuskirja kohaselt ei ole arhiiv avalik ning vajadusel

saab arhiivis olevaid andmeid töödelda ainult lähtudes näiteks intsidentist

saadud informatsioonist. Põhimääruse kavandi kohaselt kehtestatakse ühelt

poolt andmekogu arhiiviosale juurdepääsu piirangud ja neid andmeid tavaka-

sutajale ei kuvata. Samuti on põhimääruses ette nähtud, mis juhul on võima-

lik arhiivandmete töötlemine. Teiselt poolt näeb sama põhimäärus ette, et re-

gistri (mis hõlmab ka arhiivi) andmed on avalikud, kui seadusega ei ole sä-

testatud teisiti. Samas ei nähtu eelnõust ega seletuskirjast, millisel alusel on

Arvestatud. Varasem eraldi

registri arhiiviosa ja alalise

säilitamise lahendus on

eelnõust välja jäetud.

Kosmosetegevuse andmestiku

andmete säilitamistähtaeg

sätestatakse SeOS § 12

erisättes ning andmeid

säilitatakse 30 aastat

andmekogusse kandmisest

arvates. Säilitamistähtaja

põhjendust on seletuskirjas

22.07.2026

võimalik arhiiv asutusesiseseks kasutamiseks tunnistada. Palume seletuskir-

jas selgitada, millisel alusel on teie hinnangul võimalik teabe väljastamisest

keelduda olukorras, kus vastutav töötleja saab teabenõude arhiivi kantud and-

mete väljastamiseks.

täiendatud, lähtudes

kosmoseobjektide võimalikust

pikaajalisest kasutusest, hiljem

ilmneda võivatest kahju- ja

vastutusküsimustest ning Eesti

rahvusvaheliste kohustuste

täitmise vajadusest. Eraldi

arhiiviosa ei looda.

15. Andmekogu põhimäärus – Justiits- ja Digiministeerium esitab põhimääruse

kohta mõned tähelepanekud, mis võivad omada tähtsust seaduseelnõu koos-

tamisel, kuid täielikult vaatab põhimääruse eelnõu üle selle eraldi kooskõlas-

tamise käigus.

Andmekogu põhimääruse § 3 kohaselt on andmekogu vastutav töötleja

TTJA, kelle ülesandeks on muu hulgas ka järelevalve tegemine andmekogu

pidamise üle. Juhime tähelepanu, et see tähendab, et TTJA teeb iseenda ko-

hustuse täitmise üle järelevalvet. Palume andmekogu vastutava töötleja üle-

sanded enne andmekogu põhimääruse kooskõlastamisele saatmist üle vaa-

data.

Põhimääruse § 11 lõike 1 kohaselt vastutab andmekogusse esitatud andmete

õigsuse eest andmete esitaja. Andmekogu vastutav töötleja vastutab tema

poolt andmekogukaardile kantud andmete vastavuse eest andmeandja esita-

tud andmetele. Juhime tähelepanu, et sellised sätted ei vabasta andmekogu

pidajat vastutusest. Vastutav töötleja vastutab andmekogus töödeldavate and-

mete õigsuse eest3.

Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt koostab vastutav töötleja registriandmetes

paranduse tegemise kohta käiva kande, märkides oma andmed, paranduse te-

gemise aja ja paranduse tegemise aluseks olevad dokumendid. Palume põhi-

määruse kooskõlastamisele saatmise eel läbi mõelda, kas sellised kanded ei

nähtu automaatselt logiandmetest.

Teadmiseks võetud.

Kosmosetegevuse jaoks eraldi

andmekogu ei looda –

andmestik lisatakse TTJA

järelevalve infosüsteemi(JVIS)

koosseisuningseetõttu

lahendatakse andmekogu

pidamise korralduslikud

küsimused JVIS-e põhimääruse

muutmisega.

22.07.2026

16. Eelnõu § 38 lg 1 p 10 – tegime I kooskõlastusringil märkuse, et kui pädeval

asutusel on andmed sagedusloa olemasolu kohta olemas, siis ei tohi nõuda

taotlejalt nende andmete uuesti esitamist. Märkust ei arvestatud.

Märgime, et kui haldusorganil on andmed olemas, peaks ta lähtuma uurimis-

põhimõttest (HMS § 6) ja andmete ühekordse küsimise põhimõttest (AvTS §

43¹ lg 3). Seega puudub selgus, miks peab registreerimise taotleja sagedusloa

eraldi esitama, kui TTJA saaks loa väljastajana selle olemasolu kontrollida.

Andmete topelt küsimine on vastuolus haldusmenetluse põhimõtetega.

Palume norm eelnõust välja jätta.

Nüüd § 35 lg 1 p

10.Arvestatud. Sätet on

täiendatud nii, et sagedusluba

tuleb esitada üksnes juhul, kui

sagedusloa on väljastanud

välisriik. Kui sagedusloa on

väljastanud TTJA, saab pädev

asutus selle olemasolu ise

kontrollida ning taotlejalt sama

teavet uuesti ei nõuta.

Muudatus lähtub andmete

ühekordse küsimise

põhimõttest ja TTJA sisendist.

17. Eelnõu § 53 – tegime I kooskõlastusringil märkuse eelnõu § 49 (nüüdne §

53) kohta, mis kohustab kosmosetegevusloa taotlejat sõlmima kosmosetege-

vuse tulemusena või kosmoseobjekti tekitatud kahju hüvitamise tagamiseks

enne kosmosetegevusloa taotlemist vastutuskindlustuslepingu (säte täpsustab

tingimusi).

Eelnõu § 53 lõikes 4 sätestatakse, et selline kindlustusleping allub Eesti õigu-

sele ja sellega seotud vaidlusi lahendab Eesti kohus ning et sellest kõrvale-

kalduv kokkulepe on tühine. Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul ei

pruugi selline regulatsioon olla õiguspärane, arvestades kehtivat Euroopa

Liidu õigusraamistikku. Nimelt kehtivad Euroopa Liidus a) kohaldatava õi-

guse reguleerimiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr

593/2008, 17. juuni 2008, lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse

kohta (Rooma I) ja b) kohtualluvuse kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrus (EL) nr 1215/2012, 12. detsember 2012, kohtualluvuse ning kohtuot-

suste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõ-

nastatud). Hoolimata sellest, et reguleeritakse avalik-õiguslikel eesmärkidel

kehtestatavat vastutuskindlustust, on kindlustusleping olemuslikult eraõigus-

lik suhe ning Euroopa Liidus on juba (otsekohalduvate määrustega) kokku

Nüüd § 50.

Arvestatud. Eelnõust on välja

jäetud säte, mille kohaselt pidi

vastutuskindlustuslepingule

alati kohalduma Eesti õigus ja

vaidlusi lahendama Eesti

kohus.

22.07.2026

lepitud ühtsed reeglid selle kohta, kuidas määratakse eraõiguslike vaidluste

jaoks kohtualluvus; samuti on kokku lepitud reeglid kohaldatava õiguse

jaoks. Juhul, kui eelnõus kirjeldatud situatsioon – vastutuslepingu sõlmimine

– mahub Euroopa Liidu otsekohalduvate määruste reguleerimisalasse, on

selge, et tuleb kohaldada määruste reegleid.

Eelnõu koostajad on selgitanud, et „Kindlustuslepingu jaoks on Eesti õiguse

kohaldatavatus oluline ning see vähendab Eesti riske. Eelnõu koostajate hin-

nangul on antud sätted ELi õigusega kooskõlas ja vastuolu puudub.“ Selle

väite ja põhjendusega ei saa siiski nõustuda. Kui Euroopa Liidus on juba

määrusega kokku lepitud reeglid selle kohta, millistes olukordades milline õi-

gus kohaldub, siis liikmesriik ei saa seda valikuliselt kohaldada ja määrata

kohalduvat õigust enda äranägemise järgi. Sama hästi võiks liikmesriik

öelda, et nt töösuhetele, millel on Eestiga puutumus, kohaldub alati Eesti õi-

gus (lisaks ka kohtualluvus), sest see on meile soodsam/lihtsam, samas kui

EL määrused, mis reguleerivad kohalduvat õigust ja kohtualluvust, näevad

ette teised (nüansseeritumad) lahendused.

Euroopa Liidu määrustes, mis reguleerivad nii kohalduvat õigust kui ka

kohtualluvust, on määratletud ka erandid olukordadele, mil kõnealused mää-

rused ei kohaldu. Hetkel ei olnud võimalik seletuskirjast tuvastada, mis eran-

deid soovitakse kohaldada. Juhul, kui erandid ei kohaldu, tuleks meie hinnan-

gul siiski lähtuda määrusest.

Täiendavalt võib kõne alla tulla olukord, et Euroopa Liidu määrus ei ko-

haldu, sest olukord jääb välja Euroopa Liidu õiguse kohaldumisalast – näi-

teks, kui tegu on riikliku julgeolekuga, siis Euroopa Liidu lepingu art 4 lõige

2 ütleb mh, et eelkõige riigi julgeolek jääb iga liikmesriigi ainuvastutusse.

Sellisel juhul tuleks seda seletuskirjas eraldi käsitleda ja arvestada ka sellega,

et „riiklik julgeolek“ selles kontekstis on käsitletav pigem kitsalt.

Hetkel ei saa meie hinnangul kindel olla, kas saab eeldada, et juhul, kui kos-

moseobjekt on tsiviilkäibes ja selle kohta sõlmitakse kindlustusleping, saaks

öelda, et tegu on riikliku julgeoleku küsimusega ning Euroopa Liidu asjako-

22.07.2026

hased määrused ei kohaldu. Erandid eelviidatud Euroopa Liidu reeglitest või-

vad olla seotud ka sellega, et Eesti on seotud juba enne eelviidatud Euroopa

Liidu määruste vastuvõtmist mingite konventsioonidega, mis reguleerivad

sama valdkonda ja kust tuleneks, et sellises olukorras kehtivad muud reeglid

(et riik võib ette näha igas olukorras omaenda õiguse ja kohtualluvuse kohal-

dumise). Vähemalt seletuskirjast ei olnud võimalik sellist järeldust leida.

Teeme ettepaneku see säte, mis nõuab, et kirjeldatud kindlustuslepingu puhul

kohalduvad alati Eesti kohtualluvus ja Eesti õigus, kas eelnõust välja jätta või

siis täiendada seletuskirja põhjendusega, mis selgitab, mis asjaoludel on het-

kel võimalik Euroopa Liidu määrustest kohtualluvuse ja kohaldatava õiguse

kohta mööda vaadata.

18. Eelnõu 12. peatükk (järelevalve) – palume järelevalve peatükis läbivalt üle

vaadata terminite asjakohane kasutamine. Eelnõus kasutatakse terminit pädev

asutus, milleks on eelnõu § 3 kohaselt TTJA.

Samas laiendab järelevalve peatükk järelevalvepädevust ka teistele haldusor-

ganitele – Transpordiamet (TRAM), RIA. Seega tekib näiteks § 57, 58, 59 ja

60 lugedes arusaamatus, kas erimeetmeid rakendada ja ettekirjutust teha jne

saab ainult TTJA kui pädev asutus või kõik riiklikuks järelevalveks volitatud

asutused.

Arvestatud. Vastavad

parandused on eelnõusse sisse

viidud ning terminoloogia üle

kontrollitud. Eelnõus on

eristatud TTJA kui pädeva

asutuse üldine

järelevalvepädevus ning

Transpordiameti ja RIA

valdkondlik

järelevalvepädevus, mis toimub

vastavalt lennundusseaduse ja

KüTS-i alusel.

19. Eelnõu § 57 lg 1 – palume arvestada meie I kooskõlastusringil esitatud

märkust, et haldusjärelevalve tegemisel saab teavet nõuda vaid haldusorgani

töötajatelt, mitte kõrvalistelt inimestelt, ja eelnõu parandada.

Eelnõu § 57 lõike 1 puhul palume seletuskirjas selgitada, kas siin on soov

teha erinormid RIA-ga seoses võrreldes nende õiguste ja volitustega, mis tal

on KüTS alusel? Eelnõu § 56 lg 3 piiritleb, et RIA järelevalvepädevus toi-

mub KüTS-s sätestatud pädevuse piires. Kui tegemist on erikorraga, siis see

ei võimalda justkui ettekirjutuse tegemist, kuna see on ainult pädeval asutusel

Nüüd § 54.

Arvestatud ja säte on

parandatud.

Eelnõu § 54 lg 1 sätestab nüüd

üksnes riikliku järelevalve

käigus teabenõude ulatuse

kosmosetegevuse seaduse

mõttes. § 53 lg 2–3 puhul

22.07.2026

(TTJA-l; vt eelnõu § 57 lg 2 ja § 59 ning nende selgitusi). Samuti ei ole RIA-

l võimalik kohaldada sunniraha eelnõu § 57 lõike 1 olukorras, kuna ka see õi-

gus on ainult pädeval asutusel (vt eelnõu § 60 ja selle selgitust). Kui mõte on

tagada, et ka teised asutused (sh RIA) saaks küsida eelnõu § 57 lg 1 nimeta-

tud isikutelt teavet enda valdkondliku õigusakti alusel (RIA puhul KüTS alu-

sel), siis võiks eelnõu §-i 57 täiendada asjakohase lõikega – seda juhul, kui

teiste asutuste ja TTJA teostatava järelevalve sätted jäävad eelnõusse. Näi-

teks sõnastuses: „Käesoleva seaduse §-s 56 lõigetes 2 ja 3 nimetatud järele-

valveasutusetel on õigus küsida käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tea-

vet samas lõikes nimetatud isikutelt lähtudes käesoleva seaduse § 56 lõigetes

2 ning 3 nimetatud järelevalveasutusele kohalduvast seadusest.“.

Sel juhul on vastav õigus RIA puhul KüTS-s ja TRAM puhul lennundussea-

duses (LennS). Teabe küsimise õigust ei anta julgeolekuasutustele, kuna eel-

nõu § 56 lg 1 seletuskirja (lk.-l 69) kohaselt on üldise järelevalvepädevuse

eranditeks ainult sama paragrahvi lõiked 2 ja 3, mis viitavad vastavalt TRAM

ja RIA järelevalvele. Kui teiste asutuste kui TTJA teostatava järelevalve sät-

ted jäävad eelnõusse, siis tuleb muuta ka § 57 pealkirja, kuna selle pealkiri

viitab ainult TTJA kui pädeva asutuse volitustele.

teostavad RIA ja TRAM

järelevalvet enda valdkondlikus

raamistikus (KüTS, LennS), sh

teabenõuded nende seaduste

alusel. Kosmosetegevuse

seadus ei anna neile eraldi

lisavolitust, vaid viitab üksnes

pädevusele; eraldi „õiguse

kinnitamine“ § 57 lg-s 2

dubleeriks sisuliselt KüTS-i ja

LennS-i ning oleks

normitehniliselt üleliigne.

20. Eelnõu § 58 – palume seletuskirjas põhjalikumalt avada erinevate riikliku jä-

relevalve erimeetmete vajalikkust. Praegu on seletuskirjas toodu väga üldsõ-

naline ning selle pinnalt on raske veenduda erimeetmete vajalikkuses. Saame

oma seisukoha kujundada pärast seletuskirjas esitatud täpsustusi.

Nüüd § 55.

Arvestatud. Seletuskirja on

selgitustega täiendatud.

21. Eelnõu § 59 – §-ga 59 antakse järelevalveorganile õigus teha nõuete täitmi-

seks ettekirjutus. Samas näeb ettekirjutuse riikliku järelevalve üldmeetmena

ette juba korrakaitseseaduse (KorS) § 28. Üldmeetme rakendamine ei vaja

eriseaduses sätestatud õiguslikku alust. Seega tekib küsimus, miks on vaja

eelnõus ettekirjutuse tegemist eraldi reguleerida.

Samuti annab KorS § 30 korrakaitseorganile õiguse küsida teavet igaühelt,

kui on alus arvata, et tal on ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumi-

seks, samuti korrarikkumise kõrvaldamiseks või kaitstava isiku või objekti

ohutuse tagamiseks vajalikke andmeid.

Arvestatud. Säte on

eelnõust välja võetud.

22.07.2026

Meie hinnangul ei ole teabe küsimist käesolevas eelnõus vaja reguleerida ja

norm tuleb välja jätta.

22. Eelnõu 13. peatükk (vastutus) kavandatavad karistusmäärad erinevad

olulisel määral karistusseadustiku (KarS) üldosa § 47 lõigetes 1 või 2

ettenähtud määradest. Kui eelnõu koostajad soovivad lähtuda KarS § 47

lõikes 4 ettenähtud võimalusest, mis lubab kavandada eriseaduses erinevaid

aluseid ja määra karistuse osas, siis tuleb seda erisust põhjalikult ka

seletuskirjas põhjendada. Eelnõu esimeses versioonis selliseid määrasid ei

olnud (nt nüüd on füüsilise isiku karistusmäär kuni 2000 trahviühikut, kuni

2500 trahviühikut, juriidilisel isikul kuni 640 000 eurot) ja seetõttu me ei

saanud sellele ka varasemalt tähelepanu juhtida. Märgime, et juhul, kui

füüsilist isikut soovitakse hakata karistama erinevate määradega võrreldes

üldiste põhimõtetega (karmim karistus kui 300 trahviühikut), siis seda

rahatrahvi ei saa asendada arestiga vastavalt karistusseadustiku § 72 lõikele

4. Kas eelnõu autorid on eelnõu koostades sellele mõelnud ja seda

analüüsinud? Palume asendamise mittekohaldamine ka seletuskirja märkida.

Seletuskiri lk 73 viitab, et eelnõu 13. peatükis sätestatud süütegude eest

määratud sanktsiooni ulatuses on eeskuju võetud LennS 92 . peatükis

sätestatud süütegudest. See väide ei vasta tõele, sest LennS-s ei ole

füüsilisele ega juriidilisele isikule ettenähtud selliseid karistusmäärasid, nagu

eelnõus kavandatakse.

Palume eelnõu seletuskirja põhjendustega täiendada.

Arvestatud. Seletuskirja

peatükki 13 on põhjendustega

täiendatud. Sanktsioonide

konstruktsioon (teokirjeldused,

diferentseerimine füüsilise ja

juriidilise isiku vahel, aresti

lubamine üksnes erandlikel

juhtudel) lähtub kõrgriski

valdkondade (nt lennundus,

meresõidu- ja raudteeohutus)

praktikast. Numbrilised määrad

ei ole ühestki teisest seadusest

üks-ühele üle võetud, vaid on

seatud kosmosetegevuse

riskiprofiili ja Eesti

rahvusvahelise vastutuse

arvestusega, et sanktsioon

oleks tõhus, hoiatav ja

heidutav.

23. Seletuskirjas (lk 74) märgitakse, et ohtu varale, keskkonnale, riigi julgeole-

kule või riigikaitseobjektile tuleb tõlgendada pigem laialt ning ohtu terminina

mõista osaliselt KorS § 5 lg 2 järgi. Seega on oht olukord, kus ilmnenud as-

jaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoli-

seks, et vara, keskkond, riigi julgeolek või riigikaitseobjekt võib saada kah-

justada või muul viisil negatiivselt mõjutada.

Arvestatud. Seletuskirja on

täiendatud ning on selgitatud

terminite erinevat kasutamist

sätetes. Eelnõus kasutatud

väljendid „ohtu põhjustama“ ja

„ohu kaasnemine“ on sisult

samatähenduslikud: mõlemad

kirjeldavad olukorda, kus

tegevus loob või toob kaasa

KorS § 5 lg 2 mõttes ohu.

22.07.2026

Kui kasutatakse sõnastuses „osaliselt“, siis mis on teise poole, teise osa si-

suks? Mida tähendab „negatiivne mõjutamine“? Palume seda seletuskirjas

rohkem avada.

Eelnõu § 5 lõige 1 sätestab, et kosmosetegevus ja kosmoseobjekt on ohutud,

kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale, keskkonnale, avalikule korrale, rii-

gikaitseobjektile ega riigi julgeolekule. Eelnõu § 61 lõikes 1 räägitakse aga

ohu kaasnemisest inimesele, varale, keskkonnale, avalikule korrale, riigikait-

seobjektile või riigi julgeolekule.

Seletuskirjas ei ole selgitatud, miks kasutatakse ühes sättes ohu põhjustamist,

teises ohu kaasnemist, kas need on samaväärse tähendusega? Seletuskirjas tu-

leb kas erinevat terminikasutust põhjendada või eelnõus terminikasutus üht-

lustada.

„Põhjustamine“ rõhutab

teokirjeldust (tegevus tekitab

ohu), „kaasnemine“ rõhutab

tagajärge (tegevuse tulemusel

esineb oht).

Samuti on täiendatud § 5 lg 1

ning avatud mõiste “negatiivne

mõjutamine”

24. Eelnõu § 61 määratleb kosmosetegevusloa tingimuste või kosmosetegevus-

loast tulenevate kohustuste täitmata jätmise väärteokoosseisu, milles viida-

takse ka §-le 10, mille lg 2 p 4 näeb ette, et käitaja sise-eeskirjades määra-

takse kindlaks mh ka „rakendatavate võrgu- ja infosüsteemide ning muude

tehniliste vahendite kirjeldus ja kohaldatavad turvameetmed“.

Kõnealune nõue on seotud ka KüTS § 7 lg 2 p-st 2 tulenev nõudega doku-

menteerida võrgu- ja infosüsteemide turvaeeskirjade ja turvameetmete raken-

damise kirjelduse olemasolu ja ajakohasus. Selle nõude üle on ka RIA-l pä-

devus viia läbi väärteomenetlust. Samuti on sarnane nõue küberturvalisuse 2.

direktiivis, sh ka seda üle võtvas eelnõus.

Seletuskirjas ei ole analüüsitud, mil määral on sel teemal tegemist kattuva

väärteokoosseisu kui ka väärteomenetluse pädevusega ning kuidas tagatakse

sel juhul ne bis in idem järgimine.

Lisaks eeltoodud väärteokoosseisule tuleks ka teised eelnõu 11. peatükis ole-

vad väärteokoosseisud üle vaadata ja välja selgitada, kas võib olla tegemist

teistes seadustes olevate kattuvate süüteokoosseisudega ning seetõttu ka eri-

nevate väärteomenetluse pädevusega asutustega. KüTS-ga seotud nõuete osas

tuleb lisaks kehtivatele nõuetele arvestada ka eelnõuga, millega võetakse üle

Arvestatud osaliselt. Eelnõus ja

seletuskirjas on käsitletud

võimalikku kattuvust

KüTS/NIS2 nõuetega ning

selgitatud TTJA ja RIA

rollijaotust ning ne bis in idem

põhimõtte tagamist (asutuste

koordineerimine, ühe

menetluse läbiviimine sama

teofaktide kogumi suhtes nö

raskuskeskme alusel).

22.07.2026

küberturvalisuse 2. direktiiv, st ka selles eelnõus olevate väärteokoosseisu-

dega.

25. Eelnõu § 67 (KarS § 372) – muudatuse kohaselt on KarS vastava sätte alusel

toime pandud kuritegu, kui isik tegeleb kosmosetegevusega seotud tegevu-

salal ilma vastava tegevusloata. Eelnõu § 65 näeb ette väärteokoosseisu –

seda siis, kui alustatakse kosmosetegevust ilma kosmosetegevuse seaduses

sätestatud eeldusi täitmata. Eeltoodu omakorda tähendab, et kui kehtivat kos-

mosetegevuse tegevusluba ei ole ja tegeletakse kosmosetegevusega, siis on

tegemist ka KarS § 372 lg 2 punktis 3 oleva kuriteoga.

Eelmainitud väärteokoosseisu korral on võimalik määrata kuni 2500

trahviühikut, mis on karistusseadustiku § 47 lg 1 (üks trahviühik on

kaheksa eurot) kohaselt kuni 20 000 eurot. Kui tegemist on eelmaini-

tud kuriteoga, siis üks karistuse alternatiive on rahaline karistus, mis

on karistusseadustiku § 44 kohaselt 30 kuni 500 päevamäära, st miini-

mumpäevamäära arvestades (10 eurot) 300 kuni 5000 eurot. Kui kosmosetegevust peetakse tervishoiuteenuse ja lennundusega sarnaselt

olulisteks tegevusaladeks, mille jaoks on vaja tegevusluba, on üks võimalus

loobuda eelmainitud väärteokoosseisust ning jätta vaid eelmainitud kuriteo-

koosseis. Tegevusloata tegutsemine ongi võimalikest rikkumistest raskeim ja

ultima ratio sekkumine on põhjendatud. Teised eelnõu §-s 35 ette nähtud

nõuete rikkumise eest ette nähtud väärteokoosseisu olukorrad tuleks sel juhul

liita mõne teise väärteokoosseisu alla või teha eelnõu §-s 65 välistus, et see ei

hõlma tegevusloata tegutsemist, sh seletuskirjas selgitada, et tegevusloata te-

gutsemine on kuritegu KarS § 372 lg 2 p 3 kohaselt.

Arvestatud. Seletuskirja on

täiendatud põhjendusega, et

antud väärteokoosseis ei hõlma

kosmosetegevusloata

tegutsemist.

22.07.2026

I KOOSKÕLASTUSRING (24.09-30.10.2024)

Nr Ettepaneku esitaja/

kooskõlastaja

Märkus, ettepanek või kommentaar MKMi seisukoht

1. Kaitseministeerium

(KaM)

Analüüsides eelnõud laiemalt ja vaadates suuremat riigikaitselist pilti, soovitame seadust

täpsustada. Nimelt võivad kosmoseseaduse alusel tegutsevad käitajad omada vajalikku

infot alates kõrgendatud kaitsevalmidusest sõjaseisukorrani, rääkimata riigikaitse vaatest

olulistest teenustest, mille toimepidevus võib tuua sõjalist eelist konfliktis. Seega võiks

kosmoseseaduse alusel tegutsevatel isikutel olla vastavalt riigikaitseseaduse 5. peatükile

sundkasutusse andmise, sundvõõrandamise kohustus või riigikaitseülesanne.

1. Kaitseministeerium teeb ettepaneku täiendada eelnõu § 18 punktiga 4 ja

sõnastada: kosmosetegevuse vajalikkus riigikaitseliste kohustuste täitmiseks.

Sõltuvalt kosmosetegevusest ja tagamaks kosmoseseaduse § 5 põhimõtet riigi julgeoleku

toetuseks, on vajalik, et käitajad oleksid teadlikud oma potentsiaalsest panusest

riigikaitse tõhusamaks korraldamiseks nii kriisi- kui sõjaolukorras. Kui kosmosetegevus

võib olla vajalik kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni

korraldamiseks või sõjaseisukorra lahendamiseks, sealhulgas riigikaitseülesannete

täitmise toetamiseks, tehakse selle kohta eelotsus ning vajadus tuleb välja selgitada juba

kosmosetegevusloa menetlemise käigus. Ühtlasi tuleb siis ka tsiviiltoetuse registrisse

vastav kanne teha.

Arvestatud osaliselt. Eraldi uut

punkti § 21 juurde ei lisatud,

kuna § 21 p 3 võimaldab

pädeval asutusel seada

kosmosetegevusloale

lisanõudeid kosmosetegevusele

või selle lõpetamisel

rakendatavatele meetmetele.

Seletuskirja § 21 p 3 selgitust

on täiendatud, et loamenetluses

saab hinnata, kas kavandatav

kosmosetegevus või selleks

kasutatav kosmoseobjekt võib

olla riigikaitse seisukohast

oluline. Vajaduse korral saab

sellekohase teabe alusel teha

kande tsiviiltoetuste registrisse

või algatada asjakohased

toimingud kehtiva

riigikaitseõiguse alusel.

Eelnõuga ei sätestata eraldi

sundkasutusse andmise,

sundvõõrandamise ega

riigikaitseülesande kohustust.

2. Lisaks eelnevale ei ole vastutust puudutavad sätted seaduses piisavalt selged. Eelkõige

§ 55 lg 1, mille kohaselt kaasneb sanktsioon kui kosmosetegevusele esitatavate nõuete

rikkumine toob kaasa ohtlikkuse varale, keskkonnale, riigi julgeolekule või

riigikaitseobjektile. "Ohtlikkus" on ka seletuskirjas mõtestamata. Siinkohal võiks selgem

olla "kahju" või "oluline mõju" vara hävimisele, keskkonnale jne.

Arvestatud. § 55 lg-s 1 (nüüd §

58 lg 1) sõna „ohtlikkus“

asendatud sõnaga „oht“ ning

terminit „oht“ selgitatud

seletuskirjas.

22.07.2026

3. KaM juhib tähelepanu, et EL-i ja ESA tegevuse kontekstis on kosmosealane teave

teatud ulatuses salastatud. ESA juures tegutseva julgeolekukomitee tegevuses ei ole Eesti

esindaja seni osalenud, kuna Eestil puuduvad salastatud teabe käitlemist eeldavad

projektid. Lähtudes eeltoodust teeb Kaitseministeerium ettepaneku:

3.1 Kaaluda, kas riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust ja Vabariigi Valitsuse

20.12.2007 määrust nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ on vaja

täiendada alusega, mille alusel on võimalik kosmosetegevusega seotud teavet salastada;

3.2 Kaaluda eelnõu § 2 täiendamist lõikega järgmises sõnastuses: „Kosmosetegevusega

seotud teabe, mis on riigisaladus või salastatud välisteave, töötlemisele kohaldatakse

riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust ning selle alusel antud õigusakte“;

3.3 Selgitada eelnõu seletuskirjas, kas eelnõus määratud pädev asutus hakkab Eestit

esindama ka ESA julgeolekukomitees või on see riigi julgeoleku volitatud esindaja

ülesanne.

Teadmiseks võetud. Eelnõu ei

täiendata eraldi sättega

riigisaladuse või salastatud

välisteabe töötlemise kohta,

kuna sellise teabe töötlemisele

kohalduvad otse riigisaladuse ja

salastatud välisteabe seadus

ning selle alusel antud

õigusaktid. Eelnõu ei muuda

salastatud teabe töötlemise

üldkorda ega määra eraldi alust

kosmosetegevusega seotud

teabe salastamiseks. ESA

julgeolekukomitees Eesti

esindamise küsimus ei ole

kosmosetegevusloa menetlust

ega eelnõu kohaldamist

reguleeriv küsimus ning

lahendatakse vajaduse korral

asutustevahelise pädevuse ja

riigi julgeoleku volitatud

esindaja ülesannete raames.

4. Eelnõu § 12 reguleerib käitaja, kosmoseobjekti omaniku ja nimetatud isikute tegeliku

kasusaaja usaldusväärsust. Kaitseministeerium teebettepaneku sätestada pädevale

asutusele võimalus küsida usaldusväärsuse kontrollimise eesmärgil teavet teistelt

riigiasutustelt, seal hulgas julgeolekuasutustelt ja sätestada, et Venemaa Föderatsiooni ja

Valgevene kodanikke ei loeta ühelgi juhul usaldusväärseks.Pädev asutus (TTJA) ei

pruugi ise omada teavet, mis näitab, et isik ei ole usaldusväärne. Mõnel teisel riigiasutusel

võib selline teave olemas olla. Sarnane meede on loodud välisinvesteeringu

usaldusvääruse hindamise seaduses. Meetme abil on loodud õiguslik alus koguda teavet

ja analüüsida võimalikke julgeolekuriske ja mõju. Venemaa Föderatsioon ja Valgevene

on Eesti suhtes vaenulikult meelestatud riigid, mille

kodanikel ei tohiks olla lubatud kosmosetegevusega tegeleda.

Arvestatud osaliselt. Eelnõusse

ei lisata eraldi reeglit, mille

kohaselt Venemaa

Föderatsiooni ja Valgevene

kodanikke ei loeta ühelgi juhul

usaldusväärseks. Isiku

usaldusväärsust hinnatakse

juhtumipõhiselt § 12 lõikes 4

sätestatud alustel, sealhulgas

julgeoleku ja avaliku korra

ohustamisega seotud asjaolude

põhjal. Eelnõu on täiendatud

22.07.2026

nii, et pädeval asutusel on

võimalik teha vajaduse korral

koostööd asjakohaste

riigiasutustega, sealhulgas

julgeolekuasutustega, ning

küsida usaldusväärsuse ja

julgeolekuriskide hindamiseks

vajalikku teavet seaduses

sätestatud ulatuses. Samuti on

eelnõusse lisatud

asutustevahelise koostöö sätted.

5. Eelnõu § 12 lõike 3 punkti 7 kohaselt on üheks isiku ebausaldusväärseks lugemise

kriteeriumiks see, kui isik on seotud või on olnud seotud Eesti või muu Euroopa Liidu

liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda ohustava tegevusega. Eelnõu § 41 lõike 2

punkti 2 kohaselt ei tohi kosmosetegevuse või kosmoseobjekti omandi üleandmisega

kaasneda ohtu Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekule ega avalikule

korrale. Kaitseministeerium teeb ettepaneku lisada sätetesse Euroopa Liidu

liikmesriikide kõrvale ka NATO ja ESA liikmesriigid. Need riigid on Eesti jaoks olulised

partnerid, kelle julgeolekut või avalikku korda ohustavatel isikutel ei tohi lubada

kosmosetegevusega tegeleda.

Arvestatud. Nõustutakse

ettepanekuga lisada sätetesse

Euroopa Liidu liikmesriikide

kõrvale ka NATO ja ESA

liikmesriigid. Muudatus on

tehtud usaldusväärsuse

hindamist ning

kosmosetegevuse või

kosmoseobjekti omandi

üleandmist puudutavates

sätetes.

6. Eelnõu § 31 lõigetes 2 ja 3 ning §-s 46 on kasutatud väljendit „rahvusvaheline

sõltumatu organisatsioon“. Seletuskirja järgi võib selline organisatsioon olla ka mõne

riigi valitsusasutus või eraettevõtja. Kaitseministeerium juhib tähelepanu, et sõna

„rahvusvaheline“ kasutamine ei ole selles kontekstis õige. Sõna „rahvusvaheline“ viitab

organisatsiooni riikidevahelisele või riikide ülesele iseloomule. Eraettevõtja või riigi

valitsusasutus ei ole selles tähenduses

Rahvusvahelised.

Nüüd § 32 lg 2 ja 3.

Arvestatud. Termin

„rahvusvaheline sõltumatu

organisatsioon“ on asendatud

terminiga “kvalifitseeritud

tehniline asutus”. Seletuskirjas

on täpsustatud, et

kvalifitseeritud tehniline asutus

tähendab asutust või isikut,

kellel on piisav erialane

pädevus ja tehniline

kompetents kosmoseobjekti

22.07.2026

ohutuse, lennutamise või

orbiidilt eemaldamisega seotud

küsimuste hindamiseks.

2. Justiits- ja

Digiministeerium

(JDM)

I. Üldised tähelepanekud

1. Kosmosetegevusloa regulatsioon – palume kriitilise pilguga vaadata üle eelnõu 4.

peatüki sätted ja analüüsida kosmosetegevusloa taotlemise, andmise, muutmise,

kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise reguleerimise vajadust eelnõuga

kavandatavas mahus.

Õigussüstemaatiliselt kohalduvad mis tahes tegevusalal tegevusloa andmisel, muutmisel,

peatamisel, kehtetuks tunnistamisel jms majandustegevuse seadustiku üldosa normid

(MSÜS), kui seadusega ei ole sätestatud erisusi. MSÜS üldseadusena sätestab ühtsed

majandustegevust reguleerivad normid ning annab õigusliku ja terminoloogilise

põhiraamistiku, mis kujundab kõiki majandustegevuse eriregulatsioone.

Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus koos majandustegevust reguleerivate

eriseadustega peab moodustama ühtse majandustegevuse õiguse süsteemi.

Ka eelnõu § 2 lg 5 sätestab, et kosmoseseaduses reguleeritud ettevõtja majandustegevuse

alustamisele, teostamisele ja lõppemisele kohaldatakse majandustegevuse seadustiku

üldosa seadust, võttes arvesse käesolevast seadusest tulenevaid erisusi. Kahtlemata

esineb erinevatel tegevusaladel majandustegevuse reguleerimisalasse jäävate

üksikküsimuste suhtes erisusi, kuid nende puhul tuleb eriseadustesse sisse viia erisäte

täpselt seal, kus kõrvalekaldumist vajatakse.

Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse normide dubleerimiseks valdkondlikus

eriseaduses puudub aga vajadus. Dubleerimist tuleb vältida.

Samuti teeme ettepaneku, et eelnõu võiks olla tehnoloogianeutraalne. Toome näitena, et

eelnõu § 15 reguleerib taotlusele lisatavaid dokumente – tuleks kaaluda, kas kõik

lisatavad peavad olema dokumendid või saaksid need olla ka andmete kujul. Palume

eelnõu läbivalt üle vaadata.

Palume kosmosetegevusloa regulatsiooni analüüsida, eelnõu muuta ja MSÜS-s

sätestatud normide dubleerimist vältida.

Arvestatud. Eelnõu 4. peatüki

regulatsioon on üle vaadatud

ning täpsustatud on

kosmosetegevusloa taotlemise,

andmise, muutmise ja kehtivuse

peatamise sätteid. Eelnõust on

eemaldatud sätted, mis

dubleerisid MSÜS-i ega

vajanud kosmosetegevuse

eripärast tulenevat

eriregulatsiooni. Alles jäetud

erisuste vajalikkust on

seletuskirjas täiendavalt

põhjendatud, lähtudes

kosmosetegevuse kõrgest

riskitasemest, riigi

rahvusvahelisest vastutusest

ning vajadusest tagada

kosmosetegevuse ohutus ja

kontrollitavus.

22.07.2026

2. Menetlustähtajad – eelnõus on erinevate toimingute ja haldusaktide andmise

menetlustähtajaks sätestatud 60 või 90 tööpäeva, mida on võimalik mõistliku aja võrra

pikendada. Palume hinnata, kas 60-tööpäevane menetlustähtaeg on ühtviisi põhjendatud

nii tegevusloa taotluse lahendamiseks kui ka näiteks kosmoseobjekti registrist

kustutamiseks.

Menetlustähtaeg peab olema vastavuses toimingu sooritamiseks või haldusakti

andmiseks kuluva ajaga. Seetõttu on küsitav, kas kosmoseobjekti registrist kustutamine

nõuab samapalju aega kui kosmosetegevusloa taotluse lahendamine.

Lisaks ei saa pidada põhiseaduspäraseks (PS §-d 3, 14, 31) eelnõus ette nähtud

võimalust pikendada seaduses sätestatud tähtaega mõistliku aja võrra. Taotlejal peab

olema võimalik aru saada, millise aja jooksul tema taotlus lahendatakse. Vastupidisel

juhul ei ole taotlejal mõistlikult võimalik oma tegevust planeerida.

MSÜS § 20 lg 3 sätestab, et majandushaldusasutus võib taotluse lahendamise tähtaega

üks kord kuni 30 päeva võrra pikendada, kui see on vajalik üksikjuhtumi keerukuse

tõttu, teavitades sellest taotluse esitanud ettevõtjat. Majandushaldusasutus peab tähtaja

pikendamise vajadust ja selle kestust taotluse esitanud ettevõtjale edastatud teates

põhjendama.

Palume hinnata sätestatud menetlustähtaegade valikut, samuti vältida tähtaegade

pikendamist „mõistliku aja võrra“ ning eelnõu vastavalt muuta.

Arvestatud osaliselt. Menetlustähtaegade

regulatsioon on üle vaadatud.

Eelnõust on eemaldatud

võimalus pikendada

menetlustähtaega määratlemata

„mõistliku aja“ võrra ning

vajaduse korral on sätestatud

konkreetne tähtaja pikendamise

võimalus. Menetlustähtaegade

pikkuse määramisel on

arvestatud menetluste erinevat

keerukust, sealhulgas