1

EELNÕU

14.07.2026

Avaliku teabe seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seadus

§ 1. Avaliku teabe seaduse muutmine

Avaliku teabe seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 31 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud teabe kohta avaldatakse andmekirjeldused, kuid

üldiseks kasutamiseks antakse üksnes selline osa teabest, mis ei sisalda juurdepääsupiiranguga

teavet ning mille üldiseks kasutamiseks andmisega ei kaasne juurdepääsupiiranguga teabe

avalikuks tuleku oht.“;

2) seadust täiendatakse §-dega 42 ja 43 järgmises sõnastuses:

㤠42. Andmeelement

Andmeelement on kõige väiksem eristatud andmete struktuuri ühik andmekogus või muus

andmestikus. See on jagamatuna käsitatav andmete üksus.

§ 43. Andmekirjeldus

Andmekirjeldus on andmeelemendi ning kõigi selle nime ja sõnu sisaldavate

andmestruktuuride kirjeldus.“;

3) paragrahvi 29 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Teabevaldaja tagab masinloetaval kujul avaandmete ja tema poolt avalike ülesannete

täitmiseks kasutatava avaliku teabe kohta käivate andmekirjelduste kättesaadavuse Eesti

teabevärava kaudu, välja arvatud juhul, kui eriseadusega on sätestatud teisiti või kaasneb

põhjendatud oht riigi julgeolekule.“;

4) paragrahvi 321 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) andmekirjeldustele ja olemasolevate andmekogude nimekirjale.“;

5) paragrahvi 321 lõiget 4 täiendatakse pärast tekstiosa „valdkonna teenuste“ tekstiosaga „ja

andmekirjelduste“;

6) paragrahvi 321 lõiget 5 täiendatakse pärast tekstiosa „kogutavate andmete täpsema

koosseisu“ tekstiosaga „, nõuded Eesti teabevärava kaudu kättesaadavaks tehtavatele

avaandmetele ja andmekirjeldustele, nende avaldamise korrale“;

7) seadust täiendatakse §-ga 322 järgmises sõnastuses:

„§ 322. Andmejälgija

(1) Andmejälgija on riiklik infosüsteem, mille eesmärk on anda füüsilisele isikule Eesti

teabevärava vahendusel ülevaade tema isikuandmetega seotud andmevahetuse päringulogidest

avalike ülesannete täitmiseks kasutatavates andmekogudes.

2

(2) Andmejälgijas töödeldakse füüsilise isiku ees- ja perekonnanime ning isikukoodi. Kui

päringu tegija on füüsiline isik, töödeldakse ka andmejälgijaga liidestunud andmekogusse

päringu teinud füüsilise isiku ees- ja perekonnanime ning isikukoodi.

(3) Andmejälgija vastutav töötleja on Justiits- ja Digiministeerium ning volitatud töötleja on

Riigi Infosüsteemi Amet.

(4) Andmejälgijaga liidestunud andmekogu vastutav töötleja tagab, et andmesubjektil on

võimalik andmejälgija vahendusel tutvuda tema isikuandmetega seotud päringulogidega kolme

aasta jooksul alates iga logikirje päringu algatamisest Eesti teabeväravas. Kui andmekogu

aluseks olevas õigusaktis on ette nähtud kolmest aastast lühem päringulogide säilitustähtaeg,

lähtutakse lühemast säilitustähtajast.

(5) Andmejälgija kasutusele võtmise, kasutamise ja haldamise tingimused ja korra kehtestab

Vabariigi Valitsus määrusega.“;

8) paragrahvi 322 täiendatakse lõigetega 31–35 järgmises sõnastuses:

„(31) Andmejälgijaga liidestumine on kohustuslik infosüsteemide andmevahetuskihiga

liidestatud andmekogude pidamisel, välja arvatud andmekogudele:

1) milles töödeldav andmekoosseis ei sisalda andmesubjekti Eesti isikukoodi;

2) mis on asutatud rahvusvahelisest lepingust tulenevate ülesannete täitmiseks.

(32) Andmekogu andmejälgijaga liidestamata jätmise korral teavitab andmekogu vastutav

töötleja Riigi Infosüsteemi Ametit asjakohasest otsusest ja andmekogu suhtes kohalduvast,

käesoleva paragrahvi lõike 31 punktis 1 või 2 sätestatud liidestumiskohustuse erandist koos

põhjendustega.

(33) Andmejälgijasse edastab andmesubjektiga seotud päringu logikirjed andmekogu vastutav

töötleja, kes andmeid päris. Kui logikirje sisaldab teavet, millele kohaldub juurdepääsupiirang,

esitatakse selline teave peale selle juurdepääsupiirangu kehtivuse lõppu.

(34) Andmeid väljastanud andmekogu vastutav töötleja võib edastada andmejälgijasse sama

päringuga seotud logikirje, kui logikirje kirjeldab andmete saaja poolt andmesubjekti

isikuandmete töötlemist. Logikirje võib avaldada üksnes juhul, kui andmete saaja ei ole

piiranud andmesubjekti õigust teada saada tema kohta tehtud päringust.

(35) Kui andmed väljastatakse eraõiguslikule juriidilisele isikule, edastab päringulogikirje

andmejälgijasse käesoleva paragrahvi lõikes 35 nimetatud andmekogu vastutav töötleja.“;

9) paragrahvi 432 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Riigi infosüsteemi kuuluvad infosüsteemide andmevahetuskihiga liidestatud andmekogud

ja andmekogude pidamist kindlustavad süsteemid.“;

10) paragrahvi 433 lõiked 3–5, § 437 ja § 439 lõike 1 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 435 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Andmekogu põhimäärus tuleb kooskõlastada enne uue andmekogu loomist ja

andmekogudes andmekoosseisude muutumisel Andmekaitse Inspektsiooni, Statistikaameti ja

Riigi Infosüsteemi Ametiga.“;

12) paragrahvi 436 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

3

„(3) Andmete põhiandmeteks olek määratakse kindlaks andmekogu põhimääruse alusel Eesti

teabeväravas. Põhiandmete kindlaksmääramisel lähtutakse andmekogu asutamise eesmärgist.“;

13) paragrahvi 439 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Riigi infosüsteemi kindlustavate süsteemide kasutamine on kohustuslik kõigi riigi ja

kohaliku omavalitsuse andmekogude pidamisel. Üksnes organisatsiooni töökorralduseks

vajalike või asutuste vahel dokumentide menetlemiseks peetavas andmekogus on kohustuslikud

käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud kindlustavad süsteemid.“;

14) paragrahvi 4310 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) võimaldada füüsilisel isikul anda nõusolek oma isikuandmete edastamiseks riigi

infosüsteemi kuuluvast andmekogust eraõiguslikule juriidilisele isikule, võtta tagasi antud

nõusolekuid, anda füüsilisele isikule ülevaade tema antud nõusolekutest ning tagada toimunud

andmevahetuse õiguspärasuse tõendatavus;“;

15) paragrahvi 4310 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) võimaldada eraõiguslikul juriidilisel isikul anda nõusolek riigi infosüsteemi kuuluvas

andmekogus olevate temaga seotud andmete edastamiseks teisele eraõiguslikule juriidilisele

isikule, võtta tagasi antud nõusolekuid, anda eraõiguslikule juriidilisele isikule ülevaade antud

nõusolekutest ning tagada toimunud andmevahetuse õiguspärasuse tõendatavus.“;

16) paragrahvi 4310 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) eraõigusliku juriidilise isiku nõusoleku andmestik, milles töödeldakse andmeid käesoleva

paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud eesmärkidel.“;

17) paragrahvi 4310 lõike 3 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogus töödeldakse järgmisi andmeid:“;

18) paragrahvi 4310 lõiget 3 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) eraõigusliku juriidilise isiku andmestikus – juriidilise isiku ärinimi, registrikood, nõusoleku

andnud esindaja ees- ja perekonnanimi koos isikukoodiga, nõusoleku alusel edastatavate

andmete koosseis, nõusoleku andmise ja tagasivõtmise aeg ning nõusoleku kehtivuse

lõppkuupäev.“;

19) paragrahvi 4310 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Andmenõusolekusüsteemi kasutamine on kohustuslik andmete puhul, mis edastatakse

riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse andmekogudest infosüsteemi andmevahetuskihi

vahendusel andmesubjekti või juriidilise isiku nõusoleku alusel.”;

20) seaduse 51. peatükki täiendatakse §-dega 4311 ja 4312 järgmises sõnastuses:

㤠4311. Riiklik postkast

(1) Riiklik postkast on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mis on asutatud järgmistel

eesmärkidel:

1) võimaldada riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutusel edastada isikule riiklikusse

postkasti elektrooniliselt teavet ning tõendada teabe saatmise fakti;

2) kätte toimetada riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutustel dokumente ning tõendada

kättetoimetamise fakti;

3) võimaldada erinevate dokumentide kättetoimetamist eri infosüsteemide vahel.

(2) Riikliku postkasti andmekogu koosneb järgmistest andmestikest:

4

1) teadete andmestik, milles töödeldakse andmeid käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1

nimetatud eesmärkidel;

2) kättetoimetatavate dokumentide andmestik, milles töödeldakse andmeid käesoleva

paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud eesmärkidel.

(3) Riikliku postkasti andmekogus töödeldakse järgmisi andmeid:

1) teadete andmestikus: füüsilise isiku isikukoodi või juriidilise isiku puhul tema registrikoodi

ning tema esindaja isikukoodi, isiku kontaktandmed, isikule riiklikku postkasti kirja saatmise

fakte ning muid teavituse metaandmeid;

2) kätte toimetatavate dokumentide andmestikus: füüsilise isiku isikukoodi või juriidilise isiku

puhul tema registrikoodi ning tema esindaja isikukoodi, isiku kontaktandmeid, kätte

toimetavate dokumentide kättetoimetamise fakte koos viitega dokumendile ja selle

vastuvõtmise ajaga ning muid kättetoimetamise metaandmeid.

(4) Riikliku postkasti andmekogu kaasvastutavad töötlejad on Riigi Infosüsteemi Amet ning

riikliku postkasti haldusliidest kasutavad asutused.

(5) Riikliku postkasti andmekogu andmeid säilitatakse kolm aastat. Kättetoimetamise fakte

koos viitega kätte toimetatavale dokumendile säilitatakse eriseadustes sätestatu kohaselt.

(6) Riikliku postkasti andmekogu põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, milles

sätestatakse:

1) kaasvastutavate töötlejate ülesanded;

2) andmekogusse kantavate andmete täpne koosseis ja edastamise kord, sealhulgas vajaduse

korral andmekogus töödeldavate isikustamata andmete koosseis;

3) andmekogu infosüsteemidega liidestamise täpsed tingimused;

4) andmeandjad ja nende edastatavad andmed;

5) muud riikliku postkasti andmekogu infosüsteemi pidamise, haldamise ja kasutamisega

seotud korralduslikud küsimused.

§ 4312. Dokumendihalduse riiklik infosüsteem

(1) Dokumendihalduse riiklik infosüsteem on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille

eesmärk on tagada dokumentide ühtne ja nõuetele vastav haldamine avaliku sektori asutustes,

toetada asutuste koostööd ja teabevahetust ning dokumentide avalikustamist ja läbipaistvust.

(2) Dokumendihalduse riiklikus infosüsteemis töödeldakse järgmisi isikuandmeid:

1) isiku üldandmed;

2) isiku seosed teiste isikutega;

3) isikuga seotud dokumentide andmed;

4) isikuga seotud menetluste andmed;

5) isiku hariduse ja tööga seotud andmed;

6) isiku varaliste õiguste ja kohustustega seotud andmed, sealhulgas sissetulekute andmed;

7) isiku karistatuse andmed;

8) isiku terviseandmed;

9) isiku poliitilise kuuluvuse, soolise ja usulise enesemääratluse andmed;

10) maksu-, panga- ja ärisaladust sisaldavad andmed.

(3) Isikuandmete kaasvastutavad töötlejad dokumendihalduse riiklikus infosüsteemis on Riigi

Tugiteenuste Keskus ja infosüsteemi kasutavad asutused.

5

(4) Dokumendihalduse riiklikus infosüsteemis töödeldavaid andmeid säilitatakse kuni 75 aastat

infosüsteemi kandmisest.

(5) Dokumendihalduse riikliku infosüsteemi põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus

määrusega, milles sätestatakse:

1) andmeandjad ja neilt saadavad andmed;

2) täpne andmekoosseis;

3) kaasvastutavad töötlejad ja nende ülesanded;

4) vastutav ja volitatud töötleja ning nende ülesanded;

5) andmetele juurdepääs ja nende väljastamise kord;

6) andmete säilitamise täpsed tähtajad infosüsteemi kasutavate asutuste kaupa;

7) muud korralduslikud küsimused.“;

21) paragrahvi 45 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) avaandmete ja andmekirjelduste avalikustamisel ja kättesaadavaks tegemisel.“;

22) paragrahvi 51 lõiget 1 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:

„51) on jätnud avaandmed või andmekirjeldused nõuetekohaselt kättesaadavaks tegemata.“;

23) paragrahvi 531 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1)Riigi Infosüsteemi Amet teostab haldus- ja riiklikku järelevalvet infosüsteemide

andmevahetuskihiga ja andmejälgijaga liidestumise kohustuse täitmise üle ning käesoleva

seaduse § 322 lõike 5 ja § 439 lõike 1 punkti 5 alusel kehtestatud määrustes sätestatud nõuete

täitmise üle.“;

24) seadust täiendatakse §-ga 584 järgmises sõnastuses:

„§ 584. Eesti teabeväravas andmekirjeldust reguleerivate sätete rakendamine

(1) Riigi Infosüsteemi Amet tagab riigi infosüsteemi haldussüsteemis sisalduvate

andmekirjelduste ja nendega seotud andmete üleviimise Eesti teabeväravasse hiljemalt 2027.

aasta 1. märtsiks.

(2) Andmekogu vastutav töötleja vaatab pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

andmete üleviimist oma andmekogu andmed ja andmekirjeldused Eesti teabeväravas üle ning

vajadusel teeb muudatused hiljemalt 2027. aasta 1. septembriks.“;

25) seadust täiendatakse §-ga 585 järgmises sõnastuses:

„§ 585. Andmekogu andmejälgijaga liidestamata jätmise teavitus

(1) Andmekogu kohta, mis on olemas 2028. aasta 1. jaanuari seisuga, tehakse käesoleva seaduse

§ 322 lõike 34 kohane teavitus hiljemalt 2028. aasta 1. jaanuaril.

(2) Andmekogu kohta, mis luuakse või mida täiendatakse pärast 2028. aasta 1. jaanuarit sellises

ulatuses, mis toob kaasa käesoleva seaduse § 322 lõike 34 kohase teavituse, tehakse Riigi

Infosüsteemi Ametile teavitus põhjendamatu viivituseta andmekogu loomisest või

täiendamisest.

§ 2. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine

Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

6

1) paragrahvi 1562 lõikes 2 asendatakse sõnad „Valdkonna eest vastutav minister“ sõnadega

„Vabariigi Valitsus“;

2) paragrahvi 1562 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui isik ei ole e-toimiku süsteemist ja maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemist saadetud

menetlusdokumenti 20 päeva ning äriregistrist saadetud menetlusdokumenti viie päeva jooksul

vastu võtnud, piiratakse kuni dokumendi kättetoimetamiseni ajutiselt tema juurdepääsu

kättetoimetamiseks ettenähtud infosüsteemidega liidestatud järgmistele infosüsteemidele ja

andmekogudele:

1) e-kinnistusraamat;

2) e-toimik;

3) e-äriregister.“;

3) paragrahvi 1562 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.

§ 3. Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seaduse § 26 täiendatakse lõikega 24 järgmises sõnastuses:

„(24) Maksusaladusele juurdepääsu õigus on Riigi Infosüsteemi Ametil ulatuses, mis on vajalik

avaliku teabe seaduse §-s 4310 nimetatud andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu

haldamiseks, arendamiseks ja klienditoe pakkumiseks. Juurdepääs lubatakse isiku

üldandmetele ja esindusõiguse andmetele.“.

§ 4. Ruumiandmete seaduse muutmine

Ruumiandmete seaduse § 75 lõiked 2–7 tunnistatakse kehtetuks.

§ 5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3111 lõikes 8 asendatakse sõnad „Valdkonna eest vastutav minister“ sõnadega

„Vabariigi Valitsus“;

2) paragrahvi 3111 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Kui isik ei ole e-toimiku süsteemist ja maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemist saadetud

menetlusdokumenti 20 päeva ning äriregistrist saadetud menetlusdokumenti viie päeva jooksul

vastu võtnud, piiratakse kuni dokumendi kättetoimetamiseni ajutiselt tema juurdepääsu

kättetoimetamiseks ettenähtud infosüsteemidega liidestatud järgmistele infosüsteemidele ja

andmekogudele:

1) e-kinnistusraamat;

2) e-toimik;

3) e-äriregister.“;

3) paragrahvi 3111 lõige 10 tunnistatakse kehtetuks.

§ 6. Väärteomenetluse seadustiku täiendamine

Väärteomenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 471 lõikes 2 asendatakse sõnad „Valdkonna eest vastutav minister“ sõnadega

„Vabariigi Valitsus“;

7

2) paragrahvi 471 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui isik ei ole e-toimiku süsteemist ja maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemist saadetud

menetlusdokumenti 20 päeva ning äriregistrist saadetud menetlusdokumenti viie päeva jooksul

vastu võtnud, piiratakse kuni dokumendi kättetoimetamiseni ajutiselt tema juurdepääsu

kättetoimetamiseks ettenähtud infosüsteemidega liidestatud järgmistele infosüsteemidele ja

andmekogudele:

1) e-kinnistusraamat;

2) e-toimik;

3) e-äriregister.“;

3) paragrahvi 471 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.

§ 7. Seaduse jõustumine

(1) Käesoleva seaduse § 1 punkt 14 jõustub 2027. aasta 1. juulil.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 8 ja 25 jõustuvad 2028. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2026

Algatab Vabariigi Valitsus ..... 2026. a nr ....

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

1

14.07.2026

Avaliku teabe seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri 1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu peamine eesmärk on suurendada läbipaistvust inimeste andmete töötlemisel

ametiasutuste poolt. Nii saab inimene teada kui tema andmeid on vaadatud või kasutatud

avalike ülesannete täitmisel. Andmekorralduse muutused aitavad parendada andmete

kasutamist, vähendades killustatust andmehalduses ja võimaldades paremat andmekasutust.

Eelnõu koondab endas viis suuremat muudatust, mis neid eesmärke täidavad.

Andmejälgijaga saab inimene enda kohta tehtud andmepäringute info kätte iseteeninduslikult

Eesti teabevärvast. Andmejälgijaga liidestumine muutub riiklikele andmekogudele

kohustuslikuks ning liidestumise üle hakkab järelevalvet tegema Riigi Infosüsteemi Amet.

Päringute käsitlemise koormus väheneb, kuid asutustele kaasneb muudatusega ühekordne

liidestamise arenduskulu ja püsihaldus.

Riiklik postkast on ühtne ja turvaline kanal ametlike teadete ning dokumentide

kättetoimetamiseks. Lahendusega väheneb paberil asjaajamine ja paralleelsete kanalite

ülalpidamine. Riiklikkusse postkasti ühendatakse kaks praegu eraldiseisvat lahendust: riiklik

postkast ja kättetoimetamise portaal. Selle lahenduse tulemusena isik leiab info ühest kohast

ning asutuste töökoormus väheneb.

Andmekorraldus ja andmete teabevärav on keskne andmekirjeldusi koondavaks ja neile

ligipääsu pakkuv kontaktpunkt Eesti teabeväravas. Sellega seoses kehtestatakse

andmekirjeldustele ühtsed standardi- ja ajakohasusnõuded ning antakse selles osas

Andmekaitse Inspektsioonile järelevalvepädevus. Andmete korrastamise vaatest tähendab see

asutustele ajutist lisatööd, kuid seeläbi tekkiv terviklik ülevaade riigi andmetest parandab

andmete leidmist ja taaskasutuse võimalust ning mõjutab seeläbi positiivselt riigi teenuste ja

toimimise efektiivsust.

Dokumendihaldussüsteem (DORIS) on uus riigiülene dokumendihaldussüsteem, millele

sätestatakse õiguslik raamistik. Uuele süsteemile üleminekul tekib avaliku sektori asutustel

ajutine koormus ja kulud, kuid edaspidi halduskulud ja dubleerimine vähenevad ning asutuste

vahel on koostöö tõhusam ja süsteem on töökindlam.

Juriidilise isiku andmenõusoleku regulatsiooniga laiendatakse andmenõusoleku ja volituste

haldamise andmekogu eesmärki, võimaldamaks eraõiguslikul juriidilisel isikul tema soovil

edastada temaga seotud andmeid riigi infosüsteemist teisele eraõiguslikule juriidilisele isikule.

Muudatuse eesmärk on parandada ettevõtjate andmete turvalist ja õiguspärast edastamist ning

luua ettevõtjate jaoks selge ja läbipaistev raamistik nõusolekute ja volituste haldamiseks keskse

andmekogu kaudu. Andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu kasutamine vähendab

ettevõtete halduskoormust, sest võimaldab riigi infosüsteemist ettevõtetel oma andmeid

lihtsamalt edasi jagada ning hallata ühes kohas oma nõusolekuid ja volitusi.

Eelnõukohase seadusega tehakse ka maksukorralduse seaduses tehniline muudatus, et Maksu-

ja Tolliamet saaks kasutada volituste haldamise süsteemi. MTA-le antakse õigus jagada

2

maksusaladuse andmeid volituste haldamise süsteemiga. See muudab äriühingute

esindusõiguse haldamise sujuvamaks.

Kavandatavad muudatused parandavad andmete kättesaadavust ja kasutatavust, suurendavad

isikuandmete kasutamise läbipaistvust ning ühtlustavad riigi infosüsteemide toimimist.

Muudatustega võib lühiajaliselt kaasneda täiendav töökoormus ja kulutused avalikus sektoris.

Ettevõtjate, inimeste ja vabaühenduste halduskoormust eelnõu ei suurenda. Andmenõusoleku

ja volituste haldamise andmekogu laiendamine eraõiguslikule juriidilistele isikutele ei too kaasa

üldist kohustust kõikidele andmekogudele nõusolekupõhise andmeedastuse teenuse loomiseks.

Kohustus tekib üksnes juhul, kui asutus otsustab sellise andmeteenuse avada. Seetõttu sõltuvad

mõjud konkreetse asutuse otsustest ning teenuse tegelikust kasutuselevõtust.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja andmejälgija (edaspidi ka AJ), riikliku postkasti, andmekorralduse

ja andmete teabevärava osa on koostanud on Justiits- ja Digiministeeriumi (edaspidi JDM)

digiriigi osakonna AI ja andmete talituse andmete taaskasutuse programmijuht Regiina Sepp

(5448 0013, [email protected]), sama talituse andmehalduse programmijuht Kuldar Aas

(522 3571, [email protected]), sama osakonna teenuste talituse nõunik Marten Jakobson

(5884 3195, [email protected]), sama osakonna IT-õiguse talituse IT-õiguse nõunik

Cyrsten Rohumaa (5886 4212, [email protected]) ja sama talituse juhataja Stina

Avvo (639 7659, [email protected]), õigusloome poliitika osakonna andmekaitse õiguse

talituse nõunik Kristel Niidas (5305 5220, [email protected]) ning Riigi Infosüsteemi

Ameti (RIA) õigusosakonna õigusnõunik Mehis Lõhmus ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja riikliku postkasti kättetoimetamise osa on koostanud JDM õigusloome

poliitika osakonna tsiviilõiguse talituse nõunik Mai-Liis Kullama (5347 2954, mai-

[email protected]) ja sama talituse juhataja Marget Pae (5303 9969,

[email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja dokumendihaldussüsteemi DORIS osa on koostanud Riigi

Tugiteenuste Keskuse arendusosakonna jurist-andmekaitseekspert Ragne Tsäkko (5917 1748,

[email protected]) ning dokumendihaldus- ja arhiiviteenuse osakonna juhataja Kristi

Madismäe ([email protected]). Rahandusministeeriumist-ist (RaM) osales eelnõu ja

seletuskirja ettevalmistamises ka personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge

Aasa (5885 1493, [email protected]).

Juriidilise isiku andmenõusoleku osa on koostanud JDMi digiriigi osakonna AI ja andmete

talituse juhataja Ott Velsberg (teenistusest lahkunud), sama talituse andmete taaskasutuse

programmijuht Regiina Sepp (5448 0113, [email protected]) ning õiguspoliitika

osakonna andmekaitseõiguse talituse nõunik Kristel Niidas (5305 5220,

[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja koostamisse oli kaasatud Statistikaamet.

Maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS)muudatused ja seletuskirja on ette valmistanud

RaM-i maksu- ja tollipoliitika osakonna peaspetsialist Artur Lundalin (5885 1321,

[email protected]) ja nõunik Anneli Valgma ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud JDM-i õigusloome korralduse talituse toimetaja

Aili Sandre ([email protected]) ja juriidilise isiku andmenõusoleku osas Mari Koik

([email protected]).

3

1.3. Märkused

JDM-i valitsemisalas on Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 59 lõike 1 alusel digiühiskonna

poliitika kavandamine ja elluviimise koordineerimine, avalike e-teenuste arendamise

koordineerimine ja nende ühtse platvormi arendamine, riigi infosüsteemide, sh andmepoliitika

kujundamine ja koordineerimine ning ministeeriumi pädevuse kohane õigusloome. RaM-i

valitsemisalas on VVS-i § 65 lõike 1 alusel muu hulgas avaliku teenistuse poliitika

koordineerimine ning riigivaraga seotud tegevus, riigihalduse kavandamine ja koordineerimine

ning asjakohaste õigusaktide eelnõude koostamine.

Eelnõukohase seadusega muudetakse järgmisi seadusi:

 AvTS-i 2026. aasta 16. märtsil jõustunud redaktsiooni (RT I, 06.03.2026, 3);

 kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) 2026. aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsioon

(RT I, 22.12.2025, 3);

 MKSi 2026. aasta 24. aprillil jõustunud redaktsiooni (RT I, 15.04.2026, 5);

 ruumiandmete seaduse (RAS) 2025. aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsioon (RT I,

30.12.2024, 17);

 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 2025. aasta 13. aprillil jõustunud redaktsioon

(RT I, 03.04.2025, 2);

 väärteomenetluse seadustik (VTMS) 2025. aasta 6. juulil jõustunud redaktsioon (RT I,

05.07.2025, 19).

Koostati üks eelnõu, arvestades menetlusökonoomia põhimõtet ja ühtset eesmärki suurendada

läbipaistvust ja selgust ametlikus suhtluses ning vähendada killustatust andme- ja

dokumendihalduses. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu

õiguse rakendamisega, kuid on kooskõlas Euroopa Liidu õiguse nõuetega.

Eelnõu andmejälgija osa on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2025–2027

punktiga 211 (andmejälgija kasutamise kohustuslikuks muutmine avaliku teabe seaduse

muutmisega). Riikliku postkasti osa on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2025–

2027 punktiga 262 (keskse teabe ja kättetoimetamise lahenduse õiguslik regulatsioon, sh VTK).

Andmekorralduse ja andmete teabevärava osa on seotud Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammi 2025–2027 punktiga 207 (avaliku teabe seaduse ja RIHA määruse

muutmine õigusliku aluse loomiseks andmete teabeväravale). Juriidilise isiku

andmenõusoleku osa on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punkti 259 eesmärgiga

„Andmenõusolekuteenuse funktsionaalsuste laiendamiseks juriidilistele isikutele tehnilise

valmisoleku tagamine“.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamus, sest muudetavate seaduste

seas on kohtumenetluse seadusi (Põhiseaduse § 104 p 14).

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu on vajalik, et ajakohastada avaliku sektori andme- ja dokumendihalduse õiguslik

raamistik ning viia see kooskõlla riigi digitaalse toimimise tegelike vajadustega. Ilma

seadusemuudatuseta jääksid senised lahendused killustatuks, mitme keskse teenuse

kasutamiseks puuduks piisavalt selge seaduslik alus ning riigil oleks keerulisem tagada

isikuandmete töötlemise läbipaistvust, ametliku suhtluse õiguskindlust ja andmekorralduse

kvaliteeti.

4

Kuivõrd inimesed väärivad riigilt oma andmete töötlemise osas suuremat läbipaistvust, siis on

seaduseelnõu peamine eesmärk suurendada avaliku võimu läbipaistvust, parandada andmete

leitavust ja taaskasutatavust ning vähendada pikemas vaates nii asutuste kui ka kasutajate

koormust.

Inimesel puudub lihtne ülevaade, kes ja miks tema andmeid kasutas, mis vähendab usaldust

riigi vastu. Lahendusena nähti ette, et andmejälgija (AJ) tehakse riiklikes andmekogudes

kohustuslikuks, sätestades seejuures erandid. AJ eesmärk on võimaldada inimestel näha, kes,

millal ja miks on nende andmeid riiklikes andmekogudes kasutanud. Seaduseelnõus

sätestatakse andmejälgija regulatsioon, sealhulgas kasutamise kohustuslikkus avalike

ülesannete täitmiseks kasutatavatele andmekogudele, et suurendada andmetöötluse

läbipaistvust ja usaldust. Sätestatakse ka erandid, millistel juhtudel andmejälgijat ei rakendata

ning sellistele eranditele tuginemise põhjendamiskohustus. Praegu on AJ-ga liidestumine

vabatahtlik ja seda on teinud vaid väike osa andmekogudest.1

Andmejälgijat käsitlev avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus

(eelnõu toimiku number: 25-1397) on läbinud kooskõlastamise. Väljatöötamiskavatsuse kohta

antud tagasiside ja tehtud märkustega arvestamise tabel oli lisatud seletuskirjale kooskõlastuse

ajal.

Riigiasutuste poolt inimeste teavitamine ja dokumentide edastamine on killustunud, mistõttu

ametlik suhtlus on ebaselge ja kulukas. Lahendusena nähti riiklikku postkasti, mille eesmärk

on luua ühtne keskne elektrooniline keskkond, mis võimaldab riigi- ja kohaliku omavalitsuse

asutustel edastada inimestele nii õigusaktidest tulenevalt kättetoimetamist vajavaid dokumente

kui ka muud olulist teavet ja teateid senisest lihtsamalt, kiiremini ja kuluefektiivsemalt.

Riiklikkusse postkasti ühendatakse kaks eraldiseisvat lahendust: riiklik postkast ja

kättetoimetamise portaal. Eelnõukohase seadusega luuakse õiguslik raamistik

kättetoimetamisprotsesside ja nendega seotud funktsioonide rakendamiseks.

Lahendus hõlmab kahte sisuliselt erinevat, kuid praktikas tihedalt seotud liiki edastusi:

1) kättetoimetamist vajavad dokumendid, mille õiguslik tähendus ja kättetoimetamise viis on

reguleeritud õigusaktides (nt kohtukutsed, ettekirjutused, kohtumäärused, trahvid,

korraldused);

2) riiklikusse postkasti teabe edastamine, mis ei ole õiguslikus mõttes kättetoimetamine, kuid

on isiku jaoks oluline (nt kutsed sõeluuringule, teavitused dokumentide aegumise kohta,

valijakaardid), mida praegu edastatakse killustatult erinevate e-kanalite kaudu.

Keskse elektroonilise keskkonna loomisega soovitakse need edastused koondada ühtsesse ja

kasutajale lihtsasse süsteemi, eristades samal ajal selgelt õiguslikult kättetoimetamise ja teabe

edastamise. Ühtne lahendus toetab põhimõtet, et e-riigis edastatakse dokumendid ja teave

esmalt elektrooniliselt, välja arvatud juhul, kui õigusakt näeb ette teisiti või kui isik on ise

märkinud eelistuse kasutada muud kanalit. See aitab vähendada paberil asjaajamist,

postikulusid ja menetluste venimist ning tagab, et teated ja dokumendid jõuavad adressaadini

õigeaegselt. Keskne keskkond võimaldab ühtlustada ka kättetoimetamise ja teavitamise viise

asutustes, vähendades avaliku sektori töökoormust ja kulusid ning parandades kodanike ja

ettevõtjate õiguskindlust ja teavituste kasutatavust.

1 https://www.aki.ee/uudised/kinnisturaamatu-paringud; https://www.aki.ee/uudised/ulevaade-siseministeeriumi-

jarelevalvest.

5

Riikliku postkasti käsitlev „Keskse teabe edastuse ja dokumentide kättetoimetamise

tõhustamise lahenduse väljatöötamise kavatsus“ (eelnõu toimiku number: 25-0714) on läbinud

kooskõlastamise. Väljatöötamiskavatsuse kohta antud tagasiside ja tehtud märkustega

arvestamise tabel oli lisatud seletuskirjale kooskõlastuse ajal.

Praegu on avaandmete ja andmekogude kirjeldamise ning kirjelduste avalikustamise nõuded

ebaühtlased. See raskendab andmete leidmist, järelevalvet ja andmete ühekordse küsimise

põhimõtte rakendamist. Andmekorralduse ja andmete teabevärava eesmärk on korrastada

ja ajakohastada riigi andmekorralduse õiguslik raamistik nii, et tekiks terviklik, ajakohane ja

ühtsetel põhimõtetel loodud ülevaade avaliku sektori andmetest (s.t avaandmetest ja

andmekogudest). See omakorda toetab andmekogude õiguspärasuse ja tehnilise koosvõime

probleemide tuvastamist ja parandamist, andmete taaskasutuse võimaldamist ning ühekordse

küsimise põhimõtte rakendamist. Riigi andmete hoidmise keskseks kanaliks ja õiguslikult

selgelt määratletud keskkonnaks seatakse andmete teabevärav, mis on tehniliselt senise

avaandmete portaali edasiarendus. Samal ajal lihtsustatakse teabevaldajate jaoks andmekogude

loomise ja pidamisega seotud protsesse, asendades senise RIHA andmekogude kasutamisel

toimuv kooskõlastusprotsess andmekogude põhimääruste kooskõlastamisega.

Praegune andmekorraldus ei toimu ühtselt, mistõttu ei ole süsteemset ja järjepidevat

kvaliteedikontrolli selle üle, kas andmekogude pidamine ja andmetöötlus on nii õiguslikult kui

tehniliselt nõuetekohane. RIHA kooskõlastusprotsess ja sellele järgnev registreerimine ei toimi

süsteemselt: andmekogu dokumentatsioon kooskõlastatakse sageli hilinenult või jäetakse üldse

tegemata ning andmekoosseisude muudatused jäävad pahatihti RIHA-s registreerimata.

Praegust olukorda süvendavad formalism, käsitöö, topelt kohustused ja nõuded, mis oma

ebapraktilisuse tõttu pole tööle hakanud. Selle tulemusena takistab praegune killustunud ja

ebaühtlane korraldus andmete rist- ja taaskasutust ning avaliku sektori andmetöötlus ei ole

läbipaistev.

Andmete teabeväravat käsitlev avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsus (eelnõu toimiku number: 26-0172) on läbinud kooskõlastamise.

Väljatöötamiskavatsuse kohta antud tagasiside ja tehtud märkustega arvestamise tabel oli

lisatud seletuskirjale kooskõlastuse ajal. Eelistatuks valikuvariandiks osutus loobumine RIHA

praegusel kujul kooskõlastusprotsessist ja andmekirjelduste nõuete sätestamine (VTK

alternatiiv IV).

Dokumendihalduse riikliku infosüsteemi „DORIS“ projektile eelnes 2020. aastal

Rahandusministeeriumi tellimusel Civitta Eesti ASi tehtud asutuste dokumendihaldusteenuse

hetkeolukorra kaardistus ning konsolideerimise teostatavus- ja tasuvusanalüüs2. Analüüsis

tuvastati, et valitsusasutustes oli kasutusel kaheksa erinevat dokumendihaldussüsteemi, millest

mitu on taakvarad, süsteemid on erinevalt juurutatud ning paralleelne haldus ja arendamine on

ressursimahukas, mistõttu teenuse areng on pidurdatud. Suurimad murekohad on seotud just

dokumendihaldussüsteemide funktsionaalsuse ja kasutusmugavusega. 2022. aasta kevadel

otsustasid kõigi ministeeriumite kantslerid, et täidesaatva riigivõimu asutused tuleks üle viia

ühele ühisele dokumendihaldussüsteemile. 2024. aastal alustas Riigi Tugiteenuste Keskus

koostöös Registrite ja Infosüsteemide Keskuse ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja

arenduskeskusega süsteemi arendamist. Keskne dokumendihaldussüsteem on planeeritud järk-

järgult asendama seniseid kasutusel olevaid dokumendihaldussüsteeme.Eelnõuga soovitakse

2 https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2021-

09/DHT%20anal%C3%BC%C3%BCs_l%C3%B5pparuanne_30.10.pdf.

6

luua õiguslik alus selle süsteemi loomiseks. DORIS-e peamine eesmärk on toetada

dokumendihaldus- ja arhiiviteenust, hoides kokku kulusid ning rakendades ühtset standarditud

ja kasutajale mugavat platvormi dokumentide ja andmete koosloomeks ja haldamiseks. Keskse

dokumendihaldussüsteemi kasutuselevõtt võimaldab korraldada riigiasutuste

dokumendihaldust ühtsel ja koordineeritud viisil ning juhtida asutuseülest tööd dokumentidega

avalike ülesannete täitmisel. Dokumentide loomine, menetlemine, säilitamine ja arhiveerimine

toimuvad kooskõlas ühtsete põhimõtete ja nõuetega, mille tulemusena väheneb

dokumendihalduse killustatus ja ühtlustuvad tööprotsessid. Keskse infosüsteemi kasutamine

loob eeldused dokumendihalduse tõhusamaks korraldamiseks ning asutuste koostöö

parandamiseks, võimaldades dokumentide menetlemist ja asutuseüleseid töövooge ühes

keskkonnas. See omakorda toetab avaliku halduse läbipaistvust, menetluslikku selgust ja

õiguskindlust ning aitab asutustel keskenduda oma põhiülesannete täitmisele. Lisaks võimaldab

keskne süsteem rakendada ühtseid tehnilisi ja organisatsioonilisi lahendusi, mis toetavad

dokumentide turvalist ja kestlikku haldamist ning loovad aluse süsteemide edasiseks

arendamiseks ja koostoimeks riigi teiste infosüsteemidega. Sel viisil toetab süsteem laiemalt

riigi digitaalse halduse arengut ning riigi sujuvat toimimist.

DORIS-e kasutuselevõtt ei ole eelnõu kohaselt kohustuslik. Süsteem on mõeldud kasutamiseks

eelkõige keskvalitsuse asutustele (s.o ministeeriumitele ning nende haldusala asutustele), kuid

tulevikus on süsteemiga võimalik liituda ka teistel avaliku sektori asutustel. DORIS võetakse

kasutusele etapiviisiliselt vastavalt asutuste vahel kokkulepitud ajakavale. .

Eestis ei ole seni dokumendihaldussüsteemidel olnud seaduse tasandil eraldiseisvat õiguslikku

alust. Teiste andmekogude põhimääruste puhul lähtutakse sellest, et seaduse tasandil peab

olema sätestatud, mis eesmärgil andmekogu peetakse, milliseid isikuandmete kategooriaid seal

töödeldakse, kui kaua neid andmeid säilitatakse, kes on andmekogu vastutav töötleja ning

millise volitusega andmekogu põhimäärus kehtestatakse. Seda ennekõike seetõttu, et

isikuandmete töötlemine on eraelu puutumatuse riive ja kõik põhiõiguste riive piirid tuleb

sätestada seaduses. Dokumendiregistri eripära on see, et AvTS annab üldise õigusraamistiku

dokumendiregistri pidamiseks ja selle eesmärk on võimalik seaduses kindlaks määrata ning

seda on ka AvTS-i § 11 lõikes 1 tehtud. Samas ei ole seaduses siiani kindlaks määratud

vastutavaid töötlejaid ega isikuandmete kategooriaid, kuna dokumendihaldussüsteemi saadetav

teave võib sisaldada mis tahes andmeid. DORIS-e puhul tuleks seaduses ette näha andmekogu

pidamise eesmärk, vastutav töötleja, töödeldavate isikuandmete kategooriad, isikuandmete

säilitamise tähtajad ning põhimääruse kehtestamiseks selge volitusnorm, milles on kajastatud

vähemalt andmeandjad ja nendelt saadavad andmed, täpsem andmekoosseis, vastutava töötleja

ja volitatud töötleja ülesanded, andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord, vajaduse

korral andmete säilitamise täpsemad tähtajad ja muud korralduslikud küsimused.

Dokumendihaldussüsteemile DORIS ei eelnenud väljatöötamiskavatsust. DORIS-e projektiga

alustati 2022. aasta kevadel, mil kõigi ministeeriumite kantslerid võtsid vastu protokollilise

otsuse viia täidesaatva riigivõimu asutused üle ühele dokumendihaldussüsteemile ning

olemasolevate süsteemide puhul otsustati jätkata üksnes vältimatu arendustegevusega. 2023.

aastal lepiti kokku projekti rahastamine ministeeriumite osalusel ning uue

dokumendihaldussüsteemi arendamisega alustas Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) koostöös

Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja

arenduskeskusega (SMIT). 2023. aasta sügisel moodustati dokumendihaldussüsteemi juhtrühm

ja aasta lõpus alustas tööd dokumendihaldussüsteemi töörühm, kuhu kuuluvad kõigi

ministeeriumite, Riigikantselei, Rahvusarhiivi, Andmekaitse Inspektsiooni ning süsteemi

arendavate asutuste (RTK, SMIT ja RIK) esindajad. Kuivõrd keskse dokumendihaldussüsteemi

7

loomise vajalikkust kinnitati juba 2022. aastal osaliste kaasamise käigus, ei ole otstarbekas

sama küsimust uuesti arutada VTK-s ja selle avaliku konsultatsiooni käigus. Vastavalt HÕNTE § 1 lõike 2 punktile 1 ei ole väljatöötamiskavatsuse koostamine vajalik juhul,

kui eelnõu menetlus peab olema põhjendatult kiireloomuline. Käesoleval

juhul DORISega seonduvate sätete osas eelnõu eesmärk luua õiguslik alus

dokumendihaldussüsteemi rakendamiseks ning tagada selleks vajalik õiguslik selgus ja

toimivus. Eelnõu peab jõustuma 1. juulil 2027, et võimaldada süsteemi õigeaegset

kasutuselevõttu ning vältida olukorda, kus dokumentide haldamine toimuks ilma piisava

õigusliku aluseta. Arvestades eelnõu sidusust DORISe arendamise ja kasutuselevõtu ajakavaga

ning vajadust tagada õigusselgus enne süsteemi rakendamist, on eelnõu menetlemine ajaliselt

piiratud ning käsitatav põhjendatult kiireloomulisena. Väljatöötamiskavatsuse koostamine

pikendaks menetlust ning ei oleks kooskõlas eesmärgiga tagada õigusliku regulatsiooni

kehtimine õigel ajal. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud jätta väljatöötamiskavatsus

koostamata HÕNTE § 1 lõike 2 punkti 1 alusel.

Aitamaks vähendada eraõiguslike juriidiliste isikute (edaspidi ettevõtjate) halduskoormust ja

ergutamaks andmete taaskasutust nende nõuete täitmisel, on eelnõu eesmärk laiendada

andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu kasutamist ka eraõiguslikele

juriidilistele isikutele ning luua selge ja ühtne raamistik olukordadeks, kus ettevõtja soovib, et

riigi infosüsteemis tema kohta olemasolevad andmed edastataks tema määratud teisele

eraõiguslikule juriidilisele isikule. Eelnõuga koondatakse ettevõtjate nõusolekute ja volituste

andmine, haldamine, tagasi võtmine ning andmevahetuse õiguspärasuse tõendamine

olemasoleva keskse lahenduse alla, vähendades killustatust ja erilahendusi asutustes.

Eelnõuga tehtavate muudatuste tulemusena väheneb ettevõtjate halduskoormus eelkõige

olukordades, kus sama andmeid tuleks muidu korduvalt esitada erinevatele osapooltele. Samas

ei teki ettevõtjale kohustust oma andmeid edastada, vaid tegemist on vabatahtliku võimalusega,

mille kasutamine sõltub ettevõtja vajadusest. Samal ajal väheneb ka avaliku sektori

töökoormus, sest andmete väljastamine toimub edaspidi andmeväljastusteenuse kaudu.

Majanduslikus plaanis loob eelnõu eeldused uuteks andmepõhisteks teenusteks ning suurendab

riigi kogutud andmete taaskasutust.

Juriidilise isiku andmenõusoleku osas seaduseelnõu väljatöötamiskavatsust ei koostatud, sest

kavandatavad muudatused tuginevad olemasolevatele andmenõusoleku ja volituste haldamise

andmekogu lahendustele. Eelnõu aluseks olevad probleemid ja võimalikud lahendused on

põhjalikult käsitletud analüüsis „Ettevõtte andmejagamisteenuse võimalused riigis“3 ning

arutatud läbi sihtrühmadega kaasamisseminaril.

Maksukorralduse seaduse muudatuse eesmärk on võimaldada kasutada andmenõusoleku ja

volituste haldamise andmekogu keskset lahendust ka Maksu- ja Tolliametiga suhtlemisel.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1. Eelnõu sisu

Eelnõu koosneb seitsmest paragrahvist. Eelnõu § 1 näeb ette avaliku teabe seaduse muutmise,

et luua õiguslikud alused andmete teabeväravale, riiklikule postkastile, andmejälgijale,

dokumendihaldussüsteemile DORIS ning laiendab andmenõusoleku ja volituste haldamise

andmekogu ka eraõigusliku juriidilise isiku andmenõusolekule. Samuti tühistatakse sätted riigi

3 https://www.kratid.ee/_files/ugd/7df26f_0f4c611fb8e242218adcad551b733caf.pdf.

8

infosüsteemi haldussüsteemile ja selle kooskõlastusprotsessile. Eelnõu §-d 2, 5 ja 6 muudavad

tsiviilkohtumenetluse seadustiku, väärteomenetluse seaduse ja kriminaalkohtumenetluse

dokumentide vastuvõtmise tähtaegu ja tähtajad seotakse süsteemide piiramisega. Need on juba

täna olemasolevad piirangud, mis tõstetakse kättetoimetamisportaalist riiklikku postkasti.

Eelnõu § 3 näeb ette maksukorralduse seaduse muutmise andmenõusoleku ja volituste

haldamise andmekogu kasutuselevõtu tõttu ning § 4 näeb ette ruumiandmete seaduse muutmise

RIHA kinni panemise tõttu. Paragrahv 7 sisaldab jõustumissätteid.

Eelnõu § 1 punktid 1–6 reguleerivad andmekorraldust ning andmete teabeväravat (ATV).

Punkt 1 muudab AvTS-i § 31 lõiget 6.Muudatuse kohaselt avaldatakse teabe kohta

andmekirjeldused, kuid üldiseks kasutamiseks antakse üksnes selline osa teabest, mis ei sisalda

juurdepääsupiiranguga teavet ning mille üldiseks kasutamiseks andmisega ei kaasne

juurdepääsupiiranguga teabe avalikuks tuleku oht. Ohtu peab hindama teabevaldaja, kuivõrd

tema kohustus on tagada teabe juurdepääsupiirangutest kinnipidamine (AvTS § 9 lg 2 p 7).

Eelnõukohane seadus näeb ette andmekirjelduste avalikustamiskohustuse laiendamise. Samas

rõhutame, et korrektselt koostatud andmekirjeldused ei sisalda iseenesest isikuandmeid.

Andmekirjelduste kaudu saavad isikud teada, milliseid andmeid nende kohta kogutakse (näiteks

eesnimi, perenimi, elukoha aadress, toetuse saamise alus vms), kuid mitte seda kelle kohta ja

millised faktid andmestikus sisalduvad (ehk andmekirjeldustest ei selgu info Minu Nimi, Tartu,

Tänav 2-15). Seega ei ohusta andmekirjelduste avalikustamine isikute õiguseid vaid annab

terviklikuma ja läbipaistvama ülevaate andmetöötlusest, mis on andmesubjektile positiivne.

JDM-i ning RIA koostöös valminud ATV kontseptsiooni kohaselt peab ATV-st kujunema Eesti

keskne andmete kontaktpunkt. Selleks tuleb ATV-s lisaks avaandmetele avaldada ka

andmekirjeldused (sh juurdepääsupiirangutega andmete andmekirjeldused).

Muudatus kajastab riiklikke prioriteete avaliku teabe paremaks taaskasutamiseks ja rakendab

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/10244 (avaandmete direktiiv) ning

määruse (EL) 2022/8685 (andmehalduse määrus) nõuet nii avaandmete kui teatud

kategooriatesse kuuluva piiratud teabe kirjeldamiseks ja kirjelduste avaldamiseks keskses

riiklikus teabepunktis (Eesti kontekstis andmete teabeväravas) ning sealt Euroopa

andmeportaali edastamiseks. Nimetatud EL-i õigusaktide rakendusjuhised nõuavad muu hulgas

andmete kirjeldamisel DCAT-AP standardi ja selle rakendusprofiilide kasutamist6,7, nimetatud

standardi alusel on Eestis loodud riiklik andmekirjelduse standard, mis laiendab DCAT-AP

nõutud mudelit seni RIHA-s kasutusel olnud andmekoosseisude kirjeldamise võimalusega.

Avaandmeid tuleb mõista Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/10248

kontekstis, mille järgi on tegemist üldmõistega, mille all mõistetakse avatud vormingutes

olevaid andmeid, mida võib igaüks igasugusel eesmärgil vabalt kasutada, taaskasutada ja

4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1024 avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe

taaskasutamise kohta, http://data.europa.eu/eli/dir/2019/1024/oj. Direktiiv on Eesti õigusesse ülevõetud avaliku

teabe seadusega. 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/868, 30. mai 2022, Euroopa andmehalduse kohta ning

millega muudetakse määrust (EL) 2018/1724 (andmehalduse määrus) (EMPs kohaldatav tekst),

http://data.europa.eu/eli/reg/2022/868/oj. 6 Data Governance Act implementation | data.europa.eu. 7 Metadata model - Documentation of the European Data Portal (EDP). 8 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2019/1024 avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe

taaskasutamise kohta, http://data.europa.eu/eli/dir/2019/1024/oj. Direktiiv on Eesti õigusesse ülevõetud avaliku

teabe seadusega.

9

jagada. Eelnõus ei muudeta senist nõuet avaldada avaandmed ja nende kirjeldused Eesti

teabeväravas.

Juurdepääsupiiranguga teabest ülevaate avalikustamise kohustus on andmekogude korral

(andmekoosseisu kirjeldamise ja avalikustamise kohustus osana RIHA-s avalikustatavast

infosüsteemi dokumentatsioonist). Eespool viidatud EL-i andmehalduse määruse ((EL)

2022/868) rakendamiseks tulevad riiklikud rakendussätted pärast Euroopa Liidu

digikoondpaketi menetlust.

Andmepõhiste otsuste toetamiseks ja teenuste arendamise edendamiseks, EL-i õigusega

kooskõla tagamiseks ning riigi andmete leidmist ja kättesaadavust puudutavate nõuete

arusaadavuse tagamiseks tulebki vaadeldavat sätet muuta selliselt, et teabevaldajal oleks selge

kohustus avaldada nii juurdepääsupiiranguga kui -piiranguteta andmete kohta samalaadne

andmekirjeldus ning piiranguteta andmete korral ning seda viisil, et ohtu ei satuks

juurdepääsupiiranguga andmete konfidentsiaalsus.

Sättes on põhjendatud andmekirjelduste kontekstis termini „avaldamine“ eristamine „üldiseks

kasutamiseks andmisest“, kuna neil on erinev regulatiivne eesmärk. Andmekirjelduste

avaldamine tähendab teabe olemasolu, sisu ulatuse, ajakohasuse, vormingu ja kättesaadavuse

tingimuste läbipaistvat teatavakstegemist, võimaldades avalikkusel mõista, millist teavet asutus

haldab ja mis alustel seda väljastatakse. Üldiseks kasutamiseks andmine viitab teabe tegelikule

taaskasutatavusele (sh võimalusele teavet edasi töödelda ja kasutada), mis eeldab eraldi

hinnangut juurdepääsupiirangute ning võimalike riskide suhtes. Eelnõu sõnastus

(„…avaldatakse andmekirjeldused, kuid üldiseks kasutamiseks antakse üksnes selline osa

teabest…“) välistab tõlgenduse, et pelgalt andmekirjelduse avaldamine tooks automaatselt

kaasa kogu kirjeldatud teabe vaba kasutamise. Üldiseks kasutamiseks antava osa piiramine

teabega, mis ei sisalda juurdepääsupiiranguga teavet, ning täiendav tingimus, et üldiseks

kasutamiseks andmisega ei kaasne juurdepääsupiiranguga teabe avalikuks tuleku ohtu, on

vajalik ka nn kaudse avalikustumise vältimiseks (nt tuletatavus, kombineeritavus või

kontekstitundlikkus). Selline sõnakasutus toetab proportsionaalsuse põhimõtet:

maksimeeritakse läbipaistvus (kirjeldused on avalikud), kuid säilitatakse kontroll teabe tegeliku

jagamise ja taaskasutuse üle, kui see võiks ohustada piiranguga teabe kaitset.

Punktiga 2 lisatakse AvTS-i esimesse peatükki andmeelemendi ning andmekirjelduse

legaaldefinitsioonid. Määratluse kohaselt tähistab andmeelement andmekogus väikseimat

eristatavat andmeüksust ning andmekirjeldus on andmeelemendi ja seda sisaldavate

struktuuride kindlas vormis kirjeldus.

Näiteks kui rahvastikuregistrisse kuulub andmeelement „eesnimi“, siis andmekirjelduses

luuakse kirjeldus nii andmeelemendile (kirjelduse võimalik sisu: tegemist on tekstiväljaga,

välja täitmisel ei kasutata klassifikaatorit), andmekogule (s.t rahvastikuregistri üldkirjeldus),

vajaduse korral ka andmeelementi sisaldavatele olemasolevatele andmeteenustele (nt

rahvastikuregistri X-tee teenuse lühikirjeldusena) ja levitustele (nt rahvastikuregistri andmete

põhjal koostatud isikuandmeid sisaldava väljavõtte kirjeldus, mida kasutajad saavad

avaandmetena alla laadida).

Andmekorralduse valdkond on terminoloogiliselt ja tehniliselt keerukas ning selle puhul on

ühtne arusaam selge rakendamise eeldus. Terminite määratlemine on vajalik, et oleks üheselt

selge, mida ATV kaudu avaldatakse ja millisel detailsusastmel, samuti selleks, et tagada

kirjelduste masinloetavus ja automatiseeritav ajakohastamine ning vältida vastuolusid

10

õigusaktis sätestatud andmekoosseisu ja tegeliku andmetöötluse vahel. Selguse loomiseks on

Statistikaamet koostöös JDM-iga teinud ka andmekirjelduse juhised ning standardi.9

Punktiga 3 muudetakse AvTS-i § 29 lõiget 6. Säte sõnastatakse selliselt, et teabevaldaja tagab

masinloetaval kujul avaandmete ja kogu tema poolt avalike ülesannete täitmiseks kasutatava

avaliku teabe kohta käivate andmekirjelduste kättesaadavuse Eesti teabevärava kaudu.

Varasema versiooni kohaselt pidid ainult avaandmed ja nende kirjeldused olema masinloetaval

kujul juurdepääsetavad Eesti teabeväravas. Avaandmete teabeväravast saab Eesti teabevärava

osa, üks võimalikke esitluskihte (vt täpsemalt AvTS-i § 322 muudatusi ja selgitusi).

Muudatuse eesmärk on teha vastutus selgemaks ja vältida selle hajumist. Avaandmete

kättesaadavuse eest Eesti teabeväravas (täpsemalt ATV-s) vastutab see teabevaldaja, kelle

asutuse tegevuses need avaandmed tekivad. Selleks, et avaandmed ja andmekirjeldused oleksid

ATV kaudu kättesaadavad, peavad teabevaldaja ja Eesti teabevärava üks kaasvastutav töötleja,

s.o RIA, tegema omavahel koostööd. Samas ei ole vaja seda sättes eraldi rõhutada, kuna

koostöökohustus tuleneb juba AvTS-i § 321 lõikest 3. Seega ka juhul, kui avaandmed või

andmekirjeldused ei ole ATV-s kättesaadavad RIA tõttu, ei saa vastutust panna teabevaldajale.

Kavandatud lahenduse järgi avalikustatakse ATV-s nii avaandmed kui ka kõik teised

andmekirjeldused, mitte üksnes avaandmete kohta käivad kirjeldused.

Punktiga 4 täiendatakse AvTS-i § 321 lõiget 1 punktiga 5. Eesti teabeväravasse (õigemini

selle alamkihti ehk andmete teabevärvasse) lisatakse ka andmekirjeldused ja olemasolevate

andmekogude nimekiri.

Praegune sõnastus ei käsitle andmekirjeldusi ning isegi kui kehtiva sätte sõnastust laiemalt

tõlgendada (lugeda, et andmekirjeldused käivad avaandmetega olemuslikult kokku), ei puuduta

sätte sõnastus andmekogude andmekirjeldusi ega selliseid andmekirjeldusi, mis käivad

juurdepääsupiiranguga andmete kohta ehk andmete kohta, mis ei kvalifitseeru avaandmeteks.

Seega selguse mõttes tuleb sättes teha eraldi viide andmekirjeldustele.

Kehtiva normi alusel on Eesti teabevärav riiklik keskne kontaktpunkt koos andmekoguga, mille

kaudu isik pääseb ligi:

1) teabevaldaja tegevusvaldkonda ja üldkasutatavaid teenuseid puudutavale avalikkusele

suunatud teabele;

2) isikule suunatud isikustatud teabele;

3) taaskasutatavale teabele;

4) otsestele avalikele e-teenustele ja neid toetavatele tugiteenustele.

Seega taaskasutatav teave on juba kehtiva avaliku teabe seaduse kohaselt Eesti teabeväravas.

Taaskasutatava teabena on mõeldud ka avaandmeid ja neid ei ole vaja enam eraldi sättes välja

tuua.

Kuna RIHA-s oli olemas ka andmekogude kohta käiv informatsioon, mis on olulise tähtsusega

ka tulevikus, siis tõstetakse andmekogude nimekirjad samuti teabeväravasse. Erisuseks on siin

see, et andmekogusid ei tule enam kooskõlastada nagu RIHA seda ette nägi.

9 Andmekirjelduse juhised koos standardiga on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel

(https://stat.ee/et/statistikaamet/andmehaldus/andmehalduse-juhised-ja-koolitusmaterjalid) ning krattide lehel

(https://www.kratid.ee/juhised).

11

Punktiga 5 täiendatakse AvTS-i § 321 lõiget 4. Eesmärk on teha selgeks, et teabevaldaja

kohustus ei piirdu üksnes oma asutuse tegevust puudutava teabe avaldamisega (kehtiva AvTS

§ 321 lg 4 alusel). Teabevaldajal on ka kohustus hoida Eesti teabeväravas oma andmekirjeldused

ajakohased ja arusaadavad. Teabevaldajatele kehtestatakse selgesõnaline kohustus, et Eesti

teabevärava kaudu kättesaadavad andmekirjeldused oleksid mitte üksnes olemas, vaid ka õiged,

korrastatud ning ülevaatlikud. Need peavad vastama AvTS-i § 31 lõikes 41 sätestatud

tingimustele ehk andmekirjeldused peavad vastama kokkulepitud kirjalikule standardile, mis

tagab andmete ja süsteemide koostalitlusvõime. Andmekirjelduste, eriti andmekogude

andmekirjelduste ajakohasus on keskse tähtsusega olukorras, kus senine RIHA

kooskõlastusprotsess tunnistatakse kehtetuks. See muutus on ette nähtud kõigi andmekogude

asutamist ja pidamist puudutavate muudatusalternatiivide puhul. Andmekirjelduste kvaliteedist

ja detailsusest sõltub, kas praktikas on võimalik järgida andmete ühekordse kogumise

põhimõtet, toetada andmete rist- ja taaskasutust ning tagada andmete leidmine. Samuti on see

oluline tõhusa järelevalve võimaldamiseks.

Punktiga 6 täiendatakse § 321 lõikes 5 olevat volitusnormi, et määrusega saaks ette näha ka

nõuded riigiportaali kaudu kättesaadavaks tehtavatele avaandmetele ja andmekirjeldustele ja

nende esitamise korra. Kehtiv volitusnorm näeb ette, et teabevärava kaasvastutavate töötlejate

ülesanded, nii isikustatud kui ka isikustamata teabe ja teenuste kättesaadavaks tegemise,

haldamise, kasutamise, teenuste arendamise ja andmekogu teabeväravaga liidestamise

tingimused ja korra, kogutavate andmete täpsema koosseisu ning muud andmekogu pidamisega

seotud korralduslikud küsimused kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

Volitusnormi täiendatakse, et oleks võimalik tagada avalikus sektoris ühetaolisel viisil

liidestumine ATV kui Eesti teabevärava osaks oleva keskkonnaga ning selles ühetaolisel kujul

ja kvaliteetsete avaandmete ja andmekirjelduste avaldamine, mh kehtestada andmekirjelduste

teabeväravasse edastamise alusena ka Eesti andmekirjelduse standard.

Punktid 7 ja 8 käsitlevad andmejälgijat.

Punktis 7 sätestatakse andmejälgija üldine regulatsioon (AvTS § 322).

AvTS-i § 322 lisatav lõige 1 sätestab andmejälgija definitsiooni ja eesmärgi. Andmejälgija on

riiklik infosüsteem, mille otstarve on anda füüsilisele isikule Eesti teabevärava vahendusel

ülevaade tema isikuandmetega seotud andmevahetuse päringulogidest avalike ülesannete

täitmiseks kasutatavates andmekogudes. Inimene saab selge ja lihtsa ülevaade sellest, kuidas

riik tema isikuandmeid kasutab – kes andmeid vaatas, millal ja mis eesmärgil. See aitab

inimestel paremini oma õigusi kasutada ning suurendab usaldust riigi andmetöötluse vastu.

Kui andmesubjekt kasutab andmejälgijat, teeb keskne AJ kasutajaliides tema valitud filtrite

alusel isikustatud päringud AJ-ga liidestunud andmekogudesse, kus otsitakse ja koondatakse

asjakohased logikirjed (vahel ka kolmandate isikute andmed) ning tulemused kuvatakse ühtses

vaates. Samas on need toimingud samuti isikuandmete töötlemine, mis vajab selget õiguslikku

alust ja rollijaotust. Kehtivas õiguses on see praegu ebamäärane, tekitades õiguslikku

ebakindlust, pärssides AJ kasutuselevõttu ja soodustades ebaühtlast praktikat. AJ on eelkõige

andmesubjekti õigusi ja andmetöötluse läbipaistvust edendav tööriist, mitte ainus kanal ega

täielik ülevaade kõigest. AJ toetab andmesubjekti ligipääsu tema teabele, mille avaldamist

nõuavad ka IKÜM-i artiklid 13 ja 14.

AvTS-i § 322 lisatav lõige 2 sätestab isikuandmed, mida andmejälgijas töödeldakse.

Andmejälgijas füüsilise isiku ees‑ ja perekonnanime ning isikukoodi töötlemine on vajalik

12

süsteemi eesmärgi täitmiseks, milleks on tagada andmesubjektile usaldusväärne ja arusaadav

ülevaade tema andmete kasutamisest. Nimetatud andmed võimaldavad üheselt tuvastada nii

andmesubjekti kui ka päringu teinud füüsilise isiku ning seostada päringulogid konkreetse

isikuga, mis on eelduseks õigete andmete kuvamiseks ja IKÜMist tuleneva teabeõiguse

tõhusaks teostamiseks. Töödeldavate andmete koosseis on piiritletud minimaalselt vajaliku

ulatusega (nimi ja isikukood), tagades seeläbi eesmärgi saavutamise kooskõlas andmekaitse

põhimõtetega, eelkõige eesmärgipärasuse ja andmeminimaalsuse nõuetega, ning toetades

läbipaistvust ja andmekasutuse kontrollitavust. Tulenevalt seadusereservatsioonist esitatakse

isikuandmete koosseis seaduse tasandil.

AvTS-i § 322 lisatav lõige 3 sätestab andmejälgija vastutava ja volitatud töötleja. IKÜM-i

mõistes (vt IKÜM art 4 p-e 7 ja 8) on vastutav töötleja see, kes määrab isikuandmete töötlemise

eesmärgid ja vahendid (s.t miks ja kuidas andmeid töödeldakse), ning volitatud töötleja töötleb

isikuandmeid vastutava töötleja nimel. Justiits- ja Digiministeerium on vastutav töötleja,

kuivõrd andmejälgija kui riikliku läbipaistvusmeetme eesmärk ja põhireeglid kujundatakse riigi

tasandi õigus- ja poliitikaraamistiku kaudu. Riigi Infosüsteemi Amet on volitatud töötleja, sest

ta täidab andmejälgija puhul eeskätt teenuse tehnilise arendamise ja haldamise ülesandeid ning

töötleb andmeid vastutava töötleja nõuete ja juhiste alusel. IKÜM-i artikli 28 järgi on volitatud

töötleja kohustus mh rakendada asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid. Sellise

rollijaotusega on kooskõlas ka seletuskirjas rõhutatud põhimõte, et logikirjete kuvamise/ajutise

mittekuvamise sisulised otsused (andmesubjekti õiguste piiramine eriseaduse alusel) teeb AJ-d

kasutava andmekogu vastutav töötleja, mitte RIA kui teenuse arendaja ja haldaja.

Paragrahvi 322 lõike 4 järgi säilitatakse andmelogisid kolm aastat logikirje Eesti teabeväravas

avaldamisest arvates. Andmejälgijaga liidestunud andmekogu vastutav töötleja tagab, et

andmesubjektil on võimalik andmejälgija vahendusel tutvuda tema isikuandmetega seotud

päringulogidega selle aja jooksul.

IKÜM-i artikli 5 lõike 1 punktis e sätestatud säilitamise piirangu põhimõtte järgi säilitatakse

isikuandmeid kujul, mis võimaldab andmesubjekte tuvastada ainult seni, kuni see on vajalik

selle eesmärgi täitmiseks, milleks isikuandmeid töödeldakse. Pärast eesmärgi täitmist tuleb

andmed kas kustutada või anonüümida. Säilitustähtaja pikendamine peab olema põhjendatud

uue eesmärgi täitmisega.

Arvestades riigivastutuse seaduse § 17 lõikes 3 sätestatud kahju hüvitamise taotluse esitamise

tähtaega kolm aastat arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada

sai või pidi teada saama, on säilitustähtaja määramisel lähtutud sellest, et pooltel oleksid tõendid

nõusoleku andmise kohta juhuks, kui peaks tekkima vaidlusi. Lisaks tagab selline kolmeaastane

säilitustähtaeg riigile võimaluse tõendada teabe edastamisega seotut ja annab andmesubjektile

võimaluse kasutada muid haldusmenetluslikke ja tsiviilõiguslikke kaebeõiguse võimalusi,

riivamata ebaproportsionaalselt isiku põhiõigusi. Seetõttu on kolmeaastane säilitustähtaeg

piisav ja põhjendatud, tagades andmesubjektile võimaluse kasutada oma õigusi kooskõlas PS-i

§ 15 lõike 1 esimese lausega.

Kui andmekogu aluseks olevas õigusaktis on ette nähtud kolmest aastast lühem päringulogide

säilitustähtaeg, lähtutakse lühemast säilitustähtajast. Sellisel juhul on andmekogu regulatsioon

erinorm seaduse üldnormi tähenduses.

Paragrahvi 322 lõige 5 annab volituse Vabariigi Valitsusele kehtestada määrus, milles

sätestatakse nõuded andmejälgija kasutusele võtmiseks, kasutamiseks ja haldamiseks.

13

Punktiga 8 lisatakse § 322 lõiked 31–37.

Lõige 31 sätestab andmejälgija liidestumise kohustuslikkuse ja selle erandid.

Andmesubjektil puudub praktiline ja terviklik ülevaade sellest, kes, millal ja mis eesmärgil tema

isikuandmeid avalike ülesannete täitmisel eri andmekogude vaheliste päringute kaudu kasutab,

sest andmetöötlus on hajus paljude riigi- ja KOV-i asutuste, sageli ka halduseväliste isikute

vahel ning eeldaks jälgimiseks ulatuslikke valdkonna- ja süsteemiteadmisi. Samal ajal on X-tee

andmekogudes päringulogid olemas (X-tee määruse10 alusel ning IKÜM-i turvalisuse ja

vastutuse loogika järgi peab vastutav töötleja teadma, kes ja kuidas andmeid töötles), kuid

andmejälgija ei koonda neid logisid vähese liidestumise tõttu keskseks ja arusaadavaks

ülevaateks, mida inimene saaks lihtsalt kasutada. Seega andmejälgija kohustuslikkus on vajalik,

sest kuigi X-tee andmekogudes on päringulogid olemas, ei anna vabatahtlik liidestumine

inimestele praegu terviklikku ja arusaadavat ülevaadet sellest, kes, millal ja mis eesmärgil

nende andmeid kasutas. Kohustus loob ühtse läbipaistvusmehhanismi ja vähendab killustumist

ning päringukoormust.

Andmejälgijaga liidestumine on kohustuslik infosüsteemide andmevahetuskihiga ehk X-teega

liidestatud andmekogude pidamisel. Kohustus ei laiene nendele andmekogudele, mis ei ole X-

teega liitunud. X-teega liidestumise kohustust ei ole riigisaladust või salastatud välisteavet

sisaldava infosüsteemil.11 Seega ei ole võimalik neile kohustust laiendada ka andmejälgija

rakendamiseks.

Lisaks näeb IKÜM-i artikli 12 lõige 3 ette, et andmesubjektile tuleb tema kohta käiv teave

esitada viivitamata, kuid hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. AJ-ga liidestumine

vähendab oluliselt formaalsete päringute vajadust, sest inimene näeb AJ kasutajaliideses ilma

taotlust esitamata, kes, millal ja mis eesmärgil on tema andmeid kasutanud. Huvi korral saab ta

esitada täpsustava päringu otse konkreetsele päringu teinud asutusele ja viidata konkreetsele

töötlemistoimingule, mitte teha päringut andmekogu vastutavale töötlejale. Kuigi mõnes

andmekogus võib olla eraldi kohalik logide kuvamise lahendus, süvendab see killustatust ja

raskendab tervikpildi mõistmist. AJ võimaldab ühtseid põhimõtteid ning hoiab kokku päringute

menetlemise aega. AJ-ga liidestumata jätmine tähendab tarbetut töökoormust ja pikemat

menetlust, suurendab korduvate pöördumiste, vigade ja vaidluste riski.

Liidestumise kohustust ei ole andmekogudel:

1) milles töödeldav andmekoosseis ei sisalda andmesubjekti Eesti isikukoodi.

AJ päringuid tehakse Eesti isikukoodi alusel, mis tähendab, et AJ kasutamiseks, kuid ka

logikirjete konkreetse isikuga automaatseks seostamiseks andmekogu poolel on vajalik Eesti

isikukoodi olemasolu. See omakorda tähendab, et AJ-d ei saa kasutada isikud, kellel ei ole

riigiportaali sisselogimiseks vajalikku e-identimise vahendit või on küll vajalik e-identimise

vahend, kuid neil ei ole Eesti isikukoodi;

2) mis on asutatud ainult rahvusvahelisest lepingust tulenevate ülesannete täitmiseks.

Rahvusvahelisest lepingust tulenevate ülesannete täitmiseks asutatud andmekogude puhul võib

AJ kohaldamine olla piiratud, kuna rahvusvaheliste menetluste ja ametiabi kontekstis ei pruugi

Eesti riigil olla võimalik tagada logikirjete avalikustamiseks vajaliku info (nt menetluse

lõppemise) õigeaegset ja süsteemset kättesaadavust. Riigisisese õigusega ei ole võimalik

10 Vabariigi Valitsuse 23.09.2017 määrus nr 105 „Infosüsteemide andmevahetuskiht“. 11 Vabariigi Valitsuse 23.09.2016 määrus nr 105 „Infosüsteemide andmevahetuskiht“, § 1 lg 2.

14

kohustada välisriike selliste menetluste lõppemisest Eestit teavitada, mistõttu ei ole võimalik

tagada AJ vajalike logikirjete saamist ja nende õigsust;

Lõige 32 kohaselt peab juhul, kui andmekogule kehtib liidestumiskohustuse erand, andmekogu

vastutav töötleja viivitamata teatama RIA-le, milline erand kohaldub ja mis on selle põhjendus.

Teavitus puudutab § 322 lõikes 31 väljatoodud erandeid. Teavitamiskohustus seatakse eelkõige

selleks, et RIA teaks, millised andmekogud ei liidestu ja miks, ning ta saaks oma ülesandeid AJ

suhtes kohaselt täita, eelkõige neid, mis puudutvad AJ toimimist ja liidestumise korrektset

haldust. Lisaks loob selline teavitus jälje ja selguse ning vajaduse korral saaks hiljem hinnata,

kas erand oli põhjendatud ja kas/ millal saab logikirjete kuvamisega edasi minna.

Lõike 33 kohaselt on kohustatud pool andmekogu vastutav töötleja, kes andmeid päris. Vastutav

töötleja teab oma andmekoguga seotud juurdepääsupiiranguid, mistõttu oskab ka hinnata seda,

millal saab AJ-sse teavet lisada. AJ-sse peavad jõudma sellised päringulogid, mis võimaldavad

andmesubjektil saada arusaadava ülevaate, kes, millal ja mis eesmärgil tema andmeid töötles.

Kuna päringu teinud asutus (s.t andmeid pärinud andmekogu vastutav töötleja) on see, kes

päringu algatas, teab ta ka päringu eesmärki ja selle seost konkreetse avaliku ülesande

täitmisega. Seega on loogiline ja õigusselge, et logikirje edastamise kohustus on päringu tegijal.

Päringulogi ei avalikustata kohaselt kui selles sisalduval teabel on juurdepääsupiirang. Sellised

logid edastatakse AJ-sse juurdepääsupiirangu ära langemisel.

Juurdepääsupiiranguga teave

AJ kasutamiskohustus ei saa siiski tähendada seda, et andmesubjektile kuvataks valimatult mis

tahes avalike ülesannete täitmiseks kasutatavate andmekogude vahelisi päringulogisid

viivitamatult. See on kooskõlas ka IKÜM-i artiklis 23 ja IKS-i § 24 lõikes 2 (süütegude ja

karistusvaldkonna spetsiifiliselt) sätestatuga, mis kokkuvõtvalt sedastab põhimõtte, et

andmesubjekti teabeõigus ei ole absoluutne. See tähendab, et kui mõnes eriseaduses sisaldub

alus andmesubjekti teabeõiguse piiramiseks, ei kuvata samal alusel andmesubjektile ka AJ-s

vastavat andmetöötlust puudutavaid logikirjeid juhul, kui see kahjustaks mõne spetsiifilise

avaliku ülesande täitmist. Sellised juhud on riigi julgeolek, riigikaitse, avalik julgeolek,

süütegude tõkestamine, uurimine ja avastamine, kohtusüsteemi sõltumatus ja kohtumenetlused,

reguleeritud kutsealade ametieetika rikkumiste ennetamine, uurimine, avastamine ja nende eest

vastutusele võtmine, teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitset või tsiviilõiguslike nõuete

täitmise tagamine (vt lähemalt IKÜM art 23 lg 1 p-d a–j).

AJ-s võib päringulogisid ajutiselt mitte kuvada samadel alustel, mille alusel eriseadus ei luba

andmesubjektile vastavat teavet ajutiselt anda. Näiteks kui esineb õiguslik alus

kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 152 lõike 5 punktis 1 sätestatud piirangute

rakendamiseks. Oluline on rõhutada, et logikirjete kuvamise või ajutise mittekuvamise üle ei

otsusta RIA kui AJ teenuse arendaja ja haldaja, vaid selle otsuse teeb AJ-d kasutava andmekogu

vastutav töötleja (s.t see, kes andmesubjekti õigusi piirab). Seetõttu ei ole põhjendatud teha

AJ-ga liidestumise kohustusest üldist erandit nn varjatud logikirjeid sisaldavatele

andmekogudele: selliseid logisid võib olla peaaegu igas andmekogus ning pärast piirangu

põhjuse äralangemist tuleb logikirjed ikkagi AJ-s avalikustada. Andmesubjektil on õigus selle

teabega tutvuda ka AJ-st sõltumata (nt tavapärase teabenõude kaudu), mistõttu ei ole

põhjendatud jätta selliseid logikirjeid AJ-st täielikult ja tähtajatult välja.

Lõike 34 kohaselt võib andmeid väljastanud andmekogu vastutav töötleja edastada sama

päringuga seotud logikirje, kui see logi kirjeldab andmete saaja poolset töötlemist. Praktikas

võivad päringuga seotud toimingud ja logid olla erineva ülesehituse ja sisuga ning andmeid

15

väljastanud andmekogus ei pruugi alati olla lisalogi, mis kirjeldab andmete saaja poolset

töötlemist. Seetõttu jäetakse norm teadlikult paindlikuks, et võimaldada lisainfot edastada siis,

kui see on olemas ja annab andmesubjektile sisulist lisaväärtust, ilma et tekiks automaatne

lisakoormus. Samas mõlema poole tegevuse läbipaistvuse tagamiseks on soovituslik ka teisel

poolel oma logisid kuvada.

Lõige 35 loob erandi juhuks, kui andmed väljastatakse eraõiguslikule juriidilisele isikule.

Sellisel juhul edastab päringulogikirje andmejälgijasse andmeid väljastanud riikliku

andmekogu vastutav töötleja. Erand tagab, et logimine ja AJ-s kuvamine ei jää sõltuma

eraõigusliku saaja valmisolekust või lahendustest, vaid toimib avaliku sektori poolel ühtse

kohustuse alusel. Samuti on selline lahendus vähemkoormav ettevõtjatele.

Eelnõu § 1 punktid 9–13 on seotud RIHA-ga.

RIHA süsteemile ning kooskõlastusprotsessile on viited mitmes seaduses, mistõttu muudetakse

ning tühistatakse ka need sätted. Seaduse tasandil on viited RIHA protsessile avaliku teabe

seaduses (vt § 433 lg-d 3–5, § 432 lg 1, § 437 ja § 439) ja ruumiandmete seaduses (vt § 439).

RIHA muudatustega on seotud ka Vabariigi Valitsuse ning ministri määruseid. Nende määruste

muudatusi menetletakse eraldi.

Seotud on järgmised Vabariigi Valitsuse määrused:

 VV 10.01.2008 määrus nr 11 määrus „Klassifikaatorite süsteem“12 (vt § 5 lg-d 1 ja 2,

§ 6 lg 3, § 7 lg 2, § 7 lg 4, § 7 lg 5 ja § 9);

 VV 25.05.2017 määrus nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“13 (vt §

13 lg 2, § 16 lg 11 teine lause ja § 16 lg 12);

 VV 03.10.2013 määrus nr 145 „Eesti teabevärava eesti.ee haldamise, teabe

kättesaadavaks tegemise, arendamise ning kasutamise nõuded ja kord“14 (vt § 12 lg 2,

§ 13 lg 2, § 13 lg 3 ja § 14 lg 2).

Seotud on järgmised ministri määrused:

 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 25.04.2011 määrus nr 28 „Riigi Infosüsteemi

Ameti põhimäärus“15 (vt § 8 lg 3 p 1, § 13 lg 2 p 2);

 Justiitsministri 30.03.2015 määrus nr 13 „Ametlike Teadaannete põhimäärus“16 (vt § 3

lg 6).

Punktiga 9 muudetakse AvTS-i § 432 lõiget 1 selliselt, et riigi infosüsteemi kuuluva

andmekogu kriteeriumite hulgast jäetakse välja RIHA-s registreerituse nõue – eelnõu järgi

andmekogusid RIHA-s enam ei registreerita. Seega kuulub riigi infosüsteemi selline

andmekogu, mis on liitunud riigi infosüsteemi andmevahetuskihiga (ehk x-teega).

Punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks AvTS-i § 433 lõiked 3–5, § 437 ja § 439 lõike 1 punkt 6.

Need sätted on seotud RIHA kooskõlastamisprotsessiga, mida tulevikus enam ei ole. Andmete

teabevärav ei asenda RIHA kooskõlastust, seega ei ole vaja sellekohast muudatust ka teha.

AvTS-i § 439 lõike 1 punkti 6 puhul on tegemist Vabariigi Valitsuse 28.02.2008 määruse „Riigi

12 RT I 2008, 4, 27 13 RT I, 29.12.2024, 19 14 RT I, 29.12.2024, 10 15 RT I, 29.01.2026, 2 16 RT I, 21.03.2025, 7

16

infosüsteemi haldussüsteem“ volitusnormiga, mis ei ole seega enam asjakohane. RIHA-s olev

info migreeritakse andmete teabeväravasse.

Punktiga 11 lisatakse AvTS-i § 435 lõige 3. Selle lõike kohaselt tuleb lisaks Vabariigi Valitsuse

reglemendi (edaspidi VV reglemendi)17 § 6 lõike 1 kohasele kooskõlastusele andmekogude

põhimäärused kooskõlastada Andmekaitse Inspektsiooni, Statistikaameti ja Riigi Infosüsteemi

Ametiga. Sellega tagatakse andmekogude põhimääruste koostamisel ühtne ja siduv

kooskõlastuskord ning kaasatakse varakult andmekaitse, andmekorralduse ja andmete

kvaliteedi eest vastutavad asutused. See aitab ennetada hilisemaid õiguslikke ja sisulisi

puudujääke, suurendab õigusselgust ning toetab andmekogude korrektset ja kooskõlalist

kujundamist kogu avalikus sektoris. Samuti on praegused RIHA kooskõlastajad (Andmekaitse

Inspektsioon, Statistikaamet ja RIA) avaldanud soovi ka tulevikus, isegi kui RIHA

kooskõlastamist enam ei toimu, tutvuda andmekogude põhimäärustega ning anda oma

pädevuse ning avalik õiguslike ülesannete piires tagasisidet. Maa- ja Ruumiamet andis

kooskõlastuse käigus teada, et ei pea vajalikuks enda puhul sellisel kujul andmekogude

kooskõlastamist. Säte sobiks normitehniliselt ja struktuurilt ka VV reglementi, kuid VV

reglement ei kohaldu ministeeriumite haldusala asutustele sellisel kujul ja seega ei ole õige koht

sellise kohustuse reguleerimiseks. Ühtsuse ning andmekogu ülevaatlikkuse mõttes on mõistlik

lisada see säte AvTS-i andmekogude peatükki.

Punktiga 12 muudetakse § 436 lõiget 3, mille kohaselt andmete põhiandmeteks oleku määrab

andmekogu vastutav töötleja kindlaks andmekogu aluseks oleva õigusakti alusel Eesti

teabeväravas. Põhiandmete kindlaksmääramisel lähtutakse andmekogu asutamise eesmärgist.

Punktiga 13 muudetakse AvTS-i § 439 lõiget 3, mis sätestab kindlustavate süsteemide

kohustuslikkuse. Muudatus on vajalik, et jätta sättest välja viited RIHA-le ja tema

kooskõlastusprotsessile. Muus osas sisulisi muudatusi ei tehta.

Punktidega 14-19 täiendatakse andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu, et

võimaldada juriidilise isiku andmenõusolekut.

Punktidega 14 ja 15 täiendatakse AvTS § 4310 lõikes 1 välja toodud andmekogu eesmärke.

Punktis 14 toodud muudatus on tehniline, muutes selgemaks AvTS § 4310 lõikes 1 punktis 1

toodu eesmärgi sõnastust. Sisu ei muutu ja säte on olnud seotud ainult füüsilise isikuga.

Siinkohal on tegemist andmesubjekti nõusolekuga IKÜM mõistes.

Punktis 15 toodud muudatusega lisandub andmekogusse ka juriidilise isiku andmenõusolekuga

seotud eesmärk. Kuigi andmenõusolekuteenuse esmaseks eesmärgiks on anda andmesubjektile

õigus jagada oma riigisektorist saadud andmeid ettevõtjatele, siis analüüsis „Ettevõtte

andmejagamise võimalused riigis18 “ on esile toodud, et ka juriidilised isikud vajavad andmete

jagamise teenust. Täpsemalt on analüüsis välja toodud digiriigi arengukava tulevikuvaade, mis

võimaldaks ettevõtjatel jagada nende kohta käivaid andmeid mugavalt edasi.19 On oluline

mainida, et Euroopa andmestrateegia on seadnud tähtsale kohale n-ö andmepõhise

17 Vabariigi Valitsuse 13.01.2011 määrus nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“. VV reglemendi kohaselt enne

ministri määruse andmist või õigusakti eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist kooskõlastatakse see teiste

ministeeriumide ja Riigikantseleiga, kui neile on eelnõus ette nähtud kohustusi või kui esitatav eelnõu puudutab

nende valitsemisala või ülesandeid. Eelnõu, mis puudutab kohaliku omavalitsuse üksuse õigusi, kohustusi ja

ülesandeid või kohaliku elu korraldust, kooskõlastatakse kohaliku omavalitsuse üksuste liiduga. 18 https://www.kratid.ee/_files/ugd/7df26f_0f4c611fb8e242218adcad551b733caf.pdf. 19 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Digiühiskonna arengukava 2030, lk 18.

17

lähenemise.20 Euroopa Komisjon on oma 2020. andmestrateegia teatises eraldi eesmärgina

nimetanud andmete kättesaadavust, sh avaliku sektori teabe kasutamist ettevõtjate poolt ehk

riigilt ettevõtjatele andmete jagamise.21 Euroopa Parlament toetas oma 2021. aasta

resolutsioonis Euroopa andmestrateegia rõhuasetusi, nimetades samuti olulise punktina

ettevõtjate vahel ja ettevõtjatelt riigile andmete vahetamise soodustamist.22 Eelnõuga nähakse

ette võimalus ettevõtjal oma andmeid teiste eraõiguslike juriidiliste isikutega jagada. Näitena

võib juriidilise isiku nõusoleku kasutusjuhtudest tuua olukorrad, kus ettevõtja soovib anda

teisele eraõiguslikule juriidilisele isikule ligipääsu tema kohta riigi andmekogudes olevatele

andmetele. Seda näiteks järgnevatel juhtudel:

 finantsteenuse taotlemisel ettevõtte maksekäitumise või maksukohustuste täitmise

andmete jagamiseks;

 regulatiivsete aruannete (nt kestlikkusaruandluse) koostamiseks vajalike andmete

edastamiseks teenusepakkujale;

 ettevõtte tegevus- või tarbimisandmete edastamiseks, et saada täpsem

teenusepakkumine.

Sellised kasutusjuhud on tuvastatud juriidilise isiku nõusolekuteenuse analüüsis ning nende

ühine eesmärk on vähendada korduvat andmete esitamist ning võimaldada andmete turvalist

taaskasutust23. Sarnaselt füüsilise isiku andmenõusolekule, toimub andmevahetus juriidilise

isiku puhul ka X-tee vahendusel.

Juba riigi käes olevate andmete edastamine teisele teenuse osutajale vähendaks kindlasti

ettevõtja töökoormust. Näiteks on turul mitmeid pakkujaid,24 kes abistavad ettevõtjaid

kestlikkusaruannete koostamisel. 14. detsembril 2022. aastal vastu võetud kestlikkusaruandluse

direktiiv, mis võeti üle raamatupidamise seadusesse, nähes ette ettevõtjate kohustuse

avalikustada kestlikkusteave majandusaasta aruandes. Kestlikkusaruandes käsitletakse

ettevõtte ärimudeli ja väliste tegurite mõju keskkonnale, ühiskonnale ja juhtimisele.25

Kohustusi, kus ettevõtjat saaks riigi käes olevate andmete najal toetada, on teisigi, nt peagi

jõustuv palgalõhe aruandluse direktiiv, mis võetakse eeldatavasti üle soolise võrdõiguslikkuse

seadusesse. Direktiivi kohaselt peavad teatud ettevõtjad koostama aruande kindlate näitajate

kohta. Kohustus lasub suurematel ettevõtjatel ning rakendub järkjärgult.26 Aja jooksul võib

selliseid kohustusi lisanduda veelgi, mistõttu muutub andmete taaskasutuse küsimus üha

asjakohasemaks.

Punktis 15 nimetatud muudatus on eraõigusliku juriidilise isiku nõusolek, mitte

andmesubjekti nõusolek IKÜM tähenduses. Juriidilise isiku nõusolek ei ole IKÜM-i mõttes

andmesubjekti nõusolek. Kui edastatav andmekomplekt sisaldab ka füüsiliste isikute

isikuandmeid, peab ettevõtjal olema nende isikuandmete edastamiseks iseseisev õiguslik alus.

20 Euroopa Komisjon. Euroopa andmestrateegia. 21 Euroopa Komisjon. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa majandus- ja

sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele. Euroopa andmestrateegia. Brüssel, 19.02.2020. COM(2020) 66

final, punkt 4 (probleemid). 22 Euroopa Parlament. Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2021. aasta resolutsioon Euroopa andmestrateegia kohta

2020/2217(INI). 23 https://www.kratid.ee/_files/ugd/7df26f_38066768c0ac49329423cdcdaaea206b.pdf 24 Nt Milton, DGE, Intelex Insight jne. 25 Rahandusministeerium. Kestlikkusaruandlus. 26 Riikliku statistika eesmärgid, mis võimaldavad Statistikaametil andmeid koguda, on väga laiad – riikliku

statistika eesmärk on kajastada ühiskonna olukorda ja muutusi ning varustada ühiskonda rahvastiku,

sotsiaalvaldkonna, majanduse ja keskkonna arengu seisukohalt olulise teabega, sealhulgas arengukavade ja

prognooside koostamiseks, erinevate poliitikate kujundamiseks, teadus- ja rakendusuuringute tegemiseks ning

teadmuspõhiste otsuste langetamiseks (RStS § 1 lg 2).

18

Analüüsis toodi veel esile, et andmete taaskasutamine lihtsustab haldusesisest asjaajamist, mis

toetab riigi aktiivseid samme teabe jagamiseks. Ka haldusmenetluse seadus (HMS) sätestab:

„Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja

kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele“ (HMS § 5 lg 2).

Haldusmenetluse käsiraamatu autorid on samuti tõdenud, et viidatud sättega on soovitud piirata

kodanikult nõutavate dokumentide hulka ja kui vähegi võimalik, peaks pädev asutus otsuse

tegemiseks suhtlema info kogumiseks teiste asutustega, mitte kasutama inimest justkui

käskjalana. Tänapäeva infotehnoloogia võimaldab asutustel omavahel lihtsalt ja

kuluefektiivselt infot vahetada, nt riigilõivu maksmise või äriregistrisse kantud andmete kohta.

Seetõttu ei tohikski kodanikku või ettevõtjat tarbetult edasi-tagasi suunata (HMS § 5 lg 2).27

Sama põhimõtet tuleks järgida ka ettevõtjate puhul olukorras, kus riigil on andmed olemas, kuid

ettevõtja vajaks neid oma uue kohustuse täitmisel ja/või sooviks neid taaskasutada. Eelnõuga

kavandatav õiguslik lahendus seisneb avaliku teabe seaduse täiendamises, laiendades

andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu kasutusala ka eraõiguslikele juriidilistele

isikutele. Sellega luuakse ettevõtjatele võimalus anda, hallata ja tagasi võtta andmetöötluseks

antud nõusolekuid ühes keskses riiklikus andmekogus. Kehtivas õigusruumis on

nõusolekupõhine andmeedastus mitmel juhul võimalik, kuid see toimub hajusate ja

asutuspõhiste lahendustena. Selline korraldus ei võimalda nõusolekute keskset haldamist ega

korduvkasutust ning tekitab täiendavat halduskoormust nii ettevõtjatele kui ka asutustele.

Samas ei muudeta olemasolevaid andmete väljastamise aluseid ega looda kohustust kõikidele

andmekogudele pakkuda nõusolekupõhist andmeedastust, vaid luuakse keskne lahendus selle

võimaldamiseks.

On oluline, et juhul kui ettevõtja soovib, et teisele eraõiguslikule juriidilisele isikule

väljastatakse ka isikuandmeid, peab tal selleks olema IKÜM-i artikli 5 lõikes 1 nimetatud

õiguslik alus, olgu selleks siis leping või muu juriidiline kohustus. Ettevõtja ehk isikuandmete

vastutav töötleja peab tagama õigusliku aluse olemasolu. Andmekogu, kes andmeid väljastab

peab veenduma, et seda tehakse õigele isikule õigete andmetena, kuid ta ei vastuta olukorras,

kus väljastatud andmeid asub teine ettevõtja töötlema muudel eesmärkidel kui see, milleks need

talle edastati. Lisaks õigusliku aluse olemasolule peab ettevõtja tagama ka isikuandmete

töötlemise läbipaistvuse. See tähendab muu hulgas kohustust teavitada andmesubjekte sellest,

et nende andmeid võidakse ettevõtja algatusel andmeväljastusteenuse kaudu töödelda ja teisele

juriidilisele isikule edastada. Selline teavitamiskohustus tuleneb otse IKÜM-ist. Sellise

teavitamise korral on nimetatud juhul andmesubjektil võimalik saada ülevaade ja kontroll selle

üle, millised tema kohta käivaid andmeid ettevõtja teiste riigi andmekogude kaudu vahendatult

kasutada laseb. Kui andmete edastamise algatab ettevõtja ning andmesubjekt ise selles

protsessis ei osale, peab ettevõtja erilist tähelepanu pöörama sellele, et füüsilisele isikule oleks

arusaadav, milliseid tema andmeid, mis eesmärgil, kellele ja millisel õiguslikul alusel

edastatakse. Seega ettevõtja vastutus ei piirdu üksnes isikuandmete töötlemise õigusliku aluse

olemasoluga, vaid hõlmab ka andmesubjektide nõuetekohast teavitamist ja muude IKÜM-ist

tulenevate kohustuste täitmist. Andmeväljastusteenuse osutamisel peavad andmete töötlejad

järgima ka teisi isikuandmete kaitse põhimõtteid, sh minimaalsuse printsiipi. Viimase printsiibi

kohaselt peavad isikuandmed olema asjakohased, olulised ja piiratud sellega, mis on vajalik

nende töötlemise eesmärgi seisukohalt (IKÜM art 5 lg 1 p c). Seega tuleb enne andmete

väljastamist hinnata, kas isikuandmete väljastamine eesmärgi täitmiseks on tingimata vajalik.

Andmeväljastusteenuse kasutuselevõtt ei muuda vastutuse jaotust: andmekogu vastutav töötleja

27 Justiits- ja Digiministeerium. Analüüs. Andmekogud ja isikuandmed: EV Põhiseadusest ja IKÜM-st tulenevad

nõuded regulatsioonile. 2021, lk 12.

19

vastutab andmete õiguspärase väljastamise eest ning andmesaaja vastutab andmete edasise

töötlemise eest.

Eelnõu koostajad ei näe põhjust, miks peaks teadaolevate kasutusjuhtude vaatest olema vajalik

isikustatud andmeid jagada. Eelistada tuleb alati isikustamata andmete jagamist. Kui

isikuandmeid ei ole võimalik andmekoosseisust välistada, tuleb kasutada isikuandmete kaitseks

pseudonümiseerimist või muid tõhusat kaitset tagavaid privaatsuskaitse tehnoloogiaid. Ainult

vältimatutel ja väga erandlikel juhtudel võib eraõigusliku juriidilise isiku andmenõusoleku

raames töödelda isikuandmeid.

Punktiga 16 täiendatakse AvTS § 4310 lõikes 2 andmekogu andmestikku juriidilise isiku

nõusoleku andmestikuga. Edaspidi koosneb andmekogu kolmest järgmisest andmestikust: 1)

andmenõusoleku andmestik, mis teenib füüsilise isiku nõusoleku haldamise eesmärki; 2)

volituste haldamise andmestik, mis võimaldab hallata ja kontrollida volitusi; 3) eraõigusliku

juriidilise isiku nõusoleku andmestik, mis võimaldab hallata eraõigusliku juriidilise isiku antud

nõusolekut andmete edastamiseks. Selline jaotus võimaldab eristada andmete töötlemise

eesmärke ning tagada andmete eesmärgipärase kasutamise. On oluline silmas pidada, et endiselt

jääb kehtima põhimõte, et andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu eespool

nimetatud andmestikke omavahel kokku panna ei tohi ning iga andmestikku tohib kasutada

üksnes andmestikule määratud eesmärkide täitmiseks.

Punktiga 17 muudetakse AvTS § 4310 lõike 3 sissejuhatavat lauseosa. See on tehniline

muudatus, et andmekogus töödeldakse „andmeid“, mitte „isikuandmeid“, kuna loetelu sisaldab

lisaks isikuandmetele ka n-ö tavalisi andmeid.

Punktiga 18 täiendatakse AvTS § 4310 lõiget 3, tuues välja andmekoosseisu, mida juriidilise

isiku andmestik sisaldab. Andmekoosseis ei erine oluliselt varasemast loetelust, mis selle

andmekoguga oli seotud.

Punktiga 19 täiendatakse AvTS § 4310 lõiget 31 tingimusega, et sarnaselt andmesubjekti

nõusolekuga on andmekogu kasutamine kohustuslik juhtudel, kus andmeid edastatakse riigi ja

kohaliku omavalitsuse andmekogudest infosüsteemi andmevahetuskihi vahendusel juriidilise

isiku nõusoleku alusel. Muudatusega tagatakse, et nõusoleku andmete edastamine toimub

ühtses, kontrollitavas ja läbipaistvas andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogus, ning

hoitakse ära tarbetud kulutused valdkondlikeks lisaarendusteks, kasutades nõusolekute

kontrollimiseks keskset riiklikku andmekogu. Ettevõtjal nagu ka andmesubjektil ei ole

kohustust oma nõusolekut süsteemi kaudu anda. Kohustus andmekogu kasutada kohaldub

asutustele, kes võimaldavad nõusolekupõhist andmevahetust ja on selleks vabatahtlikult teise

osapoolega (teise eraõigusliku juriidilise isikuga) sõlminud andmevahenduslepingu.

Punkt 20 reguleerib riiklikku postkasti (AvTS § 4311) ja dokumendihaldussüsteemi DORIS

(AvTS § 4212).

Paragrahvi 4311 lõige 1 sätestab riikliku postkasti kui andmekogu eesmärgid. Dokumentide

kättetoimetamise ja teabe edastamise keskne lahendus võimaldab riigi- ja kohaliku

omavalitsuse asutusel dokumentide saatmisel ja muu olulise teabe edastamisel kasutada ja

kombineerida erinevaid funktsioone asutuse vajaduste kohaselt:

 informatiivse sisuga teadete/dokumentide edastamine;

 õigusaktiga reguleeritud dokumentide kättetoimetamine ja kättetoimetamise fakti, sh

aja, talletamine asjaomastes keskse süsteemi haldusliidestes;

20

 piirata õigusaktiga reguleeritud dokumendi mittevastuvõtmisel ligipääsu e-teenustele;

 dokumendi ristkättetoimetamine.

Pakutavas lahenduses eristatakse kahte tegevust: kättetoimetamine on õiguslikult tähenduslik

menetlustoiming, mille korral kättesaamine peab olema tõendatav ja millele võivad järgneda

tähtajad ning muud õiguslikud tagajärjed; teabe edastamine on informatiivne teavitamine (nt

kutsed, meeldetuletused), mida ei käsitata õiguslikus mõttes kättetoimetamisena. Lihtsustatult

saab öelda, et teabe edastamine on see, kui riik annab teada ehk annab infot või teavitab. Näiteks

kutse sõeluuringule, valijakaart. Kättetoimetamine on õiguslik toiming, kus riik toimetab

menetlusdokumendi kätte. Sellisel tegevusel on selge õiguslik tagajärg ja tõendatav peab olema,

et adressaat on selle dokumendi kätte saanud. Näiteks Harju Maakohus teeb kohtuotsuse, mis

toimetatakse menetlusosalistele kätte.

Lisaks nähakse ette ristkättetoimetamine kui tehniline lahendus, kus liidestunud e-teenusesse

sisenemisel suunatakse kasutaja esmalt keskkonda, kus ta peab enne edasiliikumist talle

saadetud kättetoimetatavad dokumendid vastu võtma. Ristkättetoimetamine ei ole uus

menetlusliik, vaid kasutajakogemuse ja protsessi korralduslik-tehniline võte, mis aitab vältida

olukorda, kus inimene kasutab e-teenuseid, kuid jätab talle saadetud menetlusdokumendid

tähelepanuta.

Paragrahvi 4311 lõige 2 sätestab eesmärkide täitmiseks kaks andmestikku: teadete ja

kättetoimetatavate dokumentide andmestik. Nendel andmestikel on erinevad eesmärgid. See

aitab eristada teadete edastamist ja dokumentide kättetoimetamist, kuna tegemist ei ole samade

toimingutega. Kättetoimetamist vajavad dokumendid (nt kohtulahendid, haldusaktid) on Eesti

õiguses juba reguleeritud mitmes eriseaduses (nt haldusmenetlust, kohtumenetlust,

maksuhaldust või täitemenetlust reguleerivad õigusaktides). Teadete esitamiseks ei ole neid

vaja kätte toimetada. Säte loob üheselt mõistetavad seosed andmestike ja andmekogu

eesmärkide vahel.

Paragrahvi 4311 lõige 3 sätestab andmed, mida postkastis töödeldakse andmestike kaupa.

Teadete andmestikus on füüsilise isiku isikukoodi või juriidilise isiku puhul tema registrikoodi

ning tema esindaja isikukoodi andmed, isiku kontaktandmed, sh isiku telefoninumber, isikule

saadetud teavitused postkasti tulnud kirjade kohta ning muid teavituse metaandmeid, mida

süsteem vajab oma toimimiseks ja eesmärkide täitmiseks. Isiku telefoninumbri kaudu

edastatakse isikule kiireloomulisi teateid SMS-i teel.

Kättetoimetatavate dokumentide andmestikus on füüsilise isiku isikukoodi või juriidilise isiku

puhul tema registrikoodi ning tema esindaja isikukoodi andmed, isiku kontaktandmed,

kättetoimetamise fakt ja vastuvõtmise aeg ning muid kättetoimetamise metaandmeid, mida

infosüsteem vajab oma eesmärkide täitmiseks.

Lõike 4 kohaselt on riikliku postkasti andmekogu kaasvastutavad töötleja Riigi Infosüsteemi

Amet ning riikliku postkasti haldusliidest kasutavad asutused.

Riikliku postkasti andmekogu puhul on ette nähtud kaasvastutavate töötlejate määratlemine,

kuna andmete töötlemisega on seotud mitu osapoolt, kes täidavad erinevaid, kuid omavahel

seotud rolle. Riigi Infosüsteemi Amet vastutab andmekogu pidamise, toimimise, arendamise

ning turvalisuse tagamise eest. RIA-t on käsitletud riikliku postkasti omanikuna ja arenduse

koordineerijana ning ta kannab keskset rolli süsteemi ressursside ja eesmärkide määramisel, sh

partnerite liidestamisel, juhendamisel ja toetamisel. Selline positsioon tähendab, et RIA

21

otsustab, millisel viisil ja milliste vahenditega isikuandmeid riiklikus postkastis töödeldakse,

mis on IKÜM-i kohaselt vastutava töötleja tunnus. Seeläbi tagatakse, et andmeid töödeldakse

ühtsete ja ette määratud eesmärkide alusel ning et isikuandmete töötlemise õiguspärasuse,

läbipaistvuse ja turvalisuse eest vastutab üks selgelt määratud vastutav töötleja, nagu nõuavad

IKÜM-i artiklid 5 ja 24. RIA vastutava töötleja roll ei välista üksikute liidestunud asutuste

vastutust nende endi algatatud andmete edastamise või dokumentide kättetoimetamise

õiguspärasuse eest, kuid keskse süsteemi tasandil tagab RIA andmetöötluse üldise vastavuse

IKÜM-is sätestatud nõuetele.

Samal ajal kasutavad haldusliidest erinevad asutused, kes sisestavad, haldavad ja kasutavad

andmeid oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Kuna nii Riigi Infosüsteemi Amet kui

ka haldusliidest kasutavad asutused määravad andmete töötlemise eesmärke ja vahendeid

vähemalt osaliselt ühiselt, tuleb neid käsitada isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 26

tähenduses kaasvastutavate töötlejatena. Selline lahendus kajastab tegelikku andmetöötluse

korraldust, kus vastutus ei ole koondunud ühe kätte.

Paragrahvi 4311 lõige 5 sätestab andmete säilitustähtajad. IKÜM-i artikli 5 lõike 1 punktis e

sätestatud säilitamise piirangu põhimõtte kohaselt säilitatakse isikuandmeid kujul, mis

võimaldab andmesubjekte tuvastada ainult seni, kuni see on vajalik selle eesmärgi täitmiseks,

milleks isikuandmeid töödeldakse. Pärast eesmärgi täitmist tuleb andmed kas kustutada või

anonüümida. Säilitustähtaja pikendamine peab olema põhjendatud uue eesmärgi täitmisega.

Teabe, mis ei vaja kättetoimetamist, säilituseaeg on kolm aastat. Arvestades riigivastutuse

seaduse § 17 lõikes 3 sätestatut, on säilitustähtaja määramisel lähtutud sellest, et pooltel oleksid

tõendid teate saamise kohta juhuks, kui peaks tekkima vaidlusi. Seetõttu on kolmeaastane

säilitustähtaeg piisav ja põhjendatud, tagades andmesubjektile võimaluse kasutada oma õigusi

kooskõlas PS-i § 15 lõike 1 esimese lausega.

Kättetoimetamist vajavaid dokumente ja nende andmeid säilitatakse eriseadustes sätestatu

kohaselt. Kättetoimetamist vajavate dokumentide säilitamise tähtajad ja tingimused on Eesti

õiguses juba reguleeritud mitmes eriseaduses (nt haldusmenetlust, kohtumenetlust,

maksuhaldust või täitemenetlust reguleerivad õigusaktid), mis lähtuvad konkreetse

menetlusliigi eripärast ja menetlusosaliste õiguste tagamise vajadusest. Sellised eriseadustes

sätestatud säilitustähtajad on otseselt seotud kaebeõiguse, menetlustähtaegade,

õiguskaitsevõimaluste ning tõendite säilitamisega ning nende muutmine või dubleerimine

üldseaduse tasandil ei ole põhjendatud ega normitehniliselt otstarbekas. Avaliku teabe seaduse

eesmärk ei ole menetluslike dokumentide säilitamise detailne reguleerimine, vaid

infosüsteemide ja andmekogudega seotud küsimuste sätestamine. Seetõttu on põhjendatud jätta

kättetoimetamist vajavate dokumentide säilitamise kord ja tähtajad eriseaduste reguleerida ning

neid sätteid avaliku teabe seaduses mitte korrata. Selline lahendus välistab reeglite kattumise ja

vastuolud erinevate õigusaktide vahel ning tagab õigusselguse olukorras, kus sama dokument

võib olla seotud eri liiki menetlustega. Lisaks toetab eriseadustele viitamine õiguspärase

eesmärgi ja proportsionaalsuse põhimõtete järgimist isikuandmete töötlemisel, kuna säilitamine

toimub üksnes niikaua, kui see on konkreetse menetluse eesmärgi täitmiseks vajalik.

Paragrahvi 4311 lõige 6 annab volitusnormi riikliku postkasti andmekogu põhimääruseks,

mille kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

Lisaks täiendatakse AvTS-i 5. peatükki (andmekogude peatükki) teise uue andmekoguga,

mis on dokumendihalduse riiklik infosüsteem DORIS (AvTS § 4312).

22

AvTS-i § 431 lõike 1 järgi on andmekogu mis tahes avalik-õigusliku isiku või avalikke

ülesandeid täitva eraõigusliku isiku infosüsteemis töödeldavate korrastatud andmete kogum.

Sama seaduse § 433 lõike 1 järgi asutatakse andmekogu seadusega või selle alusel antud

õigusaktiga.

DORIS-e õigusliku aluse loomise vajadus tuleneb järgmisest:

 tegemist on korrastatud andmete kogumiga AvTS-i mõttes;

 dokumendihaldussüsteemis töödeldakse isikuandmeid. Igasugune isikuandmete

töötlemine on põhiõiguste riive, mistõttu peab sellise töötluse piir olema sätestatud

seaduses;

 tegemist on keskselt kasutatav riiklik dokumendihaldussüsteem, mille kaudu täidab riik

oma ülesandeid ja mida hakkavad esialgse plaani kohaselt kasutama ca 160 riigiasutust.

Paragrahvi 4312 lõige 1 sätestab dokumendihaldussüsteemi eesmärgi: tagada dokumentide

ühtne ja nõuetele vastav haldamine avaliku sektori asutustes, toetada asutustevahelist koostööd

ja teabevahetust ning dokumentide avalikustamist ja halduse läbipaistvust.

DORIS-e kasutuselevõtuga saavutatakse lihtsam ja mugavam dokumendihaldussüsteemi

kasutamine. Süsteemis luuakse tehnilised võimalused teabe osaliseks avalikustamiseks ning

paindlikumaks ja selgemaks juurdepääsupiirangute haldamiseks. See võimaldab teavet

paremini jälgida, avalikustada võrreldaval ja struktureeritud kujul ning täita seadusest

tulenevaid kohustusi tõhusamalt. Keskne dokumendihaldussüsteem toetab avaliku teabe

paremat kättesaadavust, otsustusprotsesside suuremat läbipaistvust ning kodanike õigust saada

teavet avaliku võimu tegevuse kohta. Uue süsteemi tööprotsessid on tõhusamad, muu hulgas

tekib võimalus rakendada asutuseüleseid töövooge, mis kiirendab dokumentide

menetlusprotsessi, vähendab dubleerimist ning tõhustab riigiasutuste omavahelist koostööd.

Lisaks toetab keskne dokumendihaldussüsteem vastutuse selgust ja sujuvat üleminekut

olukorras, kus avaliku sektori struktuuris toimuvad muudatused, näiteks asutuste

ümberkorraldamisel, teenuste tsentraliseerimisel või ülesannete üleviimisel ühelt asutuselt

teisele. Ühtne süsteem tagab teabehalduse järjepidevuse ning aitab selgelt määrata, kes vastutab

konkreetse teabe või dokumentatsiooni eest igas ümberkorralduse etapis. 

DORIS-e ülesehitus vastab tänapäevastele nõuetele: see on pilvepõhine, vabavaraline ja

litsentsivaba, võimaldab paindlikku taaskasutust ja edasiarendusi ka teistes avaliku sektori

asutustes. Süsteemis on võimalik rakendada pilvetehnoloogiat ning tehisintellekti, sh

automatiseerida protsesse, mis vähendab töökoormust. Uus süsteem on töökindel, turvaline ja

jätkusuutlik, võimaldades vähendada digijälge. Keskse dokumendihaldussüsteemi

kasutuselevõtt on samm edasi riigireformi suunas, vähendades bürokraatiat, suurendades

läbipaistvust ning tagades kiirema suhtluse kodaniku ja riigi vahel. Süsteemi kasutusele

võtvatele asutustele toob see kaasa ka majandusliku kokkuhoiu kasutusel olevate

dokumendihaldussüsteemide arendus- ja hoolduskulude arvelt.

Paragrahvi 4312 lõikes 2 sätestatakse andmekategooriate kaupa loetelu, milliseid isikuandmeid

DORIS-es töödeldakse. Esmalt töödeldakse isiku üldandmeid: isiku nimi, isikukood, sugu,

kodakondsus, kontaktandmed (sh aadress) ning emakeel. Kuna dokumendihaldussüsteemi

kaasvastutavad töötlejad on kõik süsteemi kasutavad asutused, kes täidavad õigusaktides

sätestatud erinevaid ülesandeid ning seetõttu töötlevad süsteemis erinevaid isikuandmeid, on

sätestatud töödeldavad isikuandmed järgmiste andmekategooriate kaupa: isiku suhted

23

perekonnaga ja tuttavatega seotud andmed, isiku hariduse ja tööga seotud andmed, isiku

terviseandmed, isiku poliitilise kuuluvuse, soolise ja usulise enesemääratluse andmed, isiku

varaliste õiguste ja kohustustega seotud andmed, mis võivad sisaldada ka isiku sissetulekutega

seotud andmeid, isiku karistatuse andmed, isikuga seotud menetluste ja dokumentide andmed

ning maksu- ja pangasaladust sisaldavad andmed.

Dokumendihaldussüsteemi eesmärgi järgi ei koguta isikuandmeid süsteemi iseseisva,

struktureeritud andmekogumina, vaid neid töödeldakse dokumentide haldamise, menetlemise

ja säilitamise käigus. Isikuandmed, mida dokumendihaldussüsteemis töödeldakse, sisalduvad

seega eelkõige konkreetsesse asutusse saabunud või süsteemis koostatavates ning

väljasaadetavates dokumentides (pöördumised, lepingud, haldusaktid, menetlusdokumendid

jmt) ning nende sisu sõltub iga üksikjuhtumi asjaoludest.

Seetõttu ei ole eelnõus nimetatud DORIS-es töödeldavate andmete täpset koosseisu. Täpsem

isikuandmete koosseis esitatakse süsteemi põhimääruses. Selline lähenemine on kooskõlas ka

AvTS-i § 435 lõikega 1, mis sätestab, mida tuleb andmekogu põhimääruses reguleerida.

Paragrahvi 4312 lõike 3 kohaselt on dokumendihaldussüsteemi kaasvastutavad töötlejad Riigi

Tugiteenuste Keskus ning süsteemi kasutavad asutused. Dokumendihaldussüsteem on üks

ühtne standardiseeritud platvorm, milles iga asutuse andmed on eraldatud. See tähendab, et iga

süsteemi kasutav asutus on enda loodud ning sisestatud teabe suhtes vastutav asutus. Seetõttu

loetakse kõik dokumendihaldussüsteemi kasutavad asutused andmekogu kaasvastutavateks

töötlejateks. Siit tuleneb ka igale vastutavale asutusele kohustus vastata enda koostatud teavet

puudutavatele päringutele ning tagada isikuandmete töötlemise õiguspärasus.

Asutused, kes vastutavad dokumendihaldussüsteemi arendamise eest, sätestatakse põhimääruse

tasandil. Dokumendihaldussüsteemi arendamise ülesanne on Riigi Tugiteenuste Keskusel, kes

teeb seda koostöös Registrite ja Infosüsteemide Keskuse ning Siseministeeriumi

infotehnoloogia- ja arenduskeskusega.

Paragrahvi 4312 lõige 4 reguleerib andmete säilitamist dokumendihaldussüsteemis, sätestades,

et andmeid säilitatakse kuni 75 aastat (maksimaalselt). Andmete säilitustähtajad, millest

säilitamisel peab lähtuma, võivad tulla seadusest. Näiteks avaliku teenistuse seadus sätestab

teenistusstaaži arvestamise andmete säilitamise tähtajaks 75 aastat, raamatupidamisseadus

raamatupidamise algdokumentide säilitamise tähtajaks 7 aastat, töötervishoiu ja tööohutuse

seadus tervisekontrolli otsuste säilitamise tähtajaks 10 aastat töösuhte lõpetamisest ning

tööõnnetuste ja kutsehaigustega seonduvate dokumentide säilitamise tähtajaks 55 aastat. Lisaks

sätestab Vabariigi Valitsuse 25.05.2017. a määruse nr 88 „Teenuste korraldamise ja

teabehalduse alused“ § 12 lõige 4, et asutus määrab teabe säilitustähtajad liigitusskeemis.

Liigitusskeemis määratakse kindlaks ka dokumendihaldussüsteemis töödeldavate andmete

täpsemad säilitustähtajad.

Paragrahvi 4312 lõige 5 näeb ette dokumendihaldussüsteemi põhimääruse kehtestamine

Vabariigi Valitsuse määrusega. Arvestades, et süsteemi loomine puudutab kõiki ministeeriume,

nende valitsemisalasid ja Riigikantseleid, on põhjendatud kehtestada põhimäärus valitsuse

määrusega. Põhimääruses sätestatakse täpsemalt andmeandjad ning andmed, mida neilt

saadakse, dokumendihaldussüsteemis täpsemalt töödeldavate andmete koosseis,

kaasvastutavate töötlejate, sh Riigi Tugiteenuste Keskuse ja süsteemi kasutavate asutuste

ülesanded, ning volitatud töötlejate ülesanded. Põhimääruses sätestatakse andmete väljastamise

ja neile juurdepääsu andmise kord, ka muud korralduslikud küsimused, nt logide säilitamine.

24

Eelnõu § 1 punktid 21–23 käsitlevad andmete teabevärava ja andmejälgija järelevalvet.

Punktiga 21 täiendatakse AvTS-i § 45 lõiget 1 punktiga 4, mis käsitleb AKI

järelevalvepädevust. Tulevikus teeb AKI haldusjärelevalvet ka andmekogude vastutavate

töötlejate üle avaandmete ja andmekirjelduste avalikustamisel ja kättesaadavaks tegemisel.

Punktiga 22 täiendatakse AvTS-i § 51 lõiget 1 punktiga 51, mille kohaselt on AKI-l tulevikus

võimalik teha ettekirjutus, kui andmekogu vastutav töötleja on jätnud avaandmed või

andmekirjeldused nõuetekohaselt kättesaadavaks tegemata. Riigiasutustest teabevaldajate

suhtes AvTS-i § 51 lõikes 3 toodud ettekirjutuse täitmata jätmisel sunniraha rakendamise

võimalus siiski ei kohaldu.

Punktiga 23 täiendatakse AvTS-i § 531 lõike 1 sõnastust. Täienduse kohaselt on RIA-l lisaks

kohustusele teha järelevalvet infosüsteemide andmevahetuskihiga (x‑tee) liidestumise üle

kohustus teha järelevalvet ka andmejälgijaga liidestumise kohustuse täitmise üle. Muudatus on

vajalik, et andmejälgija kohustuslikkus oleks rakendatav ja täidetav: kohustus annab soovitud

läbipaistvusmõju üksnes juhul, kui selle täitmist saab ühtselt kontrollida ning vajaduse korral

puudused kõrvaldada. Eelnõu kohaselt teeb RIA haldus- ja riiklikku järelevalvet nii x‑tee kui

andmejälgijaga liidestumise kohustuse täitmise üle ning eelnõus viidatud rakendusaktides

sätestatud nõuete täitmise üle. Viited rakendusaktides sätestatud nõuetele on esitatud pigem

õigusselguse huvides. Tegelikult hõlmab ka RIA praegune järelevalvepädevus § 531 lõikes 1

esitatud sõnastuses kõiki nõudeid, mis x-tee määruses sisalduvad (neid nõudeid täitmata ei olegi

võimalik x-teega liidestuda). Lisaks on järelevalve vajalik ka selleks, et tagada erandite

läbipaistvus ja kontrollitavus. Andmekogu liidestamata jätmisel tuleb vastutaval töötlejal

teavitada RIA-t erandi kohaldumisest ja esitada põhjendused (vt AvTS § 322 lg 34 selgitusi).

Kuna andmejälgijaga liitumiskohus on avaliku sektori asutustel, siis tegemist on valdavalt

haldussiseste subjektide omavahelise suhtega ning kõne alla saaks tulla haldusjärelevalve.

Sellise järelevalve meetmed on loetletud VVS § 752 lõikes 1, millest üldjuhul andmejälgija

vaatest võib olla vajalik kasutada järgmiseid:

 VVS § 752 lõike 1 punkti 1 kohaldamine võimaldab nõuda järelevalvatavalt seletusi ja

dokumentide esitamist. See meede on vajalik, et järelevalveasutus saaks

andmejälgijaga liidestumise kohustuse täitmise kontrollimiseks koguda vajalikku teavet

ja selgitusi. Andmejälgijaga liidestumise hindamisel võib olla vaja välja selgitada, kas

liidestus on tehniliselt olemas, millises ulatuses see toimib ning kas logiandmed jõuavad

andmejälgijasse nõutud viisil. Selleks peab järelevalveasutusel olema õigus küsida

teavet, dokumente ja selgitusi.

 VVS § 752 lõike 1 punkti 2 kohaldamine võimaldab peatada järelevalvatava asjakohane

ametnik või töötaja ning teda küsitleda. See meede on asjakohane kui asjakohasel

ametnikul või töötjal on infot või vaja selgitusi, mis on järelevalve seisukohast olulised.

Ilma sellise õiguseta ei pruugi olla võimalik asjaolusid tuvastada.

 VVS § 752 lõike 1 punkti 3 kohaldamine võimaldab kontrollida meeleliselt või tehnilise

vahendi abil järelevalvatava valduses olevat vallasasja, sealhulgas avada uksi ja

kõrvaldada muid takistusi. Sisuliselt annab see võimalusel süsteemi ülevaatamiseks.

 VVS § 752 lõike 1 punkti 5 kohaldamine võimaldab siseneda järelevalvatava

territooriumile, piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse ja ruumi, sealhulgas avada

uksi ja väravaid ning kõrvaldada muid takistusi. Sisenemine territooriumile või

kinnisasjale võimaldab kontrollida andmejälgijaga liidestumise tegelikku olukorda

kohapeal või süsteemi toimimise juures. Andmejälgijaga liidestumise nõude täitmist ei

25

pruugi alati olla võimalik hinnata üksnes dokumentide või kirjalike selgituste põhjal.

Võib tekkida vajadus kontrollida infosüsteemi, selle kasutuskeskkonda või muid

asjaolusid vahetult, et tuvastada, kas liidestus on tegelikult loodud ja toimib

nõuetekohaselt.

 VVS § 752 lõike 1 punkti 6 kohaldamine võimaldab jäädvustada olukord, võtta proove

ja näidiseid, samuti teostada mõõtmisi ning teha ekspertiisi. Eelkõige on siinkohal

andmejälgija vaatest oluline olukorra jäädvustamine, et seda oleks võimalik hiljem

tõendada, ning võimalus teha ekspertiis. Mõnel juhul ei pruugi ilma ekspertiisita olla

võimalik tuvastada andmejälgija rakendatust.

Kehtiv AvTS-i § 531 lõige 2 loetleb riikliku järelevalve meetmed (KoRS-i §-des 30, 31, 32, 49,

50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid), mis on kohaldatavad ka andmejälgija

korral, mis on sarnane x-teega. Selline järelevalve on pigem erandlik ja juhul kui tegemist on

haldusvälise osapoole üle järelevalvega (nt avalik-õigusliku juriidilise isiku puhul). Meetmed

on sarnased haldusjärelevalve omadele.

 KoRS-i § 30 kohaldamise võimalus on vajalik, et järelevalveasutus saaks

andmejälgijaga liidestumise kohustuse täitmise kontrollimiseks koguda vajalikku teavet

ja selgitusi. Andmejälgijaga liidestumise hindamisel võib olla vaja välja selgitada, kas

liidestus on tehniliselt olemas, millises ulatuses see toimib ning kas logiandmed jõuavad

andmejälgijasse nõutud viisil. Selleks peab järelevalveasutusel olema õigus küsida

teavet, dokumente ja selgitusi.

 KoRS-i § 31 kohaldamise võimalus on vajalik, et kutsuda kohale isikuid, kes võivad

teada korrarikkumisest ja omavad infot, mis aitab järelevalve tegijal aidata rikkumist

kõrvaldada. Ilma sellise õiguseta ei pruugi olla võimalik asjaolusid tuvastada.

 KoRS-i § 32 kohaldamise võimalus on pigem erandlik. Andmejälgijaga liitumise

kohustuse täitmist kontrollitakse üldjuhul infosüsteemi, dokumentatsiooni, tehniliste

seadistuste ja vastutava töötleja selgituste kaudu, mistõttu isikusamasuse tuvastamise

meede ei ole tavapärane ega esmane järelevalvevahend. Selle meetme olemasolu võib

siiski olla vajalik, kui järelevalvetoimingu käigus tuleb tuvastada konkreetne füüsiline

isik, kes viibib kontrollitavas ruumis, kasutab süsteemi või osaleb järelevalvetoimingu

tegemisel. See on vajalik nõuetekohaseks järelevalveks või takistuse kõrvaldamiseks.

 KoRS-i §-de 49, 50 ja 51 kohaldamise võimalus on vajalik, et kontrollida

andmejälgijaga liidestumise tegelikku olukorda kohapeal või süsteemi toimimise juures.

Selleks antakse luba vallasasja (nt infosüsteemi) ülevaatamiseks ja valdusesse (nt

serveriruumi) sisenemiseks. Andmejälgijaga liidestumise nõude täitmist ei pruugi alati

olla võimalik hinnata üksnes dokumentide või kirjalike selgituste põhjal. Võib tekkida

vajadus kontrollida infosüsteemi, selle kasutuskeskkonda või muid asjaolusid vahetult,

et tuvastada, kas liidestus on tegelikult loodud ja toimib nõuetekohaselt.

 KoRS-i § 52 kohaldamise võimalus on vajalik, et järelevalveasutus saaks vallasasja

hoiule võtta, et teha sellele ekspertiis. Mõnel juhul ei pruugi ilma ekspertiisita olla

võimalik tuvastada andmejälgija rakendatust.

Eelnõu § 1 punktiga 24 reguleeritakse andmekirjelduste migreerimist ja ülevaatamist.RIA

migreerib RIHA-s olevad andmekirjeldused ja andmed Eesti teabeväravas andmete

teabeväravasse hiljemalt 01.03.2027. Igal andmekogu vastutaval töötlejal kohustus need

andmed üle vaadata ja vajaduse korral uuendada, seda esimest korda hiljemalt 01.09.2027.

Eelnõu § 1 punktiga 25 reguleeritakse rakendussätteid, mis on vajalikud AvTS § 322 lõike 34

andmejälgija liidestumata jätmise kohustuse teavituse tegemiseks. Kui andmekogu on loodud

enne andmejälgija kohustuslikkuse sätte jõustumist (s.o. 01.01.2028), siis teavitus tuleb teha

26

hiljemalt samaks ajaks. Selleks ajaks andmekogud liidestuvad ka andmejälgijaga ning need,

kellel on põhjendatud erandile tuginemine, peavad oma erandile tuginemisest ja selle

põhistustest RIA-le teada andma. Kui andmekogu luuakse peale sätte jõustumist või

olemasolevat andmekogu muudetakse ulatuses, mis toob kaasa AvTS § 322 lõikes 31 piirangu,

tuleb RIA-t teavitada põhjendamatu viivituseta ehk kohselt kui on teada, et on võimalik ning

soovitakse erandile tugineda.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse KrMS-i.

Punktiga 1 viiakse KÄPO määruse volitusnormi andja kooskõlla Postkasti volitusnormiga.

Nimelt KÄPO oli senini ministri määrusega reguleeritav lahendus, kuid Postkast on Vabariigi

Valitsuse määrusega reguleeritav lahendus. Seega KrMS-i § 1562 lõikes 2 asendatakse viide

justiitsministri 6.07.2022. a määrusele nr 18 „Kättetoimetamisportaali teenuse nõuded“

Vabariigi Valitsuse määrusega „Riikliku postkasti põhimäärus“.

Punktiga 2 sätestatakse KrMS-is elektroonilise kättetoimetamise ajad ja seosed süsteemide

piiramisega. Kuni riiklikule postkastile üleminekuni toimetatakse dokumente kättetoimetamise

portaali28 kaudu. Kuna luuakse keskne kättetoimetamiskanal riiklik postkast, lõpetab

kättetoimetamisportaal töö. Riiklik postkast tagab asutustele samad funktsioonid, mis on

kättetoimetamisportaalis. KrMS-i § 1562 lõikes 4 tuuakse määrusest seaduse tasandile tähtajad

menetlusdokumendi elektrooniliseks kättetoimetamiseks. Tähtaegade toomine seaduse

tasandile tagab õigusselguse sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud ajutise piiranguga kuni

dokumendi kättetoimetamiseni kättetoimetamiseks ettenähtud infosüsteemidega liidestatud

infosüsteemidele ja andmekogudele (e-toimik, e-kinnistusraamat, e-äriregister). Sama

funktsioon luuakse ka riiklikusse postkasti ja selle kasutamine on võimalik õiguslikul alusel.

Punktiga 3 muudetakse kehtetuks volitusnormi tähtaegade osas, kuivõrd tähtajad punktiga 2

lisati seadusesse.

Eelnõu §-ga 3 täiendatakse maksukorralduse seadust.

MKS-i § 26 täiendatakse lõikega 24, mille kohaselt on RIA-l juurdepääs maksusaladust

sisaldavale teabele ulatuses, mis on piiratud vajadusega hallata ja arendada andmenõusoleku ja

volituste haldamise infosüsteemi ning pakkuda klienditoe teenust.

MKS-i § 26 lõige 1 kohustab käsitleda kõiki andmeid maksusaladusena, mida MTA ametnikud

ja töötajad saavad teada seadusest tulenevate ülesannete täitmisel, sh äri- ja pangasaladust.

Maksusaladusega on hõlmatud ka teave maksukohustuslase andmeid sisaldavate dokumentide

olemasolu kohta. MKS-i § 26 lõige 2 lubab maksusaladust avaldada ainult maksukohustuslase

kirjalikul nõusolekul või MKS-i §-des 27–30 nimetatud juhtudel.

MKS-i muudatuse eesmärk on anda MTA-le õigus jagada kolmanda isikuga maksukohustuslast

puudutavat teavet selleks, et maksukohustuslasel oleks võimalik hallata Eesti Teabevärava

kaudu Maksu- ja Tolliametiga (MTA) suhtlemiseks vajalikke esindusõigusi.

28 Kättetoimetamisportaali teenuse nõuded–Riigi Teataja.

27

Andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu kasutamise tingimusi MKS-i muudatus ei

puuduta. Selle andmekogu õiguslikud alused, selle kasutamise praktilised ja andmekaitse

üksikasjad on reguleeritud avaliku teabe seaduse ja keeleseaduse muutmise seaduse eelnõus29.

Selleks, et volituste süsteemi (Pääsukese) kaudu oleks võimalik hallata MTA e-teenuste

keskkonna (e-MTA) juurdepääsuvolitusi, peab MTA (infosüsteem) kuvama Pääsukese

(infosüsteemi) kaudu lõppkasutajale volituste haldamiseks vajalikku teavet. See teave aga tuleb

maksukohustuslaste registrist ja seega käsitatav maksusaladusena, mida MTA võib avaldada

kolmandale osapoolele (infosüsteemile) üksnes maksukohustuslase kirjalikul nõusolekul või

MKS-ist tuleneval õiguslikul alusel.

RIA on andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu vastutav töötleja ning

infosüsteemid on RIA kontrolli all. Pääsukese ühendamisel e-MTA-ga tekib RIA-l kui

kolmandal osalisel faktiline juurdepääs maksusaladusele. Maksusaladuse kaitse reeglite

kohaselt eeldab nende andmete töötlemine õiguslikku alust, mis luuakse eelnõus sätestatud

MKS-i § 26 lõikega 24.

MKS-ist tuleneva õigusliku aluseta eeldaks Pääsukese rakenduses MTA-lt saadud andmete

kasutamine iga kord kirjaliku nõusoleku võtmist maksukohustuslaselt (lõppkasutajalt), kelle

kohta Eesti teabeväravas eesti.ee kuvatavad andmed käivad. Haldus- ja töökoormust, samuti

Pääsukese kasutamismugavust arvestades ei ole selline lahendus mõistlik.

Kas RIA reaalselt kasutab tehnilist suutlikkust MTA-st saadavate andmete vaatamiseks või

mitte, ei ole tähtis, sest maksusaladuse kaitse hõlmab lisaks maksusaladuse aktiivsele

avaldamisele ka juurdepääsuõiguse võimaldamist.

Andmekaitsereeglite kohaselt sätestab norm andmete kasutamise eesmärgi: Pääsukese

rakenduse haldamine, arendamine ja klienditoe pakkumine, seega hõlmab kõiki vajalikke

toiminguid, mida RIA-l on vaja, et kasutada saadud andmeid volituste haldamise teenuse

pakkumiseks lõppkasutajale.

Volituste süsteemi ühendamine e-MTA-ga eeldab RIA juurdepääsu järgmistele andmetele:

1) lõppkasutaja ja tema esindaja andmed;

2) volitustega antud esindusõiguse andmed;

3) andmekogu vastutava töötleja andmed;

4) andmekogu volitatud töötleja olemasolul tema andmed;

5) infosüsteemide andmevahetuskihi alamsüsteemi kood ja edastatava andmekoosseisu

metaandmed;

6) andmetöötlustoimingute logid.

Sättes nimetatud isiku üldandmed ning esindusõiguse andmed tähendavad isikute ja nende

esindatavate nime, isikukoodi/registrikoodi, volituste ulatust ja nimetust, volituse kehtivuse

lõppemise kuupäeva.

Andmete töötlemise üksikasjad lepivad MTA ja RIA kokku andmevahetuskokkuleppes, milles

reguleeritakse muu hulgas ka andmekaitse ja andmeturbe nõuded.

Eelnõu §-ga 4 muudetakse ruumiandmete seadust.

29 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3e84a428-f2c6-4374-984a-948b1e6d6e29.

28

Ruumiandmete seaduse (RAS) § 75 lõiked 2–7 tunnistatakse kehtetuks. Need sätted viitavad

otseselt ja kaudselt RIHA kooskõlastusele. Eelnõukohase seadusega tühistatakse RIHA

kooskõlastamise protsess, seega tuleb ka RAS-i asjakohased sätted tühistada.

Eelnõu §-ga 5 täiendatakse TsMS-i.

Punktiga 1 viiakse KÄPO määruse volitusnormi andja kooskõlla Postkasti volitusnormiga.

Nimelt KÄPO oli senini ministri määrusega reguleeritav lahendus, kuid Postkast on Vabariigi

Valitsuse määrusega reguleeritav lahendus. Seega TsMS-i § 3111 lõikes 8 asendatakse viide

justiitsministri 6.07.2022. a määrusele nr 18 „Kättetoimetamisportaali teenuse nõuded“ viitega

Vabariigi Valitsuse määrusele „Riikliku postkasti põhimäärus“.

Punktiga 2 sätestatakse TsMS-is elektroonilise kättetoimetamise ajad ja seosed süsteemi

piiramisega. Praegu toimetatakse dokumente kätte kättetoimetamisportaali kaudu. Kuna

luuakse keskne kättetoimetamiskanal riiklik postkast, lõpetab kättetoimetamisportaal töö.

Riiklik postkast tagab asutustele samad funktsioonid, mis on kättetoimetamisportaalis. TsMS-i

§ 3111 lõikes 10 tuuakse määrusest seaduse tasandile tähtajad menetlusdokumendi

elektrooniliseks kättetoimetamiseks. Tähtaegade toomine seaduse tasandile tagab õigusselguse

sama paragrahvi lõikes 9 sätestatud ajutise piiranguga kuni dokumendi kättetoimetamiseni

selleks ette nähtud infosüsteemidega liidestatud infosüsteemidele ja nende andmekogudele (s.o.

e-toimik, e-kinnistusraamat, e-äriregister). Sama funktsioon luuakse ka riiklikus postkastis ja

selle kasutamine on võimalik õiguslikul alusel.

Punktiga 3 muudetakse kehtetuks volitusnormi tähtaegade osas, kuivõrd tähtajad punktiga 2

lisati seadusesse.

Eelnõu §-ga 6 täiendatakse VTMS-i.

Punktiga 1 viiakse KÄPO määruse volitusnormi andja kooskõlla Postkasti volitusnormiga.

Nimelt KÄPO oli senini ministri määrusega reguleeritav lahendus, kuid Postkast on Vabariigi

Valitsuse määrusega reguleeritav lahendus. Seega VTMS-i § 471 lõikes 2 asendatakse viide

justiitsministri 6.07.2022. a määrusele nr 18 „Kättetoimetamisportaali teenuse nõuded“ viitega

Vabariigi Valitsuse määrusele „Riikliku postkasti põhimäärus“.

Punkti 2 sätestatakse VTMS-is elektroonilise kättetoimetamise ajad ja seosed süsteemi

piiramisega. Kuni riiklikule postkastile üleminekuni toimetatakse dokumente kätte

kättetoimetamisportaali kaudu. Kuna luuakse keskne kättetoimetamiskanal riiklik postkast,

minnakse kättetoimetamisportaalilt üle riiklikule postkastile ja kättetoimetamisportaal lõpetab

töö. Riiklik postkast tagab asutustele samad funktsioonid, mis on kättetoimetamisportaalis.

VTMS-i § 471 lõikes 4 tuuakse määrusest seaduse tasandile tähtajad menetlusdokumendi

elektrooniliseks kättetoimetamiseks. Tähtaegade toomine seaduse tasandile tagab õigusselguse

sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud ajutise piiranguga kuni dokumendi kättetoimetamiseni

selleks ette nähtud infosüsteemidega liidestatud infosüsteemidele ja nende andmekogudele (s.o.

e-toimik, e-kinnistusraamat, e-äriregister). Sama funktsioon luuakse ka riiklikus postkastis ja

selle kasutamine on võimalik õiguslikul alusel.

Punktiga 3 muudetakse kehtetuks volitusnormi tähtaegade osas, kuivõrd tähtajad punktiga 2

lisati seadusesse.

29

Eelnõu §-ga 7 sätestatakse seaduse jõustumise ajad. Seadus jõustub üldises korras kahe

erandiga: andmejälgija kohustuslikkus ja dokumendihaldussüsteemi DORIS-e õiguslikud

alused.

3.2. Põhiseaduspärasuse analüüs

3.2.1. Andmejälgija ja Riikliku postkasti põhiseaduspärasuse hinnang

AJ keskne kasutajaliides teeb isikustatud päringuid liidestunud andmekogudesse ja koondab

logikirjed ühtsesse vaatesse. Selline koondamine on omaette isikuandmete töötlemine. Riive

intensiivsus sõltub eeskätt logikirje sisust (mida täpselt kuvatakse: päringu tegija, aeg,

eesmärk), ligipääsukontrollist, säilitustähtaegadest, eriseadustest tulenevatest ajutise

mittekuvamise alustest. Oluline on, et AJ on läbipaistvust ja andmesubjekti õigusi suurendav

meede. Seetõttu ei ole tegemist n-ö õiguse võtmisega andmesubjektilt.

Riiklik postkast edastab teateid ja toimetab kätte dokumente. Selline edastamine on

isikuandmete töötlemine. Riive intensiivsus on madal, kuna töödeldakse isikuandmeid ulatuses,

mis on vajalik kirja edastamiseks.

AJ ja Riikliku postkasti muudatused on seotud perekonna ja eraelu puutumatuse põhiõigusega

(PS § 26). Riigikohtu praktika alusel kaitseb säte kõiki eraelu valdkondi, mis ei ole kaitstud

eriõigustega.30 Riigikohtu halduskolleegium on märkinud: „Eraelu puutumatuse riivena

käsitatakse muu hulgas isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist.“31

Seega on eraelu üks sfäär isiku informatsioonilise enesemääramise õigus, mis tagab igaühe

õiguse ise otsustada, kas ja kui palju tema kohta andmeid kogutakse ja säilitatakse.32

Eraelu puutumatus on igaühe põhiõigus. PS-i § 9 lõike 1 alusel kaitsevad igaühe õigused

võrdselt nii Eesti kodanikke kui ka Eestis viibivaid välisriikide kodanikke ja kodakondsuseta

isikuid. PS-i § 9 lõike 2 järgi laienevad põhiseaduses loetletud õigused, vabadused ja

kohustused juriidilistele isikutele niivõrd, kui need on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste

eesmärkide ja selliste õiguste, vabaduste ja kohustuste olemusega. PS-i § 26 teise lause järgi

tohib riik eraellu sekkuda vaid seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku

korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija

tabamiseks.

AJ puhul on kõige selgem legitiimne eesmärk teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitse:

andmesubjekti õigus kontrollida oma andmete kasutamist ja kaitsta end võimalike

väärkasutuste eest. AJ aitab ka ennetada andmekaitserikkumisi ja toetab auditeeritavust, mis

seondub usalduse ja õigusriigi toimimisega.

Riikliku postkasti eesmärk on tagada keskse teabe edastuse ja dokumentide kättetoimetamise

lahendusega isikute õigus saada neile suunatud ametlikke teateid ja dokumente õigeaegselt ja

usaldusväärselt.

PS-i § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. See

tähendab, et niisugune piirang peab olema kooskõlas ka PS-i §  3 esimese lausega, mille

30 RKPJKo 25.06.2009, 3-4-1-3-09, p 16. 31 RKHKo, 12.07.2012, 3-3-1-3-12, p 19. 32 K. Jaanimägi, L. Oja. PS § 26 kommentaarid, p 24. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne,

viies, parandatud ja täiendatud väljaanne. Justiitsministeerium: 2020.

https://pohiseadus.ee/public/PSkomm2020.pdf.

30

kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel.

Sättes väljendatud üldise seadusereservatsiooni põhimõtte järgi peab põhiõigusi puudutavates

küsimustes kõik olulised otsused langetama seadusandja. Riigikogu võib täidesaatvat võimu

volitada reguleerima üksnes vähem intensiivseid põhiõiguste piiranguid ning sealjuures peab

seaduses sisalduv volitusnorm olema täpne, selge ja vastavuses piirangu intensiivsusega. Seda

põhimõtet tuleb järgida ka isikuandmete töötlemisel. See tähendab, et isikuandmete töötlemine

peab olema reguleeritud seadusega, määrusega võib seaduse norme täpsustada, kuid seda

üksnes selge ja täpse ulatusega volitusnormi alusel. Mida intensiivsem on põhiõiguste piirang,

seda üksikasjalikumad peavad olema täitevvõimu tegutsemise aluseks olev volitusnorm ja

menetlusnormid. Seega ei sobi isikuandmete töötlemise seaduslikuks aluseks üldine

volitusnorm, mis jätab kõik peamised küsimused täitevvõimu reguleerida. Eelkõige peab

seaduse tasandil määratlema isikuandmete töötlemise olukorrad ja eesmärgid, töödeldavate

isikuandmete koosseisu vähemalt isikuandmete kategooriate täpsusega (viimast võib seaduse

volitusnormi alusel määrusega täpsustada) ning töödeldavate isikuandmete säilitamise tähtajad.

Igasugune isikuandmete töötlemine peab vastama andmetöötluse põhimõtetele vastavalt IKÜM

artiklis 5 sätestatule.

Seaduslikud alused luuakse käesoleva eelnõuga. Isikuandmeid töötlevatel lahendustel on

seaduse tasandil põhiraamistikus andmetöötluse eesmärk, vastutav/volitatud töötleja,

andmekoosseisud, andmete säilitustähtajad ja järelevalve, mis toetavad PS-i § 3 lõike 1 nõuet,

et riigivõimu teostatakse seaduse alusel. AJ vaatest on liidestumise kohustuslikkus ja sellest

erandid ka seaduse tasandil.

Andmejälgija materiaalne põhiseaduspärasus: proportsionaalsus (PS § 11)

Sobivus: AJ kohustuslikkuse eesmärk on tagada, et andmesubjektil tekiks terviklik ja arusaadav

ülevaade, kes, millal ja mis eesmärgil tema andmeid kasutas; vabatahtlik liidestumine ei anna

tervikpilti ning suurendab killustatust. Kohustuslik liidestumine aitab seega eesmärgi

saavutamisele kaasa.

Vajalikkus: oluline on see, kas sama läbipaistvuse tase oleks saavutatav vähem piiravate

meetmetega. Seletuskirjas rõhutatakse, et x-tee andmekogudes on logid olemas, kuid ilma

keskse koondamiseta ei ole andmesubjektil võimalik neid kasutada; seega on keskne lahendus

vähem riivav kui hajus süsteem, kus andmesubjekt peaks esitama eraldi päringuid paljudele

asutustele.

Mõõdukuse küsimus taandub eeskätt päringu tegija andmete kuvamisele ja logikirje

detailsusele. Kui AJ kuvab minimaalselt vajaliku (kes, millal, mis eesmärgil) ning võimaldab

eriseaduse alusel ajutist mittekuvamist, on riive päringu tegija eraelusfääris mõõdukas, sest

tegemist on avaliku ülesande täitmise käigus toimunud ligipääsuga. Samas võib risk tekkida,

kui logikirje eesmärk paljastab tundlikke menetluskontekste või kolmandate isikute andmeid.

Selleks on turvameetmena ette nähtud piirangu kehtestanud teabevaldaja kohus see info AJ-sse

edastada. AJ-sse jõudvate andmetöötluste kohta on eriseaduses sätestatud andmetöötluse

eesmärk ning vajalikud juurdepääsupiirangud.

Kokkuvõtlikult: AJ regulatsioon ja liidestumise kohustuslikkuse põhiidee – tagada

andmesubjektile keskne, arusaadav ja terviklik ülevaade tema andmete kasutamisest – on

põhiseaduslikult toetatav, kuna see teenib teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitset

(andmesubjekti informatsiooniline enesemääramine) ning suurendab avaliku võimu

läbipaistvust.

31

Riikliku postkasti materiaalne põhiseaduspärasus

Lahendus on sobiv, kuivõrd see aitab lahendada praeguses süsteemis esinevaid probleeme,

nagu isikute puudulikud kontaktandmed riiklikes registrites, killustatud menetluspraktika

asutustes ja paberkandjal dokumentide edastamise kulukus. Need probleemid takistavad

dokumentide tõhusat ja õigeaegset kättetoimetamist, suurendavad avaliku sektori töökoormust

ning aeglustavad menetlust, mõjutades negatiivselt nii riigi kui ka menetlusosaliste huve.

Keskne elektrooniline informatsiooni edastamise lahendus võimaldaks dokumente ja teavet

kiiremini ja kuluefektiivsemalt kätte toimetada ning ühtlustaks menetlust. See vähendaks

avaliku sektori töökoormust, suurendaks menetluste tõhusust ning tagaks, et kodanikud ja

ettevõtted saavad neile suunatud teavitused ja dokumendid õigeaegselt kätte. Arvestades

meetme eesmärki tagada isikute PS-is sätestatud põhiõigus korraldusele ja menetlusele, on

meede sobilik.

Vajalikkus: Keskse lahenduse loomine riivaks eraelu puutumatust vähem kui praegused

kasutusel olevad lahendused. Meetmega pääseks teadete sisule ikka ligi vaid kirja adressaat ja

saatja, kuid asutustel kaoks vajadus koguda ja hoida isiku kontaktandmeid. Eesmärgi

saavutamiseks puuduvad muud alternatiivsed lahendused, mis oleksid vähemalt sama tõhusad,

aga õigusi vähem riivavad. Eesmärgi saavutamisele aitaks kaasa asutuste rahastuse

suurendamine, see ei oleks aga vähemalt sama tõhus kui keskne lahendus ega riivaks isiku

õigusi vähem, sest siis säiliks asustustel ikka kohustus isiku kontaktandmeid talletada, mida

keskse lahenduse puhul ei toimuks. Isikute kontaktandmete kogumist ja säilitamist kõikide

asutuste enda poolt on võimalik vältida ainult keskset süsteemi kasutades. Seega puuduvad

muud alternatiivsed meetmed, mis aitaksid tagada isiku PS-i §-s 14 sätestatud õigusi vähemalt

sama tõhusalt, riivates samas isiku eraelu puutumatust (PS § 26) nii vähesel määral. Eesmärki

arvestades on meede vajalik.

Mõõdukus: Lahendus riivab isiku eraelu- ja perekonna puutumatust vähesel määral. Asutused

saadavad isikule teateid eelkõige tema enda huvides. Teadete saatmisel keskse

edastamislahenduse abil ei kaasne suuremat riivet isiku eraellu ja informatsioonilise

enesemääramise õigusesse, kui tekib asutuste praeguse tegevusega. Teadete sisule pääseb

keskset süsteemi kasutades ikkagi ligi vaid teate saatja ja adressaat. Keskne lahendus saadab

isikutele teavitusi kättetoimetamist vajavate dokumentide või saabunud teabe kohta, ilma et

seda peaks tegema asutus ise. Keskne lahendus kaotab seega ära asutuste ja teavet edastavate

süsteemide vajaduse ise teada inimeste ja ettevõtete kontaktandmeid. Lahenduse kasutamisel

säilitatakse isiku kontaktandmed vaid keskse postkasti kontaktandmete moodulis ja

rahvastikuregistris. Isiku õigus saada talle suunatud ametlikke teateid ja dokumente õigeaegselt

ja usaldusväärselt on demokraatlikus riigis hädavajalik, tagades isikule võimaluse oma õiguste

realiseerimiseks. Arvestades, et informatsiooni edastamise keskse süsteemi loomise eesmärk on

tagada isikute õigus saada neile suunatud ametlikke teateid ja dokumente õigeaegselt ja

usaldusväärselt, on meede proportsionaalne, riivates eesmärgi saavutamiseks isiku eraelu

puutumatust vähesel määral, talletades isikute kohta vaid kontaktandmeid, mis on vajalikud

teabe edastamiseks, ning kaotades sellega asutuste vajaduse neid andmeid ise koguda.

Kokkuvõtlikult: Regulatsioon põhiidee – tagada teabe edastamine ja kättetoimetamine

turvalisel viisil, on põhiseaduslikult toetatav, kuna see suurendab avaliku võimu läbipaistvust.

3.2.3. Andmete teabevärava põhiseaduspärasus

32

Andmete teabevärav muudab avaliku sektori andmed ja nende kirjeldused leitavaks,

suurendades sellega halduse läbipaistvus ja parandades kontroll avaliku võimu tegevuse üle.

See aitab kaasa sellele, et isikud ja teised asutused saavad aru, milliseid andmeid riik töötleb.

Teabevärava kavandatav eesmärk toetab põhimõtteliselt PS § 44 kaitseala. PS § 44 lõige 2

sätestab riigi- ja KOV asutuste kohustuse anda isiku nõudmisel informatsiooni oma tegevuse

kohta. Sättega antakse isikutele õigus pääseda juurde informatsioonile, mis omakorda tagab

avaliku võimu läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning demokraatlikule riigikorraldusele

iseloomuliku rahva valitsemises osalemise. Ideaalis peaks selline avalikkuse

kontrollifunktsioon aitama kaasa sellele, et võimuaparaat toimiks võimalikult efektiivselt ja

õiguspäraselt. Samas ei saa PS § 44 põhjal järeldada õigust teha piiranguteta kättesaadavaks

kogu andmetöötlust puudutav teave. Juurdepääsupiiranguga andmete avalikustamise kohustust

ei ole, kuigi teatud juhtudel võib jääda võimalus avalikustada andmekirjeldusi tingimusel, et

kaitstud teabe konfidentsiaalsust ei kahjustata. Seega eelnõukohane seadus ei piira PS-i § 44

lõikest 2 tulenevat õigust informatsioonile, vaid toetab, sest ATV-le antav õiguslik alus ja

andmekirjelduste avalikustamise selgem kord suurendab läbipaistvust ja teabe kättesaadavust.

ATV eelnõukohane seadus puudutab riigi andmete kirjeldamist, millel ei ole isikuandmetega

laiemat puutumust. Riigi andmete kirjeldamisel märgitakse küll andmestike juurde

kontaktandmed, mis võivad olla mõne asutuse puhul andmete eest vastutava isiku andmed (nt

konkreetne isik kui mõne andmestiku omanik, kellelt saab tuge või lisainfot andmestiku kohta).

Samas on kirjelduspraktika suunanud asutusi lisama kontaktiks üldaadresse (nt

[email protected], mitte isikute e-maile). ATV puhul võib olla kaudne risk, et teabevaldaja

avaldab ekslikult teabevärava kaudu oma andmestikes sisalduvaid isikuandmeid. Samas ei ole

sellisel juhul küsimus teabeväravas, vaid teabevaldaja oskamatuses määrata andmestikele

korrektseid piiranguid. Isegi kui kirjeldused sisaldavad isikuandmeid, on tegemist riigiasutuste

töötajate andmetega, kolmandate isikute andmeid kirjeldustes ei avata. Seega üldjuhul ATVs ei

töödelda isikuandmeid, seega riive eraelu puutumatusele (PS §-le 26) on ebatõenäoline või

äärisel juhul väga väike. AKI järelevalve pädevust ATV osas täiendatakse. Määrusega

sätestatakse kirjeldusele minimaalsed nõuded, et asutused kirjeldusvajadusest ühte moodi aru

saaksid. Samuti ei anta avalikuks kasutamiseks kirjeldusi, mis sisaldavat teavet, millele on

kehtestatud juurdepääsupiirang.

Eelnõu kohaselt tänane formaalne RIHA kooskõlastusprotsess asendatakse efektiivsema

kooskõlastusprotsessi ja seirepõhise kontrollimehhanismiga ning tugevdatakse AKI

järelevalvepädevust avaandmete ja andmekirjelduste avaldamise üle. See on PS § 14 vaates

lubatav ja isegi soovitav, kuna uus mudel tagab tegelikkuses õiguspärasuse paremini kui senine

süsteem. Senine lahendus ei ole praktikas soovitud kujul tööle hakanud ning järelevalve peaks

muutuma ühtsemaks ja sisulisemaks.

ATV ja kirjelduste selgemad kohustused täidavad nimetatud eesmärki, mistõttu on tegemist

sobiva lahendusega. Erinevatest lahendustest on käesolev regulatsioon kõige vähem riivavam.

Riigi infosüsteemi haldussüsteemi (RIHA) kooskõlastusprotsess ei ole iseenesest isiku suhtes

rakendatav piirav meede, vaid asutustevaheline menetluslik nõue. Selle kaotamine ei piira

üksikisiku põhiõigusi vahetult.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et ATV toetab PS § 44, PS § 14 ning hea halduse põhimõtte

eesmärke. Avaliku sektori andmete parema leitavuse, andmetöötluse läbipaistvuse ja ühekordse

küsimise põhimõtte tugevdamine on legitiimne ning põhiseaduslikult kaalukas eesmärk.

33

3.2.4. Dokumendihaldussüsteemi DORIS põhiseaduspärasus

Dokumendihaldussüsteemi DORIS koondatakse riigiasutuste dokumendid, et suurendada

halduse tõhusust ja parandada avalike ülesannete täitmist. DORIS-e legitiimne eesmärk on

avaliku halduse tõhustamine, dokumendihalduse ühtlustamine ja asutuste koostöö

parandamine. Need eesmärgid on seotud riigi kohustusega tagada põhiõiguste ja vabaduste

kaitse ning toimiv haldus (PS § 14). Riigikohtu praktika järgi on halduse tõhusus ja toimivus

iseenesest legitiimne eesmärk.

Selline keskne süsteem riivab olemuslikult mitut põhiseadusega kaitstud põhiõigust, eeskätt

sarnaselt AJ ja Riikliku Postkastiga õigust eraelu puutumatusele (PS § 26). Lisaks riivab

lahendus õigust informatsioonilisele enesemääramisele ning tutvuda enda kohta kogutud

andmetega (PS § 44 lg 3). PS-i § 44 lõike 3 kohaselt olema isikul tegelik ja tõhus võimalus

teada saada, milliseid tema andmeid riik töötleb.

Sarnaselt AJ ja Riiklikule postkastile nähakse eelnõuga ette vajalikud sätte seaduse tasandil.

DORIS-e materiaalne põhiseaduspärasus

Sobivus: Esiteks võimaldab keskne dokumendihaldus vähendada olukordi, kus dokumendid

liiguvad asutuste vahel eri süsteemide kaudu ning menetlused venivad tehniliste takistuste tõttu.

Kui dokumendid ja nende menetlus on ühtses infosüsteemis, paranevad menetluse kiirus ja

jälgitavus. Sellest järeldub, et süsteem aitab kaasa halduse tõhususe suurendamisele. Teiseks

aitab DORIS kaasa dokumentide ühtlustatud haldamisele. Eri süsteemides toimuv

dokumendihaldus on tekitanud olukorra, kus dokumentide vormistus, säilitamine ja

kättesaadavus ei ole ühtsed. Keskne süsteem võimaldab kehtestada ühtsed reeglid ning seeläbi

parandada õigusselgust ja menetluslikku kvaliteeti. Kolmandaks toetab süsteem

asutustevahelist koostööd, vähendades ühtses süsteemis toimuva dokumendihalduse puhul

vajadust dubleerivate tegevuste järele ning lihtsustades teabe jagamist. See aitab parandada

avalike ülesannete täitmist ja kodanikele teenuste kättesaadavust. Kokkuvõttes saab järeldada,

et DORIS vastab sobivuse kriteeriumile.

Vajalikkus: DORIS-e kui keskse dokumendihaldussüsteemi puhul tähendab see, et tuleb

hinnata, kas on olemas ka alternatiivsed lahendusi ning kas keskne andmete koondamine on

ainus või vähemalt selgelt tõhusaim viis halduse efektiivsuse suurendamiseks. Sellised

alternatiivid võivad olla näiteks hajutatud dokumendihaldussüsteemid koos andmevahetuse

lahendustega või osaliselt integreeritud süsteemid, mis ei eelda kõigi dokumentide tsentraalset

koondamist. Keskne dokumendihaldussüsteem annab võrreldes hajutatud lahendustega

selliseid lisaväärtusi, mis ei piirdu üksnes efektiivsuse kasvuga, vaid muudavad

haldusprotsesside olemust tervikuna, võimaldades dokumentide menetlemist ühtses

keskkonnas, vähendades dubleerimist, parandades andmete kvaliteeti ja tagades ühtse

standarditud praktika. Seetõttu ei ole alternatiivsed hajutatud lahendused käsitatavad

samaväärselt efektiivsete abinõudena proportsionaalsuse vajalikkuse kriteeriumi tähenduses.

Mõõdukus: Keskse dokumendihaldussüsteemiga kaasneb intensiivne põhiõiguste riive, eeskätt

eraelu puutumatuse (PS § 26) ja informatsioonilise enesemääramise õiguse valdkonnas, kuna

süsteem võimaldab ulatuslikku isikuandmete koondamist ja töötlemist. Kuigi DORIS-ega

taotletav eesmärk – halduse tõhususe parandamine ja avalike teenuste kvaliteedi parandamine

– on kaalukas, ei muuda see iseenesest intensiivset põhiõiguste riivet lubatavaks. Mõõdukuse

hindamisel on otsustav see, kas riive ulatus on piisavalt piiratud ning kas isikute õigused on

34

tegelikkuses kaitstud. Lähtudes sellest, et süsteemi toimimine on kaitstud tõhusate tehniliste ja

organisatsiooniliste meetmetega, sh allutatud juurdepääsukontrollile, logimisele, samuti on

tagatud andmesubjekti õiguste tõhus teostamine, saab järeldada, et saavutatud on õiglane

tasakaal avaliku huvi ja põhiõiguste vahel. Meede vastab mõõdukuse põhimõttele.

Kokkuvõtlikult saab järeldada, et seadusemuudatus eesmärgiga luua õiguslik alus kesksele

dokumendihaldussüsteemile DORIS on sobiv, vajalik ja mõõdukas.

3.2.5. Juriidilise isiku andmenõusoleku muudatuste põhiseaduspärasus

Seotud põhiõigused on õigus eraelu puutumatusele (PS § 26) ja ettevõtlusvabadus (PS § 31).

Igasugune isikuandmete töötlemine riivab PS §-s 26 sätestatud õigust eraelu puutumatusele. PS

§ 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata üksnes kooskõlas põhiseadusega. See tähendab,

et niisugune piirang peab olema kooskõlas ka PS § 3 esimese lausega, mille kohaselt teostatakse

riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Sättes väljendatud

üldise seadusereservatsiooni põhimõtte järgi peab põhiõigusi puudutavates küsimustes kõik

olulised otsused langetama seadusandja. PS § 11 teise lause kohaselt peavad õiguste ja

vabaduste piirangud olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud. Põhiõiguse riive on

proportsionaalne, kui see on eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Juriidilise

isikuga seotud andmete puhul peab silmas pidama, et juriidilisel isikul puudub eraelu, seega ka

põhiseaduslik õigus isikuandmete kaitsele. Küll aga ettevõtja ise töötleb oma töötajate

isikuandmeid. Eelnõuga nähakse ette üksnes juriidilise isiku esindaja nime ja isikukoodi töötlus

andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogus. Lisaks on juriidiliste isikute andmed

Eestis teatud ulatuses avalikustatud ka äriregistris. Arvestades, et antud juhul on töödeldavate

isikuandmete hulk minimaalne, ei kaasne andmekogus isikuandmete töötlemisega

andmesubjekti põhiõiguste olulist riivet.

Eelnõuga ei looda uut seaduslikku alust andmetöötluseks, vaid juriidilise isiku nõusolekul

teisele osapoolele isikuandmete edastamiseks peab ettevõtjal selleks olema omaette õiguslik

alus. Eelnõuga ei piirata, vaid laiendatakse ettevõtlusvabadust, võimaldades ettevõtjal temaga

seotud andmeid kasutada temale vajaliku teenuse saamiseks.

3.2.6.. MKSi muudatuse põhiseaduspärasus

MKSi muudatuse puhul MTA-ga suhtlemiseks vajalike volituste haldamisel töödeldakse

rakenduses Pääsuke olemuslikult sama liiki andmeid kui mis tahes teise asutusega suhtlemiseks

vajalike volituste haldamisel. Volituste haldamisega kaasneva andmetöötluse põhiseaduslikud

mõjud on hinnatud eelnevalt viidatud avaliku teabe seaduse ja keeleseaduse muutmise seaduse

eelnõus33, mistõttu laiemalt Pääsukese põhiseaduslikku mõju siin ei hinnata.

Teoreetiliselt võib olla mõeldav PS-i §-de 19, 26 ja 31 koosmõjul kujuneva informatsioonilise

enesemääramise õiguse riive. Perioodil, mil isik võib volituste haldamiseks valida, kas e-MTA

või Eesti teabevärava kasutajaliideste vahel, on riive teke andmesubjekti kontrolli all. Kui

andmesubjekt ei soovi, et RIA-l tekiks juurdepääs tema andmetele, on tal võimalik seda vältida,

hallates esindusõiguse andmeid e-MTA-s või teha e-MTA-s kõik toimingud ise ilma esindajata.

Pääsuke ei toimi dubleeritud andmekoguna, vaid andmeid vahendava liidesena, mis kuvab

maksukohustuslaste registris olevaid andmeid üksnes nende vahetu kasutamise ajal. RIA õigus

33 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/732a1beb-ada4-4720-866f-113caa264471/avaliku-teabe-

seaduse-ja-keeleseaduse-muutmise-seadus/.

35

andmeid vaadata ja töödelda on piiratud ning see on lubatud üksnes juhul, kui see on vältimatult

vajalik süsteemi haldamiseks, arendamiseks või klienditoe pakkumiseks. See tähendab, et RIA-

l tekib andmetele faktiline juurdepääs vaid siis, kui see on vajalik teenuse tehnilise toimimise

või kasutaja abistamise tagamiseks. Toimingute lõpetamisel edastatakse uued andmed küll

tagasi maksukohustuslaste registrisse, kuid Pääsukese süsteemi ei salvestata midagi jäädavalt.

Seejuures ei kuvata Pääsukese kaudu tundlikku maksuteavet (nt maksukohustuste suurus):

töötlemine piirdub vaid isiku üldandmete ja esindusõiguste infoga. Sellest hoolimata tuleb

tõdeda, et tegemist on juriidilise nüansiga, millest kõik Eesti teabevärava lõppkasutajad ei

pruugi olla teadlikud.

MKS-i muudatus võib riivata PS-i §-dest 19, 26 ja 31 tuletatud informatsioonilise

enesemääramise õigust, mis hõlmab isiku õigust kontrollida ehk ise otsustada, kes, mis ulatuses

ja kui kaua võib tema kohta käivat informatsiooni töödelda.

Muudatuse eesmärk on pakkuda andmesubjektile paremaid ning mugavamaid lahendusi hallata

tema antud ja talle antud volitusi MTA-ga suhtlemiseks. Halduskoormuse vähendamine ning

mugavamad avalikud teenused on eesmärgina selgelt legitiimsed. Eesti teabevärav võimaldab

isikutel mugavalt ning turvaliselt suhelda riigiga, s.t esitada taotlusi ja võtta vastu ametlikke

dokumente, samuti kasutada teabevärava kaudu pakutavaid muid avalikke teenuseid. E-MTA

volituste haldamine lisaks volituste haldamisele Pääsukese rakenduses teiste Eesti

valitsusasutustega suhtlemiseks suurendaks selle rakenduse ja laiemalt Eesti teabevärava

kasutamisväärtust ning otstarbekust.

Sellisena on muudatus sobiv, sest kõnealusel juhul soodustab see e-MTA volituste haldamist

turvalise ning ühe akna põhimõttel töötava süsteemi kaudu, mida isikud tõenäoliselt sageli

kasutavad.

Muudatus on ka vajalik, sest kasutajale lihtsale ja mugavale lahendusele ei ole muud sama

tõhusat alternatiivi. Esiteks, muudatusega ei kaasne automaatset põhiõiguste ja -vabaduste

riivet: kui isikud ei soovi, et RIA saaks juurdepääsu nende andmetele, siis on võimalik neil

jätkuvalt hallata oma pääsuõigusi e-MTA-s kuni kolme aasta jooksul. Sellest juriidilisest

nüansist saab andmesubjekte teavitada avalikult kättesaadavate juhiste kaudu (nt MTA

kodulehel).

Teiseks, maksusaladust kaitseks tõesti paremini see, kui jätta e-MTA Pääsukesega liidestamata

ning maksukohustuslased teabevärava teenustest ilma. Samas, maksukohustuslastel on vaba

voli otsustada, kuidas enda andmetega ümber käia. Kui maksukohustuslane soovib oma e-MTA

pääsuõigusi hallata RIA kontrollitavas Pääsukeses, on see igati kooskõlas informatsioonilise

enesemääramise õigusega ehk selle mittevõimaldamisega võib kaasneda omaette põhiõiguste

ja -vabaduste riive, mille proportsionaalsust tuleks hinnata. Riigipoolne paternalism

maksusaladuse kaitse puhul ei ole siin põhjendatud.

Kolmandaks, muudatuse säästlikkust ilmestab ka asjaolu, et maksukohustuslaste registrist

andmete kuvamisel ei salvesta Pääsuke midagi jäädavalt oma andmekogusse. Teisisõnu,

Pääsuke vahendab maksukohustuslaste registris olevaid andmeid lõppkasutajale. Kui

lõppkasutaja on oma toimingud Pääsukeses lõpetanud, siis Pääsuke kommunikeerib uued

andmed küll tagasi maksukohustuslaste registrisse, kus tehakse vajalikud pääsuõiguste

muudatused, kuid Pääsukesse endasse midagi jäädavalt ei salvestata. See tähendab, et

Pääsukese igakordsel kasutamisel on RIA teoreetiline juurdepääs maksusaladusele vaid ajutine,

36

mis lõpeb kohe, kui lõpeb Pääsukese kasutamine. Neid asjaolusid silmas pidades võib

Pääsukese ühendamist e-MTA-ga pidada vajalikuks.

Muudatus on ka mõõdukas ehk saadav kasu kaalub üle põhiõiguste ja -vabadustega kaasneva

võimaliku riive. Suurem osa andmetest, millele RIA saab juurdepääsu, on niikuinii juba avalik

informatsioon, mis kajastub rahvastikuregistris või äriregistris – asjaolu, et MTA per se neid

andmeid ilma õigusliku aluseta jagada ei saa, on maksusaladuse kaitse regulatsiooni eripära.

Pääsukese kaudu ei kuvata ka sellist tüüpi maksusaladust, millest oleks võimalik tuletada

rohkem tundlikumat informatsiooni andmesubjekti kohta, nt ärisaladust, poliitilisi vaateid,

religioosseid veendumusi, tarbimiseelistusi ega mis tahes teavet tema maksukohustuste kohta.

Nagu eespool öeldud, piirdub kuvatav maksusaladus vaid isiku üldandmete ja esindusõiguste

andmetega.

Kõiki neid asjaolusid arvesse võttes võib kokkuvõtvalt öelda, et muudatus on sobiv, vajalik ja

mõõdukas legitiimse eesmärgi saavutamisel.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ja rakendusaktis kasutatakse järgmisi termineid, mille kohta esitatakse

legaaldefinitsioonid:

 andmeelement – kõige väiksem eristatud andmete struktuuri ühik andmekogus või muus

andmestikus, jagamatuna käsitletav andmete üksus;

 andmekirjeldus – andmeelemendi ning kõigi selle nime ja sõnu sisaldavate

andmestruktuuride kindlale struktuurile vastav kirjeldus.

Uued terminid on vajalikud, et selgitada andmete teabeväravasse kantavaid üksusi ning nende

tähendust. Samuti on ühtne määratlus vajalik, et kõik osalised mõistaksid sätete sisu ja

kohaldumise vajadust ühtmoodi.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõus on arvestatud IKÜM-ist tulenevate nõuetega, mille järgi antakse inimesele kontroll

tema andmete üle ning võimaldatakse senisest tõhusamalt kasutada IKÜM-ist tulenevaid õigusi.

Kaudselt on eelnõu seotud ka Euroopa Liidu andmehaldusmääruse ja avaandmete direktiiviga.

Juriidilise isiku andmetega seotud normid ei käsitle juriidilist isikut andmesubjektina Euroopa

Liidu isikuandmete kaitse õiguse tähenduses, vaid reguleerivad ettevõtjaga seotud andmete

edastamist riigisiseses andmehalduses ja andmevahetuses. Eelnõu kohaselt järgitakse andmete

edastamisel isikuandmete, ärisaladuse ja muude kaitstud huvide kaitse nõudeid.

Eelnõuga ei kehtestata uusi piiranguid Euroopa Liidu siseturu toimimisele ega piiriülestele

andmevoogudele ning eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud andmete

vaba liikumise põhimõttega.

6. Seaduse mõjud

Kavandatavad muudatused hõlmavad järgmisi avaliku võimu läbipaistvust, andmete leitavust

ja taaskasutatavust toetavaid lahendusi: andmejälgija, riiklik postkast, Eesti teabeväravas

andmete teabevärav, riigiülene dokumendihaldussüsteem DORIS ning andmete jagamine

volituste haldamise süsteemiga. Muudatuste eesmärk on suurendada avaliku sektori

37

läbipaistvust, parandada andmete ja dokumentide kättesaadavust, toetada andmete taaskasutust

ning ühtlustada avaliku sektori andme- ja dokumendihaldust ning tööprotsesse.

Peamised mõjutatud sihtrühmad on teenuseid kasutavad füüsilised isikud ja ettevõtjad (täpset

arvu raske prognoosida), avaliku sektori asutused (sh ministeeriumid, nende haldusala asutused

ja KOV-id) ning järelevalveasutused (AKI ja RIA).

Mõju avaldub eelkõige sotsiaalvaldkonnas (sh läbipaistvus ja usaldus), majanduses (sh kulud

ja kokkuhoid), riigi ja KOV-ide töökorralduses, infoühiskonna ja digiteenuste arengus ning

põhiõiguste kaitses. Järgnevalt on mõju analüüsitud lahenduste kaupa, tuues iga lahenduses

tehtava muudatuse puhul välja mõju sihtrühmadele ja mõjuvaldkondadele, mõju ulatuse ja

sageduse ning võimalikud negatiivsed mõjud ja riskid.

6.1. Kavandatav muudatus: andmejälgija õiguslik regulatsioon, sh kohustuslikkus riigi

andmekogudele.

Mõjutatud sihtrühm:

 andmesubjektid – potentsiaalselt kõik Eesti elanikud, kellel on isikukood ja e-identimise

vahend;

 andmekogude vastutavad töötlejad;

 avaliku sektori andmesaajad;

 erasektori andmesaajad;

 RIA.

6.1.1. Sotsiaalsed mõjud: mõju inimeste õigustele

Sihtrühm: andmesubjektid

Pakutud lahendus mõjutab positiivselt nii andmesubjektide IKÜM-is kui ka IKS-is kirjeldatud

teabeõigust. Lisaks parandavad muudatused oluliselt andmesubjekti võimalusi saada ülevaade

oma andmete kasutamisest riiklikes andmekogudes, tugevdavad tema õigusi ja suurendavad

läbipaistvust: ta saab AJ kaudu tervikliku ülevaate sellest, kes, millal ja mis eesmärgil tema

andmeid riiklikes andmekogudes kasutas. Sellise ülevaate on andmesubjektil võimalik saada

talle sobival ajal Eesti teabeväravas. Viiendik Eesti elanikest on andmejälgijat kasutanud ning

sealse infoga tutvunud. Oluliselt enam on seda teinud eestlased (23%), võrreldes muust

rahvusest Eesti elanikega (13%), ning oluliselt enam alla 50-aastased elanikud. Neid, kes ei ole

andmejälgijast kuulnud, on 43% kõigist vastajatest, sh 50% muust rahvusest elanikest.34

Andmejälgija kasutamise sagedust on raske ette näha, kuid uuringud näitavad, et andmejälgija

kasutamine kasvab hüppeliselt, kui meedias kajastatakse mõnda isikuandmete töötlemisega

seotud teemat.

Otsest negatiivset mõju ei tuvastatud, kuid kui asutused ei täida oma kohustusi

kohusetundlikult, jääb positiivne mõju vähemaks.

6.1.2. Mõjud infotehnoloogiale ja infoühiskonnale: e-riigi maine, sh avaliku sektori

usaldus

Sihtrühm: andmekogude vastutavad töötlejad, andmesaajad ning RIA

34 Kantar Emor. Eesti elanike suhtumine digiriiki ja tehnoloogilistesse lahendustesse, detsember 2025.

38

Andmetöötluse läbipaistvusel on oluline mõju ka elanikkonna usaldusele riigivõimu ja -

asutuste vastu.35 Tervikliku üle vaate saamine aitab tugevdada usaldust riigi vastu ning

vähendab vajadust esitada eraldi päringuid oma andmete kasutamise kohta. Kui AJ on

kohustuslik, saab andmesubjekt info oma andmete kasutamise kohta kiiresti ja mugavalt AJ

kasutajaliidese kaudu, ilma et peaks esitama formaalseid päringuid erinevatele asutustele.

Võimalik negatiivne mõju: AJ kasutuselevõtu alguses võib esineda ajutist päringute mahu

kasvu, nagu teiste liidestujate kogemus näitab. Samuti võivad logikirjete tõlgendamisest

tulenevad küsimused suurendada selgitustaotluste arvu.

6.1.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm: andmekogude vastutavad töötlejad

Pakutav lahendus suurendab andmetöötluse läbipaistvust, vähendab andmesubjekti päringute,

teabenõuete ja selgitustaotluste mahtu ning toetab sisekontrolli ja auditeeritavust. AJ-ga

liidestumisega ja süsteemi haldamisega kaasnevad asutusele ka arendus- ja halduskulud, mis

tuleb katta liidestuva andmekogu pidajal ning mille suurusjärk sõltub konkreetsest

andmekogust ning selle infotehnoloogilisest ülesehitusest. Varasemate uuringute põhjal on

teada, et näiteks metsaressursi arvestuse riikliku registri puhul kulus liidestamiseks vajalikule

arendusele ca 100 töötundi kogumaksumusega 6000 eurot (sh käibemaks). Töötuskindlustuse

andmekogu puhul kulus orienteerivalt 3300–4000 eurot, millele lisandus käibemaks. Seejuures

moodustas tööde mahust u 25% analüüs, 60% arendus ja seadistamine ning 15% testimine.

Politsei- ja Piirivalveameti politsei taktikalise juhtimise andmekogu puhul kulus arendusele

hinnanguliselt 250 töötundi, sh andmekogu volitatud töötleja (SMIT) ressurssi umbes 100

töötunni ulatuses ning sisseostetud ressurssi 145,25 töötunni ulatuses.

Võimalik negatiivne mõju: ebasoovitava riskina võib esineda olukord, kus logikirjeid

tõlgendatakse valesti, mis võib omakorda suurendada ajutiselt selgitustaotluste hulka. Seda

riski aitavad maandada AJ logikirjete selgitused, mis on esitatud lihtsas ja arusaadavas keeles.

Sihtrühm: avaliku sektori andmesaajad

Avaliku sektori andmesaajad (asutused, kelle tehtud päringud kuvatakse andmesubjektile AJ

kasutajaliideses) peavad arvestama minimaalsel hulgal andmesubjektide lisapäringutega

konkreetsete andmetöötlustoimingute kohta. Seesuguste päringute hulk on prognoositult

suurem AJ-ga liitumisele vahetult järgnevatel kuudel ning sõltuvalt asutuse avalike ülesannete

hooajalisusest (suuremamahulisel töötlemise ajal prognoositult rohkem päringuid). Päringute

arvu kasv ei tule eelnõu koostajatele teadaoleva statistika põhjal siiski märkimisväärne. Näiteks

on selgunud varem esitatud tagasiside pinnalt (RIK näitel), et päringute arv ei ole pärast AJ-ga

liidestumist suurenenud. AJ rakendamise kulukuse analüüsi käigus laekunud tagasiside järgi

tähendab ühele logipäringule (nn jätkupäringule) vastamine asutusele u 2-3 tunni tööd.

Sihtrühm: RIA

Kuigi RIA juba tegeleb AJ arendamise ja haldamisega olemasolevaid ressursse kasutades,

suureneb tema töökoormus liidestujate arvu kasvuga. Lisaks nõustab ja koolitab RIA

35 https://www.err.ee/1609779063/nele-nisu-andmejalgija-eeldab-disainitud-teenust;

https://andmed.eesti.ee/datasets/%22elanike-hoiakud-andmejalgija-ja-nousolekuteenuse-rakendamise-

suhtes%22-uuringu-alusandmed; https://andmed.eesti.ee/datasets/eesti-elanike-suhtumine-digiriiki-ja-

tehnoloogilistesse-lahendustesse.

39

liidestujaid, koostab juhendmaterjale, testib süsteemi ning vastab tehnilistele küsimustele.

Samuti suurendab RIA töökoormust AJ-ga liidestumise järelevalve lisandumine.

6.1.4. Mõju majandusele (sh halduskoormusele)

Sihtrühm: andmesubjektid

Andmesubjektide halduskoormus väheneb märkimisväärselt, kuna AJ kasutuselevõtt

võimaldab saada ülevaate andmete kasutamisest teabenõudeid või juurdepääsutaotlusi

esitamata. Ettevõtjate ja vabaühenduste halduskoormus oluliselt ei kasva, sest nende roll

piirdub üksikute logikirjete selgitamisega, kui andmesubjekt esitab täpsustava päringu.

Selgitustaotlusi esitada saab juba praegu ja AJ seda ei muuda.

Potentsiaalne ebasoovitava mõjuna võib kaasneda selgitustaotluste kasv, kui asutuse poolt AJ

lisatud selgitused ei ole piisavalt selged ja ei lähtu ette antud juhistest.

6.1.5. Muu mõju

Sihtrühm: erasektori andmesaajad

Erasektori andmesaajad (isikud ja ettevõtjad, kelle tehtud päringud kuvatakse andmesubjektile

AJ kasutajaliideses) peavad samuti arvestama andmesubjektide lisapäringutega konkreetsete

andmetöötlustoimingute kohta. Erasektori andmesaajate puhul on päringute arvu

märkimisväärse kasvu tõenäosus veelgi väiksem kui avaliku sektori andmesaajate puhul, sest

erasektori osapooled töötlevad avalike ülesannete täitmiseks kasutatavates andmekogudes

sisalduvaid isikuandmeid üldjuhul oluliselt väiksemas mahus ja andmesubjekti vaates sageli

vahetumalt tajutaval põhjusel (nt lepingu täitmise vajadus, nõusolek) võrreldes avalike

ülesannete täitmisega, millega kaasneva andmetöötlusega kursisolek eeldab sageli eri asutuste

avalike ülesannete ja nendega kaasnevate andmetöötlusprotsesside tundmist. Kuna erasektori

andmesaajad saavad andmeid mõne oma teenuse tarbeks, siis ei ole tegemist nende vaatest

halduskoormusega, vaid tavapärase mõjuga teenuse osutamisel.

6.2. Kavandatud muudatus: Riikliku Postkasti õigusliku aluse uuendamine, sh postkasti

teenuste ja kättetoimetamise portaali funktsionaalsuste toomine ühte süsteemi.

Mõjutatud sihtrühmad:

 potentsiaalselt kõik Eestis füüsilised isikud ehk lõppkasutajad, kes tarbivad avaliku

sektori asutuste veebilehtedel või teenuskeskkondades riikliku postkasti kaudu neile

edastatavat riikliku teavet;

 Juriidilised isikud , sh ettevõtted, MTÜd, korteriühistud jt;

 avaliku sektori asutused ning avalikku ülesannet täitvad asutused ja isikud, kes

kasutavad riiklikku postkasti riikliku teabe (sh kätte toimetatavad dokumendid)

edastamiseks. Mõju puudutab neid juhul, kui teenuskeskkondadesse on liidestatud

riiklik postkast, kontaktandmete moodul või on mõni muu postkastifunktsioon

kasutusele võetud.

 RIA kui arendaja.

6.2.1. Mõju majandusele ja ettevõtluskeskkonnale

Sihtgrupp: juriidilised isikud

Muudatusel on positiivne majanduslik mõju, kuna keskse lahenduse kaudu koondub ametlike

dokumentide ja teadete vastuvõtmine ühele platvormile, mis vähendab ettevõtete ajakulu ja

halduskoormust (nt tähitud kirjade vastuvõtmine, eri e-keskkondade paralleelne kasutamine ja

40

ülalpidamine). Juriidilistele isikutele muutub suhtlus riigiga selgemaks ja kiiremaks,

eelduslikult väheneb paberpostiga seotud kulud ning paraneb menetluste sujuvus.

Elektroonilise kättetoimetamise laienemisel väheneb posti teel edastatavate dokumentide hulk,

menetlused muutuvad kiiremaks ning väheneb asutuste ja adressaatide ajakulu dokumentide

kättetoimetamisele ja teabe edastamisele. Elektroonilise kättetoimetamisviisi kasutamise

võimalik kokkuhoid on hinnatud asutuseti vahemikus 515 – 38 820 eurot aastas, mis viitab

sellele, et kasu sõltub otseselt konkreetse asutuse saadetiste mahust ja senisest kanalivalikust.

Muudatusel puudub otsene negatiivne mõju ettevõtlusele, kuna ettevõtjatele uusi kohustusi ei

kehtestata. Muudatus keskendub avaliku sektori teenuse õigusliku aluse täpsustamisele ning

RIA ja liitunud asutuste rollide selgitamisele.

6.2.2. Mõju riigivalitsemisele ja avaliku sektori asutustele

Sihtgrupp: Avaliku sektori asutused, sh RIA kui arendaja

RIA-le võib kaasneda vajadus teha uusi arendusi, täiendada dokumentatsiooni ning täpsustada

logimise ja juurdepääsukontrolli lahendusi. Asutuste puhul annab keskse lahenduse

kasutuselevõtt märkimisväärse kulude kokkuhoiu, mis RIA hinnangul ulatub (seniste

teavitusteenuste hoolduse pealt) üle 1 000 000 euro aastas.

Ka senise kättetoimetamisportaali kasutusstatistika kinnitab protsessi kiirendamise potentsiaali.

Kättetoimetamisportaali ehk KÄPO kasutamisega on näiteks kohtud kättetoimetamise kuludelt

hoidnud kokku umbes 500 000 eurot aastas. Ametite ja inspektsioonide kättetoimetamise

kulude vähenemine on hinnanguliselt samuti umbes 500 000 eurot aastas, mis keskse lahenduse

kasutuselevõtmisega võiks veelgi kasvada. Vastu võetud dokumentide osakaal kõigist

kättetoimetamist vajavatest dokumentidest keskse lahenduse kaudu on mõõdik ka keskse

lahenduse puhul.

Võimalik ebasoovitav mõju seisneb selles, et osadel asutustel võib tekkida vajadus teha

lisainvesteeringuid, kui nende teenuskeskkond ei vasta teenusega liidestumise tehnilistele või

turvanõuetele.

Laiemas vaatest postkasti selgem regulatsioon loob avalikus sektoris ühtse ja selge õigusliku

aluse keskse lahenduse kasutuselevõtuks. Muudatus vähendab asutuste vahelist ebaühtlast

praktikat ning suurendab õigusselgust nii RIA, liitunud asutuste, ametnike kui ka inimeste

jaoks. Muudatusel on oluline ja valdavalt positiivne mõju riigivalitsemisele, sest keskne

lahendus võimaldab asutustel loobuda dubleerivatest teavitamis- ja

kättetoimetamismehhanismidest ning ühtlustada kättetoimetamise fikseerimist ja tõendamist,

vähendades vaidlusi ning tulevikku vaatavalt lihtsustada haldusalade õigusloomet.

Mõju KOV-idele on sarnane riigiasutustele: menetlused kiirenevad ja dokumentide

kättetoimetamise protsess ühtlustub. Kuna KOV-e on 78, kasvab mõju märkimisväärselt

liidestujate lisandudes.

Seaduse rakendamise edukus sõltub olulisel määral adressaatide kontaktandmete ajakohasusest

rahvastikuregistris ja äriregistris ning kasutajate teadlikkusest oma kontaktandmete uuendamise

vajadusest, mistõttu on vaja teha teavitustööd ja juhendada postkasti kasutajaid.

41

Lühiajalise ebasoovitava mõjuna võib liitumise alguses suureneda asutuste töökoormus

(menetlusliikide kaardistamine, piirangute analüüs, vajadusel õigusloome, tööprotsesside

ümbermõtestamine), kuid edaspidi töökoormus ja kulud vähenevad. Ebasoovitavaid mõjusid

saab leevendada RIA juhendmaterjalide, standardsete andmetöötlustingimuste ja ühtsete

liitumistingimustega.

6.2.3. Sotsiaalne mõju (elanikele ja nende õigustele)

Sihtgrupp: füüsilised isikud, kes süsteemi kasutavad.

Muudatusel on positiivne sotsiaalne mõju, kuna keskne lahendus muudab riigiasutustega

asjaajamise mugavamaks ja selgemaks ning parandab inimeste õiguste tagamist, aidates

dokumentidel jõuda adressaadini kiiremini ja usaldusväärsemalt. Kasutaja vaatest parandab see

avalike teenuste kasutusmugavust ja vähendab inimeste vajadust teada täpselt, kust portaalist

teavet kätte saab. Mõju on suurem eelkõige nendele kasutajatele, kes tarbivad rohkem teenuseid

ning kelle suhtlus riigiga on tihedam.

Kui seadus näeb ette võimaluse ajutiselt piirata teatud e-teenuste kasutamist kuni dokumendiga

tutvumiseni, siis on selle eesmärk motiveerida adressaati dokumentidega õigeaegselt tutvuma

ning vähendada pahatahtlikku menetluste venitamist (nt kui isik ei reageeri e-kirjadele ega

SMS-idele ega võta posti teel saabuvat tähitud kirja vastu).

Piirangute kujundamisel tuleb tagada proportsionaalsus: piiratavate e-teenuste hulka ei tohi

kuuluda põhiõigustega otseselt seotud teenused (nt tervise- ja vältimatud sotsiaalteenused) ning

iga piirangu põhiseaduspärasust tuleb hinnata asutuseti ja menetlusliigiti eraldi, sest piirangud

peavad olema seadusega reguleeritud. Tänase õigusruumiga võrreldes täiendavad piiranguid

see eelnõu ei sätesta.

Seadus määrab kindlaks andmetöötluse eesmärgid ja lubatud andmekategooriad, RIA rolli

vastutava töötlejana, asutuste rollid, andmete säilitamise põhialused ning RIA juurdepääsu

piirangud. See vähendab õiguslikku ebakindlust ja aitab tagada, et andmesubjektil oleks

võimalik aru saada, kes tema andmeid töötleb ja millisel eesmärgil. Ühtse keskse lahenduse

kasutuselevõtt võimaldab edastada dokumente andmesubjektile turvaliste kanalite kaudu ning

usaldusväärsete saatjate poolt, seades liidestumisele konkreetsed turvastandardid.

Andmesubjekti andmeid on süsteemis kaitstud.

6.2.4. Mõju riigi IT-korraldusele ja teenuse juhtimisele

Sihtgrupp: avaliku sektori asutused, sh RIA

Muudatus toetab digiriigi arengut, sest täpsustab olulisel määral õiguslikku alust postkasti

keskse teenusena kasutuselevõtuks. Riiklik postkast kui RIA arendatav keskne lahendus,

vähendab vajadust arendada igas asutuses oma lahendust. Teenuse arenduskulud on seni olnud

ligikaudu 900 000 eurot (sh vana postkasti sulgemine ja kasutajate uuele platvormile

ületoomine) ning teenuse eeldatav iga-aastane ülalpidamiskulu RIA jaoks on ca 400 000 eurot

(400 000 – 450 000 eurot, sh tööjõud ja riigipilv). KÄPO teenuste ja funktsioonide ülevõtmisel

kasvab see hinnanguliselt ca 850 000 euroni aastas. Kättetoimetamisportaali arendaja on seni

olnud RIK, kelle portaali kulud on olnud ca 80 000 eurot aastas.

Asutuste postkastiga liidestumise kulud varieeruvad sõltuvalt funktsioonide kasutuselevõtu

ulatusest ning kasutusel olevate süsteemide liidestusvajadusest. Postkasti paigaldusvariandist

sõltuvalt on hinnanguliselt 40 000 eurot (asutuse poolt paigaldades) või 10 000 eurot (RIA toel),

42

millele võivad lisanduda asutuse kulud (nt süsteemide sulgemine, teadete sisu ületoomine). Kui

liidestuv asutus ei ole varem kasutanud teatuid tehnoloogilisi lahendusi (nt GovSSO;

Kubernetes jms), võib kulu olla asutusele suurem. Mõju intensiivsus on seetõttu mõõdukas,

kuna iga liidestuja suurendab ka RIA hallatava keskse teenuse koormust.

Võimaliku ebasoovitava mõjuna võib keskse lahenduse tõrge mõjutada mitme asutuse

teabeedastust. Samuti võivad liidestumine ja protsessimuudatused lühiajaliselt suurendada

asutuste koormust ning teenuse haldaja (RIA) töömahtu. Seda leevendabjärkjärguline juurutus,

standarditud liidestused, RIA juhendamine ja tugi ning realistlik ressursiplaneerimine.

6.3. Kavandatav muudatus: Andmekorraldus nõuete selgus ja andmete teabevärava

õiguslik regulatsioon, sh RIHA kooskõlastusprotsessi kaotamine ja selle õigusliku aluse

tühistamine

RIHA kooskõlastusprotsessi ette nägevad sätted tunnistatakse kehtetuks. RIHA kui keskkonna

ülalpidamisest loobutakse ning RIHA määrus tunnistatakse kehtetuks. Andmekirjelduste

registreerimine hakkab toimuma ATV-s ning ei sõltu enam andmekogu dokumentatsiooni

kooskõlastamisest. ATV toimib samaaegselt nii avaandmete ja andmekirjelduste avaldamise

kohana (seda nii avaandmete kui andmekogude vaates) kui ka n-ö andmekogude kataloogina,

mille vahendusel on võimalik saada ülevaade avaliku sektori andmekogudest, nende

haldajatest, nendega seotud õigusaktidest jm üksikasjadest. Ühtlustatakse nõuded avaandmete

ja andmekogude kirjeldustele.

Mõjutatud sihtrühmad:

 Andmevaldkonna huvilised;

 Riigi asutused ja kohalikud omavalitsused, sh nende andmekogude vastutavad ja

volitatud töötlejad;

 RIHA kooskõlastajad, eelkõige AKI, RIA;

 Isikud, kes tegelevad teadus- ja arendustegevusega.

6.3.1. Mõju majandusele

Rakendamisel kaasneb majandusele eeldatavasti mõõdukas kuni oluline positiivne mõju, mis

väljendub peamiselt kaudselt ehk andmepõhise majanduskasvu soodustamise ja andmete

taaskasutuse võimaluste parendamise kaudu. ATV-st kujundatakse üks keskne portaal, mille

kaudu avaldatakse nii andmekogude andmekirjeldused, andmekoguväliste andmete

andmekirjeldused kui ka avaandmed.

Ühest kesksest kohast võimaldatav ühtlustatud juurdepääs masinloetavatele andmekirjeldustele

vähendab ettevõtjate koormust ja kulusid andmete leidmisel ning kasutusse võtmisel. See loob

paremad eeldused andmepõhiste teenuste (sh analüütika, TI-lahendused, andmete

visualiseerimise tööriistad jms) arendamiseks.

Andmekirjeldustele seatavate nõuete ühtlustamine võimaldab teabevaldajatel (andmekogude ja

avaandmete omanikel) avalikustada kvaliteetsemalt teavet oma andmestike kohta, mis

omakorda parendab nii kasutajate võimet neile vajalikke andmeid leida ning nende kasutatavust

hinnata kui ka riigi suutlikkust tuvastada kitsaskohti andmete kättesaadavuse tagamisel ning

neid efektiivselt parandada.

6.3.2. Mõju riigivalitsemisele (riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele)

Sihtgrupp: riigi asutused ja kohalikud omavalitsused.

43

Rakendamisel kaasneb riigivalitsemisele oluline ja valdavalt positiivne mõju. Andmekogude

vastutavate töötlejate (praktikas sageli ka volitatud töötlejatel) RIHA kooskõlastusprotsessiga

seotud koormavatest kohustustest loobutakse. Samuti loobutakse RIHA kui eraldiseisva

keskkonna ülalpidamisest. Nii jääb andmekogude asutamise ja pidamisega seotud formaalne ja

tehniline taristu (nii andmete ja andmekirjelduste avaldamise kui ka andmekogude

registreerimise mõttes) ühtselt ATV juurde.

Muudatus näeb ette andmekirjelduste standarditud koostamise ja avaldamise kohustuse,

mistõttu võib andmekogude vastutavate ja volitatud töötlejate töökoormus mõnevõrra kasvada.

Samuti tuleb asutustes, kus seda veel tehtud ei ole, kasutusele võtta andmehaldustarkvara, mis

võimaldab andmekirjelduste koostamist automatiseerida ning ajakohaselt ATV-s avalikustada.

See suurendab esmalt asutuse töökoormust, kuid edaspidi loob paremad eeldused

andmekorralduse kvaliteedi paranemiseks.

Kokkuvõtvalt suureneb iga üksiku asutuse vastutus andmekogude asutamise ja pidamise nõuete

järgimisel ning andmekirjelduste avaldamisel, sest nõuete täitmise kontroll muutub sisult

seiravaks ja tagantjärele toimivaks. Kehtestatavaid regulatiivseid muudatusi toetakse

mitteregulatiivsete meetmetega: juhendmaterjalid, selgitus- ja koolitustöö jms, et asutuste

vajakajäämised andmehalduses ei takistaks oodatava positiivse mõju realiseerumist.

Sihtgrupp: RIHA kooskõlastajad, eriti RIA ja AKI

Ennetava andmekogu dokumentatsiooni kooskõlastamise asemel liigutakse kooskõlastamiselt

aktiivsema osalemise, riskipõhise seire ja juhendamise suunas. RIHA kui eraldi registri ja

infosüsteemi sulgemine vähendab selle keskkonna ülalpidamisega kaasnevat RIA töökoormust

ja ressursikulu. Samas saab RIA selle asemel kohe ülesandeks ATV kui ühe keskse süsteemi

haldamise, asutuste ja ATV vaheliste liidestusvõimaluste arendamise ning asutuste nõustamise

ja koolitamise. Seega kokkuvõttes negatiivse mõjuna on ATV-ga seotud töökoormus suurem

kui seni RIHA puhul.

AKI-le kui teabe avalikustamise ning andmekogude asutamise ja pidamise eest vastutavale

järelevalveasutusele tähendab üleminek praeguselt, n-ö reaktiivselt RIHA

kooskõlastusprotsessilt proaktiivsemat panustamist nõudvale riskipõhisele seirele, tihedamat

koostööd Justiits- ja Digiministeeriumiga, samuti seda, et AKI saab oma seisukohti esitada ja

asutused nendega arvestada juba andmekogu aluseks oleva õigusakti kooskõlastusmenetluses.

Ka AKI-le saab ATV-st tööriist, mille abil on võimalik teha haldusjärelevalvet. Järelevalverolli

muutumine ja seirel põhinevale nõuetele vastavuse kontrollile üleminek võib tekitada

lisakoormust, see omakorda nõuda lisatööjõudu.

Maa- ja Ruumiameti ning Statistikaameti töökoormus väheneb RIHA kooskõlastamise protsessi

võrra.

6.3.3. Mõju infoühiskonnale

Sihtrühm: andmevaldkonna huvilised ja avaliku sektori asutused

Avaandmete ja andmekirjelduste avaldamise koha ning andmekogude nn kataloogi koondamine

ühte portaali muudab andmevaldkonnast huvitatud isikutele ja asutustele neile vajaliku

materjali leidmise hõlpsamaks. Huvilistel on võimalik igal ajal tutvuda riigil olevate

andmekirjeldustega. Avalikkuse, samuti andmete rist- ja taaskasutusest huvitatud asutuste ja

isikute jaoks paraneb ülevaade avaliku sektori andmetest, andmekogudest ja

andmekirjeldustest. Samuti on võimalik luua senise, küllaltki killustatud ja tehnilise

44

andmekogude asutamise ja pidamise ning andmekirjelduste avaldamise regulatsiooni asemele

keskne, ja lihtsam lahendus.

Sihtrühm: avaliku sektori asutused, sh RIHA kooskõlastajad

Kavandatud muudatustega kaasneb infoühiskonnale oluline positiivne mõju. Kaob suur osa

tegevustest, mida asutused on pidanud tehnilisteks topelt tegevusteks ja tarbetuks käsitööks (nt

sama info mitmekordne esitamine kahte eraldi süsteemi).

Suureneb riikliku andmekorralduse läbipaistvus, sest pea kogu info riikliku andmetöötluse

kohta saab kätte ühest kanalist ehk ATV-st. Ühtlasi paraneb eeldatavasti masinloetavate

andmekirjelduste kvaliteet. Pakutav lahendus kaotab tegevused, mida asutused on pidanud

tehnilisteks topelt tegevusteks ja tarbetuks käsitööks, sh paralleelselt nii RIHA-sse kui ka ATV-

sse andmekogude andmekirjelduste esitamine.

Muudatused võivad nõuda asutustes andmehaldustarkvara kasutuselevõttu, andmehaldusega

seotud protsesside ajakohastamist ja vähesel määral rohkem arendusressursse. Samas loob see

võimaluse võtta asutustes kasutusele ühetaolised lahendused, näiteks andmehaldustarkvara

RIHAKE, mida võib pidada kuluefektiivseks valikuks.

6.3.4. Mõju teadus- ja arendustegevusele

Sihtrühm: isiku, kes tegelevad teadus- ja arendustegevusega.

Muudatuste rakendamisega kaasneb teadus- ja arendustegevusele potentsiaalselt

märkimisväärne positiivne mõju. Rohkem ja kvaliteetsemate andmekirjelduste kättesaadavus

ühest kohast (ATV-st) loob eeldused selleks, et neid andmeid ja andmekirjeldusi kasutataks

senisest enam teadusuuringutes, sh sellistes, mis puudutavad masinõpet, statistikat ja TI-

tehnoloogiaid. Rohkem kvaliteetsemat sisendmaterjali võimaldab teadustöös produtseerida ka

kvaliteetsemat ja mitmekülgsemat väljundmaterjali.

Kontseptsioon ATV-st kui kesksest, kõigile kättesaadavast ja (peaaegu) kõikehõlmavast

avaandmete ja andmekirjelduste kättesaadavaks tegemise kohast võib soodustada ka piiriülest

teadus- ja innovatsioonikoostööd.

6.3.5. Mõju majandusele (ettevõtjate, elanike ja mittetulundusühingute halduskoormus)

Ühest kesksest kohast võimaldatav ühtlustatud juurdepääs masinloetavatele andmekirjeldustele

vähendab ettevõtjate koormust ja kulusid andmete leidmisel ning kasutamisel. See loob

paremad eeldused andmepõhiste teenuste (sh analüütika, TI-lahendused, andmete

visualiseerimistööriistad jms) arendamiseks. Kaudsemalt tekib võimalus andmete ühekordse

pärimise põhimõtte tõhusaks rakendamiseks ja ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks.

6.4. Riiklik dokumendihaldussüsteem DORIS

6.4.1. Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Sihtrühm: eelkõige keskvalitsuse asutused, ca 160 riigiasutust ligi 33 900 töötajaga, kuid

tulevikus on dokumendihaldussüsteemiga võimalik liituda ka teistel avaliku sektori asutustel.

Muudatuse mõju on ulatuslik ja mitmetahuline. Keskse dokumendihaldussüsteemi

kasutuselevõtt muudab riigiasutuste töökorraldust eelkõige tööprotsesside ühtlustamise,

koostöö paranemise ja juhtimisülevaate suurenemise kaudu. Ühtse keskse platvormi

45

kasutamine vähendab senist killustatust ning vajadust hallata paralleelselt mitut erinevat

dokumendihaldussüsteemi, mis omakorda aitab vähendada dubleerivat tööd. Asutuseülesed

töövood ja menetlused loovad eeldused tõhusamaks koostööks asutuste vahel ning kiirendavad

otsustus- ja menetlusprotsesse, vähendades vajadust dokumentide edastamiseks eraldi kanalite

kaudu. Riigiasutuste töökorraldus muutub paindlikumaks, uue süsteemi kasutamine toetab

senisest enam digitaalseid ja automatiseeritud protsesse, mis aitab suunata asutuste töötajate

aega rutiinsete haldustoimingute asemel sisuliste ülesannete täitmisele ning parandab avalike

teenuste osutamise kvaliteeti.

Negatiivse mõjuna võib välja tuua keskse dokumendihaldussüsteemi kasutuselevõtuga

kaasnevad ajutised töökorralduslikud, tehnilised ja organisatsioonilised riskid, mis avalduvad

eelkõige üleminekuperioodil. Uue süsteemi kasutuselevõtt eeldab töötajatelt seniste

tööharjumuste muutmist. Üleminekuperioodil võib väheneda tööefektiivsus, kuna kasutajad

vajavad aega süsteemi loogika ja funktsioonidega tutvumiseks, uute protsesside omandamiseks.

Paralleelne töö vanas ja uues süsteemis, andmete korrastamine ja vanade dokumentide

ümberstruktureerimine võivad ajutiselt suurendada töökoormust ning põhjustada stressi.

Asutustel tekib muudatuste juhtimise koormus ning vajadus panustada koolitusse ja

kasutajatoesse. Ebapiisava juhendamise korral suureneb vigade risk, mis võib mõjutada töö

kvaliteeti ning nõuete täitmist. Nimetatud negatiivsed mõjud on lühiajalised ning on

maandatavad piisava koolituse, selge muudatuste juhtimise ja realistliku ajakavaga.

Negatiivseid mõjusid kompenseerib muudatuse pikaajaline mõju töö efektiivsusele,

läbipaistvusele ja ressursitõhususe suurendamisele.

Andmete migreerimine on planeeritud alates 2028. aastast ning vajadusel toimub asutuse

vanadest süsteemidest andmete migreerimine kuni kahe aasta jooksul pärast DORIS-e

kasutuselevõtmist. Täpsem ajakava lepitakse asutusega kokku koos süsteemi kasutuselevõtmise

ajakavaga.

Mõjuvaldkond Kirjeldus Mõju laad

Tööprotsesside

ühtlustamine

Dokumentide loomine,

registreerimine, menetlemine,

arhiveerimine ja hävitamine toimub

ühtsete põhimõtete ja töövoogude

alusel, vähendades asutustevahelist

killustatust.

Positiivne

Asutusteülene

koostöö

Võimaldab asutusteüleseid töövooge

ja dokumentide koosmenetlemist ühes

süsteemis, vähendades dubleerimist ja

kiirendades menetlusi.

Positiivne

Rollide ja

vastutuse selgus

Süsteem on keskne, kuid iga asutus

vastutab enda loodud ja sisestatud

andmete ning isikuandmete töötlemise

õiguspärasuse eest.

Positiivne / neutraalne

Juhtimine ja

läbipaistvus

Parandab ülevaadet menetluste seisust,

tähtaegadest ja töökoormusest,

toetades tõenduspõhist juhtimist.

Positiivne

46

Personalikasutus

ja kompetentsid

Vähendab vajadust hoida igas asutuses

eraldi dokumendihalduse ressursse

ning suurendab digipädevuste

olulisust.

Positiivne

Efektiivsus ja

automatiseerimine

Loob eeldused protsesside

automatiseerimiseks ja liidestamiseks,

vähendades rutiinset käsitööd.

Positiivne

Kulusääst ja

ressursitõhusus

Võimaldab vähendada arendus- ja

hoolduskulusid ning dubleerivaid

tegevusi.

Positiivne

Andmekaitse ja

infoturve

Keskse dokumendihaldussüsteemi

kasutamine võimaldab rakendada

ühtseid isikuandmete kaitse ja

infoturbe meetmeid. Iga süsteemi

kasutav asutus vastutab enda loodud ja

sisestatud andmete töötlemise

õiguspärasuse eest. Mõju on positiivne

eeldusel, et vastutused ja

turvameetmed on selgelt reguleeritud

ja rakendatud.

Positiivne

Muudatuste

juhtimine

Üleminekuperioodil kaasneb vajadus

koolituste ja tööharjumuste muutmise

järele; mõju on ajutine.

Ajutiselt negatiivne

Tabel 1. Mõjude kirjeldus

6.4.2. Mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale

Sihtrühm: avaliku sektori asutused, esimesena keskvalitsus.

Mida enam avaliku sektori asutusi keskse dokumendihaldussüsteemi kasutusele võtab, seda

suuremat positiivset mõju see infoühiskonnale avaldab, toetades avaliku sektori digitaalse

toimimise ühtlustamist, läbipaistvust ja tõhusust, andmete taaskasutust ning asutustevahelist

koostööd. Ühtse, standardiseeritud ja kasutajasõbraliku platvormi kasutamine vähendab

infosüsteemide killustatust ning loob eeldused riigi teabe paremaks kättesaadavuseks ja

taaskasutamiseks, mis on infoühiskonna arengu oluline eeldus.

Keskne dokumendihaldussüsteem võimaldab kiiremat ja sujuvamat suhtlust kodanike ja riigi

vahel, kuna dokumentide menetlemine ja asutustevaheline infovahetus toimub ühtses

keskkonnas ning asutusteülesed töövood vähendavad menetlusaegu ja dubleerimist. See

suurendab avalike teenuste kasutajamugavust ja usaldusväärsust infoühiskonnas.

Lisaks loob keskne süsteem eeldused uute digilahenduste edasiseks arendamiseks, sh

automatiseerimiseks ja süsteemidevaheliseks andmevahetuseks, mis toetab andmepõhist

juhtimist ja otsustamist avalikus sektoris ning võimet pakkuda uusi ja kestlikke e-teenuseid.

Samuti aitab see vähendada avaliku sektori digijälge ning toetab riigi teabe pikaajalist säilimist

ja kättesaadavust.

Keskse dokumendihaldussüsteemi kasutamine aitab kaasa läbipaistvama, tõhusama ja

digitaalselt küpsema infoühiskonna kujunemisele, milles riigi teabe haldamine ja avalike

teenuste osutamine on paremini koordineeritud ja kodanikule arusaadavam.

47

6.4.3. Mõju riigieelarvele

Dokumendihaldussüsteemi arendustööde tellija on Riigi Tugiteenuste Keskus. Süsteemi

arendatakse etapiviisi. Arendustöid rahastatakse riigieelarvest. Esimese etapi

investeeringumaht on hinnanguliselt 2 349 900 eurot ning summa täpsustub arendustööde

käigus. Järgnevate etappide rahastus sõltub süsteemi kasutuselevõtu tulemustest ja edasistest

arenguplaanidest.

Dokumendihalduse riikliku infosüsteemi majutus, hooldus ja arendamine süsteemi valmimise

järel ei mõjuta riigieelarvet rohkem kui senine olukord. Dokumendihaldussüsteemide

arendamise ja ülalhoiu kulud on riigiasutused juba riigieelarvesse planeerinud. Uuele

süsteemile üleminekul kasutatakse praegu kasutusel olevatele süsteemidele kavandatud kulusid

uue keskse dokumendihaldussüsteemi tarbeks. Seega uusi rahalisi kohustusi ei kehtestata ega

suurendata riigieelarve kulusid. Peale üleminekuperioodi on kulud tulevikus hinnanguliselt

vähemalt 30% madalamad.

Seisuga 31.03.2023 oli ministeeriumides ja nende valitsemisalades aktiivselt kasutuses seitse

dokumendihaldussüsteemi kokku 30 642 kasutajaga (kasutajate arvu aluseks on võetud

töötajate arv asutustes 31.03.2023 seisuga). Dokumendihaldussüsteemide kulud on 2023. aastal

ministeeriumides ja nende valitsemisalades kokku 1 595 052 eurot, sh arenduskulud 355 948

eurot ja halduskulud (personal, litsentsid, majutus, jm) 1 239 104 eurot. See teeb aastaseks

kuluks ca 52 eurot kasutaja kohta.

DORISe kasutuselevõtuga väheneb vajadus hallata ja arendada paralleelselt mitut erinevat

dokumendihaldussüsteemi. Kokkuhoid saavutatakse eelkõige litsentsikulude vähenemise,

ühtse süsteemi hoolduse ja halduse ning arendustegevuste koondamise kaudu. Lisaks väheneb

asutuste eraldiseisvate hangete, arenduste tellimise ja süsteemihaldusega seotud töömaht.

Hinnanguliselt võib ühtse lahenduse kasutuselevõtt vähendada dokumendihaldussüsteemide

arendus- ja halduskulusid umbes 30% võrreldes olukorraga, kus mitut süsteemi arendatakse ja

hallatakse eraldi.

Süsteemile ülemineku perioodil kaasnevad täiendavad kulud olemasolevate

dokumendihaldussüsteemide ja DORISe paralleelsest kasutamisest. Süsteemi kasutuselevõtu

esimestel aastatel on arenduskulud ajutiselt suuremad, kuna samaaegselt toimub nii uue

süsteemi arendus kui ka olemasolevate lahenduste ülalhoid. Tegemist on ajutiste kuludega, mis

vähenevad järk-järgult asutuste üleminekul DORISele ning lõppevad pärast seniste süsteemide

kasutamise lõpetamist. Pikaajalises vaates võimaldab keskse dokumendihaldussüsteemi

kasutamine vähendada dokumendihalduse kogukulusid ning tagada arendus- ja

haldusressursside efektiivsema kasutamise kogu keskvalitsuses.

6.4.4. Mõju isikute põhiõigustele

Sihtrühm: andmesubjektid

Keskse dokumendihaldussüsteemi kasutuselevõtt riivab isikute eraelu puutumatust ja õigust

isikuandmete kaitsele (PS § 26), kuna süsteemis töödeldakse riigi ülesannete täitmisel

isikuandmeid, sh vajaduse korral ka eri liiki isikuandmeid. Tegemist on seadusandja poolt ette

nähtud ja teadlikult reguleeritud põhiõiguste riivega.

Põhiõiguste riivele on olemas selge õiguslik alus seaduse tasandil, kus on määratud süsteemi

eesmärk, töödeldavate andmete liigid, säilitamise üldnõuded ning vastutavate ja volitatud

töötlejate ring. Riive legitiimseks eesmärgiks on avaliku võimu ülesannete tõhus, läbipaistev ja

õiguspärane täitmine ning riigi teabe korrastatud ja turvaline haldamine.

48

Meede on sobiv ja vajalik, kuna keskne dokumendihaldussüsteem võimaldab ühtlustada

andmete töötlemist, vähendada andmete killustatust ning rakendada tõhusamaid turva- ja

järelevalvemehhanisme kui senine hajutatud lahenduste kasutamine. Sama eesmärki ei ole

võimalik saavutada sama vähe riivavate vahenditega.

Põhiõiguste riive on proportsionaalne, kuna iga süsteemi kasutav asutus vastutab üksnes enda

loodud ja sisestatud andmete töötlemise eest, andmetele juurdepääs on piiratud ning töötlemine

toimub üksnes seaduses ja selle alusel kehtestatud põhimääruses sätestatud eesmärkidel.

Keskne süsteem toetab isikute õigust heale haldusele ja teabele, muutes menetlused

läbipaistvamaks ja paremini kontrollitavaks.

Keskse dokumendihaldussüsteemi kasutuselevõtuga kaasnev põhiõiguste riive on

põhiseadusega kooskõlas ning meetme mõju isikute põhiõigustele on valdavalt positiivne,

eeldusel et isikuandmete töötlemisel järgitakse järjepidevalt eesmärgipärasuse, minimaalsuse

ja turvalisuse põhimõtteid.

6.5. Kavandatud muudatus: Andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogusse

juriidilise isiku andmenõusolekuga seonduva regulatsiooni lisamine.

Mõjutatud sihtgrupp

 Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende hallatavad asutused;

 Eraõiguslikud juriidilised isikud;

 Andmesubjektid.

6.5.1. Mõju töökorraldusele

Sihtgrupp: riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende hallatavad asutused

Eelnõu rakendamine mõjutab avalikku sektorit eelkõige andmenõusolekute ja volituste

haldamise korralduse kaudu. Andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu loomise ja

kasutamisega koondati seni hajus nõusolekute ja volituste haldamine kesksesse süsteemi. See

võimaldab avaliku sektori asutustel tugineda andmete edastamise õiguspärasuse kontrollimisel

ühtsele mehhanismile ja vähendab vajadust asutusepõhiste lahenduste järele. Mõju on suurem

nende asutuste puhul, kelle hallatavaid andmeid ettevõtjad soovivad juriidilise isiku nõusoleku

alusel kolmandatele osapooltele edastada. Hetkel ei ole võimalik täpselt prognoosida, kui

paljusid asutusi eelnõu rakendamine puudutab. Eelduslikult mõjutab muudatus eelkõige

asutusi, kes peavad riiklikke andmekogusid või on sagedasemad andmete väljastajad

juriidilistele isikutele. Kuna andmenõusolekute ja volituste haldamise andmekogu toimib

teenusena, mille kasutamine eeldab ettevõtjate huvi konkreetsete andmekomplektide vastu,

sõltub mõju ulatus praktikas sellest, milliste andmete vastu tekib turuosalistel nõudlus. Seetõttu

võib mõjutatud asutuste arv ning andmeväljastuste maht ajas muutuda. Mõju ei seisne uute

ülesannete loomises, vaid olemasolevate andmete väljastamise protsesside ümberkorraldamises

selliselt, et nõusoleku või volituse olemasolu kontroll toimub kesksest andmekogust.

6.5.2. Mõju majandusele

Sihtgrupp: Eraõiguslikud juriidilised isikud Eraõiguslikele juriidilistele isikutele luuakse eelnõuga selgem ja ühtne raamistik oma

ettevõttega seotud andmete edastamiseks kolmandatele isikutele. Andmenõusoleku ja volituste

haldamise andmekogu kasutamine võimaldab juriidilisel isikul anda nõusolekuid ja hallata neid

keskselt, mis vähendab halduskoormust, toetab andmete korduvat kasutamist ning suurendab

õiguskindlust andmete edastamisel. Ettevõtjatele luuakse võimalus kasutada juba riigile

esitatud andmeid erinevate teenuste saamiseks ilma, et samu andmeid oleks vaja korduvalt

49

koguda või edastada, mistõttu paraneb juurdepääs ettevõttega seotud andmetele ja väheneb

halduskoormus. Samal ajal jääb ettevõtjale vastutus isikuandmete edastamiseks vajaliku

õigusliku aluse olemasolu eest, mis toetab õigusselgust ja andmekaitsenõuete täitmist.

Eraõiguslike juriidiliste isikute andmenõusolekuteenuse kasutuselevõtt loob ettevõtjatele

võimaluse arendada andmepõhiseid teenuseid ning täiustada olemasolevaid lahendusi

erinevates majandussektorites, sh finants-, tervishoiu-, haridus- ja teenindusvaldkonnas.

Teenuse kaudu saavad ettevõtted pakkuda personaalsemaid ja innovaatilisemaid lahendusi, mis

suurendavad nende konkurentsivõimet ning toovad riigile täiendavat maksutulu. Teenuse

rakendamine vähendab ettevõtjate haldus- ja kontrollikulusid, kuna nõusolekute haldamine

toimub keskses süsteemis ja kontroll on automatiseeritud. See muudab andmete kasutamise

lihtsamaks ja kiiremaks, soodustades uute e-teenuste väljatöötamist ning ärimudelite

mitmekesistumist. Kokkuvõttes on teenuse majanduslik mõju positiivne: see toetab uute

andmepõhiste teenuste teket, suurendab ettevõtjate konkurentsivõimet ja soodustab täiendavat

maksutulu.

Teenuse kasutamise ulatus sõltub ettevõtjate huvist teenusega liituda, mis on prognooside järgi

kasvav trend. Eelnõuga ei kehtestata uusi kohustusi, vaid luuakse võimalus juriidilise isiku

andmete edastamiseks nõusolekupõhiselt.

Eelnõu rakendamisel paraneb riigi valduses olevate andmete taaskasutus ning väheneb

ettevõtjate ja avaliku sektori töökoormus ja kulutused. Seetõttu ei saa eelnõu mõju hinnata

üksnes liidestamiskuluna, vaid tuleb arvestada ka laiemate organisatsiooniliste ja tehniliste

mõjudega.

Pikas perspektiivis aitab lahendus kaasa administratiivkulude vähenemisele ja avalike teenuste

kvaliteedi paranemisele.

Eelnõuga ei kehtestata ettevõtjatele uusi sisulisi andmete esitamise kohustusi ega muudeta

kehtivaid andmekaitsenõudeid, vaid reguleeritakse andmete edastamise protsessi ja selle

õiguspärasuse tõendamist. Ettevõtjatele otseseid uusi kohustusi ei lisandu. Kulud võivad

tekkida üksnes juhul, kui ettevõtja soovib teenust kasutama hakata ning peab oma sisemisi

andmetöötlus- või volitusprotsesse selleks kooskõlastama. Kulude maht sõltub ettevõtja enda

soovist teenust kasutada. Juriidilistel isikutel otseseid kulusid ei teki, kuna eelnõuga antakse

vabatahtlik võimalus andmete edastamiseks. Töödeldavate isikuandmete maht jääb

minimaalseks (esindaja nimi ja isikukood).

6.5.3. Mõju isiku põhiõigustele

Sihtgrupp: Andmesubjektid

Eelnõuga ei piirata füüsiliste isikute õigusi võrreldes kehtiva olukorraga, vaid koondatakse

juriidiliste isikute nõusolekute haldamine ühtsesse süsteemi. Eelnõuga laiendatakse isikute

ringi, kellele andmesubjekt võib nõusoleku alusel andmeid edastada, edaspidi ei ole see piiratud

ainult eraõigusliku juriidilise isikuga. Andmesubjektil laieneb võimalus oma andmeid mugavalt

ja turvaliselt jagada ka avaliku sektori asutustega. Muudatuste mõju füüsilistele isikutele eeskätt

kaudne ega too kaasa uusi kohustusi.

6.5.4. Mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale

Sihtgrupp: Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende hallatavad asutused;

eraõiguslikud juriidilised isikud; ning andmesubjektid.

Muudatused toetavad e-riigi arengut, muutes andmete edastamise juriidiliste isikute nõusoleku

alusel selgemaks, läbipaistvamaks ja paremini hallatavaks. Kesksete lahenduste kasutamine

aitab vähendada infosüsteemide killustatust ning lihtsustab nii andmete haldamist kui ka nende

50

kasutamist erinevates teenustes. Samal ajal paraneb andmekaitse, sest andmete töötlemine

toimub ühtsetel õiguslike alustel ning üksnes määratud aja jooksul. See suurendab usaldust e-

teenuste vastu. Kokkuvõttes loovad muudatused paremad eeldused andmete korduvaks

kasutamiseks ja uute e-teenuste arendamiseks.

6.6. MKS-i muudatuse mõjud

Mõju valdkond: mõju majandusele (halduskoormus).

Sihtrühm: juriidilised isikud, kellel on huvi hallata e-MTA pääsuõigusi Pääsukeses, ning

juriidiliste isikute füüsilisest isikust esindajad.

Pääsukese rakenduses saab esialgu hallata e-MTA pääsuõiguste pakette. Füüsiliste isikute

volituste haldamise erinevad funktsioonid on RIA-s alles ettevalmistamisel. Sihtrühma tegelik

suurus saab selgeks alles pärast muudatuse rakendumist, mistõttu on keeruline hinnata, kui suur

on tegelik sihtrühm võrreldes praeguse e-MTA pääsuõiguste pakette kasutavate juriidiliste

isikute hulgaga.

Muudatusega ei kaasne märkimisväärset mõju sihtrühmale, s.t see ei too kaasa uusi kohustusi,

piiranguid ega suurenda halduskoormust. Võimalus hallata Pääsukese kaudu oma volitusi on

vabatahtlik ning nii kaua, kuni Pääsukest ei kasutata, ei teki RIA-l ka juurdepääsu sihtrühma

maksusaladusele. Kui siiski otsustatakse Pääsukest kasutada, tähendab see RIA juurdepääsu

vaid teabele, mis niikuinii on enamjaolt avalik äriregistri ja rahvastiku registri kaudu ning mida

RIA kasutab teistele asutustele sama teenuse pakkumiseks.

Küll aga võib muudatus sihtrühma halduskoormust vähendada niivõrd, kuivõrd neil väheneb

vajadus kasutada erinevaid infosüsteeme suhtlemisel riigiga ehk tugineda rohkem Eesti

teabevärava eesti.ee portaalile. Valikuvõimaluste suurenemine võimaldab sihtrühmal leida

rohkem vajadustele vastavaid lahendusi. Mõju ulatus on seega väike, kuid mõjub siiski

sihtrühma halduskoormusele pigem positiivselt. Mõju esinemise sagedust ei ole võimalik

prognoosida, sest e-MTA pääsuõiguste haldamine on vabatahtlik teenus. Sellest järeldub, et

mõju esinemise sagedus on sihtrühma kontrolli all. Teoorias ei ole sihtrühmal vaja pääsuõigusi

üldse hallata, kuivõrd nad saavad kõik vajalikud e-MTA toimingud (nt deklaratsioonide ja

erinevate taotluste esitamine) teha põhimõtteliselt ka ise. Praktikas siiski delegeeritakse e-MTA

kasutamine edasi mõnele ettevõtte töötajale, näiteks raamatupidajale, kuid sellisel juhul on

tegemist ühekordse toiminguga mitme aasta jooksul.

Ebasoodsate mõjude esinemise riski ei tuvastatud.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud

ja tulud

7.1. Andmejälgija Asutuste esitatud hinnangute põhjal jääb andmejälgija rakendamise tüüpiline kulu ühe

infosüsteemi või andmekogu kohta ligikaudu 15 000 – 30 000 euro vahemikku, mis on

kooskõlas ka varasema esialgse prognoosiga. Sellesse suurusjärku jäävad valdavalt

funktsionaalselt piiritletud infosüsteemid, kus rakendamine hõlmab logimise täiendamist, X-tee

päringute kaardistamist ning liidestamist keskse andmejälgija teenusega.

Samas näitab ülevaade, et keerukamate või mitut infosüsteemi koondavate platvormilahenduste

(nt suured valdkondlikud platvormid või kesksete teenuste koondarendused) puhul võib

andmejälgija rakendamise kulu olla oluliselt suurem, ulatudes ligikaudu 100 000 – 400 000

euroni. Sellistel juhtudel on suurem kulu seotud ulatuslikuma arendusmahuga, teenuste

51

suurema arvuga, täiendavate autentimis- ja autoriseerimislahenduste vajadusega, logide mahu

märkimisväärse kasvuga ning keerukamate reeglite ja erandite väljatöötamisega.

7.2. Riiklik postkast

Kulud on osaliselt kaetud riigieelarvest. Muus osas on kulud, sh arendus ja osad personalikulud,

kaetud välisvahenditest.

Aasta Investeeringud

(€)

Tööjõukulu (4

FTE) (€)

Majandamiskulud

(€)

Kasv

%

Aastane kogukulu

(€)

2026 739 000 201 000 590 000 – 1 530 000

2027 752 000 211 000 615 000 5% 1 578 000

2028 775 000 217 000 635 000 3% 1 627 000

2029 795 000 224 000 655 000 3% 1 674 000

Kokku 3 061 000 853 000 2 495 000 – 6 409 000

Tabel 2. Riikliku Postkasti kulud

7.3. Andmete teabevärav

 Asutuste andmehaldustarkvara (andmekataloogide) esmasoetus: 30 x 25 000 = 750 000

eurot.

 Riigi olulisimate andmekogude kirjelduste loomist ja ajakohasena hoidmist toetavate

lahenduste pikaajaline kulu kokku 350 000 eurot aastas.

 AKI-l vajadus järelevalveks: 120 000 eurot.

7.4. DORIS Arendustöid rahastatakse riigieelarvest. Esimese etapi investeeringumaht on u 2 349 900 eurot.

DORISe arendamine on kavandatud etapiviisi. Esimeses etapis (juuli 2027) valmib põhitoode,

mille investeeringumaht riigieelarvest on 2 349 900 eurot ning lisaks 1 200 000 eurot

Rahandusministeeriumi valdkondliku digipöörde programmist, mille elluviimist kaasrahastab

Euroopa Liit ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondist perioodil 2021–2027.

Investeeringumaht kokku on ca 3,5 miljonit eurot. Ca 74% arenduskuludest on planeeritud

arendusteks vajalike väliste partnerite kaasamiseks.

Põhitootel on kõik vajalikud dokumendihaldussüsteemi funktsioonid põhiprotsesside

läbimiseks ja selle arendamisel on lähtutud põhimõttest, et süsteem on riigiasutustele

võimalikult ühtne ja standarditud keskne dokumendihaldussüsteem. Esimeses etapis valmiv

põhitoode võimaldab:

 süsteemi administreerida, sh juurutamine on asutuste vaates lihtsam;

 dokumente luua ja menetleda;

 dokumente vastu võtta ja neid hõlmata;

 dokumente saata;

 kasutada töölauda ja otsingut;

 üle anda kasutaja vastutus.

Teise etapi esmatähtsad arendused on mitu olulist funktsiooni: arhiveerimine ning

Rahvusarhiivi dokumentide üleandmise võimalus, migreerimise tööriist, rakendusliideste

võimekus, asutusteülesed töövood, tehisaru tugi ja dokumentide väline jagamine. Lisaks on

kavas rida jätkuarendusi, mis viiakse ellu järk-järgult, lähtudes äripoole ootustest ja vajadustest.

Jätkuarenduste hinnanguline maht on ca 2 miljonit eurot, mis täpsustub arenduste

realiseerimisel. Ühise dokumendihaldussüsteemi valmimise järel kaetakse jooksvad hooldus-

ja arenduskulud praegu kasutusel olevatele süsteemidele planeeritud kulude arvelt.

52

7.5. Eraõigusliku juriidilise isiku andmenõusolekuteenus

Muudatuste rakendamine eeldab peamiselt tehnilisi ettevalmistusi. Asutusel tekivad

andmenõusolekuteenusega liidestumiseks ühekordsed kulud, mis on seotud olemasoleva RIA

nõusolekuteenuse haldusliidese seadistamise, testimise ja turvanõuete täitmisega. Hinnanguline

ühekordne kulu teenuse kasutusele võtuks on suurusjärgus kuni 10 000 eurot. Teenuse

kasutuselevõtt ei too kaasa olulisi iga-aastaseid täiendavaid halduskulusid, kuna nõusoleku

kontroll toimub automaatselt RIA teenuse kaudu. Täpne kulu sõltub liidestuse tehnilisest

keerukusest ja projekti käigus tekkivatest töömahudest.

Teenus ei too riigile otsest rahalist tulu, kuid panustab majandusse ja ettevõtete

konkurentsivõimesse ( vt lähemalt majandusmõjude alt).

8. Rakendusaktid

Seadus laiendab Eesti teabevärava volitusnormi AvTS-i § 321 lõikes 5 Vabariigi Valitsusele, et

oleks võimalik lisada Eesti teabeväravasse ka andmekirjeldused.

Seadus sisaldab järgmisi uusi volitusnorme Vabariigi Valitsusele:

 AvTS-i § 4311 lõige 9: volitusnorm andmejälgija nõuete kasutusele võtmise, kasutamise

ning haldamise reguleerimiseks.

 AvTS § 4312 lõige 6, TsMS § 3111 lõige 8, KrMS § 1562 lõige 2 ja VTMS § 471 lg 2:

volitusnorm riikliku postkasti põhimääruse ja selle sisunõuete kehtestamiseks.

 AvTS-i § 4313 lõige 5: volitusnorm dokumendihalduse riikliku infosüsteemi DORIS

põhimääruse ja selle sisunõuete kehtestamiseks.

Eelnõukohasele seaduse seletuskirjale on lisatud ka Vabariigi Valitsuse ja ministri määruste

muutmise eelnõu kavandid. Vajalike rakendusaktide esialgsed kavandid on lisatud

seletuskirjale (lisa 1). Need võivad muutuda.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras mõne erandiga. Erandid on järgmised:

 Andmejälgija kohustuslikkuse sätted jõustuvad 1. jaanuaril 2028. Esiteks vajab

kohustuslikuks muutmine korralduslikku ja tehnilist eeltööd, sest kohustus tähendab

andmekogudele liidestumist, logikirjete ühtlustamist ning protsesside kohandamist (sh

erandite rakendamine ja RIA teavitamine erandile tuginemisel). Muudatuse järgi

luuakse kohustuse täitmiseks ka rakenduslik raamistik (sh Vabariigi Valitsuse

määrusega kehtestatavad andmejälgija nõuded, kasutuselevõtu ja haldamise tingimused

ning majandusliku põhjendatuse hindamise kord), mis eeldab enne jõustumist nii

määruse ettevalmistamist kui ka selleks vajalike juhiste ja töökorralduse kujundamist.

 Dokumendihaldussüsteemi DORIS sätted jõustuvad 1. juulil 2027, lähtudes

dokumendihaldussüsteemi arenduse ja kasutuselevõtu kavandatud ajakavast. See aeg on

asutustevaheline kokkulepe ning piisav uue süsteemi kasutusele võtmiseks.

Muudes osades üldises korras seadusena jõustumine ei too kaasa vajadust praktiliste

muudatuste järele, kuivõrd seaduse adressaatidel ei ole muudes osades kohutuslikus

korras oma tegevust vajalik suures mahus ümber korraldada.

10. Eelnõu kooskõlastamine ja kaasamine

53

MKS-i, andmejälgija, andmete teabevärava, dokumendihaldusüsteemi „DORIS“, riikliku

postkasti ja nendega seotud muude seaduste muutmise eelnõu esitati kooskõlastamiseks

eelnõude infosüsteemi (EIS) (eelnõu toimiku number 26-0645) kaudu kõikidele

ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Riigi Infosüsteemi Ametile, Riigi Tugiteenuste

Keskusele, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Advokatuuri IP/IKT komisjonile, Eesti

Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti

Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Statistikaametile, Notarite Kojale,

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, kohtutele, Maa- ja Ruumiametile, Andmekaitse

Inspektsioonile, Registrite ja Infosüsteemide Keskusele, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja

arenduskeskusele, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Rahandusministeeriumi

Infotehnoloogiakeskusele, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele,

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile, Õiguskantsleri Kantseleile, Maksu- ja

Tolliametile, Tööinspektsioonile, Politsei- ja Piirivalveametile, Statistikaametile,

Sotsiaalkindlustusametile. Kaitseressursside Ametile, Transpordiametile, Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ametile, Eesti Liikluskindlustuse Fondile, Keskkonnaametile, Tallinna

Linnakantseleile, Eesti Juristide Liidule, Eesti Andmekaitse Liidule, Tartu Ülikoolile, Tallinna

Tehnikaülikoolile ja Tallinna Ülikoolile.

Lisaks jagati eelnõu kohta jagati infot nii andmete võrgustiku kui ka teenuste võrgustike kaudu.

Eelnõu tutvustamiseks peeti kaks seminari – 15.05.26 ja 18.05.26.

Eraõigusliku juriidilise isiku andmenõusoleku osas on kooskõlastamine toimunud samuti EISi

(eelnõu toimiku number 26-0172) kaudu. Eelnõu said kõik ministeeriumid, Riigikantselei, Eesti

Linnade ja Valdade Liit, Õiguskantsler, Riigikohus, Riigiprokuratuur, Transpordiamet, Eesti

Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Riigi Infosüsteemi Amet, Tartu Ülikooli

õigusteaduskond, Andmekaitse Inspektsioon, Eesti E-kaubanduse Liit, Statistikaamet, Riigi

Infosüsteemi Amet, Eesti Koostöö Kogu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Väike- ja

Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Tööandjate Keskliit, Sihtasutus Eesti

Teadusagentuur, Tartu Halduskohus, Tallinna Halduskohus, Tartu Ringkonnakohus ja Tallinna

Ringkonnakohus. Sama teema osas toimus ka huvirühmade ja avalikkuse kaasamine 26.

jaanuari 2026. aasta kaasamisseminaril, kus tutvustati kavandatavaid muudatusi seoses

juriidiliste isikute andmenõusolekuteenuse õigusliku aluse loomisega ning Statistikaametile

esitatud andmete turvalise korduskasutuse võimaldamisega. Seminari käigus tutvustati varem

tehtud analüüsi tulemusi, sh nõusolekupõhise andmeedastuse õiguslikke eeldusi, teabevaldaja

rollide täpsustamist ja andmete taaskasutamist toetavaid kasutusstsenaariume. Osalejatele

esitleti ka eelnõu esialgset kavandit ja kutsuti üles esitama tagasisidet seminari aruteludes,

kavandatava eelnõu kohta oli võimalik nädala jooksul ka kirjalikke märkusi esitada. Kutsutute

ja osalejate info kooskõlastamisele saadetud eelnõus36.

Märkuste ja ettepanekute kohta on selgitusi antud seletuskirjale lisatud kooskõlastustabelites

(lisas 2).

Algatab Vabariigi Valitsus 2026. a

(allkirjastatud digitaalselt)

36 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/58af33e6-2cda-4956-ab09-4ec03b9da7bc.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Riigikantselei

Meie 05.08.2026 nr 8-1/5770-1

Avaliku teabe seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Esitame avaliku teabe seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Vabariigi Valitsuse istungile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisa: 1. Eelnõu

2. Seletuskiri 3. Lisad (2)

Keaty Siivelt 58867382 [email protected] Stina Avvo 58851218 [email protected]

1

Avaliku teabe seaduse ja teiste

seaduste muutmise

seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 1

Rakendusaktide kavandid

Rakendusakti kavand nr 1

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 2013. a määruse nr 145 „Eesti teabevärava

kaasvastutavate töötlejate ülesanded ning selles nii isikustatud kui ka isikustamata teabe

ja teenuste kättesaadavaks tegemise, haldamise, kasutamise, teenuste arendamise ja

andmekogu teabeväravaga liidestamise tingimused ja korra, kogutavate andmete

täpsema koosseisu, nõuded Eesti teabevärava kaudu kättesaadavaks tehtavate

avaandmetele ja andmekirjeldustele ning muud andmekogu pidamisega seotud

korralduslikud küsimused“ muutmine

Määrus kehtestatakse avaliku teabe seaduse § 321 lõike 5 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 2013. a määruses nr 145 „Eesti teabevärava eesti.ee

haldamise, teabe kättesaadavaks tegemise, arendamise ning kasutamise nõuded ja kord“

tehakse järgmised muudatused:

1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„Eesti teabevärava määrus“;

2) paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Määrusega kehtestatakse Eesti teabevärava (edaspidi teabevärava) kaasvastutavate

töötlejate ülesanded ning selles nii isikustatud kui ka isikustamata teabe ja teenuste

kättesaadavaks tegemise, haldamise, kasutamise, teenuste arendamise ja andmekogu

teabeväravaga liidestamise tingimused ja korra, kogutavate andmete täpsema koosseisu,

nõuded Eesti teabevärava kaudu kättesaadavaks tehtavate avaandmetele ja andmekirjeldustele

ning muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused“;

3) paragrahvi 5 täiendatakse punktiga 15 järgmises sõnastuses:

„15) andmekirjeldused.“;

4) paragrahvi 12 lõige 2, § 13 lõiked 2 ja 3 ning § 14 lõige 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

5) määrust täiendatakse 6. peatükiga järgmises sõnastuses:

„6. peatükk

Andmekirjeldused ning nende nõuded

2

§ 29. Andmekirjelduste automaatne esitamine

Eesti Teabeväravasse on võimalik andmekirjeldusi esitada automaatset masinliidese kaudu.

§ 30. Andmekirjelduste nõuded

Kirjeldatakse üldised nõuded, mis on kooskõlas ja tuginevad Eesti andmekirjeldus standardi

juhisele, mis on kättesaadav: https://stat.ee/sites/default/files/2024-

08/AH_juhis_andmekirjeldus_standard_3.0.1.pdf).“

Kristen Michal

peaminister

Liisa-Ly Pakosta

justiits- ja digiminister

Keit Kasemets

riigisekretär

3

Avaliku teabe seaduse ja

teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu seletuskiri

Lisa 1

Rakendusaktide kavandid

Rakendusakti kavand nr 2

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Andmejälgija kasutusele võtmise, kasutamise ja haldamise täpsemad tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse avaliku teabe seaduse § 322 lõike 5 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Kohaldamisala

(1) Määrusega kehtestatakse andmejälgija kasutamise, haldamise ja majandusliku põhjendatuse

hindamise täpsed tingimused ja kord.

(2) Määrust kohaldatakse avalike ülesannete täitmiseks kasutatavatele andmekogudele, mis on

liidestatud infosüsteemide andmevahetuskihiga ja nende andmekogude vastutavatele ja

volitatud töötlejatele.

(3) Määrust ei kohaldata andmekogudele, mis ei sisalda isikuandmeid või ei ole seostatavad

füüsilise isikuga ega riigisaladust või salastatud välisteavet sisaldava infosüsteemi suhtes.

§ 2. Andmejälgija

Andmejälgija on riiklik infosüsteem, mis võimaldab füüsilisele isikule ülevaadet tema

isikuandmete töötlemisest.

2. peatükk

Andmejälgija haldamine

§ 3. Nõuded andmejälgijale

(1) Andmejälgija peab tagama andmesubjektile selge, arusaadava ja kergesti kättesaadava

ülevaate tema isikuandmete töötlemisest.

(2) Andmejälgijas kuvatav logikirje peab sisaldama vähemalt:

1) päringu teostaja andmeid;

2) päringu aega;

3) andmekogu;

4

4) andmetöötluse eesmärki.

§ 4. Andmejälgija haldamise põhimõtted

(1) Andmejälgija arendamist ja haldamist korraldab Riigi Infosüsteemi Amet.

(2) Andmejälgija haldamisel järgitakse järgmisi põhimõtteid:

1) andmejälgija võimaldab andmesubjektil saada selge, arusaadav ja kergesti kättesaadav

ülevaade tema isikuandmete töötlemisest, sealhulgas sellest, kes, millal ja millisel eesmärgil on

tema andmeid kasutanud;

2) andmejälgija toetab andmesubjekti õiguste teostamist, võimaldades tutvuda logikirjetega

ning vajaduse korral pöörduda andmetöötluse teostaja poole, arvestades seadusest tulenevaid

piiranguid;

3) andmejälgija toimimine peab tagama isikuandmete töötlemise õiguspärasuse, andmete

turvalisuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse ning võimaldama andmetöötluse auditeeritavust.

3. peatükk

Andmejälgija kasutamine

§ 5. Andmejälgijaga liitumine ja liikmelisus

(1) Andmejälgijaga liitumine on kohustuslik kõigile infosüsteemide andmevahetuskihiga

liidestatud avalike ülesannete täitmiseks kasutatavatele andmekogudele, välja arvatud seaduses

sätestatud erandite korral.

(2) Andmejälgija liitumiskohustuse erandile tuginemisest ja selle põhjustest teavitatakse Riigi

Infosüsteemide Ametit ametliku e-posti aadressi kaudu.

§ 6. Andmejälgijaga liikmelisuse lõppemine

(1) Andmejälgijaga liitumine lõpeb:

1) andmekogu sulgemisel;

2) juhul, kui andmekogu ei kuulu enam liidestumise kohustuse alla.

(2) Liikmelisuse lõppemisel on andmekogu vastutav töötleja kohustatud:

1) teavitama Riigi Infosüsteemi Ametit liidestumise lõpetamisest;

2) lõpetama andmete edastamise andmejälgijale kooskõlastatult Riigi Infosüsteemi Ametiga.

4. peatükk

Andmesubjekti, vastutavate ja volitatud töötlejate õigused ja kohustused

§ 7. Andmesubjekti õigused ja kohustused

Andmesubjektil on järgmised õigused:

1) saada andmejälgija vahendusel ülevaade oma isikuandmete töötlemisest, sealhulgas sellest,

kes, millal ja millisel eesmärgil on tema andmeid töödelnud;

2) esitada päringuid ja taotlusi andmekogu vastutavale töötlejale konkreetse logikirje või

andmetöötlustoimingu kohta.

§ 8. Vastutava töötleja õigused ja kohustused

5

(1) Vastutaval töötlejal on õigus:

1) keelduda andmete väljastamisest või piirata nende kuvamist, kui see on vajalik seadusest

tulenevate piirangute kaitseks;

2) saada Riigi Infosüsteemi Ametilt juhiseid andmejälgijaga liidestumiseks ja kasutamiseks.

(2) Vastutaval töötleja on kohustatud tagama:

1) andmekogu liidestumine andmejälgijaga ja logiandmete edastamise vastavalt kehtestatud

nõuetele;

2) logikirjete õigsuse, ajakohasuse ja arusaadavuse;

3) isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning andmesubjekti õiguste kaitse.

§ 9. Volitatud töötleja õigused ja kohustused

(1) Volitatud töötlejal on õigus:

1) töödelda isikuandmeid vastutava töötleja nimel ja tema juhiste alusel ulatuses, mis on vajalik

teenuse osutamiseks;

2) saada vastutavalt töötlejalt juhiseid ja teavet andmetöötluse teostamiseks.

(2) Volitatud töötlejal on kohustatud:

1) töötlema isikuandmeid üksnes vastutava töötleja dokumenteeritud juhiste alusel;

2) tagama andmete turvalisus, konfidentsiaalsus ja terviklus, rakendades asjakohaseid tehnilisi

ja korralduslikke meetmeid;

3) mitte kasutama isikuandmeid oma eesmärkidel ega avaldada neid kolmandatele isikutele

ilma vastutava töötleja loata.

Kristen Michal

peaminister

Liisa-Ly Pakosta

justiits- ja digiminister

Keit Kasemets

riigisekretär

6

Avaliku teabe seaduse ja teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 1

Rakendusaktide kavandid

Rakendusakti kavand nr 3

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Riikliku postkasti põhimäärus

Määrus kehtestatakse avaliku teabe seaduse § 4311 lõike 6, tsiviilkohtumenetluse seadustiku

§ 3111 lg 8 kriminaalmenetluse seadustiku § 1562 lg 2 ja väärteomenetluse seadustiku § 471 lg

3 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Määruse eesmärk

Määruse eesmärk on luua õigusraamistik dokumentide kättetoimetamiseks ja avalike

ülesandeid täitvate asutuste poolt teabe edastamiseks.

§ 2. Määruse kohaldamisala

Määrusega kehtestatakse nõuded riiklikule postkastile, selle kasutamisele ja haldamisele.

§ 3. Riiklik postkast ja komponendid

(1) Riiklik postkast on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mis on asutatud järgmistel

eesmärkidel:

1) võimaldada riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutusel edastada isikule elektrooniliselt

teavet ning tõendada teabe saatmise fakti;

2) kätte toimetada riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutustel dokumente ning tõendada

kättetoimetamise fakti;

3) võimaldada erinevate dokumentide kättetoimetamist eri infosüsteemide vahel.

(2) Riikliku postkasti ingliskeelne nimetus on The national mailbox.

(3) Postkast koosneb: 1) haldusliidesest; 2) lõppkasutaja liidesest, sh kontaktandmete moodulist; 3) keskhaldussüsteemist.

2. peatükk

Andmete koosseis ja nende töötlemine

7

§ 4. Riikliku postkasti infosüsteemi kantavad andmed

(1) Riikliku postkasti infosüsteem on tehniliste komponentide ja tarkvaraliste lahenduste

kogum, mille kaudu koostatakse, edastatakse ja hallatakse adressaatidele suunatud teavitusi.

(2) Riiklikus postkastis kogutakse logisid, mis võimaldavad tuvastada teavituse

kättetoimetamise aja, saatja ja adressaadi.

(3) Infosüsteemi kantakse saatja kohta järgnevad andmed:

1) asutuse nimi;

2) registrikood;

3) andmed saatja süsteemi kohta.

(4) Teabe edastamiseks füüsilise isiku kohta:

1) isikukood;

2) kontaktandmed;

3) esindaja isikukood või registrikood;

4) esindaja kontaktandmed.

(5) Teabe edastamiseks juriidilise isiku kohta:

1) registrikood;

2) kontaktandmed;

3) esindaja isikukood;

4) esindaja kontaktandmed.

§ 5. Saatja poolt haldusliides teavituste edastamise

(1) Teavet saab edastada läbi riikliku postkasti haldusliidese.

(2) Igale riikliku postkastiga saatja luuakse antud asutuse haldusliides, kus saab:

1) teavitusi koostada, hallata ja saata;

2) jälgida enda teavituste logisid ja hallata enda asutuse haldusliidese kasutajaid.

(3) Pärast haldusliidese üle andmist saatjale, puudub Riigi Infosüsteemi Ametil ligipääs saatja

haldusliidesesse ning lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmetele tal ligipääsu ei ole.

§ 6. Andmete säilitamine

Infosüsteemi sisestatud andmeid säilitatakse vastavalt avaliku teabe seaduse

§ 4312 lõikes 5 toodule.

§ 7. Andmeandjad ja nendelt saadavad andmed

(1) Andmeandja on määruse tähenduses:

1) füüsiline isik, sealhulgas juriidilise isiku esindajana;

2) rahvastikuregister;

3) äriregister;

4) keskne volituste haldamise süsteem.

(2) Andmeandjatelt saadakse järgnevaid andmeid:

1) füüsilise isiku isikukood;

2) füüsilise isiku kontaktandmed;

8

3) Juriidilise isiku registrikood;

4) Juriidilise isiku kontaktandmed.

§ 8. Infosüsteemide vaheline andmevahetus

Infosüsteemide vaheline andmevahetus toimub infosüsteemide andmevahetuskihi vahenduselt

vastavalt Vabariigi Valitsuse 23.09.2016 määruse nr 105 „Infosüsteemide andmevahetuskiht“

kohaselt.

§ 9. Vastutava töötleja õigused ja kohustused

(1) Riikliku postkasti andmekogu vastutav töötleja on Riigi Infosüsteemi Amet.

(2) Vastutaval töötlejal on õigus:

1) kehtestada saatja infosüsteemidele liidestumiseks vajalikud tehnilised standardid ja

andmevahetuse nõuded;

2) keelduda saatja liidestumisest või peatada liidestumine, kui saatja süsteem ei vasta vastutava

töötleja sätestatud tingimustele;

(3) Vastutav töötleja on kohustatud:

1) tagama, et edastatavate dokumentide ja teadete sisu ning edastamise õiguslik alus on

kooskõlas kehtiva õigusega;

2) määrama ja vajaduse korral dokumentide vastuvõtmise tähtajad vastavalt valdkondlikule

seadusele;

3) tagama, et dokumentide kättetoimetamise tõendatavus ning kättetoimetamise fakti

talletamine oleks võimalik keskse lahenduse kaudu;

4) hindama e-teenuste ajutise piiramise rakendamise proportsionaalsust ning tagama, et

piiranguid rakendatakse üksnes õigusliku aluse olemasolul ja ajutiselt kuni dokumendi

vastuvõtmiseni;

5) tagama isikuandmete töötlemise õiguspärasuse, läbipaistvuse ja konfidentsiaalsuse vastavalt

isikuandmete kaitse üldmäärusele;

6) tegema koostööd volitatud töötlejaga keskse lahenduse arendamisel, liidestamisel ja

toimimise tagamisel.

§ 10. Volitatud töötleja õigused ja kohustused

(1) Volitatud töötleja on saatja.

(2) Volitatud töötlejal on õigus:

1) korraldada riikliku postkasti tehnilist arendamist, haldust ja toimimist, sealhulgas planeerida

ja ellu viia süsteemi arendus- ja hooldustöid ning määrata lahenduse tehnilised

töökorralduslikud põhimõtted;

2) kehtestada saatjale tehnilised liidestamise nõuded, tööprotseduurid ja juhendid, mis on

vajalikud keskse lahenduse töökindluse, turvalisuse ja eesmärgipärase toimimise tagamiseks;

3) nõuda saatjalt riikliku postkasti liidestumiseks vajalike tehniliste tingimuste täitmist ning

peatada või piirata saatja ligipääsu kesksele lahendusele juhul, kui saatja tegevus ohustab

süsteemi turvalisust, töökindlust või õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist;

(2) Volitatud töötleja kohustub tagama:

1) riikliku postkasti töökindluse, turvalisuse ja jälgitavuse;

2) dokumentide kättetoimetamise fakti automaatne fikseerimine ning vastavate teadete

edastamine dokumenti saatnud süsteemile;

9

3) tehnilist tuge asutuste liidestamise keskse lahendusega.

§ 11. Andmeandja õigused ja kohustused

(1) Andmeandjal on õigus saada liidestumiseks vajalikku teavet ja dokumentatsiooni.

(2) Andmeandja kohustub tagama:

1) infosüsteemi tehnilise valmisoleku ametliku riikliku postkasti andmekogu lahendusega

ühendumiseks ja teabevahetuseks lahenduse haldaja poolt kehtestatud standardite kohaselt;

2) võimekuse vastu võtma ja salvestama ametliku riikliku postkasti andmekogu süsteemi poolt

edastatud andmed teadete ja dokumentide kohta ;

3) piirama adressaadi juurdepääsu saatja e-teenustele käesoleva määruse § 17 sätestatud korras

juhul, kui isik ei ole talle saadetud kätte toimetatavat dokumenti määratud tähtaja jooksul vastu

võtnud, kuni kätte toimetatava dokumendi vastuvõtmiseni.

4) tehnilise võimekuse punktis 3 sätestatud piiramiseks;

5) tagama andmekaitse tingimustes andma infot, milliseid andmeid töödeldakse.

(3) Kui andmeandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustusi, on vastutaval

töötlejal õigus keelata juurdepääs infosüsteemile.

3. peatükk

Andmekogu pidamine

§ 12. Ametlik riikliku postkasti andmekogu haldamise põhimõtted

(1) Riikliku postkasti andmekogu haldamisel järgitakse järgmisi põhimõtteid:

1) andmeid kogutakse, töödeldakse ja säilitatakse ainult määruse § 1 kehtestatud eesmärkide

saavutamiseks;

2) saatja poolt edastatud dokumentidele ja teadetele tagatakse andmete tervikliku ja

muutmatus;

3) riikliku postkasti andmekogu haldamisel kohaldatakse turvalisuse ja konfidentsiaalsuse

põhimõtteid.

(3) Keelatud teabe edastamine on reguleeritud liidestumislepingus.

§ 13. Andmekogu andmestike pidamise viis

Andmekogu andmestikke peetakse ühetasandilise elektroonilise andmestikena.

§ 14. Andmekogu andmestike turvaklass ja turbeaste

Nõusoleku andmekogu turvaklass on K2T3S2 ja turbeaste kõrge (H).

4. peatükk

Riikliku postkasti andmekogu kasutamine

§ 15. Nõuded andmeandjale

(1) Saatja süsteem peab tagama tehnilise vastavuse liidestusnõuetele.

(2) Andmeandja peab tagama, et dokumentide edastamisel ja vastuvõtmisel:

1) andmete turvalisuse;

10

2) dokumentide kättetoimetamise tõendatavuse;

3) dokumendi kättetoimetamise fakti fikseerimise

4) tagama isikuandmete töötlemise õiguspärasuse, läbipaistvuse ja konfidentsiaalsuse vastavalt

isikuandmete kaitse üldmäärusele.

(3) Andmeandja infosüsteem peab toetama keskse lahenduse funktsionaalsusi.

§ 16. Teadete edastamise lahenduse kasutamine

Asutus, kes soovib teadet edastada, saab seda teha läbi Riikliku postkasti haldusliidese.

§ 17. Kättetoimetamislahenduse kasutamine

(1) Riikliku postkasti kättetoimetamislahenduse kaudu toimetatakse saatja poolt kätte

dokumente adressaadile ja adressaat saab võtta vastu dokumente vastavalt õigusaktides

kehtivale korrale.

(2) Kui adressaat ei ole kättetoimetamislahenduses kätte toimetatavat dokumenti seaduses

sätestatud vastuvõtmise tähtaja jooksul vastu võtnud, piiratakse kuni dokumendi

kättetoimetamiseni ajutiselt tema juurdepääsu seaduses sätestatud infosüsteemidele ja

andmekogudele. Peale dokumendi vastuvõtmist avanevad teenused koheselt.

5. peatükk

Infosüsteemi järelevalve, rahastamine ja lõpetamine

§ 18. Infosüsteemi järelevalve

(1) Järelevalvet andmekogu pidamise üle teevad vastutav töötleja ja Andmekaitse Inspektsioon.

(2) Vastutaval töötlejal on õigus kontrollida, kas andmeandja täidab § 14 kehtestatud nõudeid.

§ 19. Infosüsteemi rahastamine

Infosüsteemi pidamist ning hooldus- ja arendustööde rahastuse tagab vastutav töötleja koostöös

äritellimuse eest vastutava ministeeriumi või ministeeriumitega.

§ 20. Infosüsteemi lõpetamine

Infosüsteemi lõpetamise otsustab Vabariigi Valitsus vastavalt avaliku teabe seaduses sätestatule.

Kristen Michal

peaminister

Liisa-Ly Pakosta

justiits- ja digiminister

Keit Kasemets

riigisekretär

11

Avaliku teabe seaduse ja

teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu seletuskiri

Lisa 1

Rakendusaktide kavandid

Rakendusakti kavand nr 4

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Dokumendihalduse riikliku infosüsteemi DORIS põhimäärus

Määrus kehtestatakse avaliku teabe seaduse § 4312 lõike 5 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Infosüsteemi asutamine, nimetus ja eesmärk

(1) Määrusega asutatakse riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu ametliku nimetusega

„Dokumendihalduse riiklik infosüsteem DORIS“ (edaspidi infosüsteem).

(2) Infosüsteemi eesmärk on tagada dokumentide ühtne ja nõuetele vastav haldamine avaliku

sektori asutustes, toetada asutuste vahelist koostööd ja teabevahetust ning dokumentide

avalikustamist ja läbipaistvust.

§ 2. Infosüsteemi vastutavad ja volitatud töötlejad

(1) Infosüsteemi kaasvastutavad töötlejad on Riigi Tugiteenuste Keskus ja infosüsteemi

kasutavad asutused.

(2) Infosüsteemi volitatud töötlejad on Registrite ja Infosüsteemide Keskus ning

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

§ 3. Vastutavate ja volitatud töötlejate ülesanded

(1) Riigi Tugiteenuste Keskuse ülesanded:

1) vastutab infosüsteemi pidamise eest vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele ja kavandab

selle arendamist;

2) tagab andmete kogumise, haldamise, säilitamise, arhiveerimise ja hävitamise;

3) tagab andmete töötlemise ainult selleks määratud isikutele ja kehtestab vajadusel

infosüsteemi andmetele juurdepääsu, nende töötlemise ja väljastamise täpsema korra;

4) vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise ja infosüsteemi kantud andmete eest;

12

5) vastutab infosüsteemi toimingute õiguspärasuse eest;

6) korraldab elektroonset andmevahetust riigi infosüsteemi teiste infosüsteemidega;

7) tagab turbealase info pideva analüüsimise ja turvariskide väljaselgitamise ning volitatud

töötleja sellekohase teavitamise;

8) võtab andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks kasutusele

infosüsteemi turvanõuetele vastavad organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnoloogilised

turvameetmed ning rakendab neid järjepidevalt;

9) täidab muid vastutava töötleja ülesandeid õigusaktides sätestatud ulatuses.

(2) Asutuse ülesanded:

1) tagab oma vastutusvaldkonnas andmete kogumise, haldamise, säilitamise, arhiveerimise ja

hävitamise;

2) tagab oma vastutusvaldkonnas andmete töötlemise ainult selleks määratud isikutele ja

kehtestab vajadusel infosüsteemi andmetele juurdepääsu, nende töötlemise ja väljastamise

täpsema korra;

3) vastutab oma vastutusvaldkonnas isikuandmete töötlemise nõuete täitmise ja infosüsteemi

kantud andmete eest;

4) täidab muid vastutava töötleja ülesandeid õigusaktides sätestatud ulatuses.

(3) Volitatud töötleja ülesanded:

1) haldab, majutab ja arendab infosüsteemi vastavalt Riigi Tugiteenuste Keskuse juhistele ja

õigusaktides sätestatud nõuetele;

2) tagab infosüsteemi turvanõuete täitmise, tehnilise toimimise ja juurdepääsu infosüsteemile;

3) töötleb andmeid kooskõlas õigusaktidega määruses sätestatud ülesannete täitmiseks;

4) tagab vastutavale töötlejale infosüsteemi andmete nõuetekohase väljastamise;

5) täidab Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt pandud kohustusi ja antud juhiseid.

§ 4. Infosüsteemi andmete kaitse

(1) Infosüsteemi andmete kaitse hõlmab järgmist:

1) käideldavus ehk andmete kaitse juhusliku hävimise ja tahtliku hävitamise eest ning

õigustatud isikule andmete kättesaadavuse takistamise eest (K);

2) terviklus ehk andmete kaitse juhusliku või tahtliku volitamata muutmise eest (T);

3) konfidentsiaalsus ehk andmete kaitse volitamata töötlemise eest (S).

(2) Infosüsteemi kantud andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks

rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid.

(3) Infosüsteemi turvaklass on K2T2S2. Infosüsteemi turbeaste on C2I2A2.

2. peatükk

Infosüsteemi andmete koosseis

§ 5. Infosüsteemi kantavad andmed

13

Infosüsteemis töödeldavad andmed jäävad seaduses sätestatud andmekategooriate piiridesse.

Iga infosüsteemi kasutav asutus täpsustab enne infosüsteemi kasutuselevõtmist, milliseid

andmeid ta infosüsteemis töötlema hakkab ning põhimäärust täiendatakse vastavalt sellele.

3. peatükk

Andmete töötlemine ja logimine

§ 6. Andmevahetus

(1) Andmeid esitatakse infosüsteemi elektrooniliselt e-posti, infosüsteemide vahelise

liidestuse või veebiportaali vahendusel või paberkandjal.

(2) Andmevahetus teiste infosüsteemidega toimub riigi infosüsteemide andmevahetuskihi

kaudu.

§ 7. Infosüsteemi andmete õigsuse tagamine ja andmete parandamine

(1) Infosüsteemis loodud andmete õigsuse eest vastutab andmed loonud kaasvastutav töötleja.

(2) Infosüsteemile esitatud andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja.

(3) Kaasvastutaval töötlejal on õigus esitada andmete esitajale ja kolmandatele isikutele

järelepärimisi, kui on tekkinud kahtlus andmete terviklikkuses ja õigsuses.

(4) Kui andmete esitaja, kaasvastutav töötleja või volitatud töötleja tuvastab infosüsteemis

ebaõigeid andmeid või kui talle on nendest teatatud, korraldab kaasvastutav töötleja viivitama

andmete parandamise, lisades võimaluse korral infosüsteemi kirje või selgituse andmete

parandamise põhjuse kohta.

§ 8. Andmete logimine ja logide säilitamine

(1) Volitatud töötleja logib andmete töötlemise sisu, andmete töötleja ja töötlemise aja.

(2) Logiandmeid säilitatakse viis aastat.

4. peatükk

Andmete säilitamine ja juurdepääs andmetele

§ 9. Infosüsteemi kantavate andmete säilitamine

Infosüsteemi kantavate andmete säilitustähtajad jäävad seaduses sätestatud piiridesse, so

andmeid säilitatakse kõige kauem 75 aastat. Kuivõrd iga infosüsteemi kasutav asutus täpsustab

enne infosüsteemi kasutuselevõtmist, milliseid andmeid ta infosüsteemis töötlema hakkab, siis

täpsustatakse selle raames ka andmete säilitustähtajad ning põhimäärust täiendatakse

vastavalt sellele.

§ 10. Juurdepääs andmetele ja andmete väljastamine

14

(1) Juurdepääs infosüsteemi andmetele on kaasvastutavate töötlejate ametnikel ja töötajatel

neile teenistus- ja tööülesannete täitmiseks määratud ulatuses.

(2) Juurdepääs infosüsteemile on volitatud töötlejate töötajatel neile tööülesannete täitmiseks

määratud ulatuses ning infosüsteemi arendaval või hooldaval isikul arendus- või

hoolduslepingus sätestatud ulatuses ja tingimustel.

(3) Infosüsteemi andmete väljastamine toimub kooskõlas avaliku teabe seaduse ja

isikuandmete kaitset reguleerivate õigusaktidega ning käesoleva määruse nõuetega.

5. peatükk

Infosüsteemi järelevalve, rahastamine ja lõpetamine

§ 11. Järelevalve tegemine

Järelevalvet infosüsteemi pidamise üle tehakse õigusaktides sätestatud korras.

§ 12. Infosüsteemi rahastamine

Infosüsteemi pidamist rahastatakse Riigi Tugiteenuste Keskusele selleks otstarbeks eraldatud

vahenditest.

§ 13. Infosüsteemi lõpetamine

Infosüsteemi lõpetamise otsustab Vabariigi Valitsus. Infosüsteemi tegevus lõpetatakse

kooskõlas avaliku teabe seaduses ja arhiiviseaduses sätestatud nõuetega.

Kristen Michal

peaminister

Jürgen Ligi

rahandusminister

Keit Kasemets

riigisekretär

15

Avaliku teabe seaduse ja

teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu seletuskiri

Lisa 1

Rakendusaktide kavandid

Rakendusakti kavand nr 5

MINISTRI

MÄÄRUS

Ministri määruste muutmine

Määrus kehtestatakse lähtudes muudetavate määruste aluseks olevatest volitusnormidest.

§ 1. Justiitsministri 30. märtsi 2015 määruse nr 13 „Ametlike Teadaannete põhimäärus“

muutmine

Justiitsministri 30. märtsi 2015 määruse nr 13 „Ametlike Teadaannete põhimäärus“ paragrahvi

3 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Detailne andmekoosseis tehakse kättesaadavaks Eesti teabeväravas andmete teabevärava

veebilehel.“.

§ 2. Justiitsministri 08. veebruari 2018 määruse nr 7 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu

kantselei kodukord“ muutmine

Justiitsministri 18. detsembri 2017. a määruse nr 26 "Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei

kodukord“ preambulis asendatakse tekstiosa „1562 lõike 2 ja § 165 lõike 6,

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 61, § 3111 lõike 8, § 313 lõike 4, § 315 lõike 5, § 344 lõike

6 ja § 458 lõike 4 ning väärteomenetluse seadustiku § 41 lõike 10 ja § 471 lõike 2“ tekstiosaga

„§ 165 lõike 6, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 61, § 313 lõike 4, § 315 lõike 5, § 344 lõike

6 ja § 458 lõike 4 ning väärteomenetluse seadustiku § 41 lõike 10“.

§ 3. Justiitsministri 18. detsembri 2017. a määruse nr 26 "Kohtuistungite helisalvestamise

ja digitaalse protokolli vormistamise kord“ muutmine

Justiitsministri 18. detsembri 2017. a määruse nr 26 "Kohtuistungite helisalvestamise ja

digitaalse protokolli vormistamise kord“ preambulis asendatakse tekstiosa „§ 1562 lõike 2, §

1602 lõike 6 ja § 1603 lõike 2 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 51 lõike 2, § 61 ja § 3111

lõike 8“ tekstiosaga „§ 1602 lõike 6 ja § 1603 lõike 2 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku §

51 lõike 2 ja § 61“.

16

§ 4. Justiitsministri 19. detsembri 2012 aasta määruse nr 60 „Kohtu registriosakonna

kodukord“ muutmine

Justiitsministri 19. detsembri 2012 aasta määruse nr 60 „Kohtu registriosakonna kodukord“

preambulis jäetakse välja tekstiosa „,§ 3111 lõike 8“.

§ 5. Justiitsministri 30. juuni 2010 määruse nr 24 „Kohtu kinnistuosakonna kodukord“

muutmine

Justiitsministri juuni 2010 määruse nr 24 „Kohtu kinnistuosakonna kodukord“ preambulist

jäetakse välja tekstiosa „,§ 3111 lõike 8“.

§ 6. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 25. aprilli 2011 määruse nr 28 „Riigi

Infosüsteemi põhimäärus“ muutmine

1) määruse paragrahv 8 lõige 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) korraldab Eesti teabevärava, sealhulgas andmete teabevärava, valimiste infosüsteemide,

infosüsteemide andmevahetuskihi, asutustevahelise dokumendivahetussüsteemi ning

autentimist, digitaalallkirjastamist ja krüpteerimist võimaldava tarkvara ja internetipõhise

autentimis- ja allkirjastamissüsteemi ning riigivõrgu elektroonilise side teenuse arendamist,

haldamist ja majutamist ning koordineerib nende kasutamist;“;

2) määruse paragrahv 13 lõige 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) infosüsteemide andmevahetuskihi, asutustevahelise dokumendivahetussüsteemi, Eesti

teabevärava, sealhulgas andmete teabevärava, ning valimiste infosüsteemide arendamine,

haldamine ja majutamine;“.

Liisa-Ly Pakosta

justiits- ja digiminister

Tiina Uudeberg

kantsler

17

Avaliku teabe seaduse ja

teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu seletuskiri

Lisa 1

Rakendusaktide kavandid

Rakendusakti kavand nr 6

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse määruste sätete kehtetuks tunnistamine

Määrus kehtestatakse avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 1, Vabariigi Valitsuse seaduse

§ 27 lõike 3, arhiiviseaduse § 6 lõike 2 ja avaliku teabe seaduse § 434 lõike 12 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 10. jaanuari 2008. a määruse nr 11„Klassifikaatorite süsteem“

muutmine.

Vabariigi Valitsuse 10. jaanuari 2008. a määruse nr 11 „Klassifikaatorite süsteem“ paragrahvi 5

lõige 1 ja 2, § 6 lõige 3, § 7 lõige 2, § 7 lõiked 4-5 ja § 9 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määruse nr 88 „Teenuste korraldamise ja

teabehalduse alused“ muutmine.

Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määruse nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse

alused“ paragrahvi 13 lõige 2, § 16 lõige 11 teine lause ja § 16 lõige 12 tunnustatakse kehtetuks.

Kristen Michal

peaminister

Liisa-Ly Pakosta

justiits- jadigiminister

Keit Kasemets

riigisekretär

1

Avaliku teabe seaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 2

Eelnõu kooskõlastustabel nr 1

Avaliku teabe seaduse muutmise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastustabel

ID Asutus Kommentaar Seisukoht

1. Kohtutäiturite ja

Pankrotihaldurite

Koda

Palume täpsustada, mispärast on peetud vajalikuks sisustada eelnõu §-s

1 eraldi punktid 11 ja 12, millega täiendatakse seadust § 4311. lõigetega

1-4 ja eraldi veel lõigetega 21-25. Kuna kehtivas seaduses ei ole §-i 4311,

siis oleks otstarbekam esitada käesoleva eelnõuga seaduse täiendamine

§-ga 4311 samas alapunktis ja terviklikul moel.

Mitte arvestada.

Sätted jõustuvad kahes osas ning seetõttu

on selline ka numeratsioon. Vajalik on

selgelt välja tuua, milline säte hiljem

jõustub. See tuleneb kehtivatest

normitehnika nõuetest. Seletuskirjas on

jõustumistähtaegu selgitatud.

2. Teeme ettepaneku täpsustada AvTS-i lisatava § 4311 üldist

kontseptsiooni. Eelnõus sätestatud lg 1 ega ka seletuskirja vastavast osast

ei saa üheselt aru, kas andmejälgija kaudu kavatsetakse füüsilisele isikule

anda ülevaade andmepäringutest, mis on tehtud avalike ülesannete

täitmiseks kasutatavatest andmekogudest või mis on tehtud avalike

ülesannete täitmiseks kasutatavatesse andmekogudesse. Meie hinnangul

oleks andmekaitsepõhimõtetega rohkem kooskõlas, kui andmejälgijas

avaldaks isikuandmete töötlemise päringute logiandmed andmed

väljastanud, mitte andmeid küsinud infosüsteemi vastutav töötleja.

Vastavalt tuleks muuta AvTSi lisatava § 4311 lg 1 ja lg 23 sõnastust.

Ilmselt on andmesubjektil lihtsam küsida näiteks rahvastikuregistri

andmejälgijast, et kellele on register tema isikuandmeid väljastanud, kui

et hakata läbi lappama kõikide X-teega liidestatud andmekogude

andmeid, et kas ja millistest neist on päritud tema andmeid

Mitte arvestada.

Eelnõus esitatud sättest on selgelt öeldud,

et andmejälgija on riiklik infosüsteem,

mille eesmärk on võimaldada füüsilisele

isikule anda Eesti teabevärava vahendusel

ülevaade tema isikuandmetega seotud

päringutest avalike ülesannete täitmiseks

kasutatavates andmekogudes. Lisatud on

säte, mis sätestab, kellel on kohustus

andmed andmejälgijasse edastada on

sellel, kellel on vajadus andmeid pärida.

Sellega viiakse päringute edastamise

loogika kehtiva AvTSiga kooskõlla.

2

rahvastikuregistrist. Siiani on taoline praktika olnud valdav ja ainus

erand on olnud täitmisregistri andmejälgija, kes väljastab tehtud

päringute, mitte saadud vastuste logid. Eelnõu seletuskirjas AvTSi

lisatava § 4311 lg 23 kohta selgitatu, et andmeid pärinud andmekogu

vastutav töötleja teab oma andmekoguga seotud juurdepääsupiiranguid,

mistõttu andmed väljastanud andmekogu vastutav töötleja ei saa

andmejälgijasse edastada andmesubjektiga seotud päringu logikirjeid, ei

ole ületamatu takistus. Näiteks Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja

infosüsteemid väljastavad iga andmepäringuga koos ka päringu tegemise

eesmärgi lühiselgituse koos seonduva täite- või tsiviilmenetluse

numbriga. Andmeid väljastanud andmekogu saab need andmesubjektile

andmejälgijas kuvada või piirata kuvamist ja see on juba praktikas ka

rakendunud.

Lisaks on ka Õiguskantsler selgitanud, et andmeid väljastava

infosüsteemi volitatud töötleja „peab hindama, kas päringu tegijal on

õiguslik alus andmeid saada, sest ta vastutab ilma õigusliku aluseta

andmete väljastamise või neile juurdepääsu andmise eest“[1].

Eelnõuga kavandatavate AvTS § 4311 lg-te 24 ja 25 järgi kaoks vajadus,

kui AvTS § 4311 lg 23 sõnastus muudetaks vastavalt ülalesitatud

ettepanekule. Leiame, et eelnõu koostaja kavandatud paindlikkus § 4311

lg 24 näol tekitab seaduse rakendamisel segadust nii andmekogude

vastutavate töötlejate kui ka andmesubjektide seas, milline andmekogu

ja millal rakendab § 4311 lg-t 24 ja kuidas mõlemapoolseid andmeid

koosmõjus tõlgendada.

[1] Õiguskantsleri 24.10.2024 kiri nr 7-6/241237/2406214, kättesaadav

avalikust võrgust aadressil https://adr.rik.ee/okk/fail/16192502/7-

62412372406214%2024.10.2024%20V%C3%A4ljaminev%20kiri.asice

Kohustuslikkuse puhul tuleb arvestada, et

päringu teinud asutusel võib olla teabele

juurdepääsupiirang. See info on vaid temal

kui teabevaldajal ja tema otsustab piirangu

kohaldamine ja tähtaja, sh vajadusel

pikendamise (vt täpsemalt AvTS § 9 lg 1,

lg 2 p-d 1,3,4,6,7,8; § 10; § 28; § 34 § 35

ja § 42).

See, kuidas kasutajale info välja

kuvatakse, on tehniline küsimusele.

Kohustatud pool seda ei määra, tema

annab andmed. Tehnilised küsimused

lahendatakse rakendusaktis.

3

3. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poole pöörduvad sageli

andmetöötluse kohta selgituse saamiseks inimesed, kelle andmeid

kohtutäiturid või pankrotihaldurid oma ameti- või kutseülesannete

täitmiseks ei pärinud, kuid kelle andmeid päringuga kaasnevalt töödeldi

(näiteks võlgnikuga suhtes olevad inimesed või võlgniku vara

kaasomanikud, endised omanikud vm). Kui lähtuda eelnõuga AvTSi

lisatava § 4311 lg 23 mõttest, siis jäetakse suur hulk inimesi, kelle

isikuandmeid tegelikult töödeldakse (ent nende andmeid otseselt ei

pärita), andmejälgijast välja ja samas antakse hulgale inimestele

väärkujutlus nende isikuandmete töötlemisest, kui neid tegelikult ei

töödelda (näiteks kohtutäituri andmepäring võlgniku kohta

vararegistrisse, kus puuduvad andmed võlgnikuga seotud vara kohta).

Seepärast kordame ülal esitatud ettepanekut AvTS-i lisatava § 4311 üldise

kontseptsiooni täpsustamiseks. Ka eelnõu seletuskirjale lisatud

kooskõlastustabelis märgitakse, et kui andmetöötlustoiming tehakse

konkreetse isiku suhtes, kuid vastuses sisalduvad ka teiste füüsiliste

isikute andmed, tuleb andmejälgijas kuvada isikuandmete töötlemist

puudutav teave kõigile isikutele, kelle isikuandmed algse päringu

tulemusel tegelikult tagastati (vastuses sisaldusid). Näiteks Koja

infosüsteemid ei salvesta andmepäringute vastuseid ja üksnes tehtud

päringu andmete alusel ei ole võimalik avaldada andmepäringu andmeid

teistele seotud füüsilistele isikutele.

Mitte arvestada.

AvTS § 4311 põhjendused üleval.

Andmejälgija ei takista selgitustaotlusi

esitamast. See õigus jääb

andmesubjektidele endiselt alles. Selleks,

et andmejälgija logid oleks inimestele

selged, tuleb selgitustesse selgelt välja

tuua miks ja mis alusel neid andmeid

küsiti. Selle osas teeme eraldi abijuhendi.

4. Eelnõuga kavandatav AvTS § 4311 lg-te 25 paneb eraõiguslikke juriidilisi

isikuid teenindavate andmekogude vastutavatele töötlejatele kohustuse

isikuandmete töötlemise päringute logiandmete väljastamiseks

andmejälgijasse. Selle sätte puhul tekib mitu küsimust. Kas kohtutäitur,

pankrotihaldur või usaldusisik on eraõiguslik juriidiline isik või on ta

eraõiguslik füüsiline isik? Kui teda pidada eraõiguslikuks füüsiliseks

isikuks, kas siis ei pea tema tehtud andmepäringud andmejälgija

kajastuma? Iseenesest ei oleks taolist küsimust üldse vajalik püstitada,

kui kehtiks ühtne reegel, et andmejälgijas avaldab isikuandmete

töötlemise päringute logiandmed üksnes andmed väljastanud

Selgitame.

Kohtutäiturid ja pankrotihaldurid lähevad

üldkohustuse alla. Neile erasektori erisäte

ei kohaldu. Erasektori säte on mõeldud

eraõiguslikule juriidilisele isikule.

4

infosüsteemi vastutav töötleja. Seda ettepanekut toetab ka argument, et

kui andmeid väljastanud andmekogu vastutav töötleja peab niikuinii

avaldama andmejälgijas isikuandmete töötlemise päringute logiandmed,

kui ta on neid väljastanud eraõiguslikule juriidilisele isikule, siis on ka

tehniliselt lihtsam, kui ei pea hakkama arvestust pidama, kas andmeid

küsis eraõiguslik või avalik-õiguslik juriidiline isik või hoopis füüsiline

isik, ja millisel juhul peab avaldama andmejälgijas isikuandmete

töötlemise päringute logiandmed ja millisel juhul ei pea. Kordame, et ka

andmesubjektile on lihtsam ja selgemini arusaadavam, kui ta saab ühes

andmekogus sisalduvate isikuandmete töötlemise kohta ammendava

teabe kätte ühest andmejälgijast, mitte ei pea kõik andmejälgijad läbi

vaatama ja püüdma aru saada, millisel juhul millisest andmejälgijast

saadud teave on kattuv ja millisel juhul täiendav.

5. Eelnõuga kavandatavas AvTS § 4311 lg-s 25 viidatakse „käesoleva

paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmekogu vastutavale töötlejale“, kuid

AvTS § 4311 ei sisalda lõiget 5.

Arvestatud.

Viites olev ebakõla parandati.

6. Palume täpsustada eelnõu § 1 p 14 juures, kas AvTS § 4312 täiendamine

lõikega 31 rakendub ka väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

avaldatavatele teadetele? Kui jah, siis kuidas kavandatakse seda

korraldada? Näiteks avaldavad kohtutäiturid ja pankrotihaldurid

väljaandes võlgnike vara enampakkumise kuulutusi (TMS § 84 lg 2 ja §

153 lg 2), mis on suunatud üldsuse teavitamiseks. Kas eelnõuga

kavandatava AvTS § 4312 kohaselt võib eeldada, et väljaanne hakkab

Eesti elanikke ja juriidilisi isikuid teavitama taolistest kuulutustest

personaalselt riikliku postkasti kaudu? Kui nii, siis teeme ettepaneku, et

adressaadid saaksid seadusega õiguse loobuda teatud liiki teavituste

saamisest, et olulise tähendusega teavitused ei kaoks massiliselt

saadetava vähetähtsa teabe hulka ega jääks seepärast vajaliku

tähelepanuta.

Selgitame.

Ametlikke Teadaandeid ei suunata hetke

teadmise alusel riiklikku postkasti.

5

7. Justiits- ja Digiministeerium on selgitanud täitemenetluse seadustiku

ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku

rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 726 SE

kooskõlastustabelis, et ettevalmistamisel olevas regulatsioonis

andmejälgija kohustuslikuks muutmiseks kõikidele andmekogudele

nähakse tõenäoliselt ette ka reegleid andmete kuvamiseks. Leiame, et

eelnõuga kavandatava AvTS § 4311 sätteid tuleks täiendada või anda

alternatiivselt eriseadustega andmekogude vastutavatele töötlejatele

õigus täiendavate reeglite kehtestamiseks. Konkreetselt peame silmas

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja infosüsteeme, milles

töödeldakse lisaks füüsilisest isikust võlgnike ja sissenõudjate

(võlausaldajate) isikuandmetele ka juriidilisest isikust menetlusosaliste

füüsilisest isikust esindajate, aga ka kohtutäiturite ja pankrotihaldurite

isikuandmeid. Leiame, et näiteks kohtutäituri või pankrotihalduri, aga

miks mitte ka menetlusosalise füüsilisest isikust esindaja andmejälgijas

ei peaks kuvama andmepäringute logisid, kui Koja infosüsteem on

väljastanud näiteks täitemenetluste andmed. Näiteks tehakse Koja

infosüsteemidesse X-teel igakuiselt kümneid tuhandeid andmepäringuid

menetlusandmete saamiseks ja näiteks kohtutäituri või sissenõudjaks

oleva riigiasutuse ametniku isikliku andmejälgija koormamine tuhandete

logikirjetega on eesmärgipäratu. Samuti on vajalik täpsustada, kas

päringulogisid tuleb säilitada ka juhul, kus andmesubjekt on surnud?

Arvestada osaliselt.

Andmejälgija regulatsioonis on välja

toodud, milliseid isikuandmeid süsteem

töötleb. Päringu algataja nime ei pea

kuvama AJ-s. Saab panna registrikoodi ja

asutuse nime. Nt kohtutäiturite puhul ka

tema büroo nime.

Surnud isiku kohta ei kuvata

andmejälgijas välja logisid, kuna

andmejälgija on hetke visiooni kohaselt

mõeldud elusale isikule endale tema

andmetöötluse logide väljakuvamist.

Pärijatel ei ole hetkel võimalik pärandaja

andmeid näha. AJ eesmärgist tulenevalt on

selgelt välja toodud, et AJ on abivahend

inimesele endale oma andmetöötluse

logidega tutvumiseks.

8. Eelnevaga seonduvalt teeme konkreetselt Koja infosüsteeme silmas

pidades ettepaneku täiendada TMS § 632 lg 24 p 4 sõnastust ja sõnastada

see tervikuna selliselt: „4) andmetele juurdepääsu ja andmete

väljastamise, samuti isikule tema kohta tehtud päringute kohta teabe

kuvamise kord;“. Ettepaneku kohaselt määratleks Koda keskselt

infosüsteemi põhimääruses, kas isikule kuvatakse näiteks vaid

õnnestunud (st ilma veateateta) andmepäringud või kõik andmepäringud

sõltumata vastuse saamisest, kas tehtud päringute kuvamine

andmejälgijas seatakse sõltuvusse täitmisteate kättetoimetamisest jms

Mitte arvestada.

Piirangud tuleb sätestada seaduse tasandil

(PS § 3). Tagasisidest ei nähtu vajadust

erandiks.

6

detailsemad asjad, mis ei muuda seadusandja üldist tahet ega seaduse

mõtet.

9. Kaitseressursside

Amet

Eelnõu kohaselt hakatakse riiklikku postkasti rakendama ühtse kanalina

ametlike teadete ja dokumentide kättetoimetamiseks füüsilistele

isikutele. Postkasti põhimääruse kavandi kohaselt on riikliku postkasti

vastutav töötleja Riigi Infosüsteemi Amet ning volitatud töötlejateks

teadete ja dokumentide saatjad. Lisaks on eraldi sihtrühmana nimetatud

andmeandjad.

Juhime tähelepanu sellele, et põhimääruse kavandis jäävad erinevate

osapoolte rollid ja vastutus ebaselgeks. Eelkõige ei ole üheselt arusaadav,

millistel alustel käsitatakse osapooli volitatud töötlejatena ning millistel

juhtudel andmeandjatena. Selline ebaselgus võib praktikas põhjustada

tõlgendusprobleeme nii õiguste, kohustuste kui ka vastutuse

määratlemisel.

Samuti esineb vastuolusid volitatud töötleja õiguste ja kohustuste

kirjelduses. Näiteks on volitatud töötleja kui saatja õiguste hulgas

sätestatud, et volitatud töötlejal on õigus kehtestada saatjale tehnilised

liidestamise nõuded, tööprotseduurid ja juhendid, samuti peatada või

piirata saatja ligipääsu kesksele lahendusele juhul, kui saatja tegevus

ohustab süsteemi turvalisust või töökindlust. Selline sõnastus tekitab

olukorra, kus saatja näib kehtestavat nõudeid iseendale, mistõttu jääb

regulatsiooni tegelik mõte ja adressaat ebaselgeks. Leiame, et vastavad

rollid, õigused ja kohustused vajavad selgemat ja üheselt mõistetavat

sõnastamist.

Arvestatud.

Põhimäärus on esialgne kavand, see

täieneb põhimääruse menetluseks.

Ebaselged kohad vaatame üle.

10. Eelnõu kohaselt peab liidestumine olema teostatud hiljemalt 1. juuniks

2027. Palume kaaluda nimetatud tähtaja edasilükkamist, kuna tegemist

on mahuka arendustegevusega, mille vajadusega ei ole seni töö- ega

arendusplaanide koostamisel arvestatud. Arvestades vajalike arenduste

mahtu, ressursside planeerimist ning võimalikke sõltuvusi teistest

infosüsteemidest, võib praegu kavandatud tähtaeg osutuda

ebarealistlikuks.

Arvestada osaliselt.

Rakendamiseks antakse aega juurde.

Vastavad muudatused eelnõus.

Andmejälgija kohustuslikuks muutmise

otsuse on Vabariigi Valitsus teinud

20.06.2024 (pkp 2). Samuti tuli esitada

2025. aasta lõpus esitada teekaart

7

rakendamise planeerimiseks. Johtuvalt on

olnud ca 2 aastat aega planeerida tegevusi

ja arendusi.

11. Eesti Linnade ja

Valdade Liit

§ 4311. Andmejälgija (23) Andmejälgijasse edastab andmesubjektiga

seotud päringu logikirjed andmekogu vastutav töötleja, kes andmeid

päris. Tänane andmejälgija lahendus võimaldab kuvada logikirje selle

andmekogu juures, kust andmeid päriti (ehk andmeandja juures). Selline

lähenemine on praktikas toimiv ning peaks jääma valdavaks lahenduseks

ka edaspidi. Vastupidine lähenemine (andmejälgija rakendamine

andmepärija juures) tooks kohalikele omavalitsustele kaasa

märkimisväärse täiendava arendus- ja halduskoormuse ning sellega

seotud kulud. Esialgne hinnanguline kulu ulatuks ligikaudu 1 miljoni

euroni kõikide KOVide peale. Kohalike omavalitsuste vaatest puudub

vajadus luua andmejälgija jaoks erilahendusi või muuta senist üldist

loogikat. Tänane korraldus vastab kohalike omavalitsuste vajadustele

ning on tehniliselt ja halduslikult otstarbekas. Näiteks

rahvastikuregistrisse tehtavate päringute puhul tuleb kohalikel

omavalitsustel juba täna lisada andmete pärimise põhjendus. See teave

on nähtav inimesele, kelle andmeid päriti, ning tagab piisava

läbipaistvuse ja kontrollivõimaluse. Kavandatav muudatus looks

kohalikele omavalitsustele täiendavad kohustused ja kulud olukorras,

kus omavalitsuste ressursid on niigi piiratud. Muudatuse rakendamine

tähendaks sisuliselt seda, et arendada tuleks kõiki infosüsteeme, mis

kasutavad isikukoodiga seotud X-tee teenuseid. Lisaks tuleks iga

kohaliku omavalitsuse turvaserverisse paigaldada andmejälgija

lahendus. Arvestades, et Eestis on 78 kohalikku omavalitsust, tähendaks

see ulatuslikke arendus- ja halduskulusid kogu kohaliku omavalitsuse

sektorile. Paljudel omavalitsustel puudub selleks vajalik tehniline

kompetents ja ressurss ning vajalikud arendused tuleks tellida välistelt

IT-teenuse pakkujatelt, mis suurendaks kulusid veelgi. Samas ei tooks

kavandatav muudatus kaasa sisulist lisandväärtust võrreldes tänase

Mitte arvestada.

Enamus KOVe kasutab Pikseli tarkvara (st

SPOKU ja ARNO). Need tarkvarad teevad

päringuid erinevatest andmekogudest,

näiteks rahvastikuregistrist. Andmete

pärija kohustust ümberpöörata ei saa, vt

lähemalt punktis 2 põhjendused.

Isikuandmete töötlemise maht ei suurene,

sest andmevahetus toimub andmekogude

vahel vastavalt andmeteenusele.

Andmejälgija sellest erinevaid andmeid ei

töötle.

8

toimiva lahendusega. Eelnõu üldine eesmärk on vähendada

infosüsteemide killustatust ning liikuda kesksete ja standardiseeritud

lahenduste poole. Sama põhimõtet kasutatakse ka riikliku postkasti,

andmete teabevärava ja DORISe lahenduste puhul. Andmejälgija

kohustuse viimine andmepärija tasandile looks aga vastupidiselt

hajutatud ja dubleeriva lahenduse, mis suurendaks süsteemide

killustatust. Kavandatav lähenemine tooks kaasa täiendava isikuandmete

töötlemise ja dubleeriva logimise. Kui logikirjed tekivad andmeandja

juures, toimub logimine ühes keskses kohas. Kui aga logikirjeid tuleb

hakata looma kõigi andmepärijate juures, tekivad täiendavad logid ja

andmekoosseisud paljudes erinevates süsteemides. See suurendab nii

andmete säilitamisega seotud vastutust kui ka halduskoormust. Andmete

minimaalsuse ja dubleerimise vältimise põhimõttest lähtudes on

mõistlikum säilitada olemasolev keskne lahendus. Seaduse jõustumine

kavandatud kulul tekitaks ohu ebaühtlaseks praktikaks. Suure

tõenäosusega kvalifitseeruks enamik kohalikke omavalitsusi

seletuskirjas kirjeldatud erandite alla, kuna nende päringumahud on

väikesed ning liidestamise kulud oleksid ebaproportsionaalsed. Sellisel

juhul ei tekiks kodanikule terviklikku ega ühtset ülevaadet selle kohta,

kes tema andmeid päris. Praegune lahendus, kus logid tekivad andmeid

väljastava registri juures, tagab kodanikule selgema ja terviklikuma

ülevaate. Andmevahetus toimub juba täna standardiseeritult läbi X-tee

ning arhitektuuriliselt on loogiline, et logikirjed tekivad selle süsteemi

juures, kust andmed väljastatakse. See vastab ka tavapärasele

auditilogimise põhimõttele, mille kohaselt tekib logi kontrollitava

ressursi valdaja juures. Andmeandja omab kõige paremat ülevaadet

sellest, milliseid andmeid väljastati, kellele need väljastati ning millisel

õiguslikul alusel päring toimus. Eelnevast argumentatsioonist tuleneval

ei saa me nõustuda kavandatud muudatusega ning näeme kohalikele

omavalitsustele sobiva lahendusena olemasoleva põhimõtte säilitamist,

mille kohaselt andmejälgija asub registri juures, kes andmeid väljastab.

Andmete liikumine toimub juba täna läbi X-tee ning olemasolevaid

9

päringuid oleks võimalik vajadusel täiendada täiendava väljaga, mis

võimaldab andmete pärijal määrata, kas konkreetne päring tuleb

andmejälgijasse kuvada või mitte, lisada põhjendus ning vajadusel ka

õiguslik alus. Juhul kui on vajalik käsitleda erandlikke olukordi (näiteks

kriminaalmenetlusega seotud juhtumeid), tuleks need lahendada

sihipäraste eriregulatsioonide või erilahendustega, mitte muuta kogu

süsteemi üldpõhimõtet ega kehtestada kõigile juhtudele tänasega

võrreldes vastupidist menetlusloogikat.

12. Riiklik postkasti kasutamise kohustuslikkus olemasoleva tehnoloogilise

lahenduse puhul toob kaasa ühe täiendava lahenduse, mis ei asenda

olemasolevaid ja muudab seeläbi omavalitsuste suhtlemise erinevate

isikutega killustunuks ning ressursse raiskavaks. Praegu ei ole selge,

millised on selle sidumise võimalused olemasolevate lahendustega,

sealhulgas KOVides kaustatavates erinevates

dokumendihaldussüsteemides, ega kas see vähendab vajadust kasutada

muid teabe edastamise kanaleid. Infotunnil kõlas liidestatud kasutajalt

tagasiside, et praegust lahendust tuleks täiendada, et see vastaks

ootustele. Tänane riikliku postkasti lahendus ei võimalda täita

omavalitsusüksuse ülesannete täitmisega kaasnevat infovahetust. Antud

kohustus riivab ka Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohast

kohaliku omavalitsuse õigust korraldada iseseisvalt ja lõplikult otsustada

kohaliku elu küsimuste ning ülesannete täitmise osas.

Arvestatud.

Postkasti kasutamine teadete edastamiseks

kohustuslikult jäetakse käesolevast

eelnõust välja.

14. Tartu Linnavalitsus Andmejälgija logikirje avalikustamise aeg

Palume kaaluda andmejälgija logikirje avaldamise tähtaega (eelnõu § 1

p 11). Eelnõu kohaselt: „Andmejälgijaga liidestunud andmekogu

vastutav töötleja tagab, et andmesubjektil on võimalik andmejälgija

vahendusel tutvuda tema isikuandmetega seotud päringulogidega kolme

aasta jooksul alates vastava logikirje avaldamisest Eesti teabeväravas.

Kui andmekogu aluseks olevas õigusaktis on ette nähtud kolmest aastast

lühem päringulogide säilitustähtaeg, lähtutakse lühemast

säilitustähtajast.“ Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 31 . peatüki

Mitte arvestada.

Võimalik on eriseaduses tähtaega

lühendada. Selline säte on juba täna

eelnõus sees. Igal juhul ei pea 3 aastat

säilitama, kui see eriseaduse vaatest vajalik

pole. Teie näide peab olema kaetud

eriseadusega, sh sama seadusega, mis

annab õiguse sellisteks päringuteks. Seega

pole võimalik sätet muuta, kuna säte juba

10

sätete kohaselt on KOVidel õigus teha päringuid rahvastikuregistrisse

küsitluste korraldamiseks ja elanike kaasamise tarvis valimi

moodustamiseks ning valimisse kuuluvate isikutega kontakteerumiseks,

samuti valla- ja linnaelanike kaasamis- ja osalemisõiguste

kontrollimiseks. Need projektid on tavaliselt lühiajalised (nt mõne kuu

kestusega) ning isikuandmeid endid (nagu kontaktandmed) ei säilitata

pikalt, vaid kustutatakse pärast eesmärgi täitmist vastavalt IKÜMi

säilitamise piirangu põhimõttele. Kui põhiandmed (nt kontaktandmed)

kustutatakse mõne kuu pärast, kuid päringulogi peab säilitama 3 aastat,

tekib asümmeetria põhiandmete ja nende töötlemise logide säilitamise

vahel. Kui isik soovib teada päringu eesmärke, õiguslikku alust ja

täpsemat teavet andmete kasutamise kohta, ei ole ilma põhiandmeid

säilitamata võimalik isikutele selgitusi jagada, mistõttu oleme sunnitud

ka põhiandmeid sama tähtaja hoidma. Seega võib lühiajaliste

kaasamisprojektide puhul olla kolm aastat ebaproportsionaalne, kui

algne töötlemine lõppes kiiremini. Seletuskirjas esitatud põhjendus, et

kolmeaastane säilitamine on vajalik „juhuks, kui peaks tekkima

vaidlusi", viitab hüpoteetilise ja abstraktse riski alusel andmete

säilitamisele. Isikuandmete kaitse üldmääruse põhimõtete kohaselt ei

tohi isikuandmeid säilitada „igaks juhuks" või abstraktse

tulevikuvajaduse alusel. Säilitamine peab olema põhjendatud konkreetse

vajadusega, mitte teoreetilise võimalusega. Põhiseaduse § 15 lg 1

kaebeõiguse abstraktne viitamine ei ole piisav IKÜMi tähenduses: PS §

15 lg 1 tagab õiguse pöörduda kohtusse, kuid see ei nõua, et kõik

võimalikud tõendid oleksid alati olemas. Vastupidi, süütu isik ei pea

tõendama oma süütust ette.

seda lubab. PS § 15 ei ole antud kontekstis

asjakohane.

15. Andmejälgijaga liidestumise kohustuslikkus

Juhime tähelepanu, et eelnõu ei anna üheselt selget vastust küsimusele,

kas kõik X-tee andmevahetused loovad andmejälgija logikirje või ainult

isikuandmete pärimised (mitte edastamised). Näiteks juhul, kui kohalik

omavalitsus küsib andmeid rahvastikuregistrist, on logikirje edastamine

Arvestatud osaliselt.

Andmejälgija eesmärk selgelt viitab

isikuandmete töötlemisele. Täiendasime

sätet, et oleks selge, et tegemist on

andmevahetuse päringuga, mitte isiku

11

andmejälgijasse selgelt kohustuslik. Samas ei ole selge, kas logikirje

edastamise kohustus tekib ka olukorras, kus kohalik omavalitsus edastab

andmeid mõnda teise andmekogusse (nt EHIS-esse). Kuigi eelnõu ja

seletuskirja põhjal on võimalik järeldada kitsamat tõlgendust (kohustus

hõlmab üksnes päringuid), ei ole see eelnõu tekstist selgesõnaliselt

tuletatav. Selguse huvides oleks põhjendatud defineerida „päringu“

mõiste ning täpsustada, kas see hõlmab üksnes andmete küsimist või ka

andmete edastamist. Kui andmete edastamine ei too kaasa logikirje

avalikustamise kohustust, oleks mõistlik selline erand sõnaselgelt

sätestada eelnõu §-s 4311 lg 21 , et vältida andmejälgija liidestumise

kohustust olukordades, kus tegelikke päringuid ei toimu. Planeeritava

AvTS § 4311 lõike 21 kohaselt on andmejälgijaga liidestumine

kohustuslik kõigi andmevahetuskihiga liidestatud andmekogude

pidamisel. Samuti näeb lõige 23 ette, et andmejälgijasse edastab

andmesubjektiga seotud päringute logikirjed see andmekogu vastutav

töötleja, kes vastava päringu tegi. Sellest tekib ebaselgus KOVide vaates.

Nimelt üldreeglina kasutavad enamik KOV-i andmekogusid riiklikke

andmekogusid (nt rahvastikuregister) üksnes andmete pärimiseks üle X-

tee. Kõik need päringud on juba praegu andmejälgijas avalikustatud.

Palume täpsustada: kas sellisel juhul tekib kohustus edastada samade

päringute logid andmejälgijasse nii päringut teostaval KOV-i

andmekogul kui ka andmeid väljastaval riiklikul andmekogul ning kas

see võib kaasa tuua olukorra, kus samad päringud kajastuvad

andmejälgijas topelt; või jääb logide edastamise kohustus üksnes päringu

teinud andmekogule. Palume hinnata eelnõu proportsionaalsust KOV-i

vaatest. Kui andmejälgijaga tuleb liidestada kõik KOV-i andmekogud,

mis teostavad üksnes päringuid riiklikesse andmekogudesse, võib see

kaasa tuua märkimisväärse haldus- ja arenduskulu kasvu. Samas

saavutatakse logide koondamine andmejälgijasse juba andmeid

väljastavate riiklike andmekogude kaudu. Seetõttu vajab täiendavat

põhjendamist, kas selline ulatuslik liidestamise kohustus on vajalik ja

eesmärgipärane.

selgitustaotlusega ametiasutusele. AJ

loogika näeb ette, et päringuid edastab

andmejälgijasse, see kes päringu algatas.

Seega, kui EHIS pärib KOV-ilt andmeid,

siis peab EHIS selle päringu info kuvama

AJ-s. Ehk siis see, kes päringu algatab üle

x-tee isikuandmete töötluseks, kuvab seda

AJ-s. Vt samal teemal pikemalt

põhjendust p 2.

Kõik vajalikud põhjendused on olemas, sh

on lisatud AJ põhiseaduspärasuse hinnang.

12

16. Riikliku postkasti kasutamise kohustuslikkus

Planeeritava AvTS § 4312 lg 31 kohaselt on riigi- ja kohaliku

omavalitsuse asutustele kohustuslik kasutada riiklikku postkasti isikule

elektroonilise teabe edastamisel. KOV-i infosüsteemid edastavad

isikutele väga erinevat liiki teavet, sh automaatteavitusi, süsteemseid

teateid, arveid ning vastuseid teabenõuetele, selgitustaotlustele ja

märgukirjadele. Samuti edastatakse isikutele haldusmenetluste käigus

dokumente ja teavet, mis ei kuulu kättetoimetamisele haldusmenetluse

seaduse tähenduses. Eelnõu seletuskirja kohaselt hõlmab riikliku

postkasti lahendus kahte liiki edastusi: Kättetoimetamist vajavad

dokumendid, mille õiguslik tähendus ja kättetoimetamise viis on

reguleeritud õigusaktides (nt kohtukutsed, ettekirjutused,

kohtumäärused, trahvid, korraldused). Teabe edastamine, mis ei ole

õiguslikus mõttes kättetoimetamine, kuid on isiku jaoks oluline (nt

sõeluuringule kutsed, teavitused dokumentide aegumise kohta,

valijakaardid), mida praegu edastatakse killustatult erinevate e-kanalite

kaudu. Sellest tulenevalt palume täpsustada ka eelnõus endas

„elektroonilise teabe” käsitlust, kuna elektrooniliselt teabe edastamise

liike on mitmeid teisigi ja eelnõust võib jääda ekslikult mulje, et kogu

elektroonilise teabe edastamiseks on kohustus kasutada riiklikku

postkasti. Eelnõus ei selgu, kas riiklik postkast toetab ka kahepoolset

suhtlust. Praeguse kirjelduse põhjal toimib see üksnes asutuselt isikule

teabe edastamise ja dokumentide kättetoimetamise kanalina. Enamasti

see suhtlus aga KOVide puhul ei ole ühesuunaline. Seetõttu palume

selgitada, kuidas toimub suhtlus isikuga pärast seda, kui talle on teave

riikliku postkasti kaudu edastatud (sh kas ja kuidas isik vastata saab).

Lisaks palume täpsustada, kas ja millisel kujul on kavandatud

liidestamise võimalused KOV-i infosüsteemide ja riikliku postkasti

vahel (nii teabe edastamiseks kui ka vastuste kättesaamiseks). Eelnõus ei

ole käsitletud riikliku postkasti kasutusele

Arvestatud.

Postkasti kohustuslikkust teabe osas selles

eelnõus ei käsitleta.KOV-de, sh KOV-ide

poolt kasutatud, infosüsteemide

liidestumist koordineerib ELVL ning

liidestumine toimub järkjärguliselt.

Rohkem kasutatud süsteemide (nt

SPOKU, ARNO) puhul on liidestust

arutatud. Spetsiifiliste vajadustega tuleks

otse pöörduda RIA poole.

13

17. Dokumendihalduse riiklik infosüsteem DORIS

Kuigi seletuskirjas esitatu pinnalt on võimalik aru saada, et DORISe

kasutuselevõtt on vabatahtlik, ei ole see eelnõus endas sama üheselt

reguleeritud. DORISe eesmärk on määratletud kui dokumentide ühtse ja

nõuetele vastava haldamise tagamine avaliku sektori asutustes. Seetõttu

võiks liitumise vabatahtlikkus olla ka eelnõus selgelt sõnastatud. Eelnõu

kohaselt määratletakse DORISe põhimääruses, kes on kaasvastutavad

töötlejad. See annab Vabariigi Valitsusele võimaluse määrata

kohustuslikkuse ulatus. Selline lahendus vajab selgemat normatiivset

raamistikku juba seaduse tasandil. Lisaks sätestab eelnõu, et

dokumendihalduse riiklikus infosüsteemis töödeldavaid andmeid

säilitatakse kuni 75 aastat ning andmete säilitamise täpsemad tähtajad

sätestatakse DORISe põhimääruses andmekategooriate kaupa. Samas ei

ole selge, kas DORISe põhimääruses sätestatud säilitustähtajad

asendavad või täiendavad arhiivieeskirja alusel koostatud ja

Rahvusarhiiviga kooskõlastatud dokumentide liigitusskeemis määratud

säilitustähtaegu. Ka seletuskiri ei selgita, kuidas DORISe säilitustähtajad

suhestuvad arhiivieeskirjaga. Seletuskirjas on märgitud, et eelnõu

vastava regulatsiooni eesmärk on luua õiguslik alus

dokumendihaldussüsteemi DORIS loomiseks. Kui DORISe

kasutuselevõtt on vabatahtlik, jääb lahendamata teiste

dokumendihaldussüsteemide õigusliku aluse küsimus. Eelnõus DORISes

töödeldavate isikuandmete loetelu tekitab lisaks mulje, et infosüsteemis

kavandatakse korrastatult ja eesmärgipäraselt koguda väga laia

andmekoosseisu, sealhulgas andmeid isiku perekondlike ja tutvussuhete

kohta, terviseandmeid ning poliitilise, soolise ja usulise enesemääratluse

andmeid. Selline andmekoosseisu kirjeldus ei vasta

dokumendihaldussüsteemi tegelikule olemusele ega eesmärgile.

Mõistame, et nimetatud liiki isikuandmed võivad üksikjuhtudel sisalduda

asutusse saabunud või asutuses koostatud dokumentides. See ei tähenda

aga, et dokumendihaldussüsteemi kui infosüsteemi eesmärk oleks selliste

Mitte arvestada.

Kehtiva õiguse kohaselt tuleb sätestada

kohustused. Eraldi vabatahtlikkust

seaduses ei rõhutata.

DORISe kasutuselevõtt on vabatahtlik.

Eelkõige on süsteem mõeldud

keskvalitsuse asutustele (s.o.

ministeeriumid ja haldusala), kuid

tulevikus on võimalik süsteemiga liituda

ka teistel avaliku sektori asutustel..

Seletuskirja on selles osas täiendatud.

Üldine reegel kaasvastutavateks

töötlejateks on seaduses, põhimääruses

täpsustatakse nende regulatsiooni.

DORISe regulatsioon kohaldub

andmetele, mida töödeldakse DORISes.

Rahvusarhiivi edastatavad andmed ja

teave alluvad arhiiviseaduse

regulatsioonile. Seetõttu on täiendatud

eelnõu sõnastust ja lisatud maksimaalsele

säilitustähtajale 75 aastat säte, mille

kohaselt võidakse andmeid säilitada

kauem, kui eriseadus seda ette näeb.

Seletuskirja on ka täiendatud osas, mis

puudutab liigitusskeemi. - Nende andmete

osas, mille säilitustähtaeg ei tule

seadusest, määrab säilitustähtaja asutus

kindlaks liigitusskeemis, sh andmed, mida

töödeldakse DHSis. Liigitusskeemis ning

andmekogu põhimääruses toodud andmete

14

andmete süstemaatiline kogumine, korrastamine või iseseisev

töötlemine. Eelnõus esitatud andmekoosseis loob eksitava mulje

andmekogust, mille eesmärk on isikuandmete sisuline koondamine,

mitte dokumentide haldamine. Selline käsitlus erineb oluliselt kehtivas

avaliku teabe seaduses sätestatud dokumendiregistri pidamise

eesmärkidest (AvTS § 11) ning dokumendiregistri andmekoosseisust

(AvTS § 12 lg 3). Kehtiva õiguse kohaselt on dokumendiregistri eesmärk

eeskätt dokumentide registreerimine, menetluste jälgitavuse tagamine

ning avalikkuse teavitamine dokumentide olemasolust, mitte

isikuandmete kui selliste koondamine või temaatiline töötlemine. Sellest

tulenevalt vajab DORISe regulatsioon selgemat eristust: kas tegemist on

dokumendihaldussüsteemiga AvTS § 11 tähenduses, kus isikuandmed

esinevad dokumentide osana ja juhuslikult, või sisuliselt uue, laia

isikuandmete koosseisuga andmekoguga, mille puhul peaks olema

selgelt määratletud isikuandmete töötlemise eesmärgid, ulatus ja

vältimatus. Praegune sõnastus ei võimalda seda eristust teha ning tekitab

põhjendatud küsimusi nii DORISe õigusliku olemuse kui ka

isikuandmete töötlemise ulatuse ja proportsionaalsuse kohta.

säilitustähtajad ei saa olla vastuolus.

Andmekogu põhimääruses sätestatakse

süsteemis töödeldavate andmete

säilitustähtajad, viidates vajadusel

liigitusskeemile ning täpsustades seda.

Isikuandmete töötlemine on igasugune

toiming isikuandmetega. DORISe eesmärk

ei ole andmete kogumine, seda ei ole

võimalik sealt ka välja lugeda.

Andmekogu on asutatud oma avaliku

ülesande täitmiseks ja selle tarbeks

antakse õigus isikuandmeid töödelda.

Vahet pole, kas andmed on masinloetaval

kujul, või dokumendi sees, kui need

süsteemi jõuavad, siis peab isikuandmete

töötlemise regulatsioon olema seaduse

tasandil (PS § 3 põhimõtte kohaselt).

Seaduses on andmete kategooriad, mida

täpsustatakse põhimääruses, sh millistes

olukordades milliseid andmeid on vaja.

Täpsustame täiendavalt, et

dokumendihaldussüsteemis ei koguta

isikuandmeid süsteemi iseseisva

struktureeritud andmekogumina, vaid neid

töödeldakse dokumentide haldamise,

menetlemise ja säilitamise käigus.

Isikuandmed sisalduvad seega eelkõige

dokumentides, mis asutusse saabuvad või

mida sealt välja saadetakse.

Seletuskirja on selles osas täiendatud.

15

18. Andmekogude määratlus

Eelnõule lisatud kooskõlastustabelis on korduvalt viidatud andmekogu

mõiste ja regulatsiooni ebaselgusele. Eelnõu koostajad on vastuseks

märkinud, et andmekogu määratluse täpsustamine ei ole olnud käesoleva

eelnõu skoobis ning sellega kavandatakse tegeleda alles 2027. aastal.

Kuigi toetame põhimõtteliselt kõiki samme, mis aitavad suurendada

andmetöötluse läbipaistvust avalikus sektoris, jääme seisukohale, et

avaliku teabe seaduse andmekogusid käsitleva peatüki muutmisel tuleb

regulatsiooni käsitleda tervikuna. Läbipaistvust ei ole võimalik sisuliselt

parandada olukorras, kus andmekogude õiguslik alus on ebaselge või

puudulik.

Oleme korduvalt osutanud, et kehtiva õiguse kohaselt tuleb andmekogu,

milles töödeldakse isikuandmeid, asutada seadusega või selle alusel

antud määrusega ning sellises õigusaktis peab sisalduma selge ja täpne

volitusnorm isikuandmete töötlemiseks. Praktikas ei ole enamikul

kohalike omavalitsuste poolt asutatud andmekogudel sellist seaduslikku

alust. Ainsaks erandiks on kalmistuseadus, mis sätestab selgesõnaliselt

töödeldavate andmete koosseisu.

Sellises olukorras ei ole võimalik alustada andmetöötluse läbipaistvuse

sisulise suurendamisega ilma, et eelnevalt oleks loodud vajalikud

seaduslikud alused nende andmekogude pidamiseks.

Läbipaistvus ei saa asendada ega õigustada puuduvat seaduslikkust.

Ootame jätkuvalt kohalike omavalitsuste andmekogude õigusliku aluse

probleemi lahendamist.

Kooskõlastustabelist nähtub paraku, et eelnõu esitaja ei tunnista selle

probleemi olemasolu, vaid seab andmetöötluse läbipaistvuse kõrgemale

selle seaduslikkusest, mis ei ole kooskõlas andmekaitse ega hea

õigusloome põhimõtetega.

Eelnõus kavandatud DORISe regulatsioon ja sellele lisatud ulatuslik

isikuandmete loetelu illustreerivad ühtlasi laiemat ja senini lahendamata

probleemi andmekogude määratlemisel. Kui seaduse tasandil

kirjeldatakse dokumendihaldussüsteemi andmekoosseisu viisil, mis jätab

Mitte arvestada.

Teie kirjeldatud mure ei ole AvTS eelnõu

skoobis ega JDMi haldusala pädevuses.

AvTS 5-ptk (nn andmekogude

regulatsioon) kohaldub ka KOVidele

(AvTS § 431 lg 1). Selles osas ei ole

ebaselgust. Samuti ei ole küsimust, mis

andmekogu on (sh selles osas olemas AKI

juhised). See, et praktikas ei ole KOV

andmekogusid nii loodud, on

kahetsusväärne aga selle eest vastutavad

KOVid koos Põllumajandus- ja

Regionaalministeeriumiga (REM). JDM ei

tee andmekogude regulatsiooni kõikidele

valdkondadele. Iga haldusala vastutab

oma andmekogude regulatsioonide eest

ise. JDM ja REMi vastutusvaldkonnad on

välja toodud VVS. Seega selle murega

tuleb pöörduda REMi. Edastame selle info

ka neile. Mõiste parandamine ei muuda

seaduse mitte täitmist KOV andmekogude

poolt.

Andemekogude planeeritav muudatus

puudutab AvTS 5.ptk muudatusi, sh

ajakohastamist.

16

mulje iseseisvast ja laiaulatuslikust isikuandmete kogumisest, näitab see,

et andmekogu mõiste ja selle eristamine muudest infosüsteemidest ei ole

õiguslikult piisavalt selge ka seadusandja enda jaoks.

Selline „vahepealne“ lahendus – kus ühest küljest püütakse suurendada

läbipaistvust ja liidestamist, kuid teisest küljest puudub selgus, millal on

tegemist andmekogu, millal dokumendiregistri ja millal üksnes tehnilise

dokumendihaldusvahendiga – kinnitab vajadust lahendada

andmekogude määratluse küsimus enne, kui asutakse reguleerima nende

liidestumist, läbipaistvust või andmete avalikustamist. Läbipaistvuse

suurendamine eeldab esmalt selget arusaama sellest, milliste

andmekogudega üldse on tegemist ja millisel õiguslikul alusel neid

peetakse.

Seetõttu leiame, et just sellise eelnõu ülesehitus peaks olema

argumendiks selle kasuks, et andmekogude mõiste ja õiguslik raamistik

vajavad esmalt üheselt selgeks tegemist. Ilma selleta tekib oht, et

reguleeritakse tagajärgi (läbipaistvus, liidestumine, logimine), samal ajal

kui alus –andmekogu õiguslik olemus ja piirid – jääb ebaselgeks.

19. Seaduse mõjud

Juhime tähelepanu, et eelnõu seletuskirja mõjude analüüsi käsitlev

peatükk 6 on puudulik (täielikult on analüüsimata riikliku postkasti

regulatsiooniga seotud mõjud ning MKS muudatuste mõjud).

Seletuskirjas on üksnes märgitud, et mõjusid täiendatakse jooksvalt enne

eelnõu Vabariigi Valitsusse esitamist. Selline lähenemine ei ole

kooskõlas hea õigusloome ja normitehnika eeskirjaga, kuna ei võimalda

eelnõu mõjude terviklikku ning sisulist hindamist kooskõlastamise

etapis. Palume mõjude analüüs esitada täielikul kujul enne eelnõu edasist

menetlemist.

Arvestatud.

Mõjud on hinnatud VTKdes ning lisatakse

ka seletuskirja enne VVsse esitamist.

20. Kaasamise protsess

Lõpetuseks soovime anda tagasisidet ka eelnõu kooskõlastamise

kaasamise protsessile. Planeeritav eelnõu sisaldab KOVide vaates mitme

võimaliku lisakohustuse teket. On tänuväärne, et ministeerium korraldas

ühiseks aruteluks 15.05.2026 ka kaasamisseminari, kuid KOVide

Selgitame.

JDM ei korralda KOVide ja ELVLi

vahelist infovahetust. See on osapoolte

17

õnnetuseks jõudis see info KOVideni kõigest päev varem ehk

14.05.2026. Nii vähese etteteatamisega ei ole võimalik eeldada, et

KOVid oleksid jõudnud kõik need materjalid läbi töötada ja küsimused

ette valmistada ning ka üldse oma kalendritesse planeerida selleks

seminariks aja. Loodame, et järgmistest kaasamisseminaridest

teavitatakse meid ka mõistliku aja jooksul ette.

omavaheline kokkulepe. Edastame

tagasiside ELVLile.

JDM ei saatnud kutset päev varem.

ELVLile on esimene kutse saadetud

07.05.2026 nagu kõikidele teistele

asutustele. Seega on esimene kutse välja

saadetud rohkem kui nädal enne. Lisaks

sama kutse tuli ka andmete võrgustiku

kaudu 08.05.2026.

21. Tööinspektsioon Edastasite meile arvamuse avaldamiseks avaliku teabe seaduse ja teiste

seaduste muutmise eelnõu. Peame väljapakutud viite muudatust

mõistlikuks ning vajalikuks. Samas rõhutame üle seletuskirjas toodud

asjaolu, et kõigi muudatuste rakendamine toob alguses kaasa täiendava

kulu. Palume sellega riigieelarve menetlemisel arvestada.

Täname tagasiside eest!

Kui RESist vaja lisataotlusi, siis see

vajadus tuleb esitada oma valdkonna eest

vastutavale ministeeriumile. Nemad

saavad taotluse RESi edastada.

22. Transpordiamet

Riigi Infosüsteemi

Amet

Tugiteenuste teenistuse teabejuhtimise osakonna dokumendihalduse

üksus teeb järgmised tähelepanekud:

1. Kui teabe edastamisel asutuselt isikule on ametlik kanal riiklik

postkast ja loetakse teave kätte toimetatuks, siis kuidas see teema

lahendatakse nende isikute puhul, kellel puudub suunamine

riiklikust postkastist või juurdepääs sellele (vanemaealised

inimesed näiteks). Transpordiamet võtab andmeid RR-st, kas on

mõeldud, kus on info selle kohta, kellele kuhu on võimalik üldse

infot saata? Asutuse halduskoormust ei vähenda kuidagi see, kui

tehakse katseid saata nii riiklikku postkasti, e-postile kui postiga,

et ehk läheb õnneks ja isik saab mingit kanalit pidi kätte.

2. Praegu liiklusseaduses juhtimisõiguse peatamise ja

juhtimisõiguse äravõtmise otsused edastatakse paberil – riikliku

postkasti muudatuse valguses ei saa neid saata LS alusel

digitaalselt (LS § 124 ja 126).

Selgitame, et muud kanalid jäävad ka

lahti. Riiklik postkast on eelkõige

elektrooniliseks kirjavahetuseks mõeldud.

Kohustuslikkus jäetakse praegusest

eelnõust välja. Kui seda uuesti analüüsima

hakatakse, siis võetakse arvesse ka teie

näidist lahendusena.

Kuna juhtimisõigusel hetkel erisäte, siis

käesolev eelnõu regulatsioon seda ei

muuda.

18

23. Strateegilise planeerimise teenistuse IT osakonna analüütika ja andmete

üksus teeb järgmise tähelepaneku:

1. Andmekirjelduse standardi link ei ole sisustatud standardiga (viib

tühjale lehele).

Arvestatud.

Vaatame seletuskirjas lingi üle.

Andmehalduse juhiste lehekülg, kus on

mh ka andmekirjelduse standard:

https://www.kratid.ee/juhised

24. 1. Palume täiendada eelnõud sätetega, mis loovad selge õigusliku

aluse Bürokrati võrgustikuteenuse kasutamiseks ja selle kaudu

toimuva andmetöötluse reguleerimiseks.

2. Palume täiendada eelnõud sätetega, mis loovad õigusliku aluse

lapsevanema seadusjärgse esindusõiguse automaatseks

kontrollimiseks ja selle alusel lapse andmetele ning lapsele

suunatud e-teenustele ligipääsu võimaldamiseks Eesti

teabeväravas. Muudatusettepanekute eesmärk on võimaldada

Eesti teabeväravas alaealise lapse seaduslikul esindajal ehk

lapsevanemal kasutada lapse vaadet ning saada juurdepääs lapse

isikustatud teabele ja lapsega seotud e-teenustele, kui vanema

esindusõigus on rahvastikuregistri andmete põhjal täielik ja

piiranguta. Muutmispunktid ning selgitused on esitatud kirja

lisas. Nende ettepanekute muutmispunktid, selgitused ning

mõjuanalüüsid on esitatud kirja lisas

Teadmiseks võetud.

Arutati eraldi ja otsustati käesolevast

eelnõus välja jätta. Lisaks Eesti

Teabeväravas on lubatud juba kehtiva

regulatsiooni alusel lapsega seotud

andmeid töödelda. Andmekategooria

vajab Eesti Teabevärava määruse tasandil

andmekoosseisu täpsustust (täna kehtiv

volitusnorm juba lubab täpsed

andmekoosseisud määruses sätestada).

25. Riiklik postkast

Palume muuta eelnõus kavandatud AvTS § 4312 lõike 5 sõnastust

selliselt, et kolmeaastane säilitustähtaeg ei oleks absoluutne ka

kättetoimetamist mittevajavate teadete puhul. Täpsemalt palume AvTS §

4312 lõige 5 sõnastada järgmiselt: „(5) Riikliku postkasti teadete

andmestiku andmeid säilitatakse kolm aastat, kui seaduses või selle

alusel antud õigusaktis ei ole konkreetse teate või sellega seotud andmete

säilitamiseks sätestatud teistsugust tähtaega. Kättetoimetamist vajavaid

dokumente ja nende andmeid säilitatakse vastavalt eriseadustes

sätestatule.“

Mitte arvestada.

Postakastis ei tuvastatud teadete pikemat

säilitustähtaja vajadust. Keegi asutustest,

kes tagasisidet andsid, sellist vajadust ka

välja ei toonud.

19

Selgitus: Muudatusettepaneku eesmärk on vältida olukorda, kus AvTS-

is sätestatud kolmeaastane üldtähtaeg hakkab ekslikult piirama nende

teadete säilitamist, mille pikem või lühem säilitamise vajadus tuleneb

eriseadusest, selle alusel antud õigusaktist või konkreetse avaliku

ülesande täitmisega seotud dokumendihalduse nõuetest. Eelnõu praeguse

sõnastuse järgi kohaldub eriseaduste säilitustähtaeg üksnes

kättetoimetamist vajavatele dokumentidele. Kättetoimetamist

mittevajavate teadete puhul on aga sätestatud üldine kolmeaastane

tähtaeg. Selline lahendus võib praktikas osutuda liiga jäigaks, sest

riikliku postkasti kaudu võidakse edastada ka selliseid teateid, mis ei vaja

formaalset kättetoimetamist, kuid millel on asutuse menetluses,

maksuõigussuhtes, järelevalves, tõendamisel või dokumendihalduses

pikem õiguslik tähendus. Seletuskiri põhjendab kolmeaastast tähtaega

sellega, et pooltel oleks võimalik tõendada teate saatmise fakti võimalike

vaidluste korral. See põhjendus on üldjuhul asjakohane, kuid ei kata

kõiki olukordi. Mõne asutuse puhul võib teate säilitamise vajadus

tuleneda mitte üksnes riigivastutuse nõude tähtajast, vaid ka

valdkondlikust eriregulatsioonist. Seetõttu peaks kolmeaastane tähtaeg

olema üldreegel, millest saab kõrvale kalduda juhul, kui seadus või selle

alusel antud õigusakt näeb ette teistsuguse säilitustähtaja. Selline

lahendus on kooskõlas ka eelnõu seletuskirjas kättetoimetatavate

dokumentide kohta toodud põhjendusega, mille järgi ei ole AvTS-i

eesmärk reguleerida menetluslike dokumentide säilitamist detailselt ning

eriseadustega sätestatud säilitustähtaegade dubleerimine või

ülekirjutamine ei ole põhjendatud. Sama loogika peaks kehtima ka nende

teadete puhul, mis ei vaja kättetoimetamist, kuid mille säilitamise tähtaeg

tuleneb muust õigusaktist.

26. Andmejälgija

Palume muuta eelnõus kavandatud avaliku teabe seaduse § 4311

andmejälgija regulatsiooni selliselt, et andmejälgija üldiseks

toimeloogikaks jääks andmeid väljastava andmekogu keskne mudel.

Ettepaneku eesmärk on säilitada andmejälgija senine ja arenduses

Mitte arvestada.

Kohustuse osas vaata p 2 selgitusi.

20

kavandatud toimeloogika, mille kohaselt andmesubjektile kuvatakse

ülevaade tema isikuandmete kasutamisest eelkõige selle andmekogu

vaates, kust tema andmeid väljastati või kus tema andmetega seotud

päring tehti. Selline mudel on RIA hinnangul andmesubjekti jaoks

arusaadavam, paremini auditeeritav, tehniliselt olemasoleva

arhitektuuriga kooskõlas ning põhjendatum isikuandmete kaitse

üldmääruse vaatest. Päringuid teinud asutuse või muu andmesaaja

kohustuseks jääks päringu eesmärgi, õigusliku aluse ja vajaduse korral

logikirje kuvamise piirangu kohta teabe esitamine andmeid väljastava

andmekogu vastutavale töötlejale. Täpsemalt palume eelnõu § 1 punktis

12 kavandatud AvTS § 4311 lõiked 23 -2 5 asendada järgmises

sõnastuses: „(23)Andmejälgijasse edastab andmesubjektiga seotud

päringulogikirje andmekogu vastutav töötleja, kelle andmekogust

andmesubjekti isikuandmeid väljastati või kelle andmekogus

andmesubjekti isikuandmetega seotud päring tehti. (24 ) Andmesubjekti

isikuandmeid pärinud andmekogu vastutav töötleja või muu andmesaaja

esitab andmeid väljastava andmekogu vastutavale töötlejale iga

isikuandmeid sisaldava päringu kohta andmejälgijas kuvamiseks

vajaliku teabe, sealhulgas päringu eesmärgi, õigusliku aluse, päringu

teinud asutuse või isiku andmed ning vajaduse korral logikirje kuvamise

piirangu aluse ja piirangu kehtivuse aja või selle äralangemise

tingimused. (25 ) Andmeid väljastava andmekogu vastutav töötleja ei

avalda andmejälgijas päringulogikirjet või selle osa ulatuses, milles

andmesubjekti teabeõigus on seaduse alusel piiratud. Kui kuvamise

piirangu aluse määrab või selle äralangemise üle otsustab päringu teinud

asutus või muu andmesaaja, vastutab nimetatud asutus või andmesaaja

piirangu aluse, ulatuse ja lõppemise kohta õigeaegse ja õige teabe

esitamise eest andmeid väljastava andmekogu vastutavale töötlejale. (26

) Käesoleva paragrahvi lõigetes 23 –25 nimetatud teabe esitamise

täpsemad nõuded, sealhulgas andmekasutuse eesmärgideklaratsiooni

koosseis, esitamise viis, päringulogikirje andmekoosseis, logikirje

kuvamise piirangute rakendamise ja äralangemise kord ning

21

andmejälgijaga liidestumise tehnilised nõuded, kehtestatakse käesoleva

paragrahvi lõike 4 alusel antavas määruses.“ Täiendavalt palume

täpsustada eelnõu muutmispunktiga 11 AvTSi lisatavat § 4311 lõiget 3.

Praegune lõike sõnastus seob päringulogide säilitamistähtaja

päringulogikirje avaldamisega Eesti teabeväravas, kuid praktikas ja

andmetöötluse loogikast lähtuvalt peaks säilitamistähtaeg algama

logikirje tekkimisest andmekogus. Teeme ettepaneku sõnastada säte

selliselt, et päringulogi säilitatakse 3 aastat alates selle tekkimisest.

Eelnõu seletuskirjas esitatud andmejälgija tasuvusarvutuse näide ei ole

meie hinnangul piisavalt selge, sest pole üheselt arusaadav millisel kujul

päringuid arvestatakse (nt kas tegemist on X-tee kaudu tehtavate

automaatpäringutega või muude pöördumistega). Teeme ettepaneku

seletuskirja lause „Sellest järeldub, et näiteks 14 000 € elutsükli kulu

tasub end ära, kui andmekogusse tehakse keskmiselt vähemalt ~182

isikuandmeid puudutavat päringut aastas.“ asendada lausega „Sellest

tulenevalt tasub näiteks 14 000 € elutsükli kulu end ära juhul, kui

andmekogusse tehakse X-tee kaudu vähemalt ~182 isikuandmeid

puudutavat päringut aastas.“

27. Sündmusteenuste infoteenuste regulatsioon

Palume avaliku teabe seadusest välja võtta ja planeeritavast rakendusakti

kavandist välja jätta sätted, millega kavandatakse sündmusteenuste

infoteenuste eraldi reguleerimist ministri määruses. Alternatiivselt

palume avaliku teabe seaduse seletuskirjas selgitada, et sündmusteenuse

infoteenus ei ole eraldi reguleerimist vajav teenuseliik, vaid Eesti

teabeväravas avalikkusele suunatud teabe kasutajakeskne, sündmus- või

elukaarepõhine esitlusviis. Infoteenus ei töötle isikuandmeid, ei loo

isikule õigusi ega kohustusi, ei asenda valdkondlikku avalikku teenust

ega muuda riigiportaali artiklite, juhiste või andmekogudele viitamise

õiguslikku olemust. Kui eelnõu koostaja peab vajalikuks sellise

esitlusviisi seaduse tasandil eraldi nähtavaks teha, võiks AvTS § 321

lõike 1 punkti 1 täpsustada üksnes selgitava normiga, näiteks järgmiselt:

„Eesti teabevärava kaudu võib avalikkusele suunatud teavet esitada ka

Mitte arvestada.

Pole seotud käesoleva eelnõu teemadega

ja nende selgitustega seletuskirjas..

Sündmusteenuste nimekirja piiritlemine

on kokku lepitud eelmises versioonis,

olles RIA enda soov. Sündmusteenuste

loetelu on eraldi määrus ja seda

menetletakse eraldi voos.

22

sündmus-, elu- või ettevõtluskaarepõhiselt korrastatud tervikvaatena.“

Sellise täienduse eesmärk ei oleks luua uut teenuseliiki ega volitusnormi

isikuandmete töötlemiseks, vaid kinnitada, et Eesti teabeväravas võib

olemasolevat avalikku teavet kasutajale esitada korrastatult, terviklikult

ja protsessipõhiselt. Selgitus: Kehtiva AvTS § 321 regulatsiooni kohaselt

on Eesti teabevärav riiklik keskne kontaktpunkt, mille kaudu isik pääseb

ligi muu hulgas teabevaldaja tegevusvaldkonda ja üldkasutatavaid

teenuseid puudutavale avalikkusele suunatud teabele, isikustatud teabele,

taaskasutatavale teabele ning otsestele avalikele e-teenustele ja neid

toetavatele tugiteenustele. Eelnõu seletuskirjas on samuti selgitatud, et

kehtiva normi järgi on Eesti teabevärav keskne kontaktpunkt, mille

kaudu isik pääseb ligi avalikkusele suunatud teabele, isikustatud teabele,

taaskasutatavale teabele ning avalikele e-teenustele ja tugiteenustele.

Sündmusteenuse infoteenus kirjeldatud kujul mahub juba selle

regulatsiooni alla. Tegemist on avalikkusele suunatud teabe esitamisega

Eesti teabeväravas. Infoteenuse eesmärk on teha inimesele arusaadavaks

mõne avaliku teenuse või elusündmusega seotud tegevuste järjekord,

juhised, artiklid ja viited asjakohastele andmekogudele või teenustele.

Selline teabe esitamine ei erine õiguslikult tavapärasest riigiportaali

artiklist, vaid erineb üksnes kasutajakogemuse ja teabe korrastatuse

tasemelt. Näiteks riigiportaali artikkel „Tervis reisil“ võib sisaldada

juhiseid ravimitega reisimise, vaktsineerimise, retseptide vaatamise või

Euroopa ravikindlustuskaardi tellimise kohta. Kui sama teave esitatakse

kasutajale loogilise tervikvaatena „Reisimine“ või „Lapsega reisimine“,

ei muutu selle õiguslik olemus. Tegemist on endiselt avalikkusele

suunatud teabega ja viidetega olemasolevatele teenustele või

andmekogudele. Erinevus seisneb selles, et kasutaja ei pea infot ise

erinevatest artiklitest kokku otsima, vaid riigiportaal aitab tal protsessi

tervikuna mõista. Eraldi regulatsioon oleks põhjendatud juhul, kui

sündmusteenuse infoteenus töötleks isikuandmeid, teeks kasutaja kohta

järeldusi, annaks automaatseid soovitusi isiku konkreetse olukorra

alusel, käivitaks menetluse, võimaldaks taotluse esitamist või looks

23

isikule õigusi ja kohustusi. Kirjeldatud infoteenus seda ei tee. See ei

sisalda ega töötle isikuandmeid, vaid korrastab avalikku teavet. Kui

selline teabe esitlusviis reguleerida ministri määruses eraldi

teenuseliigina, tekib põhjendamatu vahetegu riigiportaali artiklite ja

sündmusteenuse infoteenuste vahel. Mõlemal juhul on sisuks avaliku

teabe esitamine kasutajale. Sündmusteenuse infoteenus on lihtsalt

kasutajasõbralikum ja terviklikum vorm sama liiki teabe edastamiseks.

Eraldi regulatsioon võib tekitada ka ebavajaliku halduskoormuse ja

pidurdada Eesti teabevärava arendamist. Tavapärase artikli muutmine

või uue artikli lisamine on kiire sisuhalduslik tegevus. Kui sarnase sisuga

teavet tuleb hakata käsitama õiguslikult eraldi reguleeritud

infoteenusena, võib selle lisamine, muutmine või kasutajaliideses

esitamine muutuda ebaproportsionaalselt aeglaseks. See võib halvendada

kasutajakogemust ja vähendada riigiportaali võimet pakkuda inimestele

arusaadavat, terviklikku ja ajakohast teavet. Eelnõus on juba kavandatud

Eesti teabevärava määruse volitusnormi täiendamine nii, et Vabariigi

Valitsuse määruses saab reguleerida teabeväravas teabe ja teenuste

kättesaadavaks tegemise, haldamise, kasutamise, teenuste arendamise

ning andmekirjeldustega seotud korralduslikke küsimusi. Seega ei ole

vaja luua täiendavat ministri määruse tasandi regulatsiooni ainult selleks,

et Eesti teabeväravas saaks avalikku teavet esitada senisest

korrastatumalt.

28. Andmete teabevärav

5.1. AvTS § 321 lõike 1 kohaselt on Eesti teabevärav "riiklik keskne

kontaktpunkt koos andmekoguga". Sättest ei selgu mis osas on

teabevärav andmekogu, kas osaliselt või tervikuna. See oluline, sest kuna

eelnõu seletuskirja kohaselt saab avaandmete teabevärava arendamisel

tekkinud andmete teabeväravast "Eesti teabevärava osa, nn üks

võimalikke esitluskihte“, siis see tähendaks, et kui teabevärav on

tervikuna andmekogu, siis ka andmete teabeväravast saaks teabevärava

andmekogu osa ning talle kehtiksid andmekogule sätestatud nõuded, mh

AvTS § 439 lõikes 5 sätestatud nõue andmevahetuseks üksnes läbi riigi

5.1. Mitte arvestada.

Terve teabevärav on andmekogu, millel on

erinevad esitluskihid. Ka andmete

teabevärav on oma olemuselt andmekogu

AvTS tähenduses.

5.2. Mitte arvestada. Teabe definitsioon

on AvTSis olemas (vt AvTS § 3).

Selgitame, et DGA ei loo uusi

juurdepääsupiiranguid. Need piirangud

võivad tulla muudest siseriiklikest või

24

infosüsteemi andmevahetuskihi. See tooks kaasa selle, et

andmekirjelduste andmete teabeväravasse esitamiseks ja selles

ajakohasena hoidmiseks peaks andmevahetus andmehaldustarkvarade

(nt RIHAKE, SelectZero, Accurity) ning andmete teabevärava vahel

toimuma üle X-tee, mis oleks eesmärki ja teabe olemust arvestades

ebamõistlik, ei vastaks Justiits- ja Digiministeeriumi AI ja andmete

talitusega (varasemalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

digiriigi arengu osakonnaga) kui andmete teabevärava äritellijaga

koostöös loodud olemasolevale lahendusele ning tekitaks

teabevaldajatele ebamõistlikke täiendavaid kulusid. Kui teabevärav on

kehtiva AvTSi kohaselt tervikuna andmekogu, siis eespool toodut

arvestades teeme ettepaneku täiendada eelnõud selliselt, et teabevärava

osaks olev andmete teabevärav poleks andmekogu.

5.2.Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse paragrahvi 31 lõiget 6 ning

muudatuse kohaselt avaldatakse andmekirjeldused, kuid üldiseks

kasutamiseks antakse üksnes selline osa teabest, mis ei sisalda

juurdepääsupiiranguga teavet ning mille üldiseks kasutamiseks

andmisega ei kaasne juurdepääsupiiranguga teabe avalikuks tuleku oht.

Palume seletuskirja täiendada, kas kehtivas § 31 lõikes 5 sätestatud teave

(millele viitab sama §-i lg 6) on käsitatav kaitstud ehk

juurdepääsupiiranguga teabena (andmetena) andmehalduse määruse

(Data Governance Act, DGA) mõistes.

5.3.Eelnõu § 1 punktiga 2 lisatakse seadusesse kaks uut

legaaldefinitsiooni – „andmeelement“ ning „andmekirjeldus“, kuid

seejuures pole eelnõu seletuskirjas selle muudatuse selgituste juures

esitatud näiteid. Andmekirjelduse osas on osaline näide esitatud eelnõu

§ 1 punkti 1 selgituste juures. Palume näidet täiendada selliselt, et

ilmneks ka tähendust väljendava informatsiooni olemasolu

andmeelemendi kohta. Lisaks on selles eelnõu punktis kirjaviga:

„"vastav kirjeldused".

5.4.Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse paragrahvi 29 lõiget 6 ja

sõnastatakse järgnevalt: „(6) Teabevaldaja tagab masinloetaval kujul

rahvusvahelistest õigusaktidest. ATV ei

keskendu vaid DGA andmekategooriatele,

vaid riigi andmetele laiemalt.

5.3. Arvestatud. Näited on lisatud.

5.4. Mitte arvestada. Nõuded on seotud

ka EL õigusega (nt

andmehaldusmäärusega, avaandmete

dirketiiviga).

5.5. Mitte arvestatud. Andmete

teabevärava jaoks ei ole vaja eraldi § 322,

kuna tegemist on Eesti Teabevärava

esitluskihiga. Muudetud on Eesti

Teabevärava eesmärke selliselt, et

andmekirjeldus on nüüd ka osa Eesti

Teabeväravast (vt AvTS § 321 lg 1 p 5

muudatust). Andmekirjelduste osa lisamist

on ka selgitatud.

5.6. Mitte arvestada. Sõnastus ei paista

olevat mitmeti mõistetav.

5.7. Mitte arvestada. Riigiportaalile ei

anta eraldi legaaldefinitsiooni. Muutsime

viite Eesti Teabeväravaks.

5.8. Arvestatud. Sõna vahetatud (liituma

asemel kasutatud liidestuma)

5.9. Arvestatud. Täpsustus lisatud.

5.10- 5.12. Arvestatud. Ekslik viide

parandatud.

5.13. Arvestatud osaliselt. Ebakõla

muudetud.

5.14. Arvestatud.

5.15. AvTS § 437 tühistati. ATVs

andmekogusid ei registreerita.

25

avaandmete ja kogu tema poolt avalike ülesannete täitmiseks kasutatava

avaliku teabe kohta käivate andmekirjelduste kättesaadavuse Eesti

teabevärava kaudu.“ Palume seda normi kitsendada ja täpsustada. Kui

teabevaldaja kasutab avalike ülesannete täitmiseks teiste teabevaldajate

avalikku teavet, peaks ta normi kohaselt tagama teabevärava kaudu ka

teiste teabevaldajate teabe kohta käivate andmekirjelduste

kättesaadavuse. Palume kõnealust sätet eelnõus täpsustada selliselt, et

oleks üheselt mõistetav millise teabe osas peab teabevaldaja

andmekirjelduste kättesaadavuse tagama.

5.5.Eelnõu seletuskirjas on eelnõu § 1 punkti 3 selgituste juures

märgitud, et „Avaandmete teabeväravast saab Eesti teabevärava osa, nn

üks võimalikke esitluskihte“ ning on viidatud täpsematele muudatustele

ja selgitustele, mis puudutavad AvTS § 322 . Juhime tähelepanu, et

eelnõust puudub säte, millega lisataks AvTSi § 322 ning seega puudub

seletuskirjast Eesti teabevärava esitluskihtide lahtikirjutus, sh andmete

teabevärava osas. Seega andmete teabeväravat ja selle seost Eesti

teabeväravaga praegusest eelnõust ei leia. Palume eelnõud selles osas

täiendada.

5.6.Lisaks teeme ettepaneku eelnõu § 1 punkti 5 muutmiseks järgmiselt:

paragrahvi 321 lõiget 4 täiendatakse pärast tekstiosa „tagab oma“

tekstiosaga „andmekirjelduste“. Selliselt oleks selgemini mõistetav, et

andmekirjeldused pole seotud „valdkonna teenustega“.

5.7.Palume täiendavalt hinnata vajadust tuua eelnõu § 1 punktiga 6

AvTSi sõna „riigiportaal“. Ülejäänud seaduses on sama asja

tähistamiseks kasutusel sõna "teabevärav".

5.8.Teeme ettepaneku eelnõu § 1 punkt 7 sõnastada järgmiselt: "(1) Riigi

infosüsteemi kuuluvad infosüsteemide andmevahetuskihiga liidestatud

andmekogud ja andmekogude pidamist kindlustavad süsteemid.“ Seda

seetõttu, et liitumisel saab organisatsioon X-tee liikmeks, kuid

liidestumine seisneb andmekogu või infosüsteemi liidestamises X-teega,

kasutades selleks X-teel registreeritud alamsüsteemi. Sarnaselt on praegu

sõnastatud ka Vabariigi Valitsuse 28.02.2008 määruse nr 58 „Riigi

26

infosüsteemi haldussüsteem“ § 9 lg 4: „Riigi infosüsteemi kuulub RIHA-

s registreeritud andmekogu, mis on liidestatud infosüsteemide

andmevahetuskihiga (edaspidi X-tee).“

5.9.Eelnõu § 1 punktis 9 esitatud sätte sõnastusest ei selgu, mis hetkel

tuleb andmekogude põhimäärused kooskõlastada. Teeme ettepaneku

eelnõu § 1 punkt 9 sõnastada järgmiselt: „(3) Enne andmekogu asutamist,

andmekogus kogutavate andmete koosseisu muutmist, andmekogu

kasutusele võtmist või andmekogu lõpetamist kooskõlastatakse

andmekogu põhimäärus Andmekaitse Inspektsiooniga, Maa- ja

Ruumiametiga, Statistikaametiga ning Riigi Infosüsteemi Ametiga.“

5.10. Eelnõu § 1 punktiga 17 muudetakse AvTSi paragrahvi 466 lõiget 3.

Juhime tähelepanu, et kehtivas AvTSis puudub § 466 . Tõenäoliselt peaks

eelnõu punktiga 17 muudetama lõiget 3 paragrahvis 436.

5.11. Eelnõu muutmispunktis 19 on viidatud AvTS § 4311 lõikele 9.

Juhime tähelepanu, et sellist lõiget ei eksisteeri ja ei ole ka eelnõuga

loodamas.

5.12. Eelnõu §-ga 4 tunnistatakse kehtetuks ruumiandmete seaduse

(RAS) §-i 75 lõiked 2-9. Selle asemel tuleb kehtetuks tunnistada RASi

§-i 75 lõiked 2-7, sest rohkem lõikeid (8-9) selles §-s pole.

5.13. Juhime tähelepanu, et kuna eelnõuga tunnistatakse paragrahvi 433

lõiked 3-5 kehtetuks ning kehtetuks tunnistatakse ka paragrahvi 439 lg 1

p 6, siis tuleb muuta ka § 439 lõiget 3, sest selle teises lauses viidatakse

kehtetuks tunnistatavale sättele (§ 433 lg 4). Kui § 439 lõike 3 teine lause

seadusest eemaldatakse, siis ei jääks seadusesse ka erandit § 439 lõikes 1

sätestatud kindlustavate süsteemide rakendamiseks ning edaspidi tuleb

kõikides andmekogudes kasutada mh ka aadressiandmete süsteemi.

5.14. Palume eelnõud täiendada rakendussätte lisamisega AvTSi 7.

peatükki, millega sätestatakse andmekirjelduste teatavas osas

ülekandmine suletavast riigi infosüsteemi halduse infosüsteemist

(RIHA) andmete teabeväravasse (ATV) ning teabevaldajale nõue tagada

andmete teabeväravasse ülekantud andmekirjelduste õigsus ja

27

korrastatus hiljemalt 1 aasta jooksul avaliku teabe seaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse jõustumisest.

5.15. Eelnõu seletuskirja kohaselt säilib kohustus andmekogude

registreerimiseks ning see hakkab toimuma andmete teabevärvas. Sellest

tulenevalt palume täiendada eelnõud AvTS § 437 muutmisega.

29. Maksu- ja Tolliamet Toetame põhimõtteliselt eelnõu üldiseid eesmärke suurendada riigi

andmetöötluse läbipaistvust ning tsentraliseerida riiklikku ametlikku

suhtlust. Samas tuvastasime eelnõus ja selle lisades olulisi kitsaskohti,

mis vajavad enne menetlemise jätkamist sisulist korrigeerimist ja

õiguslikku täpsustamist.

Võtame teadmiseks.

30. Eelnõu seletuskiri viitab põhimõttelisele kokkuleppele, et andmejälgija

tehnilised ja funktsionaalsed detailid täpsustatakse Vabariigi Valitsuse

määruse tasandil. Esitatud määruse kavand (Lisa 1) on aga suures osas

deklaratiivse iseloomuga ja dubleerib isikuandmete kaitse üldmääruse

teksti, jättes spetsiifilised nõuded avamata.

1.1.1 Määruse kavandi § 9 kasutab mõisteid „vastutav töötleja“ ja

„volitatud töötleja“ viisil, mis tekitab tõsist õiguslikku ebaselgust.

Puudub regulatiivne eristus, kas silmas peetakse Maksu ja Tolliametit

(MTA) kui konkreetse põhiandmekogu vastutavat töötlejat või Riigi

Infosüsteemi Ametit kui andmejälgija keskse infosüsteemi volitatud

töötlejat. Selline eristamatus loob riski väärtõlgenduseks, mis võiks

kitsendada MTA volitatud töötajate seadusjärgset õigust andmeid

töödelda. Määrust tuleb täiendada sättega, mis deklareerib nimetatud

rollid üksnes andmejälgija teenuse osutamise kontekstis.

1.1.2 AvTS § 43¹¹ loogika kohaselt andmekogu teeb päringu teise

andmekogu suunas ja logi edastab andmed pärinud andmekogu vastutav

töötleja. St kavandatav regulatsioon keskendub sisuliselt päringupõhisele

andmetöötlusele, kuid JDM suuliste selgituste kohaselt ka sellised

andmetöötlused tuleb andmejälgijas kajastada, mille osas ei tehta

päringuid (andmete vastuvõtmine). Palume eelnõus / rakendusaktis

selgesõnaliselt täpsustada, kas andmejälgijas tuleb kajastada ka andmete

vastuvõtmisega seotud töötlusi (nt andmete esitamine), ning vastavalt

1.1.1. Mitte arvestada.

Selgitame, et MTA on oma tagasisides

erinevad rollid segamini ajanud. AJ rollid

on määratud andmejälgija suhtes (ehk siis

infosüsteemi suhtes, mis kuvab välja

andmavahetuse logisid. Andmekogude

endi rollid on sätestatud vastava

andmekogu õigusraamistikus. Tõime selle

seletuskirjas selgemalt välja. Vastutava ja

volitatud töötleja definitsioonid ja

ülesanded on IKÜMis. VV määrust

menetletakse eraldi. Eelnõule on esitatud

esialgne kavand.

1.1.2. Mitte arvestada.

Kohustus andmed edastada AJ on ainult

päringu teinud poolele (ehk see, kes

andmeid teisest andmekogust küsib).

1.1.3. Arvestatud. Viited vaatame üle.

28

täiendada regulatsiooni mehhanismidega, mis võimaldavad selliste

sündmuste kajastamist.

1.1.3 Eelnõus esineb viitevigu, § 43¹¹ lg 2⁵ viitab ekslikult sama

paragrahvi lõikele 5, mida tekstis ei eksisteeri (andmejälgija sätted

lõppevad lõikega 4). Seletuskiri viitab korduvalt sättele § 43¹¹ lg 9, mis

samuti eelnõust puudub ja seega tekstid ei ole jälgitavad.

31. 1.2 Jõustamise tähtaeg, üleminekuperiood ja asutuste finantsmõjud

Eelnõu kohaselt jõustub andmejälgijaga liidestumise üldine kohustus

ilma üleminekuajata 1. juunil 2027. Finantsilisest ja tehnilisest aspektist

on see tähtaeg MTA-le mitteteostatav. MTA haldusalas on 73

andmekogu, ligikaudu 60 alamsüsteemi, pakkudes enam kui 330

aktiivset X-tee teenust ning kasutades ligikaudu 260 X-tee teenust.

Arvestades eelnõus tehtud põhimõttelisi muudatusi liidestumiskohustuse

subjektide määratlemisel ja nõuete ulatuses, on MTA-l vaja läbi viia

täiesti uus ja terviklik analüüs. Selle raames tuleb uuesti tuvastada,

milliste andmekogude ja spetsiifiliste X-tee päringute osas asutusel

liidestumiskohustus tekib, millised on nende andmekogude tulevased

arendusplaanid ning kuidas lahendada logiandmete kuvamise piiramine

olukordades, kus kehtivatest eriseadustest ei pruugi täna tuleneda

otseseid andmesubjekti teabeõiguse piiranguid.

MTA maksukohustuslaste register (MKR) mastaapsete süsteemide

liidestamine nõuab detailset eelanalüüsi, riigieelarve strateegiast (RES)

täiendavate vahendite taotlemist ning mahukaid arendustöid. Eelnõus on

alahinnatud asutusesiseseid organisatsioonilisi kulusid: lisaks IT-

arendustele kaasneb kohustusega menetlusprotsesside kaardistamine,

andmevahetuse eesmärkide standardiseerimine ja sisekontrolli

protseduuride täielik uuendamine.

Eeltoodust tulenevalt teeb MTA ettepaneku lükata seaduse jõustumine

andmejälgijaga liidestumise kohustuse osas edasi minimaalselt MTA

osas. Jääme oma väljatöötamiskavatsuse etapis esitatud seisukoha

juurde, mille kohaselt vajab asutus liidestumise tehniliseks ja sisuliseks

Osaliselt arvestatud.

Ülemineku tähtaeg oli ette nähtud 6 kuud.

Pikendasime tähtaega. Analüüside ja

teekaartide tegemiseks oli aega antud

piisavalt 2025.a lõpuni. Süsteemide

olukord peaks olema seega teada ja

analüüsitud ning arvestame teekaardis

esitatud pikemaid rakendamise tähtaegu.

Seega ei saa olla realistlikult vaja lisa 3

aastat.

29

elluviimiseks vähemalt kahe-aastast arendusperioodi – seda eeldusel, et

liidestustöödeks vajalikud eelarvelised vahendid on RES kaudu eelnevalt

tagatud. Kirjeldatud asjaolusid ja süsteemide mahtu arvesse võttes on

reaalne tähtaeg kõigi liidestuste lõpetamiseks 31. detsember 2029.

32. 1.3 Automatiseeritud andmevahetus, masspäringud ja

halduskoormus

Eelnõu kontseptsiooni kohaselt peavad andmejälgijasse jõudma kõik

infosüsteemide vahelised X-tee päringud. MTA teeb igapäevaselt ja

süsteemselt automatiseeritud masspäringuid teistesse riiklikesse

registritesse (nt Rahvastikuregistrisse kontaktandmete

ajakohastamiseks).

Selliste rutiinsete masin-masin tüüpi tehniliste päringute töötlemata

kuvamine teabeväravas tekitab isikutele informatsioonilist müra ning

tingib põhjendamatu laviini pöördumisi asutuse andmekaitseametnike ja

klienditeeninduse poole. MTA klienditeenindusele langeb põhjendamatu

koormus selliseid logisid operatiivselt selgitada.

Palume sätestada seaduse või rakendusakti tasandil selge erand rutiinsete

ja automatiseeritud andmete sünkroniseerimise päringute

mittekuvamiseks andmejälgija lõppkasutaja vaates või asendada need

standardiseeritud koondkirjeldusega.

Mitte arvestatud.

Inimeste huvi on teada saada, ka enda

kohta tehtud masspäringute infot (huvi

korral võimalik tutvuda tehtud uuringuga

veebilehel:

https://andmed.eesti.ee/datasets/eesti-

elanike-suhtumine-digiriiki-ja-

tehnoloogilistesse-lahendustesse, sh slaid

16). Plaanis on andmejälgijat täiendada

tehniliselt selliselt, et inimesel on võimalik

masspäringute infot samuti näha, kui teeb

selleks täiendava päringu. Automaatselt

kõiki masspäringuid ei pärita ega kuvata.

33. 1.4 Päringu eesmärkide salvestamine ja lepingute muutmine

Eelnõu eeldab, et andmejälgija kuvab isikule päringu sisulise põhjuse.

Juhime tähelepanu, et olemasolevad infosüsteemide logid ei pruugi täna

sisaldada struktureeritud andmevälja, mis üheselt ja kodanikule

mõistetavalt kirjeldaks päringu subjektiivset eesmärki. See nõuab

infosüsteemide semantilist ümberarendamist.

Kohustusega kaasneb otsene vajadus vaadata üle ja õiguslikult ringi teha

kõik kehtivad kahepoolsed andmevahetuslepingud, mis on sõlmitud

teiste teabevaldajatega. Antud oluline halduskoormus on mõjuanalüüsist

täielikult jäänud välja ning palume täiendada.

Arvestatud osaliselt.

Mõjuanalüüsi täiendasime.

Andmetöötluse sisulise põhjuse tuleb

andmesubjektile teada anda juba IKÜMi

kohaselt. Andmevahetuslepingud peavad

igal juhul olema alati ajakohased ja

andmetöötluse eesmärgideklaratsioon

selge. See pole andmejälgijaga sisse tulnud

nõue.

30

34. 1.5 Andmejälgija nähtavuspiirangute ja ajalise viibe rakendamise

mehhanism 1.5.1 Seletuskirja kohaselt otsustab logi kuvamise piiramise andmeandja

vastutav töötleja lähtuvalt eriseadustest (nt KrMS § 152, VTMS § 62).

Materiaalne alus on olemas, kuid lahendamata on tehniline

andmevahetusstandard.

1.5.2 Eelnõu seletuskirja (lk 18) kohaselt on liidestumise

kohustuslikkusest välistatud andmekogud, mis on asutatud ainult

rahvusvahelisest lepingust tulenevate ülesannete täitmiseks,

põhjendusega, et välisriikidelt pole võimalik tagada menetluste

lõppemise andmeid. MTA märgib, et mitmed olulised infosüsteemid (nt

täitmisregister) ei ole asutatud ainult rahvusvaheliste lepingute

täitmiseks, vaid tagavad paralleelselt ka riigisiseste ülesannete täitmise.

Sellest tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada erand ümber selliselt,

et liidestumiskohustuse erandit ei kohaldata mitte andmekogu-

põhiselt, vaid konkreetsete andmetöötlustoimingute ja ametiabi

raames toimuvate infovahetuste põhiselt, sõltumata sellest, kas

andmekogu ise on üldiselt andmejälgijaga liidestatud või mitte.

1.5.3 Eelnõust jääb ebaselgeks sarnase tegevuse erinevate andmebaaside

AJ kajastus, X-tee kaudu edastavate arestimiste korralduste ja

infopäringute eristamine andmejälgijas. Näiteks täitmisregistri kaudu

edastatakse pankadele infopäringuid kui ka pangakontode arestimise

korraldusi. Seega arestimise info on isikule reaalajas tagatud juba mitmes

muus kanalis (sh täitmisregistri kasutajaliideses, e-MTA keskkonnas ja

pangas). Eelnõus või rakendusaktis peaks määratlema, kas andmejälgijas

tuleb kuvada üksnes andmete vaatamise/infopäringute logisid või ka

sisuliste haldusaktide (arestimiskorraldused) tehnilist edastamist X-teel.

MTA ei toeta teabe dubleerivat kuvamist, mis koormab infosüsteeme

ilma andmesubjektile uut teadmist loomata.

1.5.1. Eelnõu on täiendatud. Reguleerimist

mittevajavad osad annab RIA liidestujatele

teada.

1.5.2. Mitte arvestada. Selline

regulatsioon tekitaks segadust.

Liidestatakse tehnilisi komponente,

andmekogu on selgem üksus, mida

liidestatakse AJ. See ka tänane loogika.

1.5.3. Selgitame, et andmejälgijas

kuvatakse isikuandmetega seotud

andmevahetuse päringud avalike

ülesannete täitmiseks kasutatavates

andmekogudes. TÄR vaatest on erisäte

täitemenetluseseaduses.

1.5.4. Logikirjete puhul tuleb tähtaega

arvutada nende avalikustamisest Eesti

Teabeväravas. Vastasel juhul

andmesubjekt neid kirjeid ei pruugi kunagi

näha ja see läheb erisustega vastuollu.

Näiteks kriminaalmenetluse ajal ei ole vaja

näidata seda infot välja aga peale seda tuleb

isikut teavitada tema andmete töötlemisest,

seega ei ole põhjendatud andmejälgijas

info mittekuvamine.

Rakendusakte menetletakse eraldi ja

täiendatakse vastavalt vajadusel.

31

1.5.4 Eelnõu § 43¹¹ lg 3 sätestab, et isikul on õigus tutvuda logidega

„kolme aasta jooksul alates vastava logikirje avaldamisest Eesti

teabeväravas“. See sõnastus ei ole õigustehniliselt korrektne, kuna

logikirjet ei „avaldata“ proaktiivselt teabeväravas, vaid see tekib

andmevahetuse hetkel taustal ning seda kuvatakse isiku päringu alusel.

Hetkel puudub X-tee päringutes ühtne metaandmete sisend, mille kaudu

päringu teostaja edastaks andmeandjale (ja seeläbi RIA-le) kohustuse

konkreetne logikirje AJ-s ajutiselt varjata. Kuna teave nähtavuspiirangu

äralangemise kohta (nt menetluse lõppemine) tekib tagantjärele, puudub

eelnõus analüüs, kuidas edastatakse AJ-le reaalajas retroaktiivne signaal

logi nähtavaks muutmiseks. Lahendus eeldab üleriigilist tehnilist

koostöövõimekust, mida rakendusaktid ei käsitle.

Palume sõnastada säte ümber järgmiselt: „...kolme aasta jooksul

alates päringulogikirje tekkimisest.“

35. 1.6 Andmete teabevärav (ATV) ja RIHA likvideerimine

1.6.1 Toetame ATV loomist, kuid andmekirjelduste detailsus peab

tuginema riskipõhisusele. Menetlus- ja maksusaladust sisaldavate

riiklike andmekogude (nt MKR) puhul ei ole riigi julgeoleku ja

andmeturbe huvides proportsionaalne ega lubatav kirjeldada avalikult iga

tehnilist andmevälja. Andmekirjeldus peab piirduma kontseptuaalse ja

ärisõnastiku tasemega.

1.6.2 Palume seaduses fikseerida, et andmekirjelduse uuendamise

kohustus tekib andmete sisulisel ja õiguslikul muutumisel, mitte

infosüsteemi riigisisesel IT-tehnilisel migreerimisel või

refaktoreerimisel.

1.6.3 Eelnõu kohaselt kaotatakse RIHA, kuid seaduses on muutmata

jäänud mitmed ristviited, näiteks AvTS § 43⁷ (andmekogu

registreerimine). Samuti täiendatakse seadust § 43⁵ lg-ga 3, mis kohustab

1.6.1. Andmekirjelduse täpsemad nõuded

sätestatakse määruses.

1.6.2. Mitte arvestada. Kui

andmekoosseis ei muutu, siis ei ole vaja

andmeid uuendada. Selline põhimõte on

ka täna.

1.6.3. Arvestatud. AvTS § 437 ekslikult

välja jäänud. Nüüd on lisatud.

32

põhimäärused kooskõlastama RIA, AKI, jne.. , kuid täielikult on

reguleerimata koht ja menetluslik kord, kus see kooskõlastusprotsess

uues keskkonnas läbi viiakse.

36. 2.1 Riikliku postkasti põhimääruse kavandis on funktsionaalsete

rollide konflikt või ebaselgus

2.1.1 Kavandi § 9 lg 3 p 1 kohustab vastutavat töötlejat (RIA-t) tagama,

et edastatavate dokumentide ja teadete sisu ning edastamise õiguslik alus

on kooskõlas kehtiva õigusega. RIA kui tehnilise platvormi haldur ei saa

ega tohi kanda vastutust teiste asutuste (sh MTA) väljastatud

haldusaktide sisulise õiguspärasuse ja maksusaladuse ulatuse eest. Seda

enam, et vastavalt põhimääruse § 5 lõikele 3 puudub RIA-l sisuline

ligipääs saatja haldusliidese andmetele.

2.1.2 Kavandi § 10 lg 1 sätestab, et „volitatud töötleja on saatja“ (nt

MTA). Samas annab järgnev § 10 lg 2 volitatud töötlejale õiguse

„korraldada riikliku postkasti tehnilist arendamist, haldust ja toimimist“

ning „kehtestada saatjale tehnilised liidestamise nõuded“. Tegemist on

kontseptuaalse ebakõlaga, kus mõisted saatja, andmeandja ja volitatud

töötleja on sisuliselt eristamata, muutes vastutuse kohaldamise

võimatuks.

Teadmiseks võetud. Kavandeid

menetletakse eraldi ja rollid tehakse

selgemaks.

37. 2.2 E-teenuste piiramine (KÄPO) ja koostoime maksukorralduse

seadusega (MKS)

2.2.1 MTA e-teenused (e-MTA) on suunatud valdavalt isiku

seadusjärgsete kohustuste täitmisele (nt deklaratsioonide esitamine,

maksude tasumine). Kui isikule on edastatud näiteks Politsei- ja

Piirivalveameti trahviteade ning riiklik postkast blokeerib dokumenti

avamata jätmise tõttu 100% isiku ligipääsu e-MTA-le, loob riik olukorra,

kus isikul on võimatu täita oma põhiseaduslikku maksukohustust. See

kahjustab otseselt riigieelarve tulude laekumist.

Eelnõu näeb ette universaalse võimaluse piirata isiku juurdepääsu

riiklikele e-teenustele, kui isik ei ole talle riiklikku postkasti edastatud

Selgitame, et antud eelnõus ei ole lisatud

kättetoimetamisel e-teenuste piiramisi teie

väljatoodud näitel. Hetkel on eelnõu

fookuses KÄPO funktsionaalsuste ja

klientide toomine uude riiklikkusse

postkasti. Kehtiva õigusruumi kohaselt

piirangute seadmine on hetkel iga asutuse

enda valik, sh peab igaüks oma piiranguid

ja nende lubatavust ise analüüsima.

Tuuakse üle vaid KÄPOs juba täna olevad

piirangud, uusi ei lisata.

33

dokumenti seaduses sätestatud tähtaja jooksul avanud. MTA näeb

keskses ja kohustuslikus blokeerimismehhanismis olulisi riigiõiguslikke

ning fiskaalseid riske:

E-teenuste piiramine peab jääma asutustele vabatahtlikuks ja

kaalutlusotsusepõhiseks õiguseks, millises osas teenuseid piiratakse

mitte 100% (MTA toetab KÄPO VTK vastavat alternatiivi). Piiranguid

tohib proportsionaalsuse.

2.2.2 Asutustele peab jääma õigus piiranguid tehniliste rikete või

infosüsteemide perioodilise ülekoormuse ajal (nt tuludeklaratsioonide

esitamise esimesed päevad) ajutiselt ja operatiivselt peatada, et tagada

avalike teenuste toimepidevus. Põhimõttest lähtuvalt rakendada üksnes

soodustuste, privileegide ja mugavusteenuste (nt enammakstud

tulumaksu tagastamine, toetuste taotlemine) osas, mitte aga kohustuste

täitmiseks vajalike teenuste puhul kus nt tööjõumaksud jäävad

deklareerimata. Seega oluline risk oleks ka üksiksubjektile, kelle eest

tööandja ei saa kohustusi deklareerida. Kogu e-MTA keskkonna

blokeerimine on õigustatud vaid juhul, kui kättesaamata dokument on

niivõrd olulise kaaluga ja pärineb MTA-lt endalt või on vältimatu

menetlusliku tähtsusega.

38. 2.3 Tehnilised, funktsionaalsed ja praktilised puudujäägid

2.3.1 Esitatud rakendusakt ei näe ette õigustatud ametniku (nt

klienditeenindaja) vaadet edastatud dokumentidele. Kui maksumaksja

pöördub MTA poole seoses e-teenuste piiranguga, peab teenindaja

nägema isikule saadetud dokumendi sisu, mitte pelgalt saatmislogi

metaandmeid, vastasel juhul on sisuline nõustamine ja probleemi

lahendamine võimatu.

2.3.2 Regulatsioonis puudub lahendus isikutele, kellel puudub Eesti

isikukood (mitteresidendid), kuid kes on MTA kliendid. Samuti on

reguleerimata kättesaamisõiguse delegeerimine volitatud esindajatele

2.3.1. Selgitame, et ametnik näeb oma

saadetud kirja haldusliidesest. Kui kiri

saadetakse mujalt süsteemist, siis ei saa

ega ei ole see info riiklikust postkastist

nähtav. E-teenuste piiramise osa ei ole

käesolevas eelnõus reguleeritud ja seda ei

plaanita teha ka. Vt üleval samal teemal

selgitusi.

34

ning rollide konfliktide lahendamine (nt juhatuse liikme isikliku vs

esindatava äriühingu postkasti eristamine).

2.3.3 Eelnõu § 43¹² lg 5 sätestab andmete ühtseks säilitusajaks 3 aastat,

mööndusega, et kättetoimetatavaid dokumente säilitatakse eriseaduste

alusel. Jääb selgusetuks andmete füüsiline hoiukoht ja kustutamise

sünkroniseerimine – kui MTA dokumendiliigitusnäitaja säilitustähtaeg

saab täis ja dokument kustutatakse MTA-st, siis kuidas rakendub

automaatne kustutamine RIA hallatavas keskkonnas? Samuti tuleb

tagada, et kättetoimetamise metaandmed ei riivaks maksusaladust.

2.3.4 Eelnõu ja rakendusaktid ei arvesta isikute sooviga suhelda riigiga

üksnes paberkandjal (kui neil puuduvad digitaalsed vahendid) – riiklikus

postkastis peab olema tagatud selge analoogsuhtluse eelistuse märkimise

funktsionaalsus.

39. Sotsiaalkindlustusamet Eelnõu § 1 punkt 11 (andmejälgija). SKA hallatavates andmekogudes on

andmejälgija kasutusel, kuid eelnõu rakendamisega kaasneb

andmejälgija protsesside (loogika) muutus, mille kohaselt tuleb

andmejälgijasse edastada infot mitte andmete omanikul vaid küsijal.

Sellega seoses kaasneb SKA-le STAR ja SKAIS andmekogude

arendusvajadused, mille täpseid mahtusid ja kulusid ei ole võimalik ilma

eelanalüüsita prognoosida. Hetkel saame öelda, et arendusvajadused

selle muudatusega kaasnevad, mistõttu on vajalik lahendada ka küsimus,

millistest katteallikatest vajalike töid rahastatakse. Täna SKA-l sellisteks

arendusteks vahendeid planeeritud ei ole. Seoses andmejälgija loogika

muudatusega ja sellega kaasnevate arendusvajadustega peame

probleemseks, et andmejälgija sätted soovitakse selliselt jõustada

01.06.2027. Nimetatud tähtaeg seab SKA arendustöödele väga suure

pinge, kuna STAR-i 2026-2027 arenduste tööplaan on juba täis.

Andmejälgijaga seotud arendustööde ressurssi on SKA-l väga keeruline

leida ka teiste projektide arvelt, mis on samuti juba lepingute või

õigusruumi muudatuste tähtaegadega seotud. Seetõttu palume kaaluda

võimalust andmejälgija loogika muutuse jõustumisaja edasilükkamist

STAR ja SKAIS andmekogude osas, kuna tegemist on andmekogudega,

Arvestatud osaliselt.

Andmejälgija kohustuslikkus on otsustatud

VV poolt juba 2024.aastal. Analüüsiks anti

eraldi tähtaeg (2025.a lõpuni). Rahalised

lisavajadused tuleb igal ühel endal leida.

Vajadusel esitada oma haldusala

ministeeriumi kaudu lisavajadused RESi.

Andmejälgija rakendamine ei ole nii

kulukas nagu väidetakse. Tänaste

liidestujate kulud on teada ja keskmiselt

kuni 10 000 euro piires. Selle rakendamine

ei ole üle jõu ka digiriigis töötavatele

inimestele, st ei ole vaja andmeteenuse üles

seadmiseks arendushanget.

Rakendamiseks anti lisaaega.

35

milles muudatuste tegemine ei ole sama lihtne kui mõnes väiksemas

andmekogus.

40. Selgitamist vajaks, kuidas andmejälgija rakendub kõrgendatud

kaitsevajadusega menetlustes, nagu lastekaitse, ohvriabi, perevägivalla

juhtumid, eestkoste või piiratud teovõimega seotud menetlused. Eelkõige

vajab täpsustamist logikirjes kuvatava andmetöötluse eesmärgi sisu,

juurdepääsu piirangute kohaldamine ning erandite raamistik. On oluline,

et kavandatud kohustuse juures (avaldada andmekirjeldusi) oleks läbi

mõeldud ja selgemalt määratletud, millises detailsuses tuleb kirjeldada

tundlikke või juurdepääsupiiranguga andmeid. SKA

tegevusvaldkondades võib juba andmekirjelduse tasandil tekkida risk, et

kaitstud andmete olemasolu või nende puudumise pinnalt saab teha

kaudseid järeldusi. Kui näiteks kriminaalmenetluse puhul peetakse

loomulikuks, et kõiki logisid või toiminguid ei saa kohe isikule kuvada,

siis vääriks arutelu, kas sarnast loogikat tuleb kasutada ka

sotsiaalvaldkonna kõrgendatud kaitsevajadusega menetlustes.

Arvestatud juba eelnõus, mida saadeti

kooskõlastusele.

Selgitame, et sellega on juba arvestatud.

Sotsiaalvaldkonna erandid teie näidete

osale saavad tulla valdkonna eriseadusest.

Eriseadused ei ole kohaldatavad vaid

kriminaalmenetlusele. See üks võimalik

näide. Seletuskirjas selgitame seda

selgemalt.

41. Eelnõu § 1 punkt 14 (riiklik postkast ja selle kasutusele võtmise tähtaeg).

Riikliku postkasti kasutusele võtmine eeldab arendustöid ja SKA on

kindlasti huvitatud üldistest lahendustest. Selleks, et riikliku postkasti

saaks edukalt kasutusele võtta, oleks vaja suuremat selgust, kuidas

asutused peaksid seda rakendama. Seejuures milliste mahtudega on selle

arendamisel arvestatud, millist teavet tuleb sinna hakata edastama ja

kuidas nähakse selle 2 koostoimet juba olemasolevate lahendustega?

Eelnõud tutvustaval 15.05.2026 infotunnil jäi kõlama, et asutustel tuleks

riikliku postkasti edastada üksnes „oluline" teave, kuid selgusetuks jäi,

mida selle all mõeldakse. Kuivõrd riikliku postkasti andmekogu

asutamise üheks eesmärgiks on dokumentide kättetoimetamine ja ning

kättetoimetamise fakti tõendamine, siis vajaks suuremat selgust küsimus,

kuidas neid protsesse kehtiva õiguse raames nähakse.

Arvestatud.

Postkasti kohustus on eelnõust maha

võetud. Seaduse tasandil sätestakse

minimaalne regulatsioon, mis vajalik.

Tehnilised aspektid on selgitatud

määruses. Erinevate süsteemide

koostalitusvõimet analüüsitakse.

Kättetoimetamine toimub vastavalt

eriseadustele. Seda riikliku postkasti

regulatsioon ei muuda.

42. Eesti Infotehnoloogia

ja

Täiendada eelnõu seletuskirja riikliku postkasti mõjude analüüsiga. Arvestatud.

Lisatud seletuskirja faili.

36

Telekommunikatsiooni

Liit

Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse avaliku teabe seadust (AvTS)

reguleerides riiklikku postkasti puudutav. Samas ei ole eelnõu

seletuskirja seaduse mõjude peatükis kirjeldatud riikliku postkasti

mõjusid. Seletuskirjas on vaid pealkirjana märgitud lk 29 punkt 6.2

pealkirjaga „Riiklik postkast“.

Peame vajalikuks, et eelnõu seletuskirja selles küsimuses täiendatakse

ning riikliku postkasti kui riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu loomise

ja kasutamise mõjude analüüs erinevatele sihtgruppidele lisatakse.

Kindlasti on oluline lisada, kuidas uus lahendus võimaldab senisest

lihtsamalt, kiiremalt ja kuluefektiivsemalt kättetoimetamist vajavat

teavet edastada.

43. Täpsustada e-teenustele ligipääsu piiramisega seonduvat

Eelnõu § 1 punktiga 13 AvTS-i lisatava § 4312 lg 1 kohta on eelnõu

seletuskirjas (lk 20) märgitud riikliku postkasti ühe eesmärgina võimalus

kasutada ning kombineerida riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusel

dokumentide välja saatmisel ja muu olulise teabe edastamisel erinevaid

funktsionaalsusi. Ühe võimalusena on nimetatud ka õigusaktiga

reguleeritud dokumendi mittevastuvõtmisel ligipääsu piiramist

erinevatele e-teenustele. Samas ei sätestata eelnõus antud andmekogu

abil võimalust piirata ligipääsu erinevatele e-teenustele. Kuna see

piiramine (isegi kui see on sätestatud teises õigusaktis) on haldustoiming

ning kui seda realiseeritakse läbi riikliku postkasti, tuleks seda ka antud

eelnõus sätestada.

Arvestatud.

E-teenuste piiramise tehniline

funktsionaalsus luuakse riiklikusse

postkasti seoses dokumentide

kättetoimetamisega postkasti kaudu ja

kättetoimetamisportaali (KÄPO) töö

lõpetamisega. Käesolev eelnõu käsitleb

juba täna kehtivat olukorda, kus TsMS,

KrMS ja VTMS tulenevatel alustel

kasutatakse kohtu-, äriregistri- ja

maksekäsukiirmenetluse dokumentide

kättetoimetamisel vastuvõtmise tähtaja

ületamisel e-teenuste piiramist ajutiselt

kuni dokumendi vastuvõtmiseni. Hetkel

kehtivate TsMs, KrMS ja VTMS sätete

alusel on piiratavateks infosüsteemideks:

e-kinnistusraamat; e-toimik ja e-

äriregister. Sellised piirangud on olemas

juba täna. Need viiakse üle KÄPOst

Postkasti. Uusi piiranguid ei sätestata

37

käesoleva eelnõuga. Kui teised asutused

soovivad seda funktsionaalsust kasutusele

võtta, siis tuleb seda eraldi analüüsida ja

luua vastavad õiguslikud alused

kättetoimetamise regulatsioonidesse eraldi

seisvalt käesoleva eelnõust.

44. Täiendada eelnõu seletuskirja põhjendustega dokumendihalduse

riikliku infosüsteemi osas

Eelnõu § 1 punktiga 15 lisatakse AvTS-i dokumendihalduse riiklikku

infosüsteemi DORIS regulatsioon, mille kohaselt arendab ja haldab

dokumendihalduse riiklikku infosüsteemi Riigi Infosüsteemi Amet.

Seletuskirja järgi (lk 23) toob see kaasa ka olulise majandusliku

kokkuhoiu seni mitme dokumendihaldussüsteemi arendus- ja

hoolduskuludelt, kuid sellekohased arvutused seletuskirjas puuduvad.

Seletuskirjas puudub ka analüüs selle kohta, kui kaua kestab andmete

migreerimine ja kui kaua peab kestma ning kui palju maksab vanade

dokumendihaldussüsteemide paralleelkasutus uue süsteemiga. Teeme

ettepaneku vastav selgitus ja arvutused lisada, et oleks võimalik hinnata

otsuse majanduslikku põhjendatust ja seda ka pikemas perspektiivis.

Samuti puudub eelnõu seletuskirjast info selle kohta, kas on analüüsitud

alternatiivi, et vastav infosüsteem tellitaks teenusena eraettevõttelt

sätestades selleks õigusaktidega infosüsteemi vajalik funktsionaalsus ja

kirjeldades asutustele osutatavad teenused. Leiame, et see tuleks lisada

koos põhjendustega, miks on valitud just riiklik lahendus

dokumendihalduseks. ITL-ina leiame, et alati tuleb võimalusel eelistada

turult tellitavaid lahendusi ja teenuseid riigi poolt arendatavatele.

Eelnõuga luuakse dokumendihalduse riikliku infosüsteemi kui

andmekogu õiguslik alus. Seletuskirja kohaselt on otsustatud ca 160

riigiasutuse üleminek sellele süsteemile. See tekitab küsimus, kas sellise

otsusega ei teki oht uue taakvara tekkeks, kuna ainult ühe süsteemi

Arvestatud.

Selgitame, et AvTSi muudatusega ei

sätestata DORISe kasutuselevõttu avaliku

sektori asutustele kohustuslikuna.

Seletuskirja on selles osas ka täiendatud.

Samuti on seletuskirja lisatud täpsemad

arvestused kokkuhoiukulude osas ning

andmete migreerimise info.

Keskse dokumendihaldussüsteemi

arendamisele eelnevalt kaaluti ka Eesti

turul pakutavaid

dokumendihaldussüsteeme, kuid sobivat

riigi vajadustele vastavat süsteemi ei

leitud.RTK arenduspartnerid DORISe

arendamisel on riigi IT-majad RIK ning

SMIT, mille mõlema põhitegevusalaks on

riiklike mastaapsete infosüsteemide

arendamine. Seletuskirjas on toodud, et ca

74% arenduseks mõeldud vahenditest on

planeeritud arendusteks vajalike väliste

partnerite kaasamiseks. See tähendab, et

ligikaudu ¾ DORISe arendusest

38

laialdane kasutus pärsib innovatsiooni? Samuti tunneme huvi, kas on

mõeldud ka võimalikele eranditele, et põhjendatud vajadusel võib

riigiasutus siiski kasutada muud dokumendihalduse infosüsteemi?

hangitakse vabalt turult ning riigil on

siinjuures koordineeriv roll.

Kuigi keskse süsteemi kasutuselevõtt võib

teatud määral piirata asutuste tehnilist

autonoomiat, ei tähenda see iseenesest

innovatsiooni pärssimist, kuna

innovatsioon võib koonduda süsteemi

arendusse ning omada seeläbi suuremat,

riigiülest mõju. Samuti on keskne

platvorm eeldus ühtsete standardite ja

integratsioonide loomiseks, mis võib

hoopis soodustada uute teenuste ja

lahenduste arendamist.

45. Eesti

Liikluskindlustuse

Fond

AvTS § 4311 (SE § 1 p 12) lõigetes 23–25 kirjeldatud lahendus erineb

põhimõtteliselt täna toimivast Andmejälgija loogikast. Praegu edastab

Andmejälgijasse logikirjed andmekogu, kes andmed väljastas. Selline

lähenemine võimaldab andmete väljastajal omada täielikku ülevaadet

sellest, kellele ja millisel eesmärgil andmeid väljastati.

Eelnõus kavandatud lahenduse järgi tekib logikirjete edastamise

kohustus seevastu vastutaval töötlejal, kes andmeid päris. Meile jääb

arusaamatuks, mis on selle muudatuse eesmärk.

Leiame, et mõistlik oleks jätkata senise toimiva põhimõttega, kus

Andmejälgijasse edastab andmed andmekogu, kes andmed väljastas,

mitte andmete pärija.

Mitte arvestada.

Selgitusi vt punktis 2.

46. Palume täpsustada ka DORIS-e kohaldamisala. SE-st ja seletuskirjast

tuleneb, et vastav kohustus ei laiene eraõiguslikule juriidilisele isikule,

kes täidab haldusülesandeid. Samas ei ole see kohustus hetkel päris

üheselt sõnastatud SE-s ja seletuskirjas arusaadav, sest kasutatakse

erinevaid termineid. Palume võimalusel kinnitada, et DORIS-e

kasutamise kohustus ei laiene LKF-le.

Arvestatud.

DORISe kasutuselevõtmine ei ole

kohustuslik. DORIS on mõeldud

kasutamiseks eelkõige keskvalitsuse

asutustele, kuid tulevikus on võimalik

süsteemiga liituda ka teistel avaliku

39

sektori asutustel. Seletuskirja selles osas

täiendatud.

47. Lisaks märgime, et eelnõus kavandatud rakendusaeg tundub

ambitsioonikas, arvestades vajalike arenduste mahtu ning asjaolu, et

regulatsiooni lõplik sisu ei ole veel välja kujunenud.

Mitte arvestada-.

Selgitame, et andmejälgija

rakendamistähtaega pikendati 6 kuu võrra.

Arenduste maht ei ole suur ja

andmeteenuste ülespanekud ei ole

digiriigis uudsed. Seaduse tasandi vajalik

regulatsioon on lõplik.

48. Andmekaitse

Inspektsioon

Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse AvTS § 435 lõikega 3, mille kohaselt

tuleb lisaks Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõike 1 kohasele

kooskõlastusele andmekogude põhimäärused kooskõlastada

Andmekaitse Inspektsiooniga, Maa- ja Ruumiametiga, Statistikaametiga

ning Riigi Infosüsteemi Ametiga. Seletuskirjas on selgitatud, et selline

kaasamine aitab tagada andmekogude põhimääruste koostamisel ühtse ja

siduva kooskõlastuskorra ning kaasata varakult vastavad asutused,

aidates ühtlasi ennetada hilisemaid õiguslikke ja sisulisi puudujääke,

suurendada õigusselgust ning toetada andmekogude korrektset ja

kooskõlalist kujundamist kogu avalikus sektoris.

Samas jääb ebaselgeks, kuidas selline kooskõlastamise protsess hakkab

toimuma, sh ei ole selge, millised andmekogu puudutavad dokumendid

tuleb kooskõlastajatele kättesaadavaks teha, millised on kooskõlastamata

jätmise tagajärjed, kuidas lahendatakse eriarvamused jms. Nagu oleme

varasemalt korduvalt selgitanud, siis on Andmekaitse Inspektsioonil juba

täna õigus oma arvamuse esitamiseks nii RIHA-s kui ka eelnõude osas,

kuid puuduvad hoovad, mis sunniks tehtud märkuste ja soovitustega

arvestama ning puudusi kõrvaldama. Juhul kui siin mingeid muudatusi

ette ei nähta, siis võib juhtuda, et üks mittetoimiv süsteem asendatakse

lihtsalt teise mittetoimiva süsteemiga.

Selgitame.

Eelnõude kooskõlastamise vaatest

esitatakse põhimäärus ja selle seletuskiri.

Õigusloome protsessis on

kooskõlastamine nagu tavapäraselt.

49. Eelnõu § 1 punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks AvTS § 439 lõike 1 punkt

6 seoses RIHA kooskõlastamisprotsessi ja süsteemi kaotamisega. Eelnõu Arvestatud. Lisatud rakendussätted. RIA migreerib

40

seletuskirjas on selgitatud, et tänane RIHA-s olev info migreeritakse

andmete teabeväravasse. Samas puudub eelnõus säte, mis kohustaks

vastutavaid töötlejaid RIHA-s olevat teavet andmete teabeväravasse üle

viima, sh ei ole selge, millise aja jooksul seda teha tuleb.

tehniliselt RIHA andmed ATVsse.

Vastutavad töötlejad peavad üle vaatama

migreeritud kirjeldused ja vajadusel neid

täiendama.

50. Eelnõu § 1 punktidega 11 ja 12 täiendatakse AvTS 51. peatükki §-ga 4311,

mille lõigete 23 ja 24 järgi edastab andmejälgijasse andmesubjektiga

seotud päringu logikirjed andmeid pärinud andmekogu vastutav töötleja,

kuid täiendavalt võib sama päringuga seotud logikirje esitada

andmejälgijasse ka andmeid väljastanud andmekogu vastutav töötleja.

Leiame, et ühe päringu kohta topelt logikirje kuvamine võib tekitada

andmesubjektides segadust. Päringu logikirje esitamisel andmejälgijasse

peaks päringut tegev asutus koheselt esitama kogu vajaliku teabe, sh

päringu tegemise aja, eesmärgi, õigusliku aluse, päringu teinud asutuse

või isiku. Vältida tuleks sama päringu logikirje topelt kuvamist.

Sama paragrahvi lõige 25 näeb ette, et eraõiguslikule juriidilisele isikule

andmete väljastamisel edastab andmejälgijasse päringu logikirje sama

paragrahvi lõikes 5 nimetatud vastutav töötleja. Samas §-s 4311puudub

lõige 5. Ilmselt on silmas peetud selle andmekogu vastutavat töötlejat,

kust andmeid väljastati.

Selgitame.

Kuna kohustus on andmejälgijasse esitada,

sellel, kes päringu algatas, siis tulevikus

ilmselt nn kahekordsete logide kuvamise

võimalik probleem laheneb. Kahekordne

logimine tagab ka kontrollitavuse

mõlemale osapoolel, mis iseenesest

digiriigi usalduse vaatest pole halb.

Lisaks iseenesest on näha, et päring

algatati ja päringule vastati. Tehniliselt

saab vastavad lahendused luua

andmesubjektile, mis kategoriseerib

vastavalt vajadusel toimunud

andmetöötlused selliselt, et need oleks

selged ja ei tekiks segadust.

51. Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse AvTS §-ga 4312. Juhime tähelepanu,

et eelnõu seletuskirjas toodud lõigete numeratsioon ei ühti eelnõus

toodud lõigete numeratsiooniga. Lisaks juhime tähelepanu sama

paragrahvi lõikele 6, mis sätestab raamid põhimääruse kehtestamiseks,

sh tuleb punkti 2 järgi põhimääruses sätestada andmekogusse kogutavate

andmete täpsem koosseis. Selgitame, et andmekogu põhimäärus peab

sisaldama ammendavat loetelu andmekogusse kogutavatest andmetest,

mistõttu soovitame kasutada sõna „täpsem“ asemel sõna „täpne“.

Vastasel juhul võib jääda ekslik mulje nagu tuleks andmekogusse

kogutavat andmekoosseisu üksnes täpsustada ja mitte esitada ammendav

täpne loetelu. Samuti on lõikes 6 kasutatud koos sõnu „andmekogu“ ja

„infosüsteem“, millest võib välja lugeda nagu puudutaks põhimäärus

Arvestatud.

41

infosüsteemi, kuhu riiklik postkast kuulub. Seletuskirjast nähtuvalt on

siiski silmas peetud riikliku postkasti kui andmekogu põhimäärust.

52. Eelnõu § 1 punktiga 15 täiendatakse AvTS §-ga 4313, millega luuakse

dokumendihalduse riikliku infosüsteemi (DORIS) õiguslik alus.

Eelnimetatud paragrahvi lõikes 2 loetletakse DORIS-s töödeldavate

isikuandmete kategooriad ning lõike 5 punkti 2 järgi sätestatakse täpsem

andmekoosseis andmekogu põhimääruses.

Samas jääb selgusetuks, kas kõik lõikes 2 loetletud kategooriatesse

kuuluvate isikuandmete puhul on tegemist andmetega, mis AvTS § 435

lõike 1 kohaselt tuleb sätestada andmekogu põhimääruses kui

andmekogusse kogutavad andmed ning mis peavad edaspidi kajastuma

ka andmekirjeldustes. Või on siiski tegemist andmetega, mis sisalduvad

üksikjuhtudel asutusse saabunud erinevates dokumentides jaei kuulu

dokumendiregistris metaandmetena säilitavate andmete hulka. Palume

eelnõu ja seletuskirja selles osas kindlasti täiendada. Vastasel juhul jääb

mulje, et DORIS-sse plaanitakse koguda ulatuslikult väga tundlikke

andmeid ning tekib küsimus, kuidas nende andmete korrastatud

kogumine DORIS-sse läheb kokku AvTS §-s 11 toodud

dokumendiregistri eesmärgiga, aga ka DORIS enda eesmärgiga, milleks

on asutusse saabunud ja asutuses koostatud dokumentide registreerimine

ja neile juurdepääsu tagamine.

Lisaks juhime tähelepanu § 4313 lõike 2 punktile 10, kus töödeldavate

isikuandmete hulka on loetletud ka ärisaladus.

Samuti tekitab küsimusi § 4312lõige 4, mille kohaselt säilitatakse

DORIS-s andmeid 75 aastat ning lõike 5 punkti 6 järgi sätestatakse

põhimääruses kategooriate kaupa andmete säilitamise täpsemad tähtajad.

Seletuskirjas on näidetena toodud avaliku teenistuse seaduses sätestatud

teenistusstaaži andmete säilitamine, raamatupidamise algdokumentide

säilitamine, tervisekontrolli otsuste säilitamine, tööõnnetuste ja

kutsehaigustega seonduvate dokumentide säilitamine. Samas näeb

arhiiviseaduse § 13 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 22. detsembri

2011. a määrus nr 181 „Arhiivieeskiri“ ette asutuse kohustuse töötada

Selgitame.

Dokumendihaldussüsteemis ei koguta

isikuandmeid süsteemi iseseisva

struktureeritud andmekogumina, vaid neid

töödeldakse dokumentide haldamise,

menetlemise ja säilitamise käigus.

Isikuandmed sisalduvad seega eelkõige

dokumentides, mis asutusse saabuvad või

mida sealt välja saadetakse.

Isikuandmete töötlemine on igasugune

isikuandmetega teostatav toiming. Kuna

andmekogu asutatakse avaliku ülesande

täitmiseks, siis on selle tarbeks vajalik

anda seaduse tasandil õigus isikuandmeid

töödelda. Seejuures ei ole oluline, kas

andmed on masinloetaval kujul või

dokumendi sees. Lähtuvalt sellest on

seaduses isikuandmete kategooriad

loetletud, mida täpsustatakse

põhimääruses. Seletuskirja on selles osas

täiendatud.

AvTS § 4313 lg 2 p 10 ärisaladusega

seonduv eelnõust eemaldatud.

§ 4312 lõikes 4 sätestatud 75-aastane

säilitamistähtaeg on maksimaalne

isikuandmete säilitamise tähtaeg. Sätet on

täiendatud väljendiga “v.a. kui eriseaduses

42

oma dokumentide liigitamiseks välja funktsioonide, struktuuri ja

tööprotsesside ning nendega seotud toimingute analüüsil põhinev

liigitusskeem ehk asutuse funktsioonide ja sarjade struktureeritud loetelu

ning raamistik autuse dokumentide hõlmamisel ja haldamisel ning arhiivi

moodustamisel. Liigitusskeemis tuleb muu hulgas määrata sarjadele

säilitustähtajad. Liigitusskeemi kavand tuleb esitada kooskõlastamiseks

avalikule arhiivile ehk Rahvusarhiivile. Antud juhul jääb aga

selgusetuks, kas andmekogu põhimääruses säilitustähtaegade

sätestamise eesmärk on avaliku arhiiviga kooskõlastatud dokumentide

liigituskeemi täiendamine või vastupidi. Seletuskirjas seda selgitatud ei

ole,

mistõttu vajab seletuskiri kindlasti täiendamist.

Seoses DORIS-ga jääb selgusetuks ka andmejälgijaga liidestumine.

Nimelt näeb AvTS § 4311 lõige 21 ette, et andmejälgijaga liidestumine

on kohustuslik kõigi infosüsteemide andevahetuskihiga liidestatud

andmekogude pidamisel. Ilmselt liidestatakse ka DORIS

andmevahetuskihiga, mis tähendab kohustust liidestuda ka

andmejälgijaga. Samuti jäi Justiits-ja Digiministeeriumi (JDM) suulistest

selgitustest kõlama, et andmejälgijaga liidestumise kohustus laieneb ka

dokumendiregistrile. Arvestades, et tegemist on riigiülese

dokumendihaldussüsteemiga, siis jääb selgusetuks, milliseid DORIS-s

tehtud päringuid hakatakse andmejälgijas kuvama.

on sätestatud eelnimetatust pikem

tähtaeg”. Andmete säilitustähtajad

tulenevad erinevatest seadustest, millele

on ka seletuskirjas viidatud. Asjakohane

on Andmekaitse Inspektsiooni viide

määrusele, millest tuleneb kohustus

asutusel määrata oma andmete

säilitustähtajad liigitusskeemis.

Liigitusskeemis peab asutus sätestama

kõigi oma andmete säilitustähtajad, sh

dokumendihaldussüsteemis töödeldavate

andmete säilitustähtajad. Samas ei saa

liigitusskeemis ning andmekogu

põhimääruses toodud säilitustähtajad olla

omavahel vastuolus. Seletuskirja on

täiendatud ning selgitatud, et andmekogu

põhimääruses sätestatakse andmete

säilitustähtajad, viidates vajadusel

liigitusskeemile ning täiendades seda.

DORIS ja andmejälgija - Loodava AvTS §

32 2 lõike 33 kohaselt edastab

andmejälgijasse andmesubjektiga seotud

päringu logikirjed see töötleja, kes

andmed päris. DORIS liidestatakse küll x-

teega, kuid DORISt ei liidestata esialgsete

plaanide kohaselt ühegi andmekoguga

selliselt, et andmekogu saaks DORISest

päringuid teha. Seetõttu ei ole

andmejälgijaga seonduvat eelnõu DORISt

puudutavas osas käsitletud.

43

53. Eelnõu § 1 punktiga 16 muudetakse AvTS § 45 lõiget 1 selliselt, et

Andmekaitse Inspektsioonil on õigus teha haldusjärelevalvet ka

andmekogude vastutavate töötlejate üle avaandmete ja andmekirjelduste

avalikustamisel ja kättesaadavaks tegemisel. Seletuskirjas on selgitatud,

et muudatus on vajalik selleks, et AKI-l oleks sõnaselgelt õigus teostada

haldusjärelevalvet selle üle, kas teabevaldaja on avaandmete ja

andmekirjelduste avalikustamist puudutavad kohustused täitnud ehk

need Eesti teabevärava kaudu kättesaadavaks teinud. Jätkuvalt jääb

segaseks Andmekaitse Inspektsiooni haldusjärelevalve ulatus.

Väljatöötamiskavatsuse (VTK) kooskõlastustabelis toodud JDM

seisukohast nähtuvalt on andmekirjelduste kvaliteedi ja asjakohasuse

osas järelevalve teostamine Statistikaameti ülesanne ning Andmekaitse

Inspektsiooni roll seisneb järelevalves avalikustamise riskide osas,

suunates asutusi kas oma andmeid rohkem avalikustama või piirama.

Siiski jääb ebamääraseks, milline on Statistikaameti ning milline

Andmekaitse Inspektsiooni roll seoses avaandmete ja andmekirjelduste

avalikustamise ja kättesaadavaks tegemisega. Ilmselt vajab järelevalvet

puudutav osa täiendamist selliselt, et oleks üheselt selge, milline on

kummagi asutuse roll järelevalve teostamisel.

Samuti ei saa nõustuda VTK kooskõlastustabelis toodud JDM

seisukohaga, et järelevalvepädevus avaandmete osas ei tähenda vastuolu.

Oleme jätkuvalt seisukohal, et olukorras, kus Andmekaitse Inspektsioon

peab ühelt poolt hakkama järelevalvemenetluse raames hindama

avalikustamise riske ja suunama asutusi oma andmeid, sh isikuandmeid

rohkem avalikustama ning teisalt lahendama avalikustamisega seotud

vastuväiteid, on tegemist vastandlike rollidega. See aga tähendab, et

lisaks töökoormuse märgatavale suurenemisele seoses plaanitavate

muudatustega tekib vajadus ka inspektsiooni töö laialdasemaks

ümberkorraldamiseks ja strukturaalsete muudatuste tegemiseks ehk

sõltumatuse tagamiseks ja huvide konflikti vältimiseks tuleb luua eraldi

struktuuriüksus, mis eeldab aga inimeste arvu suurendamist. Nagu ka

VTK-le antud arvamuses märkisime, nõuavad plaanitavad muudatused

Selgitame, et AKI järelevalvepädevus

peaks jääma AvTS piiresse, ehk piirduma

küsimusega, kas seaduse järgi nõutud

ajakohased andmekirjeldused ja

avaandmed on avalikustatud või mitte (nn

jah /ei vaade).

AKI erinevad lisavajadused võtsime

teadmiseks.

Statistikaametile ei ole sätestatud andmete

teabevärava osas järelevalvepädevust.

Järelevalvepädevus saaks Statistikaametil

olla potentsiaalselt andmekirjelduste

kvaliteedi (st ulatuse, mahu) ja andmete

avalikustamise viiside otstarbekuse osas.

Andmekorralduse üle laiemalt praktikas

Statistikaamet täna järelevalvet ei tee.

44

olemasolevate ressursside täiendamist arvestusega, et ühe töökoha kulu

aastas on kokku 61400 eurot, s.o tööjõukulu 56400 eurot aastas (4700

eurot kuus) ja majanduskulu 5000 eurot aastas.

54. Eelnõu § 1 punktiga 17 muudetakse AvTS § 466 lõiget 3. Juhime

tähelepanu, et kehtivas AvTS s puudub § 466 . Ilmselt on siiski silmas

peetud § 436

Arvestatud.

55. Eelnõu § 1 punktiga 18 täiendatakse AvTS § 51 lõiget 1 punktiga 51 ,

mille kohaselt on Andmekaitse Inspektsioonil tulevikus võimalik teha

ettekirjutusi, kui andmekogu vastutav töötleja jätab avaandmed või

andmekirjeldused avalikustamata või nõutud vormingus kättesaadavaks

tegemata. Sealjuures on seletuskirjas selgitatud, et riigiasutustest

teabevaldajate suhtes AvTS § 51 lõikes 3 toodud ettekirjutuse täitmata

jätmisel sunniraha rakendamis võimalus ei kohaldu. Seega olukorras, kus

andmekogu vastutav töötleja jätab Andmekaitse Inspektsiooni

ettekirjutuse täitmata, võib Andmekaitse Inspektsioon vastavalt

kehtivale AvTS § le 53 pöörduda teabevaldaja kõrgemalseisva asutuse,

isiku või kogu poole teenistusliku järelevalve korraldamiseks või

ametniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks. Leiame, et

tegemist on väheefektiivse mõjutusvahendiga, mistõttu teeme ettepaneku

täiendada AvTS § 53 lõikega 3, mis sätestaks sõnaselgelt Andmekaitse

Inspektsiooni täiendada AvTS § 53 lõikega 3, mis sätestaks sõnaselgelt

Andmekaitse Inspektsiooni õiguse pöörduda halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud korras protestiga halduskohtusse, kui andmekogu

vastutav töötleja ei ole Andmekaitse Inspektsiooni ettekirjutust selles

määratud tähtaja jooksul täitnud. Sarnane õigus on sätestatud ka

ettekirjutust selles määratud tähtaja jooksul täitnud. Sarnane õigus on

sätestatud ka isikuandmete kaitse seaduse §-s 59.

Mitte arvestada.

Andmekirjelduste esitamata jätmise puhul

ei ole vajalik anda täiendavat

protestiõigust, kuna olemasolev

haldusjärelevalve süsteem (sh ettekirjutuse

tegemise õigus) võimaldab rikkumistele

reageerimist. Protestiõigus dubleeriks

olemasolevaid meetmeid ning oleks

vastuolus ATV reformi suunaga loobuda

eelkontrollist.

56. VTK le antud arvamuses märkisime, et toetame sellist alternatiivi, mis

näeb ette andmekogu, sh kohaliku omavalitsuse andmekogu

registreerimise kohustuse koos andmete teabevärava haldaja kontrolliga.

Kooskõlastustabelis antud seisukohas on JDM selgitanud, et eelnõu

raames saaks kaaluda võimalust, et andmekogu registreerimise lõplik

Arvestatud.

Andmekogude registreerimist tänasel

kujul ei tehta. Vajalikud muudatused viidi

45

kinnitamine on seotud kinnitatud põhimääruse olemasolu ja

andmekirjelduse ning andmekoosseisu kooskõlaga. Nii on võimalik

vähendada käsitööd, dubleerimist ja menetluskoormust, säilitades samal

ajal vajaliku ennetava kontrolli. Kuigi eelnõu seletuskirjas on selgitatud,

et andmekogude registreerimise kohustus säilib, kuid kujundatakse

ümber, siis eelnõust see ei nähtu. Muutmata on jäetud AvTS § 437, mis

näeb jätkuvalt ette andmekogu registreerimise riigi infosüsteem

haldussüsteemis. Seega tuleks eelnõud täiendada muudatustega, mis

puudutavad andmekogude andmete teabeväravas registreerimise

kohustust.

eelnõusse ja seletuskirja. AvTS § 437

tühistatakse.

57. Kultuuriministeerium Kooskõlastatud märkustega.

58. 1. Eelnõu § 1 punktiga 1 välistatakse andmete teabeväravas (ATVs)

juurdepääsupiiranguga teabe avaldamine ja sellise teabe avaldamine,

mille üldiseks kasutamiseks andmisega kaasneks juurdepääsupiiranguga

teabe avalikuks tuleku oht. Samas on andmekirjelduste avaldamine

sätestatud absoluutse kohustusena. Palume avaldamiseks kohustuslike

andmekirjelduste hulga piiramist järgmistel põhjustel:

1.1. Mitmest avalikust andmeallikast pärineva teabe kombineerimisel on

näiteks isikuandmeid puudutavate andmekirjelduste puhul teatud

juhtudel võimalik suhteliselt hõlpsasti siduda andmekirjeldused

konkreetsete isikutega. Seetõttu peaks juurdepääsupiiranguga teabe

korral olema lisaks teabele endale välistatud ka selliste andmekirjelduste

avaldamine, mille üldiseks kasutamiseks andmisega võib kaasneda

juurdepääsupiiranguga teabe avalikuks tuleku oht.

1.2.Kõikide tehniliste andmekirjelduste avaldamine võib tuua endaga

kaasa oluliste küberohtude realiseerumise. Juhtisime sellele tähelepanu

ka eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK) kooskõlastamisel ning JDM

nõustus, et nõue vajab täpsustamist. Tehnilised andmeväljad (nt kirje

loomise aeg, kirje muutmise aeg, seostabelite primaar- ja

sekundaarvõtmed) ei kuulu tavapäraselt avaandmete koosseisu, kuid

sisalduvad andmetabelites, kus avaandmeid hoitakse, st tegu on

andmekirjeldustega AvTS tähenduses. Selliste andmeväljade olemasolu

Selgitame.

1.1. Juurdepääsupiiranguga teavet ei

avalikustata. Sellekohane säte eelnõus

olemas. Andmekirjeldused ise ei sisalda

isikuandmeid.

1.2.Andmekirjelduste avalikustamise

täpsed nõuded sätestatakse määruses.

Sellekohane volitusnorm antud.

46

ja nimetuste avalikustamine võib anda võimalikele ründajatele täiendavat

teavet rünnete ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks. Seetõttu palume

seaduse tasandil sõnaselgelt välistada tehniliste andmeväljade

avaldamise ATVs (seda nii avaliku kui juurdepääsupiiranguga teabe

puhul). Lisaks küberohtude realiseerumisele võivad kavandatud

sõnastuse puhul tekkida ka vaidlused kohustuse täitmise üle järelevalvet

teostavate asutuste ning andmekogude vastutavate ja volitatud töötlejate

vahel.

59. Eelnõu § 1 punktiga 3 sätestatakse, et teabevaldaja tagab masinloetaval

kujul avaandmete ja kogu tema poolt avalike ülesannete täitmiseks

kasutatava avaliku teabe kohta käivate andmekirjelduste kättesaadavuse

Eesti teabevärava kaudu. Praegu on ATVs andmekirjelduste

avaldamiseks kaks võimalust: kas andmehalduse rakenduse kaudu,

peegeldades rakenduses koostatud andmekirjelduse automaatselt

ATVsse, või sisestades andmekirjeldused käsitsi otse ATVsse.

Kavandatud sõnastust võib tõlgendada nii, et teabevaldaja peab tagama

avaandmete endi kättesaadavuse Eesti teabevärava kaudu masinloetaval

kujul. Tegelikkuses ei avaldata ATVs aga andmeid endid, vaid üksnes

viiteid levitustele ehk juurdepääsupunktidele, mille kaudu andmed on

masinloetaval kujul kättesaadavad. Seetõttu ei ole põhjendatud panna

teabevaldajale kohustust teha andmed masinloetaval kujul

kättesaadavaks vahetult ATVs. Selguse ja õigusselguse huvides palume

sätte sõnastust täpsustada viisil, mis üheselt väljendab, et ATVs tehakse

kättesaadavaks andmekirjeldused ning viited andmete levitustele, mitte

avaandmed ise.

Selgitame.

Sõnastuse "... kättesaadavuse Eesti

teabevärava kaudu, ...", all mõistame seda,

et kogu vajalik teave mis võimaldab

avaandmeid kätte saada on teabeväravas

olemas, see ei nõua andmete endi

laadimist teabeväravasse.

Seega kui teabeväravas on avaandmete

andmestiku kirjelduses toodud mujal

avalikustatud faili link (URL), siis on see

piisav tagamaks "kättesaadavus Eesti

teabevärava kaudu".

47

60. Eelnõuga lisanduva AvTS § 4311 lõike 21 punktis 3 toodud majandusliku

põhjendamatuse erandi kohaldamisel tuleb üheselt määratleda, mida

mõeldakse seaduses kasutatud mõiste „päring“ all. Eelkõige vajab

täpsustamist, kas päringuna käsitatakse infosüsteemide vahel toimuvaid

andmekogupäringuid (ja sellisel juhul millist liiki päringuid see hõlmab

– näiteks ei ole asjakohane päringuna arvestada sisemiselt tehtavaid SQL

päringuid oma andmebaasi), või võetakse päringuna arvesse kodanike

pöördumisi ministeeriumi ametnike poole seoses nende isikuandmete

töötlemisega. Praegu on seletuskirjas erinevaid päringuid käsitletud

läbisegi, mis võib põhjustada ebaselgust metoodika rakendamisel.

Palume seletuskirjas ja edaspidi kinnitatavas metoodikas anda mõistele

„päring“ üheselt mõistetav definitsioon.

Mitte arvestada.

Andmejälgijas on selgelt väljatoodud, et

mõeldud on isikuandmete andmevahetuse

päringuid, mis tehakse üle x-tee, mitte

sisemisi SQL päringuid. Kodanike

pöördumistest ei ole andmejälgija sätetes

midagi.Termin “päring”

legaaldefinitsiooni ei vaja. Täpsustatud on

selgelt, et tegemist on andmevahetuse

päringutega. Lisaks jäeti majandusliku

põhjendamatuse erand eelnõust välja.

Andmesubjekti õigus läbipaistvusele ei

sõltu andmekogu suurusest või kulust,

mistõttu erand vähendab andmejälgija

usaldusväärsust. Majandusliku

põhjendatuse hindamine tekitab asutustele

töökoormust, mida ei soovita käesoleva

eelnõuga tekitada.

61. Ühtlasi juhime tähelepanu sellele, et seletuskirjas on märgitud, et

majandusliku põhjendatuse hindamise metoodika kehtestatakse

Vabariigi Valitsuse määrusega ning vastav volitusnorm sisaldub AvTS §

4311 lõikes 9. Eelnõule on lisatud ka vastava määruse kavand. Eelnõuga

loodav § 4311 sellist lõiget aga ei sisalda – eelnõu kohaselt on vastaval

sättel neli lõiget – ning volitusnorm ei ole paigutatud ka ühtegi teise sätte

alla.

Mitte arvestada. Majandusliku põhjendatuse erand võeti

eelnõust välja.

62. Eelnõu § 7 kohaselt rakendub andmejälgija kasutamise nõue 2027. aasta

1. juunil. Palume kaaluda selle nõude rakendamise edasi lükkamist kuni

2028. aasta 1 juunini, kuivõrd andmejälgija rakendamine vajab olenevalt

andmebaasist täiendavate arenduste ja ressursside planeerimist juba

käesoleval kalendriaastal, mis ei ole realistlik, arvestades, et vastavad

sätted täpses sõnastuses jõustuvad alles aasta teises pooles.

Osaliselt arvestatud.

Andmejälgija rakendustähtaega pikendati

poole aasta võrra.

48

6. Samuti juhime tähelepanu, et eelnõus ja seletuskirjas on läbivalt väga

palju keelelisi ja normitehnilisi vigu. Sätete muutmisvormelid on mitmel

juhul kirjutatud vales käändes ning sageli viidatakse eelnõus valedele

sätetele. Näiteks tuvastasime järgmised ebakõlad:

6.1.Eelnõu punktiga 17 muudetakse paragrahvi 466 lõiget 3, kuid

kehtivas AvTSis selline säte puudub. Tõenäoliselt on mõeldud AvTS §

436 lõiget 3.

6.2.Eelnõu punktiga 19 lisandub AvTSi § 531 (muuhulgas on eelnõu

vastav punkt sõnastatud selliselt, et paragrahve lisandub mitmuses), kuid

§ 531 on kehtivas AvTSis juba olemas.

6.3.Eelnõu §-s 3, millega muudetakse maksukorralduse seadust,

viidatakse keskse volituste haldamise andmekogule, kuigi kehtiva AvTSi

sõnastuse järgi on tegu andmenõusoleku ja volituste haldamise

andmekoguga.

Seletuskirja kohaselt tehakse keeleline toimetus eelnõule ja seletuskirjale

enne VV-sse esitamist, kuid kuna vead on kohati ka sisulised (samuti on

neid tõenäoliselt rohkem, kui need, mille eelpool välja tõime), siis juhime

neile tähelepanu ka käesolevas vastuskirjas.

Arvestatud.

63. Põllumajandus- ja

Regionaalministeerium

Mitte kooskõlastatud.

64. 1. Eelnõu seletuskirja VI osa „Seaduse mõjud“ leheküljel 30 on märgitud

riikliku postkasti ja andmete teabevärava kehtestamisega andmekogude

vastutavateks ja volitatud töötlejateks olevatele riigiasutustele kaasneva

mõju kohta: „Muudatus näeb ette andmekirjelduste senisest ulatuslikuma

koostamise ja avaldamise kohustuse, mistõttu võib andmekogude

vastutavate ja volitatud töötlejate töökoormus teatud ulatuses kasvada (nt

võib kaasneda vajadus värvata asutusse andmehaldur või koolitada

olemasolevat personali). Samuti tuleb asutustes, kus seda veel tehtud ei

ole, kasutusele võtta andmehaldustarkvara, mis võimaldab

andmekirjeldusi ATVs pidevalt ajakohasena hoida. See suurendab

lühikeses vaates asutuse töökoormust, kuid loob keskmises ja pikas

plaanis eelduslikult paremad eeldused andmekorralduse kvaliteedi

paranemiseks.“

Arvestatud osaliselt.

Mõjusid on täpsustatud. Kohustus ei

muutu - andmekogusid ja avaandmeid pidi

ka varem kirjeldama. Ressursside kasv, sh

automatiseerimise (tarkvarade hankimise)

vajadus tuleneb ikka sellest, et asutused ei

ole neile seatud nõudeid siiani täitnud või

ajakohasena hoidnud. Ajakohaste

andmekirjelduste olemasolu (ja ülevaade

oma andmetest) on eelkõige vajalik

asutustele endile oma andmehalduse ja

teenuste/toimimise jaoks. Lisanduv

49

Seega toob seletuskirja arvestades eelnõukohase seaduse jõustumine

riikliku postkasti ja andmete teabeväravaga seoses riigiasutustele kaasa

nii täiendava personali värbamise kui ka uute tehnoloogiliste lahenduste

(andmehaldustarkvara) soetamise vajaduse. Samas puudub seletuskirjas

analüüs selle kohta, kui suured on need riigiasutusele kaasnevad kulud,

millistest vahenditest on ette nähtud nende kaasnevate kulude katmine ja

kui palju uusi ametnikke või töötajaid seaduse rakendamiseks juurde

värvata tuleb.

Seoses riigiasutuste ressursside piiratusega, eelkõige ametnike ja

töötajate arvu ning riigieelarve vahendite pideva vähendamisega tuleb

eriti hoolikalt kavandada, kuidas riigiasutustel sellises olukorras eelnõus

ettenähtud muudatusi ellu viia oleks võimalik, muu hulgas milline oleks

mõistlik uute nõuete rakendamise tähtaeg jmt.

Kuna seletuskirjast puudub analüüs eelnõuga kaasnevate lisakulude

suuruse ja nende kavandatavate katteallikate kohta, samuti ei ole eelnõus

ette nähtud muid üleminekuks vajalikke rakendussätteid, sealhulgas

hilisemat jõustumise aega, mis arvestaks riigiasutustele muudatuste

rakendamiseks vajaliku ajaga, siis ei pea Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium võimalikuks eelnõu kooskõlastada.

koormus kirjelduste edastamisel ATVsse

on selle kõrval pigem marginaalne.

Kulusid ei ole just viimasel põhjusel

võimalik adekvaatselt hinnata - haldusalad

ja asutused, kes on andmehalduse

tarkvarasid kasutusele võtnud, on oma

hangetesse koondanud küllalt erinevaid

nõudeid ja seega on toodete maksumused

samuti küllalt erinevad. Samuti tuleneb

suurem osa andmehalduse tarkvarade

hangetes esitatud nõuetest asutuse enda

sisemistest andmehalduse vajadustest,

mitte andmekirjelduste avalikustamise

kohustusest ATVs. Lihtsamate

andmekirjelduse vajaduste katmiseks on

olemas ka riigi poolt pakutav

litsentsikuluta RIHAKE rakendus.

Üleminekuaja (seniste kirjelduste

uuendamiseks ja andmekirjelduse

standardiga kooskõlla viimiseks) sätted

lisasime.

65. 2. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu sättega, millega kehtestatakse

erand avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) § 29 lõikest 6. Avaandmete

andmeomanikuks või teabevaldajaks võib olla mitu asutust näiteks koos

teise asutusega tellitud uuringu, teadustöö või analüüsi puhul.

AvTS sellist olukorda ei reguleeri, kuid selleks, et vältida samade

andmete korduvat esitamist avaandmetena erinevate asutuste poolt tuleks

seaduses ette näha alused ühe andmete avaldaja määratlemiseks.

Teadmiseks võetud.

Teemat analüüsitakse eraldi ning

lahendatakse AvTSi reformi käigus.

66. Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse AvTSi § 321 lõikes 5 olevat

volitusnormi selliselt, et Vabariigi Valitsuse määrusega saaks ette näha

muuhulgas ka riigiportaali kaudu kättesaadavaks tehtavatele

Arvestatud Avaandmete nõuded ja kord on

avaandmete direktiivis

(http://data.europa.eu/eli/dir/2019/1024/oj)

50

avaandmetele ning andmekirjeldustele kohalduvad nõuded ja nende

esitamise korra.

Kuna volitusnormi täiendamisega tekivad asutustele uued kohustused,

siis teeme ettepaneku täiendada eelnõu nende muudatuste elluviimiseks

mõistliku tähtaja ja üleminekuajaga (vt ka punkti 9).

Direktiiv on täna juba üle võetud.

Tulevikus võib see muutuda vahetult

kohalduvaks EL määruseks, oleneb ELis

läbirääkimistel olevast digiomnibussist.

Andmekirjelduste nõuete volitusnorm

olemas. Lisati ATV rakendussätted.

67. 4. Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse AvTS § 432 lõiget 1 nii, et riigi

infosüsteemi kuuluvaid andmekogusid ei pea enam kooskõlastama riigi

infosüsteemi haldussüsteemiga (edaspidi RIHA). Teeme ettepaneku

kaaluda, kas see muudatus toob kaasa vajaduse täiendada AvTS § 439

lõikes 1 sätestatud riigi infosüsteemi kindlustavate süsteemide loetelu

Eesti teabeväravaga.

Mitte arvestada.

VTK ja eelnõu koostamise käigus seda

arutati. ATV on Eesti Teabevärava osas,

mis ei ole kindlustav süsteem.

Kindlustavate süsteemide nimistust

võetakse RIHA maha ja uut sinna ei

lisanud. Vt ka VTKs põhjendusi.

68. 5. Teeme ettepaneku kaaluda, kuivõrd põhjendatud on uue nõudena

sätestada seaduse tasemel Vabariigi Valitsuse või ministri määruse

eelnõu ministeeriumi valitsemisalas asuva valitsusasutusega

kooskõlastamise nõue (eelnõu § 1 punkt 9). Ka eelnõu seletuskirjas

(leheküljel 31) tuuakse välja, et RIHA kooskõlastamise nõude kehtetuks

tunnistamise tõttu tuleb AKI-l teha tihedamat koostööd „/…/ Justiits- ja

Digiministeeriumiga, et AKI seisukohtadega oleks arvestatud juba

andmekogu aluseks oleva õigusakti VV reglemendi järgses

kooskõlastusmenetluses (kui tegemist on sellise õigusaktiga, mis VV

reglemendi järgi kooskõlastamisele kuulub).“. Õigusakti eelnõu

asjaomaste ministeeriumidega kooskõlastamise üldine nõue tuleneb

Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. a määrusest nr 10 „Vabariigi

Valitsuse reglement“. Samas on reguleeritud ka kooskõlastamisel

ilmnenud ministeeriumide vaheliste eriarvamuste lahendamine. Selle

sätestamisel on lähtutud põhimõttest, et eelnõude kohta oma

valitsemisala asutustelt arvamuste ja ettepanekute saamise korraldab iga

ministeerium ise.

Mitte arvestada.

VV reglement on ministeeriumitele

kohaldub õiguslik regulatsioon. AKI,

Statistikaamet, Maa-ja Ruumiamet ning

RIA ei ole ministeeriumid. Neile VV

reglement ei kohaldu.

51

Seega võiks ka Vabariigi Valitsuse või ministri määruse eelnõu

ministeeriumi valitsemisalas asuva valitsusasutusega kooskõlastamise

nõue olla reguleeritud pigem selles määruses, mitte seaduse eelnõus.

6. Teeme ettepaneku eelnõu § 1 punkt 12 eelnõust välja jätta viies selle

sisu eelnõu § 1 punkti 11 ja muutes asjakohaselt rakendussätet. Eelnõus

§ 4311 kavandatavate lõigete 21–25 kohta jääb seletuskirjas vastav selgitus

ebaselgeks, samuti ei ole eelnõu § 4311 lõikes 25 viide „käesoleva

paragrahvi lõikes 5“ õige, kuna §-s 4311 on ainult neli lõiget. Õige viide

peaks ilmselt olema „käesoleva paragrahvi lõikes 3“.

Eelnõu § 4311 kavandatava lõike 21 kohaselt tuleb kõik infosüsteemide

andmevahetuskihiga liidestatud andmekogud liidestada andmejälgijaga.

Uute liidestuste arendamine väiksematele infosüsteemidele on kohalike

omavalitsusüksuste asutuste vaatest suur lisakulu. Teeme ettepaneku

jätkata olemasoleva süsteemiga, kus info andmete päringust esitab

register, mille andmeid päriti.

Osaliselt arvestada.

Viited täpsustatud. Muus osas ei ole vaja

muutusi sisse viia. Rakendussätted on

korrektsed. Kulude osas palume vaadata

ELVLile antud tagasisidet.

69. 7. Eelnõu § 1 punktiga 14 kohustatakse kohalikke omavalitsusüksuse

asutusi kasutama riiklikku postkasti isikule elektroonilise teabe

edastamisel. Riikliku postkasti kasutuse kohustamisel tuleks arvesse

võtta, et isikud on (nt toetuste taotlemisel) sageli andnud enda

igapäevaselt kasutatavad kontaktandmed, millele ootavad ka vastust. Kui

paralleelselt peab isikule teabe edastamisel kasutama riiklikku postkasti,

siis tekitab see juurde töökoormust dubleerivate teadete saatmisel (nii

isiku eelistatud kontaktaadressil kui ka riikliku postkasti kaudu). Teeme

ettepaneku kaaluda riikliku postkasti kasutamist mitte kohustada, vaid

võimaldada seda teabe edastamisel, kui muu viis puudub.

Arvestatud.

Riikliku postkasti teadete edastamise

kohustuslikkus eelnõust välja võetud.

Seda kohustuslikkust arutatakse eraldi ja

vajadusel lisatakse järgmise eelnõuga.

70. 8. Eelnõu § 1 punktiga 15 AvTSi kavandatava § 4313 lõike 3 kohaselt on

dokumendihalduse riikliku infosüsteemi kaasvastutavad töötlejad Riigi

Tugiteenuste Keskus ja infosüsteemi kasutavad asutused. AvTS

kaasvastutava töötleja terminit ei määratle. Avaliku teabe seadus, mis

reguleerib andmekogudega seonduvat üldiselt ja millest esimesena

lähtutakse eriseaduses andmekogude kohta sätestatu tõlgendamisel,

andmekogu pidamisel kaasvastutuse võimalust ette ei näe, sest

Selgitame.

Kaasvastutavate töötlejate regulatsioon on

IKÜMis. AvTS seda dubleerida ei tohiks.

Antud kontekstis ei kasutata terminit

teises tähenduses. Eelnõus sätestatavad

andmekogude kaasvastutavad töötlejad on

52

andmekogul saab olla ainult üks vastutav töötleja andmehalduse ja

vastutava töötleja ülesannete jagamatu iseloomu tõttu. Seletuskirjas

toodud selgitustele tuginedes võime üksnes eeldada, et antud juhul on

silmas peetud kaasvastutavat töötlejat Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete

töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ

kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (edaspidi

ka IKÜM) tähenduses. Teeme ettepaneku täiendada AvTSi ning lisada

õigusselguse huvides kaasvastutavate töötlejate termini määratlus.

Isikuandmete ja avaliku teabe töötlemise ning andmekogude

reguleerimise juhise kohaselt tuleb seaduse tasandil kindlaks määrata

isikuandmete vastutav töötleja (vastutav töötleja IKÜMi mõttes), kelleks

on see asutus, kelle seadusest tuleneva ülesande täitmiseks isikuandmeid

töödeldakse ning kui andmeid töödeldakse andmekogus, st andmekogu

kaudu täidetakse seaduses sätestatud ülesannet, siis vastutab andmekogu

haldaja (vastutav töötleja AvTSi mõttes) ka selles andmekogus toimuva

isikuandmete töötluse eest. Sellise juhise jaoks on õigusaktides alus

olemas. Samas juhise jaoks, et kui andmekogu kaudu täidavad oma

ülesannet mitu asutust, siis on nad koos andmekogu haldajaga

kaasvastutavad töötlejad, kes tuleb seaduse tasandil määrata kindlaks

ning andmekogu põhimääruses sätestada, kellel millised kohustused on,

õigusaktidest, sealhulgas AvTSs alust ei tulene. Samas märgime, et

toetame isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses andmekogu

kaasvastutavate töötlejate nimetamist seaduses mitte nimepidi, vaid

üldistatult: dokumendihalduse riikliku infosüsteemi kasutavad asutused.

Sama lähenemist on kasutatud ka kohtuekspertiisiseaduses,

kriminaalmenetluse seaduses ja Riigi Teataja seaduse muutmise seaduse

eelnõus ning võiks kasutada ka teiste seaduste puhul, et tagada ühtne

lähenemine kõigile seadustele.

välja toodud (vt riiklikku postkasti,

DORIS-t).

71. 9. Eelnõu § 7 kohaselt kavandatakse andmejälgija kohustuslikkuse sätted

jõustada 1. juunil 2027. a ja dokumendihaldussüsteemi „DORIS“

reguleerivad sätted jõustada 1. juulil 2027. a. Teeme ettepaneku mõlema

Arvestatud. Andmejälgija rakendustähtaega pikendati.

53

muudatuse jõustumistähtaeg edasi lükata 31. detsembrini 2027. a, kuna

need sätted on omavahel seotud ja nende sätete rakendamise jaoks on

vaja üle vaadata ja ümber teha andmekogude liidestused, mis aga võtab

oluliselt rohkem aega, kui eelnõus ette nähtud aeg.

Selgitame, et 1. juuli 2027, mil DORISe

õiguslik regulatsioon jõustub, on tähtaeg,

milleks on valmis

dokumendihaldussüsteemi toode.

Nimetatud tähtajast alustab DORISe

kasutamist vähemalt RTK. Asutused

võtavad süsteemi kasutusele vastavalt

ajakavale, mis on nendega kokku lepitud.

DORIS ei ole kohustuslik eelnõu kohaselt.

72. 10. Eelnõu seletuskirja VI osa „Seaduse mõjud“ leheküljel 31 on

märgitud: „Keskse avaliku tehisarulahenduste nimekirja loomine

parandab läbipaistvust, suurendab avalikkuse ja huvigruppide

teadlikkust ning tugevdab usaldust avaliku sektori algoritmiliste otsuste

vastu. Lisaks sellele toetab nimekirja loomine tehtud lahenduste

taaskasutust ning seeläbi vähendab arendustele kuluvat aega ja raha.“

Väljatöötamiskavatsuses küsiti arvamust kavandatava AvTSi § 331 lõike

4 kohta, mille kohaselt avaliku sektori tehisaru lahenduste kohta

koostatakse keskne avalik nimekiri, mis avaldataks Justiits- ja

Digiministeeriumi veebilehel. Küsimus puudutas sätte sobivust

väljatöötamiskavatsuse kohasesse AvTSi muutmise seaduse eelnõusse

või töös olevasse haldusmenetluse seaduse eelnõusse, mis käsitleb

automaatset menetlust. Kuivõrd kõiki tehisaru rakendusi ei kasutata

üksnes automaatsetes menetlustes, võib arvata, et avaliku sektori

kasutatavaid tehisaru lahendusi on rohkem kui neid, mida kasutatakse

automaatsetes menetlustes. Seetõttu avaldas Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium arvamust (3. märtsi 2026. aasta

kooskõlastuskiri nr 1.4-2/385-1, punkt 16), et kõnealuse sätte võiks

kavandada AvTSi, kui üldseadusesse ja ühtlasi tegime ettepaneku

koguda avaliku sektori tehisaru lahendustega seotud teavet ja avaldada

Arvestatud.

Aruteludes otsustati, et tagasisides

viidatud tehisaru lahendused ei ole eelnõu

skoobis. Tegime vastavad muudatused ka

seletuskirja.

54

seda ATV juures või planeeritavas AI liivakasti keskkonnas, kus sel

hetkel asus ka sarnane prototüüp.

Eelnõus ei ole ühtegi punkti keskse avaliku tehisarulahenduste imekirja

loomise kohta. Teeme ettepaneku eelnõu või seletuskirja asjakohaselt

täpsustada.

73. 11. Teeme ettepaneku lisada eelnõu seletuskirja kavandatava seaduse

eelnõu nende rakendusaktide loetellu, mis vajavad muutmist, ka

Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määrus nr 88 „Teenuste korraldamise

ja teabehalduse alused“, kuna AvTSi muutmise eesmärgiks on

andmehalduse ja andmekogudega seotud korralduse muutmine.

Nimetatud määruses on kehtestatud andmehalduse, andmekogude,

andmete ja nende avalikustamise nõuded. Esialgsel hinnangul vajavad

selles määruses muutmist eeldatavalt § 5 kuni § 9, § 14, § 13, § 161, mis

võivad olla seotud RIHA, andmehalduse ja andmete avalikustamisega.

Arvestatud osaliselt.

Määruseid muudetakse eraldi.

Seletuskirjas tegime selgemaks, millised

sätted on omavahel seotud.

74. 12. Teeme ettepaneku kasutada eelnõus oleva termini „kohaliku

omavalitsuse asutus“ asemel kooskõlas kohaliku omavalitsuse

korralduse seadusega terminit „kohaliku omavalitsusüksuse asutus“.

Arvestatud.

76. Statistikaamet Statistikaamet on RIHA VTK puhul viidanud vajadusele täiendada

AvTS-i põhimõttega, et Andmete Teabevärava ehk ATV kaudu peab

olema kättesaadav info taaskasutatava teabe ja selle kasutamise

tingimuste kohta. JDM on selle kommentaari osas selgitanud, et eelnõu

koostamisel tuleb sõnastada piisavalt täpselt, kuidas eristada omavahel

andmekirjeldused, taaskasutatav teave, juurdepääsupiirangud ning teabe

kasutamise õiguslikud tingimused. AvTS eelnõu § 1 punktiga 1

muudetakse AvTS §-i 31 lõiget 6, mille tulemusena teabe kohta

avaldatakse andmekirjeldused, kuid üldiseks kasutamiseks antakse

üksnes selline osa teabest, mis ei sisalda juurdepääsupiiranguga teavet

ning mille üldiseks kasutamiseks andmisega ei kaasne

juurdepääsupiiranguga teabe avalikuks tuleku oht. Sellisel juhul oleks

kirjeldused avalikud, kuid säilitatakse kontroll teabe tegeliku jagamise ja

taaskasutuse üle, kui see võiks ohustada piiranguga teabe kaitset. Lisaks

AvTS eelnõu § 1 punktis 3 sõnastatakse ümber AvTS § 29 lõige 6, mille

Aitäh, tagasiside eest!

55

kohaselt teabevaldaja tagab masinloetaval kujul avaandmete ja kogu

tema poolt avalike ülesannete täitmiseks kasutatava avaliku teabe kohta

käivate andmekirjelduste kättesaadavuse Eesti teabevärava kaudu.

Kavandatud lahenduse järgi avalikustatakse ATV-s seega nii avaandmed

kui ka kõik teised andmekirjeldused, mitte üksnes avaandmete kohta

käivad kirjeldused. AvTS eelnõu § 1 punktiga 2 lisatakse AvTS esimesse

peatükki kaks uut legaaldefinitsiooni – andmeelement ning

andmekirjeldus, kus esimene tähistab andmekogus väikseimat eristatavat

andmeüksust ning andmekirjeldus on andmeelemendi ja seda sisaldavate

struktuuride formaliseeritud kirjeldus. Eelnõu seletuskirjas on viide, et

selguse loomiseks on Statistikaamet koostöös JDMiga teinud ka

andmekirjelduse juhised. Seega need täiendused on Statistikaameti jaoks

sobivad.

77. Statistikaamet on RIHA VTK puhul ka rõhutanud, et kui andmete

teabevärav ehk ATV oleks tulevikus keskne koht, kust leiab nii

andmekirjeldused kui ka selge info selle kohta, kuidas ja millistel

tingimustel andmeid taaskasutada saab, siis oleks asjakohane mõelda ka

tehnoloogiliselt eelkontrolli võimaldamisele, mis annaks hinnangu nii

kohustuse täitjale endale kui võimalikule järelevalve teostajale, kas

sisestatav info on asjakohane või puudulik ning millises faasis on

kirjelduste esitamine. Selles osas oli JDM seisukohal, et ATV eesmärk

on kujuneda Eesti keskseks andmete kontaktpunktiks, kus on

kättesaadavad nii andmekirjeldused kui ka ülevaade taaskasutamise

võimalustest. Samuti on VTK-s juba ette nähtud, et ATV peab tulevikus

olema liidestatav teabevaldajate andmehaldustarkvaradega, et

andmekirjeldused ja nende muudatused kanduksid võimalikult suures

ulatuses üle automatiseeritult. Siinkohal on AvTS eelnõuga tehtud rida

muudatusi AvTS §-is 321 . Eesti Teabeväravasse ehk selle alamkihti

ATV-sse lisatakse ka andmekirjeldused, teabevaldajatele kehtestatakse

selgesõnaline kohustus lisaks andmekirjelduste kättesaadavaks

tegemisele hoida neid õigete, korrastatud ning ülevaatlikena vastates

kokkulepitud kirjalikule standardile. Viimase osas viidatakse, et

Teadmiseks võetud.

Oleme nõus, et andmete teabeväravasse

peab aja jooksul lisanduma

funktsionaalsus, mis võimaldaks

automaatselt hinnata andmekirjelduste

kvaliteeti, ajakohasust ja andmekogu

vastavust nõuetele. See aga ei ole veel

selle eelnõu skoobis ja arutelud käivad,

kas ja milline see lahendus tulevikus on.

56

andmekirjelduste kvaliteedist ja detailsusest sõltub, kas praktikas on

võimalik järgida andmete ühekordse kogumise põhimõtet, toetada

andmete rist- ja taaskasutust ning tagada andmete leitavus. Samuti on see

oluline tõhusa järelevalve võimaldamiseks. Täiendatakse ka AvTS § 321

lõike 5 volitusnormi sõnastust, et vajadusel oleks võimalik tagada

avaliku sektori üleselt ühetaolisel viisil ATV kui Eesti teabevärava osaks

oleva keskkonnaga liidestumine ning selles ühetaolisel kujul ja kõrge

kvaliteediga avaandmete ja andmekirjelduste avaldamine. Statistikaamet

on seisukohal, et sellise keskse teabevärava aluste sätestamisel on oluline

ka rakendamisel kaaluda vajadusel täiendavate funktsioonide lisamist,

kui see võimaldab kasutajatele tuge pakkuda.

78. Andmekogude asutamise ja pidamise, sealhulgas RIHA

kooskõlastusprotsessi osas esitati RIHA VTK-s neli alternatiivi, millest

Statistikaamet eelistas III varianti, mille puhul säiliks andmekogude

registreerimiskohustus, jääks alles kontrollimehhanism ehk rikkumiste

ennetamiseks enne andmekogude kasutuselevõttu ning loodaks üks

keskkond põhiandmete, andmekogude ja avaandmete jaoks, mis

soodustab andmete taaskasutust. Selles osas jäi JDM seisukohale, et ei

piisa olemasoleva RIHA õigusliku raamistiku ümbernimetamisest ja

keskkonna ümberkujundamisest, kui soov on lahendada ka tänase

kooskõlastusprotsessi sisulised probleemid. Seetõttu soovitakse eelnõu

edasises väljatöötamises lähtuda jätkuvalt lahendusest, kus

andmekogude registreerimiskohustus säilib, kuid viiakse üle ATV-sse,

RIHA kooskõlastusprotsess lõpetatakse ning uus mudel kujundatakse

võimalikult automatiseeritavaks ja üheseks. AvTS eelnõuga

loobutaksegi RIHA kui eraldiseisva keskkonna ülalpidamisest ning

andmekogude asutamise ja pidamisega seotud formaalne ja tehniline

„taristu“ (nii andmete ja andmekirjelduste avaldamise kui ka

andmekogude registreerimise mõttes) viiakse ühtselt ATV juurde. AvTS

eelnõu teeb mitmed muudatused AvTS §-ides 432 , 433 , 435 ja 439 , kuna

kaotatakse ära RIHA kooskõlastamine. Seega jääb ära andmekogude riigi

infosüsteemi haldussüsteemis registreerimine ning viiakse sisse eelnõude

Selgitame.

Enamik tagasisidestajaid pooldasid VTKs

IV alternatiivi. Seega otsustati selle

kasuks.

Kooskõlastusel ei ole kellegi tagasisidel

ettemääratud õiguslikku jõudu. Eelnõu

koostajad vaatavad tagasiside üle ja

arvestavad osas, mis on võimalik. Mitte

arvestamist tuleb põhjendada.

Põhiandmed tulevad välja põhimäärusest.

Seal andmekoosseisud ja eraldi loetelu

andmeandjatest ning nende andmetest.

Kahe sätte põhjal võimlaik aru saa,

millised andmed on andmekogus

põhiandmeteks. Põhimääruse alusel

kirjeldatakse need ATVs. AvTS § 436

lõike 3 muudatus lisatud.

57

tavapärase kooskõlastamise kõrval kohustus kooskõlastada

andmekogude põhimäärused Andmekaitse Inspektsiooniga (edaspidi

AKI), Maa- ja Ruumiametiga, Statistikaametiga ning Riigi Infosüsteemi

Ametiga (edaspidi RIA). Ajendiks on eelnõu seletuskirja kohaselt

olukorras, kui RIHA kooskõlastamist enam ei toimu, anda samadele

asutustele võimalus tutvuda andmekogude põhimäärustega ja enda

pädevuse ning avalik-õiguslike ülesannete piires anda tagasisidet. Siin

toob Statistikaamet välja kaks asjaolu, mis vajavad eelnõus hindamist ja

täpsustamist. Esiteks kas põhiandmed (sealh klassifikaatorid

andmekvaliteedi käsitluses) peaksid olema loetletud andmekogu

põhimääruses või piisab andmekoosseisu märkimisest ATV-s. Teiseks

soovime aru saada kui tekib eelnõude kooskõlastamise paralleelne

protsess, siis millise õigusliku kaaluga on AvTS-i alusel toimuv

kooskõlastus ja kuidas toimub vastava protsessi fikseerimine.

79. AvTS eelnõu § 1 punktid 16 -19 sätestavad andmete teabevärava

järelevalve ja põhiandmete märgistamise. AKI-le antakse AvTS § 45

lõikele 1 lisatava punktiga 4 sõnaselge järelevalvepädevus

haldusjärelevalve teostamisel ka andmekogude vastutavate töötlejate üle

avaandmete ja andmekirjelduste avalikustamisel ja kättesaadavaks

tegemisel ehk kas need on Eesti teabevärava kaudu kättesaadavaks

tehtud. AvTS § 51 lõike 1 punktiga 51 täiendamise kaudu on tulevikus

AKI-l võimalik teha ettekirjutus, kui andmekogu vastutav töötleja on

jätnud avaandmed või andmekirjeldused nõuetekohaselt kättesaadavaks

tegemata. Kuivõrd eelnõu seletuskirja mõjude osas on välja toodud

hinnang üksnes RIA ja AKI ressursile, jääb ebaselgeks, millist sisulist

kompetentsi AKI kui teabe avalikustamise ning andmekogude asutamise

ja pidamise eest vastutavalt järelevalveasutuselt oodatakse, kui toimub

üleminek reaktiivselt RIHA kooskõlastusprotsessilt proaktiivsemat

panustamist nõudvale riskipõhisele seirele. Kuna Statistikaamet teostab

AvTS § 532 kohaselt haldusjärelevalvet andmehalduse nõuete täitmise

üle, siis nending seletuskirjas, et kokkuvõtvalt suureneb iga üksiku

asutuse vastutus andmekogude asutamise ja pidamise nõuete järgimisel

Selgitame, et AKI järelevalvepädevus

peaks jääma AvTS piiresse, ehk piirduma

küsimusega, kas seaduse järgi nõutud

ajakohased andmekirjeldused ja

avaandmed on avalikustatud või mitte (nn

jah /ei vaade).

Statistikaametile ei ole sätestatud andmete

teabevärava osas järelevalvepädevust.

Järelevalvepädevus saaks Statistikaametil

olla potentsiaalselt andmekirjelduste

kvaliteedi (st ulatuse, mahu) ja andmete

avalikustamise viiside otstarbekuse osas.

Andmekorralduse üle praktikas täna

Statistikaamet järelevalvet ei tee.

58

ning andmekirjelduste avaldamisel märkimisväärselt, sest nõuete

täitmise kontroll muutub sisult seiravaks ja tagantjärele toimivaks, vajab

ka dubleerimise või lünkade ennetamise mõttes pädevuste täpsustamist.

Lisaks kui samas mõjude osas tuuakse välja, et RIA saab koheselt

ülesandeks ATV kui ühe keskse süsteemi haldamise, asutuste ja ATV

vaheliste liidestusvõimaluste arendamise ning asutuste nõustamise ja

koolitamise, siis puudub viide, kas ja kuidas Statistikaamet uues

olukorras peaks nõustamise ja koolitamise funktsioone täitma. Seda

olukorras, kus AvTS § 466 lõikega 3 täiendamisel määrab andmete

põhiandmeteks oleku andmekogu vastutav töötleja andmekogu aluseks

oleva õigusakti alusel Eesti teabeväravas. See on kooskõlas RIHA VTK

osas Statistikaameti märkusega, et kui õigusaktist tulenevad nõuded on

mitmeti tõlgendatavad ja asutusel puudub selge visioon ning arusaam

tema valduses olevate andmete potentsiaalist, siis RIHA kogemus näitab,

et detailsete juhiste väljatöötamine ning süsteemne andmeomanike

koolitamine on endiselt oluline ja ainult sund ning karistamine ei tekita

koostöö õhkkonda. Sellega haakub ka tõsiasi, et üksnes kohustuslike

infoväljade kehtestamine ei taga veel kvaliteetseid ja sisuliselt täidetud

metaandmeid süsteemis.

80. Kaubandus- ja

Tööstuskoda E-teenustele ligipääsu piiramine

Eelnõu § 1 punkti 13 kohaselt täiendatakse avaliku teabe seadust §-ga

4312, mis reguleerib riiklikku postkasti. Seletuskiri (lk 20) selgitab, et

riiklik postkast võimaldab riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusel

dokumentide väljasaatmisel ja muu olulise teabe edastamisel kasutada

muuhulgas võimalust piirata õigusaktiga reguleeritud dokumendi

mittevastuvõtmisel ligipääsu erinevatele e-teenustele. Eelnõu tekst sellist

meedet ei sisalda.

Tegemist on meetmega, mille kohaldamisel võib ettevõtja kaotada

juurdepääsu e-MTA-le ning ei saa seetõttu täita oma seadusjärgseid

kohustusi, sealhulgas maksude deklareerimist ja tasumist. Selline

olukord võib omakorda kahjustada töötajaid ja mõjutada negatiivselt

Arvestatud. Uusi piiranguid ei

sätestata. Ületoodi vaid KÄPOst juba

täna kehtivad piirangud.

Vt selgitusi punktis 43 (ITLi tagasiside

juures).

59

riigieelarve tulude laekumist. E-teenuste kasutamine on ettevõtjale

peamine viis riigi ees lasuvate kohustuste täitmiseks ja seepärast ei ole

nende teenuste piiramine dokumendi mittevastuvõtmise tõttu meie

hinnangul proportsionaalne.

Dokumendi avamata jätmine võib olla tingitud erinevatest põhjustest,

näiteks tehnilistest tõrgetest või muudest objektiivsetest põhjustest.

Seetõttu ei ole põhjendatud siduda iga dokumendi avamata jätmist

automaatselt kõigi e-teenuste piiramisega.

Kui seletuskirjas kirjeldatakse sellist meedet, kuid eelnõust see puudub,

tekitab see segadust. Leiame, et sellist meedet ei ole vaja eelnõusse lisada

ja see tuleks seletuskirjast välja jätta.

Kaubanduskoja ettepanek:

Õigusselguse tagamiseks palume jätta seletuskirjast välja võimalus

piirata dokumendi mittevastuvõtmisel ligipääsu erinevatele e-

teenustele.

81. Maa- ja Ruumiamet Paragrahvi 31 lõiget 6 muudetakse ja sõnastatakse järgnevalt: „(6)

Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud teabe kohta avaldatakse

andmekirjeldused, kuid üldiseks kasutamiseks antakse üksnes selline

osa teabest, mis ei sisalda juurdepääsupiiranguga teavet ning mille

üldiseks kasutamiseks andmisega ei kaasne juurdepääsupiiranguga

teabe avalikuks tuleku oht.“ Seletuskirjas on muudatuse kohta

märgitud, et kavandatav sõnastus toetab juurdepääsupiiranguga

andmete kaudse tuletuse välistamist ehk andmeelementide kirjeldust ei

pea avalikustama, kui see võib luua olukorra, et selle alusel võivad

juurdepääsupiiranguga andmed saada avalikuks. Praeguseks on leidnud

üldist toetust liikmesriikide poolt INSPIRE direktiivi lihtsustuspaketis

olev ettepanek keelduda metaandmete avalikustamises tervikuna, kui

see on oht riigi julgeolekule. Teeme ettepaneku kaaluda sama võimalust

Arvestatud.

Julgeoleku kaalutlus sättesse lisatud.

60

(teatud juhtudel metaandmete avalikustamise keelamist) andmete

teabeväravas.

82. Paragrahvi 29 lõiget 6 muudetakse ja sõnastatakse järgnevalt: „(6)

Teabevaldaja tagab masinloetaval kujul avaandmete ja kogu tema poolt

avalike ülesannete täitmiseks kasutatava avaliku teabe kohta käivate

andmekirjelduste kättesaadavuse Eesti teabevärava kaudu.“ Märgime,

et praegu Maa- ja Ruumiametil (MaRu) andmekirjelduse tasemel

andmete kogumist ega masinloetaval kujul kirjelduste jagamist ei ole.

Seega tekib eelnõuga kavandatava muudatusega asutusele kohustus teha

kättesaadavaks kogu tema poolt avalike ülesannete täitmiseks

kasutatava avaliku teabe andmekirjeldused. MaRu haldab arvukalt suuri

infosüsteeme ja andmeid (paljud andmed on ka avaandmed). Kogu

käesoleva eelnõuga kavandatav muudatus eeldab lisaks vastavale

tarkvara kulule ka täiendavat tööjõudu. MaRule on vaja eraldada 30 000

eurot aastas vastava tarkvara kuluks (soetamine või litsentsitasu),

ülalhoiuks ja 3 töökohta (FTE) palgakuluga 180 000 eurot aastas.

Selgitame.

Lisakulud tuleb esitada vajadusena RESi.

Seda saab teha valdkonna eest vastutav

ministeerium.

83. Paragrahvi 321 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5: „5)

andmekirjeldustele;“ MaRu-le jääb selgusetuks, kas see nõue tähendab,

et asutused ise ei pea muudatuse jõustumise järel sellist infot jagama ja

selle kuvamisele ressurssi panustama.

Selgitame.

See säte annab aluse Eesti teabevärava

alamkihis ATV andmekirjeldused

avalikustada. Asutustel on kohustus

avalikustada ajakohased andmekirjeldused

teabeväravas. Kuigi Eesti õiguses ei ole

üldist nõuet andmekirjelduste

avalikustamiseks ja kuvamiseks muudes

asukohtades (näiteks asutuse veebileht),

võib eksisteerida ka valdkondlikust

õigusest (tervis, ruumiandmed, liikuvus

vms) tulenevaid andmete ja

andmekirjelduste avalikustamisega seotud

kohustusi. ATVSse info esitavad ikka

asutused. RIHA andmed migreerib RIA

61

ATVsse ja andmekogu vastutaval töötlejal

on kohustus need üle vaadata.

84. Paragrahvi 435 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Andmekogude põhimäärused tuleb kooskõlastada Andmekaitse

Inspektsiooniga, Maa- ja Ruumiametiga, Statistikaametiga ning Riigi

Infosüsteemi Ametiga.“

Teeme ettepaneku jätta antud sättest Maa- ja Ruumiamet (MaRu) välja,

sest kooskõlastus ei täida varasemat RIHA kooskõlastuse funktsiooni.

Põhimääruse kooskõlastamise etapis ei ole andmekogu andmekoosseisu

kohta piisava detailsusega infot, mida on MaRu-le vaja andmekogu

andmekoosseisu ja andmevahetuse protsesside sisuliseks

kooskõlastamiseks (nt andmete põhiandmeteks olek, andmevahetuse

tehnilised lahendused aadressiandmete süsteemiga

andmeväljade kaupa, võtmeandmed jmt). Seega on andmekogude

põhimääruse kooskõlastamise protsessis osalemine MaRu poolt

ebaotstarbekas. Lisaks märgime, et andmekogudes tehakse

arendustööde käigus sageli muudatusi, mis ei kajastu andmekogu

põhimääruses (kuna põhimääruse detailsus on oluliselt üldisemal

tasemel kui andmekoosseisud tegelikult), seega ei saa andmekogu

põhimääruse kooskõlastamine tagada sisuliselt vajalikul tasemel

andmekogude pidamisele rakendatavate nõuete täitmise kontrolli.

Arvestatud. MaRu võeti välja vastavalt MaRu soovile.

85. Eelnõuga kavandatakse avaliku teabe seadust täiendada paragrahviga

4311, millega nähakse ette kohustus võtta kasutusele andmejälgija.

Muudatus toob Maa- ja Ruumiametile kaasa ühekordse

investeeringukohustuse ja rahalise kulu vajalike arenduste ja püsiva

ülalpidamise jaoks. Andmejälgija peab katma riigile oluliste Maa- ja

Ruumiameti hallatavaid infosüsteeme, sh maakataster, EHR, MAPIS,

PLANIS jne. Eelnõu seletuskirjas toodud summad katavad ainult

osaliselt isikuandmeid sisaldavate infosüsteemide arenduseks ja uute

täienduste ülalpidamiseks vajalikke summasid. Investeering:

Andmejälgija juurutamine

Selgitame.

Oleme praeguseks andmejälgija

rakendanud asutustelt küsinud, kas

rakendamine on kaasatoonud pöördumiste

hulga kasvu. Üks asutus ütles, et pidid

selgitusi paremaks ja arusaadavamaks

muutma ning peale seda pöördumiste hulk

ei tõusnud vaid langes. Seega ei ole AJst

tulenev vajaduseraldi juristi palkamine

pöördumistele vastamiseks.

62

Ehitisregistris (e-ehituse platvormil) ja Maatoimingute platvormil

maksab 600000 eurot ning ülalpidamiseks on vaja 60000 eurot aastas.

Oluline on mõista, et vajaliku raha eraldamine ning

arendustööde läbiviimine võtab aega, seega ilmselgelt ei ole võimalik

eelnõus ettenähtud ajaks vajalikke arendusi teha.

Arvestades, et ka andmejälgija rakendamisel on vajalik

õigusküsimustele vastamisel juristi osalus, siis vajalik lisatööjõud on

0,3 FTE-d, täiendav kulu MaRule 18000 eurot aastas.

Eelnõuga kavandatakse avaliku teabe seadust täiendada paragrahviga

4312, millega nähakse ette kohustus võtta kasutusele riiklik postkasti

teenus. Tõenäoliselt on vajalik kavandatava funktsionaalsuse

edasiarendamine, et tagada toimingute täielik vajalik funktsionaalsus

järgimaks haldusmenetluse seaduses sätestatut ja hõlbustamaks

menetlejate ning kaasatud isikute poolt tehtavaid toiminguid. Ka

postkasti teenuse kasutuselevõtt toob Maa- ja Ruumiametile kaasa

ühekordse investeeringukohustuse ja rahalise kulu vajalike arenduste ja

püsiva ülalpidamise jaoks. Praeguse seisuga ei ole nimetatud vajadusi

analüüsitud ning arenduseks vajalike summade ning tööjõu kohta ei ole

prognoose tehtud. Riikliku postkasti osas on vaja funktsionaalsust, et

oleks võimalik tuvastada dokumendi kättetoimetamist ja avamist saaja

poolt, aga võimalik, et on vajadus veel täiendavate funktsioonide

jaoks. Eelnõust jääb ebaselgeks ka see, et kas postkasti teenusel peab

olema võimekus, et nt MaRu süsteemi sisse logides saab isik lugeda ka

teisi teavitusi, mis on riiklikku postkasti saadetud

teiste asutuste poolt, nt kohus. Ka see vajab arendamist ja ressursse.

Investeeringukulu 400 000 eurot ja ülalpidamise kulu 40 000 eurot

aastas.

Selgitame.

Eelnõust jäi välja Riikliku Postkasti

kohustus. Postkastil on funktsionaalsus, et

teateid ja kättetoimetamisi saab teha

erinevates infosüsteemides. Kulud tuleb

katta oma eelarvest või vajadusel taotleda.

Sellekohase taotluse saab esitada

valdkonna eest vastutav ministeerium.

86. Eelnõuga kavandatakse avaliku teabe seadust täiendada paragrahviga

4313, millega nähakse ette kohustus minna üle uuele loodavale

dokumendihaldussüsteemile DORIS. Ka selle muudatuse

Selgitame.

DORISe puhul ei ole kohustust sätestatud

käesolevas eelnõus.

63

elluviimiseks on eelnevalt vaja analüüsida, millised kulud kaasnevad.

Märgime, et kuigi seletuskirjas väidetakse, et kuna asutustel on olemas

oma dokumendihalduse süsteem, siis

lisakulusid ei kaasne, kuid juhime tähelepanu, et ühekordne ülemineku

kulu vältimatult tekib. Ühekordne üleminekukulu hinnanguliselt

100 000 eurot.

87. Lisaks on jäänud ebaselgeks mõned detailid, mida Maa- ja Ruumiamet

peab nende kohustuste rakendamisel teadma. Nt küsimus, kas

rakendused peavad liidestuma andmejälgijaga ka juhul, kui mõnda

MaRu hallatavasse rakendusse logitakse sisse läbi TARA ja selle alusel

antakse kasutajale roll ehk õigused, aga isikuandmeid MaRu rakendus

ise ei kasuta. Samuti nt kui rakendus teeb päringu X-Tee kaudu teise

andmekogusse ja seda mitte isikukoodi alusel, aga saab tagasi

isikuandmed koos

isikukoodiga, kas siis see on andmejälgija kohustusega andmekogu.

Selgitame.

AJ liidestuvad riigi infosüsteemi kuuluvad

andmekogud. Kui Eesti isikukood on

andmekoosseisus olemas, siis AJ tuleb

rakendada. Kui isikukoodi ei ole, siis

kohaldub erand.

88. Maa- ja Ruumiamet töötleb väga spetsiifilisi andmeid. Nt kaugseire

andmetele võib lisanduda andmekirjelduse kohustus piiranguga

andmete kohta ja avaandmete avaldamisel täiendav riskihindamine

andmete ristkasutuse näol. Hoolimata ristkasutuse analüüsist ja andmete

täiendavast analüüsist kolmandate osapoolte poolt ei ole võimalik

kaugseire andmetele rakendada andmejälgijat. Selle asemel on võimalik

kaaluda andmekasutuse logimist ja logide kasutamise võimaldamist

sise- ja välisjulgeoleku huvides.

Selgitame.

Kui andmetele on eriseadusest

juurdepääsupiirang, siis selle piirangu

kehtivuse ajal teavet AJ-s ei kuvata.

89. Kaitseministeerium Kooskõlastatud märkustega

90. Andmejälgija

1.1 Esitatud eelnõu kohaselt peab andmejälgijaga liidestunud

andmekogu vastutav töötleja tagama, et andmesubjektil on võimalik

andmejälgija vahendusel tutvuda tema isikuandmetega seotud

päringulogidega. Päringulogid peab andmejälgijasse edastama selle

andmekogu vastutav töötleja, kes andmeid päris. Täiendavalt võib

andmeid väljastanud andmekogu vastutav töötleja edastada

andmejälgijasse sama päringuga seotud logikirje. Eelnõu seletuskirjas

Selgitame.

1.1.1. Eriseaduste piirangute

kohaldumisala käesoleva eelnõuga ei

muudeta. Need kohalduvad vastavalt

eriseadustele. Kui eriseadus sätestab

juurdepääsu piirangu, siis selle aja jooksul

64

on selgitatud, et andmejälgijas võib päringulogisid ajutiselt mitte

kuvada julgeolekuasutuste seaduse (edaspidi JAS) § 211 lõikes 3

sätestatud piirangute rakendamiseks. Seletuskirja kohaselt on

andmesubjektil õigus selle teabega tutvuda ka andmejälgijast sõltumata,

mistõttu ei ole põhjendatud jätta selliseid logikirjeid andmejälgijast

täielikult ja tähtajatult välja. Eelnõu seletuskirjas esitatud

argumentatsioon ei ole lõpuni korrektne. Andmejälgija on isikuandmete

kaitse üldmääruse (edaspidi IKÜM) järgseid õigusi edendav tööriist,

kuid IKÜM kohaldub julgeolekasutuse tegevusele ainult piiratud

ulatuses. Seega ei ole korrektne väita, et näiteks luure- ja vastuluure

täitmise ülesannete eesmärgil tehtud päringuga on andmesubjektil igal

juhul õigus tutvuda. Kaitseministeerium on seisukohal, et

julgeolekuasutusele ei tohi panna proaktiivset päringute avaldamise

kohustust. Eelnõuga kaasneb oluline õigusselgusetus:

1.1.1 Eelnõu ei täpsusta, millistel juhtudel edastab ka päringu saanud

andmekogu päringulogi andmejälgijasse ning seetõttu ei ole selge,

kuidas on tagatud eriseaduses sätestatud andmesubjekti õiguse piirangu

kohaldamine.

1.1.2 Eelnõu eesmärk on panna päringulogide edastamise kohustus

andmekogu vastutavale töötlejale, kes andmeid pärivad (kavandatav §

4311 lg 23 ). Juhime tähelepanu, et selle sõnastuse kohaselt ei pea

vastutav töötleja esitama andmejälgijasse logikirjeid nende päringute

kohta, mille tegi asjaomase andmekogu volitatud töötleja.

1.1.3 Eelnõu sõnastus käsitleb andmete väljastamise päringulogide

kuvamist andmejälgijas. Andmete väljastamist on kehtivas õiguses

eristatud andmetele juurdepääsu andmisest. Eelnõus ega seletuskirjas ei

ole kirjeldatud olukordi, kus asutusele ei väljastata andmeid aga

asutusele on antud juurdepääsuõigus mõne teise asutuse andmekogu

andmetele.

1.1.4 Eelnõu kohaselt on andmejälgija riiklik infosüsteem, kuhu

edastatakse üle X-tee tehtud päringulogid. Selline sõnastus viitab, et

andmejälgija infosüsteem töötleb, sh säilitab päringulogide andmeid.

kui piirang kehtib piiranguga teavet ei

avalikustata.

1.1.2. Ei saa sellise tõlgendusega nõus

olla. Vastutav töötleja võib volitatud

töötlejale anda selle ülesande. See

vastutava töötleja pädevuses. Vt ka IKÜM

sätteid.

1.1.3. Üldreeglina, kui toimub X-tee

kaudu andmekogude vaheline

andmevahetus, siis AJ kohaldub.

Juurdepääsupiirangu paneb kehtiva õiguse

kohaselt peale teabevaldaja.

Andmevahetuse avamine ja selle nõudes

on kahe andmekogu vaheline kokkulepe.

1.1.4. Andmejälgija ei ole andmekogu,

vaid keskne riiklik läbipaistvusteenus,

mille ülesanne on koondada ja kuvada

andmesubjektile teiste andmekogude

logiinfot. AJ ei ole koht, kus peetakse

avaliku ülesande täitmiseks vajalikku

iseseisvat andmestikku. Logide tekkimise,

sisu, õigsuse ja kuvamispiirangute eest

vastutab jätkuvalt liidestunud andmekogu

vastutav töötleja.

1.1.5. Vastutava ja volitatud töötleja

ülesanded ja kohustused on IKÜMis. Neid

ei ole vaja AvTSi dubleerida.

65

Kui andmejälgijasse koonduvad kõikidesse andmekogudesse esitatud

päringute logikirjed (sh isikuandmed), moodustub arvestatav

korrastatud andmete kogum. Eelnõu seletuskirjas ei ole esitatud

analüüsi, miks ei ole andmejälgija näol tegu andmekoguga ning sellele

ei kehtestata põhimäärust. Kui andmejälgija tehniline lahendus ei vasta

eelnõus kirjeldatule, tuleks eelnõu sõnastust vastavalt muuta.

1.1.5 Andmejälgija infosüsteemi vastutav töötleja on Justiits- ja

Digiministeerium ning volitatud töötleja Riigi Infosüsteemi Amet.

Eelnõus ei ole kirjeldatud nende asutuste õigusi ega kohustusi

andmejälgija infosüsteemi pidamisel, seejuures andmejälgija

infosüsteemi turvameetmeid.

1.1.6 Tõime eelnevalt välja, et eelnõu seletuskirja kohaselt tuleks

julgeolekuasutusel andmete kuvamisel andmejälgijas rakendada JAS §

211 lõikes 3 sätestatud andmesubjekti õiguse piirangut. Seletuskirjas ei

ole aga analüüsitud, millistel juhtudel andmejälgija julgeolekuasutuse

tegevusele kohalduma peaks ning kas eelnõu sõnastuse järgi üldse

kohaldubki. Eelnõu järgi tuleb päringulogid edastada päringu teinud

andmekogu vastutaval töötlejal. On selge, et JAS § 311 alusel on

julgeolekuasutusel juurdepääs avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS)

alusel asutatud andmekogu andmetele. Küll aga ei ole nt

Välisluureamet ühegi andmekogu vastutav töötleja AvTSi tähenduses

ning andmeid päritakse töötlussüsteemidesse, millele AvTS ei kohaldu.

1.1.7 Eelnõu seletuskirjas ei ole esitatud andmejälgija infosüsteemi

põhiseaduspärasuse analüüsi, kirjeldatud selle tehnilist teostatavust ega

nähtu, et andmejälgija infosüsteemi rakendamiseks oleks planeeritud

rahalisi vahendeid.

1.1.8 Teeme ettepaneku sätestada seadusesse, et julgeolekuasutuse

tehtud päringuid riiklikesse andmekogudesse andmesubjektile

andmejälgija kaudu ei avaldata.

1.2 Kaitseväe korralduse seaduses (edaspidi KKS) sätestatud

julgeoleku- ja luureülesannetele tuginedes on Kaitseväel õigus teha

varjatud päringuid ning piirata andmesubjekti teabeõigust

1.1.6. Selline regulatsioon on eriseadustes

ja tingimused kohalduvad vastavalt

eriseadustele.

1.1.7. Põhiseaduslikkuse analüüs ja kulud

on lisatud seletuskirja.

1.1.8. Sellist vajadust pole, sest see

regulatsioon tuleneb eriseadusest ja ei ole

praktiline seda AvTSi dubleerida.

1.2. KKSi õigusi käesoleva seadusega ei

muudeta. Andmejälgijaga regulatsiooni

lisati säte, mille kohaselt kui logikirje

sisaldab teavet, millele kohaldub

juurdepääsupiirang, esitatakse selline

teave peale selle juurdepääsupiirangu

kehtivuse lõppu (vt AvTS § 322 lg 35

viimane lause).

1.3. Arvestatud. Uus tähtaeg on

01.01.2028.

66

kaitseväeluure raames tehtud päringute osas. Kuigi üldseaduse ja

eriseaduse kollisiooni korral rakendub eriseadus, on õigusloome

normitehnikale tuginedes vajalik üldseaduse tasandil vastav õigus

seaduses sätestada. Sellest lähtuvalt palume kaaluda antud klausli

lisamist AvTS-i. Samuti palume kaaluda võimalust, et selliste logimise

erandid oleksid kõrvale jäetud andmejälgijasse jõudmise suhtes (ka

varjatuna) ning selle vajadust AvTS sõnaselgelt kajastada. KKS ja ka

JAS näevad ette varjatud päringute tegemise õiguse, isikute õiguste

piiramise mh andmetele juurdepääsu osas ning ei ole otseselt piiratud

selle varjatuse perioodi tähtajaliselt. Samuti ei ole IKÜM-st tulenevad

läbipaistvus ja selle nõuded asjakohased luure- ja julgeoleku

funktsioonide puhul EL õiguse pädevuste piiritlemise tõttu. AvTS

VTK-s on välja toonud, et andmejälgijas võib päringulogisid ajutiselt

mitte kuvada samadel alustel, mille alusel lubab eriseadus

andmesubjektile vastavat teavet ajutiselt mitte anda. Kaitseministeerium

teeb ettepaneku sellele tuginedes üldseaduse tasandil konkreetne säte

lisada.

1.3 Kuna eelnõu kohaselt peab andmejälgija liidestumine olema

teostatud hiljemalt 1. juuniks 2027, palume tähtaja edasilükkamist.

Tegemist on niivõrd ulatusliku arendustegevusega, mille vajadusega ei

ole senistes töö- ega arendusplaanides arvestatud. Arvestades arenduste

mahtu, vajalike ressursside planeerimise aega ning võimalikke sõltuvusi

teistest infosüsteemidest, on kavandatud tähtaeg ebarealistlik.

91. 2. Riiklik postkast

2.1 Eelnõu kohaselt hakatakse riiklikku postkasti rakendama ühtse

kanalina ametlike teadete ja dokumentide kättetoimetamiseks

füüsilistele isikutele. Eelnõule lisatud rakendusaktide kavandite hulgas

sisaldub ka riikliku postkasti põhimääruse kavand, mille kohaselt on

riikliku postkasti vastutav töötleja Riigi Infosüsteemi Amet ning

volitatud töötlejateks teadete ja dokumentide saatjad. Lisaks on eraldi

sihtrühmana nimetatud andmeandjad. Juhime tähelepanu, et

põhimääruse kavandis ei ole erinevate osapoolte rollid ja vastutus

Võtame teadmiseks.

Määruseid menetletakse eraldi ja vaatame

üle.Töötlejate ülesanded on IKÜMis.

Andmeandjad ja nende ülesanded on

reguleeritud AvTSis.

67

piisavalt selgelt määratletud. Eelkõige jääb ebaselgeks, millistel alustel

käsitatakse osapooli volitatud töötlejatena ning millistel juhtudel

andmeandjatena. Selline ebaselgus võib praktikas põhjustada

tõlgendusprobleeme õiguste, kohustuste ja vastutuse jaotumisel.

2.2 Esineb vastuolusid volitatud töötleja õiguste ja kohustuste

kirjelduses. Näiteks on volitatud töötleja kui saatja õiguste hulgas

sätestatud, et volitatud töötlejal on õigus kehtestada saatjale tehnilised

liidestamise nõuded, tööprotseduurid ja juhendid ning peatada või

piirata saatja ligipääsu kesksele lahendusele juhul, kui saatja tegevus

ohustab süsteemi turvalisust või töökindlust. Selline sõnastus tekitab

olukorra, kus saatja näib kehtestavat nõudeid iseendale, mistõttu jääb

regulatsiooni tegelik adressaat ja eesmärk ebaselgeks. Leiame, et rollid

ning nendega seotud õigused ja kohustused vajavad selgemat ja üheselt

mõistetavat sõnastamist.

92. 3. Andmekorraldus

3.1 Eelnõu § 1 p 1 (AvTS §-i 3¹ lg 6). Muudatuse kohaselt avaldatakse

andmekirjeldused, kuid üldiseks kasutamiseks antakse üksnes selline

osa teabest, mis ei sisalda juurdepääsupiiranguga teavet ning mille

üldiseks kasutamiseks andmisega ei kaasne juurdepääsupiiranguga

teabe avalikuks tuleku oht. Märgime, et kõigi andmekirjelduste puhul ja

andmekogude tehniliste dokumentide avaldamisel peab alati kaaluma

ka küberturvalisusega seotud riski. Eelkõige tuleb vältida sellise teabe

avalikustamist, mis võimaldab tuvastada süsteemide arhitektuuri,

turvameetmeid, andmevahetuslahendusi või muid tehnilisi asjaolusid,

mille pinnalt võib suureneda küberrünnakute, volitamata juurdepääsu

või andmete väärkasutuse risk. Samuti tuleb hinnata, kas erinevate

avalikustatud andmekoosseisude ristkasutus võib võimaldada tuletada

juurdepääsupiiranguga või isikuandmeid sisaldavat teavet. Tänu

tehisaru kiirele arengule on lihtne avaandmete kaudu riigi haavatavusi

tuvastada ning kasutada neid oma eesmärkide edendamiseks, mh

mittekonventsionaalse rünnaku planeerimisel ja elluviimisel.

Avaandmete avaldamisega seotud riskitase võib suure tõenäosusega

Selgitame.

Juurdepääsupiiranguga andmeid ei

avalikustata. Julgeoleku ohu viide lisatud.

Täpsemad nõuded andmekirjeldustele

esitatakse VV määruses (volitusnorm

eelnõus).

Juurdepääsupiirangu määrab teabevaldaja,

kelle teave on. Lisakohustus ei anna

lisandväärust juurdepääsupiirangute

regulatsioonile.

KaMile tuleb juba täna saata nende

valdkonda puudutavad eelnõud, sh

põhimäärused. Selline kohustus tuleb

kehtivast VV reglemendist (vt § 6 lg 1).

Seega topelt kohustust pole vaja sätestada.

68

muutuda hübriidsõja olukorras. Valdkondlikud eksperdid on välja

toonud, et Venemaa kasutab küberruumi ning avalikult kättesaadavat

teavet sihipärase ja efektiivse tööriistana oma välis- ja

julgeolekupoliitiliste eesmärkide toetamiseks.

3.2. Juurdepääsupiirangu sätestamise kord ja andmevaldaja mõiste.

Kooskõlastustabelis (lk 34–35) on esitatud arvamus, et teabevaldajatel

on vähene teadlikkus ja suutlikkus andmetega seotud riske tuvastada ja

asjakohaselt andmetele ligipääsupiiranguid seada. Juhime tähelepanu, et

Kaitseministeeriumi haldusalale olulist teavet võivad töödelda erinevad

teabevaldajad, kellel ei pruugi olla täielikku ülevaadet ega pädevust

hinnata teabe sensitiivsust riigikaitse, julgeoleku, andmekaitse ja

küberturvalisuse vaatest. Samal teabel võib olla korraga mitu

teabevaldajat (näiteks riigikaitseobjektide ja ruumandmete puhul),

mistõttu võivad riskihinnangud ja juurdepääsupiirangute vajadus

erineda. Teeme ettepaneku sätestada, et juurdepääsupiirangu

kehtestamise või avalikustamise otsustamisel tuleb arvestada kõigi

asjaomaste teabevaldajate hinnangute ning vajaduse korral kaasata

pädevad asutused, et tagada andmete avalikustamise mõju terviklik

hindamine, sealhulgas riigikaitsele, sisejulgeolekule, andmekaitsele ja

küberturvalisusele. Ühe teabevaldaja jaoks võivad need andmed

liigituda avaandmeteks, teise asutuse jaoks võib selle teabe

avaandmetena avalikustamine olla oht julgeolekule. Rõhutame, et

andmekogud, mis täidavad riigikaitselisi, julgeoleku- või luurealaseid

eesmärke ning koguvad andmeid varjatult ja on liidestatud X-teega,

peavad jääma avaliku teabe seaduse reguleerimisalast välja.

3.3 Eelnõu § 1 p 9 (AvTS 435 lg 3). Palume täiendada sätet nii, et nende

andmekogude põhimäärused, mille volitatud töötlejal on kahtlus, et

kaaluda tuleb riigikaitse ja riigi julgeoleku või muu Kaitseministeeriumi

haldusala ülesannete täitmisega seotud küsimusi, tuleb esitada

kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile ja julgeolekuasutustele.

Riigikaitse ja riigi julgeoleku jaoks oluliste andmekogude

põhimäärused on vaja kooskõlastada pädevate asutustega, et tagada

69

andmekogude ja nendes sisalduva andmekoosseisu (sh nt nende

avaandmetena avalikustamine ja koosmõju teiste avalikustatud

andmekoosseisudega) mõju hindamine riigikaitse, julgeoleku ja

sisejulgeoleku vaatest. Kaitseministeerium ja selle allasutused näevad

ohuna, kui avaldatakse detailselt riigikaitseobjektide kohta

ruumiandmeid, ruumiobjekte või muid sensitiivseid andmeid (sh

erinevate registrite avaandmed nt ehitisregister jmt). Riigikaitset

korraldavaid asutusi ei ole seni paljudel juhtudel kaasatud teabe

avalikustamise (avaandmetena kättesaadavaks tegemise)

otsustusprotsessi. Seetõttu puudub Kaitseministeeriumi valitsemisalal

selge ülevaade, kas on hinnatud teabe avalikuks tuleku ohte nii

riigikaitse kui ka sisejulgeoleku tagamise vaates.

93. Dokumendihaldussüsteem Doris

4.1 Eelnõu § 1 p 15 (AvTS § 4313 lõige 5) näeb ette

dokumendihaldussüsteemi DORIS kõigi asutuste jaoks. Varasema

kokkuleppe kohaselt ei puuduta riigiülese dokumendihaldussüsteemi

kasutusele võtmine Kaitseministeeriumi valitsemisala. Palume AvTS §

4313 lõiget 5 täiendada nii, et Kaitseministeeriumi valitsemisalale

nimetatud paragrahvi ei kohaldata. Palume täpsustada, kas

dokumendihaldussüsteemile on kohustuslik rakendada andmejälgijat

põhjusel, et süsteem omab x-tee liidest.

Arvestatud.

DORISe kasutuselevõtmine ei ole

kohustuslik. DORIS on mõeldud

kasutamiseks eelkõige keskvalitsuse

asutustele, kuid tulevikus on võimalik

süsteemiga liituda ka teistel avaliku

sektori asutustel. Seletuskirjas on seda ka

täpsustatud.

Kui AJ vahetad isikuandmeid X-tee

vahendusel ning sellele ei kohaldu

erandid, siis tuleb liidestus teha.

94. Rahandusministeerium Mitte kooskõlastatud.

95. Normitehnilised märkused. Arvestatud asjakohases ulatuses. Lisaks

on tehtud normikontroll ja keeletoimetus.

96. Eelnõu § 1 punktiga 11 kavandatava § 4311 lõike 3 kohaselt tagab

andmejälgijaga liidestunud andmekogu vastutav töötleja, et Arvestatud osaliselt.

70

andmesubjektil on võimalik andmejälgija vahendusel tutvuda tema

isikuandmetega seotud päringulogidega kolme aasta jooksul alates

vastava logikirje avaldamisest Eesti teabeväravas. Kui andmekogu

aluseks olevas õigusaktis on ette nähtud kolmest aastast lühem

päringulogide säilitustähtaeg, lähtutakse lühemast säilitustähtajast.

Esmalt saab normi kirjutada lühemalt: „Andmejälgijaga liidestunud

andmekogu vastutav töötleja tagab, et andmesubjektil on võimalik

andmejälgija vahendusel tutvuda tema isikuandmetega seotud

päringulogidega Eesti teabeväravas kolme aasta jooksul alates vastava

logikirje avaldamisest, kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.“.

Teiseks, eelnõust ega asjakohasest rakendusakti kavandist ei nähtu,

millal tuleb logikirje Eesti teabeväravas avaldada. Kas see toimub

koheselt päringu tegemisel või ilmub see sinna teatud ajalise viibega?

Küsimus vajab eelnõus või vähemalt rakendusaktis lahendamist.

Lühem ettepanek ei ole samatähenduslik

meie sättega. AJ üle 3 aasta logisid ei

säilita.

Määruses täpsustame

liidestumistingimusi.

97. Kavandatava § 4311 lõike 21 punkti 1 alusel ei ole andmejälgijaga

liidestumine kohustuslik nende infosüsteemide andmevahetuskihiga

liidestatud andmekogude puhul, milles töödeldav andmekoosseis ei

sisalda andmesubjekti Eesti isikukoodi. See tähendab, et andmejälgija

kasutamise kohustusest vabastatakse ka sellised

andmekogud, mille andmekoosseis sisaldab küll valdavas enamuses

andmesubjekti Eesti isikukoodi, kuid vähesel määral võib hõlmata ka

üksnes sünniaja alusel tuvastatavaid isikuid. Üheks näiteks siin on

loodav krediiditeaberegister. Seletuskirjas on selgitatud, et AJ päringuid

teostatakse Eesti isikukoodi alusel, mis tähendab, et AJ kasutamiseks,

kuid ka logikirjete konkreetse isikuga automatiseeritult seostamiseks

andmekogu poolel on vajalik Eesti isikukoodi olemasolu. See omakorda

tähendab, et AJ ei saa kasutada isikud, kes ei oma riigiportaali

sisselogimiseks vajalikku eidentimise vahendit või omavad küll

riigiportaali sisselogimiseks vajalikku e-identimise vahendit, kuid neil

ei ole Eesti isikukoodi.

Vt selles osas vastust MTA küsimusele

samal teemal.

71

-Eeltoodust jääb ebaselgeks, miks on erand kujundatud kogu

andmekogu ulatuses, mitte piiratud nende konkreetsete füüsiliste

isikutega, kelle puhul andmejälgija kasutamine ei ole

Eesti isikukoodi puudumise tõttu tehniliselt võimalik. Teisisõnu võiks

lahendus seisneda selles, et andmekogu vastutav töötleja ei ole

kohustatud tagama andmejälgija rakendamist üksnes nende isikute

suhtes, kellel puudub Eesti isikukood. Palume Justiits- ja

Digiministeeriumil selgitada, millistel kaalutlustel on sellises olukorras

eelistatud lahendust, mis vabastab kogu andmekogu ulatuses

andmejälgija kasutusele võtmise kohustusest, selle asemel et piirata

erand üksnes juhtudega, kus andmejälgija kasutamine on objektiivselt

võimatu.

98. Kavandatava § 4311 lõike 22 kohaselt teavitab andmekogu vastutav

töötleja andmekogu andmejälgijaga liidestamata jätmisel Riigi

Infosüsteemi Ametit põhjendamatu viivituseta vastavast otsusest ja

andmekogu suhtes kohalduvast, käesoleva paragrahvi lõike 21

punktides 1–3 sätestatud liidestumiskohustuse erandist koos

põhjendustega. Eelnõust ega rakendusaktist ei nähtu, millisel ajahetkel

sellise otsuse tegema peab. Säte kohaldub uutele loodavatele

andmekogudele, mille vastutav töötleja peab samuti

hindama, kas erand kohaldub. Kui andmekoguga seotud asjakohase

regulatsiooni (seaduse eelnõu) loomisel on üsna peatselt selge, et erand

kohaldub, ent vastavat andmekogu veel õiguslikult asutatud ei ole ja

seega puudub ka vastutav töötleja, siis millal ja kuidas teavitamine välja

näeb? Samuti tuleb andmekogu loomisel kehtestada andmekogu

põhimäärus. Kas see võiks olla sobilikum formaat, kus sätestada muu

hulgas ka andmejälgija kasutuselevõtmise erand? Seda enam, et

andmekogu põhimääruse kohta saab arvamust avaldada ka Riigi

Infosüsteemi Amet, kellele antakse eelnõuga pädevus kontrollida

andmejälgijaga liidestumise kohustuse täitmist. Andmejälgijaga

liidestumise kohustusest erandi tegemise vajadust peavad kavandatava

Arvestatud.

Selguse huvides lisatud rakendussätted.

72

regulatsiooni jõustumisel hindama ka olemasolevate andmekogude

vastutavad töötlejad.

Selline hindamine tähendab nii andmekogu andmekoosseisu sisulist

analüüsimist kui ka tehniliste lahenduste ümberhindamist. Samas

puudub eelnõus üleminekusäte, mis reguleeriks, millise aja jooksul

tuleb vastutavatel töötlejatel asjakohane hindamine teha ning vajaduse

korral Riigi Infosüsteemi Ametit teavitada. Olukorras, kus regulatsioon

mõjutab suurt hulka olemasolevaid andmekogusid, vajab nimetatud

küsimus eelnõus selget adresseerimist. Õigusselguse ja ühetaolise

rakenduspraktika huvides tuleks eelnõu AvTS-regulatsiooni

teavitamiskohustuse osas ülaltoodud murekohtade osas täpsustada.

Samuti tuleb kehtestada üleminekusäte olemasolevate andmekogude

vastutavate töötlejate teavitamiskohustuse täitmise tagamiseks.

99. Eelnõu §-s 7 nähakse ette jõustumise tähtajad.

Ei pea me eelnõus kavandatud üleminekutähtaegu realistlikuks. Maksu-

ja Tolliameti jaoks võiks realistlik tähtaeg võiks olla 31.12.2029 kõigi

andmekogude (~70), rakenduste (~60) ja X-tee teenuste (~320)

analüüsiks ja arenduseks. Ka on vajalik Justiits- ja Digiministeeriumil

kõikide valitsemisalade eelarve vajadustega arvestada ning planeerida

ka rahalised vahendid. Rahandusministeeriumi valitsemisala asutused

oma eelarvest neid töid teha ei saa.

Arvestatud osaliselt.

Ülemineku aega AJ kohustuslikkuseks

pikendati. Samas selgitame, et AJ

kohustuslikkuse otsus on tehtud VV juba

2024. aastal. Analüüsideks anti eraldi aeg.

Rakendamissätetes anti veel ülemineku

aeg. Tegemist on sisuliselt X-teele

andmeteenuse loomisega.

100. Palume selgitada eelnõu § 1 punktiga lisatavas §-s 43

esitatud definitsiooni „Andmekirjeldused on andmeelemendi ning kõigi

tema nime ja sõnu sisaldavate andmestruktuuride kindlale struktuurile

vastavad kirjeldused“ osas: kas andmeelemendi

mittesõnalised (nt lühendid jt sõnastikes mitteesinevad atribuudid) võib

eelnõu järgi jätta kirjeldamata ja avaldamata?

Selgitame. Näited on seletuskirja ka lisatud.

Andmekirjelduse formaaldefinitsioon

tuleneb rahvusvahelisest

terminoloogilisest praktikast. Lihtsustatult

mõistame andmekirjeldustena

andmeelemendi ja andmeelementi

sisaldavate olemite (andmeteenus, levitus,

andmestik) kirjeldusi, sõltumatult sellest

73

kas andmeelementide nimetamisel on

kasutatud lühendeid või mitte.

101. Eelnõu § 1 punktiga muudetakse § 29 lõiget 6. Soovitame sõnastada

lisatav punkt sarnaselt kehtivale § 29 lõikele 1, mis sätestab täpsemalt

kohustuslikult avaldatavad andmed. Eelnõus toodud punkti kirjeldus

suurendab teabevaldajatele halduskoormust, mis ei pruugi olla

põhjendatud, kui sama avalikku teavet kasutavad avalike ülesannete

täitmiseks mitu teabevaldajat. Lisaks kattub punkt osaliselt

andmekogude põhiandmete kirjeldamise ja

avaldamise kohustusega.

Mitte arvestada.

AvTS § 29 lg 1 dubleerimine ei ole

vajalik. Ei saa ette anda andmeid, mida

kirjeldada. Teabevaldajatel on

kirjeldamiskohustus juba täna (sh

otsekohalduvast andmehaldusmäärusest),

seega töökoormus ei suurene.

102. Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse seadust §-ga 4311, milles

kehtestatakse andmejälgijat puudutav. Sõnastuse kohaselt on

andmejälgija eesmärk saada ülevaade „päringutest avalike

ülesannete täitmiseks kasutatavates andmekogudes“, mitte ainult

päringutest andmekogude vahel. Kiidame heaks lähenemise, et

isikuandmete töötlus ka andmekogude sees peab olema jälgitav, kui see

ei kuulu juurdepääsupiirangute mõju alla. Samas lõikes 4 jätab

selgusetuks, millisel juhul milliseid andmeid tuleb tegelikult

Andmejälgija vahendusel avaldada. Kuni on ebaselge, mis on nõuded

andmejälgija kasutusele võtmiseks, haldamiseks ja majandusliku

põhjendatuse hindamise tingimusteks, ei saa kohustus kehtida, järelikult

eelnõu § 1 punkt 12 ei saa jõustuda 2027. aasta 1. juunil. Soovitame

jõustumise siduda vastava Vabariigi Valitsuse määruse vastu

võtmisega, jättes riigiasutustele vähemalt aasta aega, et ette valmistada

vastavate kohustuste täitmine. Lisakohustuse täitmiseks tuleb ka tagada

riigieelarvelised vahendid.

Arvestatud osaliselt .

AJ töödeldavad andmekoosseisud on

lisatud seadusesse ja selgitatud

seletuskirjas. Majandusliku põhjendatused

erand jäeti eelnõust välja. AJ rakendusakti

kavand lisatud ja peab jõustuma samal ajal

seadusega.

103. Eelnõu §-ga 1 lisatava § 4311 eesmärk on kehtestada lisakohustus

andmekogude vastutavatele töötlejatele. Toome välja, et 04.11.2025

esitatud "Avaliku teabe seaduse ja keeleseaduse muutmise seaduse

eelnõu" seletuskirjas tõi Justiits- ja Digiministeerium välja, et avaliku

teabe seaduse §431 lõige 1 ei sisalda sisulisi kvalitatiivseid tunnuseid,

mille esinemise järgi saaks otsustada, kas andmekogu asutamine on

Mitte arvestada.

Andmekogude regulatsioon vaadatakse

tulevikus konformselt üle. AJ rakendamist

andmekogude regulatsioon ei takista.

74

kohustuslik või mitte. Praegune eelnõu nimetatud õigusselgusetust ei

lahenda, vaid annab avaliku sektori asutustele lisapõhjuse, miks

infosüsteeme mitte ametlikult asutada andmekoguna. Teadmata,

millised infosüsteemid peaksid tegelikult olema või sisaldama

andmekogusid, ning millised andmekogud ei peaks olema tegelikult

asutatud andmekogudena, ei ole mõistlik laiendada andmekogude

halduskoormust andmejälgijaga liidestamise arenduste ja suurendatud

hulgal teabenõuetele vastamisega.

Rõhutame vajadust õigusselgusetust vähendada andmekogu mõiste

uuendamise ja asutamise kohustuste täpsustamisega. Praegune eelnõu

suurendab eksisteerivat segadust, sh § 53 seotud järelevalve õiguste

suurendamisega andmekogude liidestatuse osas. Toome välja

seletuskirja peatüki 7 punktis 7.1 märgitud eeldatavad kulud

andmejälgija liidestuseks, milles ei ole esitatud liidestatavate

infosüsteemide ja x-Tee liidestuste koguarvu, mistõttu ei selgu

seletuskirjast ka asjaolu, et andmejälgija kohustuse rakendamiseks on

vajalik lähiaastatel riigieelarvest eraldada mitmeid miljoneid

lisavahendeid, nagu selgus Justiits- ja Digiministeeriumi korraldatud

andmejälgija rakendamise teekaardi andmekorjest. Mööname, et

teekaartide andmekorje aluseks olnud andmejälgija rakendamise

põhimõtted ja nõuded erinevad kindlasti tegelikest nõuetest (mida kuni

Vabariigi Valitsuse määruse kehtestamiseni ei ole teada), kuid esitatud

andmed ei arvestanud juba eksisteerivate andmejälgija liidestuste

ümberseadistamist, mis on vajalik, kui vastutus päringu info

andmejälgija vahendusel avaldada on alati päringu tegijal, mis ei ühti

senise andmejälgija rakendamise praktikaga.

104. Puudub arusaam, millise andmekoosseisuga on logikirjed, mida

kuvatakse. Seega tuleks kehtestada mh logikirjete sisu ja detailid

määruses ja jätta seaduses tähtaeg määramata.

Töödeldavate logikirje sisu on

rakendusmääruses. Isikuandmete

töötlemise vaade seaduses.

105. Palume tuua seletuskirja osas 7 kõikide esitatud eelarvesummade juures

välja, kas nimetatud kulud on juba planeeritud vastavate asutuste Arvestatud. Seletuskirjas kulude osa täpsustatud.

Asutused peavad enda poolsed kulud

75

eelarvetesse ning kui ei ole, siis tuua välja, kuidas on kavas väljatoodud

kulud katta.

katma ise. ATV osas asutuste koormus ei

kasva. RIHA kooskõlastamine asendati

ATVs andmekirjeldustega. Lisaks

andmete kirjeldamise kohustused tulevad

juba EL õigusest (nt avaandmete

direktiivist)

106. Leiame, et eelnõu ja selle seletuskirja koostamise ajaks peaks olema

mõjud juba hinnatud, sh välja selgitatud kaasneda võiv töökoormuse

kasv ja rahaline mõju.

Mõjud on seletuskirjas.

107. Palume seletuskirjas täpsustada, kas uus DORIS hakkab praegust

DELTAt asendama? Kas mingil hetkel on ka mõlemad süsteemid

paralleelselt ülalpidamisel (vajavad majutuskulusid, hooldus vms)?

Seletuskirjas on välja toodud, et dokumendihalduse riikliku

infosüsteemi majutus, hooldus ja arendamine süsteemi valmimise

järgselt ei too kaasa täiendavat mõju riigieelarvele võrreldes senise

olukorraga.

Arvestatud. Keskse dokumendihaldussüsteemi kandev

mõte on asendada seni kasutusel olevad

dokumendihaldussüsteemid. Seletuskirja

on täiendatud asendamise kohta

selgesõnalise märkega. Mõjusid

kirjeldavas punktis 6.4. on ka selgitatud

süsteemide paralleelset kasutamist ning

sellega seonduvaid kulusid.

108. Peatükis 7 Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse

tegevused, eeldatavad kulud ja tulud punktis 7.1 Andmejälgija kohta on

toodud küll kulu suurus, kuid jääb arusaamatuks, kas vahendid on

eelarves olemas. Palun täiendada seletuskirja. Punktis 7.2 Riiklik

postkast – taas on tabel andmetega, kuid ei ole aru saada kas eelarves

on arvestatud või kust tuleb katteallikas. Punktis 7.3 Andmete

teabevärav – ei ole aru saada kas on eelarves planeeritud , kas on

lisavajadused, mis on katteallikas?

Selgitame. SK täpsustatud. Rakendamine on asutuste

omavahenditest planeeritud.

109. Välisministeerium Kooskõlastatud

110. Esmalt tuletame meelde, et Eesti on end rahvusvahelisel areenil

positsioneerinud avatud valitsemist edendava riigina. Põhjust selleks on

andnud ka meie põhiseadus, mis sätestab teabega tutvumise võimaluse

põhiõigusena, nähes mõistagi ette ka võimaluse kehtestada erandeid

Teadmiseks võetud.

76

(põhiseaduse § 44). Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklist 10

(nagu seda on mõistnud Euroopa Inimõiguste Kohus (edaspidi EIK))

tuleneb samuti avaliku teabega tutvumise õigus (nt EIK suurkoja

8.11.2016 otsus asjas Magyar Helsingi Bizottsag vs. Ungari, p 149,

156-170). Eesti on ühinenud avalikele dokumentidele juurdepääsu

konventsiooniga (Euroopa Nõukogu nn Trømso konventsiooniga, Eesti

esindaja on valitud selle eksperdigrupi liikmeks), on pikaaegne osaline

keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse

osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioonis (nn

Arhusi konventsioon) ja aktiivne liige rahvusvahelises algatuses Avatud

valitsemise partnerlus.

111. Esiteks toome välja, et Välisministeerium puutub kokku EIKi ja

Euroopa Liidu Kohtu menetlusega seonduva erineva vormi ja sisuga

materjali kogumisega. Sellist materjali talletatakse üldjuhul

registreerimata elektroonselt või paberil ning selle suhtes puudub

korrektne juurdepääsupiirangu kehtestamise õiguslik alus. Avaliku

teabe seadus (edaspidi AvTS) ei reguleeri rahvusvaheliste kohtute

menetlusega seonduvat teavet ning puudub üheselt mõistetav alus selle

tunnistamiseks asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks.

AvTS § 35 lg 2 p 4 on ka riigisisestes kohtumenetlustes liigselt

kitsendav, piirdudes vaid tsiviilkohtumenetlusega. Välisministeerium

teeb ettepaneku, et asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks saaks

tunnistada vaidluste lahendamise menetluses riigi kui menetlusosalise

seisukohad ja neid ettevalmistava teabe kuni kohtulahendi jõustumiseni.

Kõik menetlustes esitatud seisukohad võiks olla kättesaadavad vastavat

menetlust reguleerivate normide alusel või kohtutoimikust sellega

tutvumise reeglite kohaselt. Selline muudatus aitaks tagada poolte

võrdsust vaidluste lahendamise menetlustes ja hõlmaks nii

rahvusvaheliste kui ka riigisiseste kohtute menetlusega seonduvat

teavet.

Võtame teadmiseks.

Sügisel hakkame üle vaatama ja arutama

AvTSi juurdepääsupiirangute osas.

112. Teiseks on avatud ja operatiivse diplomaatilise suhtluse tarbeks vaja

teavet kaitsta juurdepääsupiirangutega. Üldjuhul kaitstakse Võtame teadmiseks.

77

välissuhtlemisega seotud teavet asutusesiseseks kasutamiseks tasemel

ka teistes Euroopa riikides pikemalt kui kehtiv 5+5 periood Eestis.

Juurdepääsupiirangud on vajalikud teatud välissuhtluse dokumentidel,

sest diplomaatilise info liiga varane avalikustamine kahjustaks nii meie

kui teiste riikide huve. Samas peavad juurdepääsupiirangud olema

mõistlikud, lähtuma reaalsest vajadusest ning võimaldama juurdepääsu

teabele, mis enam kaitset ei vaja. Välisministeerium teeb ettepaneku

kehtestada juurdepääsupiiranguid maksimaalselt 30 aastaks,

mis on sarnane meie lähinaabrite piirangutega. Juurdepääsupiiranguid

rakendatakse ainult dokumentidele, milles sisalduva teabe

avalikustamine kahjustaks Eesti riigi või teiste riikide huve.

Maksimaalse juurdepääsupiirangu kehtestamine ei tähenda, et seda

peab kasutama. Juurdepääsupiirangu vajadust tuleb igal pikendamise

hetkel hinnata ning säilib võimalus jooksvalt teabe kaitstuse vajalikkus

üle hinnata. Juurdepääsupiirangute seadmisel tuleb arvestada muu

hulgas järgnevaga:

- teiste riikide piiratud juurdepääsuga dokumente ei tohi avalikustada

Eestis varem kui dokumendi algatanud riigis või vastava riigi

nõusolekul;

- rahvusvaheline tava, mille kohaselt lepingute läbirääkimiste käigus

vahetatud teavet reeglina ei avalikustata;

- välissuhtluse memod ei ole neutraalsed olukorrakirjeldused, vaid

sisaldavad ka hinnanguid inimestele ja olukordadele.

Sügisel hakkame üle vaatama ja arutama

AvTSi juurdepääsupiirangute osas.

113. Kolmandaks ei võimalda AvTS kaitsta tähtajatult salastamata, ent siiski

juurdepääsupiiranguga välisteavet samaväärselt teabeavaldaja, nt

rahvusvahelise organisatsiooni või teise riigi soovile.

Samuti ei reguleeri AvTS välislepingute alusel juurdepääsupiiranguga

salastamata teabe kaitset, sh ei määra korraldavat asutust ega

järelevalve ülesandeid. Välisministeerium teeb ettepaneku reguleerida

salastamata välisteabe kaitse juhuks, kui seda ei tehta välislepingus ega

selle alusel välja antud dokumentides.

Võtame teadmiseks.

Sügisel hakkame üle vaatama ja arutama

AvTSi juurdepääsupiirangute osas.

78

Neljandaks toome välja, et AvTS § 43 ega seletuskiri ei anna selget

suunist, kui suur peab olema teabevaldaja kontrolli ulatus ja vastutus

turvameetmete rakendamise üle infosüsteemides.

Sellest on tekkinud riigiasutustes erinevad tõlgendused, nt kas avalikus

pilvekeskkonnas võib teabevaldaja asutusesiseseks kasutamiseks

mõeldud teavet hoiustada ja töödelda või mitte ning kui võib, siis

missugustel tingimustel. AvTS § 43 lg 3 kohaselt võib Vabariigi Valitus

kehtestada asutusesisese teabe kaitseks rakendatavate turvameetmete

loetelu, kuid pole seda teinud AvTSi alusel, vaid hoopis

küberturvalisuse seaduse (edaspidi KüTS) alusel. Nii on tekkinud

AvTSi alusel Eesti riigi infosüsteemide kolmeastmeline etalonturbe

süsteemi ISKE rakendamise ja KüTSi alusel Eesti infoturbestandardi

(edaspidi E-ITS) rakendamisel olukord, kus erinevale meediumile

kehtivad erineva rangusega turvameetmed – kasutatakse krüpteeritud

andmesidet, teave paberkandjal tuleb hävitada E-ITSi kohaselt,

rangemad asutused hävitavad ka kõvakettaid ning ei piirdu teabe

kustutamisega salvestuskandjatelt, kuid kõneside krüpteerimine ja

pilvandmetöötluses andmete töötlemine on reguleerimata.

Regulatsioon on KüTSis.

114. Viiendaks juhime tähelepanu, et juurdepääsupiiranguga teabest

tehnoloogilisi lahendusi (AvTS § 35 lg 1 p 10) ja turvasüsteemide ja

turvaorganisatsiooni (AvTS § 35 lg 1 p 9) ning riigisaladuse

kaitset kajastav teave (AvTS § 35 lg 1 p 31) ei aegu 5+5 aastaga, st

kaitsevajadus jääb püsima ka pärast juurdepääsupiirangu pikendamist,

kuid seadus ei võimalda seda üle 10 aasta pikendada. Alati ei sisalda

sellised dokumendid isikuandmeid, vaid tehnoloogilisi ja riigisaladuse

kaitsega seotud turbekorraldust, mille kasutusvajadus ja

kaitsmisvajadus pole muutunud. Seetõttu teeme ettepaneku võimaldada

kehtestada neis punktides juurdepääsupiirangut kuni 30 aastat, kuna nii

teave tehniliste lahenduste, turvakorralduse kui ka turvanõrkuste (sh

intsidentide ülevaated ja järelevalve dokumendid) võivad vajada kaitset

enam kui 10 aastat. Lisaks turvaorganisatsiooni puudutavale teabele

tuleb kaitsta ka muud salastatud teabega seotud juurdepääsupiiranguga

Võtame teadmiseks.

Sügisel hakkame üle vaatama ja arutama

AvTSi juurdepääsupiirangute osas.

79

teavet. Näiteks koostoimes riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse

(edaspidi RSVS) § 11 lg 3 tekkivat juurdepääsupiiranguga teavet tuleb

kaitsta enam kui 5+5 aastat, sest kaitsmisvajadus ei lõppe 10 aastaga

ning juurdepääsupiirangu kehtivus peaks olema koherentne RSVSi

salastamistähtajaga.

Samuti ei ole AvTSis selget juurdepääsupiirangu kehtestamise alust,

mis võimaldaks kaitsta riigisaladuse töötlemisega kaasnevatel aktidel

ning teistel sarnastel dokumentidel kajastuvat teavet. Selliste

dokumentide avalikustamine ei ohusta oluliselt riigi julgeolekut, kuid

teave kogumis võib anda olulist teavet nii salastatud teabele

juurdepääsevate isikute, töödeldavate teabekandjate koguse kui ka teabe

töötlemise ja kaitsmise meetmete kohta. Eelnevast tulenevalt teeb

Välisministeerium ettepaneku luua AvTsi uus juurdepääsupiirangu alus,

mis võimaldaks kaitsta salastatud teabe töötlemisega tekkivaid

Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruses nr 262

„Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ nimetatud

dokumente (hävitamise akt, üleandmis-vastuvõtmisakt, tutvumisleht

jne).

115- Haridus- ja

Teadusministeerium

Kooskõlastasid märkustega.

116. Andmekorraldus ja andmete teabevärav

Eelnõu näeb ette RIHA kooskõlastusprotsessi kaotamise ning

andmekirjelduste Eesti teabeväravas avaldamisel põhineva mudeli

kehtestamise. AvTS § 31 lg 6 muudatus toob kaasa andmekirjelduste

avaldamise kohustuse üldiseks kasutamiseks mittekuuluva teabe osas.

Eelnõujärgse AvTS § 29 lg 6 uue sõnastuse järgi tagab teabevaldaja

masinloetaval kujul avaandmete kättesaadavuse ning kogu tema poolt

avalike ülesannete täitmiseks kasutatava avaliku teabe kohta käivate

andmekirjelduste kättesaadavuse Eesti teabevärava kaudu. HTM ei pea

otstarbekaks selle nõude rakendamist kõikselt. Kui teave tuleb avaldada

andmekogude, andmestike ja/või infosüsteemide tasandil, on nõude

rakendamine praktikas võimalik ja hoomatava töömahuga regulaarset

Arvestatud.

Riigiportaali mõistet ei kasutata.

Juhime tähelepanu, et andmekirjelduse

standard sisaldub nii kohustuslikke kui

mittekohustuslikke kirjelduselemente.

Näiteks on andmestiku kirjelduses

kohustuslik märkida identifikaator (mis

määratakse automaatselt andmete

teabeväravas), andmesõnastiku nimi,

kirjeldus, omanik, pealkiri, valdkond;

levituse kirjelduses on kohustuslik

80

panustamist nõudev ülesanne. Andmeelemendi täpsusega

andmekirjelduste avaldamine mitte riigi infosüsteemi kuuluvate

andmekogude ja suuremate kasutusel olevate andmestike väliselt toob

kaasa ebamõistlikus mahus töökoormuse, kuna andmekogude ja

infosüsteemide väline teave ei ole reeglina struktureeritud kujul.

Eelnõule lisatud rakendusakti muutmise kavandi („Eesti teabevärava

määrus“) järgi tuginevad andmekirjelduste nõuded Eesti

andmekirjelduse standardi juhisele. Eesti andmekirjelduse juhise

(standard 3.0.1) järgi tuleb kirjeldada andmekataloogi olemeid väga

mitmes kihis: andmekataloogi kirjeldus (4 elementi kataloogi kohta),

andmekataloogides olevate andmestike kirjeldus (45 elementi iga

andmestiku kohta), andmestiku levituse kirjeldus (11 elementi iga

andmestiku iga levituse kohta), andmestike sarja kirjeldus (11 elementi

iga andmestiku iga sarja kohta), andmeteenuse kirjeldus (12 elementi

iga andmeteenuse kohta), andmebaasi tabeli kirjeldus (5 elementi iga

andmebaasi iga tabeli kohta), andmeelemendi kirjeldus (21 elementi iga

andmebaasi iga tabeli iga andmeelemendi kohta), andmeelementide

grupi kirjeldus (9 elementi iga andmeelemendi grupi kohta). Lisaks

andmesõnastiku, andmesõnastiku termini, ärisõnastiku ja ärisõnastiku

termini kirjeldused. See on mõeldav teha ja ajakohasena hoida riigi

infosüsteemi kuuluvate ja põhiandmeid sisaldavate andmekogude

kohta, kuid mitte kogu avaliku teabe, sh piiratud avaliku teabe kohta.

Muudatusega suureneb oluliselt asutuste vastutus ja koormus

andmekirjelduste koostamisel, ajakohasena hoidmisel ja avaldamisel.

See eeldab täiendavate kompetentside, töövahendite ja tööprotsesside

loomist (sh näiteks riigi ja kohaliku omavalitsuse õppeasutustes), mida

ei ole eelnõus ega seletuskirjas piisavalt arvesse võetud. Teeme

ettepaneku kitsendada andmeelemendi täpsusega andmekirjelduste

avaldamise kohustust suuremates infosüsteemides ja

andmekogudes oleva teabega. Küsimusi tekitab, kas praegu kehtivas

AvTS § 321 kirjeldatud Eesti teabevärav ise ei ole riigi infosüsteemi

kuuluv andmekogu nii nagu eelnõujärgne AvTS § 4312 riikliku postkasti

märkida ainult juurdepääsupunkt (näiteks

faili URL) jne. Seega on minimaalses