ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Erkki Keldo

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

[email protected]

Teie 08.07.2026 nr 2-2/2397-1

Meie 05.08.2026 nr 2.3-4/26/2700-2

Arvamus eelnõule

Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks maakatastriseaduse

muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.

Meil on eelnõu osas järgmised tähelepanekud.

1. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse maakatastriseadust (MaaKatS) §-ga 52, mis annab

maakatastri vastutavale töötlejale õiguse töödelda isikuandmeid ning saada ja kasutada

andmeid riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogudest. Seletuskiri selgitab, et andmeid

võib vaja olla näiteks rahvastikuregistrist ning et katastripidaja kasutab andmeid

maakorraldustoimingute ja haldusmenetluse läbiviimiseks. Samuti on seletuskirjas

viidatud, et katastripidajal võib olla vaja andmeid näiteks rahvastiku-, abieluvara- ja

pärimisregistrist, et kontrollida omandisuhteid, esindusõigust või vara kuulumist ühisvara,

lahusvara või pärandvara koosseisu.

Samas leiame, et kuigi sätte sõnastus annab üldise avaliku ülesande täitmise aluse, ei anna

see siiski piisavat selgust, milliseid isikuandmete liike, millistest andmekogudest, milliste

konkreetsete ülesannete täitmiseks ja millises ulatuses võib töödelda. Juhime tähelepanu

sellele, et andmekogu regulatsioonis peab andmevahetust puudutav norm olema piisavalt

täpne, mis tähendab, et regulatsioonis peavad olema selgelt määratud andmeandjad ja

nendelt saadavad andmed. See aitab tuvastada, millised on andmekogu põhiandmed ning

aitab vältida andmete dubleerivat kogumist. Samuti näeb avaliku teabe seadus (AvTS) ette,

et andmekogu pidamist reguleerivas õigusaktis tuleb muu hulgas sätestada ka

andmeandjad.

Palume täiendada eelnõu või rakendusakti selliselt, et andmevahetuse puhul oleks selge,

millistest andmekogudest, milliseid andmeid ja milliste maakatastri pidamise ülesannete

täitmiseks katastripidaja andmeid saab. Sealjuures peaks eelnõust nähtuma ka see, kas

andmeid säilitatakse maakatastris või kasutatakse päringu vastuse alusel saadud andmeid

üksnes esitlusinfona toimingu tegemiseks. Märgime, et üldine viide õigusele saada

andmeid riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogudest ei ole andmesubjekti jaoks

piisavalt ettenähtav ega vasta andmekogu regulatsioonile seatud läbipaistvuse eesmärgile.

2. Ühtlasi peame vajalikuks juhtida tähelepanu termini „ristkasutus“ kasutamisele. Selgitame,

et ristkasutuse puhul on tegemist terminiga, mida varasem andmekogude seadus defineeris

kui andmete ülekandmist ühest andmekogust teise või mitmes andmekogus sisalduvate

andmete ühist infotehnoloogilist töötlemist. Samas kehtiv AvTS ristkasutust mõistena ei

tunne. Seetõttu soovitame vältida mõiste „ristkasutus“ kasutamist kehtivat õigust

2 (3)

kirjeldava regulatiivse mõistena, v.a juhul, kui seda soovitakse kasutada üksnes ajaloolise

tausta selgitamiseks.

3. Eelnõu § 1 punktiga 4 lisatakse MaaKatS § 8 lõige 6², mille kohaselt teatab katastripidaja

puudutatud isikule piiri asukoha määramise, kande muutmise või parandamise otsuse

asjaoludest, kui toiming võib kahjustada isiku õigusi. Samasisuline regulatsioon nähakse

ette ka eelnõu lisa 1 kavandi (katastriüksuse moodustamise kord) § 35¹ lõikes 1. Ilmselt on

teavitamiskohustuse lisamine põhimõtteliselt vajalik, kuna toiming võib puudutada isiku

õigusi või õiguste teostamise võimalusi. Seletuskirjas on selgitatud, et puudutatud isikuid

tuleb teavitada muu hulgas katastrikandest, muudatustega kaasnevatest riskidest ning

vajaduse korral järgmistest sammudest. Samas jääb eelnõu tekstist ebaselgeks, mida

tähendab „võib kahjustada isiku õigusi“ ehk millal teavitamiskohustus tekib ning milline

peab olema teavituse minimaalne sisu. Läbipaistvuse tagamiseks, aga ka hea halduse

tagamiseks, peaks puudutatud isikule olema arusaadav vähemalt see, milline toiming tehti

või kavandatakse teha, milliseid tema õigusi või huve see võib puudutada ning milliseid

isikuandmeid või registriandmeid toimingu käigus kasutati.

Palume täpsustada puudutatud isikute teavitamise korda ja minimaalset teabesisu kas

seaduses või rakendusaktis. Samuti soovitame ühtlustada mõistekasutust. Nimelt

kasutatakse seaduses mõistet „puudutatud isik“, kuid rakendusakti kavandis kasutatakse ka

mõistet „asjaosaline“.

4. Eelnõu lisas 1, millega muudetakse keskkonnaministri 14.08.2018 määrust nr 30

„Katastriüksuse moodustamise kord“, nähakse punktiga 9 ette korra täiendamist §-ga 101.

Uue paragrahvi lõike 2 punktis 6 sätestatakse, et taotlus peab sisaldama toimingu

tegemiseks vajalikke dokumente ja muid andmeid. Juhime tähelepanu sellele, et

andmekogusse kogutavate andmete koosseis peab tulenema õigusaktist ning olema

määratletud piisavalt selgelt ja ammendavalt. Kuigi maakatastri puhul võib olla

põhjendatud, et kõiki menetluses esitatavaid dokumente ei ole võimalik ette näha, ei tohiks

säte siiski anda katastripidajale sisuliselt avatud volitust nõuda määratlemata „muid

andmeid“. Eelnõust peab nähtuma, kelle kohta ehk milliste andmesubjektide kategooriate

kohta andmeid kogutakse ning milliste andmeliikidega on tegemist.

Soovitame sätte sõnastada selliselt, et oleks selge, et tegemist on dokumentide ja

andmetega, mis on toimingu tegemiseks vältimatult vajalikud ning mille esitamise

kohustus või kasutamise vajadus tuleneb kas määrusest endast, MaaKatS-st,

maakorraldusseadusest või muust seadusest.

5. Eelnõus ja rakendusakti kavandis kasutatakse korduvalt mõistet „elektrooniline kataster“,

kuid kehtiv MaaKatS ei määratle seda eraldi mõistena. MaaKatS § 2 punkti 1 järgi on

maakataster ehk kataster andmekogu, mis koosneb maaregistrist koos katastrikaartidega ja

katastriarhiivist. Seega seaduses ei ole eraldi sätestatud, et maakatastri koosseisu kuuluks

ka elektrooniline kataster. Samas kasutatakse eelnõus seda mõistet muu hulgas

isikuandmete alalise säilitamise ja logiandmete säilitamise regulatsioonis. Seetõttu palume

täpsustada, kas elektroonilise katastri all mõeldakse maakatastrit elektroonilises vormis,

maakatastri pidamiseks kasutatavat infosüsteemi/teenuskeskkonda või maakatastri eraldi

osa. Mõiste täpsustamine on vajalik, et andmesubjektile oleks arusaadav, millises

andmekogus või infosüsteemis tema andmeid töödeldakse, milliseid andmeid säilitatakse

alaliselt ning milliste andmete kohta kohaldub logiandmete viieaastane säilitustähtaeg.

6. Samuti juhime tähelepanu kehtiva MaaKatS § 1 lõikele 2, mille kohaselt on maakataster

riigi põhiregister. Selgusetuks jääb, mida täpsemalt on riigi põhiregistri all silmas peetud.

Märgime, et tegemist on mõistega kehtetust andmekogude seadusest, mille § 18 nägi ette

riigi andmekogude liigitamise riigi põhiregistriteks, riiklikeks registriteks ja riigiasutuste

peetavateks muudeks andmekogudeks. Kehtiv AvTS aga sellist andmekogude liigitust ei

3 (3)

kasuta, vaid reguleerib andmekogude asutamise ja haldamise aluseid üldiselt. Seetõttu ei

tohiks mõistet „riigi põhiregister“ kasutada viisil, mis jätab mulje, et sellest tuleneb AvTS

mõttes eraldi andmetöötluse alus või erikord. Maakatastri andmetöötluse ulatus,

andmeandjad, andmekoosseis, andmete säilitamine ja väljastamine peavad tulenema

selgelt seadusest või selle alusel antud õigusaktist. Soovitame sätte seadusest eemaldada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmo Parm

valdkonnajuht

peadirektori ülesannetes

Terje Enula

[email protected]

627 4144

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Erkki Keldo

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

[email protected]

Teie 08.07.2026 nr 2-2/2397-1

Meie 05.08.2026 nr 2.3-4/26/2700-2

Arvamus eelnõule

Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks maakatastriseaduse

muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.

Meil on eelnõu osas järgmised tähelepanekud.

1. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse maakatastriseadust (MaaKatS) §-ga 52, mis annab

maakatastri vastutavale töötlejale õiguse töödelda isikuandmeid ning saada ja kasutada

andmeid riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogudest. Seletuskiri selgitab, et andmeid

võib vaja olla näiteks rahvastikuregistrist ning et katastripidaja kasutab andmeid

maakorraldustoimingute ja haldusmenetluse läbiviimiseks. Samuti on seletuskirjas

viidatud, et katastripidajal võib olla vaja andmeid näiteks rahvastiku-, abieluvara- ja

pärimisregistrist, et kontrollida omandisuhteid, esindusõigust või vara kuulumist ühisvara,

lahusvara või pärandvara koosseisu.

Samas leiame, et kuigi sätte sõnastus annab üldise avaliku ülesande täitmise aluse, ei anna

see siiski piisavat selgust, milliseid isikuandmete liike, millistest andmekogudest, milliste

konkreetsete ülesannete täitmiseks ja millises ulatuses võib töödelda. Juhime tähelepanu

sellele, et andmekogu regulatsioonis peab andmevahetust puudutav norm olema piisavalt

täpne, mis tähendab, et regulatsioonis peavad olema selgelt määratud andmeandjad ja

nendelt saadavad andmed. See aitab tuvastada, millised on andmekogu põhiandmed ning

aitab vältida andmete dubleerivat kogumist. Samuti näeb avaliku teabe seadus (AvTS) ette,

et andmekogu pidamist reguleerivas õigusaktis tuleb muu hulgas sätestada ka

andmeandjad.

Palume täiendada eelnõu või rakendusakti selliselt, et andmevahetuse puhul oleks selge,

millistest andmekogudest, milliseid andmeid ja milliste maakatastri pidamise ülesannete

täitmiseks katastripidaja andmeid saab. Sealjuures peaks eelnõust nähtuma ka see, kas

andmeid säilitatakse maakatastris või kasutatakse päringu vastuse alusel saadud andmeid

üksnes esitlusinfona toimingu tegemiseks. Märgime, et üldine viide õigusele saada

andmeid riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogudest ei ole andmesubjekti jaoks

piisavalt ettenähtav ega vasta andmekogu regulatsioonile seatud läbipaistvuse eesmärgile.

2. Ühtlasi peame vajalikuks juhtida tähelepanu termini „ristkasutus“ kasutamisele. Selgitame,

et ristkasutuse puhul on tegemist terminiga, mida varasem andmekogude seadus defineeris

kui andmete ülekandmist ühest andmekogust teise või mitmes andmekogus sisalduvate

andmete ühist infotehnoloogilist töötlemist. Samas kehtiv AvTS ristkasutust mõistena ei

tunne. Seetõttu soovitame vältida mõiste „ristkasutus“ kasutamist kehtivat õigust

2 (3)

kirjeldava regulatiivse mõistena, v.a juhul, kui seda soovitakse kasutada üksnes ajaloolise

tausta selgitamiseks.

3. Eelnõu § 1 punktiga 4 lisatakse MaaKatS § 8 lõige 6², mille kohaselt teatab katastripidaja

puudutatud isikule piiri asukoha määramise, kande muutmise või parandamise otsuse

asjaoludest, kui toiming võib kahjustada isiku õigusi. Samasisuline regulatsioon nähakse

ette ka eelnõu lisa 1 kavandi (katastriüksuse moodustamise kord) § 35¹ lõikes 1. Ilmselt on

teavitamiskohustuse lisamine põhimõtteliselt vajalik, kuna toiming võib puudutada isiku

õigusi või õiguste teostamise võimalusi. Seletuskirjas on selgitatud, et puudutatud isikuid

tuleb teavitada muu hulgas katastrikandest, muudatustega kaasnevatest riskidest ning

vajaduse korral järgmistest sammudest. Samas jääb eelnõu tekstist ebaselgeks, mida

tähendab „võib kahjustada isiku õigusi“ ehk millal teavitamiskohustus tekib ning milline

peab olema teavituse minimaalne sisu. Läbipaistvuse tagamiseks, aga ka hea halduse

tagamiseks, peaks puudutatud isikule olema arusaadav vähemalt see, milline toiming tehti

või kavandatakse teha, milliseid tema õigusi või huve see võib puudutada ning milliseid

isikuandmeid või registriandmeid toimingu käigus kasutati.

Palume täpsustada puudutatud isikute teavitamise korda ja minimaalset teabesisu kas

seaduses või rakendusaktis. Samuti soovitame ühtlustada mõistekasutust. Nimelt

kasutatakse seaduses mõistet „puudutatud isik“, kuid rakendusakti kavandis kasutatakse ka

mõistet „asjaosaline“.

4. Eelnõu lisas 1, millega muudetakse keskkonnaministri 14.08.2018 määrust nr 30

„Katastriüksuse moodustamise kord“, nähakse punktiga 9 ette korra täiendamist §-ga 101.

Uue paragrahvi lõike 2 punktis 6 sätestatakse, et taotlus peab sisaldama toimingu

tegemiseks vajalikke dokumente ja muid andmeid. Juhime tähelepanu sellele, et

andmekogusse kogutavate andmete koosseis peab tulenema õigusaktist ning olema

määratletud piisavalt selgelt ja ammendavalt. Kuigi maakatastri puhul võib olla

põhjendatud, et kõiki menetluses esitatavaid dokumente ei ole võimalik ette näha, ei tohiks

säte siiski anda katastripidajale sisuliselt avatud volitust nõuda määratlemata „muid

andmeid“. Eelnõust peab nähtuma, kelle kohta ehk milliste andmesubjektide kategooriate

kohta andmeid kogutakse ning milliste andmeliikidega on tegemist.

Soovitame sätte sõnastada selliselt, et oleks selge, et tegemist on dokumentide ja

andmetega, mis on toimingu tegemiseks vältimatult vajalikud ning mille esitamise

kohustus või kasutamise vajadus tuleneb kas määrusest endast, MaaKatS-st,

maakorraldusseadusest või muust seadusest.

5. Eelnõus ja rakendusakti kavandis kasutatakse korduvalt mõistet „elektrooniline kataster“,

kuid kehtiv MaaKatS ei määratle seda eraldi mõistena. MaaKatS § 2 punkti 1 järgi on

maakataster ehk kataster andmekogu, mis koosneb maaregistrist koos katastrikaartidega ja

katastriarhiivist. Seega seaduses ei ole eraldi sätestatud, et maakatastri koosseisu kuuluks

ka elektrooniline kataster. Samas kasutatakse eelnõus seda mõistet muu hulgas

isikuandmete alalise säilitamise ja logiandmete säilitamise regulatsioonis. Seetõttu palume

täpsustada, kas elektroonilise katastri all mõeldakse maakatastrit elektroonilises vormis,

maakatastri pidamiseks kasutatavat infosüsteemi/teenuskeskkonda või maakatastri eraldi

osa. Mõiste täpsustamine on vajalik, et andmesubjektile oleks arusaadav, millises

andmekogus või infosüsteemis tema andmeid töödeldakse, milliseid andmeid säilitatakse

alaliselt ning milliste andmete kohta kohaldub logiandmete viieaastane säilitustähtaeg.

6. Samuti juhime tähelepanu kehtiva MaaKatS § 1 lõikele 2, mille kohaselt on maakataster

riigi põhiregister. Selgusetuks jääb, mida täpsemalt on riigi põhiregistri all silmas peetud.

Märgime, et tegemist on mõistega kehtetust andmekogude seadusest, mille § 18 nägi ette

riigi andmekogude liigitamise riigi põhiregistriteks, riiklikeks registriteks ja riigiasutuste

peetavateks muudeks andmekogudeks. Kehtiv AvTS aga sellist andmekogude liigitust ei

3 (3)

kasuta, vaid reguleerib andmekogude asutamise ja haldamise aluseid üldiselt. Seetõttu ei

tohiks mõistet „riigi põhiregister“ kasutada viisil, mis jätab mulje, et sellest tuleneb AvTS

mõttes eraldi andmetöötluse alus või erikord. Maakatastri andmetöötluse ulatus,

andmeandjad, andmekoosseis, andmete säilitamine ja väljastamine peavad tulenema

selgelt seadusest või selle alusel antud õigusaktist. Soovitame sätte seadusest eemaldada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmo Parm

valdkonnajuht

peadirektori ülesannetes

Terje Enula

[email protected]

627 4144