Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Rahandusministeerium

04.08.2026 nr 10-1/2691-1

"Loome Mõju: loomemajanduse

ekspordikava 2026-2028" kooskõlastamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks „Loome Mõju: loomemajanduse

ekspordikava 2026–2028“. Ootame tagasisidet hiljemalt 14. augustiks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisa: „Loome Mõju: loomemajanduse ekspordikava 2026–2028“

Lisaadressaadid: Kultuuriministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Kliimaministeerium

Välisministeerium

Haridus- ja Teadusministeerium

Justiits- ja Digiministeerium

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Tööandjate Keskliit

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

Asutajate Selts

Anneli Arro 5884 3388

[email protected]

Loome Mõju:

loomemajanduse ekspordikava

2026–2028

Eessõna LEHEKÜLG 1 Visioon ja eesmärk LEHEKÜLG 2 1. Sissejuhatus LEHEKÜLG 3 2. Lisandväärtuse ja innovatsiooni kasvuga seotud fookusvaldkonnad LEHEKÜLG 5 3. Peamised tegevussuunad ekspordi arendamisel LEHEKÜLG 6 4. Rakendamine ja rahastusloogika LEHEKÜLG 10 5. Võtmeosapooled LEHEKÜLG 11 6. Seos olemasolevate strateegiatega LEHEKÜLG 12

Loome mõju: loomemajanduse ekspordikava 2026-2028 1

Eessõna

Loomemajandus on teadmusmahukas ja intellektuaalomandil põhinev majandusharu, mis loob

kõrge lisandväärtusega majanduslikku ja riigikuvandilist mõju. See on üks väheseid sektoreid, kus

Eesti saab skaleerida väärtust ilma proportsionaalse ressursi kasvuta.

Selle mõju avaldub innovatsioonis, tootlikkuses, ekspordis ning Eesti rahvusvahelise maine

kujundamises ja konkurentsivõimes. Lisaks valdkonna otsesele lisandväärtusele panustab

loomemajandus oma teenuste kaudu märkimisväärselt ka teiste sektorite lisandväärtuse kasvu,

toetades seda disaini, audiovisuaalse sisu, brändingu, ruumiloome ja digitaalse loovusega.

Käesolev kava käsitleb neid eeskätt seal, kus kultuuriline väljund haakub mõõdetava

eksporditulu, rahvusvahelise müügi, tellimuste, litsentsimise, autoriõiguste või

teenuseekspordiga.

Kuigi Eesti loomemajandus on Euroopa võrdluses konkurentsivõimeline eksportija, on valdkonnal

selgelt potentsiaali enamaks. Loomemajanduse ekspordiedu sõltub suurel määral

rahvusvahelistest ärikontaktidest, intellektuaalomandi kaitstusest ning ligipääsust kapitalile, mis

sobitub immateriaalsel varal põhinevate ärimudelitega. Käesolev ekspordikava ei käsitle kõiki

neid tegureid eraldiseisvate sekkumiskohtadena, kuid arvestab nendega loomemajanduse

ekspordipotentsiaali avamise eeldustena. Kava fookus on nendel tegevustel, kus majandus- ja

ekspordipoliitika vahendid saavad kõige otsesemalt toetada ettevõtete rahvusvahelist

konkurentsivõimet, lisandväärtuse kasvu ja eksporditulu suurenemist.

Käesolev ekspordikava on osa laiemast rahvusvahelistumise ökosüsteemist. Kava ei asenda

kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise, loometöö ega kultuuriekspordi toetusmeetmeid, mille

kujundamine ja rahastamine kuulub Kultuuriministeeriumi vastutusalasse. Seega ei tähenda

käesolevas kavas toodud fookustegevused ühegi kultuurivaldkonna tähtsuse vähenemist, vaid

piiritlevad need sekkumiskohad, kus majandus- ja ekspordipoliitika tööriistadel on lähiaastatel

kõige otsesem rakendusloogika.

Visioon ja eesmärk

Loome mõju: loomemajanduse ekspordikava 2026-2028 2

VisioonEesti on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline

teadmusmahuka loomeekspordi riik, kus

intellektuaalomandil põhinevad lahendused

loovad kõrget lisandväärtust ja tugevdavad

riigikuvandit.

EesmärkEkspordikava eesmärk on kasvatada Eesti

teadmusmahukate loomeettevõtete

ekspordivõimekust ja lisandväärtust,

tugevdades nende võimet luua ja

kommertsialiseerida intellektuaalomandit,

teenuseid ja tooteid.

Loomemajanduse ekspordi süsteemne arendamine loob Eestile võimaluse avada uusi turge,

tugevdada rahvusvahelist kuvandit ning kasvatada loomesektori panust lisandväärtuse

loomesse. See lähenemine on kooskõlas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

ekspordikava katuseesmärgiga edendada kvaliteedil ja innovatsioonil tuginevat eksporti, mille

keskmes on skaleeritavad intellektuaalomandil põhinevad ärimudelid. Selleks, et hoida

eksporditeenused ja -toetused ajakohased ja mõjusad, tagame regulaarse mõõdikute seire ja

hindamise ning kohandame tegevusi vastavalt muutuvatele majandustingimustele ja uutele

väljakutsetele. Mõõdikute seiret tehakse kord kvartalis.

Mõõdik Baastase Sihttase (2028) Allikas

Loomemajanduse ettevõtete ekspordikäive 541.8 mil € (2023) 704 mil € (+30%) Äriregister

Ettevõtete arv, kes ekspordivad > 1 mln

euro eest aastas

85

(2023) 100 Äriregister

Väljapoole lähiriike (Soome, Rootsi, Läti,

Leedu) mineva loomemajanduse ekspordi

osakaal

TBA TBA

Äriregister

1. Sissejuhatus

Loome mõju: loomemajanduse ekspordikava 2026-2028 3

Valdkond moodustab keskmiselt 2-3% meie majanduse SKT-st ja pakub tööd ligikaudu 4%-le

hõivatud isikutest. Valdkonna alla kuulub 10 unikaalset harutegevust, mille mõju avaldub läbi

otseste ja kaudsete majandusefektide nii innovatsioonis, tootlikkuses, ekspordis kui ka Eesti

rahvusvahelise maine kujundamises. Loomemajanduse eksport moodustab ligikaudu 1,8% Eesti

koguekspordist (567 mln €). Seejuures tugineb loomemajanduse praegune ekspordimaht

peamiselt reklaamivaldkonnale, samas kui paljudes teistes riikides veavad loomeeksporti eeskätt

arhitektuur, mängutööstus, audiovisuaal- ja helivaldkond ning disain. See viitab märkimisväärsele

rakendamata potentsiaalile just teadmus- ja tehnoloogiamahukates loomevaldkondades.

Loomemajanduse valdkonnad1

Loomemajanduse ekspordipotentsiaali piiravad täna viis peamist tegurit:

1. loomemajanduses domineerivad mikroettevõtted, kelle kasvuvõimekust piiravad vähene

kapitaliseeritus ja piiratud investeerimisvõimekus;

2. intellektuaalomandil põhinevad ärimudelid ei sobitu tavapärase tagatise- ja

laenuloogikaga;

1 Näitajad pärinevad Kantar Emori (2025) uuringu „Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus“ aruandest

Loome mõju: loomemajanduse ekspordikava 2026-2028 4

3. loomemajanduse eksporditugi on killustunud ning paljudes valdkondades juhuslik;

4. loomemajanduse mõju on alahinnatud tulenevalt valdkonna märkimisväärsetest

ülekandeefektidest, mistõttu ei ole riiklik tugi alati sektori vajadustega piisavalt ajakohane

ega täpne;

5. erinevad laiemad loomemajandusvaldkonna ökosüsteemi tegurid: tugistruktuuride

stabiilsus, olemasolevate programmide seostatus ja eesmärgipärasus, rahvusvahelise

turunduse võimekus, taristu piisavus, talendiarendus, seosed haridusprogrammidega

ning üldine majandus- ja maksukeskkond, ekspordi näidikute andmestiku puudumine ja

alaraporteeritus (eskpordinäidikute raporteerimine majandusaasta aruandes on hetkel

vabatahtlik).

Samas on loomemajandus üks neist valdkondadest, kus Eesti saab ühendada oma digiriigi

kuvandi, kõrge loovkvaliteedi ja väikese riigi paindlikkuse. Sektori analüüsid näitavad, et Eesti

tugevus peitub just loovuse ja tehnoloogia lõimimises ning et seda kuvandit hinnatakse eriti

Ameerika Ühendriikides, Ühendkuningriigis, põhjamaades ja Aasia turgudel.2 3 4

Käesolev ekspordikava lähtub kolmest prioriteetsest tegevussuunast: (1) loomeettevõtete

ekspordivõimekuse kasvatamine, (2) loomesektori horisontaalse mõju suurendamine teiste

sektorite innovatsiooni- ja ekspordivõimekusele ning (3) Eesti rahvusvahelise kuvandi

tugevdamine loomesektori süsteemse kaasamise kaudu. Eksporditurgude mitmekesistamine on

seejuures läbiv põhimõte kõigi kolme tegevussuuna elluviimisel.

2. Lisandväärtuse ja innovatsiooni kasvuga

seotud fookusvaldkonnad Fookusvaldkondade valikul lähtume kolmest põhimõttest5. Esiteks peab valdkonnal olema

iseseisev rahvusvaheline ekspordipotentsiaal ja võime luua skaleeritavat

2 Loomemajanduse mõõtmise ja sektori edasise arendamise soovitused ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika kujundamiseks (2025). Ettevõtluse- ja Innovatsiooni Sihtasutus. 3 Loomemajanduse ekspordikava eelinfokorje 2025 (2025). Tallinna Tehnikaülikool. 4 Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus (2025). Kantar Emor. 5 Fookusvaldkondade valik ei ole loomemajanduse valdkondade väärtushinnang ega rahastuspoliitiline pingerida. See ei tähenda,

et dokumendis nimetamata loomemajanduse või kultuurivaldkondadega edaspidi ei tegeleta.

Loome mõju: loomemajanduse ekspordikava 2026-2028 5

intellektuaalomandit, tooteid ja teenuseid. Teiseks peab valdkond looma horisontaalset

väärtust teistele sektoritele, suurendades nende innovatsioonivõimekust,

kasutajakvaliteeti, eristumisvõimet ja ekspordipotentsiaali. Kolmandaks peab valdkond

toetama Eesti rahvusvahelist kuvandit loova, digitaalse ja kõrge lisandväärtusega riigina.

Käesolev kava loob Kultuuriministeeriumi vastutusala kõrvale täiendava majandus- ja

ekspordipoliitika raamistiku valdkondadele, ettevõtetele ja algatustele, millel on selge

eksporditulu, intellektuaalomandi, teenuseekspordi, litsentsimise, rahvusvahelise müügi või

teiste sektorite lisandväärtuse kiireim kasvatamise potentsiaal. Käesoleva kava vaates muutub

valdkond majandus- ja ekspordipoliitiliselt käsitletavaks eeskätt seal, kus kultuuriline väljund

seostub rahvusvahelise müügi, litsentside, autoriõiguste, väliskülastajate tulu või muu

mõõdetava ekspordimõjuga.

Eelnevat arvesse võttes on loomeekspordi peamised fookusvaldkonnad järgmised:

Mängutööstus ja meelelahutustarkvara: meelelahutuslahendused, virtuaal- ja

liitreaalsuse rakendused erinevates valdkondades, simulatsiooniplatvormid, litsentsitud

digitaalsete toodete kommertsialiseerimine ning rahvusvaheline valdkonnaülene koostöö.

Film, audiovisuaalne ja interaktiivne sisu: animatsioon, visuaalefektid ja töötlus,

lokatsiooni eksport, järelproduktsioon, autoriõigustel põhinev teenuseeksport, levi- ja

müügiõigused ning turundus- ja kommunikatsioonilahendused.

Muusika ja heli: muusikakirjastamine, heliefektid, helilooming ja sünkroniseerimine,

tootmis-, töötlus- ja levitustehnoloogiad ning rahvusvahelised koostöö- ja litsentsimudelid

ja muud rahvusvahelistumisega seotud projektid.

Disain ja materjaliinnovatsioon: disainipõhised tooted ja lahendused ning kõrge

horisontaalse mõjuga valdkond, mis tõstab teiste sektorite toodete ja teenuste marginaali,

usaldusväärsust ja ekspordivõimet.

Arhitektuur ja ruumiloome: rahvusvaheline teenuseeksport, rohepöördega seotud

lahendused ning koostöö kõrgema lisandväärtusega tööstussektoritega. Valdkond

seostub eeskätt Eksporditegevuste kava puidu fookussektoriga, disain ja

materjaliinnovatsioon aga toimivad kavaülese horisontaalse katusteemana.

Loome mõju: loomemajanduse ekspordikava 2026-2028 6

3. Peamised tegevussuunad ekspordi

arendamisel

3.1. Edendame loomeettevõtete ekspordivõimekust sihitud toetustegevuste,

kapitali kättesaadavuse parendamisega ja teenuste tervikliku ökosüsteemi

loomisega

Loomemajanduse ekspordikasv eeldab, et sektori ettevõtted suudaksid liikuda projektipõhisest

tegutsemisest süsteemse rahvusvahelise äritegevuseni, teenuse müügist intellektuaalomandi

väärindamiseni ning juhuslikust rahvusvahelistumisest strateegilise turuarenduseni.

Prioriteetsed tegevused:

+ Arendame koostöös partneritega keskset intellektuaalomandi tuge, mis pakub

loomeettevõtjatele intellektuaalomandi kasutamise ja jagamise lepingumalle,

litsentsitingimuste näidispõhju, intellektuaalomandi auditeid, immateriaalse vara

hinnastamise metoodikaid ning nõustamisteenuseid (vastutaja EIS, kaasvastutajad: MKM,

tähtaeg 2026 (lähenemine kokku lepitud) II kv, elluviimine pidev).

+ Parandame finantsinstrumentide kättesaadavust loomemajanduse ettevõtetele,

kujundades nende tingimused selliselt, et need vastaksid loomeettevõtete immateriaalsel

varal põhinevatele ärimudelitele (vastutaja EIS, kaasvastutajad: MKM, tähtaeg 2026

(lähenemine kokku lepitud) II kv, elluviimine pidev).

+ Arendame intellektuaalomandi kommertsialiseerimisele tuginevate ärimudelite

vajadustele vastava süsteemse klienditoe, mille raames saab ettevõtja ühe

kontaktpunkti põhimõttel nõu turulepääsu, lepingute, partnerite,

finantsinstrumentide ja järeltoe kohta (vastutaja EIS, kaasvastutajad: MKM,

tähtaeg 2026 (lähenemine kokku lepitud) II kv, elluviimine pidev).

+ Suuname ekspordiarenduse tegevused senisest enam korduvate ja skaleeritavate

ärimudelite arendamisele, sealhulgas litsentsimisele, formaadimüügile,

rahvusvahelistele kaastootmistele, digitaalsete toodete ja teenuste levile ning

rahvusvaheliste audiovisuaalsete investeeringute kaasamisele, tugevdades Eesti

konkurentsivõimet filmi- ja audiovisuaalse tootmise sihtriigina ning arendades

tootmistaristut ja järeltootmise võimekust (vastutaja EIS, kaasvastutajad: MKM,

tähtaeg 2026 (lähenemine kokku lepitud) II kv, elluviimine pidev).

+ Kaardistame valdkondade ekspordiedendajad ning tagame nende toimimise-

arenduskeskused, ekspordiplatvormid (nt. festivalid ja olulised kontaktüritused) ja

võrgustikud (vastutaja EIS, kaasvastutajad: KUM, VÄM, MKM, tähtaeg 2026

(lähenemine kokku lepitud) II kv, elluviimine pidev).

Loome mõju: loomemajanduse ekspordikava 2026-2028 7

Selle suuna keskne eesmärk on kasvatada nende loomeettevõtete arvu, kes suudavad

regulaarselt eksportida, luua intellektuaalomandit ning tegutseda välisturgudel kestlikult ja

kasvupõhiselt.

3.2. Aitame kaasa loomesektori horisontaalsete mõjude ülekandumisele teiste

sektorite innovatsiooni- ja ekspordivõimekuse kasvuks

Loomemajanduse mõju ei piirdu üksnes sektori enda ekspordikäibega. Loomevaldkonnad

suurendavad teiste majandusharude lisandväärtust, rahvusvahelist konkurentsivõimet ja

eristumisvõimet disaini, teenusedisaini, audiovisuaalse sisu, ruumiloome, brändingu,

kasutajakogemuse, digitaalse loovuse ja narratiivide loomise kaudu.

Eesti jaoks on oluline kujundada loomesektorist mitte ainult iseseisev eksportija, vaid ka teiste

sektorite innovatsioonivõimekuse võimendaja. See tähendab, et loomeettevõtteid tuleb senisest

teadlikumalt siduda tööstuse, turismi, hariduse, tervise, kaitsetööstuse, tehnoloogiasektori ja

kestlikkusega seotud väärtusahelatega. Nii tekivad kõrgema lisandväärtusega tooted, teenused,

brändid ja lahendused, millel on suurem ekspordipotentsiaal kui üksikute sektorite eraldiseisval

tegutsemisel.

Loome mõju: loomemajanduse ekspordikava 2026-2028 8

Prioriteetsed tegevused:

+ Kujundame koostöömudelid, mis viivad loomeettevõtteid koos teiste sektorite

ettevõtetega välisturgudele, et suurendada toodete ja teenuste

innovatsioonitaset, kasutajakvaliteeti ja rahvusvahelist eristumisvõimet (vastutaja

EIS, kaasvastutajad: MKM, VÄM, tähtaeg 2026 (lähenemine kokku lepitud) II kv,

elluviimine pidev).

+ Soodustame loovkompetentside kasutamist teiste sektorite

arendustegevuses, eeskätt tööstusdisaini, teenusedisaini, ruumilahenduste,

audiovisuaalse kommunikatsiooni ja digitaalse kasutajakogemuse valdkondades

Eesti ekspordivõimekuse edendamiseks (vastutaja EIS, kaasvastutajad: MKM,

tähtaeg 2026 (lähenemine kokku lepitud) II kv, elluviimine pidev).

+ Arendame mehhanisme, mis aitavad ettevõtetel piloteerida ja

kommertsialiseerida innovatiivseid loovkompetentsi kaasavaid lahendusi,

sealhulgas prototüüpe, nutikaid ruumi- ja keskkonnalahendusi, simulatsiooni- ja

visualiseerimislahendusi ning disainipõhiseid tööstustooteid (vastutaja EIS,

kaasvastutajad: MKM, tähtaeg 2026 (lähenemine kokku lepitud) II kv, elluviimine

pidev).

+ Tõstame esile ja levitame sektoriteüleseid koostööedulugusid strateegilise

kommunikatsiooni ja Eesti rahvusvahelise kuvandi kujundamise osana, et

demonstreerida loovkompetentside mõju toodete, teenuste ja ärimudelite

ekspordivõimekusele ning toetada loovlahenduste laiemat kasutuselevõttu

ettevõtluses.

Teise suuna keskne eesmärk on kasvatada loomemajanduse kaudset mõju Eesti majanduse

ekspordivõimele, tootlikkusele ja innovatsioonile ning tugevdada distsipliinide ülest koostööd

välisturgudel.

3.3. Tugevdame Eesti rahvusvahelist kuvandit loomesektori süsteemsema

kaasamisega

Rahvusvahelistel turgudel ei konkureeri üksnes ettevõtted ja tooted, vaid ka riigid oma

maine, narratiivi ja usaldusväärsusega. Eesti seniseks tugevuseks on digiriigi kuvand,

kuid selle kõrval vajab senisest tugevamat esiletõstmist ka Eesti loovus, kultuuriline

Loome mõju: loomemajanduse ekspordikava 2026-2028 9

eripära ja võime siduda tehnoloogia, esteetika ning kasutajakeskne mõtlemine kõrge

lisandväärtusega lahendusteks.

Tugev rahvusvaheline kuvand toetab üheaegselt loomeettevõtete eksporti, teiste

sektorite turulepääsu, välisinvesteeringute kaasamist ja Eesti atraktiivsust

koostööpartnerina.

Prioriteetsed tegevused:

+ Positsioneerime Eestit rahvusvahelistel turgudel loova teadmusmahuka

digiriigina. (vastutaja EIS, kaasvastutajad: MKM, VÄM, KUM, tähtaeg 2026 II kv

(raamistiku kokkulepe), elluviimine pidev).

+ Kasutame loomemajandust süsteemselt Eesti rahvusvahelise nähtavuse,

kultuuridiplomaatia, ekspordi ja investeeringute kaasamise toetamiseks.

+ Lõimime loomesektori süsteemselt Eesti rahvusvahelise kuvandi

kujundamisse, kasutades selleks nii ühiseid sõnumeid ja narratiivi, visuaalset

identiteeti, ekspordisündmusi, kultuuridiplomaatiat kui ka erialaseid rahvusvahelisi

platvorme ning võimestame loomemajandussektoris tekkivate edulugude

rahvusvahelist nähtavust (vastutaja EIS, kaasvastutajad: MKM, KUM, VÄM,

tähtaeg 2026 (lähenemine kokku lepitud) II kv, elluviimine pidev).

+ Edendame Eesti loomekuvandi kandjate võrgustiku arendamist, mis on

seotud nii sissetulevate kui ka väljaminevate visiitidega ning aitab esitleda Eestit

loova, nutika ja kõrge kvaliteediga partnerina, arvestades Eesti välisesinduste ja

aukonsulite võrgustikku (vastutaja EIS, kaasvastutajad: VÄM, KUM, MKM, tähtaeg

2026 (lähenemine kokku lepitud) III kv, elluviimine pidev).

+ Seome loomevaldkondi kaasavad kuvanditegevused selgemalt konkreetse

ekspordieesmärkidega, et nähtavus ei jääks üldiseks mainekujunduseks, vaid toetaks

konkreetsete sektorite ja ettevõtete turulepääsu (vastutaja EIS, kaasvastutajad: VÄM,

KUM, MKM, tähtaeg 2026 (lähenemine kokku lepitud) III kv, elluviimine pidev).

Kolmanda suuna keskne eesmärk on tugevdada Eesti kui loova digiriigi rahvusvahelist positsiooni

ning kasutada loomesektorit teadlikult Eesti majandus- ja ekspordihuvide teenistuses. Tegemist

on horisontaalse meetmega, mis tugevdab kõigi sektorite ekspordivõimekust ning ei ole kitsalt

loomemajanduse sisene sekkumine.

4. Rakendamine ja rahastusloogika

Loome mõju: loomemajanduse ekspordikava 2026-2028 10

Ekspordikava elluviimine ei eelda uute toetusstruktuuride loomist. Kava tugineb olemasolevate

ressursside sihipärasemale kasutamisele ja paremale koordineerimisele.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus rakendab kava elluviimisel olemasolevat

eksporditeenuste, ettevõtlustoetuste ja rahvusvahelise turunduse võimekust.

Kultuuriministeeriumi panus seisneb valdkondliku ekspertiisi, kultuuripoliitilise raamistiku ja

kultuuriatašeede võrgustiku kaasamises. Välisministeeriumi puhul on ettepanek siduda

tegevused senisest süsteemsemalt välisesinduste võrgustiku ja majandusdiplomaatia

võimalustega. Rahvusvahelise kuvandi tegevusteks ei ole käesoleval perioodil eraldi täiendavat

rahastust kavandatud; tegevused viiakse ellu olemasolevate koostööformaatide ja võimekuse

kaudu. Kava keskne eesmärk on suurendada Eesti ettevõtete ekspordivõimekust ja lisandväärtust

loovkompetentsi süsteemsema rakendamise kaudu. See kuulub otseselt Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi ekspordi-, tootlikkuse ja innovatsioonieesmärkide alla ning on

käsitatav majandusliku investeeringuna mõõdetava ekspordikasvu saavutamiseks.

f

Loome mõju: loomemajanduse ekspordikava 2026-2028 11

5. Võtmeosapooled

Erialaliidud, arenduskeskused, riiklikud sihtasutused ja katusorganisatsioonid toovad

ökosüsteemi vajamineva ekspertiisi, aitavad mõtestada valdkonna vajadusi ning kujundada

teenuseid, koondavad ettevõtteid klastritesse, ning toetavad ühiste B2B-tegevuste elluviimist.

Festivalid, rahvusvahelised platvormid ja kõrgkoolid, toimivad partneritena järelkasvu

arendamisel, rahvusvaheliste kontaktide loomisel ja nähtavuse kasvatamisel.

Finantssektor, investorkogukonnad, SmartCap ja KredEx Krediidikindlustus on vajalikud selleks,

et loomeettevõtete kasvu ei piiraks omakapitali vähesus ega tavapärase tagatisloogika

sobimatus.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus vastutab ettevõtjatele suunatud teenuste ja

rahastusinstrumentide asjakohasuse, klienditeekonna rakendamise ning ekspordivalmidust

toetava arengutoe eest.

Välisministeerium tagab välisesinduste ja kultuuriministeerium kultuuriatašeede rakendamise

loomemajanduse ekspordi edendamiseks, toetades nii välisturgudele sisenemist kui ka Eesti

kuvandi kujundamist.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tagab valitsusülese majanduspoliitika

koordineerimise, loomemajanduse arenguvajaduste lõimimise ettevõtlus- ja

innovatsioonipoliitika raamistikesse ning ekspordi edendamiseks sobivate

sekkumismehhanismide kujundamise.

Kultuuriministeerium vastutab loomemajanduse strateegilise positsioneerimise eest, seob

kultuuripoliitika ekspordi- ja innovatsioonieesmärkidega ning tagab valdkonnaüleste

prioriteetide lõimimise loomemajanduse strateegiasse.

Loome mõju: loomemajanduse ekspordikava 2026-2028 12

6. Seos olemasolevate strateegiatega

Käesolev kava on loogiline jätk riiklikele arengudokumentidele ning rakendab nende eesmärke

loomemajanduse vaates.

See toetab Eesti 2035 sihti kasvatada tootlikkust, teadmuspõhisust ja kõrgema lisandväärtusega ettevõtlust. See on kooskõlas ka reformi loogikaga, mille järgi peab Eesti majandus toetama immateriaalsel väärtusel ja intellektuaalomandil põhinevaid ärimudeleid

See rakendab Kultuuri arengukava 2021– 2030 eesmärki käsitleda kultuuri ja loovust ühiskonna arengu strateegilise ressursina ning tugevdada loomeettevõtjate konkurentsivõimet, lisandväärtust, rahvusvahelistumist ja erakapitali kaasamise võimet

See on kooskõlas TAIE 2035 ja majanduskasvu kava loogikaga, sest käsitleb loomemajandust teadmusmahuka ettevõtluse, innovatsiooni, digilahenduste ja sektoriteülese väärtusloome osana.

See haakub otseselt EISi strateegiaga 2026– 2028, mille märksõnad on teadmusmahukus, ekspordivõimekus, lisandväärtus, rahastus ja riskijagamine, lihtne klienditeekond, andmepõhine teenindus ning suurema mõjuga teenuste portfell.

See toetab Eesti välispoliitika arengukava 2030, sest loomeekspordi kasv ja kultuuridiplomaatia tugevdamine aitavad kasvatada Eesti nähtavust, mõjukust ja majanduslikke suhteid sihtturgudel

Loome mõju: loomemajanduse ekspordikava 2026-2028 13

-