OTSUS

Vaidlustusasja number

144-26/307697

Otsuse kuupäev 05.08.2026

Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk

Vaidlustus DataFox OÜ vaidlustus OÜ Rail Baltic Estonia

riigihankes „Arvutitöökoha tervikteenus“ (viitenumber

307697) DataFox OÜ pakkumuse tagasilükkamise

otsusele

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, DataFox OÜ, esindaja vandeadvokaat Mart

Parind

Hankija, OÜ Rail Baltic Estonia, esindajad

vandeadvokaadid Kadri Härgine, Mario Sõrm ja Gerli

Helene Gritsenko

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS § 197 lg 1 p 5 ja RHS § 198 lg 1 alusel

1. Rahuldada DataFox OÜ vaidlustus ja tunnistada kehtetuks OÜ Rail Baltic Estonia

otsus DataFox OÜ pakkumuse tagasilükkamise kohta.

2. Mõista OÜ-lt Rail Baltic Estonia välja DataFox OÜ lepingulise esindaja kulud

2262,15 eurot (käibemaksuta) ja vaidlustuse esitamiseks tasutud riigilõiv

2560 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 24.04.2026 avaldas OÜ Rail Baltic Estonia (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris

2 (9)

(edaspidi RHR) avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Arvutitöökoha

tervikteenus“ (viitenumber 307697) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks

muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD), sh Lisa 3 Maksumuse esildis (edaspidi

Maksumuse esildis) ja Tehniline kirjeldus (edaspidi TK).

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitasid pakkumused kolm pakkujat, sh DataFox OÜ.

2. 25.06.2026 otsusega (RHR-i vormil) lükkas Hankija DataFox OÜ pakkumuse tagasi

(edaspidi Otsus).

3. 06.07.2026 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

DataFox OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Otsusele.

4. Vaidlustuskomisjon teatas 10.07.2026 kirjaga nr 12.2-10/144 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 15.07.2026 ja neile vastamiseks 20.07.2026. Vaidlustuskomisjoni

määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha Vaidlustaja ning menetluskulude

nimekirja Vaidlustaja ja Hankija. Teiseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha Hankija.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Vaidlustaja, DataFox OÜ, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

5.1. 11.06.2026 esitas Hankija Vaidlustajale RHS § 115 lg 1 alusel selgituspäringu, paludes

esitada seletused, millega on põhjendatud Vaidlustaja pakkumuse madal maksumus. Vaidlustaja

vastas tähtaegselt1.

25.06.2026 teavitas Hankija Vaidlustajat Otsusest, kuna Hankija hinnangul ei vasta Vaidlustaja

pakkumus RHAD-ile, kuivõrd Vaidlustaja on Maksumuse esildise ridadel 22 ja 23 toodud

ekraanikaitsekiled hinnastanud rendipõhiselt. Otsus on õigusvastane.

5.2. Selgitustaotluse esitamise võimalus ei ole vahend, millega hankija kannab vastutuse

riigihanke alusdokumentide võimalike ebaselguste eest üle pakkujatele.

5.3. Selleks, et Vaidlustaja pakkumus saaks olla RHAD-ile mittevastav, peab RHAD sisaldama

tingimust, millele pakkumus väidetavalt ei vasta. RHAD-ist ei ole tuvastatav ühtki tingimust,

millele Vaidlustaja pakkumus ei vastaks.

Vaidlustaja pakkumus ei saa olla mittevastav TK p-idele 2.3 ja 3.3, kuna nimetatud tingimustes

puuduvad nõuded, mida Hankija on neile tagantjärele omistanud.

5.4. TK p 2.3 sätestab, mida Hankija käsitleb ostetavate seadmetena: Lisaks ostab tellija välja

juhtmega klaviatuure ja hiiri ning juhtmevabasid klaviatuure ja hiiri, nendele seadmetele

rendimudelit ei rakendata.

TK p 3.3 üksnes selgitab, et teatud lisaseadmeid saab hankida koos sülearvutiga või ka eraldi

tellimusena. Nimetatud tingimus ei reguleeri, millises vormis hangitakse ekraanikaitsekilesid,

kas rendipõhiselt või väljaostumudeli alusel. Ka Maksumuse esildise ridade 18–21 juures on

erinevate klaviatuuride ja hiirte puhul sõnaselgelt märgitud väljaost, mitte rent, mis on

kooskõlas TK p-is 2.3 sätestatuga. Maksumuse esildise ridade 22 ja 23 puhul, millega

seonduvalt Hankija Vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkas, selline täpsustus puudub. Ühtlasi on

ühikuna märgitud ühiku hind, millest ei ole võimalik tuletada Hankija tahet kohaldada

ekraanikaitsekiledele väljaostumudelit samal viisil nagu klaviatuuride ja hiirte puhul.

1 Sõnumi ID: 1103425.

3 (9)

5.5. See, kas ekraanikaitsekilet käsitada renditava lisatarvikuna või väljaostetava esemena,

sõltub RHAD-i tingimustest. Hankija ei ole RHAD-is seda küsimust reguleerinud, mistõttu ei

saa Hankija pakkumuse kontrollimise etapis tugineda enda arusaamale turupraktikast ega

omistada sellele siduvat tähendust.

5.6. Isegi kui asuda seisukohale, et RHAD-i saab tõlgendada mitmeti, siis vastavalt pikaajalisele

kohtupraktikale tuleb sellises olukorras valida pakkujale soodsam (s.o leebem) tõlgendus.

Keelatud on hanketingimusi tõlgendada hankemenetluses osalejaid kahjustaval moel ning

tuletada kriteeriumidest tingimusi, mida hanke alusdokumentides sätestatud ei ole.

5.7. Hankija ei ole põhjendanud, kuidas Vaidlustaja hinnastus kahjustaks Hankija võimalust

saavutada raamlepingu eesmärki – arvutitöökoha tervikteenuse tellimine. Vastupidi, Vaidlustaja

lahendus võimaldab Hankijal saada ekraanikaitsekilesid teenuse osana ning vajadusel ka

eraldiseisvalt, TK p-is 2.4 sätestatud korras. Erinevate hankemudelite – rendipõhise või

väljaostumudeli – võimaldamine ei sea ohtu pakkumuste võrreldavust. Mõlemal juhul tasub

Hankija ekraanikaitsekile eest ühekordse tasu.

5.8. Hankija väitel ei sisalda Vaidlustaja pakkumus Maksumuse esildise ridade 22 ja 23 osas

ühiku hinda. Hankija jätab tähelepanuta, et hangib arvutitöökoha tervikteenust ning hindab

pakkumusi mitte eraldi ühiku hindade, vaid ühe kuu odavaima arvutitöökoha tervikteenuse

kogumaksumuse alusel. Ka maksumuse tabel sisaldas tingimust: Juhul, kui mõni kulurida

sisaldub teisel kulureal, tuleb see märkustes selgelt välja tuua ning sel juhul võib märkida

vastava kulurea maksumuseks 0. Seega ei olnud Hankija eesmärk saada iga kulurea osas ühiku

hinda.

5.9. Maksumuse esildise ridade 22 ja 23 puhul pidid pakkujad esitama ühiku hinna. Hankija

toob otsuse teavituses välja justkui väidaks Vaidlustaja, et pakub ekraanikaitsekiledele

rendipõhist kuuhinda. Selline järeldus ei tugine Vaidlustaja pakkumusele.

5.10. Vaidlustaja tõi selgitustes välja, et ei ole Maksumuse esildise ridadel 22 ja 23 nimetatud

ekraanikaitsekilede puhul pakkunud väljaostu maksumust, vaid teenuse osana hinnastatud

ekraanikaitsekiledele rendihinda. Seejuures ei ole Vaidlustaja kordagi väitnud, et tegemist oleks

kuupõhise rendihinnaga. Rendihind võib olla kokku lepitud ka ühekordse tasuna ning

käesoleval juhul on tegemist ühekordse renditasuga.

5.11. Vaidlustaja nõustub Hankijaga, et ekraanikaitsekile on olemuselt seadmespetsiifiline

lisatarvik ja kuluvtoode, mis paigaldatakse konkreetsele seadmele. Pärast ekraanikaitsekile

paigaldamist renditavale seadmele ei ole nende taaskasutamine üldjuhul enam võimalik ning

need tagastatakse koos renditava seadmega. Seevastu TK p-is 2.3 nimetatud klaviatuurid ja

hiired ei ole seotud konkreetse renditava seadmega ning neid on võimalik kasutada ka teiste

seadmetega.

5.12. Vaidlustaja esitas pakkumuse viisil, mis oli RHAD-iga lubatud, pakkudes Hankijale

soodsamat ja rahaliste vahendite säästliku ning otstarbeka kasutamise seisukohast optimaalset

lahendust – pakkudes ekraanikaitsekilesid rendipõhiselt2.

Alusetu on Hankija etteheide, et Vaidlustaja ei ole ekraanikaitsekilede osas ühiku hinda

esitanud. Vaidlustaja pakkumusest on ekraanikaitsekilede ühiku hind selgelt tuvastatav ning

selle alusel on Hankijal võimalik vajaduse korral ka vastavaid tooteid eraldiseisvalt tellida.

2 Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et vaidluses, kas RHAD lubab ekraanikaitsekilede pakkumist hinnastada

rendipõhiselt või mitte, ei ole fakt, et Vaidlustaja pakkus rendipõhist hinnastamist, iseenesest käsitletav Vaidlustaja

ärisaladusena.

4 (9)

5.13. Väär on Hankija väide, et kuna Vaidlustaja ei ole esitanud ekraanikaitsekilede osas

väljaostu hinda, ei ole võimalik neid tooteid Riigihanke alusel eraldiseisvalt soetada. Juhul, kui

Hankijal tekib vajadus soetada ekraanikaitsekilesid väljaostumudeli alusel, näeb RHAD selleks

ette võimaluse TK p-is 2.4: Tellijal on õigus lepingu kehtivuse ajal täiendavalt kas rentida või

osta arvutitöökoha teenuse osutamiseks vajalikke seadmeid (sh erikonfiguratsiooniga arvutid,

tahvelarvutid, kõvakettad, digitaalsed märkmikud, kõrvaklapid, kaamerad jms arvutitöökoha

teenuse tagamiseks vajalikke lisatarvikuid ning seadmeid), mis on vajalikud raamlepingu

eesmärgi saavutamiseks ja funktsionaalselt seotud põhiteenusega. Täiendavate seadmete

rentimine või ostmine toimub tellija vajaduspõhise tellimuse alusel ning seade peab vastama

tellija esitatud tehnilistele nõuetele. Täiendavate seadmete hind määratakse tootja ametliku

hinnakirja alusel. Tootja hinnakirjaks loetakse täitja või maaletooja avalikult kättesaadavat

hinnakirja.

Ekraanikaitsekilede rendipõhise lahenduse pakkumine ei piira arvutitöökoha tervikteenuse

raames Hankija õigust ega võimalust soetada ekraanikaitsekilesid vajaduse korral ka

väljaostumudeli alusel samamoodi nagu TK p-is 3.3 loetletud seadmeid.

5.14. 15.07.2026 täiendas Vaidlustaja oma seisukohti.

5.14.1. Hankija tehtud järeldused ei tulene RHAD-ist.

Vaidluse keskne küsimus ei ole, millist lahendust pidas Hankija tagantjärele meelepärasemaks

või milline võis olla tema tegelik tahe, vaid see, kas RHAD-is oli üheselt sätestatud tingimus,

millele Vaidlustaja pakkumus ei vastanud. Hankija ei ole viidanud ühelegi sellisele tingimusele.

Ekraanikaitsekilede väljaostu nõue ei tulene ühestki RHAD-is sätestatud tingimusest.

5.14.2. Hankija väide, nagu oleks Vaidlustaja pakkunud ekraanikaitsekilede eest kuupõhist

rendihinda, ei vasta Vaidlustaja selgitustele. Vaidlustaja on läbivalt väitnud, et Maksumuse

esildise ridadel 22 ja 23 nimetatud ekraanikaitsekiled on hinnastatud arvutitöökoha

tervikteenuse osana ning nendel ridadel esitati ühekordne ühiku hind.

Samuti ei saa nõustuda Hankija väitega, et Vaidlustaja ei saanud eeldada, et Hankija soovib

ekraanikaitsekilesid rentida. Vastupidi, Riigihanke nimetus „Arvutitöökoha tervikteenus“ ja TK

p-id 2.1–2.3 kirjeldavad Riigihanget tervikteenusena, mille keskseks elemendiks on

arvutitöökoha renditeenus. Ekraanikaitsekile on arvutiga püsivalt seotud lisatarvik.

5.14.3. Riigihanke esemeks ei ole asjade ostmine. Vaidlustaja ei ole väitnud, et tal on kavas

ekraanikaitsekilet korduvkasutada. Kui Hankija on hankimas arvutitöökoha tervikteenust, peab

mõistlik pakkuja lähtuma sellest, et pakkuda tuleb tervikteenust, mitte üksikute esemete müüki.

5.14.4. Hankija leiab, et Maksumuse esildisest tuleneb, et ekraanikaitsekiled tuli hankida

väljaostumudeli, mitte rendimudeli alusel. Hankija kasutas Maksumuse esildises läbivalt täpset

terminoloogiat ning märkis väljaostu sõnaselgelt seal, kus see oli ette nähtud (read 18–21). Kui

Hankija oleks soovinud ka ridadel 22–23 kirjeldatud ekraanikaitsekilede väljaostu, oleks ta

pidanud seda ka väljendama.

Hankija argumentatsioon sisaldab ka sisemist vastuolu. Ühelt poolt rõhutab Hankija ise, et

Maksumuse esildises eristati järjekindlalt erinevaid hinnastamise viise ning iga komponendi

puhul oli selgelt määratletud, millist hinda tuli esitada. Teisalt eeldab Hankija, et ridade 22–23

puhul pidid pakkujad tegema täiendava järelduse, mida RHAD-is sõnaselgelt ei väljendatud.

Kui Hankija pidas vajalikuks märkida Maksumuse esildise ridadel 18–21 sulgudes väljaost,

mitte rent, siis kinnitab see, et pelk mõiste ühiku hind ei olnud Hankija enda hinnangul piisav

väljaostu tähistamiseks. Ainuüksi nõue esitada ühiku hind ei võimalda teha järeldust selle kohta,

millist hankemudelit soovis Hankija kasutada.

5.14.5. TK põhjal ei ole võimalik jõuda järeldusele, et RHAD nägi ekraanikaitsekilede puhul

5 (9)

ette väljaostumudeli. Hankija jõuab sellise tulemuseni üksnes mitmeetapilise tõlgendusahela

abil, mille kohaselt tuleb TK p-i 2.3 lugeda koos p-iga 3.3 ning teha nende põhjal järeldus, mida

kumbki punkt eraldi ei sisalda.

Hankija on teinud põhjendamatu järelduse asjaolust, et TK p-is 3.3 on ekraanikaitsekiled

nimetatud samas loetelus hiirte ja klaviatuuridega. Ainuüksi esemete koos nimetamisest ei

tulene, et neile kohaldub sama hankemudel. Kui Hankija soovis ekraanikaitsekilede puhul

rendimudeli välistada, tulnuks seda – sarnaselt hiirte ja klaviatuuridega – sõnaselgelt sätestada.

Regulatsiooni puudumisest ei saa tuletada uut hanketingimust.

5.14.6. Pakkumuse tagasilükkamise aluseks ei saa olla „vastuolu“ riigihanke korraldamise

üldpõhimõtetega.

5.14.7. Kui Hankija tegelik soov on Maksumuse esildise ridadel 22 ja 23 nimetatud

ekraanikaitsekiled välja osta, mitte rentida, ei saa Riigihanke menetlust RHAD-i alusel jätkata.

Vaidlustaja leiab siiski, et erinevate ekraanikaitsekilede soetamisel hankemudelite

võimaldamine ei sea ohtu pakkumuste võrreldavust. Mõlemal juhul tasub Hankija

ekraanikaitsekile eest ühekordse tasu, mistõttu on pakkumuste maksumus võrreldav ühtsetel ja

läbipaistvatel alustel.

6. Hankija, OÜ Rail Baltic Estonia, vaidleb vaidlustusele vastu.

6.1. Otsuse tegemisele eelnes RHS §-i 115 kohane kontrollimenetlus, kus Hankija küsis

Vaidlustajalt selgitusi ka Maksumuse esildise ridadel 22 ja 23 esitatud ekraanikaitsekilede

maksumuste kohta. Vaidlustaja selgitas üldistatult mh, et hinnastas arvutitöökoha tervikteenuse

kui kuupõhise teenusmudeli, ekraanikaitsekiled hinnastati rendipõhises arvutitöökoha teenuse

mudelis, mis on hinnastatud lisakomponendi rendihinda. Seega Vaidlustaja ei pakkunud

ekraanikaitsekilede väljaostuhinda, vaid rendihinda.

6.2. Arvestades, et hinnad on kujunenud kuupõhise teenusmudeli alusel, on ekraanikaitsekilede

eest pakutud samamoodi kuupõhist rendihinda ja kaitsekilede nn väljaostuhinda Vaidlustaja ei

pakkunud. Ekraanikaitsekilede rentimist Hankija RHAD-is ette ei näinud ega soovinud.

6.3. Maksumuse esildises eristas Hankija, kuidas pakkujad peavad ühe või teise hangitava asja

või teenuse kohta hinnad esitama. Ette oli nähtud kuupõhine teenuse hinnastamine, kuupõhine

litsentsi hinnastamine, kuupõhine renditeenus ning ka ühiku hind ja tunnihind. Iga konkreetse

komponendi osas oli ette nähtud, millise hinna esitamist Hankija pakkujatelt eeldab.

Maksumuse esildise ridade 12-17 puhul pidid pakkujad esitama ühiku hinna kuus ning kõigi

komponentide puhul oli täpsustatud, et tegemist on renditeenusega. Seega pidid pakkujad

mõistma, et Hankija soovib nendel ridadel loetletud komponentide puhul lõppastmes

renditeenuse maksumust ühes kuus. Maksumuse esildise ridadel 18-21 ei olnud kasutatud

sõnastust renditeenus ja pakkujad pidid esitama ühiku hinna. Sulgudes oli selgitusena lisatud,

et tegemist on väljaostuga. Ridadel 22-23 pidid pakkujad esitama ekraanikaitsekilede kohta

samuti ühiku hinna sarnaselt ridadele 18-21. Terminit ühiku hind on kasutatud eraldiseisvalt

üksnes ridadel 18-23 ning muudel ridadel täpsustatud seda, kas tegemist on ühiku hinnaga ühes

kuus või ühiku hinnaga ühes tunnis.

6.4. RHAD-ist ei tulenenud Hankija soovi ekraanikaitsekilesid rentida.

TK p 2.3 selgitab, et Hankija rendib teenuse raames arvuteid, dokke ja monitore. Samas lauses

on selgitatud sedagi, et klaviatuure, hiiri ning juhtmevabasid klaviatuure ja hiiri ei rendita, vaid

need ostetakse välja.

TK p-is 3.3 on eeltoodut täiendatud nii, et täiendavaid lisaseadmeid, sh hiiri, klaviatuure ja

ekraanikaitsekilesid hangitakse koos sülearvutiga või eraldi tellimusena. Olustikus, milles

Hankija on TK p-is 3.3 hiired, klaviatuurid ja ekraanikaitsekiled ühte liitnud ning p-ist 2.3

6 (9)

tuleneb, et klaviatuure ja hiiri ei rendita, pidi Vaidlustaja mõistma, et Hankija ei rendi ka

ekraanikaitsekilesid. Sellist järeldust toetab ka Maksumuse esildise ridadel 12-17 määratletu,

et arvuteid, dokke ja monitore renditakse ja nende kohta tuleb esitada ühiku hind ühes kuus.

Sarnaselt ridadel 18-21 loetletud klaviatuuridele ja hiirtele, ei soovi Hankija rentida ka

kaitsekilesid.

6.5. Eluliselt usutav ei ole Vaidlustaja väide, et ta ei saanud Maksumuse esildises ja TK-s

esitatust aru ja arvas, et Hankija on soovinud ekraanikaitsekilesid rentida.

Vaidlustaja möönab, et ekraanikaitsekile tarvitatakse pärast paigaldamist ära ja selle

tagastamine rentijale vähemalt nõnda, et ekraanikaitsekilet saaks samal otstarbel kasutada, ei

ole võimalik. Kui Vaidlustaja selle tõdemuse omaks võttis, siis vaevalt sai ta eeldada, et mõistlik

Hankija soovib ekraanikaitsekilesid rentida. Vaidlustajale pidi olema ilmne, et ekraanikaitsekile

ei ole juba oma omaduste tõttu selline toode, mida mistahes mõistlik hankija võiks soovida

rentida. Seda enam, kui Maksumuse esildisest ja TK-st nähtub, et Hankija ei soovinud

ekraanikaitsekilesid rentida.

6.6. Oluline on peaasjalikult see, et Hankija määratles Riigihanke esemena mh

ekraanikaitsekilede väljaostu. Selle kohta pidid pakkujad esitama maksumuse esildisel ühiku

hinna, mis oli üks elemente, mille alusel moodustus pakkumuse maksumus. Vaidlustaja

tahteavaldus oli aga Hankijale ekraanikaitsekilesid rentida. Vaidlustaja pakkumuses

väljendatud tahteavaldus ekraanikaitsekilesid rentida ei erine millegi poolest mistahes muust

mittevastavusest TK-le või muule RHAD tingimusele. Kuna Vaidlustaja tahteavaldus oli

ekraanikaitsekilesid rentida ja Hankija neid rentida ei soovi, siis ei vasta Vaidlustaja pakkumus

RHAD-ile ning Hankija lükkas õigesti tagasi.

6.7. 20.07.2026 täiendas Hankija oma seisukohti.

6.7.1. Vaidlustaja täiendavas seisukohas esitatud väide, et ta ei pakkunud ekraanikaitsekilede

eest kuupõhist rendihinda, vaid ühekordse ühiku hinna, on vastuolus Vaidlustaja varasemate

selgitustega.

RHR-i teabevahetuses Hankija küsimusele 12.06.2026 antud vastuses3 selgitas Vaidlustaja

üldistatult, et hinnastas arvutitöökoha tervikteenuse kui kuupõhise teenusmudeli. Seejärel

selgitas Vaidlustaja, et hinnastas ekraanikaitsekiled rendipõhises arvutitöökoha teenuse mudelis

ning et nende ridade puhul ei ole pakutud klassikalist eraldiseisvat väljaostumüüki, vaid teenuse

osana hinnastatud lisakomponendi rendihinda. Vaidlustaja kinnitas ka seda, et pakkumuse

maksumus kujunes madalamaks muu hulgas seetõttu, et suur osa kulukomponentidest paigutati

kuutasudesse. Ka vaidlustuses nentis Vaidlustaja, et pakkus ekraanikaitsekilesid rendiks.

Vaidlustaja praegune positsioon, et tegemist oli ühekordse ühiku hinnaga mitte rendihinnaga,

on vastuolus tema enda varasemate selgitustega. Hankemenetluses on hankija seotud pakkuja

tähtaegselt esitatud tahteavaldusega. Vaidlustaja selgitustest nähtub, et tema tahteavaldus oli

pakkuda ekraanikaitsekilede eest rendihinda, mis ei vasta RHAD-is nõutule.

6.7.2. Hankija ei nõustu Vaidlustaja käsitlusega, et kuna RHAD ei sisaldanud sõnaselget

kaitsekilede rentimise keeldu, puudus alus pakkumuse tagasilükkamiseks.

TK ja Maksumuse esildis moodustavad terviku, mida pakkuja peab lugema koosmõjus. TK on

koostatud sellise struktuuriga, et eraldati selgelt rentimisele kuuluvad ja väljaostmisele

kuuluvad esemed. TK p 2.3 loetles, et Hankija rendib arvuteid, dokke ja monitore ning samas

lauses täpsustati, et klaviatuure ja hiiri ei rendita, vaid need ostetakse välja. TK p-is 3.3 loetleti

ekraanikaitsekilesid koos hiirte ja klaviatuuridega täiendavate lisaseadmetena. Hankijal puudub

kohustus sätestada RHAD-is eraldiseisev rentimise keeld iga üksiku eseme jaoks eraldi. Piisab

sellest, et Hankija on märkinud, milliseid esemeid renditakse. Mõistlik ja hoolas pakkuja

3 Sõnumi ID: 1103425.

7 (9)

suudab sellest järeldada, milliseid esemeid ei rendita. Seda enam, et nii Hankija kui ka

Vaidlustaja on ühel meelel, et ekraanikaitsekilede tavapärane kasutamisomadus ongi selline, et

need nö kasutatakse ära ning kord kasutatud ekraanikaitsekilesid enam uuesti kasutusele ei

võeta.

6.7.3. Hankija määratles rentimisobjektid (arvutid, dokid, monitorid) ning kuna

ekraanikaitsekiled nende hulka ei kuulunud ja olid samas loetelus hiirte ning klaviatuuridega,

mille kohta oli märgitud, et neid ei rendita, pidi mõistlik pakkuja mõistma, et ka

ekraanikaitsekilede puhul soovib Hankija väljaostu. Vaidlustaja argument, et TK-d ja

Maksumuse esildist ei saa omavahel tõlgenduslikult siduda, on alusetu. RHAD on terviklik

dokumendikogum ning nende mõistlik tõlgendamine eeldab, et pakkuja loeb kõiki dokumente

koosmõjus. Maksumuse esildise ridadel 22-23 puuduv sõnaselge väljaost, mitte rent märge ei

tekita hanketingimuste „tühimikku“ ega anna pakkujale vaba voli ise hankemudelit valida, seda

eriti olukorras, kus TK andis piisava konteksti, et ekraanikaitsekilesid ei soovita rentida.

6.7.4.Vaidlustajale pidi olema arusaadav, et Maksumuse esildise loogika järgi tähistati

ühikuhind kuus vaid renditeenuste puhul ning termin ühiku hind märkis järjepidevalt

väljaostuhindu. Eluliselt ei ole usutav, et Vaidlustaja eeldas, et Hankija soovib rentida toodet,

mida ei ole võimalik tagastada ja mida ei saa taaskasutusse võtta. Teised pakkujad mõistsid

RHAD-i tingimusi õigesti ha pakkusid ekraanikaitsekilesid müügiks.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

7. Hankija on Otsuse Lisas 1 esitatud põhjenduste (edaspidi Põhjendused) neljal lehel

kirjeldanud asjaolusid, mis teda Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamiseni viisid ja Põhjenduste

p-is 12 on nähtav mittevastavus, mille Hankija on Vaidlustaja pakkumusest tuvastanud: [---]

ekraanikaitsekilede hinnastamine rendipõhiselt ei ole kooskõlas riigihanke alusdokumentidega.

Seega Vaidlustaja pakkumus on lükatud kokkuvõtlikult tagasi põhjendusega, et kuna

Vaidlustaja on ise selgitanud, et ekraanikaitsekiled on hinnastatud teenuse osana

lisakomponendi rendihinda, siis on Hankija arvates pakkumus RHAD-ile mittevastav, kuna

Maksumuse esildise ridadel 22 ja 23 tuli esitada lisatarvikute (ekraanikaitsekilede) kohta ühiku

hind ühekordse väljaostuhinnana.

Vaidlustuskomisjon möönab, et vaatamata sellele, et Põhjendused on tavapärasest

põhjalikumad, on õige Vaidlustaja väide, et Põhjendustest ei nähtu konkreetset RHAD-i punkti,

millele Vaidlustaja pakkumus ei vastaks, või millest nähtuks sõnaselge kohustus esitada

Maksumuse esildise ridadel 22 ja 23 ühiku hind väljaostuhinnana.

8. Järgnevalt kontrollib vaidlustuskomisjon, kas Vaidlustaja on pakkumuses esitanud andmed

ekraanikaitsekilede kohta vastavalt RHAD-ile.

Vaidlustuskomisjon tuvastas, et:

- Vaidlustaja pakkumuses esitatud Maksumuse esildis vastab ridade 22 ja 23

(ekraanikaitsekiled) osas RHAD-ile nii vormi kui ka sisu osas ja pakutud on ühiku hinda;

- Vaidlustaja pakkumuses esitatud Lisa 5 – Seadme omadused vastab RHAD-ile nii vormi kui

ka sisu osas, sh on kinnitatud vastavust (JAH), esitatud tootja ja mudeli nimetus ning lisainfo

(lingid) pakutavate ekraanikaitsekilede kohta. Pakutavate ekraanikaitsekilede vastavuses TK.le

iseenesest vaidlust ei ole.

Seega Vaidlustaja pakkumuses ekraanikaitsekilede kohta esitatud pakkumuse vastavust

tõendavates andmetes ja dokumentides iseenesest ilmset mittevastavust RHAD-ile ei ole.

9. Põhjendustest nähtuvalt ei ole Hankija tuvastanud Vaidlustaja pakkumuse sisulist

mittevastavust RHAD-ile otseselt Vaidlustaja pakkumusest, vaid Vaidlustaja poolt Hankijale

pakkumuse maksumuse põhjendatuse kohta antud selgitusest (sõnum ID: 1103425), kus

8 (9)

Vaidlustaja mh kinnitab vastuse p-is 3: ridade 22 ja 23 puhul ei ole Hankija dokumentides

Pakkuja hinnangul üheselt nõutud väljaostuhinda, mistõttu Pakkuja pakkus nende ridade puhul

teenusepõhise ühikuhinna, mitte jaehinnaga võrreldavat eraldiseisvat väljaostutoote hinda.

Seega hilisemalt Otsuses väidetud mittevastavus ei olnud ka Hankijale Vaidlustaja pakkumusest

tegelikult äratuntav.

9.1. Isegi kui üldreeglina tuleb Hankijal kontrollida pakkumuse maksumuse põhjendatust

tervikuna, mitte üksikute kuluartiklite kaupa, siis asjaolu, et Vaidlustaja on vastavasisulised

selgitused andnud pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrolli raames (RHS § 115 lg 1) ei

takistata iseenesest nendega arvestamist pakkumuse vastavuse kontrollimisel (RHS § 114 lg 1),

kui Hankijale saab selliselt teatavaks, et pakkumuse madalat maksumust ekraanikaitsekilede

osas põhjustab pakkumuses ühiku hinna esitamine viisil, mis ei vasta RHAD-is nimetatud

tingimustele.

Hankija väitel tuli ekraanikatsekilede kohta esitada ühiku hind väljaostuhinnana, Vaidlustaja

kinnitab oma selgitustes, et väljaostuhinda ta ei esitanud, vaid esitas hinna teenusepõhise ühiku

hinna. Vaidlustuskomisjon möönab, et Vaidlustaja antud selgituse järgi ei pruukinud Hankija

enam pärast selgituste saamist aru saada, et kui ekraanikaitsekilede kohta ei ole pakutud ühiku

hinnana võrreldavat väljaostuhinda (nagu muude RHAD lisa 5 kohastele lisaseadmetele ja

asjadele nt hiire või klaviatuuri kohta), siis mis hind see on ja kuidas kavatseb Vaidlustaja

hinnastada oma pakutava teenuse nt TK p-is 3.3 sätestatud olukorraks. Seega

vaidlustuskomisjoni arvates tekitas Vaidlustaja oma selgitustega, mis olid mõeldud küll

õigustamaks ekraanikaitsekilede madalat hinda, olukorra, kus Hankijale ei piisanud enam

pakkumuse sisust aru saamiseks ja selle sisulise vastavuse kontrollimiseks andmetest

nõuetekohaselt esitatud dokumentides (vt p 8).

Vaidlustuskomisjon möönab arusaamatuse tekkimise võimalikkust seoses Vaidlustaja antud

selgitustega, kuid mitte ilmselget mittevastavust RHAD-ile.

9.2. Vaidlustaja väidab vaidlustusmenetluses, et ei ole kordagi väitnud, et tegemist oleks

kuupõhise rendihinnaga; rendihind võib olla kokku lepitud ka ühekordse tasuna ning käesoleval

juhul ongi tegemist ühekordse renditasuga. Seega Vaidlustaja ei tagane vaidlustusmenetluses

väitest, et ta võis esitata pakkumuses Maksumuse esildise ridadel 22 ja 23 ühiku hinna

renditasuna, kuid ei esita sealjuures arusaadavat seletust, mis tähendus/tähtsus on Vaidlustaja

selgitusel Hankijale, et ridadel 22 ja 23 on pakutud teenusepõhist ühiku hinda, mitte võrreldavat

eraldiseisvat väljaostuhinda. Kui pakkumuses esitatud ühiku hind = ühekordse renditasuga,

siis, jättes tähelepanuta võimalikud kõrvalküsimused (nt omandiõigus ja tagastamine), ei erine

ühekordne rendihind vaidlustuskomisjoni hinnangul esmapilgul oma majanduslikult sisult

millegi poolest Hankija nimetatud väljaostuhinnast. Erisus tekib ilmselt hiljem hankelepingu

täitmise käigus - Vaidlustaja viitest TK p-ile 2.4 saab vaidlustuskomisjon aru, et täiendavaid

ekraanikaitsekilesid ei kavatse Vaidlustaja enam müüa Maksumuse esildise p-ides 22 ja 23

märgitud ühiku hinnaga (nagu soovib ilmselt Hankija) vaid tootja ametliku hinnakirja alusel.

9.3. Vaidlustuskomisjon möönab, et Maksumuse esildisel on Hankija kasutanud sisuliselt kahte

viisi ühiku hinna esitamiseks:

- ühiku hind ühes kuus/ ühe kuu hind ja

- ühiku hind.

Kõrvutades Maksumuse esildist, sh ridu 18-23, RHAD lisaga 5 (seadmete omadused) on selge,

et ühiku hinda (kuu hinna täpsustuseta) on küsitud väga piiratud ulatuses lisaseadmetele ja

asjadele (ekraanikaitsekiled, klaviatuur, hiir), millest enamuse kohta on Maksumuse esildise

vormil sõnaselgelt ka märgitud väljaost, mitte rent. Ekraanikaitsekilede kohta selline täpsustus

aga puudub, mistõttu on võimalik arusaam, et isegi kui olukorrad tunduvad sarnased

(ekraanikaitsekiled on ka lisaseadmed ja asjad RHAD lisa 5 mõttes nagu klaviatuur ja hiir) ei

tähenda see, et nad peaksid olema pakkumuses hinnastatud ühetaoliselt, kui hinnastamise

reeglid on Hankija Maksumuse esildisel ise sätestanud erinevalt - ühel juhul on ühiku hind selge

9 (9)

rendipiiranguga, teisel juhul on ühiku hind aga ilma rendi piiranguta.

9.3. Euroopa Kohus on otsuse C-309/18 p-ides 19 ja 20 sedastanud, et riigihanke

läbipaistvuskohustus eeldab, et kõik hankemenetluse tingimused ja eeskirjad peavad olema

hanketeates või hanke alusdokumentides sõnastatud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt [---] ning

et võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus

ettevõtja kõrvale jätmine hankemenetlusest sellise kohustuse täitmata jätmisel, mis ei tulene

sõnaselgelt selle menetlusega seotud dokumentidest ega kehtivast riigisisesest õigusest, vaid

selle õiguse ja nende dokumentide tõlgendamisest ning liikmeriigi haldusasutuste või -kohtute

poolt nendes dokumentides olevate lünkade täitmisest [---]. Vaidlustuskomisjon on seisukohal,

et see seisukoht on kohane ka praegusel juhul. Mõiste „ühiku hind“ ei välista iseenesest

erinevaid hinnastamismudeleid (sh rendipõhist arvestust). Vaidlustuskomisjonile on mõistetav

Hankija tegelik tahe analoogselt hiirte ja klaviatuuridega ka ekraanikaitsekiled välja osta, kuid

pakkumuse mittevastavus peab tulenema selgest ja üheselt mõistetavast nõudest, mida

praegusel juhul RHAD-ist ei tulene. Vaidlustuskomisjon nõustub, et RHAD-i tuleb tõlgendada

tervikuna, kuid pakkumuse tagasilükkamine ei saa tugineda üksnes TK p-ide 2.3 ja 3.3

tõlgendusele, oletusele või elulisele usutavusele.

10. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kuna RHAD-is ei ole otsest keeldu, et ka

ekraanikaitsekile ei võiks olla renditav (isegi kui selle tagastamine on problemaatiline) ja ka

ühiku hinna esitamisel ekraanikaitsekilede kohta ei olnud otsest keeldu esitada seda rendi

hinnana, siis ei saanud Hankija lükata Vaidlustaja pakkumust tagasi põhjusel, et hinnastamine

rendipõhiselt ei ole kooskõlas riigihanke alusdokumentidega ja Hankija Otsus tuleb tunnistada

kehtetuks.

11. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus tuleb RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel rahuldada, kuulub

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 1.

Vaidlustaja on esitanud tähtaegselt taotluse lepinguliste esindajate kulude väljamõistmiseks 15

tunni ja 25 minuti eest keskmise tunnihinnaga 205,65 eurot kogusummas 3170,42 eurot

(käibemaksuta). Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et esitatud kulud on mõnevõrra

ülepaisutatud. Vaidlustus ei olnud mahukas ega sisult õiguslikult keerukas, mistõttu on

vaidlustuskomisjoni hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 11 tundi, mille eest tuleb

Hankijalt välja mõista õigusabi kulud summas 2262,15 eurot (käibemaksuta).

Lisaks tuleb Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja mõista vaidlustuse esitamiseks tasutud riigilõiv

2560 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Angelika Timusk