Triin Kõrgmaa

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

[email protected]

Meie 05.08.2026 nr 6-3/261833/2606448

Tehiskeskkonnas peetava jahiuluki kasutamine jahikoerte treeningul

Lugupeetud kantsler

Õiguskantsleri poole pöördus Eestimaa Loomakaitse Liit, kes palub kontrollida regionaal- ja

põllumajandusministri 19. mai 2022. a määruse nr 27 „Sigade Aafrika katku ennetamise ja tõrje

täpsemad meetmed“ (määrus nr 27) § 2 lõike 2 punkti 4, mis teeb erandi sigade väljas pidamise

keelust jahikoerte treenimise eesmärgil peetavate metssigade suhtes, kooskõla veterinaarseaduse §

59 lõikes 3 sätestatud volitusnormi, loomakaitseseaduse (LoKS) ja õigusselguse põhimõttega.

Samuti soovib avaldaja selgust, kas looduskaitseseaduse (LKS) § 58 lõigetes 21, 23, 25 ja 26

sätestatud regulatsioon võimaldab kasutada tehiskeskkonnas peetavat jahiulukit jahikoera

õpetamisel või katsetamisel ning käsitada jahiulukit sellises tegevuses teise looma

treeningobjektina.

Regionaal- ja põllumajandusministeerium leidis avaldajale saadetud vastuses, et erand jääb

volitusnormi piiridesse ja aitab koolitatud jahikoerte kaudu kaasa metssigade küttimisele ning seega

ka sigade Aafrika katku leviku piiramisele. Keskkonnaamet selgitas avaldajale, et erand sigade

väljas pidamise keelust ei ole iseseisev õiguslik alus jahikoerte treeningtegevuse lubamiseks.

Keskkonnaamet käsitab sellist tegevust jahiuluki tehiskeskkonnas pidamisena (LKS § 58 lg 25 ja lg

26) ning seda saab lubada üksnes siis, kui see vastab loomakaitseseaduse nõuetele.

Avalduses tõstatatud õiguslike küsimuste hindamiseks ning asjaolude täpsustamiseks palume

vastata järgmistele küsimustele.

1. Kas tehiskeskkonnas peetavat elusat jahiulukit võib Eestis kasutada jahikoera õpetamisel või

katsetamisel?

2. Kas tehiskeskkonnas peetava uluki kasutamine jahikoera treeninguks vajab ministeeriumi

hinnangul eraldi seaduslikku alust või piisab sellest, et jahiuluki tehiskeskkonnas hoidmise

koht on nõuetekohaselt registreeritud (LKS § 58) ja tegevusega ei rikuta LoKS §-s 4

sätestatud keeldu?

3. Kuni 31. maini 2013. a kehtinud jahiseaduse § 41 lõige 5 nägi ette, et

jahimaakorralduskavaga määratud ja tarastatud jahikoerte katsetusaladel võis jahikoera

katsetada ja õpetada aastaringselt jahipiirkonna kasutaja määratud tingimustel. Jahiseaduse

2

1. märtsist 2003. a kuni 2. aprillini 2005. a kehtinud redaktsiooni § 41 lõige 5 lubas

tarastatud katsetusalal jahikoera katsetada jahiulukit loodusest eemaldamata. Alates 3.

aprillist 2005. a jäeti see tingimus sättest välja, sest tarastatud jahikoerte katsetusala on

suletud tehiskeskkond, kuhu vabas looduses elutsev metsloom ei pääse (vt jahiseaduse

muutmise seadus 491 SE algtekst, lk 4).

Kehtiva jahiseaduse §-s 29 samaväärset tarastatud katsetusala eriregulatsiooni enam ei ole.

Paragrahvi 29 lõike 5 punkt 3 reguleerib üksnes jahikoera kasutamist, õpetamist ja

katsetamist väljaspool jahikoeraga jahipidamiseks lubatud aega, ja näeb selleks ette

kohustuse taotleda Keskkonnaametilt luba.

Palume selgitada, millisest kehtivast õigusaktist tuleneb praegu õigus kasutada

tehiskeskkonnas peetavat elusat jahiulukit jahikoera õpetamisel või katsetamisel? Samuti

palume selgitada, kas varasema eriregulatsiooni kehtivasse jahiseadusesse üle võtmata

jätmine oli teadlik valik?

4. Kas määruse nr 27 § 2 lõike 2 punkt 4 teeb erandi üksnes sigade väljas pidamise keelust või

on selle eesmärk võimaldada ka jahikoerte treenimist elusa metsseaga?

5. Kas erandi kehtestamisel hinnati, millise täiendava SAK-i leviku ohu võib selline tegevus

kaasa tuua, ning milliste meetmetega seda ohtu välditakse või vähendatakse?

6. Kuidas tagatakse, et tehiskeskkonnas peetava jahiuluki kasutamine jahikoera treeningul ei

põhjusta kummalegi loomale LoKS § 4 lõikes 1 tähenduses valu, välditavaid füüsilisi või

vaimseid kannatusi ega vasta sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud loomavõitluse tunnustele?

7. Kas treeningu korraldamisele on kehtestatud või plaanitakse kehtestada nõuded? Palume ka

täpsustada, milline asutus need kehtestab, millisel õiguslikul alusel ja millise õigusaktiga.

Palume vastata eeltoodud küsimustele hiljemalt 26.08.2026.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Evelin Lopman

ettevõtluskeskkonna osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik

õiguskantsleri volitusel

Mariann Salomets 693 8410 [email protected]