Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikantselei

04.08.2026 nr 2-2/849-19

Platvormitöö seaduse eelnõu esitamine

Vabariigi Valitsuse istungile

Esitame Vabariigi Valitsuse istungile platvormitöö seaduse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) seletuskiri;

3) vastavustabel;

4) kooskõlastustabel;

5) kooskõlastustabeli lisa.

Johann Vootele Mäevere +372 5378 5158

[email protected]

1

EELNÕU

24.07.2026

Platvormitöö seadus1

§ 1. Reguleerimisala ja eesmärk

Käesolevas seaduses sätestatakse õigused ja kohustused digitaalse tööplatvormi haldurile

(edaspidi platvormihaldur) ning platvormitöö tegijale ja vahendajale eesmärgiga parandada

platvormi kaudu tehtava töö tingimusi.

§ 2. Kohaldamisala

Eestis tehtavat platvormitööd korraldava platvormihalduri suhtes kohaldatakse käesolevat

seadust olenemata platvormi asukohast ning platvormihalduri ja vahendaja või platvormitöö

tegija vahelisele lepingule kohaldatavast õigusest.

§ 3. Platvormihaldur

Platvormihaldur käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline või juriidiline isik (edaspidi isik),

kes osutab teenust, mis vastab kõigile järgmistele tingimustele:

1) seda osutatakse vähemalt osaliselt kaugteenusena elektrooniliste vahendite, nagu veebilehe

või mobiilirakenduse kaudu;

2) seda osutatakse teenusesaaja taotlusel;

3) see sisaldab vajaliku ja olulise osana tasu eest tehtava töö korraldamist;

4) selle osutamisel kasutatakse automaatset seire- või otsustussüsteemi;

5) selle peamine eesmärk ei ole vara kasutamine, jagamine või väljaspool enda majandus- või

kutsetegevust kaupade müük.

§ 4. Platvormitöö ja seotud isikud

(1) Platvormitöö käesoleva seaduse tähenduses on töö, mida korraldatakse platvormi kaudu ja

mida isik teeb platvormihalduri või vahendajaga sõlmitud lepingulise suhte alusel, olenemata

sellest, kas temal või vahendajal on lepinguline suhe teenusesaajaga.

(2) Platvormitöö tegija käesoleva seaduse tähenduses on platvormitööd tegev isik sõltumata

sellest, millise lepingu alusel ta tööd teeb või millisena on pooled omavahelise suhte kindlaks

määranud.

(3) Platvormitöötaja käesoleva seaduse tähenduses on töölepingu alusel platvormitööd tegev

füüsiline isik.

(4) Vahendaja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes selleks, et teha platvormitöö

kättesaadavaks platvormile või platvormi kaudu:

1) loob lepingulise suhte platvormihalduri ja platvormitöö tegijaga või

2) on platvormihalduri ja platvormitöö tegija vahelises alltöövõtuahelas.

Vahendajaks ei loeta juriidilist isikut, mille kaudu teeb platvormitööd üksnes selle asutanud või

seda kontrolliv füüsiline isik.

(5) Platvormitöö tegijate esindaja käesoleva seaduse tähenduses on:

1) platvormitöötajate esindaja;

2) platvormitöö tegijaid esindav ametiühing ametiühingu seaduse tähenduses;

2

3) muu kirjalikult volitatud platvormitöö tegijate esindaja, kes esindab vähemalt viit

platvormitöö tegijat.

Esindusõiguse olemasolu kinnitatakse nõudmise korral asjakohase tõendiga.

§ 5. Automaatsed süsteemid

(1) Automaatne seiresüsteem käesoleva seaduse tähenduses on süsteem, mida kasutatakse

platvormitöö tegija või töölesoovija töö tulemuse või tegevuse jälgimiseks, hindamiseks,

kontrollimiseks või toetamiseks elektroonilise vahendi abil, kogudes muu hulgas isikuandmeid.

(2) Automaatne otsustussüsteem käesoleva seaduse tähenduses on süsteem, mida elektroonilise

vahendi abil kasutatakse sellise otsuse tegemiseks või toetamiseks, mis mõjutab

märkimisväärselt platvormitöö tegija töötingimusi ja lepingulist staatust. Eelkõige mõjutavad

platvormitöö tegijat otsused, mis puudutavad töölevõtmist, juurdepääsu tööülesannetele,

tööülesannete korraldust, töötasu, tööülesannete hinnastamist, ohutust, tervist, tööaega,

juurdepääsu koolitusele ja edutamist või muud samaväärset meedet ning tema konto piiramist,

peatamist või sulgemist.

§ 6. Kaitse tagamine vahendaja kasutamise korral

Kui platvormitööd tehakse vahendaja kaudu, vastutavad platvormihaldur ja vahendaja

käesoleva seaduse §-des 9–15 ning 18 ja 19 sätestatud kohustuste täitmise eest solidaarselt

võlaõigusseaduse kohaselt.

§ 7. Töösuhte tuvastamine

Töösuhte tuvastamisel võetakse arvesse platvormitöö korraldamise juhtimise ja kontrolli

ulatust, sealhulgas automaatse seiresüsteemi ja automaatse otsustussüsteemi (edaspidi koos ka

automaatsüsteem) kasutamist ja ulatust platvormitöö korraldamisel.

§ 8. Töösuhte eeldus platvormitöös

(1) Platvormitööle kohaldatakse töölepingu seaduse §-s 1 sätestatut, sealhulgas eeldust

töölepingu olemasolu kohta.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eeldus loetakse ümber lükatuks, kui

platvormihaldur või vahendaja tõendab, et tema ja platvormitöö tegija vahel ei ole töösuhet

töölepingu seaduse tähenduses.

§ 9. Isikuandmete töötlemise piirangud

(1) Platvormihaldur ei või automaatsüsteemi abil:

1) töödelda platvormitöö tegija emotsionaalset või psühholoogilist seisundit käsitlevaid

isikuandmeid;

2) töödelda platvormitöö tegija eravestlusest pärit isikuandmeid ning teabevahetust teiste

platvormitöö tegijate ja platvormitöö tegijate esindajaga;

3) koguda isikuandmeid ajal, kui platvormitöö tegija ei paku ega tee platvormitööd;

4) töödelda isikuandmeid eesmärgiga prognoosida platvormitöö tegija Euroopa Liidu

põhiõiguste hartas nimetatud põhiõiguste, sealhulgas ühinemisvabaduse,

kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivse tegutsemise õiguse või teavitamise ja konsulteerimise

õiguse kasutamist;

3

5) töödelda isikuandmeid eesmärgiga järeldada platvormitöö tegija rassi, etnilist päritolu,

rändestaatust, poliitilisi vaateid, usulisi või maailmavaatelisi veendumusi, puuet,

terviseseisundit, emotsionaalset või psühholoogilist seisundit, ametiühingusse kuulumist,

seksuaalelu või seksuaalset sättumust;

6) töödelda platvormitöö tegija biomeetrilisi andmeid tema identifitseerimise eesmärgil,

võrreldes kõnealuseid andmeid teiste füüsiliste isikute biomeetriliste andmetega.

(2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse ka lepingueelsel läbirääkimisel või lepingu

sõlmimist muul viisil ette valmistades.

(3) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka juhul, kui platvormihaldur kasutab käesoleva

seaduse § 5 lõigetes 1 ja 2 nimetamata automaatsüsteemi, mis teeb või toetab otsuseid, mis

mõjutavad platvormitöö tegijat ükskõik mil viisil.

§ 10. Andmekaitsealane mõjuhinnang

(1) Platvormihaldur koostab automaatsüsteemi kasutamise korral Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja

selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

(isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) artiklis 35 sätestatud

andmekaitsealase mõjuhinnangu, milles hinnatakse ka vastavust käesoleva seaduse §-s 9

sätestatud isikuandmete töötlemise piirangutele.

(2) Platvormihaldur küsib mõjuhinnangu koostamisel platvormitöö tegijate ja nende esindajate

seisukohta ning esitab mõjuhinnangu tulemused platvormitöö tegijate esindajale. Esindaja

puudumise korral tehakse mõjuhinnangu tulemused kättesaadavaks platvormitöö tegijatele.

§ 11. Automaatsüsteemide kasutamisest teavitamine

(1) Platvormihaldur esitab platvormitöö tegijatele ja nende esindajale käesoleva paragrahvi

lõigetes 2–4 nimetatud teabe kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis arusaadaval ja

hõlpsasti kättesaadaval kujul lõigetes 5–7 nimetatud juhtudel.

(2) Automaatse seiresüsteemi kasutamise korral esitab platvormihaldur järgmise teabe:

1) asjaolu, et sellist süsteemi kasutatakse või see võetakse kasutusele;

2) süsteemi kontrollitavate, seiratavate või hinnatavate andmete ja tegevuste kategooriad ning

teenusesaajate hinnangud;

3) seire eesmärk ja viis, kuidas süsteem seiret teeb;

4) süsteemis töödeldavate isikuandmete vastuvõtjad või vastuvõtjate kategooriad, sealhulgas

kontsernisisesed vastuvõtjad.

(3) Automaatse otsustussüsteemi kasutamise korral esitab platvormihaldur järgmise teabe:

1) asjaolu, et sellist süsteemi kasutatakse või see võetakse kasutusele;

2) süsteemi tehtavate või toetatavate otsuste kategooriad;

3) andmete kategooriad ja peamised parameetrid, mida süsteemis arvesse võetakse, ning

peamiste parameetrite suhteline tähtsus automaatotsuste tegemisel, sealhulgas viis, kuidas

platvormitöö tegija isikuandmed või käitumine otsuseid mõjutavad;

4) alused, mille põhjal otsustatakse platvormitöö tegija konto piiramine, peatamine või

sulgemine, tasu maksmisest keeldumine või lepinguline staatus või tehakse muu samaväärne

või kahjuliku mõjuga otsus.

4

(4) Kui platvormihaldur kasutab käesoleva seaduse § 5 lõigetes 1 ja 2 nimetamata

automaatsüsteemi, esitab ta teabe kõigi otsuste kategooriate kohta, mida teeb või toetab

automaatsüsteem ning mis mõjutavad platvormitöö tegijaid ükskõik mil viisil.

(5) Platvormihaldur esitab käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud kokkuvõtliku teabe

platvormitöö tegijale üksnes tema töötingimusi otseselt mõjutava automaatsüsteemi ja selle

omaduste kohta:

1) hiljemalt esimesel tööpäeval;

2) enne platvormitöö tingimusi, töökorraldust või tulemuste seiramist mõjutava muudatuse

tegemist ja

3) platvormitöö tegija nõudmise korral.

(6) Platvormihaldur esitab käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud üksikasjaliku teabe

kõigi kasutatavate automaatsüsteemide ja nende omaduste kohta:

1) platvormitöö tegijale tema nõudmise korral;

2) platvormitöö tegijate esindajale enne süsteemi kasutuselevõttu, enne platvormitöö tingimusi,

töökorraldust või tulemuste seiramist mõjutava muudatuse tegemist ja tema nõudmise korral;

3) Tööinspektsioonile või Andmekaitse Inspektsioonile nende nõudmise korral.

(7) Lepingueelsetel läbirääkimistel või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistades esitab

platvormihaldur töölesoovijale enne värbamis- ja valikuprotsessi algust käesoleva paragrahvi

lõigetes 2–4 sätestatud kokkuvõtliku teabe üksnes selles protsessis kasutatava automaatse

süsteemi kohta.

(8) Platvormitöö tegijal on õigus platvormitöö käigus automaatsüsteemides loodud

isikuandmete ning arvamuste ja hinnangute ülekandmisele Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2016/679 artiklis 20 sätestatud korras. Ülekandmise hõlbustamiseks tagab

platvormihaldur tasuta vahendid ja edastab platvormitöö tegija taotlusel andmed otse

kolmandale isikule.

§ 12. Inimjärelevalve automaatsüsteemi üle

(1) Platvormihaldur tagab järjepideva inimjärelevalve mõju üle, mis automaatsüsteemi tehtaval

või toetataval üksikotsusel on platvormitöö tegijatele, sealhulgas nende töötingimustele ja

võrdsele kohtlemisele töökohal.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule korraldab platvormihaldur vähemalt kord

iga kahe aasta jooksul platvormitöötajate esindajate osalusel automaatsüsteemi mõju

hindamise.

(3) Platvormihaldur tagab käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohase inimjärelevalve tegijate

ja mõju hindajate pädevuse, väljaõppe ja volitused, sealhulgas automaatotsuse tühistamiseks.

(4) Kui inimjärelevalve või hindamise käigus ilmneb, et automaatsüsteemi kasutamisel esineb

tööl diskrimineerimise risk, või tuvastatakse, et automaatsüsteemi tehtud või toetatud

üksikotsusega on rikutud platvormitöö tegija õigusi, võtab platvormihaldur meetmed selliste

olukordade vältimiseks, sealhulgas vajaduse korral muudab automaatsüsteemi või lõpetab selle

kasutamise.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hindamise tulemused edastatakse platvormitöö

tegijate esindajale ning nõudmise korral ka platvormitöö tegijatele, Tööinspektsioonile ja

Andmekaitse Inspektsioonile.

5

(6) Otsuse platvormitöö tegija lepingulise suhte või konto peatamise, lõpetamise või kontole

piirangu kehtestamise kohta ja muu samaväärse kahjuliku mõjuga otsuse teeb inimene ning

selle tegemine üksnes automaatsüsteemiga on keelatud.

§ 13. Automaatotsuse selgitamine, läbivaatamine ja parandamine inimese poolt

(1) Platvormitöö tegija nõudmise korral esitab platvormihaldur selgituse automaatsüsteemi

tehtud või toetatud otsuse kohta. Selgitus esitatakse suuliselt või platvormitöö tegija nõudmisel

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis viivitamata, selgel ja arusaadaval viisil.

Platvormihaldur tagab, et platvormitöö tegijal on võimalus võtta automaatotsuse tegemist

mõjutanud faktide, asjaolude ja põhjuste selgitamiseks ühendust pädeva, väljaõppinud ja

vajalike volitustega kontaktisikuga.

(2) Platvormihaldur esitab platvormitöö tegijale viivitamata, kuid hiljemalt otsuse jõustumise

kuupäeval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis põhjenduse kõigi automaatsüsteemi

tehtud või toetatud järgmiste otsuste kohta:

1) otsus platvormitöö tegija konto piiramise, peatamise või sulgemise kohta;

2) otsus tehtud platvormitöö eest tasu maksmisest keeldumise kohta;

3) otsus platvormitöö tegija lepingulise staatuse kohta;

4) muu käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud otsustega samaväärset kahjulikku mõju

avaldav otsus või otsus, mis mõjutab töösuhte või muu lepingulise suhte olulisi aspekte.

(3) Platvormitöö tegijal ja platvormitöö tegijate esindajal on õigus käesoleva paragrahvi

lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsus vaidlustada ning taotleda selle läbivaatamist inimese poolt.

Platvormihaldur vastab taotlusele 14 kalendripäeva jooksul taotluse saamisest arvates kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis ning esitab vastuses täpsed ja asjakohased põhjendused.

(4) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud automaatsüsteemi tehtud või toetatud

otsus rikub platvormitöö tegija õigusi, parandab platvormihaldur otsuse viivitamata, kuid

hiljemalt 14. kalendripäeval alates rikkumise tuvastamisest. Kui otsust ei ole võimalik

parandada, hüvitab platvormihaldur tekitatud kahju ning võtab meetmed selliste olukordade

vältimiseks, sealhulgas vajaduse korral muudab automaatset otsustusprotsessi või lõpetab selle

kasutamise.

(5) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata platvormitöö tegijatele, kes on Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2019/1150, mis käsitleb õigluse ja läbipaistvuse edendamist

veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks (ELT L 186, 11.07.2019, lk 57–79), artikli 2

punktis 1 määratletud ärikasutaja.

§ 14. Platvormitöötaja töötervishoid ja -ohutus

(1) Platvormihaldur rakendab töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud nõudeid

platvormitöötajate tervise kaitseks, sealhulgas:

1) hindab töökeskkonna riskianalüüsi koostamisel automaatsüsteemi kasutamisega kaasnevaid

riske platvormitöötaja tervisele ja ohutusele ning riskide vähendamiseks rakendatavate

abinõude asjakohasust;

2) võtab kasutusele asjakohased abinõud automaatsüsteemiga seotud riskide vältimiseks või

vähendamiseks;

3) ei kasuta automaatsüsteemi viisil, mis avaldab platvormitöötajale põhjendamatut survet või

seab ohtu tema ohutuse või füüsilise või vaimse tervise;

4) tagab töötervishoiu ja -ohutuse nõuete rikkumisest teavitamise kanali.

6

(2) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka juhul, kui platvormihaldur kasutab käesoleva

seaduse § 5 lõigetes 1 ja 2 nimetamata automaatsüsteemi, mis teeb või toetab otsuseid, mis

mõjutavad platvormitöötajaid ükskõik mil viisil.

§ 15. Informeerimine ja konsulteerimine automaatsüsteemi kasutuselevõtu ja muutmise

korral

(1) Enne automaatsüsteemi kasutuselevõttu või selle olulist muutmist informeerib

platvormihaldur platvormitöötajate esindajat või selle puudumise korral platvormitöötajaid ja

konsulteerib nendega töötajate usaldusisiku seaduse 5. peatükis sätestatud korras.

(2) Kui platvormitöötajate esindajad või platvormitöötajad kasutavad käesoleva paragrahvi

lõikes 1 nimetatud juhul töötajate usaldusisiku seaduse § 21 lõikes 5 sätestatud eksperdi

kaasamise õigust, eksperdi kaasamine on vajalik teavitamise ja konsulteerimise objektiks oleva

küsimuse uurimiseks ja arvamuse koostamiseks ning platvormihalduril on Eestisrohkem kui

250 töötajat, kannab platvormihaldur eksperdi kaasamisega seotud mõistlikud kulud kuni

kolmel korral kalendriaasta jooksul.

§ 16. Teabe kättesaadavaks tegemine ja esitamine

(1) Platvormihaldur teeb Tööinspektsioonile ja platvormitöö tegijate esindajale kättesaadavaks

järgmise teabe:

1) platvormitöö tegijate arv eraldi lepinguliigi ja töötatud tundide arvu järgi;

2) platvormihalduri lepinguliste suhete üldtingimused;

3) loetelu vahendajatest, kellega platvormihalduril on lepinguline suhe.

(2) Platvormihaldur ajakohastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud teavet

iga kalendriaasta teise ja neljanda kvartali lõpuks. Kui platvormihaldur on Euroopa Komisjoni

soovituse 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta

(ELT L 124, 20.05.2003, lk 36–41) tähenduses mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõte,

ajakohastab ta nimetatud teavet iga kalendriaasta neljanda kvartali lõpuks. Platvormihaldur

ajakohastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud teavet iga kord, kui tingimusi

muudetakse.

(3) Tööinspektsioonil ja platvormitöö tegijate esindajal on õigus nõuda platvormihaldurilt

järgmist teavet:

1) korrapäraselt töötavate platvormitöö tegijate arv nende platvormil töötamise kestuse järgi;

2) korrapäraselt töötavate platvormitöö tegijate nädala keskmine töötundide arv ühe

platvormitöö tegija kohta;

3) korrapäraselt töötavate platvormitöö tegijate keskmine sissetulek.

(4) Tööinspektsioonil ja platvormitöö tegijate esindajatel on õigus küsida platvormihaldurilt

lisaselgitusi ja üksikasju esitatud teabe kohta ning platvormihaldur on kohustatud viivitamata

esitama põhjendatud vastuse.

§ 17. Ärisaladuse kaitse

Kui isikule avaldatakse käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks ärisaladust

ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse tähenduses, võib ta seda kasutada

üksnes käesolevast seadusest tulenevate õiguste teostamiseks või kohustuste täitmiseks.

7

§ 18. Platvormitöö tegijate suhtluskanal

Platvormihaldur tagab platvormitöö tegijatele võimaluse suhelda üksteise ja enda esindajaga

turvaliselt ja konfidentsiaalselt platvormihalduri digitaristu või muu samalaadse vahendi kaudu

ning teavitab platvormitöö tegijat sellest vahendist hiljemalt esimesel tööpäeval. Sealjuures

võib vajaduse korral neile kättesaadavaks teha teiste platvormitöö tegijate ja esindaja

kontaktandmed. Platvormitöö tegijate ja nende esindaja kontaktandmed tehakse kättesaadavaks

ainult isiku eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avaldatud nõusolekul.

Platvormihaldur ei tohi käesolevas paragrahvis nimetatud suhtlusele ligi pääseda ega seda

jälgida.

§ 19. Kaitse ebasoodsa kohtlemise eest ja lepingu ülesütlemise korral

(1) Platvormihaldur ei tohi platvormitöö tegijat ega platvormitöö tegijate esindajat kohelda

ebasoodsalt või rakendada nende suhtes ebasoodsate tagajärgedega meetmeid seetõttu, et nad

tuginevad platvormitöö tegijate õigustele, juhivad tähelepanu oma õiguste rikkumisele või

toetavad teist platvormitöö tegijat tema õiguste kaitsel.

(2) Platvormihaldur ei tohi platvormitöö tegijaga sõlmitud lepingut üles öelda, kohaldada tema

suhtes muid samaväärse mõjuga meetmeid ega neid ette valmistada põhjusel, et platvormitöö

tegija on kasutanud käesolevas seaduses sätestatud õigusi.

(3) Kui platvormitöö tegija leiab, et temaga on leping üles öeldud või kohaldatud muud

samaväärse mõjuga meedet põhjusel, et ta kasutas käesolevas seaduses sätestatud õigusi, võib

ta nõuda platvormihaldurilt selle kohta põhjendust. Platvormihaldur esitab põhjenduse

viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

(4) Kui platvormitöö tegija esitab kohtule või töövaidluskomisjonile asjaolud, mis võimaldavad

eeldada, et platvormitöö tegijaga öeldi leping üles või kohaldati muud samaväärse mõjuga

meedet põhjusel, et ta kasutas käesolevas seaduses sätestatud õigusi, loetakse, et leping öeldi

üles või meedet kohaldati eelnimetatud põhjusel, kui platvormihaldur ei tõenda vastupidist.

(5) Platvormihaldur ei tohi käesoleva seaduse § 12 lõigetes 1 ja 2 nimetatud ülesannete täitja

lepingut üles öelda ega teda muul viisil ebasoodsalt kohelda tema ülesannete täitmise tõttu.

§ 20. Riiklik järelevalve

(1) Käesoleva seaduse §-s 14, § 15 lõikes 1 ja §-s 16 sätestatud nõuete täitmise üle töösuhtes

teeb riiklikku järelevalvet Tööinspektsioon.

(2) Tööinspektsioon võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve tegemisel kasutada

korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid

korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(3) Käesoleva seaduse §-des 9–13 sätestatud isikuandmete töötlemise nõuete täitmise üle teeb

järelevalvet Andmekaitse Inspektsioon isikuandmete kaitse seaduse 5. peatükis ja §-s 73

sätestatud korras.

§ 21. Koostöö ja andmevahetus järelevalve tegemisel

(1) Tööinspektsioon ja Andmekaitse Inspektsioon teevad omavahel koostööd, vahetades kas

taotluse alusel või omal algatusel asjakohast teavet, sealhulgas menetluse käigus saadud teavet,

8

isikuandmeid ja eriliiki isikuandmeid, mis on vajalikud käesolevast seadusest tulenevate

ülesannete täitmiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel edastatavate isikuandmete vastutav töötleja on teavet

saav asutus alates andmete kättesaamisest. Andmeid edastav asutus tagab edastatavate andmete

õigsuse.

(3) Käesoleva paragrahvi alusel saadud isikuandmete säilitamisel lähtutakse teavet saava

asutuse suhtes kohaldatavatest õigusaktidest ja kehtestatud dokumentide säilitamise korrast.

§ 22. Isikuandmete töötlemise nõuete rikkumine

(1) Käesoleva seaduse §-des 9–13 sätestatud isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 000 eurot.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 000 eurot või kuni neli protsenti tema eelmise

majandusaasta ülemaailmsest aastasest kogukäibest, olenevalt sellest, kumb summa on suurem.

§ 23. Automaatsüsteemi kasutamisel töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumine

(1) Käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktis 2 sätestatud riskide vältimise või vähendamise

abinõude rakendamata jätmise eest või sama lõike punktis 3 sätestatud keelu rikkumise eest

kasutada automaatsüsteemi viisil, mis seab ohtu platvormitöötaja ohutuse, füüsilise või vaimse

tervise, –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

§ 24. Informeerimise ja konsulteerimise kohustuse täitmata jätmine

(1) Käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 sätestatud informeerimise ja konsulteerimise kohustuse

täitmata jätmise eest enne automaatsüsteemi kasutuselevõttu või selle olulist muutmist –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

§ 25. Teabe esitamise kohustuse täitmata jätmine

(1) Käesoleva seaduse §-s 16 sätestatud teabe esitamise kohustuse täitmata jätmise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

§ 26. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-s 22 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Andmekaitse

Inspektsioon.

9

(2) Käesoleva seaduse §-des 23–25 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on

Tööinspektsioon.

§ 27. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 2. detsembril.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2831 platvormitöö tingimuste

parandamise kohta (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L, 2024/2831, 11.11.2024).

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2026. a

Algatab Vabariigi Valitsus 2026. a

(allkirjastatud digitaalselt)

1

24.07.2026

Platvormitöö seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Platvormitöö seaduse eelnõuga on kavandatud terviklik õigusraamistik digitaalse tööplatvormi

(edaspidi platvormihaldur) kaudu tehtava töö reguleerimiseks Eestis. Eelnõukohase

seadusega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2831

platvormitöö tingimuste parandamise kohta (edaspidi direktiiv), mis sätestab

platvormihaldurite, platvormitöö tegijate ning vahendajate õigused ja kohustused. Seadusega

on kavas kehtestada selgemad reeglid algoritmilise juhtimise1 läbipaistvuse, õigluse ja inimese

tehtava järelevalve tagamiseks ning isikuandmete töötlemiseks platvormitöös, kus senine

õiguslik raamistik on osutunud ebapiisavaks.

Eelnõukohase seaduse eesmärk on parandada platvormide kaudu tehtava töö tingimusi. Eesmärk ei ole reguleerida seda, kas platvormitöö tegijad peaksid tegutsema töötajatena või

iseseisvate teenuseosutajatena, vaid eesmärk on tagada, et tööd tehakse õige lepingu alusel.

Laiem siht on jõuda olukorrani, kus isikutele, kes tegelikkuses töötavad töösuhtele omastes

tingimustes, laieneksid ka asjakohased õigused ja sotsiaalsed garantiid.

Platvormihaldurid kasutavad platvormitöö korraldamisel laialdaselt automaatseid seire- ja

otsustussüsteeme, mille õiguslik käsitlus on seni olnud seotud eeskätt isikuandmete kaitse

üldmäärusest (edaspidi IKÜM) tulenevate kohustustega. Eelnõu eesmärk on suurendada

automatiseeritud töökorralduse läbipaistvust ja õiglust ning tagada, et platvormitöö tegijaid

oluliselt mõjutavaid otsuseid, näiteks otsuseid lepingulise suhte piiramise või lõpetamise kohta,

ei tehtaks üksnes automaatselt. Eelnõuga on kavandatud automaatsete süsteemide kasutamisega

kaasneva isikuandmete töötlemise piirangud, asjakohase andmekaitsealase mõjuhinnangu

tegemise kohustus, inimese tehtava automaatsete süsteemide järelevalve kohustus ning

automatiseeritud otsuste selgitamise ja vaidlustamise kord. Näiteks tagatakse platvormitöö

tegijale õigus saada teavet teda mõjutavate automatiseeritud otsuste kohta, küsida nende

põhjendusi ja taotleda otsuste läbivaatamist. Samuti kehtestatakse keeld teatud liiki andmete,

näiteks eravestluste või emotsionaalse seisundiga seotud andmete töötlemiseks, mis ei ole

töökorralduse seisukohalt vältimatult vajalik.

Eelnõu parandab platvormitöö tegijate õigusi ja töötingimusi ning muudab platvormitöö

korralduse läbipaistvamaks ja selgemaks.Samas suurendab eelnõuga kavandatu mõnevõrra

platvorme opereerivate ettevõtjate halduskoormust ning järelevalveasutuste töökoormust.

Halduskoormus kasvab eelkõige uute teabe esitamise kohustuste tõttu, samuti vajaduse tõttu

viia platvormihaldurite sisemised protsessid ja tehnilised lahendused kavandatud nõuetega

kooskõlla. Tegemist on püsiva iseloomuga kohustustega, mis samas teabe esitamise kohustus

tugineb suurel määral juba olemasolevatele andmetele. Kuigi halduskoormus mõnevõrra

suureneb, aitab selgem ja ühtsem regulatsioon pikemas perspektiivis vähendada õiguslikku

ebakindlust ja vaidlusi ning toetab seeläbi nii ettevõtjate kui ka järelevalveasutuste tööd.

Halduskoormust vähendava meetmena nähti ette paindliku tööaja kokkuleppe kehtestamine

töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega2, mida menetleti kiirendatud korras

1 Algoritmilise juhtimise all mõistetakse töö korraldamist automaatsete seire- ja otsustussüsteemide abil. 2 Töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus.

2

ning jõuti vastu võtta enne kõnesoleva eelnõu valmimist. Käsitame seda nii tööandjate kui ka

järelevalveasutuste koormust vähendava meetmena, kuna see võimaldab muutuvat töövajadust

katta ühe selge ja läbipaistva kokkuleppega töölepingu sees ning vähendab vajadust sagedaste

lepingumuudatuste, mitme järjestikuse töölepingu lisa või töölepingu asemel võlaõiguslike

lepingute kasutamise järele. See lihtsustab järelevalvet ning aitab ühtlasi vähendada töölepingu

ja muude lepingute eristamisega seotud vaidlusi.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete

ja töökeskkonna osakonna nõunik Johann Vootele Mäevere ([email protected];

5378 5158). Eelnõu koostamises on osalenud sama osakonna töösuhete poliitika juht Maria-

Helena Rahumets ([email protected]; 5916 2680) ning osakonnajuhataja Seili

Suder ([email protected]; 5918 6829). Eelnõu mõjuanalüüsi on koostanud Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi töövaldkonna andmete nõunik Ingel Kadarik

([email protected]; 5451 0226).

Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass (e-post [email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse

talituse toimetaja Aili Sandre (e-post [email protected], tel 514 6333).

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud direktiiviga, mille eesmärk on parandada platvormitöö tegijate töötingimusi,

lihtsustada nende tööalase staatuse määramist ning kehtestada lisanõuded automatiseeritud

seire- ja otsustussüsteemide läbipaistvuse ja isikuandmete kaitse tagamiseks platvormitöös.

Euroopa Liidu liikmesriikidel on kohustus direktiiv riigisisesesse õigusesse üle võtta hiljemalt

2. detsembriks 2026.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi (kinnitatud 19. juunil 2025) punktiga

„Eelnõu direktiivi (EL) 2024/2831 ülevõtmiseks (platvormitöö tingimuste parandamine)“.

Eelnõu ei ole seotud teiste Riigikogu menetluses olevate seaduseelnõudega.

Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega IKÜM-i tähenduses.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Platvormitöö seaduse eesmärk on luua Eestis õiguslik raamistik platvormi vahendusel tehtava

töö reguleerimiseks ning tagada platvormitöö tegijatele õiglane, läbipaistev ja turvaline

töökeskkond. Seaduse eesmärk on parandada platvormitöö tegijate õiguskaitset, suurendada

õigusselgust platvormihaldurite ja töötegijate vahelistes suhetes ning tugevdada riikliku

järelevalve võimalusi platvormimajanduses. Eelnõukohase seadusega viiakse Eesti õigus

direktiiviga kooskõlla.

3

Eelnõu algatamise vajalikkus tuleneb eelkõige platvormimajanduse kiirest kasvust ning sellega

seotud õiguslikest probleemidest. Platvormitöös on sageli esinenud olukordi, kus isik töötab

töösuhtele omastes tingimustes, kuid lepinguliselt on ta määratletud iseseisva

teenusepakkujana. Selline olukord võib ebaõiglaselt piirata platvormitöö tegijate ligipääsu

töölepinguga seotud õigustele ja sotsiaalsetele garantiidele.

Töölepingu seadus, võlaõigusseadus, töötervishoiu ja tööohutuse seadus ning IKÜM ei ole

loodud platvormitöö eripära silmas pidades. Samuti ei ole kehtivas õiguses eraldi reguleeritud

automatiseeritud seire- ja otsustussüsteemide kasutamist töösuhetes, kuigi platvormihaldurid

tuginevad töö korraldamisel, tööülesannete jaotamisel, tasu määramisel ning konto piiramise

või lõpetamise otsustes ulatuslikult algoritmilistele lahendustele. See on toonud kaasa olukorra,

kus töötegijatel puudub sageli selgus, kuidas neid puudutavaid otsuseid tehakse, millistel alustel

neid hinnatakse ning millised on nende õiguskaitsevõimalused automatiseeritud otsuste vastu.

Lisaks on ilmnenud, et platvormitööga võivad kaasneda olulised tööohutusalased riskid,

eelkõige töötempo intensiivistumisest, pidevast algoritmilisest seirest ning ebastabiilsest ja

ettearvamatust sissetulekust põhjustatud psühhosotsiaalsed ohud. Kehtiv tööohutuse

regulatsioon ei käsitle piisavalt selliseid töökorralduse vorme, kus töökorraldus toimub üksnes

või peamiselt digisüsteemide kaudu.

Eelnimetatud probleemide lahendamiseks luuakse menetluslikult lihtsam mehhanism

platvormitöö tegijatele nende tööalase staatuse kindlaksmääramiseks töövaidluskomisjonis või

kohtus, sätestades ümberpööratud tõendamiskoormuse olukordades, kus esinevad töösuhtele

viitavad tunnused. Sätestatakse konkreetsed reeglid automatiseeritud seire- ja

otsustussüsteemide kasutamise kohta, sealhulgas inimese tehtava järelevalve kohustus,

selgitamis- ja ülevaatamisõigus ning keeld teha platvormitöö tegijat oluliselt kahjustavaid

otsuseid täisautomaatselt. Täpsustatakse isikuandmete töötlemise piire ning nähakse ette

andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemise kohustus. Kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse

erireeglid automatiseeritud süsteemidest tulenevate riskide hindamiseks ja maandamiseks.

Samuti nähakse platvormihalduritele ette teabe esitamise kohustus riikliku järelevalve

eesmärgil ning tugevdatakse platvormitöö tegija kaitset ebasoodsa kohtlemise ja töölt

vabastamise eest juhul, kui ta kasutab seadusest tulenevaid õigusi.

Seaduse vastuvõtmisega soovitakse saavutada tasakaalustatud lahendus, mis ühelt poolt tagab

platvormitöö tegijatele senisest tõhusama õiguskaitse ja läbipaistvama töökorralduse ning

teiselt poolt loob platvormihalduritele õigusselgema ja prognoositavama tegutsemiskeskkonna.

Riigile tähendab see paremaid võimalusi järelevalveks, maksukuulekuse parandamiseks ning

ausa konkurentsi tagamiseks platvormimajanduses.

Eelnõu koostamise ettevalmistamisel kaaluti nii uue eriseaduse kehtestamist kui ka

olemasolevate seaduste täiendamist. Uue seaduse loomise kasuks otsustati seetõttu, et

platvormitööga seotud probleemid puudutavad erinevaid õigusvaldkondi ning nende

reguleerimine üksnes kehtivaid seadusi muutes oleks toonud kaasa killustatud ja raskesti

hoomatava reeglistiku. Eriseadus koondab ühte kohta normid, mis puudutavad sama nähtust ja

sama adressaatide ringi, samal ajal kui olemasolevate seaduste muutmine hajutaks regulatsiooni

töölepingu seaduse (TLS), töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS), isikuandmete kaitse

seaduse (IKS) ja töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) vahel. See omakorda raskendaks

õiguste mõistmist nii platvormihaldurite kui ka platvormitöö tegijate jaoks, eriti arvestades, et

eelnõu ei puuduta üksnes platvormitöötajaid, vaid ka muid platvormitöö tegijaid. Kuna

viimased ei tee tööd töölepingu alusel, ei kohaldu neile töölepingu seadus ning see ei oleks

seetõttu sobiv raamistik kõigi platvormitöö tegijate õiguste reguleerimiseks. Samal ajal on

4

enamik direktiivist tulenevaid õigusi ette nähtud just platvormitöö tegijatele laiemalt, mitte

ainult töölepingu alusel töötavatele platvormitöötajatele.

Seaduseelnõu koostamisele ei eelnenud eraldi väljatöötamiskavatsust ega kontseptsiooni, kuna

tegemist on Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmisega ning eelnõu sisu ja eesmärgid tulenevad

suurel määral direktiivist. Eelnõu aluseks oleva direktiivi menetlemisel käsitleti nii probleeme,

sihtrühmi, eesmärki, võimalikke lahendusi ja nende võrdlust kui ka mõju. Euroopa Komisjoni

mõjuhinnang on esitatud dokumendis Proposal for a Directive of the European Parliament and

of the Council on improving working conditions in platform work. Impact Assessment Report.

Eesti seisukohad direktiivi kohta on esitatud dokumendis Eesti seisukohad platvormitöö

tingimuste parandamise direktiivi eelnõu kohta - COM(2021) 762.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu § 1. Reguleerimisala ja eesmärk

Paragrahvis 1 sätestatakse seaduse reguleerimisala ja eesmärk. Seadus sätestab digitaalse

tööplatvormi kaudu tehtava töö (edaspidi platvormitöö) korraldamise alused,

platvormihaldurite, platvormitöö tegijate ja vahendajate õigused ja kohustused ning

platvormitööga seotud teabe esitamise, isikuandmete töötlemise ja algoritmilise juhtimise

põhimõtted. Seaduse eesmärk on tagada platvormitöö tegijatele õiglane ja läbipaistev

kohtlemine ning et platvormihaldurid täidavad neile direktiiviga (EL) pandud kohustusi,

sealhulgas tööalase staatuse määramisel ja automaatsete süsteemide kasutamisel.

Seadus laieneb digitaalsetele tööplatvormidele, mille kaudu korraldatakse platvormitööd Eestis

sõltumata nende asukohast, platvormitöö tegijatele sõltumata nende lepingulisest staatusest

(töötaja või mitte) ning vahendajatele, kes osalevad platvormihalduri ja platvormitöö tegija

vahelises suhtes.

Seaduse täitmise üle teevad järelevalvet Tööinspektsioon ja Andmekaitse Inspektsioon oma

pädevuse piires, tagades platvormitööd puudutavate töötingimuste, ohutuse ning isikuandmete

töötlemise nõuete järgimise.

Eelnõu § 2. Kohaldamisala

Paragrahvis 2 täpsustatakse seaduse territoriaalset kohaldamisala. Sätte kohaselt laieneb

platvormitöö seadus kõigile platvormihalduritele, kes korraldavad platvormitööd, mida tehakse

Eestis, olenemata asukohariigist või neile kohaldatavast õigusest.

Säte lähtub direktiivi artikli 1 lõikest 3, mille kohaselt peavad direktiivist tulenevad nõuded

laienema kõigile Euroopa Liidus platvormitööd korraldavatele platvormihalduritele, sõltumata

sellest, kus nad on registreeritud või millises riigis asub nende peakontor. Sellega tagatakse, et

seadusest tulenevaid õigusi saavad kasutada kõik platvormitöö tegijad, kes Eestis tööd teevad,

sealhulgas juhul, kui platvormihalduri peakontor asub kolmandas riigis või kui lepitakse kokku

platvormihalduri ja vahendaja või platvormitöö tegija vahelisele lepingule kolmanda riigi

õiguse kohaldamises.

Säte sarnaneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 593/2008 („Rooma I“)

artiklile 8, mille järgi võivad töölepingu pooled küll valida lepingule kohaldatava õiguse, kuid

selline valik ei või töötajalt ära võtta asukohariigi õigusest tulenevat kaitset. Paragrahvis 2

laiendatakse eelnimetatud põhimõtet lisaks töötajatele ka platvormitöö tegijatele, kes ei ole

töösuhtes, tagades kõigile platvormitöö tegijatele võrdse kaitse.

5

6

Eelnõu § 3. Platvormihaldur

Paragrahvis 3 määratletakse termin „platvormihaldur“ seaduse tähenduses. Platvormihaldurina

käsitatakse isikut, kes osutab teenust, milles peavad üheaegselt esinema viis tunnust: teenuse

osutamine vähemalt osaliselt elektrooniliste vahendite abil, teenuse osutamine teenusesaaja

taotlusel, tasu eest tehtava töö korraldamine, automaatsete seire- või otsustussüsteemide

kasutamine töö korraldamisel ning teenuse peamiseks eesmärgiks ei ole vara kasutamine,

jagamine või väljaspool enda majandus- ja kutsetegevust kauba müük.

Mõiste hõlmab nii veebipõhiseid kui ka mobiilirakenduse vahendusel toimivaid teenuseid ning

sealjuures ei ole oluline, kas tööd tehakse internetis või konkreetses asukohas. Teenusesaaja

taotlusena käsitatakse nii ühekordseid kui korduvaid tellimusi, samuti juhul, kui teenusesaaja

on platvormihaldur ise, mitte väline klient.

Platvormihaldur on töötegija ja teenuse tellija kokkuviija ning tal on oluline osa tööprotsessi

korraldamises, mis võib tähendada ka maksete vahendamist või muid töövõtuprotsessi

toetavaid tegevusi. Samal ajal ei kuulu platvormihalduri teenuste hulka sellised teenused, mille

peamine eesmärk on vara kasutamine või jagamine või kauba edasimüük. Lõikes 1 sisalduv

tingimus automaatsete seire- või otsustussüsteemide kasutamise kohta võtab üle direktiivis

sätestatud põhimõtte, mille kohaselt iseloomustab platvormihaldurit töökorralduse vähemalt

osaline automatiseeritus, mis eristab platvormimajandust tavapärastest töövahendamise

vormidest. Tuntumad platvormid on näiteks Uber, Bolt, Wolt, Deliveroo, Glovo, Upwork jne.

Eelnõu § 4. Platvormitöö ja seotud isikud

Lõikes 1 määratletakse termin „platvormitöö“. Platvormitööna käsitatakse tööd, mida

korraldatakse platvormi kaudu ning mida teeb isik platvormihalduri või vahendajaga sõlmitud

lepingulise suhte alusel. Isiku all peetakse silmas töö tegelikku tegijat, sõltumata sellest, kas ta

osutab teenust vahetult (nt FIE-na) või kasutab selleks ettevõtlusvormi. Mõiste hõlmab nii

olukordi, kus isikul on lepinguline suhe platvormihalduriga, kui ka juhtumeid, kus tööd tehakse

vahendaja kaudu.

Lõikes 2 määratletakse termin „platvormitöö tegija“. Platvormitöö tegija on iga isik, kes teeb

platvormitööd sõltumata tema ja platvormihalduri vahelise lepingulise suhte liigist, nimetusest

või sellest, kuidas asjaomased pooled ise selle suhte on kindlaks määranud. Seega definitsiooni

kohaselt ei ole platvormitöö tegija määratlemisel oluline, kas tegu on füüsilise või juriidilise

isikuga, kas ta tegutseb töölepingu alusel, füüsilisest isikust ettevõtjana või muus võlaõiguslikus

suhtes – määrav on platvormitöö tegemine.

Lõikes 3 määratletakse termin „platvormitöötaja“. Platvormitöötaja on platvormitöö tegija, kes

teeb tööd töölepingu alusel. Platvormitöötajad on platvormitöö tegijate alamrühm. Eristus on

vajalik, kuna mõned eelnõus sätestatud õigused ja kohustused puudutavad vaid

platvormitöötajaid.

Lõikes 4 määratletakse termin „vahendaja“. Vahendaja on seaduse mõistes füüsiline või

juriidiline isik, kes teeb platvormitöö platvormi kaudu kättesaadavaks, sõlmides selleks nii

platvormihalduri kui platvormitöö tegijaga lepingu või osaledes platvormihalduri ja töötegija

vahelises alltöövõtuahelas. Iga platvormihalduri lepingupartner ei ole vahendaja, vaid

vahendaja saab olla isik, kelle eesmärk on teha platvormitöö töötegijatele või

platvormihaldurile endale kättesaadavaks. Seetõttu ei loeta vahendajaks teenusepakkujaid, kes

osutavad kõrvalteenuseid, näiteks raamatupidamist, reklaamiteenuseid või töövahendite renti,

mis ei ole otseselt seotud platvormitöö korraldamisega. Vahendajaks ei loeta äriühingut, mille

7

kaudu teeb platvormitööd vaid sama füüsiline isik ise. Sellisel juhul ei ole üldjuhul tegemist

teise isiku töö vahendamise ega platvormihalduri ja platvormitöö tegija vahelises

alltöövõtuahelas paiknemisega kõnesoleva seaduse tähenduses. Vahendaja mõiste hõlmab nii

olukordi, kus platvormihalduri ja töötegija vahel on üks vahenduslülina tegutsev isik, kui ka

keerukamaid alltöövõtuahelaid, kus vahendajaid on mitu. Kõik isikud, kes teevad

alltöövõtuahelas platvormitöö kättesaadavaks, kvalifitseeruvad vahendajaks. Väljend

„platvormitöö kättesaadavaks tegemine platvormihaldurile või platvormi kaudu“ katab

olukordi, kus vahendaja vahendab tööd platvormitöö tegijale, kui ka olukordi, kus vahendaja

teeb platvormihaldurile kättesaadavaks töötegijad, kes hakkavad platvormi kaudu tööd tegema.

Vahendajat võib võrrelda klassikalise alltöövõtufirmaga, kes toob tööjõu peatöövõtjale.

Platvormitöö kontekstis ei pruugi platvormihaldur ise sõlmida lepingut töö tegijaga, vaid see

toimub vahendaja kaudu, näiteks taksoplatvorm, millele tööjõu värbamist ja töökorraldust

haldavad eraldi ettevõtted või füüsilised isikud. Termin „vahendaja“ on vaja seaduses

määratleda, samuti sätestada vahendajatele nõuded, et vältida olukordi, kus platvormihaldur

suunab oma kohustusi alltöövõtjale, mille tulemusena jääb platvormitöö tegija ilma seadusega

ettenähtud kaitsemeetmetest.

Lõikes 5 määratletakse termin „platvormitöö tegijate esindaja“ platvormitöö seaduse

tähenduses. Kuigi direktiiv eristab platvormitöö tegijate esindajaid ja platvormitöötajate

esindajaid, ei ole Eesti tööõiguses vaja määratleda mõistet „töötajate esindaja“, sest selle sisu

tuleneb eeskätt töötajate usaldusisiku seadusest ja ametiühingute seadusest. Eelnõus viidatakse

sellisel juhul platvormitöötajate esindajatele, kuivõrd seadus puudutab eelkõige platvormitööd

tegevate töötajate esindajaid, mitte näiteks kontoritöötajate esindajaid.

Lõike 5 punkti 1 kohaselt on platvormitöö tegijate esindajana käsitatav platvormitöötajate

esindaja. Eestis saavad töötajaid, sealhulgas platvormitöötajaid, esindada eelkõige töötajate

usaldusisik, ametiühing ning töökeskkonna esindajad (töökeskkonnavolinik ja

töökeskkonnanõukogu). Töötajate usaldusisiku seaduse § 2 lõike 1 kohaselt on usaldusisik

tööandja töötaja, kelle on töötajate üldkoosolek valinud oma esindajaks seadusest tulenevate

ülesannete täitmisel suhetes tööandjaga. Ametiühingute seaduse (AÜS) § 2 lõike 1 kohaselt on

ametiühing iseseisev, omaalgatuslik ja vabatahtlik isikute ühendus, mille eesmärk on töötajate

töö-, teenistus- ja kutsealaste, majanduslike ning sotsiaalsete õiguste ja huvide esindamine ning

kaitsmine.

Punkti 2 kohaselt on platvormitöö tegijate esindajaks platvormitöö tegijaid esindav ametiühing

ametiühingute seaduse (AÜS) tähenduses. AÜS-i § 2 lõike 1 kohaselt on ametiühing iseseisev,

omaalgatuslik ja vabatahtlik isikute ühendus, mille eesmärk on töötajate töö-, teenistus- ja

kutsealaste, majanduslike ning sotsiaalsete õiguste ja huvide esindamine ning kaitsmine. AÜS-

i § 2 lõigete 1 ja 3 ning § 4 lõike 1 kohaselt võib ametiühing koondada ja esindada kõiki tööd

tegevaid isikuid, sealhulgas platvormitöö tegijaid, kes ei tee tööd töölepingu alusel. Näiteks

võib ametiühing olla asutatud üksnes platvormitöö tegijate või nii platvormitöötajate kui ka

muude platvormitöö tegijate esindamiseks. Eelnõu eesmärk ei ole muuta ega täiendada AÜS-is

sätestatud esindamise regulatsiooni, vaid tagada õigusselgus, et ametiühing võib kehtiva õiguse

kohaselt esindada ka platvormitöö tegijaid. Samas ei võimalda kollektiivlepingu seadus

ametiühingul sõlmida kollektiivlepingut selliste isikute nimel, kes ei ole organisatsiooni

töötajad, mistõttu võib muude platvormitöö tegijate esindamise ulatus erineda töötajate

esindamisest.

Punktiga 3 nähakse ette, et platvormitöö tegijaid võib esindada ka muu kirjalikult volitatud

esindaja, kes esindab vähemalt viit platvormitöö tegijat. Vähemalt viie isiku esindamise nõue

puudutab üksnes muud volitatud esindajat, mitte platvormitöötajate esindajat. Lävendi eesmärk

8

on vältida esinduse põhjendamatut killustumist. Punktis 3 nimetatud esindaja volitus peab

olema antud kirjalikult.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 117 lõike 2 kohaselt võib esindusõiguse anda tehinguga

(volitus) või see võib tuleneda seadusest. Seetõttu on platvormihalduril õigus kontrollida, kas

isik, kes soovib platvormitöö tegijate esindajana seadusest tulenevaid õigusi teostada, omab

vastavat esindusõigust.

Kui esindaja tegutseb volituse alusel, võib platvormihaldur nõuda mõistlikke tõendeid

esindusõiguse olemasolu kohta. Näiteks juhul, kui muude platvormitöö tegijate esindajaks on

isik või ühendus, kes peab esindama vähemalt viit platvormitöö tegijat, on platvormihalduril

õigus kontrollida, kas esindajal on vähemalt viie platvormitöö tegija kirjalik volitus. Selline

kontroll peab piirduma esindusõiguse olemasolu tuvastamiseks vajalikuga ega tohi muutuda

põhjendamatult koormavaks.

Eelnõu § 5. Automaatsed süsteemid

Lõikes 1 määratletakse termin „automaatne seiresüsteem“.

Automaatne seiresüsteem on selline süsteem, mis jälgib, hindab või kontrollib platvormitöö

tegija või töölesoovija töösooritust või tööga seotud tegevusi elektrooniliste vahendite abil,

kogudes sealhulgas ka isikuandmeid. Mõiste hõlmab nii täielikult automatiseeritud seiret kui

ka süsteeme, mis üksnes toetavad inimese tehtud seiret ja hindamist. Seiresüsteemid võivad olla

suunatud nii töö soorituse mõõtmisele (nt täitmise kiirus, täpsus või kvaliteet) kui ka tööga

seotud käitumise või töökeskkonnas toimuva tegevuse jälgimisele, sealhulgas olukorras, kus

tegevus ei ole otseselt seotud konkreetse tööülesande sooritamisega. Need võivad sisaldada

näiteks:

1) GPS-jälgimist või sõidustiili analüüsi, mida kasutatakse kullerite tööaja, marsruutide või

teenuse kvaliteedi hindamiseks;

2) tööülesannete täitmise kiirust, suhtluse või klientide hinnangute automaatset kogumist ja

analüüsi;

3) rakendusse sisselogimise sageduse ja tööpakkumistele reageerimise kiiruse mõõtmist ja

analüüsi.

Lõikes 2 määratletakse termin „automaatne otsustussüsteem“.

Automaatne otsustussüsteem on selline süsteem, mis teeb või toetab elektrooniliste vahendite

abil tehtavaid otsuseid, millel on platvormitöö tegijale oluline mõju. Selliste otsuste hulka

kuuluvad näiteks:

1) tööülesannete jagamine või töö kättesaadavuse piiramine algoritmi abil;

2) tasude automaatne määramine või korrigeerimine;

3) tööaja automaatne registreerimine või tööjärjekorra muutmine;

4) konto peatamine, sulgemine või muude sanktsioonide rakendamine.

Otsused võivad mõjutada ka platvormitöö tegijate töölevõtmist, nende ohutust ja tervist,

juurdepääsu koolitusele ja edutamist, aga ka nende konto piiramist, peatamist või sulgemist.

Otsustussüsteeme on selliseid, mis teevad täielikult automaatseid otsuseid, kui ka selliseid, mis

üksnes toetavad inimese tehtavaid otsuseid. Märkimisväärse mõju hindamisel tuleb arvestada

nii üksikotsuse tagajärgi kui ka otsuste kumulatiivset mõju platvormitöö tegija võimalustele

platvormil tööd teha ja sissetulekut teenida, sealhulgas mõju tööohutusele ja vaimsele tervisele.

Automatiseeritud otsuste tegemise lubatavus ise ei tulene eelnõukohasest seadusest, vaid selle

õiguslik alus tuleneb IKÜM-i artiklist 22. IKÜM-i artikli 22 kohaselt on andmesubjektil õigus

sellele, et tema suhtes ei tehta üksnes automatiseeritud töötlusel põhinevat otsust, mis toob

9

kaasa õiguslikke tagajärgi või mõjutab teda muul viisil oluliselt, välja arvatud juhul, kui selline

otsus on vajalik andmesubjekti ja vastutava töötleja vahelise lepingu sõlmimiseks või

täitmiseks, on lubatud Euroopa Liidu või liikmesriigi õigusega või põhineb andmesubjekti

selgesõnalisel nõusolekul. Oluline mõju võib tähendada, et otsus mõjutab isiku olukorda

sisuliselt, näiteks tema lepingulisi õigusi, töö saamise võimalusi, juurdepääsu tööülesannetele

või muid tema suhtes tehtavaid olulisi valikuid. Eelnõukohane seadus määratleb automaatsed

otsustussüsteemid ning sätestab nende kasutamisega seotud läbipaistvus-, järelevalve- ja

kaitsenõuded, kuid automaatotsuste tegemiseks peab vastutaval töötlejal alati olema eraldi

õiguslik alus kooskõlas IKÜM-i artikliga 22.

Eelnõu § 6. Kaitse tagamine vahendaja kasutamise korral

Paragrahviga 6 võetakse üle direktiivi artikkel 3. Selle eesmärk on tagada, et vahendaja kaudu

platvormitööd tegevatele isikutele oleks tagatud seadusest tulenev kaitse samal tasemel kui

nendele platvormitöö tegijatele, kellel on platvormihalduriga otsene lepinguline suhe.

Paragrahvis sätestatakse, et kui platvormitööd tehakse vahendaja kaudu, vastutavad

platvormihaldur ja vahendaja käesoleva seaduse §-des 9–15 ning 18 ja 19 sätestatud kohustuste

täitmise eest solidaarselt võlaõigusseaduse järgi. Solidaarvastutuse eesmärk on tagada, et

vahendajate kasutamine ei vähendaks seadusega ette nähtud kaitset ega tooks kaasa ebakindlust

selles, kelle poole platvormitöö tegija saab oma õiguste kaitseks pöörduda. Säte järgib direktiivi

artiklist 3 tulenevat nõuet, mille kohaselt tuleb liikmesriikidel näha ette mehhanismid, et vältida

olukorda, kus keeruliste alltöövõtuahelate ja nendega kaasneva vastutuse hajumise tulemusena

võiks platvormitöö tegijad ilma jääda neile ette nähtud kaitsest. Solidaarvastutus toimib

tagatisena, et vahendaja kaudu platvormitööd tegevale isikule oleks tõepoolest tagatud võrdsed

õigused võrreldes nendega, kellel on lepinguline suhe platvormihalduriga.

Platvormihalduri ja vahendaja vastutus käesoleva seaduse § 6 tähenduses ei määra samas nende

rolli IKÜM-i tähenduses. Isikuandmete töötlemisel tuleb platvormihalduri ja vahendaja staatust

hinnata IKÜM-ist lähtudes selle järgi, kes määrab töötlemise eesmärgid ja vahendid. Kui

platvormihaldur või vahendaja määrab need iseseisvalt, on ta vastutav töötleja; kui

platvormihaldur ja vahendaja määravad eesmärgid ja vahendid ühiselt, võivad nad olla

kaasvastutavad töötlejad; kui üks pool töötleb andmeid üksnes teise poole nimel ja juhiste

alusel, on ta volitatud töötleja. Seega sõltub IKÜM-ist tulenevate kohustuste kandmine

andmetöötluse tegelikust korraldusest ning § 6 alusel sätestatud solidaarvastutus puudutab

kavandatud seaduses ette nähtud kohustuste täitmist, mitte poolte staatuse automaatset

kindlaksmääramist IKÜM-i tähenduses.

Üldjuhul võib platvormitöö tegija platvormitöö seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks

pöörduda esmalt selle poole poole, kellelt on konkreetses olukorras mõistlik eeldada kohustuse

täitmist, eelkõige oma lepingupartneri poole. Kui nõude esitamine selle isiku vastu on aga

takistatud või ei vii tulemuseni, näiteks juhul, kui vahendaja asub välisriigis, saab platvormitöö

tegija pöörduda ka platvormihalduri poole. Sellisel juhul võib platvormihaldur hiljem omakorda

nõuda vastava kulu või täidetud kohustuse ulatuses hüvitist vahendajalt, kuid platvormitöö

tegija ei jää selle tõttu ilma talle seadusega tagatud kaitsest.

Näiteks olukorras, kus vahendaja kaudu platvormitööd tegev isik vaidlustab automatiseeritud

otsuse, millega tema konto on piiratud või peatatud, võib ta üldjuhul kahjunõudega pöörduda

selle poole poole, kellega tal on lepinguline suhe, kelleks antud juhul oleks vahendaja. Kui see

ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud, on tal õigus pöörduda ka platvormihalduri poole.

Platvormitöö tegijal ei lasu kohustust kanda riski selle tõttu, et platvormihaldur ja vahendaja on

10

omavahel ülesandeid või praktilist vastutust jaganud ning tal on õigus nõuda oma õiguste

rikkumise heastamist kummaltki solidaarvõlgnikult.

Eelnõu § 7. Töösuhte tuvastamine

Paragrahvis 7 täpsustatakse töösuhte tuvastamise põhimõtet platvormitöö kontekstis ning

sealjuures lähtutakse direktiivis sätestatud faktiliste asjaolude ülimuslikkuse põhimõttest. See

tähendab, et töösuhte olemasolu hindamisel peavad töö tegemise tegelikud asjaolud kaaluma

üles poolte lepingulisele suhtele antud formaalse nimetuse või määratluse. Seetõttu on töösuhte

tuvastamisel määrava tähtsusega töö tegemise tegelik korraldus, töö tegemise viis ning poolte

käitumine, mitte üksnes sõlmitud lepingu vormiline nimetus.

Töösuhte ja muude võlaõiguslike lepingute eristamisel saab kohus, töövaidluskomisjon või

järelevalveasutus hinnata mitmeid töösuhtele iseloomulikke tunnuseid. TLS § 1 lõigete 1 ja 2

kohaselt iseloomustab töölepingut eelkõige töö tegemine järjepideva protsessina, mille puhul

tekib pooltel ootus töö olemasoluks pikemaks ajaks, samuti töö tegemine teise isiku juhtimise

ja kontrolli all ning töö eest perioodilise tasu maksmine. Töösuhte kindlakstegemisel on

kohtupraktika kohaselt keskne hinnata töö tegija alluvuse määra ehk seda, mil määral on töö

tegija seotud töö andja korraldustega töö tegemise viisi, aja ja koha kohta.

Lisaks tuleb vaidlusaluse kokkuleppe õigusliku iseloomu kindlaksmääramisel lähtuda

võlaõigusseaduse §-s 29 sätestatud lepingu tõlgendamise reeglitest, eeskätt poolte ühisest

tegelikust tahtest ja nende käitumisest. Seetõttu võib töösuhte olemasolu hindamisel muu

hulgas arvestada sellega, kes korraldas ja juhtis tööprotsessi, kes kandis töö tegemisega seotud

kulud (töövahendid, materjalid, seadmed, ruumid), kas töö eest maksti perioodilist tasu, kas töö

tegija pidi olema valmis pidevalt tööd tegema, kas ta tegutses mitme tööandja heaks või sai

kogu või olulise osa sissetulekust ühelt isikult ning kuidas pooled suhet väljaspool vaidlust

käsitlesid. Samuti on kohtupraktikas töösuhet teistest lepingutest eristatud muu hulgas selle

alusel, kellel lasub töö tegemisega kaasnev ettevõtlus- või majanduslik risk, kes saab tulu või

kasumit, kas töö tegija on arvatud organisatsiooni koosseisu ja kas ta allub sisekorrale.3

Töösuhte ja muude võlaõiguslike lepingute eristamisel arvestatakse ühe keskse asjaoluna

töötegija alluvuse määra ehk seda, mil määral määrab teine pool töö tegemise viisi, aja ja koha

ning kas töötegija allub tema juhtimisele ja kontrollile. Paragrahvi 7 eesmärk on markeerida, et

platvormitöö korral ei piirdu juhtimine ja kontroll sageli klassikaliste korralduste ja vahetu

juhendamisega, vaid avaldub algoritmilise juhtimise kaudu: platvormi rakendus või

veebikeskkond ja sellega seotud automaatsed süsteemid jaotavad tööülesandeid, määravad tasu,

jälgivad töötegija asukohta ja töö intensiivsust, hindavad töö kvaliteeti ning võimaldavad

rakendada sanktsioone (näiteks töömahu vähendamine, tasu alandamine või konto sulgemine).

Kohtupraktika teistes Euroopa liikmesriikides456 näitab, et algoritmilist juhtimist käsitatakse

tööandja juhtimis- ja kontrollivõimu tänapäevase vormina ning seda hinnatakse töösuhte

tuvastamisel samaväärselt traditsiooniliste juhtimisviisidega.

Paragrahvis ei sätestata uusi töösuhte tunnuseid ega muudeta töölepingu seadusega ette nähtud

lähenemist, vaid selgitatakse, et platvormitöö puhul võib juhtimine ja kontroll avalduda ka

3 Vt. töösuhtele iseloomulike tunnuste kohta täpsemalt selgitused töölepingu seaduse juurde, § 1. 4 Eurofound (2025), The Brussels Labour Court reclassifes Uber driver as employee (Court ruling), Record number 4493, Platform Economy Database, Dublin. 5 Eurofound (2024), Employment relationship between platform worker and platform recognised (Court ruling), Record number 4425, Platform Economy Database, Dublin, 6 Eurofound (2025), The Finnish Supreme Administrative Court recognises Wolt couriers as employees (Court ruling), Record number 4483, Platform Economy Database, Dublin,

11

algoritmilise või automaatse juhtimisena. Töösuhte tuvastamiseks saab Eestis pöörduda nii

kohtu kui ka töövaidluskomisjoni poole, kuid töösuhet võib tuvastada ja ümber klassifitseerida

ka näiteks Tööinspektsiooni inspektor.

Eelnõu § 8. Töösuhte eeldus platvormitöös

Paragrahviga 8 võetakse üle direktiivi artiklite 4 ja 5 põhieesmärk – tagada, et platvormitöö

tegijate tööalane staatus oleks faktiliste asjaolude põhjal õiguslikult õigesti määratud ning et

neil, kelle töö vastab töötaja tunnustele, oleks lihtsam saada juurdepääs töölepingu alusel

tagatud õigustele ja sotsiaalsetele garantiidele. Direktiivi artiklis 4 nõutakse, et liikmesriikidel

oleksid tõhusad menetlused töösuhte olemasolu kontrollimiseks, kusjuures otsustamisel peab

esikohal olema faktide ülimuslikkuse põhimõte. Artikkel 5 nõuab liikmesriikidelt õigusliku

eelduse kehtestamist, mille kohaselt teatud kriteeriumide täitumisel loetaks platvormihalduri ja

platvormitöö tegija vaheline lepinguline suhe töösuhteks ning nähakse ette tõendamiskoormuse

üleminek platvormihaldurile juhul, kui viimane soovib seda eeldust ümber lükata.

Lõikes 1 sätestatakse, et platvormitööle kohaldatakse TLS-i §-s 1 sätestatut, sealhulgas lõikes

2 sätestatud töölepingulise suhte eeldust. TLS-i § 1 lõike 2 kohaselt eeldatakse, et kui isik teeb

teisele isikule tööd, mille tegemist võib asjaolude põhjal oodata üksnes tasu eest, on tegemist

töölepinguga ning vaidluse korral tuleb väidetaval tööandjal tõendada, et tegemist on näiteks

muu võlaõigusliku lepinguga. TLS-i selgituste7 ja Riigikohtu praktika8 järgi on tegemist töötaja

kaitseks kehtestatud pööratud tõendamiskoormusega: kahtluse korral loetakse leping

töölepinguks seni, kuni tööandja ei tõenda vastupidist. Viitega TLS-i §-le 1 tervikuna

markeeritakse faktilise töökorralduse olulisus, eelkõige see, kas töökorraldus vastab TLS-i § 1

lõigetes 1 ja 4 kirjeldatud töösuhte tunnustele.

Lõike 2 kohaselt ei rakendu lõikes 1 nimetatud eeldus juhul, kui platvormihaldur tõendab, et

tegemist ei ole töösuhtega TLS-i mõistes. Säte täpsustab nii TLS-i § 1 lõikest 2 tulenevat

põhimõtet kui ka direktiivi artiklist 5 tulenevat nõuet, mille kohaselt lasub õigusliku eelduse

ümberlükkamisel tõendamiskoormus platvormihalduril. See on oluline, kuna

platvormihalduritel on täielik ülevaade kõigist faktilistest asjaoludest, sealhulgas algoritmidest,

mille kaudu nad töökorraldust juhivad, mistõttu on mõistlik eeldada, et just neil on parem

võimalus tõendada, et konkreetne suhe ei ole töösuhe. Samal ajal on platvormitöö tegijatel

keeruline ilma platvormihaldurite valduses olevat teavet omamata oma lepingulist staatust

vaidlustada, eriti olukorras, kus töökorraldust kujundavad automaatsed süsteemid on neile

läbipaistmatud.

Kui platvormitöö tegija pöördub töövaidluskomisjoni või kohtusse, väites, et tema suhe

platvormihalduriga vastab töölepingu tunnustele, piisab sellest, kui ta toob esile faktilised

asjaolud, mis muudavad alluvussuhte usutavaks (näiteks platvormihaldur määrab tasu ja

hinnad, jaotab tööülesandeid, rakendab asukoha tuvastamist ja jälgimist, kehtestab

kohustuslikud reeglid töö tegemise aja, koha, välimuse või käitumise kohta, rakendab

hinnangute ja reitingute põhjal sanktsioone ning tal on võimalus konto peatada või sulgeda).

Seejärel rakendub töösuhte eeldus ning just platvormihaldur peab vajaduse korral tõendama, et

platvormitöö tegija on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev ega allu

platvormihalduri juhtimisele ja kontrollile. Kui platvormihalduri tõendid töötegija iseseisvuse

kohta on veenvad (näiteks tööaja ja töökoha tegelik vabadus, kliendibaasi ja hindade iseseisev

kujundamine, mitme tellija heaks tegutsemine ilma platvormipoolsete piiranguteta jne), on

võimalik eeldus ümber lükata ning suhet käsitatakse näiteks muu võlaõigusliku lepinguna.

7 Vt. selgitused töölepingu seaduse juurde, lk 12 p 7. 8 Vt. Riigikohtu lahend 3-2-1-3-05 p 18.

12

Näiteks olukorras, kus kohus tuvastab, et tegemist on töölepinguga, tuleb pooltevahelises suhtes

kohaldada töölepingu seadust ja täita teisi töölepinguga seotud õigusi ja kohustusi. Igal juhul

tuleb töösuhte tuvastamisel fakte ja asjaolusid hinnata kogumis ja kaasuse põhjal.

Mitu liikmesriiki on juba kehtestanud platvormitöö tarbeks eraldi töösuhte eeldused ja

kriteeriumid. Belgias, Hispaanias, Kreekas ja Portugalis on platvormitöö tegija staatuse

määramisel kasutusel erikriteeriumid, mis arvestavad muu hulgas algoritmilist juhtimist,

platvormihalduri rolli tasu ja hindade määramisel, reegleid töötegijate välimuse ja käitumise

kohta, tööaja ja töö vastuvõtmise vabaduse piiramist ning kontode sulgemise või peatamise

kaudu distsiplinaarvõimu teostamist. Kui sellised kriteeriumid on täidetud, eeldatakse nendes

riikides töösuhet, kuni platvormihaldur ei tõenda vastupidist.

Teistes riikides (näiteks Holland, Iirimaa, Itaalia, Prantsusmaa, Rootsi ja Soome) kasutatakse

töösuhte tuvastamisel üldisi alluvus- ja kontrollikriteeriume, kuid neid tõlgendatakse

platvormitöö eripära arvestades. Kohtupraktika põhjal on mitmes riigis peetud otsustavaks muu

hulgas asjaolusid, et platvormihalduri ärimudel tugineb töötegijate isiklikule tööle,

platvormihaldur määrab ühepoolselt töötingimusi ja tasu, töö toimub platvormihalduri

äristruktuuri raames ning platvormihalduril on võimalus jälgida, hinnata ja sanktsioneerida

töötegija tegevust. Näiteks kohtulahendites91011, kus hinnati kullerite õigussuhet

platvormihalduriga, leiti, et platvormi rakendus kogub pidevalt andmeid kulleri asukoha, tööaja

ja töö tulemuslikkuse kohta, pakub tellimusi kindla loogika alusel, seob sissetuleku reitingute

ja kvaliteedinõuete täitmisega ning reserveerib endale õiguse leping viivitamata lõpetada, kui

platvormi kasutajatelt saadav tagasiside on negatiivne. Sellistes olukordades on järeldatud, et

töö toimub platvormihalduri juhtimise ja järelevalve all ning tegemist on töösuhtega. Teisalt on

kohtulahendeid12, mille kohaselt asjaolud, nagu võimalus tööülesandeid vastu võtta või neist

keelduda, kasutada asendajat või alltöövõtjat, töötada ka teistele ettevõtjatele, sealhulgas

konkurentidele, ning kujundada töö tegemise aega ja viisi suurel määral ise, võivad viidata

sellele, et tegemist ei ole töötajaga, eeldusel et selline iseseisvus ei ole näiline ning tegelikku

alluvussuhet ei ole võimalik tuvastada.

Samas näitab 2025. aasta platvormitöö regulatsioone võrdlev analüüs13, et platvormitöö

kontekstis on levinud platvormitöö tegijate töösuhte väärklassifitseerimine iseenda tööandjaks

ning klassikalised alluvuspõhised kriteeriumid ei sobi hästi algoritmilisel juhtimisel põhinevate

sõltuvussuhete vormide puhul. Selle taustal rõhutatakse vajadust tugevdada faktide

ülimuslikkuse põhimõtet ja lihtsustada töötegijate võimalust vaidlustada oma lepinguline

staatus, kombineerides õiguslikku eeldust ja pööratud tõendamiskoormust.

Lõike 2 eesmärk ei ole eeldada, et kõik platvormitööd tegevad isikud on töötajad. Sättega

esitatakse selge ja tõhus menetluslik mehhanism juhtudeks, kus platvormitöö tegija leiab, et

tema töö tegelik korraldus vastab töölepingu tunnustele, ja soovib lepingu ümber

klassifitseerida. Sel juhul on tal võimalik tugineda töösuhte eeldusele ja pööratud

tõendamiskoormusele, mis vähendab üksikisiku jaoks menetluslikke takistusi ja kulusid.

Eesmärk on tagada, et need platvormitöö tegijad, kelle töö faktiliselt vastab töölepingu

tunnustele, saaksid töölepinguga kaasnevad õigused ja sotsiaalsed tagatised (sh puhkus, töö- ja

9 Eurofound (2025), The Brussels Labour Court reclassifes Uber driver as employee (Court ruling), Record number 4493, Platform Economy Database, Dublin. 10 Eurofound (2024), Employment relationship between platform worker and platform recognised (Court ruling), Record number 4425, Platform Economy Database, Dublin, 11 Eurofound (2025), The Finnish Supreme Administrative Court recognises Wolt couriers as employees (Court ruling), Record number 4483, Platform Economy Database, Dublin, 12 EUR-Lex - 62019CO0692 - EN - EUR-Lex. 13 The Elgar Companion to Regulating Platform Work. Insights from the Food Delivery Sector.

13

puhkeaja kaitse, ravikindlustus, haigushüvitised, töötuskindlustus jms) samadel alustel teiste

töötajatega. Lisaks, kui platvormitööd teeb alaealine töötaja ja platvormihaldur on tööandja,

tuleb platvormihalduril arvestada ka TLS-is alaealiste töötamise kohta käiva reeglistikuga (nt

seadusliku esindaja nõusolek, töö- ja puhkeaja nõuete erisused, alaealise vanusega seotud

tegevusvaldkonna piirangud jm).

Eestis ei ole vaja ette näha eraldi platvormitöö õiguslikku eeldust koos detailse kriteeriumide

loeteluga, nagu seda on teinud mitu ELi liikmesriiki. Selline lähenemine muudaks seaduse

koostajate hinnangul süsteemi keerukamaks ja raskemini hoomatavaks. Eelnõus lähtutakse

sellest, et TLS-i § 1 lõikes 2 sätestatud töölepingu õiguslik eeldus on piisavalt paindlik ning

võimaldab koos ümberpööratud tõendamiskoormusega tõhusalt hinnata ka platvormitöö puhul,

kas tegemist on töösuhtega. Nii on võimalikult lihtsa reegliga tagatud, et need platvormitöö

tegijad, kelle töökorraldus vastab töösuhte tunnustele ja kes töölepingut soovivad, saavad

töölepinguga kaasnevad õigused ja sotsiaalsed tagatised.

Eelnõu § 9. Isikuandmete töötlemise piirangud

Paragrahviga 9 võetakse üle direktiivi artikkel 7 ning sätestatakse platvormihaldurile

isikuandmete töötlemisel täiendavad piirangud võrreldes IKÜM-is sätestatud üldreeglitega.

IKÜM-i artiklid 5, 6 ja 9 kehtestavad isikuandmete töötlemise üldpõhimõtted, töötlemise

õiguslikud alused ning eriliigiliste isikuandmete töötlemise üldise keelu koos eranditega.

Paragrahvis 9 sätestatud piirangud täpsustavad direktiivi alusel, et eriliigiliste andmete

töötlemine on platvormihalduril keelatud ka sellisel juhul, kui mõni IKÜM-i artikli 9 lõikes 2

sätestatud erand seda lubaks. Rangemat lähenemist on põhjendatud platvormihalduri ja

platvormitöö tegija sõltuvussuhtega ning vajadusega tagada platvormitöö tegija õiguste tõhus

kaitse.

Lõike 1 punktiga 1 keelatakse platvormihalduril automaatsete süsteemide abil töödelda

isikuandmeid, mis puudutavad platvormitöö tegija emotsionaalset või psühholoogilist

seisundit. Keelatud on näiteks tuvastada emotsioone näoilmete, hääletooni, kirjutamisstiili,

reaktsioonikiiruse või muude käitumuslike signaalide analüüsi kaudu. Platvormihaldurid ei tohi

jälgida töötegija emotsioone ega psühholoogilist seisundit, kuna selline seire on invasiivne ning

ei ole üldjuhul seotud töö kvaliteedi või ohutusega. Lisaks võib selline analüüs viia töötajate

varjatud profileerimiseni ning mõjutada nende võimalusi saada tööülesandeid, tasu või

juurdepääsu platvormile.

Punktiga 2 keelatakse platvormihalduril kasutada automaatseid süsteeme platvormitöö tegijate

eravestluste töötlemiseks. Keeld hõlmab nii töötegija isiklikke digitaalseid sõnumeid kui ka

tema suhtlust teiste töötegijate või nende esindajatega. See tagab töötegijatele suhtluse

minimaalse privaatsuse ning välistab võimaluse, et platvormihaldur kasutab näiteks arutelu

töötingimuste üle või kollektiivse tegevuse planeerimist töötegija kahjuks. Keeld on seotud ka

eelnõu §-s 14 sätestatud platvormitöötajatele suhtluskanali tagamise nõudega.

Punktis 3 sätestatakse keeld koguda isikuandmeid ajal, mil töötegija ei tee ega paku

platvormitööd, näiteks kui ta ei ole rakendusse sisse logitud või ei ole seal aktiivne. Siin

mõeldakse eelkõige asukoha tuvastamise andmeid, seadme kasutusandmeid või muid andmeid,

mida platvormihaldur võiks muidu koguda pideva taustaseire teel. Keeld kaitseb töötegijat

olukorra eest, kus tema liikumist, tegevust või sotsiaalset käitumist jälgitaks väljaspool

töötegemist.

Punktiga 4 keelatakse platvormihalduril töödelda isikuandmeid, et prognoosida töötegija

kavatsust kasutada mõnda Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigust, näiteks

14

ühinemisvabadust, kollektiivläbirääkimisi või streiki. Keeld on vajalik, et platvormihaldur ei

looks algoritmilisi profiile töötegijate kohta ega n-ö ennustaks, kes võib liituda ametiühinguga

või planeerida streiki. Selline andmetöötlus võiks viia diskrimineerivate või karistuslike

otsusteni, mis oleksid vastuolus põhiõiguste olemusega.

Punktis 5 loetletakse eriliigilised isikuandmed, mille tuletamine automaatsete süsteemide abil

on keelatud. Sellised andmed on etniline päritolu, rändestaatus, poliitilised või filosoofilised

vaated, usulised veendumused, terviseseisund, puue, psühholoogiline seisund, ametiühingusse

kuulumine, seksuaalelu või seksuaalne sättumus. Keeld ei hõlma ainult otsest tundlike andmete

töötlemist, mis on niigi IKÜM-i artikli 9 järgi üldjuhul keelatud, vaid laieneb ka automaatsete

süsteemide abil järeldamisel põhinevale töötlemisele. Näiteks võib algoritm teha

ebasoovitavaid järeldusi töötegija asukohast (sage viibimine kirikus või haiglas),

suhtlusmustritest või käitumisandmetest. Punktis 5 sätestatud nõudega ei välistata

platvormihalduri õigust töödelda isikut tõendavaid dokumente, elamislube ega muid

teenuse osutamist võimaldavaid dokumente.

Punktis 6 sätestatakse keeld kasutada töötegija biomeetrilisi andmeid tema isiku tuvastamiseks

võrdlemisel teiste isikute biomeetriliste andmetega (nn üks mitmele tuvastusprotsess), näiteks

kasutada näotuvastust, mis võrdleb töötegija nägu platvormihalduri andmebaasis oleva suure

hulga teiste isikute nägudega.

Selline identifitseerimine on keelatud eelkõige seetõttu, et see võimaldab ulatuslikku ja varjatud

jälgimist, mis ei ole töökorralduse seisukohast proportsionaalne. Üks mitmele tuvastusprotsess

võimaldab töötegijat tuvastada kõigis olukordades, kus ta satub kaamera või muu sensori

vaatevälja, mis looks tehnilise eeltingimuse massiliseks seireks või profileerimiseks.

Keeld ei kehti üks ühele biomeetrilise verifitseerimise ehk protsessi korral, mille käigus

kontrollitakse töötegija identiteeti tema enda varem antud biomeetriliste andmete alusel, näiteks

turvalise sisselogimise eesmärgil. Selline töötlemine on lubatud, kui see vastab IKÜM-is

sätestatud tingimustele.

Lõike 2 järgi kehtivad kõik lõikes 1 sätestatud piirangud ka lepingu sõlmimisele eelnevates

etappides, sealhulgas värbamis- ja valikuprotsessi ajal, kuna ka kandidaadid võivad olla

automatiseeritud seire suhtes haavatavad. Platvormihaldur ei tohi näiteks analüüsida kandidaadi

näoilmeid videointervjuu käigus emotsionaalse seisundi hindamiseks, profileerida kandidaate

poliitiliste vaadete põhjal ega jälgida nende tegevust väljaspool kandideerimisprotsessi.

Lõike 3 järgi laieneb samas paragrahvis sätestatud isikuandmete töötlemise piirangute

kohaldamisala ka muudele automaatsetele süsteemidele, mida ei ole määratletud automaatsete

seire- või otsustussüsteemidena. Säte lähtub direktiivi artikli 7 lõikest 3, mille kohaselt ei piirdu

direktiivis ette nähtud keelud üksnes automaatsete seire- ja otsustussüsteemidega, vaid kehtivad

kõikidele automaatsetele süsteemidele, mis teevad või toetavad otsuseid, millel on platvormitöö

tegijale mis tahes mõju.

Kuna platvormimajanduses kasutatav tehnoloogia on dünaamiline ja areneb kiiresti, võib

platvormihaldurite kasutuses või neil arendamisel olla rohkem süsteeme, kui need kaks, mis on

eelnõus nimetatud, kuid mis sellegipoolest avaldavad platvormitöö tegijale olulist mõju.

Sellised süsteemid võivad olla näiteks:

1) soovitussüsteemid, mis suunavad töötegijat teatud ülesannete poole;

2) tehnilised lahendused, mis annavad töötegijale järjest intensiivsemaid tööpakkumisi,

suurendades sel viisil vaimset survet;

15

3) süsteemid, mis kujundavad platvormitöö tegija nähtavust platvormil ja mõjutavad sellega

tema võimalusi tööülesandeid saada.

Eelnõu § 10. Andmekaitsealane mõjuhinnang

Lõikes 1 sätestatakse, et platvormihaldur peab automaatsete seire- või otsustussüsteemide

kasutamisel alati tegema IKÜM-i artiklis 35 nimetatud andmekaitsealase mõjuhinnangu.

Mõjuhinnangu kohustus tuleneb asjaolust, et automatiseeritud seire- ja otsustussüsteemid

toovad kaasa isikuandmete töötlemise ulatuses, mis tõenäoliselt võib kaasa tuua suure riski

füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele IKÜM-i artikli 35 lõike 1 tähenduses.

Mõjuhinnangu koostamisel tuleb hinnata nii IKÜM-ist tulenevate nõuete täitmist kui ka

vastavust eelnõu §-s 9 sätestatud isikuandmete töötlemise piirangutele. Mõjuhinnang peab

seetõttu käsitlema mitte üksnes tehnilist andmetöötluse turvalisust, vaid ka automatiseeritud

süsteemidega kaasneva andmetöötluse vajalikkust, eesmärke, proportsionaalsust, teatud

juhtudel õigustatud huvi kirjeldust ning leevendusmeetmeid.

Uus andmekaitsealane mõjuhinnang ei ole vajalik, kui töötlemise olemus, ulatus, kontekst ja

eesmärgid on väga sarnased andmetöötlusega, mille kohta on andmekaitse mõjuhinnang juba

tehtud. See võib rakenduda näiteks juhul, kui samalaadset tehnoloogiat kasutatakse sama tüüpi

andmete kogumiseks samadel eesmärkidel. Sellisel juhul peab mõjuhinnangut uuendama

järgmine kord, kui töötlemise olemus, ulatus, kontekst ja eesmärgid muutuvad või täienevad.

Sellega peab kaasnema ka eelnõukohase seaduse § 10 lõikes 2 sätestatud kohustus küsida

platvormitöö tegijate ja nende esindajate seisukohti mõjuhinnangu koostamise ajal.

Erinevalt IKÜM-i üldisest loogikast, mille kohaselt tehakse mõjuhinnang juhul, kui töötlemine

võib olla suure riskiga, on platvormitöö valdkonnas tegemist alati suure riskiga töötlemisega.

See tähendab, et mõjuhinnangu koostamine ei sõltu platvormihalduri hinnangust riskitasemele,

vaid on kohustuslik alati, kui kasutatakse automatiseeritud seire-, otsustus- või muid süsteeme.

Lõike 2 kohaselt peab platvormihaldur mõjuhinnangu koostamisel küsima platvormitöö

tegijate ja nende esindajate seisukohti ning esitama koostatud hinnangu tulemused platvormitöö

tegijate esindajatele, nende puudumise korral peab hinnangu tulemused kättesaadavaks tegema

platvormitöö tegijatele. Nõue on direktiivi artiklist 8 tulenev lisakohustus, kuivõrd IKÜM-i

kohaselt on andmetöötlejal üksnes võimalus vajaduse korral puudutatud isikute arvamust

küsida.

Sätte eesmärk on tagada, et töötegijad või nende esindajad saaksid hinnata, kas automatiseeritud

süsteemide kasutamine on õiguspärane, vajalik ja proportsionaalne ning kas töötegija õigused

ja vabadused on piisavalt kaitstud. Platvormihaldur peab andma töötegijate esindajatele

(viimaste puudumistel töötegijatele) ülevaate automaatsete süsteemide kasutamisega

kaasnevast andmetöötlusest, selle eesmärkidest, kasutatavatest andmekategooriatest, võimalike

riskide hindamisest ja kavandatud kaitsemeetmetest. Kui platvormitöö tegijate esindajad ei ole

teada või puuduvad, peab mõjuhinnangu tegema kättesaadavaks platvormitöö tegijatele.

Platvormitöö tegijate ja nende esindajate seisukohti tuleb küsida ja neile hinnangu tulemused

esitada või kättesaadavaks teha ulatuses, mis on vajalik mõjuhinnangu esemeks oleva

isikuandmete töötlemise mõju hindamiseks. Platvormitöö tegijate ja nende esindajate

seisukohti ei pea küsima ning neile ei pea esitama koostatud hinnangu tulemusi, kui

mõjuhinnang oli koostatud juba enne eelnõukohase seaduse kehtima hakkamist. Sellisel juhul

kaasatakse platvormitöö tegijaid ja esindajaid järgmine kord, kui mõjuhinnangut uuendatakse.

Eelnõu § 11. Automaatsete süsteemide kasutamisest teavitamine

16

Paragrahvis 11 sätestatakse platvormihalduri kohustus tagada automatiseeritud süsteemide

kasutamise läbipaistvus ning töötegijate informeeritus süsteemidest, võttes üle direktiivi

artikli 9. Nõue täiendab IKÜM-i artiklitest 12–15 tulenevaid läbipaistvuskohustusi ning

kehtestab platvormitöö eripära arvestades täpsemad reeglid teabe sisu, vormi ja esitamise aja

kohta. Automatiseeritud süsteemidel on platvormitöös otsene ja oluline mõju töötegijate

töötingimustele, näiteks sellele, millist ja kui palju tööd pakutakse, kuidas hinnatakse

töötulemusi, millist tasu makstakse ja millistel alustel piiratakse või suletakse töötegija konto,

mistõttu on töötegijatel õigustatud saada selget ja arusaadavat teavet süsteemide toimimise

kohta. Paragrahvi 11 selgitustes kasutatavad näited on selgitava iseloomuga ega kujuta endast

ammendavat loetelu. Nende asjakohasust tuleb hinnata iga platvormi ja automaatse süsteemi

tegelikust toimimisest lähtudes.

Paragrahvis 11 ega ka teistes eelnõukohase seaduse paragrahvides ei nõuta platvormihaldurilt

ärisaladuse ega muu konfidentsiaalse teabe avaldamist, vaid üldise teabe andmist automaatsete

seire- ja otsustussüsteemide kasutamise kohta. Esitada tuleb eelkõige teavet selle kohta, kas

selliseid süsteeme kasutatakse, andmete ja tegevuste kategooriad, mida need süsteemid jälgivad

või hindavad, mis eesmärgil seiret tehakse, kellele või millistele vastuvõtjate kategooriatele

isikuandmeid edastatakse, millist liiki otsuseid süsteemid teevad või toetavad, milliseid

andmekategooriaid ja peamisi parameetreid otsuste tegemisel arvesse võetakse ning millistel

peamistel alustel sellised otsused kujunevad. Seevastu ei nõua säte allikakoodi, täpseid

valemeid või kaalutegureid, algoritmilise toimimise detailset tehnilist loogikat,

järjestusalgoritmi täielikku toimimist, pettusevastaste süsteemide üksikasju, mudeli

arhitektuuri, treeningandmestikke ega muid sarnaseid tundlikke tehnilisi üksikasju.

Lõikes 1 sätestatakse, et platvormihaldur peab lõigetes 2–4 nimetatud teabe esitama

platvormitöö tegijatele ja nende esindajatele ning määratakse kindlaks teabe esitamise vorm.

Teave tuleb esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning see peab olema selge,

arusaadav ja hõlpsasti kättesaadav. Järgmistes lõigetes täpsustatakse, millist teavet tuleb esitada

ning millistel tingimustel, kuidas ja millal tuleb see teave adressaatidele esitada.

Lõikes 2 sätestatakse teave, mida platvormihaldur peab automaatsete seiresüsteemide

kasutamisel platvormitöö tegijatele esitama. Punkti 1 kohaselt peab platvormihaldur

platvormitöö tegijaid teavitama asjaolust, et automaatseid seiresüsteeme kasutatakse või et need

võetakse kasutusele. Platvormitöö tegijal peab olema võimalik aru saada, kas ja milliseid

töösoorituse või tööga seotud tegevuse jälgimise lahendusi platvormihaldur rakendab, näiteks

kas töötegija asukohta jälgitakse reaalajas, kas tööülesannete täitmise kiirust või töö ajal

rakenduse kasutamist mõõdetakse ning kas teenusesaajate hinnanguid kogutakse ja

analüüsitakse automaatselt.

Punktis 2 sätestatakse kohustus selgitada, milliseid andmeid ja tegevusi automaatsed

seiresüsteemid kontrollivad, seiravad või hindavad, sealhulgas teenusesaajate hinnangud.

Näiteks kas kogutakse ja hinnatakse töötegija asukoha, tööülesannete täitmise aja,

tööülesannete vastuvõtmise või tühistamise sageduse, teenusesaajatega suhtluse või muid tööga

seotud andmeid. Teenusesaajate hinnangutena tuleb mõista näiteks reitinguid, tagasisidet

kommentaaridena või kaebusi, mida süsteem võib kasutada töö kvaliteedi hindamiseks.

Punktiga 3 nähakse ette kohustus selgitada seire eesmärki ja seda, kuidas süsteem seiret teeb.

See tähendab, et platvormihaldur peab platvormitöö tegijale arusaadavalt kirjeldama, milleks

konkreetset seiresüsteemi kasutatakse (nt teenuse kvaliteedi tagamiseks, tööohutuse

jälgimiseks, pettuste ennetamiseks või platvormi töökorralduse optimeerimiseks) ning millisel

viisil seiret tehakse (nt GPS-andmete abil, tööülesannete täitmise aja mõõtmise kaudu,

17

automaatse riskiskoori abil või klientide tagasiside koondamise ja analüüsi teel). Näiteks kui

platvormihaldur kasutab süsteemi, mis jälgib kulleri liikumiskiirust ja marsruuti, et hinnata

teenuse õigeaegsust, tuleb seda töötegijale selgitada sellisel määral, et töötegija mõistaks seire

loogikat ning selle võimalikku mõju tema tööle.

Punktis 4 sätestatakse kohustus teavitada automaatsetes seiresüsteemides töödeldavate

isikuandmete vastuvõtjatest või vastuvõtjate kategooriatest, sealhulgas kontserni sees. See

tähendab, et platvormitöö tegijal peab olema selgus, kas seireandmeid kasutavad üksnes

platvormihalduri enda töötajad ja süsteemid või edastatakse neid ka kolmandatele isikutele,

näiteks analüüsi- või IT-teenuse osutajatele või muudele koostööpartneritele. Samuti tuleb

selgitada, kas andmeid edastatakse kontserni teistele üksustele, kui analüüsitakse kõigi üksuste

andmeid või neid säilitatakse kontsernis. Teabe eesmärk on tagada platvormitöö tegijale selgus

tema isikuandmete liikumisest ning sellest, kellel on ligipääs tema tööga seotud seireandmetele.

Andmete vastuvõtjad võivad olla näiteks platvormihalduri üksused, nagu klienditugi,

kvaliteedikontroll või riskikontroll, aga ka IT-teenuse pakkujad, analüütikud (firmasisesed ja -

välised) või makse- ja arveldusteenuse pakkujad.

Lõikes 3 sätestatakse teave, mida platvormihaldur peab automaatsete otsustussüsteemide

kasutamisel platvormitöö tegijatele esitama. Punkti 1 kohaselt peab platvormihaldur

platvormitöö tegijaid teavitama asjaolust, et automaatseid otsustussüsteeme kasutatakse või et

need võetakse kasutusele. Platvormitöö tegijal peab olema võimalik aru saada, kas ja millisel

määral tehakse platvormitöös otsuseid automatiseeritult või algoritmilise toe abil, näiteks

tööülesannete jaotamisel, tasu kujundamisel või töötegija ligipääsu piiramisel platvormi

võimalustele.

Punktiga 2 kohustatakse platvormihaldurit loetlema ja kirjeldama automaatsete

otsustussüsteemide tehtavate või toetatavate otsuste kategooriaid. Platvormitöö tegijale tuleb

selgitada, kas ja millisel määral mõjutavad automaatsed otsused näiteks tööülesannete

pakkumist või nendest ilmajätmist, tasu suurust või selle korrigeerimist, töötegija nähtavust

platvormil, ligipääsu teatud tööliikidele või tema konto kasutamise ajutist või püsivat piiramist.

Näiteks peab olema arusaadav, kas tööülesannete pakkumise vähenemine tuleneb

automatiseeritud otsustest või on selle taga inimese tehtud otsus. Teabe eesmärk on võimaldada

platvormitöö tegijal mõista, kas ja mil määral võib süsteem mõjutada tema töötingimusi,

ligipääsu tööle ja sissetulekut.

Punktis 3 sätestatakse nõue selgitada neid andmekategooriaid ja peamisi parameetreid, mida

automaatne otsustussüsteem otsuste tegemisel arvesse võtab (milliseid asjaolusid süsteem

otsuste tegemisel arvesse võtab), ning nende parameetrite suhtelist tähtsust automaatsete otsuste

tegemisel (milline on nende asjaolude suhteline tähtsus otsuse või tulemuse kujunemisel).

Platvormihaldur peab andma platvormitöö tegijale arusaadava ülevaate sellest, millised tegurid

on otsuste tegemisel määravad ning kuidas platvormitöö tegija isikuandmed või käitumine

otsuseid mõjutavad. Näiteks tuleb selgitada, kas kliendihinnangud mõjutavad tööpakkumiste

saamist, kas kliendihinnangud mõjutavad töötegija töövõimalusi olulisemalt kui asukoht, kas

tellimustest keeldumine vähendab automaatselt edasiste tööpakkumiste hulka või kas hilinenud

tööülesannete täitmine suurendab automaatselt töötegija riskiskoori. Selline teave võimaldab

platvormitöö tegijal paremini mõista, millised tema käitumise või töösoorituse aspektid võivad

mõjutada süsteemi tehtavaid otsuseid.

Punktiga 4 nähakse ette kohustus esitada platvormitöö tegijale alused automaatsete

otsustussüsteemide tehtud või toetatud otsuste kohta, mis puudutavad tema konto piiramist,

peatamist või sulgemist, tasu maksmisest keeldumist, lepingulist staatust või muid samaväärse

või kahjuliku mõjuga otsuseid. Näiteks peab platvormitöö tegijale olema selgitatud, kas konto

18

peatamise põhjuseks saab olla süsteemi poolt tuvastatud turvarikkumine, korduv tööülesande

katkestamine, madal kliendihinnang või muu algoritmiliselt hinnatud riskitegur. Põhjenduste

esitamise eesmärk on tagada platvormitöö tegijale reaalne võimalus mõista otsuse tegemise

põhjuseid ja vajaduse korral otsus vaidlustada, sealhulgas pöörduda platvormihalduri

kontaktisiku poole otsuse selgitamiseks või taotleda otsuse läbivaatamist seaduses sätestatud

korras.

Lõikega 4 täpsustatakse teavitamiskohustust olukorras, kus platvormihaldur kasutab

automaatseid süsteeme, mis ei kvalifitseeru § 5 lõigetes 1 ja 2 määratletud automaatsete seire-

või otsustussüsteemidena, kuid mis siiski teevad või toetavad otsuseid, mis mõjutavad

platvormitöö tegijaid mis tahes viisil. Säte lähtub direktiivi loogikast, mille kohaselt tuleb

läbipaistvuskohustuste täitmisel arvestada ka platvormihaldurite kasutatavate tehnoloogiliste

lahenduste kiire arenguga ning vältida olukorda, kus töötegijaid mõjutavad automaatsed

otsused jääksid teavitamiskohustuse alt välja üksnes seetõttu, et kasutatav süsteem ei vasta

automaatse seire- või otsustussüsteemi määratlusele.

Platvormihaldur peab esitama teabe iga otsuse kategooria kohta, mida sellised automaatsed

süsteemid teevad või toetavad ning millel on platvormitöö tegijatele mõju. Tegemist võib olla

näiteks süsteemidega, mis kujundavad platvormitöö tegija nähtavust klientide jaoks või

järjestavad tööpakkumisi viisil, mis mõjutab platvormitöö tegija võimalusi tööülesandeid saada,

samuti süsteemidega, mis suunavad töötegijat teatud tööülesannete või töömustrite poole.

Teavitamise eesmärk on võimaldada platvormitöö tegijal mõista, milliseid otsuseid

platvormihalduri tehnoloogilised lahendused tema suhtes teevad või milliseid otsuseid need

toetavad.

Erinevalt automaatsetest otsustussüsteemidest teavitamise kohustusest ei nähta lõikes 4 ette

kohustust esitada muude süsteemide kasutamise korral otsuste põhjendusi ega kirjeldada

otsuste aluseks olevaid parameetreid või nende suhtelist tähtsust. Piisav on, kui platvormihaldur

kirjeldab otsuste liike, mida need süsteemid teevad või toetavad, kuna eesmärk on tagada

miinimumtasemel läbipaistvus nende süsteemide kasutamisest ja platvormitöö tegijatele

avalduvast mõjust.

Lõikes 5 sätestatakse, millisel viisil ja millistel juhtudel tuleb sama paragrahvi lõigetes 2–4

nimetatud teave platvormitöö tegijale esitada. Teave tuleb anda kokkuvõtlikul kujul ja ulatuses,

mis puudutab üksnes töötegijat otseselt mõjutavaid süsteeme (selmet esitada detailne,

kõikehõlmav teave kõikide kasutusel olevate süsteemide kohta, mida käsitletakse järgnevas

lõikes). Teave tuleb esitada kolmel juhul: hiljemalt esimesel platvormitöö tegemise päeval,

enne muudatuste jõustumist, kui automaatsete süsteemide kasutamine, tööloogika või

seiretingimused muutuvad, ning igal ajal töötegija nõudmise korral. Eesmärk on tagada, et

töötegijal oleks tegelik võimalus oma käitumist ja otsuseid teadlikult kujundada ning et talle ei

avalduks süsteemide mõju tagantjärele negatiivselt ja ootamatult. Lisaks tagatakse, et töötegijat

ei koormataks liigse tehnilise teabega, kuid kõik tema seisukohast oluline oleks talle teada.

Süsteemide muutmise korral tuleb platvormitöö tegijatele teave esitada siis, kui muudetakse

kasutatavate andmekategooriate koosseisu, tehtavate otsuste iseloomu või parameetreid, mille

alusel tulemused määratakse. Kohustus ei laiene rutiinsetele tehnilistele uuendustele, millel on

platvormitöö tegijate ebaoluline mõju.

Lõikes 6 käsitletakse lõigetes 2–4 nimetatud teabe esitamist kõikehõlmaval, üksikasjalikul

kujul ning loetletakse, kellele ja millal detailne info antakse. Kui lõikes 5 nähakse ette lõigetes

2–4 nimetatud teabe esitamine kokkuvõtlikul kujul ja üksnes ulatuses, mis puudutab

konkreetset töötegijat mõjutavaid süsteeme, siis lõige 6 reguleerib kogu lõigetes 2–4 nimetatud

teabe esitamist detailsel kujul, andes ülevaate kõikidest süsteemidest ning nende

19

toimimisloogikast. Selline info tuleb anda viiel juhul: platvormitöö tegijale tema nõudmisel,

platvormitöö tegijate esindajatele juba enne süsteemide kasutuselevõttu ja enne muudatuste

jõustumist, kui automaatsete süsteemide kasutamine, tööloogika või seiretingimused

muutuvad, samuti nende nõudmise korral. Info tuleb anda ka Tööinspektsioonile ja

Andmekaitse Inspektsioonile nende nõudmisel. Teave võimaldab töötajate esindajatel ning

järelevalveasutustel hinnata süsteemide õiguspärasust, läbipaistvust ning tegelikku mõju

töötingimustele. Näiteks peab platvormihaldur detailselt selgitama, kuidas toimib töötegija

konto peatamist soovitav algoritm, kas ja milliseid riskimudeleid see kasutab ning millised

sisendid on otsuse tegemisel määravad.

Lõikes 7 sätestatakse teavitamiskohustus ka tööle eelneva värbamis- ja valikuprotsessi ja

lepingueelsete läbirääkimiste korral. Platvormihaldur peab enne protsessi algust esitama

kandidaadile kokkuvõtliku teabe selles kasutatavate automaatsete süsteemide kohta. See

tähendab näiteks, et kandidaadile tuleb teada anda, kui tema videointervjuud analüüsitakse

osaliselt automatiseeritult, kui tema sobivust hinnatakse mõne algoritmi abil või kui

kandideerimisprotsess katkeb automaatselt teatud kriteeriumide mittetäitmisel. Nõude eesmärk

on tagada, et isik teaks, millisel määral automaatsed süsteemid tema töölesaamist mõjutavad.

Lõikes 8 sätestatakse platvormitöö tegija õigus saada ja üle kanda kõik platvormitöö käigus

automaatsete süsteemide abil loodud isikuandmed, sealhulgas hinnangud, arvamused, reitingud

ja muud töösoorituse põhjal tuletatud andmed. See õigus on laiem kui IKÜM-i artiklis 20

sätestatud andmete ülekantavuse õigus, mis piirdub üldjuhul üksnes andmetega, mille isik on

ise andmetöötlejale esitanud. Lõige 8 käsitleb ka platvormihalduri loodud tuletatud andmeid,

näiteks töösoorituse koondhinnanguid või automatiseeritud tulemusnäitajaid. Platvormihaldur

peab tagama selle õiguse teostamiseks tasuta ja tulemuslikud tehnilised vahendid, näiteks

andmete allalaadimise funktsiooni kasutajaprofiilis või andmete edastamise teisele

platvormihaldurile, ametiühingule või muule kolmandale isikule. Eesmärk on toetada

töötegijate liikuvust platvormide vahel ning vältida olukorda, kus varasem tööajalugu ja

reputatsioon on n-ö lukustatud ühe platvormi sisse.

Platvormitöö tegija andmete ülekandmise õiguse kasutamisele kohaldub isikuandmete kaitse

üldmääruse artiklis 12 sätestatud üldkord. See tähendab, et platvormihaldur peab taotlusele

vastama põhjendamatu viivituseta ja hiljemalt ühe kuu pärast taotluse saamisest arvates. Kui

taotlus on erandlikult keerukas või taotlusi on palju, võib tähtaega pikendada kuni kahe kuu

võrra, kuid sellest tuleb platvormitöö tegijat ühe kuu jooksul koos põhjendustega teavitada.

Tasuta vahendite tagamise kohustus tähendab ühtlasi, et andmete ülekandmise õiguse

kasutamine ei tohi muutuda platvormitöö tegija jaoks põhjendamatult keerukaks ega kulukaks.

Eelnõu § 12. Inimjärelevalve automaatsüsteemi üle

Paragrahviga 12 võetakse üle direktiivi artikkel 10 ning sätestatakse inimese tehtav järjepidev

automaatsete süsteemide kasutamise järelevalve ning korrapärase mõjuhindamise nõue.

Paragrahv reguleerib nii järelevalve sisu, selle tegemise korda, vastutavate isikute pädevust ja

kaitset kui ka meetmeid juhuks, kui tuvastatakse diskrimineerimise oht või õiguste rikkumine.

Sätte eesmärk on tagada, et automaatsete süsteemide kasutamisel ei oleks platvormitöö

tegijatele liigkahjulikku, diskrimineerivat või ebaõiglast mõju.

Lõikes 1 sätestatakse platvormihaldurile kohustus tagada inimese järjepidev järelevalve

automaatsete süsteemide tehtavate või toetatavate otsuste mõju üle platvormitöö tegijatele.

Järelevalve ei tohiks piirduda pelgalt perioodilise kontrolliga, vaid eeldab pidevat ja süsteemset

järelevalvet selle üle, kuidas algoritmilised otsused reaalselt mõjutavad platvormitöö tegijate

töötingimusi, sissetulekut, töökoormust, ligipääsu tööülesannetele, kontode staatust, nende

20

võrdset kohtlemist töökohal ning muid õigusi. Järelevalvekohustus ja mõjude hindamine on

oluline juba süsteemide testimise korral.

Nõue tuleneb asjaolust, et platvormitööd korraldatakse suures ulatuses automatiseeritult ning

töötegijal puudub enamjaolt otsene kontakt inimesega. Sellises olukorras võivad tööülesannete

jagamine, töötempo kujunemine, tasu arvutamine või kliendihinnangute mõju töövõimalustele

sõltuda üksnes algoritmilistest mudelitest. Inimjärelevalve eesmärk on tagada, et sellised

süsteemid ei hakkaks toimima iseseisvalt ebasoovitaval viisil, mis näiteks seab ootamatult ohtu

platvormitöö tegija sissetuleku, kohtleb teda ebaõiglaselt või tekitab põhjendamatut survet.

Järjepidevat järelevalvet võib teha näiteks jätkuva pistelise kvaliteedikontrolli korras.

Lõike 2 kohaselt nähakse ette lisaks lõikes 1 sätestatule kohustus hinnata vähemalt kord iga

kahe aasta jooksul kõigi automaatsete süsteemide otsuste koondmõju, seejuures kaasatakse

hindamisse ka platvormitöötajate esindajad, kui nad on olemas. Mõjuhinnangu eesmärk ei ole

kontrollida üksnes süsteemi tehnilist toimimist, vaid hinnata konkreetsete automaatsete otsuste

tegelikku mõju platvormitöö tegijate töötingimustele, sissetulekule, selle prognoositavusele ja

õiglasele kohtlemisele. Nõutav ei ole iga üksikotsuse hindamine, vaid hinnata tuleks pigem

platvormitöö tegijaid mõjutavate otsuste süsteemset mõju.

Mõjuhinnang võib sisaldada näiteks analüüsi selle kohta, kas tööülesannete jaotus eelistab

süsteemselt teatud töötegijate rühmi, kas hinnangusüsteem mõjutab ebaproportsionaalselt mõne

töötegija ligipääsu tööle või kas tasu kujunemise loogika on läbipaistev ja prognoositav.

Platvormitöötajate esindajate kaasamine tagab, et hindamisel võetakse arvesse ka töötegijate

praktilist kogemust ja tegelikke probleeme, mitte üksnes tehnilist vaadet.

Lõike 3 kohaselt peavad järelevalvajatel ja mõjuhindajatel olema selleks vajalikud volitused,

pädevus ja väljaõpe, sealhulgas läbitud TLS-i § 28 lõike 2 punktis 5 sätestatud koolitus. See

tähendab, et piirduda ei tohi formaalse järelevalve määramisega, vaid tuleb tagada, et

järelevalve tegijad suudavad sisuliselt analüüsida ja hinnata algoritmiliste otsuste mõju ning

vajaduse korral sekkuda. Sättes nähakse ette, et järelevalvajatel peab olema ka reaalne

otsustusõigus, sealhulgas õigus vajaduse korral automaatseid otsuseid muuta või tühistada.

Näiteks juhul, kui automaatne süsteem piirab töötegija ligipääsu tööülesannetele, peab

järelevalvet tegeval isikul olema õigus see otsus läbi vaadata, hinnata selle põhjendatust ja

vajaduse korral seda muuta.

Lõikega 4 pannakse platvormihaldurile kohustus võtta konkreetseid meetmeid, kui inimese

tehtava järelevalve või mõjuhindamise käigus ilmneb märkimisväärne diskrimineerimise oht

või kui tuvastatakse, et automaatse süsteemi tehtud või toetatud otsused on rikkunud

platvormitöö tegija õigusi. Sellised meetmed võivad hõlmata süsteemi ümberseadistamist,

otsustusloogika muutmist või vajaduse korral kogu automaatse süsteemi kasutamise lõpetamist.

Oluliseks diskrimineerimisohuks võib pidada näiteks olukorda, kus algoritm eelistab

tööülesannete jagamisel järjekindlalt teatud vanuse, soo, rahvuse või asukohaga töötegijaid.

Õiguste rikkumine võib seisneda näiteks alusetus konto peatamises, tasu maksmisest

keeldumises või tasu vähendamises või töövõimaluste piiramises ilma piisava põhjenduseta.

Sätte eesmärk on muuta mõjuhindamine praktiliselt tulemuslikuks, mitte üksnes formaalseks

aruandluseks.

Lõikes 5 sätestatakse, et hindamistulemused edastatakse platvormitöötajate esindajatele ning

nõudmise korral ka üksikutele platvormitöö tegijatele, Tööinspektsioonile ja Andmekaitse

Inspektsioonile. Sellega tagatakse läbipaistvus ning võimalus võtta hinnangu tulemusi arvesse

nii töötajate huvide kaitsel kui ka riiklikus järelevalves.

21

Näiteks võib töötegija, kes kahtlustab, et ta saab liiga vähe tööülesandeid algoritmilise vea tõttu,

nõuda eelkirjeldatud mõjuhinnangu esitamist, et hinnata, kas sarnaseid juhtumeid on täheldatud

ka varem. Samuti võimaldab see Tööinspektsioonil ja Andmekaitse Inspektsioonil paremini

hinnata, kas automaatsete süsteemide kasutamine vastab õigusaktide nõuetele.

Lõikes 6 sätestatakse keeld teha platvormitöö tegija lepingulise suhte või konto peatamise,

lõpetamise või piirangute kehtestamise ning muude samaväärse kahjuliku mõjuga otsuseid

üksnes automaatse süsteemi poolt. Sellised otsused peavad alati olema inimese tehtud, isegi

juhul, kui automaatne süsteem on otsuse tegemist toetanud.

Piirangud konto suhtes võivad hõlmata näiteks ligipääsu piiramist tööpakkumistele,

töövõimaluste blokeerimist või konto ajutist sulgemist. Kuna sellised otsused mõjutavad

otseselt platvormitöö tegija sissetulekut, on seadusandja pidanud vajalikuks tagada, et nende

üle teeb lõppotsuse inimene, kes suudab hinnata nii otsuse põhjendatust kui ka selle mõju

konkreetsele isikule.

Eelnõu § 13. Automaatotsuse selgitamine, läbivaatamine ja parandamine inimese poolt

Paragrahviga 13 võetakse üle direktiivi artikkel 11 ning sätestatakse platvormitöö tegijate õigus

saada automaatsete otsuste kohta selgitusi ja neid otsuseid vaidlustada ning vajaduse korral

nõuda nende ülevaatamist või kahju hüvitamist. Säte täiendab IKÜM-i artiklites 21 ja 22

reguleeritud automatiseeritud otsustamise korda ning arvestab platvormitöö eripära, kus töö

juhtimine ja olulise mõjuga otsused tehakse sageli algoritmiliste süsteemide abil. Selle eesmärk

on tagada, et platvormitöö tegijal oleks võimalus mõista teda puudutavaid otsuseid, pidada

nendes olukordades vajaduse korral nõu pädeva inimesega ning kaitsta oma õigusi, kui otsus

mõjutab oluliselt tema sissetulekut või ligipääsu tööle.

Lõikes 1 sätestatakse platvormitöö tegija õigus saada tema nõudmisel viivituseta suuline või

kirjalik selgitus automaatse süsteemi tehtud või toetatud otsuse kohta. Selgitus peab olema

koostatud inimese poolt, esitatud selgelt ja arusaadavalt, kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis ning see peab võimaldama töötegijal mõista, millistel asjaoludel ja millise loogika alusel

konkreetne otsus tema suhtes tehti. Selgituse eesmärk ei ole üksnes formaalne teavitamine, vaid

sisuline selgitus otsuse põhjustest, näiteks millised andmed, hinnangud või käitumismustrid

otsust mõjutasid.

Sättes nähakse ühtlasi ette, et platvormihaldur peab tagama platvormitöö tegijale võimaluse

võtta otsuse selgitamiseks ühendust pädeva, väljaõppinud ja volitatud kontaktisikuga. See

tähendab, et töötegija ei tohi jääda suhtlema üksnes juturobotiga, vaid tal peab olema võimalus

pöörduda konkreetse inimese poole, kes suudab selgitada otsuse tausta ja faktilisi asjaolusid

ning kellel on piisavad volitused otsuse sisuliseks arutamiseks. Näiteks juhul, kui töötegija

konto nähtavust on süsteemselt piiratud, peab ta saama inimeselt selgituse, millised tegurid seda

mõjutasid ja kas olukorda on võimalik parandada.

Lõikes 2 täpsustatakse, et eriti suure mõjuga otsuste korral on platvormihaldur kohustatud

esitama platvormitöö tegijale kirjaliku põhjenduse viivituseta ja hiljemalt otsuse jõustumise

kuupäeval. Sellised otsused on töötegija konto piiramine, peatamine või sulgemine, tasu

maksmisest keeldumine tehtud töö eest, platvormitöö tegija lepingulise staatuse muutmine ning

muud samaväärselt kahjuliku mõjuga otsused, samuti otsused, mis mõjutavad oluliselt töösuhte

või muude lepinguliste suhete olulisi aspekte.

22

Eesmärk on tagada, et platvormitöö tegija ei satuks ootamatult olukorda, kus tema ligipääs tööle

või sissetulekule katkeb ootamatult ja ilma põhjenduseta. Näiteks juhul, kui platvormihaldur

keeldub maksmast tasu tehtud töö eest automatiseeritud pettusetuvastuse otsuse alusel, peab

töötegija saama kirjaliku põhjenduse, milles on välja toodud, millistel alustel süsteem sellise

järelduse tegi. Selline põhjendamiskohustus suurendab läbipaistvust ja võimaldab töötegijal

hinnata, kas otsus on õiguspärane või vajab vaidlustamist.

Lõikes 3 sätestatakse platvormitöö tegijale ja tema esindajale õigus lõigetes 1 ja 2 nimetatud

otsus vaidlustada ja taotleda selle läbivaatamist. Platvormihaldur on kohustatud vastama

sellisele taotlusele 14 kalendripäeva jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning

esitama vastuses täpsed ja asjakohased põhjendused. Taotluse peab läbi vaatama inimene ning

see eeldab otsuse sisulist kaalumist.

Eesmärk on tagada töötegijale tegelik vaidlustamisõigus, kui ta leiab, et automaatse süsteemi

tehtud otsus on ekslik, ebaproportsionaalne või rikub tema õigusi. Näiteks võib platvormihaldur

automaatselt tuvastada väidetava pettusekahtluse ning keelduda töötegijale tehtud töö eest tasu

maksmast. Platvormitöö tegijal on sellisel juhul õigus nõuda, et inimene hindaks uuesti, kas

pettusekahtlus on põhjendatud, võttes arvesse konkreetseid asjaolusid, mitte üksnes

algoritmilist mustrit.

Lõikega 4 nähakse ette, et kui ükskõik millisel ajahetkel tuvastatakse, et automaatse süsteemi

tehtud või toetatud otsused on rikkunud platvormitöö tegija õigusi, peab platvormihaldur

olukorra parandama esimesel võimalusel ja 14 kalendripäeva jooksul alates rikkumise

tuvastamisest. Otsuse parandamine tähendab sisuliselt õiguste rikkumise heastamist, mis võib

päädida nii otsuse muutmise kui ka tühistamisega. Kui otsust ei ole võimalik enam tagasi

pöörata, on platvormihaldur kohustatud hüvitama töötegijale tekitatud kahju. Kahju hüvitamise

korral peetakse silmas eelkõige sellist varalist või mittevaralist kahju, mis on tekkinud

õigusvastase automaatse otsuse tõttu. See võib sõltuvalt juhtumist hõlmata ka saamata jäänud

tulu, näiteks olukorras, kus platvormitöö tegija konto on põhjendamatult piiratud või peatatud

ning ta jääb seetõttu ajutiselt tööst ja teenistusest ilma. Konkreetse kahju ulatus ja hüvitamise

eeldused sõltuvad siiski iga juhtumi asjaoludest.

Lisaks parandamisele ja hüvitamisele on platvormihalduril kohustus võtta tarvitusele meetmed,

et vältida selliste olukordade tekkimist tulevikus. See võib tähendada näiteks automaatse

otsustusmudeli muutmist, selle riskiparameetrite ümberhindamist või vajaduse korral ka kogu

süsteemi kasutamise lõpetamist. Sätte eesmärk on vältida juhtumeid, kus üksik otsus küll

parandatakse, kuid viga süsteemi otsustusloogikasse jääb alles ja tekitab edaspidi uusi

rikkumisi.

Lõikes 5 sätestatakse normide vahekorra selguse huvides, et seda paragrahvi ei kohaldata

platvormitöö tegijatele, kes on ühtlasi määruse (EL) 2019/1150 tähenduses ärikasutajad.

Nimetatud määrus reguleerib veebipõhiste vahendusteenuste osutajate ja ärikasutajate vahelisi

suhteid ning sisaldab erisätteid mh oluliste otsuste põhjendamise ning kaebuste menetlemise

kohta. Sellisel juhul kohaldatakse automaatsete otsuste selgitamise ja vaidlustamise suhtes

eeskätt nimetatud määruses sätestatud erireegleid.

Norm on vajalik eelkõige juhtudeks, kus platvormi kaudu tegutsevat isikut ei saa võrrelda

töötaja või töösarnases olukorras oleva platvormitöö tegijaga, kuna ta tegutseb ettevõtjana ning

kasutab platvormihalduri vahendusteenust oma majandustegevuse korraldamiseks (näiteks

restoran või kauplus, mis kasutab platvormi enda äritegevuseks). Sellisteks juhtudeks on

Euroopa Liidu õiguses ette nähtud eraldi ja spetsiifilisem kaitseraamistik, mille eesmärk on

23

tagada ärikasutajatele läbipaistvus, õiglane kohtlemine ning tõhus vaidluste lahendamise

mehhanism.

Eelnõu § 14. Platvormitöötaja töötervishoid ja -ohutus

Paragrahviga 14 võetakse üle direktiivi artikkel 12 ning sätestatakse platvormitöötajate

töötervishoiu ja tööohutuse tagamise erireeglid automaatsete süsteemide kasutamise korral.

Reeglite eesmärk on tagada, et algoritmiline juhtimine, automaatne seire ja otsustamine ei

kahjustaks platvormitöötajate füüsilist ega vaimset tervist ning et nende töökorraldusega seotud

riskid oleksid süstemaatiliselt hinnatud ja maandatud. Säte seob platvormitöö töötervishoiu- ja

tööohutusalased nõuded kehtiva TTOS-iga ning täpsustab seda platvormitöö eripära arvestades.

Paragrahvi 14 selgitustes kasutatavad näited on selgitava iseloomuga ega kujuta endast

ammendavat loetelu. Nende asjakohasust tuleb hinnata iga platvormi ja automaatse süsteemi

tegelikust toimimisest lähtudes.

Lõike 1 punktis 1 sätestatakse platvormihaldurile kohustus hinnata TTOS §-s 134 sätestatud

töökeskkonna riskianalüüsi ja tegevuskava koostamisel eraldi automaatsete seire- ja

otsustussüsteemide kasutamisega kaasnevaid riske platvormitöötajate tervisele ja ohutusele.

See peab muu hulgas kajastama tööõnnetuste riske, psühhosotsiaalseid riske ning ergonoomilisi

riske, samuti tuleb hinnata rakendatud abinõude piisavust nende riskide maandamiseks.

Olukord tuleb reguleerida, kuna algoritmiline juhtimine võib oluliselt mõjutada töö tempot,

töökoormuse jaotust ja töö intensiivsust. Näiteks võib automaatne tööülesannete jagamise

süsteem suunata kullerile järjest suurema hulga tellimusi lühikese aja jooksul, mis suurendab

liiklusõnnetuse riski. Psühhosotsiaalse riski näitena võib tuua pideva hindamise,

reitingusüsteemide ja tulemusmõõdikute tekitatud stressi ja töö ebakindluse. Ergonoomilised

riskid võivad tekkida näiteks olukorras, kus töötempo ja tööasendite muutumine on täielikult

algoritmi juhitav ning töötajal puudub võimalus töökoormust ise reguleerida.

Punkti 2 kohaselt peab platvormihaldur võtma kasutusele asjakohased abinõud automaatsete

seire- ja otsustussüsteemidega seotud riskide vältimiseks või vähendamiseks. Riskianalüüsi

käigus tuvastatud ohtudele peavad järgnema reaalsed ja tõhusad ennetavad ning kaitsvad

meetmed, nt töötempo piirangud, kohustuslikud puhkepausid, automaatsete

sanktsioonimehhanismide ümberkujundamine nii, et need ei avaldaks töötegijale

ebaproportsionaalset survet, või tööülesannete jagamise reeglite muutmine, et vältida töö liigset

kuhjumist lühikesse ajavahemikku. Samuti psühholoogilise toe võimaldamine või muud stressi

vähendavad töökorralduslikud lahendused.

Punktis 3 sätestatakse keeld kasutada automaatseid seire- ja otsustussüsteeme viisil, mis

avaldab platvormitöötajale põhjendamatut survet või seab ohtu tema ohutuse, füüsilise või

vaimse tervise.

Põhjendamatu surve võib avalduda näiteks olukorras, kus töötegijat karistatakse automaatselt

tööülesannete vastuvõtmisest keeldumise eest viisil, mis sunnib teda tegema tööd ka puhkuse

arvelt või talle ohtlikes tingimustes, näiteks suure väsimuse korral. Füüsilise tervise ohtu

seadmise näitena võib tuua olukorra, kus algoritm sunnib jalgrattakullerit hoidma

ebarealistlikku keskmist kiirust sõltumata ilmaoludest. Vaimsele tervisele võib ohtu põhjustada

pidev jälgimine, sanktsioonide ettearvamatus ning töö ebakindlus, mis tuleneb täielikult

automatiseeritud töökorraldussüsteemidest. Sätte eesmärk on tagada, et tehnoloogiline

juhtimine ei hägustaks tööandja vastutust töötaja tervise ja ohutuse eest tööl ning et

automatiseerimine ei viiks ootamatult töötingimuste märkimisväärse halvenemiseni.

24

Punktis 4 sätestatakse platvormihalduri kohustus tagada tööohutuse ja töötervise rikkumistest

teavitamise kanal. Sätte eesmärk on tagada platvormitöötajatele võimalus teatada töö

tegemisega seotud ohust, tervisekahjustuse riskist, vägivalla või ahistamise juhtumist või muust

tööohutuse ja töötervisega seotud probleemist, sealhulgas juhtudest, kus automaatsed süsteemid

põhjustavad või võimendavad tervise- ja ohutusriskide realiseerumist. Teavitamiskanali

olemasolu võimaldab platvormihalduril probleemidele kiiresti reageerida ning rakendada

asjakohaseid ennetavaid või korrigeerivaid meetmeid, sealhulgas vajaduse korral kohandada

automaatsete süsteemide tööloogikat või platvormi töökorraldusreegleid.

Lõike 2 kohaselt laienevad paragrahvis sätestatud nõuded ka muudele automaatsetele

süsteemidele, mida ei ole määratletud automaatsete seire- või otsustussüsteemidena. Säte lähtub

direktiivi artikli 12 lõikest 4, mille kohaselt ei piirdu direktiivi nõuded üksnes automaatsete

seire- ja otsustussüsteemidega, vaid on ette nähtud kõikidele automaatsetele süsteemidele, mis

teevad või toetavad otsuseid, millel on platvormitöötajatele mis tahes mõju.

Platvormimajanduses kasutatav tehnoloogia areneb kiiresti ja platvormihalduritel võib olla

kasutuses või arendamisel süsteeme, mida eelnimetatud kaks definitsiooni ei kata, kuid mis

sellegipoolest avaldavad platvormitöö tegijale olulist mõju. Sellised süsteemid võivad olla

näiteks:

1) soovitussüsteemid, mis suunavad töötegijat teatud ülesannete poole;

2) tehnilised lahendused, mis annavad töötegijale järjest intensiivsemaid tööpakkumisi,

suurendades sel moel vaimset survet;

3) süsteemid, mis kujundavad platvormitöö tegija nähtavust platvormil ja mõjutavad sellega

tema võimalusi tööülesandeid saada.

Eelnõu § 15. Informeerimine ja konsulteerimine automaatsete süsteemide kasutuselevõtu

või muutmise korral

Paragrahviga 15 võetakse üle direktiivi artikkel 13 ning laiendatakse platvormitöötajate

informeerimise ja konsulteerimise õigust lisaks töötajate usaldusisiku seaduse (TUIS) §-s 20

sätestatud olukordadele ka automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kasutuselevõtu ja olulise

muutmisega seotud olukordadele. Sätte eesmärk on tagada, et platvormitöötajate esindajatel või

nende puudumise korral platvormitöötajatel oleks varakult teave ja ka tegelik võimalus osaleda

otsustusprotsessis enne, kui uued automaatsed süsteemid või algoritmid hakkavad mõjutama

platvormitöötajate töökorraldust, töötingimusi, sissetulekut või lepingulist staatust. Paragrahv

on täienduseks TUIS-ile ega kitsenda selles sätestatud õigusi.

Lõikega 1 nähakse ette, et platvormihaldur peab TUIS-i 5. peatükis sätestatud informeerimise

ja konsulteerimise tegema ka enne automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kasutuselevõttu

või nende olulist muutmist. See tähendab, et platvormihaldur ei tohi võtta kasutusele uusi

algoritmilisi juhtimislahendusi ega teha olemasolevates süsteemides olulisi muudatusi enne, kui

platvormitöötajate esindajaid on teavitatud ja nendega on toimunud sellesisuline arutelu.

Automaatsed süsteemid mõjutavad otseselt töökorraldust ja individuaalseid töötingimusi,

sealhulgas tööülesannete jaotust, tööaega, sissetuleku kujunemist, ligipääsu tööle,

koolitusvõimalusi ja isegi lepingulist staatust, muu hulgas näiteks olukorras, kus algoritmiline

aktiivsuse hindamine viib töötegija staatuse automaatse muutmiseni aktiivsest kasutajast

mitteaktiivseks, millega võib kaasneda ligipääsu kadumine tööpakkumistele või lepingu

lõppemine. Samuti näiteks juhul, kui platvormihaldur plaanib võtta kasutusele uue algoritmilise

hindamissüsteemi, mis hakkab senisest ulatuslikumalt mõjutama töötegijate ligipääsu

tööpakkumistele, peab see otsus olema töötajate esindajatega või nende puudumise korral

töötajatega enne läbi arutatud, mitte teatavaks tehtud alles pärast süsteemi rakendumist. Kui

25

esindajate puudumise korral peetakse aru platvormitöötajatega, peab neile esitatav info olema

selge, läbipaistev ja hõlpsasti arusaadavalt kirja pandud.

Informeerida ja konsulteerida tuleb samadel alustel ja korras nagu töötajate usaldusisiku

seaduses, mis lähtub Euroopa Liidu töötajate teavitamise ja ärakuulamise üldraamistikust. See

tähendab muu hulgas, et teave peab olema esitatud õigeaegselt, piisava põhjalikkusega ning

sellisel viisil, et esindajatel oleks võimalik kujundada sisuline seisukoht enne lõpliku otsuse

tegemist. Kui informeerimine ja konsulteerimine toimub esindajate puudumise korral

platvormitöö tegijatega, tuleb teave esitada läbipaistval, arusaadaval ja kergesti kättesaadaval

kujul, kasutades selget ja lihtsat keelt. Tegemist ei ole pelgalt teavitamiskohustusega, vaid

sotsiaalse dialoogi tagamisega tehnoloogiliselt keerukas ja kiiresti arenevas töökeskkonnas.

Lõikes 2 sätestatakse, et juhul kui platvormitöötajate esindajad või nende puudumisel

platvormitöötajad kasutavad TUISi § 21 lõikes 5 sätestatud õigust kaasata informeerimise ja

konsulteerimise käiku ekspert, on platvormihaldur kohustatud kuni kolmel korral kalendriaasta

jooksul katma eksperdi kaasamisega seotud mõistlikud kulud, kui platvormihalduri juures

töötab vähemalt 250 töötajat.

Sätte eesmärk on tagada, et platvormitöötajate esindajatel oleks tegelik ja sisuline võime

hinnata tehnoloogiliselt keerukaid algoritmilisi süsteeme. Automaatsete otsustus- ja

seiresüsteemide toimimisloogika, riskimudelid, andmeanalüüs ja otsustusparameetrid võivad

olla sedavõrd tehnilised, et erialase abita ei ole töötajate esindajatel võimalik nende mõju

töötingimustele adekvaatselt hinnata. Näiteks uue tehisintellektil põhineva tööülesannete

jaotamise süsteemi puhul tuleb võib olla kaasata andmeteaduse või töötervishoiu spetsialist, et

hinnata, kas süsteem võib kaasa tuua ebavõrdset kohtlemist, ülemäärast töökoormust või

terviseriske.

Kulude kandmise kohustus on seotud platvormihalduri suurusega ning rakendub üksnes juhul,

kui platvormihalduri juures töötab Eestis vähemalt 250 töötajat. Sellega tagatakse, et

väiksematele ettevõtjatele ei tekiks ebaproportsionaalset rahalist koormust, samal ajal kui

suurematelt platvormihalduritelt eeldatakse suuremat vastutust sotsiaalse dialoogi sisulise

toimimise tagamisel. Kulude mõistlikkuse nõue tähendab, et platvormihaldur ei pea katma

ebaproportsionaalselt suuri kulutusi, vaid üksnes selliseid, mis on põhjendatud konkreetse

hinnatava süsteemi keerukuse ja mõju ulatusega. Eksperdi kaasamise vajadust hindavad ja

eksperdi valiku otsustavad platvormitöötajate esindajad, põhjendades sealjuures vajaduse

korral platvormihaldurile eksperdi kaasamisega tekkinud kulusid. Kulu põhjendamisel võib

vajaduse korral arvesse võtta näiteks konkreetse teema komplekssust või uudsust, läbitöötamist

vajanud dokumentide või lehekülgede arvu, ekspertide tunnihinda või seda, kui suure mõjuga

on muudatus. Kui platvormihaldur ja platvormitöötajate esindajad jäävad kulude põhjendatuses

eriarvamusele, on pooltel õigus pöörduda kohtusse.

Eelnõu § 16. Teabe kättesaadavaks tegemine ja esitamine

Paragrahvis 16 sätestatakse platvormihaldurile kohustus esitada perioodiliselt teavet nii

Tööinspektsioonile kui ka platvormitöö tegijate esindajatele. Sätte eesmärk on suurendada

platvormitöö läbipaistvust, toetada järelevalveasutuste võimet kontrollida seadusest tulenevate

nõuete täitmist ning võimaldada platvormitöö tegijate esindajatel oma ülesandeid tõhusalt täita.

Teabe kogumine ja esitamine on oluline ka selleks, et tuvastada väärklassifitseerimist, varjatud

töösuhteid või deklareerimata tööd ning aidata seeläbi kaasa ka õiglasele konkurentsile

platvormide vahel. Paragrahviga võetakse üle direktiivi artikkel 17.

26

Lõikes 1 sätestatakse teave, mille platvormihaldur peab Tööinspektsioonile ja platvormitöö

tegijate esindajatele kättesaadavaks tegema. See tähendab, et teavet ei pea eraldi esitama, vaid

võib Tööinspektsioonile ja platvormitöö tegijate esindajatele olla kättesaadav näiteks

kokkulepitud lingi vahendusel või olla platvormihalduri soovi korral avaldatud näiteks

platvormihalduri veebilehel.

Lõike 1 punktis 1 sätestatakse platvormihalduri kohustus esitada andmed platvormitöö tegijate

koguarvu kohta, eristades need lepingu liigi (nt tööleping, käsundusleping, töövõtuleping, muu

võlaõiguslik leping) ja tehtud töötundide alusel. Teave lepingu liikide kasutuse kohta on oluline

selleks, et hinnata, kui suur osa platvormitööst tehakse töösuhete vormis ning kui ulatuslik on

iseenesele tööandjate osakaal platvormitöös.

Platvormitöö tegijate arv eristatuna töötatud tundide arvu järgi tähendab, et töötegijad tuleb

rühmitada nende tegeliku töökoormuse järgi (nt kuni 10 tundi nädalas, 10–20 tundi nädalas, üle

20 tunni nädalas). Selline jaotus võimaldab hinnata, kui suurele osale platvormitöö tegijatest on

platvormitöö peamine sissetulekuallikas ning kui paljude puhul on tegemist pigem juhutööga.

Punktis 2 sätestatakse platvormihalduri kohustus esitada platvormitöö tegijatele kehtivad

üldtingimused. Üldtingimused võivad muu hulgas sisaldada töö tegemise korda,

tasustamispõhimõtteid, poolte vastutust, sanktsioone, konto peatamise või sulgemise aluseid

ning vaidluste lahendamise korda. See teave on oluline nii töötingimuste läbipaistvuse

tagamiseks kui ka selleks, et esindajad ja järelevalveasutused saaksid hinnata, kas

lepingutingimused on kooskõlas seadustest tulenevate nõuetega.

Punktis 3 sätestatakse platvormihalduri kohustus esitada nimekiri vahendajatest, kellega tal on

lepinguline suhe. Vahendajate kasutamine on platvormitöös laialt levinud ning võib kaasa tuua

keerukaid vastutusahelaid. Vahendajate loetelu avaldamine võimaldab ennetada olukordi, kus

vastutus hajub mitme osalise vahel, ning aitab järelevalveasutustel vajaduse korral tõhusamalt

kavandada järelevalvet.

Lõikes 2 sätestatakse lõikes 1 nimetatud teabe ajakohastamise aeg ja sagedus. Platvormihaldur

ajakohastab kaks korda kalendriaastas, teise ja neljanda kvartali lõpuks lõike 1 punktides 1 ja 3

nimetatud teabe. Andmed esitatakse viimase aruandlusperioodi kohta, näiteks teise kvartali

lõpuks esitatav teave peab kajastama perioodi jaanuarist kuni juuni lõpuni. Mikro-, väike- ja

keskmise suurusega ettevõtetel võimaldatakse esitada lõikes 1 nimetatud teave vaid üks kord

aastas, neljanda kvartali lõpuks. Erandi eesmärk on vähendada väiksemate platvormihaldurite

halduskoormust. Lõike 1 punktis 2 nimetatud teave ajakohastatakse iga kord, kui tingimusi

muudetakse. Teabe korrapärane ajakohastamine võimaldab jälgida platvormitöö mahu ja

korralduse muutusi ajas. Korrapäraselt platvormitööd tegev isik võib platvormitööd teha näiteks

vähemalt korra kuus, kuid see võib sõltuvalt platvormist ja töötegemise viisist olla muutuv.

Lõikega 3 antakse Tööinspektsioonile ja platvormitöö tegijate esindajatele õigus nõuda

platvormihaldurilt juurde lõikes loetletud statistilist teavet. Andmete hulgast peavad olema

välja arvatud nende platvormitöö tegijate andmed, kes teevad platvormitööd väga harva ning

see võiks statistikat oluliselt mõjutada.

Lõike 3 punkti 1 kohaselt peab platvormihaldur nõudmise korral suutma eristada korrapäraselt

töötavaid platvormitöö tegijaid juhuslikest ning esitama nende arvu jaotatuna kogu platvormil

tegutsemise kestuse järgi (nt kuni 6 kuud, 6–12 kuud, 1–2 aastat, jne). See võimaldab hinnata,

kas platvormitöö on pigem ajutine või pikaajaline töövorm ning kui suur osa töötegijatest on

platvormiga püsivalt seotud.

27

Punkti 2 kohaselt peab platvormihaldur Tööinspektsiooni või platvormitöö tegijate esindajate

nõudmisel esitama korrapäraselt töötavate platvormitöö tegijate keskmise nädalase töötundide

arvu nõudja määratud ajavahemiku kohta. Tegemist on koondnäitajaga, mis arvutatakse sellel

ajavahemikul tehtud töötundide alusel ning kajastab töötegijate tegelikku keskmist

töökoormust.

Punkti 3 kohaseltpeab platvormihaldur nõudmise korral esitama korrapäraselt platvormitööd

tegevate platvormitöö tegijate keskmise sissetuleku. Teave aitab hinnata, kas platvormitöö

tagab elatusmiinimumi ületava sissetuleku ning võimaldab võrrelda platvormitöö kaudu

teenitavat tasu näiteks keskmise töötasuga.

Lõikes 4 sätestatakse, et Tööinspektsioonil ja platvormitöö tegijate esindajatel on õigus nõuda

platvormihaldurilt täpsustusi, selgitusi ja lisateavet selles paragrahvis nimetatud teabe kohta.

Platvormihaldur on kohustatud vastama põhjendamatu viivituseta ning sisuliselt põhjendatud

vastusega. See tähendab näiteks kohustust selgitada, milliste andmete alusel on arvutatud

keskmine sissetulek või kuidas on määratletud regulaarne platvormitöö, samuti on õigus küsida

andmeid individuaalsete töölepingute ja nende sisu kohta.

Eelnõu § 17. Ärisaladuse kaitse

Paragrahvis 17 sätestatakse põhimõte, mille kohaselt juhul, kui platvormitöö seadusest

tulenevate kohustuste täitmiseks avaldatakse teavet, mis vastab ebaausa konkurentsi

takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse tähenduses ärisaladuse tunnustele, võib sellist teavet

kasutada üksnes platvormitöö seadusest tulenevate õiguste teostamiseks või kohustuste

täitmiseks. Sätte eesmärk on rõhutada, et platvormitöö seaduse alusel saadud teavet tuleb

kasutada eelkõige ulatuses, mis on vajalik seadusest tulenevate õiguste teostamiseks või

kohustuste täitmiseks, ning seda ei tohi põhjendamatult avaldada isikutele, kellel puudub seos

nende õiguste või kohustustega.

Kui erandjuhul peaks selguma, et platvormitöö seaduse alusel avaldatud teave vastas ebaausa

konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse tähenduses ärisaladuse tunnustele, ei

välista teabe avaldamine selle edasist kaitset. Sellisel juhul kohaldub teabe edasisele

kasutamisele ja avaldamisele üldises korras ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse

kaitse seadus. Vastutus ei teki siiski pelgalt sellest, et teave osutub hiljem ärisaladuseks, vaid

eeldab vähemalt seda, et isik teadis või pidi asjaolude põhjal teadma, et tegemist on kaitstud

teabega. Karistusõiguslik vastutus eeldab omakorda üldjuhul tahtlikku tegutsemist, sealhulgas

ärilist või kahju tekitamise eesmärki.

Eelnõu § 18. Platvormitöö tegijate suhtluskanal

Paragrahvis 18 sätestatakse platvormihalduri kohustus tagada platvormitöö tegijatele võimalus

omavahel ning platvormitöö tegijate esindajatega turvaliselt ja konfidentsiaalselt platvormi või

muu samaväärselt tõhusa vahendi kaudu suhelda, tehes sealjuures platvormitöö tegijatele

kättesaadavaks teiste platvormitöö tegijate ja platvormitöö tegijate esindajate kontaktandmed.

Platvormitöö tegijate ja nende esindajate kontaktandmed tehakse kättesaadavaks ainult isiku

eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avaldatud nõusolekul. Sätte eesmärk on

luua platvormitöö eripärast lähtuv toimiv suhtluskeskkond, kuna platvormitööle on iseloomulik

ühise füüsilise töökeskkonna puudumine. See eristab platvormitöö tavapärasest töösuhtest, kus

töötajatel on loomulik võimalus suhelda tööruumides, vahetada infot ja kujundada ühist

arusaama oma töötingimustest.

28

Suhtluskanal on oluline selleks, et platvormitöö tegijad saaksid vahetada kogemusi, arutada

töötingimusi, algoritmiliste otsuste mõju, tasustamise küsimusi ja töökorraldust puudutavaid

probleeme ning vajaduse korral koordineerida oma ühiste huvide kaitset. Samuti peab olema

tagatud võimalus, et platvormitöö tegijate esindajad – näiteks ametiühingud või muud

esindusorganid – saavad platvormitöö tegijatega kontakti võtta ning neid teavitada nende

õigustest, käimasolevatest läbirääkimistest või muudest tööalastest küsimustest.

Seadus ei sea suhtluskanali tehnilisele lahendusele ranget vorminõuet, vaid näeb ette, et see

võib olla tagatud platvormihalduri enda digitaristu kaudu või muu sama tõhusa vahendi abil.

See võib tähendada näiteks platvormi rakendusse või veebikeskkonda integreeritud

vestlusfunktsiooni, samas võib suhtlus olla tagatud ka eraldi, selleks ettenähtud keskkonna või

suhtlusrakenduse kaudu (nt Teams või Slack).

Oluline on, et suhtlus toimuks turvaliselt ja konfidentsiaalselt ning vastaks IKÜM-i nõuetele.

See tähendab, et suhtluskanalid peavad olema tehniliselt turvatud ning platvormihaldur ei tohi

kasutada neid kanaleid platvormitöö tegijate tegevuse jälgimiseks, hinnangu andmiseks ega

muul kontrolli eesmärgil. Paragrahv paneb platvormihaldurile selgesõnalise kohustuse hoiduda

töötegijate omavahelise ja esindajatega peetava suhtluse jälgimisest, salvestamisest või

analüüsimisest.

Kui suhtluskanalite kasutamisega kaasnevad kohustused sisu modereerimiseks, näiteks

vägivalla, vaenuõhutuse või muu õigusvastase sisu tõkestamiseks, võib platvormihaldur

korraldada modereerimise kolmanda isiku kaudu, kui see ei too kaasa sisulist sekkumist

töötegijate omavahelisse suhtlusesse ega nende õiguste piiramist.

Eelnõu § 19. Kaitse ebasoodsa kohtlemise eest ja lepingu ülesütlemise korral

Paragrahviga 19 võetakse üle direktiivi artiklid 22 ja 23 ning see kehtestab platvormitöö

tegijatele kaitse ebasoodsa kohtlemise, lepingu lõpetamise ning muude samaväärse mõjuga

meetmete eest, kui nad kasutavad seadusest tulenevaid õigusi. Sätte eesmärk on tagada, et

platvormitöö tegijad saaksid oma õigusi kasutada hirmuta kaotada sissetulek või võimaliku

survemehhanismi või kaudsete sanktsioonide pärast. Sättega kaitstakse ka neid platvormitöö

tegijaid, kes toetavad teiste töötegijate õiguste kaitset, või platvormitöötajaid, kes täidavad

seadusest tulenevaid järelevalve- ja esindusülesandeid.

Lõike 1 kohaselt ei tohi platvormihaldur kohelda platvormitöö tegijat ja tema esindajat

ebasoodsalt seetõttu, et nad toetuvad oma õigustele, juhivad tähelepanu oma õiguste

rikkumisele või toetavad teisi platvormitöö tegijaid nende õiguste kaitsel. Ebasoodsa

kohtlemise all tuleb mõista igasugust platvormihalduri tegevust, millega töötegija olukorda

halvendatakse vastusammuna tema õiguste kasutamisele.

Ebasoodne kohtlemine võib väljenduda näiteks selles, et pärast kaebuse esitamist vähendatakse

töötegijale pakutavate tööülesannete hulka, talle hakatakse pakkuma vähem tulusaid tellimusi,

tema konto nähtavus klientidele halveneb või talle rakendatakse tavapärasest rangemat

järelevalvet. Samuti võib ebasoodne kohtlemine avalduda ka hilisema ja kaudse tagajärjena,

näiteks sissetuleku märgatava vähenemisena, olukorras, kus platvormitöö tegija aitab teist

töötegijat, näiteks annab tunnistajana ütlusi, osaleb kollektiivses pöördumises või toetab

kaebuse koostamist. Kaitse kohaldub kõigile õiguste nõudmisele suunatud tegevustele.

Lõikes 2 sätestatakse selgesõnaliselt, et platvormihaldur ei või platvormitöö tegijaga sõlmitud

lepingut üles öelda, kohaldada tema suhtes muid samaväärse mõjuga meetmeid või neid ette

valmistada seetõttu, et töötegija on kasutanud seaduses sätestatud õigusi. Tegemist on

29

ebasoodsa kohtlemise kõige raskema vormi, töölt vabastamise või lepingulise suhte sisulise

lõpetamise absoluutse keeluga.

Samaväärse mõjuga meetmetena mõistetakse näiteks konto peatamist või sulgemist,

tööpakkumiste täielikku lõpetamist või töötegija muutmist tehniliselt passiivseks, mille tulemus

on samaväärne lepingu lõpetamisega, sest töötegija kaotab juurdepääsu sissetulekule. Näiteks

ei tohi platvormihaldur peatada töötegija kontot vahetult pärast seda, kui ta on taotlenud

automaatse otsuse ülevaatamist või nõudnud töölepingu tuvastamist. Keeld kehtib ka

ettevalmistavatele sammudele selliste meetmete rakendamiseks, näiteks kui töötegija suhtes

alustatakse põhjendamatult intensiivset kontrolli, et koguda aluseid tema eemaldamiseks

platvormilt.

Lõikes 3 antakse platvormitöö tegijale õigus nõuda platvormihaldurilt kirjalikku põhjendust,

kui ta leiab, et ta on töölt vabastatud, tema leping on lõpetatud või tema suhtes on kohaldatud

samaväärse mõjuga meedet seetõttu, et ta on kasutanud seaduses sätestatud õigusi.

Platvormihaldur on kohustatud esitama põhjenduse kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis ja viivituseta. Platvormihaldur peab selgitama, milliste objektiivsete asjaolude alusel

otsus tehti. Selgituses ei või piirduda üldsõnaliste viidetega nagu „reeglite rikkumine“ või

„platvormihalduri huvid“. Näiteks võib töötegija nõuda põhjendust olukorras, kus tema konto

peatati pärast töövaidluskomisjoni poole pöördumist või pärast algoritmilise otsuse

ülevaatamise taotlemist.

Lõikes 4 nähakse ette ümberpööratud tõendamiskoormus juhul, kui platvormitöö tegija esitab

kohtule või töövaidluskomisjonile asjaolud, mille põhjal võib eeldada, et töölt vabastamine,

lepingu lõpetamine või samaväärse mõjuga meede on seotud tema õiguste kasutamisega.

Sellisel juhul loetakse, et lõikes 2 nimetatud keelatud tegevus on aset leidnud, kui

platvormihaldur ei tõenda vastupidist. Analoogset kaitset on direktiivist (EL) 2019/1152

(läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta Euroopa Liidus) lähtudes rakendatud

näiteks TLS-i §-s 92.

Tavapäraselt lasub tõendamiskoormus nõude esitajal, kuid lõikes 4 muudetakse seda lähtekohta

platvormitöö kontekstis, arvestades jõuvahekordade ebavõrdsust ja platvormihalduri kontrolli

faktiliste asjaolude üle. Platvormihaldur on see, kelle valduses on andmed tööülesannete

jaotamise, konto haldamise, automaatsete otsuste ja sissetulekute kohta. Näiteks kui

platvormitöö tegija suudab näidata, et ta esitas kaebuse ja mõni päev hiljem kaotas ta ligipääsu

tööpakkumistele, peab platvormihaldur tõendama, et piirangul oli muu objektiivne põhjus,

näiteks tõendatud korduv reeglite rikkumine. Platvormitöö tegija saab §-s 19 nimetatud

nõuetega pöörduda töövaidluskomisjoni siis, kui sellega kaasneb ka nõue töösuhte

tuvastamiseks. Kui töösuhet ei tuvastata, siis sellest paragrahvist tulenevat nõuet

töövaidluskomisjonis ei arutata. Sellisel juhul saab nõudega pöörduda kohtu poole.

Lõikes 5 nähakse direktiivi artikli 10 lõike 2 alusel ette kaitse nendele platvormihalduri heaks

töötavatele isikutele, kes osalevad automaatsete süsteemide järelevalves, mõju hindamises või

muude seadusekohaste kontrollifunktsioonide täitmises (eelnõu § 12 lg-d 1 ja 2). Neid isikuid

ei tohi nende ülesannete täitmise tõttu vallandada, distsiplinaarkorras karistada ega muul viisil

ebasoodsalt kohelda.

Sätte eesmärk on tagada, et seaduses ette nähtud järelevalve- ja kontrollimehhanismid ka

praktikas toimiksid. Kui selliste ülesannete täitmine tooks kaasa ohu kaotada sissetulek,

muutuks järelevalve näiliseks. Näiteks on platvormihalduril keelatud jätta töötasu

indekseerimisest või palgatõusust sihilikult ilma see töötaja, kes on osalenud automaatse

30

süsteemi mõju hindamises ja toonud välja probleemkohti või teinud ettepaneku süsteemi

kasutamine lõpetada.

Eelnõu § 20. Riiklik järelevalve

Paragrahvis 20 määratakse kindlaks asutused, mis teevad järelevalvet seaduse täitmise üle, ning

järelevalvemeetmed, mida seejuures kasutatakse. Paragrahvis jagatakse järelevalve pädevus

isikuandmete kaitsega seotud nõuete ja muude nõuete vahel ning seejuures tuginetakse nii

IKÜM-ile kui ka korrakaitseseadusele. Ülesehitus ja lähenemine on analoogne TLS-i ning

TTOS-i järelevalvesätetega. Sättega võetakse üle direktiivi artikkel 24.

Lõikes 1 sätestatakse, et Tööinspektsioon teeb riiklikku järelevalvet platvormitöö seaduse §-s

14, § 15 lõikes 1 ja §-s 16 sätestatud nõuete täitmise üle töösuhtes. Tööinspektsiooni

järelevalvepädevus eelnõukohase seaduse sätete üle järgib TLS-ist tulenevat järelevalve

loogikat. Järelevalvet tehakse korrakaitseseaduse kohaselt. Tööinspektsiooni pädevus hõlmab

seega järelevalvet platvormitöötajate töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise üle, sealhulgas

automaatsete seire- ja otsustussüsteemidega seotud riskide hindamise ja maandamise üle,

samuti järelevalvet § 15 lõikes 1 sätestatud töötajate ja nende esindajate informeerimise ja

konsulteerimise kohustuse täitmise üle ning §-s 16 sätestatud teabe esitamise kohustuse täitmise

üle Tööinspektsiooni ja platvormitöötajate esindajate suhtes.

Nagu teistes sektorites on Tööinspektsioonil ka platvormitöö kontekstis õigus rakendada

järelevalve käigus meetmeid, mille eesmärk on ennekõike rikkumiste ennetamine ja

kõrvaldamine, mitte karistamine. Kõige tavalisem meede on ettekirjutus, millega kohustatakse

tööandjat või platvormihaldurit kõrvaldama tuvastatud rikkumine kindlaks määratud tähtajaks.

Ettekirjutus võib puudutada näiteks töösuhte korrektset vormistamist, tööaja arvestuse

korrastamist, töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmist või dokumentide esitamist.

Ettekirjutuse täitmise tagamiseks võib Tööinspektsioon rakendada sunniraha. Sunniraha ei ole

karistus, vaid sunnivahend, mille eesmärk on motiveerida adressaati ettekirjutust tähtajaks

täitma. Enne sunniraha kohaldamist tehakse üldjuhul kirjalik hoiatus, milles määratakse uus

tähtaeg ja juhitakse tähelepanu sunnivahendi võimalikkusele. Sunniraha kohaldatakse üldises

korras ning selle ülemmäär on korrakaitseseaduse § 23 lõike 4 kohaselt 9600 eurot.

Ettekirjutuse täitmise tagamiseks võib sunniraha vajaduse korral rakendada korduvalt kuni

kohustuse täitmiseni.

Lõikega 2 täpsustatakse, et Tööinspektsioon võib riiklikus järelevalves kohaldada

korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid

korrakaitseseaduses ettenähtud alusel ja korras. Nende meetmete kasutamine sõltub konkreetse

juhtumi asjaoludest, ohu iseloomust ning proportsionaalsuse põhimõttest.

Korrakaitseseaduse § 30 alusel on Tööinspektsioonil õigus küsitleda platvormihalduri

esindajaid, platvormitöö tegijaid ja teisi asjassepuutuvaid isikuid ning nõuda dokumente, kui

on alust arvata, et neil on andmeid, mis on vajalikud võimaliku rikkumise ennetamiseks,

väljaselgitamiseks või kõrvaldamiseks. See võib tähendada näiteks lepingu- ja üldtingimuste,

töökorralduse reeglite, statistika või aruannete esitamist, samuti selgituste küsimist

automatiseeritud süsteemide töökorralduse, tööülesannete jaotuse või töökoormuse kohta. Kui

nõutav teave on juba olemas seaduslikus andmekogus, näiteks töötamise registris, peab

Tööinspektsioon eelistama teabe saamist andmekogust ega või sama teavet uuesti nõuda, välja

arvatud juhul, kui registri kaudu teabe saamine ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik.

Korrakaitseseaduse § 31 võimaldab vajaduse korral kutsuda isiku Tööinspektsiooni

ametiruumi, kui on alust arvata, et tal on olulist teavet rikkumise väljaselgitamiseks või

31

kõrvaldamiseks. See võib puudutada näiteks platvormihalduri vastutavat esindajat või isikut,

kes tegelikult korraldab platvormitöötajate tööd. Sundtoomist ja sunniraha saab kasutada

üksnes erandina, kui isik on kutse kätte saanud, kuid ei ilmu ilmse põhjuseta kohale, ning seadus

sellist meedet ette näeb. Järelevalves eeldatakse platvormihalduri koostööd, mistõttu selliste

meetmete kasutamise vajadus peaks jääma harvaks.

Korrakaitseseaduse § 32 alusel on Tööinspektsioonil õigus tuvastada isik, nõuda temalt isikut

tõendava dokumendi esitamist ning kontrollida selle ehtsust, kui see on vajalik ohu

ennetamiseks, väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Näiteks

võib see olla vajalik lepingu allkirjastaja või de facto juhataja isiku tuvastamisel. Tegemist on

järelevalvemenetluse korrektsust tagava tehnilise meetmega, mitte karistusliku tegevusega.

Korrakaitseseaduse §-des 49, 50 ja 51 sätestatud vallasasja läbivaatus, valdusesse sisenemine

ja valduse läbivaatus on suunatud eelkõige olukordadele, kus on vaja kontrollida seadusega

kehtestatud nõuete täitmist või kõrvaldada oht. Platvormitöö kontekstis võib see puudutada

näiteks tööandja kontorit, lao- või sortimiskeskust või muid ruume, mida kasutatakse töökohana

ning kus on vaja hinnata töökeskkonna ohutust või kontrollida töötervishoiu- ja tööohutuse

nõuete täitmist. Valdusesse sisenemine ja valduse läbivaatus peavad olema põhjendatud ja

proportsionaalsed.

Lõikes 3 sätestatakse, et seaduse §-des 9–13 ette nähtud isikuandmete töötlemise nõuete

täitmise üle teeb järelevalvet Andmekaitse Inspektsioon IKS-i 5. peatükis ning §-s 73 sätestatud

korras.

Andmekaitse Inspektsioon saab menetluse algatada nii kaebuse, näiteks platvormitöö tegija või

tema esindaja pöördumise alusel, kui ka omal algatusel, kui tal on alust arvata, et

platvormihaldur ei järgi §-des 9–13 kehtestatud andmekaitsenõudeid, näiteks automatiseeritud

seire ulatuse, mõjuhinnangu tegemata jätmise või andmete liigse kogumise korral. Järelevalve

käigus võib Andmekaitse Inspektsioon nõuda teavet ja dokumente, kontrollida ning vajaduse

korral kohaldada IKÜM-is ette nähtud meetmeid, näiteks teha hoiatusi, noomitusi või anda

vastutavale töötlejale korraldusi. Sama kehtib nii platvormihalduri tegevuse planeerimise,

näiteks mõjuhinnangute ja läbipaistvuskohustuste täitmise korral, kui ka konkreetseid rikkumisi

puudutavate juhtumite korral, näiteks töötegija taotlusele vastamata jätmise või keelatud

andmete töötlemise korral. Kuigi seadusega täpsustatakse IKÜM-ist tulenevaid nõudeid, on

tegu samade meetmete ja järelevalvesüsteemiga, mis on juba IKÜM-i jõustumisest saadik

kehtinud.

Eelnõukohase seaduse kontekstis kuulub Andmekaitse Inspektsiooni pädevusse järelevalve

eelkõige automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kasutamisel platvormihaldurite tehtava

isikuandmete töötlemise õiguspärasuse üle. See tähendab ka järelevalvet §-s 9 sätestatud

isikuandmete töötlemise piirangute täitmise üle, sealhulgas keelu üle töödelda automaatsete

süsteemide abil platvormitöö tegija emotsionaalset või psühholoogilist seisundit käsitlevaid

andmeid, eravestlustega seotud andmeid ning isikuandmeid ajal, mil platvormitöö tegija ei paku

ega tee tööd, samuti keelu üle töödelda andmeid põhiõiguste kasutamise prognoosimiseks või

eriliigiliste andmete tuletamiseks ning biomeetriliste andmete töötlemise piirangute üle.

Andmekaitse Inspektsioon kontrollib §-s 10 sätestatud andmekaitsealase mõjuhinnangu

koostamise kohustuse täitmist ning selle vastavust isikuandmete kaitse üldmääruse artiklile 35,

sealhulgas seda, kas platvormitöö tegijatelt ja nende esindajatelt on küsitud seisukohta ning kas

neile on esitatud mõjuhinnangu tulemused. Lisaks kontrollib Andmekaitse Inspektsioon § 11

alusel, kas platvormitöö tegijaid ja nende esindajaid on teavitatud automaatsete süsteemide

kasutamisest, kuna see teave puudutab isikuandmete töötlemist ja selle läbipaistvust, sealhulgas

32

teavet seire eesmärgi, töödeldavate andmete ja tegevuste kategooriate, andmete vastuvõtjate

ning isikuandmete edastamise kohta. Samuti teeb Andmekaitse Inspektsioon järelevalvet § 11

lõikes 8 sätestatud isikuandmete ülekandmise õiguse tagamise üle, sealhulgas selle õiguse

kasutamiseks vajalike vahendite olemasolu üle.

Paragrahvide 12 ja 13 järgi kuulub Andmekaitse Inspektsiooni pädevusse järelevalve nende

nõuete üle, mis puudutavad automaatsete süsteemide kasutamisel isikuandmete kaitset,

sealhulgas nõuet tagada inimese tehtav järelevalve, õigust selgitustele viisil, mis võimaldab

platvormitöö tegijal aru saada automatiseeritud otsustusloogikast ja kasutada oma

andmekaitsealaseid õigusi, otsuste läbivaatamise õiguse tagamist ning andmekaitsealaste

õiguste rikkumist. Kui sama normi täitmise kontrollimisel tekivad nii tööõiguslikud kui

andmekaitsealased küsimused, teeb Andmekaitse Inspektsioon koostööd Tööinspektsiooniga

ning Andmekaitse Inspektsioon kontrollib isikuandmete töötlemist, automaatsete süsteemide

läbipaistvust ning inimjärelevalvet.

Eelnõu § 21. Koostöö ja andmevahetus järelevalve tegemisel

Paragrahviga 21 luuakse õiguslik alus Tööinspektsiooni ja Andmekaitse Inspektsiooni

koostööks ning andmevahetuseks platvormitöö seaduse alusel järelevalve tegemisel. Sätte

eesmärk on võtta riigisisesesse õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL)

2024/2831 artikli 24 lõikest 2 tulenev kohustus, mille kohaselt peavad pädevad asutused tegema

koostööd oma pädevuse piires ning vahetama kas taotluse alusel või omal algatusel asjakohast

teavet, sealhulgas inspekteerimise või uurimise käigus saadud teavet. Direktiiv lähtub sellest,

et platvormitöö regulatsioonis on Tööinspektsiooni ja Andmekaitse Inspektsiooni pädevused

tihedalt põimunud, eelkõige automaatsete seire- ja otsustussüsteemide (algoritmilise juhtimise)

kasutamise korral. Selliste süsteemide mõju hõlmab ühtaegu nii tööõiguslikke aspekte kui ka

isikuandmete kaitset. Seetõttu on vaja kehtestada riigisisene selge õiguslik raamistik, mis

võimaldab pädevatel asutustel tõhusalt ja operatiivselt teavet vahetada.

Koostöö ja andmevahetuse reguleerimiseks ei piisa haldusmenetluse seadusest tulenevatest

üldpõhimõtetest. Haldusmenetluse seaduse eesmärgipärasuse, tõhususe ja koostöö põhimõtted

ei anna iseseisvat õiguslikku alust isikuandmete, sealhulgas eriliiki isikuandmete edastamiseks

ühest asutusest teise. Kuna selline andmevahetus riivab põhiõigusi, eeskätt õigust eraelu

puutumatusele ja isikuandmete kaitsele, peab selleks olema selge seaduslik alus. Sama tuleneb

ka isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 punktist e ja lõikest 3 ning artikli 9 lõike 2

punktist g. Paragrahv 21 loob sellise aluse platvormitöö seaduse kontekstis.

Lõikes 1 sätestatakse Tööinspektsiooni ja Andmekaitse Inspektsiooni koostöö ning

andmevahetuse üldine alus. Asutused vahetavad omavahel asjakohast teavet nii taotluse alusel

kui ka omal algatusel, mis võimaldab tagada järelevalve tõhususe ja paindlikkuse ning vältida

andmete dubleerivat kogumist. Vahetatav teave võib hõlmata menetluse käigus saadud teavet,

isikuandmeid ning eriliiki isikuandmeid, tingimusel et nende vahetamine on vajalik

platvormitöö seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

Asjakohane teave võib hõlmata muu hulgas andmeid platvormitöö tegijate, töö tegeliku

korralduse ja tegemise tingimuste, platvormi kaudu korraldatud töö või teenuse osutamise

tunnuste ning platvormi kasutajate kontode ja tegevuse kohta, samuti algoritmilise juhtimise ja

automaatsete süsteemidega seotud andmeid, sealhulgas töösoorituse hindamise aluseid,

reitinguid, automaatseid otsuseid, nende selgitusi ja logiandmeid. Loetelu ei ole ammendav

ning konkreetne andmete koosseis sõltub menetluse esemest ja eesmärgist.

33

Järelevalvet tehakse ka seaduses sätestatud keelatud andmetöötluse tuvastamiseks, mistõttu

võib osutuda vajalikuks töödelda eriliiki isikuandmeid, näiteks andmeid terviseseisundi või

ajutise töövõimetuse kohta, kui see on vajalik algoritmiliste otsuste võimaliku diskrimineeriva

mõju hindamiseks. Kõigil juhtudel tuleb järgida isikuandmete minimaalsuse ja

eesmärgipärasuse põhimõtet, st edastada ja kasutada üksnes neid andmeid, mis on konkreetse

ülesande täitmiseks vajalikud.

Koostöö eesmärk on tagada seadusest tulenevate nõuete tõhus täitmine ning vältida olukordi,

kus pädevuste osalise kattuvuse tõttu jääks rikkumine tuvastamata või menetlus põhjendamatult

venima. Koostöö ja andmevahetus toetavad ka menetlusökonoomia põhimõtet. Kui vajalikud

andmed on teisel asutusel juba olemas, ei ole põhjendatud nende korduv kogumine

platvormihaldurilt (nn once-only printsiip).

Lõikes 2 reguleeritakse andmekaitseõiguslikku vastutuse jaotust. Isikuandmete vastutavaks

töötlejaks on teavet saav asutus alates andmete kättesaamisest. See tagab selguse vastutuse

üleminekul ning väldib vastutuse hägustumist, kuna kumbki asutus töötleb andmeid oma

seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ja oma pädevuse piires. Andmeid edastav asutus

vastutab edastatavate andmete õigsuse eest, mis on kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse

artikli 5 lõike 1 punktis d sätestatud õigsuse põhimõttega.

Lõikes 3 sätestatakse isikuandmete säilitamise põhimõtted. Andmete säilitamisel lähtutakse

teavet saava asutuse suhtes kohaldatavatest õigusaktidest ning asutuse kehtestatud dokumentide

säilitamise korrast, sealhulgas arhiivindust reguleerivatest normidest ja dokumentide

liigitusskeemist. Kui andmeid kasutatakse järelevalve- või väärteomenetluses, käsitatakse neid

menetlusmaterjalina ning säilitatakse vastavalt menetlustoimikute säilitamise tähtaegadele. See

tagab menetluse terviklikkuse ning väldib olukorda, kus menetlustoimikust tuleks üksikuid

andmeid eraldi kustutada enne säilitustähtaja saabumist.

Eelnõu § 22. Isikuandmete töötlemise nõuete rikkumine

Paragrahvis 22 nähakse ette vastutus isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise eest.

Paragrahvides 9–13 ette nähtud isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise korral lähtutakse

eelnõus IKÜM-i artikli 83 lõikes 5 sätestatud trahvi ülemmäärast, milleks on 20 000 000 eurot

või juriidilise isiku korral 20 000 000 eurot või 4 protsenti tema eelmise aasta käibest, sõltuvalt

sellest, kumb summa on suurem. Andmekaitsealased rikkumised, nagu keelatud

andmekategooriate automaatne töötlemine, andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemata jätmine

, automaatselt tehtavate otsuste läbipaistvuse nõuete eiramine või platvormitöö tegijate kontode

sulgemine täisautomaatselt on võrdsustatud IKÜM-i kõige raskemate rikkumistega

(andmetöötluse aluspõhimõtete ja andmetöötluseks nõusoleku andmise tingimuste rikkumine).

Andmekaitse Inspektsiooni järelevalvepädevusest ning võimalikest rikkumistest on ülevaade

§ 20 lõike 3 selgituses.

Andmekaitse Inspektsioonil on õigus määrata trahv kuni IKÜM-is sätestatud maksimaalse

ülemmäärani, 20 miljoni euroni, või kuni 4% ettevõtte ülemaailmsest aastakäibest, olenevalt

sellest, kumb on suurem. Trahvimäära kindlaksmääramisel lähtutakse isikuandmete kaitse

üldmääruse artiklis 83 sätestatud raamistikust ning Euroopa Andmekaitsenõukogu suunistest

04/2022 trahvisummade arvutamise kohta14. 4% käibepõhist ülemmäära kohaldatakse üksnes

juhul, kui see ületab 20 000 000 euro suuruse ülemmäära. Euroopa Andmekaitsenõukogu

selgitab ühtlasi, et käibenäitaja võetakse ettevõtja eelmise majandusaasta kogukäibest ning

14 edpb_guidelines_042022_calculationofadministrativefines_et_0.pdf.

34

terminit „ettevõtja“ tuleb sisustada EL-i toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 tähenduses.

Trahvisumma konkreetne suurus ei tulene siiski üksnes käibest ega arvutata pelgalt

matemaatilise tehte alusel. Euroopa Andmekaitsenõukogu suuniste kohaselt tuleb igal

üksikjuhul hinnata ka rikkumise liiki, raskusastet, kestust ning muid asjakohaseid raskendavaid

ja kergendavaid asjaolusid, et tagada trahvi tõhusus, proportsionaalsus ja heidutav mõju.

Selles paragrahvis on ette nähtud karistusmäär, mis erineb karistusseadustiku väärteokaristuse

maksimummäärast. Selline erisus on põhjendatud reguleeritava valdkonna eripäraga –

isikuandmete töötlemise nõuete rikkumised platvormitöö kontekstis võivad puudutada suure

hulga isikute õigusi ning olla seotud ulatusliku automatiseeritud andmetöötlusega. Arvestades,

et nõuded põhinevad IKÜM-il ning et isikuandmete töötlemise rikkumiste eest on IKÜM-is ette

nähtud märkimisväärselt rangemad sanktsioonid, on vaja samaväärsete rikkumiste korral ette

näha võrdsed karistusmäärad ka platvormitöö seaduses. Selles paragrahvis sätestatud

trahvimäärad lähtuvad direktiivi artikli 24 lõikest 1.

Paragrahvis 22 sätestatud trahvimäära rakendatakse ultima ratio korras. Enne väärteovastutuse

kohaldamist on Andmekaitse Inspektsioonil võimalik kasutada muid järelevalvemeetmeid,

eelkõige teha ettekirjutus rikkumise kõrvaldamiseks või nõuete täitmise tagamiseks. IKS § 60

kohaselt võib Andmekaitse Inspektsioon ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendada

asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras sunniraha, mille igakordne ülemmäär

on kuni 20 000 000 eurot või ettevõtja puhul kuni 4 protsenti tema eelmise majandusaasta

ülemaailmsest aastasest kogukäibest, olenevalt sellest, kumb summa on suurem. Sunniraha võib

vajaduse korral rakendada korduvalt kuni ettekirjutuse täitmiseni.

Eelnõu § 23. Automaatsüsteemi kasutamisel töötervishoiu ja tööohutuse nõuete

rikkumine

Paragrahvis 23 nähakse ette vastutus automaatsete seire- ja otsustussüsteemidega seotud

töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. Sätte eesmärk on tagada, et platvormihaldur

ei jätaks rakendamata abinõusid, mis on vajalikud automaatsete süsteemidega seotud riskide

vältimiseks või vähendamiseks, ega kasutaks neid süsteeme viisil, mis seab ohtu

platvormitöötaja ohutuse või tervise. Vastutusnorm puudutab § 14 lõike 1 punktis 2 sätestatud

kohustust võtta kasutusele asjakohased abinõud automaatsete seire- ja otsustussüsteemidega

seotud riskide vältimiseks või vähendamiseks, samuti punktis 3 sätestatud keeldu kasutada

automaatseid süsteeme viisil, mis avaldab platvormitöötajale põhjendamatut survet või seab

ohtu tema ohutuse, füüsilise või vaimse tervise.

Lõikes 1 nähakse füüsilise isiku vastutus ette olukorras, kus automaatsete süsteemidega seotud

riskide vältimiseks või vähendamiseks vajalikud abinõud jäetakse rakendamata või rikutakse

keeldu kasutada automaatseid süsteeme ohtlikul viisil. Tegemist on ohudeliktiga, st vastutuse

tekkeks ei ole vaja, et kahju oleks juba saabunud, piisab sellest, et rikkumisega kaasneb oht

platvormitöötaja tervisele või ohutusele. Näiteks võib rikkumine seisneda selles, et

platvormihaldur jätab reageerimata automaatse süsteemi toimimisele, mis sunnib

platvormitöötajat liikluses ebamõistlikult kiirustama, jätab riskianalüüsi tulemustest hoolimata

rakendamata vajalikud maandamismeetmed või kasutab järjepidevalt tööjaotussüsteemi viisil,

mis tekitab põhjendamatut psühholoogilist survet.

Lõikes 2 nähakse sama teo eest ette juriidilise isiku vastutus. Säte on vajalik, et tagada

töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järgimine olukorras, kus automaatsete süsteemide

kasutamine võib mõjutada platvormitöötajate tervist ja ohutust sama intensiivselt kui muud

töökorralduslikud meetmed.

35

Eelnõu § 24. Informeerimise ja konsulteerimise kohustuse täitmata jätmine

Paragrahvis 24 nähakse ette vastutus § 15 lõikes 1 sätestatud informeerimise ja konsulteerimise

kohustuse täitmata jätmise eest enne automaatsete süsteemide kasutuselevõttu või nende olulist

muutmist. Sätte eesmärk on tagada, et platvormitöötajate esindajaid teavitataks aegsasti

sellistest muudatustest, mis võivad mõjutada platvormitöötajate töötingimusi, töökorraldust või

muid olulisi huve, ning et neil oleks võimalus enne otsuse rakendamist oma seisukohti esitada.

Lõikes 1 nähakse füüsilise isiku vastutus ette olukorras, kus enne automaatsete süsteemide

kasutuselevõttu või nende olulist muutmist jäetakse täitmata seadusest tulenev informeerimise

ja konsulteerimise kohustus. Rikkumine võib seisneda näiteks selles, et platvormihaldur võtab

kasutusele uue automaatse otsustussüsteemi, muudab oluliselt olemasoleva süsteemi

tööülesannete jaotamise või hindamise loogikat või muudab süsteemi viisil, mis mõjutab

platvormitöötajate töötingimusi, ilma et ta oleks enne seda platvormitöötajate esindajaid

nõuetekohaselt teavitanud ja nendega konsulteerinud.

Lõikes 2 nähakse sama teo eest ette juriidilise isiku vastutus.

Eelnõu § 25. Teabe esitamise kohustuse täitmata jätmine

Paragrahvis 25 nähakse ette vastutus §-s 16 sätestatud teabe esitamise kohustuse täitmata

jätmise eest. Sätte eesmärk on tagada, et Tööinspektsioonil ja platvormitöö tegijate esindajatel

oleks tegelik juurdepääs seaduses nimetatud teabele, mis on vajalik järelevalve tegemiseks ning

platvormitöö tingimuste läbipaistvuse tagamiseks.

Lõikes 1 nähakse füüsilise isiku vastutus ette olukorras, kus §-s 16 nimetatud teave jäetakse

esitamata või ei tehta seda nõutud ulatuses. Rikkumine võib seisneda näiteks selles, et

platvormihaldur ei esita Tööinspektsioonile või platvormitöö tegijate esindajatele andmeid

platvormitöö tegijate arvu, lepinguliikide, vahendajate kasutamise, töökoormuse või

sissetulekute kohta, kuigi sellise teabe esitamine on seaduse järgi kohustuslik.

Lõikes 2 nähakse sama teo eest ette juriidilise isiku vastutus.

Eelnõu § 26. Menetlus

Paragrahvis 26 sätestatakse seaduses ette nähtud väärtegude kohtuvälise menetlemise pädevus.

Sätte eesmärk on tagada, et väärteomenetlus oleks kooskõlas seaduses sätestatud

järelevalvepädevuse jaotusega ning et väärtegusid menetleks asutus, kelle pädevusse kuulub ka

vastava kohustuse täitmise üle järelevalve tegemine.

Lõikes 1 nähakse ette, et §-s 22 sätestatud isikuandmete töötlemise nõuete rikkumisi

puudutavate väärtegude kohtuväline menetleja on Andmekaitse Inspektsioon.

Lõikes 2 nähakse ette, et §-des 23–25 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on

Tööinspektsioon. Tegemist on väärtegudega, mis puudutavad Tööinspektsiooni

järelevalvepädevusse kuuluvaid kohustusi, sealhulgas töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid,

informeerimise ja konsulteerimise kohustust ning teabe esitamise kohustust.

Eelnõu § 27. Seaduse jõustumine

Paragrahvis 23 sätestatakse seaduse jõustumise tähtaeg. Seadus jõustub 2026. aasta

2. detsembril. See on kuupäev, millal tuleb liikmesriikidel direktiiv oma õigusesse üle võtta.

36

4. Terminoloogia

Eelnõus kasutatakse uusi termineid, mida varasemates õigusaktides ei ole kasutatud:

platvormihaldur, platvormitöö, platvormitöö tegija, platvormitöötaja, vahendaja, platvormitöö

tegijate esindaja ning automaatsed seire- ja otsustussüsteemid. Terminite selgitused ja

kasutamise põhjendused on esitatud osas „Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs“(§-d 3–5).

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele15

Eelnõukohase seadusega viiakse Eesti õigus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiviga (EL) 2024/2831 platvormitöö tingimuste parandamise kohta. EL-i riigid peavad

nimetatud direktiivi üle võtma 2. detsembriks 2026. Eelnõu on seotud ka direktiividega

2002/14/EÜ (töötajate teavitamise ja konsulteerimise kohta) ja (EL) 2019/1152 (läbipaistvate

ja prognoositavate töötingimuste kohta), samuti platvormihaldurite ja ärikasutajate suhteid

reguleeriva määrusega (EL) 2019/1150 ning määrusega (EL) 2016/679 isikuandmete kaitse

kohta.

Seletuskirjale on lisatud direktiivi vastavustabel (lisa 1).

6. Seaduse mõjud

Direktiivi eesmärk on parandada liikmesriikide platvormitöötajate töötingimusi ja sotsiaalset

kaitset, tagades neile õige tööalase staatuse ning muutes töökorralduse, sh algoritmide

kasutamise läbipaistvamaks. Selle tulemusel paranevad töötajate õigused ja sissetulekud,

suureneb õigusselgus ja maksutulu ning muutub selgemaks platvormitöö korraldus, kuigi

platvormihaldurite kulud kasvavad.

Seaduse rakendamisega kaasnevat eeldatavat mõju on hinnatud järgmistes valdkondades: (1)

sotsiaalne mõju, (2) majanduslik mõju ja (3) mõju riigiasutustele. Mõjusid hinnati valdkondade

ja sihtrühmade kaupa ning tuvastati valdkonnale avalduva mõju olulisus, arvestades sihtrühma

suurust, avalduva mõju ulatust, sagedust ning ebasoovitavate mõjude riski. Muudatused ei

mõjuta haridust, kultuuri ega sporti; keskkonda; infotehnoloogiat ja infoühiskonda; riigikaitset

ega välissuhteid; siseturvalisust ega regionaalarengut, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes

valdkondades hinnatud.

6.1. Sotsiaalsed mõjud

6.1.1. Sihtrühm: platvormitöö tegijad

Sihtrühma kirjeldus

Platvormitöö on muutunud aina olulisemaks töövormiks ning see ei piirdu enam üksnes

taksoteenuste ja toidukulleri tööga, vaid on laienenud uutesse sektoritesse, sealhulgas

õigusnõustamisse, raamatupidamisse, tarkvaraarendusse, disaini ja sisuloome valdkonda, isiku-

ja majapidamisteenustesse.16 Platvormitööd võib pidada paindlikuks töövõimaluseks: see on

lihtsasti ligipääsetav nii põhi- kui lisasissetuleku teenimiseks ning pakub inimesele võimalust

töötada endale sobival ajal (nt kombineerida tööd hoolduskohustusega ja parandada töö- ja

pereelu tasakaalu). Samas on platvormitöö tegemine sageli tingitud vajadusest ning

platvormitöö võib negatiivselt mõjutada inimeste majanduslikku ja sotsiaalset kindlustunnet.

Platvormitööd tehakse sageli olukorras, kus põhitöökohast saadav sissetulek ei taga piisavat

elatustaset. Platvormitööd iseloomustab ka suurem ebastabiilsus ja piiratum ligipääs

15 Eesti seisukohad platvormitöö tingimuste parandamise direktiivi eelnõu kohta. 16 Arenguseire Keskus (2025). Platvormitöö tegijate olukord Eestis. Lühiraport.

37

sotsiaalsetele garantiidele17. Lisaks põhineb platvormitöö algoritmilisel juhtimisel ning

töötegija sissetulek sõltub suurel määral töötamise ajast, sagedusest ja klientide hinnangutest.

Seega võib osade platvormitöö tegijate iseseisvus ja platvormitöö paindlikkus olla vaid näiline

ning koos madala töötasu ja suure konkurentsiga platvormitööturul võib platvormitöö avaldada

negatiivset mõju inimeste majanduslikule, sotsiaalsele ja vaimsele heaolule.18,19,20

Platvormitöö levikut Eestis on hinnatud 2021. aastal, mil vähemalt korra oli platvormitööd

teinud umbes veerand ning korrapäraselt (vähemalt korra nädalas) 7% 18–64-aastastest

inimestest (vt ka Tabel 1).21

Tabel 1. Platvormitöö tegijate arv ja osakaal 18–64-aastaste seas platvormitöö tegemise

sageduse järgi, 2021

Platvormitöö tegemise sagedus Arv Osakaal

Regulaarselt ehk vähemalt korra nädalas 56 000 7,0%

Vähemalt korra kuus 95 000 11,9%

Vähemalt korra aastas 161 000 20,2%

Kunagi platvormitööd teinud 208 000 26,0%

Allikas: Vallistu, J., Piirits, M. (2021)

2021. aastal tegi veidi rohkem kui viiendik regulaarselt platvormitööd tegevatest inimestest

platvormitööd 25–40 tundi nädalas ning 7% rohkem kui 40 tundi nädalas ning platvormitöö oli

ainus sissetulekuallikas 4,4% töötegijatest (ca 2500 inimest).22 2025. aasta uuringu kohaselt

(küsitleti vaid ettevõtlusvormis platvormitöö tegijaid) töötab ligikaudu veerand küsitletud

kulleritest ja taksojuhtidest üle 50 tunni nädalas, mõni ka 70–100 tundi; 10% regulaarselt

platvormitööd tegevatest inimestest teenib kogu oma sissetuleku platvormitöö kaudu.23

Platvormitööd tegevate inimeste keskmine netosissetulek oli 2021. a väiksem kui neil, kes

platvormitööd ei teinud.24

Iganädalaste platvormitöö tegijate hulgas on vähem 18–24-aastaseid (11,5%) ning enim 35–44-

aastaseid (28,1%). Ülejäänud vanuserühmades ei ole varieeruvus kuigi suur, jäädes 21,5% ja

26,5% vahele. Mehi on regulaarselt platvormitööd tegevate inimeste hulgas mõnevõrra rohkem

(51,4%) kui naisi (48,6%). Oluliselt rohkem on mehi sõidujagajate, teiste kodudes töötajate ja

klikitöö25 tegijate hulgas. Naisi on rohkem isikuhooldusteenuste alal ning meestega pea

samaväärselt loomingulisel ja IT-tööl. Platvormitöö on koondunud suurte tõmbekeskuste ja eriti

pealinna ümbrusesse. Iganädalastest platvormitöö tegijatest 75% elab linnas, 8% väikelinnas

ning 17% maal. Pooled tegutsevad Põhja-Eestis, veerand Lõuna-Eestis. 26

17 Paljud platvormitöö tegijad ei tööta töölepingu alusel, vaid tegutsevad ettevõtlusvormis, nt FIE-na või OÜ-na, ning seega vastutavad ka ise oma sotsiaalmaksukohustuse, puhkeaja ja töötervishoiu ja tööohutuse eest. Puuduvad andmed, kui suur osa platvormitöö tegijatest töötavad töölepingu alusel. 18 Arenguseire Keskus (2025). 19 K. Holts. (2018). Understanding Virtual Work: Prospects for Estonia in the Digital Economy. Tallinn: Arenguseire Keskus. Fakte virtuaaltöö olemuse ja leviku kohta. 20 Kall, K., Roosalu, T., Unt, M., & Ojamäe, L. (2021). Platformisation of Tallinn’s taxi industry: Results from the PLUS Project. RASI toimetised nr 13. Tallinn: Tallinna Ülikool. 21 Vallistu, J., Piirits, M. (2021). Platvormitöö Eestis 2021. Küsitlusuuringu tulemused. Arenguseire Keskus. 22 Vallistu, J., Piirits, M. (2021). Platvormitöö Eestis 2021. Küsitlusuuringu tulemused. Arenguseire Keskus. 23 Arenguseire Keskus (2025). Platvormitöö tegijate olukord Eestis. Lühiraport. 24 Vallistu, J., Piirits, M. (2021). 25 Väga väikesed, lühiajalised ja sageli korduvad digitaalsed ülesanded internetipõhiste platvormide kaudu. 26 Vallistu, J., Piirits, M. (2021).

38

Õige tööalase staatuse kindlaksmääramine, õiguslik eeldus ja selle ümber lükkamine

Platvormitöö seadusega lihtsustatakse mehhanismi, mille abil saavad platvormitöö tegijad

määrata kindlaks oma tööalase staatuse. Töötegijal on võimalus taotleda oma töösuhte

ümberklassifitseerimist töövaidluskomisjonis või kohtus, seejuures lasub tõendamiskohustus

platvormihalduril (ümberpööratud tõendamiskoormus).

2025. a oli korrapäraselt ehk vähemalt kord nädalas ettevõtlusvormis platvormitööd tegevate

inimeste hulgast 14% ilma ravikindlustuseta; töötuskindlustus oli vaid 32%-l ning

pensionimakseid riiklikku süsteemi tegi 31% küsitletud platvormitöö tegijatest – sotsiaalkaitse

puudulikkuse põhjused olid ebapiisav sissetulek, kõrged sissemaksemäärad süsteemi ning

keerukas regulatsioon27. Kui platvormitöö tegija klassifitseeritakse töötajaks, laienevad talle

töölepingust tulenevad õigused, sealhulgas tööandja makstav sotsiaalmaks ja

töötuskindlustusmaks, õigus töötasu alammäärale, ning platvormihaldur oleks kohustatud

järgima töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning töö- ja puhkeaja reegleid.

Kuigi ka kehtiva õiguse alusel on platvormitöö tegijal võimalik taotleda oma töösuhte

ümberklassifitseerimist, ei ole seni sõnaselgelt sätestatud ümberpööratud tõendamiskoormust.

Samuti on juhtimise ja kontrolli ning alluvussuhte kui töölepingulise töösuhte peamiste

tunnuste hindamine algoritmilise juhtimise kontekstis olnud ebaselge. Platvormitöö seadus

täpsustab neid asjaolusid, suurendades platvormitöö tegijate jaoks õigusselgust. Seaduse

vastuvõtmine võib suurendada ka platvormitöö tegijate teadlikkust, mis omakorda võib tuua

kaasa rohkem juhtumeid, kus taotletakse töösuhte ümberklassifitseerimist töölepinguliseks.

Seega on tööalase staatuse muutmise võimalusel positiivne mõju platvormitöö tegijate

õigusselgusele, töötingimustele, sotsiaalkaitsele ja majanduslikule toimetulekule.

Euroopa Komisjon on 2021. aastal platvormitöö direktiivi mõjuanalüüsis28 hinnanud, et Eestis

võib ümberklassifitseeritava töösuhtega inimeste arv olla kuni 7657. Komisjon möönab

raportis, et inimeste arv on eeldatavasti üle hinnatud, sest pole teada näiteks, kui paljud

veebiplatvormid on valmis inimesi ümberklassifitseerima, kui palju inimesi ise seda soovivad

või kui paljud selle tingimustele vastaks. Võib eeldada, et eelkõige soovivad seda inimesed, kel

puudub muu sissetulek (nt töölepinguga töö või vanaduspension) sotsiaalkaitse saamiseks.

Eestis on hinnatud, et platvormitöö on ainus sissetulekuallikas umbes 2500 inimesele (vt

sihtrühma kirjeldus ülalpool), seega eeldatavasti on ümberklassifitseeritavate töösuhete arv

märkimisväärselt väiksem arvust Euroopa Komisjoni hinnangus.

Seda toetab ka töövaidluskomisjonide statistika. Kehtiva korra alusel esitati 2024. aastal

töövaidluskomisjonile 128 töölepingulise töösuhte tuvastamise nõuet, mis sisaldasid nii

sõlmitud võlaõiguslike lepingute ümberklassifitseerimist töölepinguks kui juhtumeid, kus

töötajal puudus kirjalik tööleping või töötamise registri kanne. Töövaidluskomisjon rahuldas

neist 58 nõuet, millest omakorda 33 olid sellised, kus võlaõiguslik töösuhe klassifitseeriti ümber

töölepinguliseks töösuhteks. Statistikaameti andmetel oli 2024. aastal ühes kuus keskmiselt ca

71 600 töösuhet, mis põhinesid võlaõiguslikul lepingul. Seega on töösuhte

ümberklassifitseerimist seni nõudnud marginaalne osa kõikidest võlaõigusliku lepingu alusel

töötajatest ning eelduslikult jääb ka platvormitöö tegijate puhul see arv üsna väikeseks.

Võimaliku mõjuna ei saa välistada, et osa platvormihaldureid kohandab oma tegevuse või

lepingutingimusi viisil, mis piirab töösuhte ümberklassifitseerimise võimalust. Samuti pole

27 Arenguseire Keskus (2025). 28 Commission staff working document. Impact assessment report. Accompanying the document Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council On improving working conditions in platform work. Brussels, 9.12.2021, SWD(2021) 396 final.

39

välistatud, et platvormihaldur muudab platvormitöö tegemise võimalikku mahtu (kuna

töölepinguga töötajate hoidmine on platvormihalduri jaoks kulukam), vähendades sellega

inimeste jaoks platvormitöö tegemise võimalusi. Nende mõjude ulatust ei saa hinnata, kuna

andmed puuduvad. Euroopa Komisjoni mõjuanalüüsis on kirjeldatud juhtumeid, kuidas

platvormihaldurid on reeglitele reageerinud. Sellest nähtub, et reaktsioonid on väga

eriilmelised, sõltudes näiteks nii turuolukorrast, teenuse iseloomust kui ka platvormihalduri

strateegiast. Seetõttu võib seadusel olla lisaks üksikisiku õiguskaitse tugevdamisele ka laiem

mõju tööturule, kui osa platvormitöö seniseid vorme liigub klassikaliste töösuhete suunas või

kui osa platvormihaldureid vähendab pakutava töö mahtu. Selle mõju ulatust ei ole võimalik

olemasolevate andmete põhjal usaldusväärselt hinnata.

Algoritmiline juhtimine

Seadusega piiratakse automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kaudu töödeldavate

isikuandmete hulka, keelates platvormihalduritel platvormitöö tegijatega seotud tundlike ning

töösooritusega otseselt mitteseotud andmete kasutamise. Lisaks kehtestatakse

platvormihalduritele läbipaistvus- ja selgitamiskohustused: töötegijatel on õigus nii enne tööle

asumist kui ka tööd tehes saada teavet kasutatavate automaatsete süsteemide eesmärkide,

loogika ja jälgitavate tegevuste kohta ning saada ligipääs neile automaatselt loodud andmetele,

hinnangutele ja profiilidele. Töötingimusi oluliselt mõjutavaid automaatseid otsuseid peab

kontrollima inimene ning platvormihalduritel lasub kohustus hinnata korrapäraselt nende

süsteemide mõju.

Sätestatu tulemusena muutub töötingimuste, tööülesannete ja töötasu kujunemise protsess

töötegijatele selgemaks ja paremini mõistetavaks. Väheneb risk, et algoritmilised otsused

põhinevad kaudselt tuletatud seostel (näiteks töötegija emotsionaalsel seisundil, näoilmetel või

töövälisel käitumisel), misläbi tekivad põhjendamatud, diskrimineerivad või raskesti

vaidlustatavad otsused, nagu konto sulgemine, tööpakkumiste või sissetuleku vähenemine.

Uuringud on näidanud, et platvormihaldurite algoritmilised hinnangu- ja tööjaotussüsteemid

võivad olla kallutatud ning mõjutada ebaproportsionaalselt teatud rühmi. See puudutab eeskätt

sisserändaja taustaga isikuid, kelle osakaal platvormitööjõus on kasvav ning keda platvormitöö

madalad sisenemisbarjäärid sageli tööturule toovad, aga ka naisi. Naised saavad uuringute

kohaselt keskmiselt madalamaid kliendihinnanguid või väldivad suurema sissetulekuga, kuid

turvalisuse mõttes riskantsemaid tööaegu ja -piirkondi (nt öine teenindamine baaride

läheduses), mis võib omakorda süvendada kaudset soolist palgalõhet.29,30 Algoritmilise

juhtimise kontekstis võib diskrimineerimise risk püsida ka juhul, kui süsteemides ei kasutata

otseselt isiku sugu või päritolu kajastavaid andmeid, kuna neid tunnuseid on võimalik tuletada

kaudsete näitajate (nt elukoht või haridustee) kaudu ning siduda need töösooritusega. Samuti

võivad algoritmilised mudelid peegeldada nende loomisel kasutatud andmete või eelduste

kallutatust31. Haavatavust suurendab ka platvormitööga sageli kaasnev majanduslik ebakindlus,

mis piirab töötegijate võimalusi oma õigusi kaitsta või ebaõiglasi otsuseid vaidlustada.

Seadusega kehtestatud läbipaistvus-, inimese tehtava järelevalve ja mõjuanalüüsi kohustus loob

mehhanismid selliste mustrite tuvastamiseks ja korrigeerimiseks ning vähendab algoritmilise

juhtimise kaudu tekkiva ebavõrdse kohtlemise riski.

29 Westhoff, Leonie (2023) The gender-equal platform economy is a myth - fixing it requires firm action. 8.03.2023. CEPS. 30 European Institute for Gender Equality (2021) Artificial intelligence, platform work and gender equality. 31 Commission staff working document. Impact assessment report. Accompanying the document Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council On improving working conditions in platform work. Brussels, 9.12.2021, SWD(2021) 396 final.

40

Kokkuvõttes võib piirangutest eeldada platvormitöö tegijatele positiivset mõju: suureneb

läbipaistvus töötingimuste kujunemisel, väheneb ebakindlus ja sellega seotud stress ning

tugevneb töötegijate positsioon platvormihalduriga suhtlemisel. Kaudselt võib see aidata

vähendada diskrimineerimist ja ebavõrdsust platvormitöös. Võib eeldada, et seadus mõjutab

platvormitöö digitaalset korraldust ka laiemalt, suunates platvormihaldureid kasutama senisest

enam selgitatavaid, dokumenteeritud ja inimese järelevalvele alluvaid tehnoloogilisi lahendusi.

Kaitse ebasoodsa kohtlemise eest

Seadus tugevdab platvormitöö tegijate kaitset juhtudel, kui nad kasutavad seadusega tagatud

õigusi või toetavad teisi platvormitöö tegijaid nende õiguste kaitsel. Platvormihaldur ei tohi

töötegijat sellisel põhjusel karistada ega lepingut lõpetada ning töötegijal on vaidluse korral

õigus nõuda platvormihaldurilt kirjalikku põhjendust. Tõendamiskoormus lasub

platvormihalduril.

Kuna platvormitöö tegijad teenivad keskmiselt vähem kui need, kes ei tee platvormitööd32, on

nad majanduslikult haavatavamas olukorras ning tundlikumad võimalike negatiivsete

tagajärgede suhtes, mis võivad kaasneda oma õiguste kasutamisega. Uued reeglid suurendavad

töötegijate õiguskindlust ning võivad suurendada töötegijate valmisolekut probleemsetest

olukordadest või ebaõiglastest praktikatest teavitada, teades, et seadus pakub neile kaitset.

Seega võib eeldada platvormihaldurite juhtimisviisi ning platvormitöö tegijate töötingimuste

paranemist ja ebavõrdsuse vähenemist, kuigi mõju ulatus jääb tõenäoliselt tagasihoidlikuks.

Töötervishoid ja -ohutus

Seadus täpsustab töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid platvormitöös, kohaldudes töölepingu

alusel töötavatele platvormitöötajatele. Täpsustused puudutavad platvormihaldurite

kasutatavaid automaatseid süsteeme, mille puhul tuleb hinnata tervise- ja ohutusriske,

rakendada nende realiseerumise ennetamiseks meetmeid ning vältida nende kasutamist viisil,

mis võivad tekitada töötajale põhjendamatu surve või tervisekahju. Platvormitöötajad saavad

seega tugevama kaitse töötingimusi kujundavate algoritmide eest.

Uuringud on näidanud, et algoritmiline juhtimine ning pidev seire ja hindamine võivad

suurendada näiteks töötajate psühhosotsiaalset stressi või suurendada tööõnnetuste riski, kui

algoritmid soodustavad ohtlikku käitumist (nt võivad kullerid või taksoteenuse osutajad

ajasurve või kiiruseboonuste tõttu sooritada liikluses ohtlikke manöövreid). Kliendihinnangutel

põhinevad süsteemid võivad suurendada psühhosotsiaalseid riske ja vähendada ohutust, kuna

töötegijad võivad vältida probleemsetele klientidele reageerimist või keelduda ohtlikest

olukordadest halva kliendihinnagu ja seeläbi väheneva sissetuleku või lõpuks konto

blokeerimise kartuses. See mõjutab ebaproportsionaalselt teatud rühmi, sealhulgas naisi, kes

puutuvad sagedamini kokku ahistamisega ning töötavad sektorites, kus töö toimub eraruumis.

33,34,35 Edaspidi peab platvormihaldur sellised riskid tuvastama ja maandama. See loob eeldused

tööohutuse paranemiseks.

Kaitse tagamine vahendajate kasutamisel

32 Vallistu, J., Piirits, M. (2021). 33 Commission staff working document. Impact assessment report. Accompanying the document Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council On improving working conditions in platform work. Brussels, 9.12.2021, SWD(2021) 396 final. 34 Ma, Ning and Yoon, Dongwook (2022) Delay and deflect: How women gig workers respond to sexual harassment. Beyond. 35 Fairwork (2023) Gender and Platform Work: Beyond Technosolutionism. Oxford, United Kingdom; Berlin, Germany.

41

Platvormitöö seadus tagab, et seadusest tulenevad õigused laienevad ka neile platvormitöö

tegijatele, kes teevad platvormitööd vahendaja kaudu. Puuduvad andmed selle kohta, kui suur

osa platvormitöö tegijatest töötab vahendaja vahendusel.

Seadus näeb ette, et platvormihaldur ja vahendaja lepivad omavahel kokku, kumb vastutab

konkreetsete töötegija õiguste tagamise eest, sealhulgas näiteks automaatsete süsteemide

kasutamist puudutava teabe edastamise eest. Kui sellist kokkulepet ei sõlmita, kohaldub

solidaarvastutuse põhimõte, mis annab platvormitöö tegijale õiguse pöörduda päringute või

nõuetega nii platvormihalduri kui ka vahendaja poole.

Seega luuakse seadusega mehhanism, mis vähendab riski, et vahendaja kasutamine tooks kaasa

töötegija õiguste nõrgenemise või vastutuse hajumise osapoolte vahel. Sellest võib eeldada

positiivset mõju töötegijate õiguskindlusele ja selgusele ka siis, kui töösuhe on

mitmetasandiline.

Kokkuvõttev hinnang sotsiaalsetele mõjudele

Seadus parandab platvormitöö tegijate töötingimusi, suurendab töötingimuste kujunemise

läbipaistvust ning panustab võrdse kohtlemise edendamisse. Mõju ulatus on hinnanguliselt

keskmine, kuna sätestatavad nõuded võivad mõjutada platvormitöö tegijate käitumist ja õiguste

kasutamist, kuid need ei kehti ühtviisi kõikidele platvormitöö tegijatele ega too tõenäoliselt

kaasa kohanemisraskusi. Mõju sagedus on keskmine, kuna töötegijad puutuvad uute õiguste ja

kaitsemehhanismidega platvormitöös kokku korrapäraselt. Ebasoovitavate mõjude risk on

väike. Siiski ei saa täielikult välistada platvormihaldurite tehtavaid kohandusi, mis võivad

mõjutada töö tegemise tingimusi või mahtu. Mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine.

Kokkuvõtvalt kaasnevad seaduse rakendamisega sihtrühmale valdavalt positiivsed sotsiaalsed

mõjud.

6.2. Majanduslikud mõjud

6.2.1. Sihtrühm: platvormihaldurid

Sihtrühma kirjeldus

Statistikaameti andmetel oli 2023. a Eestis kokku ca 156 200 ettevõtet.36 Arenguseire Keskuse

uuringu kohaselt oli 2024. aastal Eestis registreeritud 17 platvormitööd vahendavat ettevõtet,

müügituluga Eesti turul kokku ca 21 miljonit eurot.37 Enamike Eestis tegutsevate platvormide

peakontor ei asu Eestis.

Õige tööalase staatuse kindlaksmääramine, õiguslik eeldus ja selle ümber lükkamine

Töösuhte ümberklassifitseerimise vaidluse korral lasub platvormihalduril kohustus tõendada,

et platvormitöö tegija ei tööta töölepingu seaduse alusel, mis eeldab paremat töökorralduse,

juhtimise ja kontrolli ulatuse dokumenteerimist. Seaduse vastuvõtmine võib suurendada

töösuhte ümberklassifitseerimise taotluste arvu, mis omakorda võib platvormihalduritele kaasa

tuua rohkem töövaidlusi. Kui platvormitöö tegija klassifitseeritakse töötajaks, kaasneb

platvormihaldurile kohustus tagada töölepingust tulenevad õigused ja hüved, sealhulgas

sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse tasumine, töötasu alammäära tagamine, töö- ja

puhkeaja nõuete järgimine ning töötervishoiu ja tööohutuse tagamine, mis suurendab

platvormihaldurite tööjõukulusid.

Euroopa Komisjoni 2021. a hinnangu järgi suurendab töösuhete ümberklassifitseerimine

platvormihaldurite makstavaid töötasusid ja sotsiaalkindlustusmakseid Eestis 2,5 miljoni euro

võrra aastas. Samas lähtuvad komisjoni arvutused tõenäoliselt mitmekordselt ülehinnatud

36 Statistikaamet. Tabel EM001: Ettevõtete majandusnäitajad tegevusala ja tööga hõivatud isikute arvu järgi. 37 Arenguseire Keskus (2025). Platvormitöö tegijate olukord Eestis. Lühiraport.

42

ümberklassifitseeritavate töötegijate arvust (vt platvormitöö tegijate sihtrühma) ning tuginevad

teatud määral lihtsustatud eeldustele ega arvesta täielikult riigi eripäraga, sealhulgas Eestis juba

kehtivat töölepingu õiguslikku eeldust ning platvormitöötegijate nõudeõigust ega senist väga

madalat töösuhte olemuse vaidlustamise määra (vt platvormitöö tegijate sihtrühma). Seega võib

komisjoni hinnanguid pidada ülehinnatuks ning platvormihaldurite kulude kasv jääb

tõenäoliselt väiksemaks. Kuna pole võimalik hinnata ümberklassifitseeritavate lepingute arvu,

ei saa ka kulusid täpsemalt hinnata.

Ülekanduva mõjuna võib töösuhete ümberklassifitseerimine aidata ühtlustada

platvormihaldurite ja nendega samadel turgudel tegutsevate ettevõtjate konkurentsitingimusi.

Ettevõtjad, kes osutavad sarnaseid teenuseid ilma platvormimudelita ning kellele juba kehtivad

töölepingulise töösuhtega seotud kohustused (nt traditsioonilise taksoteenuse pakkujad), võivad

võita olukorrast, kus platvormihalduritel ei ole võimalik tööjõukulusid vähendada tööalase

staatuse ebaselguse arvelt.

Osa platvormihaldureid võib muuta oma ärimudelit, pakkuda vähem teenuseid või lahkuda

turult, kui nõuete täitmine muutub liiga kulukaks. See võib mõjutada väiksemaid või turule

sisenevaid platvorme. Mõju täpne ulatus ei ole prognoositav, kuna see sõltub platvormihalduri

ärimudelist, teenuse liigist ja turuolukorrast.

Algoritmiline juhtimine

Seadusega seatakse digitaalsetele tööplatvormidele mitu kohustust, mis on seotud automaatsete

seire- ja otsustussüsteemide kasutamise, selle läbipaistvuse tagamise ja inimese tehtava

järelevalvega. Nõuded täpsustavad platvormihaldurite vastutust algoritmide toimimise eest

ning tugevdavad järelevalvet isikuandmete kaitse ja töötingimusi mõjutavate otsuste üle.

Seaduse rakendamine eeldab platvormihalduritelt täiendavaid tehnilisi, organisatsioonilisi ja

inimressursse. Platvormihaldurid peavad olema võimelised kaardistama kasutatavaid

andmeallikaid, dokumenteerima otsustusloogikat ning rakendama tehnilisi

kontrollimehhanisme, mis välistavad tundlike või töösooritusega mitteseotud andmete

kasutamise. Läbipaistvusnõuete täitmiseks tuleb platvormihalduritel luua või täiendada

infokanaleid ja dokumentatsiooni, mis võimaldavad töötegijatele arusaadavalt selgitada

automaatsete süsteemide eesmärke ja toimimist ning tagada ligipääsu automaatselt loodud

andmetele ja hinnangutele. Lisaks eeldab seadus piisava pädevusega personali olemasolu

automaatsete süsteemide mõju hindamiseks, järelevalve tegemiseks ning töötegijatega

suhtlemiseks. Infosüsteemide arendamine, sisemiste tööprotsesside muutmine, töötajate

koolitamine ja nende kaasamine võib suurendada platvormihaldurite kulusid ja

halduskoormust.

Kehtestatavate nõuete mõju platvormihalduritele võib erineda sõltuvalt nende suurusest ja

senistest tegevusest. Suurematel ja rahvusvahelistel platvormihalduritel on sageli juba välja

kujunenud tehnilised lahendused ja sisemised protsessid, mis toetavad nõuete täitmist, mistõttu

võivad nad piirduda olemasolevate süsteemide täiendamisega. Väiksematele

platvormihalduritele, kellel kõnealused süsteemid ja pädevus puuduvad, võivad samad nõuded

kaasa tuua proportsionaalselt suurema koormuse. Samas võivad selged ja ühtsed nõuded

edaspidi vähendada õiguslikku ebakindlust ning toetada võrreldavate konkurentsitingimuste

kujunemist platvormitööturul. Kuigi muudatused võivad suurendada arenduskulusid, võivad

need samal ajal toetada usaldusväärsemate ja õiguspärasemate digilahenduste kasutuselevõttu.

Teabe esitamise kohustus

Seaduse kohaselt lisandub platvormihalduritele kohustus edastada järelevalveasutustele ning

töötegijatele ja nende esindajatele korrapäraselt teavet platvormitöö korralduse ja automaatsete

43

süsteemide kasutamise kohta, aga ka nende nõudmisel, sealhulgas töötegijate arvu, töötundide,

lepingutingimuste, vahendajate, automaatsete otsuste mõjuhinnangute jm kohta.

Kohustuse täitmine tähendab platvormihaldurile olemasolevate andmete koondamist ja

kättesaadavaks tegemist. Mõju platvormihaldurile väljendub eelkõige suurenevas

halduskoormuses andmete vormistamisest (suurematel platvormihalduritel kaks korda aastas;

väikestel ja keskmise suurusega platvormihalduritel korra aastas).

Töötervishoid ja tööohutus

Seadusega täpsustatakse platvormhalduri kohustusi töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas.

Nendest võib eeldada olemasolevate riskianalüüside täiendamist ning sisemiste protsesside

kohandamist. Samuti peab platvormihaldur jälgima, et algoritmid ei kujundaks töötingimusi

viisil, mis põhjustab töötegijale näiteks ebamõistlikku ajasurvet või töötempot. See võib kaasa

tuua olemasolevate süsteemide toimimise hindamise ja muutmise ning suurendada seega

ajutiselt platvormihaldurite halduskoormust.

Ohutusnõuete rakendamine võib mõjutada platvormihalduri töökorralduslikke valikuid,

sealhulgas tööülesannete jaotust, töötempo kujundamist või teenuse osutamise tingimusi.

Sellised muudatused võivad piirata platvormihalduri võimet pakkuda teenust varasemas mahus

ja avaldada seega mõju platvormihalduri tuludele. Sellise mõju ulatus sõltub platvormihalduri

ärimudelist ja senisest töökorraldusest ja töölepinguga töötajate arvust ega ole seega üheselt

prognoositav. Samas võivad ohutumad töötingimused vähendada tööga seotud terviseriske ning

parandada platvormitöö jätkusuutlikkust.

Järelevalve

Seaduses sätestatakse, et isikuandmete töötlemisega seotud nõuete üle teeb järelevalvet

Andmekaitse Inspektsioon ning muude platvormitööga seotud kohustuste üle Tööinspektsioon.

Andmekaitse Inspektsiooni järelevalve eesmärk on tagada, et automatiseeritud süsteeme

kasutatakse nõuetekohaselt, andmekaitsealased mõjuhinnangud on tehtud ja läbipaistvust

tagavad kohustused on täidetud ja dokumenteeritud. Rikkumiste puhul tuleb

platvormihalduritel arvestada IKÜM-ist tulenevate trahvimääradega (kuni 20 miljonit eurot või

kuni 4% ettevõtte ülemaailmsest aastakäibest). Tööinspektsiooni järelevalve toob

platvormihalduritele kaasa kohustuse tõendada korrektset lepinguliste suhete korraldust,

inimese tehtava automaatsete süsteemide järelevalve toimimist ning töötervishoiu ja tööohutuse

nõuete täitmist. Järelevalve eesmärk on eeskätt ennetav ja korrastav, mitte karistuslik, kuid

siiski kaasneb võimalus sunniraha määramiseks.

Selle tulemusena võivad teataval määral kasvada platvormihaldurite halduskoormus ja kulud,

kuna platvormihaldurid peavad olema valmis järelevalvemenetluseks, sealhulgas esitama

dokumente, selgitusi ja andmeid ning tegema koostööd järelevalveasutustega nii kaebuste

alusel kui ka asutuste omaalgatusliku kontrolli korral. Lisaks võib rikkumise korral kaasneda

trahvi- või sunniraha maksmise kohustus.

6.2.2. Sihtrühm: vahendajad

Vahendaja eesmärk on teha platvormitöö selle tegijatele kättesaadavaks, olles lepingulises

suhtes nii platvormihalduri kui ka platvormitöö tegijaga või osaledes nendevahelises

alltöövõtuahelas. Vahendajate arv Eestis ei ole teada.

Seadus täpsustab vahendajate rolli platvormitöö korraldamisel ning seob nad otsesemalt

vastutusega tagada, et ka vahendaja kaudu töötavad platvormitöö tegijad saaksid kasutada

seadusest tulenevaid õigusi. See eeldab vahendajatelt koostööd platvormihalduriga, selget

44

vastutuse jaotuse kokkuleppimist ning valmisolekut töötegijatele teavet edastada ja nende

pöördumistele reageerida. Seadus ei muuda vahendajate põhitegevuse olemust, kuid suurendab

teataval määral vahendajate halduskoormust.

Kokkuvõttev hinnang majanduslikele mõjudele

Uued kohustused eeldavad platvormihalduritelt (ja teataval määral ka vahendajatelt) tehnilisi

kohandusi ning tööprotsesside arendamist, millega kaasneb halduskoormuse ja kulude kasv.

Majandusliku mõju ulatus on hinnanguliselt keskmine, kuid varieerub oluliselt

platvormihalduri suuruse, ärimudeli ning selle järgi, kas nõuete täitmiseks vajalikud lahendused

ja protsessid on juba olemas. Osa nõudeid tugineb platvormihalduritel olemasolevatele

andmetele, kuid tööd lisab juurde andmete koondamine, vormistamine, dokumenteerimine ning

päringutele vastamine. Tööjõukulud võivad suureneda juhul, kui töösuhteid klassifitseeritakse

ümber töölepingulisteks, kuid olemasoleva info põhjal on selliste juhtumite arv tõenäoliselt

piiratud ning kulude täpset suurusjärku ei ole võimalik hinnata. Lisaks võib järelevalve- ja

vastavusnõuete täitmata jätmise korral kaasneda trahvi- või sunniraha risk. Mõju avaldumise

sagedus on keskmine, kuna osa kohustusi on ühekordsed (nt süsteemide ja protsesside

kohandamine), kuid osa korduvad (nt aruandlus, mõjuhinnangute ajakohastamine, päringutele

vastamine ning järelevalvemenetluseks valmisolek). Mõjutatud sihtrühma suurus on

platvormide puhul väike (Eestis hinnanguliselt 17 platvormiettevõtet), vahendajate puhul

teadmata. Kokkuvõtvalt kaasnevad seaduse rakendamisega sihtrühmale oluline majanduslik

mõju, mis väljendub eeskätt haldus- ja arenduskoormuse kasvus. Kuigi seaduse rakendamine

toob platvormihalduritele kaasa lisakohustusi, on kavandatu keskne eesmärk platvormitöö

tegijate õiguste kaitse. Nii õigused kui võimalus neid kasutada on seni olnud ebaselged ning

sõltunud suurel määral platvormihalduri valitud tehnoloogilisest töökorraldusest. Majanduslik

mõju võib avalduda ka kaudselt lõppkasutajatele, tuues kaasa nii võimalikke negatiivseid

mõjusid (nt hinnatõus, teenuse kättesaadavuse vähenemine) kui ka positiivseid mõjusid (nt

ausam konkurents).

6.3. Mõjud riigiasutustele

6.3.1. Sihtrühm: Tööinspektsioon ja Andmekaitse Inspektsioon

Seaduse rakendamine eeldab Tööinspektsioonilt ja Andmekaitse Inspektsioonilt seaduses

sätestatud uute ülesannete täitmist. Nende hulka kuulub platvormihaldurite poolt korrapäraselt

esitatava teabe vastuvõtmine, haldamine ja analüüs, järelevalve- ja väärteomenetlused ning

ennetus-, teavitus- ja nõustamistöö.

Seaduse rakendamisega suureneb vajadus Tööinspektsiooni ja Andmekaitse Inspektsiooni

süstemaatilise koostöö järele. Platvormihaldurid võivad paralleelselt kasutada automatiseeritud

otsustussüsteeme, mille suhtes kohaldub nii tööõigus kui ka isikuandmete kaitse normistik.

Pädevuste ja nõuete kattumine eeldab, et mõlemad asutused parandavad oma teadmisi nii

platvormitöö spetsiifikast kui ka teineteise valdkondadest. Seetõttu on vaja koolitada asutuste

töötajaid, seejuures nende arusaama platvormitöö eripärast, automaatsete seire- ja

otsustussüsteemide toimimisest ning isikuandmete töötlemisega seotud uutest nõuetest.

Seaduse rakendamisega kaasneva järelevalvetegevuse maht ja sellega seotud töökoormus

sõltuvad suurel määral seaduse rakendumise praktikast, sealhulgas sellest, mil määral ilmneb

vajadus sihtkontrollimiseks ning kui palju esitatakse kaebusi või pöördumisi. Samuti sellest,

kui paljude platvormihaldurite puhul on vaja piiriülest koostööd teiste riikide

järelevalveasutustega. On tõenäoline, et järelevalvekoormus suureneb eeskätt seaduse

rakendumise alguses, mil tehakse esimesed sihtkontrollid ja kujundatakse välja edasine

järelevalvetegevus. Kui esialgsete kontrollide käigus selgub, et seaduse nõuded on täidetud,

võib eeldada, et edaspidi tehakse järelevalvet pigem tavapäraselt. Seaduse rakendamisega võib

suureneda Tööinspektsiooni ja Andmekaitse Inspektsiooni töökoormus seaduses sätestatud

45

väärteokoosseisude menetlemisest. Väärteomenetluste arvu ja sellest tuleneva lisakoormuse

täpset ulatust ei ole siiski võimalik prognoosida, kuna see sõltub muu hulgas rikkumiste

tegelikust esinemissagedusest, järelevalvepraktika kujunemisest ning menetluste keerukusest.

Tööinspektsioon on juhtinud tähelepanu sellele, et piiriüleste juhtumite menetlemine võib

praktikas olla ajamahukam ja ressursimahukam kui riigisiseste juhtumite lahendamine. Sellistel

juhtudel tuleb juba menetluse algfaasis selgitada välja, milline juriidiline isik vastutab

konkreetse platvormihalduri tegevuse eest ning kuidas on korraldatud koostöö teiste riikide

pädevate asutustega. Samuti võib piiriüleste olukordade lahendamine osutuda keerukamaks

juhul, kui platvormihaldur või temaga seotud isik asub väljaspool Eestit või väljaspool Euroopa

Liitu. Tööinspektsiooni hinnangul võib koormust suurendada ka eelnõu lai kohaldamisala, mis

võib tuua kaasa erineva sisuga pöördumisi, sealhulgas selliseid, mille seos tööõiguslike

eesmärkidega vajab esmalt täiendavat hindamist.

Võib eeldada, et pärast seaduse jõustumist suureneb töövaidluste arv, mis võib mõnevõrra

suurendada Tööinspektsiooni koormust, mida aga ei ole võimalik täpselt hinnata. See võib

tuleneda töösuhete ümberklassifitseerimise nõuetest. Kehtiva korra alusel on õigussuhete

ümberklassifitseerimist töölepinguliseks töösuhteks taotletud üsna vähe. 2024. aastal esitati 128

nõuet, neist vaid osa puudutas õigussuhte ümberklassifitseerimist töölepinguliseks suhteks,

moodustades kõikidest töövaidluskomisjonile esitatud töötajate ja tööandjate nõuetest 2,4%.

Platvormitöö tegijad esitasid muidki nõudeid, näiteks töötasu nõudeid, millest osa on

rahuldatud.

Ennetus-, teavitus- ja nõustamistöö käigus tuleb koostada teavitusmaterjale ja juhendeid,

korraldada infopäevi ja koolitusi ning nõustada sihtrühmi, mis omakorda nõuab rohkem aega

ja tööjõudu.

Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul võib osutuda vajalikuks palgata juurde üks spetsialist,

kes muu hulgas nõustaks ka algoritmiliste süsteemide, logide ning automatiseeritud otsuste

toimimise ja testimisega seotud küsimustes. Tööinspektsiooni hinnangul on loetletud uute

ülesannete minimaalseks ellu rakendamiseks vaja juurde palgata üks tööinspektor-analüütik ja

üks tööinspektor-jurist, samas oleneb selle vajalikkus suuresti kaebuste arvust, mida on

keeruline ette ennustada.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seaduses sätestatud kohustustega kaasnevad kulud eeskätt Tööinspektsioonile ja Andmekaitse

Inspektsioonile. Tegevused on kirjeldatud osas 6.3. Kulud on kavandatud katta

Tööinspektsiooni ja Andmekaitse Inspektsiooni eelarvest. Andmekaitse Inspektsiooni

hinnangul on seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks vaja lisaressursse, sealhulgas

lisapersonali ning lisaraha koolituste, ennetus- ja nõustamistegevuse jaoks. Andmekaitse

Inspektsiooni hinnangul on vaja juurde vähemalt üht lisateenistuskohta ja on esitanud selle

kulude katteks lisaeelarve taotluse. Aastane lisanduv kulu on hinnanguliselt 77 568 eurot.

Kaasneda võivad ka kulud järelevalve- ja menetluste arvu kasvu tõttu, kuid nende ulatust ei ole

võimalik prognoosida. Vajaduse korral taotletakse lisaraha riigieelarvest.

Tööinspektsiooni hinnangul võib seaduse rakendamine suurendada vajadust täiendkoolituste

järele, kuna direktiivist tulenevad uued kohustused puudutavad nii riiklikku järelevalvet,

teavitustööd kui ka töövaidluste lahendamist, mistõttu vajab koolitust suur hulk teenistujaid.

Koolituste täpset mahtu ja kogukulu ei ole võimalik praegu hinnata, kuid Tööinspektsiooni

2025. aasta andmete põhjal oli tasuliste koolituste keskmine maksumus 140,93 eurot teenistuja

kohta (keskmine koolituspäeva maksumus 96,77 eurot teenistuja kohta). Lisaks sõltub

46

Tööinspektsiooni töökoormuse kasv eelkõige sellest, milliseid muudatusi toob kaasa

platvormitöö tegijate tööalase staatuse kontrollimise menetluskorra täpsustamine, samuti võib

olla vaja juurde töötajaid eelkõige juriidilisse ja järelevalve ning nõustamise valdkonda.

Seaduse rakendamisega ei prognoosita lisatulu riigieelarvesse.

8. Rakendusaktid

Seaduse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada ega muuta rakendusakte.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2026. aasta 2. detsembril. Selleks kuupäevaks peab liikmeriikidel olema

direktiiv oma õigusesse üle võetud. Platvormitöö seadusega kehtestatavad uued nõuded

kohalduvad 2. detsembrist 2026 või hiljem. Tagasiulatuvaid nõudeid ei kehtestata.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati esimese kooskõlastusringi käigus eelnõude infosüsteemi EIS kaudu

kooskõlastamiseks ministeerimitele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Tööandjate Keskliidule,

Eesti Ametiühingute Keskliidule, Tööinspektsioonile, Andmekaitse Inspektsioonile,

töövaidluskomisjonide juhatajatele, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO,

Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti

Personalijuhtimise Ühingule PARE, Eesti Advokatuurile, Eesti Juristide Liidule, Eesti

Kohtunike Ühingule, Riigikohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule,

Harju Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Tartu Maakohtule, Viru Maakohtule, Bolt Technology

OÜ-le, Wolt Eesti OÜ-le, Forus Takso Eesti ASile, Uber Estonia OÜ-le, Goworkabit Estonia

OÜ-le, Eesti Taksokoondisele, Eesti HR Seltsile, Eesti Asutajate Seltsile, teadlastele Kaire

Holts, Merle Erikson, Johanna Vallistu, Tauri Tuvikene ja tööõiguse ekspertidele Thea Rohtla

ja Heli Raidve Tööõigusabi OÜ.

Eelnõu esitati teise kooskõlastusringi käigus Justiitsministeeriumile ning teadmiseks Eesti

Advokatuurile, Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Diamond21

OÜ-le, Direct Selling Europe-le, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti

Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Taltechi,

Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli teadlastele, Tööinspektsioonile, Eesti Tööandjate

Keskliidule, Bolt Technology OÜ-le ja Wolt Eesti OÜ-le.

Kooskõlastamise käigus esitatud märkustega arvestamine on esitatud kooskõlastustabelis (lisa

2) ja selle lisas.

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus … 2026. a

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Platvormitöö seaduse eelnõu seletuskirja

Lisa 2

Kooskõlastustabel

Käesolevas kooskõlastustabelis on toodud eelnõule laekunud tagasiside nii esimeselt kui teiselt kooskõlastusringilt.

Eelnõu esitati II kooskõlastusringis kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Advokatuurile, Andmekaitse

Inspektsioonile, Bolt Technology OÜ-le, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Diamond21 OÜ-le, Direct Selling Europe-le, Eesti Otsemüügi Assotsiatsioonile,

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioonile Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Taltechi,

Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli teadlastele, Tööinspektsioonile, Eesti Tööandjate Keskliidule ja Wolt Eesti OÜ-le. Eelnõu kooskõlastas märkustega

Justiits- ja Digiministeerium ning eelnõu osas avaldasid arvamust Eesti Advokatuur, Andmekaitse Inspektsioon, Bolt Technology OÜ, Eesti Ametiühingute

Keskliit, Eesti Otsemüügi Assotsiatsioon, Rahandusministeerium, Tööinspektsioon ja Wolt Eesti OÜ.

Eelnõu esitati I kooskõlastusringis kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute

Keskliidule, Tööinspektsioonile, Andmekaitse Inspektsioonile, töövaidluskomisjonide juhatajatele, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO,

Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Personalijuhtimise Ühingule PARE, Eesti Advokatuurile, Eesti

Juristide Liidule, Eesti Kohtunike Ühingule, Riigikohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, Harju Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Tartu

Maakohtule, Viru Maakohtule, Bolt Technology OÜ-le, Wolt Eesti OÜ-le, Forus Takso Eesti AS-le, Uber Estonia OÜ-le, Goworkabit Estonia OÜ-le, Eesti

Taksokoondisele, Eesti HR Seltsile, Eesti Asutajate Seltsile, teadlastele Kaire Holts, Merle Erikson, Johanna Vallistu, Tauri Tuvikene ja tööõiguse ekspertidele

Thea Rohtla ja Heli Raidve Tööõigusabi OÜ. Eelnõu kooskõlastas märkustega Justiits- ja Digiministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium ja

Rahandusministeerium ning vaikimisi Kultuuriministeerium, Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium. Eelnõu osas avaldasid arvamust Eesti Advokatuur,

Andmekaitse Inspektsioon, Eesti Ametiühingute Keskliit, Diamond21 OÜ, Direct Selling Europe, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti

Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Taltechi, Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli teadlased, Tööinspektsioon, Eesti

Tööandjate Keskliit ja Wolt Eesti OÜ.

Teine kooskõlastusring

2

Eesti Advokatuur

Eelnõu § 3 lg 2 – platvormitöö mõiste

Komisjon ei nõustu kooskõlastustabelis antud tagasisidega. Platvormitöö on faktiline tegevus, mida saab

teha üksnes inimene, mitte juriidiline isik. Seetõttu on mõiste „füüsiline isik” kasutamine õiguslikult

täpsem kui üldmõiste „isik”. Osutame, et direktiivi (EL) 2024/2831 artikli 2 lõike 1 punktis b kasutatakse

ingliskeelses tekstis väljendit individual ja eestikeelses tekstis mõistet „üksikisik”, mis viitab selgelt

inimesele, mitte juriidilisele isikule. Sellest tulenevalt ei ole eelnõu § 3 lõikes 2 kasutatud mõiste „isik”

direktiivi terminoloogiaga kooskõlas.

Samuti ei välista EL õiguse autonoomsed mõisted siseriiklikus õiguses mõistete täpsemat määratlemist,

nagu nähtub ka töötaja mõiste sisustamisest Eesti õiguses. Kui platvormitöö ahelas esineb juriidiline isik,

saab ta olla üksnes vahendaja, mitte platvormitöö tegija.

Eelnõu § 3 lõike 2 praeguse sõnastuse kohaselt võib platvormitööd teha ka juriidiline isik, mis ei ole

kooskõlas platvormitöö olemusega faktilise tegevusena ega direktiivi eesmärgiga tagada kaitse

platvormitööd tegevatele inimestele.

Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku asendada eelnõu § 3 lõikes 2 sõna „isik” sõnaga „füüsiline isik”.

Mittearvestatud

Aitäh täiendava selgituse eest. Nõustume, et direktiivi kohaselt

on platvormitöö kaitse keskmes reaalselt tööd tegev inimene

ning et direktiivis kasutatakse mõistet „individual” /

„üksikisik”. Samas on direktiivi eesmärk tagada kaitse kõigile

platvormitööd tegevatele inimestele, sõltumata sellest, millises

õiguslikus vormis nad tööd teevad. Direktiiv lähtub sisulisest,

mitte formaalsest lähenemisest ning kaitse ei ole mõeldud

välistama olukordi, kus inimene teeb tööd isiklikult, kuid

kasutab selleks ettevõtlusvormi, näiteks osaühingut või muud

juriidilist keha. Seetõttu ei pea me jätkuvalt põhjendatuks

asendada eelnõus sõna „isik” sõnaga „füüsiline isik”, kuna see

võib Eesti õiguskeeles mõjuda põhjendamatult kitsendavalt ja

kutsuda üles tõlgendusele või tekitada vaidlusi, nagu jääksid

sellised töötegijad kaitse alt välja. Juhime tähelepanu, et meie

poolt pakutud sõnastuse on heaks kiitnud ka Justiits- ja

Digiministeerium.

Eelnõu § 6 lg 1 – töösuhte eelduse erandid

Kooskõlastustabelis olev vastuväide ei ole põhjendatud. Direktiivi (EL) 2024/2831 artikli 5 lõike 3

kohaselt ei kohaldata töösuhte õiguslikku eeldust maksu-, kriminaal- ja sotsiaalkaitse menetlustes.

Tegemist on direktiivi lähtelahendusega, millest liikmesriik võib küll siseriikliku õiguse alusel erandina

kõrvale kalduda, kuid selline valik eeldab sisulist põhjendamist.

Tööõiguse komisjon on varasemalt osutanud, et eelnõu sellist erandit ette ei näe ning seletuskirjas puudub

põhjendus, miks soovitakse kasutada direktiivis lubatud kõrvalekallet. Pelk viide sellele, et töölepingu

seaduse § 1 lõikes 2 sätestatud õiguslik eeldus on Eesti õiguses kehtinud ilma vastavate eranditeta, ei

selgita, miks platvormitöö direktiivi ülevõtmisel ei järgita direktiivi eelistatud regulatsiooni.

Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud täiendada eelnõu sõnaselge reegliga, et õiguslik eeldus ei kohaldu

maksu-, kriminaal- ja sotsiaalkaitse menetlustes.

Mittearvestatud

Aitäh täiendava ettepaneku eest. Direktiivi artikkel 5 lõige 3

näeb tõepoolest ette, et töösuhte õiguslikku eeldust ei

kohaldata maksu-, kriminaal- ega

sotsiaalkindlustusmenetlustes, kuid jätab liikmesriigile

võimaluse seda riigisisese õiguse alusel siiski kohaldada. Eesti

õiguses kehtib töölepingu seaduse § 1 lõikes 2 sätestatud

õiguslik eeldus juba praegu üldise põhimõttena ning sellele ei

ole nimetatud menetluste osas erandeid ette nähtud. Seetõttu ei

pea me põhjendatuks ega vajalikuks luua platvormitöö

kontekstis uut kitsendust, mida kehtivas õiguses ei ole.

Siinkohal tuleb arvestada direktiivi artikliga 26, mille kohaselt

ei tohi direktiivi rakendamine olla aluseks töötajatele ja

3

Tööõiguse komisjon teeb ettepaneku sõnastada eelnõu § 6 lõige 2 järgmiselt:

„Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eeldus ei rakendu:

1. kui platvorm tõendab, et platvormi ja platvormitöö tegija vahel ei ole töösuhet töölepingu seaduse

tähenduses;

2. kriminaal-, maksu- ja sotsiaalkaitse menetluses.“

platvormitöö tegijatele juba olemasoleva kaitsetaseme

vähendamiseks, sealhulgas seoses kehtestatud menetlustega

platvormitöö tegijate õige tööalase staatuse

kindlaksmääramiseks. Kuivõrd Eesti õiguses kehtib õiguslik

eeldus praegu ilma kõnealuste eranditeta, siis oleks

direktiiviga vastuolus seda kaitsetaset platvormitöö puhul

kitsendada.

Lisaks märgime, et maksu-, kriminaal- ja sotsiaalkaitse

menetlustes ei tõusetu töösuhte tuvastamise küsimus praktikas

eelduslikult kuigi sageli sellisel kujul, et käesoleva sätte jaoks

eraldi erandi loomine annaks selget lisaväärtust. Pigem võib

sõnaselge erandi lisamine tekitada uusi tõlgendusküsimusi,

eeskätt selles osas, milliseid menetlusi tuleb pidada käesoleva

sätte tähenduses maksu-, kriminaal- või sotsiaalkaitse

menetlusteks. Näiteks ei ole üheselt selge, mida tuleks mõista

sotsiaalkaitse menetlusena ning kas see hõlmaks üksnes

sotsiaalkindlustusasutuste menetlusi või võiks tekitada

küsimusi ka muudes vaidlustes, millel on sotsiaalkaitseline

puutumus. Seetõttu ei pea me sellise erandi lisamist

õigusselguse seisukohalt põhjendatuks.

Eelnõu § 12 lg 1 – TTOS nõuete täitmine

Kooskõlastustabelis olev ministeeriumi seisukoht ei ole veenev.

Tööõiguse komisjon on varasemalt põhjendatult osutanud, et direktiivi art 12 lg 1 ei näe ette kõigi

töötervishoiu ja tööohutuse nõuete eranditeta kohaldamist, vaid loetleb platvormi kohustused tööohutuse

ja töötervishoiu tagamisel, tuues eraldi esile eeskätt automaatsetest seire- ja otsustussüsteemidest tulenevad

riskid. Seevastu eelnõu § 12 lg 1 kohustab rakendama töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud

nõudeid üldiselt ja piiranguta. Ainuüksi viide sellele, et TTOS on juba piisavalt paindlik, ei kõrvalda

vajadust viia eelnõu sõnastus kooskõlla direktiivi reguleerimisesemega ega põhjenda, miks platvormitöö

puhul tuleb kohaldada TTOS-i nõudeid laiemalt, kui direktiiv eeldab.

Komisjon leiab, et platvormitööl esineb kaugtöö tunnuseid, mistõttu on asjakohane sõnastada platvormi

kohustused TTOS § 12 lg 1 eeskujul nii, et neid tuleb täita niivõrd, kui see on platvormitöö eripärasid

Mittearvestatud

Direktiivi artikkel 12 sätestab platvormitöötajate töötervishoiu

ja tööohutuse kaitse miinimumnõuded, kuid ei anna alust

olemasolevat riigisisest kaitsetaset kitsendada. Eesti õiguses

kohalduvad töölepingu alusel töötavatele isikutele

töötervishoiu ja tööohutuse seaduse üldised nõuded ning me ei

saa luua platvormitöötajatele eraldi, leebemat standardit

pelgalt seetõttu, et direktiiv kõiki neid nõudeid ei nimeta, mis

praegu kõigile töötajatele TTOS alusel kehtivad.

Meie hinnangul on vajalik paindlikkus kehtivas õiguses juba

olemas ning sellest lähtuvalt puudub ka sisuline probleem.

TTOS võimaldab nõudeid kohaldada töö tegelikku iseloomu

4

arvestades võimalik. Selline lahendus tagab paremini õigusselguse ja vastab töö tegelikule laadile, selle

asemel et jätta vajalikud piirid üksnes tõlgendamise tasandile.

Tööõiguse komisjoni ettepanek on sõnastada eelnõu § 12 lg 1 töötervishoiu ja tööohutuse seaduse nõuete

rakendamise kohustuse osas TTOS § 12 lg 1 eeskujul, et sellised kohustused on platvormil niivõrd, kui see

on platvormitöö eripärasid arvestades võimalik.

Direktiivi art 12 lg 1 loetleb platvormi kohustused tööohutuse ja töötervishoiu tagamisel, tõstes esile

automaatsetest seire- ja ohutussüsteemidest tulenevaid riske, kuid ei näe ette kõikide töötervishoiu ja

tööohutuse alaste nõuete kohaldamist. Eelnõu § 12 lg 1 kohustab aga platvormi rakendama töötervishoiu

ja tööohutuse seaduses sätestatud nõudeid eranditeta.

Tööõiguse komisjoni hinnangul esineb platvormitööl kaugtöö tunnuseid, mistõttu on põhjendatud vastaval

eeskujul ka töötervishoiu ja tööohutuse seaduse nõuete järgimine niivõrd, kui see on platvormitöö (ja

kaugtöö) eripärasid arvestades võimalik.

arvestades, sealhulgas kaugtöö ja liikuvate töökohtade puhul.

Samuti ei ole TTOS-is kehtestatud eraldi üldist piirangut

näiteks töölepingu alusel töötavatele autojuhtidele, kulleritele

või teistele väljaspool tööandja ruume töötavatele isikutele. Ka

sellisel juhul rakendab tööandja TTOS-i nõudeid töö eripära

arvestades: näiteks hinnatakse riskianalüüsis mobiilse tööga

seotud riske, samas kui statsionaarset töökohta puudutavad

nõuded ei kohaldu neile niikuinii samal viisil. Seetõttu ei pea

me vajalikuks lisada platvormitöö seadusesse eraldi

reservatsiooni, mis võiks jätta mulje, et platvormitöötajate

kaitsetase on üldisest madalam.

Eesti Ametiühingute Keskliit

Eelnõu § 12. Platvormitöötaja töötervishoid ja -ohutus

Eelnõu § 12 kohaldub ainult platvormitöötajatele ehk töölepingu alusel töötavatele töötajatele.

Platvormitöös tekkivad tööohutuse, vägivalla, ahistamise ja psühhosotsiaalsete riskide probleemid ei

puuduta üksnes töölepingu alusel töötavaid platvormitöötajaid ja on oluline, et kõikidele platvormitööd

tegevatele inimestele oleks tagatud tervise kaitse platvormi kaudu töö tegemisel. Seetõttu leiame endiselt,

et eelnõud tuleks muuta selliselt, et vähemalt osaliselt laieneks § 12 ka platvormitöö tegijatele.

Mittearvestatud

Aitäh täiendava selgituse eest. Mõistame teie tõstatatud muret

ning nõustume, et tööohutuse, vägivalla, ahistamise ja

psühhosotsiaalsete riskide küsimused võivad praktikas

puudutada ka muid platvormitöö tegijaid peale

platvormitöötajate. Samas ei saa me ettepanekuga praegu

arvestada, kuna § 12 laiendamine kõigile platvormitöö

tegijatele tähendaks direktiivi rangemat ülevõtmist võrreldes

direktiivis ette nähtud minimaalse kohaldamisalaga. Eelnõu

koostamisel on lähtutud põhimõttest võtta direktiiv Eesti

õigusesse üle miinimumtasemel.

Eelnõu § 17. Riiklik järelevalve

Kui esialgse eelnõu järgi pidi Tööinspektsioon teostama järelevalvet kogu seaduse üle, siis muudetud

eelnõu järgi teostab Tööinspektsioon järelevalvet ainult § 12, § 13 lõikes 1 ja §-s 14 sätestatud nõuete

täitmise üle. Jääb arusaamatuks, kuidas on kõigi rikkumiste puhul tagatud tõhus õiguskaitse, esindajate

Selgitatud

Aitäh tähelepaneku eest. Muudatuse eesmärk oli

järelevalvepädevus varasemast selgemini piiritleda. Oluline

osa käesolevast seadusest puudutab isikuandmete töötlemist ja

automaatsete süsteemide kasutamist ning nende nõuete üle

5

tegelikud menetlusõigused ning juurdepääs tõenditele olukorras, kus vajalik teave asub platvormi

valduses.

Näiteks jääb arusaamatuks, et kui platvorm ei taga platvormitöö tegijatele suhtluskanalit (§ 15), siis milline

on sanktsioon §-s 15 toodud kohustuste mittetäitmise eest.

teeb järelevalvet Andmekaitse Inspektsioon. See hõlmab mh

§-des 7–11 sätestatud kohustusi, sealhulgas automaatsete

otsuste selgitamise, läbivaatamise ja vaidlustamisega seotud

menetluslike õiguste tagamist. Esindajate õiguste täitmise üle

teeb järelevalvet sõltuvalt konkreetsest sättest kas AKI või

Tööinspektsioon; Tööinspektsiooni pädevusse kuulub

seejuures § 14 alusel teabe kättesaadavaks tegemise kohustuse

täitmise kontroll.

Lisaks ei ole kõik käesolevast seadusest tulenevad küsimused

olemuselt riikliku järelevalve küsimused. Mitmed neist on

vaidlusküsimused, mille lahendamiseks on sobiv pädevus

töövaidluskomisjonil või kohtul, eeskätt olukordades, kus

vaidluse all on konkreetse õigussuhte sisu, kahju tekkimine või

mõne otsuse sisuline õiguspärasus. Suhtluskanali osas (§ 15)

tuleb arvestada ka seda, et direktiiv võimaldab suhtluskanali

loomise kõrval kasutada alternatiivselt muid samaväärselt

tulemuslikke vahendeid. Seetõttu võib selle kohustuse

praktiline täitmine toimuda väga erineval viisil ning seda oleks

keeruline siduda selgepiirilise järelevalve- või

sanktsioonimehhanismiga, eriti olukorras, kus suhtlus võib

toimuda ka üldkasutatavate vahendite kaudu.

Eelnõu § 19 Automaatsete süsteemidega seotud töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumine

Kuigi eelnõu § 17 kohaselt teostab Tööinspektsioon järelevalvet kogu §-s 12 sätestatud nõuete rikkumiste

eest, siis eelnõu § 19 näeb ette sanktsioonid üksnes § 12 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud nõuete

rikkumise korral. Seega ei ole eelnõuga ette nähtud sanktsiooni, kui riskid platvormitöötaja tervisele jäävad

hindamata (lõige 1) ja töötervishoiu ja -ohutuse nõuete rikkumisest teavitamise kanal jääb tegemata (lg 2).

On väga oluline, et platvorm täidaks kõiki §-s 12 sätestatud kohustusi, seetõttu peaks eelnõus olema

sanktsioonid kõikide §-s 12 olevate kohustuste rikkumiste eest.

Mittearvestatud ja selgitatud

§ 19 kohaldumisala on kujundatud TTOS-i vastutusnormide

loogikat järgides. Ka kehtivas TTOS-is ei ole kõigi

töötervishoiu ja tööohutuse kohustuste rikkumine

väärteokorras karistatav, vaid karistus on ette nähtud eeskätt

olukordades, kus rikkumisega kaasneb oht töötaja tervisele või

elule; näiteks ei ole eraldi karistusnormi riskianalüüsi

tegemata jätmise eest. Sellest põhimõttest lähtudes on ka

eelnõus peetud põhjendatuks siduda karistus eeskätt nende

rikkumistega, millel võib olla vahetum ja raskem mõju töötaja

tervisele ja ohutusele. Muude § 12 kohustuste rikkumise korral

ei jäta Tööinspektsioon siiski reageerimata, vaid saab teha

6

ettekirjutuse rikkumise kõrvaldamiseks ning vajaduse korral

rakendada sunniraha. Seega on ka nende kohustuste täitmine

tagatud järelevalvemeetmete kaudu, isegi kui nende rikkumine

ei too kaasa väärteovastutust.

Eesti Otsemüügi Assotsiatsioon

Eelnõu § 3 lg 1

Eesti Otsemüügi Assotsiatsioon tervitab direktiivi (EL) 2024/2831 põhjenduspunktis 20 sisalduva ühe

täpsustuse lisamist eelnõu § 3 lõike 1 punkti 5, kuna see suurendab õigusselgust selles, millised platvormid

kuuluvad platvormitöö seaduse kohaldamisalasse.

Soovime juhtida tähelepanu veel ühele direktiivi põhjenduspunktis 20 sisalduvale täpsustusele, mida ei ole

eelnõus seni kajastatud:

„Digitaalseks tööplatvormiks ei tuleks pidada veebiplatvorme, mis ei korralda füüsiliste isikute tehtavat

tööd, vaid üksnes pakuvad vahendeid, mille abil teenuseosutajad saavad lõppkasutajani jõuda, ilma et

platvorm oleks muul viisil kaasatud, näiteks reklaamides teenusepakkumisi või -soove või koondades ja

kuvades konkreetses piirkonnas kättesaadavaid teenuseosutajaid.“

Kuna § 3 lõike 1 punkt 5 sisaldab juba ühte põhjenduspunktist 20 tulenevat välistust, teeme järjepidevuse

ja õigusselguse huvides ettepaneku täiendada seda sama põhjenduspunkti teise täpsustusega järgmiselt:

„5. teenuse peamine eesmärk ei ole kaupade kasutamine, jagamine või müük väljaspool isiku majandus-

või kutsetegevust ega üksnes selliste vahendite pakkumine, mille abil teenuseosutajad saavad jõuda

lõppkasutajateni, ilma et platvorm oleks muul viisil kaasatud tehtava töö korraldamisse.“

Märgime samuti, et direktiivi artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkt iii määratleb digitaalse tööplatvormina

platvormi, mille puhul töö korraldamine on teenuse „vajalik ja oluline osa“, samas kui eelnõu § 3 lõike 1

punktis 3 kasutatakse sõnastust „oluline osa“. Teeme ettepaneku viia eelnõu sõnastus kooskõlla direktiivi

sõnastusega:

„3. teenuse vajalikuks ja oluliseks osaks on tasu eest tehtava töö korraldamine;“

Arvestatud osaliselt

Aitäh ettepaneku eest. Oleme teie tähelepanekuga arvestanud

ning täpsustanud § 3 lõike 1 punkti 3 sõnastust selliselt, et see

vastaks direktiivi sõnastusele ja rõhutaks, et teenuse

vajalikuks ja oluliseks osaks on tasu eest tehtava töö

korraldamine. Sellest lähtuvalt ei pea me enam vajalikuks

lisada seadusteksti eraldi põhjenduspunktist 20 tulenevat

täpsustust platvormide kohta, mis üksnes vahendavad

teenuseosutaja ja lõppkasutaja kontakti, soovides lähtuda

võimalikult ökonoomse sõnastuse eesmärgist. Kui töö

korraldamine ei ole teenuse vajalik ja oluline osa, ei kuulu

selline teenus juba kehtiva sõnastuse järgi käesoleva seaduse

kohaldamisalasse.

7

Justiits- ja Digiministeerium

Eelnõu § 3 lg 1

Üks eelnõu läbivaid termineid on „platvorm“ – füüsiline või juriidiline isik, kes osutab teatud tingimustele

vastava teenust. Kordame osaliselt ja täiendame esimesel kooskõlastusringil eelnõu failis tehtud märkust

termini „platvorm“ kohta. Soovitame füüsilise ja juriidilise isiku tähenduses „platvormi“ asemele

„platvormihaldur“.

Mõiste sisu arvestades ei ole valitud termin „platvorm“ keeleliselt sobilik. Eesti kirjakeeles tähendab

„platvorm“ ennekõike alust, lava, kandepinda või tehnilist keskkonda, sh ka veebi- või tarkvarapõhist

lahendust, mitte aga isikut (füüsilist või juriidilist isikut). Seega ei ole sõnaga „platvorm“ keeleliselt

korrektne tähistada isikut, kellele on suunatud õigused ja kohustused. Selline terminikasutus tekitab normi

adressaadi tuvastamisel õigusliku ebaselguse (nt „platvorm on kohustatud“, „platvorm vastutab“ – sõna

„platvorm“ tähistab keelekasutuses vahendit või keskkonda, mitte vastutuskohustusega isikut).

Euroopa Liidu aktides on termini „platvorm“ kasutus ebajärjekindel, seega ei ole võimalik Euroopa Liidu

õigusest täpselt lähtuda, kui eesmärk on järjekindel ja süsteemne terminikasutus Eesti seaduses. Näiteks

Euroopa Liidu otsekohalduvas digiteenuste määruses (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)

2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja .. (ELT L 277, 27.10.2022, lk 1–102)) on

„digiplatvorm“ (mis on „digitaalse platvormi“ täissünonüüm) defineeritud kui "teabe talletamise teenus,

mille käigus teenusesaaja taotlusel talletatakse ja levitatakse üldsusele teavet ..". Seega ei sobiks siinses

eelnõus kavandatud tähenduses „platvorm“ kõnealuse Euroopa Liidu otsekohalduva määruse

definitsiooniga.

Kindlasti ei soovita me eelnõuga kavandatavat lahendust ka seetõttu, et terminit „platvorm“ soovitakse

samas seaduses kasutada kahes tähenduses: 1) isik, 2) tehniline keskkond. Selline mitmeti mõistetavus ei

ole seaduskeeles hea. Sõna „platvorm“ on üldkeeles juba küllaltki tuntud, defineeritud 2025. aasta ÕSis

2. tähenduses kui „(= digiplatvorm ) veebisait või mobiilirakendus“ ja seda kasutatakse üldkeelses

tähenduses juba maksualase teabevahetuse seaduses, elektrituruseaduses ja küberturvalisuse seaduses.

Seetõttu ei ole terminit „platvorm“ meie hinnangul vaja seaduses eraldi defineerida, vaid võib kasutada

üldkeelsena.

Juriidilise või füüsilise isiku märkimiseks soovitame aga terminit „platvormihaldur“, mis on juba sama

normi adressaadi kohta kasutusel maksualase teabevahetuse seaduses. Seega jääks Eesti seadus kindlaks

ühele terminile ega kasutaks eri seadustes sama mõiste tähistamiseks erinevaid termineid.

Arvestatud

Oleme eelnõu sõnastust vastavalt ettepanekule korrigeerinud.

8

Termin „platvorm“ peaks meie hinnangul olema §-s 1 (.. eesmärgiga parandada platvormi kaudu tehtava

töö tingimusi), § 3 lg-s 2 (töö, mida korraldatakse platvormi kaudu), § 3 lg-s 5 (Vahendaja käesoleva

seaduse tähenduses on isik, kes selleks, et teha platvormitöö kättesaadavaks, platvormil või platvormi

kaudu ..) ja § 14 lg 3 p-s 1 (platvormitöö korrapäraselt tegijate arv nende platvormil töötamise kestuse

järgi), ülejäänud eelnõus tuleks kasutada terminit „platvormihaldur“.

Eelnõu § 3 „Terminid“

Kordame esimesel kooskõlastusringil eelnõu failis esitatud märkust. Seaduses läbivalt kasutatavad

terminid tuleb HÕNTE § 18 lg 5 järgi esitada üldosas nii, et iga termin esitatakse eraldi paragrahvis. Sisult

seotud terminid võib esitada ka sama paragrahvi eri lõigetes. Ehkki kõik seaduses kasutatavad terminid on

omavahel teatud määral seotud, ei tähenda see, et need tohiks koondada ühte paragrahvi, nagu on tehtud

eelnõus. Palume terminid eraldada eraldi paragrahvidesse.

Arvestatud

Oleme eelnõud vastavalt ettepanekule korrigeerinud.

Eelnõu § 4

Kordame oma esimesel kooskõlastusringil tehtud soovitust platvormi ja vahendaja vastutuse jagunemise

kohta. Töötajate õiguste paremaks kaitseks soovitame uuesti kaaluda meie pakutud lahendust, kus

platvorm ja vahendaja vastutavad alati solidaarselt. See aitaks tagada töötaja õiguste parema kaitse ning

vältida olukorda, kus platvorm delegeerib kogu kohustuste täitmise ja vastutuse vahendajale. Solidaarse

vastutuse korral ei tekiks platvormil võimalust täielikult vastutusest vabaneda. Platvormitöö tegija saaks

esitada oma nõuded kas platvormi või vahendaja või mõlema vastu. See kõrvaldaks segaduse vastutuse

teemal ja tagaks kiirema õiguste teostamise. Direktiivi eesmärk (art 3 + põhjenduspunkt 24) on tagada

sama tasemega kaitse igas olukorras ning vältida ebaselgeid vastutusalasid. Solidaarne vastutus täidaks

seda eesmärki paremini kui valikuline mehhanism, mis on hetkel eelnõus välja toodud.

Märgime, et ka seaduses ettenähtud solidaarvastutuse puhul ei ole välistatud platvormi ja vahendaja

kokkulepped vastutuse jagunemise ja/või tagasinõude kohta (vt nt VÕS § 69 jne) nende omavahelises

sisesuhtes. Samas on töötajal solidaarvastutuse eelduse korral siiski lihtsam oma õigusi kaitsta.

Arvestatud

Nõustume, et teatud juhtudel oleks solidaarvastutus

platvormitöö tegija vaatest turvalisem ja õiglasem lahendus,

samal ajal ei takista see lahendus platvormi ja vahendaja

vahelist lepinguvabadust. Oleme ettepanekust lähtuvalt eelnõu

teksti korrigeerinud.

Eelnõu §-d 19-22

Paragrahvides 19-22 soovitakse kehtestada väärteovastutus. Seoses sellega juhime tähelepanu asjaolule,

et kavandatud karistusmäärad füüsilisele ja juriidilisele isikule ei ole omavahel proportsioonis. Oleme

arvamusel, et eelnõus rikkumiste eest ettenähtud karistused ei peegelda adekvaatselt rikkumise raskust ja

ei võimalda määrata igal juhtumil tõhusat karistust nii füüsilisele kui ka juriidilisele isikule. Ei ole selge,

mille järgi on valitud füüsilise ja juriidilise isiku karistuste proportsioonid.

Arvestatud

Tänan. Nõustume Justiits- ja Digiministeeriumi

tähelepanekuga, et füüsilise ja juriidilise isiku karistusmäärad

peaksid olema omavahel paremini proportsioonis ning valitud

sanktsiooniraam peab võimaldama määrata rikkumise

raskusele vastava tõhusa karistuse. Oleme sellest lähtudes

karistusmäärad üle vaadanud ja vastavalt korrigeerinud.

9

Karistuseks on füüsilisele isikule §-des 19-21 ettenähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut. Kui vaadata

lõikeid 2, siis selle kohaselt on juriidilist isikut võimalik karistada kuni 32 000 euro suuruse rahatrahviga.

Seega füüsilisele isikule on ette nähtud karistusseadustiku üldosa § 47 kohane sanktsiooni maksimummäär

ehk 300 trahviühikut ent vastava koosseisu juures olev juriidilise isiku karistuse maksimum on kuni 32

000 eurot. Samas on karistusseadustiku üldosa kohaselt juriidilise isiku karistuse ülemmäär 400 000 eurot.

Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul peaks sama teo eest ettenähtud füüsilise ja juriidilise isiku

karistused olema üldjuhul samas proportsioonis karistusseadustiku üldosas ettenähtud sanktsiooniraamiga.

See tähendab, et kui füüsilist isikut saab karistada kuni sanktsiooni maksimumiga (300 trahviühikuga),

peaks sama teo eest olema võimalik karistada ka juriidilist isikut sanktsiooni maksimumiga (400 000

eurot). Põhjendatud juhtudel võib sellest üldreeglist kõrvale kalduda, kuid vastavaid valikuid peab sellisel

juhul seletuskirjas põhjendama.

Juriidilise isiku karistusmäärade kordategemise vajadusele juhtis justiits- ja digiminister seadusandja ehk

Riigikogu tähelepanu mh 5.05.2026 ettekandes „„Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030"

elluviimisest“1.

Palume eeltoodu valguses eelnõus ettenähtud karistusmäärad üle vaadata ja korrigeerida.

Seejuures pidasime oluliseks arvestada ka sellega, et

isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise korral on IKÜM-is

ette nähtud märksa kõrgemad sanktsioonimäärad.

Eelnõu § 19

Väärteokoosseisu sõnastuses esinevad väljendid „ohu kaasnemine platvormtöötaja tervisele“ ja „tema

füüsilise või vaimse tervise ohtu seadmine. Kui tervise all peetakse alati silmas nii füüsilist või vaimset

tervist, siis tuleb kasutada ühesugust sõnastust. Vastasel korral tekib küsimus, miks tervisest räägitakse

erineval moel. Juhime ka tähelepanu, et rahvatervise seaduse § 2 p 2 järgi tähendab tervis inimese füüsilise,

vaimse ja sotsiaalse heaolu seisundit. Samas tähenduses on sõna „tervis“ üldteada ka tavakeeles, vt nt

sõnaveeb. Palume eeltoodust tulenevalt§ 19 lg 1 sõnastust täpsustada ning täiendada ka seletuskirja

selgitusi.

Selgitatud

Kuigi mõiste „tervis” hõlmab üldjuhul nii füüsilist kui ka

vaimset tervist, on kõnealuses sättes füüsiline ja vaimne tervis

teadlikult eraldi välja toodud, et rõhutada automaatsete

süsteemide võimalikku mõju ka vaimsele tervisele. See lähtub

direktiivi läbivast rõhuasetusest, mille kohaselt võivad

automaatsed süsteemid mõjutada platvormitöötajat mitte

üksnes füüsilise ohutuse, vaid ka vaimse heaolu seisukohast.

Seda rõhutatakse ka kõnealuse sätte aluseks olevas direktiivi

artiklis 12. Seetõttu peame põhjendatuks jätta sõnastuse

siinkohal muutmata.

Eelnõu §- 22 (isikuandmete töötlemise nõuete rikkumine)

Paragrahvis on karistusmääraks nii füüsilisele kui ka juriidilisele isikule kavandatud 20 miljonit eurot või

juriidilisele isikule alternatiivina kuni 4 protsenti tema eelmise majandusaasta ülemaailmsest aastasest

kogukäibest, olenevalt sellest, kumb summa on suurem. Selliseid karistusmäärasid võib küll

karistusseadustiku § 1 kohaselt kavandada, kuid selle erandi kasutamine tuleb ka seletuskirjas välja tuua.

Palume seletuskirja vastavalt täiendada.

Arvestatud

Oleme seletuskirja vastavalt ettepanekutele täiendanud.

10

Palume seadusse lisada ka norm, kuidas sättes nimetatud eelmise aasta majandusaasta ülemaailmset aastast

kogukäivet arvestatakse, vt nt väärtpaberituru seaduse § 2621.

Eelnõu §-d 19-22

Paragrahvides on kehtestatud küll väärteovastutus, kuid puudu on menetluse säte ehk reguleerimata on

see, kes neid väärtegusid kohtuvälise menetlejana menetleb ja karistusi määrab. Kuivõrd eelnõu § 17 järgi

teevad riiklikku järelevalvet eelnõus sätestatud nõuete täitmise üle Tööinspektsioon ning Andmekaitse

Inspektsioon, siis on ilmselt otstarbekas, et samad asutused viivad läbi ka väärteomenetlust. Palume

eelnõusse lisada paragrahv kohtuvälise menetleja kohta.

Arvestatud

Oleme vastava sätte eelnõusse lisanud.

Eelnõu §-d 19-22

Kuna vastutuse sätted on eelnõusse lisatud pärast esimest kooskõlastusringi, siis tõstatame küsimuse, kas

Tööinspektsioon ning Andmekaitse Inspektsioon on teadlikud, et neil tuleb edaspidi uute

väärteokoosseisude menetlemisega hakata tegelema. Kas see toob kaasa neile ka täiendava töökoormuse?

Seletuskirjas on lk 45 märgitud, et seaduse rakendamisega võivad kaasneda ka kulud seoses järelevalve-

ja menetluste arvu kasvuga, kuid nende ulatust ei ole võimalik ette prognoosida. Vajaduse korral

taotletakse täiendavaid vahendeid riigieelarvest. Palume täiendada seletuskirja ning kirjeldada seal ka

väärteomenetlusest tulenevat mõju.

Arvestatud ja selgitatud

Aitäh tähelepaneku eest. Oleme järelevalvepädevuse ja

menetluskoormuse küsimused eelnõu ettevalmistamisel koos

asjaomaste asutustega läbi arutanud. Samuti oleme eelnõus

järelevalve ulatust vastavalt saadud tagasisidele täpsustanud ja

piiranud. Täiendame siiski ka seletuskirja, et

väärteomenetluste võimalik mõju oleks seal eraldi sõnaselgelt

kajastatud.

Järelevalve

Seletuskirja lk 2 tuuakse välja, et seaduse eesmärk on parandada platvormitöö tegijate õiguskaitset,

suurendada õigusselgust platvormide ja töötegijate vahelistes suhetes ning tugevdada riikliku järelevalve

võimalusi platvormimajanduses. Seoses riikliku järelevalvega soovime selgitusi, kas selle käigus tehakse

ka ettekirjutusi, rakendatakse sunniraha? Kui jah, siis palume selle ka seletuskirjas välja tuua, sh sunniraha

suuruse. Eriti huvitab sunniraha suurus nende nõuete tagamisel, mille puhul hakatakse viimase

võimalusena ehk ultima ratio rakendama vastutuse sätet (§ 22). Kui isikuid saab hakata karistama kuni 20

miljoni suuruse rahatrahviga, peab ilmselt sunniraha suurus riikliku järelevalve käigus olema ka selline,

mis paneb isikuid nõudeid täitma, et vältida võimalikku väärteovastutust.

Arvestatud

Oleme eelnõu seletuskirja vastavalt ettepanekule täiendanud.

Palume arvestada käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste

märkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta. Arvestatud

Andmekaitse Inspektsioon

Andmekaitsealane mõjuhinnang

Arvestatud

11

Seaduse eelnõu seletuskirjas mõjuhinnangu kohta on toodud välja järgmine: „uus andmekaitsealane

mõjuhinnang ei ole vajalik, kui töötlemise olemus, ulatus, kontekst ja eesmärgid on väga sarnased

andmetöötlusega, mille osas on andmekaitse mõjuhinnang juba läbi viidud.“ AKI nõustub, et juhul, kui

mõjuhinnangus on juba hinnatud konkreetse andmetöötlustoiminguga kaasnevaid riske ning asjaolud ei

ole sisuliselt muutunud, ei pruugi uue mõjuhinnangu läbiviimine olla vajalik. Samas rõhutame, et kui

automaatsete süsteemide toimimises tehakse muudatusi, tuleb hinnata, kas need muudatused võivad kaasa

tuua vajaduse koostada uus või ajakohastada olemasolevat mõjuhinnangut. Viimasega kaasneks seaduse

eelnõu § 8 lõikes 2 toodud võimalus platvormitöö tegijatele ja nende esindajatele anda oma seisukoht

mõjuhinnangu koostamise ajal.

Täname täpsustuse eest ja oleme eelnõu seletuskirja vastavalt

täiendanud.

Eelnõu § 17

§ 17 sõnastuse kohaselt teeb AKI järelevalvet §§ 7–11 täitmise üle isikuandmete töötlemise ulatuses ning

Tööinspektsioon §§ 12–14 täitmise üle. Kui seadusandja eesmärk on, et §§ 7–11 üle teostab järelevalvet

üksnes AKI, ei ole viide „isikuandmete töötlemise ulatuses“ vajalik, kuivõrd AKI pädevus hõlmabki

järelevalvet isikuandmete töötlemise nõuete täitmise üle. Kui aga eesmärk on, et §§ 7–11 täitmise üle

teostab järelevalvet lisaks AKI-le ka Tööinspektsioon, tuleks see §-s 17 selgelt sätestada ning lisada

vastavad sätted ka Tööinspektsiooni järelevalvepädevust määratlevasse loetellu.

Selgitatud

Aitäh tähelepaneku eest. Meie hinnangul on viide

„isikuandmete töötlemise ulatuses” vajalik vältimaks

tõlgendust, nagu teeks Andmekaitse Inspektsioon järelevalvet

§§ 7–11 sätestatud kõigi kohustuste üle tervikuna. Nendes

paragrahvides võivad lisaks isikuandmete töötlemise,

automaatsete süsteemide läbipaistvuse ja menetluslike õiguste

küsimustele tõusetuda ka materiaalõiguslikud

vaidlusküsimused, mille lahendamine ei kuulu riikliku

järelevalve, vaid töövaidlusorgani või kohtu pädevusse.

Seega hõlmab AKI pädevus §§ 7–11 neid osi, mis puudutavad

isikuandmete töötlemist, automaatsete süsteemide

läbipaistvust ning nendega seotud menetluslike õiguste

tagamist. Sellest ei järeldu aga, et AKI peaks kontrollima

näiteks seda, kas § 11 lõikes 4 sätestatud kahju hüvitati õigesti

või kas rahaline kahju oli piisavalt korvatud. Sellised

küsimused on oma olemuselt vaidlusküsimused.

Eelnõu § 18

Platvormitöö seaduse eelnõu § 18 reguleerib järelevalve teostamisel tehtavat koostööd ja andmevahetust.

Andmekaitse Inspektsioon esitab alljärgnevalt alternatiivse sõnastusettepaneku nii sätte kui ka seletuskirja

teksti osas.

§ 18. Koostöö ja andmevahetus järelevalve teostamisel

Arvestatud

Oleme eelnõu teksti ja seletuskirja vastavalt ettepanekule

korrigeerinud.

12

1. Tööinspektsioon ja Andmekaitse Inspektsioon teevad omavahel koostööd, vahetades kas taotluse

alusel või omal algatusel asjakohast teavet, sealhulgas menetluse käigus saadud teavet,

isikuandmeid ja eriliiki isikuandmeid, mis on vajalikud käesolevast seadusest tulenevate ülesannete

täitmiseks.

2. Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel edastatavate isikuandmete vastutavaks töötlejaks on teavet saav

asutus alates andmete kättesaamisest. Andmeid edastav asutus tagab edastatavate andmete õigsuse.

3. Käesoleva paragrahvi alusel saadud isikuandmete säilitamisel lähtutakse teavet saava asutuse

suhtes kohaldatavatest õigusaktidest ja kehtestatud dokumentide säilitamise korrast. Kui andmeid

kasutatakse järelevalve- või väärteomenetluses, säilitatakse neid vastavalt menetlustoimikute

säilitamise tähtaegadele.

Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul võiks sätte seletuskirja tekst olla järgmine:

Paragrahviga 18 luuakse õiguslik alus Tööinspektsiooni ja Andmekaitse Inspektsiooni koostööks ning

andmevahetuseks käesoleva seaduse alusel järelevalve teostamisel. Sätte eesmärk on võtta siseriiklikku

õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/2831 artikli 24 lõikest 2 tulenev

kohustus, mille kohaselt peavad pädevad asutused tegema koostööd oma pädevuse piires ning vahetama

kas taotluse alusel või omal algatusel asjakohast teavet, sealhulgas inspekteerimise või uurimise käigus

saadud teavet. Direktiiv lähtub sellest, et platvormitöö regulatsioonis on Tööinspektsiooni ja Andmekaitse

Inspektsiooni pädevused tihedalt põimunud, eelkõige seoses automaatsete seire- ja otsustussüsteemide

(algoritmilise juhtimise) kasutamisega. Selliste süsteemide mõju hõlmab ühtaegu nii tööõiguslikke aspekte

kui ka isikuandmete kaitset. Seetõttu on vajalik kehtestada riigisiseselt selge õiguslik raamistik, mis

võimaldab pädevatel asutustel tõhusalt ja operatiivselt teavet vahetada.

Koostöö ja andmevahetuse reguleerimiseks ei piisa haldusmenetluse seadusest tulenevatest

üldpõhimõtetest. Haldusmenetluse seaduse eesmärgipärasuse, tõhususe ja koostöö põhimõtted ei anna

iseseisvat õiguslikku alust isikuandmete, sealhulgas eriliiki isikuandmete, edastamiseks ühest asutusest

teise. Kuna selline andmevahetus riivab põhiõigusi, eeskätt õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete

kaitsele, peab selleks olema selge seaduslik alus. Sama tuleneb ka isikuandmete kaitse üldmääruse artikli

6 lõike 1 punktist e ja lõikest 3 ning artikli 9 lõike 2 punktist g. Käesolev paragrahv loob sellise aluse

platvormitöö seaduse kontekstis.

Lõikes 1 sätestatakse Tööinspektsiooni ja Andmekaitse Inspektsiooni koostöö ning andmevahetuse üldine

alus. Asutused vahetavad omavahel asjakohast teavet nii taotluse alusel kui ka omal algatusel, mis

13

võimaldab tagada järelevalve tõhususe ja paindlikkuse ning vältida andmete dubleerivat kogumist.

Vahetatav teave võib hõlmata menetluse käigus saadud teavet, isikuandmeid ning eriliiki isikuandmeid,

tingimusel et nende vahetamine on vajalik käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

Asjakohane teave võib hõlmata muu hulgas andmeid platvormitöö tegijate kohta, töö tegeliku korralduse

ja tegemise tingimuste kohta, platvormi kaudu korraldatud töö või teenuse osutamise tunnuste kohta,

platvormi kasutajate kontode ja tegevuse kohta ning algoritmilise juhtimise ja automaatsete süsteemidega

seotud andmeid, sealhulgas töösoorituse hindamise aluseid, reitinguid, automaatseid otsuseid, nende

selgitusi ja logiandmeid. Loetelu ei ole ammendav ning konkreetne andmete koosseis sõltub menetluse

esemest ja eesmärgist.

Järelevalve võib muu hulgas hõlmata ka seaduses sätestatud keelatud andmetöötluse tuvastamist, mistõttu

võib osutuda vajalikuks eriliiki isikuandmete töötlemine, näiteks andmed terviseseisundi või ajutise

töövõimetuse kohta juhul, kui see on vajalik algoritmiliste otsuste võimaliku diskrimineeriva mõju

hindamiseks. Kõigil juhtudel tuleb järgida isikuandmete minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõtet, st

edastada ja kasutada üksnes neid andmeid, mis on konkreetse ülesande täitmiseks vajalikud.

Koostöö eesmärk on tagada seadusest tulenevate nõuete tõhus täitmine ning vältida olukordi, kus

pädevuste osalise kattuvuse tõttu jääks rikkumine tuvastamata või menetlus põhjendamatult venima.

Koostöö ja andmevahetus toetavad ka menetlusökonoomia põhimõtet. Kui vajalikud andmed on teisel

asutusel juba olemas, ei ole põhjendatud nende korduv kogumine platvormilt (nn once-only printsiip).

Lõikes 2 reguleeritakse andmekaitseõiguslikku vastutuse jaotust. Isikuandmete vastutavaks töötlejaks on

teavet saav asutus alates andmete kättesaamisest. See tagab selguse vastutuse üleminekul ning väldib

vastutuse hägustumist, kuna kumbki asutus töötleb andmeid oma seadusest tulenevate ülesannete

täitmiseks ja oma pädevuse piires. Andmeid edastav asutus vastutab edastatavate andmete õigsuse eest,

mis on kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5 lõike 1 punktis d sätestatud õigsuse

põhimõttega.

Lõikes 3 sätestatakse isikuandmete säilitamise põhimõtted. Andmete säilitamisel lähtutakse teavet saava

asutuse suhtes kohaldatavatest õigusaktidest ning asutuse kehtestatud dokumentide säilitamise korrast,

sealhulgas arhiivindust reguleerivatest normidest ja dokumentide liigitusskeemist. Kui andmeid

kasutatakse järelevalve- või väärteomenetluses, käsitatakse neid menetlusmaterjalina ning säilitatakse

vastavalt menetlustoimikute säilitamise tähtaegadele. See tagab menetluse terviklikkuse ning väldib

olukorda, kus menetlustoimikust tuleks üksikuid andmeid eraldi kustutada enne säilitustähtaja saabumist.

14

Rahandusministeerium

Rakendusasutuste kulud

Seletuskirja punktis 7 tuleb välja tuua kõik eelnõu rakendamisega tekkivad kulud ja nende reaalsed

katteallikad ning näidata, millise asutuse eelarvest millises summas ja mis perioodil need kaetakse.

Katteallikaks ei ole lisataotlus ega lihtsalt riigieelarve. Seletuskirja ja kooskõlastustabeli kohaselt kaetakse

kulud Tööinspektsiooni ja Andmekaitse Inspektsiooni eelarvest. Välja on toodud kulud, mille katteallikad

sisuliselt puuduvad. Palume seletuskirja vastavalt täiendada.

Arvestatud

Oleme seletuskirja täiendanud.

Wolt Eesti OÜ1

Platvormioperaatori ja vahendaja solidaarvastutus

Ühing ei toeta PltS artikli 6 muudatusi, millega kehtestatakse platvormioperaatori ja vahendaja

solidaarvastutus, ilma et pooltel oleks võimalik kokku leppida teisiti.

Direktiivi artikli 3 kohaselt võtavad liikmesriigid asjakohased meetmed tagamaks, et kui digitaalne

tööplatvorm kasutab vahendajaid, on platvormitöö tegijatel, kellel on vahendajaga lepinguline suhe,

samasugune käesoleva direktiiviga ette nähtud kaitsetase kui neil, kellel on digitaalse tööplatvormiga

otsene lepinguline suhe. Selleks võtavad liikmesriigid kooskõlas riigisisese õiguse ja tavaga meetmeid

asjakohaste mehhanismide kehtestamiseks, mis asjakohasel juhul hõlmavad solidaarvastutuse süsteeme.

Seega ei ole liikmesriigid Direktiivi artikli 3 kohaselt kohustatud kehtestama tööplatvormide ja

vahendajate vahelist solidaarvastutust, vaid peavad võtma meetmeid kooskõlas siseriikliku õiguse ja

tavadega, et luua asjakohased mehhanismid, millega tagatakse sama kaitse tase. Eesti õiguse ja tava

kohaselt eelneb lepinguline vastutus tavaliselt lepinguvälisele vastutusele. Kui platvormitöö tegijatel on

lepinguline suhe vahendajaga (mitte tööplatvormiga), peaks nende tööst kasu saav vahendaja olema

esmajärjekorras vastutav neile kaitse tagamise eest, millele neil on Direktiivi alusel õigus, välja arvatud

juhul, kui pooled lepivad kokku teisiti. Direktiivi implementeerimisel tuleks austada lepinguvabaduse

põhimõtet. Lepingust tulenevad õigused ja kohustused peaksid jääma lepingupooltele ega tohiks

automaatselt laieneda kolmandatele isikutele.

Direktiivi tuleks rakendada proportsionaalselt. Absoluutne solidaarvastutus ei ole käesoleval juhul kõige

proportsionaalsem lahendus, eriti kuna see kaldub kõrvale lepinguliste suhete saadist (tööplatvormi,

Selgitatud

Eelnõus ette nähtud solidaarvastutus ei tähenda üldist ega

piiramata vastutust kõigi platvormi, vahendaja ja platvormitöö

tegija vaheliste lepinguliste kohustuste eest. Oleme sätte

sõnastust täpsustanud nii, et solidaarvastutus kehtib üksnes

käesolevast seadusest tulenevate konkreetsete kohustuste

täitmise suhtes, s.o §-des 9–15 ning 18–19 sätestatud

kohustuste osas.

Seaduses ette nähtud solidaarvastutus ei välista, et

platvormihaldur ja vahendaja lepivad omavahel kokku

kohustuste jaotuses ning võimalikes tagasinõuetes. Selline

kokkulepe ei piira siiski platvormitöö tegija õiguste teostamist,

vaid aitab oluliselt kaasa, et tema õigused oleksid tagatud ka

vahendaja kasutamise puhul.

1 Peale II kooskõlastusringi esitas Wolt Eesti OÜ täiendava tagasiside, käesolevas tabelis kajastatakse hilisemaid kommentaare.

15

vahendaja ja platvormitöö tegijate vahel ei sõlmita tavaliselt kolmepoolset lepingut).

Laiaulatusliku solidaarvastutuse kehtestamine võib samuti motiveerida tööplatvorme rakendama suuremat

kontrolli platvormitöö tegijate üle, et hallata vastutusriske. See võib õõnestada iseseisva teenusepakkuja

mudelit ja paindlikkust, mida paljud platvormitöö tegijad hindavad.

PltS-i eelnõu esialgne sõnastus pakkus sobivat raamistikku vastutuse jaotamiseks. Kui vastutus on

lepinguliselt selgelt jagatud, on platvormitöö tegijatel suurem selgus selles, milline pool vastutab

probleemi tekkimisel.

Eelnevat arvesse võttes teeme ettepaneku taastada PltS vastava paragrahvi esialgne sõnastus:

§ 6. Kaitse tagamine vahendaja kasutamise korral

(1) Kui platvormitööd tehakse vahendaja kaudu, lepivad platvorm ja vahendaja kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis kokku, kes vastutab käesolevas seaduses platvormile sätestatud

kohustuste täitmise eest.

(2) Platvorm ja vahendaja teevad koostööd ja vahetavad teavet ulatuses, mis on vajalik platvormitöö

tegijale käesoleva seadusega ettenähtud õiguste tagamiseks.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkuleppe puudumise korral vastutavad platvorm ja

vahendaja käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmise eest solidaarselt.

Sanktsioonid

Esialgne ettepanek trahvide osas PltS rikkumise korral oli Direktiivi ülevõtmiseks proportsionaalne ja

piisav.

Seaduseelnõu muudetud versiooni kohaselt karistatakse automatiseeritud süsteemide kasutamisel

töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumist juriidilise isiku puhul 400 000 euro suuruse trahviga (§ 22 lg

2). Informeerimis- ja konsulteerimiskohustuse täitmata jätmine on samuti karistatav 400 000 euro suuruse

trahviga, kui rikkumise on toime pannud juriidiline isik (§ 23 lg 2 ja § 24 lg 2).

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt ulatuvad rahatrahvid erinevate töötervishoiu ja tööohutusega

seotud kohustuste täitmata jätmise eest maksimaalselt 32 000 euroni (kui rikkumise on toime pannud

juriidiline isik). Samamoodi karistatakse informeerimis- ja konsulteerimisnõuete täitmata jätmist töötajate

usaldusisikute seaduse alusel kuni 32 000 euro suuruse rahatrahviga (kui rikkumise on toime pannud

juriidiline isik). On raske mõista, miks PltS peaks nägema ette karistused, mis on üle kümne korra

kõrgemad kui need, mida võib määrata sarnaste rikkumiste eest teises kontekstis, kus tööd ei teostata

Mittearvestatud

Karistusmäärade tõstmine ei lähtunud soovist näha

platvormitöö kontekstis ette põhimõtteliselt rangemaid

sanktsioone kui muudes tööõiguse valdkondades, vaid

vajadusest viia füüsilise ja juriidilise isiku sanktsioonid

omavahel paremini proportsiooni. Vastavad muudatused tehti

Justiits- ja Digiministeeriumi ettepanekul, kes juhtis

tähelepanu sellele, et ei ole põhjendatud olukord, kus füüsilist

isikut oleks võimalik sama rikkumise eest karistada

sanktsiooni maksimummääras, kuid juriidilise isiku puhul

jääks sanktsioon sellest oluliselt madalamaks.

Mõistame teie tõstatatud võrdlust töötervishoiu ja tööohutuse

seaduse ning töötajate usaldusisiku seadusega. Ei ole

välistatud, et nimetatud ebakõla valguses vaadatakse edaspidi

16

platvormi kaudu.

Direktiivi artikli 24 lõike 5 kohaselt kehtestavad liikmesriigid karistusnormid, mida kohaldatakse

Direktiivi alusel vastu võetud liikmesriigi sätete või Direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate õiguste puhul

juba kehtivate asjakohaste sätete rikkumise korral. Kehtestatud karistused peavad olema mõjusad,

hoiatavad ja proportsionaalsed ettevõtja rikkumise laadi, raskusastme ja kestusega ning mõjutatud

töötajate arvuga.

Seega ei nõua Direktiiv, et karistused ületaksid teatud summasid või oleksid oluliselt kõrgemad kui

sarnased karistused kohalike tööõiguse sätete alusel.

Seetõttu teeme ettepaneku muuta PltS eelnõu sätteid karistuste kohta ja sõnastada need järgmiselt:

§ 22. Automaatsete süsteemidega seotud töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumine

(1) Käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktis 2 sätestatud riskide vältimise või vähendamise abinõude

rakendamata jätmise eest, kui sellega kaasnes oht platvormitöötaja tervisele või sama lõike punktis

3 sätestatud keelu rikkumise eest kasutada automaatseid süsteeme viisil, mis seab ohtu

platvormitöötaja ohutuse, füüsilise või vaimse tervise, tööandja, tema juhatuse liikme või muu

esindaja poolt, kellele oli vastava kohustuse täitmine delegeeritud, karistatakse rahatrahviga kuni

30 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 32 000

eurot.

§ 23. Informeerimise ja konsulteerimise kohustuse täitmata jätmine

(1) Käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 sätestatud informeerimise ja konsulteerimise kohustuse täitmata

jätmise eest enne automaatsete süsteemide kasutuselevõttu või nende olulist muutmist platvormi,

tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli vastava kohustuse täitmine delegeeritud,

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 32 000

eurot.

§ 24. Teabe esitamise kohustuse täitmata jätmine

laiemalt üle ka teistes tööõiguse valdkondades kehtivad

karistusmäärad, kuid käesoleva eelnõu raames ei pea me

põhjendatuks minna tagasi lahenduse juurde, kus füüsilise ja

juriidilise isiku vastutus oleks omavahel selgelt

ebaproportsionaalne.

17

(1) Käesoleva seaduse §-s 16 sätestatud teabe esitamise kohustuse täitmata jätmise eest platvormi,

tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli vastava kohustuse täitmine delegeeritud,

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 32 000

eurot.

Bolt Technology OÜ2

Vahendaja mõiste

Teeme ettepaneku täpsustada § 4 lõikes 4 sätestatud vahendaja mõistet, et vältida olukorda, kus

vahendajaks loetakse ka juriidilist isikut, mille kaudu teeb platvormitööd füüsiline isik tema poolt

asutatud või kontrollitava äriühingu kaudu.

Direktiivi järgi on vahendaja mõiste eesmärk hõlmata olukordi, kus üks isik vahendab või korraldab teise

isiku poolt tehtavat platvormitööd või paikneb platvormi ja platvormitöö tegija vahelises

alltöövõtuahelas. Sellest võib välja lugeda, et vahendajaks kvalifitseerub ka äriühing, mille kaudu teeb

platvormitööd sama füüsiline isik, kes selle asutas või seda kontrollib ja kelle kaudu ta teenust osutab.

Selline tõlgendus on ohtlik, sest väär tõlgendus võib platvormile kaasa tuua põhjendamatuid

andmekaitse- ja konfidentsiaalsusriske. Näiteks § 16 kohaselt avaldatavate vahendajate andmete ning

avalikult kättesaadavate äriregistri andmete koosmõjul võib osutuda võimalikuks tuvastada konkreetsed

platvormitöö tegijad ja nende tegevus platvormil. Selline tulemus ei ole vajalik direktiivi eesmärkide

saavutamiseks ning ei ole kooskõlas andmete minimaalsuse põhimõttega.

Näeme eelnõu seletuskirjast, et ministeerium nõustub sellega, et direktiivi eesmärgiks ei ole see, et

vahendajaks loetakse ka äriühingut, mille kaudu teeb plavormitööd vaid sama füüsiline isik. Kuna

õigusvaidluse korral ei ole kohtutel kohustust lugeda ka seaduse seletuskirja ning nad võivad lähtuda ka

üksnes seaduse tekstist, teeme õigusselguse huvides ettepaneku viia see põhimõte selgesõnaliselt sisse

ka seaduseelnõusse.

Ettepanek muudatuseks:

Arvestatud

Oleme eelnõud vastavasisulise täpsustusega täiendanud.

2 Peale II kooskõlastusringi esitas Bolt Technology OÜ täiendava tagasiside, käesolevas tabelis kajastatakse hilisemaid kommentaare.

18

§ 4. Platvormitöö ja seotud isikud

(4) Vahendaja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes eesmärgiga teha platvormitöö kättesaadavaks

platvormile või platvormi kaudu:

1) loob lepingulise suhte platvormi ja platvormitöö tegijaga või

2) on platvormi ja platvormitöö tegija vahelises alltöövõtuahelas. Käesoleva lõike tähenduses ei loeta

vahendajaks juriidilist isikut, mille kaudu teeb platvormitööd vastava juriidilise isiku asutanud või seda

muul viisil kontrolliv füüsiline isik.

Platvormitöö tegijate esindaja mõiste

Teiseks palume eelnõud täiendada sättega, mis reguleerib platvormitöö tegija nõusoleku andmist

esindajale. Eelnõu seletuskirjas viidatakse TsÜS §-le 117, kuid see säte lubab volituse andmist suulises

vormis — see muudab esindusõiguse olemasolu praktikas kontrollimise keeruliseks ning loob pinnase

vaidlustele. Selguse huvides peaks eelnõu ette nägema, et nõusoleku saab anda vaid kirjalikus vormis

ning see peaks sisaldama vähemalt esindaja ja esindatava isikuandmeid ning nõusoleku andmise

kuupäeva. Lisaks teeme ettepaneku reguleerida esinduse nõusoleku tagasivõtmise korda.

Pakutud muudatus aitab vältida vaidlusi küsimuses, kellel on õigus platvormitöö tegija nimel käesolevast

seadusest tulenevaid õigusi teostada, teavet nõuda või menetlustes osaleda.

Ettepanek muudatuseks:

(5) Platvormitöö tegijate esindaja käesoleva seaduse tähenduses on platvormitöötajate esindaja ja

platvormitöö tegijate esindaja, kes esindab vähemalt viit platvormitöö tegijat. Platvormitöö tegija

esindajaks saab olla üksnes füüsiline isik, kes on sama platvormihalduri juures platvormitöö tegija.

(6) Platvormitöö tegija nõusolek isiku platvormitöö tegija esindaja nimetamiseks peab olema antud

kirjalikus vormis. Nõusolek peab sisaldama esindaja ja esindatava nime ja isikukoodi ning esindajaks

Arvestatud

Oleme eelnõud täiendanud sätetega, mis teie poolt tõstatatud

küsimusi adresseerivad.

19

määramise nõusoleku andmise kuupäeva. Platvormitöö tegijal on õigus platvormitöö tegija esindaja

nimetamise nõusolek igal ajal ja ilma põhjuseta tagasi võtta teavitades sellest platvormihaldurit kirjalikus

vormis teatega.

Kaitse tagamine vahendaja kasutamise korral

Mõistame soovi tagada platvormitöö tegijale kaitse vahendaja kasutamise korral. Antud sõnastuse puhul

läheb eelnõu aga kaugemale direktiivi nõudest, kehtestades üleüldise solidaarvastutuse. Direktiivi

ekspertgrupp on selgitanud, et solidaarvastutus peaks kohalduma üksnes juhtudel, kus see on kohane

(where appropriate), ning seda tuleb hinnata konkreetsete kohustuste kaupa mitte abstraktselt (not in

abstracto, but in concreto) kõigi kohustuste suhtes korraga. Solidaarvastutuse loogiline kohaldamisala on

olukord, kus platvormitöö tegijal puudub otsene suhe platvormihalduriga ning ta ei saaks ilma

solidaarvastutuseta oma õigusi teostada - näiteks juhul, kui algoritmide kohta käiv teave on platvormi

käes, kuid tegijal on leping üksnes vahendajaga.

Eelnõu § 6 praegune sõnastus ei vasta sellele loogikale, kuna kehtestab solidaarvastutuse kõigi kohustuste

osas ühetaoliselt, sõltumata sellest, kas solidaarvastutus on konkreetse kohustuse puhul kohane või mitte.

See tähendab, et platvormihaldur vastutab solidaarselt ka selliste kohustuste eest, mis tulenevad vahendaja

iseseisvast tegevusest, mille üle platvormihalduril puudub teave ja kontroll. Selline lähenemine läheb

kaugemale direktiivis nõutust ega ole kooskõlas ekspertgrupi tõlgendusega.

Seetõttu palume ministeeriumil välja tuua need paragrahvid, mille osas solidaarvastutus kehtib ning lisada

need antud punkti juurde.

Ettepanek muudatuseks:

§ 6. Kaitse tagamine vahendaja kasutamise korral

Kui platvormitööd tehakse vahendaja kaudu, vastutavad platvormihaldur ja vahendaja käesoleva seaduse

§-de 9–13 ja 15–17 sätestatud kohustuste täitmise eest solidaarselt vastavalt võlaõigusseadusele ulatuses,

milles kohustuse täitmine eeldab platvormihalduril olevat teavet või kontrolli ja platvormitöö tegijal

puudub muu võimalus oma õigusi teostada. Platvormihalduri poolt eelnimetatud paragrahvides sätestatud

kohustuste täitmine platvormitöö tegija suhtes otse platvormi kaudu loetakse kohustuse täitmiseks

eelnimetatud paragrahvide tähenduses ning vabastab platvormihalduri solidaarvastutusest vahendaja eraldi

täitmata kohustuse osas.

Arvestatud

Täname ettepaneku eest ja oleme eelnõud vastavalt

täiendanud.

20

Ärisaladuse kaitse

Seoses teabe andmise kohustustega eelnõu erinevates paragrahvides teeme ettepaneku laiendada

ärisaladuse kaitse põhimõtet ka teistele asjakohastele sätetele. Eelnõu näeb ette ulatusliku teabe andmise

kohustuse erinevatele isikutele, sealhulgas platvormitöö tegijatele, nende esindajatele ning pädevatele

asutustele. Kuigi seletuskirjas on märgitud, et seadus ei nõua ärisaladuste, algoritmide lähtekoodi ega

muude tundlike tehniliste üksikasjade avaldamist, võib käesoleva seaduse alusel avaldatav teave siiski

sisaldada ärisaladust ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse tähenduses.

Leiame, et läbipaistvuse eesmärk ja ärisaladuse kaitse ei ole omavahel vastuolus. Isikutel, kellele teave

avaldatakse, peab olema võimalik kasutada seda üksnes käesolevast seadusest tulenevate õiguste

teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. Seadusest ei tohiks tuleneda võimalust kasutada sellist teavet

muudel eesmärkidel (sh ärilistel eesmärkidel) või avaldada seda isikutele, kellel puudub seos käesolevast

seadusest tulenevate õiguste või kohustustega.

Eelnevat arvestades teeme ettepaneku lisada ärisaladuse kaitse klausel järgmistele sätetele, kuna nende

kohustuste täitmisel on platvormihaldur sunnitud avaldama tundlikku teavet:

● § 11 (Automaatsüsteemide kasutamisest teavitamine): Säte nõuab üksikasjaliku teabe

esitamist automaatsüsteemide omaduste, andmete kategooriate, parameetrite ja nende

suhtelise tähtsuse kohta automaatotsuste tegemisel. See teave moodustab platvormihalduri

intellektuaalomandi tuuma ja konkurentsieelise. Algoritmi toimimispõhimõtete ja

parameetrite kaalude avaldamine ilma ärisaladuse kaitseta võib paljastada platvormihalduri

ärimudeli ning võimaldada konkurentidel seda taaskasutada.

● § 12 (Inimjärelevalve automaatsüsteemi üle): Säte kohustab edastama

automaatsüsteemi mõju hindamise tulemused esindajatele ja järelevalveasutustele.

Mõjuhinnang sisaldab sageli süsteemi tehnilist arhitektuuri ja riskianalüüsi, mis avab

süsteemi toimimisloogikat ja võimalikke haavatavusi. Selle teabe levimine väljapoole

on otseseks ohuks platvormi turvalisusele ja tehnilisele terviklikkusele.

● § 15 (Informeerimine ja konsulteerimine): Konsulteerimiskohustus enne süsteemi muutmist

eeldab sisulist ja põhjalikku teabe vahetust. Selles faasis võidakse jagada dokumentatsiooni,

mis on tunduvalt detailsem kui üldine avalik teave. Ilma selge konfidentsiaalsuskohustuseta

võib konsulteerimise käigus jagatav tehniline info jõuda isikuteni, kellel puudub vajadus või

õigus ärisaladuse valdaja ärihuvide kahjustamiseks.

Arvestatud

Täname ettepaneku eest ja oleme eelnõud soovitud sättega

täiendanud.

21

Alternatiivina soovitame sisse viia ärisaladuse kaitse üldsätte.

Ettepanek muudatuseks:

Täname ministeeriumit ärisaladuse kaitset puudutava lõike lisamise eest §-i 16.

Teeme ettepaneku lisada samasisuline lõige täpsustusena ka teiste asjakohaste paragrahvide juurde,

millest tulenevate kohustuste täitmisel võib platvormihaldur olla kohustatud välja andma ärisaladusena

käsitletavat teavet, eelkõige §-de 11, 12 ja 15 juurde.

Alternatiivina palume ministeeriumil veelkord kaaluda ärisaladuse kaitse üldsätte lisamist eelnõule

järgmises sõnastuses:

§ 3¹. Ärisaladuse kaitse

Kui isikule avaldatakse käesolevast seadusest tulenevate õiguste teostamiseks või kohustuste täitmiseks

ärisaladust ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse tähenduses, võib ta seda kasutada

üksnes käesolevast seadusest tulenevate õiguste teostamiseks või kohustuste täitmiseks. Sellist teavet ei

või avaldada kolmandatele isikutele ega kasutada muul eesmärgil, välja arvatud seaduses sätestatud

juhtudel.

Vastutus

Teeme ettepaneku piirata §-des 21, 22, 23 ja 24 sätestatud vastutus platvormihalduriga ning jätta sättest

välja viited juhatuse liikmele ja muule esindajale järgmistel põhjustel:

1. Kohustused on pandud üksnes platvormihaldurile, mitte füüsilisele isikule. Eelnõu §-des 9–16

sätestatud kohustused on adresseeritud platvormihaldurile, mitte tema juhatuse liikmele või töötajale;

juhatuse liige, töötaja ega muu esindaja ei ole iseseisvalt nende kohustuste kandja.See tuleneb otse

juriidilise isiku olemusest – kui seadus paneb kohustuse juriidilisele isikule, on rikkumise esmaseks

adressaadiks juriidiline isik ise, ning juhatuse liige ei muutu ülesande delegeerimise tõttu avalik-

õigusliku kohustuse adressaadiks. Kuna §-des 21–24 sätestatud väärteokoosseisud on

tegevusetusdeliktid, vastutab KarS § 13 lg 1 kohaselt vaid see, kellel lasus õiguslik tegutsemiskohustus,

ja Riigikohtu praktika kohaselt nõuab juhatuse liikme isiklik vastutus eraldi õiguslikku alust, mis paneks

Arvestatud

Konsulteerisime küsimuses Justiitsministeeriumiga ning

saime kinnituse, et vastutussätete eesmärk on saavutatav ka

ilma viiteta juhatuse liikmele või muule esindajale, kellele

kohustuse täitmine oli delegeeritud. Seetõttu oleme saanud teie

ettepanekule vastu tulla ja sätete sõnastust vastavalt muuta.

22

sama kohustuse temale isiklikult.

2. Füüsiliste isikute vastutus on direktiivi laiendatud ülevõtmine ja vastuolus GDPR-iga.

Platvormidirektiivist ei tulene füüsiliste isikute sanktsioneerimise kohustust ega soovitust – kohustused

on suunatud platvormihaldurile, mistõttu füüsiliste isikute vastutuse lisamine on direktiivi laiendatud

ülevõtmine. Erinevalt NIS2 direktiivist ei sisalda platvormitöö direktiiv selgesõnalist nõuet näha ette

juhatuse liikme vastutust.Lisaks ei näe GDPR art 83 ette võimalust määrata trahve vastutava töötleja

juhatuse liikmele või töötajale, vaid üksnes vastutavale töötlejale, ning kuna platvormitöö direktiivi art

24 lg 5 kohaselt ei saa GDPR-i karistusnorme piirata, oleks juhatuse liikme sanktsioneerimine GDPR-

iga otseses vastuolus.

3. Delegeerimine ei tohiks luua karistusõiguslikku vastutust ega ohustada õigusselgust.

Delegeerimine on ettevõtte sisemine töökorralduslik otsus, mis ei tohiks muuta platvormihaldurile

adresseeritud avalik-õiguslikku kohustust füüsilise isiku isiklikuks karistusõiguslikuks

kohustuseks.Vastasel juhul hakkaks karistusnormi adressaat sõltuma mitte seadusest, vaid ettevõtte

sisemisest töökorraldusest, mis on vastuolus õigusselguse põhimõttega.

4. Füüsilise isiku karistamine on ebaproportsionaalne ja erandlik teiste valdkondadega võrreldes.

Kuni 20 000 000 euro suurune trahv on oma olemuselt kujundatud suure majandusliku võimekusega

ettevõtjate mõjutamiseks ega ole võrreldav füüsilise isiku majandusliku võimekusega. Üheski teises

kehtivas seaduses ei nähta juhatuse liikmele ega delegeeritud isikule ette karistusõiguslikku vastutust

juriidilisel isikul lasuvate kohustuste rikkumise eest, mistõttu asetaks eelnõu platvormiettevõtted ja

nende juhid põhjendamatult ebasoodsamasse olukorda võrreldes teiste, vähemalt sama kaalukate

kohustustega valdkondadega, näiteks jäätmekäitluse, toiduohutuse, kemikaaliohutuse ja relvade

käitlemisega.

Mõjus, hoiatav ja proportsionaalne sanktsioon on saavutatav platvormihalduri kui juriidilise isiku

tasandil, kuna just tema kontrollib ärimudelit, automaatsüsteeme ja andmetöötlusprotsesse. Seetõttu

teeme ettepaneku piirduda eelnõu §-des 21–24 platvormihalduri vastutusega ning eemaldada viited

juhatuse liikmele ja delegeeritud isikule.

Lisame manusena sellekohase õigusanalüüsi ning palume seda arvesse võtta.

Ettepanek muudatuseks:

23

§ 21. Isikuandmete töötlemise nõuete rikkumine

(1) Käesoleva seaduse §-des 9–13 sätestatud isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise eest

platvormihalduri, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli vastava kohustuse täitmine

delegeeritud, –

karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 000 eurot.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 000 eurot või kuni 4 protsenti tema eelmise majandusaasta

ülemaailmsest aastasest kogukäibest, olenevalt sellest, kumb summa on suurem.

§ 22. Automaatsüsteemi kasutamisel töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumine

(1) Käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktis 2 sätestatud riskide vältimise või vähendamise abinõude

rakendamata jätmise eest või sama lõike punktis 3 sätestatud keelu rikkumise eest kasutada

automaatsüsteemi viisil, mis seab ohtu platvormitöötaja ohutuse, füüsilise või vaimse tervise,

platvormihalduri, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli vastava kohustuse täitmine

delegeeritud, –

karistatakse rahatrahviga kuni 30 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse

rahatrahviga kuni 400 000 eurot

§ 23. Informeerimise ja konsulteerimise kohustuse täitmata jätmine

(1) Käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 sätestatud informeerimise ja konsulteerimise

kohustuse täitmata jätmise eest enne automaatsüsteemi kasutuselevõttu või selle olulist muutmist

platvormihalduri, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli vastava kohustuse täitmine

delegeeritud, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse

24

rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

§ 24. Teabe esitamise kohustuse täitmata jätmine

(1) Käesoleva seaduse §-s 16 sätestatud teabe esitamise kohustuse täitmata jätmise eest töösuhtes

platvormihalduri tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli vastava kohustuse täitmine

delegeeritud, –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000

eurot.

Tööinspektsioon

Eelnõu üldiselt

Alustuseks märgime, et eelnõu kohaldumisala on väga ambitsioonikas ning eeldab Tööinspektsioonilt

järelevalveasutusena kohanemist ning täiendavat ressurssi. Näiteks ei tegele Tööinspektsioon senini

juriidiliste isikute õiguste kaitsega teenuse osutamisel või tavapäraste juriidiliste isikute loodud või

palgatud esindajate õiguste kaitsega. Samuti eeldab eelnõu Tööinspektsioonilt märkimisväärset piiriülest

tegevust, kuna tagada tuleb kehtestatavate reeglite täitmine kõigi maailma platvormide poolt sõltumata

nende registreeritud või reaalsest asukohast. Senised praktilised probleemid Eestisse lähetatud töötajate

töötingimuste seaduse rakendamisel on näidanud, kui keeruline on piiriülene järelevalve tegevus

välismaiste tööandjate puhul, kellel puudub Eestiga igasugune muu seos peale mõnede siin asuvate

töötajate. Selliste juhtumite korral on ühe kaebuse või vihje uurimine võrreldes siseriiklike olukordadega

palju pikem, kulukam ning tihti juriidiliste piirangute tõttu selge lõputa. Eelnevast tulenevalt oleme

seisukohal, et eelnõu seletuskirjas on alahinnatud Tööinspektsioonile langevate kohustuste keerulisust ja

nendega toimetulemiseks vajalikku täiendavat ressurssi.

Teadmiseks võetud

Seaduse kohaldamisala

Täiendada § 2 viisil, et seadus kohalduks ainult platvormidele, mille puhul tehakse oluline osa tööst Eestis.

Lisaks tuleks muuta § 3 lg 2 viisil, et platvormitöö ei oleks juhuslikku laadi tegevus. Alternatiivselt võib

kasutada ka § 14 lg 3 sõnastust, mis kitsendab teatud õigused ainult korrapäraselt platvormitööd tegevatele

Mittearvestatud ja selgitatud

Aitäh ettepaneku eest. Mõistame hästi selle taga olevat

praktilist muret, kuid meie hinnangul ei ole võimalik seaduse

kohaldamisala sellisel viisil kitsendada. Direktiiv seob

25

isikutele. Seletuskirjas on seejärel võimalik viidata näiteks platvormi platvormitöö tegijate minimaalsele

arvule Eestis ja Eestis tehtava töö kuisele minimaalsele mahule. Muudatuse eesmärk on piirata järelevalvet

platvormide üle, millel on Eestiga minimaalne või sisuliselt olematu seos. Samuti platvormitöö üle, mille

puhul isik ainult proovib uut platvormi ja tema kogu panus jääb minutite kuni mõne tunni pikkuseks.

Sellise järelevalve tegemine on ebamõistlikult kulukas ning kaebus nõuete rikkumise kohta võib olla

esitatud muudel eesmärkidel, näiteks konkurendi poolt ärilistel kaalutlustel.

kohaldamisala sellega, kas platvorm korraldab konkreetses

liikmesriigis tehtavat platvormitööd, ega anna liikmesriigile

võimalust lisada sellele täiendavaid tingimusi, nagu töö

„oluline osa” Eestis, tegevuse mittejuhuslikkus, minimaalne

töömaht või minimaalne platvormitöö tegijate arv. Selliste

lisapiiride kehtestamine tähendaks direktiivi kohaldamisala

sisulist kitsendamist ja oleks seetõttu direktiiviga vastuolus.

Samas ei tulene § 2 kohaldumisalast meie hinnangul järeldust,

et Tööinspektsioon peaks hakkama omal algatusel aktiivselt ja

süstemaatiliselt järelevalvet tegema kõigi selliste platvormide

üle maailmas, mille kaudu võib teoreetiliselt mõni Eestis

viibiv isik tööd teha. § 2 määrab kindlaks seaduse

kohaldamisala, mitte järelevalve täpse mudeli või

intensiivsuse. Järelevalve saab ka siin kujuneda eeskätt riski-

ja kaebuspõhiseks ning keskenduda juhtumitele, kus esineb

konkreetne puutumus Eestiga ja tegelik alus rikkumise

kahtluseks. Pelgalt asjaolu, et mõni Eestis viibiv isik kasutab

mõnda globaalset platvormi, ei tähenda iseenesest, et

Tööinspektsioonil tekiks kohustus teha kõigi selliste

platvormide üle ulatuslikku ja ennetavat järelevalvet.

Piiriüleste juhtumite puhul näeb direktiiv lisaks ette pädevate

asutuste koostöö ja teabevahetuse kohustuse; eraldi üleliidulist

sunnimehhanismi direktiiv tõepoolest ette ei näe, mistõttu

tuleb selliste juhtumite praktiline lahendamine kujundada

koostöös teiste liikmesriikide pädevate asutustega. Seetõttu

näeme lahendusena pigem järelevalve kohandamist ja

optimeerimist, mitte kohaldamisala kitsendamist.

Eelnõu § 3

Muuta § 3 lg 1 ja sama lõike punkti 3 viisil, et tuleks selgelt välja, et teenuse sisuks on tasu eest töö

vahendamine ja korraldamine, mitte tasu eest tehtava töö korraldamine. Eelnõu praegune sõnastus eelkõige

viidatud punktis 3 tekitab eelduslikult ebavajalikke vaidlusi ettevõtete sisemiste automatiseeritud töö

jaotamise süsteemide ja platvormitöö eristamise vahel.

Selgitatud

Meie hinnangul ei teki siin kirjeldatud riski, kuna § 3 lõikes 1

sätestatud platvormi mõiste kohaldumiseks peavad olema

täidetud kõik selles lõikes nimetatud tingimused koos. Seetõttu

ei piisa seaduse kohaldumiseks üksnes sellest, et ettevõte

kasutab töö korraldamisel või tööülesannete jaotamisel

26

sisemisi automatiseeritud süsteeme. Lisaks on punkti 3

sõnastus üle võetud direktiivist ning me ei pea põhjendatuks

seda sisuliselt ümber kujundada viisil, mis võiks kitsendada

direktiivi kohaldumisala või muuta selle tähendust.

Eelnõu § 4 – vahendajad

Muuta § 4 lg 3 ja § 17 lg 4 viisil, et sõltumata platvormi ja vahendaja lepingust kohalduks igal juhul

solidaarne vastutus ning järelevalve subjekti saaks valida vastavalt Tööinspektsioon või Andmekaitse

Inspektsioon. Eelnõu praegune sõnastus annab osapooltele piiranguteta võimalused valida platvormide

partneriks vahendajad, mille üle on etteteadvalt raskendatud või võimatu järelevalvet teostada, nt põhjusel,

et on teada, et selle riigi ametiasutused Eesti päringutele ei vasta ja koostööd ei tee.

Arvestatud

Täname tähelepaneku eest – oleme seda arvesse võtnud ja

vastavalt eelnõu sõnastust muutnud.

Teabe edastamine

Ühtlustada § 14 lg 1 sõnastus § 10 lg 5 ja § 14 lg 3 sõnastustega Tööinspektsiooni osas. Me ei pea

vajalikuks panna platvormidele kohustusi, mida meie järelevalveasutusena võib-olla mitte kunagi ei kasuta.

Oluline on, et vajalik info edastatakse Tööinspektsioonile nõudmisel koheselt. Vaja ei ole platvormide

aktiivset kohustust hoida teatud info pidevalt Tööinspektsioonile kättesaadav. Platvormitöö tegijate

esindajatele võib jätkuvalt hoida nimetatud info pidevalt kättesaadavana, kuna nemad saavad kasutada

selleks § 15 ettenähtud suhtluskanalit, mille osaks Tööinspektsioon ei ole.

Selgitatud

Aitäh ettepaneku eest. Mõistame Tööinspektsiooni praktilist

vajadust saada teave kätte siis, kui seda on tegelikult vaja

kasutada. Samas on oluline arvestada, et teabe proaktiivse

ajakohastamise ja kättesaadavaks tegemise nõue tuleneb

direktiivist ning seda kohustust ei ole võimalik jätta ära üksnes

põhjusel, et Tööinspektsioon ei pruugi seda teavet nii tihti

kasutada või eelistaks seda saada üksnes nõudmise korral.

Meie hinnangul ei ole need kaks lähenemist ka sisuliselt

vastuolus. Kui platvormil on direktiivist tulenevalt kohustus

hoida vastav teave eelnevalt olemas, ajakohane ja kättesaadav,

siis olukorras, kus Tööinspektsioon soovib seda teavet näha,

saab platvorm teavitada Tööinspektsiooni sellest, kus teave on

kättesaadav ning see võrdubki teabe esitamisega. Oluline

erinevus seisneb aga selles, et teave peab olema juba eelnevalt

olemas ja ajakohane, mitte alles Tööinspektsiooni nõudmise

peale koostatav.

§ 16 lg 4

Eemaldada § 16 lg 4 viide töövaidluskomisjonile. Töövaidluse lahendamise seaduse § 2 kohaselt saavad

töövaidluskomisjoni pöörduda ainult platvormitöötajad. Näiteks juriidilise isikuna registreeritud

platvormitöö tegijad, kelle puhul ei ole leitud alust töösuhte ümberhindamiseks, ei saa töövaidluskomisjoni

Osaliselt arvestatud ja selgitatud

Aitäh tähelepaneku eest. Oleme siia lisanud ka viite

töövaidluskomisjonile, kuna töövaidluskomisjoni poole saab

vastava nõudega pöörduda juhul, kui sellega kaasneb ka

27

pöörduda lepingu lõpetamisega seotud nõuetega. töölepingu tuvastamise nõue. Kui töövaidluskomisjon

tuvastab töölepingu olemasolu, kehtib ka kõnealusest sättest

tulenev nõue. Selguse huvides täpsustame seda ka

seletuskirjas.

§ 17 lg 1 – järelevalve ulatus

Kitsendada § 17 lg 1 järelevalveulatust ja § 21 karistussätet selliselt, et see laieneks ainult nõuete

rikkumisele platvormitöötajate ja nende esindajate (ehk töötajate usaldusisik ja ametiühingute usaldusisik)

suhtes. Olukorras, kus platvormitööd tehakse juriidilise isikuna ja töösuhet ei ole tuvastatud, toimuvad

viidatud rikkumised kahe juriidilise isiku vahel ning on käsitletavad tavalise äritülina, mille puhul on

võimalus pöörduda kohtusse, aga mitte Tööinspektsiooni või töövaidluskomisjoni.

Arvestatud

Aitäh ettepaneku eest. Oleme eelnõud vastavalt ettepanekule

korrigeerinud.

§ 19 sõnastus

Kustutada § 19 lg 1 viide „ohule“, kui lisatingimusele karistuse rakendamiseks. Lisatingimus muudab

faktiliste asjaolude kaardistamise kaalutlusotsuseks, mida on oluliselt raskem teha ning kergem

vaidlustada. Juhime tähelepanu, et järgnevad paragrahvid sarnaseid lisatingimusi ette ei näe ning

karistuse rakendamine sõltub rikkumise faktist, mitte rikkumise suurusest. Rikkumise suurust saab

arvesse võtta trahvi suuruse määramisel.

Arvestatud

Oleme eelnõud vastavalt ettepanekule korrigeerinud.

Seletuskirja punkt 6.3.1

Täiendada eelnõu seletuskirja punkti 6.3.1 uue lõikega kolm: Senine kogemus ELTTS rakendamisel on

näidanud märkimisväärset erinevust riigisiseste ja piiriüleste kaebuste ja vihjete kontrollimisel ning

menetlemisel. Iga selline juhtum võtab juba esimeses etapis rohkem aega, kuna tuleb tuvastada õige

juriidiline keha, mis ei pruugi asuda Euroopa Liidus. Samal ajal on isegi liikmesriikide hulgas

tööinspektsioone, kes ei vasta päringutele ega huvitu piiriülesest abist nende endi ressursipuuduse tõttu.

Paraku puuduvad Eestil ühepoolselt võimalused sundida välisriigi platvormi tulema Eestisse ütlusi andma

või üldse väärteomenetluses sisuliselt osalema. Lõpptulemusena on oodata käesoleva eelnõu puhul palju

sumbuvaid menetlusi, kuhu on panustatud samas ebaproportsionaalselt palju aega ning raha. Olukorra

teeb keerulisemaks eelnõu väga lai kohaldumisala, mis võimaldab kaebusi ja vihjeid esitada mitte ainult

tööõiguslikel eesmärkidel, vaid näiteks ka turule tulevate konkurentide tõrjumiseks või tavaliste teenuste

eest tasumise vaidluste mõjutamiseks kohtusse pöördumisest lihtsamal ja odavamal viisil. Selliste

menetluste läbiviimiseks puuduvad Tööinspektsioonil sisemised vahendid.

Arvestatud

Oleme seletuskirja vastavalt ettepanekule täiendanud.

28

Täiendada eelnõu seletuskirja punkti 6.3.1 viimase lausega: Tööinspektsiooni hinnangul on loetletud

täiendavate ülesannete ja väljakutsete minimaalseks ellu rakendamiseks vaja juurde palgata üks

tööinspektor-analüütik ja üks tööinspektor-jurist.

Esimene kooskõlastusring

Eesti Advokatuur

Eelnõu § 3 lg 2 – platvormitöö mõiste

Komisjon teeb ettepaneku asendada eelnõu § 3 lg-s 2 sõna „isik“ sõnaga „füüsiline isik“. Platvormitöö

võib eelnõu § 3 lg 2 sõnastuse kohaselt olla ka selline digitaalse tööplatvormi kaudu korraldatav töö, mida

teeb juriidiline isik. Platvormitöö on faktiline tegevus, mida ei saa juriidiline abstraktsioon sooritada.

Eelnõu mõiste ei ole kooskõlas direktiivi (EL) 2024/2831 art 2 lg 1 p-iga b). Direktiivi ingliskeelses tõlkes

kasutatakse väljendit „individual“, eesti keeles „üksikisik“.

Mittearvestatud

Kuigi juriidiline isik tegutseb alati füüsiliste isikute kaudu,

omistatakse õiguslikult selline tegevus tihti juriidilisele

isikule. Me ei pea seetõttu põhjendatuks asendada eelnõu § 3

lõikes 2 sõna „isik“ sõnaga „füüsiline isik“. Eesti õiguskeeles

võib „füüsiline isik“ kutsuda üles liiga kitsale tõlgendusele,

mille kohaselt jääksid kaitse alt välja need platvormitöö

tegijad, kes teevad tööd küll isiklikult, kuid kasutavad selleks

ettevõtlusvormi, näiteks osaühingut. Selline tulemus ei oleks

kooskõlas direktiivi eesmärgiga tagada kaitse kõigile

platvormitööd tegevatele isikutele.

Eelnõu § 3 lg 3 – platvormitöö tegija mõiste

Komisjon teeb ettepaneku asendada eelnõu § 3 lg-s 3 sõna „isik“ sõnaga „füüsiline isik“. Platvormitöö

tegija võib eelnõu § 3 lg 3 sõnastuse ja seletuskirja kohaselt olla ka juriidiline isik. Platvormitöö on

faktiline tegevus, mida ei saa juriidiline abstraktsioon sooritada.

Eelnõu mõiste ei ole kooskõlas direktiivi (EL) 2024/2831 art 2 lg 1 p-iga c). Direktiivi ingliskeelses tõlkes

kasutatakse väljendit „individual“, eesti keeles „üksikisik“. Juriidiline isik saab olla platvormitöö ahelas

vahendaja eelnõu § 3 lg 5 tähenduses, mitte platvormitöö tegija.

Mittearvestatud

Kuigi juriidiline isik tegutseb alati füüsiliste isikute kaudu,

omistatakse õiguslikult selline tegevus tihti juriidilisele

isikule. Me ei pea seetõttu põhjendatuks asendada eelnõu § 3

lõikes 2 sõna „isik“ sõnaga „füüsiline isik“. Eesti õiguskeeles

võib „füüsiline isik“ kutsuda üles liiga kitsale tõlgendusele,

mille kohaselt jääksid kaitse alt välja need platvormitöö

tegijad, kes teevad tööd küll isiklikult, kuid kasutavad selleks

ettevõtlusvormi, näiteks osaühingut. Selline tulemus ei oleks

kooskõlas direktiivi eesmärgiga tagada kaitse kõigile

platvormitööd tegevatele isikutele.

29

Eelnõu § 6 lg 1 – töösuhte eelduse erandid

Komisjon teeb ettepaneku sõnastada eelnõu § 6 lg 2 järgmiselt: „Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

eeldus ei rakendu:

1) kui platvorm tõendab, et platvormi ja platvormitöö tegija vahel ei ole töösuhet töölepingu seaduse

tähenduses;

2) kriminaal-, maksu- ja sotsiaalkaitse menetluses.

Platvormitöö direktiivi art 5 lg 3 kohaselt ei kohaldata õiguslikku eeldust maksu-, kriminaal- ja

sotsiaalkindlustusmenetluste suhtes. Erandina võivad liikmesriigid seda siseriikliku õiguse alusel siiski

lubada.

Eelnõu loetletud menetlustes õigusliku eelduse kohaldamata jätmist ei sätesta, kuigi see on direktiivi

kohaselt primaarne. Eelnõu seletuskirjas ei põhjendata, miks soovitakse kasutada direktiivis lubatud

erandit.

Mittearvestatud

Eelnõus ei peeta vajalikuks sätestada, et töölepingu seaduse §

1 lõikes 2 sisalduv õiguslik eeldus ei kohaldu maksu-,

kriminaal- ja sotsiaalkaitse menetlustes. Eesti õiguses kehtib

töölepingu õiguslik eeldus juba aastaid vastavate eranditeta

ning eelnõu eesmärk ei ole muuta selle eelduse kehtivat ulatust

või sellega seotud põhimõtteid.

Eelnõu § 10 lg 1 – järjepidev inimjärelevalve üksikotsuste mõju üle

Komisjoni ettepanek on kustutada eelnõu § 10 lg-st 1 sõna „järjepidev“. Eelnõu § 10 lg 1 kohustab

platvormi tagama järjepideva järelevalve. Sellist ajalist määratlust direktiivi art 10 ette ei näe.

Arvestatud osaliselt ja selgitatud

Selgitame, et segadus tuleneb siin suuresti direktiivi

eestikeelsest sõnastusest, millest võib jääda mulje, et tegemist

on üheainsa nõudega(Liikmesriigid tagavad, et digitaalsed

tööplatvormid teevad järelevalvet selle üle...). Ingliskeelsest

tekstist nähtub aga selgemalt, et artiklis 10 on tegelikult ette

nähtud kaks eraldi kohustust: platvorm peab ühelt poolt

automaatsete süsteemide mõju järjepidevalt jälgima (Member

States shall ensure that digital labour platforms oversee

and…), ning teiselt poolt peab ta töötajate esindajate

kaasamisel korrapäraselt ja vähemalt iga kahe aasta järel läbi

viima hindamise (…and in any event every two years, carry

out an evaluation…).

Direktiivi ülevõtmise ekspertgrupi raport kinnitab sedasama

tõlgendust, kus komisjon selgitab, et oversight tähendab

pidevat ja ennetavat järelevalvet (näiteks pidev pisteline

kvaliteedikontroll), samas kui evaluation on perioodiline,

30

struktureeritud hindamine. Seetõttu ei lisa sõna „järjepidev“

eelnõusse direktiivivälist nõuet, vaid aitab direktiivi tegelikku

mõtet eestikeelses tekstis täpsemalt edasi anda ja eristada

kahte erinevat kohustust: järjepidevat inimjärelevalvet ning

perioodilist hindamist.

Oleme muutnud vastavate sätete sõnastust selliselt, et nendest

nähtuks selgemalt kaks erinevat nõuet.

Eelnõu § 12 lg 1 – TTOS nõuete täitmine

Komisjoni ettepanek on sõnastada eelnõu § 12 lg 1 töötervishoiu ja tööohutuse seaduse nõuete

rakendamise kohustuse osas TTOS § 12 lg 1 eeskujul, et sellised kohustused on platvormil niivõrd, kui see

on platvormitöö eripärasid arvestades võimalik.

Direktiivi art 12 lg 1 loetleb platvormi kohustused tööohutuse ja töötervishoiu tagamisel, tõstes esile

automaatsetest seire- ja ohutussüsteemidest tulenevaid riske, kuid ei näe ette kõikide töötervishoiu ja

tööohutuse alaste nõuete kohaldamist. Eelnõu § 12 lg 1 kohustab aga platvormi rakendama töötervishoiu

ja tööohutuse seaduses sätestatud nõudeid eranditeta. Komisjoni hinnangul esineb platvormitööl kaugtöö

tunnuseid, mistõttu on põhjendatud vastaval eeskujul ka töötervishoiu ja tööohutuse seaduse nõuete

järgimine niivõrd, kui see on platvormitöö (ja kaugtöö) eripärasid arvestades võimalik.

Mittearvestatud

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus on juba praegu piisavalt

paindlik, et võimaldada nõuete kohaldamist töö eripära

arvestades, sealhulgas kaugtöö ja muude mittestatsionaarsete

töövormide puhul. Kui platvormitöötaja teeb kaugtööd,

kohalduvad tema suhtes ka need leevendused ja erisused, mis

on kehtivas õiguses kaugtöö puhul juba ette nähtud, mistõttu

ei ole vaja luua platvormitöö jaoks täiendavat samalaadset

erisust.

Samuti ei ole kehtivas õiguses ette nähtud eraldi TTOS-i

erireegleid näiteks töölepingu alusel töötavatele autojuhtidele

või kulleritele. Ka sellisel juhul rakendab tööandja TTOS-i

nõudeid töö iseloomu arvestades. Näiteks saab riskianalüüsis

hinnata mobiilse töökohaga seotud riske, samas kui

juhendamise, väljaõppe või tervisekontrolli osas ei ole erisusi

üldjuhul vaja. Töökohale esitatavad nõuded puudutavad

valdavalt statsionaarseid töökohti ning neid tulebki tõlgendada

vastavalt töö tegelikule laadile.

Eelnõu § 8 lg 2, § 9 lg 1, § 9 lg 6 p 2, § 10 lg 5, § 11 lg 3 – platvormitöö tegijate, kes ei ole

platvormitöötajad, esindaja erikord

Komisjoni ettepanek on lisada eelnõusse säte, mille kohaselt on platvormil § 8 lg 2, § 9 lg 1, § 9 lg 6 p 2,

§ 10 lg 5, § 11 lg 3 sätestatud kohustused ja platvormitöö tegijal § 11 lg 3 sätestatud õigus üksnes niivõrd,

kuivõrd platvormitöö tegijate esindajad tegutsevad muude platvormitöö tegijate kui platvormitöötajate

nimel seoses nende isikuandmete kaitsega.

Selgitatud

Aitäh ettepaneku eest. Selgitame, et artikli 15 mõte on

Euroopa Komisjoni selgituse kohaselt see, et seal, kus

artiklites 8 lõige 2, 9 lõiked 1 ja 4, 10 lõige 4 ning 11 lõige 2

on viidatud töötajate esindajatele, tuleb seda lugeda nii, et säte

31

Direktiivi artikkel 15 kohaselt saavad platvormitöö tegijate esindajad, kes ei ole töötajate esindajad,

kasutada töötajate esindajatele artikli 8 lõike 2, artikli 9 lõigete 1 ja 4, artikli 10 lõike 4 ja artikli 11 lõike

2 alusel antud õigusi üksnes niivõrd, kuivõrd nad tegutsevad muude platvormitöö tegijate kui

platvormitöötajate nimel seoses nende isikuandmete kaitsega.

Seaduseelnõu kooskõlastustabeli kohaselt võetakse viidatud art 15 üle eelnõu järgmiste sätetega: § 8 lg 2,

§ 9 lg 1, § 9 lg 6 p 2, § 10 lg 5, § 11 lg 3. Ükski viidatud säte ei reguleeri andmesubjekti esindaja suhtes

kohalduvaid platvormi kohustusi seoses isikuandmete kaitsega või esindaja õigusi esindamisel seoses

isikuandmete kaitsega. Vastavalt kehtestatakse eelnõuga platvormile kohustusi, mida direktiiv ette ei näe.

hõlmab ka platvormitöö tegijate esindajaid. Seega laiendab

artikkel 15 nende sätete kohaldamisala.

Seda põhjusel, et viidatud sätted puudutavadki sisuliselt

isikuandmete kaitset, kuna need käsitlevad automaatseid

süsteeme, mis põhinevad platvormitöö tegijate isikuandmete

töötlemisel. Tegemist on süsteemidega, mis seiravad

konkreetse inimese tegevust, hindavad tema töösooritust või

teevad tema suhtes otsuseid ning just seetõttu on tegemist

isikuandmete kaitse küsimustega. See loogika kajastub ka

direktiivis, mille kohaselt kuuluvad need sätted järelevalve

mõttes andmekaitseasutuse pädevusse.

Eelnõu § 18 – seaduse jõustumine

Komisjoni ettepanek on lisada eelnõu §-i 18 teine lõige VÕSRS § 12 eeskujul, tagamaks õigusliku eelduse

ajaliselt täpne kohaldamine.

Direktiivi art 5 lg 5 kohaselt kohaldatakse viidatud artiklis sätestatud õiguslikku eeldust lepinguliste suhete

puhul, mis on sõlmitud enne 02.12.2026 ja mis on sel päeval kehtivad, üksnes ajavahemiku suhtes, mis

algab kõnealusest päevast. Direktiivi preambuli p 33 kohaselt tuleks nõudeid, mis on seotud töösuhte

võimaliku olemasoluga enne nimetatud kuupäeva, ning sellest tulenevaid õigusi ja kohustusi, mida

kohaldatakse kuni nimetatud kuupäevani, hinnata üksnes enne nimetatud kuupäeva kehtinud liidu ja

riigisisese õiguse, sealhulgas direktiivi (EL) 2019/1152 alusel.

Selgitatud

Eelnõu koostajad ei pea rakendussätte loomist vajalikuks.

Õiguslik eeldus kehtib TLS § 1 lg 2 tulenevalt ka praegu, sh

platvormitöö puhul. Platvormitöö seaduse eesmärk on tagada

õigusselgus ja direktiivi sõnaselge ülevõtmine ning faktiliselt

tuleb õiguslikku eeldust rakendada täna samal moel.

Andmekaitse Inspektsioon

Platvormi mõiste

Platvormitöö seaduse eelnõu § 3 lõike 1 kohaselt on platvorm käesoleva seaduse tähenduses füüsiline või

juriidiline isik, kes osutab teenust. Arvestades, et Eesti õiguses võib ettevõtja olla ka füüsiline isik, ei ole

füüsilise isiku hõlmamine iseenesest probleemne, kui eesmärk on hõlmata ka näiteks FIEsid. Selguse

huvides võiks siiski kaaluda, kas sättest peaks nähtuma, et tegemist on majandus- või ettevõtlustegevuse

raames teenust osutava isikuga. Kui eesmärk on üle võtta direktiivi artikkel 2 lõike 1 punktis 1 sisalduv

“äriteenuse” mõte, võiks kaaluda, kas Eesti õiguses oleks selle vasteks selgem “majandustegevuse raames

teenuse osutamine” või “ettevõtlustegevuse raames teenuse osutamine”. See aitaks paremini esile tuua, et

normi adressaadiks on ettevõtluses tegutsev isik, hõlmates seejuures ka füüsilisest isikust ettevõtjaid.

Mittearvestatud

Aitäh tähelepaneku eest. Direktiivi artikli 2 lõike 1

definitsioon ei seo platvormi mõistet eraldi „äritegevuse“,

„majandustegevusega“ või „ettevõtlusega“. Eelnõu § 3 lõikes

1 sisalduvad tingimused piiritlevad adressaati juba piisavalt

selgelt, hõlmates muu hulgas olukordi, kus teenus sisaldab

olulise osana üksikisikute tasu eest tehtava töö korraldamist

ning kus kasutatakse automaatseid seire- või

otsustussüsteeme.

32

Lisaks võib „majandustegevuse“ või „ettevõtlustegevuse“

eraldi lisamine tekitada uue tõlgendusvaidluse, kus mõni

platvorm väidab, et ta ei tegutse äri- või ettevõtlustegevuse

raames, kuigi sisuliselt korraldab platvormi kaudu tasu eest

tehtavat tööd direktiivi ja eelnõu tähenduses. Seetõttu peame

praegust sõnastust sobivaks ja piisavalt selgeks.

IKÜM artiklile 9 viitamise täpsustus

Platvormitöö seaduse eelnõu (edaspidi ka eelnõu) § 7 sätestab isikuandmete töötlemise piirangud

võrreldes IKÜMis kehtestatud raamistikuga ning eelnõu seletuskiri viitab § 7 juures isikuandmete kaitse

üldmääruse (IKÜM) artiklitele 5, 6 ja 9. AKI rõhutab, et IKÜM artikli 9 kohaselt on eriliigiliste

isikuandmete töötlemine üldjuhul keelatud, välja arvatud artikli 9 lõikes 2 sätestatud juhtudel. Siinkohal

oleks oluline eelnõu seletuskirjas täpsustada, et direktiiviga reguleeritud ulatuses on teatud andmete

töötlemine keelatud ka juhul, kui mõni IKÜM artikli 9 lõikes 2 sätestatud erand võiks üldiselt kõne alla

tulla.

Eelnõu seletuskirjas on toodud näitena, et eriliigilisi andmeid võib üldiselt töödelda näiteks nõusoleku

alusel. Töösuhete kontekstis ei saa nõusolekut üldjuhul käsitleda tüüpilise või neutraalse näitena, sest

võimusuhte ebavõrdsuse tõttu ei ole see enamasti vabalt antud. Euroopa Andmekaitsenõukogu (EAKN)

on rõhutanud1, et töösuhte kontekstis on töötaja ja tööandja vahel tavaliselt ebavõrdsus ning seetõttu ei

tohiks tööandjad enamasti tugineda nõusolekule. Samuti märgivad EAKNi nõusoleku suunised, et kui

isikul ei ole tegelikku valikuvabadust või ta tunneb survet nõustuda, ei ole nõusolek kehtiv. AKI mõistab,

et tegemist oli näitega eriliigiliste isikuandmete töötlemise õiguspärasusest, kuid töösuhete kontekstis ei

ole nõusoleku kui õigusliku aluse näide parim võimalikest variantidest.

Ühtlasi tuleks täpsustada eelnõu seletuskirja § 7 punkti 5 ja sõnastuse “tundlikud andmed” asemel

kasutada “eriliigilised andmed”.

Arvestatud

Seletuskirja on vastavalt tähelepanekutele täiendatud ja

täpsustatud.

Andmekaitsealane mõjuhinnang

AKI viitab esmalt, et eelnõu § 8 lõikes 1 on viidatud §-le 6, kuid peaks olema § 7.

Platvormitöö eelnõu seletuskirja kohaselt on § 8 lõike 2 eesmärk tagada, kas automatiseeritud süsteemide

kasutamine on õiguspärane, vajalik ja proportsionaalne ning kas töötegija õigused ja vabadused on

piisavalt kaitstud. Eelnõu tekst aga täpsustusi ei tee ning selle kohaselt tuleb küsida platvormitöö tegijate

ja nende esindajate seisukohti. Ka sätte tekst võiks lõikes 2 täpsustada, et seisukohti küsitakse

isikuandmete töötlemise kohta. Täpsustus on oluline, et kaitsta mh platvormi ärisaladust, juhul kui

mõjuhinnangus see peaks sisalduma, ning piirata platvormitöö tegijatele või esindajatele esitatava info

Arvestatud

Viide on parandatud, suured tänud tähelepanu juhtimast.

Lisasime soovitud täpsustuse seletuskirja.

33

mahtu.

Automaatsete süsteemide kasutamisest teavitamine

Platvormitöö seaduse eelnõu § 9 lõike 2 punkti 4 kohaselt esitab platvorm automaatsete seiresüsteemide

kasutamise korral ühe osana teabest süsteemides töödeldavate isikuandmete vastuvõtjad või vastuvõtjate

kategooriad ning isikuandmete mis tahes edastamise või üleandmise, sealhulgas kontserni sees.

AKI märgib, et sõnastus „vastuvõtjad või vastuvõtjate kategooriad ning isikuandmete mis tahes

edastamine või üleandmine” ei ole terminoloogiliselt kõige selgem. AKI möönab, et

„üleandmise“ sõna on ka direktiivi artiklis 9, kuid vaadates inglise keelset teksti, on „edastamine või

üleandmine“ tõlgitud sõnadest „transmission or transfer“, mis IKÜMis on mõlemad tõlgitud kui

„edastamine2“.

Vastuvõtjate või vastuvõtjate kategooriate nimetamine eeldab juba isikuandmete edastamist või muul

viisil kättesaadavaks tegemist. Samuti ei ole andmekaitseõiguses tavapärane kasutada mõistet

„üleandmine“, vaid piisav ja korrektne on viidata isikuandmete edastamisele. Seetõttu võiks kaaluda sätte

sõnastamist selliselt, et viidatakse üksnes süsteemides töödeldavate isikuandmete vastuvõtjatele või

vastuvõtjate kategooriatele, sealhulgas kontsernisiseste vastuvõtjate puhul.

Arvestatud

Eelnõu ja seletuskiri muudetud.

Platvormitöö tegija teabe saamise õigus

Platvormitöö eelnõu § 9 lõiked 1, 5 ja 6 reguleerivad teabe andmise viise ja kohustust. Sätet lugedes võib

mõista lõiget 1 üldnormina, mis sätestab teabe esitamise ja vormi, mistõttu lõiked 5 ja 6 tunduvad

osaliselt vastuolulised. Kui eelnõu § 9 lõikega 1 on soovitud reguleerida teabe andmise vormi, on AKI

ettepanek viia lõige 1 artikli lõppu ning sõnastada see „Teave tuleb esitada kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis arusaadaval ja hõlpsasti kättesaadaval kujul.“

Ühtlasi palub AKI täpsustada eelnõu § 9 lõikes 7 nimetatud „protsessi“. Hetkel ei ole üheselt selge, kas

lõikes 7 nimetatud „protsessis kasutatavate automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kohta“ antav

teave tähendab lõigetes 2-4 nimetatud teavet. Lisaks viitab AKI, et § 3 lõike 7 kohaselt kasutatakse

automaatset seiresüsteemi vaid töö tulemuse või tegevuse jälgimiseks, mitte töölevõtmise hindamiseks

(nagu on täpsustatud § 3 lõike 8 automaatse otsustussüsteemi mõiste juures).

Arvestatud osaliselt

Täname tähelepanu juhtimast. Täpsustasime tagasisidest

lähtuvalt § 9 lõiget 7 ning § 3 lõikes 7 sisalduvat automaatse

seiresüsteemi mõistet.

Mööname, et vorminõude poolest sobib lõige 1 paragrahvi

lõppu, samas sätestatakse lõikega lisaks ka asjaolu, et teavet

tuleb esitada ning kellele teave tuleb esitada. Järgnevad lõiked

täpsustavad, millist teavet, millistel tingimustel ja millal tuleb

esitada. Sellest lähtuvalt jätame lõike asukoha muutmata.

Automaatsete süsteemide inimjärelevalve järelevalvepädevus

Käesoleva eelnõu § 17 lõike 3 kohaselt teeb AKI järelevalvet §-des 7–11 sätestatud isikuandmete

töötlemise nõuete täitmise üle. Samas ei nähtu eelnõu § 10 lõike 4 sõnastusest, et selles oleks eristatud

platvormitöö tegija õiguste rikkumist osas, mis puudutab tema õigusi seoses isikuandmete töötlemisega.

Viidatud säte räägib üldiselt olukorrast, kus automaatse seire- või otsustussüsteemi tehtud või toetatud

üksikotsustega on rikutud platvormitöö tegija õigusi, kuid ei seo seda otseselt isikuandmete töötlemisega

Selgitatud

Täiendasime seletuskirja lausega, mis puudutab § 10 lõikest 4

tulenevat õiguste rikkumiste olukorda.

Direktiivi kohaselt tuleb eristada ühelt poolt

andmekaitsealaseid ja protseduurilisi õigusi, mille täitmise üle

34

ega võimalda seetõttu üheselt järeldada Andmekaitse Inspektsiooni pädevust selle sätte alusel järelevalve

tegemiseks.

Kui seadusandja eesmärk on olnud jätta § 10 lõikes 4 sätestatud õiguste rikkumise hindamine üksnes

Tööinspektsiooni pädevusse, ei pea AKI vajalikuks selle lõike sõnastuse muutmist. Juhul aga, kui

nimetatud lõikega on soovitud ette näha ka AKI pädevus olukordades, kus automaatse seire- või

otsustussüsteemi kasutamisega rikutakse platvormitöö tegija õigusi seoses tema isikuandmete

töötlemisega, tuleks sätet vastavalt täpsustada. See aitaks vältida ebaselgust järelevalvepädevuse ulatuse

osas ning tagaks, et andmekaitsealaste õiguste rikkumise korral oleks pädev asutus seadusest selgelt

tuletatav.

teevad järelevalvet andmekaitseasutused, ning teiselt poolt

materiaalõiguslikke küsimusi, nagu töötingimused või

diskrimineerimine, mille üle peaks järelevalvet tegema

töötajate kaitsega tegelevad asutused. Olukordadeks, kus

pädevused kattuvad, on direktiivis säte, mis kohustab

vastavaid järelevalveasutusi omavaheliseks koostööks ja

infovahetuseks. Oleme vastava sätte ka eelnõule lisanud.

Meie hinnangul ei ole aga vajalik seaduse tasandil

ammendavalt täpsustada iga üksikjuhtu, millal on tegemist

andmekaitsealase küsimusega või millal tekib Andmekaitse

Inspektsiooni järelevalvepädevus. Seetõttu peame piisavaks,

et § 17 lõige 3 määrab Andmekaitse Inspektsiooni pädevuse

üldreegli ning seletuskirjas on täpsustatud ja näitlikustatud

pädevuse ulatust koos Tööinspektsiooni pädevusega.

Automaatsed otsused

AKI hinnangul vajab selgitamist, milline on eelnõu § 11 lõikes 3 sätestatud järelevalvemehhanism ja kes

on pädev asutus juhul, kui platvorm ei taga automaatse otsuse sisulist läbivaatamist. Automaatsete

otsustega seotud isikuandmete töötlemise õiguspärasust puudutavas osas on pädevaks

järelevalveasutuseks AKI, kuid sama olukord võib puudutada ka töötingimusi või muid tööõiguslikke

tagajärgi, mille üle teeb järelevalvet Tööinspektsioon. Selguse huvides tuleks täpsustada, kas § 11 lõikes

3 sätestatud läbivaatamistaotluse rahuldamata jätmise korral pöördutakse AKI, Tööinspektsiooni või

mõlema poole sõltuvalt rikkumise laadist.

Ühtlasi, ei ole üheselt aru saadav, kas otsuse läbivaatamise nõudmine tähendab otsuse vaidlustamist. Ei

ole selge, milliseid sisulisi toiminguid peab see läbivaatamine hõlmama, nt kas taotluse saamisel

hinnatakse ka taotleja argumente või vaadatakse läbi otsuse nö tehniline korrektsus.

Seletuskirjas on täpsustatud, et automaatse otsuse peab läbi vaatama inimene ning see eeldab automaatse

otsuse sisulist kaalumist. AKI hinnangul peab see nõue, et otsuse vaatab üle inimene, olema kehtestatud

seaduse tasandil.

Arvestatud ja selgitatud

Täname ettepaneku eest ning täiendasime teksti nii, et tuleks

selgemalt välja, et automaatse otsuse peab läbi vaatama ja

selgitusi jagama inimene.

§ 11 lõikes 3 sätestatud mehhanismi osas on eelnõu

seletuskirjas selgitatud järgmist: Paragrahvide 10 ja 11 järgi

kuulub Andmekaitse Inspektsiooni pädevusse järelevalve

nende nõuete üle, mis puudutavad automaatsete süsteemide

kasutamisel isikuandmete kaitset, sealhulgas nõuet tagada

inimese tehtav järelevalve, õigust selgitustele viisil, mis

võimaldab platvormitöö tegijal aru saada automatiseeritud

otsustusloogikast ja kasutada oma andmekaitsealaseid õigusi.

Seega, § 11 osas, kui platvorm ei taga õigust automaatse

süsteemi poolt tehtud otsuse selgitamisele, läbivaatamisele või

parandamisele, siis on pädev AKI. Kui platvormitöö tegija

esitas läbivaatamistaotluse automaatse otsuse kohta, mis tingis

talle rahalise kahju ning platvorm jätab peale otsuse

35

läbivaatamist otsuse muutmata, on platvormitöö tegijal õigus

pöörduda töövaidluskomisjoni (eeldab esmalt töösuhte

tuvastamist) või kohtusse. Kui taotlus jäetakse läbi vaatamata

(platvormitöö tegija esitab läbivaatamistaotluse, kuid ei saa

vastust), siis on õigus pöörduda AKI poole. Kui platvormitöö

tegija hinnangul ei ole platvormi poolses vastuses täpseid ja

asjakohaseid põhjendusi, siis on platvormitöö tegijal samuti

õigus esitada kaebus AKI-le. Kui asjakohased selgitused

eksisteerivad, kuid platvormitöö tegija nendega ei nõustu, on

võimalus pöörduda töövaidluskomisjoni (eeldab töösuhte

tuvastamist) või kohtusse.

Viimaks selgitame, et otsuse läbivaatamise taotlemine

tähendab sisuliselt tõepoolest otsuse vaidlustamist. Kui

platvormitöö tegija on vastavas avalduses esitanud asjaolud

või faktid, mille põhjal ta otsuse läbivaatamist taotleb, siis

loomulikult tuleb otsust uuesti kaaluda ka nende faktide

valguses ning vastuses põhjendada, kas esitatud faktid või

asjaolud tingisid otsuse ümbervaatamise või mitte. See peab

vastavalt juhtumi asjaoludele ja vajadusele hõlmama ka

tehnilist läbivaatust, kuna otsuses peab eelduslikult

põhjendama, kas süsteem hindas erinevaid parameetreid

õigesti.

Automaatsed süsteemid

Eelnõus ei ole defineeritud, mida mõistetakse „automaatsete süsteemide“ all. Eelnõu §10 pealkirjas

kasutatakse mõistet „automaatsed süsteemid“, kuid eelnõus ei ole selgitatud, kas selle all peetakse silmas

automaatseid seire- ja otsustussüsteeme koos.

Ühtlasi on eelnõu § 7 lõikes 3 sätestatud, et nimetatud sätet võidakse kohaldada ka muudele

automaatsetele süsteemidele, seega on täpsustuse tegemine oluline, kuivõrd eelnõu § 10 nimetatud

„automaatsete süsteemide“ all võib tõlgendada ka muid kui automaatseid seire- ja otsustussüsteeme.

Segadust tekitab ka eelnõu § 10 lõige 1, millest võib välja lugeda, et automaatsed seiresüsteemid teevad

või toetavad üksikotsuseid platvormitöö tegijate suhtes. Seda sätet tuleks täpsustada näiteks järgmiselt:

„Platvorm tagab järjepideva inimjärelevalve automaatsete otsustussüsteemide tehtavate või toetatavate

üksikotsuste ja automaatsete seiresüsteemide mõju üle platvormitöö tegijatele, sealhulgas nende

Arvestatud ja selgitatud

Aitäh tähelepanekute eest. Automaatsete süsteemide all

mõistame tõepoolest automaatseid seire- ja otsustussüsteeme

koos ning oleme vastava lühendi kasutamise lisanud eelnõu §-

i 5.

Seoses automaatsete seiresüsteemidega selgitame aga

järgmist:

Meie hinnangul ei ole vajalik § 10 lõike 1 ega § 11 lõike 1

sõnastust muuta. Direktiivi artikli 10 lõige 1 lähtub sõnaselgelt

36

töötingimustele ja võrdsele kohtlemisele töökohal.“ Selline täpsustus aitaks selgelt eristada seiresüsteeme

ja otsustussüsteeme ning väldiks muljet, et eelnõuga peetakse silmas automaatsete seiresüsteemide

tehtavaid otsuseid.

Automaatset süsteemi on mainitud ka eelnõu § 11 lõikes 1. Juhul, kui § 11 lõikes 1 on mõeldud

automaatset otsustussüsteemi, tasuks see täpsustus ka lisada. AKI möönab, et seiresüsteemid ise otsuseid

ei tee. Samas, kuna eelnõu mitmes kohas on ette nähtud, et sätted võivad laieneda ka muudele

automaatsetele süsteemidele peale automaatsete seire- ja otsustussüsteemide, tuleks selguse huvides

täpsustada, kas § 11 lõikes 1 peetakse silmas mis tahes automaatseid süsteeme, mis otsuseid teevad, või

konkreetselt eelnõu § 3 lõikes 8 nimetatud automaatseid otsustussüsteeme.

sellest, et üksikotsuseid võivad teha või toetada nii

automaatsed otsustussüsteemid kui ka automaatsed

seiresüsteemid. Automaatne seiresüsteem ei tee küll tingimata

otsust ise, kuid võib seda toetada, kogudes või hinnates

andmeid, millele hilisem otsus tugineb. Näiteks võib

seiresüsteem koguda andmeid platvormitöö tegija töötempo,

tellimuste täitmise, asukoha või kliendihinnangute kohta ning

nende andmete põhjal tehakse hiljem (automaatse

otsustussüsteemi või inimese poolt) otsus konto piiramise, tasu

maksmisest keeldumise või töökorralduse muutmise kohta.

Teabe esitamise kohustus

Platvormitöö eelnõu § 14 lõike 4 kohaselt on Tööinspektsioonil (TI) ja platvormitöö tegijate esindajatel

õigus küsida platvormilt lisaselgitusi ja üksikasju esitatud teabe kohta. Eelnõu seletuskiri selgitab, et

õigus on küsida näiteks individuaalseid töölepinguid, samas direktiivi artikkel 17 (mis võetakse üle §-ga

14) ei sätestata individuaalsete töölepingute väljaandmise kohustust. Direktiivi artikkel 17 viitab, et

õigus on küsida „üksikasju töölepingu kohta“, mitte „töölepingute“, millest võiks järeldada

individuaalsete töölepingute väljaküsimise õigust. Ka direktiivi inglise keelses versioonis on kirjas

ainsuses „details regarding the employment contract“. Kui kaasseadusandja mõte oleks olnud anda

õigus küsida välja individuaalseid lepinguid, oleks seadusandja ka sõnastuses viidanud mitmete

töölepingute kohta teabe küsimise õigusele.

Lisaks, kui kaasseadusandja oleks direktiivi artikli 17 lõikega 4 loonud õiguse küsida välja

individuaalseid töölepinguid, oleks artikli 24 lõikega 1 sätestatud IKÜMi järelevalveasutustele ka artikli

17 järelevalvepädevus.

Selgitatud

§ 14 lõike 4 selgituses on töölepingu kohta järgmine tekst: See

tähendab näiteks kohustust selgitada, milliste andmete alusel

on arvutatud keskmine sissetulek või kuidas on määratletud

regulaarne platvormitöö, samuti on õigus küsida andmeid

individuaalsete töölepingute ja nende sisu kohta.

Seega ei ütle seletuskiri, et õigus on küsida välja lepinguid

tervikuna vaid detaile lepingu sisu kohta. Samas juhime

tähelepanu, et Tööinspektsioonil on õigus välja küsida ka

töölepinguid tervikuna tulenevalt KoRS §-st 30.

Riiklik järelevalve

Eelnõu § 17 lõige 3 märgib, et AKI teeb järelevalvet IKÜMi kohaselt. Sellest sõnastusest võib

koostoimes eelnõu § 17 lõikega 1 välja lugeda, et platvormitöö seaduse üle teeb järelevalvet ainult

Tööinspektsioon ning AKI teeb järelevalvet isikuandmete kaitse nõuete täitmise osas oma olemasolevate

pädevuste piires. Selline sõnastus tähendab, et AKI-l ei ole võimalik oma järelevalvemenetluses tugineda

platvormitöö seaduse eripäradele, näiteks osades, mis kitsendavad või laiendavad platvormi või

platvormitöö tegija õigusi ja kohustusi. AKI järelevalvemenetlus oleks sellise sõnastuse kohaselt

tavapärane isikuandmete kaitse järelevalvemenetlus, mis tekitab olukorra, kus Tööinspektsiooni ja

Andmekaitse Inspektsiooni järelevalve järelmid sama olukorra kohta võivad lahkneda.

AKI soovitab sõnastada eelnõu § 17 lõikes 3 nimetatud järelevalvepädevuse sarnaselt elektroonilise side

Arvestatud

Oleme järelevalvet puudutavat normi soovitud moel muutnud

ning eelnõule lisanud ka karistusnormi sisaldava sätte.

37

seaduse (ESS) § 133 lõikega 4.

Asjaolu, et ilmselt on mõeldud anda Andmekaitse Inspektsioonile platvormitöö seaduse

järelevalvepädevus, saab välja lugeda ka eelnõu § 17 lõike 4 mõttest, mille kohaselt on AKI-l õigus

platvormitöö seaduse nõuete rikkumise korral rikkujat trahvida. Seda saab AKI teha vaid juhul, kui on

antud ka järelevalvepädevus konkreetse seaduse nõuetele vastavuse hindamiseks.

AKI märgib, et § 17 lõike 4 praegune sõnastus ei ole piisavalt konkreetne, arvestades, et rikkumiste

menetlemine toimub siseriiklikus õiguses väärteomenetluse korras. Karistusõigusliku määratletuse

põhimõttest tulenevalt peab seadusest üheselt nähtuma, milliste käesolevas seaduses sätestatud

isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise korral saab sanktsiooni kohaldada ning milline on iga

rikkumise puhul kohaldatav trahvi ülemmäär. Pelgast viitest IKÜM artikli 83 lõikes 5 sätestatud trahvi

suuruse ülemmäärale ei piisa. Näiteks ei ole isikuandmete kaitse seaduses (IKS) ette nähtud eelnõu §-s 10

inimjärelevalve kohustuse täitmise rikkumise koosseisu.

Täiendavalt tuleb arvestada, et eelnõu kohaselt võib platvorm olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik.

Seetõttu tuleks õigusselguse huvides eristada või vähemalt üheselt määratleda, milline trahvi ülemmäär

kohaldub füüsilise isiku puhul ja milline juriidilise isiku puhul. Vastasel juhul jääb ebaselgeks, kuidas

tuleb IKÜM artikli 83 lõike 5 ülemmäära siseriiklikus väärteomenetluses kohaldada.

Järelevalve

Platvormitöö direktiivi artikkel 24 lõike 2 kohaselt teevad riigi pädevad asutused koostööd oma pädevuse

piires ning vahetavad asjakohast, sh uurimiste käigus saadud teavet. Vastavustabeli kohaselt vastab

nimetatud direktiivi säte siseriiklikule õigusele, kuivõrd haldusmenetluse seaduse (HMS) põhimõtte

kohaselt tuleb haldusmenetlus läbi viia tõhusalt ja eesmärgipäraselt ning TI põhimääruses on sätestatud

kohustus teha koostööd teise riigiasutusega.

HMS põhimõtted ei loo iseseisvat õiguslikku alust tõendite või isikuandmete vahetamiseks.

Haldusmenetluse seaduse eesmärgipärasuse, tõhususe ja koostöö põhimõtted on menetluslikud suunised,

mitte õiguslik alus teabe või tõendite vahetamiseks. HMS § 3 näeb ette, et isiku põhiõigusi tohib piirata

üksnes seaduse alusel, mis tähendab, et asjaolu, et haldusorgan peab menetlust läbi viima tõhusalt, ei

anna iseseisvat volitust edastada teise asutuse valduses olevaid andmeid või uurimismaterjale. Selline

tegevus on põhiõiguste (sh eraelu puutumatuse) riive ning vajab seaduslikku alust.

Tööinspektsiooni põhimäärusest tulenev koostöökohustus on korralduslikku, mitte materiaalset laadi.

Ministri määrus ei loo põhiõiguste riivamiseks vajalikke volitusi; volitus peab tulema seadusest.

IKÜM art 6 lõike 1 punkt e koostoimes lõikega 3 sätestavad, et avaliku sektori isikuandmete

töötlemine (sh vahetamine) on lubatud vaid juhul, kui töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva

Arvestatud

Oleme eelnõud vastava sättega täiendanud.

38

ülesande täitmiseks või avaliku võimu teostamiseks ja see ülesanne ning töötlemise täpsed tingimused

on sätestatud liidu või liikmesriigi õiguses.

Liikmesriigi õigus peab määrama eesmärgid, andmeliigid, saajad ja muud olulised piirangud, mis

tähendab, et HMS-i üldnorm ega pädeva asutuse põhimäärus ei vasta IKÜM artikli 6 nõuetele.

IKS sätestab, et avaliku võimu kandja võib töödelda isikuandmeid avaliku ülesande täitmiseks üksnes

seaduse alusel. Selline alus peab olema selgelt seaduses sätestatud, koos vajalike piirangute ja

kaitsemeetmetega. HMS ega asutuse põhimäärus ei ole piisavad.

Platvormitöö direktiivi artikkel 24 lõike 2 kohustus eeldab, et liikmesriik loob õigusliku raamistiku, mis

võimaldab asutustel teavet vahetada õiguslikult korrektselt ja kooskõlas IKÜMi nõuetega. Pelgalt

HMSile viitamine ei täida direktiivi eesmärki.

Täiendav ressursivajadus

Andmekaitse Inspektsiooni ressursivajaduse kohtas ütleb seletuskiri järgmist:

Seaduses sätestatud kohustustega kaasnevad kulud eeskätt Tööinspektsioonile ja Andmekaitse

Inspektsioonile. Tegevused on kirjeldatud peatükis 6.3. Kulud on kavandatud esialgu katta

Tööinspektsiooni ja Andmekaitse Inspektsiooni eelarvest.

Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul on lisanduvate ülesannete täitmiseks vaja palgata juurde üks

inimene, mis suurendab personalikulusid, samuti nõuavad koolituste korraldamine, ennetus-, teavitus-

ja nõustamistegevus lisaraha. Aastane lisanduv kulu on hinnanguliselt 77 568 eurot.

Soovime rõhutada, et tänases AKI eelarves ei ole vahendeid, mille arvelt täiendavaid kulusid seoses

uute ülesannetega ja järelevalve mahu kasvuga katta. Selleks, et AKI saaks seadusega

Inspektsioonile pandud ülesandeid täita, tuleb AKI eelarvesse täiendavad vahendid püsivalt ette

näha.

Teadmiseks võetud ja selgitatud

Oleme seletuskirjas markeerinud AKI võimaliku püsiva

lisaressursivajaduse. Neid ressursse ei saa aga tagada MKM –

lisaressursse peab AKI taotlema riigieelarvest.

Eesti Ametiühingute Keskliit

Eelnõu § 4. Kaitse tagamine vahendaja kasutamise korral

Eelnõu näeb ette mehhanismid, mille eesmärk on tagada, et vahendaja kaudu platvormitööd tegevatele

isikutele oleks tagatud võrdne seadusest tulenev kaitse nende platvormitöö tegijatega, kellel on

platvormiga otsene lepinguline suhe.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/2831 platvormitöö tingimuste parandamise kohta

(edaspidi Direktiiv) artikkel 3 kohaselt peaks vahendaja kaudu töötav isik saama platvormiga otsest lepingut

Arvestatud

Nõustume, et platvormitöö tegija peaks olema teadlik,

kummale solidaarvõlgnikule oma nõue suunata. Seetõttu

täpsustasime sätet nii, et platvormi ja vahendaja vahelisest

kokkuleppest peab teavitama ka puudutatud platvormitöö

tegijaid.

39

omava isikuga võrdse kaitsetaseme.

Eelnõu § 4 kohaselt lepivad platvorm ja vahendaja kokku, kes vastutab platvormile seadusega pandud

kohustuste täitmise eest, kuid pole sätestatud, kas ja kuidas saab sellest kokkuleppest teadlikuks

platvormitöö tegija.

Eelnõu kohaselt ainult kokkuleppe puudumise korral vastutavad platvorm ja vahendaja solidaarselt.

Platvormitöö tegija õiguste tagamine ei tohiks olla sõltuv sellest, kuidas platvorm ja vahendaja on

omavahelise kokkuleppe alusel vastutuse jaganud. Seetõttu peaks seadus väga selgelt sätestama, et

vajadusel on platvormitöö tegijal õigus esitada nõue mõlema vastu.

Eelnõu § 8. Andmekaitsealane mõjuhinnang

Eelnõu § 8 lg 2 kohaselt peab platvorm mõjuhinnangu koostamisel küsima platvormitöö tegijate ja nende

esindajate seisukohti ning esitama koostatud hinnangu tulemused platvormitöö tegijate esindajatele. Kui

platvormitöö tegijad pole esindajaid valinud, siis järelikult nad andmekaitsealase mõjuhinnangu tulemusi

ei saa. Seetõttu leiame, et eelnõu tuleks täiendada selliselt, et esindaja puudumisel tuleb mõjuhinnang

esitada platvormitöö tegijatele.

Eelnõu §-s 8 (ka seletuskirjas) on ekslikult viidatud eelnõu §-le 6, mitte §-le 7.

Arvestatud

Aitäh tähelepaneku eest. Peame ettepanekut mõistlikuks ja

arvestame sellega. Kui platvormitöö tegijate seisukohti tuleb

mõjuhinnangu koostamisel niikuinii küsida, on põhjendatud,

et esindaja puudumise korral tehakse ka mõjuhinnangu

tulemused kättesaadavaks platvormitöö tegijatele endile.

Sarnast põhimõtet kasutatakse ka töötajate usaldusisiku

seaduses, kus esindajate puudumisel tuleb teave anda otse

töötajatele. Lisaks parandame viite §-le 7.

Eelnõu § 12. Platvormitöötaja töötervishoid ja -ohutus

Paragrahviga 12 võetakse üle Direktiivi artikkel 12 ning sätestatakse platvormitöötajate töötervishoiu ja

tööohutuse tagamise erireeglid automaatsete süsteemide kasutamise korral. Direktiivi artikkel 12 lõige 5

näeb ette, et platvormidel peavad olema tõhusad raportikanalid, mh vägivalla ja ahistamise juhtudeks.

Direktiivi käsitluses on see eriti oluline just nende jaoks, kellel ei ole töölepingut.

Eelnõu § 12 kohaldub ainult platvormitöötajatele ehk töölepingu alusel töötavatele töötajatele. Eelnõud

tuleks muuta selliselt, et raportikanal laieneks kõigile platvormitöö tegijatele, vähemalt ohutuse, vägivalla

ja ahistamise teadete osas.

Mittearvestatud

Eelnõu koostamisel on lähtutud põhimõttest võtta direktiiv

Eesti õigusesse üle miinimumtasemel. Nõude laiendamine

kõigile platvormitöö tegijatele võiks tähendada aga

miinimumtasemest tuntavalt kaugemale ulatuvat nõuet ning

seetõttu jätame ettepaneku arvestamata.

Eelnõu § 13. Informeerimine ja konsulteerimine automaatsete süsteemide kasutuselevõtu või

muutmise korral

Mittearvestatud

Eelnõu koostamisel on lähtutud põhimõttest võtta direktiiv

Eesti õigusesse üle miinimumtasemel. Nõude laiendamine

40

Paragrahviga 13 võetakse üle Direktiivi artikkel 13 ning laiendatakse platvormitöötajate informeerimise

ja konsulteerimise õigust lisaks töötajate usaldusisiku seaduse (TUIS) §-s 20 sätestatud olukordadele ka

automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kasutuselevõtu ja olulise muutmisega seotud olukordadele. Sätte

eesmärk on tagada, et platvormitöötajate esindajatel või nende puudumise korral platvormitöötajatel oleks

varakult teave ja ka tegelik võimalus osaleda otsustusprotsessis enne, kui uued automaatsed süsteemid või

algoritmid hakkavad mõjutama platvormitöötajate töökorraldust, töötingimusi, sissetulekut või lepingulist

staatust.

Algoritmid on olulised kõikidele platvormitöö tegijatele, seetõttu tuleks kaaluda informeerimise ja

konsulteerimise õiguse laiendamist kõigile platvormitöö tegijatele ja mitte piiruda ainult töölepingu alusel

töötavatele platvormitöötajatega.

kõigile platvormitöö tegijatele võiks tähendada aga

miinimumtasemest tuntavalt kaugemale ulatuvat nõuet ning

seetõttu peame jätma ettepaneku arvestamata.

Eelnõu § 14. Teabe esitamise kohustus

Eelnõu § 14 lg 4 kohaselt on platvormil kohustus vastata, kui Tööinspektsioon ja platvormitöö tegijate

esindaja küsivad teabe kohta lisaselgitusi. Direktiivi artikkel 17 lõige 5 nõuab, et kui pädev asutus või

esindajad küsivad lisaselgitusi ja üksikasju, peab platvorm andma põhjendatud vastuse viivituseta.

Seetõttu tuleks eelnõu § 14 lõikesse 4 lisada ka sõna „põhjendatud“. Näiteks „...platvorm on kohustatud

viivitamatult esitama põhjendatud vastuse.“

Arvestatud

Nõustume ettepanekuga ning oleme eelnõu sõnastust vastavalt

ettepanekule korrigeerinud.

Eelnõu § 15. Platvormitöö tegijate suhtluskanal

Direktiivi artikkel 20 ei nõua ainult turvalist ja konfidentsiaalset suhtlusvõimalust, vaid ütleb ka, et

platvorm peab hoiduma teabevahetuse ja suhtluse jälgimisest või neile ligipääsemisest. Eelnõu tekstis seda

lauset ei ole. Seletuskirja järgi platvorm ei tohi küll suhtlust jälgida ega analüüsida, kuid seletuskiri ei saa

asendada õigusnormi. Seetõttu tuleks eelnõu § 15 täiendada, lisades lause, mille kohaselt ei tohi platvormil

olla ligipääsu platvormitöö tegijate suhtluskanalile.

Arvestatud

Oleme sätte sõnastust täiendanud selliselt, et sellest tuleks

selgemalt välja platvormi keeld platvormitöö tegijate

omavahelisele suhtlusele ligi pääseda.

Eelnõu § 17. Riiklik järelevalve

Direktiivi artikkel 24 lõike 5 teise lause kohaselt „Kehtestatud karistused peavad olema mõjusad, hoiatavad

ja proportsionaalsed ettevõtja rikkumise laadi, raskusastme ja kestusega ning mõjutatud töötajate arvuga.“

Eelnõus ei ole ära toodud sanktsioone seaduses olevate kohustuste rikkumiste eest ja ainult viidatakse

sellele, et riiklikku järelevalvet teeb Tööinspektsioon (eelnõu § 17 lg 1, 2). Tööinspektsiooni poolsed

ettekirjutused ja sunniraha määramise hoiatused ei ole karistused konkreetsete rikkumiste eest. Viide

Tööinspektsiooni riiklikule järelevalvele ei ole piisav direktiivi ülevõtmiseks ja konkreetsed tõhusad

sanktsioonid tuleks lisada eelnõusse.

Arvestatud

Oleme eelnõud vastavate karistusnormidega täiendanud.

41

Diamond21 OÜ

Hinnakontroll kui töösuhte peamine tunnus

Hetkel määrab platvorm teenuse hinna ühepoolselt. Iseseisval vedajal puudub kontroll oma sissetuleku ja

kulude katmise üle.

* Nõue: Seaduses peab selgelt kirjas olema: kui platvorm määrab teenuse hinna, loetakse seda töösuhte

tunnuseks. Kui platvorm soovib käsitleda mind partner-ettevõtjana, peab mul olema õigus kehtestada oma

hinnakiri.

Selgitatud

Aitäh ettepaneku eest. Eelnõu koostamisel lähtume juba

kehtivast töölepingu seaduse § 1 lõikes 2 sätestatud töölepingu

olemasolu õiguslikust eeldusest ning seetõttu ei näe ette

täiendavate eraldiseisvate töösuhte tunnuste või kriteeriumide

lisamist platvormitöö seadusesse. Samas arvestatakse töösuhte

tuvastamisel töövaidluskomisjonis või kohtus ühe asjaoluna ka

seda, kas töö tegemise hinna määrab platvormitöö tegija või

platvorm.

Tõendamiskoormise üleminek platvormile

Vaidluse korral on väikeettevõtja (OÜ) ja miljardifirma (platvorm) ebavõrdses seisus.

* Ettepanek: Tõendamiskoormis peab lasuma platvormil. Kui tekkib vaidlus töösuhte üle, peab platvorm

tõendama, et minu OÜ on tõepoolest iseseisev turuosaline, mitte nende kontrolli all olev käsutäitja.

Selgitatud

Selline põhimõte on eelnõus juba ette nähtud. Platvormitöö

seaduse § 6 kohaselt kohaldatakse platvormitööle töölepingu

seaduse § 1 lõikes 2 sätestatud töölepingu olemasolu eeldust

ning kui platvorm soovib seda ümber lükata, lasub

tõendamiskoormus platvormil.

Sotsiaalsete garantiide ja maksukoormuse jagamine

Kuna platvorm määrab hinna, kontrollib ta ka minu OÜ võimekust maksta sotsiaalmaksu ja haigushüvitisi.

* Ettepanek: Kui tuvastatakse kontroll (hinnamääramine, algoritmi diktaat), peab platvorm osalema

sotsiaalkaitse kulude katmises (nt haiguspäevade ja tööõnnetuskindlustuse hüvitamine).

Selgitatud

Aitäh ettepaneku eest. Sellises olukorras tuleb esmalt paluda

töövaidluskomisjonil või kohtul tuvastada, et platvormi ja

platvormitöö tegija vahel on tegelikult töösuhe. Kui töösuhe

tuvastatakse, laienevad platvormitöö tegijale ka töölepingust

tulenevad sotsiaalsed garantiid ja tööandja vastavad

kohustused.

Vastutusahel rendiautode puhul

Paljud juhid on sunnitud rentima sõidukeid vahendajatelt, kes on platvormi partnerid.

* Ettepanek: Seadustada kaasvastutuse põhimõte. Kui rendifirma (vahendaja) rikub juhi õigusi, peab

platvormil olema osaline vastutus, kuna töö toimub nende süsteemis.

Selgitatud

Eelnõus on juba ette nähtud platvormi ja vahendaja

solidaarvastutus juhul, kui tegemist on platvormitöö seaduse

tähenduses vahendajaga. Seega, kui rendifirma kvalifitseerub

käesoleva seaduse mõttes vahendajaks, kohalduvad talle

seaduse §-st 4 tulenevad kohustused ning omavahelise

42

kokkuleppe puudumisel vastutavad platvorm ja vahendaja

nende täitmise eest solidaarselt.

Algoritmide ja tellimuste läbipaistvus

Praegu on tellimuste jagamine "must kast".

* Nõue: Vedaja peab nägema täpset sihtkohta ja prognoositavat tulu enne tellimuse kinnitamist. Samuti

peavad olema avalikud kriteeriumid (nt reiting, auto vanus), mille alusel algoritm juhte eelistab.

Selgitatud

Eelnõu §-s 9 on juba ette nähtud kohustus anda platvormitöö

tegijatele teavet automaatsete süsteemide toimimise kohta,

sealhulgas andmete kategooriate ja peamiste parameetrite

kohta, mida süsteemid otsuste tegemisel arvesse võtavad, ning

nende suhtelise tähtsuse kohta. See tähendab läbipaistvust ka

hinna kujunemise ning tellimuste jaotamise osas.

Kiirendatud vaidlustamise tähtaeg

Eelnõus pakutud 14 päeva vastamiseks on väikeettevõtte jaoks liiga pikk aeg ilma sissetulekuta jäämiseks.

* Ettepanek: Automaatse blokeerimise puhul peab sisuline vastus ja inimkontroll toimuma 48 tunni

jooksul.

Mittearvestatud

Eelnõu koostamisel on lähtutud põhimõttest võtta direktiiv

Eesti õigusesse üle miinimumtasemel. Vastamistähtaja

lühendamine võiks tähendada aga miinimumtasemest

tuntavalt rangemat nõuet ning seetõttu peame jätma

ettepaneku arvestamata.

Töövahendite amortisatsiooni hüvitamine

Kui tuvastatakse töösuhe, peab platvormil olema kohustus hüvitada osa sõiduki hooldus- ja

amortisatsioonikuludest, kuna vedaja kannab hetkel 100% äririskist, samal ajal kui tulu kontrollib

platvorm.

Selgitatud

Kui platvormi ja platvormitöö tegija vahel tuvastatakse

töösuhe, saab leppida kokku, et töö tegemiseks vajalikud

töövahendid peab tagama tööandja. See tähendab, et sellisel

juhul jäävad tööandja kanda ka töövahendite kasutamise ja

kulumisega seotud kulud.

Eelnõu üldiselt

Soovin, et uus seadus lõpetaks olukorra, kus väikeettevõtja on "ettevõtja" vaid kohustuste ja riskide osas,

kuid "töötaja" õiguste puudumise osas.

Platvormid ei tohi kasutada OÜ-vormi sotsiaalmaksu kohustusest ja tööõiguse reeglitest

kõrvalehiilimiseks, säilitades samal ajal täieliku kontrolli hinna üle.

Teadmiseks võetud.

Direct Selling Europe

Õiguslik eeldus

DSE tervitab Eesti otsust loobuda eraldi platvormitöö õigusliku eelduse sätestamisest koos üksikasjaliku

kriteeriumide loeteluga, nagu mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid on teinud. Nõustume seaduse koostajate

seisukohaga, et selline lähenemine muudaks süsteemi keerukamaks ja raskemini mõistetavaks. Eelnõu

Teadmiseks võetud.

43

põhineb eeldusel, et töölepingu seaduse § 1 lõikes 2 sätestatud töösuhte õiguslik eeldus on piisavalt

paindlik ning koos tõendamiskoormuse ümberpööramisega võimaldab tõhusalt hinnata, kas platvormitöö

kujutab endast töösuhet.

See tagab võimalikult lihtsa reegli abil, et platvormitöötajatele, kelle töökorraldus vastab töösuhte

kriteeriumidele ja kes soovivad sõlmida töölepingu, antakse töölepinguga kaasnevad õigused ja sotsiaalsed

tagatised.

Vajadus piirata „digiplatvormi” äärmiselt laia määratluse rakendamist – selgesõnaline viide

põhjenduspunktile 20

Pakutud „digiplatvormi” määratlus on erakordselt lai, hõlmates igat füüsilist või juriidilist isikut, kes

osutab teenust, mis peab samaaegselt vastama viiele kriteeriumile: teenust osutatakse vähemalt osaliselt

elektrooniliste vahendite abil; teenust osutatakse teenuse saaja taotlusel; töö on korraldatud tasu eest; töö

korraldamisel kasutatakse automaatseid järelevalve- või otsustussüsteeme; ning teenuse peamine eesmärk

ei ole vara kasutamine või jagamine ega kaupade müük.

See määratlus ei hõlma üksnes ettevõtteid, keda tavaliselt peetakse platvormimajanduse osalisteks, vaid

ka kõiki ettevõtteid, mille põhitegevus hõlmab „isikute poolt tehtavat tööd”. On ebatõenäoline, et see on

olnud ELi seadusandja eesmärk.

Seetõttu palume Eesti ülevõtmisseaduse koostajatel lisada põhjenduspunkt 20 selgesõnaliselt lõplikku

ülevõtmisseaduse põhiteksti järgmiselt:

„Määratlus peaks piirduma sellise teenuse osutajatega, mille puhul isiku poolt tehtava töö korraldamine,

näiteks inimeste või kaupade vedu või koristusteenus, kujutab endast vajalikku ja olulist komponenti, mitte

pelgalt väikest ja puhtalt kõrvalist komponenti.”

Selgitatud

Aitäh ettepaneku eest. Mõistame teie ettepanekut, kuid

eelnõus on juba sätestatud, et teenus peab sisaldama olulise

osana üksikisikute poolt tasu eest tehtava töö korraldamist,

mis tähendab, et töö korraldamine ei saa olla pelgalt väike või

kõrvaline komponent. Seetõttu peame kehtivat sõnastust

piisavalt selgeks ja direktiiviga kooskõlas olevaks.

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon

Eelnõu üldiselt

EVEA hinnangul puudub vajadus eraldi seaduse vastuvõtmiseks. Direktiivi 2024/2831 ülevõtmiseks on

Eestis vajalik õiguslik regulatsioon olemas. Alljärgnevalt selgitame, miks kooskõlastusringile saadetud

eelnõud ei ole vaja edasi menetleda ega seadusena kehtestada.

Teadmiseks võetud.

Tööalane staatus ja selle õiguslik eeldus

Direktiivi kohaselt juhindutakse töösuhte olemasolu kindlakstegemisel peamiselt tegeliku töö tegemisega

seotud asjaoludest, sealhulgas automaatsete seire- või otsustussüsteemide kasutamisest platvormitöö

Arvestatud ja selgitatud

Aitäh tähelepaneku eest. Oleme eelnõu vastavat sätet muutnud

ning viitame edaspidi töölepingu seaduse §-le 1 tervikuna, et

44

korraldamisel, olenemata sellest, kuidas see suhe on määratud lepingulises kokkuleppes, milles

asjaomased pooled on kokku leppinud. Õiguslikult eeldatakse, et digitaalse tööplatvormi ja selle platvormi

kaudu platvormitöö tegija vaheline lepinguline suhe on töösuhe, kui leitakse asjaolusid, mis viitavad

liikmesriikides kehtivate riigisiseste õigusaktide, kollektiivlepingute või tavade kohasele juhtimisele ja

kontrollile, võttes arvesse Euroopa Kohtu kohtupraktikat. Kehtivas töölepingu seaduses on sätestatud

üldine eeldus, mille sõnastus ütleb, et kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt

asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. See üldine eeldus katab ka

direktiivis sätestatud erieelduse. Siinkohal on aga väga oluline töölepingu seaduse järgmine säte, mille

järgi ei kohaldata töölepingu kohta sätestatut lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on

töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Seega on Eestis olemas piisab regulatsioon,

et tuvastada platvormi ja platvormitöö tegija vaheline tegelik lepinguline suhe. See aga ei takista riigi poolt

asjakohaste suuniste väljatöötamist, mis aitavad kaasa nimetatud lepingulise suhte tuvastamisele.

oleks selgemalt hõlmatud nii töösuhte eeldus kui ka oluline

iseseisvuse kriteerium.

Vahendajate kasutamine

Kui platvormitöötajate puhul kasutakse vahendajaid, siis saab kohaldada töölepingu seaduse renditöö

sätteid. Platvormitöötaja täidab sellisel juhul ka platvormi (kasutajaettevõtja) korraldusi. Platvormi

korraldustele kohaldatakse töölepingu seaduses sätestatut. Vahendaja (tööandja) ja platvormi korralduste

vastuolu korral täidab töötaja vahendaja korraldusi. Muude platvormitöö tegijate puhul kohaldatakse

vahendaja ja platvormi vahelises lepingus kokkulepitud tingimusi vastavalt võlaõigusseaduses sätestatule.

Kuna direktiivis ei ole otseselt nõutud solidaarvastutuse süsteemide kasutamist, siis piisab sellest, et

võlaõigusseaduse kohaselt eeldatakse ühise kohustuse täitmisel solidaarset vastutust ja pooltel on võimalik

see ka lepingus kokku leppida.

Mittearvestatud

Mõistame viidatud olemasoleva õiguse loogikat, kuid peame

käesolevas eelnõus oluliseks, et vahendajate kasutamise korral

oleks platvormitöö tegija ja ka platvormide jaoks olemas

üheselt arusaadav ja lihtsasti ligipääsetav regulatsioon

platvormitöö seaduses. Sellest lähtudes peame eelnõus ette

nähtud lahendust, sealhulgas vastutuse selgemat reguleerimist,

sobivaks ega pea piisavaks piirduda üksnes olemasolevate

normidega.

Isikuandmete töötlemine automaatsete seire- või otsustussüsteemide abil

Isikuandmete töötlemine on piisaval tasemel reguleeritud isikuandmete kaitse üldmääruse ja isikuandmete

kaitse seadusega. See regulatsioon kohaldub ka juhtudele, kui andmete töötlemisel kasutatakse

automaatsete seire- või otsustussüsteemide abi. Lisaks on eelnõu §-s 8 viga viitamisel, viidata tuleks § 6

asemel §-le 7.

Selgitatud

Direktiivi ülevõtmiseks ei piisa üksnes isikuandmete kaitse

üldmäärusest ja isikuandmete kaitse seadusest, kuna

platvormitöö direktiiv läheb nendest normidest mitmes osas

kaugemale ning kehtestab täiendavad erinõuded. Seetõttu on

vajalikud ka eelnõus sätestatud platvormitöö-spetsiifilised

normid.

Automaatsete süsteemide kasutamisest teavitamine

Automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kasutamine on osa platvormitöö korraldamisest, mille

tingimused lepitakse poolte vahel kokku kas tüüptingimustena või pidades nende üle ka erandjuhul

läbirääkimisi. Töölepingu seaduse kohaselt peab töölepingu kirjalikus dokumendis sisalduma muuhulgas

Mittearvestatud ja selgitatud

Viidatud TLS § 5 nõue esitada töölepingu kirjalikus

dokumendis teatud tööga seotud andmed kehtib üksnes

töötajatele. Platvormitöö direktiiv näeb aga

45

viide ka tööandja kehtestatud töökorralduse reeglitele. Seega ei ole vaja platvormitöö puhul sätestada eraldi

nõuet automaatsete süsteemide kasutamisest teavitamise kohta. Kui platvormitöö tegijad ning

platvormitöötajad omavad teavet automaatsete süsteemide kasutamise kohta, siis saab eeldada, et see info

on olemas ka nende esindajatel.

teavitamiskohustuse ette laiemalt, st teavet on õigus saada ka

platvormitöö tegijatel (nt VÕS lepingute alusel tööd tegevad

isikud). Lisaks ei pruugi direktiiviga nõutud teave alati

sisalduda just töökorraldusreeglites.

Inimjärelevalve automaatsete süsteemide üle

Direktiivi kohaselt tagab platvorm järjepideva inimjärelevalve automaatsete seire- ja otsustussüsteemide

tehtavate või toetatavate üksikotsuste mõju üle platvormitöö tegijatele, sealhulgas nende töötingimustele

ja võrdsele kohtlemisele töökohal. Platvorm peab tegema inimjärelevalvet platvormitöötajate esindajate

osalusel korrapäraselt kuid vähemalt kord iga kahe aasta jooksul, korraldades asjakohase hindamise.

Platvorm saab järelevalve tegemisse kaasata töötajate usaldusisiku või töötajate esindaja, kes ei ole

usaldusisik ja vastava nõude võib lisada töötajate usaldusisiku seadusesse.

Direktiivi järgi teeb otsused platvormitöö tegija lepingulise suhte või konto peatamise, lõpetamise või

kontole piirangute kehtestamise kohta ja muud samaväärse kahjuliku mõjuga otsused inimene ning nende

tegemine üksnes automaatse süsteemiga on keelatud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohaselt saab

tehingu teha ainult õigusliku tagajärge kaasatoomisele suunatud tahteavaldusega. See reegel kehtib ka

tehingu üksikute tingimuste ning tehingu lõpetamise suhtes. Sarnaselt juriidilise isikuga ei ole automaatsel

süsteemil endal tahet ning ilma teovõimelise füüsilise isiku otsuseta ei ole Eestis võimalik teha õiguslike

tagajärgedega tehinguid.

Mittearvestatud ja selgitatud

Soovime tagada, et platvormitöö direktiiv oleks Eesti

õigusruumi üle võetud võimalikult õigusselgelt ja

arusaadavalt. Seetõttu pooldame varianti, mis kinnitab ka

platvormitöö seaduses selgelt üle, milliseid otsuseid tohib

platvormil teha üksnes inimene. See on oluline vaidluste ja

mitmeti mõistetavuste vältimiseks ja direktiivi korrektseks

ülevõtmiseks.

Töötervishoid ja tööohutus

Platvormil on kohustus rakendada töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud nõudeid

platvormitöötajate tervise kaitseks. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses on olemas kõik vajalikud reeglid

riskianalüüsi tegemiseks ja automaatsete süsteemide kasutamisega seotud riskide vältimiseks või

vähendamiseks. Ei ole vaja kehtestada eraldi töötervishoiu ja tööohutuse sätteid väljaspool töötervishoiu

ja tööohutuse seadust. Pealegi kohalduksid töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ainult platvormitöötajatele

ja neid ei pea järgima platvormid, kellel ei ole platvormitöö tegijatega töölepingulist suhet.

Mittearvestatud ja selgitatud

Peame vajalikuks sätestada platvormitöö kontekstis vastavad

nõuded ka käesolevas eelnõus, et direktiivist tulenevad

platvormitöö-spetsiifilised kohustused oleksid koondatud ühte

selgesse ja kergesti leitavasse regulatsiooni. Eelnõu ei asenda

töötervishoiu ja tööohutuse seadust, vaid täpsustab selle

kohaldumist platvormitöötajatele automaatsete süsteemide

kasutamise eripära arvestades.

Informeerimine ja konsulteerimine

Vastavalt töötajate usaldusisiku seadusele informeerib ja konsulteerib tööandja muuhulgas

kavandatavatest otsustest, millega tõenäoliselt kaasnevad olulised muudatused töökorralduses. See nõue

sisaldab ka platvormi kohustust enne automaatsete seire- või otsustussüsteemide kasutuselevõttu või nende

Mittearvestatud ja selgitatud

Soovime tagada, et platvormitöö direktiiv oleks Eesti

õigusruumi üle võetud võimalikult õigusselgelt ja

arusaadavalt. Seetõttu peame vajalikuks sätestada

platvormitöö seaduses platvormitöö kontekstis olulised

46

olulist muutmist informeerida ja konsulteerida platvormitöötajate esindajaid või nende puudumise korral

platvormitöötajaid.

Töötajate usaldusisiku seadust võib täiendada direktiivist tuleneva sättega, eksperdi kaasamise korral, kui

eksperdi kaasamine on vajalik teavitamise ja konsulteerimise objektiks oleva küsimuse uurimiseks ja

arvamuse koostamiseks ning platvormil on Eestis rohkem kui 250 töötajat, kannab platvorm eksperdi

kaasamisega seotud mõistlikud kulud.

informeerimise ja konsulteerimise kohustused, selmet

piirduda üldise viitega töötajate usaldusisiku seadusele. See

aitab vältida vaidlusi ja mitmeti mõistetavust ning tagab

direktiivi nõuetekohase ja arusaadava ülevõtmise.

Haridus- ja Teadusministeerium

Eelnõu üldiselt

Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastab platvormitöö seaduse eelnõu järgmiste märkustega

arvestamisel.

Märgime, et platvormi kaudu võivad tööle asuda ka alaealised. Paraku eelnõust ega seletuskirjast nähtu,

kas alaealistega seotud erisustega on eelnõu koostamisel arvestatud, lisaks ei ole seletuskirjas hinnatud

eelnõu mõju alaealistele.

Arvestatud osaliselt ja selgitatud

Juhime tähelepanu, et olukorras, mil platvorm on tööandja

TLS kontekstis, tuleb platvormil igal juhul tagada alaealiste

töötamist reguleerivate sätete järgimine (nt seadusliku esindaja

nõusolek, teatud juhtudel tööinspektori nõusolek, alaealistele

kehtivate töö- ja puhkeajanõuete tagamine, öösel töötamise

piirangud, alaealise vanusega seotud tegevusvaldkondade

piirangud jne). Teisisõnu, alaealisest töötaja puhul rakendub

tööõiguse reeglistik, mida platvormil on kohustus järgida ja

täita (nt töölepingu seadus, töötervishoiu ja tööohutuse

seadus). Neid nõudeid tuleb tööandjana tegutseval platvormil

alaealise töötaja suhtes täita ka täna. Samuti juhime

tähelepanu, et alaealiste töötamist puudutavate reeglite üle

teeb Tööinspektsioon järelevalvet, et alaealiste õigusi kaitsta

ja tagada (vt TLS § 115). Alaealiste töötamisega seotud

põhimõtteid eelnõuga ei muudeta, mistõttu eelduslikult ei

kaasne eelnõuga olulisi mõjusid alaealistele. Oleme täiendatud

seletuskirja.

Töölepingu seaduse kohaselt on alla 15-aastasega töölepingu sõlmimiseks vajalik seadusliku esindaja

eelnev nõusolek, 7–12-aastaste puhul lisaks veel tööinspektori nõusolek. Platvormitöö puhul, kus

registreerimine toimub automaatselt, võib tekkida olukord, kus alaealine asub tööle ilma nende

kohustuslike kontrollideta. Eelnõu ei täpsusta, kas ja kuidas platvormid peavad tuvastama alaealise vanust

ja tagama nõusolekute olemasolu enne tööle lubamist. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu §-i 6 uue

lõikega, mille järgi on platvormil kohustus tuvastada vanus ning alaealiste puhul tagada

töölepinguseaduse §-des 7 ja 8 toodud nõuete täitmise.

Arvestatud osaliselt ja selgitatud

Olukorras, mil platvorm soovib tööle võtta alaealist töötajat,

tuleb järgida TLS nõudeid, sh TLS § 7 ja 8 nõudeid. Alaealist

tööle võttes peab tööandja veenduma, et töö on alaealisele

lubatud ja sobiv, veenduma alaealise seadusliku esindaja

nõusoleku ja vajadusel tööinspektori nõusoleku olemasolus ja

47

selle käigus tuvastama alaealise töötaja vanuse. Alaealise

vanuse tuvastamine on eelduseks, et TLS nõudeid täita (nt ei

oleks tööandjal muidu võimalik teada, millised töö- ja

puhkeaja tingimusi tuleb konkreetsele alaealisele tagada).

Alaealiste töötamise reeglistiku hoolikas järgimine on oluline

noore tervise kaitseks, samuti on see tööandja huvides

vaidluste ja rikkumiste riski maandamiseks (nt on alaealisega

töölepingu sõlmimise nõuete rikkumine ka väärteo korras

karistatav, vt TLS § 118 ja 119). Vt ka eelnev kommentaar,

oleme seletuskirja täiendanud.

Töölepinguseadusest tulenevad alaealistele ka tööaja piirangud, neile on kehtestatud lühendatud tööaeg ja

öösel töötamise keeld. Meie hinnangul võib platvormitöö paindlikkus viia nende piirangute rikkumiseni,

kui automaatne süsteem ei suuda arvestada alaealise õppimiskohustust ja vanusest tulenevaid piiranguid.

Leiame, et seletuskirjas on vajalik selgitada, kuidas tagatakse toodud piirangutest kinni pidamine.

Arvestatud osaliselt ja selgitatud

Vt eelnev kommentaar, seletuskirja täiendatud.

Isikuandmete kaitse seaduse § 8 kohaselt on lapse isikuandmete töötlemine infoühiskonna teenuste

pakkumisel lubatud ilma esindaja nõusolekuta alles alates 13. eluaastast. Kuna platvormitöö eeldab

isikuandmete töötlemist elektrooniliste vahendite kaudu, on alla 13-aastaste noorte kaasamine ilma

vanema selge nõusolekuta ebaseaduslik. Palume seletuskirjas selgitada nende nõuete täitmise

tagamist.

Selgitatud

Eelnõuga ei muudeta täna kehtivaid IKS § 8 ega TLS

seadusliku esindaja nõusolekut puudutavaid põhimõtteid.

Eelnõu annab järelevalveõiguse Tööinspektsioonile ja Andmekaitse Inspektsioonile. Tekib küsimus

pädevuste jagunemisest, kui platvorm väidab, et tegemist ei ole töösuhtega. Juhime tähelepaneku, et kui

Tööinspektsioon tuvastab TLS § 115 ja § 7 alusel alaealise tööle lubamise nõuete rikkumise, kuid

platvorm tugineb eelnõu § 6 lg 2 tõendamiskoormisele, võib järelevalve protsess muutuda noore

kahjuks aeganõudvaks.

Selgitatud

Vastab tõele, et olukorras, mil tekib vaidlus lepingulise suhte

olemasolu üle, võtab lepingulise suhte kindlaks määramine

täiendavat ressurssi. Seda nii näiteks Tööinspektsiooni

järelevalves kui tavapäraste töövaidluste raames. Juhime

tähelepanu, et tulenevalt Tööinspektsiooni põhimääruse 9 p-st

61 hindab Tööinspektsioon vajadusel järelevalve läbiviimisel

tööd tegeva isiku ja töötamist võimaldava isiku vahelise

õigussuhte tunnuseid ning tuvastab, kas tegemist on

töölepingulise suhtega või mitte. Seega on Tööinspektsioonil

õigus ka järelevalve raames töölepingulist suhet tuvastada.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit / Bolt

Eelnõu üldiselt Teadmiseks võetud

48

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) on analüüsinud eelnõude infosüsteemis

kooskõlastamisel olevat platvormitöö seaduse eelnõud (eelnõu toimiku number: 26-0298; edaspidi:

eelnõu) ja esitab käesolevaga oma küsimused ning ettepanekud.

Peame positiivseks, et eelnõu koostamisel on lähtutud eesmärgist võtta üle Euroopa Liidu

platvormitöö direktiiv viisil, mis arvestab Eesti ettevõtluskeskkonna eripärasid ning säilitab

platvormimajanduse senise toimimise paindlikkuse. ITL toetab direktiivi üldeesmärke – parandada

platvormitöö läbipaistvust, tugevdada töötegijate õiguste kaitset ning tagada selgem raamistik algoritmilise

juhtimise kasutamisel.

Samal ajal peame oluliseks, et regulatsioon oleks võimalikult selge, proportsionaalne ning praktikas

rakendatav. Sel eesmärgil oleme koostanud detailse paragrahvipõhise tagasiside, mille esitame

käesolevale kirjale lisatud dokumendis. Alljärgnevalt toome esile mõned ITL-i hinnangul kõige olulisemad

probleemkohad, mis vajavad täiendavat tähelepanu.

Lisaks on ITL-il mitmeid täiendavaid ettepanekuid, mis on suunatud eelnõu tehnilisele täpsustamisele

ja õigusselguse suurendamisele. Detailsemad ettepanekud on esitatud kirjale lisatud tabelis.

Kommentaarid ettepanekutele on esitatud Lisas 3 esitatud

tabelis.

Regulatsiooni õigusselgus ja mõistete täpsustamine

Mitmetes eelnõu sätetes esineb terminoloogilist ja tõlgenduslikku ebaselgust, mis võib põhjustada

erinevaid kohaldamispraktikaid ning suurendada kohtuvaidluste riski kõigi osapoolte jaoks.

Muuhulgas peab ITL äärmiselt oluliseks mõistete selgust eelnõu § 3 kontekstis (direktiivi artikkel 2).

Tegemist on kogu regulatsiooni alusnormiga, millest sõltub edasine tõlgendamine ja rakendamine. Eelnõu

praegune sõnastus ei erista piisavalt selgelt platvormitöötajate esindajaid ja platvormitöö tegijate

esindajaid ning jätab lahtiseks, kes ja millistel tingimustel võib esindajana tegutseda. Arvestades, et Eestis

tegutsevad platvormitöö tegijad valdavalt ettevõtjatena (nt OÜ, FIE või ettevõtluskonto kaudu), on oluline

vältida olukorda, kus esindusõigus muutub formaalselt piiramatuks ja killustatuks. Selline lähenemine võib

kaasa tuua ebaproportsionaalse halduskoormuse platvormidele ning avada võimalusi ka pahatahtlikuks

teabenõuete esitamiseks või äriliselt tundliku info kuritarvitamiseks. Seetõttu peame vajalikuks, et

esindusõigus oleks selgemalt reguleeritud ning seotud Eesti õiguses juba väljakujunenud

esindusmehhanismidega.

Arvestatud osaliselt

Ärisaladuse ja konfidentsiaalse teabe kaitse Arvestatud osaliselt

49

ITL-i hinnangul on väga oluline, et eelnõu käsitleks selgelt ärisaladuse ja muu konfidentsiaalse

teabe kaitset olukorras, kus platvormil tekib kohustus teavet avaldada.

Soovime eraldi esile tõsta direktiivi artikli 21 (juurdepääs tõenditele) ülevõtmise puudumist eelnõus. Nagu

oleme detailsemalt selgitanud lisatud dokumendis, on tegemist olulise teemaga ärisaladuse ja

konfidentsiaalse teabe kaitse seisukohalt. Direktiiv näeb ette, et konfidentsiaalset teavet tuleb avaldada

eelkõige pädevatele asutustele tingimusel, et selle kaitseks on olemas tõhusad meetmed. Eesti õiguses

sellised mehhanismid kohtumenetluses ja haldusmenetluses eksisteerivad, kuid eelnõu ei sisalda selget

regulatsiooni, mis käsitleks ärisaladuse kaitset olukorras, kus platvormil tekib kohustus teavet avaldada

laiemale ringile isikutele. Arvestades, et olemasolevad õiguskaitsevahendid (nt kahju hüvitamise nõuded)

toimivad peamiselt tagantjärele, on oluline tagada ka ennetav kaitse. Seetõttu teeme ettepaneku täiendada

eelnõud eraldi sättega, mis reguleerib ärisaladuse ja muu konfidentsiaalse teabe kaitset.

Kohustuste ulatus ja vastavus direktiivile

ITL-i hinnangul on vajalik tagada, et eelnõu ei lähe kohustuste kehtestamisel direktiivis sätestatud

miinimumnõuetest kaugemale, nagu on ka ministeerium ise eesmärgiks seadnud.

Peame oluliseks täpsustada vahendajate kasutamisega seotud vastutuse regulatsiooni eelnõu

§ 4 kontekstis (direktiivi artikkel 3). Eelnõu praegune lahendus võib jätta ebaselgeks, millises ulatuses ja

millistel tingimustel vastutab platvorm vahendaja tegevuse eest. See omakorda võib kaasa tuua õiguslikku

ebakindlust ning ebaproportsionaalse vastutuse kandumise platvormile ka olukordades, kus tegelik

kontroll töö tegemise üle on vahendajal.

Meie ettepanekud lähtuvad põhimõttest, et platvormitöö tegijate kaitse peab olema tagatud, kuid vastutus

peab olema jaotatud viisil, mis peegeldab tegelikke lepingulisi suhteid ja kontrolli ulatust.

Lisaks, ITL-i hinnangul on § 10 teavitamiskohustuste ring laiem, kui direktiivi artiklid 9 ja 15 ette näevad.

Direktiivi kohaselt kohaldub üksikasjaliku algoritmilise teabe andmise kohustus platvormi töötajate

esindajatele; platvormi töö tegijate esindajatele laieneb see õigus üksnes isikuandmete kaitsega seonduvas

osas. Sarnane küsimus tõusetub § 14 konsulteerimise korra puhul: esindajate puudumisel näeb direktiivi

artikkel 14 ette märksa kergema teavitamise korra kui praegune säte, mistõttu soovitame reguleerida

mõlemad olukorrad eraldi.

Selgitatud

Praktiline rakendatavus ja proportsionaalne halduskoormus Arvestatud

50

ITL-i hinnangul vajavad mitmed eelnõu sätted täpsustamist, et tagada nende praktiline täidetavus

tekitamata ebaproportsionaalset halduskoormust.

Soovime juhtida tähelepanu eelnõu § 9 (direktiivi artikkel 9) sõnastusele, mis käsitleb automaatsete

süsteemide kasutamisest teavitamist. Kuigi eelnõu eesmärk on direktiivi nõuete korrektne ülevõtmine,

võib praegune sõnastus tekitada tõlgenduslikku ebaselgust, eelkõige seoses teabe esitamise ulatuse ja

adressaatidega. Samuti on oluline tagada, et kasutatav terminoloogia (nt „otsuste põhjused“ vs

„põhjendused“) oleks kooskõlas direktiivi mõttega ega looks täiendavaid kohustusi, mis ületavad

direktiivis sätestatud miinimumnõudeid. Selguse suurendamine selles paragrahvis aitab vältida tulevasi

vaidlusi ning tagada regulatsiooni ühtlase rakendamise.

Samuti soovime esile tõsta eelnõu § 15 (direktiivi artikkel 20) seoses platvormitöö tegijate

suhtluskanalitega. Praegune sõnastus ei anna piisavat selgust, millised lahendused on praktikas

aktsepteeritavad ning millised nõuded sellisele suhtluskanalile kohalduvad. Ebaselgeks jääb näiteks, kas

kolmandate osapoolte suhtlusplatvormide kasutamine (nt olemasolevad digitaalsed suhtlusvahendid)

võib olla piisav või eeldatakse platvormidelt eraldi tehniliste lahenduste loomist. Samuti esineb

potentsiaalne vastuolu direktiivis sätestatud nõuete vahel – ühelt poolt vajadus tagada turvaline ja sobiv

suhtluskeskkond, teiselt poolt piirangud suhtluse jälgimisele. Arvestades võimalikke märkimisväärseid

arendus- ja halduskulusid, peame vajalikuks selle sätte täiendavat täpsustamist.

Justiits- ja Digiministeerium

Eelnõu § 3 lg 1

sättes määratletakse termin „platvorm“ füüsilise või juriidilise isikuna, kes osutab teenust, mis vastab sättes

loetletud tingimustele. Mõiste sisu arvestades ei ole valitud termin „platvorm“ keeleliselt sobilik.

Eesti kirjakeeles tähendab „platvorm“ ennekõike alust, lava, kandepinda või tehnilist keskkonda, sh ka

veebi- või tarkvarapõhist lahendust, mitte aga isikut (füüsilist või juriidilist isikut)1. Seega ei ole sõnaga

„platvorm“ keeleliselt korrektne tähistada isikut, kellele on suunatud õigused ja kohustused. Selline

terminikasutus tekitab normi adressaadi tuvastamisel õigusliku ebaselguse (nt „platvorm on kohustatud“,

„platvorm vastutab“ – sõna „platvorm“ tähistab keelekasutuses vahendit või keskkonda, mitte

vastutuskohustuslikku isikut).

Arvestatud osaliselt

Aitäh ettepaneku eest. Meie hinnangul ei ole kahetise

terminisüsteemi sisseviimine eelnõus otstarbekas. Kuigi

mõistame tähelepanekut, et tavakeeles seostub sõna

„platvorm” sageli tehnilise keskkonna või digilahendusega, on

eelnõus sellele mõistele antud selge õiguslik definitsioon,

mille kohaselt on platvorm füüsiline või juriidiline isik, kes

osutab kindlate tunnustega teenust. Seega on normi adressaat

eelnõu enda tähenduses üheselt määratletud ning pärast

definitsiooni andmist ei teki meie hinnangul sisulist ebaselgust

selles, et õiguste ja kohustuste kandja on just see isik.

51

Et eristada selgelt õiguste ja kohustuste kandjat (ettevõtja) ning tehnilist lahendust (digiplatvorm), palume

eelnõus määratleda kaks terminit ja kasutada neid sihipäraselt kogu seaduse ulatuses. Lähtudes eelnevast

teeme järgmise sõnastusettepaneku:

(x) Platvormiettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on füüsilisest või juriidilisest isikust ettevõtja, kes

talle kuuluva või tema kontrolli all oleva digiplatvormi kaudu osutab….

(x) Digiplatvorm on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenuste osutamiseks kasutatav digitaalne

lahendus, sealhulgas mobiilirakendus, veebikeskkond, …

Palume asendada eelnõus isikule suunatud õigusi ja kohustusi käsitlevates sätetes termin „platvorm“

terminiga „platvormiettevõtja“ (nt „platvorm on kohustatud“ → „platvormiettevõtja on kohustatud“).

Palume kasutada terminit „digiplatvorm“ üksnes tehnilise lahenduse kirjeldamisel (nt algoritmide

läbipaistvus, keskkonnale kehtestatud andmekaitsenõuded jms).

Selline terminikasutus väldib keelelisi vastuolusid, aitab üheselt tuvastada normi adressaadi ning toetab

õigusselgust ja -kindlust: isik on platvormiettevõtja, vahend või keskkond on digiplatvorm.

Käesoleva eelnõu puhul on normi adressaadiks peaaegu alati

isik, kellel lasuvad kohustused, vastutus ja järelevalve

objektiks olemine. Seetõttu tuleks valdavas osas seadusest

kasutada mõistet „platvormiettevõtja”, samas kui

„digiplatvormi” kui tehnilist lahendust kirjeldavat mõistet

oleks vaja üksnes üksikutes sätetes. Selline lahendus muudaks

seaduse teksti meie hinnangul pikemaks ja kohmakamaks,

samal ajal oluliselt parandamata õigusselgust. Samuti

kasutatakse direktiivis samuti ühte keskset mõistet, mitte

eraldi ettevõtjat ja tehnilist keskkonda tähistavat terminipaari.

Sellest lähtudes peame praegust lahendust sobivaks. Selguse

huvides oleme siiski täiendanud ka seletuskirja, et oleks

üheselt mõistetav, et käesolevas seaduses tähendab „platvorm”

teenust osutavat füüsilist või juriidilist isikut, mitte üksnes

tehnilist keskkonda.

Eelnõu § 3 lg-s 5

määratletakse vahendaja mõiste: vahendaja on „isik, kes eesmärgiga teha platvormitöö kättesaadavaks

platvormile või platvormi kaudu: 1) loob lepingulise suhte platvormi ja platvormitöö tegijaga või 2) on platvormi ja platvormitöö tegija vahelises alltöövõtuahelas.“.

Seletuskirjas selgitatakse, et vahendaja on isik, kelle eesmärk on teha platvormitöö töötegijatele või

platvormile endale kättesaadavaks. Platvormitöö, mida vahendaja kättesaadavaks teeb, on eelnõu § 3 lg 2

kohaselt töö, mida korraldatakse platvormi kaudu ja mida teeb isik platvormi või vahendaja ja isiku

vahelise lepingulise suhte alusel, olenemata sellest, kas isikul või vahendajal on lepinguline suhe

teenusesaajaga. Eelnõu sõnastusest ja seletuskirjast jääb siiski arusaamatuks, mismoodi saab platvormi

enda kaudu pakutavat platvormitööd teha kättesaadavaks platvormile endale. Palume seda seletuskirjas ja

vajaduse korral eelnõu sõnastuses täpsustada.

Arvestatud ja selgitatud

Selgitame, et nii direktiivis kui ka eelnõus on teadlikult

kasutatud konstruktsiooni, mille kohaselt vahendaja teeb

platvormitöö kättesaadavaks digitaalsele tööplatvormile või

digitaalse tööplatvormi kaudu. Selle mõte on hõlmata

olukordi, kus vahendaja ei vahenda tööd üksnes platvormitöö

tegijale, vaid osaleb ka tööjõu platvormile kättesaadavaks

tegemises, st sisuliselt toob või haldab platvormile töötegijaid.

Praktikas on sellised vahendajad sageli tööjõu vahendamise

või rendi funktsiooniga üksused. Seetõttu ei tähenda väljend

„platvormile kättesaadavaks tegemine”, nagu teeks vahendaja

töö kättesaadavaks platvormile endale tavakeele tähenduses,

vaid et vahendaja osaleb platvormi tööjõuvajaduse katmises ja

loob vastava lepingulise või alltöövõtuahelast tuleneva seose

platvormi ja töötegija vahel. Täiendasime vastavalt ka

seletuskirja.

Eelnõu § 3 lg 8 ja § 9 Arvestatud

52

eelnõu käsitleb isikuandmete töötlemist ja automaatotsuseid. Eelnõu § 3 lg 8 esitab automaatse

otsustussüsteemi definitsiooni ning § 9 näeb ette täiendava teavitamise kohustuse lisaks IKÜM art 13 ja

14 tulenevale teabe andmise kohustusele.

Palume seletuskirjas selgitada kooskõla isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikliga 22. Viidatud

artikli kohaselt on andmesubjektil õigus, et tema kohta ei võetaks vastu automaatotsust, välja arvatud juhul,

kui see on vajalik andmesubjekti ja vastutava töötaja vahelise lepingu sõlmimiseks või täitmiseks või

andmesubjekti selgesõnalisel nõusolekul.

Palume selgitada automaatotsuste tegemise võimalikke õiguslikke aluseid. Seletuskirjas tuleb selgelt välja

tuua, et eelnõu § 3 lg 8 ja § 9 ei ole automatiseeritud otsuste tegemise õiguslik alus, vaid need on üksnes

termini definitsioonid. Automatiseeritud otsuse tegemiseks peab vastutaval töötlejal olema eraldi IKÜM-

ist tulenev õiguslik alus kooskõlas IKÜM art 22-ga.

Oleme seletuskirja vastava selgitusega täiendanud.

Eelnõu § 4

sätestab vastutuse vahekorra platvormi ja vahendaja vahel. Eelnõu ja seletuskirja lugedes jääb ebaselgeks,

kas vahendaja kaudu platvormitöö tegijale edastatakse info, kes (kas platvorm või vahendaja) vastutab

seadusest tulenevate kohustuste täitmise eest. Seletuskirjas räägitakse § 4 lõike 1 puhul kohustuse

jaotumise kokkuleppest lepingu sõlmimisel, kuid pole arusaadav, kas jutt käib platvormi ja vahendaja

vahel sõlmitud lepingust või vahendaja ja platvormitöö tegija vahelisest lepingust. On oluline, et töö tegija

teab, kelle poole ta peab pöörduma probleemide korral ja kellel lasub vastutus. Nagu seletuskirjas ka

mainitud on, siis platvormitöö tegijal ei lasu kohustust ise välja selgitada, milline osapool oleks pidanud

konkreetse kohustuse täitma, kuid kui sätte alusel ei teki töö tegijal automaatselt ja üheselt mõistetavalt

sellist teadmist, peab ta siiski ise selle välja uurima. See ei ole kohane lahendus.

Seega palume eelnõu § 4 lõikesse 1 lisada kohustus teavitada platvormitööd tegevat isikut sellest, kes

vastutab kohustuste täitmise eest nt järgmiselt:

„Kui platvormitööd tehakse vahendaja kaudu, lepivad platvorm ja vahendaja kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis kokku, kes vastutab käesolevas seaduses platvormile sätestatud kohustuste

täitmise eest, ning vahendaja teavitab sellest platvormitöö tegijat temaga lepingu sõlmimisel.“

Alternatiivselt võiks kaaluda ka lahendust, kus platvorm ja vahendaja vastutavad alati solidaarselt. See

aitaks tagada töötaja õiguste parema kaitse ning vältida olukorda, kus platvorm delegeerib kogu kohustuste

täitmise ja vastutuse vahendajale. Solidaarse vastutuse korral ei tekiks platvormil võimalust täielikult

vastutusest vabaneda. Platvormitöö tegija saaks esitada oma nõuded kas platvormi või vahendaja või

Arvestatud

Nõustume ja oleme eelnõud vastavalt ettepanekule

täiendanud.

53

mõlema vastu. See kõrvaldaks segaduse vastutuse teemal ja tagaks kiirema õiguste teostamise. Direktiivi

eesmärk (art 3 + põhjenduspunkt 24) on tagada sama tasemega kaitse igas olukorras ning vältida ebaselgeid

vastutusalasid. Solidaarne vastutus täidaks seda eesmärki paremini kui valikuline mehhanism, mis on

hetkel eelnõus välja toodud.

Eelnõu § 4

palume eelnõu seletuskirjas selgitada vastutava, kaasvastutava ja volitatud töötleja rolle IKÜM-i

tähenduses, platvormi ja vahendaja kontekstis. Palume muu hulgas välja tuua, kes vastutab IKÜM-is

sätestatud nõuete täitmise eest, võttes arvesse, et § 4 sätestab solidaarse vastutuse platvormitöö seaduses

sätestatud kohustuste täitmise eest.

Arvestatud

Oleme seletuskirja vastavalt täiendanud.

Eelnõu § 17

järgi kohaldab Andmekaitse Inspektsioon eelnõus sätestatud isikuandmete nõuete rikkumise korral IKÜM

§ 83 lg 5 sätestatud trahvi suuruse ülemmäära. Juhime tähelepanu, et vastutus isikuandmete kaitse nõuete

rikkumise eest, sh trahvimäärad on sätestatud isikuandmete kaitse seaduses (IKS). Juhul kui eelnõu

koostajad peavad vajalikuks sätestada platvormitööst tulenevaid spetsiifilisi karistuskoosseise, siis tuleb

seda teha kõnealuses eelnõus. Kui aga vastutuse kohaldamisel lähtutakse IKSi olemasolevatest

väärteokoosseisudest, siis tuleb kohaldada ka IKSis sätestatud trahvimäärasid ning puudub vajadus viidata

IKÜMi trahvimääradele. Seetõttu tuleks § 17 lg 4 eelnõust välja jätta.

Arvestatud

Oleme eelnõusse lisanud Andmekaitse Inspektsiooniga

kooskõlastatud karistusnormi.

Tervikteksti pealkirja lühend

seletuskirjas on uue tervikteksti tähistamiseks kasutatud lühendit PTS. Juhime tähelepanu, et lühend PTS

on juba kasutuses ja tähistab Riigi Teatajas pühade ja tähtpäevade seadust. Seetõttu tuleb uuele

terviktekstile valida uus lühend. Soovitame kasutada platvormitöö seaduse tähistamiseks lühendit PltS.

Teadmiseks võetud

Palume arvestada käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud

normitehniliste märkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta. Arvestatud osaliselt

Me ei arvestanud ettepanekuga esitada terminid eraldi

paragrahvides, kuna meie hinnangul on § 3 praegune

ülesehitus selge, loogiline ja hästi jälgitav, kuivõrd kõik selles

paragrahvis esitatud mõisted on omavahel seotud ning

moodustavad ühtse ja loogilise ploki. Nende lahutamine eraldi

paragrahvidesse muudaks regulatsiooni pigem kohmakamaks

ja raskemini loetavaks, ilma et see annaks sisulist

lisandväärtust.

54

Samuti ei tulene meie hinnangul HÕNTE § 18 lõikest 5 ega

selle selgitustest nõuet, et kõik terminid tuleks tingimata

vormistada eraldi paragrahvidena, kui need on sisuliselt seotud

Samuti ei ava HÕNTE käsiraamat eraldi esitamise põhjuseid.

Õigusloomepraktikas on mitmeid seadusi, kus omavahel

seotud mõisted on koondatud ühte paragrahvi või

mõisteplokki, ning selline lahendus on sageli ka kasutajale

selgem. Näitena võib tuua maksualase teabevahetuse seaduse,

tulumaksuseaduse, energiamajanduse korralduse seaduse,

elektrituru seaduse ja riigihangete seaduse.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume eelnõu esitada Justiits- ja

Digiministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast praegusel kooskõlastamisel saadud arvamuste

läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist

kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale.

Arvestatud

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Töösuhte tuvastamine

Eelnõu § 5 kohaselt võetakse töösuhte tuvastamisel arvesse platvormitöö korraldamise juhtimise ja

kontrolli ulatust, sealhulgas automaatse seire- ja otsustussüsteemi kasutamist.

Leiame, et eelnõu § 5 kohustus ei vasta täpselt direktiivi 2024/2831 platvormitöö tingimuste parandamise

kohta (edaspidi: direktiiv) artikli 4 lõikest 2 tulenevale kohustusele. Direktiivi kohaselt juhindutakse

töösuhte olemasolu kindlakstegemisel peamiselt tegeliku töö tegemisega seotud asjaoludest, sealhulgas

automaatsete seire- või otsustussüsteemide kasutamisest platvormitöö korraldamisel. Eelnõu § 5

sõnastusest on hetkel võimalik välja lugeda, et automaatsete süsteemide kasutamine iseenesest tähendab

juhtimise ja kontrolli olemasolu, kuigi direktiivi kohaselt tuleb automaatseid süsteeme hinnata ühe

asjaoluna platvormitöö korraldamise laiemas kontekstis. Seletuskirjas (lk 9) on täpsustatud, et

platvormitöö puhul võib juhtimine ja kontroll avalduda ka algoritmilise või automaatse juhisena, samas

kui eelnõu seda sellisel viisil ei selgita.

Kaubanduskoja ettepanek:

Palume sõnastada eelnõu § 5 järgmiselt: „Töösuhte tuvastamisel juhindutakse platvormi poolt töö

üle teostatava juhtimise ja kontrolli, sealhulgas automaatsete seire- ja otsustussüsteemide abil

teostatava juhtimise ja kontrolli ulatusest.“

Arvestatud

Oleme eelnõu sõnastust ettepanekust lähtudes korrigeerinud.

55

Töösuhte eeldus platvormitöös

Eelnõu § 6 lõike 1 kohaselt kohaldatakse platvormitööle töölepingu seaduse § 1 lõikes 2 sätestatud eeldust

töölepingu olemasolu kohta.

Leiame, et viide üksnes töölepingu seaduse (edaspidi: TLS) § 1 lõikele 2 ei vasta direktiivi artiklis 5

sätestatule. Direktiivi artikli 5 kohaselt eeldatakse, et digitaalse tööplatvormi ja selle platvormi kaudu

platvormitöö tegija vaheline lepinguline suhe on töösuhe, kui leitakse asjaolusid, mis viitavad

liikmesriikides kehtivate riigisiseste õigusaktide, kollektiivlepingute või tavade kohasele juhtimisele ja

kontrollile, võttes arvesse Euroopa Kohtu kohtupraktikat. See on töösuhte eelduse tekkimise eeltingimus.

TLS § 1 lõige 2 seevastu eeldab töösuhet juhul, kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib

vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, sidumata seda juhtimise ja kontrolliga. Seega jätab eelnõu §

6 lõige 1 tähelepanuta TLS § 1 lõike 1, mis seab töösuhte eeltingimuseks juhtimise ja kontrolli all

töötamise.

Kaubanduskoja ettepanek:

Palume sõnastada eelnõu § 6 lõige 1 järgmiselt: „Platvormitööle kohaldatakse töölepingu seaduse §

1 lõikes 2 sätestatud eeldust töölepingu olemasolu kohta, kui tööd tehakse platvormi juhtimise ja

kontrolli alluvuses vastavalt töölepingu seaduse § 1 lõikes 1 sätestatule.“

Arvestatud

Oleme eelnõu sõnastust ettepanekust lähtudes korrigeerinud

viitega tervele TLS paragrahvile 1.

Andmekaitsealane mõjuhinnang

Eelnõu § 8 lõige 2 kohaselt küsib platvorm mõjuhinnangu koostamisel platvormitöö tegijate ja nende

esindajate seisukohti ning esitab mõjuhinnangu tulemused platvormitöö tegijate esindajatele.

Leiame, et eelnõu § 8 lõige 2 läheb direktiivist kaugemale. Isikuandmete kaitse üldmääruse (EL) 2016/679

artikli 35 lõike 9 kohaselt küsib vastutav töötleja vajaduse korral andmesubjektide või nende esindajate

seisukohti kavandatava töötlemise kohta, ilma et see piiraks äri- või avalike huvide kaitset või

isikuandmete töötlemise toimingute turvalisust. Seisukoha küsimine on seega kaalutlusõiguse küsimus,

mitte automaatne kohustus igas olukorras. Direktiivi artikkel 8 küll tugevdab seda kohustust platvormitöö

kontekstis, kuid eelnõu § 8 lõige 2 ei sisalda kaalutlusruumi. See tähendab, et eelnõu kohaselt oleks

platvorm kohustatud kaasama esindajad ka juhtudel, kus see ei ole sisuliselt vajalik, mis toob kaasa

ebaproportsionaalse halduskoormuse.

Kaubanduskoja ettepanek:

Mittearvestatud

Direktiivis on GDPR nõudeid täpsustatud ning need ongi

kohati rangemad, kui vaid GDPR-ist tulenevad nõuded.

Direktiivi artikkel 8 lõikes 1 on kirjas, et mõjuhinnangu

koostamisel tuleb küsida platvormitöö tegijate ja nende

esindajate seisukohti. Lõige 2 koosmõjus artikliga 15 sätestab,

et mõjuhinnangu tulemused tuleb esitada platvormitöö tegijate

esindajatele. Seega ei näe me võimalust otsesest direktiivi

nõudest kõrvale kalduda.

56

Palume sõnastada eelnõu § 8 lõige 2 järgmiselt: „Platvorm küsib mõjuhinnangu koostamisel

vajaduse korral platvormitöö tegijate ja nende esindajate seisukohti ning esitab mõjuhinnangu

tulemused platvormitöö tegijate esindajatele.“

Platvormitöötaja töötervishoid ja -ohutus

Eelnõu § 12 lõike 1 kohaselt peab platvorm rakendama töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud

nõudeid platvormitöötajate tervise kaitseks.

Leiame, et eelnõu § 12 lõige 1 kehtestab platvormidele direktiivist rangema kohustuse. Direktiivi artikli

12 lõige 1 keskendub üksnes automaatsete seire- ja otsustussüsteemidega seotud riskide hindamisele ega

näe ette töötervishoiu ja tööohutuse nõuete kohaldamist täies ulatuses. Eelnõu kohustab aga platvormi

järgima töötervishoiu ja tööohutuse seadust eranditeta, arvestamata asjaoluga, et platvormitöö toimub

väljaspool tööandja kontrolli all olevat töökeskkonda. Paljud töötervishoiu ja tööohutuse seadusest

tulenevad kohustused eeldavad tööandja füüsilist kohalolekut või kontrolli töökeskkonna üle, mistõttu ei

ole nende täitmine platvormitöö puhul võimalik.

Kaubanduskoja ettepanek:

Palume sõnastada eelnõu § 12 lõige 1 järgmiselt: „Platvorm rakendab töötervishoiu ja tööohutuse

seaduses sätestatud nõudeid platvormitöötajate tervise kaitseks ulatuses, milles see on platvormitöö

iseloomu arvestades võimalik, sealhulgas:…“

Mittearvestatud ja selgitatud

Aitäh ettepaneku eest. Direktiivi artikli 26 lõike 1 kohaselt ei

või direktiivi ülevõtmine tuua kaasa juba olemasoleva

kaitsetaseme vähendamist ega kitsendamist, mistõttu läheks

soovitud erisuse lisamine direktiivi nõudega vastuollu.

Samas mõistame teie ettepaneku sisu ja soovime rõhutada, et

vajalik paindlikkus on kehtivas töötervishoiu ja tööohutuse

regulatsioonis juba olemas. TTOS reguleerib ka kaugtööd ning

kui platvormitöötaja teeb kaugtööd, kohalduvad tema suhtes

ka need leevendused ja erisused, mis kehtivas õiguses on

vastava töövormi jaoks juba ette nähtud. Samuti ei ole TTOS-

is kehtestatud eraldi reegleid näiteks töölepingu alusel

töötavatele autojuhtidele, kulleritele või teistele liikuvatel

töökohtadel töötavatele isikutele. Ka sellistel juhtudel

rakendab tööandja TTOS-i nõudeid töö tegelikku iseloomu

arvestades. Näiteks saab riskianalüüsis hinnata mobiilse

töökohaga seotud riske, samas kui juhendamise või

tervisekontrolli osas ei ole erisusi üldjuhul vaja. Töökohale

esitatavad nõuded puudutavad valdavalt statsionaarseid

töökohti ning ei kohaldu samal viisil autojuhile või kullerile.

Seetõttu peame praegust sõnastust sobivaks ja piisavalt

paindlikuks.

Rahandusministeerium

Õiguslik eeldus

Eelnõu kohaselt seatakse platvormitööle töösuhte eeldus, mis kehtib seni, kuni platvorm selle ümber

lükkab. Kahjuks ei selgu eelnõust ega seletuskirjast eelduse rakendamise kord seaduse jõustumise hetkel,

mis võib praktikas põhjustada märkimisväärset ebaselgust. Eelkõige on küsitav, kas seaduse jõustudes

loetakse kõik senised iseseisvad teenuseosutajad automaatselt töötajateks ning kas platvormil tekib kohene

Selgitatud

Eelnõu koostajad ei pea rakendussätte loomist vajalikuks.

Õiguslik eeldus kehtib TLS § 1 lg 2 tulenevalt ka praegu, sh

platvormitöö puhul. Platvormitöö seaduse eesmärk on tagada

õigusselgus ja direktiivi sõnaselge ülevõtmine, kuid faktiliselt

57

tööjõumaksude tasumise kohustus kuni eelduse ümberlükkamiseni. Lisaks jääb selgusetuks eelduse

rakendumise mehhanism edaspidi – milliste tingimuste ja millises mahus muudatuste korral tekib töösuhte

eeldus uuesti, nõudes platvormilt järjekordset tõendamist. Leiame, et eelnõu vajab selles osas täiendavaid

rakendussätteid ja põhjalikumaid selgitusi seletuskirjas, et tagada õiguskindlus.

tuleb õiguslikku eeldust rakendada täna samal moel. Õigusliku

eelduse rakendumine ei tähenda automaatselt, et tegemist on

töötajaga ja lepingulise suhte kvalifitseerib vaidluse korral

töövaidlusorgan.

Rakendusasutuste kulud

Eelnõu rakendamisega kaasnevad kulud eeskätt Tööinspektsioonile ja Andmekaitse Inspektsioonile.

Seletuskirjas on vaja välja tuua kõik kulud ja katteallikad ning näidata, millise asutuse eelarvest millises

summas kulud kaetakse.

Arvestatud

Kulud kaetakse TI ja AKI eelarvest. Oleme seletuskirja

vastavalt ettepanekule täiendanud.

Maksud

Lisaks märgime, et kuivõrd eelnõu ei täpsusta piisavalt platvormide tegevuse raamistikku, on jätkuvalt

ebaselge nende füüsiliste isikute maksustamine, kes ei ole platvormi töötajad ega tegutse ettevõtjana.

Leiame, et sellest tulenevalt on maksuseaduste täiendav täpsustamine vajalik.

Mittearvestatud

Eelnõu eesmärk on võtta direktiiv üle miinimummahus ja

kuivõrd direktiiv ei reguleeri maksuõiguse küsimusi, siis ei

tehta muudatusi maksuõiguses. Kui platvormitööga

seonduvalt on praktikas lahendamist vajavaid

maksuõiguslikke mure- ja kitsaskohti, on võimalik

Rahandusministeeriumil need täpsustused teha eraldiseisvas

eelnõus.

Riigikohus

Riigikohus võtab selle teadmiseks ja ei soovi avaldada arvamust eelpool nimetatud eelnõu kohta. Teadmiseks võetud

Taltechi, Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli teadlased

Ettepanek täpsustada: Paragrahv 7 “3) koguda isikuandmeid ajal, mil platvormitöö tegija

ei paku ega tee platvormitööd;“

Soovime täpsustada, kas siin on definitsioonid selged, et mis on pakkumine ja mis on platvormitöö

tegemine. Kas pakkumine on sisselogimine äppi ja “tegemine” nt tellimuse/konkreetse ülesande täitmine?

Või on mõni muu viis neid eristada? Soovitame kaaluda nende definitsioonide selgesõnalist toomist ka

seaduse teksti.

Selgitatud

Kuigi me ei soovi seadust lisanduvate definitsioonidega

koormata, siis oleme seletuskirjas selgitanud, et platvormitöö

mittetegemine või pakkumine tähendab peamiselt olukordi,

kus töötegija ei ole rakendusse sisse logitud. Samas ei ole see

definitsioon ammendav, kuna sõltuvalt rakenduse

ülesehitusest võib olla ka olukordi, kus töötegija on küll sisse

logitud, aga pole rakendust päevi avanud ja on seal seega

mitteaktiivne.

58

Ettepanek sõnastuse muudatuseks/lisanduseks: Paragrahv 8 „(2) Platvorm küsib mõjuhinnangu

koostamisel platvormitöö tegijate ja nende esindajate seisukohti ning esitab mõjuhinnangu

tulemused platvormitöö tegijate esindajatele.

Siin on küsitud platvormitöö tegijate seisukohti, samas mõjuhinnanguid neile ei edastata, vaid edastatakse

vaid esindajatele (keda praegu ei ole ja keda ei pruugi ka tulevikus saada olemas olema). Siinkohal

soovitame sõnastust, et “esitab mõjuhinnangu tulemused platvormitöö tegijatele ja nende esindajatele” või

alternatiivselt „esindajatele, nende puudumisel platvormitöö tegijatele".

Arvestatud

Aitäh tähelepaneku eest. Peame ettepanekut mõistlikuks ja

arvestame sellega. Kui platvormitöö tegijate seisukohti tuleb

mõjuhinnangu koostamisel niikuinii küsida, on põhjendatud,

et esindaja puudumise korral tehakse ka mõjuhinnangu

tulemused kättesaadavaks platvormitöö tegijatele endile.

Sarnast põhimõtet kasutatakse ka töötajate usaldusisiku

seaduses, kus esindajate puudumisel tuleb teave anda otse

töötajatele.

Ettepanek täpustada: Paragrahv 9 „(8) Platvormitöö tegijatel on oĩgus platvormitöö käigus

automaatsetes seire- ja otsustussüsteemides loodud isikuandmete, sealhulgas arvamuste ja

hinnangute ülekandmisele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artiklis 20

sätestatud korras. Ülekandmise hol̃bustamiseks tagab platvorm tasuta vahendid ning edastab

platvormitöö tegija taotlusel andmed otse kolmandale isikule.“

See on tervitatav, et inimene saab oma hinnangud ühelt platvormilt teisele üle kanda. Siin on aga küsimus,

kui ruttu nad seda saavad teha. Siinkohal võiks kaaluda tingimuste selgemat sõnastamist, et vältida selle

liigselt keeruliseks või kulukaks minemist platvormitöö tegijale.

Arvestatud

Oleme vastava täpsustuse lisanud eelnõu seletuskirja.

Ettepanek sõnastuse muudatuseks: paragrahv 10 „(2) Platvorm teeb käesoleva paragrahvi

lõikes 1 sätestatud inimjärelevalvet platvormitöötajate esindajate osalusel korrapäraselt

kuid vähemalt kord iga kahe aasta jooksul, korraldades asjakohase hindamise.“

Sõnastuses on viidatud ainult platvormitöötajatele ja mitte platvormitöö tegijatele, mis aga punkti mõtet

arvestades ei tundu põhjendatud kitsendus. Ettepanek asendada platvormitöötajate esindajad siin

platvormitöö tegijate esindajatega. Kuna aga selliseid esindajad hetkel ei ole ja ei pruugi ka lisanduda,

oleks siin soovitatav lisada veel üks organisatsioon kaasatavaks, nt Tööinspektsioon.

Ettepanek sõnastuse muudatuseks: Paragrahv 11: „(2) Platvorm esitab platvormitöö

tegijale viivitamata, kuid hiljemalt otsuse jõustumise kuupäeval kirjaliku põhjenduse kõigi

automaatsete otsustussüsteemi tehtud või toetatud otsuste kohta, …“

Kui inimene saab samal päeval teada, et ta konto blokeeritakse ja ta on rentinud nt teenuse pakkumiseks

auto või jalgratta või muu töövahendi, siis on ta seotud kohustuslike kuludega, mistõttu ei tundu õiglane,

et platvormitöö tegijatele teatakse otsusest hiljemalt alles jõustumise päeval. Sulgemise korral peaks siin

rääkima pikemast etteteatamisest. Samuti peaks piiramise korral olema etteteatamise aeg pikem.

Mittearvestatud

Eelnõu koostamisel on lähtutud põhimõttest võtta direktiiv

Eesti õigusesse üle miinimumtasemel. Nõude laiendamine

kõigile platvormitöö tegijatele või tähtaegade lühendamine

võiks tähendada aga miinimumtasemest tuntavalt kaugemale

ulatuvat või rangemat nõuet ning seetõttu peame jätma

ettepaneku arvestamata.

59

Ettepanek sõnastuse muudatuseks/lisanduseks: Paragrahv 11: „(4) Kui käesoleva

paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud automaatse süsteemi tehtud voĩ toetatud otsused

rikuvad platvormitöö tegija õigusi, parandab platvorm otsuse viivitamata, kuid hiljemalt

14. kalendripäeval. Kui otsust ei ole võimalik parandada, hüvitab platvorm tekitatud

kahju…“

Siin on kaks kommentaari. Mis on põhjendus alles 14. päeval vigade parandamiseks ehk et miks seda ei

saaks teha kohe? Samuti vajab selgust, mis kahjusid hüvitatakse: kas ka äralangenud teenistusest tekkinud

kahju?

Selgitatud ja seletuskirja täiendatud

Aitäh tähelepaneku eest. 14-päevane tähtaeg ei tulene eelnõu

erilahendusest, vaid direktiivist endast: artikli 11 kohaselt peab

platvormitöö tegija taotlusele järgnema inimese poolne

läbivaatamine ning platvorm peab andma põhjendatud vastuse

ja vajaduse korral otsuse parandama põhjendamatu viivituseta

ning hiljemalt kahe nädala jooksul. Tähtaeg on mõeldud

selleks, et tagada ühelt poolt kiire ja tõhus õiguskaitse

platvormitöö tegijale, kuid teiselt poolt jätta platvormile

minimaalne vajalik aeg asjaolude kontrollimiseks, inimese

poolseks sisuliseks hindamiseks ja vajaduse korral otsuse

muutmiseks.

Kahju hüvitamise osas peetakse silmas eelkõige sellist varalist

või mittevaralist kahju, mis on tekkinud õigusvastase

automaatse otsuse tõttu. See võib sõltuvalt juhtumist hõlmata

ka saamata jäänud tulu, näiteks olukorras, kus platvormitöö

tegija konto on põhjendamatult piiratud või peatatud ja ta jääb

seetõttu ajutiselt tööst ning teenistusest ilma. Konkreetse kahju

ulatus ja hüvitamise eeldused sõltuvad siiski iga juhtumi

asjaoludest. Oleme vastavalt täiendanud ka seletuskirja.

Ettepanek sõnastuse täpsustamiseks: Paragrahv 14 kasutab sõnastust „korrapäraselt

platvormitööd tegevate platvormitöö tegijad“

Selle sõnastuse peaks selgemaks tegema, et ühtlustada valdkonna praktikaid ja lõpuks kogutavat infot. Nt

„vähemalt korra nädalas“ või muu täpsem ajaline või regulaarsuse määratlus.

Arvestatud

Oleme seletuskirja vastavalt ettepanekule täiendanud.

Ettepanek sõnastuse muudatuseks/lisanduseks: Paragrahv 15 „Platvorm tagab

platvormitöö tegijatele voĩmaluse suhelda üksteise ja platvormitöö tegijate esindajatega

turvaliselt ja konfidentsiaalselt platvormi digitaristu või muu samalaadse vahendi kaudu.“

Siin võiks olla ka mingi klausel, et "platvorm ei seira seda suhtlust".

Arvestatud

Oleme sätte sõnastust vastavalt ettepanekule täpsustanud.

Ettepanek sõnastuse muudatuseks/lisanduseks:

paragrahv 12 peaks laienema ka platvormitöö tegijatele. Platvormitöö tegijate töötervishoid ja

tööohutus on sama, mis platvormitöötajatel. Praegu ei ole selge, kuidas see on neile tagatud. Nt lõige 3

Mittearvestatud

60

sõnastab „ei kasuta automaatseid seire- ja otsustussüsteeme viisil, mis avaldab platvormitöötajale

põhjendamatut survet või seab ohtu tema ohutuse, füüsilise või vaimse tervise“, aga siit jääb mulje, et

platvormitöö tegijatele oleks justkui sellise surve avaldamine arusaadav. Lisaks, kaaluma peaks ka lisaks

töötajate ja töötegijate tervisele ja ohutusele ka klientide oma. Praegu on see aspekt eelnõus täiesti

käsitlemata. Näiteks kullerikottide, milles veetakse toitu, hügieen mõjutab otseselt kliente. Samuti mõjutab

klientide turvalisust olukord, kus äpitaksojuht teeb ületunde ning on väsinult roolis. Samuti on see

paragrahv liiga kitsas ja liiga üldine (nt ’ajakohased abinõud’, ’hindab riske’) ning osaliselt ebaselge.

Samuti ei ole sätestatud kohustuste sagedust ega vastutust. Seda paragrahvi tuleks parandada neljas suunas:

a) laiendada kaitse kõigile platvormi kaudu tööd tegevatele isikutele, b) täpsustada algoritmiliste riskide

sisu, c) muuta ’põhjendamatu surve’ sisuliselt kontrollitavaks ning d) anda isikule reaalne õigus ohutule

keeldumisele ja teavitamisele. Toome siin mõned sõnastusettepanekud:

Eelnõu koostamisel on lähtutud põhimõttest võtta direktiiv

Eesti õigusesse üle miinimumtasemel. Nõuete laiendamine

kõigile platvormitöö tegijatele võiks tähendada aga

miinimumtasemest tuntavalt kaugemale ulatuvat või rangemat

nõuet ning seetõttu peame jätma ettepaneku arvestamata.

Platvormi kaudu tööd tegevate isikute töötervishoid ja tööohutus: „Platvorm tagab platvormitöötaja ja

platvormi kaudu tööd tegevate isikute tervise ja ohutust ning rakendab töötervishoiu ja tööohutuse

nõudeid ulatuses, mis vastab platvormi kaudu töö korraldamise laadile ja sellega seotud riskidele“

Mittearvestatud

Eelnõu koostamisel on lähtutud põhimõttest võtta direktiiv

Eesti õigusesse üle miinimumtasemel. Nõuete laiendamine

kõigile platvormitöö tegijatele võiks tähendada aga

miinimumtasemest tuntavalt kaugemale ulatuvat või rangemat

nõuet ning seetõttu peame jätma ettepaneku arvestamata.

Riskianalüüsi kohustus on praegu liiga üldine. Kuigi viidatakse automaatsete süsteemide riskidele, peaks

loetelu olema konkreetsem. Platvormitöö puhul peaks riskianalüüs hõlmama vähemalt töötervishoiu ja

tööohutuse seaduses (TTOS) sätestatud füsioloogilisi ja psühhosotsiaalseid ohutegureid. Praegune

sõnastus ei käsitle piisavalt psühhosotsiaalseid riske, sh algoritmilist survet. Samuti ei taga see

platvormitöötajate ja platvormi kaudu tööd tegevate isikute piisavat kaasamist ega läbipaistvust. Sõnastuse

ettepanek: „Platvorm hindab töökeskkonna riskianalüüsis ka automaatsete seire- ja

otsustussüsteemide kasutamisega seotud riske, sealhulgas riske, mis mõjutavad töötempot,

puhkeaega, liiklusohutust, ergonoomikat (TTOS mõttes füsioloogilised ohutegurid), vägivalla ja

ahistamise ohtu ning platvormi kaudu tööd tegevate isikute füüsilist ja vaimset tervist (TTOS mõttes

psühhosotsiaalsed ohutegurid).“

Selgitatud

Oleme toodud näiteid avanud eelnõu seletuskirjas.

Ennetusmeetmed ei ole samuti piisavalt selged ega ühtselt mõistetavad. Võiks sõnastada näiteks

järgmiselt: „Platvorm võtab kasutusele asjakohased ennetus- ja kaitseabinõud, sealhulgas vajaduse

korral töökorralduslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed, juhendamise, kontaktkanalid

kiireks sekkumiseks ning meetmed, mis väldivad automaatsete süsteemide kaudu tekkivat liigset

töötempot või muud tervist ohustavat survet.“

Selgitatud

Oleme toodud näiteid avanud eelnõu seletuskirjas.

„Platvorm ei kasuta automaatseid seire- ja otsustussüsteeme viisil, mis sunnib või sisuliselt survestab

platvormi kaudu tööd tegevat isikut rikkuma töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid, loobuma

Selgitatud

61

vajalikust puhkeajast, võtma vastu ohtlikku ülesannet või seadma ohtu enda või teiste isikute elu ja

tervise.“

Oleme toodud näiteid avanud eelnõu seletuskirjas.

Kaaluda muudatust:

Palume vaadata kriitilisest ka üle, et mis põhjendab erisust platvormitöötaja ja töö tegija vahel. Ainsad

punktid, kus on selgelt juttu platvormitöötajatest, on paragrahvid 12 ja 13. Samas mõlema neist sisu võiks

laiendada ka platvormitöö tegijatele. Sisulist põhjendust sellisele eristamisele me vähemalt paragrahvide

12 ja 13 valguses ei näe.

Selgitatud

Erinevus tuleneb direktiivist. Direktiivi vastavad artiklid

laienevad vaid platvormitöötajatele ning lähtudes põhimõttest

võtta direktiiv üle miinimummahus, oleme platvormitöö

seaduses ette näinud analoogse lahenduse.

Mõelda läbi ja kaaluda sõnastuse muudatust:

Platvormitöö tegijate esindaja on läbivalt dokumendis ent raske on hinnata selliste esindajate tekkimist.

Kuna see on ebamäärane võiks mitmel juhul kaaluda ka alternatiivsete organisatsioonide rolli sissetoomist,

nt Tööinspektsiooni oma. Samuti võiks teksti selle pilguga üle vaadata, et kus praegu on platvormil

kohustus edastada info või anda tagasisidet ainult platvormitöö tegijate esindajale, siis peaks olema tagatud

see, et ka iseennast esindav platvormitöö tegija saab sama info kätte.

Mittearvestatud

Eelnõu koostamisel on lähtutud põhimõttest võtta direktiiv

Eesti õigusesse üle miinimumtasemel. Nõuete laiendamine

kõigile platvormitöö tegijatele võiks tähendada aga

miinimumtasemest tuntavalt kaugemale ulatuvat või rangemat

nõuet ning seetõttu peame jätma ettepaneku arvestamata.

Tööinspektsioon

Eelnõu üldiselt

Tööinspektsiooni on arvamusel, et seletuskirjas ei ole piisavalt põhjendatud, miks otsustati uue

seaduse loomise kasuks. Ebaselgeks jääb, mis kaalutlustel ei kasutatud alternatiivlahendust – viia

sisse muudatused ja täiendused olemasolevasse regulatsiooni. Seda enam jääb arusaamatuks

alternatiivlahenduse kasutamine, kui eelnõu ettevalmistaja on seletuskirjas viidanud töölepingu seaduse ja

teiste seaduste muutmise seadusele. Tööinspektsioon mõistab, et sooviti ühe seadusega reguleerida

platvormimajanduses toimuvat ning vältida killustatust. Tööinspektsioon peab vajalikuks siin märkida,

et antud juhul killustatuse vältimine loob seaduse kohaldajates rohkem ebaselgust, arusaamatust

ning tekitab järelevalveorganitele järelevalve teostamisel mitmetimõistetavust. Seega

Tööinspektsioon rõhutab, et alternatiivlahenduse kasutamine – töötervishoiu ja tööohutuse seaduse,

töölepingu seaduse, isikuandme kaitse seaduse ning töövaidluse lahendamise seaduse muutmine

looks rohkem selgust ja temaatika kehtestamiseks. Täiendavalt oleks järelevalveasutustele selged

piirid menetluste läbiviimisel ja iga asutus lähtuks neile kohalduvatest sätetest.

Õigusloome kavandamisel tuleb hinnata, kas direktiivi ülevõtmisel on kaalukas vajadus eraldi seaduse

kehtestamine või oleks võimalik saavutada sama eesmärk olemasolevaid õigusakte muutes. Eelnõust

nähtub, et regulatsiooni eesmärk on eelkõige lahendada töötegemise korralduse (platvormitöötegija

Mittearvestatud/selgitatud

Eesti õiguskorras ei ole erandlik, et üldise töö- või

teenistussuhte regulatsiooni kõrval kehtib konkreetse

valdkonna eripära arvestav eriseadus. Näiteks reguleerib

avaliku teenistuse seadus üldiselt ametnike õiguslikku

seisundit, kuid selle kõrval kehtivad eriseadused nagu

päästeteenistuse seadus, politsei ja piirivalve seadus,

kaitseväeteenistuse seadus ja prokuratuuriseadus, mis

täpsustavad vastava valdkonna teenistussuhte erisusi.

Ainuüksi asjaolu, et teatud küsimusi reguleerib juba

üldseadus, ei tähenda, et kogu valdkondlik eriregulatsioon

tuleks koondada sellesse üldseadusesse. Sama loogika alusel

on põhjendatud ka platvormitöö direktiivi ülevõtmine

eriseadusega, mis koondab ühte kohta platvormitöö kui

eripärase töökorraldusega seotud normid.

62

õiguslik staatuse ebaselgus; töösuhte eeldus, algoritmilise juhtimise läbipaistvuse tagamine) ning töösuhte

olemasolu tuvastamise küsimusi.

Seega Tööinspektsioon on seisukohal, et platvormitöö seaduse eelnõu keskne küsimus on töösuhte

olemasolu ja töökorraldus, kuid need küsimused kuuluvad sisuliselt tööõiguse regulatsiooni alla.

Seetõttu on alternatiivlahendusena võimalik muuta ja täiendada kehtivat regulatsiooni – töölepingu

seadust. Tööinspektsioon leiab, et eelnõuga kavandatud eesmärke on võimalik saavutada ka

töölepingu seadust täiendades: lisades platvormitöö mõiste, töösuhte eelduse platvormitöös,

platvormi kui tööandja käsitluse.

Eelnõu ja seletuskirja kohaselt kavandatakse platvormitöötajate töötervishoiu ja tööohutuse tagamise

erireeglid automaatsete süsteemide kasutamise korral (eelnõu § 12). Eesmärgiks on tagada, et algoritmiline

juhtimine, automaatne seire ja otsustamine ei kahjustaks platvormitöötajate füüsilist ega vaimset tervist

ning nende töökorraldusega seotud riskid oleksid süstemaatiliselt hinnatud ja maandatud.

Tööinspektsioon peab tarvilikuks siinjuures pöörata tähelepanu, et hetkel kehtiv töötervishoiu ja

tööohutuse seadus (TTOS) paneb tööandjale kohustuse korraldada riskianalüüs ning hinnata

töökeskkonnas muuhulgas ka füsioloogilisi (TTOS § 9) kui psühhosotsiaalseid ohutegureid (TTOS

§ 91) ning rakendada vastavad meetmed. Tööinspektsioon mõistab, et platvormitöö võib olla ka

füüsiline töö või töö mida tehakse näiteks liikluses ning igasuguste reitingusüsteemide ja

tulemusmõõdikute kasutamine tekitab töötajas pinget, stressi ja ebakindlust töötamisel. Tööinspektsioon

on seisukohal, et eelnõuga kavandatud ja soovitud eesmärke on võimalik saavutada ka TTOS-i

vastavate muudatuste ja täiendustega. Näiteks on kaugtöö ja renditöö töötervise ja tööohutuse

temaatika TTOS-is sätestatud. Siinkohal Tööinspektsioon on arvamusel, et selgem ja arusaadavam

oleks, kui tööohutuse kohaldamine platvormitööle oleks TTOS-is.

Eelnõu ja seletuskirja kohaselt soovitakse reguleerida platvormitööga seotud andmetöötlust.Siin on

Tööinspektsioon arvamusel, et alternatiivselt on võimalik andmekaitsetemaatikat üle võta, viies sisse

vastavad muudatused ja täiendused isikuandmete kaitse seadusesse.

Eelnõuga kavandatakse reguleerida platvormitööga seotud vaidluste lahendamine. Tööinspektsioon on

seisukohal, et Eestis on hetkel juba kehtiv regulatsioon olemas – töövaidluste lahendamise seadus.

Seega on Tööinspektsioon seisukohal, et alternatiivlahendusena on võimalik viia vastavad

muudatused ja täiendused sisse töövaidluse lahendamise seadusesse.

Eriseadus koondab ühte kohta normid, mis puudutavad sama

nähtust ja sama adressaatide ringi, samal ajal kui

olemasolevate seaduste muutmine hajutaks regulatsiooni TLS-

i, TTOS-i, IKS-i ja TvLS-i vahel. See omakorda raskendaks

õiguste mõistmist nii platvormide kui ka platvormitöö tegijate

jaoks, eriti arvestades, et eelnõu ei puuduta üksnes

platvormitöötajaid, vaid ka muid platvormitöö tegijaid. Kuna

viimased ei tee tööd töölepingu alusel, ei kohaldu neile

töölepingu seadus ning see ei oleks seetõttu sobiv raamistik

kõigi platvormitöö tegijate õiguste reguleerimiseks. Samal ajal

on enamik direktiivist tulenevaid õigusi ette nähtud just

platvormitöö tegijatele laiemalt, mitte ainult töölepingu alusel

töötavatele platvormitöötajatele. Vastav selgitus on lisatud ka

seletuskirja.

Eelnõu § 17 lg 1. Tööinspektsioonile täiendava pädevuse ja ulatuse andmine Arvestatud ja selgitatud

63

Eelnõu § 17 lg 1 kohaselt: Käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise üle teeb riiklikku järelevalvet

Tööinspektsioon.

Tööinspektsioon on seisukohal, et §-s 17 on pädevuse ulatus ebaselge, piiritlemata ning tõusetub

Tööinspektsiooni ja Andmekaitse Inspektsiooni puhul topelt pädevuse küsimus. Eelnõu § 17 hõlmab

terviklikult (va Andmekaitse Inspektsiooni järelevalve alla käivaid sätteid) kogu seaduse osas järelevalve

pädevust. Tööinspektsioon rõhutab, et see ei ole tänapäevases õigusloomes enam kohane, et ei määratleta

paragrahve, mille üle konkreetne asutus järelevalvet teeb. Siinkohal on Tööinspektsioon seisukohal, et

eelnõu § 17 lg 1 peab sisaldama täpselt, mis paragrahvide osas on Tööinspektsioonil järelevalve

pädevus. Tööinspektsioon pöörab tähelepanu, et seadus saab luua selged piirid, mis on platvormi

kohustused ja mis on keelud, aga samas ei saa kõik see olla Tööinspektsiooni järelevalve all.

Eelnõu § 16 kehtestab platvormitöö tegijatele kaitse ebasoodsa kohtlemise, lepingu lõpetamise ja muude

samaväärse meetmete eest, kui nad kasutavad seadusest tulenevaid õigusi. Tööinspektsioon pöörab

tähelepanu, et eelnõu § 16 loob eeldused töövaidluse lahendamiseks, kuid jätab selgelt piiritlemata, kuidas

Tööinspektsioon peaks siin järelevalvet teostama.

Samuti tõstatame küsimuse: Kus jooksevad Tööinspektsiooni järelevalve piirid - Kas üle maailma

platvormide osas, kus Eesti töötaja või Eesti platvormide üle, kus võõramaised töötajad?

Toome allpool näite, kuidas kehtivas töölepingu seaduses (TLS) ja meretööseaduses (MTööS) on täpselt

piiritletud Tööinspektsioonis pädevus.

Tööinspektsiooni pädevuse TLS § 115 lg 1:

„(1) Riiklikku ja haldusjärelevalvet käesoleva seaduse § 5 lõigetes 1–4, §-s 7, § 8 lõigetes 1–3, 8 ja 9,

§ 28 lõike 2 punktides 9–10, § 29 lõigetes 3 ja 6, § 33 lõikes 1, §-s 43, § 432 lõigetes 1–3 ja 6, §-s 433,

§ 44 lõigetes 2, 3 ja 5–7, §-s 45, § 46 lõigetes 1–3 ja 5, § 47 lõigetes 2 ja 3, § 48 lõigetes 1–2 1, §-des

49–53, § 101 lõigetes 1–3, § 102 lõigetes 1 ja 2 ning § 113 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuete täitmise üle

teostab Tööinspektsioon. [RT I, 03.02.2026, 5 - jõust. 13.02.2026]“

Samuti MTööS on hea näide, kuidas on selgelt piiritletud ühes seaduses mitme asutuse pädevus ja selle

ulatus.

Oleme muutnud eelnõu sõnastust järelevalve osas

konkreetsemaks, viidates konkreetsetele sätetele, millele TI

järelevalvepädevus laieneb.

Eelnõu § 2 kohaselt kohaldatakse seadust Eestis tehtavat

platvormitööd korraldava platvormi suhtes olenemata

platvormi asukohast või lepingule kohaldatavast õigusest.

Seega ei tee Tööinspektsioon järelevalvet „üle maailma

platvormide” üle üldiselt, vaid Eestis tehtava ja korraldatava

platvormitöö üle.

Toome ühe näite järelevalve jaotumise kohta ka siin:

Näiteks § 11 osas, kui platvorm ei taga õigust automaatse

süsteemi poolt tehtud otsuse selgitamisele, läbivaatamisele või

parandamisele, siis on pädev AKI. Kui platvormitöö tegija

esitas läbivaatamistaotluse automaatse otsuse kohta, mis tingis

talle rahalise kahju ning platvorm jätab peale otsuse

läbivaatamist otsuse muutmata, on platvormitöö tegijal õigus

pöörduda töövaidluskomisjoni (eeldab esmalt töösuhte

tuvastamist) või kohtusse. Kui taotlus jäetakse läbi vaatamata

(platvormitöö tegija esitab läbivaatamistaotluse, kuid ei saa

vastust), siis on õigus pöörduda AKI poole. Kui platvormitöö

tegija hinnangul ei ole platvormi poolses vastuses täpseid ja

asjakohaseid põhjendusi, siis on platvormitöö tegijal samuti

õigus esitada kaebus AKI-le. Kui asjakohased selgitused

eksisteerivad, kuid platvormitöö tegija nendega ei nõustu, on

võimalus pöörduda töövaidluskomisjoni (eeldab töösuhte

tuvastamist) või kohtusse.

64

MTööS § 73 lg 1 Tööinspektsiooni pädevuse ulatus:

„ (1) Riiklikku ja haldusjärelevalvet käesoleva seaduse §-des 9–12, § 22 punktides 2–4, §-des 26, 30,

40, 42–45 ja 48–50, § 62 lõigetes 1–3, § 691 lõikes 1, § 70 lõikes 2, § 72 lõikes 1 ning §-des 721– 726

sätestatud nõuete täitmise üle teeb Tööinspektsioon. Tööinspektsioon võib käesolevas seaduses sätestatud

riikliku järelevalve tegemiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30–32 ja 49–51 sätestatud riikliku

järelevalve erimeetmeid.“

MTööS § 73 lg 2 Terviseameti pädevus ja ulatus:

„ (2) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 28 lõike 2 ning § 29 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud nõuete

täitmise üle teeb Terviseamet rahvatervishoiu seaduses sätestatud tingimustel ja korras.“

Tööinspektsioon ei nõustu eelnõu § 17 lg 1 praeguse üldse ja ebaselge sõnastusega. Tööinspektsioon

teeb ettepaneku: Piiritleda eelnõu § 17 lg 1 konkreetselt ära Tööinspektsiooni pädevuse ulatus.

Seletuskiri. Eelnõu § 17. Riiklik järelevalve.

Seletuskirjas (eelnõu § 17) esimene lause: „Paragrahvis 16 määratakse kindlaks asutused…“.

Tööinspektsioon pöörab tähelepanu, et eelnõu §-s 17, mitte §-s 16, määratakse asutused, mis teevad

järelevalvet,

Palun kõrvaldada vastuolud ning viia eelnõu ja seletuskiri omavahel kooskõlla.

Arvestatud

Tänud tähelepanu juhtimast!

Tehnilise võimekuse ja teadmiste vajakajäämine. Ebapiisavad ressursid.

Tööinspektsioon peab tarvilikuks välja tuua, et selleks, et tuvastada algoritmiliste otsuste õigsuspärasust,

selgitada välja algoritmiliste otsuste mõjusid ning teostada tõhusat järelevalvet, on vajadus mitmeid

vastavasisulisi koolitusi ametnikele, infotehnilise võimekuse arendamist ja tehnilise teadmisega

inimressurssi (nt IT-õigus) ning vastavate menetlusprotsesside väljatöötamist. Tööinspektsioon asub

seisukohale, et järelevalve muutub keerukamaks, sest ei ole teadmist, kuidas tuvastada algoritmilisi

otsuseid, nende mõju jne. Samuti probleemseks muutub tõendamine. Seletuskirja kohaselt kulud kaetakse

Tööinspektsiooni eelarvest. Siinjuures, Tööinspektsioon rõhutab, et arvestades üleriigilist halduskoormuse

vähendamist, piiratuid ressursse ning pidevalt prioriteetide seadmist, ei ole võimalik tagada tõhus ja sujuv

järelevalve ja vastavate tulemute saavutamine.

Teadmiseks võetud

Oleme Tööinspektsiooni järelevalve ulatuse esitatud

kommentaaride põhjal üle vaadanud ning meie hinnangul ei

kujune see nii ulatuslikuks, et sellest tuleneks vältimatu ja

püsiv lisarahastuse vajadus.

Samas oleme teadlikud, et Tööinspektsioon tegutseb juba

praegu piiratud ressursside tingimustes. Mõtleme

lähitulevikus ka algoritmilist juhtimist puudutavate koolituste

ja pädevuse arendamise peale, kuna vastavat teadmist on vaja

mitte ainult Tööinspektsioonil, vaid ka Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumil ja Andmekaitse

Inspektsioonil.

Platvormitöö seaduse eelnõu seletuskiri Lisa Vastavustabel Arvestatud

65

Platvormitöö seaduse eelnõu seletuskiri Lisa Vastavustabel II peatükk tööalane staatus artikkel 5 (õiguslik

eeldus) kommentaaride lahtris on järgnev tekst: „Riigikohus on leidnud, et MTA -l on võimalik

kvalifitseerida töölepinguteks formaalselt kahe juriidilise isiku vahel sõlmitud lepinguid (nt RKHKo 3 -18

-1740, p 17.1).“

Tööinspektsioon pöörab tähelepanu, et leiab, et RKHKo 3 -18 -1740, p 17.1 lahendile viitamine ei ole

asjakohane ning lahendi punktis 17.1 väljendatud kohtu seisukohta on tõlgendatud vääriti. Kohtu

seisukohast ei ole võimalik teha järeldust, et „Riigikohus on leidnud, et MTA -l on võimalik kvalifitseerida

töölepinguteks formaalselt kahe juriidilise isiku vahel sõlmitud lepinguid“

Nimelt, RKHKo 3 -18 -1740, p 17.1 on kohus väljendanud järgmist: „MKS § 84 sätestab, et kui tehingu

või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse

maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule

majanduslikule sisule. MKS § 84 alusel on võimalik tehing maksustada, kui selle „näilikkusele ei ole

võimalik või vajalik viidata, näiteks kui maksuobjekt ei ole üheselt seostatav tsiviilõigusliku tehinguga või

kui maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil ei ole moonutatud tsiviilõiguslikku tahteavaldust“ (üldkogu

otsus asjas nr 3-2-1-82-14, p 35). Erinevalt MKS § 83 lg-st 4 kohaldub MKS § 84 kehtivatele tehingutele,

mille õiguslikke tagajärgi pooled soovivadki, kuid millele nad on andnud õigussuhete kujundamise

võimalusi kuritarvitades majanduslikule sisule mittevastava juriidilise vormi maksukohustuse

vähendamise eesmärgil (otsus nr 3-14-53226/100, p 13). Teisisõnu, MKS §-le 84 on võimalik tugineda

juhul, kui õigussuhete kujundamise võimalust on kuritarvitatud (haldusasi nr 3-3-1-59-09, p 19). (Vt

mitteammendavat loetelu teguritest, mis viitavad kujundamisvõimaluse kuritarvitusele ja majanduslikule

sisule mittevastava juriidilise vormi kasutamisele, nt halduskolleegiumi otsused asjades nr 3-3-1-79-11, p

23; nr 3-3-1-15-11, p 16.)“

Tööinspektsioon palub viidata asjakohastele kohtulahenditele, kui eelnõu ettevalmistaja peab

oluliseks kohtulahenditele viidata.

Täname tähelepanu juhtimast, oleme vastavustabeli lause

sõnastust korrigeerinud.

Mõjusate meetmete (karistused) kasutusele võtmine

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2831 artikkel 24 räägib mõjusatest, hoiatavatest ja

proportsionaalsetest karistustest. Tööinspektsioon peab vajalikuks rõhutada, et käesolev eelnõu ei käsitle

ühtegi karistuse sätet, samas kui eelnimetatud direktiiv loob eelduse mõjusate meetmete kasutusele võtuks.

Tööinspektsioon leiab, et direktiivist lähtudes mõjus meede on väärteo eest kohaldatav karistus (Euroopa

mõistes haldustrahv). Kui nähakse ette kohustused, siis peab olema ka mõjus meede tagajärgedele.

Seletuskirjast ei nähtu, millised on mõjusad meetmed, mida saab rakendada, kui platvorm rikub

Arvestatud

Oleme eelnõud täiendanud asjakohaste karistusnormidega.

66

talle pandud kohustusi. Tööinspektsioon asub seisukohale, et ettekirjutus ei ole piisavalt mõjus

meede.

Kui lähtume eeldusest, et iga tuvastatud platvormi puhul, mis kvalifitseerub tööandjaks, kohalduvad täies

mahus TLS ja TTOS regulatsioon, on nt Tööinspektsioonil TLS ja TTOS alusel kohaldada vastutuse

sätteid. Kõrvutades TLS või TTOS vastutuse sätteid ning antud eelnõud, siis Tööinspektsioon seab

kahtluse alla ja ei nõustu, et kehtivas õiguses olevad vastutuse sätted oleksid sobilikud.

Eelnõu § 14 kohaselt platvorm teeb Tööinspektsioonile ja platvormitöö tegijate esindajatele

kättesaadavaks §-s 14 nimetatud teabe. Siinkohal Tööinspektsioon, tuginedes pikaajalisele praktikale,

tõstatab küsimused: Mis järgneb, kui platvorm jätab kohustuse täitmata? Kas teabe esitamata jätmine

tähendab KarS § 279 mõistes riiklikku järelevalve takistamist? Kas Tööinspektsioonil on õigus alustada

riiklik järelevalve ning jõuda korrakaitseseaduse alusel vastavad dokumendid välja?

Tööinspektsioon palub seaduse tasandil ära määratleda mõjusad meetmed, mida saab rakendada

kohustuste rikkumiste puhul.

Eelnõu § 14.

Eelnõu § 14 seab tööandjale teabe esitamise kohustuse (pealkiri), samas § 14 sisult aga räägib teabe

kättesaadavaks tegemisest. Siinjuures peab Tööinspektsioon tarvilikuks pöörata tähelepanu, et

„kohustus esitada“ ja „kättesaadavaks tegemine“ on väga erineva sisuga mõisted, mis võimaliku

hilisema vaidluse korral on mitmeti tõlgendatav.

Seletuskirja (eelnõu § 14 lg 1) kohaselt:„Lõikes 1 sätestatakse teave, mille platvorm peab

Tööinspektsioonile ja platvormitöö tegijate esindajatele kättesaadavaks tegema. See tähendab, et teavet ei

pea eraldi esitama, vaid võib Tööinspektsioonile ja platvormitöö tegijate esindajatele olla kättesaadav

näiteks kokkulepitud lingi vahendusel või olla platvormi soovi korral avaldatud näiteks platvormi

veebilehel.“ Tööinspektsioon on siinjuures arvamusel, et andmete kättesaadavaks tegemise viis on

ebamäärane, mis tähendab ei ole selge kuidas, kuhu ja mis ajaraamis on platvormil kohustus need andmed

avaldada.

Vältimaks mitmetimõistetavust, on Tööinspektsioon seisukohal, et platvormil lasuv kohustus tuleb

sõnastada väga täpselt: kuidas, kus ja mis aja jooksul tuleb vajalik teave kättesaadavaks teha.

Samuti tuleb piiritleda, millise tagajärjega peab platvorm arvestama, kui jätab kohustuse täitmata.

Arvestatud osaliselt

Aitäh tähelepaneku eest. Nõustume, et pealkirja ja sätte sisu

kooskõla peab olema selge ja seetõttu korrigeerisime sätte

pealkirja sõnastust. Eelnõu eesmärk ei ole aga kohustada

platvormi teavet tingimata aktiivselt eraldi edastama, vaid

tagada, et nõutud teave oleks Tööinspektsioonile ja

platvormitöö tegijate esindajatele tegelikult kättesaadav.

Direktiiv ei sätesta teabe kättesaadavaks tegemise täpset viisi

ning eelnõus on teadlikult jäetud see paindlikuks, et

võimaldada sobiva lahenduse valikut sõltuvalt platvormi

tegevusmudelist. Seadus ei pea selleks ammendavalt ette

kirjutama konkreetset tehnilist kanalit või vormi.

Lisaks juhime tähelepanu, et § 14 lõige 2 täpsustab ajaraami,

milles teave tuleb kättesaadavaks teha/andmeid uuendada.

Kuidas ja kus teave esitatakse, on Tööinspektsiooni ja

platvormi kokkuleppe küsimus.

67

Tagajärgede osas, palun vaadake eelmist kommentaari.

Eelnõu § 3 lg 3 ja 4

Tööinspektsioon juhib tähelepanu, et eelnõu § 3 lg 3 ja 4 mõisted (platvormitöö tegija ja platvormitöötaja)

on raske hoomata ja üksteisest eristatavad. Tööinspektsioon leiab, et sarnaste mõistete kasutamisega

tekitatakse keeleliselt sama keeruline olukord, kui on hetkel praktikas mõistetega lähetatud töötaja

(ELLTS) ja töölähetuses töötaja (TLS).

Tööinspektsioon palub kaaluda õigusselguse vaates parema mõiste kasutusele võtmist.

Mittearvestatud ja selgitatud

Mõisted „platvormitöö tegija” ja „platvormitöötaja” ei ole

valitud juhuslikult, vaid lähtuvad otseselt direktiivi

ülesehitusest, kus eristatakse ühelt poolt kõiki platvormitööd

tegevaid isikuid ning teiselt poolt nende hulgast neid, kellel on

tööleping. Eristus on vajalik, sest osa õigusi laieneb kõigile

platvormitöö tegijatele, osa aga üksnes platvormitöötajatele.

Kommentaarist ei nähtu alternatiivi, mis oleks ühtaegu selgem

ja säilitaks sama täpse eristuse. Eelnõus on mõistete sisu

eristatud selgelt: platvormitöö tegija on laiem kategooria ning

platvormitöötaja selle alamrühm. Seetõttu leiame, et mõistete

muutmine ei parandaks õigusselgust sisuliselt, vaid looks

pigem täiendava lahknevuse direktiivi terminoloogiaga.

Eelnõu § 5. Töösuhte tuvastamine

Eelnõu lisamaterjal (võrdlustabel) käsitleb kohtu ja töövaidluskomisjoni rolli töösuhte tuvastamisel.

Tööinspektsioon peab oluliseks tõstata järgmine küsimus: Ebaselgeks jääb, kuidas on arvestatud

Tööinspektsiooni õigusega järelevalve raames töösuhe tuvastada ja lepinguid ümber hinnata? Tuginedes

praktikale, kas järelevalves protsess oleks selline: rikkumise tuvastamine, haldusaktiga (ettekirjutuse)

kohustada töötingimustest teavitada töötajaid ning platvormil tekib seejärel kohustus tõestada vastupidist

ehk kasutada pööratud tõendamiskoormust?

Tööinspektsioon leiab, et seletuskirjas peaks täpsemalt ja põhjalikumalt leidma käsitlemist eelpool

nimetatud küsimusi.

Selgitatud

Töösuhte tuvastamise protsessiga saab jätkata samadel alustel

nagu seni ning seetõttu ei ole tarvilik seda eelnõu

seletuskirjas detailselt taasesitada.

Eelnõu § 12. Platvormitöötaja töötervishoid ja -ohutus

Platvorm rakendab töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud nõudeid platvormitöötajate tervise

kaitseks, sealhulgas tuues välja uued ohud, mida arvesse võtta. Hetkel on skoop automatiseeritud

seiramisel ja mõjudel. Tööinspektsioon, tuginedes praktikale tõstatab küsimuse: Kui Tööinspektsioon on

järelevalve käigus jõudnud tõendite pinnalt järeldusele, et platvormitöötaja on töölepingu alusel tööd tegev

töötaja, peab olema rakendatud kõik TTOS kohustused? Tööinspektsioon pöörab tähelepanu, et TTOS-i §

Selgitatud.

Toimida tuleks analoogselt sellele, nagu toimitakse täna

töösuhte ümberklassifitseerimisel.

68

12 lg 1 kohaselt peab tööandja tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud

olukorras. Seega, nt kulleri puhul ei ole skoop ainult automaatse seire- ja otsustussüsteemide kasutamisega

kaasnevad riskid, vaid koheselt peaks olema hinnatud kõik tema kui kulleri tööga kaasnevad riskid.

Kui nüüd võtta olukord, kus Tööinspektsioon tuvastab, et tegemist on töösuhtega, kas siis oleks kohane

haldusaktiga nõuda kõigi TTOS nõuete täitmist ning lisaks veel töötingimustest teavitamisest ning tuleks

arvesse võtta, et riskianalüüsi koostamisel platvormitöö seaduse § 12 lg 1 nõudeid?

Seega, Tööinspektsioon asub seisukohale, et eelnõu § 12 kohaldamise ulatus on ebaselge ja tekitab

mitmetimõistetavust.

Eesti Tööandjate Keskliit

Eelnõu üldiselt

Toetame suunda võtta platvormitöö direktiiv üle minimaalses mahus, võimaldades säilitada platvormitöö

mudeli paindlikkus. Peame oluliseks vältida üle reguleerimist direktiivi ülevõtmisel ning leiame, et

eelnõu ei tohiks kehtestada direktiivist rangemaid nõudeid.

Õigusselguse tagamiseks teeme ettepaneku täpsustada eelnõu töösuhte eeldusega seotud sätete

(eelnõu §-d 5 ja 6) sõnastust. Täpsem sõnastus on vajalik, et suureneks läbipaistvus ja ennustatavus ning

oleks üheselt arusaadav, et olemasolev õiguslik raamistik töösuhte määratlemisel ei muutu.

Sellega seoses teeme ettepaneku viidata eelnõu seletuskirjas Euroopa Kohtu praktikale, eelkõige nn

Yodeli kriteeriumidele, mis määratlevad iseseisva töö tunnused. See aitab vältida olukordi, kus mitmeti

tõlgendatavad asjaolud mõjutavad töösuhte eelduse tuvastamist.

Samuti peaks seletuskiri selgelt rõhutama, et töösuhte tuvastamisel ei ole määrav üksik kriteerium või

asjaolu, vaid hinnata tuleb kõiki asjakohaseid asjaolusid tervikuna. Terviklik lähenemine koos

selgete kriteeriumitega suurendab õigusselgust, vähendab mitmeti mõistetavaid olukordi ning aitab

ennetada töövaidluste kasvu.

Lisaks juhime tähelepanu asjaolule, et mitmed eelnõus sisalduvad sätted võivad suurendada ettevõtjate

halduskoormust. Uute regulatsioonide rakendamisel tuleb vältida ebaproportsionaalse

halduskoormuse tekkimist turuosalistele.

Teadmiseks võetud.

69

Teeme ettepaneku kehtestada erandid algoritmilise juhtimisega seotud sätete osas.

Need on vajalikud platvormiettevõtete toimimistingimuste kaitseks (näiteks konfidentsiaalse teabe

avalikustamise vältimine), samuti lõpptarbijate, kaupmeeste ja platvormitööd tegevate isikute kaitseks

(näiteks pettuste ennetamine). Sellised erandid on põhjendatavad Euroopa Liidu õiguses sätestatud

proportsionaalsuse põhimõtte alusel.

Eelnõu § 5

kohaselt võetakse töösuhte tuvastamisel arvesse juhtimise ja kontrolli ulatust

platvormitöö korraldamisel, sealhulgas automaatse seire- ja otsustussüsteemide kasutamist.

Seejuures aga platvormitöö direktiivi artikli 4 lõike 2 kohaselt tuleb töösuhte olemasolu tuvastamisel

lähtuda eelkõige töö tegelikest tegemise asjaoludest, sealhulgas automatiseeritud jälgimis- ja

otsustussüsteemide kasutamisest platvormitöö korraldamisel, sõltumata poolte vahel sõlmitud lepingu

nimetusest.

Direktiivist tuleneb selgelt, et automatiseeritud süsteeme tuleb hinnata platvormitöö korraldamise

kontekstis.

Eelnõu sõnastus võib aga jätta mulje, et selliste süsteemide kasutamine iseenesest tähendab juhtimise ja

kontrolli olemasolu ning viitab seega automaatselt töösuhtele. See ei ole direktiivi eesmärk.

Kuigi eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et uusi töösuhte kriteeriume ei looda ning üksnes täpsustatakse,

et juhtimine võib toimuda ka algoritmiliselt, ei kajastu see piisava selgusega seaduse tekstis.

Ettepanek:

Sõnastada § 5 järgmiselt: „Töösuhte olemasolu kindlaksmääramisel juhindutakse platvormi poolt töö üle

teostatava juhtimise ja kontrolli, sealhulgas automaatsete seire- ja otsustussüsteemide abil teostatava

juhtimise ja kontrolli ulatusest.“

Arvestatud

Oleme eelnõu sõnastust ettepanekust lähtudes korrigeerinud.

Eelnõu § 6 lõige 1

sätestab, et platvormitööle kohaldatakse TLS § 1 lõikes 2 sätestatud eeldust töölepingu olemasolu

kohta.

Selline viide üksnes TLS § 1 lõikele 2 võib jätta mulje, et tasu olemasolul eeldatakse alati töösuhet.

Samas on töösuhte tuvastamisel olulised ka TLS § 1 lõiked 1 ja 4, mis käsitlevad alluvussuhet ning isiku

iseseisvust töö tegemisel.

Kehtiva õiguse kohaselt eeldatakse töösuhet juhul lisaks, kui töö tehakse teise isiku juhtimise ja kontrolli

all, kuid see eeldus on ümberlükatav, kui isik on olulisel määral iseseisev töö tegemise viisi, aja ja koha

Arvestatud

Oleme eelnõu sõnastust ettepanekust lähtudes korrigeerinud

viitega tervele TLS paragrahvile 1.

70

valikul.

Ettepanek:

Sõnastada § 6 (1) järgmiselt: “Platvormitööle kohaldatakse TLS § 1 lõikes 2 sätestatud eeldust töölepingu

olemasolu kohta, kui tööd tehakse platvormi juhtimise ja kontrolli alluvuses vastavalt TLS § 1 lõikes 1

sätestatule.“

Eelnõu § 7

Sätestab ulatuslikud piirangud isikuandmete töötlemisele automaatsete

seiresüsteemide abil.

Seejuures on aga oluline on tagada, et need piirangud ei takistaks platvormiettevõtjatel täita õigusaktidest

tulenevaid kohustusi, näiteks ennetada ning tuvastada pettusi ja väärkasutust, viia läbi platvormitöö

tegijatele suunatud küsitlusi või koguda andmeid värbamisprotsessi käigus.

Selline andmetöötlus on vajalik nii teenuse turvalisuse kui ka platvormitöö tegijatele ja klientide kaitse

tagamiseks.

Leiame, et ammendava regulatsiooni puudumisel tuleks lähtuda proportsionaalsuse põhimõttest.

Ettepanek:

Lisada § 7 uus lõige 4: „Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud piirangud ei kohaldu isikuandmete

töötlemisele automaatsete seire- ja otsustussüsteemide abil juhul, kui see on vajalik:

1) Eesti Vabariigi õigusaktidest või pädeva asutuse juhistest tulenevate kohustuste täitmiseks;

2) Kuritegude või muude õigusvastaste tegude ennetamiseks, avastamiseks või uurimiseks;

3) Platvormitöö tegijatele suunatud küsitluste läbiviimiseks.“

Mittearvestatud

Aitäh ettepaneku eest. Me ei saa sellega arvestada. Direktiivi

artikkel 7 on sõnastatud keelunormina ning ei näe ette pakutud

erandite lisamist, mistõttu läheks erandite tegemine

direktiiviga vastuollu.

Juhime tähelepanu, et ettevõtja ei pea üldjuhul isikuandmeid

koguma või alles hoidma üksnes põhjusel, et riik või mõni

ametiasutus võib neid tulevikus soovida. Kui platvormil teatud

andmeid õiguspäraselt ei ole, siis ei ole see probleem; küsimus

tekib vaid siis, kui nende andmete töötlemine või säilitamine

on juba mõne muu seadusega konkreetselt ette nähtud, antud

juhul aga ei ole.

Samuti on eelnõuga keelatud andmed olemuselt väga

tundlikud: näiteks emotsionaalset või psühholoogilist

seisundit käsitlevad andmed, eravestlused, põhiõiguste

kasutamise prognoosimine, eriliigiliste tunnuste tuletamine ja

biomeetriliste andmete kasutamine identifitseerimiseks

võrdluse teel. Selliste andmete automatiseeritud töötlemise

lubamine üldise pettuseennetuse või küsitluste läbiviimise

eesmärgil ei oleks proportsionaalne.

Lisaks on ametiasutustel juba täna olemas õiguslikud vahendid

andmete küsimiseks, kui see on menetluse jaoks vajalik.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2065, mis

käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse

direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus), artikkel 10

71

võimaldab pädevatel riiklikel asutustel teha vahendusteenuse

osutajale korraldusi konkreetse teabe esitamiseks.

Kriminaalmenetluses on olemas KrMS-ist tulenevad tõendite

kogumise vahendid. Seega ei ole vaja luua täiendavat alust

selliste andmete kogumiseks või automatiseeritud

töötlemiseks.

Eelnõu § 8 lõige 2

näeb ette kohustuse kaasata platvormitöö tegijate ja nende esindajate seisukohti mõjuhinnangu

koostamisel.

Käesolev säte peab olema kooskõlas IKÜM nõuetega, mistõttu kaasamise kohustus peab sõltuma

vajadusest, mitte olema ühetaoline. Kõik andmetöötluse mõjuhinnangud ei eelda platvormitöö tegijate

ega nende esindajate kaasamist ning selline kaasamine peaks jääma platvormi otsustada. Direktiiv annab

esindajatele ulatuslikud kaasamisõigused ning kaasamiskohustuse kehtestamine mõjuhinnangu

koostamisel kõigil juhtudel oleks põhjendamatu ning võib kaasa tuua ebaproportsionaalse

halduskoormuse kasvu.

Ettepanek:

Sõnastada § 8 lõige 2 järgmiselt: “Platvorm küsib mõjuhinnangu koostamisel vajaduse korral

platvormitöö tegijate ja nende esindajate seisukohti ning esitab mõjuhinnangu tulemused platvormitöö

tegijate esindajatele.”

Mittearvestatud

Direktiivis on GDPR nõudeid täpsustatud ning need ongi

kohati rangemad, kui vaid GDPR-ist tulenevad nõuded.

Direktiivi artikkel 8 lõikes 1 on kirjas, et mõjuhinnangu

koostamisel tuleb küsida platvormitöö tegijate ja nende

esindajate seisukohti. Lõige 2 koosmõjus artikliga 15 sätestab,

et mõjuhinnangu tulemused tuleb esitada platvormitöö tegijate

esindajatele. Seega ei näe me võimalust otsesest direktiivi

nõudest kõrvale kalduda.

Eelnõu § 10 lõike 1

kohaselt peab platvorm tagama pideva inimjärelevalve automaatsete seire- ja otsustussüsteemide abil

tehtavate või toetatavate otsuste mõju üle platvormitöö tegijatele, sealhulgas nende töötingimustele ja

võrdsele kohtlemisele.

Seejuures platvormitöö direktiivi artikli 10 lõike 1 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et platvormid

teostavad koos platvormitöö tegijatega esindajatega regulaarset hindamist, ning hindavad seda esindajate

osalusel korrapäraselt ja igal juhul iga kahe aasta järel. Seega näeb direktiiv ette regulaarse ehk

„korrapärase”, mitte “pideva” järelevalve. Selline ajamääratluse erinevus võib kaasa tuua direktiivist

rangema kohustuse kehtestamise.

Lisaks sätestab eelnõu § 10 lõige 4, et juhul kui järelevalve või hindamise käigus tuvastatakse

Arvestatud ja selgitatud

§ 10 lõike 1 osas selgitame, et tegemist on siiski kahe

eraldiseisva nõudega, mis on paraku direktiivi eestikeelses

tõlkes kaduma läinud. Direktiivi inglisekeelsest sõnastusest

nähtub, et ühelt poolt peab platvorm automaatsete süsteemide

mõju järjepidevalt jälgima (oversee), teiselt poolt tuleb

töötajate esindajate kaasamisel teha perioodiline hindamine

(evaluation) vähemalt iga kahe aasta järel. Euroopa

Komisjoni platvormitöö direktiivi ekspertgrupi raportis

selgitatakse, et oversight tähendab pidevat ja ennetavat

järelevalvet, samas kui evaluation on perioodiline,

struktureeritud hindamine.

72

diskrimineerimise oht või platvormitöö tegijate õiguste rikkumine, peab platvorm võtma meetmeid

selliste olukordade vältimiseks, sealhulgas muutma või lõpetama automatiseeritud süsteemi kasutamise.

Eelnõu seletuskirja kohaselt on süsteemi muutmine või kasutamise lõpetamine üks võimalikest

meetmetest. Ettevõtluse seisukohast on oluline aga rõhutada, et tegemist peaks olema viimase abinõuga.

Ettepanek:

1) Sõnastada § 10 lõige 1 järgmiselt: „Platvorm tagab korrapärase inimjärelevalve automaatsete

seire- ja otsustussüsteemide tehtavate või toetatavate üksikotsuste mõju üle platvormitöö

tegijatele, sealhulgas nende töötingimustele ja võrdsele kohtlemisele töökohal.“

2) Sõnastada § 10 lõige 4 järgmiselt: „Kui inimjärelevalve või hindamise käigus ilmneb, et

automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kasutamisel esineb tööl diskrimineerimise risk, või

tuvastatakse, et automaatse seire- või otsustussüsteemi tehtud või toetatud üksikotsustega on

rikutud platvormitöö tegija õigusi, võtab platvorm meetmed selliste olukordade ärahoidmiseks,

sealhulgas, kui muud meetmed on ammendatud, muudab automaatset süsteemi või lõpetab selle

kasutamise.“

Oleme sellest lähtudes vastavate sätete sõnastust täpsustanud,

et neist nähtuks selgemini kahe erineva nõude – järjepideva

inimjärelevalve ja perioodilise hindamise – eristus, ning oleme

vastavalt täiendanud ka seletuskirja.

§ 10 lõike 4 osas arvestame ettepanekuga ning oleme muutnud

sätte sõnastust selliselt, et automaatset süsteemi tuleb muuta

või selle kasutamine lõpetada vajadusel, st tegemist ei ole

vajaliku meetmega igas olukorras vaid ainult siis, kui olukord

selle tingib.

Eelnõu § 11 lõike 4

kohaselt peab platvorm juhul, kui automaatse süsteemi abil tehtud või toetatud otsus rikub platvormitöö

tegija õigusi, parandama otsuse viivitamata, kuid hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul. Kui otsust ei ole

võimalik parandada, hüvitab platvorm tekitatud kahju ning võtab meetmed selliste olukordade

vältimiseks, eelkõige muudab automaatset otsustusprotsessi või lõpetab selle kasutamise.

Sarnaselt eeltoodule on oluline rõhutada, et automaatse otsustusprotsessi muutmine või kasutamise

lõpetamine peaks olema viimane abinõu ning kohaldatav üksnes juhul, kui see on rikkumise suhtes

proportsionaalne ning muud meetmed on ammendatud.

Ettepanek:

Sõnastada § 11 lõige 4 järgmiselt: „Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud automaatse

süsteemi tehtud või toetatud otsused rikuvad platvormitöö tegija õigusi, parandab platvorm otsuse

viivitamata, kuid hiljemalt 14. kalendripäeval. Kui otsust ei ole võimalik parandada, hüvitab platvorm

tekitatud kahju ning võtab meetmed selliste olukordade vältimiseks, sealhulgas, kui muud meetmed on

ammendatud, muudab automaatset otsustusprotsessi või lõpetab selle kasutamise.“

Arvestatud

Oleme muutnud sätte sõnastust selliselt, et automaatset

süsteemi tuleb muuta või selle kasutamine lõpetada vajadusel,

st tegemist ei ole vajaliku meetmega igas olukorras vaid ainult

siis, kui olukord selle tingib.

Eelnõu § 12 lõike 1 Mittearvestatud ja selgitatud

73

kohaselt peab platvorm platvormitöö tegijate tervise kaitseks rakendama töötervishoiu ja tööohutuse

seaduses sätestatud nõudeid.

Sarnaselt kaugtööle on platvormidel keeruline kohaldada töötervishoiu ja tööohutuse seadust

platvormitöö tegijatele täies ulatuses, kuna platvormitöö erineb oluliselt tavapärasest töö tegemisest

tööandja tegevuskohas.

Näiteks ei ole praktikas võimalik tagada tööandja tavapäraseid kohustusi, nagu esmaabi andmine

töökohal või vajaduse korral töötaja viivitamatu töölt kõrvaldamine haigestumise tõttu, kui töö ei toimu

tööandja ruumides.

Ettepanek:

Sõnastada § 12 lõige 1 järgmiselt: „Platvorm rakendab töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud

nõudeid platvormitöötajate tervise kaitseks niivõrd, kuivõrd see on platvormitöö eripärasid arvestades

võimalik, sealhulgas:..”

Aitäh ettepaneku eest. Direktiivi artikli 26 lõike 1 kohaselt ei

või direktiivi ülevõtmine tuua kaasa juba olemasoleva

kaitsetaseme vähendamist ega kitsendamist, mistõttu läheks

soovitud erisuse lisamine direktiivi nõudega vastuollu.

Samas mõistame teie ettepaneku sisu ja soovime rõhutada, et

vajalik paindlikkus on kehtivas töötervishoiu ja tööohutuse

regulatsioonis juba olemas. TTOS reguleerib ka kaugtööd ning

kui platvormitöötaja teeb kaugtööd, kohalduvad tema suhtes

ka need leevendused ja erisused, mis kehtivas õiguses on

vastava töövormi jaoks juba ette nähtud. Samuti ei ole TTOS-

is kehtestatud eraldi reegleid näiteks töölepingu alusel

töötavatele autojuhtidele, kulleritele või teistele liikuvatel

töökohtadel töötavatele isikutele. Ka sellistel juhtudel

rakendab tööandja TTOS-i nõudeid töö tegelikku iseloomu

arvestades. Näiteks saab riskianalüüsis hinnata mobiilse

töökohaga seotud riske, samas kui juhendamise või

tervisekontrolli osas ei ole erisusi üldjuhul vaja. Töökohale

esitatavad nõuded puudutavad valdavalt statsionaarseid

töökohti ning ei kohaldu samal viisil autojuhile või kullerile.

Seetõttu peame praegust sõnastust sobivaks ja piisavalt

paindlikuks.

Eelnõu ei näe ette erandeid algoritmilise juhtimisega seotud kohustustele.

Samas on teatud erandite kehtestamine vajalik, et tagada platvormiettevõtete toimimistingimused ning

kaitsta lõpptarbijaid, kaupmehi ja platvormitöö tegijaid.

Sellised erandid ei välistaks direktiivi III peatükis sätestatud kohustuste kohaldamist tervikuna, vaid

piiraksid nende kohaldamist üksnes olukordades, kus nende täitmine tooks kaasa olulise kahju ettevõttele

või avalikkusele. Need erandid on põhjendatavad Euroopa Liidu õiguses kehtiva proportsionaalsuse

põhimõtte alusel.

Lisaks on direktiivi artikli 21 lõike 2 kohaselt konfidentsiaalse teabe avaldamise üle otsustamine kohtu

pädevuses. Seega peaks konfidentsiaalse teabe avaldamise otsustamine jääma üksnes kohtu pädevusse,

et tagada tasakaal ärisaladuste kaitse ja õiguskaitse vahel.

Mittearvestatud

Aitäh ettepaneku eest. Ettepanekut ei saa arvestada, kuna

direktiiv ei näe ette üldist erandit, mille alusel võiks platvorm

jätta algoritmilise juhtimisega seotud kohustused täitmata

põhjusel, et tegemist on ärisaladuse, infosüsteemi turvalisuse

või pettuste ennetamisega. Direktiivi eesmärk on suurendada

platvormitöö algoritmilises juhtimises läbipaistvust, õiglust,

inimjärelevalvet, ohutust ja vastutust ning tagada platvormitöö

tegijatele selgem teave nende töötingimusi mõjutavate

automaatsete süsteemide kohta. Seetõttu ei oleks direktiivi

nõuetega kooskõlas erand, mis võimaldaks §-des 7–14

sätestatud kohustuste täitmata jätmist.

74

Seega võib algoritmilise juhtimisega seotud kohustuste ja piirangute jäik kohaldamine kahjustada

platvormiettevõtete infosüsteemide turvalisust ning samuti platvormitöö tegijate ja klientide turvalisust.

Platvormidel peab olema võimalus tegutseda viivitamata ja vajaduse korral automatiseeritud vahendite

abil olukordades, kus see on vajalik turvalisuse või muu olulise avaliku huvi kaitseks. Näiteks täidavad

platvormil olulist rolli pettuste, väärkasutuse ja muu õigusvastase tegevuse tuvastamisel ja ennetamisel.

Ettepanek:

Lisada eelnõusse uus paragrahv:

㤠15. Erandid algoritmilise juhtimise kohustustele

Käesoleva seaduse paragrahvides 7–14 sätestatud algoritmilise juhtimise kohustusi ei kohaldata juhul,

kui nende täitmine:

1) kahjustab ärisaladuse või muu kehtiva õigusaktiga kaitstud teabe kaitset, sealhulgas teavet

sisemise hinnakujunduse, algoritmilise hinnastamise loogika või tellimuste jaotamise

algoritmide kohta;

2) Ohustab avalikku korda või platvormi infosüsteemide turvalisust;

3) takistab pettuste või muu õigusvastase tegevuse ennetamist, avastamist või uurimist.” .

Konfidentsiaalse teabe definitsioon on tuletatav TRIPS-

lepingust3, mille artikkel 39 räägib avaldamata teabest, ning

EL õiguses kattub see sisuliselt ärisaladuse direktiivis4

sätestatud ärisaladuse mõistega: kaitstav on teave, mis ei ole

üldiselt teada ega kergesti kättesaadav, millel on salajasuse

tõttu kaubanduslik väärtus ning mille saladuses hoidmiseks on

võetud mõistlikke samme. Ka Euroopa Komisjon viitab

platvormitöö direktiivi artikli 21 selgitamisel ärisaladuste

direktiivile, kuigi juhime tähelepanu, et artikkel 21 puudutab

ärisaladust menetlustes ning ei hõlma artiklis 9 nimetatud

üldist teavet (kui mõne konkreetse menetluse raames on vaja

minna sügavamale ja hinnata tõeliselt tundlikku infot,

lahendatakse see artikli 21 alusel kohtu või pädeva asutuse

kontrolli all ning vajalike kaitsemeetmetega).

Platvormilt nõutakse direktiivi kohaselt üldist teavet

kategooriate, eesmärkide, vastuvõtjate, otsuste liikide,

peamiste parameetrite ja nende suhtelise tähtsuse kohta.

Direktiiv ei nõua allikakoodi, täpseid valemeid, algoritmilise

hinnastamise detailset tehnilist loogikat, järjestusalgoritmi

täielikku toimimist, pettusevastaste süsteemide üksikasju,

mudeli arhitektuuri, treeningandmestikke ega muid sarnaseid

tundlikke tehnilisi üksikasju. Seetõttu ei saa järeldada, et

artikli 9 kohane läbipaistvusteave hõlmaks ärisaladusi. Samuti

ei ole direktiivis vastavat erandit ette nähtud just seetõttu, et

vastasel juhul oleks võimalik igasugune teave

konfidentsiaalseks kuulutada ja läbipaistvuskohustus sisuliselt

kehtetuks muuta.

3 Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping–Riigi Teataja 4 Direktiiv - 2016/943 - EN - EUR-Lex

75

Ka Eesti ametlikes seisukohtades platvormitöö tingimuste

parandamise direktiivi eelnõu kohta5 on esile toodud, et

Vabariigi Valitsus toetab ja peab mõistlikuks direktiiviga

kavandatavaid meetmeid algoritmilise juhtimise läbipaistvuse

suurendamiseks. Peame jätkuvalt mõistlikuks, et platvormitöö

tegijal oleks õigus saada üldine arusaadav teave selle kohta,

kuidas teda seiratakse, milliseid andmekategooriaid ja peamisi

parameetreid selles arvesse võetakse ning kuidas võivad

kujuneda tema tööülesannete jaotus, tasu või muud teda

mõjutavad otsused. See on üks direktiivi keskseid eesmärke.

Samuti kehtivad samad kohustused kogu Euroopa Liidus

kõigile direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatele platvormidele,

mistõttu ei saa läbipaistvuskohustusi täites sattuda üks

platvormiettevõtja konkurentidest halvemasse olukorda.

Wolt Eesti OÜ

Töösuhte tuvastamine

Direktiivi artikkel 4(2) sätestab:

„Töösuhte olemasolu kindlakstegemisel juhindutakse peamiselt tegeliku töö tegemisega seotud

asjaoludest, sealhulgas automaatsete seire- või otsustussüsteemide kasutamisest platvormitöö

korraldamisel, olenemata sellest, kuidas see suhe on määratud lepingulises kokkuleppes, milles

asjaomased pooled võivad olla kokku leppinud.“

Platvormitöö seaduse (edaspidi PVS) eelnõu § 5 sätestab:

“Töösuhte tuvastamisel võetakse arvesse platvormitöö korraldamise juhtimise ja kontrolli ulatust,

sealhulgas automaatse seire- ja otsustussüsteemi kasutamist.”

Seega sätestab direktiiv selgelt, et automaatseid seire- või otsustussüsteeme tuleb arvesse võtta

platvormitöö korraldamise hindamise kontekstis. PVS-i vastavat sätet on seevastu võimalik tõlgendada

selliselt, et juba ainuüksi automaatsete seire- või otsustussüsteemide kasutamine loetakse automaatselt

Arvestatud

Oleme eelnõu sõnastust ettepanekust lähtudes korrigeerinud.

5 Eesti seisukohad platvormitöö tingimuste parandamise direktiivi eelnõu kohta

76

järelevalve ja kontrolli teostamiseks (ja viitab seega töösuhte olemasolule). See ei ole direktiivi artikli 4

(2) eesmärk.

PVS-i eelnõu seletuskirja kohaselt ei sätestata §-s 5 uusi töösuhte tunnuseid ega muudeta töölepingu

seadusega ette nähtud lähenemist, vaid selgitatakse, et platvormitöö puhul võib juhtimine ja kontroll

avalduda ka algoritmilise või automaatse juhtimisena. Sama ei ole siiski selge § 5 sõnastuse alusel.

Ettepanek: Platvormitöö seaduse § 5 tuleks sõnastada järgmiselt:

„Töösuhte olemasolu kindlaksmääramisel juhindutakse platvormi poolt töö üle teostatava juhtimise ja

kontrolli, sealhulgas automaatsete seire- ja otsustussüsteemide abil teostatava juhtimise ja kontrolli

ulatusest.“

Töösuhte eeldus platvormitöös

PVS § 6 lg 1 sätestab:

“Platvormitööle kohaldatakse töölepingu seaduse § 1 lõikes 2 sätestatud eeldust töölepingu olemasolu

kohta.”

Ilma täiendava kontekstita tundub säte viitavat sellele, et platvormitöö puhul eeldatakse alati töölepingu

olemasolu, kui tegemist on tasustatud tööga. Viidatakse ainult töölepingu seaduse § 1 lõikele 2, mitte aga

töölepingu seaduse artikli § 1 lõigetele 1 ja 4, mis on samuti olulised platvormi ja isiku vahelise õigusliku

suhte kindlaksmääramisel:

Töölepingu seaduse § 1 lg 1 sätestab:

„Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja

kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu.“

Töölepingu seaduse § 1 lg 4 sätestab:

„Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö

tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev.“

Arvestatud

Oleme eelnõu sõnastust ettepanekust lähtudes korrigeerinud

viitega tervele TLS paragrahvile 1.

77

Seega kehtib töösuhte eeldus, kui isik teeb tööd teise isiku heaks, alludes tööandja juhtimisele ja

kontrollile, ning seda eeldust saab ümber lükata, kui väidetav tööandja tõendab, et tööd tegev isik on töö

tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev.

Ettepanek:

PVS § 6 lg 1 tuleks sõnastada järgmiselt:

„Töölepingu seaduse § 1 lõikes 2 sätestatud töölepingu olemasolu eeldus kehtib platvormitöö puhul, kui

sellist tööd tehakse töölepingu seaduse § 1 lõikes 1 sätestatud viisil digitaalse tööplatvormi juhtimise ja

kontrolli all.“

Isikuandmete töötlemise piirangud

PVS § 7 sätestab:

„§ 7. Isikuandmete töötlemise piirangud

(1) Platvorm ei või automaatsete seire- ja otsustussüsteemide abil:

1) töödelda platvormitöö tegija emotsionaalset või psühholoogilist seisundit käsitlevaid isikuandmeid;

2) töödelda platvormitöö tegija eravestlustega seotud isikuandmeid, sealhulgas teabevahetust teiste

platvormitöö tegijate ja platvormitöö tegijate esindajatega;

3) koguda isikuandmeid ajal, mil platvormitöö tegija ei paku ega tee platvormitööd;

4) töödelda isikuandmeid eesmärgiga prognoosida platvormitöö tegija Euroopa Liidu põhiõiguste hartas

nimetatud põhiõiguste, sealhulgas ühinemisvabaduse, kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivse

tegutsemise õiguse või teavitamise ja konsulteerimise õiguse kasutamist;

5) töödelda isikuandmeid eesmärgiga järeldada platvormitöö tegija rassi, etnilist päritolu,

rändestaatust, poliitilisi vaateid, usulisi või filosoofilisi veendumusi, puuet, terviseseisundit,

emotsionaalset või psühholoogilist seisundit, ametiühingusse kuulumist, seksuaalelu või seksuaalset

sättumust;

Mittearvestatud

Aitäh ettepaneku eest. Me ei saa sellega arvestada. Direktiivi

artikkel 7 on sõnastatud keelunormina ning ei näe ette pakutud

erandite lisamist, mistõttu läheks erandite tegemine

direktiiviga vastuollu.

Juhime tähelepanu, et ettevõtja ei pea üldjuhul isikuandmeid

koguma või alles hoidma üksnes põhjusel, et riik või mõni

ametiasutus võib neid tulevikus soovida. Kui platvormil teatud

andmeid õiguspäraselt ei ole, siis ei ole see probleem; küsimus

tekib vaid siis, kui nende andmete töötlemine või säilitamine

on juba mõne muu seadusega konkreetselt ette nähtud, antud

juhul aga ei ole.

Samuti on eelnõuga keelatud andmed olemuselt väga

tundlikud: näiteks emotsionaalset või psühholoogilist

seisundit käsitlevad andmed, eravestlused, põhiõiguste

kasutamise prognoosimine, eriliigiliste tunnuste tuletamine ja

biomeetriliste andmete kasutamine identifitseerimiseks

võrdluse teel. Selliste andmete automatiseeritud töötlemise

lubamine üldise pettuseennetuse või küsitluste läbiviimise

eesmärgil ei oleks proportsionaalne.

78

6) töödelda platvormitöö tegija biomeetrilisi andmeid tema identifitseerimise eesmärgil, võrreldes

kõnealuseid andmeid teiste füüsiliste isikute biomeetriliste andmetega.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka lepingueelsetel läbirääkimistel või lepingu

sõlmimist muul viisil ette valmistades.

(3) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka juhul, kui platvorm kasutab käesoleva seaduse § 3 lõigetes 7

ja 8 nimetamata automaatseid süsteeme, mis teevad või toetavad otsuseid, mis ükskõik mil viisil

mõjutavad platvormitöö tegijaid.“

§ 7 ei tohi piirata platvormiettevõtte võimalusi viia läbi platvormitöö tegijate seas küsitlusi, koguda

andmeid seaduslike kohustuste täitmiseks, käsitleda platvormitöö tegijatega seotud olukordi, ennetada

pettusi ja avastada teenuse väärkasutust. Lisaks tuleb lubada andmete kogumist platvormitööd teostavate

isikute värbamisfaasis.

Selliste andmete töötlemine on hädavajalik, et platvormiettevõtted saaksid paremini tagada klientide ja

platvormitöö tegijate ohutuse.

Euroopa Komisjoni ekspertgrupp on samuti hinnanud direktiivi artikli 7 absoluutset olemust ja märkinud,

et „seetõttu jääb ebaselgeks, kas teatud erandeid võib lubada.“

Selge regulatsiooni puudumisel peab tõlgendamine tuginema proportsionaalsuse põhimõttele, mille

kohaselt ei tohi regulatiivsed meetmed olla rangemad kui eesmärgi saavutamiseks vajalik. Seetõttu tuleb

aktsepteerida erandeid paragrahvis 7 sätestatud keeldudest.

Ettepanek: Lisada PVS §-i 7 lõige 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Lõikes 1 sätestatud piirang ei takista platvormidel töödelda isikuandmeid automaatses seire- või

otsustussüsteemis või muudes automatiseeritud süsteemides, kui see on vajalik: (i) Eesti seadusandluse

või ametiasutuste poolt antud korralduste järgimiseks; (ii) kriminaalse või muu ebaseadusliku tegevuse

ennetamiseks või uurimiseks; või (iii) platvormitöö tegijatele suunatud küsitluste läbiviimiseks."

Lisaks on ametiasutustel juba täna olemas õiguslikud vahendid

andmete küsimiseks, kui see on menetluse jaoks vajalik.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2065, mis

käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse

direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus), artikkel 10

võimaldab pädevatel riiklikel asutustel teha vahendusteenuse

osutajale korraldusi konkreetse teabe esitamiseks.

Kriminaalmenetluses on olemas KrMS-ist tulenevad tõendite

kogumise vahendid. Seega ei ole vaja luua täiendavat alust

selliste andmete kogumiseks või automatiseeritud

töötlemiseks.

Andmekaitsealane mõjuhinnang

PVS § 8 (2) sätestab:

Mittearvestatud

Direktiivis on GDPR nõudeid täpsustatud ning need ongi

kohati rangemad, kui vaid GDPR-ist tulenevad nõuded.

79

„Platvorm küsib mõjuhinnangu koostamisel platvormitöö tegijate ja nende esindajate seisukohti ning

esitab mõjuhinnangu tulemused platvormitöö tegijate esindajatele.“

See lõige peaks olema kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR) nõuetega, mistõttu peab

ärakuulamise kohustus põhinema vajadusel, mitte rakenduma automaatselt. Kõigi andmetöötluse

mõjuhinnangute puhul pole vajalik pidada konsultatsioone töötajate või nende esindajatega ning sellise

konsultatsiooni algatamise vajaduse üle peaks saama otsustada platvorm. Direktiiv annab platvormitöö

tegijate esindajatele ulatuslikud konsultatsiooniõigused ning automaatse konsultatsiooninõude

kehtestamine andmetöötluse mõjuhindamise protsessis oleks üleliigne ja tooks kaasa riski

ebaproportsionaalselt suure halduskoormuse tekkeks.

Ettepanek:

Sõnastada PVS § 8 lg 2 järgmiselt:

“Mõjuhinnangu koostamisel küsib platvorm vajadusel platvormitöö tegijate ja nende esindajate arvamusi

ning esitab hindamise tulemused esindajatele.”

Direktiivi artikkel 8 lõikes 1 on kirjas, et mõjuhinnangu

koostamisel tuleb küsida platvormitöö tegijate ja nende

esindajate seisukohti. Lõige 2 koosmõjus artikliga 15 sätestab,

et mõjuhinnangu tulemused tuleb esitada platvormitöö tegijate

esindajatele. Seega ei näe me võimalust otsesest direktiivi

nõudest kõrvale kalduda.

Automaatsete süsteemide inimjärelevalve

PVS § 10 lg 1 sätestab:

“ Platvorm tagab järjepideva inimjärelevalve automaatsete seire- ja otsustussüsteemide tehtavate või

toetatavate üksikotsuste mõju üle platvormitöö tegijatele, sealhulgas nende töötingimustele ja võrdsele

kohtlemisele töökohal.“

Direktiivi artikkel 10 (1) sätestab:

„Liikmesriigid tagavad, et digitaalsed tööplatvormid teevad järelevalvet selle üle, milline on automaatsete

seire- ja otsustussüsteemide tehtavate või toetatavate üksikotsuste mõju platvormitöö tegijatele, sealhulgas

kohaldatavuse korral nende töötingimustele ja võrdsele kohtlemisele töökohal, ning hindavad seda

töötajate esindajate osalusel korrapäraselt ja igal juhul iga kahe aasta järel.“

Seega nõuab PVS eelnõu "pidevat" inimjärelevalvet, samas kui direktiiv viitab "regulaarsele" hindamisele.

"Pidev" viitab katkematule järelevalvele, samas kui "regulaarselt" tähendab järelevalvet kindlate

intervallide järel.

Arvestatud ja selgitatud

§ 10 lõike 1 osas selgitame, et tegemist on siiski kahe

eraldiseisva nõudega, mis on paraku direktiivi eestikeelses

tõlkes kaduma läinud. Direktiivi inglisekeelsest sõnastusest

nähtub, et ühelt poolt peab platvorm automaatsete süsteemide

mõju järjepidevalt jälgima (oversee), teiselt poolt tuleb

töötajate esindajate kaasamisel teha perioodiline hindamine

(evaluation) vähemalt iga kahe aasta järel. Euroopa

Komisjoni platvormitöö direktiivi ekspertgrupi raportis

selgitatakse, et oversight tähendab pidevat ja ennetavat

järelevalvet, samas kui evaluation on perioodiline,

struktureeritud hindamine.

Oleme sellest lähtudes vastavate sätete sõnastust täpsustanud,

et neist nähtuks selgemini kahe erineva nõude – järjepideva

inimjärelevalve ja perioodilise hindamise – eristus, ning oleme

vastavalt täiendanud ka seletuskirja.

80

Lisaks sätestab PVS § 10 lg 4 järgmist:

“Kui inimjärelevalve või hindamise käigus ilmneb, et automaatsete seire- ja otsustussüsteemide

kasutamisel esineb tööl diskrimineerimise risk, või tuvastatakse, et automaatse seire- või otsustussüsteemi

tehtud või toetatud üksikotsustega on rikutud platvormitöö tegija õigusi, võtab platvorm meetmed selliste

olukordade ärahoidmiseks, eelkõige muudab automaatset süsteemi või lõpetab selle kasutamise."

PVS seletuskiri viitab sellele, et automaatse süsteemi muutmine või lõpetamine on üks võimalus. Ärilisest

vaatepunktist tuleks seda käsitleda viimase abinõuna.

Ettepanekud:

Sõnastada § 10 (1) järgmiselt:

„Platvorm tagab regulaarse inimjärelevalve automaatsete seire- ja otsustussüsteemide tehtavate või

toetatavate üksikotsuste mõju üle platvormitöö tegijatele, sealhulgas nende töötingimustele ja võrdsele

kohtlemisele töökohal.“

Sõnastada § 10 (4) järgmiselt:

„Kui inimjärelevalve või hindamise käigus ilmneb, et automaatsete seire- ja otsustussüsteemide

kasutamisel esineb tööl diskrimineerimise risk, või tuvastatakse, et automaatse seire- või otsustussüsteemi

tehtud või toetatud üksikotsustega on rikutud platvormitöö tegija õigusi, võtab platvorm meetmed selliste

olukordade ärahoidmiseks, sealhulgas muude meetmete ammendumisel muudab automaatset süsteemi või

lõpetab selle kasutamise.“

§ 10 lõike 4 osas arvestame ettepanekuga ning oleme muutnud

sätte sõnastust selliselt, et automaatset süsteemi tuleb muuta

või selle kasutamine lõpetada vajadusel, st tegemist ei ole

vajaliku meetmega igas olukorras vaid ainult siis, kui olukord

selle tingib.

Automaatsete otsuste selgitamine, läbivaatamine ja parandamine inimese poolt

PVS § 11 lg 4 sätestab:

„Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud automaatse süsteemi tehtud või toetatud otsused

rikuvad platvormitöö tegija õigusi, parandab platvorm otsuse viivitamata, kuid hiljemalt 14.

kalendripäeval. Kui otsust ei ole võimalik parandada, hüvitab platvorm tekitatud kahju ning võtab

meetmed selliste olukordade vältimiseks, eelkõige muudab automaatset otsustusprotsessi või lõpetab selle

kasutamise.“

Arvestatud

Oleme muutnud sätte sõnastust selliselt, et automaatset

süsteemi tuleb muuta või selle kasutamine lõpetada vajadusel,

st tegemist ei ole vajaliku meetmega igas olukorras vaid ainult

siis, kui olukord selle tingib.

81

Sarnaselt eeltoodule peaks automaatse otsustusprotsessi muutmine ja lõpetamine olema nõutav vaid

viimase abinõuna ja juhul, kui see on proportsionaalne rikkumisega.

Ettepanek:

Sõnastada PVS § 11 lg 4 järgmiselt:

“Kui sellised otsused rikuvad platvormitöö tegija õigusi, parandab platvorm otsuse viivitamata, kuid

hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul. Kui otsust ei ole võimalik parandada, hüvitab platvorm tekitatud kahju

ja võtab meetmeid selliste olukordade kordumise vältimiseks, sealhulgas, kui muud meetmed on

ammendatud, muudab automaatset otsustusprotsessi või lõpetab selle kasutamise.”

Platvormitöötaja töötervishoid ja -ohutus

PVS § 12 lg 1 sätestab:

„(1) Platvorm rakendab töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud nõudeid platvormitöötajate tervise

kaitseks, sealhulgas:

1) hindab töökeskkonna riskianalüüsi koostamisel automaatsete seire- ja otsustussüsteemide

kasutamisega kaasnevaid riske platvormitöötaja tervisele ja ohutusele ning riskide vähendamiseks

rakendatavate abinõude asjakohasust;

2) võtab kasutusele asjakohased abinõud automaatsete seire- ja otsustussüsteemidega seotud riskide

vältimiseks või vähendamiseks;

3) ei kasuta automaatseid seire- ja otsustussüsteeme viisil, mis avaldab platvormitöötajale

põhjendamatut survet või seab ohtu tema ohutuse, füüsilise või vaimse tervise;

4) tagab töötervishoiu ja -ohutuse nõuete rikkumistest teavitamise kanali.“

Sarnaselt kaugtööle oleks platvormidel keeruline rakendada platvormitöötajatele täies mahus töötervishoiu

ja tööohutuse seadust, sest selline töö erineb oluliselt tavapärasest ettevõttes tehtava töö kontseptsioonist.

Näiteks esmaabi osutamine töökohal, töötajate poolt töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise kontroll

– selliste kohustuste täitmine ei ole platvormitöö tegijate puhul, kes ei tööta tööandja ruumides, võimalik.

Ettepanek:

Sõnastada PVS § 12 lg 1 järgmiselt:

Mittearvestatud ja selgitatud

Aitäh ettepaneku eest. Direktiivi artikli 26 lõike 1 kohaselt ei

või direktiivi ülevõtmine tuua kaasa juba olemasoleva

kaitsetaseme vähendamist ega kitsendamist, mistõttu läheks

soovitud erisuse lisamine direktiivi nõudega vastuollu.

Samas mõistame teie ettepaneku sisu ja soovime rõhutada, et

vajalik paindlikkus on kehtivas töötervishoiu ja tööohutuse

regulatsioonis juba olemas. TTOS reguleerib ka kaugtööd ning

kui platvormitöötaja teeb kaugtööd, kohalduvad tema suhtes

ka need leevendused ja erisused, mis kehtivas õiguses on

vastava töövormi jaoks juba ette nähtud. Samuti ei ole TTOS-

is kehtestatud eraldi reegleid näiteks töölepingu alusel

töötavatele autojuhtidele, kulleritele või teistele liikuvatel

töökohtadel töötavatele isikutele. Ka sellistel juhtudel

rakendab tööandja TTOS-i nõudeid töö tegelikku iseloomu

arvestades. Näiteks saab riskianalüüsis hinnata mobiilse

töökohaga seotud riske, samas kui juhendamise või

tervisekontrolli osas ei ole erisusi üldjuhul vaja. Töökohale

esitatavad nõuded puudutavad valdavalt statsionaarseid

töökohti ning ei kohaldu samal viisil autojuhile või kullerile.

Seetõttu peame praegust sõnastust sobivaks ja piisavalt

paindlikuks.

82

„(1) Platvorm rakendab töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud nõudeid platvormitöötajate

tervise kaitseks niivõrd, kuivõrd see on platvormitöö eripärasid arvestades võimalik, sealhulgas:

1) hindab töökeskkonna riskianalüüsi koostamisel automaatsete seire- ja otsustussüsteemide

kasutamisega kaasnevaid riske platvormitöötaja tervisele ja ohutusele ning riskide

vähendamiseks rakendatavate abinõude asjakohasust;

2) võtab kasutusele asjakohased abinõud automaatsete seire- ja otsustussüsteemidega seotud riskide

vältimiseks või vähendamiseks;

3) ei kasuta automaatseid seire- ja otsustussüsteeme viisil, mis avaldab platvormitöötajale

põhjendamatut survet või seab ohtu tema ohutuse, füüsilise või vaimse tervise;

4) tagab töötervishoiu ja -ohutuse nõuete rikkumistest teavitamise kanali.“

Erandid algoritmilise juhtimise kohustustest

PVS praegune tekst ei sisalda erandeid algoritmilise juhtimise kohustustest. Siiski on mõned erandid

vajalikud, et kaitsta platvormiettevõtete äritegevust ning samuti tarbijaid, kaupmehi ja platvormitöö

tegijaid. Erandid ei muuda olematuks direktiivi 3. peatükis sätestatud kohustusi, vaidpiiraksid nende

rakendamist ainult olukordades, kus nende täitmine põhjustaks märkimisväärset kahju. Need erandid

oleksid õigustatud Euroopa Liidu õiguse proportsionaalsuse põhimõtte alusel.

Direktiivis sätestatud kohustused ei ole mõeldud ärisaladuste kaitse nõrgestamiseks ega ettevõtete

sundimiseks avalikustama tundlikku teavet. Direktiivi artikkel 21(2) sätestab, et konfidentsiaalse teabe

avaldamise üle otsustamine on kohtu pädevuses. Konfidentsiaalse teabe avalikustamise üle otsustamine

peaks kuuluma üksnes kohtu pädevusse, et tagada konfidentsiaalsushuvide ja õigusliku kaitse korrektne

tasakaalustamine. Kui kohus ei ole teinud otsust konfidentsiaalse teabe avalikustamise kohta, peaks

platvormiettevõte saama konfidentsiaalset teavet kaitsta viisil, mida ta peab parimaks. Ka isikuandmete

kaitse üldmääruse preambula punkt 63 ja Euroopa Liidu Kohus oma otsuses OQ v Land Hessen juhtumis

kinnitavad, et andmetele ligipääsu õigus ei ole absoluutne.

Peatüki 3 kohustuste jäik rakendamine võib ohustada platvormiettevõtete infosüsteemide turvalisust ning

klientide ja platvormitöö tegijate turvalisust. Platvormiettevõtted peavad suutma tegutseda viivitamatult ja

Mittearvestatud

Aitäh ettepaneku eest. Ettepanekut ei saa arvestada, kuna

direktiiv ei näe ette üldist erandit, mille alusel võiks platvorm

jätta algoritmilise juhtimisega seotud kohustused täitmata

põhjusel, et tegemist on ärisaladuse, infosüsteemi turvalisuse

või pettuste ennetamisega. Direktiivi eesmärk on suurendada

platvormitöö algoritmilises juhtimises läbipaistvust, õiglust,

inimjärelevalvet, ohutust ja vastutust ning tagada platvormitöö

tegijatele selgem teave nende töötingimusi mõjutavate

automaatsete süsteemide kohta. Seetõttu ei oleks direktiivi

nõuetega kooskõlas erand, mis võimaldaks §-des 7–14

sätestatud kohustuste täitmata jätmist.

Konfidentsiaalse teabe definitsioon on tuletatav TRIPS-

lepingust6, mille artikkel 39 räägib avaldamata teabest, ning

EL õiguses kattub see sisuliselt ärisaladuse direktiivis7

sätestatud ärisaladuse mõistega: kaitstav on teave, mis ei ole

üldiselt teada ega kergesti kättesaadav, millel on salajasuse

tõttu kaubanduslik väärtus ning mille saladuses hoidmiseks on

6 Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping–Riigi Teataja 7 Direktiiv - 2016/943 - EN - EUR-Lex

83

automaatsete meetoditega olukordades, kus see on vajalik turvalisuse või muu olulise avaliku huvi

kaitseks.

Platvormid mängivad võtmerolli pettuste, kuritarvituste ja muude ebaseaduslike tegevuste avastamisel ja

ennetamisel. Kolmandas peatükis sätestatud kohustused ei tohiks neid jõupingutusi takistada ega

õõnestada.

Ettepanek:

Täiendada PVS-i uue §-ga 15 järgmises sõnastuses:

Ҥ 15. Erandid algoritmilise juhtimisega seotud kohustustest

Platvormi algoritmilise juhtimisega seotud kohustused, mis on sätestatud § 7 kuni § 14, ei rakendu ulatuses,

kus nende täitmine:

1) rikuks ärisaladusi või konkreetsete regulatsioonidega kaitstud teabe konfidentsiaalsust, eriti

teavet hinnakujunduse, algoritmilise hinnastamise loogika või lepingute jaotamise algoritmide

kohta;

2) ohustaks avalikku turvalisust või infosüsteemi platvormi turvalisust, või

3) ohustaks pettuste ennetamist, avastamist ja uurimist kriminaalsete või muude ebaseaduslike

tegevuste puhul."

võetud mõistlikke samme. Ka Euroopa Komisjon viitab

platvormitöö direktiivi artikli 21 selgitamisel ärisaladuste

direktiivile, kuigi juhime tähelepanu, et artikkel 21 puudutab

ärisaladust menetlustes ning ei hõlma artiklis 9 nimetatud

üldist teavet (kui mõne konkreetse menetluse raames on vaja

minna sügavamale ja hinnata tõeliselt tundlikku infot,

lahendatakse see artikli 21 alusel kohtu või pädeva asutuse

kontrolli all ning vajalike kaitsemeetmetega).

Platvormilt nõutakse direktiivi kohaselt üldist teavet

kategooriate, eesmärkide, vastuvõtjate, otsuste liikide,

peamiste parameetrite ja nende suhtelise tähtsuse kohta.

Direktiiv ei nõua allikakoodi, täpseid valemeid, algoritmilise

hinnastamise detailset tehnilist loogikat, järjestusalgoritmi

täielikku toimimist, pettusevastaste süsteemide üksikasju,

mudeli arhitektuuri, treeningandmestikke ega muid sarnaseid

tundlikke tehnilisi üksikasju. Seetõttu ei saa järeldada, et

artikli 9 kohane läbipaistvusteave hõlmaks ärisaladusi. Samuti

ei ole direktiivis vastavat erandit ette nähtud just seetõttu, et

vastasel juhul oleks võimalik igasugune teave

konfidentsiaalseks kuulutada ja läbipaistvuskohustus sisuliselt

kehtetuks muuta.

Ka Eesti ametlikes seisukohtades platvormitöö tingimuste

parandamise direktiivi eelnõu kohta8 on esile toodud, et

Vabariigi Valitsus toetab ja peab mõistlikuks direktiiviga

kavandatavaid meetmeid algoritmilise juhtimise läbipaistvuse

suurendamiseks. Peame jätkuvalt mõistlikuks, et platvormitöö

tegijal oleks õigus saada üldine arusaadav teave selle kohta,

kuidas teda seiratakse, milliseid andmekategooriaid ja peamisi

parameetreid selles arvesse võetakse ning kuidas võivad

kujuneda tema tööülesannete jaotus, tasu või muud teda

mõjutavad otsused. See on üks direktiivi keskseid eesmärke.

8 Eesti seisukohad platvormitöö tingimuste parandamise direktiivi eelnõu kohta

84

Samuti kehtivad samad kohustused kogu Euroopa Liidus

kõigile direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatele platvormidele,

mistõttu ei saa läbipaistvuskohustusi täites sattuda üks

platvormiettevõtja konkurentidest halvemasse olukorda.

Kuna ärisaladuse avaldamist pole eelnõuga nõutud, siis ei ole

pakutud regulatsioon asjakohane. Samas oleme kohase

selgitusega täiendanud eelnõu seletuskirja.

Muudatusettepanekud eelnõu seletuskirja kohta

Lisa § 3 selgitusele järgmine lõik:

“Euroopa Andmekaitsenõukogu (WP29) juhised isikuandmete kaitse üldmääruse kohta käsitlevad artiklis

22 sätestatud olulisuse läve, öeldes, et see hõlmab ainult otsuseid, mis toovad kaasa õiguslikke tagajärgi

või mõjutavad andmesubjekti oluliselt muul sarnasel viisil. Õiguslik mõju tekib siis, kui üksnes automaatse

otsustussüsteemi abil tehtud otsus mõjutab kellegi seaduslikke või lepingulisi õigusi, näiteks lepingu

tühistamine, seadusega antud sotsiaalse hüvitise keelamine või riiki sisenemise keelamine. Oluline mõju

võib avalduda ka ilma õiguste muutmiseta, kui otsusel on potentsiaal oluliselt mõjutada asjaomaste isikute

seisundit, käitumist või valikuid, avaldada pikaajalist või püsivat mõju või viia üksikisikute väljajätmiseni

või diskrimineerimiseni. Tüüpilised näited on automaatne veebipõhise krediiditaotluse tagasilükkamine

või e-värbamispraktikad ilma inimsekkumiseta. Seega peab olulisuse lävi olema sarnane otsusega, millel

on õiguslik mõju."

Arvestatud osaliselt

Oleme soovitud selgituse osaliselt seletuskirja lisanud.

Lisada § 6 lg 1 p 2 selgitusse järgmine lõik:

“Lõikes 1 viidatud töösuhte eeldus ei teki, ning platvormi ei loeta tööd juhtivaks ja kontrollivaks selle

alusel, et:

● Platvorm piirab platvormitöö tegijate või vahendajate ligipääsu platvormile või nende

õigust kasutada asendajaid, töötajaid või alltöövõtjaid platvormi poolt pakutavate

ülesannete täitmiseks, kui sellised piirangud on vajalikud turvalisuse või infoturbe

eesmärgil, teenuse kvaliteedi tagamiseks või muul viisil õigusaktide või järelevalveasutuste

juhiste täitmiseks; või

● Platvorm rakendab meetmeid teenuse osutamise tagamiseks, teenuse kvaliteedi

säilitamiseks või parandamiseks, sealhulgas eelistatud ülesannete jaotuse süsteemi

juurutamine, preemiad vastuvõtuprotsendi aktiivsuse või õigeaegsuse alusel; või

Mittearvestatud

Aitäh ettepaneku eest. Meie hinnangul ei oleks põhjendatud

sätestada seaduses ette ammendavat või suunavat loetelu

asjaoludest, mille puhul töösuhte eeldus ei teki või mille alusel

platvormi juhtimist ja kontrolli ei hinnata. Selliste asjaolude

tegelik tähendus ja kaal tuleb jätta töövaidlusorganite ja

kohtute juhtumipõhiseks hindamiseks, arvestades konkreetse

töösuhte või muu lepingulise suhte tegelikku sisu ja toimimist.

85

● Platvorm tasub platvormitöö tegijate teenustasudelt sotsiaalkindlustusmakseid, tasub

nendega seoses õnnetusjuhtumi kindlustusmakseid või muid kindlustusmakseid, maksab

platvormitöö tegijatele koolitustasusid või pakub muid sarnaseid hüvesid."

Parandada § 6 lg 1 p 2 selgitust seletuskirjas järgmiselt (kustutatud tekst on läbikriipsutatud ja

lisatud tekst on alla joonitud):

„Kui platvormitöö tegija pöördub töövaidluskomisjoni või kohtusse, väites, et tema suhe platvormiga

vastab töölepingu tunnustele, piisab sellest, kui ta toob esile faktilised asjaolud, mis muudavad

alluvussuhte usutavaks. (näiteks platvorm määrab tasu ja hinnad, jaotab tööülesandeid, rakendab asukoha

tuvastamist ja jälgimist, kehtestab kohustuslikud reeglid töö tegemise aja, koha, välimuse või käitumise

kohta, rakendab hinnangute ja reitingute põhjal sanktsioone ning tal on võimalus konto peatada või

sulgeda). Seejärel rakendub töösuhte eeldus ning just Platvorm peab vajaduse korral tõendama, et

platvormitöö tegija on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev ega allu platvormi

juhtimisele ja kontrollile. Kui platvormi tõendid töötegija iseseisvuse kohta on veenvad (näiteks tööaja ja

töökoha tegelik vabadus, kliendibaasi ja hindade iseseisev kujundamine, mitme tellija heaks tegutsemine

ilma platvormipoolsete piiranguteta jne), on võimalik eeldus ümber lükata ning

suhet käsitatakse näiteks muu võlaõigusliku lepinguna. Töösuhte õiguslikud tagajärjed jõustuvad, kui

kohus või töövaidluskomisjon on teinud lõpliku ja siduva otsuse.“

Soovitame ülaltoodud muudatusi, sest näited võivad praktikas tekitada segadust, neid on toodud erinevate

riikide kohtupraktika alusel ning kõik näited ei ole Eesti jaoks asjakohased. Kõik näidisnimekirjad on

koostatud stiilis "töösuhtele viitavad asjaolud" ja "töösuhet välistavad asjaolud", samas kui praktikas on

enamasti tegu mõlema seguga ja seletuskiri ei aita tegelikult mõista, kuidas neid kõiki koosmõjus kaaluda.

Kui näidisnimekirjad siiski lisada, tuleks kriteeriumid tuletada Euroopa Liidu Kohtu kohtuasjast B v Yodel

Delivery Network. Nagu direktiivis märgitud, peavad liikmesriigid „juhtimise ja kontrolli“ hindamisel

arvestama Euroopa Liidu Kohtu praktikat. Näidiskriteeriumid peaksid seega kajastama väljakujunenud

Euroopa Kohtu praktikat.

Yodel'i juhtumis leidis Euroopa Kohus, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta

direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta tuleb tõlgendada nii, et nimetatud

direktiiviga on vastuolus see, kui isik, kelle tema eeldatav tööandja on võtnud tööle teenuslepingu alusel,

kus on täpsustatud, et isik on füüsilisest isikust ettevõtja, kvalifitseeritakse selle direktiivi tähenduses

„töötajaks“, kui sel isikul on õigus:

Arvestatud osaliselt

Oleme seletuskirja lisanud selgituse selle kohta, et töösuhte

tuvastamisel tuleb fakte ja asjaolusid hinnata kogumis. Samas

ei pea me põhjendatuks erinevate näidete tekstist kustutamist.

Meie hinnangul aitavad näited regulatsiooni eesmärki ja

kohaldamisala paremini mõista, eriti olukorras, kus

automaatsete süsteemide toimimine ja nende mõju

töötingimustele ei pruugi olla adressaatidele selge. Näited

aitavad selgitada inimkeeles, milliseid olukordi seadus silmas

peab, suurendavad õigusselgust ning vähendavad riski, et

normide sisu jääb liiga abstraktseks või raskesti

rakendatavaks, sealjuures ei ole näited ka ammendavad.

86

o kasutada alltöövõtjaid või asendajaid selle teenuse osutamisel, mille osutamise

kohustuse ta on endale võtnud;

o nõustuda vastu võtma või keelduda vastu võtmast eeldatava tööandja antavaid erinevaid

ülesandeid või kehtestada ühepoolselt niisuguste ülesannete maksimaalne arv;

o osutada neid teenuseid mis tahes kolmandatele isikutele, sh eeldatava tööandja

konkurentidele; ning

o panna teatavate näitajate piires paika enda „tööajad ja kujundada oma isiklikku

ajakasutust lähtuvalt isiklikest vajadustest, mitte üksnes lähtuvalt eeldatava tööandja

huvidest,

kuivõrd ühelt poolt ei tundu selle isiku sõltumatus näilik ja teiselt poolt ei ole võimalik selle isiku ja tema

eeldatava tööandja vahelise alluvussuhte loomine.

Yodel'i juhtum ei ole ainus näide. Kuigi see kohtuasi ei puudutanud platvormi ega kohaletoimetamist,

sõnastas Euroopa Liidu Kohus Haralambidise kohtuasjas (C-270/13, punkt 32) sisuliselt sarnased

kriteeriumid sõltumatu teenuse osutamise tuvastamiseks. Seega peegeldavad Yodel'i kriteeriumid ühtset

ja sektorite ülest lähenemist õigussuhte kvalifitseerimisele Euroopa Liidu õiguse alusel.

Samuti tuleb arvestada, et paljudes riikides tuleneb platvormitöö tegijate kaitsmise vajadus sellest, et neil

puuduvad (maksuregulatsioonide erinevuste tõttu) igasugused sotsiaalseid garantiid või on sellised

garantiid oluliselt madalamad võrreldes töötajatega. Eesti puhul see nii ei ole.

Igal juhul peaks eelnõu seletuskiri märkima, et ükski eraldiseisev kriteerium ei ole otsustav, vaid kõiki

fakte ja asjaolusid tuleb õigussuhte kvalifitseerimiseks hinnata koos, vastasel juhul suurendaksid esitatud

näidisnimekirjad tõenäoliselt ainult segadust ja potentsiaalselt ka lepingute

ümberklassifitseerimisvaidluste arvu.

Lisada § 8 lg 1 kommentaarile järgnev tekst:

"Andmekaitse mõjuhinnang ei ole vajalik, kui töötlemise olemus, ulatus, kontekst ja eesmärgid on väga

sarnased andmetöötlusega, mille osas on andmekaitse mõjuhinnang juba läbi viidud. See võib rakenduda

näiteks juhul, kui sarnast tehnoloogiat kasutatakse sama tüüpi andmete kogumiseks samadel eesmärkidel."

Arvestatud

87

Ülaltoodud lõik pärineb otse Andmekaitse Inspektsiooni juhistest andmekaitse mõjuhinnangute kohta ja

oleks kasulik PVS-i tõlgendamisel.

Täiendada § 8 lg 1 selgitust järgmiselt (kustatud tekst on läbikriipsutatud ja lisatud tekst

allajoonitud):

„Lõike 2 kohaselt peab platvorm mõjuhinnangu koostamisel küsima platvormitöö tegijate ja nende

esindajate seisukohti, kui see on asjakohane, ning esitama koostatud hinnangu tulemused platvormitöö

tegijate esindajatele. Nõue on direktiivi artiklist 8 tulenev lisakohustus, kuivõrd IKÜMi kohaselt on

andmetöötlejal üksnes võimalus vajaduse korral puudutatud isikute arvamust küsida.“

Vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse artiklile 35 (9) küsib vastutav töötleja vajaduse korral

andmesubjektide või nende esindajate seisukohti kavandatava töötlemise kohta, ilma et see piiraks äri- või

avalike huvide kaitset või isikuandmete töötlemise toimingute turvalisust. Direktiivi artikkel 8 kasutab

sõnastust: "küsivad platvormitöö tegijate ja nende esindajate seisukohti". Kuigi direktiivi artikkel 8 ei

sisalda sõnu "kui see on asjakohane", ei oleks tõlgendus, et platvormitöö tegijate seisukohta tuleb alati

küsida, isegi kui see on selgelt ebaoluline vastava andmetöötlustegevuse kontekstis, mõistlik.

Mittearvestatud

Direktiivi artikkel 8 lõikes 1 on kirjas, et mõjuhinnangu

koostamisel tuleb küsida platvormitöö tegijate ja nende

esindajate seisukohti. Lõige 2 koosmõjus artikliga 15 sätestab,

et mõjuhinnangu tulemused tuleb esitada platvormitöö tegijate

esindajatele. Seega ei näe me võimalust otsesest direktiivi

nõudest kõrvale kalduda.

Kustutada § 9 selgitustest järgmised osad:

„Lõikes 2 sätestatakse teave, mida platvorm peab automaatsete seiresüsteemide kasutamisel platvormitöö

tegijatele esitama. Punktiga 1 nähakse ette, et platvorm peab platvormitöö tegijaid teavitama asjaolust, et

automaatseid seiresüsteeme kasutatakse või et need võetakse kasutusele. Platvormitöö tegijal peab olema

võimalik aru saada, kas ja milliseid töösoorituse või tööga seotud tegevuse jälgimise lahendusi platvorm

rakendab, näiteks kas töötegija asukohta jälgitakse reaalajas, kas tööülesannete täitmise kiirust või töö ajal

rakenduse kasutamist mõõdetakse ning kas teenusesaajate hinnanguid kogutakse ja analüüsitakse

automaatselt.“

„Punktis 2 sätestatakse kohustus selgitada, milliseid andmeid ja tegevusi automaatsed seiresüsteemid

kontrollivad, seiravad või hindavad, sealhulgas teenusesaajate hinnangud. Näiteks kas kogutakse ja

hinnatakse töötegija asukoha, tööülesannete täitmise aja, tööülesannete vastuvõtmise või tühistamise

sageduse, teenusesaajatega suhtluse või muid tööga seotud andmeid. Teenusesaajate hinnangutena tuleb

mõista näiteks reitinguid, tagasisidet kommentaaridena või kaebusi, mida süsteem võib kasutada töö

kvaliteedi hindamiseks.“

„Punktiga 2 kohustatakse platvormi loetlema ja kirjeldama automaatsete otsustussüsteemide tehtavate või

toetatavate otsuste kategooriaid. Platvormitöö tegijale tuleb selgitada, kas ja millisel määral mõjutavad

Arvestatud osaliselt

Oleme seletuskirja lisanud täpsustuse, mille kohaselt on

seletuskirjas esitatavad näited selgitava iseloomuga ning

nende asjakohasust tuleks iga platvormi ja automaatse

süsteemi puhul eraldi hinnata.

Samas ei pea me põhjendatuks erinevate näidete tekstist

kustutamist. Meie hinnangul aitavad näited regulatsiooni

eesmärki ja kohaldamisala paremini mõista, eriti olukorras,

kus automaatsete süsteemide toimimine ja nende mõju

töötingimustele ei pruugi olla adressaatidele selge. Näited

aitavad selgitada inimkeeles, milliseid olukordi seadus silmas

peab, suurendavad õigusselgust ning vähendavad riski, et

normide sisu jääb liiga abstraktseks või raskesti

rakendatavaks, sealjuures ei ole näited ka ammendavad.

88

automaatsed otsused näiteks tööülesannete pakkumist või nendest ilmajätmist, tasu suurust või selle

korrigeerimist, töötegija nähtavust platvormil, ligipääsu teatud tööliikidele või tema konto kasutamise

ajutist või püsivat piiramist. Näiteks peab olema arusaadav, kas tööülesannete pakkumise vähenemine

tuleneb automatiseeritud otsustest või on selle taga inimese tehtud otsus.“

„Punktis 3 sätestatakse nõue selgitada neid andmekategooriaid ja peamisi parameetreid, mida automaatne

otsustussüsteem otsuste tegemisel arvesse võtab, ning nende parameetrite suhtelist tähtsust automaatsete

otsuste tegemisel. Platvorm peab andma platvormitöö tegijale arusaadava ülevaate sellest, millised tegurid

on otsuste tegemisel määravad ning kuidas platvormitöö tegija isikuandmed või käitumine otsuseid

mõjutavad. Näiteks tuleb selgitada, kas kliendihinnangud mõjutavad tööpakkumiste saamist 20% või 80%

ulatuses, kas kliendihinnangud mõjutavad töötegija töövõimalusi olulisemalt kui asukoht, kas tellimustest

keeldumine vähendab automaatselt edasiste tööpakkumiste hulka või kas hilinenud tööülesannete täitmine

suurendab automaatselt töötegija riskiskoori. Selline teave võimaldab platvormitöö tegijal paremini

mõista, millised tema käitumise või töösoorituse aspektid võivad mõjutada süsteemi tehtavaid otsuseid.“

„Platvorm peab esitama teabe igat liiki otsuste kohta, mida sellised automaatsed süsteemid teevad või

toetavad ning millel on platvormitöö tegijatele mõju. Tegemist võib olla näiteks süsteemidega, mis

kujundavad platvormitöö tegija nähtavust klientide jaoks või järjestavad tööpakkumisi viisil, mis mõjutab

platvormitöö tegija võimalusi tööülesandeid saada, samuti süsteemidega, mis suunavad töötegijat teatud

tööülesannete või töömustrite poole. Teavitamise eesmärk on võimaldada platvormitöö tegijal mõista,

milliseid otsuseid platvormi tehnoloogilised lahendused tema suhtes teevad või milliseid otsuseid need

toetavad.“

„Lõikes 7 sätestatakse teavitamiskohustus ka tööle eelneva värbamis- ja valikuprotsessi ja lepingueelsete

läbirääkimiste korral. Platvorm peab enne protsessi algust esitama kandidaadile kokkuvõtliku teabe selles

kasutatavate automaatsete süsteemide kohta. See tähendab näiteks, et kandidaadile tuleb teada anda, kui

tema videointervjuud analüüsitakse osaliselt automatiseeritult, kui tema sobivust hinnatakse mõne

algoritmi abil või kui kandideerimisprotsess katkeb automaatselt teatud kriteeriumide mittetäitmisel.

Nõude eesmärk on tagada, et isik teaks, millisel määral automaatsed süsteemid tema töölesaamist

mõjutavad.“

Soovitame neid muudatusi, sest seadusandlus ise sätestab teabenõuded üldisel tasemel. Selgitavad näited

sisaldavad palju rohkem detaile, sealhulgas konkreetseid näiteid avalikustatavast teabest, mida tõenäoliselt

kasutaksid juhisena nii järelevalveasutused kui ka kohtud. Ükskõik kas näited on toodud konkreetsete

juhistena või lihtsalt illustratiivsel eesmärgil, oles nende mõju tõenäoliselt praktikas sarnane.

89

Sobiva avalikustamistaseme osas otsustuspädevuse jätmine platvormidele võimaldab platvormidel

läheneda teabe avaldamisele konstruktiivselt. Lisaks, arvestades, et info peab olema "arusaadav ja kergesti

ligipääsetav, kasutades selget keelt", on see teostatav ainult siis, kui nõuded jäävad üldisele tasemele.

Põhjalike detailide lisamine seletuskirja võib tuua kaasa sisuliselt täiendavate regulatsiooniväliste nõuete

kinnistamise kuldstandardina ja kaldub kõrvale direktiivi minimalistliku ülevõtmise loogikast.

Muuta § 10 selgitusi järgnevalt (kustutatud tekst läbikriipsustatud ja lisatud tekst alla joonitud):

„Lõike 2 kohaselt hinnatakse lõikes 1 sätestatud inimjärelevalve käigus vähemalt kord iga kahe aasta

jooksul kõiki automaatsete süsteemide otsuseid, seejuures kaasatakse hindamisse ka platvormitöötajate

esindajad, kui nad on olemas. Mõjuhinnangu eesmärk ei ole kontrollida üksnes süsteemi tehnilist

toimimist, vaid hinnata konkreetsete automaatsete otsuste tegelikku mõju platvormitöö tegijate

töötingimustele, sissetulekule, selle prognoositavusele ja õiglasele kohtlemisele. Nõutav ei ole iga üksiku

otsuse hindamine, vaid hinnata tuleks pigem platvormitöö tegijaid mõjutavate otsuste süsteemset mõju.“

Soovitame ülaltoodud täiendust Euroopa Komisjoni ekspertgrupi aruande alusel direktiivi (EL) 2024/2831

platvormitöö tingimuste parandamise kohta (lk 53), milles öeldakse, et kuigi direktiivi artikkel 10(1) ei

nõua otseselt iga üksiku otsuse hindamist, nõuab see platvormitöö tegijaid mõjutavate individuaalsete

otsuste mõju hindamist üldisemal tasemel. Kui automatiseeritud töötlemine ei võimalda kõigi otsuste

analüüsimist, võiks kasutada esinduslikku valimit selle protsessi teostatavaks ja proportsionaalseks

haldamiseks ning nende otsuste süsteemse mõju hindamiseks, mis mõjutavad platvormitöö tegijaid.

„Mõjuhinnang võib sisaldada näiteks analüüsi selle kohta, kas tööülesannete jaotus eelistab süsteemselt

teatud töötegijate rühmi, kas hinnangusüsteem mõjutab ebaproportsionaalselt mõne töötegija ligipääsu

tööle või kas tasu kujunemise loogika on läbipaistev ja prognoositav. Platvormitöötajate esindajate

kaasamine tagab, et hindamisel võetakse arvesse ka töötegijate praktilist kogemust ja tegelikke probleeme,

mitte üksnes tehnilist vaadet.“

„Oluliseks diskrimineerimisohuks võib pidada näiteks olukorda, kus algoritm eelistab tööülesannete

jagamisel järjekindlalt teatud vanuse, soo, rahvuse või asukohaga töötegijaid. Õiguste rikkumine võib

seisneda näiteks alusetus konto peatamises, tasu maksmisest keeldumises või tasu vähendamises või

töövõimaluste piiramises ilma piisava põhjenduseta. Sätte eesmärk on muuta mõjuhindamine praktiliselt

tulemuslikuks, mitte üksnes formaalseks aruandluseks.“

Arvestatud osaliselt

Lisasime ettepanekule vastava täiendava lause seletuskirja.

Samas ei pea me põhjendatuks erinevate näidete tekstist

kustutamist. Meie hinnangul aitavad näited regulatsiooni

eesmärki ja kohaldamisala paremini mõista, eriti olukorras,

kus automaatsete süsteemide toimimine ja nende mõju

töötingimustele ei pruugi olla adressaatidele selge. Näited

aitavad selgitada inimkeeles, milliseid olukordi seadus silmas

peab, suurendavad õigusselgust ning vähendavad riski, et

normide sisu jääb liiga abstraktseks või raskesti

rakendatavaks, sealjuures ei ole näited ka ammendavad.

90

Palun vaadake meie kommentaari konkreetsete näidete kohta punktis 6.

Muuta § 12 selgitusi järgnevalt (kustutatud tekst on läbikriipsutatud):

„Olukord tuleb reguleerida, kuna algoritmiline juhtimine võib oluliselt mõjutada töö tempot, töökoormuse

jaotust ja töö intensiivsust. Näiteks võib automaatne tööülesannete jagamise süsteem suunata kullerile

järjest suurema hulga tellimusi lühikese aja jooksul, mis suurendab liiklusõnnetuse riski. Psühhosotsiaalse

riski näitena võib tuua pideva hindamise, reitingusüsteemide ja tulemusmõõdikute tekitatud stressi ja töö

ebakindluse. Ergonoomilised riskid võivad tekkidanäiteks olukorras, kus töötempo ja tööasendite

muutumine on täielikult algoritmi juhitav ning töötajal puudub võimalus töökoormust ise reguleerida.

Punkti 2 kohaselt peab platvorm võtma kasutusele asjakohased abinõud automaatsete seire- ja

otsustussüsteemidega seotud riskide vältimiseks või vähendamiseks. Riskianalüüsi käigus tuvastatud

ohtudele peavad järgnema reaalsed ja tõhusad ennetavad ning kaitsvad meetmed, nt töötempo piirangud,

kohustuslikud puhkepausid, automaatsete sanktsioonimehhanismide ümberkujundamine nii, et need ei

avaldaks töötegijale ebaproportsionaalset survet, või tööülesannete jagamise reeglite muutmine, et vältida

töö liigset kuhjumist lühikesse ajavahemikku. Samuti psühholoogilise toe võimaldamine või muud stressi

vähendavad töökorralduslikud lahendused.

Punktis 3 sätestatakse keeld kasutada automaatseid seire- ja otsustussüsteeme viisil, mis avaldab

platvormitöötajale põhjendamatut survet või seab ohtu tema ohutuse, füüsilise või vaimse tervise.

Põhjendamatu surve võib avalduda näiteks olukorras, kus töötegijat karistatakse automaatselt

tööülesannete vastuvõtmisest keeldumise eest viisil, mis sunnib teda tegema tööd ka puhkuse arvelt või

talle ohtlikes tingimustes, näiteks suure väsimuse korral. Füüsilise tervise ohtu seadmise näitena võib tuua

olukorra, kus algoritm sunnib jalgrattakullerit hoidma ebarealistlikku keskmist kiirust sõltumata

ilmaoludest. Vaimsele tervisele võib ohtu põhjustada pidev jälgimine, sanktsioonide ettearvamatus ning

töö ebakindlus, mis tuleneb täielikult automatiseeritud töökorraldussüsteemidest. Sätte eesmärk on tagada,

et tehnoloogiline juhtimine ei hägustaks tööandja vastutust töötaja tervise ja ohutuse eest tööl ning et

automatiseerimine ei viiks ootamatult töötingimuste märkimisväärse halvenemiseni.

Punktis 4 sätestatakse platvormi kohustus tagada tööohutuse ja töötervise rikkumistest teavitamise kanal.

Sätte eesmärk on tagada platvormitöötajatele võimalus teatada töö tegemisega seotud ohust,

tervisekahjustuse riskist, vägivalla või ahistamise juhtumist või muust tööohutuse ja töötervisega seotud

probleemist, sealhulgas juhtudest, kus automaatsed süsteemid põhjustavad või võimendavad tervise- ja

ohutusriskide realiseerumist. Teavitamiskanali olemasolu võimaldab platvormil probleemidele kiiresti

Arvestatud osaliselt

Oleme seletuskirja lisanud täpsustuse, mille kohaselt on

seletuskirjas esitatavad näited selgitava iseloomuga ning

nende asjakohasust tuleks iga platvormi ja automaatse

süsteemi puhul eraldi hinnata.

Samas ei pea me põhjendatuks erinevate näidete tekstist

kustutamist. Meie hinnangul aitavad näited regulatsiooni

eesmärki ja kohaldamisala paremini mõista, eriti olukorras,

kus automaatsete süsteemide toimimine ja nende mõju

töötingimustele ei pruugi olla adressaatidele selge. Näited

aitavad selgitada inimkeeles, milliseid olukordi seadus silmas

peab, suurendavad õigusselgust ning vähendavad riski, et

normide sisu jääb liiga abstraktseks või raskesti

rakendatavaks, sealjuures ei ole näited ka ammendavad.

91

reageerida ning rakendada asjakohaseid ennetavaid või korrigeerivaid meetmeid, sealhulgas vajaduse

korral kohandada automaatsete süsteemide tööloogikat või platvormi töökorraldusreegleid.

Lõike 2 kohaselt laienevad paragrahvis sätestatud nõuded ka muudele automaatsetele süsteemidele, mida

ei ole määratletud automaatsete seire- või otsustussüsteemidena. Säte lähtub direktiivi artikli 12 lõikest 4,

mille kohaselt ei piirdu direktiivi nõuded üksnes automaatsete seire- ja otsustussüsteemidega, vaid on ette

nähtud kõikidele automaatsetele süsteemidele, mis teevad või toetavad otsuseid, millel on

platvormitöötajatele mis tahes mõju.

Platvormimajanduses kasutatav tehnoloogia areneb kiiresti ja platvormidel võib olla kasutuses või

arendamisel süsteeme, mida eelnevad kaks definitsiooni ei kata, kuid mis sellegipoolest avaldavad

platvormitöö tegijale olulist mõju. Sellised süsteemid võivad olla näiteks:

1) soovitussüsteemid, mis suunavad töötegijat teatud ülesannete poole;

2) tehnilised lahendused, mis annavad töötegijale järjest intensiivsemaid tööpakkumisi, suurendades

sel moel vaimset survet;

3) süsteemid, mis kujundavad platvormitöö tegija nähtavust platvormil ja mõjutavad sellega tema

võimalusi tööülesandeid saada.“

Soovitame ülaltoodud muudatusi, sest hindamise ulatus peaks jääma platvormi otsustada. Nii saab

platvorm lahendada probleemid seal, kus need tegelikult tekivad. Palun vaadake meie kommentaari

üksikasjalike näidete kohta eespool punktis 6.

1

Platvormitöö seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2 „Kooskõlastustabel“

Lisa

Eesti Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooni Liidu ja Bolti detailsed ettepanekud

- Kriitilise tähtsusega

� - Väga oluline

� - Oluline

Direktiiv Eelnõu Ettepanek Selgitus MKM kommentaar

Artikkel 1 – Reguleerimisese

ja kohaldamisala

1. Käesoleva direktiivi

eesmärk on parandada

platvormitöö

töötingimusi ja

isikuandmete kaitset

järgmiselt:

a) kehtestades

sellised meetmed, mis

hõlbustavad

platvormitöö tegijate

õige tööalase staatuse

kindlaksmääramist;

b) edendades

platvormitöö

algoritmilises juhtimises

läbipaistvust, õiglust,

inimjärelevalvet, ohutust

ja vastutust ning

c) suurendades

platvormitöö

läbipaistvust, sealhulgas

§ 1. Reguleerimisala ja

eesmärk �

Käesolevas seaduses

sätestatakse õigused ja

kohustused digitaalsele

tööplatvormile (edaspidi

platvorm), platvormitöö

tegijale ja vahendajale

eesmärgiga parandada

platvormi kaudu tehtava

töö tingimusi.

§ 1. Reguleerimisala ja eesmärk

Käesolevas seaduses

kehtestatakse digitaalse

tööplatvormi, platvormitöö

tegija ja vahendaja õigused ja

kohustused eesmärgiga

parandada platvormi kaudu

tehtava töö tingimusi.

Ettepanek on muuta § 1 sõnastust

ja asendada sõna „sätestatakse“

sõnaga „kehtestatakse“.

„Sätestatakse“ on pigem

ebamäärasem ja üldisem termin,

mis tähendab „sättesse kirja

panema“. „Kehtestab“ väljendab

seadusandja soovi reguleerida

digitaalse tööplatvormiga

seonduvat, mis on antud

kontekstis korrektsem.

Paragrahv 2 sätestab eelnõus

kasutatavad mõisted. Puudub

põhjendus, miks peaks digitaalne

platvorm olema defineeritud

väljaspool seda paragrahvi,

mistõttu teeme ettepaneku

sätestada digitaalse platvormi

mõiste samas paragrahvis.

Mittearvestatud ja selgitatud

Sätte sõnastus on läbinud nii majasiseste

kui ka Justiits- ja Digiministeeriumi

juristide poolse kontrolli ning antud

sõnastusega probleeme ei leitud. Lisaks on

analoogset sõnastust kasutatud väga

paljudes erinevates seadustes (vt nt

Vabariigi Presidendi töökorra seadus,

riigivastutuse seadus, päästeteenistuse

seadus jne) seega ei pea põhjendatuks

seda muuta.

Digitaalse tööplatvormi mõiste leidubki §-

s 2, §-s 1 nähakse ette digitaalse

tööplatvormi mõistele lühend. Mõiste

„digitaalne tööplatvorm“ tuleneb

platvormitöö direktiivist ning ei ole

mõistlik nii pikka sõnastust seaduses

läbivalt kasutada.

2

piiriülestes olukordades.

2. Käesolevas

direktiivis sätestatakse

miinimumõigused, mis

kohalduvad kõigile liidus

platvormitöö tegijatele,

kellel on või kellel

asjaolude hindamise

põhjal leitakse, et neil on

tööleping või töösuhe

liikmesriikides kehtivate

õigusaktide,

kollektiivlepingute või

tavade tähenduses, võttes

arvesse Euroopa Kohtu

praktikat

§ 2. Kohaldamisala

Eestis tehtavat

platvormitööd korraldava

platvormi suhtes

kohaldatakse käesolevat

seadust olenemata

platvormi asukohast ning

platvormi ja vahendaja

või platvormitöö tegija

vahelisele lepingule

kohaldatavast õigusest.

§ 2. Kohaldamisala Eestis tehtavat platvormitööd

korraldava platvormi suhtes

kohaldatakse käesolevat

seadust olenemata platvormi

asukohast ning platvormi ja

vahendaja või platvormitöö

tegija vahelisele lepingule

kohaldatavast õigusest.

Kui platvorm (ehk juriidiline või

füüsiline isik) asub mõnes teises

riigis, ei saa talle Eesti õigust

kohaldada, sest Eesti

jurisdiktsioon lõppeb Eesti piiril.

Seadus kohaldub Eestis tehtavale

platvormitööle sõltumata sellest,

millises riigis platvorm ise asub.

Eesti seadusega ei saa muuta

Rooma I määrusest tulenevaid

lepingule kohalduva õiguse

reegleid. Pealegi on § 2 loonud

platvormitöö tegija lepingulisele

suhtele kohalduva õiguse kohta

erireegli, mis kaldub Rooma I

määruse art-st 8 kõrvale. Rooma I

määruse art 8 loob kohalduva

õiguse osas nö segasüsteemi, kus

kokkulepitud õigusele lisaks

kohaldub näiteks töötegemise

koha riigi õigus, kui sealt tuleneb

suurem kaitse. Eelnõu

§ 2 seda ei tee.

Mittearvestatud ja selgitatud

Eelnõu §-ga 2 võetakse üle direktiivi

artikkel 1 lõige 3: Käesolevat direktiivi

kohaldatakse liidus tehtavat

platvormitööd korraldavate digitaalsete

tööplatvormide suhtes, olenemata nende

asukohast või kohaldatavast õigusest.

Sätte eesmärk on tagada, et Rooma I

määruse artiklis 8 väljendatud

kaitsepõhimõte ei piirduks üksnes

töötajatega, vaid laieneks ka platvormitöö

tegijatele, kes ei ole töösuhtes. Kuigi

Rooma I määruse sätted käsitlevad

töötajaid, näeb direktiiv ette, et

samalaadsed kaalutlused peavad kehtima

ka muudele platvormitöö tegijatele. Seega

säte ei muuda Rooma I määrusest

tulenevaid reegleid, vaid täiendab neid.

Seetõttu on § 2 vajalik direktiivi

nõuetekohaseks ülevõtmiseks. Sellisel

kujul selgitati sätet ja selle ülevõtmise

vajalikkust ka Euroopa Komisjoni

platvormitöö direktiivi rakendamise

3

töögrupis.

4

Direktiiv Eelnõu Ettepanek Selgitus MKM kommentaar

Artikkel 2 - Mõisted

1. Käesolevas

direktiivis kasutatakse

järgmisi mõisteid:

a) „digitaalne

tööplatvorm“ – füüsiline

või juriidiline isik, kes

osutab teenust, mis

vastab kõigile

järgmistele nõuetele:

i) seda osutatakse

vähemalt osaliselt

kaugteenusena

elektrooniliste

vahendite, näiteks

veebisaidi või

mobiilirakenduse

kaudu;

ii) seda osutatakse

teenusesaaja taotlusel;

iii) see hõlmab vajaliku ja

olulise komponendina

üksikisikute poolt tasu

eest tehtava töö

korraldamist,

olenemata sellest, kas

seda tööd tehakse

internetis või

konkreetses asukohas;

iv) see hõlmab

automaatsete seire- või

otsustussüsteemide

kasutamist;

3. Terminid

(1) Platvorm käesoleva

seaduse tähenduses on

füüsiline või juriidiline

isik (edaspidi isik), kes

osutab teenust, mis vastab

kõigile järgmistele

tingimustele:

1) teenust osutatakse

vähemalt osaliselt

kaugteenusena

elektrooniliste vahendite,

nagu veebisaidi või

mobiilirakenduse kaudu;

2) teenust osutatakse

teenusesaaja taotlusel;

3) teenus sisaldab olulise

osana tasu eest tehtava

töö korraldamist;

4) teenuse osutamisel

kasutatakse automaatseid

seire- või

otsustussüsteeme;

5) teenuse peamine

eesmärk ei ole vara

kasutamine, jagamine

või kauba müük.

(2) Platvormitöö

käesoleva seaduse

tähenduses on töö, mida

korraldatakse platvormi

kaudu ja mida teeb isik

§ 3. Terminid

(1) Digitaalne tööplatvorm

(edaspidi platvorm) käesoleva

seaduse tähenduses on

füüsiline või juriidiline isik

(edaspidi isik), kes osutab

teenust, mis vastab kõigile

järgmistele tingimustele:

1) teenust osutatakse

vähemalt osaliselt

kaugteenusena elektrooniliste

vahendite, nagu veebisaidi või

mobiilirakenduse kaudu;

2) teenust osutatakse

teenusesaaja taotlusel;

3) teenus sisaldab olulise osana

tasu eest füüsilise isiku tehtava

töö korraldamist;

4) teenuse osutamisel

kasutatakse automaatseid

seire- või otsustussüsteeme;

5) teenuse peamine eesmärk

ei ole vara kasutamine,

jagamine või väljaspool enda

majandus- ja kutsetegevust

kaupade müük.

(2) Platvormitöö käesoleva

seaduse tähenduses on töö,

mida korraldab platvorm ja

mida teeb füüsiline isik

platvormi või vahendaja ja

füüsilise isiku vahelise

Lõige 1: lisatakse viidet, et

digitaalne tööplatvorm on

lühendatult platvorm.

Lõiked 1 ja 2: Direktiivi art 2 lg 1

p 3 kohaselt on platvormi poolt

osutatava teenuse vajalikuks ja

oluliseks osaks üksikisiku

(Einzelperson/individual) tasu eest

tehtava töö korraldamine. Eelnõu

§ 3 lg 1 p 3 ei sisalda, et platvormi

osutava teenuse oluliseks osaks on

üksikisiku ehk füüsilise isiku tasu

eest tehtava töö korraldamine.

Sama viga on ka eelnõu § 3 lg 2 ja

3, kus ei ole täpsustatud, kas

platvormitööd teeb või

platvormitöö tegijaks on

juriidiline või füüsiline isik.

Eelnõu seletuskirja kohaselt ongi

olnud eelnõu koostamisel selline

eesmärk, aga see ei ole kooskõlas

direktiivi tekstiga, mis seob

platvormitöö ja platvormitöö

tegija ainult füüsilise isikuga.

Lõige 2: Eelnõu § 3 lg 1 p 5 on

laiem, kui direktiiv. Direktiivi art

2 lg 2 kohaselt ei ole platvormina

käsitatav selline teenuse osutaja,

Arvestatud osaliselt

Lõige 1: Lühend määratakse tavaliselt

mõiste esmakordsel kasutamisel, seega

sobib see §-i 1, kus kasutatakse mõistet

digitaalne tööplatvorm esimest korda.

Lõiked 1 ja 2: Kuigi juriidiline isik tegutseb

alati füüsiliste isikute kaudu, omistatakse

õiguslikult selline tegevus tihti juriidilisele

isikule. Me ei pea seetõttu põhjendatuks

asendada eelnõu § 3 lõikes 2 sõna „isik“

sõnaga „füüsiline isik“. Eesti õiguskeeles

võib „füüsiline isik“ kutsuda üles liiga

kitsale tõlgendusele, mille kohaselt jääksid

kaitse alt välja need platvormitöö tegijad,

kes teevad tööd küll isiklikult, kuid

kasutavad selleks ettevõtlusvormi, näiteks

osaühingut. Selline tulemus ei oleks

kooskõlas direktiivi eesmärgiga tagada

kaitse kõigile platvormitööd tegevatele

isikutele.

Lõige 2: Tõepoolest, sõnastust analüüsides

välistatakse direktiivi mõiste alt laiem hulk

platvorme, kui direktiiviga ette nähti.

Täname tähelepanu juhtimast, oleme

sõnastust muutnud.

5

b) „platvormitöö“ – töö,

mida korraldatakse

digitaalse tööplatvormi

kaudu ja mida teeb liidus

üksikisik digitaalse

tööplatvormi või

vahendaja ja üksikisiku

vahelise lepingulise

suhte alusel, olenemata

sellest, kas on olemas

lepinguline suhe

üksikisiku või vahendaja

ja teenusesaaja vahel;

c) „platvormitöö tegija“

– üksikisik, kes teeb

platvormitööd,

olenemata sellest, milline

on lepinguline suhe või

millisena on asjaomased

pooled selle suhte

kindlaks määranud;

d) „platvormitöötaja“ –

platvormitöö tegija,

kellel on tööleping või

kelle puhul leitakse, et tal

on töösuhe liikmesriigis kehtivate õigusaktide, kollektiivlepingute või tavade tähenduses, võttes arvesse Euroopa Kohtu praktikat;

e) „vahendaja“ –

füüsiline või juriidiline

isik, kes platvormitöö

digitaalsele

tööplatvormile või

digitaalse tööplatvormi

kaudu kättesaadavaks

tegemise eesmärgil:

i) loob lepingulise suhte

platvormi või vahendaja

ja isiku vahelise

lepingulise suhte alusel,

olenemata sellest, kas

isikul või vahendajal on

lepinguline suhe

teenusesaajaga.

(3) Platvormitöö tegija

käesoleva seaduse

tähenduses on

platvormitööd tegev isik

sõltumata sellest, millise

lepingu alusel tööd

tehakse või millisena on

pooled omavahelise suhte

kindlaks määranud.

(4) Platvormitöötaja

käesoleva seaduse

tähenduses on töölepingu

alusel platvormitööd

tegev füüsiline isik.

(5) Vahendaja käesoleva

seaduse tähenduses on

isik, kes eesmärgiga teha

platvormitöö

kättesaad vaks

platvormile või platvormi

kaudu:

1) loob lepingulise suhte

platvormi ja

platvormitöö tegijaga või

2) on platvormi ja

platvormitöö tegija

vahelises

alltöövõtuahelas.

lepingulise suhte alusel,

olenemata sellest, kas

füüsilisel isikul või vahendajal

on lepinguline suhe

teenusesaajaga.

(3) Platvormitöö tegija

käesoleva seaduse tähenduses

on platvormitööd tegev

füüsiline isik sõltumata sellest,

millise lepingu alusel tööd

tehakse või millisena on pooled

omavahelise suhte kindlaks

määranud.

(4) Platvormitöötaja

käesoleva seaduse tähenduses

on töölepingu alusel

platvormitööd tegev füüsiline

isik.

(5) Vahendaja käesoleva

seaduse tähenduses on isik, kes

eesmärgiga teha platvormitöö

kättesaadavaks platvormile või

platvormi kaudu:

1) loob lepingulise suhte

platvormi ja platvormitöö

tegijaga või

2) on platvormi ja

platvormitöö tegija vahelises

alltöövõtuahelas.

(6) Platvormitöö tegijate

esindajad käesoleva seaduse

tähenduses on

platvormitöötajate esindajad ja

platvormitöötajateks

mille abil saavad isikud, kes ei ole

kutsetöötajad, kaupu edasi müüa.

Eelnõust on välja jäänud täiendus

„kes ei ole kutsetöötajad“ ja on

üksnes välistatud platvormi, mille

teenuse peamiseks eesmärgiks on

kaupade müük.

Lõiked 6 ja 7: Eelnõus tuleks

eristada platvormitöötajate

esindajaid ja platvormitöö tegijate

esindajaid, sest direktiivis on neid

eristatud kui erineva mahuga

õiguste kandjaid. Seetõttu on

pakutud lg-s 6 definitsioon

platvormitöö tegijate kohta ja lg-s

7 definitsioon platvormitöötajate

esindaja kohta.

Lõige 6: Direktiivi art 2 lg 1

punkt g kohaselt on platvormitöö

tegijate esindajad niivõrd kui see

on ette nähtud riigisisese õigusega

ja tavaga. Eestis on töötajate

esindajad reguleeritud töötajate

usaldusi iku seadus s ja

töölepingu seaduses.

Eelnõu regulatsiooniga tuleb

tagada, et

platvormitöö tegijad ja platvorm

saavad üheselt olla kindlad, et

tegemist on platvormitöö tegijate

Lõiked 6 ja 7: Töötajate esindaja mõistet ei

ole vaja eelnõus eraldi uuesti defineerida,

kuna see on Eesti õiguses juba olemas ning

tuleneb eelkõige töötajate usaldusisiku