1

EELNÕU

22.07.2026

Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise

seadus

Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidi (edaspidi tarbijakrediit) andmine.“;

2) paragrahvi 21 lõikes 3 asendatakse sõnad „riigiabi või vähese tähtsusega abi“ sõnadega

„riigiabi, vähese tähtsusega abi või tarbijakrediit“ vastavas käändes;

3) paragrahvi 21 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul otsustab sihtasutuse nõukogu eelarveaastal

antava riigiabi või vähese tähtsusega abi liigid, tarbijakrediidi andmise, toetatavad tegevused,

piirkonnad, sihtrühma ning abi ja tarbijakrediidi andmiseks kavandatavate vahendite jaotuse

ning avaldab asjakohased andmed sihtasutuse veebilehel.“;

4) paragrahvi 21 lõikes 5 asendatakse sõnad „abi ja“ sõnadega „abi, tarbijakrediidi ja“;

5) seadust täiendatakse 43. peatükiga järgmises sõnastuses:

„43. peatükk

ELAMUKINNISVARAGA SEOTUD TARBIJAKREDIIT

§ 205. Elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidi andmine

(1) Käesoleva seaduse alusel ja korras võib sihtasutus maapiirkonna tasakaalustatud arengu

tagamiseks anda võlaõigusseaduse § 402 kohase elamukinnisvaraga seotud

tarbijakrediidilepingu alusel tarbijale krediiti. Sihtasutus annab tarbijakrediiti koos

krediidiasutusega.

(2) Sihtasutus võib tarbijakrediiti anda piiratud isikute ringile ja seda turutingimustest

madalama intressiga või muudel turul kehtivatest tingimustest soodsamatel tingimustel

eeldusel, et intressimäär ei ole kõrgem kui turu keskmine.

(3) Sihtasutus annab tarbijakrediiti talle selleks riigieelarves sihtotstarbeliselt eraldatud

vahenditest, omatulust või muudest vahenditest.

§ 206. Elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidi andmise kord

(1) Käesoleva seaduse § 205 kohast tarbijakrediiti võib sihtasutus anda Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi ning sihtasutuse vahel sõlmitud halduslepingus toodud alusel ja

korras.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud halduslepingus lepitakse kokku tarbijakrediidi

andmise piirkond, sihtrühm ja muud vajalikud tingimused.

2

(3) Sihtasutuse nõukogu kehtestab käesoleva seaduse § 205 kohase tarbijakrediidi saamiseks

esitatavad nõuded ja tarbijakrediidi taotluse esitamise korra, milles sätestatakse tarbijakrediidi:

1) saamiseks esitatavad nõuded;

2) maksimaalne suurus;

3) taotluse esitamise kord;

4) maksmise tähtajad ja kord.“;

6) paragrahvi 38 lõikes 2 ja § 39 lõikes 2 asendatakse sõnad „ja § 19 lõike 2“ sõnadega „, § 19

lõike 2 ja § 206 lõike 1“.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, „…..“ „………………“ 2026

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus „…..“ „……………“ 2026

(allkirjastatud digitaalselt)

1

22.07.2026

Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise

seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse (edaspidi ka MPKS) eelnõu (edaspidi

eelnõu) eesmärk on vähendada maapiirkonnas eluaseme omandamise või renoveerimisega

seonduvaid turutõrkeid ning suurendada seeläbi Eesti maapiirkondades eluaseme

kättesaadavust. Tegemist on „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist 2023–2027“1 tuleneva

ülesandega parandada noorte spetsialistide võimalusi tööleasumiseks maapiirkondades,

laiendades selleks eluaseme kaaslaenu rakendamise võimalusi MPKS-iga.

Eelnõuga täiendatakse MPKS-i, lisades täiendava riikliku abinõuna elamukinnisvaraga seotud

tarbijakrediidi (edaspidi ka tarbijakrediit) andmise. Eelnõuga luuakse selgem õiguslik alus

elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidi andmiseks ning antakse tarbijakrediidi andmise õigus

riigi sihtasutusele, kes on asutatud maapiirkonna majandusliku arengu toetamiseks. Lisaks

täpsustatakse osapoolte rolle ja ülesandeid tarbijakrediidi andmisel. Nimetatud selgus toetab

Maaelu Edendamise Sihtasutuse (edaspidi ka MES) rakendatava eluaseme kaaslaenu (edaspidi

ka kaaslaen) pikaajalist ja jätkusuutlikku rakendamist.

Kaaslaenu kaudu parandatakse koostöös krediidiasutustega maapiirkondades elamistingimusi

ja soodustatakse uute kodude rajamist, andes võimaluse sihtasutusel pakkuda lisalaenu, mis

võimaldab katta kinnisvara madalast tagatisväärtusest tulenevat puudujääki. MPKS-is riiklike

abinõude loetelu täiendamine tarbijakrediidiga annab turule selge signaali, et riigi üheks

prioriteediks on maapiirkondades ja piirkondlikes keskustes (sh väikelinnades) eluaseme

kättesaadavuse parandamine, ning võimaldab MES-l rakendada kaaslaenu senisest suuremas

ulatuses, andes sealhulgas ka krediidiasutustele kindluse teenuse jätkumise osas.

Eelnõu ei avalda otsest mõju ettevõtete ega isikute halduskoormusele, kuna eelnõuga ei seata

asutustele ega kodanikele uusi kohustusi ega piiranguid. Eelnõuga luuakse õigusselgus

eluaseme kaaslaenu toote pakkumisel, et suurendada eluasemete kättesaadavust

maapiirkondades ja piirkondlikes keskustes. MPKS-i muutmise järel suureneb lühiajaliselt

seotud osapoolte töökoormus seoses halduslepingu sõlmimisega, kuid eelnõus tehtavatel

muudatustel ei ole pikaajalisemat täiendava töökoormuse mõju võrreldes kehtiva olukorraga,

kuna ka praegu on vastav toode turul olemas ja rakendatav.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

regionaalpoliitika osakonna nõunik Taavi Kurvits (5669 5450, [email protected]). Eelnõule

on teinud juriidilise ekspertiisi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna

nõunik Jaana Lepik (5669 1973, [email protected]) ning eelnõu on keeleliselt toimetanud

sama osakonna peaspetsialist Laura Ojava (5685 3519, [email protected]).

1 https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/tegevusprogramm-0

2

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2023/2225, mis käsitleb

tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2008/48/EÜ (ELT L,

2023/2225, 30.10.2023) (edaspidi tarbijakrediidi direktiiv), ning Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiiviga 2014/17/EL elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute kohta ning

millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2013/36/EL ja määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT

L 60, 28.02.2014, lk 34–85) (edaspidi hüpoteekkrediidi direktiiv).

Eelnõu väljatöötamine on seotud tegevuspõhise riigieelarve programmi „Regionaalarengu

programm 2026–2029“ tegevusega 5.1 „Regionaalpoliitika kujundamine ja rakendamine“ ning

„Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ 2 (edaspidi PõKa 2030)

maa- ja rannapiirkondade arengu tegevussuuna eesmärkidega.

Eelnõu on seotud „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027“ tegevusega „Parandame

noorte spetsialistide võimalusi tööleasumiseks maapiirkondades ja piirkondlikes keskustes,

laiendades selleks eluaseme kaaslaenu tingimusi maaelu ja põllumajandusturu korraldamise

seadusega.“.

Eelnõuga muudetakse maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse redaktsiooni RT I,

26.09.2023, 1.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõuga kavandatava muudatuse eesmärk on reguleerida riikliku abinõuna elamukinnisvaraga

seotud tarbijakrediidi andmist, leevendamaks maapiirkonnas, sealhulgas väikelinnades ja

piirkondlikes keskustes (edaspidi koos ka maapiirkond), esinevaid turutõrgetest tingitud

takistusi elamukinnisvara finantseerimisel ning suurendamaks seeläbi eluasemete

kättesaadavust nendes piirkondades. Tegevus on kooskõlas „Eesti eluasemevaldkonna teekaart

2035“3 seatud eesmärgiga suurendada väljaspool kasvukeskusi eluasemete kvaliteeti ning

vähendada turutõrget elamukinnisvara investeeringute elluviimisel.

Senini on eluaseme kaaslaenu rakendatud pilootprojekti raames. Saadud kogemused näitavad,

et eluaseme kaaslaenu tingimused sobivad madalast tagatisväärtusest tuleneva turutõrke

ületamiseks ning seeläbi ka riiklikes arengukavades ja uuringutes käsitletud kitsaskohtade

leevendamiseks. Kaaslaen aitab kaasa nii „Eesti 2035“ kui ka PõKa 2030 eesmärkide täitmisele,

toetades nii tasakaalustatud regionaalset arengut kui ka maapiirkonda elama asumist. Lisaks

aitab riigipoolne tugi eluasemetega seotud investeeringute tegemisel turutõrkepiirkondades

panustada perepoliitika4 eesmärkidesse ja toetab piiriala sotsiaal-majandusliku olukorra5

parandamist kvaliteetse elukeskkonna võimaldamise kaudu.

2 https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2021-09/poka-2030-taistekst.pdf 3 https://kliimaministeerium.ee/elukeskkond-ringmajandus/ehitus-ja-elukeskkond/eluasemepoliitika 4https://www.sm.ee/sites/default/files/documents/2025-

08/Laste%20saamise%20ja%20toetamise_anal%C3%BC%C3%BCs%20ja%20ettepanekud_0.pdf 5https://skytte.ut.ee/sites/default/files/2023-04/Kagu-Eesti%20piiriala%20sotsiaal-

majandusliku%20olukorra%2C%20siseturvalisuse%2C%20piirijulgeoleku%20ja%20kogukonna%20uuring_0.p

df

3

Kaaslaen on nii krediidiasutuste kui ka klientide poolt hästi vastu võetud ning teadlikkus sellest

võimalusest on ajas aina kasvanud. Krediidiasutuste tagasiside kohaselt on kaaslaenu

tingimused mõistlikud ja aitavad täita meetme põhieesmärki: parandada maapiirkonda kodu

rajamiseks vajalikule kapitalile ligipääsu.

Tavapäraselt hindavad kinnisvarahindajad maapiirkonna uute majade tulevikuväärtuseks

umbes 20–30% madalamat summat kui ehitusmaksumus, mistõttu jääb laenu osakaal

koguinvesteeringust madalamaks ja maapiirkonda maja ehitada soovijad peavad sageli leidma

lisafinantseerimist. Eelnõuga lisatav riiklik abinõu võimaldab rakendada pikaajaliselt toodet,

mis aitab leevendada tagatisvara puudusest ja ebapiisavast omafinantseeringust tingitud

turutõrget, aidates seeläbi tõhusamalt maapiirkonda elama asuda või elamistingimusi

parandada.

Kehtiva MPKS-i alusel on sihtasutusel õigus toetada ettevõtlust, andes abi toetuse, laenu või

tagatisena ning anda nendega kaasnevat riigiabi või vähese tähtsusega abi. See ei hõlma aga

elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidi andmist füüsilistele isikutele. Lähtudes põhimõttest,

et riigi sekkumine peab olema läbipaistev, võrdsetel ja selgetel alustel, on oluline luua

õiguskindlus kaaslaenu pakkumisel. Kehtiva õigusruumi uuendamise järel on võimalus

kaaslaenu rakendada selliselt, et see jõuaks rohkemate sihtrühmadeni ja kataks kogu elutsükli

vajadusi (nt ehitamine, renoveerimine, energiatõhususe parandamine, juurdeehitused) ning

samas oleks kahjude realiseerumisel ja edaspidisel haldamisel finantsiliselt jätkusuutlik ja

isemajandav. Selleks on vajalik luua selge õiguslik alus, mis sätestab sihtasutuse poolt

elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidi andmise võimalused ja alused.

Lähtudes Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja

normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lõikest 1, eelnes eelnõule väljatöötamiskavatsuse

(edaspidi VTK) koostamine (EIS-i toimik nr 25-21646). VTK oli eelnõude infosüsteemis

arvamuse esitamiseks perioodil 14.11.2025–10.12.2025. Kaasatavad nõustusid, et VTK-s

nimetatud probleemid on asjakohased ning riiklikud abinõud nende leevendamiseks on

põhjendatud. Peamised seisukohad ja arvamused on väljendatud allolevas tabelis.

Tabel. MPKS-i VTK lühikokkuvõte

Esitaja Seisukoht, arvamus Selgitus

Eesti

Pank

Riiklikud eluasemeturumeetmed on

põhjendatud, kui need leevendavad

turutõrkeid, on sotsiaalse suunitlusega

või toetavad kliimaeesmärke.

Nõustub hinnanguga, et

maapiirkondades on laenuturg piiratud

madala kinnisvara väärtuse ja

likviidsuse tõttu, mistõttu riiklikud

laenutoetused on seal üldiselt positiivse

mõjuga.

Kõik eluaseme kättesaadavust

parandavad meetmed (nt

laenukäendused, renoveerimistoetused,

Võtame teadmiseks ja selgitame

Eraldi sihtasutuse kaudu

maapiirkondade tugimeetmete

rakendamine on osutunud edukaks nii

senise kaaslaenu piloteerimisel kui ka

pikaaegselt maapiirkondade

ettevõtluse rahastamise toe

pakkumisel ning me ei näe, et

praeguse lahendusskeemi muutmine

muudaks olukorda tõhusamaks.

6 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/594bfffd-e45c-41a0-bbb6-9579867ba26b

4

kaaslaenud) tuleks koondada ühe

sihtasutuse alla.

Ei pea mõistlikuks, et

eluasemeturumeetmeid rakendaksid

paralleelselt kaks sihtasutust;

maapiirkondade tugimeetmeid saab

pakkuda eraldiseisvate toodetena ühe

sihtasutuse raames. Ühe sihtasutuse

mudel parandab meetmete tõhusust,

lihtsustab nende taotlemist, ühtlustab

tingimusi ja võimaldab riigi vahendeid

paindlikumalt kasutada.

Pigem näeme ühtse asutuse kaudu

kõikide tugimeetmete rakendamisel

ohukohti ning riski, et

maapiirkondade huvid ja prioriteedid

jäävad tagaplaanile. Nimetatud

riskide ja ohtude leevendamiseks

peaks igasugusele ühtlustamisele või

konsolideerimisele eelnema põhjalik

analüüs. Seniks, kuni nimetatud

analüüsi ei ole tehtud, leiame, et

MES-i kaudu on vajalik jätkata

eluaseme kaaslaenu pakkumist

senisel kujul.

MES-il on olemas sihistatud eesmärk

tasakaalustatud maapiirkonna arengu

toetamiseks, piisav kompetents

nimetatud toote pakkumiseks, sujuv

koostöö krediidiasutustega ning

paindlikkus vajaduse korral kiirelt

reageerida turul toimuvatele

muutustele.

Eesti

Pangaliit

MES-i ja pankade koostöö

õigusraamistik: Soovitakse, et seaduses oleks selgelt

sätestatud MES-i ja pankade

koostööleping, mis lihtsustaks

andmevahetust ja muudaks

laenuprotsessi tarbijale sujuvamaks ja

mugavamaks.

Vastutustundlik laenamine: Rõhutatakse vajadust järgida

võlaõigusseadusest (edaspidi VÕS)

tulenevaid vastutustundliku laenamise

nõudeid ka MES-i kaaslaenu puhul.

Pangad leiavad, et kaaslaenu puhul

peaks tarbija krediidivõimelisuse

hindamise vastutus lasuma selgelt

MES-il, mitte pankadel. Soovitakse, et

see küsimus oleks õigusaktides ja

tingimustes täpselt reguleeritud.

Minimaalse sissetuleku kriteerium: Soovitatakse võimaluse korral muuta

minimaalse netosissetuleku kriteerium

paindlikumaks, arvestades rohkem

konkreetse taotleja maksevõimet, mitte

üksnes üldist sissetulekunõuet.

Kaaslaenu intressimäärad:

Võtame teadmiseks ja selgitame

Oleme sama meelt, et oluline on

muuta laenuprotsess võimalikult

sujuvaks ja mugavaks.

Konkreetsed tingimused ja

kriteeriumid lepitakse kokku seaduse

alusel sõlmitavas halduslepingus ning

nende sätestamine seaduse tasandil ei

ole põhjendatud.

5

Viidatakse, et kõrgemate

intressimäärade kehtestamine võib

muuta laenu saamise kallimaks ning

vähendada meetme atraktiivsust ja

kättesaadavust.

Kaaslaenu sihtrühm: Soovitakse, et kaaslaenu sihtrühm oleks

laiem kui ainult noored pered ja

spetsialistid – vajadus võib tekkida eri

vanuses inimestel. Toetatakse eluaseme

kättesaadavuse parandamise eesmärki,

kuid märgitakse, et oluline on tagada ka

töökohtade, infrastruktuuri ja teenuste

kättesaadavus regioonis – ainult

eluasemete toetamisest ei piisa maaelu

arendamiseks.

ELVL Selgem regulatiivne raamistik: Kavandatav seadusemuudatus loob

õiguslikult kindlamad ja selgemad

alused MES-i eluaseme kaaslaenu

meetmele, aidates hajutada riske ja

vältida erinevaid tõlgendusi ning

võimaldades meetmel toimida

stabiilsemalt ja jätkusuutlikumalt.

Toetus regionaalsele arengule: Meetmel on oluline positiivne mõju

regionaalsele arengule, parandades

eluaseme kättesaadavust

maapiirkondades ja aidates ületada

turutõrkeid madalate kinnisvarahindade

tõttu.

Riigisisese rände soodustamine: MES-i eluaseme kaaslaen ja muud

toetused toetavad inimeste kolimist

maapiirkondadesse ning aitavad ületada

pangalaenu saamise barjääre.

Sihtrühma laiendamine: Soovitakse kaaluda toetuse sihtrühma

laiendamist lisaks noortele peredele ka

võtmevaldkondade spetsialistidele

(haridus-, sotsiaal-, meditsiini- ja

kultuuritöötajad), kuna nende olemasolu

on oluline kogukondade elujõu

säilitamiseks.

Võtame teadmiseks

Konkreetsed tingimused ja

kriteeriumid, sealhulgas sihtrühm,

lepitakse kokku seaduse alusel

sõlmitavas halduslepingus.

Justiits-

ja

Probleemi ebaselgus: Võtame teadmiseks ja selgitame

6

Digiminis

teerium

Arvamuses juhitakse tähelepanu, et

VTK ei selgita piisavalt, milles täpne

õiguslik probleem või takistus seisneb –

kas see on põhjustanud laenu

väljastamise piiranguid, suurendanud

halduskoormust või jätnud mõne taotleja

toetusest ilma. Eelnõu koostamisel

palutakse need probleemid selgelt välja

tuua.

Sihtrühmade täpsustamine: Soovitakse, et mõjutatavad ja soovitud

sihtrühmad määratletaks võimalikult

täpselt. Tuleb hinnata, kas muudatus

mõjutab või soosib erinevaid rühmi, ja

välistada ebavõrdne kohtlemine näiteks

eluaseme tüübist või muudest tunnustest

lähtuvalt.

Halduskoormuse ja ressursivajaduse

analüüs: Palutakse eelnõu koostamisel hinnata ja

võimaluse korral vähendada meetmest

tingitud halduskoormust taotlejatele,

MES-ile ja teistele osapooltele ning

lisada täpne MES-i töökorraldusele ja

ressurssidele avalduva mõju analüüs.

Turutõrgete ja poliitika

põhjendamine: Oodatakse, et viited riiklikele

kohustustele (nt turutõrke leevendamise

vajadusele) oleksid täpsustatud

vastavate seadusesätetega või

strateegiadokumentidega.

Regionaalpoliitika tasakaal: Tuleb hinnata, kas soovitud eesmärgid

(nt linna ja maapiirkonna arengute

tasakaalustamine) on saavutatavad ning

millised on võimalikud soovimatud

kõrvalmõjud (sh ebavõrdse kohtlemise

riskid toetuse sihtimistel).

Kohtusime kahepoolselt ning

täpsustasime VTK kohta saadetud

tagasisidet ja kavandatava eelnõu

eesmärke. Selle valguses oleme

eelnõu raames täpsustanud

lahendatavat probleemi.

Konkreetsed tingimused ja

kriteeriumid, sealhulgas sihtrühm,

lepitakse kokku seaduse alusel

sõlmitavas halduslepingus ning nende

määratlemine seaduse tasandil ei ole

mõistlik. Küll aga oleme mõjude osas

proovinud hinnata potentsiaalset

sihtrühma ning neile kohalduvaid

mõjusid.

Kliimami

nisteeriu

m

Õiguslik alus on Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutusel (edaspidi

EIS) olemas: Kliimaministeerium leiab, et EIS-il on

kehtiva seaduse alusel olemas õigus

anda laene, sealhulgas eluasemelaene,

ka füüsilistele isikutele. VTK-s esitatud

Võtame teadmiseks ja selgitame

Kohtusime kahepoolselt ning

täpsustasime VTK kohta saadetud

tagasisidet ja kavandatava eelnõu

eesmärke.

Olles kohtunud EIS-i ja

Kliimaministeeriumi esindajatega,

7

väide vastava aluse puudumise kohta on

ekslik.

Vajalik kogemus ja suutlikkus: EIS-il on pikaajaline kogemus eraisikute

laenu- ja eluasemefinantseerimise alal,

välja arendatud teenused ning

riskihindamise protsessid. Nende

teenused on juba kooskõlas pankade

kodulaenudega ja kliendisõbralikud.

Vastutab üks rakendusasutus: Kliimaministeerium peab

põhjendamatuks luua paralleelne

finantsinstrument MES-i alla, kuna see

dubleeriks teenuseid, killustaks

finantsinstrumente ja suurendaks

halduskoormust nii riigile, pankadele kui

ka kasutajatele.

Kõik eluaseme finantsinstrumendid

ühte asutusse: Kliimaministeerium soovitab koondada

kõik eluasemefinantseerimise

instrumendid ühte pädevasse

rakendusasutusse (EIS-i), et tagada

ühtne klienditeekond, ühene vastutus,

parem ressursitõhusus ning riskide ja

koormuse haldamine.

MPKS-i muutmise vajadus puudub: Leitakse, et MPKS-i muutmine pole

vajalik; tuleks leida koalitsioonileppes

seatud eesmärkide täitmiseks

alternatiivsed lahendused, mis

võimaldavad eluasememeetmeid

rakendada tõhusalt ühe asutuse kaudu.

oleme jõudnud ühisele arusaamale, et

eluaseme kaaslaen ja EIS-i pakutavad

tooted ei dubleeri, vaid täiendavad

teineteist, ning MPKS-i muutmisega

on mõistlik edasi liikuda. Sama on

ilmnenud ka turult saadud

tagasisidest.

Eluaseme kaaslaenu senine

rakendamine näitab, et turul on tõrge,

mida senised tooted ei ole suutnud

lahendada, ning kaaslaenu vastu on

huvi nii krediidiasutuste kui ka

tarbijate poolt olemas.

Rahandus

ministeeri

um

Õiguslik alus ja sõnastused ebatäpsed:

Eriarvamus krediidiandjate

ja -vahendajate seaduse (edaspidi KAVS)

§ 2 lõike 5 kohta – see säte ei anna

rakendamiseks volitusi, vaid sätestab,

kellele KAVS-is sätestatut ei kohaldata.

Eelduste põhjendatus puudub:

Kavandatud meetme majanduslikud ja

regionaalpoliitilised eeldused (nt

töökohtade tekkimine, elanikkonna

kasv, teenuste ja ettevõtluse kasv) ei ole

VTK-s analüüsi ega andmetega

Võtame teadmiseks ja selgitame

Nii VTK ega seaduseelnõu tasandil ei

ole mõistlik kokku leppida või

piiritleda konkreetseid

laenutingimusi. Vajalik on luua selge

õigusraam, mis võimaldab rakendada

eluaseme kaaslaenu. Konkreetsed

tingimused lepitakse kokku

halduslepingus ja kinnitatakse hiljem

sihtasutuse nõukogu otsusega.

8

põhjendatud. Samuti ei ole selge, miks

korterid on meetmest välja jäetud.

Abikõlblikkuse kriteeriumid ja

sihtimine:

Meetme määratlemisel tuleks

keskenduda probleemile – st

tagatisväärtuse ja

turuhinna/soetusmaksumuse vahele,

mitte ainult asustusüksuse suurusele.

Eelistatud oleks paindlikum ja

vajaduspõhine sihtimine ning erinevate

sihtrühmade vajaduste arvestamine.

Meetme tingimused puuduvad:

VTK-s puuduvad detailsed ja

analüüsitud eluasemelaenu tingimused

(laenupiirid, mahud, kahjumite ulatus

jne), mis vähendab läbipaistvust ja

takistab mõjude hindamist.

Riigi sekkumise ulatus ja

alternatiivid:

Riigi sekkumisel tuleks olla ettevaatlik –

soovitatakse kõigepealt pikendada

käimasolevat pilootprojekti ning MES-i

panust suurendada. Meetme mahtude,

majanduslike mõjude ning tasuvuse

kohta peaks VTK-s olema selge analüüs.

Kõik meetmed ühele

rakendusasutusele:

Riigi eluasememeetmed võiks koondada

ühte rakendusasutusse, et suurendada

tõhusust, vähendada töökoormust ja

minimeerida väärkasutuse riske.

Korterid on fookusest välja jäetud

kuna, viimaste puhul ei ole

tagatisväärtuse ja soetusmaksumuse

vaheline lõhe nii suur probleem kui

on see üksikelamutel.

Ühe asutuse kohta vt vastust ülal

(Eesti Pangale).

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kuuest muutmispunktist.

Eelnõu punktiga 1 täiendatakse MPKS-i § 2 punktiga 6, millega täiendatakse maaelu ja

põllumajandusturu korraldamise riiklike abinõude loetelu uue abinõuga, milleks on

elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidi andmine. Nimetatud riikliku abinõu rakendamine on

kooskõlas MPKS-i reguleerimisalaga ning aitab saavutada MPKS-is seatud eesmärke, eelkõige

maapiirkonna elanikele rahuldava elatustaseme ja maapiirkonna tasakaalustatud arengu

tagamise kaudu.

Tarbijale krediidi andmine ja vahendamine toimub üldjuhul KAVS-is sätestatud alustel ja

korras. KAVS-i § 2 lõike 5 punkti 2 kohaselt ei kohaldata selles seaduses sätestatut juriidilisele

isikule, kelle majandus- või kutsetegevuseks on seaduse kohase ja sotsiaalsest eesmärgist

lähtuva krediidi andmine piiratud isikute ringile ja seda turutingimustest madalama intressiga

9

või muudel turul kehtivatest tingimustest soodsamatel tingimustel, eeldusel, et intressimäär ei

ole kõrgem kui turu keskmine. Elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidi andmise abinõu peab

vastama eelnimetatud tingimustele (vt lisanduv § 205 lõige 2). Seaduses sellise tarbijakrediidi

andmiseks selge aluse loomise kaudu võimaldatakse elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediiti

anda KAVS-i kohaldamata.

Eluaseme taskukohasus maapiirkondades on aktuaalne ja oluline teema nii Eestis kui ka

rahvusvahelisel tasandil. Maapiirkondades on kinnisvara tagatisväärtus sageli oluliselt

madalam kui turuhind, mis piirab laenuvõimalusi ja raskendab eluaseme soetamist või

ehitamist. See probleem süvendab maapiirkondade tühjenemist ja elanikkonna vananemist.

Madal kinnisvara tagatisväärtus ja sellest tingitud piiratud ligipääs laenudele tekitavad

maapiirkondades kättesaadavuse probleemi: potentsiaalsed ostjad ei leia piisavalt

taskukohaseid eluruume ning pangad nõuavad suuremaid omafinantseeringuid või lisatagatisi,

mida paljud laenutaotlejad ei suuda pakkuda.

Madal kinnisvara tagatisväärtus on tingitud nõudluse vähesusest (pikem müügiperiood,

piiratum sihtrühm, ebasoodsad laenutingimused), piiratud infrastruktuurist, teenuste

kättesaadavusest ning suurenenud riskist vara väärtuse languseks kriisiolukordades. See

omakorda piirab laenuvõimalusi ja raskendab kinnisvara soetamist.

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (edaspidi ka OECD) uuringud7 näitavad, et

taskukohase ja kvaliteetse eluaseme kättesaadavus on paljudes riikides probleem, eriti

maapiirkondades, kus kinnisvara tagatisväärtus on madal ja laenuvõimalused piiratud. OECD

rõhutab vajadust suurendada investeeringuid taskukohasesse ja sotsiaalsesse eluasemesse ning

vähendada haldusbarjääre, mis takistavad eluaseme ehitamist. Euroopa Komisjon on

„Maapiirkondade pikaajalise visiooni“ 8 väljatöötamise raames rõhutanud vajadust parandada

maapiirkondade elukvaliteeti, sealhulgas eluaseme kättesaadavust, et muuta maapiirkonnad

elamiseks ja töötamiseks atraktiivsemaks.

PõKa 2030 üks alaeesmärk on toetada maapiirkonda elama asumist ning seda soosivate

tegevuste elluviimist. Eluaseme kättesaadavus on selle eelduseks – ilma sobiva, taskukohase ja

kvaliteetse eluasemeta ei teki eeldusi töökohtade täitmiseks ega kogukondade püsimiseks.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellitud uuring „Hoonete rekonstrueerimise

pikaajaline strateegia“9 tõstis esile selge vajaduse rakendada väljaspool suuremaid linnu

täiendavaid meetmeid, mis võimaldaksid toetada eluasemete soetamist ja rekonstrueerimist kas

riigipoolsete garantiide või muude instrumentide abil. Seejuures on analüüsis läbivalt käsitletud

erasektori potentsiaali võimalikult suurt ärakasutamist. Ka „Eesti eluasemevaldkonna teekaart

2035“10 käsitleb kvaliteetsete elamispindade kättesaadavust maapiirkonnas probleemina, mida

tuleb adresseerida ning mille lahendamiseks on vajalik riigipoolne täiendav tugi.

PõKa 203011 kohaselt kuuluvad maapiirkonna alla Statistikaameti 2017. aastal koostatud

metoodikast lähtuvalt maalise asustuspiirkonna asulad, kus rahvastikutihedus on väiksem kui

200 inimest ruutkilomeetri kohta, ja tihedama asustusega piirkonnad, mille rahvaarv jääb alla

5000 elaniku ruutkilomeetri kohta. Metoodika koostamise ajast on toimunud jätkuv

(valg)linnastumine, mistõttu alustas Statistikaamet 2024. aastal linnalise, väikelinnalise ja

maalise asustuspiirkonna tüübi määramise metoodika ülevaatamist, kuid ülevaatuse tulemusena

7 Housing Policies in the EU, 2022; OECD, 2021a ja b, 2023 8 The Rural Pact and the Long-Term Vision for Rural Areas. Kättesaadav:

https://leadercongress.eu/en/2023/10/10/the-rural-pact-and-the-long-term-vision/ 9 https://www.mkm.ee/media/155/download 10 https://kliimaministeerium.ee/elukeskkond-ringmajandus/ehitus-ja-elukeskkond/eluasemepoliitika 11 https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2021-09/poka-2030-taistekst.pdf

10

otsustati jätkata 2017. aastal väljatöötatud metoodikaga, täiendades pelgalt arvutusi12.

„Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava 2023–2027“13 kohaselt

loetakse maapiirkonnaks piirkond, mis vastab Statistikaameti metoodika alusel maalisele ja

väikelinnalisele asustuspiirkonnale.

Tagamaks eelnõukohase tarbijakrediidi võimalikult tõhus ja ajakohane sihistamine, lepitakse

konkreetne tarbijakrediidi andmise piirkond kokku eelnõuga lisatava § 206 lõikes 2 nimetatud

sõlmitavas halduslepingus.

Eelnõuga punktidega 2–4 muudetakse MPKS-i § 21, sätestades tarbijakrediidi andmise alused.

Tarbijakrediiti saab anda sarnaselt teiste MPKS-is sätestatud abinõudega riigi sihtasutus, kes

on asutatud maapiirkonna majandusliku arengu toetamiseks, ning seda ainult juhul, kui vastava

abi andmine on eelarveaastal ette nähtud. Kui tarbijakrediiti antakse sihtasutuse

omavahenditest, peab tarbijakrediidi andmiseks vastava otsuse tegema sihtasutuse nõukogu,

lähtudes kohustustega katmata omavahendite seisust, turuvajadusest ning muudest

tarbijakrediidi väljaandmist mõjutavatest teguritest.

Eelnõu punktiga 5 täiendatakse MPKS-i 43. peatükiga, milles reguleeritakse

elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidile kohalduvaid tingimusi.

Eelnõuga lisatavas §-s 205 sätestatakse peamised elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidi

andmise tingimused. Elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediit on MPKS-i alusel ja korras

VÕS-i § 402 kohase elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu alusel väljastatud

tarbijakrediit, mille eesmärk on tagada maapiirkonna tasakaalustatud areng.

Elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidi mõiste puhul tuginetakse VÕS-is sätestatule. VÕS-i

§ 402 defineerib elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu kui tarbijakrediidilepingu,

mis on tagatud hüpoteegiga või muu võrreldava tagatisega, või tarbijakrediidilepingu, mille

eesmärk on kinnistu, hooneühistu liikmesuse või olemasoleva või kavandatava ehitise

omandamine või nimetatud õiguste säilitamine. Elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidile

kohaldub seega ka muu VÕS-is sätestatu, kui VÕS-i 22. peatüki 2. jaos ei ole sätestatud teisiti.

Elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidi andja on sihtasutus. Sihtasutus on MPKS-i § 21

lõike 3 kohaselt maapiirkonna majandusliku arengu toetamiseks asutatud riigi sihtasutus.

Arvestades, et tarbijakrediidi andmine eeldab nii finantsilist võimekust kui ka kompetentsi ning

eduka toote lansseerimiseks on vajalik tihe koostöö krediidiasutustega, on oluline, et

tarbijakrediidi rakendaja oleks suuteline seda edukalt rakendama. Sisuliselt on tarbijakrediidi

andmine koos krediidiasutusega jõukohane eeskätt krediidi- ja finantsasutusele, kellel on

olemas varasem kogemus sarnaste tegevuste rakendamisel.

Kuna tarbijakrediidi andmise puhul on tegemist väga selgelt maapiirkonnas esineva turutõrke

leevendamisega, on ühtlasi ka oluline, et riikliku abinõu rakendaja on kursis nii eluaseme

valdkonna finantsinstrumentidega kui ka maapiirkondade oludega, omades varasemat

kogemust maapiirkonda suunatavate finantsinstrumentidega ning panustab laiemalt

maaelupoliitikas seatud eesmärkide saavutamisse.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk on kujundada maaelu mainet,

tunnustada maaelu edendajaid, rakendada toetusi, preemiaid ja stipendiume ning muid

12 https://www.stat.ee/sites/default/files/2022-05/Asustuspiirkond_1.pdf 13 https://www.agri.ee/euroopa-liidu-uhise-pollumajanduspoliitika-strateegiakava-2023-2027

11

sotsiaalseid abinõusid, sealhulgas eluasemelaenu või -liisingut eeskätt koos krediidi- ja

finantseerimisasutustega, mis vastavalt sihtasutuse eesmärgile tagavad tööjõu maaettevõtluses.

Ühtlasi on MES-l pikaaegne kogemus maapiirkonna ettevõtjatele finantstoodete pakkumisel nii

omakapitalist kui ka Euroopa Liidu toetusfondidest rakendatavate rahastamisvahendite kaudu.

2021. aastal töötas see sihtasutus koostöös tollase Maaeluministeeriumiga välja eluaseme

kaaslaenu, mille on krediidiasutused kiirelt ja sujuvalt omaks võtnud ning mille edasist

rakendamist kavandatavad MPKS-i muudatused toetavad.

MES annab tarbijakrediiti koos krediidiasutusega jätkuvalt kaaslaenu põhimõttel, kus

sihtasutuse poolne kaaslaen ei hakka olema suurem kui 50% kaaslaenude (st krediidiasutuse ja

sihtasutuse laenude) kogusummast. Sihtasutusel ei ole võimalik anda tarbijakrediiti ilma

krediidiasutuseta.

Tarbijakrediiti antakse piiratud isikute ringile ja seda turutingimustest madalama intressiga või

muudel turul kehtivatest tingimustest soodsamatel tingimustel eeldusel, et intressimäär ei ole

kõrgem kui turu keskmine. Tegemist on VÕS-i § 403 lõikes 54 sätestatud erisusega, mis

välistab VÕS-i 22. peatüki 2. jaos elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute kohta

sätestatu kohaldamise.

Tarbijakrediidi direktiivi ja hüpoteekkrediidi direktiivi ülevõtmisega seonduvalt muudetud

VÕS-i seletuskirjas on selliste lepingutena välja toodud näiteks õppelaenulepingud. VÕS-i

§ 403 lõike 54 sõnastus ega eespool mainitud hüpoteekkrediidi direktiivi artikli 3 lõike 3

punkti c sõnastus ei piira aga eelpool mainitud erisuste rakendamist ainult

õppelaenulepingutele, vaid võimaldab nimetatud erisusi kasutada kõikide laenulepingute puhul

tingimusel, et tagatud on eelmainitud kolm tingimust.

Sihtasutus annab tarbijakrediiti talle selleks riigieelarves sihtotstarbeliselt eraldatud

vahenditest, omatulust või muudest vahenditest.

Eelnõuga lisatavas §-s 206 reguleeritakse tarbijakrediidi andmise kord.

Eelnõuga lisatava § 206 lõike 1 kohaselt sõlmib tarbijakrediidi rakendamiseks Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium sihtasutusega halduslepingu. Halduslepingu sõlmimine on vajalik,

kuivõrd tegemist on avaliku halduse ülesande täitmiseks volitamisega.

Eelnõuga lisatava § 206 lõike 2 kohaselt sätestatakse sõlmitavas halduslepingus tarbijakrediidi

andmise piirkond, sihtrühm ja muud vajalikud tingimused, mis võimaldavad kasutada

hüpoteekkrediidi direktiivis ja VÕS-is sätestatud elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidi

erisusi. Nimetatud tingimuste täitmiseks peab tarbijakrediit olema suunatud piiratud hulgale

laenusaajatele seadusjärgselt ja üldistes huvides, olema intressivaba või tavaliselt turul

kehtivatest madalamate laenuintressidega või sõlmitud muudel tingimustel, mis on tarbijatele

turul kehtivatest tingimustest soodsamad.

Seega sätestatakse halduslepingus konkreetne piirkond ja sihtrühm tagamaks, et

elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediiti saab väljastada ainult piiratud isikute ringile

piirkondades, kus on probleeme eluaseme kättesaadavusega ehk teisisõnu, kus on tuvastatud

turutõrge ning kus turutingimustel ei pruugi tarbijad saada piisavalt krediiti elamukinnisvara

omandamiseks või ehitamiseks. Lisaks sätestatakse halduslepingus sihtasutuse rakendatava

hinnapoliitika põhimõtted tagamaks, et tarbijakrediit on kättesaadav turul pakutavatest

tingimustest soodsamalt. Olukorras, kus sihtasutus annab tarbijakrediiti koos krediidiasutusega

12

ning sihtasutuse pakutav intressimäär on võrdne turul kehtivate laenuintressidega, võib laen

siiski muudes tingimustes, näiteks tagatise osas, olla tarbijale soodsam.

Sihtasutuse rakendatav kaaslaen on üles ehitatud lähtuvalt põhimõttest, et sihtasutus seab enda

hüpoteegi alati krediidiasutuse hüpoteegi taha, järgmisele järjekohale, mis tähendab, et laen on

esialgu üldjuhul alatagatud ja vahel üldse tagatiseta (nt ehitamise või renoveerimise korral).

Krediidiasutus sellise tagatispositsiooniga laenu ei väljastaks. Seega on sihtasutuse kaaslaenu

alusel tegemist tarbijale turul kehtivatest tingimustest soodsama võimalusega, kuna ilma

sihtasutuse panuseta ei oleks tarbija saanud turult piisavalt krediiti.

Eelnevast tulenevalt ja selleks, et oleks järgitud ka intressidega seonduvad elamukinnisvaraga

seotud tarbijakrediidi põhimõtteid, on oluline tagada, et sihtasutus ei tõstaks laenude intresse

kõrgemaks kui turu keskmine intress. Taoliselt toimides oleksid tarbijakrediidi tingimused turul

kehtivatest tingimustest soodsamad ning sihtasutuse antavale tarbijakrediidile kohalduks

jätkuvalt VÕS-i § 403 lõikes 54 sätestatud erisus.

Sarnaselt senisega hindab sihtasutus igakordselt laenutaotleja(te) võimekust laenu tagasi

maksta.

Eelnimetatud tingimuste detailsem sätestamine (konkreetsed piirkonnad, sihtrühmad,

sihtasutuse kohustused) halduslepingus tagab piisava paindlikkuse, arvestades et vajadused nii

sihtrühma kui ka piirkondade osas võivad ajas muutuda ning olla seoses ka tarbijakrediidi

rakendamiseks eraldatud vahendite hulgaga (nt piiratud vahendite puhul võib olla otstarbekas

fokuseerida konkreetsemale piirkonnale). Seetõttu ei ole konkreetse piirkonna ega sihtrühma

määratlemine seaduse tasandil otstarbekas, vaid mõistlik on see sätestada halduslepinguga.

Täiendades MPKS-i alustega, mis võimaldavad kinnitada piiratud isikute ringi

halduslepinguga, on tagatud kooskõla hüpoteekkrediidi direktiivis ja VÕS-i § 403 lõikes 54

sätestatud tingimustega, et MPKS-i alusel sõlmitavad tarbijakrediidilepingud sõlmitakse

piiratud hulga tarbijatega seadusjärgselt ja avalikes huvides. Sellisel juhul ei kohaldata

sihtasutusele ka KAVS-is sätestatut, kuna KAVS-i § 2 lõike 5 punktis 2 nimetatud tingimused

on täidetud.

Eelnõuga lisatava § 206 lõike 3 kohaselt kehtestab tarbijakrediidi saamiseks esitatavad nõuded

ja tarbijakrediidi taotluse esitamise korra sihtasutuse nõukogu. Sihtasutuste seaduse kohaselt

kavandab nõukogu sihtasutuse tegevust ning korraldab sihtasutuse juhtimist. Tegemist on

tavapärase praktikaga, mis on laialt levinud ning mida on rakendatud ka muude MPKS-i alusel

antud riiklike abinõude rakendamisel. Sihtasutuse nõukogu kehtestab nõuded ja korra, milles

kehtestatakse vähemalt tarbijakrediidi:

1) saamiseks esitatavad nõuded;

2) maksimaalne suurus;

3) taotluse esitamise kord;

4) maksmise tähtajad ja kord.

Eelnõu punktiga 6 täiendatakse MPKS-i §-des 38 ja 39 sätestatud haldusjärelevalve eesmärgi

ja ulatuse ning haldusjärelevalve teostamise sätteid uue lisandunud abinõuga.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

13

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2023/2225, mis käsitleb

tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2008/48/EÜ (ELT L,

2023/2225, 30.10.2023), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/17/EL

elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute kohta ning millega muudetakse direktiive

2008/48/EÜ ja 2013/36/EL ja määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 60, 28.02.2014, lk 34–85).

6. Seaduse mõjud

Eelnõu mõjusid on hinnatud HÕNTE § 46 lõike 1 alusel. Mõjude hindamiseks on kasutatud ka

„Mõjude hindamise kontrollküsimustikku“14 koos selle lisadega. Eelnõu avaldab horisontaalset

mõju kaudselt kõikides HÕNTE-s nimetatud mõjuvaldkondades, mida on käsitletud allpool.

Eelnõul ei ole otsest mõju haridusele, kultuurile ja spordile, looduskeskkonnale,

infotehnoloogiale ja infoühiskonnale ega riigikaitsele ja välissuhetele.

Sihtrühm

Elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidi kasutamise sihtrühma kuuluvad nii maapiirkonnas

elavad inimesed kui ka need, kes soovivad maapiirkonda elama asuda. Kitsamalt on

sihtrühmaks isikud, kes soovivad teha elamukinnisvaraga seotud investeeringuid, kuid kellele

krediidiasutuste pakutud finantseerimine ei ole piisav.

Senini on kaaslaenu kasutanud suuresti alaealiste lastega pered. 2025. aasta lõpu seisuga oli

kaaslaenu saajatel keskmiselt 1,2 last15. Eestis on ca 342 000 peret ning neist ca 45%-l on

vähemalt üks alla 18-aastane laps. Arvestades, et nii otsused elamistingimuste parendamiseks

või muutmiseks ning selleks vajaliku kapitali kaasamiseks on isikupõhised otsused, ei ole

võimalik üheselt tegeliku sihtrühma suurust määrata. Selgelt väljendub aga trend, et kaaslaenu

kasutavad pigem kõrgemalt haritud ning lastega pered. Senini väljastatud laenudest ca 2/3 on

väljastatud lastega peredele. Arvestades, et riiklike strateegiate eesmärgid on nii regionaalse

tasakaalustatuse suurendamine kui ka elamistingimuste parandamine, ei ole laiema sihtrühma

käsitlemine eelnõu tasandil kitsaskohaks, kuna kõnealuse abinõu fookus on piiritletud

maapiirkonnaga. Lõplik sihtrühm sõltub konkreetsetest tingimustest, sealhulgas rakendatavast

piirkonnast ning laenu taotlejale seatud nõuetest.

Sotsiaalne ja demograafiline mõju

Eelnõuga tehtavad muudatused avaldavad mitmekülgset positiivset sotsiaalset ja demograafilist

mõju. Eluase ja sellega seonduv on üks suuremaid kuluartikleid leibkonna eelarves ning teisalt

veedetakse seal suur osa ööpäevast. Elamistingimuste parandamiseks maapiirkondades ei piisa

teatud juhtudel ainult krediidiasutuse poolt pakutavast finantseerimisest. Eelnõuga tehtavad

muudatused annavad võimalusi inimeste heaolu parandamiseks, võimaldades parandada enda

elamistingimusi või elukvaliteeti läbi olemasoleva eluaseme renoveerimise näiteks vähendades

hoonesse sisenevat mürataset, parandades õhukvaliteeti, suurendades soojapidavust või

ajakohastades küttekoldeid. Lisaks aitab kaaslaen kaasa ka võimalusele uue elamu ehitamisel

valida elukohaks asukoht, kus on hea elukeskkond ning paremad elamistingimused, parandades

inimeste igapäevast heaolu aidates kaasa nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele.

Muudatuse kaudu paranevad võimalused inimeste ja leibkondade regionaalse paiknemise osas,

avaldades seega mõju ka demograafiale. Elukoha muutusi võtavad enamasti ette peale noorte,

kes valivad elukoha eelkõige õppimis- või töökoha valiku tõttu, ka tööealised ja lastega pered,

14https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2023-

06/Kontrollk%C3%BCsimustik_veebi%2014.06.2022.docx 15 Sõlmitud laenu arv jagatuna laenu saajate alaealiste laste arvuga.

14

kes lisaks töövõimalustele väärtustavad olulisemalt ka head ja rahulikku elukeskkonda.

Võimaldades tööealistel inimestel valida elukohta ka maapiirkonnas, luuakse positiivne alus

rahvastiku soolis-vanuselise struktuuri muutuste aeglustamiseks (pidurdades eakate inimeste

osakaalu kasvu maapiirkondades). See omakorda tagab vajaliku tööjõu maapiirkondades,

suurendab kohalike teenuste ja kaupade tarbimist ning parandab kohalike omavalitsuste

finantsvõimekust laekuva üksikisiku tulumaksu kaudu, mis võimaldab omakorda kohalikul

omavalitsusel parandada teenuste kättesaadavust, vähendades seega erinevate piirkondade

vahelist elukvaliteedi ebavõrdsust.

Lisaks avaldab muudatus potentsiaalselt positiivset mõju ka sündimusele, kuna sobiva eluruumi

kättesaadavus on üheks laste saamise takistuseks. Kuigi Eestis tervikuna on sündimus

negatiivne, on enamikus maapiirkondades sündimus taastetasemel või sellest isegi veidi

suurem. Osaliselt tulenevad need erinevused valikulisest rändest ja rahvastiku koosseisu

erinevustest, kuid põhjalikum analüüs Eesti kohta on kinnitanud, et suurtes keskustes on

eluasemete väiksusel (mõõdetud tubade arvuga) negatiivne põhjuslik mõju laste arvule.

Sotsiaalministeeriumis 2025. aastal valminud analüüsi16 ühe ettepanekuna perepoliitika

tugevdamiseks ning laste saamise ja kasvatamise toetamiseks on nimetatud ka vajalik tugi

eluaseme soetamisel ning renoveerimisel või laiendamisel turutõrkepiirkondades, kus asuv

kinnisvara pole krediidiasutuste jaoks tagatisena piisav. Sotsiaalministeeriumi andmetel on

laste ülalpidamise keskmine kulu vanematele Eestis 2025. aastal 564,62 eurot kuus lapse kohta,

mis hõlmab toidu, riiete, jalanõude, eluaseme, transpordi, side, vaba aja, huvihariduse ja muid

otseseid kulusid. Kuigi eelnõuga tehtavad muudatused ei vähenda nimetatud kulusid, loovad

need võimaluse, et leibkonnad saavad paindlikumalt ligi eluasemega seotud finantseerimisele

turutõrkepiirkondades. Paremad ja kvaliteetsemad elamistingimused ning võimalused

paindlikumalt eluaset vahetada (nt suurema vastu) avaldavad eelduslikult positiivset mõju

sündimusele.

Mõjud majandusele, sealhulgas ettevõtjate halduskoormusele

Eelnõuga kavandatavad muudatused avaldavad kaudset mõju majandusele kahe peamise suuna

kaudu. Esimene ja konkreetsem suund on elamukinnisvaraga seotud investeeringute ning

krediidiasutuste väljastatud laenude täiendav kasv. Teine suund on maapiirkonda elama

suunduvate isikute loodav täiendav lisandväärtus kas töötajana või ettevõtluse arendamisel.

Suurem mõju on eelduslikult maapiirkonnas tegutsevatele väiksematele ehitusettevõtetele, kes

pakuvad elamukinnisvaraga seotud töid, sealhulgas ehitamist või rekonstrueerimist. Teatud

määral on mõjutatud ka kinnisvara vahendavad firmad, kes pakuvad maaklerteenust.

Võrreldes kehtiva olukorraga märkimisväärset mõju ettevõtjate halduskoormusele ei ole, kuna

ka praegu pakuvad peamised suuremad krediidiasutused eluaseme kaaslaenu võimalusi.

Seaduse jõustumisel ja toote pikaajalise tagamise järel võivad kaaslaenu väljastamise

protsessides toimuda muudatused, mis vähendavad krediidiasutuste haldus- ja töökoormust.

Mõju regionaalarengule, sealhulgas linna-, maa- ja rannapiirkondadele

Kavandatav muudatus avaldab märkimisväärset positiivset mõju regionaalsele arengule,

eelkõige maapiirkondade arengule, toetades maapiirkondades eluaseme kättesaadavust ning

aidates ületada turutõrkeid, mis on tingitud madalatest kinnisvarahindadest. Seeläbi toetab

muudatus laiemalt maapiirkondade elujõulisuse säilitamist ja uute elanike ligimeelitamist.

16https://www.sm.ee/sites/default/files/documents/2025-

08/Laste%20saamise%20ja%20toetamise_anal%C3%BC%C3%BCs%20ja%20ettepanekud_0.pdf

15

Elukeskkonna parandamist toetavad meetmed aitavad tasakaalustada regionaalset arengut,

suunates majandustegevust ja inimressursse suurematest linnapiirkondadest

maapiirkondadesse. See aitab vähendada piirkondadevahelisi erinevusi nii majanduslikus

arengus kui ka elukvaliteedis. Kinnisvara omamine tugevdab inimeste seotust kohaliku

kogukonnaga ja motiveerib neid panustama piirkonna arengusse. See omakorda loob aluse

stabiilsema ja jätkusuutlikuma keskkonna loomiseks, mis vähendab piirkondlikke ebavõrdsusi

eelkõige Tallinna/Harjumaa ja teiste piirkondade vahel ning soodustab pikaajalist

majanduskasvu.

Maapiirkondades eluasemetega seotud turutõrke leevendamine loob eeldused ka riigisisese

rände kasvuks. Täiendava finantseerimise toel on linnast maale kolimise võimalus kaalutav

rohkemate inimeste poolt. Elanikkonna kasv toob kaasa suurema nõudluse kohalike teenuste ja

kaupade järele, mis omakorda soodustab ettevõtlust ning kohalike töökohtade loomist ja

säilitamist. Lisaks annab see ka praktilise sõnumi, et riik toetab elu igal pool Eestis ning

inimesel on võimalus valida endale sobilik elukoht, kinnitades nii arengukavades kui ka

poliitikadokumentides käsitletud põhimõtteid.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse eluaseme kaaslaenuga jätkamine leevendab „Regionalse

arengu tegevuskavas“ (RETK)17 nimetatud ühte juurprobleemi, mis on kõrgema

lisandväärtusega ja teadmusmahukamate ettevõtete arenguks vajaliku kõrgema hariduse ja

kvalifikatsiooniga tööjõu olemasolu, mille hulgast leida või koolitada oma vajadustele vastava

profiili ja oskustega töötajad. Eelnõu muudatustega luuakse lisavõimalus ettevõtjatele, et

meelitada kvalifitseeritud tööjõudu tööandjale lähemale kolima. See omakorda toetab

ettevõtluse piirkondlike lõhede vähendamist ning majanduse struktuursete muutuste

kiirendamist väljaspool Harjumaad.

Viimased aastad on Eestis kaasa toonud kaugtöö võimaldamise tööandjate poolt ning

paindlikkuse töökoha valikus, mis soodustab töötamisega seotud liikumist ning aitab noortel ja

kõrgelt haritutel osaleda tööturul ka kodukohast lahkumata. See mõjutab positiivselt tööhõivet

maapiirkondades, sealhulgas suurendab kõrgemat töötasu saavate inimeste osakaalu, kelle

maksud laekuvad kohaliku omavalitsuse eelarvesse.

Senine kaaslaenu rakendamine näitab, et huvi kaaslaenu kasutamise vastu on võrdselt igal pool

Eestis (vt joonist). Senini on kõige enam kaaslaenu kasutatud Võru (20), Saaremaa (18), Rapla

(17), Lääne-Nigula (15) ja Viljandi (15) vallas. Kaaslaenu rakendavatest piirkondadest ei ole

laenu väljastatud ainult Vormsi vallas. Samaväärselt on võrdselt jaotunud ka laenu kasutamise

sihtotstarve. Väljastatud laenudest pea pooled (48%) on väljastatud eluaseme ostmiseks ning

ülejäänud kas ehitamiseks või renoveerimiseks.

17 https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2024-10/tegevuskava-retk-2024-09.pdf

16

Joonis. Eluaseme kaaslaenu kasutus kohalike omavalitsuste kaupa seisuga 31.12.2025

Allikas: Maaelu Edendamise Sihtasutuse andmed

Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Mõju elu- ja looduskeskkonnale ei ole otsene, kuid muudatuse tulemusel tehtavad tegevused

mõjutavad kohalikku elu- ja looduskeskkonda tehtavate investeeringute kaudu. Arvestades, et

muudatuse tulemusel on võimalik rakendada füüsilistele isikutele suunatud abinõu, ei ole

tegemist laiapõhjaliste investeeringutega ühte piirkonda, mis muudaks oluliselt konkreetse

piirkonna ilmet, ning seega puudub ka laiem mõju elu- ja looduskeskkonnale.

Mõju kohalikule elu- ja looduskeskkonnale on positiivne, parandades kasusaaja

elamistingimusi ning tõenäoliselt parandades ka lähiümbruse visuaali. Võimalikud

looduskeskkonnale mõjuvad negatiivsed ohud ja mõjud tuleb lahendada üksikjuhtumipõhiselt

kas detailplaneeringu või konkreetse ehitusprojekti või ehitusloa tingimuste kaudu, mille osas

on vastutavaks osapooleks kohalik omavalitsus talle seatud õiguste ja kohustuste kaudu.

Mõju siseturvalisusele

Maapiirkondadesse, sealhulgas piirialadele, elama asumiseks lisavõimaluste loomine avaldab

täiendavat positiivset mõju laiapindse julgeoleku tagamisele. Kaitseministeeriumi ja

Siseministeeriumi tellitud uuringu18 raames käsitleti Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-majanduslikku

olukorda, siseturvalisust, piirijulgeolekut ja sealseid kogukondi, tuues välja probleeme, kus

mitmed piirilõigud on inimasustuseta või väga hõredalt asustatud – ning seeläbi puudub

18https://skytte.ut.ee/sites/default/files/2023-04/Kagu-Eesti%20piiriala%20sotsiaal-

majandusliku%20olukorra%2C%20siseturvalisuse%2C%20piirijulgeoleku%20ja%20kogukonna%20uuring_0.p

df

17

kogukondlik kontroll piirialal toimuva üle, piirivalvel puudub kogukondlik partner. Sellega

kaasneb risk, et tühjenevate alade elanikkond vahetub vähemlojaalse elanikkonna vastu ning

suureneb ebaseaduslike piiriületuste hulk, mida piirivalve ei pruugi õigel ajal tuvastada. Samuti

toodi esile nüüdisaegsete elamistingimuste tagamise vajadust, arvestades, et valdav osa

kasutuses olevatest eluhoonetest on üle 60 aasta vanad, keskpärases seisundis ning ilma

tänapäevaste mugavusteta.

Eelnõuga kavandatavad muudatused võimaldavad lahendada konkreetset probleemi,

suurendades riigi tuge elamufondi arendamisel turutõrkepiirkondades ning toetades paremate

laenutingimustega inimesi maapiirkondadesse, sealhulgas piirialadele, kolimisel. See mõjub

positiivselt siseturvalisusele, suurendab naabrivalve ja kogukondliku järelevalve võimekust

ning loob potentsiaali kogukondliku tegevuse kasvuks (nt vabatahtlik pääste, abipolitseinikud)

ka maapiirkondades ning väiksemates linnades.

Mõju riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Muudatus ei too kaasa uute asutuste loomise või ümberstruktureerimise vajadust, kuid võib

ajutiselt suurendada Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi töökoormust halduslepingu

sõlmimisel ning haldusjärelevalve ja seire korraldamise täpsustamisel. Arvestades, et ka senini

on MES rakendanud eluaseme kaaslaenu, siis eelnõus tehtavate muudatustega on riigi

töökorralduse osas tegemist marginaalse muudatusega, millel ei ole märkimisväärset mõju

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi töökorraldusele. Eelnõu rakendumisel kaob senini

sihtasutuselt küsitud iga-aastane suunis kaaslaenu rakendamiseks, mis tekitas lisategevusi ja

asjatut bürokraatiat.

Mõju haldus- ja töökoormusele

Eelnõuga ei lisandu halduskoormust kodanikele ega ettevõtetele. Eelnõu loob võimaluse

vähendamaks kaaslaenu teenust pakkuvate krediidiasutuste koormust. Lisaks on võimalik

muuta taotlemise protseduuri taotleja jaoks lihtsamaks. Eelnõuga tehtavate muudatuste järel

saab sihtasutus sõlmida krediidiasutustega koostöölepingud ning tekib õiguslik alus, mis

võimaldab selgemalt reguleerida näiteks isikuandmete edastamisega seotud teemad. Taotleja

jaoks tähendaks see seda, et ta ei peaks esitama andmeid laenude saamiseks eraldi nii

krediidiasutusele kui ka sihtasutusele, vaid saaks andmed esitada näiteks ainult

krediidiasutusele, kes pärast otsuse tegemist saab need edasi saata sihtasutusele. Seega tekiks

otsesuhtlus krediidiasutuse ja sihtasutuse vahel, mille tulemusel väljastatakse kaks laenu.

Lisaks on võimalik kaaluda sarnase protsessi kohaldamist, nagu sihtasutusel on praegu

krediidiasutusele käenduste andmisel. See tähendab, et taotleja pöördub taotlusega ainult

krediidiasutuse poole ning krediidiasutus edastab materjalid koos kliendi taotlusega

sihtasutusele, kes teeb otsuse ja vormistab lepingu.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Muudatus mõjutab MES-i sisemist eelarve planeerimist. Eelnõu rakendamisega ei teki riigile

lisatulusid ega -kulusid. Eelnõu loob võimaluse sõlmitava halduslepingu kaudu toetada

riigieelarvest täiendavalt tarbijakrediidi väljastamist, näiteks laenukahjude katmiseks reservi

moodustamise kaudu. Näiteks 5 miljoni euro suuruse reservi pealt suudaks MES omakapitalist

ja turult vahendeid kaasates laenusid väljastada täiendavalt kuni 50 miljoni euro ulatuses,

millele lisanduks krediidiasutuste laenuosa ning laenutaotleja omafinantseering.

Kehtivas riigi eelarvestrateegias ei ole eelnõuga käsitletud tarbijakrediidi laiemaks

rakendamiseks vajalike kuludega arvestatud. Eelnõu heakskiitmisega kaasnevate kulude

rahastamisvõimaluste üle arutatakse järgmises riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia protsessis.

18

Juhul, kui riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia protsessis eelnõuga käsitletud tarbijakrediidi

laiemaks rakendamiseks vajalike kulude katteks raha ei eraldata, rakendatakse tarbijakrediiti

sihtasutuse omavahenditest vastavalt sihtasutuse nõukogu otsusele või kaetakse täiendav

vajadus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eelarvest.

8. Rakendusaktid

Eelnõuga ei ole uusi rakendusakte ette nähtud, samuti ei ole vaja muuta kehtivaid rakendusakte.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja

Digiministeeriumile, Kliimaministeeriumile ning Rahandusministeeriumile.

Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Pangaliidule,

Eesti Pangale ning Maaelu Edendamise Sihtasutusele.

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus ……………. 2026. a

(allkirjastatud digitaalselt)

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Justiits-ja Digiministeerium

Kliimaministeerium

Rahandusministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-1/515

Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise

seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks maaelu ja

põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Palume kooskõlastust 15

tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Eelnõu, MPKS_EN.pdf;

2. Seletuskiri, MPKS_SK.pdf.

Arvamuse avaldamiseks: Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Pangaliit, Eesti Pank, Maaelu

Edendamise Sihtasutus

Taavi Kurvits

[email protected]