Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja digiminister
Justiits- ja Digiministeerium Teie: 18.06.2026 nr 8-3/4802-1
[email protected] Meie: 6.08.2026 nr 3-1/24-3
Arvamuse esitamine pankrotihalduri kutseala ja kohtutäituri ametiala jätkusuutlikkuse, järelkasvu ning professionaalse kompetentsi tagamise väljatöötamiskavatsusele
Lugupeetud Liisa-Ly Pakosta
Täname Teid Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale (edaspidi Koda) antud võimaluse eest esitada arvamus pankrotihalduri kutseala jätkusuutlikkuse ja professionaalse kompetentsi säilitamiseks ning järelkasvu tagamiseks ja kohtutäituri ametiala jätkusuutlikkuse säilitamiseks koostatud väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) kohta.
Nõustume VTK üldise lähtekohaga, et pankrotihaldurite järelkasv, kutsesse sisenemine, töökorraldus, menetluste jaotus ja tasustamine on omavahel seotud teemadering ning vajavad terviklikku käsitlust. Halduri kutse tegelik jätkusuutlikkus sõltub eelkõige sellest, kas seadusest tuleneva avaliku ülesande täitmine on halduri jaoks mõistlikult ja prognoositavalt rahastatud ning kas uutel kutsealale sisenejatel on tegelikult võimalik saada ja läbi viia menetlusi.
Koja põhiseisukoht on, et ajutise halduri ja pankrotihalduri ülesanded peavad jääma sõltumatutele kutsepraktikutele ning pankrotimenetlus peab jääma kohtulikuks menetluseks. Koda ei toeta ajutise halduri ülesannete üldist üleviimist maksejõuetuse teenistusele ega täielikult riiklikku menetlusmudelit. Riigi ülesanne on tagada menetluste rahastamine, kohtuliku menetluse tõhusus ning avaliku huvi kaitseks mõeldud järelevalve- ja uurimisinstitutsioonide toimimine, mitte võtta üle halduri kutsetegevus.
Alljärgnevalt esitame Koja seisukohad VTK käsitletud teemade ja pakutud lahenduste kaupa.
1. Reformi üldine lähtekoht ja vajaliku mõjuanalüüsi ulatus
VTK-s kirjeldatud probleemid on tegelikud, kuid nende põhjused ja ulatus ei ole kõigis aspektides piisavalt tõendatud. Peame vajalikuks, et enne eelnõu koostamise juurde asumist määratleks eelnõu autor, kui palju on Eestis üldse vaja aktiivseid ja menetlusi tegelikult läbiviivaid pankrotihaldureid ja millist järelkasvu on vaja menetluste nõutaval tasemel kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamiseks. Haldurite nimekirja kantud isikute koguarv ei näita kutseala tegelikku läbilaskevõimet, kuna pankrotihaldurite koormatus pankrotimenetluste läbiviimisega on väga erinev. Asjakohane oleks täpsustada koormatuse erinevuste objektiivsed ja subjektiivsed põhjused ja seejärel hinnata, kas ja mil määral on õigusloomeliselt võimalik pankrotihaldurite koormatust pankrotimenetlustega tõsta või on kujunenud olukord optimaalne ning sellise erinevusega tuleb arvestada ka uute haldurite lisandumisel.
VTK-s esitatud järeldust, et märkimisväärne osa menetlustest koondub väheste haldurite kätte, ei ole võimalik teha üksnes menetluste arvu alusel. VTK-s ei ole esitatud põhjusi, miks on 2024. ja 2025. aastal kohtunikud jaotanud ca 60 % menetlustest 11 halduri vahel. Ilma objektiivseid ja subjektiivseid põhjusi teadmata ei ole võimalik anda hinnangut, kas taoline olukord on probleemne ja kelle jaoks. Töökoormuse hindamisel tuleb arvestada vähemalt pankrotivara olemasolu ja mahtu, võlausaldajate ja töötajate arvu, nõuete kontrolli keerukust, kohtuvaidlusi, piiriülest elementi, võlgniku tegevuse jätkamist ning menetlusele tegelikult kuluvat aega. Samuti tuleb eristada lihtsaid ja mahukaid menetlusi ning seda, kas haldur tegutseb kutsealal põhitegevusena või muu kutsetegevuse kõrval ja miks see nii on.
Piirkondlikku kättesaadavust ei ole põhjendatud käsitleda iseseisva keskse probleemina. Pankrotimenetluse asjaajamine, kohtuga suhtlemine, nõuete esitamine ja suur osa võlausaldajatega suhtlemisest toimub elektrooniliselt. Halduri ja võlgniku geograafiline asukoht ei määra tavapärases menetluses halduri sobivust ega menetluse kättesaadavust. Piirkondlikku mõõdet võib arvestada üksikjuhtumil, kuid selle alusel ei ole põhjendatud kujundada menetluste jaotamise üldmudelit.
Teeme ettepaneku, et enne eelnõu koostamist koostataks andmepõhine analüüs, milles:
1) määratletakse aktiivse pankrotihalduri mõiste ja hinnatakse aktiivsete haldurite tegelikku arvu;
2) analüüsitakse menetluste koondumist menetluste sisu, mahu ja keerukuse, mitte üksnes nende arvu järgi;
3) hinnatakse, milline on vajalik aktiivsete haldurite arv ja mõistlik perioodiline järelkasv, et tagada menetluste kvaliteet ja kättesaadavus;
4) modelleeritakse tasustamise muudatuste mõju varatutele, vähese varaga, keskmistele ja suurtele pankrotimenetlustele;
5) hinnatakse kavandatavate IT-lahenduste arendus- ja püsikulusid, nendega seotud andmekaitseriskid ning Koja ja kohtute täiendav halduskoormus seonduvalt nende ettevalmistamise ja rakendamisega.
2. Pankrotihalduri haridusnõue ja kutsesse sisenemine (VTK lahendused 1 ja 2A)
Põhimõtteliselt toetame pankrotihaldurile seatava haridusnõude sidumist õigusteaduse või majandusteaduse magistrikraadiga. Pankrotihalduri töö eeldab kõrgetasemelisi teadmisi nii menetlus- ja maksejõuetusõigusest kui ka ettevõtlusest. majandusest, raamatupidamisest ja finantsanalüüsist. Uutele kutsealale sisenejatele võib seetõttu kehtestada senisest täpsema haridusnõude.
Uus haridusnõue peab kehtima üksnes edasiulatuvalt. Koda ei toeta olemasolevate pankrotihaldurite ümberatesteerimist, neile uue kraadi omandamise kohustuse panemist ega olemasoleva kutsetegevuse õiguse sidumist hiljem kehtestatava haridusnõudega. Kutsealal juba tegutsevate isikute pädevust kontrollitakse täiendusõppe, järelevalve ja distsiplinaarvastutuse kaudu ning õiguspäraselt omandatud kutsetegevuse õigust ei ole põhjendatud uue haridusnõude tõttu piirata.
Haridusnõude karmistamine ei tohi muutuda järelkasvu vähendavaks meetmeks. Kõrgem haridusnõue on põhjendatud ainult koos lahendustega, mis muudavad halduri töö majanduslikult jätkusuutlikuks, tasu prognoositavaks ning menetluste saamise uutele sisenejatele tegelikult võimalikuks.
Koda ei toeta pankrotihalduri eksami edukalt sooritanud isikule täiendava kohustusliku sissejuhatava koolituse kehtestamist. Pankrotihalduri eksami edukas sooritamine peab olema tõendiks, et isikul on iseseisvaks tegutsemiseks vajalikud teadmised. Eksami sooritanud isikule kohustusliku koolitusetapi lisamine dubleeriks kvalifikatsiooni kontrolli ja pikendaks põhjendamatult kutsesse sisenemist.
Eksamierandi alusel kutsesse sisenejate puhul võib kaaluda praktilist sissejuhatavat koolitust, kui selle vajadus, sisu, rahastamine ja õiguslik tähendus on selgelt määratletud. Eksamierand ei tohi siiski tuua kaasa olukorda, kus eksami sooritanud isikule seatakse rohkem lisakohustusi kui eksamierandi alusel sisenejale.
Koda ei toeta kohustuslikku mentorlussüsteemi. Kohustuslik mentorlus suurendaks kogenud haldurite töökoormust ning tekitaks lahendamata küsimused mentori vastutuse, tasustamise ja võimaliku huvide konflikti kohta. Järelkasvu toetamiseks tuleb eelistada halduribüroodes ja meeskondades kujunevat praktilist väljaõpet, vabatahtlikku kolleegituge ning võimalust nimetada keerukasse või väljaõppe seisukohalt sobivasse menetlusse kaks haldurit.
Koja olemasolev täiendusõppe süsteem tuleb säilitada ja vajaduse korral sisuliselt arendada, mitte asendada uute paralleelsete kohustuslike süsteemidega.
3. Koja roll kutsesüsteemis ning menetluste pakkumine ja jaotamine (VTK lahendus 2B)
Pankrotihalduri kutse andmine, kutsetegevuse korraldamine, täiendusõpe ja kutsepraktika arendamine peavad jääma Koja juurde. Koda on kutsetegevust korraldavaks organiks pankrotihalduritele, saneerimisnõustajatele ja usaldusisikutele. Paralleelse kutsesüsteemi või eraldiseisva menetluste jaotamise asutuse loomine suurendaks üldiselt kulusid ja halduskoormust, kuid ei annaks selget lisaväärtust.
Toetame menetluste pakkumisel ja haldurite nimetamisel suuremat läbipaistvust, kuid automatiseeritud või poolautomatiseeritud jaotussüsteem ei tohi asendada kohtu sisulist otsust. PankrS § 56 lg 5 kohaselt tuleb halduri nimetamisel arvestada konkreetse menetluse eripära, halduri kogemust ja erialaseid teadmisi. Menetluse tegelik keerukus ei ole alati pankrotiavalduse läbivaatamise alguses teada olevate andmete põhjal automaatselt hinnatav.
Sobivam lahendus oleks tugevdada Koja rolli kohtule sobiva ajutise halduri või halduri leidmisel. Seaduses võiks ette näha järgmise korra:
1) kohus võib vajadusel kasutada Koja abi ajutise halduri või halduri määramiseks sobiva isiku leidmisel;
2) Koda selgitab sellisel juhul välja menetluse läbiviimiseks sobiva isiku ja esitab vastava ettepaneku kohtule;
4) kohus nimetab Koja pakutud isiku, välja arvatud juhul, kui konkreetse asja asjaoludest tuleneb põhjendatud vajadus nimetada muu isik.
Selline mudel aitab kiiresti leida halduri ka menetlustesse, mille võtmisest on haldurid vähese vara, suure töömahu või muu põhjuse tõttu seni loobunud. Ühtlasi võimaldab see suunata sobivaid menetlusi uutele halduritele, säilitades kohtu vastutuse ja konkreetse asja põhise kaalutlusõiguse.
Mis puutub automatiseeritud menetluste jaotamise süsteemi väljatöötamisse ja rakendamisse, tuleb enne selle kasuks otsustamist täpsustada kavandatava infosüsteemi praktiline kasutegur – kas ja kelle tööaega aitab infosüsteem efektiivsemalt rakendada, kellele ja millist rahalist efekti see annab?
4. Halduri töökorraldus, ülesannete delegeerimine ja büroo teenuste kasutamine (VTK lahendus 3)
Toetame halduri töökorralduse paindlikumaks muutmist. Pankrotimenetluse nõuetekohane läbiviimine eeldab sageli juristide, raamatupidajate, vara hindajate, IT-spetsialistide, büroo töötajate ja muude teenuseosutajate kasutamist. Seaduse nõue, et haldur täidab oma kohustusi isiklikult, ei tohi tähendada, et iga tehnilise või ettevalmistava toimingu peab tegema haldur ise.
Seaduses tuleb säilitada põhimõte, et haldur juhib menetlust, teeb sisulised otsused ja vastutab menetluse seadusliku, kiire ning majanduslikult otstarbeka läbiviimiise eest. Tehniliste ja abistavate toimingute tegemise võib haldur anda oma töötajale, abilisele, esindajale või teenuseosutajale. Liialt detailne seaduslik loetelu isiklikult teha tulevatest ja delegeerida lubatavatest toimingutest võib praktika arengut põhjendamatult piirata, piisav oleks määratleda otsustustoimingute ja vastutuse üldpõhimõtted.
Toetame ka võimalust kasutada menetluses selle büroo teenuseid, mille kaudu haldur tegutseb, kui teenus on menetluse huvides vajalik ja majanduslikult põhjendatud. Teenuste ja kulude kavandamine peab kajastuma menetluse alguses koostatavas tasu- ja kulukalkulatsioonis (kalkulatsiooni vormi ja toimingute loetelu näidis on lisatud) ning olema kohtu ja võlausaldajate jaoks kontrollitav. Abistavate tegevuste tavapärane maksumus peab üldjuhul sisalduma halduri tasus, eraldi kuluna saab käsitada eeskätt konkreetse menetluse tõttu vajalikku välist või eriteadmisi nõudvat teenust. Ülesannete delegeerimise seadustamine tingib senisest veelgi enam vajaduse tagada pankrotihalduri perioodiline (näiteks igakuine) tasustamine (vt ka Koja kommentaar punktile 5.2.).
Lühiajalise asendamise regulatsioon peab tagama menetluste katkematu jätkumise halduri puhkuse, haiguse või muu ajutise takistuse korral. Asendaja määramise kord peab olema kiire ning vastutus ja kutsekindlustuse ulatus üheselt arusaadavad.
5. Pankrotihalduri tasu ja menetluse rahastamine (VTK lahendused 4 ja 5)
Pankrotihalduri tasusüsteemi sisuline muutmine peab olema reformi keskne osa. Haldur täidab avaliku usaldusega ülesannet ja peab tegema seaduses ette nähtud vältimatud toimingud sõltumata sellest, kas pankrotivara on olemas või kas tema töö tulemusel õnnestub vara suurendada. Seda ülesannet ei saa jätta halduri isikliku majandusliku riski kanda. Peame Saksa õigusele tuginevalt vajalikuks sätestada PankrS-s, et pankrotihalduri tasu on tegevustasu, st avaliku teenuse osutamine, mitte aga edukustasu. Hetkel kehtiva korra kohaselt tuleb halduril teha kõik menetlustoimingud ja pidada oma bürood ülal, ent pankrotivarast ei pruugi pärast massikohustuste rahuldamist haldurile tasu maksmiseks üldse raha jätkuda.
Me ei pea põhjendatuks kujundada VTK-s kirjeldatud baastasu, tulemustasu ja lisatasu mudelit täiesti uueks toimingupõhiseks hinnakirjaks, mis asendaks pankrotivara suurusel põhineva tasustamise. Jääme 17.09.2024 kirjas nr 3-9.2/64 esitatud ettepaneku juurde. Esimesel võlausaldajate üldkoosolekul tuleb määrata halduri vältimatu töö ja vajalike kulutuste raam ning selle alusel esialgne tasu. Menetluse edasises käigus ja lõppemisel tuleb halduri tasu määrata ajakohastatud PankrS § 65¹ tasumäärade järgi pankrotivara suurusest lähtudes. Sellele võib lisanduda täiendav tasu halduri tegevuse tulemusel tagasi võidetud või tagasi nõutud vara ning muu pankrotivarasse loodud lisandväärtuse eest. Seega ei ole vaja asendada senise tasusüsteemi põhiloogikat, vaid muuta tasumäärad ajakohaseks, tagada esialgse tasu tegelik väljamaksmine ja säilitada tulemusliku tegevuse stiimul.
5.1. Ülevaade Koja 17.09.2024 tasuettepanekutest
Peame vajalikuks, et eelnõu koostamisel lähtutaks Koja 17.09.2024 esitatud tasustamise aluste ja tasumäärade muutmise ettepanekutest. Eelkõige tuleb:
1) sätestada, et halduri tasu osaline hüvitamine riigi vahenditest ei välista ülejäänud tasu väljamõistmist muult isikult, kui selleks on seadusest tulenev alus;
2) säilitada võimalus rahastada pankrotimenetluse kulusid võlgniku esindaja, võlausaldaja, võlausaldajate rühma, halduri või muu isiku vahenditest kirjaliku ja läbipaistva kokkuleppe alusel ning tagada rahastaja väljamakse pankrotivarast;
3) muuta esialgse tasu määramine praktikas kasutatavaks, võimaldada tasu maksmist menetluse kestel mõistlike vaheaegadega ning näha kohtule ette 30-päevane tähtaeg tasu taotluse lahendamiseks;
4) tõsta PankrS § 65¹ tasumäärasid Koja 2024. aasta ettepaneku kohaselt järgmiselt:
a) kuni 35 000 euro suuruselt pankrotivaralt 40% pankrotivarast;
b) 35 000,01–70 000 euro suuruselt pankrotivaralt 14 200 eurot ja 26% pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt;
c) 70 000,01–350 000 euro suuruselt pankrotivaralt 23 500 eurot ja 7,5% pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt;
d) 350 000,01–700 000 euro suuruselt pankrotivaralt 47 000 eurot ja 4% pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt;
e) üle 700 000 euro suuruselt pankrotivaralt 61 500 eurot ja 3,5% 700 000 eurot ületavalt osalt;
5) näha ette täiendav tasu 10% ulatuses vara väärtusest, mis lisandub pankrotivarasse halduri algatatud või menetlusse astutud kohtumenetluse, tagasivõitmise, tagasinõudmise või juhtorgani liikme vastu esitatud nõude tulemusel;
6) säilitada kohtu võimalus määrata tabelimäärast suurem tasu võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul erandlikult mahukas või keerukas menetluses või kui haldur on menetluses ilmutanud erilist pingutust või kompetentsust, ning väiksem tasu juhul, kui tasu ei vasta halduri töö tulemuslikkusele või vastutusele, haldur ei ole täitnud kohustusi nõuetekohaselt või oli oluline osa pankrotivarast realiseeritud juba enne pankrotihalduri kinnitamist.
Samuti jääme 17.09.2024 arvamuses esitatud väljamaksete järjekorra muutmise ettepaneku juurde. Teeme ettepaneku muuta PankrS § 146 lõiget 1 selliselt, et pärast vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid, võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstavat elatist ning pärandvara pankrotimenetluse erikulusid tasutakse ajutise halduri tasu, ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused ja halduri tasu. Alles seejärel täidetakse massikohustused ja muud pankrotimenetluse kulud. Ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused ning halduri tasu tuleb tuua väljamaksete järjekorras ettepoole, sest ilma menetleja töö rahastamiseta ei ole võimalik tagada pankrotimenetluse eesmärkide saavutamist.
Juhime siinkohal ka tähelepanu Riigikohtu 17.02.2025 kohtumäärusele tsiviilasjas 2-17-2233, mille punktis 15. kohus sedastab: „/…/ eristada tuleb deposiiti, mis on tasutud enne pankroti väljakuulutamist (PankrS §-d 11 ja 30), ja deposiiti, mis on tasutud pärast pankroti väljakuulutamist (PankrS § 158 lg 6). Viidatud sätete kohaselt saab deposiiti tasutud raha kasutada erinevatel eesmärkidel. Enne pankroti väljakuulutamist tasutud deposiiti saab kasutada üksnes pankrotimenetluse kulude katteks ning pärast pankroti väljakuulutamist tasutud deposiiti saab kasutada lisaks pankrotimenetluse kulude katmisele massikohustuste täitmiseks.“ Selle kohaselt on seadusesse kirjutatud risk, et kui pankrotimenetluse raugemist pärast pankroti väljakuulutamist on välditud kohtu deposiidikontole raha maksmisega, jääb pankrotihaldur enda tasust näiteks massikohustuste tekkimisel ilma.
5.2. Esialgne tasu, tasu- ja kulukalkulatsioon ning rahastusotsus
Peame õigustatuks, et menetluse alguses on menetlusosalistel ja halduril selgus, millised vältimatud toimingud tuleb menetluse kestel teha, milline on nende eeldatav maht ja kuidas neid rahastatakse. Toetame rahastusotsuse põhimõtet tingimusel, et selle õiguslik tähendus ja tegemise kord on seaduses selgelt sätestatud.
Teeme ettepaneku, et haldur esitab võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks või kohtu määratud tähtajaks standardvormil tasu- ja kulukalkulatsiooni. Kalkulatsioonis eristatakse standardtoimingud, mahukad toimingud ja eriteadmisi või kohtumenetlust nõudvad keerukad toimingud (vormi näidis on lisatud). Kalkulatsioon ei peaks kujunema mehaaniliseks hinnakirjaks, kuid selle alusel peab olema võimalik määrata siduv esialgne tasu ja lubatud kulude raam, mis oleks rahastusotsuse aluseks.
Pärast võlausaldajate või pankrotitoimkonna ärakuulamist kinnitab kohus rahastusotsuse määrusega. Määruses tuleb kindlaks määrata esialgse tasu suurus, regulaarsete väljamaksete sagedus, rahastusallikas ning kalkulatsiooni muutmise kord. Väljamakseid tuleb teha vähemalt mõistlike regulaarsete vaheaegadega, pikemates menetlustes üldjuhul igakuiselt. Kui pankrotivaras puuduvad likviidsed vahendid, teeb väljamakse riik ning see raha kompenseeritakse hiljem pankrotivarast.
Esialgse tasu määruse vaidlustamine ei tohi peatada vältimatu töö rahastamist. Kaaluda tuleb, et esialgse tasu määrus ei ole eraldi määruskaebusega vaidlustatav ning tasu põhjendatust saab kontrollida lõpliku tasu määramisel. Kui menetluse maht või rahaline seis oluliselt muutub, peab haldur viivitamata esitama uue kalkulatsiooni ja kohus tegema muudetud rahastusotsuse.
Kohtule tuleb kehtestada tähtaeg esialgse tasu, vahetasu ja lõpliku tasu taotluste lahendamiseks. Koja varasema ettepaneku kohaselt on põhjendatud 30-päevane tähtaeg. Kohtu viivitus tasutaotluse või lõpparuande lahendamisel ei tohi muutuda haldurile rahastuse riskiks.
Teeme ettepaneku muuta pankrotiseaduse§ 150 lõikes 1 sätestatud pankrotimenetluse kulude väljamaksmise järjekorda – ajutise halduri, usaldusisiku ja halduri tasu tuua ettepoole menetluskulusid.
5.3. Riigi vahenditest makstud tasu ja kulude tagastamine
Kui riik rahastab ajutiselt puuduva likviidse varaga menetluses halduri vältimatut tööd ja vajalikke kulutusi, peab riigil olema õigus saada makstud summa hiljem pankrotivarast tagasi. Näiteks võiks tagasimaksmine (kompenseerimine) olla sätestatud analoogiliselt PankrS § 192⁷, mille kohaselt hüvitatakse maksejõuetuse teenistuse eriauditi ja avaliku uurimise kulud riigieelarvesse PankrS § 146 lõike 1 punkti 4 ja § 150 lõike 1 punkti 7 alusel. Analoogilise põhimõtte kasutamine halduri vältimatu töö riiklikul rahastamisel on põhjendatud, kuid riigi tagasinõudeõigus ei tohiks jääda üksnes analoogia alusel tuletatavaks. See tuleb seaduses sõnaselgelt sätestada.
Teeme ettepaneku täiendada PankrS § 150 lõiget 1 uue punktiga, mille kohaselt on pankrotimenetluse kuluks riigi vahenditest halduri tasu ja vajalike kulutuste katteks makstud summa. PankrS §-s 65 või eraldi sättes tuleb ette näha, et riigi vahenditest makstud summa hüvitatakse pankrotivarast riigieelarvesse ning riik astub väljamakstud summa ulatuses halduri tasu- ja kulunõude asemele. Sellisel juhul rahuldatakse riigi tagasinõue samas järjekorras, milles oleks rahuldatud riigi makstud halduri tasu või vajalik kulutus.
Üksnes summa lisamine PankrS § 150 lõikes 1 loetletud pankrotimenetluse kulude hulka annaks riigile eelispositsiooni tavapäraste pankrotivõlausaldajate ees, kuid kehtiva PankrS § 146 järgi jääks see muude pankrotimenetluse kuludega samasse järjekorda ja ebapiisava vara korral kuuluks proportsionaalsele rahuldamisele. Tagamaks, et riik saab halduri vältimatu töö rahastamiseks makstud summa tagasi samas eelisjärjekorras nagu halduri tasu, tuleks koos PankrS § 150 muutmisega muuta ka PankrS § 146 lõiget 1. Selline lahendus on kooskõlas Koja 2024. aasta ettepanekuga tuua halduri tasu ja vajalikud kulutused väljamaksete järjekorras ettepoole.
6. Varatud ja vähese varaga menetlused ning lihtsustatud füüsilise isiku pankrotimenetlus
Varatute menetluste alarahastus ei ole kutseala kõrvalprobleem, vaid üks pankrotihaldurite järelkasvu ja menetluste kõrgetasemelise kvaliteedi peamisi takistusi. Haldur ei peaks olema avalikes huvides läbiviidava menetluse peamine rahastaja. Kui seadus nõuab toimingute tegemist avalikes ja menetlusosaliste huvides, peab riik tagama nende toimingute mõistliku rahastamise.
Toetame varatute füüsilisest isikust võlgnike tarbeks lihtsustatud pankrotimenetluse väljatöötamist. Füüsilise isiku maksejõuetusavalduse eelmenetluses selgitab usaldusisik juba välja võlgniku vara ja kohustused, koostab vara- ja võlanimekirja, hindab sobivat menetlusliiki ning analüüsib esmaselt tagasivõitmise võimalusi. Kui võlgnik on varatu ja täiemahulise pankrotimenetluse läbiviimine ei ole põhjendatud, ei ole otstarbekas neid toiminguid uue menetleja poolt täies mahus korrata.
Seaduses võiks ette näha, et kohus võib määrata eelmenetluses tegutsenud usaldusisiku jätkama lihtsustatud korras pankrotihalduri ülesannete täitmist. Menetlus tugineks võimalikult suures ulatuses eelmenetluses kogutud andmetele ja koostatud dokumentidele. Eraldi tuleb reguleerida usaldusisiku pädevus, vastutus, kutsekindlustus ja tasu taolises menetluses. Lihtsustatud lahendus vähendaks toimingute dubleerimist, hoiaks kokku riigi vahendeid ja kiirendaks menetlust.
7. Maksejõuetuse teenistuse roll ja riikliku haldurimudeli ettepanekud (VTK lahendus 6)
Koda ei toeta VTK lahendust 6A, millega antaks ajutise halduri ülesanded üldiselt maksejõuetuse teenistusele, ega lahendust 6B, millega pankrotihaldurite ülesanded antaks tervikuna riigile. Mõlemad lahendused muudaksid maksejõuetussüsteemi põhialuseid, kuid VTK ei sisalda nende õigustamiseks piisavat institutsionaalset, eelarvelist, põhiseaduslikku ega vastutusanalüüsi.
7.1. Teenistuse algne eesmärk ja ülesannete tegelik fookus
Maksejõuetuse teenistuse loomisel seati tema peamiseks eesmärgiks seadusvastaselt tekitatud maksejõuetuse põhjuste uurimine ja teenistuse tegevuse kaudu võlausaldajatele tehtavate väljamaksete määra suurendamine. Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 195 SE seletuskirja kohaselt pidid teenistuse peamised vahendid olema eriaudit ja pankrotimenetluse avalik uurimine. Haldurite haldusjärelevalve anti teenistusele täiendava ülesandena, kusjuures peamiseks pankrotihaldurite üle haldusjärelevalve teostajaks jäi Koda.
PankrS § 192¹ lg 1 järgi teostab teenistus järelevalvet eelkõige võlgniku ja tema lähikondsete tegevuse üle ning uurib võimalikku seadusvastast käitumist maksejõuetuse tekitamisel või makseraskuste suurendamisel. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-24-146/17 (p-d 12.1 ja 13.2) rõhutanud, et teenistuse pädevus on seadusega piiritletud: konkreetses pankrotimenetluses teeb halduri tegevuse üle järelevalvet maakohus, üldist haldusjärelevalvet teevad kutseorganisatsioonid ja seaduses sätestatud ulatuses teenistus ning teenistuse pädevust ei saa laiendavalt tuletada muudesse maksejõuetusvaldkondadesse.
Koja hinnangul on teenistuse tegevuse tegelik rõhuasetus nihkunud tema algsest põhifunktsioonist haldurite, ajutiste haldurite ja Koja tegevuse kontrollimise ning maksejõuetussüsteemi ümberkujundamise ettepanekute suunas. Koda juhtis sellele tähelepanu juba 22.03.2024 arvamuses maksejõuetuse teenistuse 2023. aasta tegevusaruande kohta. Teenistus ei ole kehtiva õigusega ettenähtud eriauditi vahendit praktikas kasutatud.
Olukorras, kus teenistuse loomisel keskseks peetud vahendit ei ole rakendatud, ei ole põhjendatud anda teenistusele juurde ajutise halduri ülesandeid ega kogu pankrotimenetluse läbiviimise pädevust. Enne pädevuse laiendamist tuleb hinnata, miks eriauditeid ei ole tehtud, milline vara on teenistuse tegevuse tulemusel pankrotivarasse tagasi saadud, milliseid vastutusnõudeid ja kuriteoteateid on teenistuse töö võimaldanud ning milline on olnud tegevuse kulu ja tulemus.
7.2. Rollide konflikt, järelevalve dubleerimine ja kohtuliku menetluse säilitamine
VTK lahendus 6A koondaks teenistuse kätte üheaegselt pankrotiavalduse esmase uurimise, ajutise halduri funktsiooni, avaliku uurimise läbiviimise, pankrotihaldurite haldusjärelevalve ja ühtse praktika kujundamise. Selline ülesannete kontsentratsioon tekitab rollide konflikti. Sama asutus ei peaks olema ühes menetluses uurija ja avaliku huvi kandja, menetluse läbiviija ning hiljem menetleja tegevuse järelevalvaja.
Pankrotimenetlus on tsiviilkohtumenetluses toimuv hagita menetlus ning pankrotiasja lahendamine ja konkreetse menetluse seaduslikkuse järelevalve kuulub maakohtule. Õigusemõistmisega seotud sisulisi otsuseid ei ole põhjendatud anda haldusorganile. Ajutise halduri sõltumatu arvamus annab kohtule menetluse alguses erapooletu professionaalse hinnangu. Selle asendamine täitevvõimu asutuse hinnanguga muudaks vastutuse ja menetlusliku tasakaalu ebaselgeks.
Haldurite tegevuse üle teevad juba järelevalvet kohus ja Koja kutsekogu juhatus ning advokaadist haldurite puhul lisandub Eesti Advokatuuri pädevus. Seetõttu tuleb enne teenistuse eraldiseisva haldusjärelevalve pädevuse säilitamist või laiendamist vastata põhimõttelisele küsimusele, millist olemasoleva järelevalvesüsteemiga katmata probleemi teenistuse järelevalve lahendab? Teenistuse loomise seletuskirjas käsitati Koda peamise pankrotihaldurite üle haldusjärelevalve teostajana ja teenistuse rolli täiendavana. Ka saneerimise ja maksejõuetuse direktiivi (EL) 2019/1023 artikkel 27 nõuab tõhusate järelevalve- ja vastutusmehhanismide olemasolu, kuid ei nõua selleks eraldiseisva riikliku järelevalveasutuse loomist.
Eelnevast tulenevalt teeme ettepanekud:
1) asendada PankrS § 70 lõikes 6 sõnad „punktides 1–7“ sõnadega „punktides 1–8“ ja täiendada § 70 lõikega 8: „Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib kutsekogu juhatus taotleda Koja aukohtult distsiplinaarvastutuse kohaldamist.“
2) muuta SanS § 192 lg 5 p 3 ja sõnastada see järgmiselt: „esitada saneerimisnõustajale arvamusi, soovitusi ja ettekirjutusi.“ ja täiendada § 192 lõikega 6: „Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib kutsekogu juhatus taotleda Koja aukohtult distsiplinaarvastutuse kohaldamist.“
3) muuta FIMS § 56 lg 5 p 3 ja sõnastada see järgmiselt: „esitada usaldusisikule arvamusi, soovitusi ja ettekirjutusi.“ ja täiendada § 56 lõikega 6: „Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib kutsekogu juhatus taotleda Koja aukohtult distsiplinaarvastutuse kohaldamist.“
Ettepanekutega soovime ühtlustada kutsekogu juhatuse õigusi haldusjärelevalve teostamisel kutsekogu liikmetest pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate ning ka usaldusisikute üle. Erinevalt SanS-st ja FIMS-st ei näe PankrS ette kutsekogu juhatusele õigust esitada haldusjärelevalve läbiviimisel pankrotihaldurile arvamusi ja soovitusi. Küll aga annab PankrS maksejõuetuse teenistusele õiguse esitada haldurile arvamusi, soovitusi ja lisaks ka ettekirjutusi.
Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 195SE seletuskirjas (millega kutsuti ellu ka maksejõuetuse teenistus) on märgitud, et lisaks teostaks teenistus haldusjärelevalvet pankrotihaldurite üle, kuid seda täiendavalt Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, kes on peamine haldusjärelevalve teostaja pankrotihaldurite üle. Samuti on eelnõu seletuskirjas märgitud, et koosmõjus PankrS §-ga 67 on peamine haldusjärelevalve teostaja Koda. Sellest nähtub, et seadusandja eesmärgiks oli näha ette maksejõuetuse teenistusele järelevalve teostamisel sekundaarne roll. Maksejõuetuse teenistus teostab haldusjärelevalvet pankrotihalduri üle pankrotimenetluse seaduspärase läbiviimise ning pankrotimenetluse kulude otstarbekusega seoses (PankrS § 70 lg 3, § 1921 lg 2). Haldusjärelevalvemenetluse esemeks PankrS § 70 järgi võivad olla igasugused halduri pankrotiseaduses sätestatud kohustuste rikkumised, millest praktikas on sagedasemad halduri tegevusetus pankrotimenetluse läbiviimisel. Haldusjärelevalvemenetluses saab kontrollida ka halduri poolt võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist, halduril võimaliku huvide konflikti esinemist jne.
Haldusjärelevalve läbiviimine võib jääda sisult vaid näiliseks, kui järelevalve teostajal ei ole volitusi rakendada sanktsioone järelevalvealuse isiku üle või ei ole järelevalve all oleval isikul kohustust aidata kaasa haldusjärelevalve eesmärkide saavutamisele. Eelnevast tulenevalt ei ole põhjendatud, et Koja kutsekogu juhatusele ei ole erinevalt maksejõuetuse teenistusest seadusega antud õigust esitada pankrotihaldurile arvamusi ega soovitusi, milline õigus on tal aga saneerimisnõustajate ja usaldusisikute üle haldusjärelevalve teostamisel. Arvamuste ja soovitustega saab nii Koda kui ka maksejõuetuse teenistus aidata kaasa ühtse maksejõuetuse praktika kujundamisele pankrotimenetluses (KTS § 78 p 7, PankrS § 1921 lg 3). Arvamus ja soovitus ei ole haldurile täitmiseks kohustuslik, kuid haldur peaks kutsekogu juhatuse või maksejõuetuse teenistuse seisukohtadega pankrotimenetluses mõistlikult arvestama. Arvamuse ja soovituse andmise eelduseks ei ole halduri kohustuste rikkumise tuvastamine haldusjärelevalvemenetluses. Küll aga on ettekirjutuse tegemine kohane vahend rikkumise tuvastamisel nii pankrotihalduri, saneerimisnõustaja kui ka usaldusisiku kutsetegevuses selle lõpetamiseks, kahjude hüvitamiseks või olukorra taastamiseks.
Kuivõrd PankrS sätestab maksejõuetuse teenistuse pädevuse juhuks, kui tehtud ettekirjutus jääb täitmata, siis on asjakohane sätestada taoline pädevus ka kutsekogu juhatusele. Ilmselt ei ole mõttekas anda kutsekogu juhatusele sunniraha määramise õigust, vaid lugeda ettekirjutuse täitmata jätmine aukohtumenetluse algatamise aluseks ja jõuda sanktsiooni rakendamisele läbi distsiplinaarmenetluse kas Koja või Advokatuuri aukohtus.
Koja varasemates 2019. aasta seisukohtades juhiti juba enne teenistuse loomist tähelepanu sellele, et ei olnud selge, mille poolest hakkab kavandatava institutsiooni järelevalve erinema Koja järelevalvest ja miks on vaja sama ülesannet dubleerida. Haldusjärelevalve hajutamine mitme asutuse vahel muudab vastutuse ebamääraseks, suurendab menetlusosaliste halduskoormust ning tekitab ohu, et sama tegevust hinnatakse paralleelselt või erinevate standardite alusel.
Koda on pankrotihaldurite kutseorganisatsioonina halduri kutsetegevuse üldise haldusjärelevalve teostamiseks institutsionaalselt sobiv ning saab selle ülesandega hakkama. Selle eelduseks on, et Koja kutsekogu juhatusele antakse järelevalve tõhusaks tegemiseks selged ja ühetaolised volitused, sealhulgas õigus esitada haldurile arvamusi, soovitusi ja ettekirjutusi ning ettekirjutuse täitmata jätmisel taotleda aukohtult distsiplinaarvastutuse kohaldamist.
Koja kutsekogu juhatus on temale esitatud kaebuste alusel läbi viinud haldusjärelevalveid, mille tulemute alusel on korraldatud pankrotihalduritele praktikume menetluspraktika ühtlustamiseks, tehtud kohtutele ettepanekuid kohtupraktika parandamiseks, aga algatatud ka distsiplinaarmenetlusi. 2025. aastal algatas kutsekogu juhatus haldusjärelevalve kohtumääruses esitatu alusel.
Kui teenistuse haldusjärelevalve pädevus siiski säilitatakse, peab seadusest või avalikust menetluskorrast üheselt nähtuma, millal ja millisel alusel teenistuse järelevalvemenetlus algab. Praegu ei ole selge, kas teenistus alustab järelevalvet kaebuse, kohtu või Koja edastatud teabe, avaliku uurimise käigus tekkinud kahtluse, pankrotihalduri toimikuga tutvumise või toimiku saamise tõttu. Pelgalt toimikule juurdepääs või toimiku saamine ei saa tähendada automaatset järelevalvemenetluse algust ega anda alust kogu halduri tegevuse piiramata kontrollimiseks.
Järelevalvemenetluse alustamiseks peab olema eraldi põhjendatud otsus, milles määratletakse menetluse õiguslik ja faktiline alus, ese ja ulatus, menetluse alguskuupäev ning seos võimaliku kohtu, Koja või Advokatuuri menetlusega. Haldurile tuleb menetluse alustamisest ja tema menetlusõigustest viivitamata teatada. Samuti peab olema sätestatud, millal järelevalvemenetlus lõpeb, milliseid uurimistoiminguid võib teenistus teha, kuidas säilitatakse ja kasutatakse toimikust saadud teavet ning kuidas saab haldur teenistuse toiminguid ja otsuseid vaidlustada.
Eraldi tuleb välistada rollikonflikt olukorras, kus teenistus on samas pankrotimenetluses viinud läbi avalikku uurimist, rahastanud eriauditit, esitanud haldurile menetluse läbiviimiseks ettepanekuid või asunud avalikus uurimises võlausaldaja rolli. Teenistus ei peaks hiljem hindama järelevalve korras halduri tegevust küsimustes, mille kujundamises ta ise osales. Sellisel juhul peab halduri tegevuse hindamine jääma kohtule ja Koja kutsekogu juhatusele.
7.3. Koja ettepanek maksejõuetuse teenistuse edasiseks rolliks
Teeme ettepaneku koondada pankrotihaldurite üldine haldusjärelevalve Koja kutsekogu juhatuse pädevuss, säilitades kohtu järelevalve konkreetse pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ning Eesti Advokatuuri pädevuse advokaadist haldurite suhtes. Teenistuse üldine paralleelne haldusjärelevalvepädevus tuleks lõpetada. Kui seadusandja peab selle säilitamist vältimatult vajalikuks, peab see olema erandlik, teenistuse põhiülesandega vahetult seotud ja selgelt piiritletud avaliku huvi juhtumitega ning alluma eespool kirjeldatud läbipaistvale alustamis- ja lõpetamiskorrale.
Maksejõuetuse teenistus peab keskenduma talle seadusega pandud avaliku huvi ülesannetele: võlgniku ja lähikondsete õigusvastase tegevuse uurimisele, eriauditite tegemisele, põhjendatud juhtudel avalike uurimiste rahastamisele ja algatamisele ning halduritele kasutatava eksperditeabe andmisele. Teenistuse spetsialiseeritud finants-, raamatupidamis- ja uurimisvõimekus võib toetada haldurit, kuid ei tohi asendada halduri menetlusjuhtimist.
Enne eelnõu koostamist tuleb teha teenistuse senise tegevuse sõltumatu tulemusanalüüs 195 SE seletuskirjas kirjeldatud eesmärkide ja funktsioonide alusel. Analüüs peab olema avalik ning sisaldama mõõdetavaid andmeid eriauditite, avalike uurimiste, vara tagasisaamise, vastutusmenetluste, menetluste kestuse, haldusjärelevalve mahu ja teenistuse kulude kohta. Alles sellise analüüsi järel saab hinnata, kas teenistuse ülesandeid on vaja muuta. Koja hinnangul ei anna senised materjalid alust teenistuse pädevuse laiendamiseks. Analüüs peab eraldi vastama, millist lisandväärtust teenistuse haldusjärelevalve annab võrreldes Koja ja kohtu järelevalvega ning kui paljudel juhtudel on teenistuse sekkumine toonud tulemuse, mida olemasolevad järelevalvemehhanismid ei oleks võimaldanud saavutada.
8. Kohtutäituri büroo üleandmine kohtutäituri abile (VTK lahendus 7)
Toetame VTK ettepanekut võimaldada ametist lahkuval kohtutäituril anda büroo ilma konkursita üle kohtutäituri abile, kes vastab kohtutäituriks nimetamise nõuetele ja kellel on kohtutäituri asendamise õigus. Lahendus säilitab büroo toimiva meeskonna, menetluste järjepidevuse ja büroos kujunenud praktilise kompetentsuse ning väldib teiste kohtutäiturite töökoormuse järsku suurenemist.
Koda ei toeta büroo üleandmist kahe- või kolmeaastase katseajaga ega katseajaga seotud täiendavate kohustuslike kontrollide kehtestamist. Kehtiva õiguse alusel täidab asendamisõigusega kohtutäituri abi kohtutäituri asendamisel kohtutäituri ülesandeid täies ulatuses. Kui abi vastab ametisse nimetamise nõuetele ja on juba tõendanud võimet kohtutäituri ülesandeid täita, ei ole põhjendatud jätta tema ametistaatus, vastutus ja büroo juhtimine aastateks ajutiseks.
Katseaeg tekitaks ebaselguse, kes vastutab ametitegevuse, kutsekindlustuse, büroo töötajate, ametialaste kontode, arhiivi ja pooleliolevate menetluste eest. Menetlusosaliste huvide kaitseks peab büroo ülevõtja nimetatama kohtutäituriks büroo üleandmise ajal. Tema suhtes kohaldatakse tavapärast kohtu, ministeeriumi ja Koja järelevalvet ning vajaduse korral erakorralise kontrolli võimalust, eraldi katseaja kontrollirežiim ei ole vajalik.
Seaduses tuleb täpselt reguleerida üleandmise kuupäev, ametialaste pangakontode ja deposiitide ülevõtmine, toimikute ja arhiivi üleandmine, töötajate töösuhted, infosüsteemide kasutusõigused, kutsekindlustuse katkematus ning vastutuse ajaline piir. Enne ministri otsust tuleb küsida Koja arvamust, sest Kojal on vahetu teave abi kutsealase kogemuse, asendamispraktika ja büroo valmisoleku kohta.
9. VTK raamidest välja jäänud, kuid reformi eesmärgiga otseselt seotud küsimused
Koja hinnangul ei ole võimalik pankrotimenetluse jätkusuutlikkust parandada käsitlemata põhjuseid, miks suur osa menetlusi jõuab kohtusse varatuna ning miks menetlused venivad. Eelnõu ettevalmistamisel tuleb paralleelselt analüüsida vähemalt järgmisi küsimusi:
1) juriidiliste isikute pankrotiavalduste hilise esitamise põhjused ning juhtorgani liikmete vastutus menetluskulude eest;
2) juriidilisest isikust võlgniku enda pankrotiavalduse 10-eurone riigilõiv, mis ei kata ühtegi menetluskulu ega motiveeri säilitama vara menetluse rahastamiseks;
3) majandusaasta aruannete esitamata jätmise või ebausaldusväärsuse põhjused ning äriregistri sundlõpetamise ja kustutamise menetluste vähene võimekus;
4) kohtute viivituste põhjused pankrotihalduri lõpparuannete, raugemise otsuste ja tasutaotluste lahendamisel;
5) häälte arvu määramise ja selle üle vaidlemise regulatsiooni vajalikkus ning võimalus see oluliselt lihtsustada või kehtetuks tunnistada;
6) halduri vastuväidete esitamise ja võlausaldajate nimekirja kinnitamise korra lihtsustamine ning määruskaebemenetluse piiramine ühe kohtuastmega.
Jääme 22.03.2024 arvamuses maksejõuetusteenistuse 2023. aasta aruande kohta esitatu juurde: „Juriidilise isiku puhul on pankrotimenetlusse sisenemine pelgalt 10-eurose riigilõivuga liialt madal lävi. Tuleb luua regulatsioon, mis aitaks kaasa, et äriühingu vara ja osakapital ei oleks pankrotiavalduse esitamise ajaks täielikult ära kulutatud ja pankrotivara oleks veel vähemalt osaliselt alles, et katta pankrotimenetluse kulusid ning tasuda võlausaldajate nõudeid. Koda teeb ettepaneku, et koos pankrotiavaldusega peab äriühing deponeerima kohtu deposiiti summa, mis võrdub kahe kehtiva miinimumpalgaga. Ainult sellisel juhul algataks kohus tavapärase juriidilise isiku pankrotiavalduse läbivaatamise menetluse. Kui deposiiti raha ei maksta, siis kohus ajutist haldurit ei nimeta. Kui võlausaldajad konkreetse võlgniku suhtes pankrotiavaldust ei esita, saab sellised äriühingud kustutada registrist lihtsustatud menetlusega.“
Nimetatud küsimused mõjutavad otseselt halduri töömahtu, menetluse kestust, tasu kättesaadavust ja võlausaldajate nõuete rahuldamise võimalusi. Nende lahendamata jätmisel ei kõrvalda üksnes kutsenõuete või menetluste jaotamise muutmine pankrotimenetluse jätkusuutlikkuse põhiprobleeme.
10. Koja kokkuvõtlikud seisukohad VTK lahenduste kohta
1) Lahendus 1 – Koda toetab õigusteaduse või majandusteaduse magistrikraadi nõuet uutele kutsealale sisenejatele, kuid ei toeta selle tagasiulatuvat kohaldamist ega olemasolevate haldurite ümberatesteerimist.
2) Lahendus 2A – Koda ei toeta eksami sooritanud isikutele kehtestatavat täiendavat kohustuslikku sissejuhatavat koolitust ega kohustuslikku mentorlust. Eksamierandi alusel sisenejate praktilist koolitust võib põhjendatud ulatuses kaaluda.
3) Lahendus 2B – Koda toetab menetluste pakkumise suuremat läbipaistvust, kuid mitte kohtu sisulist otsust asendavat automatiseeritud jaotamist. Koda teeb ettepaneku anda Kojale avalik ülesanne aidata kohtul leida sobiv ajutine haldur või haldur.
4) Lahendus 3 – Koda toetab halduri töökorralduse paindlikumaks muutmist, abistavate toimingute delegeerimist, lühiajalise asendamise lihtsustamist ja põhjendatud bürooteenuste kasutamist, säilitades halduri isikliku vastutuse menetluse juhtimise eest.
5) Lahendus 4 – Koda toetab varatutes ja vähese varaga menetlustes halduri vältimatu töö hüvitamist riigi vahenditest ning riigi tagasinõudeõigust pankrotivara või vastutava isiku suhtes.
6) Lahendus 5 – Koda toetab tasusüsteemi terviklikku reformi, esialgse ja jooksva tasu määramist, rahastusotsust ning tasu- ja kulukalkulatsiooni kasutamist. Eelnõu aluseks tuleb võtta ka Koja 17.09.2024 tasuettepanekud.
7) Lahendus 6A – Koda ei toeta ajutise halduri ülesannete üldist üleandmist maksejõuetuse teenistusele. Teenistus peab keskenduma eriaudititele, avalikele uurimistele ja võlgniku ning lähikondsete õigusvastase tegevuse uurimisele.
8) Lahendus 6B – Koda ei toeta täielikku riiklikku haldurimudelit. Sellise mudeli vajadus, kulutõhusus ega kooskõla kohtuliku pankrotimenetluse põhimõtetega ei ole tõendatud.
9) Lahendus 7 – Koda toetab kohtutäituri büroo üleandmist kohtutäituri abile ilma konkursita, kuid ei toeta katseaega ega täiendavat kohustuslikku kontrollirežiimi.
Palume eelnõu koostamisele eelnevalt korraldada Koja, kohtute, pankrotihaldurite ja teiste menetlusosalistega eraldi arutelud tasustamise, menetluste rahastamise, Koja uue avaliku ülesande ning maksejõuetuse teenistuse senise tegevuse tulemuste üle.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Janek Pool
Koja esimees
Lisa: kalkulatsiooni vormi ja toimingute loetelu näidis
Piret Altosaar, 6463773,
[email protected]
Jaan Lõõnik, 6464619,
[email protected]