Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Siseministeerium [email protected]

Teie 21.07.2026 nr 1-6/3502-1, SIM/26-0840/-1K Meie 05.08.2026 nr 8-2/5497

Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. aasta määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste muutmine töötlemisele“ muutmise määruse eelnõu kooskõlastamine Lugupeetud minister Siseministeerium on saatnud Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. aasta määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste muutmine töötlemisele“ muutmise määruse eelnõu. Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega.

1. Eelnõu punkt 2 – eelnõuga täiendatakse määruse § 14 lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Teisaldatava kiirusmõõtesüsteemi paigaldamisel märgib paigaldaja protokolli lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmetele automaatkontrolli osutusmärgi asukoha koordinaadid või aadressi.“ Kehtiva määruse sõnastuses ei ole kasutusel mõistet „aadress“. Seega pole üheselt aru saada, milliseid andmeid aadress sisaldab. Seletuskirjas ei ole seda ka täpsemalt selgitatud. Kui lugeda kehtiva määruse § 14 lõike 4 punkti 3, siis selles räägitakse kiirusmõõtesüsteemi asukohast (tänava/tee nimi või number, tee kilomeeter, asukoha koordinaadid, sõidusuuna kirjeldus). Tõstatame küsimuse, kas § 14 kavandatavas lõikes 31 ei peaks ka olema aadressi asemel samamoodi täpselt kirjas automaatkontrolli osutusmärgi asukoht (tänava/tee nimi või number, tee kilomeeter, asukoha koordinaadid, sõidusuuna kirjeldus). Praegusest eelnõus esitatud sõnastusest ei ole üheselt aru saada, mida „aadressiga“ mõeldud on. Tõlgendamisvaidluste vältimiseks tuleks tekst võimalikult selgelt ja arusaadavalt esitada.

2. Eelnõu punkt 3 – määrusesse planeeritav säte reguleerib automaatkontrolli osutusmärgi

paigaldamise nõudeid. Ilmselt soovitakse reguleerida vaid teisaldatava automaatse liiklusjärelevalve süsteemi kasutamisele osutavate märkide paigaldamist, kuid sätte pealkiri on avar ja võimaldab mitmeid lõikeid kasutada kõikidel juhtudel, kui paigaldatakse kõnealust osutusmärki. Palume säte tervikuna üle vaadata, et reguleeritaks vaid seda, mida soovitakse ja mis on kooskõlas seadusest tuleneva volitusnormiga (volitusnorm lubab täpsustada vaid teisaldatava automaatse liiklusjärelevalve süsteemi osutusmärgi paigaldamise nõudeid).

Lisaks palume kaaluda, kas kõik lisatavas sättes sõnastatud lõiked on vajalikud. Liiklusmärkide puhul ei ole õigusaktides sätestatud nende mõõtmeid, nähtavusega seonduvaid nõudeid, samuti mitte detailseid reegleid paigaldamisele. Tavapäraselt tulenevad need standardist EV 613. Standard ei ole õiguslikult siduv, vaid on soovituslik vahend, millest lähtuda. Seega ei pea

2

ka erisused standardist olema sätestatud õigusakti tasandil. Veelgi enam, õigusaktis ei ole vaja sätestada, et erisuse korral standardi ja õigusakti (seadus, määrus) vahel juhindutakse õigusaktist (lisatava § 141 lg 6). Säte ei ole seega vajalik, tegemist on ülereguleerimisega. Ebaselge on ka lisatava § 141 lõige 7. Juhime tähelepanu, et liiklusmärkide tähendusi reguleerivas õigusaktis (majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määrus nr 12) ei ole toodud statsionaarse automaatkontrolli osutusmärki. On ainult üldine osutusmärk „Automaatkontroll“, mida kasutatakse igasuguse automaatkontrolli puhul. Palume sätte sõnastust vastavalt muuta.

3. Eelnõu punkt 3 – 01.08.2026 jõustuv liiklusseaduse (LS) § 199 lõige 13 kohustab liiklusjärelevalve teostajat paigaldama teisaldatava automaatse liiklusjärelevalve süsteemi kasutamisel enne sõidukiiruse mõõtmist kiirusmõõturi asukohta automaatkontrolli osutusmärgi. LS § 199 lõike 14 kohaselt juhul, kui automaatse liiklusjärelevalve süsteemi kasutamisel sõidukiiruse mõõtmiseks on rikutud lõikes 13 sätestatud nõudeid, on sõidukiiruse mõõtmise tulemus kehtetu. Määruse eelnõu punktis 3 on kavandatud § 141 (automaatkontrolli osutusmärgi paigaldamise nõuded) lõige 7 järgmises sõnastuses: „(7) Automaatkontrolli osutusmärki ei pea paigaldama, kui teisaldatava kiirusmõõtesüsteemi kasutamise eest hoiatab nõuetekohaselt paigaldatud statsionaarne automaatkontrolli osutusmärk.“ Seletuskirjas märgitakse mh, et selline vajadus võib tekkida näiteks olukorras, kus statsionaarset automaatset liiklusjärelevalve süsteemi parasjagu ei kasutata või see ei tööta, kuid liiklusjärelevalvet teostatakse teisaldatava kiirusmõõtesüsteemiga. Samuti võimaldab säte kasutada teisaldatavat kiirusmõõtesüsteemi kohtades, kus juba on paigaldatud nõuetekohane statsionaarne automaatkontrolli osutusmärk. Sellisel juhul ei ole vaja paigaldada täiendavat teisaldatavat automaatkontrolli osutusmärki, eeldusel, et teisaldatav kiirusmõõtesüsteem paigaldatakse olemasolevast statsionaarsest automaatkontrolli osutusmärgist LS § 199 lõikes 13 sätestatud kaugusele. Kui seadus nõuab teisaldatava automaatse liiklusjärelevalve süsteemi kasutamisel märgi paigaldamist, siis ei saa kasutada statsionaarse kaamera jaoks ettenähtud märki. Kui seadusandja oleks tahtnud võimaldada mobiilsete kaamerate rakendamisel olemasolevate märkide (statsionaarsete kaamerate jaoks ettenähtud) kasutamist, siis kajastuks selline tahe ka regulatsioonis. Ei ole selge, miks § 141 lõikes 7 kirjeldatud olukorras, kus on olemas statsionaarne kaamera ja sellele viitab statsionaarne automaatkontrolli osutusmärk, soovib liiklusjärelevalve teostaja just täpselt samal ajal samas kohas lisaks statsionaarsele kaamerale kasutada ka teisaldatavat liiklusjärelevalve süsteemi ehk mobiilset kiiruskaamerat. On antud küll selgitus, et statsionaarset süsteemi sellisel juhul parajasti ei kasutata. Aga sellisel juhul tekib küsimus, miks ei kasutata. Kui lähtuda põhjendusest, et süsteem ei tööta, siis tuleks ennekõike süsteem korda teha ning on küsitav, et liiklusjärelevalve teostaja peab tingimata samal hetkel samas kohas kiirust mõõtma. Tekib ka küsimus, kas tegelikult soovitakse määruse sõnastusega lugeda seadusega kooskõlas olevaks enne seadusmuudatust praktikas rakendatu, kus näiteks Tartu linna piirile on paigaldatud teavitus, et linnas mõõdetakse sõidukiirust ning sellega loetakse lubatuks mobiilsete kiiruskaameratega kiirusemõõtmine. Sel juhul läheb määruses kavandatud sõnastus vastuollu seadusandja tahtega, mille kohaselt oligi eesmärk just selliste olukordade selgesõnaline välistamine. LS § 199 volitusnormi (lg 15) sõnastuse kohaselt anti Vabariigi Valitsusele määrusega õigus kehtestada osutusmärgi paigaldamise täpsemad nõuded, mitte neid nõudeid laiendada. Määrusega ei saa kehtestada selliseid nõudeid, mis laiendavad või moonutavad seadusega sätestatud kohustusi. Sellisel juhul on vastavalt LS § 199 lõikele 14 sõidukiiruse mõõtmise tulemus kehtetu. Kui seaduse sõnastuses öeldakse, et märk tuleb paigaldada, siis tulekski selliselt toimida ning meie hinnangul ei ole määruse tasandil sellist kohustust võimalik ümber sõnastada. Tulenevalt eeltoodust palume §-st 141 lõige 7 välja jätta.

3

4. Eelnõu punkt 3 – määruse § 141 lõike 1 kohaselt peavad automaatkontrolli osutusmärgi 559a

mõõtmed olema vähemalt 60×120 sentimeetrit (cm) ning automaatkontrolli osutusmärgi 559b mõõtmed vähemalt 60×60 cm. Osutusmärgi nurgad peavad olema ümardatud nurkadega. Osutusmärk ning sellel esitatud teave peab olema nähtav ja loetav nii päevavalguses kui ka pimeda ajal. Palume seletuskirjas selgitada, kus on kehtestatud olemasolevate automaatkontrolli osutusmärkide 559a ja 559b mõõtmed, mida kasutatakse statsionaarsete kiiruskaamerate jaoks. Millises suuruses need on ehk kui palju erinevad § 141 lõikes 1 kehtestatavad suurused nendest n-ö tavasuurustest? Lisaks sellele tekib küsimus, kas olemasolevad märgid ei peagi olema nähtavad ja loetavad nii päevavalguses kui ka pimedal ajal. Palume seletuskirja selgitustega täiendada.

5. Eelnõu punkt 3 – määrusesse kavandatava § 141 lõikes 6 nähakse ette, et automaatkontrolli osutusmärgi paigaldamisel ei kohaldata Eesti standardis EVS 613 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine“ nõudeid ulatuses, milles need erinevad LS § 199 lõikes 13 või määruses sätestatud nõuetest. Seletuskirjas selgitatakse, et liiklusmärkide paigalduskaugused- ja kõrgused on reguleeritud Eesti standardis EVS 613. Palume lisada seletuskirja ka viite, kus see standard kättesaadav on. Rõhutatakse, et automaatkontrolli osutusmärgi paigaldamisel tuleb lähtuda LS § 199 lõikes 13 ja kooskõlastamiseks esitatud määruses sätestatud nõuetest ning EVS 613 nõudeid ei kohaldata osas, milles need näevad ette nimetatud nõuetest erineva lahenduse. Soovime seletuskirja täpsustusi, millised nõuded on standardis EVS 613 ettenähtud osutusmärkide 559a ja 559b paigaldamisele, mida praegu statsionaarsete kaamerate osas kasutatakse.

6. Eelnõu punkt 3 – juhime tähelepanu, et täiendatakse määrust §-ga 141, mille lõike 5 teine lause sätestab hetkel järgmist: "Osutusmärki ei tohi paigaldada kohta, kus statsionaarselt paigaldatud rajatised varjavad automaatkontrolli osutusmärki täielikult või olulises ulatuses." Sisuliselt ei välista see märgi panekut mõnda põõsasse või otse suure kivi taha, kuivõrd kumbagi ei saa rajatisena käsitleda. Palume eelnõu koostajal see aspekt läbi mõelda ning vajadusel eelnõu ja seletuskirja vastavalt muuta.

7. Kasutatavad terminid – juhime tähelepanu, et eelnõus kasutatavad terminid ei kattu üheselt

eelnõu aluseks olevates seadussätetes kasutatavate terminitega. LS § 199 lõikes 13 kasutatakse terminit „teisaldatav automaatne liiklusjärelevalve süsteem“, eelnõus seevastu termineid „automaatne kiirusmõõtesüsteem“ ja „kiirusmõõtesüsteem“. Segadusi võib tekitada ka „paigaldaja“ termini kasutamine. LS § 199 lg 13 kohaselt saab teisaldatava automaatse liiklusjärelevalve süsteemi paigaldada liiklusjärelevalve teostaja, kelleks § 193 kohaselt on politsei (teatud juhtudel ka kohalik omavalitsus). Samas sätestatakse määruses, et kiirusmõõtesüsteemi paigaldab tootjalt või tootja esindajalt vastava väljaõppe saanud kvalifitseerunud personal. Seaduse ja määruse omavahelise kooskõla tagamiseks tuleb kasutada samu termineid. Palume ka seletuskirjas selgitada, kuidas terminid omavahel haakuvad.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister

4

Markus Ühtigi 51914873 [email protected] Einar Hillep Mari Käbi Kristi Värk