Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Kliimaministeerium

Rahandusministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-1/498

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse

määruste muutmine ja kehtetuks tunnistamine

seoses kutselise kalapüügi valdkonna korrastamisega“

muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi

Valitsuse määruste muutmine ja kehtetuks tunnistamine seoses kutselise kalapüügi valdkonna

korrastamisega“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad: määruse eelnõu ja seletuskiri

Arvamuse avaldamiseks: Keskkonnaamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, MTÜ Eesti Kalurite

Liit, Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu, MTÜ Harju Kalandusühing, MTÜ Hiiukala, MTÜ Liivi

Lahe Kalanduskogu, MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Selts, MTÜ Saarte Kalandus ja MTÜ

Virumaa Rannakalurite Ühing, Eesti Traalpüügi Ühistu, Eesti Kalapüügiühistu, Eesti

Kaugpüüdjate Liit, Peipsi Kalandusühistu, Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit, Peipsi

Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu, Peipsi Piirkonna Ettevõtete ja Ettevõtjate Kalurite Liit,

Peipsi Kalurite ja Kalatöötlejate Liit, MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond.

Epp Meremaa

5805 9084 [email protected]

1

MÄÄRUS

xx.xx.xxxx nr

Vabariigi Valitsuse määruste muutmine ja kehtetuks

tunnistamine seoses kutselise kalapüügi valdkonna

korrastamisega

Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 38 lõike 9 ja § 42 lõike 6 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 17. novembri 2017. a määruse nr 164 „Kutselise kalapüügi loa

taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, kalapüügiloa andmise, kehtivuse peatamise

ning kehtetuks tunnistamise kord, kalapüügivõimaluste arvutamise metoodika ja

kalapüügiloa taotluse ning kalapüügiloa vormid“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 17. novembri 2017. a määruses nr 164 „Kutselise kalapüügi loa taotlemisel

esitatavate dokumentide loetelu, kalapüügiloa andmise, kehtivuse peatamise ning kehtetuks

tunnistamise kord, kalapüügivõimaluste arvutamise metoodika ja kalapüügiloa taotluse ning

kalapüügiloa vormid“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„Kutselise kalapüügi loa taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, kalapüügiloa

andmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord, kalapüügivõimaluste

arvutamise metoodika, kalapüügiloa taotluse ja kalapüügiloa vormid ning

kalalaevatunnistuse andmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord ning

kalalaevatunnistuse vorm“;

2) määruse preambulit täiendatakse pärast sõna „kalapüügiseaduse“ tekstiosaga „§ 38 lõike 9,“;

3) paragrahvist 1 moodustatakse määruse 1. peatükk ja selle pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„1. peatükk

Üldsätted“;

4) paragrahvi 1 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „artiklis 7 ning komisjoni rakendusmääruse (EL)

nr 404/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse

ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks)

üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 112, 30.04.2011, lk 1–153), artiklis 4 nimetatud

kalapüügiloa andmisel kohaldatakse selles määruses sätestatut niivõrd, kuivõrd nõukogu

määrus (EÜ) nr 1224/2009 ja komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 404/2011“ tekstiosaga

„artiklites 7 ja 7a ning komisjoni rakendusmääruse (EL) 2025/2196, millega kehtestatakse

nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses vetele ja

EELNÕU

05.08.2026

2

kalavarudele juurdepääsu, kalanduse kontrolli, järelevalve, inspektsiooni ja jõustamise,

kvootide ja püügikoormuse vähendamise, andmete ja teabega ning tunnistatakse kehtetuks

komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 404/2011 (ELT L, 2025/2196, 12.11.2025), artiklites 5 ja 6

nimetatud kalapüügiloa andmisel kohaldatakse selles määruses sätestatut niivõrd, kuivõrd

nõukogu määrus (EÜ) nr 1224/2009 ja komisjoni rakendusmäärus (EL) 2025/2196“;

5) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 7 lõikes 6 sätestatud juhul võib kalapüügiks

merel kasutada alla kümne meetri pikkust kalalaeva, mis ei ole kaluri kalapüügiloale kantud.“;

6) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 6 ning komisjoni rakendusmääruse (EL)

2025/2196 artiklis 4 nimetatud kalalaevatunnistuse andmisel kohaldatakse selles määruses

sätestatut niivõrd, kuivõrd nõukogu määrus (EÜ) nr 1224/2009 ja komisjoni rakendusmäärus

(EL) 2025/2196 ei sätesta teisiti.“;

7) paragrahvidest 2–16 moodustatakse määruse 2. peatükk ja selle pealkiri sõnastatakse

järgmiselt:

„2. peatükk

Kalapüügiluba ja kalapüügivõimaluste jaotamine“;

8) paragrahvi 2 lõike 3 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 2 lõikest 5 jäetakse välja sõnad „ja jooksvaks aastaks esmakordselt kehtestatud

püügivõimaluse“;

10) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Põllumajandus- ja Toiduamet võib kutselise kalapüügi loa taotlemise tähtaega ennistada

haldusmenetluse seaduse § 34 kohaselt taotleja taotluse alusel või omal algatusel.“;

11) paragrahvi 3 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa ja § 3 lõike 2 sissejuhatavat lauseosa

täiendatakse pärast tekstiosa „Põllumajandus- ja Toiduametile“ sõnadega „kirjalikus vormis“;

12) paragrahvi 3 lõike 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) taotlus lõikes 11 sätestatud andmetega;“;

13) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kalalaeva kalapüügiloa taotlus sisaldab järgmiseid andmeid:

1) taotleja ärinimi ja registrikood ning taotleja esindaja nimi, telefoninumber ja e-posti aadress;

2) kui see on asjakohane, siis selle ettevõtja ärinimi ja registrikood, kelle õigusjärglane taotleja

on;

3) loale kantava kalalaeva nimi ja pardatähis, kalalaeval asuva telefoni number ning kapteni

nimi ja isikukood;

4) taotletavad püügivõimalused;

5) aasta, mille kohta luba taotletakse.“;

14) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) taotlus lõikes 21 sätestatud andmetega;“;

15) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kaluri kalapüügiloa taotlus sisaldab järgmiseid andmeid:

1) taotleja ärinimi ja registrikood ning taotleja esindaja nimi, telefoninumber ja e-posti aadress;

3

2) kui see on asjakohane, siis selle ettevõtja ärinimi ja registrikood, kelle õigusjärglane taotleja

on;

3) loale kantava kaluri nimi ja isikukood;

4) kui see on asjakohane, siis kalalaeva pardanumber;

5) taotletavad püügivõimalused;

6) aasta, mille kohta luba taotletakse.“;

16) paragrahvi 3 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „lisas 2 toodud vormi kohase avalduse“

tekstiosaga „taotluse lõikes 21 sätestatud andmetega“;

17) paragrahvi 9 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „1,“;

18) paragrahvi 12 lõike 41 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

„Kalapüügiks merel antakse samal veealal sama püügivahendi kasutamiseks mitu ühel ajal

kehtivat kaluri kalapüügiluba, kui sama püügivahendit kasutatakse mitme vähemalt

kümnemeetrise üldpikkusega kalalaevaga.“;

19) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses:

„(42) Lõikes 41 sätestatud juhul märgitakse kalapüügiloa numbri järele selle järjekorranumber.“;

20) paragrahvi 13 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui kaluri kalapüügiluba antakse püügiks merel kalalaevaga, mille üldpikkus on vähemalt

kümme meetrit, kantakse kaluri kalapüügiloale lisaks § 14 lõikes 32 sätestatud andmetele selle

kalalaeva nimi, pardanumber ja kutselise kalapüügi registri sisenumber.“;

21) paragrahvi 14 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt;

„(3) Põllumajandus- ja Toiduamet annab kalalaeva kalapüügiloa lõikes 31 sätestatud andmetega

ja kaluri kalapüügiloa lõikes 32 sätestatud andmetega elektrooniliselt.“;

22) paragrahvi 14 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:

„(31) Kalalaeva kalapüügiloale kantakse järgmised andmed:

1) loa number;

2) kalalaeva nimi, pardanumber ja kutselise kalapüügi registri sisenumber;

3) kapteni ees- ja perekonnanimi ning isikukood;

4) loa omaja nimi ja registrikood;

5) loa kehtivusaja algus ja lõpp;

6) püügivõimalus;

7) kala liik;

8) püügivahend;

9) muud tingimused.

(32) Kaluri kalapüügiloale kantakse järgmised andmed:

1) loa number;

2) loa omaja nimi ja registrikood;

3) kaluri ees- ja perekonnanimi ning isikukood;

4) kui see on asjakohane, siis kalalaeva nimi, pardanumber ja kutselise kalapüügi registri

sisenumber;

5) loa kehtivusaja algus ja lõpp;

6) püügivõimalus;

7) kala liik;

8) püügivahend;

4

9) püügivahendi märgistus;

10) lubatud aastasaak;

11) püügivahendiga väljumiste arv;

12) muud tingimused.“;

23) määrust täiendatakse 3. peatükiga järgmises sõnastuses:

„3. peatükk

Kalalaevatunnistus

§ 161. Kalalaevatunnistus

(1) Kalalaevatunnistus antakse kalalaeva registreerimise kohta kalalaevade registris.

(2) Põllumajandus- ja Toiduamet annab kalalaevatunnistuse elektrooniliselt eesti ja inglise

keeles.

(3) Kalalaevatunnistusele kantakse järgmised andmed:

1) komisjoni rakendusmääruse (EL) 2025/2196 II lisas nimetatud andmed;

2) kalalaeva IMO number (Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni antav unikaalne laeva

identifitseerimisnumber);

3) kalalaevastiku segment, kuhu kalalaev kuulub;

4) kalalaeva tüüp;

5) muud tingimused.

§ 162. Kalalaevatunnistuse andmine

(1) Kalalaevatunnistus antakse viivitamata pärast kalalaeva andmete kutselise kalapüügi

registrisse kandmist või nende muutmist.

(2) Kalalaevatunnistus antakse:

1) kalalaeva omanikule;

2) kalalaeva kasutusvaldajale, kui laevale on seatud kasutusvaldus;

3) kalalaeva valdajale, kui laeva kohta liiklusregistrisse kantud andmetest nähtub, et kalalaeva

valdaja ei ole laeva omanik.

§ 163. Kalalaevatunnistuse kehtetuks tunnistamine ja kehtivuse peatamine

(1) Põllumajandus- ja Toiduamet peatab kalalaevatunnistuse kehtivuse kalapüügiseaduse § 38

lõikes 6 sätestatud juhul.

(2) Põllumajandus- ja Toiduamet tunnistab kalalaevatunnistuse kehtetuks kalapüügiseaduse

§ 38 lõikes 4 sätestatud juhul.“;

24) paragrahvidest 17 ja 18 moodustatakse määruse 4. peatükk ning selle pealkiri sõnastatakse

järgmiselt:

„4. peatükk

Rakendussätted“;

25) määruse lisad 1–4 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Vabariigi Valitsuse 18. märtsi 2016. a määruse nr 37 „Kalalaevatunnistuse andmise,

kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise kord ja kalalaevatunnistuse

5

vorm“ kehtetuks tunnistamine

Vabariigi Valitsuse 18. märtsi 2016. a määrus nr 37 „Kalalaevatunnistuse andmise, kehtivuse

peatamise ning kehtetuks tunnistamise kord ja kalalaevatunnistuse vorm“ tunnistatakse

kehtetuks.

Kristen Michal

Peaminister

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

1

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine ja kehtetuks

tunnistamine seoses kutselise kalapüügi valdkonna korrastamisega“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine ja kehtetuks

tunnistamine seoses kutselise kalapüügi valdkonna korrastamisega“ eelnõuga (edaspidi

eelnõu) muudetakse Vabariigi Valitsuse 17. novembri 2017. a määrust nr 164 „Kutselise

kalapüügi loa taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, kalapüügiloa andmise, kehtivuse

peatamise ning kehtetuks tunnistamise kord, kalapüügivõimaluste arvutamise metoodika ja

kalapüügiloa taotluse ning kalapüügiloa vormid“ (edaspidi loa korra määrus) ning tunnistatakse

kehtetuks Vabariigi Valitsuse 18. märtsi 2016. a määrus nr 37 „Kalalaevatunnistuse andmise,

kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise kord ja kalalaevatunnistuse vorm” (edaspidi

kalalaevatunnistuse määrus).

Eelnõu eesmärk on kalapüügilubade ja kalalaevatunnistuste selgem ja ajakohasem

menetlusprotsess. Eelnõuga plaanitavad muudatused panustavad „Põllumajanduse ja kalanduse

valdkondliku arengukava aastani 2030“ (PõKa 2030) kestliku kalanduse tegevussuuna

eesmärkidesse, kuna selged kalapüügiloa ja kalalaevatunnistuse andmise alused aitavad kaudselt

kaasa kalavarude jätkusuutlikule majandamisele ja kalandussektori konkurentsivõimele. Eelnõu

sihtrühmaks on ligikaudu 1400 kutselise kalapüügiloa omanikku, ligikaudu 1760 kalalaeva

omanikku ning Põllumajandus- ja Toiduameti (edaspidi ka PTA) ametnikud.

Eelnõuga kavandatud muudatustega asendatakse kindlaksmääratud vormile vastav kalapüügiloa

taotlus ja kalapüügiluba vajalike andmete loeteluga, mis kalapüügiloa taotluses ja loal olema

peab, et võimaldada suuremat paindlikkust, mis vastab ka paremini tänapäevastele

infotehnoloogilistele võimalustele. Kalapüügiload väljastatakse elektrooniliselt juba alates

2017. aastast ja käesolevas eelnõus ettenähtud muudatuste jõustumisel saab hakata ka

kalalaevatunnistusi elektrooniliselt väljastama.

Ühtlasi täiendatakse käesoleva eelnõuga loa korra määrust kalalaevatunnistuse määruses

sisalduva regulatsiooniga ning kalalaevatunnistuse määrus tunnistatakse kehtetuks.

Kalalaevatunnistuse olemasolu on eelduseks, et laeva saaks kanda kalapüügiloale ning kasutada

merel kutselisel kalapüügil. Seetõttu on otstarbekas tõsta kalapüügiloa andmist ning

kalalaevatunnistuse andmist puudutavad sätted ühte määrusesse, et ka taotlejal oleks lihtsam

omada ülevaadet kehtivatest nõuetest nii kalapüügiloa kui ka kalalaevatunnistuse väljastamisel.

Eelnõu ja seletuskirja koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika

osakonna kutselise kalapüügi korralduse valdkonna nõunik Epp Meremaa

([email protected], 625 6223). Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule tegi Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Jan Nilson ([email protected], 5626

7065) ning eelnõu keeletoimetaja on sama osakonna peaspetsialist Laura Ojava

([email protected], 5685 3519).

Eelnõuga muudetakse loa korra määruse RT I, 20.12.2025, 42 redaktsiooni.

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks kalalaevatunnistuse määruse RT I, 20.12.2025, 39 redaktsiooni.

KAVAND

05.08.2026

2

Eelnõu kehtestab määrusena Vabariigi Valitsus.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse loa korra määrust.

Loa korra määruses tehakse järgmised muudatused:

Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 muudetakse loa korra määruse pealkirja ning täiendatakse määruse

preambulit. Eelnõu §-ga 2 tunnistatakse kehtetuks kalalaevatunnistuse määrus.

Kalalaevatunnistuse andmist, kehtivuse peatamist ning kehtetuks tunnistamist puudutavad sätted

sisalduvad edaspidi loa korra määruses. Kalalaevatunnistuse olemasolu on eelduseks, et laeva

saaks kanda kalapüügiloale ning kasutada merel kutselisel kalapüügil. Otstarbekas on tõsta

kalapüügiloa andmist ning kalalaevatunnistuse andmist puudutavad sätted ühte määrusesse, et

vähendada riigi halduskoormust ning et ka taotlejal oleks lihtsam omada ülevaadet kehtivatest

nõuetest nii kalapüügiloa kui ka kalalaevatunnistuse väljastamisel. Sellest muudatusest tulenevalt

täiendatakse ka määruse preambulit viitega kalapüügiseaduse (edaspidi ka KPS) § 38 lõikele 9,

milles on kalalaevatunnistuse andmise, kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise korra ja

kalalaevatunnistuse vormi kehtestamise volitusnorm.

Eelnõu § 1 punktiga 3 korrastatakse määruse struktuuri ja moodustatakse määruse 1. peatükk.

Kuna määrusesse lisatakse kalalaevatunnistuse andmist, kehtivuse peatamist ning kehtetuks

tunnistamist puudutavad sätted, jaotatakse määrus peatükkideks. Kokku on eelnõukohaselt

määruses neli peatükki. Selliselt on määrus selgemalt liigendatud, mis lihtsustab määruse

lugemist. Esimeses peatükis on määruse üldsätted.

Eelnõu § 1 punktiga 4 ajakohastatakse loa korra määruse § 1 lõikes 1 viited Euroopa Liidu

õigusaktidele. Tunnistatakse kehtetuks viide komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011,

millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse

kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud

rakenduseeskirjad (ELT L 112, 30.04.2011, lk 1–153) artiklile 4, kuna viidatud komisjoni

rakendusmäärus on tunnistatud kehtetuks. Lisatakse viide Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009,

millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise

tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr

768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ)nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr

676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse

kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343,

22.12.2009, lk 1–50) (edaspidi nõukogu määrus (EÜ) nr 1224/2009) artiklitele 7 ja 7a ning

komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2025/2196, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr

1224/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses vetele ja kalavarudele juurdepääsu,

kalanduse kontrolli, järelevalve, inspektsiooni ja jõustamise, kvootide ja püügikoormuse

vähendamise, andmete ja teabega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL)

nr 404/2011 (ELT L, 2025/2196, 12.11.2025) (edaspidi komisjoni rakendusmäärus (EL) nr

2025/2196) artiklitele 5 ja 6. Sisulist muudatust ei kaasne.

Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse loa korra määruse paragrahvi 1 lõikega 11, milles

sõnastatakse võimalus Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 7 lõikes 6 sätestatud

tingimustel anda erand kohustusest kanda alla kümne meetri pikkune kalalaev kaluri

kalapüügiloale. Praktikas ka praegu pole kohustust alla kümne meetri pikkust kalalaeva kaluri

kalapüügiloale kanda ning tulevikus on soov seda põhimõtet jätkata. Seetõttu on vajalik erandit

lubav norm ka määruses kehtestada.

3

Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse loa korra määruse paragrahvi 1 lõikega 3, milles sätestatakse,

et kalalaevatunnistuse andmisel tuleb ennekõike lähtuda nõukogu määruses (EÜ) nr 1224/2009

ja komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 2025/2196 kalalaevatunnistuse kohta sätestatust.

Eelnõu § 1 punktiga 7 korrastatakse määruse struktuuri ja moodustatakse peatükk 2, pealkirjaga

„Kalapüügiluba ja kalapüügivõimaluste jaotamine“. Eelnõu kohaselt moodustavad paragrahvid

2—16 peatüki 2, kuhu alla kuuluvad kalapüügiluba ja püügivõimalusi puudutavad sätted. Selliselt

on määrus selgemalt liigendatud, mis lihtsustab määruse lugemist ja vajaliku osa kiiremat

ülesleidmist.

Eelnõu § 1 punktiga 8 tunnistatakse kehtetuks loa korra määruse § 2 lõike 3 punkt 1, milles on

sätestatud, et jooksvaks aastaks kehtestatud püügivõimaluse, välja arvatud esmakordselt

kehtestatud püügivõimaluse kasutamiseks võib taotleja esitada kutselise kalapüügi loa taotluse

Põllumajandus- ja Toiduametile sama aasta jooksul igal ajal, kui kehtestatud püügivõimalus on

suurem kui sama liiki püügivõimalus, mis jaotati vastavalt taotlustele. Nimetatud säte on

vastuolus KPS-iga. KPS-is on sätestatud, et kui taotlust ei ole esitatud 1. detsembriks, ei saa

püügivõimalusi taotleda ka siis, kui neid on üle jäänud, välja arvatud juhul, kui minister on

menetlustähtaega pikendanud või haldusorgan on menetlustähtaja ennistanud.

Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse loa korra määruse § 2 lõike 5 sõnastust. Muudatuse eesmärk

on viia määruse tekst kooskõlla kehtiva õigusega. KPS-is puudub volitusnorm, et sätestada

taotleja kohustus esitada jooksvaks aastaks esmakordselt kehtestatud püügivõimaluse

kasutamiseks kutselise kalapüügi loa taotluse Põllumajandus- ja Toiduametile ametlikus

võrguväljaandes Ametlikud Teadaanded teatatud tähtaja jooksul. Kalapüügiseaduse § 42 lõike 5

kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister taotluste esitamise tähtaega pikendada või

haldusorgan haldusmenetluse seaduse § 34 kohaselt menetlustähtaja ennistada, misjärel saab ka

taotleja esitada taotluse esmakordselt kehtestatud püügivõimaluse kasutamiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse loa korra määruse § 2 lõikega 7 selliselt, et oleks selgelt

sõnastatud Põllumajandus- ja Toiduameti õigus ennistada kutselise kalapüügi loa taotlemise

tähtaega. Haldusorgani tähtaja ennistamise õigus tuleneb otseselt haldusmenetluse seadustiku §-

st 34. Sellele vaatamata on praktikas esinenud olukordi, kus selle õiguse ulatuse üle vaieldakse.

Selguse huvides on seetõttu mõistlik sätestada see võimalus sõnaselgelt määruses, et vältida

edaspidiseid tarbetuid vaidlusi.

Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse loa korra määruse § 3 lõike 1 ja 2 sissejuhatavat lauseosa

selliselt, et nii kaluri kui ka kalalaeva kalapüügiloa taotlemiseks esitatavad dokumendid tuleb

esitada kirjalikus vormis. Muudatus on vajalik, et määruse lisades 1 ja 2 sisalduvate vormide

kehtetuks tunnistamisel oleks selge, mis vormis tuleb dokumendid esitada.

Eelnõu § 1 punktiga 12 muudetakse loa korra määruse § 3 lõike 1 punkti 1. Muudatuse eesmärk

on asendada kindlatele vorminõuetele vastav kalalaeva kalapüügiloa taotlus loeteluga andmetest,

mis peavad kirjalikus taotluses sisalduma. Taotlust on võimalik esitada ka elektroonselt, mistõttu

kindel taotluse vorm ei ole enam asjakohane.

Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse loa korra määrust § 3 lõikega 11, kus on loetletud andmed,

mis tuleb kalalaeva kalapüügiloa taotlusele kanda. Kehtiva määrusega võrreldes on vähendatud

taotlusele kantavate andmete hulka. Kavandatava muudatuse kohaselt ei pea taotleja enam

taotlusele kandma kalalaeva omaniku andmeid, IMO numbrit (Rahvusvahelise

Mereorganisatsiooni antav unikaalne laeva identifitseerimisnumber), rahvusvahelist

raadiokutsungit ja -sagedust ning taotletava kalapüügiloa kehtivuse aega ja püügivõimaluse

jaotuse otsuse soovitud kättesaamisviisi. Kalalaeva kalapüügiloale kandmise eelduseks on, et

kalalaev on kantud kalalaevade registrisse. Kalalaevade registrisse kantud kalalaeva kohta on

andmete saajal juba kõik vajalik info kalalaeva kohta olemas, sealhulgas andmed kalalaeva

4

omaniku, IMO numbri ning rahvusvahelise raadiokutsungi ja -sageduse kohta. Seega ei ole

vajadust neid andmeid iga kord kalapüügiloa taotlemisel üle küsida. Taotletava kalapüügiloa

kehtivuse aja asemel tuleb taotlusele märkida taotletava loa aasta, mille jaoks luba taotletakse.

Taotletava kalapüügiloa soovitud täpsest kehtivuse algus- ja lõppajast informeerib taotleja

kalapüügiloa andjat vahetult siis, kui taotleja soovib tegelikult kalapüügiloa väljastamist.

Püügivõimaluse jaotuse otsuse soovitud kättesaamisviisi pole samuti vajalik küsida, kuna KPS §

7 lõike 2 kohaselt tehakse kutselise kalapüügi korraldamisega, sealhulgas kutselise kalapüügi

registri toimingutega, seotud otsused elektrooniliselt ning juhul kui kellelgi on soov siiski saada

otsust muul viisil, saab ta oma soovist teavitada Põllumajandus- ja Toiduametit muul viisil,

selleks ei pea olema taotlusel ette nähtud kõigi jaoks vastavat märkekohta.

Eelnõu § 1 punktiga 14 muudetakse loa korra määruse § 3 lõike 2 punkti 1. Muudatuse eesmärk

on asendada kindlatele vorminõuetele vastav kaluri kalapüügiloa taotlus loeteluga andmetest, mis

peavad kirjalikus taotluses sisalduma. Taotlust on võimalik esitada ka elektroonselt, mistõttu

kindel taotluse vorm ei ole enam asjakohane.

Eelnõu § 1 punktiga 15 täiendatakse loa korra määrust § 3 lõikega 21, kus on loetletud andmed,

mis tuleb kaluri kalapüügiloa taotlusele kanda. Kehtiva loa korra määrusega võrreldes on

vähendatud taotlusele kantavate andmete hulka. Kavandatava muudatuse kohaselt ei pea taotleja

enam taotlusele kandma taotletava kalapüügiloa kehtivuse aega ning püügivõimaluse jaotuse

otsuse soovitud kättesaamisviisi. Taotletava kalapüügiloa kehtivuse aja asemel tuleb taotlusele

märkida taotletava loa aasta, mille jaoks luba taotletakse. Taotletava kalapüügiloa soovitud

täpsest kehtivuse algus- ja lõppajast saab taotleja informeerida kalapüügiloa andjat vahetult siis

kui taotleja soovib tegelikult kalapüügiloa väljastamist. Püügivõimaluse jaotuse otsuse soovitud

kättesaamisviisi pole samuti vajalik küsida, kuna KPS § 7 lõike 2 kohaselt tehakse kutselise

kalapüügi korraldamisega, sealhulgas kutselise kalapüügi registri toimingutega, seotud otsused

elektrooniliselt ning juhul kui kellelgi on soov siiski saada otsust muul viisil, saab ta oma soovist

teavitada Põllumajandus- ja Toiduametit muul viisil, selleks ei pea olema taotlusel ette nähtud

kõigi jaoks vastavat märkekohta. Ühtlasi ei pea edaspidi kaluri kalapüügiloa taotlusel esitama

kaluri kontaktandmeid. Kalalaeva kalapüügiloa taotlusel ei küsita samuti kapteni

kontaktandmeid. Kaluri või kapteni kontaktandmed esitatakse Vabariigi Valitsuse 05. oktoobri

2023. a määruse nr 92 „Kutselise kalapüügiga seotud andmete esitamise kord“ § 6 kohaselt PTA-

le siis kui loa omanik taotleb andmete elektrooniliseks esitamiseks vajalikke kasutajaõiguseid.

Kontaktandmete ajakohastamine toimub maaeluministri 28. detsembri 2017. a määruse nr 93

„Kutselise kalapüügi registri põhimäärus“ § 10 lõike 2 alusel, milles on sätestatud, et isik, kelle

kohta registrisse kantud andmed on muutunud, esitab PTA-le kui kutselise kalapüügi registri

volitatud töötlejale avalduse registriandmete muutmiseks. Seetõttu ei ole vajalik kalapüügiloa

taotlusel kapteni või kaluri kontaktandmeid küsida, kuna enamikel juhtudel on kapten või kalur

see isik, kes andmeid elektrooniliselt esitab ning kellele seega ka andmete elektrooniliseks

esitamiseks vajalikke kasutajaõiguseid taotletakse.

Eelnõu § 1 punktiga 16 asendatakse loa korra määruse § 3 lõikes 6 viide lisas 2 olevale kaluri

kalapüügiloa taotluse vormile viitega sama paragrahvi lõikele 21, kus on loetletud andmed, mis

tuleb kaluri kalapüügiloa taotlusele kanda juhul kui taotletakse kutselise kalapüügi õigust

eraomandis olevale veekogule. Kindlatele vorminõuetele vastav kalapüügiloa taotlus on

asendatud loeteluga andmetest, mis peavad taotluses sisalduma, võimaldades suuremat

paindlikkust ja infotehnoloogiliste võimalustega kaasas käimist.

Eelnõu § 1 punktiga 17 jäetakse loa korra määruse § 9 lõikest 6 välja viide § 2 lõike 3 punktile

1, kuna see tunnistatakse kehtetuks.

Eelnõu § 1 punktiga 18 muudetakse loa korra määruse § 12 lõike 41 sõnastust. Kehtiva loa korra

määruse kohaselt antakse samal veealal sama püügivahendi kasutamiseks mitu ühel ajal kehtivat

kaluri kalapüügiluba mitme vähemalt kümne meetrise üldpikkusega kalalaevaga, kui neid

5

kalalaevu kasutatakse räimepüügiks kastmõrraga või lestapüügiks põhjanoodaga. Eelnõuga

jäetakse sõnastusest välja viited kastmõrrale ja lestapüügile põhjanoodaga, ehk et kõik merel

kasutatavad vähemalt kümne meetrise üldpikkusega kalalaevad peavad olema loale kantud.

Muudatuse eesmärk on muuta säte selgemaks. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 7

lõike 1 kohaselt peab kalapüügiluba olema laevadel, mis teostavad püüki veealal, kus rakendub

mitmeaastane kava. Sama määruse artikli 7 lõike 6 kohaselt saab kalapüügiloast vabastada

kalalaeva, mis on alla kümne meetrise üldpikkusega. Kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusega nr 2016/1139, millega kehtestatakse Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarude

majandamise ja nende varude püügi mitmeaastane kava, muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr

2187/2005 ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1098/2007 (ELT L 191, 15.7.2016,

lk 1–15), on Läänemere kohta mitmeaastane kava kehtestatud, on seega merel kümme meetrit ja

pikematel laevadel kalapüügiloa kohustus. Sõltumata sellest, mis laevadel kehtib praegu

kalapüügiloa kohustus, on kohustus püügiandmetes raporteerida saagid kõigi laevade kohta,

sõltumata sellest, kas laev on loale kantud või ei. Seetõttu on püügiandmed olemas ka nende

kümne meetriste laevade kohta, keda loale märkima praegu ei peaks. Näiteks 2024. a

püügiandmete põhjal lossiti vähemalt kümne meetrise üldpikkusega kalalaevadega 7997 tonni,

millest räim moodustas 7810 tonni (98%). Ülejäänud 2% moodustas agarikupüük kahe üle kümne

meetrise laevaga.

Eelnõu § 1 punktiga 19 täiendatakse loa korra määruse § 12 lõikega 42. Kehtiva loa korra

määruse lisas 4 on täpsustus, et juhul kui sama püügivahendi kasutamiseks antakse mitu ühel ajal

kehtivat kaluri kalapüügiluba, siis märgitakse kalapüügiloa numbri järele sidekriips ja selle järele

loa järjekorranumber. Kuna määruse lisad tunnistatakse kehtetuks, on toodud vastav täpsustus

määruse põhiossa. Sisuline muudatus puudub.

Eelnõu § 1 punktiga 20 muudetakse loa korra määruse § 13 lõiget 4, jättes tekstist välja osa, mis

piirab kaluri kalapüügiloale kalalaeva andmete kandmise kastmõrraga räimepüügiks või

põhjanoodaga lestapüügiks kasutatava kalalaevaga. Uue sõnastuse järgi sätestatakse, et kaluri

kalapüügiloale kantakse kalalaeva andmed, kui kaluri kalapüügiluba antakse püügiks merel

kalalaevaga, mille üldpikkus on vähemalt kümme meetrit. Samas, kui isik, kellel on alla kümne

meetrise üldpikkusega kalalaev, mida ta soovib kalapüügiloale kanda, siis ei ole põhjust ka loa

andjal sellest keelduda. Kõigil juhtudel on aga andmekoosseis, mis kalalaeva kohta kaluri

kalapüügiloale kanda tuleb, sama. Sisulist muudatust andmekoosseisu osas võrreldes kehtiva

määrusega ei ole. Ühtlasi lisatakse selguse huvides, et kaluri kalapüügiloale ei kanta ainult

kalalaeva andmeid, vaid ka muud andmed, mis on loetletud määruse § 14 lõikes 32.

Eelnõu § 1 punktiga 21 muudetakse loa korra määruse § 14 lõike 3 sõnastust. Viited lisadele on

asendatud viidetega konkreetsetele sama paragrahvi lõigetele, milles on sätestatud kalalaeva

kalapüügiloale kantavate andmete loetelu ja kaluri kalapüügiloale kantavate andmete loetelu.

Lõikest jäetakse välja teine lause, milles on sätestatud, et Põllumajandus- ja Toiduamet kannab

kutselise kalapüügi loa andmed kutselise kalapüügi registrisse. Puudub vajadus sätestada

käesolevas määruses, et andmed kalapüügiloa kohta kannab PTA kutselise kalapüügi registrisse,

kuna see on juba sätestatud maaeluministri 28. detsembri 2017. a määruses nr 93 „Kutselise

kalapüügi registri põhimäärus“.

Eelnõu § 1 punktiga 22 täiendatakse loa korra määruse §-i 14 lõigetega 31 ja 32. Kindlatele

vorminõuetele vastavad kalapüügiloa vormid on asendatud loeteluga andmetest, mis peavad

kalapüügiloas sisalduma, võimaldades suuremat paindlikkust ja infotehnoloogiliste võimalustega

kaasas käimist. Võrreldes kehtivate lisadega on loale kantavate andmete loetelust välja jäetud

kalapüügiloa andja, ametniku nimi ja ametinimetus ning kalapüügiloa andmise kuupäev, kuna

nende andmete loale kandmise kohustus tuleb otse haldusmenetluse seadusest, mistõttu ei ole

vaja neid määruses üle korrata. Sisulist muudatust selles osas ei ole. Kaluri kalapüügiloale

kantavate andmete loetelusse lisatakse püügivahendiga veealale väljumiste arv, kuna KPS § 42

lõike 7 kohaselt määratakse kalapüügiloas lubatud püügivahend, püügivõimalus, püügiaeg ja

6

kalapüügi koht ning loale kantud püügivahendi lubatud aastasaak ja püügivahendiga veealale

väljumiste arv, kui need on ühele või mitmele loale kantud püügivahendile kehtestatud.

Eelnõu § 1 punktiga 23 täiendatakse loa korra määrust peatükiga 3 ning §-dega 161-163.

Kolmandasse peatükki on koondatud sätted kalalaevatunnistuse määrusest, mis tunnistatakse

kehtetuks. Kalalaevatunnistuse olemasolu on eelduseks, et laeva saaks kanda kalapüügiloale ning

kasutada merel kutselisel kalapüügil. Seetõttu on otstarbekas koondada kalapüügiloa andmist

ning kalalaevatunnistuse andmist puudutavad sätted ühte määrusesse, et ka taotlejal oleks lihtsam

omada ülevaadet kehtivatest nõuetest nii kalapüügiloa kui ka kalalaevatunnistuse väljastamisel.

Võrreldes kehtiva kalalaevatunnistuse määrusega on eelnõuga välja jäetud §-s 3 ja määruse lisas

sätestatud kalalaevatunnistuse vormistamist ja planki puudutavad sätted, kuna edaspidi antakse

kalalaevatunnistus sarnaselt kalapüügiloaga elektrooniliselt. Samal põhjusel ei ole vajadust

sätestada, mis andmed kantakse plangi esiküljele ja mis andmed tagaküljele, mis on sätestatud

kehtiva kalalaevatunnistuse määruse § 4 lõikes 2. Samuti ei ole vaja sätestada, et

kalalaevatunnistus antakse ühes eksemplaris (sätestatud kehtiva kalalaevatunnistuse määruse § 5

lõikes 1), kuna kalalaevatunnistus antakse elektrooniliselt. Lisaks ei kehtestata eelnõuga kehtiva

kalalaevatunnistuse määruse § 6 ja § 7 regulatsioone, kus oli sätestatud hävinud, kadunud ja

kasutamiskõlbmatu kalalaevatunnistuse asendamine ning ebaõigete andmete parandamine.

Haldusorgan saab alati anda tõendi selle kohta, et haldusakt oli tehtud, mistõttu ei ole vajalik uue

kalalaevatunnistuse väljastamine. Kui haldusorgan avastab vea, võib haldusorgan ise haldusakti

muuta haldusmenetluse seaduse § 64 alusel.

Eelnõu § 1 punktiga 23 kavandatavas § 161 sätestataksekalalaevatunnistuse andmise alus,

kalalaevatunnistuse andja ning tunnistuse andmise viis. Lõikes 1 on sätestatud, et

kalalaevatunnistuse andmise eeltingimuseks on, et kalalaev on registreeritud kalalaevade

registris. Lõikes 2 on sätestatud, et kalalaevatunnistuse annab Põllumajandus- ja Toiduamet ning

et tunnistus antakse elektrooniliselt. Kehtiva kalalaevatunnistuse määruse kohaselt väljastatakse

kalalaevatunnistus blanketil. Lisaks on lõikes 2 täpsustatud, et kalalaevatunnistus antakse nii eesti

kui ka inglise keeles. Selles osas võrreldes kehtiva sõnastusega muudatust pole. Lõikes 3 on

loetletud andmed, mis kalalaevatunnistusele kantakse. Lisaks komisjoni rakendusmääruse (EL)

nr 2025/2196 lisas II loetletud andmetele, mis tuleb kalalaevatunnistusele kanda, on täpsustatud,

et kalalaevatunnistusele kantakse ka IMO number (Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni antav

unikaalne laeva identifitseerimisnumber), kalalaevastiku segment ning laeva tüüp. Ka

sätestatakse muudatusena võimalus kanda kalalaevatunnistusele muud tingimused, mis jätab

edaspidiseks selle võimaluse kui peaks vastav vajadus tekkima. Võrreldes kehtiva

kalalaevatunnistuse määruse sõnastusega on asendatud kalalaevatunnistusele kantavate andmete

loetelus viide Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 II lisale viitega komisjoni

rakendusmääruse (EL) 2025/2196 II. lisale. Lisaks on ära jäetud viide kalalaevatunnistuse

allkirjastamisele, kuna haldusmenetluse seaduse § 27 lõike 1 kohaselt peab elektroonilisel

dokumendil olema digitaalallkiri ja vajaduse korral e-tempel või põhjendatud juhul üksnes e-

tempel. Seega pole otstarbekas käesolevas määruses seda täpsustada. Samuti ei ole vajadust

määruses sätestada iga kalalaevatunnistusele kantava andme täpset inglise keelset tõlget. Selliselt

on tagatud ühtne lähenemine kalapüügiloa ja kalalaevatunnistuse andmisel. Ka praegu on

kalapüügiloa väljastamise puhul sätestatud, et kui kutselise kalapüügi luba antakse kalapüügiks

väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal, lisab Põllumajandus- ja Toiduamet

kutselise kalapüügi loale selle tõlke inglise keelde. Määruses kalapüügiloa inglise keelset tõlget

välja toodud pole.

Eelnõu § 1 punktiga 23 kavandatavas § 162 sätestatakse kellele ja mis aja jooksul

kalalaevatunnistus antakse. Lõikes 1 sätestatakse, et kalalaevatunnistus antakse viivitamata

pärast kalalaeva andmete kutselise kalapüügi registrisse kandmist või nende muutmist. Kehtiva

kalalaevatunnistuse määruse § 5 lõikes 3 on sätestatud, et kalalaevatunnistus antakse kolme

tööpäeva jooksul kalalaeva andmete kutselise kalapüügi registrisse kandmise või nende muutmise

päevast arvates. Kuna edaspidi antakse kalalaevatunnistus elektrooniliselt koheselt kalalaeva

7

andmete kutselise kalapüügi registrisse kandmisel või nende muutmisel, siis ei ole vajadust

sätestada kolme tööpäeva pikkust väljastusaega. Lõikes 2 sätestatakse, et kalalaevatunnistus

antakse kas kalalaeva omanikule, kasutusvaldajale või valdajale. Lõike 2 osas muudatust

võrreldes kehtiva sõnastusega ei ole.

Eelnõu § 1 punktiga 23 kavandatavas § 163 sätestatakse kalalaevatunnistuse kehtetuks

tunnistamise ja kehtivuse peatamise alused. Lõikes 1 on sätestatud, mis juhul peatab PTA

kalalaevatunnistuse kehtivuse ning lõikes 2 on sätestatud, mis juhul tunnistab PTA

kalalaevatunnistuse kehtetuks Võrreldes kehtiva sõnastusega muudatusi ei ole.

Eelnõu punktiga 24 loetakse määruse paragrahvid 17 ja 18 uueks peatükiks 4, milles on määruse

rakendussätted. Sisulist muudatust ei tehta.

Eelnõu punktiga 25 tunnistatakse kehtetuks määruse lisad 1, 2, 3 ja 4. Muudatuse eesmärk on

asendada kindlatele vorminõuetele vastav kalapüügiloa taotlus ja kalapüügiluba loeteluga

andmetest, mis peavad taotluses ja kalapüügiloal sisalduma. Vormivabadus võimaldab suuremat

paindlikkust ja infotehnoloogiliste võimalustega kaasas käimist.

Eelnõu §-ga 2 tunnistatakse kehtetuks kalalaevatunnistuse määrus. Kehtiva kalalaevatunnistuse

määruse sätetega täiendatakse loa korra määrust. Kalalaevatunnistuse olemasolu on eelduseks, et

laeva saaks kanda kalapüügiloale ning kasutada merel kutselisel kalapüügil. Seetõttu on

otstarbekas koondada kalapüügiloa andmist ning kalalaevatunnistuse andmist puudutavad sätted

ühte määrusesse, et ka taotlejal oleks lihtsam omada ülevaadet kehtivatest nõuetest nii

kalapüügiloa kui ka kalalaevatunnistuse väljastamisel.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on vastavuses Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse

kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi

(EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005,

(EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007,

(EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ)

nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1–50) ja

komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 2025/2196, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ)

nr 1224/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses vetele ja kalavarudele juurdepääsu,

kalanduse kontrolli, järelevalve, inspektsiooni ja jõustamise, kvootide ja püügikoormuse

vähendamise, andmete ja teabega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL)

nr 404/2011 (ELT L, 2025/2196, 12.11.2025). Nimetatud määrustes on kehtestatud põhinõuded

kalapüügilubade ja kalalaevatunnistuste osas, sealhulgas miinimum andmekoosseis, mis neil

dokumentidel olema peab. Eelnõuga ajakohastatakse viited asjakohastele nõukogu määruse (EÜ)

nr 1224/2009 ja komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2025/2196 asjakohastele sätetele.

4. Määruse mõjud

Eelnõuga kaasneb kaudne positiivne mõju majandusele, kuna kalapüügiloa ja kalalaevatunnistuse

taotlejatel kulub vähem aega taotluste esitamisele – küsitakse vähem andmeid, kõik nõuded

kalapüügiloa ja kalalaevatunnistuse osas on koondatud ühte määrusesse ning kalalaevatunnistuse

saab taotleja kätte operatiivselt elektrooniliselt e-kirjaga praeguse tähitud kirjaga saatmise või

kalalaevatunnistuse andja juurde kohapeale tulemise asemel. Potentsiaalselt puudutab eelnõu

kõiki kutselise kalapüügiloa omanikke ja kalalaeva omanikke, keda on ligikaudu vastavalt 1400

ja 1760.

8

Eelnõuga kaasneb vähene positiivne mõju riigiasutuste korraldusele. PTA jaoks lihtsustab

elektrooniline kalalaevatunnistuste väljastamine menetlusprotsessi, kuna väheneb vajadus

trükkida kalalaevatunnistusi välja ning saata neid füüsilise kirja teel. Samuti pole vaja PTA-l

enam tellida A4-formaadis turvaelementidega planke ning nende üle arvet pidada. Aastas

väljastab PTA keskmiselt 190 kalalaevatunnistust. Kuna nõuded kalapüügiloa ja

kalalaevatunnistuse osas on koondatud ühte määrusesse ning sätteid ühtlustatud ja selgemaks

tehtud, väheneb seeläbi ka PTA töökoormus sätete rakendamisel.

Eelnõuga ei kaasne sotsiaalset mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja

looduskeskkonnale ega regionaalarengule.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamiseks on vajalikud mõningad muudatused PTA töökorralduses, kuna

kalalaevatunnistuste plankidel väljastamise asemel tuleb hakata kalalaevatunnistusi väljastama

elektroonselt ning edastama neid taotlejatele e-kirjaga. Samuti on selleks vajalik tellida

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil väikesemahuline kutselise kalapüügi registri

arendustöö, mille ligikaudne kulu on ca 1500 eurot. Arendusele planeeritud kulutused kaetakse

„Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027“ kalanduse

kontrolli ja järelevalve toetuse meetme vahenditest.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 93 lõikele 2 määrus hakkab

kehtima (jõustub) kolmandal päeval pärast kehtivas korras avaldamist, kui seaduses või määruses

endas ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Kliimaministeeriumile ja

Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Keskkonnaametile ja Põllumajandus- ja

Toiduametile ning kalandusorganisatsioonidele: MTÜ Eesti Kalurite Liit, Eesti Kutseliste

Kalurite Ühistu, MTÜ Harju Kalandusühing, MTÜ Hiiukala, MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu,

MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Selts, MTÜ Saarte Kalandus ja MTÜ Virumaa Rannakalurite

Ühing, Eesti Traalpüügi Ühistu, Eesti Kalapüügiühistu, Eesti Kaugpüüdjate Liit, Peipsi

Kalandusühistu, Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit, Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate

Kogu, Peipsi Piirkonna Ettevõtete ja Ettevõtjate Kalurite Liit, Peipsi Kalurite ja Kalatöötlejate

Liit, MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond.

___________________________________________________________________________