EELNÕU 5/08/2026

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Sätla põhimäärus Määrus kehtestatakse Riigi Teataja seaduse § 12¹ lõike 10 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Andmekogu nimi (1) Riigi koosloome keskkonna ametlik nimi on Sätla. (2) Sätlat peetakse eesti keeles. § 2. Sätla ülesehitus Sätlat peetakse andmekoguna, milles on kaks osa: 1) sisemine töökeskkond, milles koostatakse ja menetletakse õigusaktide eelnõusid ja muude dokumentide kavandeid (edaspidi akti eelnõu) ning hallatakse asutusesisest ja asutustevahelist koostööd; 2) avalik vaade, milles avalikustatakse Riigi Teataja seaduse § 12¹ lõigetes 5 ja 6 nimetatud menetlusteave ning mille kaudu saab avalikustatud akti eelnõu kohta arvamust avaldada. § 3. Andmete kaitse Sätlas Sätla turvameetmed peavad vastama vähemalt järgmistele turvaklassidele: 1) käideldavus K3; 2) terviklus T3; 3) konfidentsiaalsus S2. § 4. Kaasvastutavate töötlejate ja asutuste ning volitatud töötleja ülesanded (1) Sätla vastutav töötleja on Justiits- ja Digiministeerium. (2) Sätla volitatud töötleja on Registrite ja Infosüsteemide Keskus. (3) Sätlas isikuandmete kaasvastutavad töötlejad on Sätlat kasutavad asutused. (4) Sätla arendamise eest vastutavad oma pädevuse piires kaasvastutavate asutustena Justiits- ja Digiministeerium ning Riigikantselei. (5) Justiits- ja Digiministeerium: 1) korraldab Sätla kasutuselevõttu ning teenuste ja andmete haldamist; 2) vastutab Sätla haldamise seaduslikkuse eest; 3) korraldab ja juhib oma pädevuse piires Sätla arendamist; 4) annab volitatud töötlejale juhiseid annab juhiseid andmete töötlemise ja majutamise ning andmetega seotud turvameetmete ja nende arendamise kohta; 5) teeb järelevalvet volitatud töötleja ülesannete täitmise üle. (6) Riigikantselei: 1) korraldab ja juhib oma pädevuse piires Sätla nende funktsionaalsuste arendamist, mis toetavad Vabariigi Valitsuse tasandil algatatavate akti eelnõude menetlust ning Euroopa Liidu algatuste riigisisest menetlust; 2) kujundab koostöös Justiits- ja Digiministeeriumiga käesoleva lõike punktis 1 nimetatud funktsionaalsuste sisulised nõuded; 3) teeb Justiits- ja Digiministeeriumile ettepanekuid Sätla arendamiseks ja arendusvajaduste prioriseerimiseks. (7) Sätlat kasutav asutus:

2

1) vastutab enda ülesande täitmiseks Sätlas töödeldavate isikuandmete töötlemise õiguspärasuse eest; 2) vastutab enda loodud või Sätlasse esitatud andmete õigsuse eest; 3) määrab enda vastutusalas olevatele materjalidele juurdepääsuõigused ning otsustab nende materjalide avalikustamise ulatuse kooskõlas seadusega; 4) vastab enda loodud või esitatud andmeid puudutavatele teabenõuetele ja andmesubjekti pöördumistele; 5) korraldab Riigi Teataja seaduse § 12¹ lõikes 8 nimetatud juhul andmete tagantjärele Sätlasse kandmise; 6) teavitab volitatud töötlejat ebaõigetest andmetest või isikuandmetega seotud rikkumisest eesmärgiga rikkumine kõrvaldada. (8) Volitatud töötleja: 1) tagab Sätla majutamiseks vajaliku tehnoloogilise keskkonna ja selle toimimise; 2) tagab Sätla käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse ning varukoopiate tegemise; 3) peab arvestust teenuseintsidentide üle ja korraldab nende lahendamise; 4) tagab teiste infosüsteemidega andmete vahetamise tehnilise korralduse; 5) tagab logide tehnilise säilitamise ja kättesaadavuse järelevalveks; 6) tagab andmesubjekti ja Andmekaitse Inspektsiooni isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamise; 7) täidab muid ülesandeid, mida Justiits- ja Digiministeerium on talle andnud.

2. peatükk Sätlasse kantavad andmed ja andmeandjad ning seal koostatavate aktide liigid

§ 5. Sätlasse kantavad andmed (1) Sätlasse kantakse akti eelnõu koostamiseks, menetlemiseks ja menetlusteabe avalikustamiseks vajalikud andmed: 1) akti eelnõu põhiandmed, sealhulgas pealkiri, akti liik, akti eelnõu koostamise või menetlusetapi eest vastutav asutus (edaspidi vastutav asutus), menetlusetapi andmed, menetluse staatus ja menetlusega seotud tähtpäevad; 2) akti eelnõu, seletuskiri ja nende lisad; 3) menetlustoimingute andmed, sealhulgas teave kooskõlastuste kohta ning märkused ja arvamused ja teave nendega arvestamise kohta; 4) Sätlat kasutava isiku üldandmed, milleks on ees- ja perekonnanimi, isikukood ja e-posti aadress; 5) menetluses osalejate ees- ja perekonnanimi koos teabega, keda nad esindavad. (2) Põhiseadusliku institutsiooni oma andmekogus koostatava ja menetletava akti eelnõu puhul kantakse Sätlasse Riigi Teataja seaduse § 12¹ lõikes 6 nimetatud avalik menetlusteave. (3) Sätlasse ei kanta riigisaladust või salastatud välisteavet sisaldavat akti eelnõu ega muud dokumenti. (4) Kui akti eelnõu või dokument sisaldab riigisaladust või salastatud välisteavet, korraldab vastutav asutus selle koostamise või menetlemise Sätlast väljaspool kooskõlas asjaomaste õigusaktidega ning tagab, et Sätlasse jääb üksnes avalik menetlusteave seaduses sätestatud ulatuses. § 6. Andmete tagantjärele sisestamine Riigi Teataja seaduse § 12¹ lõikes 8 nimetatud juhul sisestab vastutav asutus puuduva teabe Sätlasse takistuse äralangemise järel mõistliku aja jooksul, arvestades vajadust tagada õigusloome menetluse ülevaatlikkus ja menetlusteabe ajakohasus. § 7. Andmeandjad ja nendelt saadavad andmed Sätla andmeandjad on: 1) põhiseaduslikud institutsioonid Riigi Teataja seaduse § 12¹ lõikes 6 nimetatud teabe ulatuses; 2) füüsilised ja juriidilised isikud avaliku konsultatsiooni käigus esitatud arvamuste ning nendega seotud esindusandmete ulatuses; 3) riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu Sätlat kasutava isiku nime, isikukoodi, asutuse, ametikoha, e-posti aadressi ning teenistus- või töösuhet puudutavate andmete ja tööülesannete korraldamiseks vajaliku eemaloleku- ja asendamisteabe ulatuses; 4) äriregister juriidilise isiku nime, registrikoodi ja e-posti aadressi ulatuses, kui see on vajalik menetluses osaleja või arvamuse esitaja esindatava tuvastamiseks või temaga ühenduse võtmiseks;

3

5) Riigi Teataja andmekogu muudetava akti ametliku teksti ning akti eelnõu koostamiseks, menetluseks ja avaldamiseks vajalike muude andmete ulatuses; 6) andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu nende andmete ulatuses, mis võimaldavad kasutaja isikukoodi alusel tuvastada juriidilised isikud, kelle nimel on kasutaja volitatud Sätlas tegutsema. § 8. Koostatavate aktide liigid ja menetlusetapid (1) Sätlas koostatakse olenevalt kasutuselevõtu ulatusest: 1) seaduse eelnõu; 2) määruse eelnõu; 3) väljatöötamiskavatsust; 4) Euroopa Liidu algatuse kohta Eesti seisukoha kujundamise materjale; 5) muid dokumente, mille kasutuselevõtt on otsustatud Riigi Teataja seaduse § 14 lõigete 7 ja 9 alusel. (2) Sätlas kajastatavad menetlusetapid on vähemalt koostamisega alustamine, asutusesisene koostamine, asutustevaheline kooskõlastamine või arvamuse küsimine, avalik konsultatsioon, heakskiitmine või allkirjastamine ning avaldamiseks või edasiseks menetluseks edastamine.

3. peatükk Juurdepääsuõigus ning andmete väljastamine ja säilitamine

§ 9. Juurdepääs Sätlale (1) Igal isikul on juurdepääs Sätla avaliku vaate kaudu avalikule menetlusteabele. (2) Avalikustatud akti eelnõu kohta arvamuse avaldamiseks peab isik end Sätlas autentima. (3) Sätla sisemisele töökeskkonnale on juurdepääs: 1) akti eelnõu eest vastutava asutuse teenistujal; 2) teise Sätlat kasutava asutuse teenistujal, kui talle on antud asjaomase akti eelnõule juurdepääsu õigus; 3) muul füüsilisel isikul, kui akti eelnõu eest vastutav isik on talle andnud juurdepääsu konkreetse akti eelnõu koostamises osalemiseks vajalikus ulatuses. (4) Riigiasutusevälisele füüsilisele isikule antud juurdepääsuõigus on isiklik ega ole üleantav. (5) Juurdepääsuõigus antakse üksnes ulatuses, mis on vajalik tööülesande või kaasamise eesmärgi täitmiseks. (6) Sätla sisemise töökeskkonna juurdepääsuõiguse annab, seda muudab ja selle võtab ära vastutava asutuse teenistuja. (7) Juurdepääsuõigus võetakse ära või selle ulatust muudetakse viivitamata, kui juurdepääsuvajadus on ära langenud või muutunud. § 10. Andmete väljastamine (1) Avalik menetlusteave tehakse kättesaadavaks Sätla avaliku vaate kaudu. (2) Andmesubjektile või tema seaduslikule esindajale väljastab andmeid § 4 lõike 7 punktis 4 sätestatu kohaselt see Sätlat kasutav asutus, kes pöördumises küsitud andmed on loonud või esitanud. § 11. Andmete logimine ja logide säilitamine (1) Sätlas logitakse vähemalt andmete vaatamine, sisestamine, muutmine, kustutamine ja väljastamine. (2) Logisse kantakse vähemalt: 1) toimingu tegija tuvastamist võimaldavad andmed; 2) toimingu kuupäev ja kellaaeg; 3) kasutaja tehtud toiming; 4) viide andmetele või menetlusobjektile, mille suhtes toiming tehti. (3) Logisid säilitatakse kaks aastat toimingu andmete tekkimisest arvates. § 12. Andmete säilitamine (1) Riigi Teataja seaduse § 12¹ lõigetes 5 ja 6 nimetatud avalikku menetlusteavet säilitatakse alaliselt. (2) Ettevalmistamise käiku kajastavaid dokumentide kavandeid ja muid abimaterjale ning nendega seotud isikuandmeid ei säilitata pärast akti eelnõu vastuvõtmist või väljakuulutamist.

4

(3) Kui akti eelnõu menetlus lõpetatakse akti vastu võtmata, otsustab ettevalmistamise käiku kajastavate materjalide edasise säilitamise akti eelnõu koostamise eest vastutava asutuse juht või tema määratud pädev teenistuja.

4. peatükk Rakendussätted

§ 13. Jõustumine Määrus jõustub 1. oktoobril 2026. aastal. Kristen Michal peaminister Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Keit Kasemets riigisekretär

Seletuskirja lisa 1

Laiendatud andmekaitsealane mõjuhinnang

Üldinfo Teenus: riigi koosloome keskkond Sätla (andmekogu põhimääruse rakendamine)

Kuupäev: 03.08.2026

Teenuse omanik (JDM-i osakonna ja talituse täpsusega): õiguspoliitika osakond

Andmekaitsespetsialist (kohustuslik): Sander Heinsoo (JTKT)

Muud kaasatud isikud (vajaduse korral): Karmen Vilms (JDM); Kristina Liik (Riigikantselei); Registrite

ja Infosüsteemide Keskuse projektijuht Siret Hiller (RIK)

Õiguslik alus andmete töötlemiseks: kavandatav Riigi Teataja seaduse § 12¹; kavandatav Sätla

põhimäärus; avaliku teabe seadus; isikuandmete kaitse üldmäärus; isikuandmete kaitse seadus.

Avalikes huvides täidetava ülesande puhul tuginetakse IKÜM-i artikli 17 lõike 3 punktile b.

Mõjuhinnangu vajadus ja plaanitava lahenduse tutvustus

Mõjuhinnangu vajadus (sh kontrollküsimustiku tulemus) ja teenuse lühike kirjeldus

Laiendatud andmekaitsealane mõjuhinnang on põhjendatud, kuna kavandatakse uue riigi

infosüsteemi kuuluva andmekogu pidamist, milles isikuandmeid töödeldakse süstemaatiliselt nii

kinnises töökeskkonnas kui ka avaliku vaate kaudu. Andmekogu ühendab ühelt poolt ametnike,

kaasatud ekspertide ja muude menetlusosaliste töövood õigusaktide eelnõude ettevalmistamisel

ning teiselt poolt avalikkusele suunatud menetlusteabe ja arvamuste esitamise võimaluse.

Teenuse lühikirjeldus: Sätla on Justiits- ja Digiministeeriumi ning Riigikantselei koostöös loodav IT-

lahendus, mis koondab õigusloomega seotud teabe ühte kohta, võimaldab akti eelnõude ja muude

dokumentide kavandite koostamist ning menetlemist, avaliku menetlusteabe kuvamist ja avalikul

konsultatsioonil osalemist. Esimeses etapis võetakse Sätla kasutusele Vabariigi Valitsuse

algatatavate seaduse muutmise seaduse eelnõude koostamiseks; järgmistes etappides on kavas

laiendada kasutust muud liiki aktidele ja Euroopa Liidu algatuste riigisisesele menetlusele.

Mõjuhinnangus lähtutakse eeldusest, et tegu on suuremat tähelepanu vajava andmetöötlusega,

sest: 1) teenus loob uue keskse töövahendi suurele hulgale avaliku sektori kasutajatele; 2) andmed

liiguvad mitme kaasvastutava töötleja vahel; 3) osa andmeid tehakse avalikuks; 4) andmekogu on

kavandatud struktureeritud andmete, andmevahetuse ja tehisaru toe jaoks.

Kuidas andmetöötlus toimub (teenuse kirjeldus)

Millisel meetodil toimub andmete kogumine,

kasutamine, säilitamine ja kustutamine?

Andmeid kogutakse ja kantakse Sätlasse mitmel

viisil: 1) Sätlat kasutavad asutused koostavad

või menetlevad Sätlas akti eelnõusid ja

seletuskirju; 2) eelnõude koostamisse saab

kaasata riigiasutuste väliseid partnereid,

võimaldades neile ligipääsu kinnisesse

töökeskkonda; 3) avaliku konsultatsiooni käigus

esitavad füüsilised ja juriidilised isikud arvamusi;

2

4) andmeid saadakse andmevahetuse kaudu

teistest infosüsteemidest: Riigi Teataja

andmekogust, riigi personali- ja palgaarvestuse

andmekogust ja sellega liidestatud riigitöötaja

iseteenindusportaalist ning äriregistrist ja

volituste haldamise andmekogust; 5) takistuse

korral võib teave tekkida ajutiselt

süsteemiväliselt ning sisestatakse tagantjärele.

Andmeid kasutatakse akti eelnõu koostamiseks,

menetlemiseks, menetlusteabe

avalikustamiseks, juurdepääsuõiguste

haldamiseks, ülesannete korraldamiseks,

avalikul konsultatsioonil osalemiseks ning

menetluse tulemuse edastamiseks.

Andmeid säilitatakse vastavalt õigusaktides

sätestatud säilitustähtaegadele. Avalik

menetlusteave säilitatakse alaliselt;

ettevalmistamise käiku kajastavad

tööversioonid, märkused ja abimaterjalid

kustutatakse pärast asjaomase menetluse

lõppemist. Logisid säilitatakse kaks aastat.

Kellel on juurdepääs andmetele?

Juurdepääs avalikule menetlusteabele tekib

igaühel Sätla avaliku vaate kaudu. Avalikustatud

eelnõu kohta arvamuse avaldamiseks peab isik

end autentima. Kinnisele töökeskkonnale on

juurdepääs: 1) vastutava asutuse teenistujatel

nende tööülesannete ulatuses; 2) teiste Sätlat

kasutavate asutuste teenistujatel, kui neile on

antud konkreetse teemaga seotud

juurdepääsuõigus; 3) muudel füüsilistel isikutel,

kui neile on antud isiklik, mitteüleantav ja

vajaduspõhine juurdepääs konkreetse ülesande

täitmiseks. Juurdepääsuõigusi annab, muudab

ja võtab ära akti eelnõu eest vastutava asutuse

teenistuja. Volitatud töötlejal on tehniline ligipääs

teenuse pidamiseks, logide säilitamiseks ja

intsidentide lahendamiseks ulatuses, mis

tuleneb tema ülesannetest.

Kas andmeid edastatakse kolmandatele

isikutele?

Kolmandatele isikutele edastatakse andmeid

üksnes seaduses ja põhimääruses ettenähtud

ulatuses. Avalikus vaates tehakse

kättesaadavaks avalik menetlusteave, s.o

eelnõude ja nende lisamaterjalide avalikud

versioonid koos nende ettevalmistamisel

osalenud töörühma liikmete nimedega ja

teabega selle kohta, keda need isikud

esindavad. Avaliku vaate kaudu saab esitada

avaliku konsultatsiooni käigus eelnõudele

märkusi või kui märkused on esitatud muul viisil,

3

tehakse need avalikus vaates kättesaadavaks.

Märkuste juures on nähtav märkuse esitaja ees-

ja perekonnanimi koos teabega, keda ta

esindab.

Isikuandmed

Milliseid isikuandmeid töödeldakse ja kas tegu on eriliigiliste isikuandmetega?

Töödeldavad isikuandmed on järgmised: 1) Sätlat kasutava isiku üldandmed, s.o ees- ja perekonnanimi, isikukood, e-posti aadress; 2) menetluses osalejate ees- ja perekonnanimi koos teabega selle kohta, keda nad esindavad; 3) avaliku konsultatsiooni käigus esitatud arvamused ja nendega seotud esindusandmed; 4) tööülesannete korraldamiseks vajalik eemaloleku ja asendamise teave; 5) logiandmed; 6) vajaduse korral kontaktteave juriidilise isiku esindaja või arvamuse esitaja tuvastamiseks. Andmekogus ei toimu eriliigiliste isikuandmete töötlemist. Samas tuleb arvestada riskiga, et vabatekstilistes arvamustes või märkustes eelnõudele võivad avalikul konsultatsioonil osalevad isikud ise esitada delikaatsemat teavet, mistõttu tuleb rakendada sisulisi kontrolli- ja avalikustamispiiranguid.

Milliste andmesubjektide andmeid töödeldakse?

Andmesubjektid on: 1) Sätlat kasutavad ametnikud ja muud teenistujad; 2) töörühmadesse või koostöösse kaasatud eksperdid ja muud füüsilised isikud; 3) menetluses osalejad, sh kohtumistel ja kaasamisüritustel osalevad isikud; 4) avaliku konsultatsiooni käigus arvamuse esitajad; 5) juriidiliste isikute esindajad sellises ulatuses, mis on vajalik nende tuvastamiseks või ühenduse võtmiseks.

Milline on töödeldavate andmete hulk ja andmete säilitustähtaeg?

Töödeldavate andmete hulk sõltub sellest, kui suures mahus õigusakte Sätlas ette valmistatakse ja menetletakse. Andmekogu esmasel kasutuselevõtul on akti liikide arv piiratud ja keskkonnas saab koostada üksnes valitsuse algatatavaid seaduse muutmise seaduse eelnõusid. Samm-sammult kasutusjuhtude hulk suureneb ja ulatusliku kasutuse puhul saab väita, et töödeldavate andmete maht on märkimisväärne, sest õigusloomega puutub kokku suur osa keskvalitsuse töötajaskonnast ja avalikku vaadet saavad kasutada kõik huvilised. Säilitamine: - avalikku menetlusteavet (sh eelnõu ametlikud versioonid, seletuskirjad ja lisad) säilitatakse alaliselt; - ettevalmistavad tööversioonid, n-ö sisemiste kasutajate märkused ja muud abimaterjalid koos

4

nendega seotud isikuandmetega ei säilitata pärast akti vastuvõtmist, heakskiitmist, allkirjastamist, väljakuulutamist või avaldamist, olenevalt akti liigist; - kui menetlus lõpetatakse akti vastu võtmata, otsustab edasise säilitamise või kustutamise vastutav asutus; - logisid säilitatakse kaks aastat toimingu tegemisest arvates.

Andmetöötluse eesmärk

Andmetöötluse eesmärk on suurendada õigusloome läbipaistvust ja selle eesmärgi saavutamiseks

võimaldada Sätlas akti eelnõude ja muude dokumentide kavandite koostamist ning menetlemist,

avaliku menetlusteabe kuvamist, arvamuste kogumist, menetluskäigu jälgitavust ning

õigusajalooliselt oluliste materjalide säilitamist.

Lisaeesmärgid on parandada osaliste koostööd, vähendada õigusloomes tehnilise töö mahtu,

toetada struktureeritud andmestiku taaskasutamist ning tagada, et muudetava akti ametlik tekst ja

menetluse tulemus liiguvad korrektselt Riigi Teataja ning teiste seotud infosüsteemide vahel.

Vajalikkus ja proportsionaalsus

- Kas andmetöötlus on eesmärgi

saavutamiseks vajalik?

- Kas leidub alternatiivseid lahendusi

eesmärgi saavutamiseks?

Andmetöötlus on eesmärgi saavutamiseks

vajalik. Sätla eesmärk on koondada ühte

keskkonda õigusloomega seotud tegevused,

menetlusteave ja koostöövood.

Õigusloomeprotsess on oma olemuselt avalik,

mistõttu selles osalemine peab toimuma isiku

enda nime alt. Kaasamise kontrollitavus ja

läbipaistvus võimaldab ära hoida ohte

demokraatlikule õiguskorrale ja õigusloome

varjatud mõjutamist. Seda ei ole võimalik samas

ulatuses saavutada üksnes killustatud

dokumendipõhiste lahenduste, e-kirjavahetuse

või eraldiseisvate süsteemide abil.

Alternatiivsed lahendused (senised

dokumendihaldussüsteemid, eelnõude

infosüsteem, eraldi tabelid ja e-kirjad) ei

võimalda võrdväärsel moel samaaegset tööd

sama versiooniga, automaatset versiooni- ja

menetlusjälge, varajast avalikustamist ning

kooskõlastus- ja mõjutabelite automaatset

tekkimist. Proportsionaalsuse seisukohast tuleb

siiski andmete koosseis ja avalikustamise ulatus

hoida minimaalselt vajalikuna.

5

- Kuidas tagatakse, et andmeid ei asutaks

hiljem töötlema algsest kogumise

eesmärgist erinevalt (ei laiendataks

andmetöötlust õigusliku aluseta)?

Eesmärgipärasus tagatakse eeskätt järgmiste

meetmetega: 1) andmekategooriad ja töötlemise

piirid on sätestatud seaduse ja põhimääruse

tasandil; 2) juurdepääs on rolli- ja

vajaduspõhine; 3) iga avalikustamise eel

hinnatakse juurdepääsupiirangu vajadust avaliku

teabe seaduse või eriseaduse alusel; 4)

logitakse vähemalt andmete vaatamine,

sisestamine, muutmine, kustutamine ja

väljastamine; 5) ettevalmistavad materjalid ei

säili tähtajatult; 6) salastatud teavet Sätlas ei

töödelda.

- Mis teave antakse andmesubjektidele? Avalikus vaates arvamuse esitajat teavitatakse

enne tema arvamuse avalikustamist

avalikustamise faktist. Avaliku vaate kasutajatele

on privaatsustingimustes esitatud isikuandmete

töötlemise info.

- Kuidas tagatakse andmesubjekti IKÜM-i

artiklite 15–18 ja 20–21 kohased

õigused?

Õigused tagatakse selle kaasvastutava töötleja

kaudu, kelle vastutusalas andmed on. Kui

taotlus puudutab mitme kaasvastutava töötleja

andmeid, teevad asutused omavahel koostööd

vastavalt AvTS-ile. Andmesubjektile või tema

seaduslikule esindajale väljastatakse tema

pöördumises taotletud andmeid.

Õiguste teostamisel tuleb arvestada, et

seadusega pandud ülesande korral ei kohaldu

kustutamisõigus samas ulatuses ametlikele, st

alaliselt säilitatavatele menetlusmaterjalidele.

Säilitatakse õigusaktide eelnõud ja seletuskirjad

ja nende lisad kui õigusajalooliselt olulised

materjalid, mis sisaldavad mh nende

koostamises osalevate isikute andmeid. Ka

praegu kehtiva regulatsiooni kohaselt toimub

see samamoodi. Selliste isikuandmete alalist

säilitamist võimaldab IKÜM-i artikli 17 lõike 3

punkt b, mille kohaselt seadusega pandud

avalikes huvides täidetava ülesande korral ei

pea kohaldama õigust olla unustatud.

Seevastu ettevalmistavad tööversioonid tuleb

süsteemis pärast menetluse lõppemist

kustutada.

- Andmete edastamine kolmandatesse

riikidesse (kui kohaldub)

Andmete majutamine toimub EL-i/EMP piires.

6

Maatriks aitab määrata riski tõenäosust ja võimalikku mõju, et rakendada õigeid

maandamismeetmeid. Aitab tuvastada riskitaset. Olenevalt riskitasemest on kas vaja määrata

meetmeid rakendamiseks, aktsepteerida või säilitada riskitase.

Jääkriski hinnang iga väljatoodud riski korral

MADAL Risk on aktsepteeritav. Kasutusele võtmine lubatud.

KESKMINE Kasutus lubatud täiendavate tingimustega.

KÕRGE Kasutus lubatud täiendavate tingimustega.

VÄGA KÕRGE Kasutusele võtmine EI OLE lubatud / vajab kasutuselevõtuks eraldi juhtkonna otsust.

Riskid

Riskide kaardistamisel tuleb mh lähtuda koostatud kitsendatud mõjuhinnangust ja teenuse

kirjeldusest

7

Riski allikas Riski

realiseerumise

tõenäosus

Realiseerumise

tagajärg

Riskihinnang

Volitamata juurdepääs

kinnisele töökeskkonnale või

liiga suured

juurdepääsuõigused, sh

välistele osalistele antud

ligipääsu äravõtmine.

MADAL MADAL MADAL

Eraelu puutumatust kahjustava

teabe või kasutaja vabatekstis

esitatud liigsete isikuandmete

sattumine avalikku vaatesse

või avalikule konsultatsioonile.

KESKMINE VÄGA KÕRGE KÕRGE

Teenuse käideldavuse häire

(võrgu- või süsteemikatkestus)

ja sellest tulenev vajadus

ajutiselt töötada Sätlast

väljaspool, mis suurendab

hilinenud sisestamise,

andmekao või dubleerimise

riski.

MADAL MADAL MADAL

Kaasvastutavate töötlejate

rollide killustumine ja

ebaselgus andmesubjekti

pöördumiste ning rikkumiste

lahendamisel.

MADAL MADAL MADAL

Maandamismeetmed

Maandamismeetmed keskmise või kõrgema riski korral (sh tagatised, turvameetmed ja

mehhanismid isikuandmete kaitse tagamiseks ja kõnesoleva määruse järgimise tõendamiseks)

Risk Meede ja kuidas meede

riski vähendab

Mõju riskile Jääkrisk Riski

aktsepteerimine

Liigne või

õigusvastane

avalikustamine

Kasutajad peavad end

autentima süsteemis enne

avaliku vaate kaudu

märkuste esitamist.

Kasutajaid teavitatakse

avalikustamise faktist

enne, kui nende märkused

avalikustatakse.

Kavandamisel on

lahendus, mis võimaldab

sisuliselt kontrollida ja

Vähendatud KESKMINE [täpsustada

teenuse omaniku

otsus]

8

sõltuvalt olukorrast nii

automaatselt kui ka käsitsi

märkida avalike kasutajate

märkustes esitatud

isikuandmeid puudutav

teave AvTS-i või

eriseaduste alusel

juurdepääsupiiranguga

teabeks süsteemis.

Vajaduse korral

eemaldada või

pseudonüümida liigne

teave enne avalikustamist.

Koolitada kasutajaid ning

võimaldada avalikustamise

eel tehnilisi hoiatusi. Lisaks

on plaan tulevikus

kasutada tehisaru abi

isikuandmeid sisaldavate

avalikkusele esitatud

märkuste tuvastamiseks.

03.08.2026

Vabariigi Valitsuse määruse „Sätla põhimäärus“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase määrusega kehtestatakse riigi koosloome keskkonna Sätla põhimäärus. Sätla on Riigi

Teataja seaduse alusel loodav andmekogu, mille eesmärk on toetada akti eelnõude koostamist,

menetlemist ning sellega seotud asutusesisest ja asutustevahelist koostööd, avalikku konsultatsiooni ning

menetlusteabe avalikustamist ühes digitaalses keskkonnas.

Põhimääruses täpsustatakse Sätla ülesehitus, turvaklassid, vastutavate ja volitatud töötlejate ülesanded,

Sätlasse kantavad andmed, andmeandjad, akti liigid ja menetlusetapid, juurdepääsuõigused, andmete

väljastamine, logimine, säilitamine ning määruse jõustumine. Regulatsioon lähtub Riigi Teataja seaduse §

12¹ lõikes 10 sätestatud volitusnormist ning täpsustab seaduses ette nähtud andmekogu pidamise

korralduslikke ja tehnilisi küsimusi.

Määruse eelnõu toetab Sätla etapiviisilist kasutuselevõttu. Esimeses etapis on eesmärk võtta Sätla

kasutusele Vabariigi Valitsuse algatatavate seaduse muutmise seaduse eelnõude koostamisel ning

laiendada edaspidi keskkonna kasutust teistele akti liikidele ja menetlusetappidele.

Määruse rakendamisega kaasneb eeldatavasti positiivne mõju õigusloome töökorraldusele, menetlusteabe

jälgitavusele, andmete taaskasutatavusele ja avalikkuse kaasamisele. Mõju avaldub eelkõige Sätlat

kasutavate riigiasutuste töökorralduses ja töökoormuses.Halduskoormuse tasakaalustamise reegli

tähenduses ei suurenda põhimäärus inimeste, ettevõtjate ega vabaühenduste halduskoormust, sest sellega

ei kehtestata neile uusi info-, aruandlus- ega tegevuse õigusaktiga kooskõlla viimise kohustusi. Põhimäärus

reguleerib Sätla kasutamise korraldust avaliku sektori tööprotsessis ning selle praktiline mõju seisneb

eeldatavasti käsitsi tehtava töö, andmete korduva sisestamise ja dubleeriva infovahetuse vähendamises.

Seetõttu ei ole eelnõus vaja kavandada eraldi halduskoormuse vähendamise meedet.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna riigi koosloome

keskkonna nõunik Karmen Vilms ([email protected]). Põhimääruse eelnõu koostamisel on

osalenud Justiits- ja Digiministeeriumi julgeoleku ja teabe kaitse talituse nõunik Sander Heinsoo

([email protected]). Põhimääruse eelnõu on läbi arutatud ka Riigikantselei õigusosakonna

koosloome keskkonna projektijuhi Kristina Liigiga ning Sätla volitatud töötleja Registrite ja Infosüsteemide

Keskusega. Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome

korralduse talituse toimetaja Inge Mehide ([email protected]).

1.3. Märkused

Määruse eelnõu on seotud Riigi Teataja seaduse muutmise seadusega, mis jõustub 1. oktoobril 2026.

aastal ja millega loodi Sätla õiguslik alus ning milles sisaldub volitusnorm põhimääruse kehtestamiseks.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Seos Euroopa Liidu õiguse rakendamisega seisneb asjaolus, et keskkonda kasutatakse ka ELi algatuste

riigisiseses menetluses ja hilisemal ELi õiguse Eesti õigusesse ülevõtmisel ja rakendamisel.

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga (VVTP).

2

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruse eelnõu koosneb neljast peatükist. Esimeses peatükis nähakse ette Sätla üldsätted, teises peatükis

Sätlasse kantavad andmed, andmeandjad ja akti liigid, kolmandas peatükis juurdepääsuõigused, andmete

väljastamine, logimine ja säilitamine ning neljandas peatükis rakendussäte määruse jõustumise kohta.

Paragrahviga 1 sätestatakse andmekogu ametlik nimetus. Kuna seaduse tasandil on andmekogu juba

nimetatud Sätlaks, väljendab määrus üksnes selle ametliku nime kasutamist rakendusakti tasandil ega loo

uut regulatiivset sisu. Säte, mille järgi peetakse Sätlat eesti keeles, lähtub andmekogu eesmärgist teenida

Eesti õigusloomet ja menetlusteabe avalikkuse eesmärki. Eesti keele esiletõstmine toetab nii õigusselgust

kui ka ühtset terminikasutust ning aitab vältida olukorda, kus andmekogu põhiandmed, väljad või

kasutajaliides hakkaksid eri menetlustes paralleelsete nimetuste tõttu killustuma.

Paragrahviga 2 nähakse ette Sätla ülesehitus. See on jaotatud kaheks funktsionaalselt erinevaks, kuid

omavahel seotud osaks. Sisemine töökeskkond teenib akti eelnõude ettevalmistamise, ühise redigeerimise

ja menetlemise eesmärki, avalik vaade aga läbipaistvuse ja kaasamise eesmärki. Selline lahendus vastab

seaduses sätestatud eesmärgile koondada ühte andmekogusse nii koostamine, menetlemine kui ka

menetlusteabe avalikustamine. Joonisel 1 on kujutatud Sätla kolme põhitegevuse omavahelist seost. Need

on akti eelnõu koostamine, menetlemine ja menetlusteabe avalikustamine. Üldjuhul koostatakse ja

menetletakse akti eelnõu Sätla sisemises töökeskkonnas. Avalikustamisele kuuluv teave edastatakse Sätla

avalikku vaatesse. Põhiseaduslik institutsioon võib akti eelnõu koostada ja menetleda ka muus andmekogus

ning anda Sätlasse avaliku menetlusteabe avalikustamiseks vajalikud andmed.

Mikroteenustel põhinev ülesehitus võimaldab käsitleda keskkonna eri funktsioone eristatavate teenustena.

See on oluline nii etapiviisilise kasutuselevõtu, andmevahetuse kui ka edasiarendamise seisukohalt. Sama

arhitektuuriline valik võimaldab vajaduse korral kasutada eraldi infosüsteeme nii, et avalik menetlusteave

oleks siiski koondatud ühtsesse vaatesse.

Joonis 1. Sätla töövood.

Paragrahviga 3 nähakse ette Sätla turvataseme alused, lähtudes andmekogu tegelikust rollist õigusloome

igapäevases töökorralduses. Sätlas koostatakse ja menetletakse akti eelnõusid kogu õigusloomekaare

3

ulatuses ning sama keskkonda kasutatakse nii sisemiseks ettevalmistamiseks, asutustevaheliseks

koostööks kui ka avaliku menetlusteabe kuvamiseks. Seetõttu tuleb turvaklass määrata nii sisemise

töökeskkonna kui ka avaliku vaate põhjal, mis tähendab, et lisaks avalikus vaates avalikustatavale teabele

tuleb lähtuda ka sisemises töökeskkonnas töödeldavatest tööversioonidest, menetlusteabest ja

juurdepääsupiiranguga materjalidest. Turvaklasside määramine loob aluse nii tehniliste kui ka korralduslike

meetmete kujundamiseks, sealhulgas juurdepääsuhalduseks, logimiseks, varundamiseks, intsidentide

lahendamiseks ja teenuse toimepidevuse tagamiseks. Käideldavuse taseme K3 määramine on põhjendatud

seetõttu, et Sätla on õigusloomega kokkupuutuvate ametnike põhiline töövahend ning seda tuleb kasutada

kõigis menetlusetappides. Juba mõnetunnine katkestus ei tooks kaasa pelgalt ebamugavust, vaid reaalse

tööseisaku: koostaja ei pääseks ligi varasematele versioonidele, seletuskirjale ega menetlusteabele ning

kiireloomuliste eelnõude korral tuleks ajutiselt teha tööd väljaspool keskkonda. See omakorda suurendab

lisatöö mahtu, vähendab menetluskäigu läbipaistvust ja kasvatab vigade tekkimise riski, sest Sätla

automaatikat – näiteks terviktekstipõhine muudatuste haldus, vormindus ja seletuskirja seoste hoidmine –

väljaspool süsteemi samal kujul kasutada ei saa. Väga hea käideldavus on seega vajalik Vabariigi Valitsuse,

ministeeriumide, Riigikogu menetluse ja avaliku kaasamise sujuvaks toimimiseks. Tervikluse taseme T3

määramine on põhjendatud seetõttu, et Sätlas loodavad ja menetletavad andmed on vahetult seotud kehtiva

õiguse kujunemisega. Kui õigusakti eelnõu koostamise ja muutmise käigus ei ole igal ajahetkel tõendatavalt

selge, kes, millal ja millisel õiguslikul või menetluslikul alusel andmeid lõi, muutis või kustutas, ei ole võimalik

hiljem piisava kindlusega tõendada menetluse korrektsust ega välistada volitamata muudatusi. Sätlas peab

seetõttu saama reaalajas ja tagantjärele kontrollida nii avalike ja kinnitatud versioonide kujunemist kui ka

kõiki olulisi töötlemistoiminguid. Tase T3 eeldab, et andmete allikal, muutmisel ja hävitamisel on

tõestusväärtus, et versioonid on seostatavad nende looja, loomisaja ja kontekstiga ning et logide ja

kontrollmehhanismide abil on võimalik tagada andmete õigsus, täielikkus ja ajakohasus kogu menetluse

vältel. Konfidentsiaalsuse taseme S2 määramine on põhjendatud sellega, et kuigi Sätla avalikus vaates

avalikustatakse S0-taseme menetlusteavet, sisaldab sisemine töökeskkond ka selliseid tööversioone,

koostöörühma materjale ja asutusesisese koostööringi dokumente, millele ei tohi pääseda ligi piiramatu

isikute ring. Koostöörühmades võivad osaleda üksnes konkreetselt määratud õigustega isikud –

riigiasutuste teenistujad, eksperdid või huvirühmade esindajad. Tase S2 väljendab nõuet, et juurdepääs

juurdepääsupiiranguga teabele oleks lubatud ainult kindlaksmääratud kasutajarühmadele ning turvalisel ja

jälgitaval viisil. Praktilisel tasandil hindab teabevaldaja iga kord avaliku teabe seaduses või muus seaduses

sätestatud juurdepääsupiirangu kehtestamise vajadust Sätlas töödeldavale teabele. Näiteks on

teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks sellise teabe, mis

võib kahjustada välissuhtlemist (avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p 3), või teabe, mis võib ohustada

riigi julgeolekut (AvTS § 35 lg 1 p 31). Kõne alla võivad tulla ka eriseadustes sisalduvad alused, mille

kohaselt on mingit laadi teave asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave. Samuti on eelnõu

ettevalmistaja hinnata, kas mingi osa avalikult konsultatsioonilt saadud tagasisidest on laadilt selline, et võib

kahjustada oluliselt mõne andmesubjekti eraelu puutumatust (AvTS § 35 lg 1 p 12). Seetõttu on ta

kohustatud vastava osa tagasisidest tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks.

Paragrahviga 4 eristatakse Sätlat kasutavad asutused kui isikuandmete kaasvastutavad töötlejad ning

Justiits- ja Digiministeerium ja Riigikantselei kui andmekogu arendamise eest oma pädevuse piires

vastutavad kaasvastutavad asutused. Selline ülesehitus võimaldab hoida lahus andmekogu kasutamisega

seotud sisulise vastutuse ning andmekogu arendamise ja pidamise korraldusliku vastutuse. Justiits- ja

Digiministeeriumi ning Riigikantselei eraldi nimetamine kaasvastutavate asutustena lähtub Riigi Teataja

seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas kirjeldatud lahendusest, mille kohaselt on need kaks

asutust Sätla tellijad ja arendamise eest vastutajad oma pädevuse piires. Volitatud töötleja roll jääb

seejuures tehniliseks ja on seotud teenusepidamisega.

Sätlat kasutava asutuse ülesanded on seotud eelkõige tema enda loodavate, esitatavate ja töödeldavate

andmetega. Kasutav asutus vastutab selle eest, et tema vastutusalas toimuv isikuandmete töötlemine oleks

õiguspärane ning et tema loodud või Sätlasse esitatud andmed oleksid õiged. Samuti määrab kasutav

4

asutus enda vastutusalas olevatele materjalidele juurdepääsuõigused ja otsustab nende avalikustamise

ulatuse kooskõlas seadusega. See tähendab, et andmekogu tehniline pidamine ei vii sisulist vastutust

andmete õigsuse, avalikustamise või juurdepääsupiirangute kohaldamise üle volitatud töötlejale ega

andmekogu arendamise eest vastutavatele asutustele. Kasutav asutus vastab ka tema loodud või esitatud

andmeid puudutavatele teabenõuetele ja andmesubjekti pöördumistele, korraldab Riigi Teataja seaduse §

12¹ lõikes 8 nimetatud juhul andmete tagantjärele Sätlasse kandmise ning teavitab volitatud töötlejat

ebaõigetest andmetest või isikuandmetega seotud rikkumisest, et rikkumine oleks võimalik kõrvaldada.

Paragrahviga 5 määratakse kindlaks Sätlasse kantavad andmed. Säte lähtub põhimõttest, et andmekogus

ei koguta andmeid iseseisva eesmärgina, vaid üksnes selles ulatuses, mis on vajalik akti eelnõu

koostamiseks, menetlemiseks ja avaliku menetlusteabe kuvamiseks. Seetõttu on loetletud nii menetluse

objektiks olevad dokumendid kui ka nende menetlemiseks vajalikud struktuursed metaandmed, nagu

staatus, akti liik, tähtpäevad ja menetlusetapp. Põhiseaduslike institutsioonide suhtes sätestatud erireegel

tagab, et juhul kui eelnõu koostatakse ja menetletakse mõnes muus andmekogus, koondatakse Sätlasse

siiski seaduses ette nähtud avalik menetlusteave. Lõigetes 3 ja 4 täpsustatakse Riigi Teataja seaduses juba

sätestatud põhimõtet, et Sätlas ei koostata ega menetleta riigisaladust või salastatud välisteavet sisaldavat

akti eelnõu. Sätte eesmärk on tagada ühelt poolt kooskõla salastatud teabe töötlemise nõuetega ja teiselt

poolt säilitada Sätlas seaduses ette nähtud avalik menetlusteave selles ulatuses, milles see tohib olla

avalikustatud või andmekogus hoitud.

Paragrahviga 6 reguleeritakse seda, kuidas säilitada andmekogu täielikkus juhul, kui ajutiselt kasutatakse

keskkonnavälist töökorraldust. Seejuures nähakse ette põhimõte, et teabe tagantjärele sisestamine toimuks

mõistliku aja jooksul. Kuivõrd nii materjalide maht kui ka Sätla kasutamise takistus võib varieeruda, ei ole

ühtse tähtaja määramine võimalik. Samas tuleb arvestada vajadust tagada menetluse ülevaatlikkus ja

menetlusteabe ajakohasus.

Paragrahviga 7 täpsustatakse andmeandjaid. Sätte eesmärk on näha põhimääruse tasandil ette selline

detailsus, mida volitusnorm eeldab andmeandjate ja nendelt saadavate andmete puhul olukorras, kus Sätla

töökorraldus eeldab konkreetsete registrite ja süsteemide andmete kasutamist. Asutusesisese

töökorralduse sujuvaks korraldamiseks kasutatakse riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu,

täpsemalt riigile personali- ja palgaarvestuse teenust osutava ühtse majandusarvestustarkvara SAP ning

sellega liidestatud riigitöötaja iseteenindusportaali andmeid. Nende andmete kasutamine vähendab käsitsi

sisestamise vajadust ning võimaldab ülesandeid määrates arvestada muu hulgas eemaloleku- ja

asendamisteabega. Juriidiliste isikute andmete puhul on põhjendatud nimetada andmeandjana äriregistrit,

sest esindatava tuvastamise ja ühendusevõtu seisukohalt on just sealt võimalik saada juriidilise isiku nime

ja registriandmetega seotud kontaktteavet. Säte näeb andmeandjana ette ka volituste haldamise

andmekogu, kust küsitakse andmeid juriidilise isiku esindusõiguse kontrollimiseks juhul, kui isik avaldab

Sätla avaliku vaate kaudu arvamust esindatava nimel. See tähendab, et inimene saab Sätlas avaldada

avalikule konsultatsioonile esitatud materjalide kohta arvamust nii füüsilise isikuna enda nimel kui ka

juriidilise isiku esindajana juhul, kui talle on volituste haldamise süsteemis sellekohane volitus antud. Riigi

Teataja nimetamine andmeandjana väljendab omakorda Sätla otsest seost ametliku tekstiallikaga: eelnõu

koostamisel kasutatakse muudetava akti ametlikku teksti ning menetluse tulemus peab olema suunatav

edasi avaldamiseks või edasiseks menetluseks.

Paragrahviga 8 seotakse põhimäärus seaduses sätestatud etapiviisilise kasutuselevõtu loogikaga.

Põhimäärus näeb ette, millist liiki aktide eelnõusid saab Sätlas ette valmistada, kuid kasutuselevõtu ulatus

määratakse eraldi. Näiteks on Sätla esimene kasutuselevõtu etapp sätestatud 1. oktoobril jõustuva Riigi

Teataja seaduse § 14 lõikega 6, mille kohaselt  Vabariigi Valitsuse algatatav seaduse muutmise seaduse

eelnõu koostatakse Sätlas alates 2026. aasta 1. oktoobrist. Järgmisi kasutuselevõtu etappe saab seaduse

alusel otsustada Vabariigi Valitsus. Sätte sõnastus võimaldab akti liikide loetelu tulevikus laiendada, ilma et

põhimääruse ülesehitust tuleks iga üksiku etapi puhul ümber teha.

5

Paragrahviga 9 sätestatakse juurdepääsuõigus Sätlale. Paragrahv eristab avalikku vaadet ja sisemist

töökeskkonda ning näeb neile ette erineva juurdepääsurežiimi. Avaliku vaate kaudu on igal isikul juurdepääs

avalikule menetlusteabele, kuid avalikustatud akti eelnõu kohta arvamuse avaldamiseks tuleb isikul end

autentida. Sisemise töökeskkonna puhul on lähtekohaks vajaduspõhine ligipääs: juurdepääs on akti eelnõu

eest vastutava asutuse teenistujal, teise Sätlat kasutava asutuse teenistujal talle antud juurdepääsuõiguse

ulatuses ning muul füüsilisel isikul üksnes konkreetse akti eelnõu koostamises osalemiseks vajalikus

ulatuses. Riigiasutusevälisele füüsilisele isikule antud juurdepääsuõigus on isiklik ega ole üleantav.

Juurdepääsuõiguse annab, seda muudab ja selle võtab ära eelnõu koostamise või menetlusetapi eest

vastutav isik ning juurdepääs tuleb sulgeda või selle ulatust muuta viivitamata, kui juurdepääsuvajadus on

ära langenud või muutunud.

Paragrahviga 10 sätestatakse andmete väljastamine. Paragrahv eristab andmete kättesaadavaks tegemist

tavapärases töövoos ja andmete väljastamist individuaalse pöördumise alusel. Selline lahendus säilitab

andmed loonud või menetlusse toonud asutuse sisulise vastutuse.

Paragrahviga 11 reguleeritakse andmete logimist ja logide säilitamist. Logide pidamine on vajalik nii

süsteemi turvalisuse, kasutajatoimingute kontrollitavuse kui ka järelevalve seisukohalt. Kaheaastane

säilitamistähtaeg tagab mõistliku tasakaalu ühelt poolt kontrollivajaduse ja teiselt poolt minimaalsuse

põhimõtte vahel.

Paragrahviga 12 sätestatakse andmete säilitamine. Lõiked 1 ja 2 taasesitavad regulatsiooni tervikluse

huvides Riigi Teataja seaduse § 121 lõike 9 sisu. Lõikes 3 oleva regulatsiooni eesmärk on võtta arvesse

valitsuse tasandi õigusloome spetsiifikat, mille tõttu ei lange eelnõud valitsuse vahetudes menetlusest

automaatselt välja. Seetõttu võib olla vajalik pooleli jäänud menetlusi mõne aja pärast uuesti jätkata. Samas

ei ole andmehalduse mõistlikkuse ja läbipaistvuse tagamiseks põhjendatud säilitada lõputult selliseid

ettevalmistavaid materjale, mis on jäänud aastateks seisma. Otsuse selliste menetluste lõpetamise ja

seetõttu ka ettevalmistavate materjalide säilitamise lõpetamise kohta saab teha eelnõu koostamise eest

vastutava asutuse juht või tema määratud pädev teenistuja.

Paragrahviga 13 sätestatakse määruse jõustumine. Jõustumistähtpäev on seotud seaduses sätestatud

kasutuselevõtu esimese etapiga. Kuna samast kuupäevast hakkab Sätlas toimuma Vabariigi Valitsuse

algatatavate seaduse muutmise seaduse eelnõude koostamine, peab ka põhimäärus olema selleks ajaks

jõustunud, et andmekogu pidamine toimuks selge ja kehtiva rakenduskorra alusel.

Andmekaitseline mõjuhinnang on esitatud seletuskirja lisas 1.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määruse eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega ning Euroopa Liidu õigus ei reguleeri

liikmesriigisisest õigusloomemenetlust ega Sätla pidamise korraldust. Eelnõu ei ole Euroopa Liidu õigusega

vastuolus.

4. Määruse mõjud

Eelnõu kohaselt kehtestatakse riigi koosloome keskkonna Sätla põhimäärus, mis reguleerib uue keskse IT-

süsteemi ülesehitust, haldamist ja kasutamist õigusaktide eelnõude koostamiseks ja menetlemiseks.

Eelnõu peamine mõju on seotud riigiasutuste õigusloome korralduse ühtlustamise, avalikkuse kaasamise

ja läbipaistvuse suurendamisega uue e-teenuse kaudu ning andmevahetuse tõhustamisega riigi

infosüsteemide vahel. Kõikide mõjuvaldkondade vaatest on tegemist püsiva mõjuga. Sätla

kasutuselevõtuga koondatakse akti eelnõu koostamine, menetlemine, asutustevaheline koostöö, avalik

konsultatsioon ja menetlusteabe avalikustamine ühte keskkonda. Lisaks dokumentidele talletatakse

6

menetlusega seotud andmed struktureeritud kujul. See võimaldab menetlusteavet automaatselt töödelda,

taaskasutada ja kuvada erinevates vaadetes ning vähendab vajadust sama teavet korduvalt sisestada.

Eelnõu peamine mõju on seotud riigiasutuste õigusloome korralduse ja tööprotsesside ühtlustamisega,

avalikkuse kaasamise ja läbipaistvuse suurendamisega uue e-teenuse kaudu ning andmevahetuse

tõhustamisega riigi infosüsteemide vahel.

4.1 Sihtrühmad

Mõju avaldub eelkõige riigiasutuste õigusloome korralduses ja tööprotsessides, asutuste ülesannete ja

vastutuse jaotuses, teenistujate töökoormuses, infosüsteemidevahelises andmevahetuses ning avaliku

menetlusteabe kättesaadavuses ja avalikkuse kaasamises. Samuti avaldub mõju isikuandmete

töötlemisele, andmete turvalisusele ja Sätla toimepidevuse tagamisele.

Sätla kasutuselevõtt mõjutab eelkõige ministeeriumides ja Riigikantseleis õigusloomega tegelevaid

teenistujaid, kes hakkavad Sätlas akti eelnõusid koostama ja menetlema. Mõju avaldub ka põhiseaduslike

institutsioonidele. Ministeeriumides ja Riigikantseleis oli 2025. aastal kokku ligikaudu 2 500 teenistujat1. Kõik

neist ei tegele õigusloomega, seetõttu ei ole Sätla vahetute kasutajate täpset arvu võimalik kindlaks

määrata.

Otseselt mõjutatud sihtrühmade hulka kuuluvad Justiits- ja Digiministeerium, Riigikantselei ning Registrite

ja Infosüsteemide Keskus, kes vastutavad Sätla arendamise, haldamise ja tehnilise toimimise eest, samuti

andmekogude pidajad, kelle andmeid kasutatakse süsteemi toimimiseks ja andmevahetuse tagamiseks.

Kaudselt mõjutab Sätla kasutuselevõtt inimesi, ettevõtjaid, vabaühendusi, kohaliku omavalitsuse üksusi ja

teisi organisatsioone, kelle õigusi, kohustusi või tegevust Sätlas koostatavad akti eelnõud võivad

puudutada. Mõju avaldub ka ajakirjanikele, teadlastele, huvikaitseorganisatsioonidele ja teistele õigusloome

jälgijatele, kelle jaoks paraneb avaliku menetlusteabe kättesaadavus ning akti eelnõude menetluse

jälgitavus.

4.2 Mõjuvaldkonnad

Määruse mõju avaldub eelkõige järgmistele mõjuvaldkondadele:

• mõju riigivalitsemisele

• mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale

• sotsiaalsed mõjud

• majanduslikud mõjud

• mõju riigieelarvele

Mõju riigivalitsemisele tuleneb õigusloome korralduse, tööprotsesside, vastutuse ja töökoormuse

muutumisest. Mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale tuleneb keskse digitaalse keskkonna

kasutuselevõtust, andmevahetusest teiste andmekogudega ning Sätla turvalisuse ja toimepidevuse

tagamisest. Sotsiaalne ja majanduslik mõju avaldub eelkõige menetlusteabe kättesaadavuses ning

õigusloomes osalemise võimalustes. Sätla kasutuselevõtuga kaasnevat mõju on põhjalikumalt analüüsitud

Riigi Teataja seaduse muutmise käigus2.

1 Allikas: Avaliku sektori statistika | Rahandusministeerium 2 Riigi Teataja seaduse muutmise seadus 879 SE materjalid Riigikogu veebilehel: Eelnõu - Riigikogu

7

Järgnevalt analüüsitakse määruse mõju mõjuvaldkondade kaupa.

4.2.1 Mõju riigivalitsemisele

Eelnõu reguleerib uue keskse IT-süsteemi (Sätla) kasutuselevõttu õigusloomeprotsessis, mis muudab

otseselt ministeeriumide ja teiste riigiasutuste seniseid tööprotsesse, rolle ja vastutust.

Sihtrühm: Sätlat kasutavad asutused (ministeeriumid, Riigikantselei jt)

Määrusega luuakse ühtne ja kohustuslik digitaalne keskkond õigusaktide eelnõude koostamiseks,

menetlemiseks kooskõlastamiseks ja menetlusteabe avalikustamiseks. See asendab senised hajutatud või

asutusepõhised lahendused, ühtlustades õigusloomeprotsessi kogu täitevvõimu ulatuses. Asutused

peavad kohandama oma töökorraldust uue süsteemiga, määrama kasutajaõigusi ning vastutama enda

sisestatud andmete õigsuse ja seaduspärasuse eest. Uus süsteem suurendab menetluse läbipaistvust ja

jälgitavust, kuid nõuab ka töötajatelt uue töövahendi kasutamiseks vajalike oskuste omandamist.

Praegu toimub suur osa õigusloome menetlemisest dokumentide (eelnõud, seletuskirjad, kooskõlastused,

arvamused) kaudu. Sätlas talletatakse lisaks dokumentidele ka menetlusega seotud andmed struktureeritud

kujul. See võimaldab menetlusteavet automaatselt töödelda, taaskasutada ja kuvada erinevates vaadetes.

Eelnõu koostaja jaoks tähendab see väiksemat vajadust sama teavet korduvalt sisestada, paremat

ülevaadet menetluse seisust ning võimalust kasutada automatiseeritud töövooge. Kooskõlastaja jaoks

tähendab see kiiremat ligipääsu menetluse käiku, muudatusi ja esitatud arvamusi puudutavale teabele ning

väiksemat vajadust koguda infot erinevatest dokumentidest ja süsteemidest.

Mõju ulatus: märkimisväärne, kuna muudab riigiasutuste üht põhitegevust – õigusloomet.

Sihtrühma suurus: kõik ministeeriumid, Riigikantselei ning teised valitsusasutused ja põhiseaduslikud

institutsioonid, kes osalevad õigusloomeprotsessis.

Ebasoovitavate mõjude risk: keskmine. Riskid on seotud uue süsteemi tehniliste tõrgete ja kasutajate

ebapiisava koolitusega või vastuseisuga uuele töökorraldusele, mis võib ajutiselt vähendada tööefektiivsust.

Süsteemi käideldavuse probleemid (eelnõu kohaselt käideldavuse K3-taseme nõue) võivad halvata kogu

õigusloomeprotsessi.

Leevendusmeetmed: Sätla kasutuselevõtt on etapiviisiline. Esimene etapp hõlmab üksnes Vabariigi

Valitsuse algatatavate seaduse muutmise seaduse eelnõude koostamist. Kui vajalikud lahendused

süsteemis esialgu puuduvad, võib koostada eelnõu süsteemiväliselt. Sätla arendamise käigus ja selle

kasutamise õiguslikku algust kavandanud eelnõu (Riigi Teataja seaduse muudatused) menetluse ajal tehti

mitu tutvustust eri ministeeriumidele ja riigiasutustele. Ministeeriume on kaasatud ka katseprojektidesse ja

sellega on plaanis jätkata nende funktsionaalsuste puhul, mida jätkuvalt arendatakse. Septembris 2026

toimuvad ka kasutajate koolitused, mida vajadust mööda edaspidi korratakse. Kasutuselevõttu toetavad ka

kasutajajuhendid ja kasutajatoe pakkumine. Süsteemi toimepidevust toetavad koormus- ja kasutustestid,

tehniline monitooring, varunduslahendused ning võimalus kasutada seaduses ette nähtud tingimustel

ajutiselt süsteemivälist töökorraldust.

Sihtrühm: Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK)

RIK määratakse Sätla volitatud töötlejaks, kelle ülesanne on tagada süsteemi tehnoloogiline toimimine,

sealhulgas majutus, käideldavus (K3), terviklus (T3), konfidentsiaalsus (S2), varukoopiate tegemine,

intsidentide lahendamine ja andmevahetus teiste infosüsteemidega.

8

Mõju ulatus: märkimisväärne, kuna lisab RIK-i hallatavate kriitiliste riigi infosüsteemide hulka uue ja

kompleksse süsteemi.

Sihtrühma suurus: üks asutus, kuid mõju selle tehnilistele ja inimressurssidele on suur.

Ebasoovitavate mõjude risk: keskmine. Risk seisneb ebapiisavates ressurssides (raha, inimesed), mis ei

võimalda tagada nõutud turbe- ja käideldavustasemeid. Tehnilised rikked RIK-i taristus võivad peatada kogu

õigusloomeprotsessi.

Leevendusmeetmed: Sätla kasutuselevõtu ettevalmistuse juurde kuuluvad RIK-is tehtavad koormustestid.

Justiits- ja Digiministeeriumi ning RIK-i vahel tuleb sõlmida selged teenustaseme lepingud (SLA).

Sihtrühm: Justiits- ja Digiministeerium ning Riigikantselei

Justiits- ja Digiministeerium määratakse Sätla vastutavaks töötlejaks ning koos Riigikantseleiga ka

kaasvastutavaks arendajaks. See tähendab juhtrolli süsteemi haldamisel, arendamisel, seaduslikkuse

tagamisel ja kasutuselevõtu korraldamisel.

Mõju ulatus: märkimisväärne, lisab ministeeriumile ja Riigikantseleile uue olulise vastutusvaldkonna.

Sihtrühma suurus: kaks asutust, kuid mõju koondub konkreetsetesse osakondadesse.

Ebasoovitavate mõjude risk: väike. Riskid on peamiselt seotud projektijuhtimise, arendusvajaduste

prioriseerimise ning asutustevahelise koostööga. Ülesanded on kooskõlas asutuste põhipädevustega.

4.2.2 Mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale

Eelnõu loob uue riikliku e-teenuse, reguleerib selle tehnilist ülesehitust, turvanõudeid ning liidestamist teiste

riigi andmekogudega, mis mõjutab otseselt infoühiskonna toimimist. Sätla loob õigusloome jaoks keskse

digitaalse töökeskkonna ja avaliku vaate, milles menetlusega seotud teavet töödeldakse senisest suuremas

ulatuses struktureeritud andmetena. See parandab riigi infosüsteemide koostalitlusvõimet, võimaldab

menetlusteavet paremini taaskasutada ning vähendab vajadust sama teavet eri süsteemides ja

töövahendites korduvalt hallata. Mõju infoühiskonnale avaldub ka avaliku menetlusteabe paremas

kättesaadavuses ning võimaluses kasutada menetlusteavet masinloetaval ja taaskasutataval kujul.

Sihtrühm: liidestatavate andmekogude pidajad ja haldajad

Sätla liidestatakse mitme olemasoleva keskse andmekoguga (§ 7), sh riigi personali- ja palgaarvestuse

andmekoguga, äriregistriga, Riigi Teataja andmekoguga ja volituste haldamise andmekoguga. See nõuab

uute andmevahetusteenuste arendamist ja haldamist. Andmevahetus suurendab riigi andmete taaskasutust

ja infosüsteemide koostöövõimet. Liidestused võimaldavad kasutada olemasolevaid andmeid

korduvsisestamise vältimiseks, vähendada käsitsi andmesisestamise vajadust ning kontrollida automaatselt

kasutajate ja esindusõiguste andmeid. Riigi Teataja andmekoguga liidestamine võimaldab kasutada

eelnõude koostamisel kehtiva õiguse ametlikke andmeid ning siduda eelnõud ja menetlusteabe

automaatselt Riigi Teataja andmetega. Selle tulemusena väheneb andmesisestamisel tehtavate vigade oht

ning õigusloome menetlused muutuvad tõhusamaks.

Mõju ulatus: märkimisväärne liidestatavate andmekogude pidajatele ja haldajatele, kuna nõuab arendus-

ja testimisressurssi. Mõju on püsiv, sest andmevahetus muutub õigusloome igapäevase töökorralduse

osaks ning liidestusi tuleb Sätla kasutamise ajal hallata, seirata, hooldada ja edasi arendada.

9

Sihtrühma suurus: neli andmekogu ja nende haldajat.

Ebasoovitavate mõjude risk: keskmine. Riskid on seotud andmevahetuse tehniliste tõrgetega või ühes

süsteemis olevate ebakvaliteetsete andmetega, mis võivad kanduda üle teise süsteemi ja takistada Sätla

toimimist (nt kasutajate tuvastamisel või andmete pärimisel).

Leevendusmeetmed: koostatud on detailsed tehnilised spetsifikatsioonid liidestustele, tehtud põhjalik

integratsioonitestimine ning rakendatud tõrketöötluse ja monitooringu lahendused andmevahetuse

stabiilsuse tagamiseks. Etapiviisiline kasutuselevõtt võimaldab tuvastada ja kõrvaldada tehnilisi probleeme

enne Sätla kasutusulatuse laiendamist.

4.2.3 Sotsiaalsed mõjud

Eelnõu kohaselt loodav Sätla avalik vaade ja arvamuse avaldamise võimalus suurendab oluliselt

õigusloome läbipaistvust ja avalikkuse kaasatust, mis mõjutab kodanikuühiskonna toimimist ja põhiõiguste

teostamist. Sätla avalik vaade koondab ühte keskkonda avaliku menetlusteabe, eelnõud, seletuskirjad ja

avaliku konsultatsiooni käigus esitatud tagasiside. See muudab õigusloomeprotsessi paremini jälgitavaks

ning lihtsustab eelnõude kohta teabe leidmist ja arvamuse avaldamist. Parem teabe kättesaadavus võib

suurendada inimeste ja huvirühmade võimalusi õigusloomes osaleda.

Sihtrühm: avalikkus, huvirühmad ja kodanikuühendused ning teadlased ja ajakirjanikud

Eelnõu kohaselt luuakse keskne ja standarditud platvorm (Sätla avalik vaade), kus kogu avalik

õigusloometeave on koondatud ja kättesaadav. Kavandatavaid muudatusi on võimalik lugeda märgistatud

terviktekstist. See parandab oluliselt kodanike, vabaühenduste ja teiste huvirühmade võimalusi jälgida

seadusandluse väljatöötamist ja selles kaasa rääkida. Mõju seisneb põhiõiguste (õigus teabele ja õigus

osaleda riigivalitsemises) paremas tagamises ja kaasava valitsemise põhimõtete edendamises.

Mõju ulatus: mõõdukas kuni märkimisväärne. Juurdepääs teabele ja osalemine õigusloomes lihtsustub

oluliselt, varasemad takistused (info hajutatus, keeruline leitavus) eemaldatakse.

Sihtrühma suurus: potentsiaalselt kogu Eesti elanikkond, kuid eriti oluline on mõju aktiivsetele kodanikele

ning tuhandetele Eestis tegutsevatele kodanikuühendustele ja sihtasutustele.

Ebasoovitavate mõjude risk: väike. Risk on see, kui avalikkuse kaasamine jääb formaalseks ja esitatud

arvamustega sisuliselt ei arvestata, mis võib kaasa tuua pettumust ja usaldamatust riigi vastu.

Leevendusmeetmed: avaliku kommunikatsiooni ja katseprojektide kaudu suurendatakse teadlikkust uuest

võimalusest õigusloomes kaasa rääkida. Püütud on tagada süsteemi kasutajasõbralikkus, ligipääsetavus ja

levinumate autentimisviiside (ID-kaart, Mobiil-ID, Smart-ID) tugi.

4.2.4 Majanduslikud mõjud

Eelnõu loob ettevõtjatele ja nende esindusorganisatsioonidele uue digitaalse kanali õigusloomes

osalemiseks, mis võib mõjutada nende tegevuskeskkonda ja võimet kaitsta oma majanduslikke huve. Sätla

ei loo ettevõtjatele uusi õigusi ega kohustusi, kuid muudab neid mõjutavate akti eelnõude kohta teabe

saamise ja avalikus konsultatsioonis osalemise senisest lihtsamaks. Mõju avaldub eelkõige regulatiivse

keskkonna paremas jälgitavuses ja võimaluses saada varakult teavet kavandatavate muudatuste kohta.

Sihtrühm: ettevõtjad ja nende esindusorganisatsioonid

Sätla avalik vaade ja arvamuse esitamise võimalus annab ettevõtjatele ja nende esindusorganisatsioonidele

(nt erialaliidud, kaubanduskoda) senisest süsteemsema, kiirema ja läbipaistvama kanali oma huve

10

potentsiaalselt mõjutavate eelnõude jälgimiseks ja kommenteerimiseks. Ettevõtjate ja nende

esindusorganisatsioonide jaoks võib väheneda ajakulu, mis kulub eri kanalitest õigusloome kohta teabe

kogumisele ja asjakohaste eelnõude jälgimisele. Koondatud menetlusteave võimaldab lihtsamini hinnata,

millised kavandatavad õigusaktid võivad ettevõtjate tegevust mõjutada ja millises menetlusetapis need on.

See võimaldab paremini kaitsta ärihuve ning vähendada ootamatute ja ebasoodsate regulatsioonide riski.

Süsteem võimaldab isikut siduda esindatava juriidilise isikuga, mis muudab tagasiside ametlikumaks.

Mõju ulatus: mõõdukas. Tegemist ei ole uue õiguse loomisega, vaid kaasamisprotsessi digitaliseerimise

ja tsentraliseerimisega, mis muudab selle tõhusamaks ja juurdepääsetavamaks.

Sihtrühma suurus: kõik Eestis tegutsevad majanduslikult aktiivsed ettevõtjad (ca 160 000 juriidilist isikut3),

kuid praktikas on mõju kõige suurem suurettevõtetele ning paarikümnele suuremale

esindusorganisatsioonile, kes tegelevad aktiivselt õigusloome monitooringuga.

Ebasoovitavate mõjude risk: väike. Peamine risk on see, et ettevõtjad ei võta uut kanalit omaks.

Leevendusmeetmed: suuremaid ettevõtlusorganisatsioone teavitatakse uue süsteemi võimalustest ja

koolitatakse seda kasutama, et tagada nende organisatsioonide aktiivne osalus. Loodud on lahendus, mis

võimaldab esitada Sätlasse arvamusi juriidilise isiku nimel, kui arvamust avaldaval inimesel on olemas

volitus seda teha.

4.2.5 Mõju haldus- ja töökoormusele

Sätla kasutuselevõtt ei suurenda inimeste, ettevõtjate ega vabaühenduste halduskoormust, sest määrusega

ei kehtestata neile uusi kohustusi. Menetlusteabe koondamine ühte keskkonda võib vähendada õigusloome

kohta teabe otsimisele ja eelnõude jälgimisele kuluvat aega.

Riigiasutuste töökoormus võib kasutuselevõtu alguses ajutiselt suureneda, sest tööprotsesse tuleb

kohandada ning kasutajaid koolitada ja toetada. Pikemas perspektiivis eeldatakse töökoormuse

vähenemist, kuna kahaneb käsitsi tehtava töö, andmete korduva sisestamise ja dubleeriva infovahetuse

vajadus. Ajutise töökoormuse suurenemise riski maandatakse etapiviisilise kasutuselevõtu, koolituste ja

kasutajatoega.

4.2.6 Mõju riigieelarvele

Määruse kehtestamine ei tekita võrreldes Sätla arendamiseks, kasutuselevõtuks ja ülalpidamiseks juba

kavandatud tegevustega täiendavat rahastamisvajadust. Sätla ülalpidamisega seotud kulu on kavandatud

Justiits- ja Digiministeeriumi eelarvesse hinnanguliselt 630 000 eurot aastas. Määruse rakendamisest ei ole

ette näha otseseid riigieelarvelisi tulusid.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eeldatavad tulud

Määruse rakendamine eeldab Sätla tehnilise ja töökorraldusliku kasutuselevõtu jätkamist, kasutajate

juhendamist, juurdepääsuõiguste haldamise korraldamist ning andmevahetuse tehnilist seadistamist.

Justiits- ja Digiministeerium ning Riigikantselei korraldavad oma pädevuse piires Sätla arendamist ja

kasutuselevõttu. Registrite ja Infosüsteemide Keskus tagab volitatud töötlejana Sätla tehnilise toimimise,

sealhulgas majutamise, haldamise, turbe- ja toimepidevusmeetmete rakendamise ning andmevahetuse

3 Allikas: Statistikaamet

11

tehnilise toimimise. Sätlat kasutavad asutused kohandavad oma tööprotsesse ja korraldavad oma

teenistujate valmisoleku Sätla kasutamiseks.Arendamisel olevaid lahendusi katsetatakse kasutajatega

enne kasutuselevõttu, samuti korraldatakse enne määruse jõustumist koolitusi.

Määruse kehtestamine ei too kaasa eraldi riigieelarvelisi kulusid ega tulusid. Sätla arendamise, majutamise

ja haldamise kulud kaetakse Sätla arendamiseks ja ülalpidamiseks ette nähtud vahenditest. Määruse

rakendamisega kohaliku omavalitsuse üksustele kulusid ei kaasne.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. oktoobril 2026. Kuupäev on valitud seetõttu, et samal ajal on kavandatud Sätla esimese

kasutuselevõtuetapi rakendamine. Jõustumistähtpäev annab asutustele ja volitatud töötlejale võimaluse

teha vajalikud tehnilised ja korralduslikud ettevalmistused.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kõigile ministeeriumidele, Riigikantseleile,

Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Andmekaitse Inspektsioonile. Kuna Sätla põhimääruse eelnõu keskendub

esmajoones andmekogu tehnilisele ülesehitusele ja asutustevahelisele ülesannete jagunemisele ning kuna

võrreldes Sätla õigusliku aluse regulatsiooniga Riigi Teataja seaduses avalikkusele, ettevõtjatele ja

huvirühmadele põhimääruse eelnõust vahetult uut mõju ei kaasne, siis põhimääruse eelnõu suhtes laiemat

avalikku konsultatsiooni ei kavandata.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Ministeeriumid

Meie 05.08.2026 nr 8-1/5780-1

Sätla põhimääruse eelnõu esitamine avalikule konsultatsioonile ja kooskõlastamisele Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Sätla põhimääruse eelnõu. Tagasisidet ootame 27. augustiks 2026. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisa: 1. Sätla põhimääruse eelnõu

2. Sätla põhimääruse seletuskiri koos lisaga Karmen Vilms 58665029 [email protected] Arvamuse avaldamiseks: Riigikantselei

Registrite ja Infosüsteemide Keskus Riigi Tugiteenuste Keskus Andmekaitse Inspektsioon

2