| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 1.2-2/64-11 |
| Registreeritud | 06.08.2026 |
| Sünkroonitud | 07.08.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine |
| Sari | 1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 1.2-2/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Eesto Proviisorapteekide Liit |
| Saabumis/saatmisviis | Eesto Proviisorapteekide Liit |
| Vastutaja | Anneli Taal (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervishoiuteenuste osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere
Edastan EPAL tagasiside rahvatervishoiu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (tervishoiu ja sotsiaalvaldkonnakoostöö – TERVIK) eelnõule.
Tervitades,
Ly Rootslane
EPAL juhatuse liige
Pr Karmen Joller
Sotsiaalminister
Sotsiaalministeerium 5.08.2026
Arvamus rahvatervishoiu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse (tervishoiu ja sotsiaalvaldkonnakoostöö – TERVIK) eelnõule
Austatud proua minister
Täname, et olete esitanud arvamuse avaldamiseks rahvatervishoiu seaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (tervishoiu ja sotsiaalvaldkonnakoostöö – TERVIK)
eelnõu.
EPAL on jätkuvalt samal seisukohal, mille avaldasime väljatöötamiskavatsuse tagasisides ja
06.05.2026 eelnõule edastatud arvamuses. EPALi hinnangul peaks tervishoiu- ja
sotsiaalvaldkonna integratsiooni puhul kaasama kõiki osapooli, kes tervishoius tegutsevad.
Leiame, et apteek peaks ka kindlasti olema TERVIKu üks osapooltest, sest inimesed külastavad
apteeki väga sageli, eriti need, kes vajavad oma igapäevaseks toimetulekuks ravimeid. Samuti on
apteek paljudele inimestele kohaks, kust nad soetavad ka abivahendeid ja meditsiiniseadmeid.
Leiame, et apteekide kaasamine TERVIKusse pidevalt, mitte vastavalt vajadusele, oleks õige
ressursside kasutus Eesti tervishoius. Hajaasustuse piirkondades ja töövälisel ajal on
perearstiabi kättesaadavus pigem kesine ning juhul kui on olemas apteek, peaks apteekri rolli
võimestama, sest lihtsamate muredega võiks inimene esmalt alustada apteegist. Lisaks
võimaldab apteekide laialdane võrgustik pakkuda erinevaid tervisedenduse ja haiguste
ennetamise teenuseid.
Eelnõu juurde lisatud kooskõlastustabelis on esitatud selgitus apteekrite kaasamise kohta,
milles toodi välja, et selle aluseks on ligipääs tervise infosüsteemile, mis on
Sotsiaalministeeriumi üks 2026. aasta prioriteetidest. Tervise infosüsteemis plaanitakse
võimaldada apteekritele ligipääs eeskätt seal olevale ravimiskeemile ja ravimite toime hindamist
võimaldavate laborianalüüside infole läbi tervisejuhtimise töölaua, mille baasilt saab hakata
edasi arendama erinevaid apteegi nõustamisteenuseid.
Arvestades, et Sotsiaalministeeriumi 2026. a prioriteediks on apteekritele ligipääsu
võimaldamine, siis ei ole põhjendatud lükata edasi ka vajalike õiguslike eelduste loomist. Seega
tuleks eelnõuga ette näha vajalik regulatsioon, et tervise infosüsteemile ligipääsu valmimisel
saaksid apteekrid kohe hakata osutama teenuseid, ilma et oleks vaja oodata täiendavaid
seadusemuudatusi.
Palume eelnevat võtta eelnõu edasises menetluses arvesse. Küsimuste korral oleme
täiendavateks selgitusteks avatud. Ühtlasi palume meid endiselt edasises menetluses kaasata.
Lugupidamisega
/digiallkiri/
Ly Rootslane
Juhatuse liige
Pr Karmen Joller
Sotsiaalminister
Sotsiaalministeerium 5.08.2026
Arvamus rahvatervishoiu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse (tervishoiu ja sotsiaalvaldkonnakoostöö – TERVIK) eelnõule
Austatud proua minister
Täname, et olete esitanud arvamuse avaldamiseks rahvatervishoiu seaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (tervishoiu ja sotsiaalvaldkonnakoostöö – TERVIK)
eelnõu.
EPAL on jätkuvalt samal seisukohal, mille avaldasime väljatöötamiskavatsuse tagasisides ja
06.05.2026 eelnõule edastatud arvamuses. EPALi hinnangul peaks tervishoiu- ja
sotsiaalvaldkonna integratsiooni puhul kaasama kõiki osapooli, kes tervishoius tegutsevad.
Leiame, et apteek peaks ka kindlasti olema TERVIKu üks osapooltest, sest inimesed külastavad
apteeki väga sageli, eriti need, kes vajavad oma igapäevaseks toimetulekuks ravimeid. Samuti on
apteek paljudele inimestele kohaks, kust nad soetavad ka abivahendeid ja meditsiiniseadmeid.
Leiame, et apteekide kaasamine TERVIKusse pidevalt, mitte vastavalt vajadusele, oleks õige
ressursside kasutus Eesti tervishoius. Hajaasustuse piirkondades ja töövälisel ajal on
perearstiabi kättesaadavus pigem kesine ning juhul kui on olemas apteek, peaks apteekri rolli
võimestama, sest lihtsamate muredega võiks inimene esmalt alustada apteegist. Lisaks
võimaldab apteekide laialdane võrgustik pakkuda erinevaid tervisedenduse ja haiguste
ennetamise teenuseid.
Eelnõu juurde lisatud kooskõlastustabelis on esitatud selgitus apteekrite kaasamise kohta,
milles toodi välja, et selle aluseks on ligipääs tervise infosüsteemile, mis on
Sotsiaalministeeriumi üks 2026. aasta prioriteetidest. Tervise infosüsteemis plaanitakse
võimaldada apteekritele ligipääs eeskätt seal olevale ravimiskeemile ja ravimite toime hindamist
võimaldavate laborianalüüside infole läbi tervisejuhtimise töölaua, mille baasilt saab hakata
edasi arendama erinevaid apteegi nõustamisteenuseid.
Arvestades, et Sotsiaalministeeriumi 2026. a prioriteediks on apteekritele ligipääsu
võimaldamine, siis ei ole põhjendatud lükata edasi ka vajalike õiguslike eelduste loomist. Seega
tuleks eelnõuga ette näha vajalik regulatsioon, et tervise infosüsteemile ligipääsu valmimisel
saaksid apteekrid kohe hakata osutama teenuseid, ilma et oleks vaja oodata täiendavaid
seadusemuudatusi.
Palume eelnevat võtta eelnõu edasises menetluses arvesse. Küsimuste korral oleme
täiendavateks selgitusteks avatud. Ühtlasi palume meid endiselt edasises menetluses kaasata.
Lugupidamisega
/digiallkiri/
Ly Rootslane
Juhatuse liige