Ruumiandmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 8
MÄÄRUSE KAVAND

MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER
MÄÄRUS


Keskkonnaministri 20. detsembri 2013. a määruse nr 76 „Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused“ muutmine (RT I, 03.07.2025, 2)

Määrus kehtestatakse ruumiandmete seaduse § 66 lõike 4 alusel.

Keskkonnaministri 20. detsembri 2013. a määruses nr 76 „Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused“ tehakse järgmised muudatused:

1) Määrust täiendatakse 3. peatükiga järgmises sõnastuses:
„3. peatükk
Aeromõõdistusandmete avalikustamise ja kasutamise tingimused

§ 45. Avaliku vaate kaudu kättesaadavate aeromõõdistusandmete tingimused

(1) Avaliku vaate kaudu kättesaadavate aeromõõdistusandmete piksli suurus maapinnal ei ole väiksem kui 20 sentimeetrit.

(2) Avaliku vaate kaudu kättesaadavatele aeromõõdistusandmetele kohaldatakse vähemalt kuuekuulist ajalist viivitust andmete hõivamisest arvates.

(3) Avalikus vaates ei tehta kättesaadavaks käesoleva määruse § 47 lõikes 1 nimetatud suletud ligipääsuga andmeid.

§ 46. Autenditud ligipääs aeromõõdistusandmetele

(1) Aeromõõdistusandmetele, mille piksli suurus maapinnal on väiksem kui 20 sentimeetrit, kuid ei ole väiksem kui 10 sentimeetrit, võimaldatakse ligipääs üksnes autenditud kasutajatele.

(2) Autentimine toimub riikliku isikutuvastusvahendi või muu samaväärse autentimislahenduse kaudu.

(3) Autenditud ligipääsu võimaldamise eelduseks on kasutaja nõustumine andmete kasutustingimustega.

(4) Maa- ja Ruumiamet võib kehtestada täiendavaid autentimisnõudeid, kui see on vajalik julgeoleku, isikuandmete kaitse või muude riskide maandamiseks.

(5) Maa- ja Ruumiamet võib piirata ligipääsu andmete liigi, mahu, ala või detailsuse alusel.
(6) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata käesoleva määruse § 47 lõikes 1 nimetatud andmetele.

§ 47. Suletud ligipääsuga aeromõõdistusandmed ja nende kättesaadavus

(1) Suletud ligipääsuga andmed on:
1) aeromõõdistusandmed, mille piksli suurus maapinnal on väiksem kui 10 sentimeetrit;
2) kaldaerofotod;
3) fotovõrkmudelid;
4) aerolaserskaneerimise punktipilve andmed;
5) aerolaserskaneerimise punktipilve andmetest tuletatud andmestikud;
6) andmed, mille eraldusvõime põhjustab ebaproportsionaalse eraelu puutumatuse riive;
7) andmed, mille avaldamine võib kahjustada või takistada menetlus- või järelevalvetoimingute läbiviimist;
8) andmed, mille avaldamisega kaasneb ebaproportsionaalne risk riigi julgeolekule.

(2) Suletud ligipääsuga andmetele võimaldatakse ligipääs üksnes õigustatud huvi olemasolul.

(3) Õigustatud huvi loetakse olemasolevaks eelkõige juhul, kui andmeid kasutatakse:
1) avaliku ülesande täitmiseks;
2) teadus- või arendustegevuses;
3) projekteerimiseks, planeerimiseks või keskkonnamõju hindamiseks;
4) muu rakendusspetsiifilise ülesande lahendamiseks, mille puhul on tõendatud või selgelt põhjendatud vajadus aerolaserskaneerimise punktipilvede kasutamiseks.

(4) Ligipääs võimaldatakse:
1) piiratud ajaks;
2) konkreetse töö või geograafilise ala ulatuses.

§ 48. Aeromõõdistusandmete hägustamise tingimused ja kord

(1) Hägustamine käesoleva määruse tähenduses on aeromõõdistusandmete eraldusvõime vähendamine tasemele, mis on vajalik julgeolekuriskide maandamiseks.

(2) Aeromõõdistusandmete hägustamist rakendatakse riigikaitseliste objektide ja muude julgeolekuriskide maandamiseks.

(3) Hägustamist võib taotleda riigiasutus.

(4) Hägustamist rakendatakse sõltuvalt riskitasemest kas:
1) üksnes avaliku vaate kaudu kättesaadavatele andmetele;
2) nii avaliku vaate kui ka autenditud ligipääsuga andmetele.
(5) Maa- ja Ruumiamet hindab hägustamise vajadust ja proportsionaalsust ning võib keelduda hägustamise rakendamisest, kui see ei ole põhjendatud.“

§ 2. Määruse jõustumine

Käesolev määrus jõustub 1. märts 2027.



(allkirjastatud digitaalselt)
Erkki Keldo
Majandus- ja tööstusminister

(allkirjastatud digitaalselt)
Ahti Kuningas
Kantsler

Ruumiandmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 1
MÄÄRUSE KAVAND


MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER
MÄÄRUS

Geodeetiline süsteem

Määrus kehtestatakse avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 2 ja Vabariigi Valitsuse 17. jaanuari 2008. a määruse nr 17 „Volituste andmine geodeetilise süsteemi kehtestamiseks” ning ruumiandmete seaduse § 32 ja Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2011. a määruse nr 101 „Volituse andmine geodeetilise süsteemi kehtestamiseks” alusel.

1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse geodeetiline süsteem ja selle koosseis.
§ 2. Geodeetilise süsteemi kasutamine
(1) Riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogus peetavad ruumiandmed peavad olema kättesaadavad vastavalt kehtiva geodeetilise süsteemi parameetritele.
(2) Kohaliku omavalitsuse andmekogu pidaja kooskõlastab Maa-ametiga varasemate ja käesolevas määruses sätestatud geodeetilise süsteemi parameetrite vahelised teisendusparameetrid.

2. peatükk
Geodeetiline süsteem ja selle koosseis
§ 3. Geodeetiline süsteem
(1) Geodeetiline süsteem koosneb:
1) geodeetiliste punktide andmekogust;
2) geodeetiliste tööde tegemisele esitatavatest nõuetest;
3) geodeetilise süsteemi parameetrite määratlustest.
(2) Geodeetiline süsteemi parameetrid on järgmised:
1) geodeetiline referentssüsteem;
2) tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteem;
3) kõrgussüsteem;
4) gravimeetriline süsteem;
5) nimetatud süsteemidele vastavad geodeetilised võrgud, millest lähtuvad koordinaat-, kõrgus- ja raskuskiirenduste väärtused on ruumiandmete aluseks.
(3) Geodeetiline süsteem tagab ühtses koordinaat-, kõrgus- ja gravimeetrilises süsteemis reaalmaailma nähtuste asukoha ja raskuskiirenduse määramise ning nende järjepideva monitooringu.
§ 4. Geodeetiline referentssüsteem
(1) Geodeetiliseks referentssüsteemiks on Euroopa Terrestriline Referentssüsteem 1989 (edaspidi ETRS89).
(2) ETRS89 ühtib Rahvusvahelise Maa Rotatsiooniteenistuse (edaspidi IERS) Rahvusvahelise Terrestrilise Referentssüsteemiga (edaspidi ITRS) epohhil 1989.0 ning see on fikseeritud Euraasia laama stabiilses osas. Geodeetiliste koordinaatide arvutamisel kasutatakse rahvusvahelise referentsellipsoidi GRS80 parameetreid.
(3) IERS referentssüsteem ITRS on kokkuleppeline terrestriline referentssüsteem, mis koosneb koordinaatide alguse, mõõtkava, orientatsiooni ja ajaliste muutuste määramiseks vajalikest eeskirjadest, kokkulepetest ning modelleeringutest vastavalt IERS kehtivatele määratlustele. Kasutatakse tahke Maa püsiloodete mitteloodelist süsteemi.
(4) ITRS määratlustest lähtuvad geodeetiliste punktide koordinaadid tuginevad Rahvusvahelisel Terrestrilisel Referentsraamistikul (edaspidi ITRF).
(5) Eestis loetakse ETRS89 koordinaadid ja Ülemaailmse Geodeetilise Süsteemi 1984 (WGS84) koordinaadid identseteks.
§ 5. Riiklik geodeetiline võrk
(1) Riiklik geodeetiline võrk jaguneb mõõtmiste täpsuse, märkide kindlustatuse ning võrgu hierarhilise ülesehituse kohaselt I ja II klassi võrguks ning tihendusvõrguks. I klassi võrku täiendab riiklik GNSS satelliitandmete keskus ESTPOS, mis tagab riikliku geodeetilise võrgu järjepideva monitooringu. Nimetatud võrkude punktid ja nende koordinaadid on aluseks teistele geodeetilise referentssüsteemi realisatsioonidele Eestis.
(2) Eestis tähistatakse ETRS89 ruumilisi ristkoordinaate, geodeetilisi koordinaate ja ellipsoidaalseid kõrgusi lühendiga EUREF-EST97, vastavalt XEUREF-EST97, YEUREF-EST97, ZEUREF-EST97 ning BEUREF-EST97, LEUREF-EST97, hEUREF-EST97.
(3) EUREF-EST97 koordinaadid epohhil 1997.56 tuginevad riiklikul I klassi võrgul, mille koordinaatide väärtused lähtuvad IERS 1996. a määratlustest, referentsraamistikust ITRF96 ja Euroopa Referentsraamistiku Komisjoni EUREF määratluste kohasest arvutusmetoodikast.
§ 6. Tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteem
(1) Tasapinnalised ristkoordinaadid arvutatakse EUREF-EST97 geodeetilistest koordinaatidest kasutades Lamberti kahe lõikeparalleeliga koonilisest konformsest kaardiprojektsiooni LAMBERT-EST ja rahvusvahelist referentsellipsoidi GRS80.
(2) Eestis tähistatakse EUREF-EST97 tasapinnalisi ristkoordinaate lühendiga L-EST97, vastavalt xL-EST97, yL-EST97.
(3) LAMBERT-EST parameetrid on järgmised:
1) lõunapoolne lõikeparalleel BS = 58° 00' põhjalaiust;
2) põhjapoolne lõikeparalleel BN = 59° 20' põhjalaiust;
3) telgmeridiaan L0 = 24° 00' idapikkust;
4) koordinaatide algpunkti geodeetilised koordinaadid:
B0 = 57° 31' 03".19415 põhjalaiust, L0 = 24° 00' idapikkust;
5) koordinaatide algpunkti tasapinnalised ristkoordinaadid:
x0 = 6 375 000 m, y0 = 500 000 m.
§ 7. Kohalik geodeetiline võrk
(1) Kohaliku geodeetilise võrgu (edaspidi kohalik võrk) lähtepunktideks on riikliku geodeetilise võrgu I ja II klassi punktid, kohaliku võrgu alal või selle vahetus läheduses paiknevad sertifitseeritud GNSS tugijaamad ning riikliku tihendusvõrgu punktid, milliste koordinaadid ja ellipsoidaalsed kõrgused loetakse geodeetiliste võrkude hierarhilise ülesehituse põhimõttest lähtuvalt vea­tuteks.
(2) Kohalik võrk jaguneb mõõtmiste täpsuse, märkide kindlustatuse ja võrgu hierarhilise ülesehituse kohaselt järkudesse alljärgnevalt:
1. järk – geodeetiliste punktide plaaniline asend tugineb kohaliku võrgu lähtepunktidel;
2. järk – geodeetiliste punktide plaaniline asend tugineb kohalikku võrku kaasatud lähtepunktidel ja 1. järgu punktidel;
3. järk – geodeetilised punktid, milliste plaaniline asend saadakse varasematest määrangutest ümberarvutuste, sh transformeerimise teel.
§ 8. Kõrgussüsteem
(1) Kõrgussüsteemiks on Euroopa Vertikaalne Referentssüsteem (edaspidi EVRS).
(2) EVRS on kinemaatiline referentssüsteem, mille lähtenivoo on määratletud Amsterdamis asuva Normaal Amsterdam Peil kaudu, kus kasutatakse tahke Maa püsiloodete null-loodelist süsteemi ja kõrgused väljendatakse geopotentsiaali arvudena.
(3) Geopotensiaali arvudest normaalkõrguste arvutamisel kasutatakse referentsellipsoidi GRS-80 normaalraskuskiirenduse väärtusi.
(4) Eesti geoidi mudel on EST-GEOID2017.
§ 9. Kõrgusvõrk
(1) Eestis tähistatakse EVRS kõrgusi lühendiga EH2000, vastavalt HEH2000.
(2) EH2000 normaalkõrgused epohhil 2000.0 tuginevad riiklikul kõrgusvõrgul, mille kõrgusväärtused lähtuvad EVRS realisatsioonist EVRF2007.
(3) Riiklikku kõrgusvõrku täiendavad kohalikud kõrgusvõrgud. Nimetatud võrkude geodeetilised märgid ja nende kõrgused on aluseks teistele kõrgussüsteemi realisatsioonidele Eestis.
(4) Kohaliku võrgu punktide HEH2000 kõrguste määramisel on kõrguslikeks lähtepunktideks riikliku ja/või kohaliku kõrgusvõrgu punktid, mis loetakse geodeetiliste võrkude hierarhilise ülesehituse põhimõttest tulenevalt kohaliku võrgu jaoks veatuteks.
(5) Mudelit EST-GEOID2017 kasutatakse arvutustulemustele esitatavate täpsusnõuete kohaselt EUREF-EST97 ellipsoidaalsete kõrguste ümberarvutamiseks EH2000 normaalkõrgusteks ja vastupidi.
§ 10. Gravimeetriline süsteem
(1) Gravimeetriliseks süsteemiks on Rahvusvaheliste Gravimeetriliste Absoluutpunktide Võrgu (edaspidi IAGBN) 1988. a andmetöötluse standarditel põhinev süsteem.
(2) Gravimeetrilise süsteemiga on määratletud ajas varieeruvate tahke Maa loodete, pooluste triivi, atmosfääri masside mõjude arvutamiseks vajalikud eeskirjad, kokkulepped ning modelleeringud. Kasutatakse tahke Maa püsiloodete null-loodelist süsteemi.
§ 11. Gravimeetriline võrk
(1) Riiklik gravimeetriline võrk jaguneb vastavalt mõõtmiste täpsuse, punktide kindlustatuse ning võrkude hierarhilise ülesehituse kohaselt I, II ja III klassi võrguks. Nimetatud võrkude geodeetilised märgid ja nende raskuskiirenduse väärtused on aluseks teistele gravimeetrilise süsteemi realisatsioonidele Eestis.
(2) Eestis tähistatakse gravimeetrilise süsteemile vastavaid raskuskiirenduse väärtusi lühendiga EG2000, vastavalt gEG2000.
(3) EG2000 raskuskiirenduse väärtused epohhil 2000.0 tuginevad IAGBN standardite kohaselt läbi viidud riikliku gravimeetrilise I klassi võrgu raskuskiirenduse absoluutmõõtmiste tulemustel. I klassi võrku täiendavad ja tihendavad II ja III klassi gravimeetrilised võrgud.

3. peatükk
Rakendussäte
§ 12. Määruse kehtetuks tunnistamine
Keskkonnaministri 26. oktoobri 2016. a määrus nr 64 „Geodeetiline süsteem“ tunnistatakse kehtetuks.


Erkki Keldo
Majandus- ja tööstusminister


Ahti Kuningas
Kantsler

Ruumiandmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
MÄÄRUSE KAVAND


VABARIIGI VALITSUSE MÄÄRUS

Aadresside ja kohanimede süsteem

Määrus kehtestatakse avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 3 ja ruumiandmete seaduse § 58 lõike 1 ja kohanimeseaduse § 111 lõike 2 ja § 16 lõike 2 alusel.

1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse andmekogude pidamist kindlustav ja ruumiandmete infrastruktuuri aluseks olev aadresside ja kohanimede süsteem (edaspidi AKS).

(2) Käesolevas määruses lähtutakse ruumiandmete seaduse §-s 39 sätestatud aadresside ja kohanimede süsteemi raamistikust.

(3) Määruses reguleeritakse:
1) nõuded kohanime koostisosade kasutamisele ja vormistamisele;
2) nõuded kohanime liigisõna, hargtäiendi või muu osa kasutamisele, lühendamisele või ärajätmisele;
3) kohanimede eksitava sarnasuse kindlakstegemise põhimõtted;
4) nimeobjektide ruumikujude paiknemise põhireeglid;
5) nõuded kohanimeregistrisse AKS-i kantavate ametlike kohanimede ja asjaomaseid nimeobjekte iseloomustavatele andmetele;
6) nimeobjektide liigitamise kord;
7) nõuded selliste nimede määramise ja esitamise kohta, mis koha-aadressis kasutatavate kohanimede hulka ei kuulu, ning kohanimede koha-aadressis kasutamise kohta;
8) paralleelaadresside esitamise nõuded;
9) nõuded eri liiki aadressiobjektide koha-aadressi esitamisel kasutatavate koha-aadressi struktuurielementide rakendamise ja lähiaadressi esitamise viisi kohta;
10) nõuded isikunime, tähtlisandi, numbri, eraldaja ja lühendi kasutamise kohta koha-aadressis;
11) koha-aadressi määramise, muutmise või kehtetuks tunnistamise registreerimiseks esitatavate andmete koosseis ja registreerimismenetluse kord;
12) AKS-i vastutav ja volitatud töötleja, nõuded infosüsteemi pidamise kohta, infosüsteemile esitatavate ja sellesse kogutavate andmete koosseis, andmeandjad ja vajaduse korral muud infosüsteemi pidamise korralduslikud küsimused.

2. peatükk
Aadresside ja kohanimede süsteem
§ 2. Aadresside ja kohanimede süsteemi infosüsteem
§ 2. Aadresside ja kohanimede süsteemi infosüsteem
(1) Aadresside ja kohanimede süsteemi infosüsteem (edaspidi AKS-i infosüsteem) peetakse järgmistel eesmärkidel:
1) aadressiandmete kogumiseks, registreerimiseks, töötlemiseks ja säilitamiseks;
2) aadressiobjektide ühese identifitseerimise tagamiseks;
3) koha-aadresside määramise ja aadressiandmete töötlemise funktsioonide ühetaolise korralduse tagamiseks;
4) kohanimede kogumiseks, registreerimiseks, töötlemiseks ja säilitamiseks;
5) huviobjektiandmete kogumiseks, töötlemiseks.

(2) AKS-i infosüsteemi ametlik nimetus on aadresside ja kohanimede andmete süsteemi infosüsteem.

(3) AKS-i infosüsteemi ametlik nimetus inglise keeles on System of Addresses and Place names Address Data System information system.

§ 3. AKS-i pidamise ja andmete töötlemise viis
(1) AKS-i infosüsteemi peetakse infotehnoloogilise andmekoguna elektrooniliselt ja andmete töötlemisel kasutatakse automatiseeritud andmetöötlust.

(2) AKS-i infosüsteemi koosseisu kuuluvad:
1) aadressiregister edaspidi (ADS);
2) kohanimeregister (edaspidi KNR);
3) AKS-i andmete töötlemise ja aadressiteenuse osutamise liidesed.

(3) AKS-i infosüsteemi turvaklass on K2T2S0. Andmekogu turbeaste on keskmine.

(4) ADS-i koosseisu kuuluvad
1) aadressiandmed;
2) huviobjektiandmed;
3) andmed punktides 1-3 toodud andmete menetluste kohta.

(5) KNR-i koosseisu kuuluvad
1) kohanimeandmed, sealhulgas kohanime alusdokumendi andmed, nimeobjekti andmed;
2) andmed kohanimeandmete menetluste kohta.

§ 4. AKS-i infosüsteemiga liidestamine

(1) AKS-i kasutamiseks ruumiandmete seaduse § 59 tähenduses liidestatakse koha-aadressiga seotud aadressiandmeid töötlev andmekogu AKS-i infosüsteemiga otse või kaudselt.

(2) Teabevaldaja liidestab oma riigi infosüsteemi kuuluva andmekogu otse AKS-i infosüsteemiga, kui tema andmekogus tekivad seosed isikute, esemete ja sündmuste ning koha-aadresside vahel, kasutades selleks pakutavaid X-tee teenuseid. Riigi infosüsteemi mittekuuluva andmekogu võib liidestada AKS-i infosüsteemiga ka teiste AKS-i infosüsteemi pakutavate teenuste kaudu.

(3) AKS-i infosüsteemiga liidestamiseks peab teabevaldaja tegema oma andmekogus järgmist:
1) viima oma andmekogus kasutuses olevad koha-aadressid vastavusse AKS-i infosüsteemi koha-aadressi struktuurielementidega ja looma teised vajalikud seosed andmekogu koostalitlusvõime tagamiseks;
2) seostama oma andmekogu koha-aadressid AKS-i infosüsteemi koha-aadressi identifikaatoriga või aadressiobjekti identifikaatoriga;
3) tagama oma andmekogus kasutatavate andmete seosed AKS-i infosüsteemi ajakohaste aadressiandmetega, sealhulgas koha-aadressi identifikaatori ja vajaduse korral aadressiobjekti identifikaatoriga, seejuures ei ole arhiveeritud andmete seoseid vaja ajakohastada.

(4) Teabevaldaja võib oma andmekogu liidestada AKS-i infosüsteemiga kaudselt ehk teise teabevaldaja andmekogu kaudu, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) andmekogus ei teki uusi seoseid isikute, esemete ja sündmuste ning koha-aadresside vahel;
2) seosed isikute, esemete ja sündmuste ning koha-aadresside vahel koos AKS-i infosüsteemi identifikaatoritega võetakse üle mõnest teisest andmekogust, mis on AKS-i infosüsteemiga otse liidestatud.

3. peatükk
AKS-i infosüsteemi vastutav ja volitatud töötleja ning andmete esitajad
§ 5. Vastutava ja volitatud töötleja õigused ning kohustused

(1) AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja on Maa- ja Ruumiamet.
(2) AKS-i infosüsteemi volitatud töötleja on Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus.
(3) Vastutav töötleja:
1) tagab AKS-i infosüsteemi pidamise õigusaktides sätestatud nõuete järgi;
2) tagab AKS-i infosüsteemi arendamise, haldamise ja pidamise finantseerimise;
3) juhib andmekogu arendustöid;
4) sisestab, töötleb ja avalikustab andmeid;
5) korraldab registri koostööd teiste andmekogudega;
6) tagab AKS-i infosüsteemile kohaldatavate infoturbenõuete täitmise ning korraldab nende rakendamise;
7) tagab andmekogu andmetega seotud kasutajatoe;
8) informeerib volitatud töötlejat aegsasti kavandatavatest muudatustest andmekogu pidamisel ning olulistest takistustest ja probleemidest registriga seotud kohustuste täitmisel;
9) Määrab isikud, kellel on õigus registrisse andmeid sisestada, täiendada, muuta ja kustutada;
10) teeb oma pädevuse piires järelevalvet andmekogu pidamise üle.

(3) Volitatud töötleja:
1) korraldab AKS-i infosüsteemi majutamisest, hooldamise ja infotehnoloogilise haldamise;
2) kasutab andmekogu arendamiseks ja haldamiseks eraldatud vahendeid sihipäraselt ja tõhusalt;
3) teeb vastutavale töötlejale ettepanekuid AKS-i infosüsteemi arendamiseks;
4) korraldab AKS-i infosüsteemi arendustöid koostöös vastutava töötlejaga ning andmekogu infrastruktuuri hankimist või rentimist;
5) tagab AKS-i infosüsteemi suhtes kohaldatavate infoturbenõuete täitmise ning korraldab nende rakendamise;
6) korraldab infosüsteemi kantud andmete säilitamise kehtestatud nõuete kohaselt;
7) tagab AKS-i infosüsteemi kasutajatoe;
8) teavitab vastutavat töötlejat takistustest ja probleemidest AKS-i infosüsteemiga seotud kohustuste täitmisel.

§ 6. Aadressi- ja kohanimeandmete ning huviobjektide esitajad

(1) AKS-i infosüsteemile esitavad andmeid:
1) Maa- ja ruumiamet katastriüksuste, Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatori (edaspidi EHAK) objektide ruumiandmete, Eesti topograafia andmekogusse (edaspidi ETAK) kantud hoonete ruumiandmete ja mitteametlike aadressiandmete kohta ja ruumiandmete seaduse § 551 lõike 41, 5, 6, 7 ja 8 kohaselt koha-aadresside määramise kohta ning ehitisregistrisse kantud hoonete ja hooneosade ruumiandmete kohta;
3) Rahandusministeerium väikekohtade ja liikluspindade kohanimeandmete kohta;
3) Statistikaamet Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatori kohta.
4) Siseministeerium Eesti rahvastikuregistris kehtiva elukoha ja lisa-aadressina kasutatavate aadressiandmete kohta;
5) Justiitsministeerium äriregistrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikku registrisse kantud füüsilise isiku, ettevõtja, mittetulundusühingu, sihtasutuse, riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse elu- või asukoha aadressis ning korteriomandi korral kinnistusraamatusse kantud korteriomandi eriomandi esemeks olevale hoone osale vastava eluruumi või muu adresseeritava hooneosa aadressis kasutatavate aadressiandmete kohta;
6) kohaliku omavalitsuse üksused koha-aadresside määramise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta;
7) Maksu- ja Tolliamet töötamiseregistri tööd võimaldava isiku töökoha asukoha kohta;
8) Huviobjektide andmeid haldavad andmekogude vastutavad töötlejad huviobjekti aadressiandmete kohta.

(2) Aadressi- ja kohanimeandmete esitaja:
1) tagab aadressiandmete järjepidevuse, luues seoseid kehtivate ja ajalooliste aadressiandmete vahel;
2) tagab oma andmekogus olevate aadressiobjekti andmete seostamise AKS-i infosüsteemis oleva aadressiobjekti andmetega;
3) teeb aadressiandmete muudatussündmusega seotud tegevused käesoleva määruse § 9 kohaselt;
4) tagab aadressitoimingute kättesaadavuse AKS-i infosüsteemile;
5) korrastab aadressiandmeid või korraldab nende korrastamist õigusaktides sätestatu kohaselt kooskõlastatult koha-aadressi määrajaga.

(3) Andmete õigsuse eest vastutab aadressiandmete esitaja. Vastutav töötleja ei ole kohustatud kontrollima esitatud andmete sisulist õigsust, kuid tal on õigus seda teha.



4. peatükk
Andmete koosseis
§ 7. AKS-i infosüsteemi kantavad andmed

(1) AKS-i infosüsteemi kuuluvasse aadressiregistrisse kantakse järgmised põhiandmed:
1) aadressi-, ja huviobjekti ja selle versiooni identifikaator;
2) aadressi-, ja huviobjekti oleku info;
3) aadressiobjekti ruumiaadress;
4) aadressi-, ja huviobjekti ruumikuju andmed, mis tekivad AKS-is infosüsteemis;
5) aadressiobjekti koha-aadress ja lähiaadress ning unikaalaadressi ja kohanime nõude tunnused;
6) aadressiobjekti ja koha-aadressi seospunkti koordinaadid;
7) aadressi- ja huviobjekti liikide klassifikaator;
8) koha-aadressi ja selle versiooni identifikaator;
9) koha-aadressi viitepunkti koordinaadid;
10) koha-aadressi oleku info;
11) normaliseeritud koha-aadress;
12) koodaadress;
13) koha-aadressi struktuurielementide andmed;
14) EHAK-i objekti viitepunkti koordinaadid;
15) aadressikoha viitepunkti koordinaadid;
16) aadressi-, ja huviobjekti toimingu tegija andmed;
17) aadressi-, ja huviobjekti toimingu tegemise aeg ja toiminguobjekti andmed;
18) mitteametlikud aadressiandmed;
19) aadressi- ja huviobjektiandmete kehtivuse algus- ja lõpuaeg;
20) aadressiandmete õiguslik alus;
21) aadressi- ja huviobjektiandmete esitajate andmete seostamisel tekkivad andmed;
22) aadressi- ja huviobjektiandmete esitaja kood;
23) aadressi- ja huviobjektiandmete probleemid ja märkused ning nende metaandmed;
24) aadressiandmete järgnevusinfo;
25) aadressi- ja huviobjektiandmete muudatuste logid;
26) aadressi- ja huviobjektiandmete menetluse liik ja menetluse täiendandmed;
27) posti sihtnumbrid;
28) posti sihtnumbri ruumikuju andmed, mis tekivad AKS-i infosüsteemis;
29) posti sihtnumbri oleku info;
30) unikaalaadressi nõudega ala ruumikuju andmed.
31) aadressi- ja huviobjekti ligipääsandmed, mis tekivad AKS-i infosüsteemis;
32) arhiveeritud andmed.

(2) AKS-i infosüsteemi kuuluvasse kohanimeregistrisse kantakse järgmised põhiandmed:
1) kohanimi;
2) kohanime staatus, mis on üks järgmistest: ametlik nimi, ametlik rööpnimi, mitteametlik esikohanimi, mitteametlik muu nimi;
3) kohanime olek;
4) kohanimeobjekti liikide klassifikaator;
5) kohanimeobjekti ja selle versiooni identifikaator;
6) nimeobjekti liik ja olek;
7) nimeobjekti identifitseeriv tunnus nimeobjekti andmeid põhiandmetena pidavas
andmekogus, juhul kui nimeobjekti andmed võetakse teisest andmekogust;
8) nimeobjekti tunnuspunkti koordinaadid;
9) kohanimeobjekti ruumikuju koordinaadid selle nimeobjekti kohta, mille andmeid ei ole üheski teises andmekogus ning mille asukoha tuvastamiseks ei piisa käesoleva lõike punktis 9 nimetatud andmetest;
10) kohanime alusdokumentide kohanimemääraja kehtestatud õigusakti liik, selle väljaandmise aeg ja jõustumisaeg;
11) kohanimenõukogu ametlikku kohanime kinnitava otsuse pealkiri, vastuvõtmise aeg ja otsuse jõustumise aeg;
12) muu alusdokumendi nimetus ning kui on olemas, selle koostaja, väljaandja ja välja andmise aeg;
13) kohanimetoimingu tegemise aeg, seisund, tegija andmed ja toiminguobjekti andmed;
14) kohanimeobjekti andmete kehtivuse algus- ja lõpuaeg;
15) kohanimeandmete esitajate andmete seostamisel tekkivad andmed;
16) kohanimeobjekti andmete esitaja kood;
17) kohanimeobjekti andmete probleemid ja märkused ning nende metaandmed;
18) kohanimeandmete järgnevusinfo;
19) kohanimeandmete muudatuste logid;
20) kohanimeandmete menetluse liik ja menetluse täiendandmed;
21) arhiveeritud andmed.

(3) Ruumiaadress on aadressiobjekti arvutuslik (analüütiline) aadress, mis saadakse aadressiobjekti ruumikujude ning haldus- ja asustusüksuste ruumikujude analüüsimisel. Ruumiaadress koosneb haldus- ja asustusüksuste nimedest koos liigisõnadega ning vastavatest ruumilise osakaalu protsentidest 0,01% täpsusega.

(4) Normaliseeritud koha-aadress on AKS-i infosüsteemis standardiseeritud aadress, mis vastab ruumiandmete seaduses ja käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

(5) Koodaadress on koha-aadressi atribuut, mis koosneb koha-aadressi moodustavate struktuurielementide koodidest. Aadressi koodaadress peab olema unikaalne ka ajalooliste aadresside kaupa ja võrreldav osade kaudu.

(6) Mitteametlikud aadressiandmed on aadressiandmed, mida ei kasutata koha-aadressides ja mis ei osale aadresside normaliseerimises, kuid mida kasutatakse inimeste omavahelises suhtluses objekti asukoha leidmisel. Mitteametlikud aadressiandmed võivad olla seostatud üksikobjektiga (näiteks hoonega, kohanimeobjektiga) või piirkonnaga.

§ 8. Aadressi- ja kohanimeandmete ning huviobjektide esitajate esitatavad andmed

(1) Katastriüksuse kohta esitatakse AKS-i infosüsteemile järgmised andmed:
1) katastritunnus;
2) aadressiobjekti identifikaator;
3) aadressiobjekti liigi kood;
4) katastriüksuse ruumikuju andmed;
5) katastriüksuse kehtivuse algus- ja lõpuaeg;
6) katastriüksuse sihtotstarve;
7) katastriüksuse kinnistusraamatu registriosa number, kui see on olemas;
8) menetluse andmed.
(2) EHAK-i objekti kohta esitatakse AKS-i infosüsteemile järgmised andmed:
1) EHAK-i objekti nimi;
2) EHAK-i objekti identifikaator AKS-i infosüsteemis, kui tegu on olemasoleva objekti muudatusega;
3) EHAK-i objekti kood;
4) EHAK-i objekti liigi kood;
5) EHAK-i objekti ruumikuju andmed;
6) EHAK-i objekti kehtestamise, muutmise või kehtetuks tunnistamise õiguslik alus ja õigusliku aluse vastuvõtmise kuupäev;
7) EHAK-i objekti kehtivuse algus- ja lõpuaeg.
(3) ETAK-isse kantud hoonete kohta esitatakse AKS-i infosüsteemile järgmised andmed:
1) ETAK-i hoone identifikaator;
2) hoone ruumikuju andmed;
3) ETAK-i hoone tüüp.
(4) Ehitisregistrisse kantud hoonete ja hooneosade kohta ning eelnimetatud objektide ehitusloal ja ehitusteatisel olevate andmete kohta esitatakse AKS-i infosüsteemile järgmised andmed:
1) hoone või hooneosa identifikaator ehitisregistris;
2) aadressiobjekti identifikaator AKS-i infosüsteemis, kui tegu on olemasoleva objekti muudatusega;
3) aadressiobjekti liigi kood;
4) hoone ruumikuju andmed;
5) vajaduse korral hooneosa sissepääsu korrus;
6) vajaduse korral hooneosa ruumikuju andmed;
7) hoone kasutusotstarve, ehitise nimetus ja staatus;
8) hoone või hooneosa koha-aadress;
9) hoonete ja hooneosade aadressiandmete kehtivuse algus- ja lõpuaeg;
10) menetluse andmed.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 ja lõike 4 punktis 4 nimetatud andmete erinevuse korral eelistatakse ajaliselt hilisemat.

(6) Koha-aadresside määramise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta esitatakse AKS-ile infosüsteemile järgmised andmed:
1) aadressiobjekti liik;
2) aadressiobjekti identifikaator;
3) aadressiobjekti oleku info;
4) loodava aadressiobjekti ruumikuju andmed;
5) aadressiobjekti koha-aadress;
6) aadressiobjekti ja koha-aadressi seospunkti koordinaadid;
7) vajaduse korral hooneosa sissepääsukorrus;
8) koha-aadressi oleku info;
9) aadressitoimingu tegija andmed;
10) aadressitoimingu tegemise aeg ja toiminguobjekti andmed;
11) aadressiandmete kehtivuse algus- ja lõpuaeg;
12) vajaduse korral aadressiandmete märkused ja menetluse täiendandmed.

(7) Eesti rahvastikuregistris kehtiva elukohana või lisa-aadressina kasutatavate aadressiandmete kohta esitatakse AKS-i infosüsteemile järgmised andmed:
1) Eesti rahvastikuregistri identifikaator AKS-i infosüsteemis;
2) elukoha või lisa-aadressina kasutatava aadressi identifikaator;
3) elukoha või lisa-aadressina kasutatava aadressi oleku info;
4) elukoha või lisa-aadressina kasutatav aadress, kui see ei ühti AKS-i infosüsteemi koha-aadressiga;
5) AKS-i infosüsteemi koha-aadressi identifikaator, kui elukoha või lisa-aadressina kasutatav aadress ja koha-aadress ühtivad;
6) AKS-i infosüsteemi aadressiobjekti identifikaator, kui elukoha või lisa-aadressina kasutatava aadressi seos aadressiobjektiga on leitud;
7) lisamärkus, kas tegu on elukoha aadressi või lisa-aadressiga.

(8) Äriregistrisse kantud ettevõtja või ühingu elu- või asukoha aadressis kasutatavate aadressiandmete kohta esitatakse AKS-i infosüsteemile järgmised andmed:
1) äriregistri identifikaator AKS-i infosüsteemis;
2) ettevõtja või ühingu elu- või asukoha aadressi identifikaator;
3) ettevõtja või ühingu elu- või asukoha aadressi oleku info;
4) ettevõtja või ühingu elu- või asukoha aadress, kui see ei ühti AKS-i koha-aadressiga;
5) AKS-i infosüsteemi koha-aadressi identifikaator, kui ettevõtja või ühingu elu- või asukoha aadressina kasutatav aadress ja koha-aadress ühtivad;
6) ettevõtte või ühingu nimi;
7) vajaduse korral lisamärkus.

(9) Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud mittetulundusühingu või sihtasutuse asukoha ja aadressis kasutatavate aadressiandmete kohta esitatakse AKS-i infosüsteemile järgmised andmed:
1) mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri identifikaator AKS-i infosüsteemis;
2) mittetulundusühingu või sihtasutuse asukoha aadressi identifikaator;
3) mittetulundusühingu või sihtasutuse asukoha aadressi oleku info;
4) mittetulundusühingu või sihtasutuse asukoha aadress, kui see ei ühti AKS-i koha-aadressiga;
5) AKS-i infosüsteemi koha-aadressi identifikaator, kui mittetulundusühingu või sihtasutuse asukoha aadressina kasutatav aadress ja koha-aadress ühtivad;
6) mittetulundusühingu või sihtasutuse nimi;
7) vajaduse korral lisamärkus.

(10) Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikku registrisse kantud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse asukoha ja aadressis kasutatavate aadressiandmete kohta esitatakse AKS-i infosüsteemile järgmised andmed:
1) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registri identifikaator AKS-i infosüsteemis;
2) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse asukoha aadressi identifikaator;
3) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse asukoha aadressi oleku info;
4) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse asukoha aadress, kui see ei ühti AKS-i infosüsteemi koha-aadressiga;
5) AKS-i infosüsteemi koha-aadressi identifikaator, kui riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse asukoha aadressina kasutatav aadress ja koha-aadress ühtivad;
6) riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse nimi;
7) vajaduse korral lisamärkus.

(11) Kinnistusraamatusse kantud korteriomandi esemeks oleva hoone osaga seotud aadressiandmete kohta esitatakse AKS-i infosüsteemile järgmised andmed:
1) kinnistusraamatu korteriomandi identifikaator;
2) korteriomandi oleku info;
3) korteriomandiga seotud katastriüksuse aadressist ja eriomandi eseme numbrist moodustatud aadressitekst, kui korteriomandi esemele ei ole määratud seost AKS-i infosüsteemi koha-aadressiga;
4) AKS-i infosüsteemi koha-aadressi ja aadressiobjekti identifikaatorid, kui korteriomandi esemele on määratud seos AKS-i koha-aadressiga;
5) „seost pole vaja” tunnus, kui korteriomandi koosseisu ei kuulu ühtegi aadressi alusel eristamist vajavat objekti;
6) korteriomandi kirjeldus, milles on toodud eriomandi ese, eriomandi eseme otstarve (eluruum või mitteeluruum), tähistus plaanil ja mõttelise osa suurus;
7) vajaduse korral lisamärkus.

§ 9. Aadressiandmete muudatussündmus

(1) Aadressiandmete muudatussündmuseks loetakse käesoleva määruse §-s 8 loetletud andmete muudatust.

(2) Aadressiandmete esitaja peab tagama aadressiandmete muudatussündmuse korral käesoleva määruse §-s 8 nimetatud andmete esitamise vastutavale töötlejale.

(3) Vastutav töötleja võib esitatud andmete vastuvõtmisest keelduda, kui andmed on vastuolus õigusaktidega.

§ 10. Aadressitoimingu tegemine

(1) Koha-aadressi määraja teeb aadressitoimingud AKS-is infosüsteemis, esitades käesoleva määruse § 8 lõikes 7 loetletud andmed registreerimiseks.

(2) Kui koha-aadressi määraja on AKS-i infosüsteemi kaudu esitanud andmed registreerimiseks, kontrollib vastutav töötleja andmete kooskõla nõuetega ja varem registreeritud andmetega ning vajaduse korral normaliseerib esitatud koha-aadressi.

(3) Vastutav töötleja registreerib esitatud aadressiandmed ja annab AKS-i infosüsteemi vahendusel koha-aadressi määrajale kinnituse või jätab uued andmed registreerimata ning teavitab koha-aadressi määrajat puudustest kahe tööpäeva jooksul andmete esitamisest arvates. Vajaduse korral määrab vastutav töötleja puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.

§ 11. Andmete õiguslik tähendus

AKS-i infosüsteemi kantud andmetel on informatiivne tähendus. Seadusega ettenähtud juhtudel on AKS-i infosüsteemi kantud andmetel õiguslik tähendus.

§ 12. Andmete avalikustamine

(1) AKS-i infosüsteemi andmed, välja arvatud käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktis 16 nimetatud andmed, on avalikud ja kättesaadavad geoportaali kaudu.

(2) AKS-i infosüsteemi andmed on tasuta kasutatavad.


5. peatükk
Kohanimedele esitatavad nõuded, vormistamine ja liigitamine
§ 13. Nõuded kohanimede koostisosade kasutamisele ja vormistamisele

(1) Kohanimes kirjutatakse kõik sõnad suure algustähega, välja arvatud liigisõna ja väiketäheline nimepartikkel, näiteks Karl Ernst von Baeri tänav. Erandi võib teha väljakujunenud kirjapildiga loodusobjektide nimedele, näiteks Glehni pargi allikas.

(2) Kohanime täiskuju ei või sisaldada:
1) araabia ja Rooma numbreid, näiteks Sigula 7 väikekoht, Paemurru 3. tänav, Pargi 2. põik;
2) lühendeid;
3) eristavaid üksiktähti ega täheühendeid, mis ei ole sõnad.

(3) Erandina on lubatud:
1) araabia numbrid, juhul kui kohanimes sisaldub kuupäev või kui tegu on enne kohanimeseaduse jõustumist määratud liikluspinna nimega;
2) Rooma numbrid pühendusnimede korral;
3) initsiaalid täiskujul, juhul kui tegu on isiku nime pseudonüümiga ja isik kasutas sellist nimekuju, näiteks A. H. Tammsaare.

(4) Isikunimeliste kohanimede puhul võib eesnime initsiaale kirjutada:
1) maakaardil;
2) avalikul sildil ja viidal;
3) elukoha- või asukohaandmetes.

(5) Eesnime täielik ärajätmine ametlikus kohanimes ning tiitli ärajätmine või lühendamine ei ole lubatud.

(6) Initsiaalide ja perekonnanime vahele pannakse punkt ning punkti ja järgneva nime vahele jäetakse tühik, näiteks A. Weizenbergi tänav, F. R. Faehlmanni puiestee, F. R. Kreutzwaldi põik.

(7) Lõikes 3 nimetatud numbrilises kohanimes jäetakse pärast punkti tühik ja liigisõna kirjutatakse väikese algustähega, näiteks 1. liin.

(8) Lõikes 3 nimetatud nummerdatud kohanimes pannakse pärast numbrit punkt, siis tühik ning seejärel kirjutatakse nimetuum suure ja liigisõna väikese algustähega, näiteks 3. Roheline tänav, 2. Tartu põik.

(9) Kohanime hargtäiendit võib vajaduse korral lühendada maakaardil.

(10) Hargtäiendi lubatud lühendid on:
S = Suur-(Suure),
U = Uus-(Uue),
Vk = Väike-,
Vn = Vana-.

§ 14. Kohanimede eksitava sarnasuse kindlakstegemise põhimõtted

Kohanimi loetakse eksitavalt sarnaseks järgmistel juhtudel:
1) samas asustusüksuses esinevad kohanimed on häälduslikult nii sarnased, et neid ei ole võimalik eristada muidu kui kirjapildi abil, näiteks kokku-lahkukirjutamise erisused, h-ga algavad nimed Aru, Haru või välte erinevused;
2) samas või kõrvuti asuvates asustusüksustes esinevate liikluspindade ja väikekohtade kohanimed on häälduslikult nii sarnased, et neid ei ole võimalik eristada muidu kui kirjapildi abil;
3) kõrvuti asuvates asustusüksustes esineb liikluspindadel sama nimi, välja arvatud juhul, kui nimeobjektid moodustavad ühe mõttelise terviku;
4) samas või kõrvuti asuvates asustusüksustes esinevad sama nimetuumaga kohanimede liigisõnad on tähenduslikult väga lähedased, näiteks tee ja tänav või tee ja maantee;
5) maaüksuste nimedes loetakse samanimelisuse arvestamisel liigisõnad maaüksus, koht, talu, maja, elamu ja muud samatähenduslikud sõnad eksitavalt sarnaseks.

§ 15. Nimeobjektide ruumikujude paiknemise põhireeglid

(1) Samaliigiliste nimeobjektide ruumikujud ei või kattuda.

(2) Teele ja liikluspinnale võib määrata ühe nime, kui:
1) objekt on katkematult läbitav;
2) sellel ei ole kõrvalharusid, mis visuaalselt on tajutavad eraldi objektina.

(3) Kui tee või liikluspind ei vasta lõikes 2 nimetatud nõuetele, tuleb seda käsitleda mitme eraldi objektina ja määrata erinevad kohanimed.

§ 16. Nõuded kohanime liigisõna kasutamisele, lühendamisele või ärajätmisele

(1) Kohanimi peab sisaldama liigisõna kohanimeseaduse § 4 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud nimeobjektide, lennuväljade või -jaamade ning sadamate korral.
(2) Kui kohanimi sisaldab juba kokku- või lahkukirjutatud liigisõna, mis vastab nimeobjekti liigile, siis liigisõna topelt ei lisata. Kui kohanimi sisaldab nimetuumaga kokku kirjutatud murdepärast liigisõna „külä“, mis vastab nimeobjekti liigile, siis topelt liigisõna ei lisata.

(3) Kui maaüksusele määratakse liigisõnaga kohanimi, siis ei või liigisõnana kasutada sõnu, mis tähenduselt ei vasta objektile või loodavale objektile, mis asub maaüksusel või ei vasta maaüksuse kasutusele.

(4) Aadressikoha kohanime liigisõna kirjutatakse nimetuumast lahku. Erandina kirjutatakse aadressikoha kohanimedes nimetuum ja liigisõna kokku, kui tuum on muutumatu sõna ja iseseisva sõnakujuna ei esine, näiteks Kesktänav, Toompuiestee, Umbtänav, või kui tegemist on haruldase liigisõnaga, näiteks Tõnismägi, Saiakang, Suur Rannavärav.

(5) Uue määratava kohanime liigisõnana ei või kasutada sõnu, mis näitavad juriidilise isiku või ühenduse tegutsemisvormi, näiteks aiandusühistu, suvilaühistu, garaažiühistu ja elamuühistu.

(6) Kohanimes ei või kasutada äriühingu liiki määravaid liigisõnu.

(7) Kohanime lahkukirjutatud liigisõna võib lühendada:
1) maakaardil;
2) avalikul sildil ja viidal;
3) elukoha- või asukohaandmetes, välja arvatud koha-aadressis ruumiandmete seadusega reguleeritud juhul.

(8) Kohanime lahkukirjutatud liigisõna lubatud lühendid on:
AÜ = aiandusühistu,
GÜ = garaažiühistu,
j = jõgi,
jv = järv,
kr = kraav,
ko = külaosa,
l = laht,
m = mägi,
mnt = maantee,
n = neem,
o = oja,
pj = paisjärv,
pkr = peakraav,
pl = plats,
ps = poolsaar,
pst = puiestee,
s = saar,
SÜ = suvilaühistu,
t = talu,
tk = tiik,
tn = tänav,
vh = veehoidla,
vk = väljak,
vkt = väikekoht.

(9) Asulanime ja asuminime lahkukirjutatud liigisõna võib ära jätta:
1) asula ja asumi nimesildil, välja arvatud juhul, kui kõrvuti asuvatel asustusüksustel on sama nimetuum;
2) maakaardil;
3) elukoha- või asukohaandmetes, välja arvatud koha-aadressis ruumiandmete seadusega reguleeritud juhul;
4) samaliigilistest kohanimedest koosnevas loendis, kus loendit sisaldav dokument on nimeobjektide liigi üheselt määratlenud.

(10) Kui asula (linn, alev) on samaaegselt ka haldusüksus, siis haldusüksuse nimesildil liigisõna ära jätta ei tohi.

(11) Tänavanime lahku kirjutatud liigisõna tänav võib ära jätta:
1) tänava nimesildil;
2) maakaardil;
3) elukoha- või asukohaandmetes, välja arvatud koha-aadressis ruumiandmete seadusega reguleeritud juhul.

(12) Kohanimeseaduse § 16 lõikes 1 märgitud juhtudel võib kohanime lahkukirjutatud liigisõna ära jätta ka muude nimeobjektide puhul, tingimusel et nimeobjektide tähistamise süsteem, näiteks nime kirjakuju, tingmärgid, võimaldab ühemõtteliselt liigisõna lisada.

(13) Kohanime liigisõna ärajätmise puhul tuleb lähtuda kohanimenõukogu kinnitatud nimekujust, kui selline on määratud.

(14) Kui maaüksuse nimi ei sisalda liigisõna, siis loetakse selleks vaikimisi maaüksus. Kui ühissõidukipeatuse nimi ei sisalda liigisõna, siis loetakse selleks vaikimisi peatus.

§ 17. Nõuded AKS-i kantavate ametlike kohanimede ja asjaomaseid nimeobjekte iseloomustavatele andmetele

Vastavalt riikliku kohanimeregistri pidamise põhimäärusele kantakse registrisse kohanime koostisosad: nimetuum ning hargtäiend ja liigisõna, nende olemasolul.

§ 18. AKS-i nimeobjektide liigitamise kord

(1) Kohanimeregistri nimeobjektide esimese ja teise tasandi liigitus on järgmine:
T1
I tasand
T2
II tasand
 
 
 
 
1
Territoriaalüksused
 
 
 
 
01
Haldusüksused
 
 
02
Asustusüksused
 
 
03
Muud territoriaalüksused
 
 
 
 
2
Reljeef, pinnaehitus
 
 
 
 
01
Positiivsed pinnavormid
 
 
02
Negatiivsed pinnavormid
 
 
03
Järsakud
 
 
04
Neutraalsed pinnavormid
 
 
05
Maa-alused pinnavormid
 
 
06
Veealused pinnavormid
 
 
07
Maastiku üksikelemendid
 
 
08
Saared
 
 
09
Kaldajoone osad (poolsaared, neemed jm)
 
 
 
 
3
Hüdrograafia
 
 
 
 
01
Meri
 
 
02
Seisuveekogud
 
 
03
Vooluveed
 
 
 
 
4
Maakate
 
 
 
 
01
Soo
 
 
 
 
5
Maakasutus
 
 
 
 
01
Ehitised
 
 
02
Tootmisala
 
 
03
Ühiskondlik ala
 
 
 
 
6
Transport
 
 
 
 
01
Teed
 
 
02
Raudteed
 
 
03
Veetransport
 
 
04
Õhutransport

(2) Kohanimeregistri volitatud töötlejal on õigus kooskõlastatult kohanimenõukoguga:
1) kehtestada vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. jaanuari 2008. a määruses nr 11 „Klassifikaatorite süsteem” sätestatud korras nimeobjektide kolmanda tasandi liike ning anda liikide definitsioonid;
2) muuta registreerimiseks esitatud ja varem registreeritud kohanimeobjektide liiki vastavalt objekti tegelikule olemusele.

6. peatükk
Koha-aadressi esitamise nõuded
§ 19. Koha-aadressi üldnõuded ja tähtlisandi määramine
(1) Koha-aadressi struktuurielemendid esitatakse kas üldiselt üksikule või vastupidi. Ruumiandmete seaduse § 45 punktides 1–5 loetletud koha-aadressi struktuurielemendid tuleb esitada koos liigisõnaga.

(2) Liikluspinna liigisõna kirjutatakse täielikult välja. Erandina võib lühendada järgmisi liigisõnu:
1) maantee = mnt;
2) puiestee = pst;
3) tänav = tn.

(3) Väikekoha liigisõna kirjutatakse täielikult välja. Erandina võib lühendada järgmisi liigisõnu:
1) väikekoht = vkt;
2) aiandusühistu = AÜ;
3) suvilaühistu = SÜ;
4) garaažiühistu = GÜ.

(4) Koha-aadressis ei kasutata:
2) lühendeid, mis ei ole kohanimede puhul lubatud või käesolevas määruses kirjeldatud;
3) ebakohaseid sümboleid (näiteks ei kasutata koolonit, jutumärke, võrdlusmärke);
4) sidesõnu, asesõnu ja arvsõnu.

(5) Maaüksuse ega hoone nimes, sealhulgas käändes, ei kasutata:
1) piisava eristusvõimeta ega juurdemõeldavaid sõnu, näiteks „number”, „krunt”, „maatükk”, „maaüksus”, „katastriüksus”, „talu”, „maja”, „kodu”;
2) nimetuumana järgmisi maakonna, omavalitsuse, asustusüksuse, liikluspinna ega väikekoha liigisõnu „tänav”, „tee”, „puiestee”, „maantee”, „ringtee”, „allee”, „põik”, „väikekoht”, „küla”, „vald”, „linn”, „alev” ja „alevik”.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud sõnade kasutamine on lubatud maaüksuse nimes, millel asub samanimeline liikluspind või teeregistris registreeritud tee.

(7) Kui koha-aadressi struktuurielemendid esitatakse ühes reas, kasutatakse nende eraldamiseks koma. Eraldi real esitades eraldusmärke ei kasutata. Koma ei kasutata väikekoha nime ja aadressinumbri vahel ega liikluspinna nime ja aadressinumbri vahel.

(8) Aadressinumbris ja hooneosa numbris kasutatakse araabia numbritega kirjutatud nullist erinevaid positiivseid täisarve.

(9) Erilisandis ja eristavas lisandis kasutatakse tähtlisandina eesti-ladina tähestiku tähti. Tähtlisanditena ei kasutata tähti i, l, o, š, ž, w, õ, ä, ö, ü. Soovitatav on vältida tähti t, p, h ja q. Tähtlisandi kasutamisel aadressinumbris ja hooneosa numbris määratakse tähtlisandid tähestiku järjekorras, alustades tähestiku algusest.

§ 20. Paralleelaadresside esitamine

(1) Paralleelaadresside olemasolul tuleb esitada kõik objektile määratud koha-aadressid.

(2) Kui paralleelaadressidena kasutatakse aadressikoha järgi määratud aadressi ja aadressiobjekti nime, kirjutatakse ettepoole aadressikoha järgi määratud aadress (näiteks Jänese tn 5 // Sillaotsa).

(3) Võrdse struktuuriga paralleelaadresside korral kirjutatakse aadressid tähestikulises järjekorras.

(4) Paralleelaadresside eraldajaks on topeltkaldkriips, mille ette ja taha jäetakse tühik (näiteks Pärnu maakond, Pärnu linn, Kapteni tn 4 // Pärnu maakond, Pärnu linn, Sadama tn 5).

(5) Sama haldus- ja asustuskuuluvusega paralleelaadresside esitamisel võib jätta haldus- ja asustusüksused igal järgneval aadressil välja kirjutamata, moodustades lähiaadressidest loetelu. Lähiaadresside eraldajana kasutatakse topeltkaldkriipsu, mille ette ja taha jäetakse tühik (näiteks Harju maakond, Anija vald, Kehra linn, Lille tn 10 // Mooni tn 2).

(6) Sama liikluspinna nimega paralleelaadressides võib igal järgneval aadressil jätta liikluspinna nime välja kirjutamata, moodustades liikluspinna nime järele numbriosadest loetelu. Numbriosade eraldajana kasutatakse topeltkaldkriipsu, mille ette ja taha jäetakse tühik (näiteks Aia tn 1 // 3 // 5).

§ 21. Liikluspinna järgi koha-aadressi määramine

(1) Maaüksuse nimi peab sisaldama liikluspinna kohanime täiskujul või teeregistris oleva terviktee nime, kui maaüksusel asub vähemalt üks järgmistest: teeregistri tee, liikluspind. Kui maaüksusel asub peamise objektina lisaks tervikteele ka teeregistris või kohanimeregistris olev sild, viadukt, estakaad, tunnel või liiklussõlm (edaspidi nimega teeobjektid), võib terviktee nime asemel kasutada vastava objekti kohanime täiskujul.

(2) Teeregistris olevate teede ristmiku maaüksuse nime määramisel tuleb kasutada selle terviktee nime, mille number teeregistris on väikseim, või nimega teeobjekti nime. Kui teeregistri tee on ristmikulõigus liikluspind, võib maaüksuse nimes kasutada kas teeregistris oleva väikseima numbriga terviktee nime, nimega teeobjekti nime või sellel ristmikul oleva liikluspinna kohanime.

(3) Väikekohas asuva tee, millele ei ole liikluspinna kohanime määratud ja mis ei ole teeregistris registreeritud, maaüksusele määratakse nimi, mis sisaldab väikekoha nimetuuma ning liigisõnana võib kasutada asjakohast liigisõna (näiteks üldmaa, teelõik).

(4) Koha-aadressi määramisel ruumiandmete seaduse § 48 lõike 2 punktis 1 või 3 nimetatud viisil määratakse koha-aadress liikluspinna järgi, millelt on juurdepääs aadressiobjektile.

(5) Koha-aadressi määramisel ruumiandmete seaduse § 48 lõikes 6 nimetatud viisil, kui hoonete vahel on suured vahemaad või liikluspinnad ristuvad, võib numbrivahemikud jätta vabaks.

(6) Võimaluse korral määratakse aadressinumber ilma tähtlisandita. Kui väljakujunenud järjestikuse numeratsiooni korral on vaja vahele lisada tähtlisandiga erilisandeid, määratakse tähtlisandid tähestikulises järjekorras, alustades tähestiku algusest ja arvestades aadressinumbrite suurenemise suunda.

(7) Liikluspinna järgi määratavates lähiaadressides kasutatavad aadressinumbrid määratakse ühesuunalises kasvavas järjekorras. Ühel pool liikluspinda kõrvuti asetsevatel maaüksustel või järjestikku paiknevatel hoonetel on ühesuunalises kasvavas järjekorras paaritud ja teisel pool liikluspinda kõrvuti asetsevatel maaüksustel või järjestikku paiknevatel hoonetel on ühesuunalises kasvavas järjekorras paarisnumbrid. Mõlemal pool liikluspinda kasvavad aadressinumbrid samas suunas. Väljakute ja platside ääres kõrvuti paiknevate maaüksuste ja hoonete korral võib kasutada ühesuunalises kasvavas järjekorras järjestikuseid aadressinumbreid.

§ 22. Maaüksuse koha-aadressi määramine

(1) Hoonestamata ja hoonestamisele mittekuuluva maaüksuse nimes, mis sisaldab liigisõna, võib unikaalsuse tagamiseks kasutada eristavat lisandit, milleks on:
1) liigisõnale järgnev üks suur eesti-ladina tähestiku täht ja sellele järgnev araabia numbritega kirjutatud nullist erinev positiivne täisarv (näiteks Kase tänav L2, Raja-Kulla tee T4, Juurdeveo raudtee R2);
2) liigisõnale järgnev araabia numbritega kirjutatud nullist erinev positiivne täisarv (näiteks Paikuse metskond 19), seejuures ei või eristav number vahetult järgneda nimetuumale ega aadressikoha liigisõnale.

(2) Hoonestamata ja hoonestamisele mittekuuluva maaüksuse, mis ei moodusta iseseisvalt kasutatavat kinnisasja, nimes võib eristava lisandina kasutada enne liigisõna „juurdelõige” käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud erilisandit (näiteks Vasara tänav 1a juurdelõige; Kiige tänav 7/5a juurdelõige).

(3) Eristava lisandi osaline asendamine sõnaga on lubatud liikluspinna ja teeregistris oleva tee maaüksusel, kus võib eristava lisandi „L” asendada sõnaga „lõik”, muutes kohanime liigisõna ja vajaduse korral ka nimetuuma omastavasse käändesse (näiteks Kase tee lõik 2, Pika tänava lõik 3, Rohelise põigu lõik 4).

(4) Raudtee maaüksuse nimes võib eristava lisandina kasutada piketaaži tähistavaid numbreid või numbrivahemikke ja nendele järgnevat lühendit „km” (näiteks Tallinn-Lelle-Pärnu 50 km; Tallinna-Tapa raudtee 112-115,8 km). Piketti tähistav number võib sisaldada koma. Piketti tähistavate numbrite vahele kirjutatakse sidekriips. Raudtee nime ja esimese piketi numbri ning viimase piketi numbri ja lühendi „km” vahele jäetakse tühik.

(5) Maaüksuse nimes kasutatakse kohanimede eraldajana sidekriipsu, millele on mõlemale poole jäetud tühik.

(6) Kui maaüksus asub mitmes asustusüksuses, määratakse koha-aadressis neist ainult üks. Koha-aadressis määratavaks asustusüksuseks valitakse üks järgmistest võimalustest, mis kehtib ka sellise maaüksuse määratluse korral, mis asub mitmes linnaosas või väikekohas:
1) maaüksusel asuva aadressiobjekti asukohajärgne asustusüksus;
2) maaüksusel asuva aadressiobjekti olemasolul eelistatakse asustusüksust, kust on peamine juurdepääs maaüksusel asuvale aadressiobjektile ja mille koosseisu maaüksus koos aadressiobjektidega tunnetuslikult kuulub;

3) aadressiobjekti puudumise korral eelistatakse asustusüksust, kust on peamine juurdepääs maaüksusele;

4) aadressiobjekti ja püsiva juurdepääsu puudumise või valikute võrdväärsuse korral eelistatakse asustusüksust, kus asub kõige suurem osa selle maaüksuse territooriumist.
(7) Maaüksuse lähiaadressi erilisandiks võib olla üks järgmistest võimalustest:
1) aadressikoha järgi adresseerimisel number aadressinumbrina (näiteks Metsa tn 5);
2) aadressikoha järgi adresseerimisel number ja sellele vahetult järgnev väiketäht tähtlisandina – kasutatakse, kui vabu järjestikuseid numbreid ei ole selles piirkonnas otstarbekas määrata (näiteks Metsa tn 5a);

3) aadressikoha järgi adresseerimisel number ning sellele vahetult järgnevad kaldkriips ja täiendav number – kasutatakse, kui maaüksusel asub paarismaja, ridaelamu, kärgelamu, vaipelamu, ridagaraaži või muu taolise hoone (edaspidi liithoone) sektsioon (näiteks Metsa tn 5/1);

4) aadressikoha järgi adresseerimisel number ning sellele vahetult järgnevad väiketäht, kaldkriips ja täiendav number – kasutatakse, kui maaüksusel asub liithoone sektsioon (näiteks Metsa tn 5a/1);

5) aadressikoha järgi adresseerimisel number ning sellele vahetult järgnevad kaldkriips, täiendav number ja väiketäht – kasutatakse, kui maaüksusel asub liithoone sektsioon ja välja on antud nii põhinumbrid kui ka täiendavate numbrite järjestikused vahemikud ning teiste aadressiobjektide ümbernumereerimine ei ole otstarbekas või maaüksusel asub mitu liithoone sektsiooni või lisaks liithoone sektsioonile eraldiseisev unikaalaadressi vajav hoone (näiteks Metsa tn 5/1a);

6) aadressikoha järgi adresseerimisel number ning sellele vahetult järgnevad väiketäht, kaldkriips, täiendav number ja väiketäht – kasutatakse, kui maaüksusel asub liithoone sektsioon ja välja on antud nii põhinumbrid kui ka täiendavate numbrite järjestikused vahemikud ning teiste aadressiobjektide ümbernumereerimine ei ole otstarbekas või maaüksusel asub mitu liithoone sektsiooni või lisaks liithoone sektsioonile eraldiseisev unikaalaadressi nõudega hoone (näiteks Metsa tn 5a/1a);

7) maaüksuse nimele vahetult järgnev kaldkriips ja number aadressinumbrina – kasutatakse, kui väljaspool unikaalaadressi nõudega ala oleval maaüksusel, mida ei adresseerita aadressikoha järgi, asub liithoone sektsioon (näiteks Maasika/1).

§ 23. Hoone koha-aadressi määramine

(1) Hoonele määratakse ainult üks koha-aadress, mis peab olema kooskõlas maaüksuse koha-aadressiga.

(2) Kui hoone all on mitu maaüksust, peab tagama, et hoone aadressiga oleks kooskõlas selle maaüksuse aadress, millel asub hoone peasissepääs. Kui hoone peasissepääs jääb mitmele maaüksusele, peab hoone aadress olema kooskõlas vähemalt ühe maaüksuse aadressiga.

(3) Kui hoonesse on mitu sissepääsu, võib määrata vastavate liikluspindade järgi paralleelaadressid. Sama liikluspinna järgi hoonele paralleelaadresside määramine on lubatud, kui ehitustehniliselt osadeks mittejaotuv hoone koosneb välisilmelt mitmest eraldi tajutavast hoonest.

(4) Hoonele on lubatud määrata eri paralleelaadressideks mitu nime, kui hoone all on mitu nimega maaüksust ja sellesse hoonesse on nendelt eraldi sissepääsud ning hoonet ei saa ehitustehniliselt maaüksuse piiri järgi osadeks jagada.

(5) Kui maaüksus asub mitmes asustusüksuses ning hooned asuvad erinevates asustusüksuses, siis hoonele määratakse aadress tema asukohajärgse asustusüksuse järgi ning see võib erineda tema aluse maaüksuse aadressis olevast asustusüksusest.

(6) Kui maaüksusel asub mitu unikaalaadressi nõudvat hoonet, määratakse hoonetele eristuvad aadressid järgmiselt:
1) käesoleva määruse § 16 lõike 7 punktide 1–6 kohaselt, seejuures peab hoonete aadressid kajastama ka maaüksuse aadressis paralleelaadressidena (näiteks maaüksusel lähiaadressiga Metsa tn 5 // 7 asub kaks hoonet Metsa tn 5 ja Metsa tn 7);
2) lisades käesoleva määruse § 16 lõike 7 punktide 1–2 kohaselt määratud maaüksuse aadressinumbrile vahetult järgneva kaldkriipsu ja täiendava numbri, seejuures ei kajastata hoonete täiendavaid numbreid maaüksuse aadressis (näiteks maaüksusel lähiaadressiga Kuuse tn 8 asub kaks hoonet Kuuse tn 8/1 ja Kuuse tn 8/2);
3) maaüksuse nimele järgneb vahetult kaldkriips ja hoone aadressinumber, seejuures ei kajastata hoonete aadressinumbreid maaüksuse aadressis (näiteks maaüksusel nimega Raja asub kaks hoonet aadressidega Raja/1 ja Raja/2).

(7) Kui maaüksusel asub ainult üks liithoone sektsioon või muu hooneosa ning kui hoonet on ehitustehniliselt võimalik maaüksuse piiri järgi osadeks jagada, käsitletakse sellist liithoone sektsiooni adresseerimisel eraldi hoonena. Sellise liithoone osa ja selle aluse maaüksuse lähiaadressi peab määrama käesoleva määruse § 16 lõike 7 kohaselt kõikide liithoone sektsioonide lõikes ühetaoliselt. Väljaspool unikaalaadressi nõudega ala võib eelkirjeldatud liithoone osadele ja nende maaüksustele määrata nimed ilma erilisandit määramata.

(8) Kui maaüksuse koha-aadressiks on määratud mitu paralleelaadressi, on mitme hoone korral lubatud kasutada erinevaid lähiaadresse.

(9) Kui maaüksuse paralleelaadresside hulgas on aadressikoha järgi määratud aadress ja nimi, tuleb hooned adresseerida aadressikoha järgi määratud aadressiga.

(10) Erandina on lubatud lõikes 8 kirjeldatud paralleelaadresside olemasolul määrata kõigile sellel katastriüksusel asuvatele hoonetele lähiaadressiks nime, kui tegu on ruumiandmete seaduse § 48 lõike 21 rakendamisega.

§ 24. Korteri ja muu hooneosa koha-aadressi määramine

(1) Kui hoones asuvad korterid või muud koha-aadressi vajavad hooneosad, lisatakse hooneosa number hoone aadressinumbrile tühikuta sidekriipsu järel (näiteks Raua tn 3-65, Pae tee 87-26).

(2) Korteritele ja muudele hooneosadele määratakse ühe hoone ulatuses unikaalsed numbrid järjest suurenevalt, alustades alumiselt korruselt. Kui ehitisregistrisse kantud hoonet käsitatakse AKS-i mõistes mitme hoonena, määratakse hooneosadele unikaalsed numbrid kas ehitisregistri hoone või selle ruumikuju kaupa.

(3) Hooneosade kokkuehitamisel määratakse kokkuehitatud hooneosale üks number ja ülejäänud hooneosade ümbernumereerimine ei ole nõutav.

(4) Hooneosade jagamisel võib hooneosa numbrile lisada täiendava numbri kaldkriipsu järel, alustades number 1-st (näiteks korter 12/1 ja 12/2), või lisada hooneosa numbrile vahetult järgneva tähtlisandi, alustades tähestiku algusest (näiteks korter 12a ja 12b). Hooneosade jagamisel, kui kõik põhinumbrite ja täiendavate numbrite järjestikused vahemikud on välja antud, võib lisada hooneosa numbrile vahetult järgneva tähtlisandi, alustades tähestiku algusest (näiteks korter 12/1a ja 12/1b). Hooneosade jagamisel, kui kõik põhinumbrite ja tähtlisandite järjestikused vahemikud on välja antud, võib lisada hooneosa numbrile vahetult järgneva kaldkriipsu ja täiendava numbri (näiteks korter 12a/1 ja 12a/2).

(5) Hoonel, mis koosneb ainult ühest korterist või ühest adresseerimist vajavast hooneosast, ühtivad hoone ja hooneosa koha-aadress.

(6) Kui hoonel on mitu paralleelaadressi, valitakse hooneosa adresseerimiseks neist üks.

(7) Kui liithoone sektsioonid on erinevatel maaüksustel, käsitatakse neid sektsioone eraldi hoonetena ja adresseerimisel lähtutakse käesoleva määruse § 17 lõikes 6 sätestatud nõuetest.

(8) Kui liithoone on tervikuna ühel maaüksusel, võib sektsiooni numbri määrata ühena järgmistest:
1) kui sektsiooni käsitatakse korteritena või muude adresseerimist vajavate hooneosadena, määratakse sektsiooni numbrid käesoleva paragrahvi lõike 1 järgi;
2) kui sektsiooni käsitatakse eraldi hoonetena, määratakse sektsiooni numbrid käesoleva määruse § 16 lõike 7 järgi.

7. peatükk
Andmete kandmine AKS-i infosüsteemi arhiivi
§ 25. Andmete säilitamine

(1) Andmete säilitamisel, arhiveerimisel ja hävitamisel lähtutakse arhiiviseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest.

(2) Kehtetuks tunnistatud aadressiandmed säilitatakse AKS-is infosüsteemis.

(3) AKS-i infosüsteemi kantud andmeid säilitatakse tähtajatult.

8. peatükk
Rahastamine ja likvideerimine
§ 26. AKS-i rahastamine

(1) AKS-i infosüsteemi pidamise kulud kaetakse riigieelarvest vastutavale ja volitatud töötlejale selleks eraldatud vahenditest.

(2) Aadressiandmete esitajad kannavad nendele AKS-i infosüsteemi andmete edastamisega kaasnevad kulud.

§ 27. AKS-i likvideerimise kord

(1) AKS-i infosüsteemi likvideerimise otsustab Vabariigi Valitsus regionaalministri ettepanekul.

(2) AKS-i infosüsteem likvideeritakse kooskõlas arhiiviseadusega ja avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 6 alusel kehtestatud õigusaktiga.

9. peatükk
Rakendussätted
§ 28. Määruse kohaldamine

Käesoleva määruse § 19 lõike 5 punktis 2 sätestatut ei kohaldata enne 2022. aasta 12. detsembrit määratud koha-aadressidele.

§ 29. Määruse kehtetuks tunnistamine

Keskkonnaministri 16. juuni 2021. a määrus nr 32 „Aadressiandmete süsteem“ tunnistatakse kehtetuks.

§ 30. Määruse jõustumine

Ruumiandmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 3
MÄÄRUSE KAVAND


MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER
MÄÄRUS


Maa- ja Ruumiameti osutatavate tasuliste teenuste loetelu, tasumäärad, tasude arvestamise ja tasuliste teenuste osutamise kord

Määrus kehtestatakse ruumiandmete seaduse § 73 lõike 3 ja § 737 lõike 5 alusel.

§ 1. Tasuliste teenuste loetelu
Maa- ja Ruumiameti põhitegevusega seotud tasulised teenused on:
1) võrguteenuste loomine ja osutamine;
2) globaalse positsioneerimise tugijaamade sertifitseerimine;
3) reaalaja andmevood üksikutest tugijaamadest ja reaalaja parandid ESTPOS tugijaamade võrgust;
4) topograafiliste andmete hõivamine ja andmete töötlemine;
5) Eesti topograafia andmekogu andmetest digitaalsete kaardifailide loomine;
6) andmeanalüüsi koostamine.
§ 2. Tasuliste teenuste tasumäärad
Käesoleva määruse §-s 1 loetletud teenuste ja Eesti topograafia andmekogu alusel loodud tardkujul kaartide tasumäärad kehtestatakse käesoleva määruse lisas.
§ 3. Tasuliste teenuste osutamise kord
(1) Maa- ja Ruumiamet osutab määruses sätestatud tasumäärade alusel tasulisi teenuseid tellija tellimuse alusel, mis esitatakse vabas vormis.
(2) Tasulise teenuse osutamiseks võib Maa- ja Ruumiamet sõlmida tellijaga kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingu, milles sätestatakse teenuse osutamise täpsem sisu, maht, maksumus ja täitmise tähtaeg.
(3) Tellija tasub tasulise teenuse eest vastavalt määruses sätestatud tasumäärade järgi arvestatud hinnale Maa- ja Ruumiamet väljastatud arve alusel pärast teenuse osutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
§ 4. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.

Lisa Tasuliste teenuste tasumäärad


Erkki Keldo
Majandus- ja tööstusminister

Ahti Kuningas
Kantsler

Ruumiandmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 4
MÄÄRUSE KAVAND


VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS


Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a määruse nr 54 „Kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 11 lõike 2 alusel.

Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a määruses nr 54 „Kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 11 lõike 2 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„12) aadresside ja kohanimede süsteem“.


Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. a määruse nr 129 „Rahvastikuregistri ülesehitus, turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate üleantavate andmete loetelu“ muutmine

Määrus kehtestatakse rahvastikuregistri seaduse § 3 lõigete 4 ja 5, § 20 lõike 3 ning § 29 lõike 3 alusel.

Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. a määruses nr 129 „Rahvastikuregistri ülesehitus, turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate üleantavate andmete loetelu“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 9 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Registrisse kantavad elukoha andmed vastavad majandus- ja tööstusministri …. määruse nr …. „Aadresside ja kohanimede süsteem“ § 8 lõikes … sätestatule“.


Kristen Michal
Peaminister

Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister

Keit Kasemets
riigisekretär

Ruumiandmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 5
MÄÄRUSE KAVAND


MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER
MÄÄRUS


Ministri määruste muutmine seoses ruumiandmete seaduse muutmisega

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 192 lõike 2 ja § 193 lõike 6; keskkonnajärelevalve seaduse § 83; keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 401 lõike 2; kohtute seaduse § 42 lõike 1; korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 19 lõike 3; spordiseaduse § 61 lõike 5 ja Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.

§ 1. Justiitsministri 19. detsembri 2012. a määruse nr 60 „Kohtu registriosakonna kodukord” muutmine

Justiitsministri 19. detsembri 2012. a määruses nr 60 „Kohtu registriosakonna kodukord” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 2061 lõikes 2 asendatakse sõnad „aadressiandmete süsteemi infosüsteemis“ sõnadega „aadresside ja kohanimede süsteemi infosüsteemis“;

2) paragrahv 2061 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Paralleelaadresside esitamisele kohaldatakse majandus- ja tööstusministri …. määruse nr …. „Aadresside ja kohanimede süsteem“ §-s 20 sätestatut.“;
3) paragrahv 245 lõikes 1 asendatakse sõnad „aadressiandmete süsteemi infosüsteemis“ sõnadega „aadresside ja kohanimede süsteemi infosüsteemis“;

4) paragrahv 245 lõikes 2 asendatakse sõnad „Aadressiandmete süsteemi infosüsteemi“ sõnadega „aadresside ja kohanimede süsteemi infosüsteemi“.

§ 2. Keskkonnaministri 4. novembri 2016. a määruse nr 46 „Objekti kontrollimise andmekogu süsteemi asutamine ja põhimäärus” muutmine

Keskkonnaministri 04.11.2016 määruses nr 46 „Objekti kontrollimise andmekogu süsteemi asutamine ja põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 7 lõike 3 punktis 7 asendatakse sõna „aadressiandmete“ sõnadega „aadresside ja kohanimede“;

§ 3. Keskkonnaministri 29. juuni 2017. a määruse nr 20 „Keskkonnaotsuste infosüsteemi põhimäärus” muutmine

Keskkonnaministri 29. juuni 2017. a määruses nr 20 „Keskkonnaotsuste infosüsteemi põhimäärus” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 10 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõna „aadressiandmete“ sõnadega „aadresside ja kohanimede“.

§ 4. Kultuuriministri 27. veebruari 2020. a määruse nr 4 „Eesti spordiregistri põhimäärus” muutmine

Kultuuriministri 27. veebruari 2020. a määruses nr 4 „Eesti spordiregistri põhimäärus” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 21 lõike 1 punktis 7 asendatakse sõna „aadressiandmete“ sõnadega „aadresside ja kohanimed“.

§ 5. Keskkonnaministri 12. septembri 2020. a määruse nr 41 „Fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite ning käitlemistoimingute registri põhimäärus, registrisse andmete esitamise kord ja andmekoosseis” muutmine

Keskkonnaministri 12. septembri 2020. a määruses nr 41 „Fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite ning käitlemistoimingute registri põhimäärus, registrisse andmete esitamise kord ja andmekoosseis” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 11 lõike 2 punktis 4 asendatakse sõna „aadressiandmete“ sõnadega „aadresside ja kohanimed“.

§ 6. Majandus- ja tööstusministri 14. augusti 2025. a määruse nr 22 „Maa- ja Ruumiameti põhimäärus” muutmine

Majandus- ja tööstusministri 14. augusti 2025. a määruses nr 22 „Maa- ja Ruumiameti põhimäärus” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 6 punktis 11 asendatakse sõnad „aadressiandmete süsteemi“ sõnadega „aadresside ja kohanimede süsteemi“.


Erkki Keldo
Majandus- ja tööstusminister


Ahti Kuningas
Kantsler

Ruumiandmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 6
MÄÄRUSE KAVAND


VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS


Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 164 „Geodeetiliste punktide andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse ruumiandmete seaduse § 36 lõike 2 alusel.

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruses nr 164 „Geodeetiliste punktide andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Andmekogu pidamise eesmärk on koguda, säilitada ja töödelda andmeid geodeetiliste tööde, geodeetiliste võrkude, punktide ja märkide, geodeetiliste võrkude mõõtmisandmete ning nende teisenduste kohta ja globaalse satelliitpositsioneerimise (GNSS) tugijaamade andmeid ning nendest andmetest tehtud tuletisi.“;

2) paragrahvi 4 tekst loetakse lõikeks 1 ja täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Andmekogu koosseisu kuuluvad geodeetiliste punktide andmekogu, riikliku GNSS satelliitandmete keskuse ESTPOS (edaspidi ESTPOS) GNSS tugijaamade haldusportaal, ESTPOS võrguportaal ja ESTPOS kasutajaportaal.“;

3) paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „registritoimikud“ tekstiosaga „ning ESTPOS logid ja teenuste kirjeldused“;

4) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „lõikes 1“ sõnadega „ja 11“;

5) paragrahvi 5 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „üleande-vastuvõtuakte“;

6) paragrahvi 6 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„.“;

7) paragrahvi 7 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) geodeetilise punkti tasapinnalised ristkoordinaadid, geodeetilised koordinaadid, kõrgus geoidist, kõrgus ellipsoidist, raskuskiirenduse väärtus;“;

8) paragrahvi 7 lõike 1 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 7 lõike 1 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„12) geodeetilise märgi asukoha skemaatiline joonis (abriss) ja fotod;“;

10) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) ESTPOS kohta kantakse järgmised andmed:
1) tugijaama nimi, lühend ja unikaalne koodnumber;
2) tugijaama koordinaadid EUREF‑EST97 ja ITRF referentssüsteemides;
3) GNSS vastuvõtja mark, mudel ja seerianumber;
4) GNSS antenni mark, mudel ja seerianumber;
5) reaalaja andmestiku seadistuse parameetrid (sisu, formaat, edastamise viis ja asukoht);
6) kasutajate andmed (nimi, meiliaadress, ettevõtte nimi, ettevõtte registrikood/isikukood);
7) teenuste kasutusõiguste andmed (kasutajalitsentsi tüüp, kasutajalitsentsi aktiveerimise kuupäev).“;

10) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Lisaks lõikes 1 sätestatud andmetele kantakse andmekogusse vajadusel järgmised andmed:
1) geodeetilise töö unikaalne number;
2) andmed geodeetilise töö teostaja kohta;
3) andmed geodeetilise töö tellija kohta;
4) geodeetilise punkti unikaalne number (GPA ID);
5) andmed geodeetilise märgi hooldamise aja kohta;
6) andmed kasutatud koordinaat-, kõrgus- ja gravimeetrilise süsteemi kohta;
7) andmed kasutatud mõõtmismetoodika kohta;
8) andmed geodeetilise märgi ehitamise aja kohta;
9) andmed geodeetilise märgi märgitüübi kohta;
10) andmed geodeetilise märgi tsentrinumbri kohta;
11) andmed geodeetilise märgi asukoha skeemi, fotode, horisondi avatuse jooniste koostamise aja kohta;
12) andmeandja nimi ja isiku- või registrikood.“;

11) paragrahvi 7 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Andmekogusse kantakse riiklike ja kohalike geodeetiliste tööde käigus kogutud andmed.“;

12) paragrahvi 7 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Andmekogusse kantakse riikliku GNSS satelliitandmete keskuse ESTPOS tugijaamade võrgust kogutud mõõtmiste originaalandmed ja nende tuletised.“;

13) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Andmekogusse kantakse Maa- ja Ruumiameti poolt sertifitseeritud GNSS tugijaamade koordinaadid.“;

14) paragrahvi 9 lõike 1 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 9 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „töö“ sõnaga „korraldaja“;

16) paragrahvi 9 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

17) paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „aruanne“ tekstiosaga „ja ESTPOS teenuste leping“;

18) paragrahvi 10 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Alusdokument esitatakse vastutavale töötlejale elektrooniliselt või paberkandjal. Elektrooniliselt esitatud dokument peab olema allkirjastatud kvalifitseeritud elektroonilise allkirjaga. Kui dokumendi esitaja ei saa objektiivselt kasutada kvalifitseeritud elektroonilist allkirja, esitatakse alusdokument paberkandjal omakäeliselt allkirjastatuna.“;

19) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „andmed“ tekstiosaga „ja vajaduse korral lõikes 12 nimetatud andmed“;

20) paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „lõikes 1“ sõnadega „ja 12“;

21) paragrahvi 11 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „elektroonilises kanderaamatus“;

22) paragrahvi 12 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Geodeetiliste tööde teostaja vastutab enda koostatud geodeetilise töö aruandes sisalduvate andmete õigsuse eest.“;

23) paragrahvi 13 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „andmeandja“ ja sõna „teavitab“ asendatakse sõnaga „teavitatakse“;

24) paragrahvi 13 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Geodeetilise töö teostaja on kohustatud parandama vead ja esitama geodeetilise töö korraldajale parandatud andmed kümne tööpäeva jooksul vigade teadasaamisest. Töö korraldaja esitab parandatud andmed andmekogu vastutavale töötlejale 5 tööpäeva jooksul. Paranduste aluseks olevad dokumendid lisatakse registritoimikule.“;

25) paragrahvi 13 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

26) paragrahvi 14 lõikes 1 asendatakse sõna „andmed“ sõnadega „andmete metaandmed“;

27) paragrahvi 14 täiendatakse lõigetega 11-13 järgmises sõnastuses:

„(11) Geodeetiliste punktide andmekogu avalikustatavad andmed tehakse kättesaadavaks vastutava töötleja määratud GPA teenuseveebi kaudu, mille tehnilised aadressid ja pöördumispunktid [API] avalikustatakse Eesti geoportaalis.
(12) ESTPOS tugijaamade vaatlusandmed ja nende tuletised tehakse kättesaadavaks ESTPOS teenuseveebis vastutava töötleja kehtestatud tingimustel; ligipääsu ja kasutusõiguste haldus toimub ESTPOS kasutajaportaalis.
(13) Andmete ja teenuste avalikustamise koha (URL‑id, API‑pöördumispunktid) määrab vastutav töötleja ja avalikustab muudatused Eesti geoportaalis ning tagab nende ajakohasuse.“;

28) paragrahvi 14 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „paberkandjal või digitaalsel andmekandjal“ tekstiosaga „digitaalselt või paberkandjal“;

29) paragrahvi 14 lõikes 3 asendatakse sõna „kirjaliku“ tekstiosaga „kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis“;

30) paragrahvi 14 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

31) määrust täiendatakse §-ga 141 järgmises sõnastuses:

„§ 141. Isikuandmete töötlemine
(1) Vastutav töötleja töötleb käesoleva määruse alusel isikuandmeid üksnes ulatuses, mis on vajalik andmekogu eesmärkide täitmiseks ja ESTPOS teenustele ligipääsu korraldamiseks.
(2) ESTPOS kasutajaportaalis töödeldavad isikuandmed võivad hõlmata kasutaja nime, e‑posti aadressi, ettevõtte nime ja registrikoodi või isikukoodi, mõõteseadme tüüpi ning teenuse kasutusõigustega seonduvaid andmeid.
(3) Isikuandmete töötlemisel lähtutakse isikuandmete kaitse üldmäärusest (EL) 2016/679 ja isikuandmete kaitse seadusest. Vastutav töötleja avalikustab privaatsusteatise ja andmete töötlemise tingimused Eesti geoportaalis ja ESTPOS kasutajaportaalis.
(4) Vastutav töötleja määrab isikuandmete säilitustähtajad ning rakendab organisatsioonilisi ja tehnilisi turvameetmeid kooskõlas §-ga 6 ja asjakohaste infoturbeeskirjadega.
(5) Andmesubjekti õiguste teostamine (ligipääs, parandamine, kustutamine, töötlemise piiramine, vastuväited) toimub vastutava töötleja kehtestatud korras. Vastutav töötleja avalikustab korra ja kontaktandmed Eesti geoportaalis ja ESTPOS kasutajaportaalis.“;

32) paragrahvi 15 lõikes 4 asendatakse sõna „punkt“ sõnaga „märk“;


Kristen Michal
Peaminister

Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister

Keit Kasemets
riigisekretär

Ruumiandmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 7
MÄÄRUSE KAVAND

MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER
MÄÄRUS


Keskkonnaministri 28. juuni 2013. a määruse nr 50 „ Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse ruumiandmete seaduse § 26 lõike 3 ja § 34 lõike 5 alusel.

Keskkonnaministri 28. juuni 2013. a määruses nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „Eesti globaalse positsioneerimise püsijaamade referentsvõrk” tekstiosaga „Eesti riiklik GNSS satelliitandmete keskus ESTPOS”;

2) paragrahvi 2 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 3 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „kohtkindlalt maapinnale, maapõue, ehitisse või suurde piisava stabiilsusega loodusliku kivisse” tekstiosaga „kohtkindlalt maapõue või ehitisse”;

4) paragrahvi 3 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „Eristatakse süva-, põhja-, pinnase-, seina- ja fundamentaalreepereid” tekstiosaga „Eristatakse fundamentaal-, süva-, pinnase- ja seinareepereid.”;

5) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
“(5) Geodeetiline märk paigaldatakse kinnisasja omaniku nõusolekul. Taotleja esitab kirjaliku nõusoleku andjale käesoleva määruse lisas 1 toodud vormi kohase kirjaliku nõusoleku taotluse.”;

6) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
“6) hooldustööd.”;

7) paragrahvi 4 lõiked 2-6 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 4 lõike 7 punktis 1 asendatakse sõna „korrastamine ” sõnaga „remont”;

9) paragrahvi 4 lõiked 9 ja 10 tunnistatakse kehtetuks;

10) määrust täiendatakse paragrahviga 41 järgmises sõnastuses:
“§41. Geodeetilise töö aruanne

(1) Töö teostaja koostab käesoleva määruse § 4 lõikes 1 sätestatud tööetappide kohta aruande, mis vormistatakse digitaalselt allkirjastatuna.

(2) Käesoleva määruse § 4 lõike 1 punktides 1, 3 ja 6 nimetatud tööetappide aruannete koosseis on esitatud lisas 3.

(3) Riiklike geodeetiliste tööde puhul on käesoleva määruse § 4 lõike 1 punktides 2, 4 ja 5 nimetatud tööetappide aruannete koosseis on esitatud lisas 4.

(4) Töö teostaja esitab riikliku geodeetilise töö aruande Maa- ja Ruumiametile ja kohaliku geodeetilise töö aruande kohalikule omavalitsusele.

(5) Töö korraldaja kontrollib töö vastavust käesolevas määruses toodud nõuetele ja allkirjastab töö vastavuse korral aruande digitaalselt.

(6) Töö korraldaja esitab geodeetilise töö aruande geodeetiliste punktide andmekogu (edaspidi GPA) vastutavale töötlejale 14 kalendripäeva jooksul.”;

11) paragrahvi 5 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 5. Üldnõuded mõõtmismetoodikatele“;

12) paragrahvi 5 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „Eesti globaalse positsioneerimise püsijaamade referentsvõrgu” tekstiosaga „Eesti riikliku GNSS satelliitandmete keskuse ESTPOS”;

13) paragrahvi 5 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „gravimeetrilist tehnoloogiat ning II ja III klassi korral relatiivset gravimeetrilist tehnoloogiat“ tekstiosaga „gravimeetrilist mõõtmismeetodit ning II ja III klassi korral relatiivset gravimeetrilist mõõtmismeetodit“;

14) paragrahvi 5 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Kohalike geodeetiliste tööde mõõtmismetoodika:
1) kohaliku geodeetilise võrgu 1. järgu korral kastutakse staatilist suhtelist GNSS mõõtmismeetodit;
2) kohaliku geodeetilise võrgu 2. järgu korral kasutatakse polügonomeetriat või staatilist suhtelist GNSS mõõtmismeetodit;
3) 1. ja 2. järgu võrku kaasatud geodeetiliste märkide kõrguste määramisel kasutatakse trigonomeetrilist või geomeetrilist nivelleerimist;
4) kohaliku kõrgusvõrgu korral kasutatakse geomeetrilist nivelleerimist.“;

16) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:
„(8) Riiklike geodeetiliste võrkude mõõtmis- ja arvutustööde metoodika on esitatud lisas 5.“;

17) paragrahv 6 tunnistatakse kehtetuks;

18) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:
“(7) Tehnilised tingimused ESTPOS tugijaamade võrku ja riiklikku gravimeetrilisse võrku kaasatava märgi rajamiseks annab Maa-ja Ruumiamet.

(8) Nõuded riiklikku võrku kaasatava märgi konstruktsioonile ja paigaldamisele on esitatud lisas 6.”;

19) paragrahvi 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
“Geodeetilise märgi kõrvaldamine, teisaldamine ja kontrollmõõtmine”;

20) paragrahvi 9 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa “kooskõlastatult Maa- ja Ruumiametiga”;

21) paragrahvi 9 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

22) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:
“(5) Kontrollmõõtmine on geodeetiliste punktide andmekogusse kantud punkti koordinaat-, kõrgus- ja gravimeetrilistest väärtustest kõrvalekallete tuvastamine.

(6) Märgi teisaldamise ja kontrollmõõtmise puhul on tegemist geodeetilise võrgu osalise rekonstrueerimisega.”;

23) paragrahvi 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
“Geodeetilise märgi kõrvaldamise, teisaldamise ja kontrollmõõtmise menetlus”;

24) paragrahvi 10 lõikes 4 asendatakse sõnad „punkti rajamise” sõnadega „märgi teisaldamine”;

25) paragrahvi 10 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:
“(41) Märgi omanik esitab tehnilised tingimused märgi kontrollmõõtmiseks juhul, kui märgi kaitsevööndis on toimunud ehitustegevus või muu ruumiandmete seaduse § 26 loetletud tegevus.

(42) Märgi teisaldustööde või kontrollmõõtmiste kohta koostatakse geodeetilise töö projekt. Töö tegija esitab riikliku geodeetilise töö projekti Maa-ametile, kohaliku geodeetilise töö projekt esitatakse kohalikule omavalitsusele. Projekt esitatakse vähemalt üks kuu enne geodeetilise märgi ehitus- ja mõõtmistööde algust.”;

26) paragrahvi 10 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna “vastab” sõnadega “käesolevas määruses” ning jäetakse välja teine lause.

27) paragrahvi 10 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgnevalt:
“Geodeetilise töö aruanne esitatakse märgi omanikule viie tööpäeva jooksul pärast geodeetilise märgi teisaldamise või kontrollmõõtmise tööde lõppu.“;

28) määruse 3. peatükk tunnistatakse kehtetuks;

29) paragrahvi 12 lõikes 1 asendatakse sõnad “Pinnases ja looduslikus kivis” sõnaga “Maapõues”;

30) paragrahvis 12 lõikes 6 ja §-s 17 lõikes 3 asendatakse sõnad “Eesti globaalse positsioneerimise püsijaamade referentsvõrgu püsijaama” sõnaga “ESTPOS tugijaama”;

31) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
“(7) Geodeetilise märgi tähiste kirjeldused on toodud lisas 7.”;

32) paragrahvid 13-16 tunnistatakse kehtetuks;

33) paragrahvi 17 lõikes 3 asendatakse sõna “püsijaama” sõnaga “tugijaama”;

34) paragrahvi 17 lõikes 4 asendatakse sõna “Ehitisele” sõnaga “Ehitisse”;

35) paragrahvi 17 lõikes 51 muudetakse ja sõnastatakse teine lause järgnevalt:
“Baasjoone kaitsevööndi ulatuseks on 10 meetrit baasjoone pikiteljest mõlemale poole ning see kehtib katkematult kogu baasjoone ulatuses”;

36) paragrahvi 17 lõiget 6 täiendatakse pärast sõna “märkidele” sõnadega “ja eraõiguslike GNSS võrkude tugijaamadele”;

37) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
“(7) Geodeetilise märgi kaitse rakendub alates geodeetilise märgi andmete kandmisest geodeetiliste punktide andmekogusse.”;

38) määrust täiendatakse 6. peatükiga järgmises sõnastuses:

„6. peatükk
Geodeetiliste mõõteseadmete kalibreerimine ja GNSS tugijaamade võrgu sertifitseerimine

§ 19. Geodeetiliste mõõteseadmete kalibreerimine

(Nõuded täpsustatakse menetluse käigus)

§ 20. GNSS tugijaamade võrgu sertifitseerimine“;

(Nõuded täpsustatakse menetluse käigus)

39) Määruse lisa asendatakse uute lisadega 1-7 (lisatud).


Erkki Keldo
Majandus- ja tööstusminister


Ahti Kuningas
Kantsler

Lisa 1. Kinnisasja omaniku nõusoleku taotluse vorm geodeetilise märgi paigaldamisel

Lisa 2. Geodeetilise märgi ülevaatuse metoodika

Lisa 3. Geodeetiliste märkide ülevaatuse, ehitus- ja hooldustööde aruannete koosseis

Lisa 4. Riikliku võrgu projekteerimis-, mõõtmis- ja arvutustööde aruannete koosseis

Lisa 5. Riikliku võrgu mõõtmis- ja arvutustööde metoodika

Lisa 6. Nõuded riikliku võrgu geodeetilise märgi konstruktsioonile ja paigaldamisele

Lisa 7. Geodeetilise märgi tähised

EELNÕU
13.07.2026

Ruumiandmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

§ 1. Ruumiandmete seaduse muutmine

Ruumiandmete seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käesolev seadus sätestab nõuded ruumiandmekogumite ja -teenuste kohta nende kättesaadavaks tegemiseks ja jagamiseks, geodeetilise süsteemi, aadresside ja kohanimede süsteemi haldamise ning topograafiliste andmete hõive ja kasutusse andmise tingimused, ruumiandmete infrastruktuuri väljaarendamise koordineerimise ja aruandluse korralduse, haldusjärelevalve koha-aadresside määramise üle ning vastutuse geodeetilise märgi kaitse nõuete rikkumise eest.“;

2) paragrahvi 5 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Ruumiandmete taristu põhikomponendid on riigi geodeetiline süsteem, aadresside ja kohanimede süsteem ning Eesti topograafia andmekogu andmed.“;

3) paragrahvi 12 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
„(3) Teenuse tellija hüvitab Maa- ja Ruumiametile kolmanda isiku või teabevaldaja ruumiandmekogumite ja ‑teenustega seotud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2, 3 ja 5 nimetatud võrguteenuste väljatöötamise, ajakohastamise või uuendamisega seotud kulu.
(4) Kulu hüvitamine toimub 81. peatükis sätestatu kohaselt.“;

4) paragrahvi 22 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Geodeetiline märk on maapõue või ehitisse kohtkindlalt paigaldatud rajatis, millele on määratud koordinaadid ning vajaduse korral kõrgused ja raskuskiirenduse väärtus. Geodeetiline punkt on andmekandjal talletatud kirje, mis sisaldab andmeid geodeetilise märgi, selle koordinaatväärtuste ja vajaduse korral muude seotud andmete kohta.

(2) Geodeetiline võrk on geodeetiliste mõõtmisandmete kogum, mida kasutatakse teatud piirkonda rajatud geodeetiliste märkide koordinaatide, kõrguste ja raskuskiirenduse väärtuste määramiseks. Geodeetilised võrgud on järgmised: Eesti riiklik globaalse positsioneerimise (edaspidi GNSS-i) GNSS-isatelliitandmete keskus ESTPOS (edaspidi ESTPOS), riiklik geodeetiline võrk, riiklik kõrgusvõrk, riiklik gravimeetriline võrk ja vajaduse korral nendele vastavad kohalikud võrgud.“;

5) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Sama geodeetiline märk võib kuuluda mitmesse geodeetilisse võrku.“;

6) paragrahvi 23 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kinnisasja omanik peab lubama paigaldada kinnisasjale maapõue ja ehitisse geodeetilisi märke, kui nende paigaldamiseks puudub muu tehniliselt või majanduslikult otstarbekam võimalus.“;

7) paragrahvi 23 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Geodeetilise märgi paigaldamine ehitisse ei tohi oluliselt kahjustada ehitise välisilmet ega takistada ehitise sihipärast kasutamist.“;

8) paragrahvi 25 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "Geodeetilise märgi kaitsevöönd";

9) paragrahvi 26 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Geodeetilise märgi kaitsevööndis on geodeetilise märgi omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib kahjustada geodeetilist märki ja selle tähiseid, takistada sellele juurdepääsu või sellega seotud mõõtmisi, eelkõige:“;

10) paragrahvi 26 lõike 1 punktid 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) ehitamine, mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustööde tegemine, puude ja põõsaste istutamine, puude langetamine, jäätmete, ehitusmaterjalide, pinnase vms ladustamine ning oma tegevusega geodeetilise märgi korrosiooni põhjustamine;

2) maapõues paikneva geodeetilise märgi kaitsevööndis löökmehhanismidega töötamine, pinnase tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine ning künni- või mullatööde tegemine.“;

11) paragrahvi 27 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Geodeetilisest märgist lähtuvate piirangute tajumise hõlbustamiseks on märgi omanik kohustatud tähistama märgi asukoha.“;

12) paragrahvi 28 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Geodeetiliste võrkude kirjeldused sätestatakse geodeetilise süsteemi parameetrite kehtestamisega.“;

13) paragrahvi 29 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 29. Geodeetilise süsteemi parameetrid“;

14) paragrahvi 29 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „Geodeetilise süsteemi“ tekstiosaga „parameetritega määratakse“;

15) paragrahvi 30 pealkirja täiendatakse pärast tekstiosa „Geodeetilise süsteemi“ tekstiosaga „parameetrite“;

16) paragrahvi 30 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „Geodeetilise süsteemi“ tekstiosaga „parameetrite“;

17) paragrahvi 30 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „Geodeetilise süsteemi“ tekstiosaga „parameetrite“;

18) paragrahvi 33 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Geodeetilised tööd käesoleva seaduse tähenduses on geodeetiliste märkide rajamine ja hooldamine, geodeetiliste võrkude rajamine ja rekonstrueerimine ning nendega seotud geodeetiliste andmete töötlemine.

(2) Geodeetiliste tööde tulemusena rajatakse riiklik geodeetiline võrk, kõrgusvõrk, gravimeetriline võrk, ESTPOS ning vajaduse korral nendele vastavad kohalikud võrgud.“;

19) paragrahvi 33 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
„(3) Geodeetiliste tööde tulemusena saadakse ühtsesse geodeetilisse süsteemi kuuluvate geodeetiliste punktide kogum, millele on arvutatud koordinaadid ning vajaduse korral kõrgused ja raskuskiirenduse väärtused.

(4) Geodeetiliste tööde tegemisel lähtutakse geodeetiliste punktide andmekogusse kantud geodeetiliste punktide andmetest ja tugijaamade koordinaatidest.“;

20) seadust täiendatakse §-ga 331 järgmises sõnastuses:
㤠331. Globaalse positsioneerimise tugijaamade sertifitseerimine

(1) Geodeetiliste punktide andmekogusse kantakse üksnes sertifitseeritud GNSS tugijaamade andmed.

(2) GNSS-i tugijaamade võrgu omanik esitab üks kord aastas tugijaamade võrgu sertifitseerimiseks Maa- ja Ruumiametile kirjaliku taotluse.

(3) Maa- ja Ruumiamet arvutab GNSS-i võrgu tugijaamadele koordinaadid Eesti geodeetilise süsteemi parameetritest lähtudes ja edastab need võrgu omanikule 30 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates.

(4) GNSS-i tugijaamade võrgu omanik on kohustatud Maa- ja Ruumiameti edastatud koordinaadid kasutusele võtma hiljemalt kümnendal tööpäeval andmete saamisest arvates.

(5) Auditeerimiseks esitab GNSS-i tugijaamade võrgu omanik väljavõtte GNSS-i tugijaamades kasutatavatest koordinaatidest ja teeb Maa- ja Ruumiametile kättesaadavaks reaalaja parandite andmevood võrgus kasutatavate ühenduspunktide kaudu.

(6) Maa- ja Ruumiamet auditeerib GNSS-i tugijaamades kasutatavad koordinaadid ja reaalaja parandite andmevoo 30 päeva jooksul pärast selle kättesaadavaks tegemist taotleja poolt ja nõuetele vastavaks tunnistamisel edastab GNSS-i tugijaamade võrgu omanikule asjakohase sertifikaadi ning kannab tugijaamade koordinaadid geodeetiliste punktide andmekogusse. 

(7) Põhjendatud juhul võib Maa- ja Ruumiamet lõigetes 3 ja 6 sätestatud tähtaega pikendada.

(8) GNSS-i tugijaamade võrgu omanik on kohustatud Maa- ja Ruumiametile esitama andmed tugijaamade seadmestiku ja selle muutuste kohta vähemalt viis tööpäeva enne muudatuste rakendamist.

(9) Maa- ja Ruumiametil on õigus teha järelevalvet geodeetilise süsteemi parameetrite kasutamise üle GNSS-i tugijaamade võrgus.

(10) Kui GNSS-i tugijaamade võrgu omanik ei kasuta Maa- ja Ruumiameti arvutatud tugijaamade koordinaate või ei kõrvalda andmevoo auditeerimise käigus tuvastatud puudusi, peatab Maa- ja Ruumiamet sertifikaadi kehtivuse ja eemaldab GNSS-i tugijaamade andmed geodeetiliste punktide andmekogust kuni puuduste kõrvaldamiseni.

(11) GNSS-i tugijaamade võrgu sertifitseerimise metoodika ja nõuetele vastava sertifikaadi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teenust osutatakse 81. peatükis sätestatu kohaselt.“;

21) paragrahvi 34 pealkirjast jäetakse välja tekstiosa „teostamise“;

22) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Geodeetiliste tööde tegija on isik, kes teeb geodeetilisi töid.“;

23) paragrahvi 34 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

24) paragrahvi 34 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud korras sätestatakse riiklike geodeetiliste tööde teostamise, ja kohalike geodeetiliste märkide ja võrkude riigi geodeetilise süsteemiga sidumise korraldus.“;

25) seadust täiendatakse §-ga 341 järgmises sõnastuses:
„§ 341. Geodeetiliste mõõteseadmete kalibreerimine

(1) Geodeetiliste tööde tegemisel kasutavad elektro-optilised kaugusmõõturid koos vastavate mõõteprismadega, digitaalsed täppisnivelliirid, invar-koodlattide skaalad, skaalade joonpaisumistegurid ning nivelliiri ja latiskaala süsteem kalibreeritakse jälgitavalt akrediteeritud mõõtelaboris.

(2) Topo-geodeetilisel uuringul, teostusmõõdistamisel ja ehitusgeodeetilisel mõõtmisel kasutavad elektro-optilised kaugusmõõturid koos vastavate mõõteprismadega, digitaalsed täppisnivelliirid, invar-koodlattide skaalad, skaalade joonpaisumistegurid ning nivelliiri ja latiskaala süsteemid ja terrestrilised laserskannerid kalibreeritakse jälgitavalt akrediteeritud mõõtelaboris, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(3) Kalibreerimine peab olema tõendatud kehtiva kalibreerimistunnistusega, mis tagab mõõtetulemuse jälgitavuse katkematu kalibreerimisahela kaudu riigi- või rahvusvaheliste etalonideni.

(4) Geodeetilisi mõõteseadmeid peab kalibreerima vähemalt üks kord kahe aasta jooksul. Lühemat kalibreerimisintervalli rakendatakse, kui see tuleneb seadme tehnilistest näitajatest, tootja juhistest või mõõtetulemuse usaldusväärsust mõjutavatest asjaoludest.“;

26) paragrahvi 35 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Geodeetilisi märke ja võrke võib rajada, rekonstrueerida, mõõta ning hooldada isik, kellel on geodeedi kutse, mis vastab vähemalt kutseseadusega sätestatud kvalifikatsiooniraamistiku 7. tasemele.

(2) Kui geodeetilisi märke ja võrke rajab, rekonstrueerib, mõõdab ning hooldab ettevõtja, peab tal olema asjaomane õigussuhe käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikuga, füüsilisest isikust ettevõtjal peab olema käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud geodeedi kutse.“;

27) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Geodeetiliste tööde tegemise õigus on ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isikul, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Maa- ja Ruumiamet.“;

28) paragrahvi 36 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Geodeetiliste punktide andmekogu (edaspidi GPA) on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, kuhu kantakse andmed geodeetiliste tööde, geodeetiliste võrkude, geodeetiliste punktide ja märkide kohta, geodeetiliste võrkude mõõtmisandmed, andmed nende teisenduste kohta ning ESTPOS-i andmed.“;

29) paragrahvi 36 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) GPA põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, milles sätestatakse:
1) vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded;
2) andmekogu ülesehitus;
3) täpne andmekoosseis;
4) andmete andmekogusse kandmise kord;
5) andmete väljastamise täpsem kord;
6) andmete säilitamise täpsem kord;
7) muud korralduslikud küsimused.“;

30) paragrahvi 36 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„(4) GPA-s töödeldakse geodeetilise töö tegija üldandmeid.
(5) GPA andmeid säilitatakse alaliselt.“;

31) paragrahvi 37 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Geodeetiliste tööde korraldaja on kohustatud esitama geodeetiliste tööde andmed registreerimiseks GPA vastutavale töötlejale, kes kannab andmed GPA-sse. GPA-sse kantavate andmete loetelu sätestatakse GPA põhimääruses.“;

32) paragrahvi 38 pealkirja täiendatakse pärast tekstiosa „GPA“ tekstiosaga „ja ESTPOS-i“;

33) paragrahvi 38 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) GPA andmed avalikustatakse käesolevas seaduses sätestatud korras GPA veebilehe ja ESTPOS-i veebilehe kaudu.“;

34) paragrahvi 38 täiendatakse lõigetega 3–8 järgmises sõnastuses:
„(3) ESTPOS-i andmed tehakse teabevaldajatele nendele õigusaktidega pandud või rahvusvahelises lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks kättesaadavaks ESTPOS-i veebilehe kaudu ennast kasutajaks registreerides.

(4) ESTPOS-i originaalmõõtmisandmed on avalikkusele tasuta kättesaadavad.

(5) ESTPOS-i arvutus- ning transformeerimisteenus on avalikkusele tasuta kättesaadav.

(6) ESTPOS-i tasulised teenused on reaalaja andmevood üksikutest tugijaamadest ja reaalaja parandid ESTPOS-i tugijaamade võrgust.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 toodud teenuste osutamine toimub vastavalt peatükis 81 sätestatule.

(8) paragrahvi lõikes 6 nimetatud teenuste eest tasu ei võeta, kui teenust osutatakse kõrgkoolile või teadus- ja arendusasutusele õppe- või teadustöö eesmärgil.“;

35) seaduse 7. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„7. peatükk
Aadresside ja kohanimede süsteem“;

36) paragrahvi 39 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 39. Aadresside ja kohanimede süsteem“;

37) paragrahvi 39 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Aadresside ja kohanimede süsteem (edaspidi ka AKS) on organisatsiooniliste, tehniliste ja õiguslike vahendite raamistik, mis tagab aadressiobjektide ja kohanimede ühese identifitseerimise nii nende asukohas kui ka eri andmekogudes ning koha-aadresside ja kohanimede määramise, aadressiandmete ja kohanimede töötlemise ühtse korralduse.

(2) AKS on ruumiandmete infrastruktuuri alus ja toetab andmekogude pidamist.“;

38) paragrahvi 39 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) AKS koosneb:

1) aadressikujule, kohanimekujule, koha-aadressi määramisele, kohanime määramisele, aadressiandmete esitajatele, kohanimeandmete esitajale ja huviobjekti esitajale, aadresside ja kohanimede süsteemi vastutavale töötlejale ning aadressitoimingule, kohanimetoimingutele ja huviobjektitoimingutele esitatavatest nõuetest;

2) aadresside ja kohanimede infosüsteemist (edaspidi AKS-i infosüsteem).“;

39) paragrahvi 40 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 40. Geograafiline aadress, geograafiline aadressiobjekt, koha-aadress ja huviobjekt“;

40) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Huviobjekt on mistahes maaga seotud objekt, mille asukoha tuvastamiseks on avalikku teenust pakkuva asutuse huvi. Huviobjekt võib olla samal ajal kas kohanimeobjekt või aadressiobjekt või muu objekt, millele ei ole kohanime ega koha-aadressi määratud.“;

41) seadust täiendatakse §-ga 401 järgmises sõnastuses:
„§ 401. Koha-aadressi õiguslik tähendus

Koha-aadressi määramine, muutmine või kehtetuks tunnistamine ei loo aadressiobjektiga seotud õigusi ega kohustusi ning ei mõjuta ehitise ega selle osa õiguslikku olekut.“;

42) paragrahvi 41 pealkirja täiendatakse pärast tekstiosa „Aadressiandmed“ tekstiosaga „, kohanimeandmed ja huviobjektiandmed“;

43) paragrahvi 41 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses:

„(2) Kohanimeandmed – kasutatakse kohanimeseaduse § 3 lõike 8 tähenduses.
(3) Huviobjektiandmed on andmed, mille abil kirjeldatakse huviobjekti ja määratakse selle asukoht. Huviobjektiandmed võivad sisaldada tehnilisi andmeid vastavalt avalikku teenust pakkuva asutuse vajadusele.“;

44) paragrahvi 43 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „Mitmel sama liiki unikaalaadressi nõudval aadressiobjektil, samal maaüksusel paiknevatel unikaalaadressi nõudvatel hoonetel ja samas hoones asuvatel hooneosadel ei või olla sama koha-aadress.“;

45) paragrahvi 43 lõike 2 punktid 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

46) paragrahvi 43 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) AKS-i vastutava töötleja määratud unikaalaadressi nõudega aladel (edaspidi unikaalaadressi nõudega ala) asuvad maaüksused;“;

47) paragrahvi 43 lõike 2 punkti 6 täiendatakse pärast tekstiosa „aadressikoha nime“ tekstiosaga „koos aadressinumbriga“;

48) paragrahvi 43 lõiget 2 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:
„61) maaüksused, millel on unikaalaadressi nõudega hoone;“;

49) paragrahvi 43 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) AKS-i vastutaval töötlejal on õigus määrata unikaalaadressi nõudega alasid ning aadressiobjekti unikaalaadressi nõuet, lähtudes käesoleva seaduse § 48 lõikes 1 sätestatud leitavuse põhimõttest ning arvestades olemasolevate ja planeeritavate hoonete maastikul paiknemise tihedust või piirkonna kultuurilist eripära.“;

50) paragrahvi 48 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Koha-aadress peab tagama objekti leidmise geograafilises ruumis, olema minimaalselt vajaliku pikkusega, vastama kultuuritavadele ja keelenõuetele ning olema kooskõlas AKS-iga.“;

51) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Kui hoonel on ajalooline nimi, võib selle jätta aadressikoha järgse aadressiga asendamata. Ajalooliseks loetakse nime, mis on olnud kasutuses enne 1940. aastat. Ajalooline nimi peab olema kooskõlas kohanime- ja aadressiandmete nõuetega. Paralleelaadressina peab selle hoone alusele katastriüksusele olema määratud nii nimi kui ka lõike 2 punkti 1, 2 või 3 kohane aadress.“;


52) paragrahvi 48 lõiked 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt adresseeritud katastriüksusele võib paralleelaadressina jätta lähiaadressiks varem määratud nime.

(4) Kõigile maaüksustele ja hoonetele peab määrama lähiaadressi.“;

53) paragrahvi 48 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

54) paragrahvi 48 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:
„(7) AKS-i infosüsteemi vastutaval töötlejal on õigus jätta aadressitoiming AKS-i infosüsteemis registreerimata või algatada varem registreeritud aadressiobjekti kehtetuks muutmise menetlus kui:

1) katastriüksus ei ole kolme aasta jooksul maakatastris lõpuni registreeritud;
2) hoonet või hoone osa ei ole kinnitatud andmete alusel olemas ning puudub õiguslik alus selle hoidmiseks aadressiobjektina;
3) andmed ei ole piisavad objekti asukoha tuvastamiseks;
4) tegu ei ole aadressiobjektiga;
5) objekti andmetes on olulised puudused või vastuolud ja neid ei ole kõrvaldatud mõistliku aja jooksul.

(8) Käesoleva paragrahvi lõike 7 punktides 1–5 ette nähtud kehtetuks muutmise menetluse algatamisel küsib AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja kohalikult omavalitsuselt nende objektide kehtetuks muutmise kohta arvamust. Kui linna- või vallavalitsus ei vasta 30 päeva jooksul arvamuse küsimisest, siis muudab AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja kõnealused objektid kehtetuks.“;

55) paragrahvi 50 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

56) paragrahvi 50 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kui maaüksuse lähiaadressi esitamine on nõutav AKS-i kohaselt või kui selle esitamist peetakse vajalikuks aadressiobjekti identifitseerimisel, on maaüksuse lähiaadress kas maaüksuse nimi või esitatakse lähiaadress ühel käesoleva seaduse § 48 lõike 2 punktides 1–3 sätestatud viisil.“;

57) paragrahvi 50 lõikest 5 jäetakse välja tekstiosa „Nime võib määrata ka maaüksuse paralleelaadressiks. Maaüksusel, välja arvatud transpordimaa sihtotstarbega hoonestamata maaüksusel ja väljaspool unikaalaadressi nõudega ala asuval transpordimaa sihtotstarbega hoonestatud maaüksusel, ei või olla eri paralleelaadressideks mitut nime.“;

58) paragrahvi 50 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:
„(6) Maaüksusel, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud erandite korral ei või olla eri paralleelaadressideks mitut nime.

(7) Maaüksusel võib olla paralleelaadressideks mitu nime, kui maaüksus on:
1) hoonestamata ja sellel on transpordimaa sihtotstarve;
2) hoonestatud ja asub väljaspool unikaalaadressi nõudega ala ning sellel on transpordimaa sihtotstarve;
3) hoonestatud ja asub väljaspool unikaalaadressi nõudega ala ning hoone vajab eristuvat lähiaadressi.“;

59) paragrahvi 51 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „struktuurielementidest ja“ tekstiosaga „vajaduse korral“;

60) paragrahvi 53 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Aadressitoimingud on aadressiobjektile koha-aadressi määramine, muutmine ja aadressiobjekti kehtetuks tunnistamine ning koha-aadressiga seotud aadressiandmete muutmine.“;

61) paragrahvi 54 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) oma pädevuses olevate aadressitoimingute tegemise käesoleva seaduse ja AKS-i nõuete kohaselt;“;

62) paragrahvi 55 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Aadressiobjektile koha-aadressi määramise või selle muutmise kavatsusest teavitab koha-aadressi määraja asjaomast aadressiobjekti omanikku haldusmenetluse seaduse § 25 lõikes 1 sätestatud korras, küsides tema arvamust. Aadressiobjekti omanik peab kirjaliku arvamuse esitama 15 päeva jooksul teate saamisest arvates. Arvamuse tähtajaks esitamata jätmise korral loetakse, et aadressiobjekti omanik on koha-aadressi määramisega või selle muutmisega nõus.“;

63) paragrahvi 55 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „teostamise“;

64) paragrahvi 55 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Koha-aadressita maaüksuse koha-aadressi võib määrata enne linna- või vallavalitsuse haldusakti vastuvõtmist selle aadressiobjekti moodustamise kohta. Hoone, korteri ja muu hooneosa koha-aadress tuleb määrata hiljemalt enne ehitusloa andmist või kohe pärast ehitusteatise esitamist.“;

65) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses:
„(42) Kui linna- või vallavalitsus ei määra riigi eriplaneeringust tuleneva maakorraldustoimingu käigus tekkivale maaüksusele ja sellel asuvale hoonele ning hooneosale koha-aadressi 30 päeva jooksul, määrab objektile koha-aadressi AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja.“;

66) paragrahvi 55 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Kui linna- või vallavalitsus ei määra Eesti topograafia andmekogustuvastatud olemasolevale hoonele koha-aadressi kolme kuu jooksul hoone olemasolust teadasaamisest arvates, määrab hoone koha-aadressi AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja.“;

67) paragrahvi 55 täiendatakse lõigetega 8–10 järgmises sõnastuses:
„(8) Kui hoone või korteri või muu hooneosa aluseks oleva katastriüksuse koha-aadress on muutunud või katastriüksus on maakatastris esmakordselt registreeritud ning linna- või vallavalitsus ei ole 30 päeva jooksul katastriüksuse andmete registreerimisest maakatastris viinud hoone või hooneosa koha-aadressi vastavusse katastriüksuse koha-aadressiga, määrab või muudab hoone või hooneosa koha-aadressi AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja, viies selle vastavusse katastriüksuse koha-aadressiga.

(9) Lõikes 6 nimetatud koha-aadressi võib määrata või muuta tehniliste võimaluste olemasolul toimuda automatiseeritud andmetöötluse teel, kui hoonele või hooneosale ei määrata katastriüksuse koha-aadressist eristuvat koha-aadressi.

(10) Linna- või vallavalitsust teavitatakse lõikes 6 nimetatud koha-aadressi määramisest või muutmisest viivitamata elektrooniliselt.“;

68) paragrahvi 56 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Koha-aadressi määraja esitab uue aadressitoimingu registreerimiseks AKS-i infosüsteemi vastutavale töötlejale andmed aadressiobjekti, sellele määratava koha-aadressi ja aadressitoimingu menetluse kohta.

(2) AKS-i vastutav töötleja kontrollib registreerimismenetluse käigus aadressitoimingu vastavust käesoleva seaduse ja AKS-i nõuetele. Nõuetele vastavuse korral registreeritakse uus aadressitoiming AKS-is, mille kohta antakse koha-aadressi määrajale AKS-i vahendusel kinnitus.

(3) Kui koha-aadress ei vasta käesoleva seaduse ja AKS-i nõuetele ning eelnimetatud puudused välistavad aadressitoimingu registreerimise AKS-is, jätab AKS-i vastutav töötleja uue aadressitoimingu registreerimata ning teavitab puudustest koha-aadressi määrajat. Vajaduse korral määrab AKS-i vastutav töötleja puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.“;

69) paragrahvi 57 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast tekstiosa „olevad kohanimed“ tekstiosaga „,sealhulgas muutub liikluspinna või teeregistri tee nimi“;

70) paragrahvi 57 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast tekstiosa „sätestatud nõuetega“ tekstiosaga „,sealhulgas kui hoone aadress ei ole vastavuses tema aluse katastriüksuse aadressiga“;

71) paragrahvi 57 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „Aadressiobjekti“ tekstiosaga „ja“;

72) paragrahvi 57 lõiget 3 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) objekti andmetes on olulised puudused või vastuolud ja neid ei ole kõrvaldatud mõistliku aja jooksul.“;

73) paragrahvi 57 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Koha‑aadressi ei pea lõike 1 punktis 4 nimetatud juhul muutma, kui aadressiobjekti ulatus muutub maakatastriseaduse § 12 alusel piiride muutmisel.“;

74) paragrahvi 57 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Koha-aadressi muutmise ja kehtetuks tunnistamise, välja arvatud teistest andmekogudest üle võetavate aadressiobjektide kehtetuks tunnistamise korral esitab koha-aadressi määraja AKS‑i infosüsteemi vastutavale töötlejale registreerimiseks aadressitoimingu. Registreerimismenetlusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 56 sätestatut. Koha-aadressi muutmise või kehtetuks tunnistamise aadressitoiming jõustub kinnituse saamisega käesoleva seaduse § 56 lõikes 2 sätestatud korras. Teisest andmekogust üle võetava aadressiobjekti kehtetuks tunnistamise aadressitoimingu teeb AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja automaattoiminguna.“;

75) paragrahvi 57 lõiked 6 ja 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) AKS-i ümberkorraldamisel, lõike 3 punktis 6 sätestatud juhul ning haldus- ja asustusjaotuse muutumise korral teeb koha-aadressi ja aadressiobjekti andmete muudatused AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja. AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja võib muuta koha-aadressi ka käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud juhul, kui sellega ei kaasne haldusmenetlust.

(7) Kohanimeseaduse § 13 lõike 63 alusel tehtava aadressikoha kohanime muudatuse korral määrab seda kohanime sisaldava koha-aadressiga katastriüksusele, hoonele ja hooneosale uue koha-aadressi AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja.“;

76) paragrahvi 58 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§. AKS-i kehtestamine“;

77) paragrahvi 58 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) AKS-i kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(2) AKS-i koosseisu kuulub AKS-i infosüsteem.“;

78) paragrahvi 58 lõike 3 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„6) AKS-i infosüsteemi vastutav ja volitatud töötleja, nõuded infosüsteemi pidamise kohta, infosüsteemile esitatavate ja sellesse kogutavate andmete koosseis, andmeandjad ja vajaduse korral muud infosüsteemi pidamise korralduslikud küsimused;“;

79) paragrahvi 59 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 59. AKS-i kasutamine“;

80) paragrahvi 59 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) AKS-i kasutamine on kohustuslik:“;

81) paragrahvi 59 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) kohanimede määramisel ja muutmisel ning teabevaldajatele kohanimedega seotud kohanimeandmete töötlemisel.“;

82) paragrahvi 59 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) AKS-i kasutamise kohustuse suhtes võib teha erandi:“;

83) paragrahvi 59 lõiget 2 täiendatakse punktidega 1 ja 2 järgmises sõnastuses:
„1) avaliku teabe seadusega ettenähtud korras rahvusvahelisest lepingust tulenevate ülesannete täitmiseks asutatud andmekogule;

2) enne 1992. aastat kasutusel olnud ajalooliste ja kultuurilooliste andmete töötlemisel.“;

84) paragrahvi 60 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 60. AKS-i infosüsteem“;

85) paragrahvi 60 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„AKS-i infosüsteemi kantakse andmed:“;

86) paragrahvi 60 teksti täiendatakse punktidega 1–3 järgmises sõnastuses:
„1) koha-aadresside, aadressiobjektide ja aadressitoimingute kohta;
2) kohanimede, nimeobjektide ja kohanimetoimingute kohta;
3) huviobjektide ja huviobjektitoimingute kohta.“;

87) paragrahvi 61 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 61. Andmete esitamine AKS-i infosüsteemi“;

88) paragrahvi 61 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) AKS-i infosüsteemi esitavad andmeid:“;

89) paragrahvi 61 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) Maa- ja Ruumiamet kohanimeobjektide, huviobjektide, katastriüksuste, hoonete ja hooneosade kohta;“;

90) paragrahvi 61 lõike 1 punktid 2 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

91) paragrahvi 61 lõiget 1 täiendatakse punktidega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:
„5) asjakohaste andmekogude vastutavad töötlejad huviobjektide kohta;
6) asjakohaste andmekogude vastutavad töötlejad kohanimeandmete kohta.“;

92) paragrahvi 61 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Valdkonna eest vastutav minister võib käesoleva seaduse § 58 lõikes 1 sätestatud AKS-i kehtestava määrusega AKS-i infosüsteemi andmete esitajate ringi laiendada.“;

93) paragrahv 62 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 62. AKS-i infosüsteemi andmetele juurdepääsu võimaldamine

(1) AKS-i infosüsteemi andmed avalikustatakse käesolevas seaduses sätestatud korras Eesti geoportaali kaudu.

(2) AKS-i infosüsteemi andmed tehakse teabevaldajatele nendele õigusaktidega pandud või rahvusvahelises lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks kättesaadavaks, vajaduse korral riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu, käesolevas seaduses sätestatud korras.“;

94) seadust täiendatakse §-dega 621 ja 622 järgmises sõnastuses:
„§ 621. AKS-i infosüsteemi asutamise eesmärgid

AKS-i infosüsteemi asutamise eesmärgid on järgmised:
1) aadressiandmete, kohanimeandmete ja huviobjektiandmete kogumine, registreerimine, eritlemine, töötlemine, kasutajatele kättesaadavaks tegemine ja säilitamine;

2) aadressiobjektide, kohanimeobjektide ja huviobjektide ühese identifitseerimise tagamine;

3) koha-aadresside ja kohanimede määramise ja aadressiandmete töötlemise funktsioonide ühetaolise korralduse tagamine.

§ 622. Andmekogu andmete õiguslik tähendus

AKS-i infosüsteemi kantud andmetel on informatiivne tähendus. Seadusega ettenähtud juhtudel on AKS-i infosüsteemi kantud andmetel õiguslik tähendus.“;

95) seadust täiendatakse §-ga 661 järgmises sõnastuses:

„§ 661. Tellimuspõhine topograafiliste andmete hõive ja andmete uuendamine

(1) Maa- ja Ruumiamet võib osutada tasulisi topograafiliste andmete hõive ja andmetöötluse teenuseid Eesti topograafia andmekogu (edaspidi ETAK) andmete uuendamiseks käesoleva seaduse 81. peatükis sätestatu kohaselt.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete hõive tulemusel uuendatud ETAK andmed avalikustatakse käesolevas seaduses sätestatud korras Eesti geoportaali kaudu.“;

96) paragrahvi 67 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) ETAK on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, kuhu kantakse üldist tähtsust omavate topograafiliste nähtuste andmed ning andmed, mis kirjeldavad nende nähtuste sisu, suhteid ja konteksti.“;

97) paragrahvi 70 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) ETAK-i andmete alusel koostab Maa- ja Ruumiamet Eesti digitaalse topograafilise kaardi mõõtkavas 1:10 000.“;

98) paragrahvi 70 lõike 1 punktid 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks;

99) paragrahvi 70 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

100) paragrahvi 70 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud topograafilistele kaardile kantavate andmete koosseisu ja kasutatavad leppemärgid ning kartograafiliste tööde teostamise korralduse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

101) paragrahvi 73 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt;
„(2) Maa- ja Ruumiamet võib lisaks §-s 70 nimetatud topograafilisele kaardile koostada muid kaarte ja plaane tellimuse alusel osutatava teenusena.“;

102) paragrahvi 73 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) ETAK-i andmetest loodud tardkujul kaartide ja digitaalsete kaardifailide tasumäärad ning teenuste osutamise tingimused kehtestatakse vastavalt käesoleva seaduse peatükile 81.“;

103) seadust täiendatakse §-dega 731–736 järgmises sõnastuses:
„§ 731. Aeromõõdistusandmed ja nende liigid

(1) Aeromõõdistusandmed käesoleva seaduse tähenduses on ruumiandmed, mis on saadud aeropildistamise või aerolaserskaneerimise teel ning mis kirjeldavad maapinna ja sellel asuvate looduslike ja inimtekkeliste nähtuste asukohta, kuju, omadusi ja ruumilisi suhteid.

(2) Aeromõõdistusandmed jagunevad vähemalt järgmisteks liikideks:

1) ortofoto – maapinda ja sellel asuvaid objekte kujutav georeferentseeritud aerofoto, kus kujutis on toodud ühtsele kaardiprojektsioonile;
2) kaldaerofoto – aerofoto, mille võttesuund ei ole risti maapinnaga ja mis võimaldab vaadelda objekte külgvaates;
3) fotovõrkmudel – aeropildistamise teel saadud fotode põhjal koostatud kolmemõõtmeline mudel;
4) aerolaserskaneerimise punktipilv – aerolaserskaneerimise käigus kogutud punktandmestik;
5) aerolaserskaneerimise punktipilvest tuletatud kõrgusmudelid ja muud tuletatud andmestikud.
(3) Aeromõõdistusandmete hõive tehnilised nõuded, kvaliteedikriteeriumid ja metoodika kehtestatakse käesoleva seaduse § 66 lõike 4 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega.

§ 732. Aeromõõdistusandmete haldamine

(1) Aeromõõdistusandmete haldaja on Maa- ja Ruumiamet.

(2) Maa- ja Ruumiamet korraldab aeromõõdistusandmete töötlemist.

(3) Aeromõõdistusandmete haldamisel tuleb tagada eraelu puutumatuse ja riigi julgeoleku kaitse ning ruumiandmete funktsionaalne kasutatavus avalikes huvides.

§ 733. Aeromõõdistusandmete avalikustamine avalikus vaates

(1) Aeromõõdistusandmete avalik vaade tehakse avalikkusele kättesaadavaks piiratud eraldusvõimega ja ajalise viitega, et vähendada eraelu puutumatuse ja julgeoleku riivet.

(2) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata aeromõõdistusandmete kasutamisele riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmisel.

§ 734. Autenditud kasutaja ligipääs aeromõõdistusandmetele

(1) Autenditud kasutaja on isik, kelle isikusamasus on tuvastatud seaduse alusel ning kellele võimaldatakse ligipääs aeromõõdistusandmetele väljaspool avalikku vaadet käesoleva seaduse § 733 tähenduses.

(2) Autenditud kasutajale võib teha kättesaadavaks suurema eraldusvõimega aeromõõdistusandmeid ning võimaldada nende allalaadimist.

(3) Autenditud kasutaja ligipääsu täpsemad tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 735. Suletud aeromõõdistusandmed ja juurdepääsu piirangud

(1) Suletud aeromõõdistusandmed on andmed, millele juurdepääs on piiratud julgeoleku või avaliku korra tagamiseks või muul seaduses sätestatud alusel.

(2) Aerolaserskaneerimise punktipilve failid on suletud aeromõõdistusandmed.

§ 736. Aeromõõdistusandmete avalikustamise ja kasutamise täpsustavad nõuded

Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega:
1) aeromõõdistusandmete avalikustamise ja kasutamise tingimused;
2) aeromõõdistusandmete eraldusvõime ja ajalise viite nõuded avalikus vaates;
3) autenditud kasutaja ligipääsu tingimused;
4) aeromõõdistusandmete hägustamise taotluse esitamise ja lahendamise korra;
5) andmetele juurdepääsu ja nende kasutamise logimise ning nende säilitamise korra.“;

104) seadust täiendatakse 81. peatükiga järgmises sõnastuses:

„81. peatükk
Maa- ja Ruumiameti osutatavad tasulised teenused

§ 737. Maa- ja Ruumiameti osutatavad tasulised teenused

(1) Maa- ja Ruumiamet võib osutada oma põhitegevusega seotud tasulisi käesoleva seaduse paragrahvides 12, 13, 331, 38, 661 ja 73 nimetatud ruumiandmete teenuseid tasu eest, kui see ei takista õigusaktides sätestatud ülesannete täitmist.

(2) Arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut võib Maa- ja Ruumiamet lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenustele osutada tasulisi andmeanalüüsi teenuseid.

(3) Maa- ja Ruumiameti tasuliste teenuste osutamise eesmärk on tagada Maa- ja Ruumiameti vara tõhus kasutamine ja osutatavate teenuste jätkusuutlikkus.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tasuliste teenuste eest laekunud tasu laekub Maa- ja Ruumiametile ning Maa- ja Ruumiamet võib kasutada seda oma põhitegevusega seotud kulude katmiseks.

(5) Maa- ja Ruumiameti osutatavate tasuliste teenuste täpsustatud loetelu, tasumäärad või tasu arvestamise alused, tasude arvestamise ja tasuliste teenuste osutamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

105) paragrahvi 84 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 84. AKS-i rakendamine“;

106) paragrahvi 84 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

107) paragrahvi 84 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) AKS-i infosüsteemis 2027. aasta 1. märtsi kella 00.00 seisuga kehtivad:“;

108) paragrahvi 84 lõiget 2 täiendatakse punktidega 1–3 järgmises sõnastuses:
„1) aadressiandmed võetakse tehnilise lahenduse valmimisel üle varasemast ADS-i infosüsteemist ja loetakse käesoleva seaduse tähenduses kehtestatud ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks;
2) kohanimeandmed võetakse tehnilise lahenduse valmimisel üle varasemast Riigi Kohanimeregistrist ja loetakse käesoleva seaduse tähenduses registreeritud kohanimeandmeteks;
3) huviobjekti andmed võetakse tehnilise lahenduse valmimisel üle Maa- ja Ruumiameti sisemisest andmekogust ja loetakse käesoleva seaduse tähenduses registreeritud huviobjektiandmeteks.“;

109) paragrahvi 84 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Käesoleva seaduse alusel kehtestatud AKS-i käivitamise hetkeks loetakse 2027. aasta 1. märts kell 00.00.“;

110) paragrahvi 84 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Pärast andmete üle viimist AKS-i infosüsteemi suletakse aadressiandmete süsteemi infosüsteem ja Riigi Kohanimeregister ning arhiveeritakse seal olnud andmed.“;

111) paragrahvi 84 lõiked 4 ja 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Andmekogude pidamisel ja ruumiandmeteenuste osutamisel peavad teabevaldajad oma andmekogud ja infosüsteemid viima käesoleva seaduse §-ga 59 vastavusse hiljemalt 2027. aasta 1. märtsiks.

(5) Kui linna- või vallavalitsus ei määra maareformi käigus moodustatud maaüksuse koha-aadressi ühe kuu jooksul maareformi seaduse § 29 alusel kehtestatud korras nimetatud toimiku või dokumentide saamisest arvates, määrab maaüksuse koha-aadressi AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja.“;

112) seadust täiendatakse §-ga 85 järgmises sõnastuses:
„§ 85. Geodeetiliste mõõteseadmete kalibreerimine

Käesoleva seaduse § 331 lõiget 1 rakendatakse alates 2028. aasta 1. jaanuarist ja 341 lõiget 2 rakendatakse alates 2030. aasta 1. jaanuarist.“.

§ 2. Maakatastriseaduse muutmine

Maakatastriseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Käesoleva seaduse § 12 maakorraldustoimingu käigus, kui sellega ei muudeta kasutusotstarvet, ei pea kohalik omavalitsus määrama katastriüksusele uut sihtotstarvet ega koha-aadressi ning kinnitab elektroonilises katastris nende säilimise.“;

2) seadust täiendatakse §-dega 195 ja 196 järgmises sõnastuses:
„§ 195. Menetlusvälised tasulised teenused

(1) Katastripidaja võib osutada käesoleva jao §-s 196 nimetatud menetlusväliseid tasulisi teenuseid, mis ei ole käesoleva seaduse alusel katastripidajale pandud avalik‑õiguslike ülesannete täitmine.

(2) Menetlusväliste tasuliste teenuste osutamine ei ole eeltingimuseks maakorraldustoimingu algatamisele, läbiviimisele ega katastripidaja otsuse tegemisele.

(3) Menetlusväline tasuline teenus käesoleva seaduse tähenduses on katastripidaja poolt väljaspool haldusmenetlust nõuandev või analüütiline teenus, mille osutamine ei too kaasa haldusakti andmist ega haldustoimingu tegemist ning ei ole katastripidajale siduv ega kujunda katastripidaja seisukohta hilisemas menetluses.

(4) Menetlusvälise tasulise teenuse tulemus ei kujunda katastripidaja seisukohta hilisemas menetluses ega loo õiguspärast ootust haldusakti sisu suhtes.

(5) Käesoleva jao §-s 196 nimetatud tasuliste teenuste loetelu, tasumäärad või tasude arvestamise alused ja tasuliste teenuste osutamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 196. Katastrimõõdistamise eksperthinnangu teenus ja objektipõhine nõustamine

(1) Menetlusväliste tasuliste teenustena võib katastripidaja osutada:
1) objektipõhise nõustamise teenust, mis eeldab konkreetse katastriüksuse, selle piiride, mõõdistusdokumentide, ajalooliste andmete või erijuhtumi süvendatud analüüsi;
2) katastrimõõdistamise eksperthinnangu teenust, mille eesmärk on anda erapooletu ja asjatundlik hinnang katastrimõõdistamise vastavusele õigusaktidele, piiriandmete täpsusele või nende kooskõlale katastriandmetega.

(2) Katastrimõõdistamise eksperthinnangu teenust ei osutata käesolevas seaduses sätestatud maakorraldustoimingu menetluse käigus ega käsitata kohtumenetluses ekspertiisi ega menetlusosalise tellitud ekspertarvamusena menetlusseadustike tähenduses.

(3) Katastrimõõdistamise eksperthinnang on nõuandva iseloomuga ega ole õiguslikult siduv katastripidajale, muule haldusorganile ega kohtule.

(4) Katastripidaja tagab, et eksperthinnangut koostav isik ei osale sama katastriüksuse suhtes katastrikannete tegemises ega maakorraldustoimingu menetlemises.“.

§ 3. Kohanimeseaduse muutmine

Kohanimeseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kohanimemääraja edastab kohanime määramise õigusakti kümne päeva jooksul selle vastuvõtmisest arvates aadresside ja kohanimede süsteemi vastutavale töötlejale.“;

2) paragrahvi 8 lõike 1 punktid 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks;

3) seaduse 5. peatükk tunnistatakse kehtetuks.;

§ 4. Avaliku teabe seaduse muutmine

Avaliku teabe seaduses tehakse järgmine muudatus:

1) paragrahvi 439 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) aadresside ja kohanimede süsteem;“.



Lauri Hussar
Riigikogu esimees

Tallinn, „…“ ……………2026. a
___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „…“ ……………2026. a

(allkirjastatud digitaalselt)

13.07.2026

Ruumiandmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte

Ruumiandmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärk on ajakohastada ruumiandmete seaduses (edaspidi RAS) aadressiandmete, geodeetiliste andmete ja ruumiandmete õigusraamistik. Lisaks sätestatakse seaduse tasandil Maa- ja Ruumiameti (edaspidi MaRu) tasuliste teenuste osutamise õiguslikud alused. Eelnõukohase seadusega täpsustatakse termineid ja menetlusi, korrastatakse andmekogude regulatsiooni ning luuakse uued õiguslikud alused geodeetiliste süsteemide, aeromõõdistusandmete ja aadressiandmete haldamiseks.

Eelnõukohase seadusega koondatakse aadressid, kohanimed ja huviobjektid ühtseks aadresside ja kohanimede süsteemiks (edaspidi AKS), et tagada andmete ühtne haldamine, parem kvaliteet ja suurem koosvõime eri andmekogude vahel. Samuti täpsustatakse aadressitoimingute tegemist ning luuakse võimalus, et mõnel juhul võib koha-aadresse määrata või muuta AKS-i vastutav töötleja.

Geodeesia valdkonnas täpsustatakse termineid „geodeetiline märk“, „geodeetiline punkt“, „geodeetiline võrk“ ja „geodeetilised tööd“ ning lihtsustatakse geodeetiliste tööde korraldamist. Kaotatakse nõue kooskõlastada kohalikud geodeetilised tööd MaRu-ga, sätestatakse GNSS-i tugijaamade sertifitseerimise kord ning nähakse ette kohustus kalibreerida geodeetiliste tööde tegemisel kasutatavad mõõteseadmed.

Eelnõukohase seadusega luuakse esmakordselt terviklik õiguslik raamistik aeromõõdistusandmete haldamiseks, avalikustamiseks ja kasutamiseks. Sätestatakse aeromõõdistusandmete liigid, ligipääsutasemed ning tingimused, mis võimaldavad tasakaalustada andmete avalikku kasutamist, eraelu puutumatuse kaitset ja riigi julgeoleku huve.

Sätestatakse MaRu tasuliste teenuste osutamise õiguslikud alused. Muudatuse eesmärk on seaduse tasandil sätestada tasuliste teenuste osutamise üldine kord, andes MaRu-le õiguse osutada oma põhitegevusega seotud tasulisi teenuseid. Sätestatakse teenuste liigid, mille eest tasu võetakse. Tasuliste teenustena nähakse ette muu hulgas võrguteenuste loomine, ESTPOS-i reaalajateenused, tellimuspõhine topograafiliste andmete hõive ja töötlemine, nõudepõhiste digitaalsete kaardifailide ning andmeanalüüside koostamine. Teenuste loetelu ja tasumäärad sätestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Maakatastriseaduse muudatustega luuakse õiguslik alus katastripidaja menetlusvälise tasulise nõustamis- ja eksperthinnanguteenuse osutamiseks. Teenused on kasutajatele vabatahtlikud – need ei asenda haldusmenetlust ega mõjuta haldusotsuste tegemist.

Tasuliste teenuste mõju on piiratud, kuna tegemist on spetsiifiliste teenustega, mis on suunatud kitsale sihtrühmale. Teenuste kasutamine on vabatahtlik ning seotud konkreetse tellija erivajadusega. Tavaelanikele ei kaasne tasuliste teenuste rakendamisega täiendavaid otseseid kulusid ega halduskoormust.

Eelnõu vastuvõtmise järel tuleb muuta, kehtestada uue terviktekstina või kehtetuks tunnistada mitu rakendusakti, kuna eelnõu muudab valdkonna õiguslikku ülesehitust. Muudatused on vajalikud eeskätt seetõttu, et aadressiandmed, kohanimed ja huviobjektid koondatakse ühtsesse AKS-i regulatsiooni, geodeetilise süsteemi ja aeromõõdistusandmete käsitlust ajakohastatakse ning MaRu tasuliste teenuste osutamiseks luuakse seaduse tasandil selgem õiguslik alus. Uute rakendusaktide all ei peeta silmas täiendava regulatiivse koormuse loomist, vaid eelkõige kehtivate määruste asendamist uute terviktekstidega või mitme seni eraldi kehtinud määruse regulatsiooni koondamist ühe määruse alla. Selline lähenemine võimaldab vältida killustatust, vähendada dubleerimist ning tagada, et rakendusaktid oleksid kooskõlas eelnõuga kavandatava uue süsteemse lahendusega.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi maa- ja ruumipoliitika osakonna nõunik Antti Pääsukene ([email protected]), maapoliitika valdkonnajuht Vello Kima ([email protected]), osakonnajuhataja Ivari Rannama ([email protected]) ja planeeringute õigusnõunik ([email protected]).

Koostöörühma kuulusid Maa- ja Ruumiametist: Erik Ernits ([email protected]) Annika Trummar ([email protected]), Karin Kollo ([email protected]), Jürgen Resev ([email protected]), Annika Lebert ([email protected]), Mart Randmäe ([email protected]), Anu Kaljula ([email protected]), Tõnu Kägo ([email protected]), Nele Jäetma ([email protected]), Jaanus Metsar ([email protected]), Eva-Maria Aitsam ([email protected]), Sulev Õitspuu ([email protected]), Kaire Bamberg ([email protected]) ja Maiu Merisalu (ametist lahkunud).

Eelnõu ja seletuskirja õigusekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ivar Siska ([email protected]).
Eelnõu toimetas keeleliselt Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre ([email protected]).

1.3. Märkused
Eelnõule eelnes väljatöötamiskavatsuse1 (edaspidi VTK) koostamine. Eelnõu lähtub koostatud VTK-st ja selle kohta saadud tagasisidest ning vastab VTK-le, kuid selle kooskõlastamisel esitatud märkuste ja ettepanekute tõttu erineb eelnõuga kavandatu mõnevõrra VTK-s ettenähtust. Eelnõu ei ole seotud muude menetluses olevate eelnõudega ega ole suunatud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisele, kuid puudutab valdkondi, mida reguleerivad Euroopa Liidu ruumiandmete, avaandmete ja keskkonnateabe õigusaktid.

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Selle muutmiskäsud on koostatud riigi koosloomekeskkonnas.

Eelnõukohase seadusega muudetakse järgmiste seaduste redaktsioone:
1) ruumiandmete seadus (RT I, 30.12.2024, 17);
2) maakatastriseadus (RT I, 12.05.2026, 17);
3) kohanimeseadus (RT I, 04.12.2024, 11);
4) avaliku teabe seadus (RT I, 06.03.2026, 3).

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu üldine eesmärk on ajakohastada ruumiandmete valdkonna õigusraamistikku, tagada õigusselgus ning ruumiandmete, geodeetiliste andmete ja aadressiandmete parem kvaliteet, kättesaadavus ja kasutatavus. Eelnõu koostamise ajendiks on RAS-i rakendamise jooksul ilmnenud õiguslikud ja praktilised probleemid, samuti vajadus kohandada regulatsiooni tehnoloogia arengust ning muutunud kasutusvajadustest tingitud nõuetega.

Eelnõu koostamise vajadus lähtus järgmistest probleemidest:
• Kehtiv kord ei vasta enam täielikult ruumiandmete valdkonna tegelikule korraldusele, mistõttu tuleb ajakohastada geodeetilise süsteemi, geodeetiliste võrkude, geodeetiliste tööde ja aadressiandmete regulatsiooni ning sõnastada terminid ja nõuded selgemalt.
• Aadressiandmete süsteem ja riiklik kohanimeregister on tehniliselt ühendatud, kuid kehtiv kord käsitleb neid jätkuvalt eraldiseisvate süsteemidena, mis raskendab andmete ühtset haldamist ega kajasta tegelikku andmekorraldust.
• Kehtiv õigus ei reguleeri piisavalt aeromõõdistusandmete avalikustamist ja kasutamist olukorras, kus andmete detailsus ja kasutusvõimalused on oluliselt suurenenud. Vaja on luua selged reeglid, mis võimaldavad tasakaalustada andmete kasutatavust, eraelu puutumatuse kaitset ja riigi julgeoleku huve.
• Geodeetiliste tööde kvaliteedi tagamiseks puuduvad kehtivas õiguses mitmed vajalikud nõuded, sealhulgas GNSS-i tugijaamade sertifitseerimise ning geodeetiliste tööde tegemisel kasutatavate mõõteseadmete kalibreerimise nõuded.
• MaRu osutab paljusid teenuseid, mille kulude katmise mehhanism puudub. Samuti puudub terviklik kord tasuliste teenuste osutamiseks ruumiandmete valdkonnas.
• Eesti topograafia andmekogu andmete kasutamise, ajakohastamise ja kaarditoodete loomise kord ei arvesta piisavalt digitaalse andmekasutuse levikut ega kasutajate muutunud vajadusi. Kehtivad sätted sisaldavad aegunud nõudeid, sealhulgas paberkaartide tootmise kohustust.

Kehtiva õiguse järgi ei ole võimalik nimetatud probleeme lahendada üksnes halduspraktika või rakendusaktide muutmisega. Seaduse tasandil sätestatu vajab täpsustamist, et tagada õigusselgus, ruumiandmete kvaliteet ja valdkonna jätkusuutlik areng.

Muudatuste ettevalmistamiseks koostati 2026. aastal VTK, mis saadeti eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastusringile ning millele laekunud kooskõlastusmärkuste ja ettepanekutega on eelnõus asjakohasel juhul ka arvestatud.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
3.1. Seaduste muutmise sätted

Eelnõu koosneb neljast paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse RAS-i, §-ga 2 maakatastriseadust (edaspidi MaaKatS), §-ga 3 kohanimeseadust ja §-ga 4 avaliku teabe seadust.

Eelnõu § 1. Ruumiandmete seaduse muudatused

Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 muudetakse § 1 lõiget 1 ja § 5 lõiget 2 ning asendatakse aadressiandmete süsteem aadresside ja kohanimede süsteemiga, sest registrite parema töö tagamiseks on aadressiandmete süsteem ühendatud kohanimeregistriga.

Punktiga 3 täiendatakse § 12 lõikega 3, milles sätestatakse teenuse tellija kohustus hüvitada MaRu-le kolmanda isiku või teabevaldaja ruumiandmekogumite ja ‑teenustega seotud § 12 lõike 1 punktides 2, 3 ja 5 nimetatud võrguteenuste väljatöötamise, ajakohastamise või uuendamisega seotud kulud. MaRu pakub vaatamis- ja allalaadimisteenuste (sealhulgas OGC standardile vastavate) ning X-GIS-i teemakaartide kaudu ruumiandmete avalikustamise võimalust avalikule sektorile. Lõikes 3 nimetatud kulutuste hüvitamisena on mõeldud nende töötundide hüvitamist, mis kuluvad MaRu töötajatel võrguteenuste (sealhulgas ka INSPIRE direktiivist tulenevate teenuste) väljatöötamisele, ajakohastamisele ja uuendamisele. Tegevused hõlmavad nii töid andmebaasis, ruumiandmete töötlust, vaatamis- ja allalaadimisteenuste osutamist ja haldamist, X-GIS teemakaardi konfigureerimist kui ka kasutajate ja nende õiguste haldamist.

Paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 4, täpsustades, et hüvitamine toimub MaRu tasuliste teenuste osutamist reguleerivas peatükis 81 sätestatu kohaselt.

Punktiga 4 muudetakse § 22 lõiget 1 ja täpsustatakse geodeetilise märgi ja punkti definitsioone, et eristada selgelt füüsilist geodeetilist märki ja selle digitaalset kirjet. Geodeetiline märk on füüsiline rajatis, mis on paigaldatud kindlasse asukohta maapõues või ehitises ning millele on määratud koordinaadid ning vajaduse korral ka kõrgus ja raskuskiirenduse väärtus. Tegemist on mõõtmiste lähtealusega ruumis. Geodeetiline punkt kirjeldab geodeetilise märgi andmeid andmekandjal. See on kirje, mis sisaldab märgi kohta käivaid mõõteandmeid ja vajaduse korral muud sellega seotud teavet. Selline eristus võimaldab käsitleda eraldi füüsilist objekti ja selle digitaalset andmestikku ning toetab andmete ühtset haldamist ja kasutamist eri infosüsteemides. Samuti täpsustatakse, et geodeetiline märk võib paikneda maapõues või ehitises. Maapõues paiknemise nõue rõhutab geodeetilise märgi püsivust ja pikaajalist stabiilsust, mis on vajalik riikliku geodeetilise referentssüsteemi säilimise tagamiseks. Maapind kui muutlik ja inimtegevusest kergesti mõjutatav keskkond ei taga geodeetilise märgi asukoha ja kõrguse püsimist, mistõttu kasutatakse seaduses täpsemat ja sisuliselt põhjendatud terminit „maapõu“.

Muudetakse § 22 lõiget 2 ja täpsustatakse terminit „geodeetiline võrk“. Määratluse järgi tähendab see geodeetiliste mõõtmisandmete kogumit, mille abil määratakse geodeetiliste märkide koordinaadid, kõrgused ja raskuskiirenduse väärtused. Geodeetilised võrgud moodustavad ühtse süsteemi, millele tuginevad kõik geodeetilised ja kaardistamisega seotud tööd. Eelnõus loetletakse peamised riiklikud geodeetilised võrgud: Eesti riiklik GNSS-i satelliitandmete keskus ESTPOS (edaspidi ESTPOS), riiklik geodeetiline võrk, riiklik kõrgusvõrk ja riiklik gravimeetriline võrk. Samuti nähakse ette võimalus nendele vastavate kohalike võrkude kasutamiseks, kui see on vajalik konkreetsete ülesannete täitmiseks. Selline jaotus tagab, et riigi tasandil on olemas ühtne alusandmestik, säilitades samas paindlikkuse kohalike vajaduste arvestamiseks.

Punktiga 5 täiendatakse § 22 lõikega 3, milles kirjeldatakse integreeritud geodeetiliste võrkude põhimõte, et üks ja sama geodeetiline märk võib kuuluda mitmesse geodeetilisse võrku. Muudatus kajastab tegelikku olukorda, kus üks füüsiline geodeetiline märk võib täita mitut funktsiooni, näiteks olla samaaegselt osa riiklikust geodeetilisest võrgust, kõrgusvõrgust või gravimeetrilisest võrgust. Selline lahendus võimaldab geodeetiliste võrkude tõhusamat rajamist ja haldamist ning väldib põhjendamatut dubleerimist, säilitades samas mõõtmiste täpsuse ja võrreldavuse.

Punktiga 6 muudetakse § 23 lõiget 1 ja täpsustatakse geodeetilise märgi paigaldamise sõnastust, muutes selle lihtsamaks. Sätte uue sõnastusega säilib kinnisasja omaniku kohustus lubada paigaldada temale kuuluvale kinnisasjale maapõue ja ehitisse geodeetilisi märke, kui nende paigaldamiseks puudub muu tehniliselt või majanduslikult otstarbekam võimalus. Tegemist on avalikest huvidest tuleneva talumiskohustusega.

Punktiga 7 muudetakse § 23 lõiget 5 ja täpsustatakse ning korrigeeritakse geodeetilise märgi paigaldamise koha sõnastust – geodeetiline märk paigaldatakse ehitisse, mitte ehitise peale.

Punktiga 8 muudetakse § 25 pealkirja sõnastust. Kuna paragrahvis sätestatakse geodeetilise märgi kaitsevöönd, vajab see ka pealkirjas kajastamist.

Punktiga 9 muudetakse § 26 lõiget 1. Lõikes on esitatud loetelu tegevustest, mis on geodeetilise märgi kaitsevööndis märgi omaniku loata keelatud. Loetelu ei ole ammendav. Keelatud on ka loetelus nimetamata tegevused, kui need võivad kahjustada geodeetilist märki, sellele juurdepääsu või sellega seotud mõõtmisi. Lõiget 1 muudetakse, kuna kehtiva lõike sõnastusest võib aru saada, et geodeetilisel märgil on vaid üks tähis. Sõltuvalt märgi konstruktsioonist võivad geodeetilise märgi kõik tähised (nt kupits, kaitseaed, tunnuspost) olla kasutusel ka korraga. Geodeetiliste märkide tähised on katteluuk, kattekaas, kupits, tunnuspost, kaitseaed. Sel põhjusel sätestatakse lõikes 1, et geodeetilise märgi kaitsevööndis on geodeetilise märgi omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada geodeetilist märki ja selle tähiseid.

Punktiga 10 muudetakse § 26 lõike 1 punkti 1 ja tuuakse praktikas esinenud juhuste tõttu eraldi välja ehitusmaterjalide või pinnase ladustamine, mis võib kahjustada geodeetilist märki.
Muudetakse § 26 lõike 1 punkti 2. Muudatus on seotud § 22 lõike 1 muudatusega, milles täpsustatakse geodeetilise märgi määratlust, sätestades, et geodeetiline märk võib paikneda maapõues.

Punktiga 11 muudetakse § 27 lõiget 1 ja jäetakse välja tekstiosa „märgi asukoha leidmiseks“, kuna geodeetilise märgi tähistamise eesmärk on eelkõige geodeetilisest märgist tulenevate piirangute nähtavaks tegemine. Muudatus täpsustab normi sisu ja rõhutab tähistamise teavitavat ning ennetavat ülesannet, et vältida geodeetilise märgi kahjustamist ning tagada piirangute arusaadavus maa-alal tegutsevatele isikutele.

Punktiga 12 muudetakse § 28 lõiget 2 ja täpsustatakse geodeetiliste võrkude kirjeldamise viisi, sätestades, et geodeetiliste võrkude kirjeldused kehtestatakse geodeetilise süsteemi parameetritega. Muudatusega viiakse regulatsioon kooskõlla tänapäevase geodeetilise praktikaga, kus võrgud on määratud eeskätt ühtsete süsteemiparameetritega. See tagab geodeetiliste võrkude selgema, üheselt mõistetava ja ajakohase käsitluse ning lihtsustab süsteemi edaspidist haldamist ja ajakohastamist.

Punktiga 13 muudetakse § 29 pealkirja, tuues sellesse termini „geodeetilise süsteemi parameetrid“, et tagada õigusselgus ja normide sisuline eristatavus. Kehtiva seaduse § 21 lõike 1 kohaselt on geodeetiline süsteem organisatsiooniliste, tehniliste ja õiguslike vahendite raamistik, mis tagab reaalmaailma nähtuste asukoha määramise ühtses koordinaat- ja kõrgussüsteemis, raskuskiirenduse väärtuse määramise ning geodeetiliste tööde tegemise ühtse korralduse. Tegemist on seega laiapõhjalise ja tervikliku raamistikuga, mis hõlmab lisaks tehnilistele elementidele ka institutsionaalset korraldust, õiguslikke aluseid ja tööprotsesse.
Samas käsitleb § 29 vaid geodeetilise süsteemi tehnilist ja matemaatilis-füüsikalist alust ehk parameetreid, mille kaudu on võimalik üheselt ja täpselt määrata koordinaate, kõrgusi ja gravimeetrilisi väärtusi Eestis. Seega §-s 29 reguleeritud parameetrid ei kirjelda geodeetilist süsteemi tervikuna, vaid moodustavad selle piiritletud osa, millele tuginevad mõõtmis- ja arvutusprotsessid.

Kehtiva § 29 pealkiri, mis viitab üldiselt geodeetilisele süsteemile, loob eksitava mulje, nagu oleks paragrahvis hõlmatud kogu § 21 lõikes 1 kirjeldatud raamistik. See raskendab seaduse mõistmist ning võib põhjustada ebaselgeid tõlgendusi, eelkõige seoses sellega, millised geodeetilise süsteemi elemendid on õiguslikult parameetritena kehtestatud ja millised kuuluvad süsteemi laiemasse korralduslikku ossa.

Muudatusega eristatakse selgelt geodeetiline süsteem kui tervik (§ 21) ja geodeetilise süsteemi parameetrid kui selle tehniline alus (§ 29). Selle rõhutamiseks täpsustatakse ka § 29 lõikes 1 kasutatavat terminit, lisades termini „geodeetilise süsteemi parameeter“. Selline eristus loob õigusselguse, toetab normide süsteemset tõlgendamist ning vastab paremini geodeesia valdkonna loogikale.

Lisaks tuleb arvestada, et geodeetiline süsteem toetab ka muid ruumiandmete töötlemise ja kasutamise valdkondi, sealhulgas multidistsiplinaarseid rakendus- ja teadusuuringuid, mis ei pruugi olla otseselt seotud üksikute teabevaldajate andmekogudega. Ka nendes rakendustes on keskse tähtsusega just süsteemi parameetrid, samas kui geodeetilise süsteemi laiem korralduslik ja õiguslik raamistik tagab nende ühtse ja järjepideva kasutamise nii riigisiseselt kui rahvusvaheliselt.
Muudatuse eesmärk ei ole seega geodeetilise süsteemi sisu muutmine, vaid selle õiguslikult selgem struktureerimine, eristades süsteemi kui tervikut ja selle aluskihina toimivaid tehnilisi parameetreid.

Punktidega 14–17 muudetakse § 29 lõiget 1, § 30 pealkirja, § 30 lõikeid 1 ja 2. Muudatus lähtub § 29 pealkirja muudatusest, millega lisati termin „geodeetilise süsteemi parameetrid“.

Geodeetilise süsteemi parameetritena tuleb mõista eeskätt neid omadusi, mis määravad kasutatava koordinaatsüsteemi, kõrgussüsteemi, gravimeetrilise süsteemi, nende süsteemide omavahelised seosed ja realiseerimise viisid geodeetilistes võrkudes. Geodeetilise süsteemi parameetrid kirjeldavad geodeetilisse süsteemi kuuluvate süsteemide ja võrkude tehnilisi omadusi ning nende kaudu tagatakse ühtne koordinaat-, kõrgus- ja gravimeetriline alus. Geodeetilised võrgud toimivad nende parameetrite realiseerijana.

Punktiga 18 täpsustatakse § 33 lõikes 1 terminit „geodeetilised tööd“, eristades selgemalt füüsiliste objektidega seotud tegevused ning geodeetiliste võrkudega seotud tegevused. Geodeetiliste tööde hulka kuuluvad geodeetiliste märkide rajamine ja hooldamine, kuna geodeetiline märk on füüsiline objekt, mis vajab perioodilist korrashoidu ja säilitamist. Seevastu geodeetilisi võrke ei hooldata füüsiliselt. Geodeetilised võrgud on matemaatilised ja andmetel põhinevad süsteemid, mida vajaduse korral uuendatakse (rajamine või rekonstrueerimine), näiteks täpsustades ja ajakohastades mõõtmisandmeid.

Geodeetiliste tööde hulka kuulub ka geodeetiliste võrkudega seotud geodeetiliste andmete töötlemine, mis on vältimatu osa võrkude toimimisel ja rakendamisel ning vajalik nende kvaliteedi ja kasutatavuse tagamiseks.

Lõike 1 täpsustus lähtub § 22 lõikes 2 esitatud geodeetiliste võrkude määratlusest ja peegeldab praktikas kujunenud põhimõtet, mille kohaselt hooldamine on seotud eeskätt füüsiliste märkidega, mitte võrkudega tervikuna.

Paragrahvi 33 lõikes 2 täpsustatakse geodeetiliste tööde tulemust, loetledes võrgud ja süsteemid, mis geodeetiliste tööde käigus rajatakse või mille toimimist tagatakse. Loetelu eesmärk on selgitada, milliseid riiklikke ja kohalikke geodeetilisi võrke käsitatakse seaduse mõttes geodeetiliste tööde objektina, mitte kehtestada uut põhimõtet võrreldes lõikega 1.

Termin „Eesti globaalse positsioneerimise püsijaamade referentsvõrk“ asendatakse lühendiga „ESTPOS“. Tegemist ei ole üksnes GNS-is referentsjaamade füüsilisest võrgust koosneva lahendusega, vaid keskse andmetöötlus- ja teenussüsteemiga, mis sisaldab lisaks tugijaamadele ka satelliitandmete kogumist, töötlemist, arhiveerimist ja edastamist tagavat taristut. Nimetuse muutmine rõhutab, et ESTPOS toimib tervikliku satelliitandmete keskuse ja teenusena, mitte pelgalt referentsjaamade võrguna, ning suurendab õigusnormi täpsust ja õigusselgust, vastates paremini süsteemi tegelikule sisule ja kasutusalale.

Punktiga 19 täiendatakse § 33 lõigetega 3 ja 4, et kirjeldada selgemalt geodeetiliste tööde sisulist tulemit ning nende tegemisel kasutatavat lähtealust.

Lõikes 3 täpsustatakse, et geodeetiliste tööde tulemusena saadakse ühtsesse geodeetilisse süsteemi kuuluvate geodeetiliste punktide kogum, millele on arvutatud koordinaadid ning vajaduse korral kõrgused ja raskuskiirenduse väärtused. Sellega rõhutatakse, et geodeetiliste tööde tulemus ei ole üksnes üksikute mõõtmiste tegemine, vaid omavahel seostatud ja süsteemselt määratud geodeetiliste punktide kogumi loomine või ajakohastamine, mis moodustab aluse ühtses koordinaat-, kõrgus- ja gravimeetrilises süsteemis toimivale ruumiandmetöötlusele.

Lõikes 4 sätestatakse geodeetiliste tööde tegemisel kasutatav lähtealus, milleks on geodeetiliste punktide andmekogusse kantud geodeetiliste punktide andmed ning tugijaamade koordinaadid. Muudatuse eesmärk on tagada, et geodeetilised tööd tehakse kooskõlas kehtiva ja ametliku referentsandmestikuga, vältides vastuoluliste või paralleelsete lähteandmete kasutamist. See toetab geodeetiliste tööde tulemuste võrreldavust, kvaliteeti ja järjepidevust ning tagab nende sidususe riikliku geodeetilise süsteemiga.

Täiendused aitavad selgemalt avada geodeetiliste tööde rolli ruumiandmete usaldusväärse alusena ning suurendavad õigusselgust nii tööde tellijate, tegijate kui ka andmete kasutajate jaoks.

Punktiga 20 täiendatakse RAS-i §-ga 331, mis sätestab globaalse positsioneerimise tugijaamade sertifitseerimise reeglid. Globaalse positsioneerimise (GNSS) tugijaamad on vaja sertifitseerida, et tagada GNSS-i tugijaamade andmete kasutajatele kindlus, et nende edastatavad andmed vastavad Eesti geodeetilisele süsteemile. Praegu puudub kindlus, et kõik Eestis kasutatavad GNSS tugijaamade võrgud kasutavad Eesti geodeetilise süsteemiga kooskõlas olevaid tugijaamade koordinaate. Seetõttu ei ole tagatud, et erinevate võrkude kaudu saadud GNSS mõõtmistulemused on omavahel võrreldavad ja vastavad Eesti geodeetilisele süsteemile. Muudatuse eesmärk on kehtestada GNSS tugijaamade võrkude sertifitseerimise nõue ning tagada, et kõik sertifitseeritud võrgud kasutavad Maa- ja Ruumiameti arvutatud tugijaamade koordinaate. Sellega luuakse usaldusväärne ja ühtne alus GNSS mõõtmiste tegemiseks ning tagatakse andmete vastavus Eesti geodeetilisele süsteemile.

Lõige 1 sätestab, et geodeetiliste punktide andmekogusse kantakse üksnes sertifitseeritud GNSS tugijaamade andmed. Selle eesmärk on tagada, et geodeetiliste tööde tegemisel ja riiklikes andmekogudes kasutatavad GNSS tugijaamade andmed vastavad Eesti geodeetilisele süsteemile.

Lõige 2 sätestab, et GNSS tugijaamade võrgu omaniku kohustuse esitada Maa- ja Ruumiametile üks kord aastas kirjalik taotlus tugijaamade võrgu sertifitseerimiseks. Taotlus esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormingus.

Regulaarne sertifitseerimine on vajalik, kuna GNSS-positsioneerimine tugineb rahvusvahelisele terrestrilisele referentssüsteemile (ITRS), milles koordinaadid muutuvad ajas koos laamtektooniliste liikumistega. Eestis on ruumiandmete ja geodeetiliste tööde tegemisel kasutusel Euroopa terrestriline referentssüsteem ETRS89, mis on seotud stabiilse Euraasia laamaga ning mille eesmärk on tagada koordinaatide pikaajaline stabiilsus Euroopas. ETRS89 ja ITRS koordinaadid lahknevad Euraasia laama liikumise tõttu ligikaudu 2,5 sentimeetrit aastas.

Sellest tulenevalt tuleb GNSS tugijaamade koordinaate regulaarselt uuendada ja kontrollida, et kasutatav tugijaamade võrk oleks jätkuvalt kooskõlas Eesti geodeetilise süsteemiga. Iga‑aastane sertifitseerimine võimaldab Maa- ja Ruumiametil arvutada tugijaamadele ajakohased koordinaadid, kontrollida nende kasutamist võrgus ning tagada, et erinevate GNSS tugijaamade võrkude kaudu saadud mõõtmistulemused on omavahel võrreldavad ja vastavad Eesti geodeetilisele süsteemile. Regulaarne kontroll aitab vältida olukorda, kus ajas kuhjuvad koordinaatide erinevused mõjutavad geodeetiliste tööde täpsust või põhjustavad vastuolusid erinevatest tugijaamade võrkudest saadud mõõtmistulemuste vahel.

Lõige 3 sätestab MaRu tegevuse GNSS-i tugijaamade sertifitseerimisel. MaRu arvutab GNSS-i tugijaamadele koordinaadid Eesti geodeetilise süsteemi parameetritest lähtudes ja edastab need võrgu omanikule 30 tööpäeva jooksul pärast asjakohase taotluse esitamist.

Lõige 4 sätestab lõikes 3 nimetatud koordinaatide kasutuselevõtu kohustuse. GNSS-i tugijaamade omanik peab MaRu esitatud koordinaadid oma GNSS-i tugijaamade võrgus kasutusele võtma hiljemalt 10. tööpäeval pärast andmete edastamist.

Lõige 5 sätestab GNSS-i tugijaamade võrgu auditeerimise kohustuse ja auditeerimiseks vajalike andmete koosseisu ja selle kättesaadavaks tegemise MaRu-le auditeerimiseks. Auditeerimine on vajalik selgitamaks välja, kas GNSS-i tugijaamade võrgu kaudu tehtud GNSS-i mõõtmised on tehtud Eesti geodeetilises süsteemis. Selleks esitab GNSS-i tugijaamade võrgu omanik väljavõtte GNSS-i tugijaamades kasutatavatest koordinaatidest ja teeb MaRu-le kättesaadavaks reaalaja parandite andmevood võrgus kasutatavate ühenduspunktidega.

Lõige 6 kohustab MaRu auditeerima GNSS-i tugijaamade võrgu tugijaamade koordinaadid ja reaalaja parandite andmevoo 30 päeva jooksul pärast nende saamist. Kui auditeerimisel tuvastatakse, et tugijaamade koordinaadid ja reaalaja parandite andmevoog vastavad Eesti geodeetilise süsteemi parameetritele ning sertifitseerimise metoodikale, edastab MaRu GNSS-i tugijaamade võrgu omanikule asjakohase sertifikaadi ning kannab tugijaamade koordinaadid geodeetiliste punktide andmekogusse.

Lõige 7 sätestab põhjendatud juhul taotlusele vastamise ja auditeerimise tähtaja pikendamise võimaluse.

Lõige 8 sätestab GNSS-i tugijaamade võrgu metaandmete muudatusest teavitamise korra. GNSS-i tugijaamade võrgu omanik on kohustatud MaRu-le esitama andmed tugijaamade seadmestiku ja seadmestiku muutuste kohta vähemalt viis tööpäeva enne muudatuste rakendamist.

Lõige 9 sätestab järelevalveõiguse. MaRu-l on õigus teha järelevalvet geodeetilise süsteemi parameetrite kasutamise üle GNSS-i tugijaamade võrkudes.

Lõige 10 näeb ette tegevused juhuks, kui GNSS-i tugijaamade võrgu omanik ei kasuta MaRu arvutatud tugijaamade koordinaate või ei kõrvalda andmevoo auditeerimise käigus tuvastatud puudusi. Sel juhul peatab MaRu sertifikaadi kehtivuse ja eemaldab GNSS-i tugijaamade andmed geodeetiliste punktide andmekogust kuni puuduste kõrvaldamiseni.

Lõige 11 sätestab volitusnormi GNSS-i tugijaamade võrkude sertifitseerimise metoodika kehtestamiseks.

Lõige 12 täpsustab, et lõikes 3 sätestatud MaRu tegevus toimub peatüki 81 kohaselt (reguleerib MaRu tasuliste teenuste osutamist).

Punktiga 21 muudetakse § 34 pealkirja ja jäetakse sellest välja sõna „teostamise“, kuna § 34 sisu käsitleb geodeetiliste tööde korraldamist tervikuna, hõlmates lisaks tööde vahetule tegemisele ka planeerimist, koordineerimist ja pädevuste jaotust. Täpsustatud pealkiri vastab paragrahvi sisule ning tagab õigusselguse.

Punktiga 22 täiendatakse § 34 lõikega 21, milles sätestatakse termin „geodeetiliste tööde tegija“. Geodeetiliste tööde tegija on isik, kes teeb geodeetilisi töid ja vastab nende tööde tegijale §-s 35 esitatud nõuetele.

Punktiga 23 tunnistatakse kehtetuks § 34 lõige 4, mis sätestas kohalike geodeetiliste tööde kooskõlastamise vajaduse MaRu-ga. RAS-i § 22 lõige 2 sätestab, et kohalikud geodeetilised võrgud rajatakse vastavalt vajadusele. Pädevus selle vajaduse väljaselgitamisel on eelkõige kohalikul omavalitsusel, kes on RAS-i § 34 lõike 2 kohaselt ka kohalike geodeetiliste tööde korraldaja. Seetõttu ei ole kohalikule omavalitsusele MaRu-ga kooskõlastamise kohustus otstarbekas ja suurendab asjatult koormust.

Punktiga 24 muudetakse § 34 lõike 6 sõnastust, täpsustades volitusnormi ja muutes selle vastavaks rakendusakti sisule.

Punktiga 25 täiendatakse RAS-i §‑ga 341, sätestades geodeetiliste tööde tegemisel kasutatavate mõõteseadmete kalibreerimise nõude. Muudatuse eesmärk on tagada geodeetiliste täppismõõtmiste kvaliteet ja mõõtetulemuste ühtlane usaldusväärsus kogu riigis ning vähendada riski, et ebatäpsed või kontrollimata mõõtmistulemused satuvad riiklikesse infosüsteemidesse.

Geodeetilised tööd on olemuselt täppismõõtmised ning nende tulemusel saadavad andmed – sealhulgas geodeetiliste punktide koordinaat-, kõrgus- ja raskuskiirenduse väärtused – moodustavad ruumiandmete alusandmestiku. Nende andmete kvaliteedist sõltub otseselt ruumiandmete kasutatavus, võrreldavus ja usaldusväärsus eri valdkondades, sealhulgas ehituses, planeerimises ja avalikus halduses.

Olulist mõju geodeetiliste tööde täpsusele avaldab kasutatav mõõteseadmestik, eelkõige elektro‑optilised kaugusmõõturid (elektrontahhümeetrid), terrestrilised laserskannerid ning digitaalsed täppisnivelliirid koos mõõtesüsteemidega. Kehtiv õigus ei sätesta aga kohustust nende mõõteseadmete kalibreerimiseks jälgitavalt akrediteeritud mõõtelaboris. Seetõttu ei ole võimalik üheselt tagada, et geodeetilistel mõõtmistel kasutatakse nõuetekohaselt kalibreeritud seadmeid, mis omakorda suurendab mõõtevigade riski ning võib mõjutada riikliku geodeetilise süsteemi terviklikkust.

Praegu kalibreeritakse mõõteseadmeid juhtumipõhiselt või tellija nõuete kohaselt. Lähimad mõõteseadmete kalibreerimiseks sobivad akrediteeritud laborid asuvad Soomes ja Leedus. Eestis on Väänas asuval baasjoonel olemas vajalik taristu, mille alusel on võimalik kalibreerimisteenus välja arendada.

Lõikes 1 sätestatakse kohustus kalibreerida geodeetilistel töödel kasutatavad elektro‑optilised kaugusmõõturid koos mõõteprismadega, laserskannerid ning digitaalsed täppisnivelliirid ja nendega seotud mõõtesüsteemid jälgitavalt akrediteeritud mõõtelaboris. Elektro-optilise kaugusmõõturi mõõtetulemus ei sõltu ainult mõõturist endast, vaid ka kasutatavast prismast. Prismadel võivad olla erinevad prismakonstandid, optilised omadused, tootjapõhised korrektsioonid ja mõõtetäpsused. Kalibreerimise eesmärk on hinnata mõõtesüsteemi tegelikku käitumist kasutustingimustes. Seetõttu ei piisa ainult kaugusmõõturi kalibreerimisest. Oluline on mõõta seda koos selle prismaga, mida reaalselt kasutatakse. Nimetatud nõue loob selge ja ühtse õigusliku aluse, mis tagab mõõteseadmete vastavuse metroloogilistele nõuetele ning mõõtetulemuste jälgitavuse.

Lõikes 2 täpsustatakse kalibreerimisnõuet, teostusmõõdistamise ja ehitusgeodeetilise mõõtmise puhul. Nimetatud tööde tegemisel laieneb kalibreerimiskohustus ka terrestrilistele laserskanneritele. Nende seadmete kasutamisel on mõõtmistulemuste täpsus ja usaldusväärsus otseselt seotud mõõteseadme kalibreerimisega, mistõttu on vaja nende mõõteomadusi regulaarselt tõendada akrediteeritud mõõtelaboris. Nõue hakkab kehtima 2030.a 1. jaanuaril.

Lõikes 3 sätestatakse nõue, et mõõteseadme kalibreerimine peab olema tõendatud kehtiva kalibreerimistunnistusega. Kalibreerimistunnistus peab tagama mõõtetulemuste jälgitavuse katkematu kalibreerimisahelaga riigi- või rahvusvaheliste etalonideni. Nõue võimaldab kontrollida mõõtetulemuste usaldusväärsust ning tagab kalibreerimise vastavuse metroloogilistele põhimõtetele.

Lõikega 4 sätestatakse geodeetiliste mõõteseadmete kalibreerimise perioodilisus. Geodeetilisi mõõteseadmeid tuleb kalibreerida vähemalt üks kord kahe aasta jooksul. Kaheaastane kalibreerimisintervall on üldreegel, mis tagab mõõteseadmete metroloogiliste omaduste korrapärase kontrolli ning geodeetiliste mõõtmiste tulemuste usaldusväärsuse.

Samas ei pruugi kõigi mõõteseadmete tehnilised omadused, kasutusintensiivsus või tootja määratud nõuded võimaldada kaheaastase intervalli rakendamist. Seetõttu nähakse sättes ette, et lühemat kalibreerimisintervalli tuleb kohaldada juhul, kui see tuleneb seadme tehnilistest näitajatest või tootja juhistest. Nii tagatakse, et konkreetse mõõteseadme kasutamisel järgitakse selle tehnilisest eripärast tulenevaid nõudeid ning säilib mõõtetulemuste nõuetekohane täpsus.

Lisaks tuleb mõõteseade kalibreerida enne kaheaastase tähtaja möödumist juhul, kui esinevad mõõtetulemuse usaldusväärsust mõjutavad asjaolud. Sellisteks asjaoludeks on eelkõige mõõteseadme kukkumine, mehaaniline vigastus, remont, olulised temperatuurimõjud või muu sündmus, mis võib mõjutada seadme mõõteomadusi ja mõõtetulemuste täpsust. Nõude eesmärk on vältida olukorda, kus kahjustatud või oma tehnilistest näitajatest kõrvale kaldunud seadmega tehtud mõõtmiste tulemused mõjutavad geodeetiliste tööde kvaliteeti või nende alusel koostatavate ruumiandmete usaldusväärsust.

Muudatusega luuakse ühtne õiguslik alus kalibreerimise perioodilisuse määramiseks ning tagatakse, et geodeetiliste tööde tegemisel kasutatavad mõõteseadmed vastavad kogu kasutusaja jooksul nõutud täpsus- ja kvaliteedinäitajatele. Ühtlasi võimaldab regulatsioon võtta arvesse mõõteseadmete tehnoloogilist arengut ja tootjapõhiseid erisusi, säilitades samal ajal mõõtetulemuste jälgitavuse ja võrreldavuse.

Kalibreerimisnõude täitmise üle toimub kontroll eelkõige turutingimustel. Geodeetilise töö tegija peab olema valmis tõendama tellijale, et töö tegemisel kasutatud mõõteseadmed olid töö tegemise ajal nõuetekohaselt kalibreeritud ning kalibreerimine on tõendatud kehtiva kalibreerimistunnistusega. Tööde korraldaja, andmete vastuvõtja või MaRu riiklike geodeetiliste tööde puhul võib vajaduse korral nõuda kalibreerimistunnistuse esitamist. Kui mõõteseadme nõuetekohast kalibreerimist ei ole võimalik tõendada, võib see olla alus töö tulemuste vastuvõtmisest keeldumiseks, andmete andmekogusse kandmata jätmiseks või puuduste kõrvaldamise nõudmiseks.


Punktiga 26 täpsustatakse § 35 lõikes 1 geodeetiliste tööde tegijale esitatavaid kvalifikatsiooninõudeid ning lihtsustatakse senist korda. Esiteks jäetakse sättest välja viide spetsialiseerumisele „kõrgema geodeesia valdkonnas“. Muudatuse eesmärk on suurendada konkurentsi geodeetiliste tööde turul. Senine kitsendus piirab põhjendamatult isikute ringi, kes võivad neid töid teha, kuigi kutseseaduse kohase kvalifikatsiooniraamistiku 7. tase eeldab juba kõrgetasemelist erialast ettevalmistust. Seega ei ole eraldi spetsialiseerumise nõue kvaliteedi tagamiseks vajalik.

Kvalifikatsiooniraamistiku 7. tase eeldab üldjuhul magistritasemel teadmisi ning kõrgetasemelisi erialaseid oskusi ja pädevusi. Sellise kvalifikatsioonitaseme olemasolu koos erialase töökogemusega tagab piisava kompetentsi geodeetiliste punktide ja võrkude rajamiseks, rekonstrueerimiseks, mõõtmiseks ning hooldamiseks.

Muudatusega jäetakse välja ka säte, mille kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus lubada kohalikke geodeetilisi töid teha isikul, kelle kvalifikatsioon vastab 6. tasemele. Muudatuse eesmärk on tagada reeglite selgus ning vältida riigipoolset sekkumist kohaliku omavalitsuse pädevusse.

Arvestades, et kohaliku omavalitsuse üksus on kohalike geodeetiliste tööde korraldaja, kellel on õigus kehtestada täpsemad nõuded tööde tegemisele, pole põhjendatud seaduse tasandil vastava kohustuse sätestamine kvalifikatsioonitaseme kohta. Selline lähenemine on kooskõlas kohaliku omavalitsuse enesemääramisõiguse põhimõttega ning aitab vähendada liigset regulatiivset sekkumist.

Muudatus on kooskõlas ka laiemate eesmärkidega suunata kohalike geodeetiliste tööde korraldamine ja täpsemate nõuete kehtestamine kohaliku omavalitsuse tasandile, vähendades detailset reguleerimist riigi tasandil.

Lõigetes 1 ja 2 asendatakse geodeetiline punkt terminiga „geodeetiline märk“. Geodeetiline punkt on andmekandjal (sageli andmebaasis struktureeritud kujul) olev kirje, mis sisaldab teavet geodeetilise märgi kohta. Geodeetiline märk on aga peamiselt maapõue või ehitisse kohtkindlalt paigaldatud rajatis. Sätteid kohaldatakse geodeetilisele märgile.

Punktiga 27 täiendatakse § 35 lõikega 3, mille eesmärk on reguleerida välisriigis omandatud kvalifikatsiooniga isikute õigust teha geodeetilisi töid Eestis ning tagada selliste kvalifikatsioonide ühtne ja läbipaistev tunnustamise kord.
Sätte kohaselt on geodeetiliste tööde tegemise õigus ka välisriigis kutsekvalifikatsiooni omandanud isikul, kui tema kvalifikatsioon on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Sellega tagatakse kooskõla Euroopa Liidu tööjõu vaba liikumise ning kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise põhimõtetega, võimaldades pädevatel spetsialistidel tegutseda Eestis ka juhul, kui nad on omandanud hariduse või kutse väljaspool Eestit.

Ühtlasi täpsustatakse sättes, et pädev asutus välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõike 2 tähenduses on Maa- ja Ruumiamet. Pädeva asutuse määramine loob selge õigusliku raamistiku kvalifikatsioonide hindamiseks ning väldib tõlgendamisprobleeme menetluses. Maa- ja Ruumiameti roll on hinnata, kas välisriigis omandatud kvalifikatsioon vastab Eesti nõuetele ning kas isikul on piisavad teadmised ja oskused geodeetiliste tööde tegemiseks.

Punktiga 28 täpsustatakse § 35 lõikes 2 geodeetiliste punktide andmekogu (edaspidi GPA) sisu, sätestades, et andmekogusse kantakse ka ESTPOS-i andmed. Muudatuse eesmärk on viia andmekogu seaduses esitatud kirjeldus kooskõlla geodeetilise süsteemi tegeliku toimimise ja andmehalduse praktikaga.

ESTPOS on riiklik geodeetiline tugisüsteem, mille andmed on lahutamatu osa geodeetiliste tööde tegemisel kasutatavast referentssüsteemist, mis võimaldab teha GNSS‑põhiseid mõõtmisi ja määrata geodeetiliste punktide koordinaate ühtses geodeetilises süsteemis. ESTPOS-i andmed on otseselt seotud geodeetiliste võrkude mõõtmisandmetega ning neid kasutatakse geodeetiliste punktide koordinaatide arvutamisel ja ajakohastamisel.

ESTPOS-i andmete GPA‑sse kandmine tagab, et riiklikult kasutatav geodeetiline referentsinfo on koondatud ühtsesse riigi infosüsteemi kuuluva andmekogu koosseisu. See suurendab andmete sidusust, läbipaistvust ja kättesaadavust ning toetab geodeetiliste tööde ühtset ja järjepidevat korraldamist. Muudatus suurendab õigusselgust, määrates selgelt, millised geodeetilise süsteemi komponendid ja nendega seotud andmed kuuluvad geodeetiliste punktide andmekogu koosseisu.

Punktiga 29 muudetakse § 36 lõiget 2, sest seaduse tasandi regulatsiooni ette nägemisega on GPA juba asutatud, seega ei saa selle asutamist enam edasi delegeerida. Seetõttu jäetakse sättest välja jätta sõnad „asutab ja selle“. Lisaks täiendatakse § 36 lõiget 2 punktidega 1–7, millega piiritletakse GPA põhimääruse volitusnormi.

Punktiga 30 täiendatakse § 36 lõigetega 4 ja 5. Lõike 4 kohaselt töödeldakse GPA-s geodeetilise töö tegija üldandmeid. Sätte eesmärk on määrata kindlaks geodeetilise töö tegija andmete koosseis, tagades andmete piisavuse töö tegija identifitseerimiseks. Juriidilise isiku puhul töödeldakse üksnes ettevõtte nime, kuna see on piisav geodeetilise töö tegija tuvastamiseks. Muid andmeid juriidilise isiku kohta GPA-s ei töödelda. Füüsilise isiku, eelkõige füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) korral töödeldakse samuti üksnes nime. Kontaktandmeid, isikukoodi ega muid isikuandmeid ei koguta, kuna need ei ole vajalikud andmekogu eesmärkide täitmiseks.

Selline lähenemine lähtub andmete minimaalsuse põhimõttest ning aitab tagada isikuandmete kaitse, piirates töödeldavate andmete hulga üksnes vältimatult vajalikuga.

Lõikes 5 nähakse ette, et andmeid säilitatakse alaliselt. Geodeetilisi andmeid on vaja säilitada alaliselt, et tagada Eesti geodeetilise süsteemi toimimine. Geodeetiline süsteem ei ole ühekordne andmekogum, vaid ajas arenev ja täienev tervik, mille usaldusväärsus põhineb eri ajaperioodidel kogutud mõõtmisandmete järjepideval kasutamisel ja võrdlemisel. Geodeetiliste andmete sidususe ning võrreldavuse tagamiseks on vaja andmed alaliselt säilitada ka seetõttu, et geodeetilisi mõõteandmeid kasutatakse korduvalt väga pika aja jooksul eri valdkondades: ehitus, planeerimine ja taristu arendamine. Seetõttu on geodeetiliste andmete alaline säilitamine otseselt seotud Eesti geodeetilise süsteemi tagamisega – võimaldab säilitada süsteemi terviklikkuse, vältida mõõtmiste vastuolusid ning tagada, et kõik uued andmed on usaldusväärselt seotud varasemate mõõtmistega.

Punktiga 31 täpsustatakse §-s 37 geodeetiliste tööde andmete esitamise korda, sätestades, et andmete esitamise kohustus GPA-le lasub geodeetiliste tööde korraldajal. Muudatuse eesmärk on viia reeglid kooskõlla vastutuse ja õiguste jaotusega, nagu seadus ette näeb.

Geodeetiliste tööde korraldajaks on käesoleva seaduse tähenduses riik või kohaliku omavalitsuse üksus, kes on seaduse järgi pädev ja vastutab geodeetiliste tööde tellimise, korraldamise ja nende tulemuste kasutamise eest. Geodeetiliste tööde tegijaks võib seevastu olla eraõiguslik isik või ettevõtja, kelle roll piirdub kokkulepitud tööde tehnilise teostamisega ning kellel endal puudub pädevus otsustada andmete registrisse kandmise üle.

Andmete esitamise kohustuse sidumine tööde korraldajaga tagab, et GPA‑sse kantakse üksnes kontrollitud, korraldaja vastuvõetud ja riikliku või kohaliku geodeetilise süsteemiga kooskõlas olevad andmed. See välistab olukorra, kus registrisse kantakse andmeid ilma korraldaja teadmiseta või enne tööde ametlikku vastuvõtmist. Samuti annab see registripidajale selge ja üheselt määratud suhtluspartneri, kellel on seadusest tulenevad õigused ja kohustused ning kes vastutab andmete õigsuse ja täielikkuse eest.

Muudatus suurendab andmekogu usaldusväärsust ja õigusselgust, eristades selgelt geodeetiliste tööde korraldamise, tegemise ja andmete ametliku registreerimise etapid ning vastutajad.

Selle muudatusega jäetakse ühtlasi § 37 lõikest 1 välja punktid 1–6, kuna neis loetletud geodeetiliste tööde andmete koosseis on juba sätestatud GPA põhimääruses. Andmete üksikasjaliku loetelu hoidmine seaduse tasandil ei ole vajalik ega normitehniliselt põhjendatud, sest võib takistada andmekogu paindlikku haldamist ja ajakohastamist tehnoloogia arengu ning praktiliste vajaduste järgi. Seaduse rolliks jääb andmete esitamise kohustuse ja vastutuse kehtestamine, andmete täpne koosseis ja vorm määratakse edaspidi GPA põhimääruses.

Punktiga 32 täiendatakse § 38 pealkirja, lisades tekstiosa „ja ESTPOS“, et viia paragrahvi pealkiri kooskõlla paragrahvi sisuga ning § 36 lõikes 1 tehtud muudatusega. Kuna § 36 lõike 1 kohaselt kantakse GPA-sse lisaks geodeetiliste tööde, võrkude ja punktide andmetele ka ESTPOS-i andmed, peavad ka GPA‑d käsitlevate sätete pealkirjad kajastama selgelt mõlema andmestiku reguleerimist.
Pealkirja täiendamine rõhutab, et § 38 reguleerib nii GPA kui ka ESTPOS‑iga seotud andmete töötlemise, haldamise ja kasutamisega seotud küsimusi. Muudatus suurendab seaduse süsteemsust ja õigusselgust, vältides olukorda, kus paragrahvi pealkiri viitab kitsamale regulatsioonile, kui selle sisu hõlmab.

Paragrahvi 38 sisuline regulatsioon ei muutu, vaid täpsustatakse normi esitust, et see vastaks paremini seaduse ülesehitusele ning geodeetilise süsteemi tegelikule andmehalduse korraldusele.

Punktiga 33 muudetakse § 38 lõike 1 sõnastust, et täpsustada GPA andmete avalikustamise viise ning viia säte kooskõlla § 36 lõikes 1 tehtud muudatusega, mille kohaselt hõlmab GPA lisaks geodeetiliste punktide ja võrkude andmetele ka ESTPOS-i andmeid.

Muudatuse kohaselt avalikustatakse GPA andmeid nii GPA kui ka ESTPOS-i veebilehel. See peegeldab andmete tegelikku kasutus- ja levituspraktikat, kus ESTPOS-iga seotud andmed on sihtrühmadele kättesaadavad eelkõige vastava teenuse veebikeskkonnas. Samas tagab säte, et kogu GPA koosseisu kuuluv teave on avalikustatud seaduses sätestatud korras ning läbipaistvalt.

Muudatus loob õigusselguse, määrates üheselt andmete avalikustamise kanalid, ning toetab geodeetilise süsteemi andmete kättesaadavust ja kasutatavust. Tegemist on regulatsiooni täpsustamisega, millega ei muudeta andmete avalikustamise põhimõtteid, vaid ajakohastatakse sätte sõnastust GPA sisu ja andmete haldamise tegeliku korralduse järgi.

Punktiga 34 täiendatakse § 38 lõigetega 3–7, et reguleerida ESTPOS-i andmete ja teenuste kättesaadavust ning kasutamise tingimusi selgelt ja läbipaistvalt.

Lõikes 3 sätestatakse, et ESTPOS-i andmed tehakse teabevaldajatele kättesaadavaks ESTPOS-i veebilehel kasutajaks registreerimise alusel, kui see on vajalik neile õigusaktidest või rahvusvahelistest lepingutest tulenevate ülesannete täitmiseks. Säte loob õigusliku aluse andmete sihipäraseks ja kontrollitud kasutamiseks avaliku sektori ülesannete täitmisel ning tagab samas, et andmeid kasutatakse õiguspärasel eesmärgil.

Lõikega 4 nähakse ette, et ESTPOS-i originaalmõõtmisandmed on avalikkusele tasuta kättesaadavad. See toetab avatud andmete põhimõtet ning võimaldab teadus-, arendus- ja rakendustegevuses kasutada GNSS-i originaalmõõtmisandmeid ilma lisapiiranguteta, soodustades seeläbi innovatsiooni ja teaduspõhist otsustamist.

Lõikes 5 sätestatakse, et ESTPOS-i arvutus- ja transformeerimisteenus on avalikkusele tasuta kättesaadav. Teenus võimaldab kasutajatel töödelda GNSS-i mõõtmisandmeid ning teisendada koordinaate kehtivasse geodeetilisse süsteemi, tagades mõõtetulemuste ühtlustatuse ja võrreldavuse. Tasuta kättesaadavus toetab laiapõhjalist ja korrektset geodeetiliste andmete kasutamist.

Lõikes 6 sätestatakse ESTPOS-i tasuliste teenuste koosseis, milleks on reaalaja andmevood üksikutest tugijaamadest (RTCM-i striimid) ning reaalaja parandid (RTK parandid) ESTPOS-i tugijaamade võrgust. Tasuliste teenuste eristamine tasuta teenustest võimaldab katta reaalaja teenuste pakkumisega seotud suuremaid tehnilisi ja hoolduskulusid ning tagab ESTPOS-i teenuste jätkusuutliku toimimise.

Muudatuste eesmärk on selgelt eristada ESTPOS-i andmete ja teenuste liigid, nende kättesaadavus ning kasutamise tingimused, suurendades seeläbi õigusselgust, läbipaistvust ja õiguskindlust nii avaliku sektori asutustele kui ka teistele kasutajatele.

Lõikes 7 sätestatakse viide peatükile 81, mis reguleerib täpsemalt lõikes 6 nimetatud teenuste osutamist.

Lõikes 8 sätestatakse erand ESTPOS-i tasuliste teenuste eest tasu võtmisest kõrgkoolidele ning teadus- ja arendusasutustele, kui teenust kasutatakse õppe- või teadustöö eesmärgil. Erandi eesmärk on tagada, et ESTPOS-i reaalaja andmevoogude ja parandite kasutamine ei oleks takistuseks geodeesia, ruumiandmete, kaugseire, ehituse, keskkonna ja teiste seotud valdkondade õppe- ja teadustöö tegemisel.

ESTPOS-i andmete kasutamine õppe- ja teadustöös aitab arendada ruumiandmete valdkonna teadmisi, metoodikaid ja tehnoloogiaid ning toetab kvalifitseeritud spetsialistide järelkasvu. Kuna kõrgkoolid ja teadus- ja arendusasutused kasutavad teenuseid avalikes huvides teadmiste loomise, õpetamise ja teadusliku uurimistöö eesmärgil, on põhjendatud nende vabastamine teenustasust ulatuses, milles teenust kasutatakse nimetatud eesmärkidel.

Tasu vabastust ei kohaldata juhul, kui teenust kasutatakse ärilisel eesmärgil või tegevuses, mis ei ole seotud õppe- või teadustööga. Sellisel juhul kohaldatakse lõikes 6 nimetatud teenustele 81. peatükis sätestatud tasuliste teenuste regulatsiooni.

Punktiga 35 nimetatakse 7. peatükk 7 ümber aadresside ja kohanimede süsteemiks, et peatükki koondada aadressid, kohanimed ja huviobjektid. Muudetud regulatsioon tagab süsteemsuse ja terviklahenduse, viidates mitte üksnes üksikutele andmekogudele, vaid luues eri andmekogude toimimise üldise süsteemi.

Punktiga 36 muudetakse § 39 pealkirja ja nimetatakse see ümber aadressi ja kohanimede süsteemiks, mis tagab aadressiobjektide, kohanimede ja huviobjektide ühtse käsitluse.

Punktiga 37 muudetakse § 39 lõikeid 1 ja 2, et anda selgem ja terviklikum definitsioon aadressi ja kohanimede süsteemile, hõlmates ka tehnilisi, organisatsioonilisi ja õiguslikke aspekte.

Punktiga 38 täiendatakse § 39 lõikega 3, et luua selgem struktuur ja eristus süsteemi elementide vahel. Lõike 3 punkti 1 on koondatud nõuded, mis hõlmavad aadressi- ja kohanimekuju ning nende määramist reguleerivaid nõudeid; koha-aadressi ja kohanime määramise korda; andmete esitamisega seotud osapooli (aadressiandmete esitajad, kohanimeandmete esitaja, huviobjekti esitaja); süsteemi vastutavat töötlejat; aadressi-, kohanime- ja huviobjektitoimingutele esitatavaid tingimusi. Lõike 3 punkt 2 käsitleb aadresside ja kohanimede süsteemi kui terviklikku andmete haldamise ja kasutamise keskkonda.

Punktiga lisatakse § 40 pealkirja huviobjekt, et täpsustada reguleerimisala, tuues pealkirjas esile kõik paragrahvis käsitletavad põhimõisted.

Punktiga 40 täiendatakse § 40 lõikega 4, et anda selge definitsioon huviobjektile, mis hõlmab laia ringi kasutusjuhtumeid avalike teenuste osutamisel. Luuakse õiguslik alus senisest laiemale ja praktilisemale objektikäsitlusele, suurendades õigusselgust ja rakendatavust.

Punktiga 41 täiendatakse RAS-i §-ga 401, mille eesmärk on selgitada koha-aadressi õiguslikku tähendust. KOV-id keelduvad mõnel juhul ebaseaduslikult püstitatud hoonetele koha-aadresse määramast, tuues põhjenduseks, et see loob omanikele õigustatud ootuse hoone seadustada. Õigusselguse loomiseks sätestatakse selge põhimõte, et koha-aadressi määramine, muutmine või kehtetuks tunnistamine ei tekita õigustatud ootust hoone või ehituse seadustamiseks.

Punktiga 42 täiendatakse § 41 pealkirja, et laiendada ja täpsustada paragrahvi reguleerimisala, tuues selgelt esile, et lisaks aadressiandmetele käsitleb see ka kohanimeandmeid ja huviobjektiandmeid.

Punktiga 43 muudetakse § 41 ja lisatakse lõiked 1 ja 2, et täpsustada paragrahvi reguleerimisala, eristades selgelt aadressiandmed, kohanimeandmed ja huviobjektiandmed. See annab võimaluse ühtsemaks andmekorralduseks, toetades andmete ristkasutust ja sidusust eri registrite ja infosüsteemide vahel.

Punktiga 44 muudetakse § 43 lõiget 1, et teha see üheselt mõistetavaks. Lõike esimene lause on piisav, et selgitada unikaalaadressi olemust, välja jäetav osa on ülereguleeriv ning seda pole vaja.

Punktiga 45 tunnistatakse kehtetuks § 43 lõike 2 punktid 3 ja 4. Sellega jäetakse kaks eriliigilist ja ajas muutuvat objektiliiki seaduses sätestatud kohustuslike unikaalaadresside hulga välja. See ei kaota nende objektide adresseerimise võimalust ega vajadust, vaid muudab regulatsiooni üldisemaks ja paindlikumaks, lähtudes eelkõige objektide tegelikust identifitseerimisvajadusest.

Punktiga 46 muudetakse § 43 lõike 2 punkti 5. Tegemist on terminoloogilise täpsustusega, millega viiakse säte kooskõlla muudatustega aadresside ja kohanimede süsteemi käsitluses. Muudatus ei muuda regulatsiooni sisulist ulatust, vaid parandab selle selgust ja süsteemsust.

Punktiga 47 muudetakse § 43 lõike 2 punkti 6, mis täpsustab unikaalaadressi mõistet, viies selle vastavusse praktilise aadressimoodustuse loogikaga. Unikaalsus ei ole seotud üksiku aadressikomponendiga, vaid aadressikoha nime ja aadressinumbri kombinatsiooniga, mis parandab regulatsiooni selgust ja rakendatavust.

Punktiga 48 täiendatakse § 43 lõiget 2 punktiga 61, mis tugevdab aadressisüsteemi sisemist loogikat, sätestades, et kui maaüksusel paiknev hoone vajab unikaalset aadressi, peab see nõue laienema ka maaüksusele. See aitab tagada üheselt mõistetava ja tervikliku aadressikäsitluse, parandades andmete kvaliteeti ning kasutatavust.

Punktiga 49 muudetakse § 43 lõiget 3. Muudatus võimaldab täpsemat ja vajaduspõhist sekkumist (nt üksik oluline hoone või objekt ei nõua kogu ala ümberreguleerimist); vähendab vajadust liigselt laiade unikaalaadressi nõudega alade kehtestamiseks, parandades aadressiandmete kvaliteeti ja kasutatavust, eriti keerukates või eriilmelistes piirkondades.

Punktiga 50 muudetakse § 48 lõiget 1 § 39 muudatuste järgi. Kasutusele võetakse AKS kui keskne mõiste.

Punktiga 51 täiendatakse § 48 lõikega 21, mis võimaldab kasutada ajaloolisi nimesid ametlikus aadressikasutuses, säilitades samal ajal süsteemi toimimiseks vajaliku standardse paralleelaadressi. Muudatus ühendab kultuuripärandi kaitse ja praktilise aadressihalduse, parandades nii õigusselgust kui ka aadressiandmete kasutatavust.

Punktiga 52 muudetakse § 48 lõikeid 3 ja 4, et tugevdada lähiaadressi rolli kohustusliku aadressikomponendina ning võimaldada samal ajal säilitada varasemaid nimetusi paralleelaadressina. See toetab ühtaegu süsteemset aadressikorraldust ja kultuurilist järjepidevust, parandades õigusselgust ja andmete kasutatavust.

Punktiga 53 tunnistatakse kehtetuks § 48 lõige 5. See kaotab erandi, mis lubas teatud objektidel jääda ilma lähiaadressita. Muudatus muudab lähiaadressi universaalseks nõudeks kõigile maaüksustele ja hoonetele, tugevdades objektide leitavust, andmete kvaliteeti ja aadressisüsteemi terviklikkust.

Punktiga 54 täiendatakse § 48 lõigetega 7 ja 8, mis loovad selge õigusliku aluse aadressiandmete kvaliteedi tagamiseks, võimaldades AKS-i infosüsteemi vastutaval töötlejal nii ennetavalt kui ka tagantjärele sekkuda vigaste või ebaoluliste andmete puhul. Samal ajal tagatakse menetluslik tasakaal kohaliku omavalitsuse kaasamisega. Muudatus võimaldab AKS-i infosüsteemis jätta aadressitoiming registreerimata või algatada varem registreeritud aadressiobjekti kehtetuks muutmise menetlus, kui katastriüksus ei ole kolme aasta jooksul maakatastris lõpuni registreeritud, hoonet või hoone osa ei ole kinnitatud andmete alusel olemas ning mille hoidmiseks aadressiobjektina puudub õiguslik alus, andmed ei ole piisavad objekti asukoha tuvastamiseks (objektil puudub ruumikuju, lähiaadress), tegu ei ole aadressiobjektiga (looduses on rajatis, AKS‑i infosüsteemi on esitatud hoonena) ning objekti andmetes on olulised puudused või vastuolud ja neid ei ole kõrvaldatud mõistliku aja jooksul. See väldib eksitavate või tegelikkusele mittevastavate kirjete säilimist süsteemis ning tugevdab kogu aadressisüsteemi usaldusväärsust, ajakohasust ja praktilist toimimist.

Punktiga 55 tunnistatakse kehtetuks § 50 lõige 2, kuna vajadus selle järele puudub, kõigile hoonestatud maaüksustele on juba koha-aadress määratud.

Punktiga 56 muudetakse § 50 lõiget 3 § 39 muudatuste järgi. Kasutusele võetakse AKS kui keskne mõiste.

Punktiga 57 muudetakse § 50 lõiget 5, mille välja jäetavatest tekstiosadest moodustatakse eraldi sama paragrahvi lõiked 6 ja 7, et teha regulatsioon üheselt mõistetavamaks.

Punktiga 58 täiendatakse § 50 lõigetega 6 ja 7, mis on moodustatud § 50 lõikest 5 välja jäetud tekstiosadest, mis lubasid teatud juhtudel kasutada nime maaüksuse lähiaadressina ja paralleelaadressina, kuid sõnastus oli laiem ning vähem struktureeritud. Lisatavad lõiked 6 ja 7 süstematiseerivad ja kitsendavad seda võimalust, tuues sisse selge üldreegli ja konkreetsed erandid.

Punktiga 59 täiendatakse § 51 lõiget 1 sõnadega „vajaduse korral“, mis täpsustab, et hoone aadressis kasutatakse erilisandeid ainult siis, kui see on hoonete eristamiseks vajalik. Sellega väheneb ülereguleerimine.

Punktiga 60 muudetakse § 53, et täpsustada aadressitoimingute mõistet, viies selle kooskõlla tegeliku praktikaga.

Punktiga 61 muudetakse § 54 lõike 2 punkti 1 § 39 muudatuste järgi. Kasutusele võetakse AKS kui keskne mõiste.

Punktiga 62 muudetakse § 55 lõiget 2, jättes sõnastusest välja täpsustus eraomandis olevale aadressiobjektile. Sätte kohaldamine ei sõltu omandivormist.

Punktiga 63 muudetakse § 55 lõiget 3, mis on normitehniline täpsustus, millega jäetakse välja üleliigne sõna „teostamise“.

Punktiga 64 muudetakse § 55 lõiget 4, mille tulemusena muutub maaüksuste aadressi määramine paindlikumaks olukorras, kus maaüksusele on vaja määrata haldusaktiga sama aadress uuesti. Muudatus aitab vähendada halduskoormust.

Punktiga 65 täiendatakse § 55 lõikega 42, mis kehtestab mehhanismi, mille kohaselt määrab koha-aadressi AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja, kui KOV ei tee seda 30 päeva jooksul riigi eriplaneeringust tuleneva maakorraldustoimingu puhul. Muudatus tagab aadresside õigeaegse määramise ja väldib halduslikke viivitusi. Muudatus loob kohustusliku ja ajaliselt piiritletud mehhanismi, kus esmane vastutus jääb KOV-ile. KOV peab määrama aadressi, kui KOV ei tegutse õigeaegselt, sekkub AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja. Tulemuseks on aadressi olemasolu igal juhul, sõltumata haldusorganite tegevusest. Lõike nummerdamisel on lähtutud ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusest (eelnõu 743 SE), mis jõustub 2026. aasta 1. augustil ja millega § 55 täiendatakse lõikega 41.

Punktiga 66 muudetakse § 55 lõiget 5 § 39 muudatuste järgi. Kasutusele võetakse AKS kui keskne mõiste.

Punktiga 67 täiendatakse § 55 lõigetega 8–10. Koha-aadressi määramine kohalike omavalitsuste (KOV) poolt jääb aeg-ajalt venima või takerdub, mis takistab objektide ühest leitavust. Eesmärk on tagada aadressiandmete parem kvaliteet ja luua selleks riigile võimalus määrata aadress tehniliste lahendustega olukorras, kus katastriüksuse andmed muutuvad, kuid muutmata jäävad sellel katastriüksusel asuvate objektide aadressiandmed. Aadressi määramisega tekivad aadressiandmed, mis tagavad objekti leitavuse nii geograafilises ruumis kui ka andmekogudes, kuid ei loo selle objektiga seotud õiguslikes ega majanduslikes aspektides lisaõigusnormi.

Lisaks luuakse lõikega 9 eeldus määrata lõike 8 olukorra tuvastamisel koha-aadress automaatselt IT-tehniliste võimaluste olemasolul. See aitab hoida kokku ressurssi ja vältida käsitsi andmekogu töötleja sekkumise vajadust, kui koha-aadress on muutmata või määramata. Lahendus toetab varasemate aadressiandmete vastavusse viimist.

Lõike 10 järgi teavitatakse KOV-i üksnes lõikes 8 sätestatud olukorras, kus KOV ei ole koha-aadressi määranud tähtaja jooksul ja selle on määranud MaRu kui AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja.

Lõigete nummerdamisel on lähtutud ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusest (eelnõu 743 SE), mis jõustub 2026. aasta 1. augustil ja millega täiendatakse § 55 lõigetega 6 ja 7.

Punktiga 68 muudetakse § 56 lõikeid 1–3 § 39 muudatuste järgi. Kasutusele võetakse AKS kui keskne mõiste.

Punktiga 69 muudetakse § 57 lõike 1 punkti 1. Muudatus täpsustab kehtivat põhimõtet, mille kohaselt tuleb aadress muuta kohanime muutumisel. Täpsustatakse, et selle alla kuuluvad ka liikluspinnad (nt tänavad) ja teeregistri teed.

Punktiga 70 muudetakse § 57 lõike 1 punkti 2. Eesmärk on täpsustada õigusvastavuse kriteeriumit, tuues välja ühe olulise tüüpilise rikkumise näite. Kohalik omavalitsus peab tagama hoone ja maaüksuse aadresside kooskõla, et vältida vastuolulist või eksitavat aadressikasutust. Muudatus täiendab ja parandab aadressisüsteemi terviklikkust ja andmete kvaliteeti.

Punktiga 71 muudetakse § 57 lõiget 3. Muudatuse eesmärk on täpsustada normi ulatust: kehtetuks tunnistamise objektiks võib olla nii aadressiobjekt kui ka selle koha-aadress. Säte viiakse kooskõlla § 53 muudatusega, kus mõistete selguse huvides lisati aadressitoimingute hulka aadressiobjekti kehtetuks tunnistamine, eristades selgelt objekti (nt maaüksus, hoone) ja sellel põhineva koha-aadressi.

Punktiga 72 täiendatakse § 57 lõiget 3 punktiga 6, lisades uue aluse aadressiobjekti ja/või selle koha-aadressi kehtetuks tunnistamiseks, kui tegemist on parandamata andmekvaliteedi probleemidega. Muudatus laiendab kehtetuks tunnistamise alust, viib sätte kooskõlla AKS-i kvaliteedikontrolli põhimõtetega ning parandab kogu aadressisüsteemi usaldusväärsust ja toimivust.

Punktiga 73 täiendatakse § 57 lõikega 31, milles täpsustatakse koha‑aadressi muutmise kohustuse ulatust. Kehtiva korra kohaselt tuleb koha‑aadressi muuta ka juhul, kui aadressiobjekti ulatus muutub, sõltumata muutuse põhjusest. Praktikas toob see kaasa tarbetu aadressi muutmise, kui aadressiobjekti piirid muutuvad maakatastriseaduse § 12 alusel tehtava piiride muutmise või osade vahetamise tulemusel ning aadressi tegelik seos ruumiobjektiga ei muutu. Muudatuse eesmärk on vältida põhjendamatut menetluskoormust, säilitades samal ajal andmete korrektsuse ja ajakohasuse. Kavandatav kord võimaldab sellistel juhtudel piirduda olemasolevate andmete kehtivuse kinnitamisega elektroonilises katastris, vähendades menetlustoiminguid ja -aega.

Punktiga 74 muudetakse § 57 lõiget 4. Muudatuse eesmärk on täpsustada kohaliku omavalitsuse ja AKS-i infosüsteemi vastutava töötleja pädevuse jaotust. Kohaliku omavalitsuse pädevusse jäävad tavapärased aadressitoimingud, samal ajal saab AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja teha süsteemiülest korrastamist ning tehnilisi toiminguid. Muudatus lihtsustab menetlust, kui aadressiobjekt pärineb teisest andmekogust ega ole kohaliku omavalitsuse loodud. Samuti aitab see parandada andmekogude omavahelist kooskõla, vältida dubleerimist ja aegunud kirjete säilimist, ning tõhustada süsteemi haldamist automaatsete lahenduste abil, kui käsitsi menetlus ei ole vajalik.

Punktidega 75–77 muudetakse § 57 lõikeid 6 ja 7, § 58 pealkirja ja § 58 lõikeid 1 ja 2 § 39 muudatuste järgi. Kasutusele võetakse AKS kui keskne mõiste.

Punktiga 78 muudetakse § 58 lõike 3 punkti 6 § 39 muudatuste järgi. Kasutusele võetakse AKS kui keskne mõiste.

Punktidega 79 ja 80 muudetakse § 59 pealkirja ja lõiget 1 § 39 muudatuste järgi. Kasutusele võetakse AKS kui keskne mõiste.

Punktiga 81 täiendatakse § 59 lõiget 1 punktiga 3, mille eesmärk on laiendada kohustusliku süsteemikasutuse ulatust, hõlmates süstemaatiliselt kohanimed, sealhulgas tagada kohanimede käsitlemise ühtsus sarnaselt aadressiandmetega. Samuti vähendada paralleelsete andmeallikate kasutamist, kus kohanimed võivad olla eri süsteemides erineva kujuga, ning parandada andmete kvaliteeti ja kooskõla kogu ruumiandmete süsteemis.

Punktiga 82 muudetakse § 59 lõiget 2, lihtsustades normi sõnastust, eemaldades liigsed viited ja detailid. Luuakse paindlikum alus erandite tegemiseks, et arvestada erinevaid elulisi olukordi. Samuti sätestatakse võimalus täpsustada regulatsiooni määrustes. Säte viiakse kooskõlla AKS-i kui aadressandmete- ja kohanimede süsteemi määratlusega.

Punktiga 83 täiendatakse § 59 lõiget 2 punktidega 1 ja 2. Muudatusega täpsustatakse AKS‑i kasutamise kohustusest tehtavaid erandeid. Sätestatakse selgesõnaliselt rahvusvaheliste andmekogude erand ning ajalooliste ja kultuurilooliste andmete erand. Regulatsioon muutub selgemaks, kuid säilitab vajaliku paindlikkuse erijuhtudeks ning toetab nii rahvusvahelist koostööd kui ka ajaloolise pärandi säilitamist.

Punktidega 84 ja 85 muudetakse § 60 § 39 muudatuste järgi. Kasutusele võetakse AKS-i infosüsteem kui keskne mõiste.

Punktiga 86 täiendatakse § 60 punktidega 1–3. Muudatusega määratakse selgelt AKS‑i infosüsteemi andmesisu. Aadressiandmetele lisatakse kohanime- ja huviobjektiandmed. Muudatus loob aluse terviklikule ja ühtsele ruumiandmete haldamisele, parandab süsteemi selgust, sidusust ja kasutatavust, tugevdades AKS-i infosüsteemi rolli keskse ruumiandmete infrastruktuurina.

Punktidega 87 ja 88 muudetakse § 61 pealkirja ja selle lõiget 1 § 39 muudatuste järgi. Kasutusele võetakse AKS kui keskne mõiste.

Punktiga 89 muudetakse § 61 lõike 1 punkti 1, laiendades MaRu-le esitatavate andmete ulatust, hõlmates lisaks senistele objektidele ka kohanime- ja huviobjektiandmed. Muudatus viib andmete esitamise kooskõlla AKS-i infosüsteemi laiendatud käsitlusega, tugevdab süsteemi ühtsust ja sidusust ning loob aluse terviklikule ruumiandmete haldamisele.

Punktiga 90 tunnistatakse kehtetuks § 61 lõike 1 punkt 2. See liidetakse § 61 lõike 1 punktiga 1. Samuti tunnistatakse kehtetuks § 61 lõike 1 punkt 4, mis ei ole vajalik, sest on juba reguleeritud § 56 lõikega 1. AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja ei kogu kohalikelt omavalitsustelt punktis nimetatud andmeid.

Punktiga 91 täiendatakse § 61 lõiget 1 punktidega 5 ja 6. Muudatuse eesmärk on laiendada ja mitmekesistada andmeallikaid, et tagada AKS-i infosüsteemis kajastatavate andmete parem katvus, viia andmete esitamine kooskõlla süsteemi laiendamisega, kus AKS hõlmab lisaks aadressidele ka kohanimed ja huviobjektid, suurendada andmete kvaliteeti ja ajakohasust, võimaldades andmete esitust otse nende algallikatest, vähendada Maa- ja Ruumiameti koormust, jaotades andmete esitamise ülesande.

Punktiga 92 muudetakse § 61 lõiget 2. Muudatuse eesmärgid on järgmised: tagada paindlik ja ajas kohandatav andmeesitajate ring, ilma et seadust oleks vaja sageli muuta, siduda andmeesitamise korraldus AKS-i infosüsteemiga, mitte üksikute normidega, võimaldada uute andmeallikate kaasamist, kui süsteemi ulatus suureneb (nt uued andmekogud, teenused), ning parandada süsteemi terviklikkust ja ajakohasust, võimaldades reageerida tehnoloogilisele ja organisatsioonilisele arengule.

Punktiga 93 muudetakse § 62 pealkirja § 39 muudatuste järgi. Kasutusele võetakse AKS-i infosüsteem kui keskne mõiste.

Punktiga 94 täiendatakse RAS-i §-ga 621, milles tuuakse välja AKS-i infosüsteemi asutamise selged eesmärgid, et anda AKS-i infosüsteemile selge õiguslik ja funktsionaalne alus. Eesmärk on koondada süsteemi eesmärgid ühte normi, mis varem tulenesid hajusalt eri sätetest, rõhutada süsteemi terviklikkust, hõlmates korraga aadressid, kohanimed ja huviobjektid, ning luua alus ühtsele andmehalduspoliitikale.

Täiendatakse ka RAS-i §-ga 622. Eesmärk on vältida tõlgendust, nagu oleks AKS-i infosüsteemis sisalduv info alati õiguslikult määrav, eristada selgelt andmed ja õigussuhted, sätestada neutraalne baastasand andmete kasutamiseks ja anda kindlatele andmetele õiguslik toime.

Punktiga 95 täiendatakse RAS-i §-ga 661, mis loob õigusliku aluse MaRu-le tellimuspõhiste topograafiliste andmete hõive ja andmetöötluse teenuste osutamiseks Eesti topograafia andmekogu (ETAK) andmete uuendamisel. Muudatus on vajalik, kuna kehtiv nelja-aastane riiklik andmehõivetsükkel ei võimalda kajastada vahepealsel ajal toimunud muutusi maastikul, kuigi selline vajadus praktikas esineb ning huvilised on valmis andmete uuendamise eest tasuma. Muudatus võimaldab kasutada MaRu olemasolevat mõõdistus- ja andmetöötlusvõimet paindlikumalt ning tagada ETAK-i ajakohasus, kui riikliku lennuplaani järgimine ei ole piisav.

Riiklik lennuplaan tähendab Maa- ja Ruumiameti kavandatud aeromõõdistustööde ja ruumiandmete hõive nelja-aastast tsüklit, mille alusel kogutakse aerofotosid, kõrgusandmeid ja topograafilisi andmeid Eesti territooriumi ajakohastamiseks. Kuna andmehõivet teostatakse kindla tsükli alusel, ei pruugi kõik vahepealsed muutused maastikul olla kohe kajastatud. Seetõttu võimaldatakse tellimuspõhist andmehõivet väljaspool riiklikku lennuplaani.

Topograafiliste andmete hõive hõlmab nii vektorkujul ruumiobjektide uuendamist kui ka aerofotode, ortofotode ja kõrgusandmete tootmist. Tellimuspõhise teenuse täpne ulatus sõltub tellija vajadustest ja lepingulistest kokkulepetest. Seejuures võib tellija eelistada kas aerofotode või ortofotode ajakohastamist või vektorkujul nähtuste uuendamist ning need tegevused ei pea tingimata toimuma samaaegselt.

Paragrahvi 66¹ lõige 2 sätestab, et tellimuse põhjal uuendatud ETAK andmed avalikustatakse seaduses sätestatud korras Eesti geoportaalis. Selle eesmärk on tagada, et tellija rahastusel kogutud andmed saavad osaks avalikust ja ühtsest riiklikust ruumiandmestikust ning on kättesaadavad kõigile kasutajatele. Säte aitab vältida paralleelsete andmekogude teket ning tagab ETAK kui alusruumiandmete kogu terviklikkuse, võrreldavuse ja usaldusväärsuse.

Punktiga 96 muudetakse § 67 lõiget 1, täpsustades sätte sõnastust, jättes muutmata ETAK sisulise määratluse ning ühtlustades termini kasutuse seaduse edasises tekstis.

Punktiga 97 muudetakse § 70 lõiget 1, millega ajakohastatakse seadust tegeliku kaarditootmise korralduse kohaselt, kuna Maa- ja Ruumiamet ei ole siiani tootnud Eesti digitaalset topograafilist kaarti mõõtkavas 1 : 50 000. Seetõttu sätestatakse edaspidi selgelt, et ETAK andmete alusel koostatakse Eesti digitaalne topograafiline kaart mõõtkavas 1 : 10 000.

Punktiga 98 tunnistatakse kehtetuks § 70 lõike 1 punktid 1 ja 2, kuna § 70 lõige 1 ei ole enam loetelu, mistõttu ei saa seda enam punktidena esitada.

Punktiga 99 tunnistatakse kehtetuks § 70 lõige 2, kuna selles sätestatud tardkujul trükikaartide tootmise kohustus ei ole enam ajakohane ega kooskõlas tegelike vajaduste ja ressursside kasutamise põhimõtetega. Tardkujul kaartide koostamine on töömahukas käsitöö, mida ei ole võimalik piisavalt automatiseerida ning mille tulemused aeguvad kiiresti pidevalt uueneva ETAK andmestiku tõttu. Seetõttu ei ole paberkaartide tootmine enam kuluefektiivne ega ressursitõhus.
Lisaks on vajadus staatiliste trükikaartide järele vähenemas, kuna kasutajad eelistavad paindlikke ja ajakohaseid digitaalseid lahendusi. Seetõttu on otstarbekas suunata ressursid nõudluspõhiste ja ajakohaste kaardilahenduste arendamisse, mis võimaldavad pakkuda täpsemat ja kasutaja vajadustele vastavat infot.

Punktiga 100 muudetakse § 70 lõiget 3 ja selle sõnastus viiakse kooskõlla sama paragrahvi lõike 1 muudatusega, mille kohaselt koostab Maa- ja Ruumiamet ETAK-i andmete alusel edaspidi Eesti digitaalse topograafilise kaardi mõõtkavas 1 : 10 000.
Sättega säilitatakse volitus kehtestada ministri määrusega topograafilisele kaardile kantavate andmete koosseis, leppemärgid ja kartograafiliste tööde korraldus.

Punktiga 101 muudetakse § 73 lõiget 2, kuna ETAK andmetest loodud kaardi, plaani ja digitaalse trükifaili kasutusse andmise tasud sätestatakse edaspidi Maa- ja Ruumiameti tasuliste teenuste üldregulatsioonis peatüki 81 alusel. Muudatus võimaldab luua tellimuspõhiselt tasulise teenusena osutatavaid kaarte ja plaane ning kehtestada tasumäärad või tasu arvestamise alused paindlikumalt ministri määrusega, lähtudes teenuse tegelikust kulust ja korraldusest.

Punktiga 102 muudetakse § 73 lõiget 3. Selle alusel antud määrus „Eesti topograafia andmekogu alusel loodud trükikaartide kasutusse andmise ja teenuste osutamise kord“ tunnistatakse kehtetuks. Asjakohane kord ja tasud sätestatakse edaspidi peatüki 81 § 737 lõike 5 alusel antavas määruses.

Punktiga 103 täiendatakse RAS-i §-dega 731–736.
Paragrahv 731 käsitleb aeromõõdistusandmeid.
Lõikes 1 esitatakse aeromõõdistusandmete määratlus. Aeromõõdistusandmetena käsitatakse eelkõige lennukilt aeropildistamise ja aerolaserskaneerimise teel kogutud ruumiandmeid. Kuigi ruumiandmeid kogutakse ka droonide ja satelliitide abil (sh ESTHub-is), keskendub säte aeromõõdistuse andmetele nende suure detailsuse ning suurema eraelu ja julgeoleku riive riski tõttu. Sätte põhimõtteid saab kohaldada ka droonidelt kogutavate andmete töötlemisel ja avalikustamisel.

Lõikes 2 on loetletud peamised aeromõõdistusandmete liigid. Loetelu ei ole ammendav, kuna tehnoloogia arenedes võib andmeliikide ring laieneda ning osa tuletatud andmestikest võib muutuda vähem kasutatavaks. Seetõttu ei ole täieliku loetelu sätestamine seaduse tasemel põhjendatud. Ortofoto on maapinda ja sellel asuvaid objekte kujutav georeferentseeritud aerofoto, mille kujutis on geomeetriliselt korrigeeritud ja viidud ühtsesse kaardiprojektsiooni. Ortofoto on alusandmestik avalike kaartide ja ruumianalüüside jaoks.

Kaldaerofotod on tehtud Maa- ja Ruumiameti kaardistuslendude ajal, mis toimuvad igal aastal ortofotode ja kõrgusmudelite tootmiseks. Kaldaerofoto võimaldab objektide ruumilist tõlgendamist külgvaates.

Fotovõrkmudel on kolmemõõtmeline ruumiandmestik. Aerolaserskaneerimise punktipilv on suure detailsusega masintöödeldav vektorandmestik. Tuletatud kõrgusmudelid ja muud andmestikud toetavad keskkonna- ja taristuanalüüse.

Lõikes 3 sätestatakse, et aeromõõdistusandmete hõive tehnilised nõuded ja kvaliteedikriteeriumid kehtestatakse ministri määrusega, et võimaldada regulatsiooni paindlikku ajakohastamist.

Paragrahvides 731–737 sätestatakse reguleerimisala, milleks on aeromõõdistusandmete avalikustamise ja kasutamise põhimõtted ning juurdepääsupiirangud.

Paragrahv 732 käsitleb aeromõõdistusandmete haldamist.
Lõikes 1 sätestatakse, et Maa‑ ja Ruumiamet on aeromõõdistusandmete haldaja, mis tähendab, et amet korraldab aeromõõdistusandmete hõivet, töötlemist, säilitamist ja kättesaadavaks tegemist kooskõlas kehtivate õigusaktidega.

Lõikes 2 sätestatakse, et Maa- ja Ruumiamet korraldab aeromõõdistusandmete töötlemist. Andmete töötlemise korraldamine sisaldab nii säilitamist kui ka juurdepääsu võimaldamist kasutajatele. See tagab, et aeromõõdistusandmed on ajakohased, leitavad ja kasutatavad avaliku sektori ülesannete täitmisel, sealhulgas planeerimisel, järelevalves ja ruumiotsuste tegemisel.

Lõikes 3 sätestatakse, et aeromõõdistusandmete hõive ja kasutamine peab olema kooskõlas riigi julgeoleku ning isikute põhiõiguste kaitsega. Säte annab aluse piirata andmete avalikustamist või juurdepääsu, kui andmete detailsus või kasutusviis võib ebaproportsionaalselt riivata eraelu või kahjustada riigi julgeolekut. Täpsem käsitlus on peatükis 3.2.

Paragrahv 733 käsitleb aeromõõdistusandmete avalikustamist avalikus vaates.
Lõikes 1 lähtutakse avaandmete põhimõttest, mille kohaselt tagatakse aeromõõdistusandmetele ligipääs ilma tehniliste ja halduslike tõketeta. Selline lähenemine võimaldab säilitada tööprotsesside katkematuse ning tagab andmete laialdase kasutatavuse eri infosüsteemides.
Samal ajal kehtestatakse avalikus vaates aeromõõdistusandmetele eraldusvõimest või andmeliigist tulenevad piirangud, et vältida riigi tegevusega kaasnevat ebaproportsionaalset eraelu riivet ning vähendada julgeolekuriske. Piirangute eesmärk on ennetada olukorda, kus tehnoloogia arengust tulenev andmete detailsuse kasv suurendaks põhjendamatult privaatsuse ja julgeoleku riivet.

Lõikes 2 sätestatakse, et riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks tagatakse pädevatele asutustele juurdepääs aeromõõdistusandmetele eritingimustel. Eritingimustel juurdepääs tähendab, et pädevale asutusele võimaldatakse ligipääs üksnes ulatuses, mis on vajalik tema seadusest tuleneva ülesande täitmiseks, ning ligipääsu võib siduda autentimise, kasutuseesmärgi, kasutusulatuse ja logimise nõuetega. Näiteks võib selline ligipääs olla vajalik planeerimise, ehitus- ja keskkonnajärelevalve, pääste- ja kriisiülesannete, taristu kavandamise või korrashoiu ning muu riigi või kohaliku omavalitsuse seadusest tuleneva ülesande täitmiseks. See aitab ühtlasi kokku hoida ressurssi, mis kuluks paikvaatlustele või muul viisil andmete hõivele.

Paragrahv 734 käsitleb autenditud kasutaja ligipääsu aeromõõdistusandmetele.
Lõikes 1 esitatakse autenditud kasutaja määratlus, tema ligipääs andmetele eeldab isikusamasuse kontrollimist. Isikusamasuse kontroll võib sisaldada nii füüsilise isiku tuvastamist kui ka masin-masin liidese puhul süsteemi identifitseerimist ja sellele vastavate õiguste määramist.

Lõige 2 sätestab, et autenditud kasutajatele võimaldatakse ligipääs suurema eraldusvõimega andmetele, kui on käesoleva seaduse §-s 733 sätestatud avalikus vaates, ning nende allalaadimine.

Lõikes 3 sätestatakse võimalus piirata autenditud kasutaja juurdepääsu andmetele. Ligipääsuhaldus on vajalik eelkõige tundlikumate andmete kuvamiseks piiratud sihtrühmadele ning ligipääsu peatamiseks või lõpetamiseks julgeoleku- või avaliku korra kaalutlustel pädeva asutuse taotlusel. Tundlikumate andmete puhul võib nõuda lisapiiranguid või julgeolekuasutuse kooskõlastust.

Paragrahv 735 käsitleb suletud aeromõõdistusandmeid.
Lõikes 1 esitatakse suletud aeromõõdistusandmete määratlus. Need võivad olla eelkõige aerolaserskaneerimise andmed ning väga suure eraldusvõimega andmed (näiteks droonide abil kogutud andmed), mille avalikustamine võib kahjustada riigi julgeolekut või ebaproportsionaalselt riivata isikute eraelu puutumatust.

Lõikes 2 sätestatakse, et MaRu toodetavad aerolaserskaneerimise punktipilve failid on suletud andmed, sest need võimaldavad väga täpselt tuvastada muutusi maapinnal, sealhulgas varjatud rajatisi, hinnata maastiku läbitavust, metsatihedust, ning kasutada andmeid näiteks ründedroonide navigeerimissisendina. Samasuguse detailsusega andmeid ei ole võimalik satelliitidelt koguda.

Paragrahv 736 käsitleb aeromõõdistusandmete avalikustamise ja kasutamise nõudeid.
Lõige 1 sätestab volitusnormi kehtestada määrusega aeromõõdistusandmete avalikustamise, kasutamise, ligipääsuhalduse täpsemad tingimused ning hägustamistaotluste menetluse, võimaldades õigusnormide ajakohastamist tehnoloogia ja riskikeskkonna muutuste järgi. Täpsemad tehnilised ja avalikustamise viivituse kriteeriumid kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Avalikustamise viivitus avalikus vaates on vahemikus 6–12 kuud. Eri andmeliikidel võib andmetöötluse eripära järgi olla erinev avalikustamise viivitus, mis sätestatakse täpsemalt määruses.

Oluline on säilitada avaliku vaate kasutatavus, et see oleks enamiku kasutajate jaoks piisav nii ülevaatlike kui ka tavapäraste tööülesannete täitmiseks. Avaliku vaate piisav kvaliteet vähendab vajadust taotleda ligipääsu detailsematele ja eraelu või julgeolekut enam riivavatele andmestikele. See tähendab, et täiseraldusvõimega andmeid kasutatakse üksnes siis, kui selleks on selge ja tööalane vajadus.

Punktiga 104 täiendatakse RAS-i peatükiga 81, milles nähakse ette MaRu põhitegevusega seotud tasuliste teenuste osutamise võimalus ja sätestatakse seaduse tasandil tasuliste teenuste osutamise õiguslikud alused. Peatükis on § 737 lõigetega 1–5, millega nähakse ette Maa- ja Ruumiameti tasuliste teenuste üldine kord. Tasuliste teenuste regulatsiooni eesmärk ei ole kehtestada avalik-õiguslike kohustuslike toimingute eest uut rahalist kohustust ega asendada riigilõivu. Tasulise teenusena saab käsitada üksnes sellist teenust, mille kasutamine on isikule vabatahtlik ning mis ei ole eeltingimus seadusest tuleneva õiguse teostamiseks, avalik-õigusliku kohustuse täitmiseks, haldusmenetluse algatamiseks, läbiviimiseks ega haldusakti või haldustoimingu tegemiseks.

Lõikes 1 sätestatakse üldine põhimõte, et MaRu võib tasulisi teenuseid osutada juhul, kui see ei takista õigusaktides sätestatud ülesannete täitmist. Samuti sätestatakse, et MaRu võib osutada RAS-i §-des 12, 331, 38, 661 ja 73 nimetatud ruumiandmete teenuseid.
Lõikes 2 sätestatakse eraldi, et MaRu võib osutada tasulisi andmeanalüüsi teenuseid.

Järgnevalt on esitatud loetelu MaRu osutatavatest tasulistest teenustes, selgitatud nende sisu, sihtrühma, tellimuste täitmise protsessi ning hinnakujunduse põhimõtteid ja metoodikat.
Muudatuse peamine ajend on seotud vajadusega reguleerida olukordi, kus avaliku sektori või eraisikute spetsiifilised omahuvid ja ärivajadused nõuavad MaRu kõrgtehnoloogilise taristu ja spetsialistide kompetentsi kaasamist väljaspool seadusega sätestatud riiklike põhiülesannete täitmist. Senine õigusruum on olnud nendes küsimustes puudulik ega toeta ameti pikaajalise finantssuutlikkuse tagamist ja ressursside optimaalset kasutust.

Põhilised muudatused:
• Sätestatakse MaRu üldine õigus osutada põhitegevusega seotud tasulisi ruumiandmete ja andmeanalüüsi teenuseid, tingimusel et see ei takista põhiülesannete täitmist. Laekunud omatulu suunatakse ameti eelarvesse põhitegevuse ja taristu ülalpidamiskulude katteks. Määruse tasandile ei jäeta tasuliste teenuste sisulise loetelu kehtestamist viisil, mis võimaldaks laiendada tasuliste teenuste ringi väljapoole seaduses sätestatud teenuseliike. Määrusega saab täpsustada üksnes seaduses nimetatud teenuste tasumäärasid või tasu arvestamise aluseid, tasude arvestamise korda ning teenuste osutamise korralduslikke tingimusi.
• Teenuse tellijale kehtestatakse kohustus hüvitada MaRu-le tehtud töötundide põhjal kulud, mis kaasnevad kolmandate isikute või teabevaldajate ruumiandmekogumite ja -teenuste väärindamisega nüüdisaegseteks võrguteenusteks (sh vaatamis-, allalaadimis- ja INSPIRE teenused).
• MaaKatS-i muudatustega luuakse õiguslik alus katastripidaja menetlusväliste tasuliste teenuste (objektipõhine nõustamine ja katastrimõõdistamise eksperthinnang) osutamiseks. Nimetatud teenused on vabatahtlikud ega asenda haldusmenetlust, on informatiivse tähendusega ega loo õigustatud ootust haldusakti sisu suhtes ning nendega välistatakse huvide konflikt. Täpsem selgitus seletuskirja § 2 punktis 2.

INSPIRE ja teiste ruumiandmete võrguteenuste loomine
Eesti geoportaalis ruumiandmete avalikustamine eeldab, et andmed on kasutajatele kättesaadavad standarditud ja kooskasutatavate võrguteenustena. Kehtiva õiguse kohaselt, sealhulgas INSPIRE direktiivist tulenevalt, on selliste võrguteenuste loomine ja pakkumine teabevaldaja kohustus. Praktikas ei ole aga kõikidel teabevaldajatel, sealhulgas kohalikel omavalitsustel ja riigiasutustel, piisavat tehnilist pädevust, võimalust ega vajalikke tarkvaralahendusi selle kohustuse täitmiseks.

Teabevaldajate ja kolmandate isikute ruumiandmed on erinevas vormingus ning nende kvaliteet ja struktuur on ebaühtlane. Sageli puuduvad vajalikud vahendid ja oskused, et olemasolevatest andmetest kujundada nõuetele vastavaid võrguteenuseid, mida oleks võimalik avalikustada ruumiandmete kataloogis ning Eesti geoportaali veebipõhises kaardiaknas. Seetõttu pole märkimisväärne osa avaliku sektori ruumiandmetest kasutajatele kättesaadavad ega kooskasutatavad, mis piirab nende andmete praktilist väärtust ning kasutamist otsustustes ja teenuste arendamisel.

Seni on MaRu Eesti geoportaali vastutava töötlejana töötanud mitmel juhul teabevaldajate eest välja vajalikud võrguteenused ning taganud andmete avalikustamise geoportaalis. Samas ei võimalda kehtiv kord katta sellise tegevusega seotud kulusid. Seetõttu on teenuse osutamine olnud sõltuv MaRu eelarve võimalustest ega ole pikaajaliselt jätkusuutlik. Piiratud riigieelarvevahendid ei võimalda jätkata teiste teabevaldajate kohustuste täitmist ilma nende rahalise panuseta.

Olukorras, kus MaRu ei saa teabevaldajate eest asjakohaseid teenuseid välja töötada, tuleb teabevaldajatel tellida vajalikud arendused avatud turult, mis toob kaasa killustunud lahenduste tekke ning dubleerivad arendus- ja hoolduskulud, kuna sarnase funktsiooniga lahendusi arendatakse paralleelselt mitmes asutuses.

1) INSPIRE ruumiandmete avalikustamine
• Sihtrühm: teenus on mõeldud teabevaldajatele ja kolmandatele isikutele (KOV-id, riigiasutused), kellel puuduvad tehnilised võimalused, spetsiifiline kaarditarkvara ja IT-pädevus oma ruumiandmete väärindamiseks nüüdisaegseteks, EL-i direktiividele vastavateks võrguteenusteks.

• Tellimuste täitmise protsess:
1. Taotluse esitamine: andmeomanik pöördub ametliku sooviga INSPIRE andmete avalikustamiseks.
2. Konsultatsioon: täpsustatakse tehnilised lähteandmed, hinnatakse andmete struktuuri ning lepitakse kokku tööde esialgne maht.
3. Hinnapakkumine: MaRu koostab töötundide prognoosil põhineva hinnapakkumise ja edastab selle andmeomanikule. Kui vastus on „Ei“, siis koostööprotsess lõppeb.
4. Koostööleping: positiivse vastuse korral sõlmitakse koostööleping, milles kirjeldatakse poolte vastutus, andmeuuenduse sagedus ja finantskohustused.
5. Andmete transformatsioon: andmeomanik edastab andmed INSPIRE andmemudeli või selle lähedasel struktuuril. MaRu spetsialistid koostavad elementide vastavustabeli (mapping tabeli) ning seadistavad automaatselt töödeldava andmetransformatsiooni voo.
6. Teenuse loomine ja testimine: andmete põhjal luuakse INSPIRE standarditele vastav võrguteenus ja kohustuslikud metaandmed. Teenus esitatakse andmeomanikule suletud keskkonnas testimiseks ja vigade korrigeerimiseks.
7. Levitamine ja arveldus: testimise edukal läbimisel suunatakse teenus avalikuks levitamiseks ning MaRu väljastab andmeomanikule teenuse osutamise eest arve.

• Hinnakujunduse põhimõtted:
◦ Teenus on tunnitariifne (70 €/h) ning kogumaksumus sisaldab nii spetsialistide tööaega (analüütik/teenuse konfigureerija, metaandmete spetsialist, tooteomanik) kui ka jooksvat hooldust ja toe pakkumist teatud perioodi jooksul (sh teenuste valideerimine, testimine INSPIRE nõuete kohaselt ja vigade korrigeerimine).

2) Ruumiandmete avalikustamise teenus
Teenuse eesmärk on pakkuda kasutajate soovikohaste andmete avalikustamise teenust X-GIS-i kaardirakenduse ja/või OGC teenuste kaudu. Teenus sisaldab järgmisi tegevusi: andmete avalikustamiseks ettevalmistamine ja vajaduse korral andmete korrastamine, andmebaasi ja -loogika loomine, andmeuuenduste töövoo loomine ja automatiseerimine, teenuste loomine, muutmine, ajakohastamine, X-GIS-i kaardirakenduse konfigureerimine.

• Sihtrühm: teenus on suunatud KOV-idele, riigiasutustele (nt Transpordiamet, Terviseamet, Muinsuskaitseamet), haridusasutustele, MTÜ-dele ja SA-dele.
• Tellimuste täitmise protsess (sarnane INSPIRE teenuse loomisele).
• Hinnakujunduse põhimõtted: teenus on tunnitariifne (70 €/h) ning kogumaksumus sisaldab nii spetsialistide tööaega (analüütik/teenuse konfigureerija, arendaja, tooteomanik) kui ka välise IT-partneri tasu, rakenduse hoolduskulu ja IT-taristu püsikulu teatud perioodi jooksul.

Globaalse positsioneerimise tugijaamade sertifitseerimine
Tänapäeva tehnoloogiline areng võimaldab ruumiandmete kogumist GNSS‑il põhinevate mõõteseadmetega, mis kasutavad reaalajas asukohamäärangut. Selleks toetutakse reaalajalist asukohamäärangu teenust pakkuvatele GNSS-i tugijaamade võrkudele, mida haldavad nii riiklikud kui ka eraõiguslikud teenusepakkujad. Kui GNSS-i tugijaamade edastatavate reaalajaliste parandite puhul ei kasutata ühtset Eesti geodeetilist süsteemi või selle kasutamist ei ole võimalik kontrollida, tekib risk, et GNSS‑il põhinevad mõõtmised annavad omavahel võrreldamatuid või tegelikkusele mittevastavaid mõõtmistulemusi. GNSS-i tugijaamade võrgu omanikule seatakse tugijaamade sertifitseerimise kohustus, kui GNSS-i tugijaamade andmevoogude alusel saadud andmeid kasutatakse teabevaldajate andmekogudes. Sertifitseerimisteenust osutab MaRu, kes kontrollib, kas teenuseid pakutakse Eesti geodeetilises süsteemis.

Sertifitseerimisteenus tagab, et teabevaldajate andmekogudes kasutatavad eravalduses olevad GNSS-i tugijaamad edastavad parandeid, mis ühilduvad korrektselt Eesti riikliku geodeetilise süsteemiga, hoides ära märkamatute mõõtmisvigade tekke.

• Sihtrühm: füüsilised ja juriidilised isikud, sealhulgas ettevõtjad, GNSS-i tugijaamade võrkude teenuste omanikud ja kasutajad (geodeedid, ehitajad, planeerijad), riigiasutused ja KOV-id, kes kasutavad geodeetilisi mõõtmisi või GNSS-il põhinevaid asukohateenuseid.

• Tellimuste täitmise protsess (lepingulise teenustasu või riigilõivu alternatiivsete mudelite kaupa):
1. Taotluse esitamine: GNSS-i tugijaamade võrgu omanik esitab MaRu-le kirjaliku taotluse ja esmased seadmestiku tehnilised andmed ning tugijaamade GNSS-i originaalmõõtmisandmed (tugijaamade koordinaatide arvutamiseks) või RTCM-i striimide kasutuse andmed (GNSS-i tugijaamade võrgu valideerimiseks).
2. Koordinaatide arvutamine: MaRu arvutab riiklikest parameetritest lähtuvalt tugijaama täpsed koordinaadid ning edastab need omanikule, kes kohustub need võrgus rakendama.
3. Auditeerimine: omanik esitab väljavõtte ning teeb reaalaja andmevood ühenduspunktide kaudu MaRu-le kättesaadavaks, kes auditeerib ja kontrollib andmevoo ja koordinaadid.
4. Arve väljastamine: kontrolli järel väljastab MaRu kliendile teenuse osutamise eest arve.
5. Aktiveerimine ja registreerimine: MaRu väljastab kliendile pärast finantskohustuse täitmist ametliku sertifikaadi ja kannab valideeritud jaama andmed geodeetiliste punktide andmekogusse (GPA).

• Hinnakujunduse põhimõtted:
• Tööaeg: arvestades 70 €/h (MaRu teenuste baashind), kokku 8 tundi, siis on teenuse maksumus 560 eurot ühe tugijaamade võrgu kohta aastas.

Reaalaja andmevood üksikutest tugijaamadest ja reaalaja parandid ESTPOS-i tugijaamade võrgust
Paragrahvis 38 on sätestatud ESTPOS-i tasuliste teenuste koosseis, milleks on reaalaja andmevood üksikutest tugijaamadest ning reaalaja parandid ESTPOS-i tugijaamade võrgust.

ESTPOS (Estonian Positioning System) on MaRu hallatav riiklik GNSS-i (Global Navigation Satellite System) satelliitandmete keskus, mis pakub täpset reaalajas positsioneerimisteenust ja tugijaamade GNSS-i andmeid järeltöötluseks. ESTPOS-i võrgus on 40 GNSS-i tugijaama, mis katavad kogu Eesti territooriumi.

ESTPOS-i GNSS-i tugijaamad edastavad reaalajas GNSS-i korrektsioonivooge (RTK parandid ja üksikute tugijaamade RTCM-i andmevood), mida saab kasutada täppisgeodeesias, drooninduses, ehituses, põllumajanduses, masinjuhtimises ja mujal, kus vaja reaalajas sentimeetritäpsust.

ESTPOS GNSS tugijaamade võrgu peamised ülalpidamise kulud kuni 2030. aastani on järgmised:
• Tugijaamade halduskulud (elekter, internet, haldustasu, jne) ca 6000 €/aastas.
• Ühe töötaja täistööaeg ca 45 000 €/aastas.
• Seadmete amortisatsioon ca 100 000 €/aastas.
Kokku ca 151 000 €/aastas.

Alatest 2030. aastast lisanduvad kuludele ESTPOS tugiteenuste kulud (kuni 2030. aastani on need RePowerEU rahadest kaetud):
• Tugijaamade tugiteenus ca 40 000 €/aastas ja
• Tugijaamade tarkvara tugiteenus ca 150 000 €/aastas.
Kokku ca 190 000 €/aastas.
Alates 2030. a kõik kulud kokku 341 000 €/aastas.

ESTPOS-i teenused jagunevad kaheks:
1) RTCM-i reaalaja andmevood üksikutest tugijaamadest
RTCM-i (Radio Technical Commission for Maritime Services) striimid on standarditud edastusvorming ja andmevoog, mida GNSS-i tugijaamad saadavad reaalajas mõõteseadmetele.
• Sihtrühm: teenus on suunatud erasektori ettevõtetele (nt kommertsvõrkude operaatorid, ehitus-, masinjuhtimis- ja täppispõllumajandusettevõtted), kes kasutavad riigi infrastruktuuri andmevoogu oma teenuste tihendamiseks või uute kommertsrakenduste arendamiseks.

• Tellimuste täitmise protsess:
1. kliendi pöördumine MaRu poole (e-post);
2. teenuslepingu sõlmimine;
3. arve väljastamine kliendile tellitud striimide arvu järgi;
4. teenuse aktiveerimine (pärast arve täielikku tasumist).

• Hinnakujunduse põhimõtted:
◦ RTCM-i teenuse hinnakujundus põhineb fikseeritud aastatasul, kuupõhist arveldust ega osalist paketti ei võimaldata.
◦ Ühe konkreetse ESTPOS-i tugijaama striimi hind on 1250 € + KM/aastas, seejuures minimaalne müüdav ja teenuslepinguga tagatav maht on 5 striimi (ehk alates 6250 € + KM/aastas).
◦ Kõikide võrku kuuluvate tugijaamade (40 jaama) striimide täispaketi koguhind on 40 000 € + KM/aastas.
◦ Õppetööks ja teadustegevuseks on kõrgkoolid (ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid) sellest tasust täielikult vabastatud.

2) RTK parandite teenus ESTPOS-i võrgust
RTK (Real-Time Kinematic) parandid on reaalajas edastatavad andmed, mis võimaldavad kasutajal määrata oma mõõteseadme asukoht paari sentimeetri täpsusega.

• Sihtrühm: teenus on suunatud riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele nende seaduses sätestatud avalik-õiguslike ülesannete toetamiseks (tagades operatiivse andmeturbe, logide säilimise riiklikus taristus ja sõltumatuse kommertsteenuste äriotsustest).

• Tellimuste täitmise protsess:
1. taotluse esitamine MaRu-le litsentside arvu määramiseks (e-post);
2. lepingu sõlmimine;
3. arve väljastamine kliendile litsentside mahuklassi alusel;
4. litsentside ja ligipääsuõiguste aktiveerimine riiklikus süsteemis.

• Hinnakujunduse põhimõtted:
◦ RTK parandite teenuse maksumus põhineb astmelisel aastasel litsentsitasul:
▪ 1–10 RTK parandi litsentsi omamisel: 300 eurot aastas ühe litsentsi eest;
▪ 11 ja enama RTK parandi litsentsi omamisel: 200 eurot aastas ühe litsentsi eest;
kõrgkoolid on riikliku haridus- ja teadusfunktsiooni toetamiseks teenustasust vabastatud.

Topograafiliste andmete hõivamine ja andmete töötlemine
Punktis 3 sätestatakse MaRu-le võimalus pakkuda aeromõõdistamise ja andmetöötluse teenust tellimuse alusel. Teenust on kirjeldatud § 66¹ lõikes 1.

Teenus jaguneb kaheks:
1) Aeromõõdistamine
Teenus võimaldab tellida sihipärast aeropildistamist ja laserskannimist väljaspool riiklikku korralist andmehõive lennuplaani.

• Sihtrühm: avaliku sektori asutused, kohalikud omavalitsused ja erakliendid (nt suuremad infrastruktuuri arendajad, projekteerimisbürood, mäetööstusettevõtted).

• Tellimuste täitmise protsess:
1. Vajaduste täpsustamine ja hinnapakkumise koostamine: teenuse tellimise käigus täpsustatakse tellija vajadused ning koostatakse hinnapakkumine, milles eristatakse selgelt lennutööde, andmetöötluse ja võimaliku kaardiandmete uuendamise maksumus.
2. Koostööleping: kokkuleppe saavutamisel sõlmitakse leping, milles sätestatakse tööde tegemise tingimused, tasumise kord ning andmete kättesaadavaks tegemine.

• Hinnakujunduse põhimõtted (tellimuse alusel aeromõõdistamine lennukiga): aeromõõdistamise teenuse hind kujuneb peamiselt valitud metoodika alusel, milleks võib olla kas andmehõive lennukiga või drooniga; mõlema puhul arvestatakse eraldi kõiki lennundusega seotud kulukomponente (nt kütus, käitamistasud, piloodi tasud jne), mille alusel kujuneb lennutööde maksumus.
◦ Lennutunni piirmaksumus on 5846 €/lennutund, mis põhineb aastasel prognoositud 150 lennutunnil.
◦ Lennuki otsesed käitamiskulud (kokku lennuk): proportsionaalselt 1756 €/lennutund. Sisaldab pilooditasusid (lennutund 70 €, sessioonipäev 130 €), kütust (tunnikulu 170 liitrit hinnaga 1,3 €/l = 274,04 €/h), navigatsioonitasusid (75 €/start), maandumistasusid (30 €/maandumine), angaari ja parkimist (kokku 13 000 €/aastas), tehnilist hooldust ja varuosi (kokku 60 000 €/aastas), lennuki kaskokindlustust (27 037 €/aastas) ning püsivaid käitamislepinguid (lennutegevuse korraldus 22 200 €/aastas; mehaaniku tunnitasu 65 €/h).
◦ Kaardistamisseadmete kulud (kokku seadmed): proportsionaalselt 4040 €/lennutund (aastas 687 487,50 €). Sisaldab suuremõõtmelise fotokaamera amortisatsiooni (soetusmaksumus 1 590 000 €, 8-aastane amortisatsioonitsükkel proportsiooniga 1643 €/h) ja kaamera hoolduslepingut (88 000 €/aastas) ning laserskanneri amortisatsiooni (soetusmaksumus 1 721 900 €, 8-aastane amortisatsioonitsükkel proportsiooniga 1779,30 €/h) ja laserskanneri ametlikku hoolduslepingut (185 500 €/aastas).
◦ Otsesed personalikulud (kokku personalikulud): 50 €/lennutund, mis katab lennu vahetu planeerimise, seadmete operaatori tasu lennul ja esmase andmetöötluse.
Hinnapakkumiste koostamisel eristatakse alati lennutööde maksumust (platvorm ja ala suurus), andmete hilisemaks järeltöötlemiseks kuluvat aega ning spetsiifilisi täpsusnõudeid.

2) Kaardiandmete uuendamine väljaspool tavapärast (ETAK) protsessi
Teenus võimaldab tellijatel operatiivselt ajakohastada Eesti topograafia andmekogu (ETAK) andmeid ja kaardistust, kui maastikul toimunud muutuste fikseerimisega on kiire ning ei soovita oodata tavapärast riikliku aeromõõdistamise/kaardistuse intervalli, mille käigus uuendatakse alusandmeid ja tehakse kaardistus kogu Eesti kohta kord nelja aasta jooksul (ca 1/4 Eestist aastas), seejuures kaardistustööd toimuvad üheaastases nihkes (viites) alusandmete hankimise protsessiga.

Kui kaardistamise aluseks olevad aeromõõdistusandmed on MaRu süsteemides riikliku tavaprotsessi või varasemate tellimuste kaudu juba olemas, kaardistustegevuste eest lisatasu ei võeta. Kui klient soovib andmete kaardistamist ja ETAK-sse kandmist erakorraliselt kiiresti või spetsiifilise piirkonna kohta, milleks on vaja hankida uusi alusandmeid, esitatakse tegelikel kuludel ja töötundidel põhinev hinnapakkumine ameti hetkevõimaluse kohaselt.
Pärast andmehõivet uuendatakse vajaduse korral kaardiandmed väljaspool tavapärast ETAK protsessi, milleks tehakse täiendav andmetöötlus.

• Sihtrühm: nii füüsilised kui juriidilised isikud.
• Tellimuste täitmise protsess:
1. Taotluse esitamine: kirjaliku soovi/taotluse edastamine MaRu-le e-posti teel.
2. Hinnapakkumise koostamine kaardistamise eelduseks olevate alusandmete hankimiseks:
▪ tavaprotsessis kogutud andmete olemasolul tasu ei rakendu;
▪ varasemate tellimuste käigus kogutud alusandmete olemasolul tasu ei rakendu;
▪ uute andmete hankimine: tellimuse täitmiseks vajalike uute andmete hankimise hinnapakkumise koostamisel lähtutakse otseselt andmete hankimisega kaasnevatest reaalkuludest.
3. Hinnapakkumine tavaprotsessivälisteks kaardistustöödeks:
▪ tavaprotsessis tehtavate kaardistustegevuste eest tasu ei küsita;
▪ kiirtellimuse vormistamine: kui kaardistust soovitakse tavaprotsessist kiiremini (kui kaardistuseks vajalikud alusandmed on olemas või need hangitakse eraldi tellimuse täitmiseks, kuid klient ei soovi ära oodata tavaprotsessi intervalliga kaardistustegevusi), koostatakse hinnapakkumine, lähtudes kaardistamisega kaasnevatest kuludest ning tööde tegemise tähtaja määramisel ameti/asutuse hetkevõimalusest tellimust täita.
4. Arveldus ja tööde teostus: kui alusandmete uuendamise ja/või kaardistamise hinnapakkumised sobivad, esitatakse pakkumise põhjal koostatud arve. Pärast arve tasumist tehakse tööd kokku lepitud mahus ja tähtajal.

• Hinnakujunduse põhimõtted
Lennutööde maksumus ja andmetöötluse maksumus kujunevad eraldi: lennutööd sõltuvad eelkõige mõõdistatava ala suurusest ja valitud platvormist, andmetöötlus aga tööde sisust ning vajaliku andmetäpsuse ja -mahu nõuetest. Tellimuse alusel hinnatakse tööde maht, sealhulgas prognoositav lennumaht, ning andmete hilisemaks töötlemiseks kuluv aeg – teenus on tunnitariifne (70 €/h).

ETAK-i andmetest digitaalsete kaardifailide loomine
Punktiga 4 antakse MaRu-le võimalus pakkuda tellimuse alusel kaarditooteid, kasutades ETAK baasruumiandmestikku ja ameti kartograafilist kompetentsi. Teenus sisaldab tellija vajadustest lähtuvate digitaalsete kaardifailide koostamist ja nende ettevalmistamist trükiks, vajaduse korral koos väljatrükiga. Teenus sisaldab ka MaRu-s juba olemasolevate kaardiväljundite väljastamist.

Kehtiva korra kohaselt koostab MaRu staatilisi trükikaarte ja trükikõlblikke kaardifaile, mis ei ole enam kooskõlas ruumiandmete tootmise ja kasutamise praeguste vajadustega. Staatiliste kaartide (tardkujul kaardiväljundite) koostamine on töömahukas ning nõuab märkimisväärset käsitööd ja erialast kompetentsi, kuid selliste toodete väärtus kahaneb kiiresti.

Kaartide koostamise protsessi kestuse tõttu on vältimatu, et osa kaardil kujutatud andmetest on juba kaardi valmimise ajaks muutunud, kuna Eesti topograafia andmekogu uuendatakse pidevalt. Seetõttu ei ole võimalik tagada staatiliste kaartide ajakohasust ning nende regulaarne uuendamine nõuab lisaressurssi, mis ei ole proportsionaalne saadava väärtusega.

Kehtiv tasustamismudel ei kata seejuures teenuse tegelikku kulu. Praktikas on võimalik küsida tasu üksnes otseste kulumaterjalide (nt paber, tint, lamineerimine) eest, kuid kaardi koostamise peamine kulu tekib spetsialisti tööajast ja kartograafia valdkonna ekspertiisist. Selline korraldus ei taga riigi ressursside tõhusat kasutamist ning piirab teenuse osutamise mahtu ja süsteemsust, kuna teenuse pakkumine sõltub eelarvevõimalustest ning toimub üksikjuhtumite põhjal.

Samas on MaRu-l olemas kogu Eestit kattev ajakohane ETAK baasruumiandmestik ning pikaajaline kartograafia valdkonna kompetents, mis võimaldab koostada erinevaid kaarditooteid kasutajate vajaduste järgi. Praktika näitab, et nii avalikul sektoril kui ka erasektoril on huvi tellida konkreetsetest vajadustest lähtuvaid digitaalseid ja trükikõlblikke kaardifaile.

Seega ei ole põhjendatud jätkata ressursimahukate staatiliste kaartide tootmist, vaid otstarbekam on suunata olemasolev kompetents ja ressursid paindlike ning nõudluspõhiste kaardilahenduste arendamisse, mis võimaldab lähtuda lõppkasutaja vajadustest ning tagada andmete ajakohasuse.

• Sihtrühm: nii füüsilised kui juriidilised isikud.

• Tellimuste täitmise protsess:
Jaguneb kaheks töö iseloomu järgi:
1) Olemasolevad ja täiendamise vajaduseta trükikaardid või failid
• Valik ja hinnastamine: hind on määratud konkreetsele kaardile või failie, mille hulgast klient valib soovitud toote; varem koostatud ja MaRu-s juba olemasolevad digitaalsed kaardifailid eraldi tasustamisele ei kuulu ning neid saavad kliendid tellida tasuta.
• Tasumine: klient tasub kaardi või prinditava faili eest pangaülekandega või otse veebikeskkonna pangalingi kaudu.
• Tellimuse väljastamine: pärast tasumise kinnitust koostatakse trükikaart või edastatakse olemasolev kaardifail kliendiga kokku lepitud viisil; prinditud paberkaartide kättesaamine on MaRu Tallinna kontorist tasuta, muul juhul (nt postiga saatmisel) lisandub toote hinnale postiteenuse kulu.
2) Uue trükikaardi/kaardifaili loomine või olemasoleva täiendamine
• Hinnapakkumine ja tähtaeg: MaRu koostab kliendile ametliku hinnapakkumise, kus on kalkuleeritud uue eritellimuskaardi loomise või täiendamise hind prognoositava töömahu järgi ning antakse töö orienteeriv tähtaeg.
• Nõustumine ja arve: sobivuse korral kinnitab klient pakkumise, misjärel esitatakse talle arve koos tööde tegemise tähtajaga.
• Tasumine: klient tasub esitatud eritellimuse arve pangaülekandega.
• Teostus ja edastamine: pärast tasu laekumist koostavad MaRu spetsialistid kaardi või kaardifaili ning väljastavad või edastavad selle kliendile kokku lepitud viisil. Prinditud eritellimuskaardid saab MaRu Tallinna kontoris kätte tasuta, saatmisel lisandub hinnale postiteenuse kulu.

• Hinnakujunduse põhimõtted
Varem koostatud püsivad digitaalsed kaardifailid on kasutajatele kättesaadavad tasuta. Uute eritellimuskaartide loomine või olemasolevate täiendamine põhineb prognoositaval tööajal ja MaRu-s kehtival standardsel tunnihinnal 70 €/h.
• Kaartide koostamine (standardiseeritud töömahud):
◦ väiksema töömahuga kaardi koostamine (mõõtkavas 1 : 5000 kuni 1 : 20 000): arvestuslikult 8 töötundi x 70 € = 560 €
◦ suurema töömahuga kaardi koostamine (mõõtkavas 1 : 25 000 ja väiksemas mõõtkavas): arvestuslikult 80 töötundi x 70 € = 5600 €
◦ plotteriga väljatrükk (otsesed kulumaterjalid nagu paber, tint ja lamineerimine): proportsionaalselt 20–70 €
◦ trükitud paberkaardid saab MaRu Tallinna kontorist kätte tasuta; toodete saatmisel posti või kulleriga lisandub hinnale postiteenuse kulu.

Andmeanalüüsi koostamine
Punktiga 5 antakse MaRu-le võimalus pakkuda tasulisi andmeanalüüsi teenuseid, mida tellija ei saa teha asutuse avaandmetest või on tegu keerukate erinevate andmete kombineerimisel tehtavate analüüsidega või kui tellijal pole endal tehnilist võimalust analüüsi teha. Andmeanalüüs on andmete süstemaatilisel kogumisel, töötlemisel ja tõlgendamisel põhinev tegevus, mille eesmärk on tuvastada seoseid ning hinnata mõjusid, sealhulgas ruumiandmete kasutamine ruumiotsuste mõju hindamiseks.

• Sihtrühm: nii avaliku sektori asutused kui eraisikud (nii füüsilised kui juriidilised isikud).

• Tellimuste täitmise protsess:
1. Tellimuse laekumine: klient edastab oma analüüsiandmete soovi ja lähteülesande MaRu-le e-posti teel.
2. Sisu analüüs ja hinnastamine: MaRu spetsialistid analüüsivad tellimuse sisu, hindavad vajalike andmekogude mahtu, analüüsi keerukust ning koostavad selle põhjal ametliku hinnapakkumise.
3. Tellimuse töösse võtmine: kui klient on esitatud hinnapakkumisega nõus ja annab sellele oma kinnituse, võtab MaRu tellimuse töösse.

Hinnakujunduse põhimõtted:
• Hinnakujundus põhineb juhtumipõhisel ja läbipaistval hinnapakkumisel, mille kalkuleerimisel hinnatakse lähteülesande sisu, andmekogude ristsidumise mahtu ning spetsialistide prognoositavat tegelikku FTE-põhist tööaega, võttes aluseks spetsialisti töötunni maksumuse 70 €/h.

Järgnevalt on kirjeldatud tasuliste teenuste hinna kujunemise põhimõtteid ja metoodikat.

Hinnakujunduse põhimõtted ja metoodika

MaRu tasuliste teenuste hinnakujundus põhineb kulupõhisusel – teenuse eest võetav tasu katab teenuse osutamisega seotud kulud, kuid ei ole suunatud kasumi teenimisele. Hinna kujunemise aluseks on konkreetse tellimuse täitmiseks vajalik tööaeg, teenuse osutamiseks kasutatavad töövahendid ja infosüsteemid ning teenuse osutamist toetavad kõrvalkulud. Tasu arvestatakse teenuse osutamiseks vajalike tegevuse eest, kuid andmete eest eraldi tasu ei võeta. Tellimuse lõplik hind sõltub eelkõige tellimuse mahust, keerukusest, teenuse osutamisse kaasatud töötajate tööajast ning vajaduse korral MaRu-le IT koostööpartnerite osutatavate teenuste maksumusest.

1. Hinnakujunduse põhimõtted
MaRu tasuliste teenuste hinna kujundamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:
• kulupõhisus – hind lähtub teenuse osutamisega seotud tegelikest kuludest;
• läbipaistvus ja arusaadavus – hinnakomponendid on seotud teenuse osutamisega;
• õiglane kulude jaotamine – teenuse kasutaja tasub nende MaRu ressursside eest, mida tema tellimuse täitmisel kasutatakse;
• tasulist teenust ei subsideerita teiste teenuste arvelt – kliendile teenuse osutamisel ei kaeta kulusid riigieelarve vahendite arvelt, mis on eraldatud asutusele teiste teenuste osutamiseks ja ülesannete täitmiseks.

Teenuse hinna arvestuses kasutatakse tööaja mõõtmiseks FTE-d (täistööaja ekvivalent), mis võimaldab seostada töötajate tööpanuse, tööaja ja kulud ühtsel viisil teenuste hinnastamisega. Näiteks saab töötajate või üksuste tööpanust ning sellega seotud kulusid jaotada teenustele vastavalt sellele, milline osa täistööajast kulub tasuliste teenuste osutamiseks.

2. Teenuse hinna kulukomponendid
MaRu tasulise teenuse hind koosneb üldjuhul järgmistest kulukomponentidest:
Kulukomponent
Kulu liik
Sisu
Tööjõukulu
Otsene kulu
Teenuse osutamisse kaasatud töötajate tööajaga seotud kulud, sealhulgas töötasu ja tööandja kulud
Majandamiskulud
Otsene kulu
Proportsionaalselt teenusele kulutatud ajale osa majanduskulust (ruumide kasutus, bürootarbed, inventar jms)
Üldkulu
Kaudne kulu
Juhtimise, halduse ja tugifunktsioonide kulud ulatuses, milles need toetavad tasuliste teenuste osutamist
IT-kulud
Teenusega seotud kulu (MaRu-le IT valdkonna teenuste osutajate reaalsed teenushinnad)
Teenuse osutamiseks vajalikud infosüsteemid, andmetöötlus, litsentsid, majutus-, arendus-, hooldus- ja muud IT koostööpartnerite teenused

Tööjõukulu on teenuse hinna keskne komponent, sest paljude teenuste maksumus sõltub otseselt sellest, kui palju spetsialistide tööaega kulub tellimuse täitmiseks. Kui teenuse osutamisse kaasatakse mitu töötajat või eri valdkonna spetsialiste, arvestatakse igaühe tööpanus tegeliku tööaja ja FTE-põhise jaotuse järgi.

Majandamis- ja IT-kulud hõlmavad teenuse osutamiseks vajalikke vahendeid ning teenuseid. MaRu kasutab paljude teenuste osutamisel ka IT koostööpartnerite poolt MaRu-le osutatavaid teenuseid, sealhulgas infosüsteemide arendust, hooldust, majutust, kasutajatuge, andmetöötlust, liidestusi või muid tehnilisi tugiteenuseid. Nende teenuste hinnad võivad oluliselt mõjutada MaRu tasuliste teenuste lõpphinda klientidele, eriti juhul, kui teenuse osutamine sõltub konkreetsetest infosüsteemidest, andmetöötluse mahust ja välise teenusepakkuja toimingute hinnastamisest.

Üldkulud on teenuse osutamisega kaudselt seotud kulud (nt juhtimis-, finants-, õigus-, personali-, haldus- ja kvaliteedikulu, põhitegevuste kulud). Neid ei seostata tavaliselt ühe konkreetse tellimusega vahetult, kuid need on vajalikud selleks, et MaRu saaks teenuseid nõuetekohaselt ja järjepidevalt osutada.

Kulukomponentide suhtelised osakaalud:
• tööjõukulu ca 65%
• majandamiskulu ca 25%
• üldkulu ca 10%
• IT teenuste (riigi- ja eraettevõtetest IT partnerite poolt MaRu-le osutatavad) maksumused on sageli kõrgemad MaRu enda kuludest

3. Hinna kujundamise metoodika
Teenuse hinna kujundamisel määratakse esmalt kindlaks teenuse osutamiseks vajalikud tegevused, kaasatavad töötajad või üksused ning tööaeg. Seejärel seotakse tööajaga tööjõukulu, sellele vastav majandamis- ja IT-kulu ning proportsionaalne üldkulu. Kokkuvõtlikult kujuneb teenuse hind järgmise arvestuse alusel:
Teenuse hind = tööjõukulu + majandamis- ja IT-kulud + üldkulu

Kui tellimus on tavapärasest mahukam või keerukam, vajab täiendavat analüüsi, andmete töötlemist, tehnilist arendust, IT koostööpartneri teenust või mitme spetsialisti kaasamist, suureneb vastavalt ka teenuse lõplik hind. Selline metoodika võimaldab siduda hinna konkreetse tellimuse tegeliku ressursikasutusega ning tagab, et ühe teenuse kasutajad ei kanna põhjendamatult teiste teenuste kulusid.

Teenuste hinnad ei ole fikseeritud ühetaoliselt, vaid sõltuvad konkreetse tellimuse sisust, töömahust ja vajalikest ressurssidest, mistõttu võivad samaliigiliste teenuste hinnad tellimuste lõikes erineda.

4. Andmete ja andmebaasidega seotud kulud
MaRu hinnakujunduses lähtutakse põhimõttest, et tasu ei võeta andmete kui selliste eest. Tasu arvestatakse nende tegevuste eest, mis on vajalikud konkreetse tellimuse täitmiseks (nt päringu täpsustamine, andmete väljavõtmine, töötlemine, kontrollimine, vormistamine ja edastamiseks ettevalmistamine).

Andmebaaside üldise ülalpidamise kulusid ei käsitleta iseseisva tasu alusena. Teenuse hinnas kajastub üksnes see põhjendatud kuluosa, mis on seotud konkreetse tellimuse täitmisega, sealhulgas töötajate tööaeg, teenuse osutamisega seotud majandamis- ja IT-kulud ning proportsionaalne üldkulu. Selline lähenemine tagab, et tasu on seotud teenuse tegeliku osutamisega.

5. Kokkuvõte
MaRu tasuliste teenuste hinnakujundus on kulupõhine ja seotud tellimuse töömahuga. Teenuse hind kujuneb konkreetse tellimuse täitmiseks vajalikust tööajast, FTE-põhisest tööpanuse jaotusest, majandamis- ja IT-kuludest ning proportsionaalsest üldkulust. Olulise osa teenuste lõpphinnast võivad moodustada MaRu IT koostööpartnerite teenused, kui need on vajalikud kliendile teenuse osutamiseks.

Metoodika eesmärk on tagada, et teenuse kasutaja tasub tegelikult kasutatud ressursside eest, teenuse hind ei sisalda kasumit ega juba olemasolevate andmete eest võetavat tasu, tasulist teenust ei subsideerita riigieelarve vahenditest MaRu-le teiste teenuste osutamiseks ettenähtud raha arvelt ning andmebaaside üldise pidamise kulu ei liideta tellimusele põhjendamatult. Tasuliste teenuste metoodika väljatöötamisel on konsulteeritud rahandusministeeriumiga.

Tasuliste teenuste hinnastamise üle toimub järelevalve mitmel tasandil. Esiteks kehtestab tasuliste teenuste täpsustatud loetelu, tasumäärad või tasu arvestamise alused ning tasude arvestamise ja teenuste osutamise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Teiseks teeb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium valitsemisala asutusena Maa- ja Ruumiameti üle teenuste hinnastamispoliitika ja hinnastamispraktika osas järelevalvet. Järelevalve käigus hinnatakse, kas tasuliste teenuste hinnad vastavad seaduses ja määruses sätestatud alustele, kas hinnakujundus on kulupõhine ja läbipaistev ning kas tasuliste teenuste osutamine ei takista MaRu seadusest tulenevate põhiülesannete täitmist.

Lõikes 3 sätestatakse tasuliste teenuste osutamise eesmärk, milleks on tagada vara efektiivne kasutamine ja pakutavate teenuste jätkusuutlikkus.

Lõikes 4 sätestatakse, teenuste osutamise eest laekunud tasu võib Maa- ja Ruumiamet kasutada oma põhitegevusega seotud kulude katmiseks.

Lõige 5 sätestab, et valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega seaduses viidatud tasuliste teenuste täpsustatud loetelu, tasumäärad või tasu arvestamise alused, tasude arvestamise ja tasuliste teenuste osutamise korra.

Punktiga 105 muudetakse § 84 pealkirja § 39 muudatuste järgi. Kasutusele võetakse AKS kui keskne mõiste.

Punktiga 106 tunnistatakse kehtetuks § 84 lõige 1, kuna see on aegunud ja oma eesmärgi täitnud.

Punktiga 107 muudetakse § 84 lõiget 2, täpsustades AKS-i rakendamise üleminekusätet. Muudatuse kohaselt loetakse AKS-i infosüsteemis 2027. aasta 1. märtsi kella 00.00 seisuga kehtivaks need andmed, mis võetakse üle senistest andmeallikatest ja infosüsteemidest tehnilise lahenduse valmimisel.

Punktiga 108 täiendatakse § 84 lõiget 2 punktidega 1–3, mille kohaselt võetakse AKS-i infosüsteemi kasutuselevõtul andmed üle järgmiselt: aadressiandmed võetakse üle varasemast aadressiandmete süsteemi infosüsteemist ja loetakse AKS-i infosüsteemis ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks. Kohanimeandmed võetakse üle riigi kohanimeregistrist ja need säilitavad oma senise õigusliku staatuse ja loetakse registreerituks AKS-i infosüsteemis. Huviobjektiandmed võetakse üle MaRu sisemisest andmekogust ja loetakse AKS-i infosüsteemis registreeritud huviobjektiandmeteks. Kõik ülevõtmised tehakse tehnilise lahenduse valmimisel.

Punktiga 109 muudetakse § 84 lõiget 3 ja selle alusel loetakse AKS-i infosüsteemi käivitamise hetkeks 1. märts 2027. a kell 00:00.

Punktiga 110 täiendatakse § 84 lõikega 31, milles sätestatakse, et pärast andmete üleviimist AKS-i infosüsteemi suletakse senised aadressiandmete süsteemi infosüsteem ja riigi kohanimeregister ning nendes olnud andmed arhiveeritakse. Muudatus lõpetab süsteemireformi tehnilise ülemineku, tagab ühtse keskse infosüsteemi ning säilitab varasema andmestiku ajalooliseks kasutuseks.

Punktiga 111 muudetakse § 84 lõikeid 4 ja 5.
Lõike 4 kohaselt peavad teabevaldajad andmekogude pidamisel ja ruumiandmeteenuste osutamisel oma andmekogud ja infosüsteemid RAS-i §-ga 59 vastavusse viima hiljemalt 2027. aasta 1. märtsiks. See tähendab, et kui teabevaldaja töötleb andmekogus või ruumiandmeteenuses koha-aadresside või kohanimedega seotud andmeid, peab ta edaspidi kasutama AKS-i raamistikku ja AKS-i infosüsteemi andmeid RAS-i §-s 59 sätestatud ulatuses. Muudatus ei tähenda kõigi andmekogude ümbertegemist, vaid puudutab neid andmekogusid ja teenuseid, kus aadressi- või kohanimeandmeid kasutatakse. Üleminek toetab andmete ühtlust, vähendab paralleelsete andmeallikate kasutamist ning parandab andmete kvaliteeti ja koosvõimet.

Lõiget 5 muudetakse § 39 muudatuste alusel. Kasutusele võetakse AKS keskse mõistena.

Punktiga 112 täiendatakse RAS-i §-ga 85, kuna eelnõu § 1 punktidega 20 ja 25 täiendatakse seadust §-dega 331 ja 341, mistõttu on vaja kehtestada sätte rakendamise ettevalmistamiseks piisav ajavaru. Muudatust rakendatakse alates 2028. aasta 1. jaanuarist.

Eelnõu § 2. Maakatastriseaduse muudatused

Eelnõu § 2 punktiga 1 täiendatakse § 18 lõikega 4. Maakatastriseaduse § 12 kohase maakorraldustoimingu käigus muudetakse sageli üksnes katastriüksuste piire, ilma et muutuks maa tegelik kasutus või kasutusotstarve. Kehtiva õiguse kohaselt tuleb sellisel juhul kohalikul omavalitsusel siiski uuesti määrata katastriüksusele sihtotstarve ja koha-aadress või kinnitada nende varasem sisu haldusmenetluse kaudu, kuigi sisulist muudatust nendes andmetes ei toimu.

Muudatuse eesmärk on vähendada kohalike omavalitsuste, maaomanike ja katastripidaja halduskoormust ning kiirendada maakorraldustoimingute tegemist. Sättes nähakse ette, et juhul kui maakorraldustoiminguga ei muudeta katastriüksuse kasutusotstarvet, ei pea kohalik omavalitsus määrama uut sihtotstarvet ega koha-aadressi. Sellisel juhul kinnitab kohalik omavalitsus elektroonilises katastris olemasoleva sihtotstarbe ja koha-aadressi säilimise.

Muudatus ei vähenda kohaliku omavalitsuse pädevust otsustada sihtotstarbe või koha-aadressi üle, kui maakorraldustoiminguga kaasneb nende muutmise vajadus. Samuti ei mõjuta muudatus kehtivaid koha-aadressi või sihtotstarbe määramise põhimõtteid. Muudatusega luuakse eeldus vähendada üksnes selliste haldusotsuste tegemist, mille sisu jääb võrreldes varasemaga muutumatuks. Muudatuse tulemusel muutub maakorraldustoimingute menetlus lihtsamaks ja kiiremaks, säilitades samal ajal olemasolevate andmete õigsuse ning kohaliku omavalitsuse kontrolli nende üle.

Näiteks ei ole pärast katastriüksuse piiride muutmist, kui sellega ei muutu kinnisasjade kasutusotstarve ja kasutus, vaja uuesti määrata sama sihtotstarvet või sama koha-aadressi üksnes põhjusel, et katastriüksuse kuju või piir on muutunud. Sellisel juhul piisab olemasolevate andmete säilimise kinnitamisest elektroonilises katastris.

Punktiga 2 täiendatakse MaaKatS-i §-dega 195 ja 196. Eesmärk on luua selge õiguslik alus katastripidaja menetlusväliste tasuliste teenuste osutamiseks juhtudel, kus isikud vajavad katastriandmete, katastrimõõdistamise või piiriandmetega seotud nõustavat või analüütilist hinnangut, kuid kus avalik-õigusliku haldusmenetluse algatamine ei ole vajalik ega otstarbekas. Muudatuste eesmärk ei ole laiendada katastripidaja avalik-õiguslikke ülesandeid ega muuta haldusmenetlusi tasuliseks, vaid võimaldada vabatahtlike, õiguslikult mittesiduvate teenuste osutamist selgelt piiritletud ulatuses, vältides huvide konflikti ja tagades haldusmenetluse erapooletuse. Tasuliste teenuste puhul lähtutakse kulupõhisuse põhimõttest. See tähendab, et tasu eesmärk ei ole riigile tulu teenimine, vaid teenuse osutamisega seotud põhjendatud kulude katmine.

Paragrahviga 195 kehtestatakse üldnorm, mis määrab menetlusväliste tasuliste teenuste õiguslikud alused.

Lõikes 1 sätestatakse, et katastripidaja võib osutada üksnes selliseid tasulisi teenuseid, mis ei ole maakatastriseaduse alusel katastripidajale pandud avalik õiguslike ülesannete täitmine. Sellise sõnastusega välistatakse olukord, kus tasulise teenuse osutamine kattuks katastripidaja kohustuslike ülesannetega või asendaks neid. See on oluline nii põhiseadusliku hea halduse põhimõtte kui ka võrdse kohtlemise tagamiseks.

Lõikes 2 rõhutatakse, et menetlusvälise tasulise teenuse kasutamine ei ole eeltingimuseks maakorraldustoimingu algatamisele, läbiviimisele ega katastripidaja otsuse tegemisele. Sätte eesmärk on selgelt välistada haldusmenetluse tasuliseks muutumine ning tagada, et kõigil isikutel on võrdne ligipääs seadusest tulenevatele menetlustele sõltumata sellest, kas nad on kasutanud tasulist teenust.

Lõikes 3 määratletakse menetlusväline tasuline teenus kui väljaspool haldusmenetlust osutatav nõuandev või analüütiline teenus, mille osutamine ei too kaasa haldusakti andmist ega haldustoimingu tegemist ning ei ole katastripidajale siduv. Norm on vajalik õigusselguse tagamiseks ja selleks, et välistada tasulise teenuse käsitamine varjatud haldusmenetluse või eelotsustusena.

Lõikes 4 sätestatakse sõnaselgelt, et menetlusvälise tasulise teenuse tulemus ei loo õiguspärast ootust haldusakti sisu ega haldustoimingu tegemise suhtes. Sätte eesmärk on ennetada võimalikke vaidlusi, kus teenuse tellija võiks hiljem väita, et tasulise teenuse tulemus seob katastripidajat edasises haldusmenetluses.

Lõikes 5 sätestatakse, et tasuliste teenuste loetelu, tasumäärad või tasu arvestamise alused, tasude arvestamise ja tasuliste teenuste osutamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Paragrahv 196 täpsustab, milliseid konkreetseid menetlusväliseid tasulisi teenuseid võib katastripidaja osutada.
Lõike 1 punktis 1 nimetatud objektipõhine nõustamine on suunatud juhtumitele, kus isik vajab konkreetse katastriüksuse, selle piiride või mõõdistusdokumentidega seotud süvendatud selgitusi või analüüsi, kuid kus ei ole veel põhjust algatada haldusmenetlust. Teenus aitab ennetada hilisemaid vaidlusi ja vähendada põhjendamatute menetluste algatamist.
Lõike 1 punktis 2 sätestatud katastrimõõdistamise eksperthinnangu teenuse eesmärk on anda erapooletu ja asjatundlik hinnang katastrimõõdistamise vastavusele õigusaktidele või piiriandmete kvaliteedile. Tegemist on nõuandva teenusega, mis ei asenda haldusmenetluses tehtavaid otsustusi ega kohtumenetluses kasutatavat ekspertiisi.

Järgnevalt on selgitatud nende teenuste sisu, sihtgruppi, tellimuste täitmise protsessi. Teenuste hinnakujunduse põhimõtteid ja metoodikat käsitleb täpsemalt seletuskirja § 1 p 110.

1) Objektipõhine (menetlusväline) nõustamine
Teenust kohaldatakse olukorras, kus piiriprobleemi lahendamine eeldab tavapärasest selgituse andmisest mahukamat süvendatud analüüsi. Objektipõhine nõustamine eeldab tutvumist katastriüksuste alusandmetega, sealhulgas arhiivimaterjalidega, katastriüksuste moodustamise aegrea koostamist, erinevatest moodustamis- ja mõõdistamisviisidest tuleneva täpsushinnangu koostamist, piiriandmete analüüsi ja võrdlemist, sealhulgas CAD-programmidega, piiriprobleemi/vea tekke olemuse tuvastamist, võimalike lahenduste kaalumist ning pakkumist.

• Sihtrühm: maamõõtjad ja maaomanikud.
• Tellimuste täitmise protsess:
• kirjaliku soovi edastamine MaRu-le teenuse osutamiseks (e-post);
• MaRu hindab töömahtu ja esitab hinnapakkumise;
• tellija esitab kinnituse ja MaRu võtab tellimuse töösse .
• Hinnakujunduse põhimõtted:
• teenus on tunnitariifne (70 €/h) ning sisaldab katastriüksuste alusandmete ja ajalooliste arhiivimaterjalide aegrea koostamist, täpsushinnangu andmist, andmete võrdlemist CAD-programmides ning võimalike tehniliste lahenduste väljatöötamist.

2) Eksperthinnangu koostamine
Teenus on suunatud keeruliste piirivaidluste lahendamisele väljaspool ametlikku maakorraldusmenetlust, pakkudes sõltumatut, riigi parimal kompetentsil põhinevat erapooletut analüüsi- ja kontrollmõõdistust, mis hõlmab nii ettevalmistust kui ka looduses mõõdistamist.

• Tööde tegemise etapid:
1. kameraaltöö (ettevalmistav faas): arhiiviandmete tellimine, ajalooliste piiridokumentide süvaanalüüs, kaasatud osaliste tuvastamine ja menetlusväline teavitamine ning välimõõdistusfailide ettevalmistus;
2. välitööd ja transport: sõit objektile, piirimärkide otsimine, tuvastamine ja täppismõõdistamine maastikul;
3. kameraaltöö (lõppfaas): mõõdistusandmete järeltöötlus, analüütiline võrdlus riikliku maakatastri ja arhiiviandmetega ning lõpliku eksperthinnangu teksti ja graafilise joonise vormistamine.

• Sihtrühm: teenus on suunatud nii füüsilistele kui juriidilistele isikutele, kohtutele, ametiasutustele ja kohalikele omavalitsustele.

• Tellimuste täitmise protsess:
1. taotluse esitamine MaRu-le katastriüksuse spetsiifiliseks analüüsiks või eksperthinnanguks (e-post);
2. töömahu hindamine ja hinnapakkumise koostamine: MaRu spetsialistid analüüsivad kaasust, sealhulgas katastriüksuse geograafilist asukohta, arhiivimaterjalide mahtu ja maastikul asuvate piirimärkide olemust;
3. kinnituse esitamine tellija poolt ja objekti töösse võtmine (eksperthinnangu koostamine);
4. eksperthinnangu väljastamine tellijale koos arvega teenuse osutamise eest.

• Hinna kujundamise põhimõtted:
• Teenuse maksumus kujuneb juhtumi põhjal spetsialistide prognoositava ja tegelikult kulutatud tööaja alusel, lähtudes MaRu baashinnast 70 €/h. Lõplik hind sõltub katastriüksuse asukohast ja suurusest, analüüsimist vajavate andmete mahust ning piirimärkide ja piiride keerukusest maastikul.
• Hinnakujunduse metoodika säilitab paindlikkuse komponentidega varieerida (nt välitöö tunnihinna määramine kameraaltöö omast kõrgemaks), et hoida lõppsumma eraisikutest tellijatele mõistlikuna.

Lõikes 2 sätestatakse selgesõnaline eristus menetlusõiguslikust ekspertiisist. Eksperthinnangut ei osutata maakorraldustoimingu menetluse käigus ning seda ei käsitata kohtumenetluses ekspertiisi ega menetlusosalise tellitud eksperdiarvamusena. See on vajalik, et vältida menetlusnormide kohaldumist teenusele, mis ei ole oma olemuselt menetluslik.

Lõikes 3 rõhutatakse, et selles paragrahvis kirjeldatud eksperthinnang on nõuandva iseloomuga ega ole siduv ühelegi haldusorganile ega kohtule.

Lõikes 4 kehtestatakse huvide konflikti vältimise nõue, mille kohaselt eksperthinnangu koostaja ei tohi osaleda sama katastriüksuse suhtes katastrikannete tegemises ega maakorraldustoimingu menetlemises ei enne ega pärast eksperthinnangu koostamist. See säte on oluline avaliku usalduse säilitamiseks ja kooskõlas hea halduse põhimõttega.

Eelnõu § 3. Kohanimeseaduse muudatused

Eelnõu § 3 punktiga 1 muudetakse § 8 lõiget 1, sest kohanime määramisest tuleb teavitada ainult aadresside ja kohanimede süsteemi vastutavat töötlejat. Sõna „saadab“ asendatakse sõnaga „edastab“, sest tehniliselt võib see seisneda ka õigusakti andmete sisestamisega aadresside ja kohanimede süsteemi, sellega väheneb halduskoormus kohalikel omavalitsustel kui ka vastutaval töötlejal.

Punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks § 8 lõike 1 punkt 1, sest kohanime määramise õigusakti ei ole vaja edastada kohanimenõukogule. Lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks, sest kohanimeregister on osa aadresside ja kohanimede süsteemist.

Punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks 5. peatükk, sest see reguleerib kohanimeregistri pidamist, aga kohanimeregister on tehniliselt ühendatud aadressiandmete süsteemi infosüsteemiga ühtseks aadresside ja kohanimede süsteemiks, mida reguleerivad ruumiandmete seadus ja selle rakendusaktid.

Eelnõu § 4. Avaliku teabe seaduse muudatus

Eelnõu § 4 punktiga 1 muudetakse § 439 lõike 1 punkti 3, sest aadressiandemete süsteem asendatakse aadresside ja kohanimede süsteemiga.

3.2. Põhiseaduspärasuse analüüs

3.2.1. Probleemi piiritlemine
Eelnõukohase seadusega kavandatakse kehtestada aeromõõdistusandmete avalikustamise ja kasutamise tingimused, nähes ette andmete detailsuse piirangud ning diferentseeritud juurdepääsutasemed. Selline kord mõjutab mitut põhiseaduslikku õigust ning nõuab põhiseaduspärasuse hindamist. Küsimus ei seisne üksnes ühe põhiõiguse riives, vaid mitme põhiõiguse omavahelises suhtes ja nende tasakaalustamises. Asjassepuutuvad on eelkõige eraelu puutumatus (PS § 26), ettevõtlusvabadus (PS § 31) ning teabevabadus (PS § 44). Samuti tuleb hinnata kavandatu kooskõla õigusselguse ja seadusereservatsiooni põhimõtetega (PS § 3 lg 1 ja § 10). Kuna tegemist on põhiõiguste kollisiooniga, tuleb lähtuda Riigikohtu praktikast tulenevast põhimõttest, et erinevate põhiõiguste vahel tuleb leida mõistlik tasakaal.2

Õiguskantsler on osutanud, et aeromõõdistusandmete avalikustamine ei kujuta endast üksnes üksikjuhtumilist teabe avaldamist, vaid riigi loodavat süstemaatilist ja kogu territooriumi hõlmavat andmekogu, mis suurendab eraelu riive intensiivsust kvalitatiivselt. Seetõttu tuleb hinnata mitte üksnes andmete olemasolu, vaid eelkõige nende avalikustamise ulatust ja viisi.3 Kavandatav lahendus lähtub sellest eristusest ja käsitab piirangu objektina eelkõige avalikustamist, mitte andmete kogumist.

3.2.2. Riivatavate põhiõiguste kaitseala ja riive
Teabevabadus hõlmab õigust saada vabalt üldiseks kasutamiseks mõeldud teavet. Samas ei ole tegemist absoluutse õigusega, vaid seadusandjal on õigus kehtestada piiranguid, kui see on vajalik teiste põhiõiguste või avalike huvide kaitseks. Aeromõõdistusandmed kujutavad endast avalikku teavet üksnes ulatuses, milles nende avalikustamine ei kahjusta teisi kaitstavaid õigushüvesid. Seetõttu tuleb hinnata, kas ja millises ulatuses võivad sellised andmed sisaldada teavet, mille levitamine riivab isikute eraelu. Avaliku teabe kättesaadavust võib piirata, kui see on vajalik teiste põhiõiguste kaitseks. Selline lähenemine tuleneb üldisest põhimõttest, et põhiõigused ei kehti iseseisvalt, vaid vastastikuses koostoimes.

Aeromõõdistusandmete avalikustamisel tuleb arvestada, et tegemist ei ole üksnes potentsiaalse riiveallikaga, vaid ka olulise avaliku hüvega. Aeromõõdistusandmed on riigi ja ühiskonna toimimiseks vajalikud alusandmed, mida kasutatakse laialdaselt ruumiplaneerimises, ehitus- ja järelevalvetegevuses, pääste- ja kriisireguleerimises, keskkonnahalduse ning teadus- ja arendustegevuse toetamisel.

VTK tagasisidest nähtub, et avaliku sektori asutused kasutavad aeromõõdistusandmeid operatiivtegevuses, sealhulgas otsuste tegemisel ja järelevalvetoimingutes, kus ajakohane ja piisava detailsusega teave vähendab menetluskoormust ning parandab otsuste kvaliteeti. Samuti toetavad need andmed erasektori tegevust, võimaldades luua uusi teenuseid ja arendada innovatsiooni, ning on vajalikud regionaalpoliitika ja ruumilise arengu planeerimiseks. Seetõttu ei ole aeromõõdistusandmete avalikustamine pelgalt valik, vaid tuleneb riigi ülesandest tagada kvaliteetsed ja kättesaadavad alusandmed avalikes huvides.

Ettevõtlusvabadus kaitseb isiku õigust tegeleda majandustegevusega ning kasutada selleks vajalikke ressursse. Praktikas tähendab see muu hulgas õigust kasutada ruumiandmeid majandustegevuse sisendina. Aeromõõdistusandmete kasutuspiirangud võivad seega mõjutada ettevõtjate võimalusi teenuste osutamisel või toodete arendamisel.

Tegemist ei ole siiski ettevõtlustegevuse sisulise piiranguga, vaid konkreetse sisendi kasutamise tingimuste reguleerimisega. Esiteks ei välista regulatsioon andmete kasutamist tervikuna, vaid diferentseerib ligipääsu andmete detailsuse ja riskitaseme põhjal. Madalama riskiga andmed jäävad avalikult kättesaadavaks ning detailsematele andmetele säilib ligipääs kontrollitud tingimustel. Seega ei ole tegemist turult väljatõrjumise ega majandustegevuse keelamisega, vaid andmete kasutamise tingimuste korrastamisega.

Kõigi kasutusjuhtude jaoks ei ole suure detailsusega andmed vajalikud. Üldise ülevaate ja esmase analüüsi jaoks on 20 cm eraldusvõimega ortofoto paljudel juhtudel piisav, võimaldades hinnata ruumilist konteksti, tuvastada objektide olemasolu ja jälgida muutusi. Detailsemate andmete vajadus tekib eelkõige kitsamate ja spetsiifiliste tööülesannete puhul, mis õigustab ka rangemat ligipääsukorda.

Kavandatu ei takista ettevõtjatel kasutada alternatiivseid andmeallikaid või teenuseid. Ettevõtjad kasutavadki paralleelselt mitut allikat, sealhulgas kommertsteenuseid (nt rahvusvahelised kaarditeenused) ning tellivad vajaduse korral muid andmehõiveid (näiteks droonipildistused). Kasutajauuringu järgi kohandavad ettevõtjad oma tööprotsesse ka juhul, kui detailne riiklik andmestik ei ole vabalt kättesaadav, mis näitab, et turul on olemas alternatiivsed lahendused ning ettevõtlustegevus ei sõltu üksnes ühest andmeallikast.

Eraelu puutumatus tähendab lisaks klassikalisele eraelule ka isiku ruumilise privaatsuse kaitset. Nüüdisaegses õigusruumis tähendab see, et isiku elu- ja kasutusruumi kohta kogutud detailne teave ei tohi olla piiranguteta kättesaadav. Aeromõõdistusandmete puhul seisneb risk eelkõige selles, et kõrge resolutsiooniga andmed võimaldavad teha järeldusi isiku elukorralduse, vara või muude eraeluliste aspektide kohta. Seetõttu on riigil kohustus luua reeglid, mis ennetavad sellist riivet. Seetõttu on riigil PS-i §‑st 26 tulenev kohustus kehtestada meetmed, mis väldivad põhjendamatut sekkumist isiku privaatsfääri.

Eelnõu riivab teabevabadust ja ettevõtlusvabadust, kuna piirab andmete vabalt kasutamise ulatust. Samas ei riiva see eraelu puutumatust, vaid vastupidi – on suunatud selle kaitsmisele. Seega on tegemist olukorraga, kus ühe põhiõiguse kaitse eeldab teiste põhiõiguste teatud ulatuses piiramist.

3.2.3. Riive õigustamine ja legitiimne eesmärk
Riive õigustatuse hindamisel tuleb analüüsida kavandatu eesmärki ja selle proportsionaalsust. Eelnõu eesmärk on kaitsta eraelu ning vähendada julgeolekuriske, mis võivad kaasneda detailsete ruumiandmete piiranguteta levikuga.

Piirangu legitiimseks eesmärgiks on eraelu puutumatuse ja riigi julgeoleku kaitse. Riigikohus on leidnud, et ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest, mis tuleneb avalikust huvist või teiste isikute õiguste kaitsest.4 Tegemist on põhiseaduslikult legitiimsete eesmärkidega, kuna need tulenevad nii PS-i § 26 kaitsealasest õigushüvest kui ka riigi üldisest kohustusest tagada isikute õiguste kaitse ja julgeolek.

Sobivuse kriteeriumi kohaselt peab valitud meede aitama eesmärki saavutada. Andmete detailsuse piiramine ja juurdepääsu mitmetasandilisus aitavad vältida olukorda, kus isikute eluolu või vara kohta avaldatakse liigset teavet. Samas säilib väiksema detailsusega andmetega avaliku teabe kättesaadavus ning detailsemate andmete kasutamise võimalus õigustatud juhtudel. Seega on meede eesmärgi saavutamiseks sobiv.

Vajalikkus
Vajalikkuse hindamisel tuleb võrrelda, kas sama eesmärki oleks võimalik saavutada vähem piiravate vahenditega. Võimalike alternatiividena võib käsitada üksnes vajaduspõhist hägustamist või pärast andmete avalikustamist toimuvat ex post kontrolli nende kasutamise üle.

Eelmainitud meetmed ei ole siiski sama tõhusad. Vajaduspõhine hägustamine vajab üksikjuhtumi põhjal sekkumist, mis on olemuselt väga ajamahukas ning pärsib andmete kasutuselevõttu avalikes huvides. Valikuline hägustamine ei kõrvalda julgeolekuriske ning eeldab keerulist andmete haldamist ja registrite koostoimet ja pidevat inimese sekkumist. Samuti ei ole piisav üksnes andmete kasutamise järelkontroll, kuna aeromõõdistusandmete olemuse tõttu ei ole võimalik nende edasist levikut ja kasutamist pärast avalikustamist enam piirata. Kui detailne teave on juba avalikustatud, ei ole võimalik selle mõju hilisemate meetmetega tagasi pöörata. See vastab ka õiguskantsleri hinnangule, et just andmete süsteemne ja kergesti ligipääsetav avalikustamine suurendab eraelu riivet kvalitatiivselt uuele tasemele.5 Samas ei ole aerofotode kvaliteet praegu selline, et neilt oleks võimalik tuvastada inimest näo või välimuse järgi või tema autonumbri põhjal.6

Lisaks ei võimalda vähem piiravad meetmed piisavalt arvestada aeromõõdistusandmete eri liikide erinevat riskitaset. Andmeliigid, nagu ortofotod, kaldaerofotod ja aerolaserskaneerimise punktipilv, erinevad oluliselt selle poolest, millisel määral võimaldavad need tuvastada objekte ning teha järeldusi isiku eluolu, vara või privaatsfääri kohta. Näiteks võivad kaldaerofotod külgvaate tõttu võimaldada näha hoonete varjatud külgi või kinnisasja osi, mis tavapärasest avalikust vaatepunktist nähtavad ei ole.7 Seetõttu ei oleks ühetaoline või üksnes tagantjärele kontrollil põhinev meede sama tõhus, kui on andmeliikide riskitasemest lähtuv mitmetasandiline juurdepääsumudel. Seega hilisem järelevalve ei ole piisavalt tõhus meede. Samuti on selliste meetmete rakendamine praktikas kulukas nii rahaliselt kui ajaliselt. Seetõttu ei saa pidada olemasolevaid alternatiive sama tõhusaks, kui on valitud lahendus.

Suure detailsusega andmete täielik sulgemine avalikkusele on vajalik siis, kui andmete avalikustamine tooks kaasa suure riive eraelu puutumatusele või julgeolekule. Samas võimaldab vähem detailsete andmete avalikustamine tagada teabe kättesaadavuse üldises huvis ning kontrollitud ligipääsuga kanalid võimaldavad andmete kasutamist õigustatud eesmärkidel, ilma et kaasneks nende kontrollimatu levik.

Seetõttu ei ole võimalik saavutada sama tulemust vähem piiravate meetmetega, mis tagaksid ühtaegu nii andmete laialdase kasutatavuse kui ka eraelu puutumatuse ja julgeoleku piisava kaitse. Valitud lahendus, mis kombineerib andmete täielikku sulgemist, kvaliteedi piirangut ja kontrollitud ligipääsu, on seega eesmärgi saavutamiseks vajalik.

Mõõdukus
Mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda ühelt poolt riive intensiivsust ja teisalt eesmärgi kaalukust. Riigikohus on rõhutanud, et mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda kaalukam peab olema selle õigustus ja seda täpsemad peavad olema piirangu aluseks olevad normid.8

Ettevõtlus- ja teabevabaduse riive seisneb eelkõige selles, et teatud andmeid ei ole võimalik vabalt kasutada. Regulatsioon näeb ette mitmetasandilise lähenemise, mille kohaselt kõige suurema riskiga andmed ei ole avalikkusele kättesaadavad, keskmise riskiga andmed avalikustatakse piiratud detailsusega ning ülejäänud andmetele võimaldatakse ligipääs kontrollitud tingimustel. Ka piiratud eraldusvõimega (nt 20 cm) andmestik võimaldab täita üldise ruumilise ülevaate funktsiooni ning paljude kasutajate jaoks jääb see piisavaks töövahendiks. Detailsemate andmete vajadus ei kao, kuid see puudutab kitsamat kasutajate ringi ja spetsiifilisi tööülesandeid, mille puhul on põhjendatud ka rangem ligipääsukord. Seetõttu ei kujuta kavandatu endast täielikku informatsioonilist sulgemist ega ettevõtlustegevuse keeldu, vaid üksnes andmete kasutamise tingimuste diferentseerimist.

Teisalt on piirangu eesmärk väga kaalukas. Õiguskantsleri hinnangul muudab detailsete aerofotode süstemaatiline ja piiranguteta avalikustamine isikute eraelu puudutava teabe kergesti kättesaadavaks kogu maailmale ning võimaldab teha järeldusi isikute eluviisi, vara ja turvameetmete kohta. Selline riive on olemuslikult intensiivne ning seda ei saa võrdsustada üksikjuhtumilise vaatlusega avalikus ruumis.9

Ühelt poolt piiravad kavandatud meetmed ettevõtjate võimalusi kasutada suure detailsusega andmeid, mis võib mõjutada teatud ärimudelite arengut. Teisalt võib detailsete aeromõõdistusandmete piiranguteta kättesaadavus kaasa tuua ulatusliku ja raskesti kontrollitava sekkumise üksikisikute eraellu. Arvestades, et kõnesoleval juhul ei välista kavandatu andmete kasutamist, vaid piirab üksnes nende detailsust ja juurdepääsu ulatust, kaalub eraelu kaitse huvi üles ettevõtlusvabaduse riive.

Sellises olukorras ei ole proportsionaalsus saavutatav ühetaolise lahendusega, mis kas lubab või keelab andmete avalikustamise tervikuna. Valitud mitmetasandiline lähenemine võimaldab ühtaegu:
– tagada madalama riskitasemega andmete kui avaliku teabe kättesaadavuse;
– piirata üksnes nende andmete levikut, mille puhul riive eraelule oleks intensiivne;
– säilitada vähem riivavate andmete kasutusvõimalus õigustatud eesmärkidel kontrollitud ligipääsuga.

Seetõttu on kavandatu suunatud just nende riskide maandamisele, mis ei ole muul viisil tõhusalt kontrollitavad, ning ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik eesmärgi saavutamiseks. Arvestades, et eraelu puutumatuse kaitse on põhiseaduses suure kaaluga õigushüve ning kavandatud abinõu ei välista andmete kasutamist tervikuna, vaid piirab üksnes nende detailsust ja ligipääsu ulatust, on põhiõiguste riive mõõdukas ja proportsionaalne.

Õigusselgus
Lisaks tuleb hinnata regulatsiooni kooskõla õigusselguse ja seadusereservatsiooni põhimõtetega. Õigusselguse nõue eeldab, et normi adressaat saab ette näha, milliste tingimuste korral tema õigusi piiratakse, millised on tema õigused ja kohustused ning kuidas normi rakendatakse. Piirangute alused sätestatakse seaduse tasandil ning tehnilised detailid jäetakse täitevvõimu täpsustada. Selline lahendus on kooskõlas Riigikohtu praktikaga10, mille kohaselt võib vähem intensiivseid piiranguid täpsustada määrusega, kui seadus määrab piisavalt selged raamid.

Seadusereservatsiooni põhimõtte kohaselt peavad põhiõiguste piirangute alused tulenema seadusest. Kõnesoleval juhul sätestatakse seaduses nii piirangute eesmärk kui ka peamised tingimused, mistõttu on täitevvõimule antud volitusnorm piisavalt selge ja piiritletud.
Kokkuvõttes tuleneb eespool käsitletust, et eelnõu riivab teabevabadust ja ettevõtlusvabadust, kuid riive on suunatud eraelu puutumatuse kaitsele ning vastab proportsionaalsuse põhimõttele. Regulatsioon on kooskõlas ka õigusselguse ja seadusereservatsiooni nõuetega. Seetõttu on eelnõu põhiseadusega kooskõlas.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõu terminid on vajalikud regulatsiooni täpsustamiseks ning kajastavad valdkonna tehnoloogilist arengut ja praktilist kasutust. Eelnõus kasutatakse uusi termineid või muudetakse olemasolevate terminite legaaldefinitsioone:
• geodeetiline märk on maapõue või ehitisse kohtkindlalt paigaldatud rajatis, millele on määratud koordinaadid ning vajaduse korral kõrgused ja raskuskiirenduse väärtus;
• geodeetiline punkt on andmekandjal talletatud kirje, mis sisaldab andmeid geodeetilise märgi, selle koordinaatväärtuste ja vajaduse korral muude seotud andmete kohta;
• geodeetiline võrk on geodeetiliste mõõtmisandmete kogum, mida kasutatakse teatud piirkonda rajatud geodeetiliste märkide koordinaatide, kõrguste ja raskuskiirenduse väärtuste määramiseks. Geodeetilised võrgud on järgmised: riiklik GNSS-i satelliitandmete keskus ESTPOS, riiklik geodeetiline võrk, riiklik kõrgusvõrk, riiklik gravimeetriline võrk ja vajaduse korral nendele vastavad kohalikud võrgud;
• geodeetilised tööd seaduse tähenduses on geodeetiliste märkide rajamine ja hooldamine, geodeetiliste võrkude rajamine ja rekonstrueerimine ning nendega seotud geodeetiliste andmete töötlemine;
• geodeetiliste tööde tegija on isik, kes teeb geodeetilisi töid
• aadresside ja kohanimede süsteem (AKS) on organisatsiooniliste, tehniliste ja õiguslike vahendite raamistik, mis tagab aadressiobjektide, kohanimede ja huviobjektide ühese identifitseerimise nii nende asukohas kui ka eri andmekogudes ning koha-aadresside ja kohanimede määramise, aadressiandmete ja kohanimede töötlemise ühtse korralduse;
• huviobjekt on maaga seotud objekt, mille asukohaandmeid vajab avalikku teenust pakkuv asutus oma ülesannete täitmiseks või avaliku teenuse osutamiseks. Huviobjekt võib olla samal ajal kas kohanimeobjekt või aadressiobjekt või muu objekt, millele ei ole kohanime ega koha-aadressi määratud;
• huviobjektiandmed on andmed huviobjekti asukoha ja seda kirjeldavate tehniliste näitajate kohta, mida avalikku teenust pakkuv asutus vajab oma ülesannete täitmiseks;
• aeromõõdistusandmed seaduse tähenduses on ruumiandmed, mis on saadud aeropildistamise või aerolaserskaneerimise teel ning mis kirjeldavad maapinna ja sellel asuvate looduslike ja inimtekkeliste nähtuste asukohta, kuju, omadusi ja ruumilisi suhteid;
• ortofoto on maapinda ja sellel asuvaid objekte kujutav georeferentseeritud aerofoto, kus kujutis on toodud ühtsele kaardiprojektsioonile;
• kaldaerofoto on aerofoto, mille võttesuund ei ole risti maapinnaga ja mis võimaldab vaadelda objekte külgvaates;
• fotovõrkmudel on aeropildistamise teel saadud fotode põhjal koostatud kolmemõõtmeline mudel;
• aerolaserskaneerimise punktipilv on aerolaserskaneerimise käigus kogutud punktandmestik;
• autenditud kasutaja on isik, kelle isikusamasus on tuvastatud seaduse alusel ning kellele võimaldatakse ligipääs aeromõõdistusandmetele väljaspool avalikku vaadet seaduse § 733 tähenduses;
• suletud aeromõõdistusandmed on andmed, millele juurdepääs on piiratud julgeoleku või avaliku korra tagamiseks või muul seaduses sätestatud alusel.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu reguleerib aeromõõdistusandmete avalikustamise ja kasutamise tingimusi, mis kuuluvad Euroopa Liidu õiguse kohaselt ruumiandmete ja avaliku sektori teabe taaskasutamise valdkonda. Eelnõu koostamisel on arvestatud eelkõige järgmiste Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividega:
– 2007/2/EÜ (INSPIRE-direktiiv), millega luuakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur;
– (EL) 2019/1024 (avaandmete ja avaliku sektori teabe taaskasutamise direktiiv);
– 2003/4/EÜ keskkonnateabe kättesaadavuse kohta.

5.1. INSPIRE-direktiiv (2007/2/EÜ)
INSPIRE-direktiivi eesmärk on tagada ruumiandmete kättesaadavus ja kasutatavus avaliku sektori ülesannete täitmiseks ning ühiskondlike vajaduste rahuldamiseks. Direktiivi kohaselt tuleb ruumiandmed muuta leitavaks, vaadatavaks ja võimaluse korral allalaaditavaks standardiseeritud teenustega.

Eelnõu lahendus on direktiivi sätetega kooskõlas. Eelnõu ei piira ruumiandmete olemasolu ega leitavust, vaid reguleerib nende avalikustamise üksikasju ja ulatust. INSPIRE-direktiiv ei nõua, et kõik ruumiandmed oleksid piiranguteta ja täies detailsuses avalikkusele kättesaadavad. Direktiivi artikkel 13 lubab kehtestada piiranguid juhul, kui see on vajalik näiteks avaliku julgeoleku või isikute õiguste ja vabaduste kaitseks. Piiratakse selliste andmete avalikustamist, mille suur detailsus võimaldaks teha järeldusi isikute eluolu või vara kohta. Madalama riskitasemega andmed jäävad avalikkusele kättesaadavaks ning tagavad seeläbi direktiivi artikli 11 kohase minimaalse kättesaadavuse.

Eelnõu lahendus – mitmetasandiline juurdepääs, andmete detailsuse piiramine ja osa andmete sulgemine – on kooskõlas INSPIRE-direktiivi loogikaga, kuna:
• andmete leitavus ja olemasolu säilib;
• väiksema riskiga andmed jäävad avalikkusele kättesaadavaks;
• suurema riskiga andmetele nähakse ette kontrollitud ligipääs.

Lisaks toetab eelnõu INSPIRE eesmärki tagada andmete tegelik kasutatavus, kuna väldib olukorda, kus liiga piiratud või viibega kättesaadav teave kaotaks praktilise väärtuse avalike ülesannete täitmisel.

5.2. Avaandmete direktiiv ((EL) 2019/1024)
Avaandmete direktiivi artikli 5 kohaselt peavad avaliku sektori asutused tegema dokumendid kättesaadavaks taaskasutamiseks, kuid artikli 1 lõike 2 kohaselt ei kohaldata direktiivi teabele, millele kehtivad juurdepääsupiirangud muu hulgas isikuandmete või julgeoleku kaitseks.
Lisaks sätestab artikli 3 lõige 1 üldpõhimõtte teabe võimalikult laialdasest kättesaadavusest, kuid ei välista piirangute kehtestamist.
Eelnõu lahendus on direktiiviga kooskõlas, kuna:
• säilitab aeromõõdistusandmete üldise kättesaadavuse väiksema detailsusega;
• ei välista andmete taaskasutamist;
• piirab üksnes andmete neid omadusi (suur detailsus, koondatavus), mis tooksid kaasa ebaproportsionaalse riive.
Seejuures on arvestatud, et avalike ruumiandmete kättesaadavus:
• toetab innovatsiooni ja ettevõtlust;
• vähendab halduskoormust, kuna väheneb vajadus individuaalsete teabenõuete esitamiseks;
• parandab otsuste tegemise kvaliteeti avalikus sektoris.
Seega ei vähenda eelnõu avaandmete direktiivi eesmärki, vaid tasakaalustab selle teiste põhiõigustega.

5.3. Keskkonnateabe direktiiv (2003/4/EÜ)
Keskkonnateabe direktiivi artikli 3 kohaselt tuleb keskkonnateave teha avalikkusele kättesaadavaks ning artikli 4 lõike 2 kohaselt võib juurdepääsu piirata, kui avalikustamine kahjustaks näiteks avalikku julgeolekut ja riigikaitset, isikuandmete kaitset või muid kaitstavaid huve.
Aeromõõdistusandmed võivad sisaldada keskkonnateavet, kuid ühtlasi võimaldada järeldusi isikute eraelu kohta. Eelnõu arvestab seda, tagades keskkonnateabe kättesaadavuse ning samas piirates üksnes neid andmeid, mille avalikustamine oleks vastuolus artiklis 4 sätestatud kaitsehuvidega.

5.4. Järeldus
Euroopa Liidu õigus ei eelda ruumiandmete piiranguteta ja maksimaalse detailsusega avalikustamist, vaid näeb ette tasakaalustatud lähenemise, mis võimaldab piirata juurdepääsu juhul, kui see on vajalik teiste õigushüvede kaitseks. Seetõttu on eelnõu Euroopa Liidu õigusega kooskõlas.

6. Seaduse mõjud

Eelnõukohase seadusega kavandatakse järgmisi muudatusi:
• koondatakse aadressiandmed, kohanimed ja huviobjektid ühte terviklikku süsteemi;
• antakse AKS-i infosüsteemi vastutavale töötlejale hoone või hooneosa koha-aadressi määramise või muutmise õigus;
• kaotatakse kohalike geodeetiliste tööde MaRu-ga kooskõlastamise kohustus;
• sätestatakse geodeetiliste tööde tegemisel kasutatavate mõõteseadmete kalibreerimise kohustus;
• sätestatakse õiguslik raamistik aeromõõdistusandmete avalikustamiseks ja kasutamiseks;
• luuakse MaRu tasuliste teenuste osutamise alused.

Sihtrühma saab üldistatult jagada kolmeks:
• eraõiguslikud juriidilised isikud;
• füüsilised isikud;
• avalik sektor (kohalikud omavalitsused ja riigiasutused).

6.1. Aadressiandmed
6.1.1. Mõju avaldav muudatus: aadresside, kohanimede ja huviobjektide koondamine ühte terviklikku süsteemi

Kuna aadressiandmete süsteemi infosüsteem (ADS-i infosüsteem) ja riiklik kohanimeregister on tehniliselt omavahel integreeritud aadresside ja kohanimede süsteemiks, tehakse muudatused ruumiandmete seaduses, kohanimeseaduses ja rakendusaktides.

Riikliku kohanimeregistri sätted tunnistatakse kohanimeseaduses kehtetuks. Kohanimeseaduse alusel kehtestatud kohanime vormistamise ja kasutamise kord tunnistatakse kehtetuks ja selle sätted viiakse üle AKS-i määrusesse.

Lisaks reguleeritakse huviobjektidega seotut seaduse tasandil. Oluline tähelepanek on, et praeguses kasutuses tähendab huvipunkt pigem konkreetset teenuse või koha asukohta, samas muudatuse järgi on huviobjekt laiem õiguslik mõiste, mis võib olla samal ajal kas kohanimeobjekt või aadressiobjekt või muu objekt, millele ei ole kohanime ega koha-aadressi määratud.

Muudatustega koondatakse aadressid, kohanimed ja huviobjektid ühte terviklikku süsteemi. Sellega rõhutatakse, et tegemist ei ole üksnes eraldiseisvate andmeliikidega, vaid tervikliku tehnilise, organisatsioonilise ja õigusliku süsteemiga, mis sisaldab nii andmete moodustamise, esitamise, haldamise ja kasutamise põhimõtteid kui ka süsteemi toimimiseks vajalikke osapooli ja nende ülesandeid. Muudatus loob selgema struktuuri ning eristab ühelt poolt aadresside, kohanimede ja huviobjektide määramise ning andmete esitamisega seotud nõudeid ja menetlusi ning teiselt poolt infosüsteemi kui terviklikku andmete haldamise ja kasutamise keskkonda.

6.1.1.1. Sihtrühm: riigiasutused ja kohaliku omavalitsuse asutused
Mõju riigivalitsemisele (riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele)
AKS-i infosüsteemi kasutusele võtmisel on riigivalitsemisele valdavalt positiivne mõju. Maa- ja Ruumiameti hallatavate infosüsteemide arv väheneb ning seniste eraldiseisvate regulatsioonide asemel rakendatakse ühtset õiguslikku raamistikku. Loobutakse KNR-i kui eraldiseisva keskkonna ülalpidamisest. AKS-i infosüsteemi kasutuselevõtuga võib selle vastutava ja volitatud töötleja töökoormus mõnel määral kasvada (nt võib kaasneda vajadus koolituste korraldamiseks ja juhendite koostamiseks). KNR-i kui eraldi registri ja infosüsteemi sulgemisega väheneb selle keskkonna ülalpidamisega kaasnev töökoormus ja ressursikulu. Selle asemel AKS-i infosüsteemi kasutuselevõtu tõttu ei vähene ressursikulu oluliselt. Samas lihtsustab see süsteemide haldamist ja vähendab halduskoormust. Kohalike omavalitsuste ülesanded ja töökorraldus oluliselt ei muutu.

Aadressiandmete üleviimisega AKS-i infosüsteem uueneb ka senine In-ADS-i veebiteenus, mis on ADS-i andmeid kasutav integreeritav aadressiotsing, mida on võimalik lihtsalt paigutada veebipõhistesse infosüsteemidesse. Teenuse uus nimi on In-AKS. In-ADS on avatud kuni 2026. aasta juuli lõpuni. Pärast seda rakendatakse kuni 2026. aasta lõpuni ümbersuunamist.

Ühtsesse süsteemi koondatud huviobjektide andmestik annab riigile ajakohase ülevaate konkreetsetes asukohtades pakutavatest teenustest, mida saab kasutada nii kriisiolukordade lahendamiseks kui ka muude avalike teenuste planeerimiseks ja korraldamiseks. Positiivne mõju avaldub ka KOV-idele, kellel on huviobjektide infot omades võimalik avalike teenuste osutamist tõhusamalt korraldada ning nendeks vajaminevat ressurssi optimeerida. Andmete kogumine võib suurendada mõnel määral MaRu töökoormust. Oluline on, et andmeid kogub MaRu ning teised asutused (Häirekeskus, Päästeamet jt) ei pea seda seetõttu eraldiseisvalt tegema. Seega kokkuvõttes on huviobjektide andmete koondamine AKS-i infosüsteemi positiivse mõjuga.

6.1.1.2. Sihtrühm: ettevõtjad ja elanikud
Mõju majandusele
Huviobjekti andmed võetakse üle Maa- ja Ruumiameti sisemisest andmekogust. Muudatuse eesmärk ei ole luua uut tüüpi andmeid, vaid luua õiguslik raamistik avalike ülesannete täitmiseks oluliste huviobjektide andmete ühtseks haldamiseks ja kasutamiseks koos aadressi- ja kohanimeandmetega.

AKS-i infosüsteemi huviobjektide regulatsiooni eesmärk on tagada avalike ülesannete täitmiseks vajalike asukohaandmete koondamine ühtsesse süsteemi. Huviobjektide andmete kogumine ei ole suunatud erasektori teenuste asendamisele ega huvipunktide kommertsteenuste pakkumisele, vaid avaliku sektori ülesannete täitmise toetamisele, sealhulgas kriisijuhtimise, planeerimise ja teenuste korraldamise eesmärgil.

Muudatus võib mõjutada ettevõtjaid, kes koguvad ja pakuvad huvipunktide andmeid. Positiivse mõjuna tekib ettevõtjatel võimalus kasutada ühtlustatud ja kvaliteetseid alusandmeid. Samas võib väheneda vajadus selliste andmete eraldi kogumiseks ja vahendamiseks, kui riik avalikustab samalaadseid andmeid. Kuna huviobjektide regulatsiooni peamine eesmärk on toetada avalike ülesannete täitmist, avalike teenuste planeerimist ning kriisi- ja kiirreageerimisvõimekust, on mõju huvipunktide andmete turule hinnanguliselt väike kuni mõõdukas.

6.1.1.3. Mõju infoühiskonnale
Kavandatud muudatustega kaasneb infoühiskonnale eeldatavasti oluline positiivne mõju. AKS muutub üheks keskseks andmebaasiks. Selle kõrval ei säilitata paralleelse registrina KNR-i ning kogu seal kajastuv info liigub AKS-i infosüsteemi. See lihtsustab nii avaliku sektori töötajate kui ka KOV-ide jaoks riigi andmekorralduse üldarusaadavust. Ühe andmebaasi kasutamine vähendab infosüsteemide killustatust, mis lihtsustab avalike teenuste kasutamist ja suurendab usaldusväärsust infoühiskonnas.

6.1.1.4. Mõju riigieelarvele
AKS-i infosüsteemi arendust rahastab Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU vahenditest. Arendusel on kolm etappi: aprillis 2025 valmisid AKS-i infosüsteemi baasfunktsioonid ja kohanimede moodul ja oktoobris AKS-i infosüsteemi aadressiandmete avalik rakendus. 2026. aastal valmib aadressiandmete menetlusrakendus ja täisfunktsioonid kohanime-, aadressi- ja huviobjektiandmete tootmiseks ning levitamiseks uues süsteemis.
AKS-i infosüsteemi majutus, hooldus ja arendamine süsteemi valmimise järel ei suurenda mõju riigieelarvele võrreldes senise olukorraga.

6.1.1.5. Mõju riigi julgeolekule
Huviobjekte käsitlevate normide loomine toetab avalike ülesannete täitmist, avalike teenuste planeerimist ning kriisi- ja kiirreageerimisvõimekust, misläbi avaldub positiivne mõju riigi sisejulgeolekule.

6.1.2. Mõju avaldav muudatus: hoone või hooneosa koha-aadressi määramise või muutmise õiguse andmine AKS-i infosüsteemi vastutavale töötlejale

Muudatusega nähakse ette, et teatud juhtudel võib hoone, hooneosa või riigi maakorralduse käigus tekkiva objekti koha‑aadressi määrata või muuta AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja ehk Maa‑ ja Ruumiamet. Selline võimalus rakendub eelkõige juhul, kui kohalik omavalitsus ei ole seaduses ette nähtud tähtaja jooksul aadressitoimingut teinud või kui hoone aadress tuleb viia tehniliselt vastavusse aluseks oleva katastriüksuse aadressiga.

6.1.2.1. Sihtrühm: riigiasutused ja kohaliku omavalitsuse asutused
Mõju riigivalitsemisele (riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele)
Muudatuse mõju riigivalitsemisele on positiivne. Selle tulemusena paraneb aadressiandmete ajakohasus ja kvaliteet ning väheneb risk, et riiklikes infosüsteemides kasutatakse vastuolus olevaid aadressiandmeid. Mõju MaRu-le on mõõdukas. Ameti ülesanded laienevad, kuna teatud juhtudel tuleb aadressitoimingud teha kohaliku omavalitsuse asemel ning tagada vastavate automatiseeritud menetluste toimimine. Positiivne mõju avaldub ka teistele riigiasutustele ja avaliku sektori infosüsteemidele, kus kasutatakse aadressiandmeid oma ülesannete täitmisel. Ühtsemad ja ajakohasemad aadressiandmed parandavad andmekogude koosvõimet ning vähendavad vigadest ja ebaühtlastest andmetest tingitud lisanduvat menetluskoormust.

Muudatuse mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele on väike kuni mõõdukas ning valdavalt positiivne. Kohaliku omavalitsuse pädevus koha‑aadresside määramisel säilib üldreeglina muutumatuna ning enamiku aadressitoiminguid teeb jätkuvalt omavalitsus. Muudatus puudutab üksnes erandjuhtumeid, kus aadressi määramine on jäänud tegemata või kus aadressiandmete kooskõla on võimalik tagada tehnilise toiminguna.

6.1.2.2. Sihtrühm: ettevõtjad ja elanikud
Muudatuse mõju ettevõtetele ja füüsilistele isikutele on väike ning valdavalt positiivne. Muudatus ei too kaasa uusi kohustusi ega lisakulusid, kuid aitab tagada aadressiandmete ajakohasuse.

6.2. Geodeesia
6.2.1. Mõju avaldav muudatus: kohalike geodeetiliste tööde MaRu-ga kooskõlastamise kohustuse kaotamine

Tunnistatakse kehtetuks RAS-i § 34 lõige 4, mis sätestas kohalike geodeetiliste tööde kooskõlastamise vajaduse MaRu-ga. RAS-i § 22 lõike 2 kohaselt rajatakse kohalikud geodeetilised võrgud vajaduse kohaselt. Pädevus vajaduse väljaselgitamisel on eelkõige kohalikul omavalitsusel, kes on RAS-i § 34 lõike 2 kohaselt ka kohalike geodeetiliste tööde korraldaja. Muudatuse eesmärk on vähendada menetlusetappe ja kiirendada geodeetiliste tööde korraldamist. Muudatus mõjutab eelkõige kohalikke omavalitsusi, Maa- ja Ruumiametit ning geodeetilisi töid tegevaid ettevõtteid.

6.2.1.1. Sihtrühm: riigiasutused ja kohaliku omavalitsuse asutused
Mõju riigivalitsemisele (riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele)
Mõju on positiivne, kuna menetlusele kuluva aja kokkuhoid vähendab MaRu ja kohaliku omavalitsuse menetluskulu.

Muudatuse eesmärk on lihtsustada geodeetiliste tööde menetlust, kaotades kohalike geodeetiliste tööde kohustusliku kooskõlastamise Maa- ja Ruumiametiga. Muudatuse tulemusena lüheneb menetlusaeg ning muutub lihtsamaks geodeetiliste tööde tegemiseks vajalik haldusmenetlus.

Mõju on Maa- ja Ruumiametile mõõdukalt positiivne, sest menetlusele kuluva aja kokkuhoid vähendab MaRu menetluskulu. Riskina võib tuua välja vajaduse anda tööde tegijatele või kohalikele omavalitsustele geodeetiliste tööde kohta selgitusi või nõuandeid.

Mõju kohalikele omavalitsustele on väike. Kuivõrd geodeetiliste tööde projekte koostavad üldjuhul asjakohast kutse- ja erialapädevust omavad geodeesiaettevõtted, ei kaasne muudatusega kohalikele omavalitsustele üldjuhul vajadust teha täiendavat tehnilist ekspertiisi. Samas võib väiksemates omavalitsustes, kus geodeesia-alane pädevus on piiratud, tekkida vajadus selgituste või nõustamise järele. Välistada ei saa ka riski, et osas omavalitsustes tekib muudatuse rakendamise algusjärgus suurem koormus uue töökorralduse kujundamisel. Samas vähendab seda asjaolu, et geodeetiliste tööde projektide koostamise eest vastutab töö tegija ning kohaliku omavalitsuse senine vastutus kohaliku geodeetilise võrguga seotud otsuste tegemisel ei muutu.

6.2.1.2. Sihtrühm: ettevõtjad ja elanikud
Mõju majandusele
Muudatuse mõju ettevõtjatele on väike ja valdavalt positiivne. Kohalike geodeetiliste tööde projektide ja aruannete kooskõlastamise menetluse lihtsustamine vähendab menetlusetappe ning võib lühendada tööde elluviimiseks kuluvat aega. See võib vähendada geodeetilisi töid tegevate või tellivate ettevõtjate halduskoormust.

Mõju elanikele on väike. Muudatus ei too füüsilistele isikutele kaasa uusi kohustusi ega kulusid. Kaudselt võib menetluste kiirenemine soodustada geodeetiliste töödega seotud projektide ja arendustegevuste sujuvamat elluviimist.

6.2.2. Mõju avaldav muudatus: geodeetiliste tööde tegemisel kasutatavate mõõteseadmete kalibreerimise kohustuse kehtestamine

Muudatusega sätestatakse geodeetiliste tööde tegemisel kasutatavate mõõteseadmete kalibreerimise kohustus. Muudatuse eesmärk on suurendada geodeetiliste täppismõõtmiste usaldusväärsust ning vähendada riski, et riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogudesse kantakse ebatäpseid mõõtmisandmeid.

Sätestatakse üldnõue, mille kohaselt geodeetiliste tööde tegemisel kasutatavad olulised mõõteseadmed ja nende komponendid (sh elektro-optilised kaugusmõõturid, mõõteprismad, digitaalsed täppisnivelliirid ning invar-koodlatid koos nende skaala omadustega) peavad olema kalibreeritud akrediteeritud mõõtelaboris. Nõude eesmärk on tagada mõõtmiste metroloogiline jälgitavus ja ühtlane kvaliteet sõltumata töö tegijast. Lisaks täpsustatakse kalibreerimisnõude kohaldamisala konkreetsete geodeetiliste tööde liikide puhul, nagu topo-geodeetilised uuringud, teostusmõõdistamine ja ehitusgeodeetilised mõõtmised. Nende tööde puhul laiendatakse nõuet ka terrestrilistele laserskanneritele. Säte rõhutab, et nimetatud töödel kasutatavate seadmete kalibreeritus on väga tähtis, kuna nende tulemustel on otsene mõju mõõtmiste täpsusele. Sätestatud on volitusnorm, et geodeetiliste mõõteseadmete kalibreerimise nõuded ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles täpsustatakse, et topo-geodeetiliste uuringute puhul on kalibreerimine kohustuslik, kui mõõtmistulemuse nõutav plaaniline või kõrguslik piirviga (täpsusklass) on väiksem või võrdne ± 1 cm või mõõtetulemust kasutatakse kohtulikus või muus õigusvaidluses tõendina.

6.2.2.1. Sihtrühm: riigiasutused ja kohaliku omavalitsuse asutused
Mõju riigivalitsemisele (riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele)
Muudatuse mõju riigivalitsemisele on positiivne. Kalibreeritud mõõteseadmete kasutamine parandab geodeetiliste mõõtmistulemuste usaldusväärsust ning vähendab riski, et riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogudesse kantakse ebatäpseid mõõteandmeid. See toetab ruumiandmete kvaliteeti ning parandab nende kasutatavust planeerimis-, ehitus-, maakorraldus- ja muudes haldusmenetlustes.

Mõju kohalikele omavalitsustele on väike. Kohalikud omavalitsused üldjuhul ei tee geodeetilisi mõõtmisi ise ega kasuta selleks mõõteseadmeid, vaid tööd teevad pädevad teenuseosutajad. Positiivne mõju avaldub kvaliteetsemate alusandmete kasutamises kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmisel.

6.2.2.2. Sihtrühm: ettevõtjad ja elanikud
Mõju majandusele
Negatiivse mõjuna võib välja tuua kalibreerimisteenuse kättesaadavuse riski. Eestis puudub praegu akrediteeritud kalibreerimisteenus geodeetiliste tööde tegemisel kasutatavatele mõõteseadmetele, mistõttu tuleb seadmete kalibreerimiseks kasutada välisriikide teenuseosutajaid. See võib suurendada geodeetiliste tööde tegijate kulusid ning pikendada seadmete kasutusest väljas olemise aega. Mõju avaldub eelkõige geodeetiliste tööde tegijatele, kes peavad tagama mõõteseadmete vastavuse kehtestatud nõuetele. Kalibreerimisteenuse kättesaadavusega seotud võimalikku mõju aitab vähendada asjaolu, et Eestis on olemas kalibreerimisteenuse arendamiseks vajalik taristu, eelkõige Vääna geodeetiline baasjoon. Selle taristu kasutuselevõtt võimaldaks tulevikus pakkuda osa kalibreerimisteenustest Eestis ning vähendada vajadust tellida teenust välisriigi akrediteeritud laboritest.

Nõue on kavandatud kehtestada 1. jaanuaril 2028. Üleminekuajal saavad turuosalised kohaneda ja seni kasutada välisriikide teenuseid. Samuti võimaldab üleminekuaeg ettevõtjatel planeerida kalibreerimisega seotud kulusid ja töökorralduslikke muudatusi.

Mõju füüsilistele isikutele on väike ja valdavalt positiivne. Muudatus võib kaudselt mõjutada geodeetiliste teenuste hinda, kui töö tegemisele kohaldub mõõteseadmete kalibreerimise kohustus. Samas parandab nõue mõõtmistulemuste usaldusväärsust ning vähendab ebatäpsetest mõõtmistulemustest tingitud vigade ja vaidluste riski. Nõue jõustub 1. jaanuaril 2028, mis võimaldab turuosalistel muudatusega kohaneda.

6.3. Aeromõõdistamine
6.3.1. Mõju avaldav muudatus: õigusliku raamistiku kehtestamine aeromõõdistusandmete avalikustamiseks ja kasutamiseks
Muudatustega luuakse ruumiandmete seaduses esmakordselt terviklik õiguslik raamistik aeromõõdistusandmete haldamiseks, avalikustamiseks ja kasutamiseks. Määratakse aeromõõdistusandmete liigid, nende haldamise põhimõtted ning erinevad ligipääsutasemed, et tasakaalustada ruumiandmete kasutatavust, eraelu puutumatuse kaitset ja riigi julgeoleku huve. Täpsemad tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Selleks muudetakse keskkonnaministri 20.12.2013 määrust nr 76 „Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused“.

Aeromõõdistusandmetena käsitatakse ortofotosid, kaldaerofotosid, fotovõrkmudeleid, aerolaserskaneerimise punktipilve andmeid ning neist tuletatud kõrgusmudeleid ja muid andmestikke. Aeromõõdistusandmeid haldab Maa- ja Ruumiamet, kelle ülesanne on korraldada nende töötlemist ja haldamist, tagades samal ajal eraelu puutumatuse, riigi julgeoleku ja andmete kasutatavuse avalikes huvides.

Muudatusega luuakse neljatasandiline ligipääsumudel:
1. Avalik vaade, milles tehakse kõigile kättesaadavaks üksnes ortofotod. Avalikult kättesaadava ortofoto piksli suurus maapinnal peab olema vähemalt 20 sentimeetrit ning andmed avalikustatakse vähemalt kuuekuulise ajalise viivitusega alates nende hõivamisest. Avalikus vaates ei tehta kättesaadavaks kaldaerofotosid, fotovõrkmudeleid, aerolaserskaneerimise punktandmeid ega detailseid punktipilve andmetest tuletatud andmestikke. Piirangu eesmärk on vähendada eraelu puutumatuse ja julgeoleku riske.
2. Autenditud kasutaja ligipääs: võimaldatakse ligipääs suurema detailsusega ortofotole, mille piksli suurus maapinnal on 10 sentimeetrit. Andmete kasutamine eeldab kasutaja autentimist ning nõustumist kasutustingimustega. Vajaduse korral võib Maa- ja Ruumiamet piirata või peatada autenditud kasutaja ligipääsu julgeoleku, avaliku korra või riigikaitse huvides. Kaldaerofotosid, fotovõrkmudeleid ja aerolaserskaneerimise punktandmeid autenditud kasutajale üldjuhul ei võimaldata, välja arvatud juhul, kui see on vajalik seadusest tuleneva ülesande täitmiseks.
3. Riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks võimaldatav ligipääs, mis võib hõlmata ortofotot, mille piksli suurus maapinnal on väiksem kui 10 sentimeetrit, kaldaerofotot, fotovõrkmudelit, aerolaserskaneerimise punktandmeid ja aerolaserskaneerimise punktandmetest tuletatud andmestikke. Maa- ja Ruumiamet võib piirata ligipääsu andmete liigi, mahu, ala või detailsuse alusel.
4. Suletud aeromõõdistusandmed, milleks on aerolaserskaneerimise punktandmed ja aeromõõdistusandmed, mille avalikustamine võib kahjustada riigi julgeolekut, avalikku korda või üksikisiku eraelu puutumatust. Neid andmeid ei tehta kättesaadavaks ei avalikus vaates ega tavapärastele autenditud kasutajatele. Ligipääs on võimalik üksnes riigi või kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks.

Muudatusega reguleeritakse aeromõõdistusandmete hägustamise taotluse esitamist. Isik võib esitada Maa- ja Ruumiametile taotluse aeromõõdistusandmete avalikus vaates esitatava ortofoto hägustamiseks, kui andmete detailsus võimaldab tuvastada isiku või tema valduses oleva objekti ning avalikustamine riivab ebaproportsionaalselt tema eraelu puutumatust.

6.3.1.1. Sihtrühm: riigiasutused ja kohaliku omavalitsuse asutused
Mõju riigivalitsemisele (riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele)
Muudatuse mõju riigivalitsemisele on positiivne. Selgem ja ühtne kord loob õigusliku aluse aeromõõdistusandmete kasutamiseks olukorras, kus andmete detailsus ja kasutusvõimalused on oluliselt kasvanud. Kavandatu aitab vähendada eraelu puutumatuse ja riigi julgeolekuga seotud riske, säilitades samal ajal kvaliteetsete ruumiandmete kasutatavuse avalike ülesannete täitmisel.

Mõju Maa- ja Ruumiametile on märkimisväärne. Ameti ülesanded laienevad, kuna lisandub kohustus hallata erinevaid ligipääsutasemeid, korraldada kasutajate autentimist, menetleda aeromõõdistusandmete hägustamise taotlusi ning rakendada andmete kasutamisega seotud tehnilisi ja korralduslikke meetmeid. Samuti tuleb tagada andmete kasutamise jälgitavus ning vajaduse korral piirata juurdepääsu julgeoleku, avaliku korra või riigikaitse huvides. Muudatusega võib kaasneda vajadus infosüsteemide arenduste ning haldusressursi järele.

MaRu-le tekib uus ülesanne hallata aeromõõdistusandmete erinevaid ligipääsutasemeid ning tagada, et andmed tehakse kasutajatele kättesaadavaks seaduses ja määruses sätestatud tingimustel. Selleks tuleb luua avalik vaade, autenditud kasutaja ligipääs, riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks mõeldud ligipääs ja suletud andmete kasutamise tehnilised lahendused ning hallata neid. Muudatusega kaasneb vajadus arendada ja hallata autentimislahendusi ning kasutusõigusi.

Lisaks lisandub MaRu-le kohustus menetleda aeromõõdistusandmete hägustamise taotlusi ning hinnata nende põhjendatust ja proportsionaalsust. See eeldab nii õiguslikku kui ka sisulist hindamist olukorras, kus asutus leiab, et aeromõõdistusandmete avalikustamine võib ebaproportsionaalselt riivata eraelu puutumatust või kujutada endast julgeolekuriski. Lisanduv töökoormus on seotud ka suletud aeromõõdistusandmete kasutamise korraldamisega. Maa- ja Ruumiamet peab hindama juurdepääsuvajadust, rakendama vajaduse korral piiranguid ning tagama, et suure detailsusega andmete kasutamine oleks põhjendatud ja kontrollitav.

Samas loob regulatsioon Maa- ja Ruumiametile senisest selgema õigusliku aluse aeromõõdistusandmete avalikustamise, kasutamise ja piirangute rakendamise korraldamiseks. See vähendab õiguslikku ebakindlust ning võimaldab eraelu puutumatuse ja julgeoleku kaalutlusi arvestada ühtsetel alustel kõigi andmekasutajate suhtes.

Kavandatu eeldab olemasolevate aeromõõdistusandmete avalikustamise ja levitamise lahenduste olulist ümberkujundamist. Kui praegu on suur osa aeromõõdistusandmetest kasutajatele kättesaadav ühetaolisel põhimõttel, siis edaspidi tuleb rakendada erinevad ligipääsutasemeid ning tagada nende tehniline eristamine.

Arenduskoormust suurendab ka asjaolu, et regulatsioon loob senisest erinevad andmetasemed. See tähendab, et süsteemid peavad suutma hallata sama andmestiku erinevaid versioone ja nendele rakenduvaid kasutuspiiranguid.

Mõju teistele riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele on positiivne. Muudatusega sätestatakse selgesõnaliselt, et riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste ülesannete täitmiseks võib võimaldada ligipääsu suurema detailsusega aeromõõdistusandmetele, sealhulgas kaldaerofotodele, fotovõrkmudelitele, aerolaserskaneerimise punktandmetele ja neist tuletatud andmestikele. See tagab, et planeerimis-, ehitus-, maakorraldus-, järelevalve-, keskkonna- ja kriisilahendamise ülesannete täitmiseks vajalikud andmed jäävad kättesaadavaks ega sõltu avaliku vaate piirangutest.

Mõju teistele riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele võib avaldada ka see, kui nende infosüsteemid kasutavad MaRu teenuseid või liidestusi. Eelkõige võib tekkida vajadus kohandada olemasolevaid liidestusi autentimispõhise ligipääsu kasutamiseks ning tagada süsteemide ühilduvus uute teenustega.

6.3.1.2. Sihtrühm: ettevõtjad ja elanikud
Mõju majandusele
Muudatuse mõju ettevõtjatele ja füüsilistele isikutele on keskmine ning mitmetahuline. Mõju avaldub eelkõige aeromõõdistusandmete kättesaadavuse korralduse muutumisest.
Positiivne mõju seisneb selles, et kvaliteetsed aeromõõdistusandmed jäävad ettevõtjatele kättesaadavaks ning autenditud kasutajatele võimaldatakse ligipääs senisest detailsematele ortofotodele. See võimaldab ka edaspidi kasutada aeromõõdistusandmeid projekteerimisel, planeerimisel, keskkonnamõjude hindamisel ning muudes majandustegevustes, mis tuginevad kvaliteetsetele ruumiandmetele. Samuti suureneb andmete kasutamise õigusselgus ning paraneb andmekasutuse jälgitavus.

Negatiivne mõju võib avalduda ettevõtjatele, kelle äriprotsessid või infosüsteemid kasutavad praegu suure detailsusega aeromõõdistusandmeid automaatselt või avalike teenustega. Neil võib tekkida vajadus kohandada infosüsteeme, andmevahetuslahendusi või tööprotsesse uute autentimis- ja ligipääsunõuetega. Mõju võib puudutada eelkõige geodeesia-, planeerimis-, projekteerimis-, kinnisvara-, metsandus- ja keskkonnavaldkonnas tegutsevaid ettevõtteid.

Füüsilistele isikutele on mõju valdavalt positiivne. Muudatus tugevdab eraelu puutumatuse kaitset, vähendades kõige detailsemate aeromõõdistusandmete avalikku kättesaadavust ning luues võimaluse taotleda avalikus vaates kuvatava ortofoto hägustamist, kui andmete avalikustamine riivab ebaproportsionaalselt isiku eraelu puutumatust. Samal ajal säilib avalikkusele juurdepääs üldisema detailsusega ruumiandmetele.

6.3.1.3. Mõju infoühiskonnale
Muudatuse positiivne mõju seisneb eelkõige selles, et luuakse selge õiguslik raamistik suure detailsusega ruumiandmete avalikustamiseks ja kasutamiseks. Muudatus aitab paremini tasakaalustada ruumiandmete kättesaadavust, eraelu puutumatuse kaitset ning riigi julgeoleku huve. Samuti suureneb andmete kasutamise jälgitavus, kuna suurema detailsusega andmetele juurdepääs eeldab autentimist ning andmete kasutamise tingimustega nõustumist.

Infoühiskonna seisukohast tähendab muudatus, et senine täielikult avalik ligipääs kõige detailsematele aeromõõdistusandmetele väheneb. Avalikus vaates jääb edaspidi kättesaadavaks üksnes üldisema detailsusega ortofoto ning suurema detailsusega andmete kasutamine toimub autenditud ligipääsuga. Seetõttu võivad andmeid kasutavad ettevõtted, teadusasutused ja teised kasutajad vajada oma tööprotsesside, infosüsteemide või andmevahetuslahenduste kohandamist.

Positiivne mõju avaldub ka andmekaitse ja küberturvalisuse vaates. Suure detailsusega aeromõõdistusandmete kasutamise parem kontrollitavus vähendab riski, et andmeid kasutatakse eraelu puutumatust või riigi julgeolekut kahjustaval eesmärgil. Samal ajal säilib võimalus kasutada vajaliku detailsusega andmeid.

Muudatusega kaasneb siiski risk, et osa seniseid andmekasutajaid peab kohandama oma infosüsteeme või tööprotsesse uute autentimis- ja ligipääsunõuetega. Samuti võib andmete kasutamine muutuda mõnevõrra keerukamaks kasutajatele, kes vajavad suure detailsusega aeromõõdistusandmeid sagedasti või automatiseeritud teenustega.

6.3.1.4. Mõju riigieelarvele
Muudatuse rakendamine eeldab nii Maa- ja Ruumiameti kui ka nende asutuste infosüsteemide arendamist, kelle infosüsteemid kasutavad Maa- ja Ruumiameti aeromõõdistusandmeid. Maa- ja Ruumiameti arendused on vajalikud selleks, et võimaldada aeromõõdistusandmete avalikustamist erinevate juurdepääsutasemetega ja hallata kasutajate autentimist. Lisaks tuleb arendada lahendused, mis võimaldavad hallata erineva detailsusega andmekihte ning piirata juurdepääsu andmetele kasutaja õiguste ja andmete liigi alusel. Teiste asutuste kulud on seotud eelkõige infosüsteemide kohandamisega autentimis- ja ligipääsuhaldusnõuete rakendamiseks ning olemasolevate teenusliideste kohandamiseks. Kulude täpne suurus sõltub kasutatavatest tehnilistest lahendustest ja olemasolevate süsteemide ülesehitusest. Esmased hinnangud osutavad, et vajalikud arendused võivad ulatuda suurusjärku 500 000 eurot või enam. Arenduskulude täpsem suurus selgub rakenduslahenduste väljatöötamisel.

Lisaks arenduskuludele kaasnevad süsteemide käitamise ja hooldamise püsikulud. Need on seotud eelkõige kasutajate autentimise, andmete täiendava töötlemise ja salvestamise, kasutajatoe ning ligipääsuhaldusega. Esmase hinnangu kohaselt võib see kulu olla 50 000 eurot aastas. Täpsem püsikulude suurus selgub rakenduslahenduste väljatöötamise käigus.

Samas sätestatakse, et riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks vajalik juurdepääs detailsetele aeromõõdistusandmetele säilib. Seetõttu ei kaasne avalike ülesannete täitmise võime vähenemist ega vajadust asendada seniseid andmeallikaid muude lahendustega.

6.3.1.5. Mõju riigi julgeolekule
Muudatuse mõju riigi julgeolekule on mõõdukas ning positiivne. Muudatusega kehtestatakse õiguslik alus suure detailsusega aeromõõdistusandmete kättesaadavuse piiramiseks, kasutamise kontrollimiseks ning julgeoleku seisukohalt tundlike andmete kaitseks. Positiivne mõju avaldub eelkõige selles, et riigi kogutud aeromõõdistusandmete kasutamine muutub paremini kontrollitavaks ning väheneb võimalus saada piiranguteta juurdepääs kõige detailsematele andmestikele, sealhulgas aerolaserskaneerimise punktandmetele.

Mõju ulatust vähendab asjaolu, et Eesti territooriumi kohta kogutud suure detailsusega ruumiandmed võivad olla jätkuvalt kättesaadavad ka teiste teenusepakkujate kaudu, kelle tegevusele muudatus ei kohaldu. Seetõttu ei kõrvalda muudatus kõiki aeromõõdistusandmetega seotud julgeolekuriske. Samas aitab muudatus vähendada riske ulatuses, mis on seotud Maa- ja Ruumiameti hallatavate andmete avalikustamise ja kasutamisega, ning tagab riigi kogutud andmete vastutustundlikuma avaldamise.

6.4. Tasulised teenused
6.4.1. Mõju avaldav muudatus: õigusliku raamistiku kehtestamine Eesti riiklikule GNSS-i satelliitandmete keskusele ESTPOS ja selle tasulistele teenustele
ESTPOS-i puhul ei ole tegemist üksnes GNSS-i referentsjaamade füüsilisest võrgust koosneva lahendusega, vaid keskse andmetöötlus- ja teenussüsteemiga, mis sisaldab lisaks tugijaamadele ka satelliitandmete kogumist, töötlemist, arhiveerimist ja edastamist tagavat taristut.

Muudatuse kohaselt on ka ESTPOS riikliku geodeetilise süsteemi osa. Sellega rõhutatakse ESTPOS-i rolli riikliku geodeetilise infrastruktuuri ühe põhikomponendina. Täienduse kohaselt kantakse geodeetiliste punktide andmekogusse lisaks geodeetiliste punktide ja võrkude andmetele ka ESTPOS-i andmed. Muudatuse eesmärk on koondada riiklik geodeetiline referentsinfo ühtsesse andmekogusse ning tagada geodeetilise süsteemi parem sidusus, läbipaistvus ja kasutatavus. Nähakse ette ESTPOS-i andmete avalikustamise viisid.

Sätestatakse ESTPOS-i andmete ja teenuste kasutamise tingimused (§ 38). Teabevaldajatele võimaldatakse juurdepääs ESTPOS-i andmetele registreeritud kasutajana, kui see on vajalik nende õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks. Samal ajal sätestatakse, et ESTPOS-i originaalmõõtmisandmed ning arvutus- ja transformeerimisteenus on avalikkusele tasuta kättesaadavad. Tasuliste teenustena nähakse ette üksikute tugijaamade reaalaja andmevood (RTCM-i striimid) ja ESTPOS-i võrgu reaalaja parandite (RTK parandite) pakkumine.

RTCM-i striimide teenust pakutakse erasektorile tasu eest ja kõrgkoolidele tasuta. Peamine sihtrühm on juba tegutsevad GNSS-i tugijaamade eravõrkude omanikud, kes saaksid tihendada oma võrke. Samuti uued ettevõtted, kes saaksid rajada teenust kasutades oma teenuse. RTK parandite teenust pakutakse tasu eest riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele. Tasu maksmisest on vabastatud kõrgkoolid.

6.4.1.1. Sihtrühm: riigiasutused ja kohaliku omavalitsuse asutused
Mõju riigivalitsemisele (riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele)
RTCM-i striimide teenus on suunatud erasektori ettevõtetele ning seda kasutatakse GNSS-i tugijaamade võrkude tihendamiseks või uute teenuste loomiseks. Seetõttu ei avalda teenuse tasuliseks muutmine riigiasutustele ega kohaliku omavalitsuse üksustele olulist mõju. Samas aitab teenuse tasuline pakkumine kaasa ESTPOS-i teenuste jätkusuutlikule rahastamisele ning võimaldab Maa- ja Ruumiametil katta teenuse osutamisega seotud kulusid.

Muudatus mõjutab riigiasutusi, kes kasutavad Maa- ja Ruumiameti pakutavaid ESTPOS-i RTK parandite teenust oma ülesannete täitmisel. Suuremad kasutajad on näiteks Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) ning Keskkonnaamet. Mõju avaldub eelkõige nende asutuste tegevuskulude suurenemises ning vajaduses planeerida teenuse kasutamisega seotud kulusid oma eelarves. Mõju kohalikele omavalitsustele on väike. Muudatus toetab ESTPOS-i teenuste jätkusuutlikku rahastamist ning loob selgema seose teenuse kasutamise ja selle ülalpidamiskulude kandmise vahel.

Muudatuse positiivne mõju seisneb selles, et ESTPOS-i reaalajateenuste rahastamine muutub kasutuspõhisemaks ning väheneb sõltuvus üldisest riigieelarvelisest rahastamisest. See loob Maa- ja Ruumiametile lisavõimaluse katta ESTPOS-i teenuste ülalpidamise, arendamise ja tehnilise toe kulusid ning toetab teenuse pikaajalist jätkusuutlikkust. Samas suureneb teenuse osutamisega töökoormus, mis on seotud lepingute sõlmimise, kasutajate haldamise ning arveldamisega. Nimetatud kulud on hinnanguliselt väikesed võrreldes ESTPOS-i teenuste üldiste ülalpidamiskuludega. Negatiivse riskina tuleb arvestada, et prognoositud tulud ei pruugi realiseeruda täies mahus, kuna osa kasutajaid võib tasu kehtestamise järel vähendada teenuse kasutamist või valida alternatiivseid teenusepakkujaid.

6.4.1.2. Sihtrühm: ettevõtjad ja elanikud
Mõju majandusele
Muudatus mõjutab eelkõige ettevõtjaid, kes kasutavad ESTPOS-i tugijaamade andmeid oma GNSS-teenuste osutamiseks. Muudatuse positiivne mõju seisneb selles, et ettevõtjatel tekib võimalus kasutada ESTPOS-i tugijaamade andmeid oma teenuste arendamiseks või olemasolevate teenuste täiustamiseks. See võib vähendada vajadust rajada ja hallata oma tugijaamade võrku ning seeläbi vähendada investeerimis- ja halduskulusid. Kuna RTK parandite teenust erasektorile ei pakuta, siis ei ole sellel otsest mõju ettevõtjatele.

Mõju elanikele on kaudne ja eeldatavalt väike. Muudatus võib parandada turul pakutavate positsioneerimis- ja asukohapõhiste teenuste kvaliteeti ning kättesaadavust, kuid ei too elanikele kaasa uusi kohustusi ega kulusid.

Kõrgkoolidele on teenuste kasutamine tasuta. See toetab teadus- ja arendustegevust ning aitab kaasa uute tehnoloogiate ja teenuste väljatöötamisele.

6.4.1.3. Mõju infoühiskonnale
Muudatusel on positiivne mõju infoühiskonna arengule, sest ESTPOS-i käsitlemine riikliku geodeetilise süsteemi osana, ESTPOS-i andmete kandmine geodeetiliste punktide andmekogusse ning andmete avalikustamise põhimõtted loovad selge õigusliku raamistiku, mis suurendab õigusselgust.

RTCM-i striimide teenuse pakkumine loob ettevõtjatele võimaluse kasutada riiklikku tugijaamade taristut oma teenuste arendamisel, mis võib soodustada uute teenuste turuletulekut ning innovatsiooni ruumiandmete valdkonnas.

6.3.1.4. Mõju riigieelarvele
Seaduse mõju riigieelarvele on väike. Muudatus võimaldab Maa- ja Ruumiametil saada lisatulu ESTPOS-i RTCM-i striimide ja RTK parandite teenuste osutamisest, mis aitab katta ESTPOS-i taristu ülalpidamise ja arendamisega seotud kulusid. Samas suureneb RTK parandite teenust kasutavate riigiasutuste eelarvekoormus.

6.4.1.5. Mõju riigi julgeolekule
Muudatusel ei ole otsest negatiivset mõju riigi julgeolekule. See aitab maandada julgeoleku- ja turvariske, kui asutused saavad andmeid otse, mitte läbi erasektori teenuspakkujate. Riigiasutused ei pea sõltuma kommertsteenuse pakkujate äriotsustest või küberturbe tasemest.

7. Rakendusaktid

7.1. Uued rakendusaktid
Seaduse jõustumisel tuleb ette valmistada Vabariigi Valitsuse määruse tervikekst „Aadresside ja kohanimede süsteem“ ja majandus- ja tööstusministri järgmiste määruste terviktekstid: „Geodeetiline süsteem“ ja „Maa- ja Ruumiameti osutatavate tasuliste teenuste loetelu, tasumäärad, tasude arvestamise ja tasuliste teenuste osutamise kord“.

7.2. Muudetavad rakendusaktid
Seaduse jõustumisel tuleb muuta järgmisi määruseid:
• Vabariigi Valitsuse 25.11.2004. a määrus nr 335 „Asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte määramise alused ja kord“;
• Vabariigi Valitsuse 22.12.2011. a määrus nr 164 „Geodeetiliste punktide andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“;
• Vabariigi Valitsuse 14.07.2011 määrus nr 101 „Volituse andmine geodeetilise süsteemi kehtestamiseks“;
• justiitsministri 19.12.2012. a määrus nr 60 „Kohtu registriosakonna kodukord“;
• Vabariigi Valitsuse 28.03.2013. a määrus nr 54 „Kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus“;
• keskkonnaministri 28.06.2013. a määrus nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“;
• keskkonnaministri 3.12.2013. a määrus nr 70 „Topograafilistele kaartidele kantavate andmete koosseis, topograafiliste kaartide nomenklatuur, kasutatavad leppemärgid ja kartograafiliste tööde teostamise korraldus“;
• keskkonnaministri 20.12.2013. a määrus nr 76 „Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused“;
• keskkonnaministri 4.11.2016. a määrus nr 46 „Objekti kontrollimise andmekogu süsteemi asutamine ja põhimäärus“;
• keskkonnaministri 29.06.2017. a määrus nr 20 „Keskkonnaotsuste infosüsteemi põhimäärus“;
• Vabariigi Valitsuse 20.12.2018. a nr 129 „Rahvastikuregistri ülesehitus, turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate üleantavate andmete loetelu“;
• kultuuriministri 27.02.2020. a määrus nr 4 „Eesti spordiregistri põhimäärus“;
• keskkonnaministri 12.09.2022. a määrus nr 41 „Fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite ning käitlemistoimingute registri põhimäärus, registrisse andmete esitamise kord ja andmekoosseis“;
• majandus- ja tööstusministri 14.08.2025. a määrus nr 22 „Maa- ja Ruumiameti põhimäärus“.

7.3. Kehtetuks muutuvad rakendusaktid
Seaduse jõustumisel muutuvad volitusnormi kehtetuks muutumise tulemusena kehtetuks:
• keskkonnaministri 12. juuli 2018. a määrus nr 70 „Eesti topograafia andmekogu alusel loodud trükikaartide kasutusse andmise ja teenuste osutamise kord“;
• Vabariigi Valitsuse 15. juuni 2021. a määrus „Volituse andmine aadressiandmete süsteemi kehtestamiseks“;
• keskkonnaministri 26. oktoobri 2011. a määrus nr 64 „Geodeetiline süsteem“;
• keskkonnaministri 16. juuni 2021. a määrus nr 32 „Aadressandmete süsteem“;
• keskkonnaministri 7. detsembri 2020 määrus nr 57 „Riikliku kohanimeregistri pidamise põhimäärus“;
• riigihalduse ministri 15. jaanuari 2016 määrus nr 2 „Kohanime vormistamise ja kasutamise kord“.

7.4. Rakendusaktide kavandid

Rakendusaktide kavandid on seletuskirja lisades 1–7.

8. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras.
Nähakse ette, et seaduse § 1 punkti 112 rakendatakse ruumiandmete seaduse 2028. aasta 1. jaanuarist ja punkti 113 rakendatakse 2030. aasta 1. jaanuarist. Säte puudutab GNSS-i tugijaamade sertifitseerimist ja geodeetiliste mõõteseadmete kalibreerimist.

Seaduse § 1 punktiga 112 täiendatakse ruumiandmete seadust rakendussättega, milles nähakse ette geodeetiliste mõõteseadmete kalibreerimise nõuete järkjärguline rakendamine. Ruumiandmete seaduse § 331 lõiget 1 rakendatakse alates 2028. aasta 1. jaanuarist ning § 341 lõiget 2 alates 2030. aasta 1. jaanuarist. Üleminekuperiood annab mõõdistusteenuse osutajatele ja teistele mõjutatud isikutele piisava aja nõuetega kohanemiseks ning vajalike kalibreerimiste korraldamiseks.

9. Kooskõlastamine ja kaasamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kõigile ministeeriumidele ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Geodeetide Ühingule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Omanike Keskliidule, Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale, AS-le Metrosert, Eesti Geoinformaatika Seltsile ja Eesti Planeerijate Ühingule.

Ruumiandmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 8
MÄÄRUSE KAVAND

MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER
MÄÄRUS


Keskkonnaministri 20. detsembri 2013. a määruse nr 76 „Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused“ muutmine (RT I, 03.07.2025, 2)

Määrus kehtestatakse ruumiandmete seaduse § 66 lõike 4 alusel.

Keskkonnaministri 20. detsembri 2013. a määruses nr 76 „Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused“ tehakse järgmised muudatused:

1) Määrust täiendatakse 3. peatükiga järgmises sõnastuses:
„3. peatükk
Aeromõõdistusandmete avalikustamise ja kasutamise tingimused

§ 45. Avaliku vaate kaudu kättesaadavate aeromõõdistusandmete tingimused

(1) Avaliku vaate kaudu kättesaadavate aeromõõdistusandmete piksli suurus maapinnal ei ole väiksem kui 20 sentimeetrit.

(2) Avaliku vaate kaudu kättesaadavatele aeromõõdistusandmetele kohaldatakse vähemalt kuuekuulist ajalist viivitust andmete hõivamisest arvates.

(3) Avalikus vaates ei tehta kättesaadavaks käesoleva määruse § 47 lõikes 1 nimetatud suletud ligipääsuga andmeid.

§ 46. Autenditud ligipääs aeromõõdistusandmetele

(1) Aeromõõdistusandmetele, mille piksli suurus maapinnal on väiksem kui 20 sentimeetrit, kuid ei ole väiksem kui 10 sentimeetrit, võimaldatakse ligipääs üksnes autenditud kasutajatele.

(2) Autentimine toimub riikliku isikutuvastusvahendi või muu samaväärse autentimislahenduse kaudu.

(3) Autenditud ligipääsu võimaldamise eelduseks on kasutaja nõustumine andmete kasutustingimustega.

(4) Maa- ja Ruumiamet võib kehtestada täiendavaid autentimisnõudeid, kui see on vajalik julgeoleku, isikuandmete kaitse või muude riskide maandamiseks.

(5) Maa- ja Ruumiamet võib piirata ligipääsu andmete liigi, mahu, ala või detailsuse alusel.
(6) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata käesoleva määruse § 47 lõikes 1 nimetatud andmetele.

§ 47. Suletud ligipääsuga aeromõõdistusandmed ja nende kättesaadavus

(1) Suletud ligipääsuga andmed on:
1) aeromõõdistusandmed, mille piksli suurus maapinnal on väiksem kui 10 sentimeetrit;
2) kaldaerofotod;
3) fotovõrkmudelid;
4) aerolaserskaneerimise punktipilve andmed;
5) aerolaserskaneerimise punktipilve andmetest tuletatud andmestikud;
6) andmed, mille eraldusvõime põhjustab ebaproportsionaalse eraelu puutumatuse riive;
7) andmed, mille avaldamine võib kahjustada või takistada menetlus- või järelevalvetoimingute läbiviimist;
8) andmed, mille avaldamisega kaasneb ebaproportsionaalne risk riigi julgeolekule.

(2) Suletud ligipääsuga andmetele võimaldatakse ligipääs üksnes õigustatud huvi olemasolul.

(3) Õigustatud huvi loetakse olemasolevaks eelkõige juhul, kui andmeid kasutatakse:
1) avaliku ülesande täitmiseks;
2) teadus- või arendustegevuses;
3) projekteerimiseks, planeerimiseks või keskkonnamõju hindamiseks;
4) muu rakendusspetsiifilise ülesande lahendamiseks, mille puhul on tõendatud või selgelt põhjendatud vajadus aerolaserskaneerimise punktipilvede kasutamiseks.

(4) Ligipääs võimaldatakse:
1) piiratud ajaks;
2) konkreetse töö või geograafilise ala ulatuses.

§ 48. Aeromõõdistusandmete hägustamise tingimused ja kord

(1) Hägustamine käesoleva määruse tähenduses on aeromõõdistusandmete eraldusvõime vähendamine tasemele, mis on vajalik julgeolekuriskide maandamiseks.

(2) Aeromõõdistusandmete hägustamist rakendatakse riigikaitseliste objektide ja muude julgeolekuriskide maandamiseks.

(3) Hägustamist võib taotleda riigiasutus.

(4) Hägustamist rakendatakse sõltuvalt riskitasemest kas:
1) üksnes avaliku vaate kaudu kättesaadavatele andmetele;
2) nii avaliku vaate kui ka autenditud ligipääsuga andmetele.
(5) Maa- ja Ruumiamet hindab hägustamise vajadust ja proportsionaalsust ning võib keelduda hägustamise rakendamisest, kui see ei ole põhjendatud.“

§ 2. Määruse jõustumine

Käesolev määrus jõustub 1. märts 2027.



(allkirjastatud digitaalselt)
Erkki Keldo
Majandus- ja tööstusminister

(allkirjastatud digitaalselt)
Ahti Kuningas
Kantsler

Ruumiandmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 1
MÄÄRUSE KAVAND


MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER
MÄÄRUS

Geodeetiline süsteem

Määrus kehtestatakse avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 2 ja Vabariigi Valitsuse 17. jaanuari 2008. a määruse nr 17 „Volituste andmine geodeetilise süsteemi kehtestamiseks” ning ruumiandmete seaduse § 32 ja Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2011. a määruse nr 101 „Volituse andmine geodeetilise süsteemi kehtestamiseks” alusel.

1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse geodeetiline süsteem ja selle koosseis.
§ 2. Geodeetilise süsteemi kasutamine
(1) Riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogus peetavad ruumiandmed peavad olema kättesaadavad vastavalt kehtiva geodeetilise süsteemi parameetritele.
(2) Kohaliku omavalitsuse andmekogu pidaja kooskõlastab Maa-ametiga varasemate ja käesolevas määruses sätestatud geodeetilise süsteemi parameetrite vahelised teisendusparameetrid.

2. peatükk
Geodeetiline süsteem ja selle koosseis
§ 3. Geodeetiline süsteem
(1) Geodeetiline süsteem koosneb:
1) geodeetiliste punktide andmekogust;
2) geodeetiliste tööde tegemisele esitatavatest nõuetest;
3) geodeetilise süsteemi parameetrite määratlustest.
(2) Geodeetiline süsteemi parameetrid on järgmised:
1) geodeetiline referentssüsteem;
2) tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteem;
3) kõrgussüsteem;
4) gravimeetriline süsteem;
5) nimetatud süsteemidele vastavad geodeetilised võrgud, millest lähtuvad koordinaat-, kõrgus- ja raskuskiirenduste väärtused on ruumiandmete aluseks.
(3) Geodeetiline süsteem tagab ühtses koordinaat-, kõrgus- ja gravimeetrilises süsteemis reaalmaailma nähtuste asukoha ja raskuskiirenduse määramise ning nende järjepideva monitooringu.
§ 4. Geodeetiline referentssüsteem
(1) Geodeetiliseks referentssüsteemiks on Euroopa Terrestriline Referentssüsteem 1989 (edaspidi ETRS89).
(2) ETRS89 ühtib Rahvusvahelise Maa Rotatsiooniteenistuse (edaspidi IERS) Rahvusvahelise Terrestrilise Referentssüsteemiga (edaspidi ITRS) epohhil 1989.0 ning see on fikseeritud Euraasia laama stabiilses osas. Geodeetiliste koordinaatide arvutamisel kasutatakse rahvusvahelise referentsellipsoidi GRS80 parameetreid.
(3) IERS referentssüsteem ITRS on kokkuleppeline terrestriline referentssüsteem, mis koosneb koordinaatide alguse, mõõtkava, orientatsiooni ja ajaliste muutuste määramiseks vajalikest eeskirjadest, kokkulepetest ning modelleeringutest vastavalt IERS kehtivatele määratlustele. Kasutatakse tahke Maa püsiloodete mitteloodelist süsteemi.
(4) ITRS määratlustest lähtuvad geodeetiliste punktide koordinaadid tuginevad Rahvusvahelisel Terrestrilisel Referentsraamistikul (edaspidi ITRF).
(5) Eestis loetakse ETRS89 koordinaadid ja Ülemaailmse Geodeetilise Süsteemi 1984 (WGS84) koordinaadid identseteks.
§ 5. Riiklik geodeetiline võrk
(1) Riiklik geodeetiline võrk jaguneb mõõtmiste täpsuse, märkide kindlustatuse ning võrgu hierarhilise ülesehituse kohaselt I ja II klassi võrguks ning tihendusvõrguks. I klassi võrku täiendab riiklik GNSS satelliitandmete keskus ESTPOS, mis tagab riikliku geodeetilise võrgu järjepideva monitooringu. Nimetatud võrkude punktid ja nende koordinaadid on aluseks teistele geodeetilise referentssüsteemi realisatsioonidele Eestis.
(2) Eestis tähistatakse ETRS89 ruumilisi ristkoordinaate, geodeetilisi koordinaate ja ellipsoidaalseid kõrgusi lühendiga EUREF-EST97, vastavalt XEUREF-EST97, YEUREF-EST97, ZEUREF-EST97 ning BEUREF-EST97, LEUREF-EST97, hEUREF-EST97.
(3) EUREF-EST97 koordinaadid epohhil 1997.56 tuginevad riiklikul I klassi võrgul, mille koordinaatide väärtused lähtuvad IERS 1996. a määratlustest, referentsraamistikust ITRF96 ja Euroopa Referentsraamistiku Komisjoni EUREF määratluste kohasest arvutusmetoodikast.
§ 6. Tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteem
(1) Tasapinnalised ristkoordinaadid arvutatakse EUREF-EST97 geodeetilistest koordinaatidest kasutades Lamberti kahe lõikeparalleeliga koonilisest konformsest kaardiprojektsiooni LAMBERT-EST ja rahvusvahelist referentsellipsoidi GRS80.
(2) Eestis tähistatakse EUREF-EST97 tasapinnalisi ristkoordinaate lühendiga L-EST97, vastavalt xL-EST97, yL-EST97.
(3) LAMBERT-EST parameetrid on järgmised:
1) lõunapoolne lõikeparalleel BS = 58° 00' põhjalaiust;
2) põhjapoolne lõikeparalleel BN = 59° 20' põhjalaiust;
3) telgmeridiaan L0 = 24° 00' idapikkust;
4) koordinaatide algpunkti geodeetilised koordinaadid:
B0 = 57° 31' 03".19415 põhjalaiust, L0 = 24° 00' idapikkust;
5) koordinaatide algpunkti tasapinnalised ristkoordinaadid:
x0 = 6 375 000 m, y0 = 500 000 m.
§ 7. Kohalik geodeetiline võrk
(1) Kohaliku geodeetilise võrgu (edaspidi kohalik võrk) lähtepunktideks on riikliku geodeetilise võrgu I ja II klassi punktid, kohaliku võrgu alal või selle vahetus läheduses paiknevad sertifitseeritud GNSS tugijaamad ning riikliku tihendusvõrgu punktid, milliste koordinaadid ja ellipsoidaalsed kõrgused loetakse geodeetiliste võrkude hierarhilise ülesehituse põhimõttest lähtuvalt vea­tuteks.
(2) Kohalik võrk jaguneb mõõtmiste täpsuse, märkide kindlustatuse ja võrgu hierarhilise ülesehituse kohaselt järkudesse alljärgnevalt:
1. järk – geodeetiliste punktide plaaniline asend tugineb kohaliku võrgu lähtepunktidel;
2. järk – geodeetiliste punktide plaaniline asend tugineb kohalikku võrku kaasatud lähtepunktidel ja 1. järgu punktidel;
3. järk – geodeetilised punktid, milliste plaaniline asend saadakse varasematest määrangutest ümberarvutuste, sh transformeerimise teel.
§ 8. Kõrgussüsteem
(1) Kõrgussüsteemiks on Euroopa Vertikaalne Referentssüsteem (edaspidi EVRS).
(2) EVRS on kinemaatiline referentssüsteem, mille lähtenivoo on määratletud Amsterdamis asuva Normaal Amsterdam Peil kaudu, kus kasutatakse tahke Maa püsiloodete null-loodelist süsteemi ja kõrgused väljendatakse geopotentsiaali arvudena.
(3) Geopotensiaali arvudest normaalkõrguste arvutamisel kasutatakse referentsellipsoidi GRS-80 normaalraskuskiirenduse väärtusi.
(4) Eesti geoidi mudel on EST-GEOID2017.
§ 9. Kõrgusvõrk
(1) Eestis tähistatakse EVRS kõrgusi lühendiga EH2000, vastavalt HEH2000.
(2) EH2000 normaalkõrgused epohhil 2000.0 tuginevad riiklikul kõrgusvõrgul, mille kõrgusväärtused lähtuvad EVRS realisatsioonist EVRF2007.
(3) Riiklikku kõrgusvõrku täiendavad kohalikud kõrgusvõrgud. Nimetatud võrkude geodeetilised märgid ja nende kõrgused on aluseks teistele kõrgussüsteemi realisatsioonidele Eestis.
(4) Kohaliku võrgu punktide HEH2000 kõrguste määramisel on kõrguslikeks lähtepunktideks riikliku ja/või kohaliku kõrgusvõrgu punktid, mis loetakse geodeetiliste võrkude hierarhilise ülesehituse põhimõttest tulenevalt kohaliku võrgu jaoks veatuteks.
(5) Mudelit EST-GEOID2017 kasutatakse arvutustulemustele esitatavate täpsusnõuete kohaselt EUREF-EST97 ellipsoidaalsete kõrguste ümberarvutamiseks EH2000 normaalkõrgusteks ja vastupidi.
§ 10. Gravimeetriline süsteem
(1) Gravimeetriliseks süsteemiks on Rahvusvaheliste Gravimeetriliste Absoluutpunktide Võrgu (edaspidi IAGBN) 1988. a andmetöötluse standarditel põhinev süsteem.
(2) Gravimeetrilise süsteemiga on määratletud ajas varieeruvate tahke Maa loodete, pooluste triivi, atmosfääri masside mõjude arvutamiseks vajalikud eeskirjad, kokkulepped ning modelleeringud. Kasutatakse tahke Maa püsiloodete null-loodelist süsteemi.
§ 11. Gravimeetriline võrk
(1) Riiklik gravimeetriline võrk jaguneb vastavalt mõõtmiste täpsuse, punktide kindlustatuse ning võrkude hierarhilise ülesehituse kohaselt I, II ja III klassi võrguks. Nimetatud võrkude geodeetilised märgid ja nende raskuskiirenduse väärtused on aluseks teistele gravimeetrilise süsteemi realisatsioonidele Eestis.
(2) Eestis tähistatakse gravimeetrilise süsteemile vastavaid raskuskiirenduse väärtusi lühendiga EG2000, vastavalt gEG2000.
(3) EG2000 raskuskiirenduse väärtused epohhil 2000.0 tuginevad IAGBN standardite kohaselt läbi viidud riikliku gravimeetrilise I klassi võrgu raskuskiirenduse absoluutmõõtmiste tulemustel. I klassi võrku täiendavad ja tihendavad II ja III klassi gravimeetrilised võrgud.

3. peatükk
Rakendussäte
§ 12. Määruse kehtetuks tunnistamine
Keskkonnaministri 26. oktoobri 2016. a määrus nr 64 „Geodeetiline süsteem“ tunnistatakse kehtetuks.


Erkki Keldo
Majandus- ja tööstusminister


Ahti Kuningas
Kantsler

Ruumiandmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
MÄÄRUSE KAVAND


VABARIIGI VALITSUSE MÄÄRUS

Aadresside ja kohanimede süsteem

Määrus kehtestatakse avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 3 ja ruumiandmete seaduse § 58 lõike 1 ja kohanimeseaduse § 111 lõike 2 ja § 16 lõike 2 alusel.

1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse andmekogude pidamist kindlustav ja ruumiandmete infrastruktuuri aluseks olev aadresside ja kohanimede süsteem (edaspidi AKS).

(2) Käesolevas määruses lähtutakse ruumiandmete seaduse §-s 39 sätestatud aadresside ja kohanimede süsteemi raamistikust.

(3) Määruses reguleeritakse:
1) nõuded kohanime koostisosade kasutamisele ja vormistamisele;
2) nõuded kohanime liigisõna, hargtäiendi või muu osa kasutamisele, lühendamisele või ärajätmisele;
3) kohanimede eksitava sarnasuse kindlakstegemise põhimõtted;
4) nimeobjektide ruumikujude paiknemise põhireeglid;
5) nõuded kohanimeregistrisse AKS-i kantavate ametlike kohanimede ja asjaomaseid nimeobjekte iseloomustavatele andmetele;
6) nimeobjektide liigitamise kord;
7) nõuded selliste nimede määramise ja esitamise kohta, mis koha-aadressis kasutatavate kohanimede hulka ei kuulu, ning kohanimede koha-aadressis kasutamise kohta;
8) paralleelaadresside esitamise nõuded;
9) nõuded eri liiki aadressiobjektide koha-aadressi esitamisel kasutatavate koha-aadressi struktuurielementide rakendamise ja lähiaadressi esitamise viisi kohta;
10) nõuded isikunime, tähtlisandi, numbri, eraldaja ja lühendi kasutamise kohta koha-aadressis;
11) koha-aadressi määramise, muutmise või kehtetuks tunnistamise registreerimiseks esitatavate andmete koosseis ja registreerimismenetluse kord;
12) AKS-i vastutav ja volitatud töötleja, nõuded infosüsteemi pidamise kohta, infosüsteemile esitatavate ja sellesse kogutavate andmete koosseis, andmeandjad ja vajaduse korral muud infosüsteemi pidamise korralduslikud küsimused.

2. peatükk
Aadresside ja kohanimede süsteem
§ 2. Aadresside ja kohanimede süsteemi infosüsteem
§ 2. Aadresside ja kohanimede süsteemi infosüsteem
(1) Aadresside ja kohanimede süsteemi infosüsteem (edaspidi AKS-i infosüsteem) peetakse järgmistel eesmärkidel:
1) aadressiandmete kogumiseks, registreerimiseks, töötlemiseks ja säilitamiseks;
2) aadressiobjektide ühese identifitseerimise tagamiseks;
3) koha-aadresside määramise ja aadressiandmete töötlemise funktsioonide ühetaolise korralduse tagamiseks;
4) kohanimede kogumiseks, registreerimiseks, töötlemiseks ja säilitamiseks;
5) huviobjektiandmete kogumiseks, töötlemiseks.

(2) AKS-i infosüsteemi ametlik nimetus on aadresside ja kohanimede andmete süsteemi infosüsteem.

(3) AKS-i infosüsteemi ametlik nimetus inglise keeles on System of Addresses and Place names Address Data System information system.

§ 3. AKS-i pidamise ja andmete töötlemise viis
(1) AKS-i infosüsteemi peetakse infotehnoloogilise andmekoguna elektrooniliselt ja andmete töötlemisel kasutatakse automatiseeritud andmetöötlust.

(2) AKS-i infosüsteemi koosseisu kuuluvad:
1) aadressiregister edaspidi (ADS);
2) kohanimeregister (edaspidi KNR);
3) AKS-i andmete töötlemise ja aadressiteenuse osutamise liidesed.

(3) AKS-i infosüsteemi turvaklass on K2T2S0. Andmekogu turbeaste on keskmine.

(4) ADS-i koosseisu kuuluvad
1) aadressiandmed;
2) huviobjektiandmed;
3) andmed punktides 1-3 toodud andmete menetluste kohta.

(5) KNR-i koosseisu kuuluvad
1) kohanimeandmed, sealhulgas kohanime alusdokumendi andmed, nimeobjekti andmed;
2) andmed kohanimeandmete menetluste kohta.

§ 4. AKS-i infosüsteemiga liidestamine

(1) AKS-i kasutamiseks ruumiandmete seaduse § 59 tähenduses liidestatakse koha-aadressiga seotud aadressiandmeid töötlev andmekogu AKS-i infosüsteemiga otse või kaudselt.

(2) Teabevaldaja liidestab oma riigi infosüsteemi kuuluva andmekogu otse AKS-i infosüsteemiga, kui tema andmekogus tekivad seosed isikute, esemete ja sündmuste ning koha-aadresside vahel, kasutades selleks pakutavaid X-tee teenuseid. Riigi infosüsteemi mittekuuluva andmekogu võib liidestada AKS-i infosüsteemiga ka teiste AKS-i infosüsteemi pakutavate teenuste kaudu.

(3) AKS-i infosüsteemiga liidestamiseks peab teabevaldaja tegema oma andmekogus järgmist:
1) viima oma andmekogus kasutuses olevad koha-aadressid vastavusse AKS-i infosüsteemi koha-aadressi struktuurielementidega ja looma teised vajalikud seosed andmekogu koostalitlusvõime tagamiseks;
2) seostama oma andmekogu koha-aadressid AKS-i infosüsteemi koha-aadressi identifikaatoriga või aadressiobjekti identifikaatoriga;
3) tagama oma andmekogus kasutatavate andmete seosed AKS-i infosüsteemi ajakohaste aadressiandmetega, sealhulgas koha-aadressi identifikaatori ja vajaduse korral aadressiobjekti identifikaatoriga, seejuures ei ole arhiveeritud andmete seoseid vaja ajakohastada.

(4) Teabevaldaja võib oma andmekogu liidestada AKS-i infosüsteemiga kaudselt ehk teise teabevaldaja andmekogu kaudu, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) andmekogus ei teki uusi seoseid isikute, esemete ja sündmuste ning koha-aadresside vahel;
2) seosed isikute, esemete ja sündmuste ning koha-aadresside vahel koos AKS-i infosüsteemi identifikaatoritega võetakse üle mõnest teisest andmekogust, mis on AKS-i infosüsteemiga otse liidestatud.

3. peatükk
AKS-i infosüsteemi vastutav ja volitatud töötleja ning andmete esitajad
§ 5. Vastutava ja volitatud töötleja õigused ning kohustused

(1) AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja on Maa- ja Ruumiamet.
(2) AKS-i infosüsteemi volitatud töötleja on Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus.
(3) Vastutav töötleja:
1) tagab AKS-i infosüsteemi pidamise õigusaktides sätestatud nõuete järgi;
2) tagab AKS-i infosüsteemi arendamise, haldamise ja pidamise finantseerimise;
3) juhib andmekogu arendustöid;
4) sisestab, töötleb ja avalikustab andmeid;
5) korraldab registri koostööd teiste andmekogudega;
6) tagab AKS-i infosüsteemile kohaldatavate infoturbenõuete täitmise ning korraldab nende rakendamise;
7) tagab andmekogu andmetega seotud kasutajatoe;
8) informeerib volitatud töötlejat aegsasti kavandatavatest muudatustest andmekogu pidamisel ning olulistest takistustest ja probleemidest registriga seotud kohustuste täitmisel;
9) Määrab isikud, kellel on õigus registrisse andmeid sisestada, täiendada, muuta ja kustutada;
10) teeb oma pädevuse piires järelevalvet andmekogu pidamise üle.

(3) Volitatud töötleja:
1) korraldab AKS-i infosüsteemi majutamisest, hooldamise ja infotehnoloogilise haldamise;
2) kasutab andmekogu arendamiseks ja haldamiseks eraldatud vahendeid sihipäraselt ja tõhusalt;
3) teeb vastutavale töötlejale ettepanekuid AKS-i infosüsteemi arendamiseks;
4) korraldab AKS-i infosüsteemi arendustöid koostöös vastutava töötlejaga ning andmekogu infrastruktuuri hankimist või rentimist;
5) tagab AKS-i infosüsteemi suhtes kohaldatavate infoturbenõuete täitmise ning korraldab nende rakendamise;
6) korraldab infosüsteemi kantud andmete säilitamise kehtestatud nõuete kohaselt;
7) tagab AKS-i infosüsteemi kasutajatoe;
8) teavitab vastutavat töötlejat takistustest ja probleemidest AKS-i infosüsteemiga seotud kohustuste täitmisel.

§ 6. Aadressi- ja kohanimeandmete ning huviobjektide esitajad

(1) AKS-i infosüsteemile esitavad andmeid:
1) Maa- ja ruumiamet katastriüksuste, Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatori (edaspidi EHAK) objektide ruumiandmete, Eesti topograafia andmekogusse (edaspidi ETAK) kantud hoonete ruumiandmete ja mitteametlike aadressiandmete kohta ja ruumiandmete seaduse § 551 lõike 41, 5, 6, 7 ja 8 kohaselt koha-aadresside määramise kohta ning ehitisregistrisse kantud hoonete ja hooneosade ruumiandmete kohta;
3) Rahandusministeerium väikekohtade ja liikluspindade kohanimeandmete kohta;
3) Statistikaamet Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatori kohta.
4) Siseministeerium Eesti rahvastikuregistris kehtiva elukoha ja lisa-aadressina kasutatavate aadressiandmete kohta;
5) Justiitsministeerium äriregistrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikku registrisse kantud füüsilise isiku, ettevõtja, mittetulundusühingu, sihtasutuse, riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse elu- või asukoha aadressis ning korteriomandi korral kinnistusraamatusse kantud korteriomandi eriomandi esemeks olevale hoone osale vastava eluruumi või muu adresseeritava hooneosa aadressis kasutatavate aadressiandmete kohta;
6) kohaliku omavalitsuse üksused koha-aadresside määramise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta;
7) Maksu- ja Tolliamet töötamiseregistri tööd võimaldava isiku töökoha asukoha kohta;
8) Huviobjektide andmeid haldavad andmekogude vastutavad töötlejad huviobjekti aadressiandmete kohta.

(2) Aadressi- ja kohanimeandmete esitaja:
1) tagab aadressiandmete järjepidevuse, luues seoseid kehtivate ja ajalooliste aadressiandmete vahel;
2) tagab oma andmekogus olevate aadressiobjekti andmete seostamise AKS-i infosüsteemis oleva aadressiobjekti andmetega;
3) teeb aadressiandmete muudatussündmusega seotud tegevused käesoleva määruse § 9 kohaselt;
4) tagab aadressitoimingute kättesaadavuse AKS-i infosüsteemile;
5) korrastab aadressiandmeid või korraldab nende korrastamist õigusaktides sätestatu kohaselt kooskõlastatult koha-aadressi määrajaga.

(3) Andmete õigsuse eest vastutab aadressiandmete esitaja. Vastutav töötleja ei ole kohustatud kontrollima esitatud andmete sisulist õigsust, kuid tal on õigus seda teha.



4. peatükk
Andmete koosseis
§ 7. AKS-i infosüsteemi kantavad andmed

(1) AKS-i infosüsteemi kuuluvasse aadressiregistrisse kantakse järgmised põhiandmed:
1) aadressi-, ja huviobjekti ja selle versiooni identifikaator;
2) aadressi-, ja huviobjekti oleku info;
3) aadressiobjekti ruumiaadress;
4) aadressi-, ja huviobjekti ruumikuju andmed, mis tekivad AKS-is infosüsteemis;
5) aadressiobjekti koha-aadress ja lähiaadress ning unikaalaadressi ja kohanime nõude tunnused;
6) aadressiobjekti ja koha-aadressi seospunkti koordinaadid;
7) aadressi- ja huviobjekti liikide klassifikaator;
8) koha-aadressi ja selle versiooni identifikaator;
9) koha-aadressi viitepunkti koordinaadid;
10) koha-aadressi oleku info;
11) normaliseeritud koha-aadress;
12) koodaadress;
13) koha-aadressi struktuurielementide andmed;
14) EHAK-i objekti viitepunkti koordinaadid;
15) aadressikoha viitepunkti koordinaadid;
16) aadressi-, ja huviobjekti toimingu tegija andmed;
17) aadressi-, ja huviobjekti toimingu tegemise aeg ja toiminguobjekti andmed;
18) mitteametlikud aadressiandmed;
19) aadressi- ja huviobjektiandmete kehtivuse algus- ja lõpuaeg;
20) aadressiandmete õiguslik alus;
21) aadressi- ja huviobjektiandmete esitajate andmete seostamisel tekkivad andmed;
22) aadressi- ja huviobjektiandmete esitaja kood;
23) aadressi- ja huviobjektiandmete probleemid ja märkused ning nende metaandmed;
24) aadressiandmete järgnevusinfo;
25) aadressi- ja huviobjektiandmete muudatuste logid;
26) aadressi- ja huviobjektiandmete menetluse liik ja menetluse täiendandmed;
27) posti sihtnumbrid;
28) posti sihtnumbri ruumikuju andmed, mis tekivad AKS-i infosüsteemis;
29) posti sihtnumbri oleku info;
30) unikaalaadressi nõudega ala ruumikuju andmed.
31) aadressi- ja huviobjekti ligipääsandmed, mis tekivad AKS-i infosüsteemis;
32) arhiveeritud andmed.

(2) AKS-i infosüsteemi kuuluvasse kohanimeregistrisse kantakse järgmised põhiandmed:
1) kohanimi;
2) kohanime staatus, mis on üks järgmistest: ametlik nimi, ametlik rööpnimi, mitteametlik esikohanimi, mitteametlik muu nimi;
3) kohanime olek;
4) kohanimeobjekti liikide klassifikaator;
5) kohanimeobjekti ja selle versiooni identifikaator;
6) nimeobjekti liik ja olek;
7) nimeobjekti identifitseeriv tunnus nimeobjekti andmeid põhiandmetena pidavas
andmekogus, juhul kui nimeobjekti andmed võetakse teisest andmekogust;
8) nimeobjekti tunnuspunkti koordinaadid;
9) kohanimeobjekti ruumikuju koordinaadid selle nimeobjekti kohta, mille andmeid ei ole üheski teises andmekogus ning mille asukoha tuvastamiseks ei piisa käesoleva lõike punktis 9 nimetatud andmetest;
10) kohanime alusdokumentide kohanimemääraja kehtestatud õigusakti liik, selle väljaandmise aeg ja jõustumisaeg;
11) kohanimenõukogu ametlikku kohanime kinnitava otsuse pealkiri, vastuvõtmise aeg ja otsuse jõustumise aeg;
12) muu alusdokumendi nimetus ning kui on olemas, selle koostaja, väljaandja ja välja andmise aeg;
13) kohanimetoimingu tegemise aeg, seisund, tegija andmed ja toiminguobjekti andmed;
14) kohanimeobjekti andmete kehtivuse algus- ja lõpuaeg;
15) kohanimeandmete esitajate andmete seostamisel tekkivad andmed;
16) kohanimeobjekti andmete esitaja kood;
17) kohanimeobjekti andmete probleemid ja märkused ning nende metaandmed;
18) kohanimeandmete järgnevusinfo;
19) kohanimeandmete muudatuste logid;
20) kohanimeandmete menetluse liik ja menetluse täiendandmed;
21) arhiveeritud andmed.

(3) Ruumiaadress on aadressiobjekti arvutuslik (analüütiline) aadress, mis saadakse aadressiobjekti ruumikujude ning haldus- ja asustusüksuste ruumikujude analüüsimisel. Ruumiaadress koosneb haldus- ja asustusüksuste nimedest koos liigisõnadega ning vastavatest ruumilise osakaalu protsentidest 0,01% täpsusega.

(4) Normaliseeritud koha-aadress on AKS-i infosüsteemis standardiseeritud aadress, mis vastab ruumiandmete seaduses ja käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

(5) Koodaadress on koha-aadressi atribuut, mis koosneb koha-aadressi moodustavate struktuurielementide koodidest. Aadressi koodaadress peab olema unikaalne ka ajalooliste aadresside kaupa ja võrreldav osade kaudu.

(6) Mitteametlikud aadressiandmed on aadressiandmed, mida ei kasutata koha-aadressides ja mis ei osale aadresside normaliseerimises, kuid mida kasutatakse inimeste omavahelises suhtluses objekti asukoha leidmisel. Mitteametlikud aadressiandmed võivad olla seostatud üksikobjektiga (näiteks hoonega, kohanimeobjektiga) või piirkonnaga.

§ 8. Aadressi- ja kohanimeandmete ning huviobjektide esitajate esitatavad andmed

(1) Katastriüksuse kohta esitatakse AKS-i infosüsteemile järgmised andmed:
1) katastritunnus;
2) aadressiobjekti identifikaator;
3) aadressiobjekti liigi kood;
4) katastriüksuse ruumikuju andmed;
5) katastriüksuse kehtivuse algus- ja lõpuaeg;
6) katastriüksuse sihtotstarve;
7) katastriüksuse kinnistusraamatu registriosa number, kui see on olemas;
8) menetluse andmed.
(2) EHAK-i objekti kohta esitatakse AKS-i infosüsteemile järgmised andmed:
1) EHAK-i objekti nimi;
2) EHAK-i objekti identifikaator AKS-i infosüsteemis, kui tegu on olemasoleva objekti muudatusega;
3) EHAK-i objekti kood;
4) EHAK-i objekti liigi kood;
5) EHAK-i objekti ruumikuju andmed;
6) EHAK-i objekti kehtestamise, muutmise või kehtetuks tunnistamise õiguslik alus ja õigusliku aluse vastuvõtmise kuupäev;
7) EHAK-i objekti kehtivuse algus- ja lõpuaeg.
(3) ETAK-isse kantud hoonete kohta esitatakse AKS-i infosüsteemile järgmised andmed:
1) ETAK-i hoone identifikaator;
2) hoone ruumikuju andmed;
3) ETAK-i hoone tüüp.
(4) Ehitisregistrisse kantud hoonete ja hooneosade kohta ning eelnimetatud objektide ehitusloal ja ehitusteatisel olevate andmete kohta esitatakse AKS-i infosüsteemile järgmised andmed:
1) hoone või hooneosa identifikaator ehitisregistris;
2) aadressiobjekti identifikaator AKS-i infosüsteemis, kui tegu on olemasoleva objekti muudatusega;
3) aadressiobjekti liigi kood;
4) hoone ruumikuju andmed;
5) vajaduse korral hooneosa sissepääsu korrus;
6) vajaduse korral hooneosa ruumikuju andmed;
7) hoone kasutusotstarve, ehitise nimetus ja staatus;
8) hoone või hooneosa koha-aadress;
9) hoonete ja hooneosade aadressiandmete kehtivuse algus- ja lõpuaeg;
10) menetluse andmed.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 ja lõike 4 punktis 4 nimetatud andmete erinevuse korral eelistatakse ajaliselt hilisemat.

(6) Koha-aadresside määramise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta esitatakse AKS-ile infosüsteemile järgmised andmed:
1) aadressiobjekti liik;
2) aadressiobjekti identifikaator;
3) aadressiobjekti oleku info;
4) loodava aadressiobjekti ruumikuju andmed;
5) aadressiobjekti koha-aadress;
6) aadressiobjekti ja koha-aadressi seospunkti koordinaadid;
7) vajaduse korral hooneosa sissepääsukorrus;
8) koha-aadressi oleku info;
9) aadressitoimingu tegija andmed;
10) aadressitoimingu tegemise aeg ja toiminguobjekti andmed;
11) aadressiandmete kehtivuse algus- ja lõpuaeg;
12) vajaduse korral aadressiandmete märkused ja menetluse täiendandmed.

(7) Eesti rahvastikuregistris kehtiva elukohana või lisa-aadressina kasutatavate aadressiandmete kohta esitatakse AKS-i infosüsteemile järgmised andmed:
1) Eesti rahvastikuregistri identifikaator AKS-i infosüsteemis;
2) elukoha või lisa-aadressina kasutatava aadressi identifikaator;
3) elukoha või lisa-aadressina kasutatava aadressi oleku info;
4) elukoha või lisa-aadressina kasutatav aadress, kui see ei ühti AKS-i infosüsteemi koha-aadressiga;
5) AKS-i infosüsteemi koha-aadressi identifikaator, kui elukoha või lisa-aadressina kasutatav aadress ja koha-aadress ühtivad;
6) AKS-i infosüsteemi aadressiobjekti identifikaator, kui elukoha või lisa-aadressina kasutatava aadressi seos aadressiobjektiga on leitud;
7) lisamärkus, kas tegu on elukoha aadressi või lisa-aadressiga.

(8) Äriregistrisse kantud ettevõtja või ühingu elu- või asukoha aadressis kasutatavate aadressiandmete kohta esitatakse AKS-i infosüsteemile järgmised andmed:
1) äriregistri identifikaator AKS-i infosüsteemis;
2) ettevõtja või ühingu elu- või asukoha aadressi identifikaator;
3) ettevõtja või ühingu elu- või asukoha aadressi oleku info;
4) ettevõtja või ühingu elu- või asukoha aadress, kui see ei ühti AKS-i koha-aadressiga;
5) AKS-i infosüsteemi koha-aadressi identifikaator, kui ettevõtja või ühingu elu- või asukoha aadressina kasutatav aadress ja koha-aadress ühtivad;
6) ettevõtte või ühingu nimi;
7) vajaduse korral lisamärkus.

(9) Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud mittetulundusühingu või sihtasutuse asukoha ja aadressis kasutatavate aadressiandmete kohta esitatakse AKS-i infosüsteemile järgmised andmed:
1) mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri identifikaator AKS-i infosüsteemis;
2) mittetulundusühingu või sihtasutuse asukoha aadressi identifikaator;
3) mittetulundusühingu või sihtasutuse asukoha aadressi oleku info;
4) mittetulundusühingu või sihtasutuse asukoha aadress, kui see ei ühti AKS-i koha-aadressiga;
5) AKS-i infosüsteemi koha-aadressi identifikaator, kui mittetulundusühingu või sihtasutuse asukoha aadressina kasutatav aadress ja koha-aadress ühtivad;
6) mittetulundusühingu või sihtasutuse nimi;
7) vajaduse korral lisamärkus.

(10) Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikku registrisse kantud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse asukoha ja aadressis kasutatavate aadressiandmete kohta esitatakse AKS-i infosüsteemile järgmised andmed:
1) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registri identifikaator AKS-i infosüsteemis;
2) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse asukoha aadressi identifikaator;
3) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse asukoha aadressi oleku info;
4) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse asukoha aadress, kui see ei ühti AKS-i infosüsteemi koha-aadressiga;
5) AKS-i infosüsteemi koha-aadressi identifikaator, kui riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse asukoha aadressina kasutatav aadress ja koha-aadress ühtivad;
6) riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse nimi;
7) vajaduse korral lisamärkus.

(11) Kinnistusraamatusse kantud korteriomandi esemeks oleva hoone osaga seotud aadressiandmete kohta esitatakse AKS-i infosüsteemile järgmised andmed:
1) kinnistusraamatu korteriomandi identifikaator;
2) korteriomandi oleku info;
3) korteriomandiga seotud katastriüksuse aadressist ja eriomandi eseme numbrist moodustatud aadressitekst, kui korteriomandi esemele ei ole määratud seost AKS-i infosüsteemi koha-aadressiga;
4) AKS-i infosüsteemi koha-aadressi ja aadressiobjekti identifikaatorid, kui korteriomandi esemele on määratud seos AKS-i koha-aadressiga;
5) „seost pole vaja” tunnus, kui korteriomandi koosseisu ei kuulu ühtegi aadressi alusel eristamist vajavat objekti;
6) korteriomandi kirjeldus, milles on toodud eriomandi ese, eriomandi eseme otstarve (eluruum või mitteeluruum), tähistus plaanil ja mõttelise osa suurus;
7) vajaduse korral lisamärkus.

§ 9. Aadressiandmete muudatussündmus

(1) Aadressiandmete muudatussündmuseks loetakse käesoleva määruse §-s 8 loetletud andmete muudatust.

(2) Aadressiandmete esitaja peab tagama aadressiandmete muudatussündmuse korral käesoleva määruse §-s 8 nimetatud andmete esitamise vastutavale töötlejale.

(3) Vastutav töötleja võib esitatud andmete vastuvõtmisest keelduda, kui andmed on vastuolus õigusaktidega.

§ 10. Aadressitoimingu tegemine

(1) Koha-aadressi määraja teeb aadressitoimingud AKS-is infosüsteemis, esitades käesoleva määruse § 8 lõikes 7 loetletud andmed registreerimiseks.

(2) Kui koha-aadressi määraja on AKS-i infosüsteemi kaudu esitanud andmed registreerimiseks, kontrollib vastutav töötleja andmete kooskõla nõuetega ja varem registreeritud andmetega ning vajaduse korral normaliseerib esitatud koha-aadressi.

(3) Vastutav töötleja registreerib esitatud aadressiandmed ja annab AKS-i infosüsteemi vahendusel koha-aadressi määrajale kinnituse või jätab uued andmed registreerimata ning teavitab koha-aadressi määrajat puudustest kahe tööpäeva jooksul andmete esitamisest arvates. Vajaduse korral määrab vastutav töötleja puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.

§ 11. Andmete õiguslik tähendus

AKS-i infosüsteemi kantud andmetel on informatiivne tähendus. Seadusega ettenähtud juhtudel on AKS-i infosüsteemi kantud andmetel õiguslik tähendus.

§ 12. Andmete avalikustamine

(1) AKS-i infosüsteemi andmed, välja arvatud käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktis 16 nimetatud andmed, on avalikud ja kättesaadavad geoportaali kaudu.

(2) AKS-i infosüsteemi andmed on tasuta kasutatavad.


5. peatükk
Kohanimedele esitatavad nõuded, vormistamine ja liigitamine
§ 13. Nõuded kohanimede koostisosade kasutamisele ja vormistamisele

(1) Kohanimes kirjutatakse kõik sõnad suure algustähega, välja arvatud liigisõna ja väiketäheline nimepartikkel, näiteks Karl Ernst von Baeri tänav. Erandi võib teha väljakujunenud kirjapildiga loodusobjektide nimedele, näiteks Glehni pargi allikas.

(2) Kohanime täiskuju ei või sisaldada:
1) araabia ja Rooma numbreid, näiteks Sigula 7 väikekoht, Paemurru 3. tänav, Pargi 2. põik;
2) lühendeid;
3) eristavaid üksiktähti ega täheühendeid, mis ei ole sõnad.

(3) Erandina on lubatud:
1) araabia numbrid, juhul kui kohanimes sisaldub kuupäev või kui tegu on enne kohanimeseaduse jõustumist määratud liikluspinna nimega;
2) Rooma numbrid pühendusnimede korral;
3) initsiaalid täiskujul, juhul kui tegu on isiku nime pseudonüümiga ja isik kasutas sellist nimekuju, näiteks A. H. Tammsaare.

(4) Isikunimeliste kohanimede puhul võib eesnime initsiaale kirjutada:
1) maakaardil;
2) avalikul sildil ja viidal;
3) elukoha- või asukohaandmetes.

(5) Eesnime täielik ärajätmine ametlikus kohanimes ning tiitli ärajätmine või lühendamine ei ole lubatud.

(6) Initsiaalide ja perekonnanime vahele pannakse punkt ning punkti ja järgneva nime vahele jäetakse tühik, näiteks A. Weizenbergi tänav, F. R. Faehlmanni puiestee, F. R. Kreutzwaldi põik.

(7) Lõikes 3 nimetatud numbrilises kohanimes jäetakse pärast punkti tühik ja liigisõna kirjutatakse väikese algustähega, näiteks 1. liin.

(8) Lõikes 3 nimetatud nummerdatud kohanimes pannakse pärast numbrit punkt, siis tühik ning seejärel kirjutatakse nimetuum suure ja liigisõna väikese algustähega, näiteks 3. Roheline tänav, 2. Tartu põik.

(9) Kohanime hargtäiendit võib vajaduse korral lühendada maakaardil.

(10) Hargtäiendi lubatud lühendid on:
S = Suur-(Suure),
U = Uus-(Uue),
Vk = Väike-,
Vn = Vana-.

§ 14. Kohanimede eksitava sarnasuse kindlakstegemise põhimõtted

Kohanimi loetakse eksitavalt sarnaseks järgmistel juhtudel:
1) samas asustusüksuses esinevad kohanimed on häälduslikult nii sarnased, et neid ei ole võimalik eristada muidu kui kirjapildi abil, näiteks kokku-lahkukirjutamise erisused, h-ga algavad nimed Aru, Haru või välte erinevused;
2) samas või kõrvuti asuvates asustusüksustes esinevate liikluspindade ja väikekohtade kohanimed on häälduslikult nii sarnased, et neid ei ole võimalik eristada muidu kui kirjapildi abil;
3) kõrvuti asuvates asustusüksustes esineb liikluspindadel sama nimi, välja arvatud juhul, kui nimeobjektid moodustavad ühe mõttelise terviku;
4) samas või kõrvuti asuvates asustusüksustes esinevad sama nimetuumaga kohanimede liigisõnad on tähenduslikult väga lähedased, näiteks tee ja tänav või tee ja maantee;
5) maaüksuste nimedes loetakse samanimelisuse arvestamisel liigisõnad maaüksus, koht, talu, maja, elamu ja muud samatähenduslikud sõnad eksitavalt sarnaseks.

§ 15. Nimeobjektide ruumikujude paiknemise põhireeglid

(1) Samaliigiliste nimeobjektide ruumikujud ei või kattuda.

(2) Teele ja liikluspinnale võib määrata ühe nime, kui:
1) objekt on katkematult läbitav;
2) sellel ei ole kõrvalharusid, mis visuaalselt on tajutavad eraldi objektina.

(3) Kui tee või liikluspind ei vasta lõikes 2 nimetatud nõuetele, tuleb seda käsitleda mitme eraldi objektina ja määrata erinevad kohanimed.

§ 16. Nõuded kohanime liigisõna kasutamisele, lühendamisele või ärajätmisele

(1) Kohanimi peab sisaldama liigisõna kohanimeseaduse § 4 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud nimeobjektide, lennuväljade või -jaamade ning sadamate korral.
(2) Kui kohanimi sisaldab juba kokku- või lahkukirjutatud liigisõna, mis vastab nimeobjekti liigile, siis liigisõna topelt ei lisata. Kui kohanimi sisaldab nimetuumaga kokku kirjutatud murdepärast liigisõna „külä“, mis vastab nimeobjekti liigile, siis topelt liigisõna ei lisata.

(3) Kui maaüksusele määratakse liigisõnaga kohanimi, siis ei või liigisõnana kasutada sõnu, mis tähenduselt ei vasta objektile või loodavale objektile, mis asub maaüksusel või ei vasta maaüksuse kasutusele.

(4) Aadressikoha kohanime liigisõna kirjutatakse nimetuumast lahku. Erandina kirjutatakse aadressikoha kohanimedes nimetuum ja liigisõna kokku, kui tuum on muutumatu sõna ja iseseisva sõnakujuna ei esine, näiteks Kesktänav, Toompuiestee, Umbtänav, või kui tegemist on haruldase liigisõnaga, näiteks Tõnismägi, Saiakang, Suur Rannavärav.

(5) Uue määratava kohanime liigisõnana ei või kasutada sõnu, mis näitavad juriidilise isiku või ühenduse tegutsemisvormi, näiteks aiandusühistu, suvilaühistu, garaažiühistu ja elamuühistu.

(6) Kohanimes ei või kasutada äriühingu liiki määravaid liigisõnu.

(7) Kohanime lahkukirjutatud liigisõna võib lühendada:
1) maakaardil;
2) avalikul sildil ja viidal;
3) elukoha- või asukohaandmetes, välja arvatud koha-aadressis ruumiandmete seadusega reguleeritud juhul.

(8) Kohanime lahkukirjutatud liigisõna lubatud lühendid on:
AÜ = aiandusühistu,
GÜ = garaažiühistu,
j = jõgi,
jv = järv,
kr = kraav,
ko = külaosa,
l = laht,
m = mägi,
mnt = maantee,
n = neem,
o = oja,
pj = paisjärv,
pkr = peakraav,
pl = plats,
ps = poolsaar,
pst = puiestee,
s = saar,
SÜ = suvilaühistu,
t = talu,
tk = tiik,
tn = tänav,
vh = veehoidla,
vk = väljak,
vkt = väikekoht.

(9) Asulanime ja asuminime lahkukirjutatud liigisõna võib ära jätta:
1) asula ja asumi nimesildil, välja arvatud juhul, kui kõrvuti asuvatel asustusüksustel on sama nimetuum;
2) maakaardil;
3) elukoha- või asukohaandmetes, välja arvatud koha-aadressis ruumiandmete seadusega reguleeritud juhul;
4) samaliigilistest kohanimedest koosnevas loendis, kus loendit sisaldav dokument on nimeobjektide liigi üheselt määratlenud.

(10) Kui asula (linn, alev) on samaaegselt ka haldusüksus, siis haldusüksuse nimesildil liigisõna ära jätta ei tohi.

(11) Tänavanime lahku kirjutatud liigisõna tänav võib ära jätta:
1) tänava nimesildil;
2) maakaardil;
3) elukoha- või asukohaandmetes, välja arvatud koha-aadressis ruumiandmete seadusega reguleeritud juhul.

(12) Kohanimeseaduse § 16 lõikes 1 märgitud juhtudel võib kohanime lahkukirjutatud liigisõna ära jätta ka muude nimeobjektide puhul, tingimusel et nimeobjektide tähistamise süsteem, näiteks nime kirjakuju, tingmärgid, võimaldab ühemõtteliselt liigisõna lisada.

(13) Kohanime liigisõna ärajätmise puhul tuleb lähtuda kohanimenõukogu kinnitatud nimekujust, kui selline on määratud.

(14) Kui maaüksuse nimi ei sisalda liigisõna, siis loetakse selleks vaikimisi maaüksus. Kui ühissõidukipeatuse nimi ei sisalda liigisõna, siis loetakse selleks vaikimisi peatus.

§ 17. Nõuded AKS-i kantavate ametlike kohanimede ja asjaomaseid nimeobjekte iseloomustavatele andmetele

Vastavalt riikliku kohanimeregistri pidamise põhimäärusele kantakse registrisse kohanime koostisosad: nimetuum ning hargtäiend ja liigisõna, nende olemasolul.

§ 18. AKS-i nimeobjektide liigitamise kord

(1) Kohanimeregistri nimeobjektide esimese ja teise tasandi liigitus on järgmine:
T1
I tasand
T2
II tasand
 
 
 
 
1
Territoriaalüksused
 
 
 
 
01
Haldusüksused
 
 
02
Asustusüksused
 
 
03
Muud territoriaalüksused
 
 
 
 
2
Reljeef, pinnaehitus
 
 
 
 
01
Positiivsed pinnavormid
 
 
02
Negatiivsed pinnavormid
 
 
03
Järsakud
 
 
04
Neutraalsed pinnavormid
 
 
05
Maa-alused pinnavormid
 
 
06
Veealused pinnavormid
 
 
07
Maastiku üksikelemendid
 
 
08
Saared
 
 
09
Kaldajoone osad (poolsaared, neemed jm)
 
 
 
 
3
Hüdrograafia
 
 
 
 
01
Meri
 
 
02
Seisuveekogud
 
 
03
Vooluveed
 
 
 
 
4
Maakate
 
 
 
 
01
Soo
 
 
 
 
5
Maakasutus
 
 
 
 
01
Ehitised
 
 
02
Tootmisala
 
 
03
Ühiskondlik ala
 
 
 
 
6
Transport
 
 
 
 
01
Teed
 
 
02
Raudteed
 
 
03
Veetransport
 
 
04
Õhutransport

(2) Kohanimeregistri volitatud töötlejal on õigus kooskõlastatult kohanimenõukoguga:
1) kehtestada vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. jaanuari 2008. a määruses nr 11 „Klassifikaatorite süsteem” sätestatud korras nimeobjektide kolmanda tasandi liike ning anda liikide definitsioonid;
2) muuta registreerimiseks esitatud ja varem registreeritud kohanimeobjektide liiki vastavalt objekti tegelikule olemusele.

6. peatükk
Koha-aadressi esitamise nõuded
§ 19. Koha-aadressi üldnõuded ja tähtlisandi määramine
(1) Koha-aadressi struktuurielemendid esitatakse kas üldiselt üksikule või vastupidi. Ruumiandmete seaduse § 45 punktides 1–5 loetletud koha-aadressi struktuurielemendid tuleb esitada koos liigisõnaga.

(2) Liikluspinna liigisõna kirjutatakse täielikult välja. Erandina võib lühendada järgmisi liigisõnu:
1) maantee = mnt;
2) puiestee = pst;
3) tänav = tn.

(3) Väikekoha liigisõna kirjutatakse täielikult välja. Erandina võib lühendada järgmisi liigisõnu:
1) väikekoht = vkt;
2) aiandusühistu = AÜ;
3) suvilaühistu = SÜ;
4) garaažiühistu = GÜ.

(4) Koha-aadressis ei kasutata:
2) lühendeid, mis ei ole kohanimede puhul lubatud või käesolevas määruses kirjeldatud;
3) ebakohaseid sümboleid (näiteks ei kasutata koolonit, jutumärke, võrdlusmärke);
4) sidesõnu, asesõnu ja arvsõnu.

(5) Maaüksuse ega hoone nimes, sealhulgas käändes, ei kasutata:
1) piisava eristusvõimeta ega juurdemõeldavaid sõnu, näiteks „number”, „krunt”, „maatükk”, „maaüksus”, „katastriüksus”, „talu”, „maja”, „kodu”;
2) nimetuumana järgmisi maakonna, omavalitsuse, asustusüksuse, liikluspinna ega väikekoha liigisõnu „tänav”, „tee”, „puiestee”, „maantee”, „ringtee”, „allee”, „põik”, „väikekoht”, „küla”, „vald”, „linn”, „alev” ja „alevik”.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud sõnade kasutamine on lubatud maaüksuse nimes, millel asub samanimeline liikluspind või teeregistris registreeritud tee.

(7) Kui koha-aadressi struktuurielemendid esitatakse ühes reas, kasutatakse nende eraldamiseks koma. Eraldi real esitades eraldusmärke ei kasutata. Koma ei kasutata väikekoha nime ja aadressinumbri vahel ega liikluspinna nime ja aadressinumbri vahel.

(8) Aadressinumbris ja hooneosa numbris kasutatakse araabia numbritega kirjutatud nullist erinevaid positiivseid täisarve.

(9) Erilisandis ja eristavas lisandis kasutatakse tähtlisandina eesti-ladina tähestiku tähti. Tähtlisanditena ei kasutata tähti i, l, o, š, ž, w, õ, ä, ö, ü. Soovitatav on vältida tähti t, p, h ja q. Tähtlisandi kasutamisel aadressinumbris ja hooneosa numbris määratakse tähtlisandid tähestiku järjekorras, alustades tähestiku algusest.

§ 20. Paralleelaadresside esitamine

(1) Paralleelaadresside olemasolul tuleb esitada kõik objektile määratud koha-aadressid.

(2) Kui paralleelaadressidena kasutatakse aadressikoha järgi määratud aadressi ja aadressiobjekti nime, kirjutatakse ettepoole aadressikoha järgi määratud aadress (näiteks Jänese tn 5 // Sillaotsa).

(3) Võrdse struktuuriga paralleelaadresside korral kirjutatakse aadressid tähestikulises järjekorras.

(4) Paralleelaadresside eraldajaks on topeltkaldkriips, mille ette ja taha jäetakse tühik (näiteks Pärnu maakond, Pärnu linn, Kapteni tn 4 // Pärnu maakond, Pärnu linn, Sadama tn 5).

(5) Sama haldus- ja asustuskuuluvusega paralleelaadresside esitamisel võib jätta haldus- ja asustusüksused igal järgneval aadressil välja kirjutamata, moodustades lähiaadressidest loetelu. Lähiaadresside eraldajana kasutatakse topeltkaldkriipsu, mille ette ja taha jäetakse tühik (näiteks Harju maakond, Anija vald, Kehra linn, Lille tn 10 // Mooni tn 2).

(6) Sama liikluspinna nimega paralleelaadressides võib igal järgneval aadressil jätta liikluspinna nime välja kirjutamata, moodustades liikluspinna nime järele numbriosadest loetelu. Numbriosade eraldajana kasutatakse topeltkaldkriipsu, mille ette ja taha jäetakse tühik (näiteks Aia tn 1 // 3 // 5).

§ 21. Liikluspinna järgi koha-aadressi määramine

(1) Maaüksuse nimi peab sisaldama liikluspinna kohanime täiskujul või teeregistris oleva terviktee nime, kui maaüksusel asub vähemalt üks järgmistest: teeregistri tee, liikluspind. Kui maaüksusel asub peamise objektina lisaks tervikteele ka teeregistris või kohanimeregistris olev sild, viadukt, estakaad, tunnel või liiklussõlm (edaspidi nimega teeobjektid), võib terviktee nime asemel kasutada vastava objekti kohanime täiskujul.

(2) Teeregistris olevate teede ristmiku maaüksuse nime määramisel tuleb kasutada selle terviktee nime, mille number teeregistris on väikseim, või nimega teeobjekti nime. Kui teeregistri tee on ristmikulõigus liikluspind, võib maaüksuse nimes kasutada kas teeregistris oleva väikseima numbriga terviktee nime, nimega teeobjekti nime või sellel ristmikul oleva liikluspinna kohanime.

(3) Väikekohas asuva tee, millele ei ole liikluspinna kohanime määratud ja mis ei ole teeregistris registreeritud, maaüksusele määratakse nimi, mis sisaldab väikekoha nimetuuma ning liigisõnana võib kasutada asjakohast liigisõna (näiteks üldmaa, teelõik).

(4) Koha-aadressi määramisel ruumiandmete seaduse § 48 lõike 2 punktis 1 või 3 nimetatud viisil määratakse koha-aadress liikluspinna järgi, millelt on juurdepääs aadressiobjektile.

(5) Koha-aadressi määramisel ruumiandmete seaduse § 48 lõikes 6 nimetatud viisil, kui hoonete vahel on suured vahemaad või liikluspinnad ristuvad, võib numbrivahemikud jätta vabaks.

(6) Võimaluse korral määratakse aadressinumber ilma tähtlisandita. Kui väljakujunenud järjestikuse numeratsiooni korral on vaja vahele lisada tähtlisandiga erilisandeid, määratakse tähtlisandid tähestikulises järjekorras, alustades tähestiku algusest ja arvestades aadressinumbrite suurenemise suunda.

(7) Liikluspinna järgi määratavates lähiaadressides kasutatavad aadressinumbrid määratakse ühesuunalises kasvavas järjekorras. Ühel pool liikluspinda kõrvuti asetsevatel maaüksustel või järjestikku paiknevatel hoonetel on ühesuunalises kasvavas järjekorras paaritud ja teisel pool liikluspinda kõrvuti asetsevatel maaüksustel või järjestikku paiknevatel hoonetel on ühesuunalises kasvavas järjekorras paarisnumbrid. Mõlemal pool liikluspinda kasvavad aadressinumbrid samas suunas. Väljakute ja platside ääres kõrvuti paiknevate maaüksuste ja hoonete korral võib kasutada ühesuunalises kasvavas järjekorras järjestikuseid aadressinumbreid.

§ 22. Maaüksuse koha-aadressi määramine

(1) Hoonestamata ja hoonestamisele mittekuuluva maaüksuse nimes, mis sisaldab liigisõna, võib unikaalsuse tagamiseks kasutada eristavat lisandit, milleks on:
1) liigisõnale järgnev üks suur eesti-ladina tähestiku täht ja sellele järgnev araabia numbritega kirjutatud nullist erinev positiivne täisarv (näiteks Kase tänav L2, Raja-Kulla tee T4, Juurdeveo raudtee R2);
2) liigisõnale järgnev araabia numbritega kirjutatud nullist erinev positiivne täisarv (näiteks Paikuse metskond 19), seejuures ei või eristav number vahetult järgneda nimetuumale ega aadressikoha liigisõnale.

(2) Hoonestamata ja hoonestamisele mittekuuluva maaüksuse, mis ei moodusta iseseisvalt kasutatavat kinnisasja, nimes võib eristava lisandina kasutada enne liigisõna „juurdelõige” käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud erilisandit (näiteks Vasara tänav 1a juurdelõige; Kiige tänav 7/5a juurdelõige).

(3) Eristava lisandi osaline asendamine sõnaga on lubatud liikluspinna ja teeregistris oleva tee maaüksusel, kus võib eristava lisandi „L” asendada sõnaga „lõik”, muutes kohanime liigisõna ja vajaduse korral ka nimetuuma omastavasse käändesse (näiteks Kase tee lõik 2, Pika tänava lõik 3, Rohelise põigu lõik 4).

(4) Raudtee maaüksuse nimes võib eristava lisandina kasutada piketaaži tähistavaid numbreid või numbrivahemikke ja nendele järgnevat lühendit „km” (näiteks Tallinn-Lelle-Pärnu 50 km; Tallinna-Tapa raudtee 112-115,8 km). Piketti tähistav number võib sisaldada koma. Piketti tähistavate numbrite vahele kirjutatakse sidekriips. Raudtee nime ja esimese piketi numbri ning viimase piketi numbri ja lühendi „km” vahele jäetakse tühik.

(5) Maaüksuse nimes kasutatakse kohanimede eraldajana sidekriipsu, millele on mõlemale poole jäetud tühik.

(6) Kui maaüksus asub mitmes asustusüksuses, määratakse koha-aadressis neist ainult üks. Koha-aadressis määratavaks asustusüksuseks valitakse üks järgmistest võimalustest, mis kehtib ka sellise maaüksuse määratluse korral, mis asub mitmes linnaosas või väikekohas:
1) maaüksusel asuva aadressiobjekti asukohajärgne asustusüksus;
2) maaüksusel asuva aadressiobjekti olemasolul eelistatakse asustusüksust, kust on peamine juurdepääs maaüksusel asuvale aadressiobjektile ja mille koosseisu maaüksus koos aadressiobjektidega tunnetuslikult kuulub;

3) aadressiobjekti puudumise korral eelistatakse asustusüksust, kust on peamine juurdepääs maaüksusele;

4) aadressiobjekti ja püsiva juurdepääsu puudumise või valikute võrdväärsuse korral eelistatakse asustusüksust, kus asub kõige suurem osa selle maaüksuse territooriumist.
(7) Maaüksuse lähiaadressi erilisandiks võib olla üks järgmistest võimalustest:
1) aadressikoha järgi adresseerimisel number aadressinumbrina (näiteks Metsa tn 5);
2) aadressikoha järgi adresseerimisel number ja sellele vahetult järgnev väiketäht tähtlisandina – kasutatakse, kui vabu järjestikuseid numbreid ei ole selles piirkonnas otstarbekas määrata (näiteks Metsa tn 5a);

3) aadressikoha järgi adresseerimisel number ning sellele vahetult järgnevad kaldkriips ja täiendav number – kasutatakse, kui maaüksusel asub paarismaja, ridaelamu, kärgelamu, vaipelamu, ridagaraaži või muu taolise hoone (edaspidi liithoone) sektsioon (näiteks Metsa tn 5/1);

4) aadressikoha järgi adresseerimisel number ning sellele vahetult järgnevad väiketäht, kaldkriips ja täiendav number – kasutatakse, kui maaüksusel asub liithoone sektsioon (näiteks Metsa tn 5a/1);

5) aadressikoha järgi adresseerimisel number ning sellele vahetult järgnevad kaldkriips, täiendav number ja väiketäht – kasutatakse, kui maaüksusel asub liithoone sektsioon ja välja on antud nii põhinumbrid kui ka täiendavate numbrite järjestikused vahemikud ning teiste aadressiobjektide ümbernumereerimine ei ole otstarbekas või maaüksusel asub mitu liithoone sektsiooni või lisaks liithoone sektsioonile eraldiseisev unikaalaadressi vajav hoone (näiteks Metsa tn 5/1a);

6) aadressikoha järgi adresseerimisel number ning sellele vahetult järgnevad väiketäht, kaldkriips, täiendav number ja väiketäht – kasutatakse, kui maaüksusel asub liithoone sektsioon ja välja on antud nii põhinumbrid kui ka täiendavate numbrite järjestikused vahemikud ning teiste aadressiobjektide ümbernumereerimine ei ole otstarbekas või maaüksusel asub mitu liithoone sektsiooni või lisaks liithoone sektsioonile eraldiseisev unikaalaadressi nõudega hoone (näiteks Metsa tn 5a/1a);

7) maaüksuse nimele vahetult järgnev kaldkriips ja number aadressinumbrina – kasutatakse, kui väljaspool unikaalaadressi nõudega ala oleval maaüksusel, mida ei adresseerita aadressikoha järgi, asub liithoone sektsioon (näiteks Maasika/1).

§ 23. Hoone koha-aadressi määramine

(1) Hoonele määratakse ainult üks koha-aadress, mis peab olema kooskõlas maaüksuse koha-aadressiga.

(2) Kui hoone all on mitu maaüksust, peab tagama, et hoone aadressiga oleks kooskõlas selle maaüksuse aadress, millel asub hoone peasissepääs. Kui hoone peasissepääs jääb mitmele maaüksusele, peab hoone aadress olema kooskõlas vähemalt ühe maaüksuse aadressiga.

(3) Kui hoonesse on mitu sissepääsu, võib määrata vastavate liikluspindade järgi paralleelaadressid. Sama liikluspinna järgi hoonele paralleelaadresside määramine on lubatud, kui ehitustehniliselt osadeks mittejaotuv hoone koosneb välisilmelt mitmest eraldi tajutavast hoonest.

(4) Hoonele on lubatud määrata eri paralleelaadressideks mitu nime, kui hoone all on mitu nimega maaüksust ja sellesse hoonesse on nendelt eraldi sissepääsud ning hoonet ei saa ehitustehniliselt maaüksuse piiri järgi osadeks jagada.

(5) Kui maaüksus asub mitmes asustusüksuses ning hooned asuvad erinevates asustusüksuses, siis hoonele määratakse aadress tema asukohajärgse asustusüksuse järgi ning see võib erineda tema aluse maaüksuse aadressis olevast asustusüksusest.

(6) Kui maaüksusel asub mitu unikaalaadressi nõudvat hoonet, määratakse hoonetele eristuvad aadressid järgmiselt:
1) käesoleva määruse § 16 lõike 7 punktide 1–6 kohaselt, seejuures peab hoonete aadressid kajastama ka maaüksuse aadressis paralleelaadressidena (näiteks maaüksusel lähiaadressiga Metsa tn 5 // 7 asub kaks hoonet Metsa tn 5 ja Metsa tn 7);
2) lisades käesoleva määruse § 16 lõike 7 punktide 1–2 kohaselt määratud maaüksuse aadressinumbrile vahetult järgneva kaldkriipsu ja täiendava numbri, seejuures ei kajastata hoonete täiendavaid numbreid maaüksuse aadressis (näiteks maaüksusel lähiaadressiga Kuuse tn 8 asub kaks hoonet Kuuse tn 8/1 ja Kuuse tn 8/2);
3) maaüksuse nimele järgneb vahetult kaldkriips ja hoone aadressinumber, seejuures ei kajastata hoonete aadressinumbreid maaüksuse aadressis (näiteks maaüksusel nimega Raja asub kaks hoonet aadressidega Raja/1 ja Raja/2).

(7) Kui maaüksusel asub ainult üks liithoone sektsioon või muu hooneosa ning kui hoonet on ehitustehniliselt võimalik maaüksuse piiri järgi osadeks jagada, käsitletakse sellist liithoone sektsiooni adresseerimisel eraldi hoonena. Sellise liithoone osa ja selle aluse maaüksuse lähiaadressi peab määrama käesoleva määruse § 16 lõike 7 kohaselt kõikide liithoone sektsioonide lõikes ühetaoliselt. Väljaspool unikaalaadressi nõudega ala võib eelkirjeldatud liithoone osadele ja nende maaüksustele määrata nimed ilma erilisandit määramata.

(8) Kui maaüksuse koha-aadressiks on määratud mitu paralleelaadressi, on mitme hoone korral lubatud kasutada erinevaid lähiaadresse.

(9) Kui maaüksuse paralleelaadresside hulgas on aadressikoha järgi määratud aadress ja nimi, tuleb hooned adresseerida aadressikoha järgi määratud aadressiga.

(10) Erandina on lubatud lõikes 8 kirjeldatud paralleelaadresside olemasolul määrata kõigile sellel katastriüksusel asuvatele hoonetele lähiaadressiks nime, kui tegu on ruumiandmete seaduse § 48 lõike 21 rakendamisega.

§ 24. Korteri ja muu hooneosa koha-aadressi määramine

(1) Kui hoones asuvad korterid või muud koha-aadressi vajavad hooneosad, lisatakse hooneosa number hoone aadressinumbrile tühikuta sidekriipsu järel (näiteks Raua tn 3-65, Pae tee 87-26).

(2) Korteritele ja muudele hooneosadele määratakse ühe hoone ulatuses unikaalsed numbrid järjest suurenevalt, alustades alumiselt korruselt. Kui ehitisregistrisse kantud hoonet käsitatakse AKS-i mõistes mitme hoonena, määratakse hooneosadele unikaalsed numbrid kas ehitisregistri hoone või selle ruumikuju kaupa.

(3) Hooneosade kokkuehitamisel määratakse kokkuehitatud hooneosale üks number ja ülejäänud hooneosade ümbernumereerimine ei ole nõutav.

(4) Hooneosade jagamisel võib hooneosa numbrile lisada täiendava numbri kaldkriipsu järel, alustades number 1-st (näiteks korter 12/1 ja 12/2), või lisada hooneosa numbrile vahetult järgneva tähtlisandi, alustades tähestiku algusest (näiteks korter 12a ja 12b). Hooneosade jagamisel, kui kõik põhinumbrite ja täiendavate numbrite järjestikused vahemikud on välja antud, võib lisada hooneosa numbrile vahetult järgneva tähtlisandi, alustades tähestiku algusest (näiteks korter 12/1a ja 12/1b). Hooneosade jagamisel, kui kõik põhinumbrite ja tähtlisandite järjestikused vahemikud on välja antud, võib lisada hooneosa numbrile vahetult järgneva kaldkriipsu ja täiendava numbri (näiteks korter 12a/1 ja 12a/2).

(5) Hoonel, mis koosneb ainult ühest korterist või ühest adresseerimist vajavast hooneosast, ühtivad hoone ja hooneosa koha-aadress.

(6) Kui hoonel on mitu paralleelaadressi, valitakse hooneosa adresseerimiseks neist üks.

(7) Kui liithoone sektsioonid on erinevatel maaüksustel, käsitatakse neid sektsioone eraldi hoonetena ja adresseerimisel lähtutakse käesoleva määruse § 17 lõikes 6 sätestatud nõuetest.

(8) Kui liithoone on tervikuna ühel maaüksusel, võib sektsiooni numbri määrata ühena järgmistest:
1) kui sektsiooni käsitatakse korteritena või muude adresseerimist vajavate hooneosadena, määratakse sektsiooni numbrid käesoleva paragrahvi lõike 1 järgi;
2) kui sektsiooni käsitatakse eraldi hoonetena, määratakse sektsiooni numbrid käesoleva määruse § 16 lõike 7 järgi.

7. peatükk
Andmete kandmine AKS-i infosüsteemi arhiivi
§ 25. Andmete säilitamine

(1) Andmete säilitamisel, arhiveerimisel ja hävitamisel lähtutakse arhiiviseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest.

(2) Kehtetuks tunnistatud aadressiandmed säilitatakse AKS-is infosüsteemis.

(3) AKS-i infosüsteemi kantud andmeid säilitatakse tähtajatult.

8. peatükk
Rahastamine ja likvideerimine
§ 26. AKS-i rahastamine

(1) AKS-i infosüsteemi pidamise kulud kaetakse riigieelarvest vastutavale ja volitatud töötlejale selleks eraldatud vahenditest.

(2) Aadressiandmete esitajad kannavad nendele AKS-i infosüsteemi andmete edastamisega kaasnevad kulud.

§ 27. AKS-i likvideerimise kord

(1) AKS-i infosüsteemi likvideerimise otsustab Vabariigi Valitsus regionaalministri ettepanekul.

(2) AKS-i infosüsteem likvideeritakse kooskõlas arhiiviseadusega ja avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 6 alusel kehtestatud õigusaktiga.

9. peatükk
Rakendussätted
§ 28. Määruse kohaldamine

Käesoleva määruse § 19 lõike 5 punktis 2 sätestatut ei kohaldata enne 2022. aasta 12. detsembrit määratud koha-aadressidele.

§ 29. Määruse kehtetuks tunnistamine

Keskkonnaministri 16. juuni 2021. a määrus nr 32 „Aadressiandmete süsteem“ tunnistatakse kehtetuks.

§ 30. Määruse jõustumine

Ruumiandmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 3
MÄÄRUSE KAVAND


MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER
MÄÄRUS


Maa- ja Ruumiameti osutatavate tasuliste teenuste loetelu, tasumäärad, tasude arvestamise ja tasuliste teenuste osutamise kord

Määrus kehtestatakse ruumiandmete seaduse § 73 lõike 3 ja § 737 lõike 5 alusel.

§ 1. Tasuliste teenuste loetelu
Maa- ja Ruumiameti põhitegevusega seotud tasulised teenused on:
1) võrguteenuste loomine ja osutamine;
2) globaalse positsioneerimise tugijaamade sertifitseerimine;
3) reaalaja andmevood üksikutest tugijaamadest ja reaalaja parandid ESTPOS tugijaamade võrgust;
4) topograafiliste andmete hõivamine ja andmete töötlemine;
5) Eesti topograafia andmekogu andmetest digitaalsete kaardifailide loomine;
6) andmeanalüüsi koostamine.
§ 2. Tasuliste teenuste tasumäärad
Käesoleva määruse §-s 1 loetletud teenuste ja Eesti topograafia andmekogu alusel loodud tardkujul kaartide tasumäärad kehtestatakse käesoleva määruse lisas.
§ 3. Tasuliste teenuste osutamise kord
(1) Maa- ja Ruumiamet osutab määruses sätestatud tasumäärade alusel tasulisi teenuseid tellija tellimuse alusel, mis esitatakse vabas vormis.
(2) Tasulise teenuse osutamiseks võib Maa- ja Ruumiamet sõlmida tellijaga kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingu, milles sätestatakse teenuse osutamise täpsem sisu, maht, maksumus ja täitmise tähtaeg.
(3) Tellija tasub tasulise teenuse eest vastavalt määruses sätestatud tasumäärade järgi arvestatud hinnale Maa- ja Ruumiamet väljastatud arve alusel pärast teenuse osutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
§ 4. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.

Lisa Tasuliste teenuste tasumäärad


Erkki Keldo
Majandus- ja tööstusminister

Ahti Kuningas
Kantsler

Ruumiandmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 4
MÄÄRUSE KAVAND


VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS


Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a määruse nr 54 „Kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 11 lõike 2 alusel.

Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a määruses nr 54 „Kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 11 lõike 2 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„12) aadresside ja kohanimede süsteem“.


Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. a määruse nr 129 „Rahvastikuregistri ülesehitus, turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate üleantavate andmete loetelu“ muutmine

Määrus kehtestatakse rahvastikuregistri seaduse § 3 lõigete 4 ja 5, § 20 lõike 3 ning § 29 lõike 3 alusel.

Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. a määruses nr 129 „Rahvastikuregistri ülesehitus, turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate üleantavate andmete loetelu“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 9 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Registrisse kantavad elukoha andmed vastavad majandus- ja tööstusministri …. määruse nr …. „Aadresside ja kohanimede süsteem“ § 8 lõikes … sätestatule“.


Kristen Michal
Peaminister

Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister

Keit Kasemets
riigisekretär

Ruumiandmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 5
MÄÄRUSE KAVAND


MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER
MÄÄRUS


Ministri määruste muutmine seoses ruumiandmete seaduse muutmisega

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 192 lõike 2 ja § 193 lõike 6; keskkonnajärelevalve seaduse § 83; keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 401 lõike 2; kohtute seaduse § 42 lõike 1; korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 19 lõike 3; spordiseaduse § 61 lõike 5 ja Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.

§ 1. Justiitsministri 19. detsembri 2012. a määruse nr 60 „Kohtu registriosakonna kodukord” muutmine

Justiitsministri 19. detsembri 2012. a määruses nr 60 „Kohtu registriosakonna kodukord” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 2061 lõikes 2 asendatakse sõnad „aadressiandmete süsteemi infosüsteemis“ sõnadega „aadresside ja kohanimede süsteemi infosüsteemis“;

2) paragrahv 2061 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Paralleelaadresside esitamisele kohaldatakse majandus- ja tööstusministri …. määruse nr …. „Aadresside ja kohanimede süsteem“ §-s 20 sätestatut.“;
3) paragrahv 245 lõikes 1 asendatakse sõnad „aadressiandmete süsteemi infosüsteemis“ sõnadega „aadresside ja kohanimede süsteemi infosüsteemis“;

4) paragrahv 245 lõikes 2 asendatakse sõnad „Aadressiandmete süsteemi infosüsteemi“ sõnadega „aadresside ja kohanimede süsteemi infosüsteemi“.

§ 2. Keskkonnaministri 4. novembri 2016. a määruse nr 46 „Objekti kontrollimise andmekogu süsteemi asutamine ja põhimäärus” muutmine

Keskkonnaministri 04.11.2016 määruses nr 46 „Objekti kontrollimise andmekogu süsteemi asutamine ja põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 7 lõike 3 punktis 7 asendatakse sõna „aadressiandmete“ sõnadega „aadresside ja kohanimede“;

§ 3. Keskkonnaministri 29. juuni 2017. a määruse nr 20 „Keskkonnaotsuste infosüsteemi põhimäärus” muutmine

Keskkonnaministri 29. juuni 2017. a määruses nr 20 „Keskkonnaotsuste infosüsteemi põhimäärus” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 10 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõna „aadressiandmete“ sõnadega „aadresside ja kohanimede“.

§ 4. Kultuuriministri 27. veebruari 2020. a määruse nr 4 „Eesti spordiregistri põhimäärus” muutmine

Kultuuriministri 27. veebruari 2020. a määruses nr 4 „Eesti spordiregistri põhimäärus” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 21 lõike 1 punktis 7 asendatakse sõna „aadressiandmete“ sõnadega „aadresside ja kohanimed“.

§ 5. Keskkonnaministri 12. septembri 2020. a määruse nr 41 „Fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite ning käitlemistoimingute registri põhimäärus, registrisse andmete esitamise kord ja andmekoosseis” muutmine

Keskkonnaministri 12. septembri 2020. a määruses nr 41 „Fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite ning käitlemistoimingute registri põhimäärus, registrisse andmete esitamise kord ja andmekoosseis” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 11 lõike 2 punktis 4 asendatakse sõna „aadressiandmete“ sõnadega „aadresside ja kohanimed“.

§ 6. Majandus- ja tööstusministri 14. augusti 2025. a määruse nr 22 „Maa- ja Ruumiameti põhimäärus” muutmine

Majandus- ja tööstusministri 14. augusti 2025. a määruses nr 22 „Maa- ja Ruumiameti põhimäärus” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 6 punktis 11 asendatakse sõnad „aadressiandmete süsteemi“ sõnadega „aadresside ja kohanimede süsteemi“.


Erkki Keldo
Majandus- ja tööstusminister


Ahti Kuningas
Kantsler

Ruumiandmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 6
MÄÄRUSE KAVAND


VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS


Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 164 „Geodeetiliste punktide andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse ruumiandmete seaduse § 36 lõike 2 alusel.

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruses nr 164 „Geodeetiliste punktide andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Andmekogu pidamise eesmärk on koguda, säilitada ja töödelda andmeid geodeetiliste tööde, geodeetiliste võrkude, punktide ja märkide, geodeetiliste võrkude mõõtmisandmete ning nende teisenduste kohta ja globaalse satelliitpositsioneerimise (GNSS) tugijaamade andmeid ning nendest andmetest tehtud tuletisi.“;

2) paragrahvi 4 tekst loetakse lõikeks 1 ja täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Andmekogu koosseisu kuuluvad geodeetiliste punktide andmekogu, riikliku GNSS satelliitandmete keskuse ESTPOS (edaspidi ESTPOS) GNSS tugijaamade haldusportaal, ESTPOS võrguportaal ja ESTPOS kasutajaportaal.“;

3) paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „registritoimikud“ tekstiosaga „ning ESTPOS logid ja teenuste kirjeldused“;

4) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „lõikes 1“ sõnadega „ja 11“;

5) paragrahvi 5 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „üleande-vastuvõtuakte“;

6) paragrahvi 6 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„.“;

7) paragrahvi 7 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) geodeetilise punkti tasapinnalised ristkoordinaadid, geodeetilised koordinaadid, kõrgus geoidist, kõrgus ellipsoidist, raskuskiirenduse väärtus;“;

8) paragrahvi 7 lõike 1 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 7 lõike 1 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„12) geodeetilise märgi asukoha skemaatiline joonis (abriss) ja fotod;“;

10) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) ESTPOS kohta kantakse järgmised andmed:
1) tugijaama nimi, lühend ja unikaalne koodnumber;
2) tugijaama koordinaadid EUREF‑EST97 ja ITRF referentssüsteemides;
3) GNSS vastuvõtja mark, mudel ja seerianumber;
4) GNSS antenni mark, mudel ja seerianumber;
5) reaalaja andmestiku seadistuse parameetrid (sisu, formaat, edastamise viis ja asukoht);
6) kasutajate andmed (nimi, meiliaadress, ettevõtte nimi, ettevõtte registrikood/isikukood);
7) teenuste kasutusõiguste andmed (kasutajalitsentsi tüüp, kasutajalitsentsi aktiveerimise kuupäev).“;

10) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Lisaks lõikes 1 sätestatud andmetele kantakse andmekogusse vajadusel järgmised andmed:
1) geodeetilise töö unikaalne number;
2) andmed geodeetilise töö teostaja kohta;
3) andmed geodeetilise töö tellija kohta;
4) geodeetilise punkti unikaalne number (GPA ID);
5) andmed geodeetilise märgi hooldamise aja kohta;
6) andmed kasutatud koordinaat-, kõrgus- ja gravimeetrilise süsteemi kohta;
7) andmed kasutatud mõõtmismetoodika kohta;
8) andmed geodeetilise märgi ehitamise aja kohta;
9) andmed geodeetilise märgi märgitüübi kohta;
10) andmed geodeetilise märgi tsentrinumbri kohta;
11) andmed geodeetilise märgi asukoha skeemi, fotode, horisondi avatuse jooniste koostamise aja kohta;
12) andmeandja nimi ja isiku- või registrikood.“;

11) paragrahvi 7 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Andmekogusse kantakse riiklike ja kohalike geodeetiliste tööde käigus kogutud andmed.“;

12) paragrahvi 7 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Andmekogusse kantakse riikliku GNSS satelliitandmete keskuse ESTPOS tugijaamade võrgust kogutud mõõtmiste originaalandmed ja nende tuletised.“;

13) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Andmekogusse kantakse Maa- ja Ruumiameti poolt sertifitseeritud GNSS tugijaamade koordinaadid.“;

14) paragrahvi 9 lõike 1 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 9 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „töö“ sõnaga „korraldaja“;

16) paragrahvi 9 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

17) paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „aruanne“ tekstiosaga „ja ESTPOS teenuste leping“;

18) paragrahvi 10 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Alusdokument esitatakse vastutavale töötlejale elektrooniliselt või paberkandjal. Elektrooniliselt esitatud dokument peab olema allkirjastatud kvalifitseeritud elektroonilise allkirjaga. Kui dokumendi esitaja ei saa objektiivselt kasutada kvalifitseeritud elektroonilist allkirja, esitatakse alusdokument paberkandjal omakäeliselt allkirjastatuna.“;

19) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „andmed“ tekstiosaga „ja vajaduse korral lõikes 12 nimetatud andmed“;

20) paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „lõikes 1“ sõnadega „ja 12“;

21) paragrahvi 11 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „elektroonilises kanderaamatus“;

22) paragrahvi 12 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Geodeetiliste tööde teostaja vastutab enda koostatud geodeetilise töö aruandes sisalduvate andmete õigsuse eest.“;

23) paragrahvi 13 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „andmeandja“ ja sõna „teavitab“ asendatakse sõnaga „teavitatakse“;

24) paragrahvi 13 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Geodeetilise töö teostaja on kohustatud parandama vead ja esitama geodeetilise töö korraldajale parandatud andmed kümne tööpäeva jooksul vigade teadasaamisest. Töö korraldaja esitab parandatud andmed andmekogu vastutavale töötlejale 5 tööpäeva jooksul. Paranduste aluseks olevad dokumendid lisatakse registritoimikule.“;

25) paragrahvi 13 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

26) paragrahvi 14 lõikes 1 asendatakse sõna „andmed“ sõnadega „andmete metaandmed“;

27) paragrahvi 14 täiendatakse lõigetega 11-13 järgmises sõnastuses:

„(11) Geodeetiliste punktide andmekogu avalikustatavad andmed tehakse kättesaadavaks vastutava töötleja määratud GPA teenuseveebi kaudu, mille tehnilised aadressid ja pöördumispunktid [API] avalikustatakse Eesti geoportaalis.
(12) ESTPOS tugijaamade vaatlusandmed ja nende tuletised tehakse kättesaadavaks ESTPOS teenuseveebis vastutava töötleja kehtestatud tingimustel; ligipääsu ja kasutusõiguste haldus toimub ESTPOS kasutajaportaalis.
(13) Andmete ja teenuste avalikustamise koha (URL‑id, API‑pöördumispunktid) määrab vastutav töötleja ja avalikustab muudatused Eesti geoportaalis ning tagab nende ajakohasuse.“;

28) paragrahvi 14 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „paberkandjal või digitaalsel andmekandjal“ tekstiosaga „digitaalselt või paberkandjal“;

29) paragrahvi 14 lõikes 3 asendatakse sõna „kirjaliku“ tekstiosaga „kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis“;

30) paragrahvi 14 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

31) määrust täiendatakse §-ga 141 järgmises sõnastuses:

„§ 141. Isikuandmete töötlemine
(1) Vastutav töötleja töötleb käesoleva määruse alusel isikuandmeid üksnes ulatuses, mis on vajalik andmekogu eesmärkide täitmiseks ja ESTPOS teenustele ligipääsu korraldamiseks.
(2) ESTPOS kasutajaportaalis töödeldavad isikuandmed võivad hõlmata kasutaja nime, e‑posti aadressi, ettevõtte nime ja registrikoodi või isikukoodi, mõõteseadme tüüpi ning teenuse kasutusõigustega seonduvaid andmeid.
(3) Isikuandmete töötlemisel lähtutakse isikuandmete kaitse üldmäärusest (EL) 2016/679 ja isikuandmete kaitse seadusest. Vastutav töötleja avalikustab privaatsusteatise ja andmete töötlemise tingimused Eesti geoportaalis ja ESTPOS kasutajaportaalis.
(4) Vastutav töötleja määrab isikuandmete säilitustähtajad ning rakendab organisatsioonilisi ja tehnilisi turvameetmeid kooskõlas §-ga 6 ja asjakohaste infoturbeeskirjadega.
(5) Andmesubjekti õiguste teostamine (ligipääs, parandamine, kustutamine, töötlemise piiramine, vastuväited) toimub vastutava töötleja kehtestatud korras. Vastutav töötleja avalikustab korra ja kontaktandmed Eesti geoportaalis ja ESTPOS kasutajaportaalis.“;

32) paragrahvi 15 lõikes 4 asendatakse sõna „punkt“ sõnaga „märk“;


Kristen Michal
Peaminister

Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister

Keit Kasemets
riigisekretär

Ruumiandmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 7
MÄÄRUSE KAVAND

MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER
MÄÄRUS


Keskkonnaministri 28. juuni 2013. a määruse nr 50 „ Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse ruumiandmete seaduse § 26 lõike 3 ja § 34 lõike 5 alusel.

Keskkonnaministri 28. juuni 2013. a määruses nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „Eesti globaalse positsioneerimise püsijaamade referentsvõrk” tekstiosaga „Eesti riiklik GNSS satelliitandmete keskus ESTPOS”;

2) paragrahvi 2 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 3 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „kohtkindlalt maapinnale, maapõue, ehitisse või suurde piisava stabiilsusega loodusliku kivisse” tekstiosaga „kohtkindlalt maapõue või ehitisse”;

4) paragrahvi 3 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „Eristatakse süva-, põhja-, pinnase-, seina- ja fundamentaalreepereid” tekstiosaga „Eristatakse fundamentaal-, süva-, pinnase- ja seinareepereid.”;

5) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
“(5) Geodeetiline märk paigaldatakse kinnisasja omaniku nõusolekul. Taotleja esitab kirjaliku nõusoleku andjale käesoleva määruse lisas 1 toodud vormi kohase kirjaliku nõusoleku taotluse.”;

6) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
“6) hooldustööd.”;

7) paragrahvi 4 lõiked 2-6 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 4 lõike 7 punktis 1 asendatakse sõna „korrastamine ” sõnaga „remont”;

9) paragrahvi 4 lõiked 9 ja 10 tunnistatakse kehtetuks;

10) määrust täiendatakse paragrahviga 41 järgmises sõnastuses:
“§41. Geodeetilise töö aruanne

(1) Töö teostaja koostab käesoleva määruse § 4 lõikes 1 sätestatud tööetappide kohta aruande, mis vormistatakse digitaalselt allkirjastatuna.

(2) Käesoleva määruse § 4 lõike 1 punktides 1, 3 ja 6 nimetatud tööetappide aruannete koosseis on esitatud lisas 3.

(3) Riiklike geodeetiliste tööde puhul on käesoleva määruse § 4 lõike 1 punktides 2, 4 ja 5 nimetatud tööetappide aruannete koosseis on esitatud lisas 4.

(4) Töö teostaja esitab riikliku geodeetilise töö aruande Maa- ja Ruumiametile ja kohaliku geodeetilise töö aruande kohalikule omavalitsusele.

(5) Töö korraldaja kontrollib töö vastavust käesolevas määruses toodud nõuetele ja allkirjastab töö vastavuse korral aruande digitaalselt.

(6) Töö korraldaja esitab geodeetilise töö aruande geodeetiliste punktide andmekogu (edaspidi GPA) vastutavale töötlejale 14 kalendripäeva jooksul.”;

11) paragrahvi 5 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 5. Üldnõuded mõõtmismetoodikatele“;

12) paragrahvi 5 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „Eesti globaalse positsioneerimise püsijaamade referentsvõrgu” tekstiosaga „Eesti riikliku GNSS satelliitandmete keskuse ESTPOS”;

13) paragrahvi 5 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „gravimeetrilist tehnoloogiat ning II ja III klassi korral relatiivset gravimeetrilist tehnoloogiat“ tekstiosaga „gravimeetrilist mõõtmismeetodit ning II ja III klassi korral relatiivset gravimeetrilist mõõtmismeetodit“;

14) paragrahvi 5 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Kohalike geodeetiliste tööde mõõtmismetoodika:
1) kohaliku geodeetilise võrgu 1. järgu korral kastutakse staatilist suhtelist GNSS mõõtmismeetodit;
2) kohaliku geodeetilise võrgu 2. järgu korral kasutatakse polügonomeetriat või staatilist suhtelist GNSS mõõtmismeetodit;
3) 1. ja 2. järgu võrku kaasatud geodeetiliste märkide kõrguste määramisel kasutatakse trigonomeetrilist või geomeetrilist nivelleerimist;
4) kohaliku kõrgusvõrgu korral kasutatakse geomeetrilist nivelleerimist.“;

16) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:
„(8) Riiklike geodeetiliste võrkude mõõtmis- ja arvutustööde metoodika on esitatud lisas 5.“;

17) paragrahv 6 tunnistatakse kehtetuks;

18) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:
“(7) Tehnilised tingimused ESTPOS tugijaamade võrku ja riiklikku gravimeetrilisse võrku kaasatava märgi rajamiseks annab Maa-ja Ruumiamet.

(8) Nõuded riiklikku võrku kaasatava märgi konstruktsioonile ja paigaldamisele on esitatud lisas 6.”;

19) paragrahvi 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
“Geodeetilise märgi kõrvaldamine, teisaldamine ja kontrollmõõtmine”;

20) paragrahvi 9 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa “kooskõlastatult Maa- ja Ruumiametiga”;

21) paragrahvi 9 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

22) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:
“(5) Kontrollmõõtmine on geodeetiliste punktide andmekogusse kantud punkti koordinaat-, kõrgus- ja gravimeetrilistest väärtustest kõrvalekallete tuvastamine.

(6) Märgi teisaldamise ja kontrollmõõtmise puhul on tegemist geodeetilise võrgu osalise rekonstrueerimisega.”;

23) paragrahvi 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
“Geodeetilise märgi kõrvaldamise, teisaldamise ja kontrollmõõtmise menetlus”;

24) paragrahvi 10 lõikes 4 asendatakse sõnad „punkti rajamise” sõnadega „märgi teisaldamine”;

25) paragrahvi 10 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:
“(41) Märgi omanik esitab tehnilised tingimused märgi kontrollmõõtmiseks juhul, kui märgi kaitsevööndis on toimunud ehitustegevus või muu ruumiandmete seaduse § 26 loetletud tegevus.

(42) Märgi teisaldustööde või kontrollmõõtmiste kohta koostatakse geodeetilise töö projekt. Töö tegija esitab riikliku geodeetilise töö projekti Maa-ametile, kohaliku geodeetilise töö projekt esitatakse kohalikule omavalitsusele. Projekt esitatakse vähemalt üks kuu enne geodeetilise märgi ehitus- ja mõõtmistööde algust.”;

26) paragrahvi 10 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna “vastab” sõnadega “käesolevas määruses” ning jäetakse välja teine lause.

27) paragrahvi 10 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgnevalt:
“Geodeetilise töö aruanne esitatakse märgi omanikule viie tööpäeva jooksul pärast geodeetilise märgi teisaldamise või kontrollmõõtmise tööde lõppu.“;

28) määruse 3. peatükk tunnistatakse kehtetuks;

29) paragrahvi 12 lõikes 1 asendatakse sõnad “Pinnases ja looduslikus kivis” sõnaga “Maapõues”;

30) paragrahvis 12 lõikes 6 ja §-s 17 lõikes 3 asendatakse sõnad “Eesti globaalse positsioneerimise püsijaamade referentsvõrgu püsijaama” sõnaga “ESTPOS tugijaama”;

31) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
“(7) Geodeetilise märgi tähiste kirjeldused on toodud lisas 7.”;

32) paragrahvid 13-16 tunnistatakse kehtetuks;

33) paragrahvi 17 lõikes 3 asendatakse sõna “püsijaama” sõnaga “tugijaama”;

34) paragrahvi 17 lõikes 4 asendatakse sõna “Ehitisele” sõnaga “Ehitisse”;

35) paragrahvi 17 lõikes 51 muudetakse ja sõnastatakse teine lause järgnevalt:
“Baasjoone kaitsevööndi ulatuseks on 10 meetrit baasjoone pikiteljest mõlemale poole ning see kehtib katkematult kogu baasjoone ulatuses”;

36) paragrahvi 17 lõiget 6 täiendatakse pärast sõna “märkidele” sõnadega “ja eraõiguslike GNSS võrkude tugijaamadele”;

37) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
“(7) Geodeetilise märgi kaitse rakendub alates geodeetilise märgi andmete kandmisest geodeetiliste punktide andmekogusse.”;

38) määrust täiendatakse 6. peatükiga järgmises sõnastuses:

„6. peatükk
Geodeetiliste mõõteseadmete kalibreerimine ja GNSS tugijaamade võrgu sertifitseerimine

§ 19. Geodeetiliste mõõteseadmete kalibreerimine

(Nõuded täpsustatakse menetluse käigus)

§ 20. GNSS tugijaamade võrgu sertifitseerimine“;

(Nõuded täpsustatakse menetluse käigus)

39) Määruse lisa asendatakse uute lisadega 1-7 (lisatud).


Erkki Keldo
Majandus- ja tööstusminister


Ahti Kuningas
Kantsler

Lisa 1. Kinnisasja omaniku nõusoleku taotluse vorm geodeetilise märgi paigaldamisel

Lisa 2. Geodeetilise märgi ülevaatuse metoodika

Lisa 3. Geodeetiliste märkide ülevaatuse, ehitus- ja hooldustööde aruannete koosseis

Lisa 4. Riikliku võrgu projekteerimis-, mõõtmis- ja arvutustööde aruannete koosseis

Lisa 5. Riikliku võrgu mõõtmis- ja arvutustööde metoodika

Lisa 6. Nõuded riikliku võrgu geodeetilise märgi konstruktsioonile ja paigaldamisele

Lisa 7. Geodeetilise märgi tähised

EELNÕU
13.07.2026

Ruumiandmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

§ 1. Ruumiandmete seaduse muutmine

Ruumiandmete seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käesolev seadus sätestab nõuded ruumiandmekogumite ja -teenuste kohta nende kättesaadavaks tegemiseks ja jagamiseks, geodeetilise süsteemi, aadresside ja kohanimede süsteemi haldamise ning topograafiliste andmete hõive ja kasutusse andmise tingimused, ruumiandmete infrastruktuuri väljaarendamise koordineerimise ja aruandluse korralduse, haldusjärelevalve koha-aadresside määramise üle ning vastutuse geodeetilise märgi kaitse nõuete rikkumise eest.“;

2) paragrahvi 5 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Ruumiandmete taristu põhikomponendid on riigi geodeetiline süsteem, aadresside ja kohanimede süsteem ning Eesti topograafia andmekogu andmed.“;

3) paragrahvi 12 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
„(3) Teenuse tellija hüvitab Maa- ja Ruumiametile kolmanda isiku või teabevaldaja ruumiandmekogumite ja ‑teenustega seotud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2, 3 ja 5 nimetatud võrguteenuste väljatöötamise, ajakohastamise või uuendamisega seotud kulu.
(4) Kulu hüvitamine toimub 81. peatükis sätestatu kohaselt.“;

4) paragrahvi 22 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Geodeetiline märk on maapõue või ehitisse kohtkindlalt paigaldatud rajatis, millele on määratud koordinaadid ning vajaduse korral kõrgused ja raskuskiirenduse väärtus. Geodeetiline punkt on andmekandjal talletatud kirje, mis sisaldab andmeid geodeetilise märgi, selle koordinaatväärtuste ja vajaduse korral muude seotud andmete kohta.

(2) Geodeetiline võrk on geodeetiliste mõõtmisandmete kogum, mida kasutatakse teatud piirkonda rajatud geodeetiliste märkide koordinaatide, kõrguste ja raskuskiirenduse väärtuste määramiseks. Geodeetilised võrgud on järgmised: Eesti riiklik globaalse positsioneerimise (edaspidi GNSS-i) GNSS-isatelliitandmete keskus ESTPOS (edaspidi ESTPOS), riiklik geodeetiline võrk, riiklik kõrgusvõrk, riiklik gravimeetriline võrk ja vajaduse korral nendele vastavad kohalikud võrgud.“;

5) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Sama geodeetiline märk võib kuuluda mitmesse geodeetilisse võrku.“;

6) paragrahvi 23 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kinnisasja omanik peab lubama paigaldada kinnisasjale maapõue ja ehitisse geodeetilisi märke, kui nende paigaldamiseks puudub muu tehniliselt või majanduslikult otstarbekam võimalus.“;

7) paragrahvi 23 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Geodeetilise märgi paigaldamine ehitisse ei tohi oluliselt kahjustada ehitise välisilmet ega takistada ehitise sihipärast kasutamist.“;

8) paragrahvi 25 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "Geodeetilise märgi kaitsevöönd";

9) paragrahvi 26 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Geodeetilise märgi kaitsevööndis on geodeetilise märgi omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib kahjustada geodeetilist märki ja selle tähiseid, takistada sellele juurdepääsu või sellega seotud mõõtmisi, eelkõige:“;

10) paragrahvi 26 lõike 1 punktid 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) ehitamine, mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustööde tegemine, puude ja põõsaste istutamine, puude langetamine, jäätmete, ehitusmaterjalide, pinnase vms ladustamine ning oma tegevusega geodeetilise märgi korrosiooni põhjustamine;

2) maapõues paikneva geodeetilise märgi kaitsevööndis löökmehhanismidega töötamine, pinnase tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine ning künni- või mullatööde tegemine.“;

11) paragrahvi 27 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Geodeetilisest märgist lähtuvate piirangute tajumise hõlbustamiseks on märgi omanik kohustatud tähistama märgi asukoha.“;

12) paragrahvi 28 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Geodeetiliste võrkude kirjeldused sätestatakse geodeetilise süsteemi parameetrite kehtestamisega.“;

13) paragrahvi 29 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 29. Geodeetilise süsteemi parameetrid“;

14) paragrahvi 29 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „Geodeetilise süsteemi“ tekstiosaga „parameetritega määratakse“;

15) paragrahvi 30 pealkirja täiendatakse pärast tekstiosa „Geodeetilise süsteemi“ tekstiosaga „parameetrite“;

16) paragrahvi 30 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „Geodeetilise süsteemi“ tekstiosaga „parameetrite“;

17) paragrahvi 30 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „Geodeetilise süsteemi“ tekstiosaga „parameetrite“;

18) paragrahvi 33 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Geodeetilised tööd käesoleva seaduse tähenduses on geodeetiliste märkide rajamine ja hooldamine, geodeetiliste võrkude rajamine ja rekonstrueerimine ning nendega seotud geodeetiliste andmete töötlemine.

(2) Geodeetiliste tööde tulemusena rajatakse riiklik geodeetiline võrk, kõrgusvõrk, gravimeetriline võrk, ESTPOS ning vajaduse korral nendele vastavad kohalikud võrgud.“;

19) paragrahvi 33 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
„(3) Geodeetiliste tööde tulemusena saadakse ühtsesse geodeetilisse süsteemi kuuluvate geodeetiliste punktide kogum, millele on arvutatud koordinaadid ning vajaduse korral kõrgused ja raskuskiirenduse väärtused.

(4) Geodeetiliste tööde tegemisel lähtutakse geodeetiliste punktide andmekogusse kantud geodeetiliste punktide andmetest ja tugijaamade koordinaatidest.“;

20) seadust täiendatakse §-ga 331 järgmises sõnastuses:
㤠331. Globaalse positsioneerimise tugijaamade sertifitseerimine

(1) Geodeetiliste punktide andmekogusse kantakse üksnes sertifitseeritud GNSS tugijaamade andmed.

(2) GNSS-i tugijaamade võrgu omanik esitab üks kord aastas tugijaamade võrgu sertifitseerimiseks Maa- ja Ruumiametile kirjaliku taotluse.

(3) Maa- ja Ruumiamet arvutab GNSS-i võrgu tugijaamadele koordinaadid Eesti geodeetilise süsteemi parameetritest lähtudes ja edastab need võrgu omanikule 30 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates.

(4) GNSS-i tugijaamade võrgu omanik on kohustatud Maa- ja Ruumiameti edastatud koordinaadid kasutusele võtma hiljemalt kümnendal tööpäeval andmete saamisest arvates.

(5) Auditeerimiseks esitab GNSS-i tugijaamade võrgu omanik väljavõtte GNSS-i tugijaamades kasutatavatest koordinaatidest ja teeb Maa- ja Ruumiametile kättesaadavaks reaalaja parandite andmevood võrgus kasutatavate ühenduspunktide kaudu.

(6) Maa- ja Ruumiamet auditeerib GNSS-i tugijaamades kasutatavad koordinaadid ja reaalaja parandite andmevoo 30 päeva jooksul pärast selle kättesaadavaks tegemist taotleja poolt ja nõuetele vastavaks tunnistamisel edastab GNSS-i tugijaamade võrgu omanikule asjakohase sertifikaadi ning kannab tugijaamade koordinaadid geodeetiliste punktide andmekogusse. 

(7) Põhjendatud juhul võib Maa- ja Ruumiamet lõigetes 3 ja 6 sätestatud tähtaega pikendada.

(8) GNSS-i tugijaamade võrgu omanik on kohustatud Maa- ja Ruumiametile esitama andmed tugijaamade seadmestiku ja selle muutuste kohta vähemalt viis tööpäeva enne muudatuste rakendamist.

(9) Maa- ja Ruumiametil on õigus teha järelevalvet geodeetilise süsteemi parameetrite kasutamise üle GNSS-i tugijaamade võrgus.

(10) Kui GNSS-i tugijaamade võrgu omanik ei kasuta Maa- ja Ruumiameti arvutatud tugijaamade koordinaate või ei kõrvalda andmevoo auditeerimise käigus tuvastatud puudusi, peatab Maa- ja Ruumiamet sertifikaadi kehtivuse ja eemaldab GNSS-i tugijaamade andmed geodeetiliste punktide andmekogust kuni puuduste kõrvaldamiseni.

(11) GNSS-i tugijaamade võrgu sertifitseerimise metoodika ja nõuetele vastava sertifikaadi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teenust osutatakse 81. peatükis sätestatu kohaselt.“;

21) paragrahvi 34 pealkirjast jäetakse välja tekstiosa „teostamise“;

22) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Geodeetiliste tööde tegija on isik, kes teeb geodeetilisi töid.“;

23) paragrahvi 34 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

24) paragrahvi 34 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud korras sätestatakse riiklike geodeetiliste tööde teostamise, ja kohalike geodeetiliste märkide ja võrkude riigi geodeetilise süsteemiga sidumise korraldus.“;

25) seadust täiendatakse §-ga 341 järgmises sõnastuses:
„§ 341. Geodeetiliste mõõteseadmete kalibreerimine

(1) Geodeetiliste tööde tegemisel kasutavad elektro-optilised kaugusmõõturid koos vastavate mõõteprismadega, digitaalsed täppisnivelliirid, invar-koodlattide skaalad, skaalade joonpaisumistegurid ning nivelliiri ja latiskaala süsteem kalibreeritakse jälgitavalt akrediteeritud mõõtelaboris.

(2) Topo-geodeetilisel uuringul, teostusmõõdistamisel ja ehitusgeodeetilisel mõõtmisel kasutavad elektro-optilised kaugusmõõturid koos vastavate mõõteprismadega, digitaalsed täppisnivelliirid, invar-koodlattide skaalad, skaalade joonpaisumistegurid ning nivelliiri ja latiskaala süsteemid ja terrestrilised laserskannerid kalibreeritakse jälgitavalt akrediteeritud mõõtelaboris, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(3) Kalibreerimine peab olema tõendatud kehtiva kalibreerimistunnistusega, mis tagab mõõtetulemuse jälgitavuse katkematu kalibreerimisahela kaudu riigi- või rahvusvaheliste etalonideni.

(4) Geodeetilisi mõõteseadmeid peab kalibreerima vähemalt üks kord kahe aasta jooksul. Lühemat kalibreerimisintervalli rakendatakse, kui see tuleneb seadme tehnilistest näitajatest, tootja juhistest või mõõtetulemuse usaldusväärsust mõjutavatest asjaoludest.“;

26) paragrahvi 35 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Geodeetilisi märke ja võrke võib rajada, rekonstrueerida, mõõta ning hooldada isik, kellel on geodeedi kutse, mis vastab vähemalt kutseseadusega sätestatud kvalifikatsiooniraamistiku 7. tasemele.

(2) Kui geodeetilisi märke ja võrke rajab, rekonstrueerib, mõõdab ning hooldab ettevõtja, peab tal olema asjaomane õigussuhe käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikuga, füüsilisest isikust ettevõtjal peab olema käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud geodeedi kutse.“;

27) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Geodeetiliste tööde tegemise õigus on ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isikul, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Maa- ja Ruumiamet.“;

28) paragrahvi 36 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Geodeetiliste punktide andmekogu (edaspidi GPA) on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, kuhu kantakse andmed geodeetiliste tööde, geodeetiliste võrkude, geodeetiliste punktide ja märkide kohta, geodeetiliste võrkude mõõtmisandmed, andmed nende teisenduste kohta ning ESTPOS-i andmed.“;

29) paragrahvi 36 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) GPA põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, milles sätestatakse:
1) vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded;
2) andmekogu ülesehitus;
3) täpne andmekoosseis;
4) andmete andmekogusse kandmise kord;
5) andmete väljastamise täpsem kord;
6) andmete säilitamise täpsem kord;
7) muud korralduslikud küsimused.“;

30) paragrahvi 36 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„(4) GPA-s töödeldakse geodeetilise töö tegija üldandmeid.
(5) GPA andmeid säilitatakse alaliselt.“;

31) paragrahvi 37 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Geodeetiliste tööde korraldaja on kohustatud esitama geodeetiliste tööde andmed registreerimiseks GPA vastutavale töötlejale, kes kannab andmed GPA-sse. GPA-sse kantavate andmete loetelu sätestatakse GPA põhimääruses.“;

32) paragrahvi 38 pealkirja täiendatakse pärast tekstiosa „GPA“ tekstiosaga „ja ESTPOS-i“;

33) paragrahvi 38 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) GPA andmed avalikustatakse käesolevas seaduses sätestatud korras GPA veebilehe ja ESTPOS-i veebilehe kaudu.“;

34) paragrahvi 38 täiendatakse lõigetega 3–8 järgmises sõnastuses:
„(3) ESTPOS-i andmed tehakse teabevaldajatele nendele õigusaktidega pandud või rahvusvahelises lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks kättesaadavaks ESTPOS-i veebilehe kaudu ennast kasutajaks registreerides.

(4) ESTPOS-i originaalmõõtmisandmed on avalikkusele tasuta kättesaadavad.

(5) ESTPOS-i arvutus- ning transformeerimisteenus on avalikkusele tasuta kättesaadav.

(6) ESTPOS-i tasulised teenused on reaalaja andmevood üksikutest tugijaamadest ja reaalaja parandid ESTPOS-i tugijaamade võrgust.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 toodud teenuste osutamine toimub vastavalt peatükis 81 sätestatule.

(8) paragrahvi lõikes 6 nimetatud teenuste eest tasu ei võeta, kui teenust osutatakse kõrgkoolile või teadus- ja arendusasutusele õppe- või teadustöö eesmärgil.“;

35) seaduse 7. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„7. peatükk
Aadresside ja kohanimede süsteem“;

36) paragrahvi 39 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 39. Aadresside ja kohanimede süsteem“;

37) paragrahvi 39 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Aadresside ja kohanimede süsteem (edaspidi ka AKS) on organisatsiooniliste, tehniliste ja õiguslike vahendite raamistik, mis tagab aadressiobjektide ja kohanimede ühese identifitseerimise nii nende asukohas kui ka eri andmekogudes ning koha-aadresside ja kohanimede määramise, aadressiandmete ja kohanimede töötlemise ühtse korralduse.

(2) AKS on ruumiandmete infrastruktuuri alus ja toetab andmekogude pidamist.“;

38) paragrahvi 39 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) AKS koosneb:

1) aadressikujule, kohanimekujule, koha-aadressi määramisele, kohanime määramisele, aadressiandmete esitajatele, kohanimeandmete esitajale ja huviobjekti esitajale, aadresside ja kohanimede süsteemi vastutavale töötlejale ning aadressitoimingule, kohanimetoimingutele ja huviobjektitoimingutele esitatavatest nõuetest;

2) aadresside ja kohanimede infosüsteemist (edaspidi AKS-i infosüsteem).“;

39) paragrahvi 40 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 40. Geograafiline aadress, geograafiline aadressiobjekt, koha-aadress ja huviobjekt“;

40) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Huviobjekt on mistahes maaga seotud objekt, mille asukoha tuvastamiseks on avalikku teenust pakkuva asutuse huvi. Huviobjekt võib olla samal ajal kas kohanimeobjekt või aadressiobjekt või muu objekt, millele ei ole kohanime ega koha-aadressi määratud.“;

41) seadust täiendatakse §-ga 401 järgmises sõnastuses:
„§ 401. Koha-aadressi õiguslik tähendus

Koha-aadressi määramine, muutmine või kehtetuks tunnistamine ei loo aadressiobjektiga seotud õigusi ega kohustusi ning ei mõjuta ehitise ega selle osa õiguslikku olekut.“;

42) paragrahvi 41 pealkirja täiendatakse pärast tekstiosa „Aadressiandmed“ tekstiosaga „, kohanimeandmed ja huviobjektiandmed“;

43) paragrahvi 41 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses:

„(2) Kohanimeandmed – kasutatakse kohanimeseaduse § 3 lõike 8 tähenduses.
(3) Huviobjektiandmed on andmed, mille abil kirjeldatakse huviobjekti ja määratakse selle asukoht. Huviobjektiandmed võivad sisaldada tehnilisi andmeid vastavalt avalikku teenust pakkuva asutuse vajadusele.“;

44) paragrahvi 43 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „Mitmel sama liiki unikaalaadressi nõudval aadressiobjektil, samal maaüksusel paiknevatel unikaalaadressi nõudvatel hoonetel ja samas hoones asuvatel hooneosadel ei või olla sama koha-aadress.“;

45) paragrahvi 43 lõike 2 punktid 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

46) paragrahvi 43 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) AKS-i vastutava töötleja määratud unikaalaadressi nõudega aladel (edaspidi unikaalaadressi nõudega ala) asuvad maaüksused;“;

47) paragrahvi 43 lõike 2 punkti 6 täiendatakse pärast tekstiosa „aadressikoha nime“ tekstiosaga „koos aadressinumbriga“;

48) paragrahvi 43 lõiget 2 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:
„61) maaüksused, millel on unikaalaadressi nõudega hoone;“;

49) paragrahvi 43 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) AKS-i vastutaval töötlejal on õigus määrata unikaalaadressi nõudega alasid ning aadressiobjekti unikaalaadressi nõuet, lähtudes käesoleva seaduse § 48 lõikes 1 sätestatud leitavuse põhimõttest ning arvestades olemasolevate ja planeeritavate hoonete maastikul paiknemise tihedust või piirkonna kultuurilist eripära.“;

50) paragrahvi 48 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Koha-aadress peab tagama objekti leidmise geograafilises ruumis, olema minimaalselt vajaliku pikkusega, vastama kultuuritavadele ja keelenõuetele ning olema kooskõlas AKS-iga.“;

51) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Kui hoonel on ajalooline nimi, võib selle jätta aadressikoha järgse aadressiga asendamata. Ajalooliseks loetakse nime, mis on olnud kasutuses enne 1940. aastat. Ajalooline nimi peab olema kooskõlas kohanime- ja aadressiandmete nõuetega. Paralleelaadressina peab selle hoone alusele katastriüksusele olema määratud nii nimi kui ka lõike 2 punkti 1, 2 või 3 kohane aadress.“;


52) paragrahvi 48 lõiked 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt adresseeritud katastriüksusele võib paralleelaadressina jätta lähiaadressiks varem määratud nime.

(4) Kõigile maaüksustele ja hoonetele peab määrama lähiaadressi.“;

53) paragrahvi 48 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

54) paragrahvi 48 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:
„(7) AKS-i infosüsteemi vastutaval töötlejal on õigus jätta aadressitoiming AKS-i infosüsteemis registreerimata või algatada varem registreeritud aadressiobjekti kehtetuks muutmise menetlus kui:

1) katastriüksus ei ole kolme aasta jooksul maakatastris lõpuni registreeritud;
2) hoonet või hoone osa ei ole kinnitatud andmete alusel olemas ning puudub õiguslik alus selle hoidmiseks aadressiobjektina;
3) andmed ei ole piisavad objekti asukoha tuvastamiseks;
4) tegu ei ole aadressiobjektiga;
5) objekti andmetes on olulised puudused või vastuolud ja neid ei ole kõrvaldatud mõistliku aja jooksul.

(8) Käesoleva paragrahvi lõike 7 punktides 1–5 ette nähtud kehtetuks muutmise menetluse algatamisel küsib AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja kohalikult omavalitsuselt nende objektide kehtetuks muutmise kohta arvamust. Kui linna- või vallavalitsus ei vasta 30 päeva jooksul arvamuse küsimisest, siis muudab AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja kõnealused objektid kehtetuks.“;

55) paragrahvi 50 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

56) paragrahvi 50 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kui maaüksuse lähiaadressi esitamine on nõutav AKS-i kohaselt või kui selle esitamist peetakse vajalikuks aadressiobjekti identifitseerimisel, on maaüksuse lähiaadress kas maaüksuse nimi või esitatakse lähiaadress ühel käesoleva seaduse § 48 lõike 2 punktides 1–3 sätestatud viisil.“;

57) paragrahvi 50 lõikest 5 jäetakse välja tekstiosa „Nime võib määrata ka maaüksuse paralleelaadressiks. Maaüksusel, välja arvatud transpordimaa sihtotstarbega hoonestamata maaüksusel ja väljaspool unikaalaadressi nõudega ala asuval transpordimaa sihtotstarbega hoonestatud maaüksusel, ei või olla eri paralleelaadressideks mitut nime.“;

58) paragrahvi 50 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:
„(6) Maaüksusel, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud erandite korral ei või olla eri paralleelaadressideks mitut nime.

(7) Maaüksusel võib olla paralleelaadressideks mitu nime, kui maaüksus on:
1) hoonestamata ja sellel on transpordimaa sihtotstarve;
2) hoonestatud ja asub väljaspool unikaalaadressi nõudega ala ning sellel on transpordimaa sihtotstarve;
3) hoonestatud ja asub väljaspool unikaalaadressi nõudega ala ning hoone vajab eristuvat lähiaadressi.“;

59) paragrahvi 51 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „struktuurielementidest ja“ tekstiosaga „vajaduse korral“;

60) paragrahvi 53 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Aadressitoimingud on aadressiobjektile koha-aadressi määramine, muutmine ja aadressiobjekti kehtetuks tunnistamine ning koha-aadressiga seotud aadressiandmete muutmine.“;

61) paragrahvi 54 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) oma pädevuses olevate aadressitoimingute tegemise käesoleva seaduse ja AKS-i nõuete kohaselt;“;

62) paragrahvi 55 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Aadressiobjektile koha-aadressi määramise või selle muutmise kavatsusest teavitab koha-aadressi määraja asjaomast aadressiobjekti omanikku haldusmenetluse seaduse § 25 lõikes 1 sätestatud korras, küsides tema arvamust. Aadressiobjekti omanik peab kirjaliku arvamuse esitama 15 päeva jooksul teate saamisest arvates. Arvamuse tähtajaks esitamata jätmise korral loetakse, et aadressiobjekti omanik on koha-aadressi määramisega või selle muutmisega nõus.“;

63) paragrahvi 55 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „teostamise“;

64) paragrahvi 55 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Koha-aadressita maaüksuse koha-aadressi võib määrata enne linna- või vallavalitsuse haldusakti vastuvõtmist selle aadressiobjekti moodustamise kohta. Hoone, korteri ja muu hooneosa koha-aadress tuleb määrata hiljemalt enne ehitusloa andmist või kohe pärast ehitusteatise esitamist.“;

65) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses:
„(42) Kui linna- või vallavalitsus ei määra riigi eriplaneeringust tuleneva maakorraldustoimingu käigus tekkivale maaüksusele ja sellel asuvale hoonele ning hooneosale koha-aadressi 30 päeva jooksul, määrab objektile koha-aadressi AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja.“;

66) paragrahvi 55 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Kui linna- või vallavalitsus ei määra Eesti topograafia andmekogustuvastatud olemasolevale hoonele koha-aadressi kolme kuu jooksul hoone olemasolust teadasaamisest arvates, määrab hoone koha-aadressi AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja.“;

67) paragrahvi 55 täiendatakse lõigetega 8–10 järgmises sõnastuses:
„(8) Kui hoone või korteri või muu hooneosa aluseks oleva katastriüksuse koha-aadress on muutunud või katastriüksus on maakatastris esmakordselt registreeritud ning linna- või vallavalitsus ei ole 30 päeva jooksul katastriüksuse andmete registreerimisest maakatastris viinud hoone või hooneosa koha-aadressi vastavusse katastriüksuse koha-aadressiga, määrab või muudab hoone või hooneosa koha-aadressi AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja, viies selle vastavusse katastriüksuse koha-aadressiga.

(9) Lõikes 6 nimetatud koha-aadressi võib määrata või muuta tehniliste võimaluste olemasolul toimuda automatiseeritud andmetöötluse teel, kui hoonele või hooneosale ei määrata katastriüksuse koha-aadressist eristuvat koha-aadressi.

(10) Linna- või vallavalitsust teavitatakse lõikes 6 nimetatud koha-aadressi määramisest või muutmisest viivitamata elektrooniliselt.“;

68) paragrahvi 56 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Koha-aadressi määraja esitab uue aadressitoimingu registreerimiseks AKS-i infosüsteemi vastutavale töötlejale andmed aadressiobjekti, sellele määratava koha-aadressi ja aadressitoimingu menetluse kohta.

(2) AKS-i vastutav töötleja kontrollib registreerimismenetluse käigus aadressitoimingu vastavust käesoleva seaduse ja AKS-i nõuetele. Nõuetele vastavuse korral registreeritakse uus aadressitoiming AKS-is, mille kohta antakse koha-aadressi määrajale AKS-i vahendusel kinnitus.

(3) Kui koha-aadress ei vasta käesoleva seaduse ja AKS-i nõuetele ning eelnimetatud puudused välistavad aadressitoimingu registreerimise AKS-is, jätab AKS-i vastutav töötleja uue aadressitoimingu registreerimata ning teavitab puudustest koha-aadressi määrajat. Vajaduse korral määrab AKS-i vastutav töötleja puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.“;

69) paragrahvi 57 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast tekstiosa „olevad kohanimed“ tekstiosaga „,sealhulgas muutub liikluspinna või teeregistri tee nimi“;

70) paragrahvi 57 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast tekstiosa „sätestatud nõuetega“ tekstiosaga „,sealhulgas kui hoone aadress ei ole vastavuses tema aluse katastriüksuse aadressiga“;

71) paragrahvi 57 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „Aadressiobjekti“ tekstiosaga „ja“;

72) paragrahvi 57 lõiget 3 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) objekti andmetes on olulised puudused või vastuolud ja neid ei ole kõrvaldatud mõistliku aja jooksul.“;

73) paragrahvi 57 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Koha‑aadressi ei pea lõike 1 punktis 4 nimetatud juhul muutma, kui aadressiobjekti ulatus muutub maakatastriseaduse § 12 alusel piiride muutmisel.“;

74) paragrahvi 57 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Koha-aadressi muutmise ja kehtetuks tunnistamise, välja arvatud teistest andmekogudest üle võetavate aadressiobjektide kehtetuks tunnistamise korral esitab koha-aadressi määraja AKS‑i infosüsteemi vastutavale töötlejale registreerimiseks aadressitoimingu. Registreerimismenetlusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 56 sätestatut. Koha-aadressi muutmise või kehtetuks tunnistamise aadressitoiming jõustub kinnituse saamisega käesoleva seaduse § 56 lõikes 2 sätestatud korras. Teisest andmekogust üle võetava aadressiobjekti kehtetuks tunnistamise aadressitoimingu teeb AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja automaattoiminguna.“;

75) paragrahvi 57 lõiked 6 ja 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) AKS-i ümberkorraldamisel, lõike 3 punktis 6 sätestatud juhul ning haldus- ja asustusjaotuse muutumise korral teeb koha-aadressi ja aadressiobjekti andmete muudatused AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja. AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja võib muuta koha-aadressi ka käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud juhul, kui sellega ei kaasne haldusmenetlust.

(7) Kohanimeseaduse § 13 lõike 63 alusel tehtava aadressikoha kohanime muudatuse korral määrab seda kohanime sisaldava koha-aadressiga katastriüksusele, hoonele ja hooneosale uue koha-aadressi AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja.“;

76) paragrahvi 58 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§. AKS-i kehtestamine“;

77) paragrahvi 58 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) AKS-i kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(2) AKS-i koosseisu kuulub AKS-i infosüsteem.“;

78) paragrahvi 58 lõike 3 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„6) AKS-i infosüsteemi vastutav ja volitatud töötleja, nõuded infosüsteemi pidamise kohta, infosüsteemile esitatavate ja sellesse kogutavate andmete koosseis, andmeandjad ja vajaduse korral muud infosüsteemi pidamise korralduslikud küsimused;“;

79) paragrahvi 59 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 59. AKS-i kasutamine“;

80) paragrahvi 59 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) AKS-i kasutamine on kohustuslik:“;

81) paragrahvi 59 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) kohanimede määramisel ja muutmisel ning teabevaldajatele kohanimedega seotud kohanimeandmete töötlemisel.“;

82) paragrahvi 59 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) AKS-i kasutamise kohustuse suhtes võib teha erandi:“;

83) paragrahvi 59 lõiget 2 täiendatakse punktidega 1 ja 2 järgmises sõnastuses:
„1) avaliku teabe seadusega ettenähtud korras rahvusvahelisest lepingust tulenevate ülesannete täitmiseks asutatud andmekogule;

2) enne 1992. aastat kasutusel olnud ajalooliste ja kultuurilooliste andmete töötlemisel.“;

84) paragrahvi 60 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 60. AKS-i infosüsteem“;

85) paragrahvi 60 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„AKS-i infosüsteemi kantakse andmed:“;

86) paragrahvi 60 teksti täiendatakse punktidega 1–3 järgmises sõnastuses:
„1) koha-aadresside, aadressiobjektide ja aadressitoimingute kohta;
2) kohanimede, nimeobjektide ja kohanimetoimingute kohta;
3) huviobjektide ja huviobjektitoimingute kohta.“;

87) paragrahvi 61 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 61. Andmete esitamine AKS-i infosüsteemi“;

88) paragrahvi 61 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) AKS-i infosüsteemi esitavad andmeid:“;

89) paragrahvi 61 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) Maa- ja Ruumiamet kohanimeobjektide, huviobjektide, katastriüksuste, hoonete ja hooneosade kohta;“;

90) paragrahvi 61 lõike 1 punktid 2 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

91) paragrahvi 61 lõiget 1 täiendatakse punktidega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:
„5) asjakohaste andmekogude vastutavad töötlejad huviobjektide kohta;
6) asjakohaste andmekogude vastutavad töötlejad kohanimeandmete kohta.“;

92) paragrahvi 61 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Valdkonna eest vastutav minister võib käesoleva seaduse § 58 lõikes 1 sätestatud AKS-i kehtestava määrusega AKS-i infosüsteemi andmete esitajate ringi laiendada.“;

93) paragrahv 62 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 62. AKS-i infosüsteemi andmetele juurdepääsu võimaldamine

(1) AKS-i infosüsteemi andmed avalikustatakse käesolevas seaduses sätestatud korras Eesti geoportaali kaudu.

(2) AKS-i infosüsteemi andmed tehakse teabevaldajatele nendele õigusaktidega pandud või rahvusvahelises lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks kättesaadavaks, vajaduse korral riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu, käesolevas seaduses sätestatud korras.“;

94) seadust täiendatakse §-dega 621 ja 622 järgmises sõnastuses:
„§ 621. AKS-i infosüsteemi asutamise eesmärgid

AKS-i infosüsteemi asutamise eesmärgid on järgmised:
1) aadressiandmete, kohanimeandmete ja huviobjektiandmete kogumine, registreerimine, eritlemine, töötlemine, kasutajatele kättesaadavaks tegemine ja säilitamine;

2) aadressiobjektide, kohanimeobjektide ja huviobjektide ühese identifitseerimise tagamine;

3) koha-aadresside ja kohanimede määramise ja aadressiandmete töötlemise funktsioonide ühetaolise korralduse tagamine.

§ 622. Andmekogu andmete õiguslik tähendus

AKS-i infosüsteemi kantud andmetel on informatiivne tähendus. Seadusega ettenähtud juhtudel on AKS-i infosüsteemi kantud andmetel õiguslik tähendus.“;

95) seadust täiendatakse §-ga 661 järgmises sõnastuses:

„§ 661. Tellimuspõhine topograafiliste andmete hõive ja andmete uuendamine

(1) Maa- ja Ruumiamet võib osutada tasulisi topograafiliste andmete hõive ja andmetöötluse teenuseid Eesti topograafia andmekogu (edaspidi ETAK) andmete uuendamiseks käesoleva seaduse 81. peatükis sätestatu kohaselt.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete hõive tulemusel uuendatud ETAK andmed avalikustatakse käesolevas seaduses sätestatud korras Eesti geoportaali kaudu.“;

96) paragrahvi 67 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) ETAK on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, kuhu kantakse üldist tähtsust omavate topograafiliste nähtuste andmed ning andmed, mis kirjeldavad nende nähtuste sisu, suhteid ja konteksti.“;

97) paragrahvi 70 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) ETAK-i andmete alusel koostab Maa- ja Ruumiamet Eesti digitaalse topograafilise kaardi mõõtkavas 1:10 000.“;

98) paragrahvi 70 lõike 1 punktid 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks;

99) paragrahvi 70 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

100) paragrahvi 70 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud topograafilistele kaardile kantavate andmete koosseisu ja kasutatavad leppemärgid ning kartograafiliste tööde teostamise korralduse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

101) paragrahvi 73 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt;
„(2) Maa- ja Ruumiamet võib lisaks §-s 70 nimetatud topograafilisele kaardile koostada muid kaarte ja plaane tellimuse alusel osutatava teenusena.“;

102) paragrahvi 73 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) ETAK-i andmetest loodud tardkujul kaartide ja digitaalsete kaardifailide tasumäärad ning teenuste osutamise tingimused kehtestatakse vastavalt käesoleva seaduse peatükile 81.“;

103) seadust täiendatakse §-dega 731–736 järgmises sõnastuses:
„§ 731. Aeromõõdistusandmed ja nende liigid

(1) Aeromõõdistusandmed käesoleva seaduse tähenduses on ruumiandmed, mis on saadud aeropildistamise või aerolaserskaneerimise teel ning mis kirjeldavad maapinna ja sellel asuvate looduslike ja inimtekkeliste nähtuste asukohta, kuju, omadusi ja ruumilisi suhteid.

(2) Aeromõõdistusandmed jagunevad vähemalt järgmisteks liikideks:

1) ortofoto – maapinda ja sellel asuvaid objekte kujutav georeferentseeritud aerofoto, kus kujutis on toodud ühtsele kaardiprojektsioonile;
2) kaldaerofoto – aerofoto, mille võttesuund ei ole risti maapinnaga ja mis võimaldab vaadelda objekte külgvaates;
3) fotovõrkmudel – aeropildistamise teel saadud fotode põhjal koostatud kolmemõõtmeline mudel;
4) aerolaserskaneerimise punktipilv – aerolaserskaneerimise käigus kogutud punktandmestik;
5) aerolaserskaneerimise punktipilvest tuletatud kõrgusmudelid ja muud tuletatud andmestikud.
(3) Aeromõõdistusandmete hõive tehnilised nõuded, kvaliteedikriteeriumid ja metoodika kehtestatakse käesoleva seaduse § 66 lõike 4 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega.

§ 732. Aeromõõdistusandmete haldamine

(1) Aeromõõdistusandmete haldaja on Maa- ja Ruumiamet.

(2) Maa- ja Ruumiamet korraldab aeromõõdistusandmete töötlemist.

(3) Aeromõõdistusandmete haldamisel tuleb tagada eraelu puutumatuse ja riigi julgeoleku kaitse ning ruumiandmete funktsionaalne kasutatavus avalikes huvides.

§ 733. Aeromõõdistusandmete avalikustamine avalikus vaates

(1) Aeromõõdistusandmete avalik vaade tehakse avalikkusele kättesaadavaks piiratud eraldusvõimega ja ajalise viitega, et vähendada eraelu puutumatuse ja julgeoleku riivet.

(2) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata aeromõõdistusandmete kasutamisele riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmisel.

§ 734. Autenditud kasutaja ligipääs aeromõõdistusandmetele

(1) Autenditud kasutaja on isik, kelle isikusamasus on tuvastatud seaduse alusel ning kellele võimaldatakse ligipääs aeromõõdistusandmetele väljaspool avalikku vaadet käesoleva seaduse § 733 tähenduses.

(2) Autenditud kasutajale võib teha kättesaadavaks suurema eraldusvõimega aeromõõdistusandmeid ning võimaldada nende allalaadimist.

(3) Autenditud kasutaja ligipääsu täpsemad tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 735. Suletud aeromõõdistusandmed ja juurdepääsu piirangud

(1) Suletud aeromõõdistusandmed on andmed, millele juurdepääs on piiratud julgeoleku või avaliku korra tagamiseks või muul seaduses sätestatud alusel.

(2) Aerolaserskaneerimise punktipilve failid on suletud aeromõõdistusandmed.

§ 736. Aeromõõdistusandmete avalikustamise ja kasutamise täpsustavad nõuded

Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega:
1) aeromõõdistusandmete avalikustamise ja kasutamise tingimused;
2) aeromõõdistusandmete eraldusvõime ja ajalise viite nõuded avalikus vaates;
3) autenditud kasutaja ligipääsu tingimused;
4) aeromõõdistusandmete hägustamise taotluse esitamise ja lahendamise korra;
5) andmetele juurdepääsu ja nende kasutamise logimise ning nende säilitamise korra.“;

104) seadust täiendatakse 81. peatükiga järgmises sõnastuses:

„81. peatükk
Maa- ja Ruumiameti osutatavad tasulised teenused

§ 737. Maa- ja Ruumiameti osutatavad tasulised teenused

(1) Maa- ja Ruumiamet võib osutada oma põhitegevusega seotud tasulisi käesoleva seaduse paragrahvides 12, 13, 331, 38, 661 ja 73 nimetatud ruumiandmete teenuseid tasu eest, kui see ei takista õigusaktides sätestatud ülesannete täitmist.

(2) Arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut võib Maa- ja Ruumiamet lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenustele osutada tasulisi andmeanalüüsi teenuseid.

(3) Maa- ja Ruumiameti tasuliste teenuste osutamise eesmärk on tagada Maa- ja Ruumiameti vara tõhus kasutamine ja osutatavate teenuste jätkusuutlikkus.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tasuliste teenuste eest laekunud tasu laekub Maa- ja Ruumiametile ning Maa- ja Ruumiamet võib kasutada seda oma põhitegevusega seotud kulude katmiseks.

(5) Maa- ja Ruumiameti osutatavate tasuliste teenuste täpsustatud loetelu, tasumäärad või tasu arvestamise alused, tasude arvestamise ja tasuliste teenuste osutamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

105) paragrahvi 84 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 84. AKS-i rakendamine“;

106) paragrahvi 84 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

107) paragrahvi 84 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) AKS-i infosüsteemis 2027. aasta 1. märtsi kella 00.00 seisuga kehtivad:“;

108) paragrahvi 84 lõiget 2 täiendatakse punktidega 1–3 järgmises sõnastuses:
„1) aadressiandmed võetakse tehnilise lahenduse valmimisel üle varasemast ADS-i infosüsteemist ja loetakse käesoleva seaduse tähenduses kehtestatud ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks;
2) kohanimeandmed võetakse tehnilise lahenduse valmimisel üle varasemast Riigi Kohanimeregistrist ja loetakse käesoleva seaduse tähenduses registreeritud kohanimeandmeteks;
3) huviobjekti andmed võetakse tehnilise lahenduse valmimisel üle Maa- ja Ruumiameti sisemisest andmekogust ja loetakse käesoleva seaduse tähenduses registreeritud huviobjektiandmeteks.“;

109) paragrahvi 84 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Käesoleva seaduse alusel kehtestatud AKS-i käivitamise hetkeks loetakse 2027. aasta 1. märts kell 00.00.“;

110) paragrahvi 84 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Pärast andmete üle viimist AKS-i infosüsteemi suletakse aadressiandmete süsteemi infosüsteem ja Riigi Kohanimeregister ning arhiveeritakse seal olnud andmed.“;

111) paragrahvi 84 lõiked 4 ja 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Andmekogude pidamisel ja ruumiandmeteenuste osutamisel peavad teabevaldajad oma andmekogud ja infosüsteemid viima käesoleva seaduse §-ga 59 vastavusse hiljemalt 2027. aasta 1. märtsiks.

(5) Kui linna- või vallavalitsus ei määra maareformi käigus moodustatud maaüksuse koha-aadressi ühe kuu jooksul maareformi seaduse § 29 alusel kehtestatud korras nimetatud toimiku või dokumentide saamisest arvates, määrab maaüksuse koha-aadressi AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja.“;

112) seadust täiendatakse §-ga 85 järgmises sõnastuses:
„§ 85. Geodeetiliste mõõteseadmete kalibreerimine

Käesoleva seaduse § 331 lõiget 1 rakendatakse alates 2028. aasta 1. jaanuarist ja 341 lõiget 2 rakendatakse alates 2030. aasta 1. jaanuarist.“.

§ 2. Maakatastriseaduse muutmine

Maakatastriseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Käesoleva seaduse § 12 maakorraldustoimingu käigus, kui sellega ei muudeta kasutusotstarvet, ei pea kohalik omavalitsus määrama katastriüksusele uut sihtotstarvet ega koha-aadressi ning kinnitab elektroonilises katastris nende säilimise.“;

2) seadust täiendatakse §-dega 195 ja 196 järgmises sõnastuses:
„§ 195. Menetlusvälised tasulised teenused

(1) Katastripidaja võib osutada käesoleva jao §-s 196 nimetatud menetlusväliseid tasulisi teenuseid, mis ei ole käesoleva seaduse alusel katastripidajale pandud avalik‑õiguslike ülesannete täitmine.

(2) Menetlusväliste tasuliste teenuste osutamine ei ole eeltingimuseks maakorraldustoimingu algatamisele, läbiviimisele ega katastripidaja otsuse tegemisele.

(3) Menetlusväline tasuline teenus käesoleva seaduse tähenduses on katastripidaja poolt väljaspool haldusmenetlust nõuandev või analüütiline teenus, mille osutamine ei too kaasa haldusakti andmist ega haldustoimingu tegemist ning ei ole katastripidajale siduv ega kujunda katastripidaja seisukohta hilisemas menetluses.

(4) Menetlusvälise tasulise teenuse tulemus ei kujunda katastripidaja seisukohta hilisemas menetluses ega loo õiguspärast ootust haldusakti sisu suhtes.

(5) Käesoleva jao §-s 196 nimetatud tasuliste teenuste loetelu, tasumäärad või tasude arvestamise alused ja tasuliste teenuste osutamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 196. Katastrimõõdistamise eksperthinnangu teenus ja objektipõhine nõustamine

(1) Menetlusväliste tasuliste teenustena võib katastripidaja osutada:
1) objektipõhise nõustamise teenust, mis eeldab konkreetse katastriüksuse, selle piiride, mõõdistusdokumentide, ajalooliste andmete või erijuhtumi süvendatud analüüsi;
2) katastrimõõdistamise eksperthinnangu teenust, mille eesmärk on anda erapooletu ja asjatundlik hinnang katastrimõõdistamise vastavusele õigusaktidele, piiriandmete täpsusele või nende kooskõlale katastriandmetega.

(2) Katastrimõõdistamise eksperthinnangu teenust ei osutata käesolevas seaduses sätestatud maakorraldustoimingu menetluse käigus ega käsitata kohtumenetluses ekspertiisi ega menetlusosalise tellitud ekspertarvamusena menetlusseadustike tähenduses.

(3) Katastrimõõdistamise eksperthinnang on nõuandva iseloomuga ega ole õiguslikult siduv katastripidajale, muule haldusorganile ega kohtule.

(4) Katastripidaja tagab, et eksperthinnangut koostav isik ei osale sama katastriüksuse suhtes katastrikannete tegemises ega maakorraldustoimingu menetlemises.“.

§ 3. Kohanimeseaduse muutmine

Kohanimeseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kohanimemääraja edastab kohanime määramise õigusakti kümne päeva jooksul selle vastuvõtmisest arvates aadresside ja kohanimede süsteemi vastutavale töötlejale.“;

2) paragrahvi 8 lõike 1 punktid 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks;

3) seaduse 5. peatükk tunnistatakse kehtetuks.;

§ 4. Avaliku teabe seaduse muutmine

Avaliku teabe seaduses tehakse järgmine muudatus:

1) paragrahvi 439 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) aadresside ja kohanimede süsteem;“.



Lauri Hussar
Riigikogu esimees

Tallinn, „…“ ……………2026. a
___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „…“ ……………2026. a

(allkirjastatud digitaalselt)

13.07.2026

Ruumiandmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte

Ruumiandmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärk on ajakohastada ruumiandmete seaduses (edaspidi RAS) aadressiandmete, geodeetiliste andmete ja ruumiandmete õigusraamistik. Lisaks sätestatakse seaduse tasandil Maa- ja Ruumiameti (edaspidi MaRu) tasuliste teenuste osutamise õiguslikud alused. Eelnõukohase seadusega täpsustatakse termineid ja menetlusi, korrastatakse andmekogude regulatsiooni ning luuakse uued õiguslikud alused geodeetiliste süsteemide, aeromõõdistusandmete ja aadressiandmete haldamiseks.

Eelnõukohase seadusega koondatakse aadressid, kohanimed ja huviobjektid ühtseks aadresside ja kohanimede süsteemiks (edaspidi AKS), et tagada andmete ühtne haldamine, parem kvaliteet ja suurem koosvõime eri andmekogude vahel. Samuti täpsustatakse aadressitoimingute tegemist ning luuakse võimalus, et mõnel juhul võib koha-aadresse määrata või muuta AKS-i vastutav töötleja.

Geodeesia valdkonnas täpsustatakse termineid „geodeetiline märk“, „geodeetiline punkt“, „geodeetiline võrk“ ja „geodeetilised tööd“ ning lihtsustatakse geodeetiliste tööde korraldamist. Kaotatakse nõue kooskõlastada kohalikud geodeetilised tööd MaRu-ga, sätestatakse GNSS-i tugijaamade sertifitseerimise kord ning nähakse ette kohustus kalibreerida geodeetiliste tööde tegemisel kasutatavad mõõteseadmed.

Eelnõukohase seadusega luuakse esmakordselt terviklik õiguslik raamistik aeromõõdistusandmete haldamiseks, avalikustamiseks ja kasutamiseks. Sätestatakse aeromõõdistusandmete liigid, ligipääsutasemed ning tingimused, mis võimaldavad tasakaalustada andmete avalikku kasutamist, eraelu puutumatuse kaitset ja riigi julgeoleku huve.

Sätestatakse MaRu tasuliste teenuste osutamise õiguslikud alused. Muudatuse eesmärk on seaduse tasandil sätestada tasuliste teenuste osutamise üldine kord, andes MaRu-le õiguse osutada oma põhitegevusega seotud tasulisi teenuseid. Sätestatakse teenuste liigid, mille eest tasu võetakse. Tasuliste teenustena nähakse ette muu hulgas võrguteenuste loomine, ESTPOS-i reaalajateenused, tellimuspõhine topograafiliste andmete hõive ja töötlemine, nõudepõhiste digitaalsete kaardifailide ning andmeanalüüside koostamine. Teenuste loetelu ja tasumäärad sätestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Maakatastriseaduse muudatustega luuakse õiguslik alus katastripidaja menetlusvälise tasulise nõustamis- ja eksperthinnanguteenuse osutamiseks. Teenused on kasutajatele vabatahtlikud – need ei asenda haldusmenetlust ega mõjuta haldusotsuste tegemist.

Tasuliste teenuste mõju on piiratud, kuna tegemist on spetsiifiliste teenustega, mis on suunatud kitsale sihtrühmale. Teenuste kasutamine on vabatahtlik ning seotud konkreetse tellija erivajadusega. Tavaelanikele ei kaasne tasuliste teenuste rakendamisega täiendavaid otseseid kulusid ega halduskoormust.

Eelnõu vastuvõtmise järel tuleb muuta, kehtestada uue terviktekstina või kehtetuks tunnistada mitu rakendusakti, kuna eelnõu muudab valdkonna õiguslikku ülesehitust. Muudatused on vajalikud eeskätt seetõttu, et aadressiandmed, kohanimed ja huviobjektid koondatakse ühtsesse AKS-i regulatsiooni, geodeetilise süsteemi ja aeromõõdistusandmete käsitlust ajakohastatakse ning MaRu tasuliste teenuste osutamiseks luuakse seaduse tasandil selgem õiguslik alus. Uute rakendusaktide all ei peeta silmas täiendava regulatiivse koormuse loomist, vaid eelkõige kehtivate määruste asendamist uute terviktekstidega või mitme seni eraldi kehtinud määruse regulatsiooni koondamist ühe määruse alla. Selline lähenemine võimaldab vältida killustatust, vähendada dubleerimist ning tagada, et rakendusaktid oleksid kooskõlas eelnõuga kavandatava uue süsteemse lahendusega.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi maa- ja ruumipoliitika osakonna nõunik Antti Pääsukene ([email protected]), maapoliitika valdkonnajuht Vello Kima ([email protected]), osakonnajuhataja Ivari Rannama ([email protected]) ja planeeringute õigusnõunik ([email protected]).

Koostöörühma kuulusid Maa- ja Ruumiametist: Erik Ernits ([email protected]) Annika Trummar ([email protected]), Karin Kollo ([email protected]), Jürgen Resev ([email protected]), Annika Lebert ([email protected]), Mart Randmäe ([email protected]), Anu Kaljula ([email protected]), Tõnu Kägo ([email protected]), Nele Jäetma ([email protected]), Jaanus Metsar ([email protected]), Eva-Maria Aitsam ([email protected]), Sulev Õitspuu ([email protected]), Kaire Bamberg ([email protected]) ja Maiu Merisalu (ametist lahkunud).

Eelnõu ja seletuskirja õigusekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ivar Siska ([email protected]).
Eelnõu toimetas keeleliselt Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre ([email protected]).

1.3. Märkused
Eelnõule eelnes väljatöötamiskavatsuse1 (edaspidi VTK) koostamine. Eelnõu lähtub koostatud VTK-st ja selle kohta saadud tagasisidest ning vastab VTK-le, kuid selle kooskõlastamisel esitatud märkuste ja ettepanekute tõttu erineb eelnõuga kavandatu mõnevõrra VTK-s ettenähtust. Eelnõu ei ole seotud muude menetluses olevate eelnõudega ega ole suunatud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisele, kuid puudutab valdkondi, mida reguleerivad Euroopa Liidu ruumiandmete, avaandmete ja keskkonnateabe õigusaktid.

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Selle muutmiskäsud on koostatud riigi koosloomekeskkonnas.

Eelnõukohase seadusega muudetakse järgmiste seaduste redaktsioone:
1) ruumiandmete seadus (RT I, 30.12.2024, 17);
2) maakatastriseadus (RT I, 12.05.2026, 17);
3) kohanimeseadus (RT I, 04.12.2024, 11);
4) avaliku teabe seadus (RT I, 06.03.2026, 3).

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu üldine eesmärk on ajakohastada ruumiandmete valdkonna õigusraamistikku, tagada õigusselgus ning ruumiandmete, geodeetiliste andmete ja aadressiandmete parem kvaliteet, kättesaadavus ja kasutatavus. Eelnõu koostamise ajendiks on RAS-i rakendamise jooksul ilmnenud õiguslikud ja praktilised probleemid, samuti vajadus kohandada regulatsiooni tehnoloogia arengust ning muutunud kasutusvajadustest tingitud nõuetega.

Eelnõu koostamise vajadus lähtus järgmistest probleemidest:
• Kehtiv kord ei vasta enam täielikult ruumiandmete valdkonna tegelikule korraldusele, mistõttu tuleb ajakohastada geodeetilise süsteemi, geodeetiliste võrkude, geodeetiliste tööde ja aadressiandmete regulatsiooni ning sõnastada terminid ja nõuded selgemalt.
• Aadressiandmete süsteem ja riiklik kohanimeregister on tehniliselt ühendatud, kuid kehtiv kord käsitleb neid jätkuvalt eraldiseisvate süsteemidena, mis raskendab andmete ühtset haldamist ega kajasta tegelikku andmekorraldust.
• Kehtiv õigus ei reguleeri piisavalt aeromõõdistusandmete avalikustamist ja kasutamist olukorras, kus andmete detailsus ja kasutusvõimalused on oluliselt suurenenud. Vaja on luua selged reeglid, mis võimaldavad tasakaalustada andmete kasutatavust, eraelu puutumatuse kaitset ja riigi julgeoleku huve.
• Geodeetiliste tööde kvaliteedi tagamiseks puuduvad kehtivas õiguses mitmed vajalikud nõuded, sealhulgas GNSS-i tugijaamade sertifitseerimise ning geodeetiliste tööde tegemisel kasutatavate mõõteseadmete kalibreerimise nõuded.
• MaRu osutab paljusid teenuseid, mille kulude katmise mehhanism puudub. Samuti puudub terviklik kord tasuliste teenuste osutamiseks ruumiandmete valdkonnas.
• Eesti topograafia andmekogu andmete kasutamise, ajakohastamise ja kaarditoodete loomise kord ei arvesta piisavalt digitaalse andmekasutuse levikut ega kasutajate muutunud vajadusi. Kehtivad sätted sisaldavad aegunud nõudeid, sealhulgas paberkaartide tootmise kohustust.

Kehtiva õiguse järgi ei ole võimalik nimetatud probleeme lahendada üksnes halduspraktika või rakendusaktide muutmisega. Seaduse tasandil sätestatu vajab täpsustamist, et tagada õigusselgus, ruumiandmete kvaliteet ja valdkonna jätkusuutlik areng.

Muudatuste ettevalmistamiseks koostati 2026. aastal VTK, mis saadeti eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastusringile ning millele laekunud kooskõlastusmärkuste ja ettepanekutega on eelnõus asjakohasel juhul ka arvestatud.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
3.1. Seaduste muutmise sätted

Eelnõu koosneb neljast paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse RAS-i, §-ga 2 maakatastriseadust (edaspidi MaaKatS), §-ga 3 kohanimeseadust ja §-ga 4 avaliku teabe seadust.

Eelnõu § 1. Ruumiandmete seaduse muudatused

Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 muudetakse § 1 lõiget 1 ja § 5 lõiget 2 ning asendatakse aadressiandmete süsteem aadresside ja kohanimede süsteemiga, sest registrite parema töö tagamiseks on aadressiandmete süsteem ühendatud kohanimeregistriga.

Punktiga 3 täiendatakse § 12 lõikega 3, milles sätestatakse teenuse tellija kohustus hüvitada MaRu-le kolmanda isiku või teabevaldaja ruumiandmekogumite ja ‑teenustega seotud § 12 lõike 1 punktides 2, 3 ja 5 nimetatud võrguteenuste väljatöötamise, ajakohastamise või uuendamisega seotud kulud. MaRu pakub vaatamis- ja allalaadimisteenuste (sealhulgas OGC standardile vastavate) ning X-GIS-i teemakaartide kaudu ruumiandmete avalikustamise võimalust avalikule sektorile. Lõikes 3 nimetatud kulutuste hüvitamisena on mõeldud nende töötundide hüvitamist, mis kuluvad MaRu töötajatel võrguteenuste (sealhulgas ka INSPIRE direktiivist tulenevate teenuste) väljatöötamisele, ajakohastamisele ja uuendamisele. Tegevused hõlmavad nii töid andmebaasis, ruumiandmete töötlust, vaatamis- ja allalaadimisteenuste osutamist ja haldamist, X-GIS teemakaardi konfigureerimist kui ka kasutajate ja nende õiguste haldamist.

Paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 4, täpsustades, et hüvitamine toimub MaRu tasuliste teenuste osutamist reguleerivas peatükis 81 sätestatu kohaselt.

Punktiga 4 muudetakse § 22 lõiget 1 ja täpsustatakse geodeetilise märgi ja punkti definitsioone, et eristada selgelt füüsilist geodeetilist märki ja selle digitaalset kirjet. Geodeetiline märk on füüsiline rajatis, mis on paigaldatud kindlasse asukohta maapõues või ehitises ning millele on määratud koordinaadid ning vajaduse korral ka kõrgus ja raskuskiirenduse väärtus. Tegemist on mõõtmiste lähtealusega ruumis. Geodeetiline punkt kirjeldab geodeetilise märgi andmeid andmekandjal. See on kirje, mis sisaldab märgi kohta käivaid mõõteandmeid ja vajaduse korral muud sellega seotud teavet. Selline eristus võimaldab käsitleda eraldi füüsilist objekti ja selle digitaalset andmestikku ning toetab andmete ühtset haldamist ja kasutamist eri infosüsteemides. Samuti täpsustatakse, et geodeetiline märk võib paikneda maapõues või ehitises. Maapõues paiknemise nõue rõhutab geodeetilise märgi püsivust ja pikaajalist stabiilsust, mis on vajalik riikliku geodeetilise referentssüsteemi säilimise tagamiseks. Maapind kui muutlik ja inimtegevusest kergesti mõjutatav keskkond ei taga geodeetilise märgi asukoha ja kõrguse püsimist, mistõttu kasutatakse seaduses täpsemat ja sisuliselt põhjendatud terminit „maapõu“.

Muudetakse § 22 lõiget 2 ja täpsustatakse terminit „geodeetiline võrk“. Määratluse järgi tähendab see geodeetiliste mõõtmisandmete kogumit, mille abil määratakse geodeetiliste märkide koordinaadid, kõrgused ja raskuskiirenduse väärtused. Geodeetilised võrgud moodustavad ühtse süsteemi, millele tuginevad kõik geodeetilised ja kaardistamisega seotud tööd. Eelnõus loetletakse peamised riiklikud geodeetilised võrgud: Eesti riiklik GNSS-i satelliitandmete keskus ESTPOS (edaspidi ESTPOS), riiklik geodeetiline võrk, riiklik kõrgusvõrk ja riiklik gravimeetriline võrk. Samuti nähakse ette võimalus nendele vastavate kohalike võrkude kasutamiseks, kui see on vajalik konkreetsete ülesannete täitmiseks. Selline jaotus tagab, et riigi tasandil on olemas ühtne alusandmestik, säilitades samas paindlikkuse kohalike vajaduste arvestamiseks.

Punktiga 5 täiendatakse § 22 lõikega 3, milles kirjeldatakse integreeritud geodeetiliste võrkude põhimõte, et üks ja sama geodeetiline märk võib kuuluda mitmesse geodeetilisse võrku. Muudatus kajastab tegelikku olukorda, kus üks füüsiline geodeetiline märk võib täita mitut funktsiooni, näiteks olla samaaegselt osa riiklikust geodeetilisest võrgust, kõrgusvõrgust või gravimeetrilisest võrgust. Selline lahendus võimaldab geodeetiliste võrkude tõhusamat rajamist ja haldamist ning väldib põhjendamatut dubleerimist, säilitades samas mõõtmiste täpsuse ja võrreldavuse.

Punktiga 6 muudetakse § 23 lõiget 1 ja täpsustatakse geodeetilise märgi paigaldamise sõnastust, muutes selle lihtsamaks. Sätte uue sõnastusega säilib kinnisasja omaniku kohustus lubada paigaldada temale kuuluvale kinnisasjale maapõue ja ehitisse geodeetilisi märke, kui nende paigaldamiseks puudub muu tehniliselt või majanduslikult otstarbekam võimalus. Tegemist on avalikest huvidest tuleneva talumiskohustusega.

Punktiga 7 muudetakse § 23 lõiget 5 ja täpsustatakse ning korrigeeritakse geodeetilise märgi paigaldamise koha sõnastust – geodeetiline märk paigaldatakse ehitisse, mitte ehitise peale.

Punktiga 8 muudetakse § 25 pealkirja sõnastust. Kuna paragrahvis sätestatakse geodeetilise märgi kaitsevöönd, vajab see ka pealkirjas kajastamist.

Punktiga 9 muudetakse § 26 lõiget 1. Lõikes on esitatud loetelu tegevustest, mis on geodeetilise märgi kaitsevööndis märgi omaniku loata keelatud. Loetelu ei ole ammendav. Keelatud on ka loetelus nimetamata tegevused, kui need võivad kahjustada geodeetilist märki, sellele juurdepääsu või sellega seotud mõõtmisi. Lõiget 1 muudetakse, kuna kehtiva lõike sõnastusest võib aru saada, et geodeetilisel märgil on vaid üks tähis. Sõltuvalt märgi konstruktsioonist võivad geodeetilise märgi kõik tähised (nt kupits, kaitseaed, tunnuspost) olla kasutusel ka korraga. Geodeetiliste märkide tähised on katteluuk, kattekaas, kupits, tunnuspost, kaitseaed. Sel põhjusel sätestatakse lõikes 1, et geodeetilise märgi kaitsevööndis on geodeetilise märgi omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada geodeetilist märki ja selle tähiseid.

Punktiga 10 muudetakse § 26 lõike 1 punkti 1 ja tuuakse praktikas esinenud juhuste tõttu eraldi välja ehitusmaterjalide või pinnase ladustamine, mis võib kahjustada geodeetilist märki.
Muudetakse § 26 lõike 1 punkti 2. Muudatus on seotud § 22 lõike 1 muudatusega, milles täpsustatakse geodeetilise märgi määratlust, sätestades, et geodeetiline märk võib paikneda maapõues.

Punktiga 11 muudetakse § 27 lõiget 1 ja jäetakse välja tekstiosa „märgi asukoha leidmiseks“, kuna geodeetilise märgi tähistamise eesmärk on eelkõige geodeetilisest märgist tulenevate piirangute nähtavaks tegemine. Muudatus täpsustab normi sisu ja rõhutab tähistamise teavitavat ning ennetavat ülesannet, et vältida geodeetilise märgi kahjustamist ning tagada piirangute arusaadavus maa-alal tegutsevatele isikutele.

Punktiga 12 muudetakse § 28 lõiget 2 ja täpsustatakse geodeetiliste võrkude kirjeldamise viisi, sätestades, et geodeetiliste võrkude kirjeldused kehtestatakse geodeetilise süsteemi parameetritega. Muudatusega viiakse regulatsioon kooskõlla tänapäevase geodeetilise praktikaga, kus võrgud on määratud eeskätt ühtsete süsteemiparameetritega. See tagab geodeetiliste võrkude selgema, üheselt mõistetava ja ajakohase käsitluse ning lihtsustab süsteemi edaspidist haldamist ja ajakohastamist.

Punktiga 13 muudetakse § 29 pealkirja, tuues sellesse termini „geodeetilise süsteemi parameetrid“, et tagada õigusselgus ja normide sisuline eristatavus. Kehtiva seaduse § 21 lõike 1 kohaselt on geodeetiline süsteem organisatsiooniliste, tehniliste ja õiguslike vahendite raamistik, mis tagab reaalmaailma nähtuste asukoha määramise ühtses koordinaat- ja kõrgussüsteemis, raskuskiirenduse väärtuse määramise ning geodeetiliste tööde tegemise ühtse korralduse. Tegemist on seega laiapõhjalise ja tervikliku raamistikuga, mis hõlmab lisaks tehnilistele elementidele ka institutsionaalset korraldust, õiguslikke aluseid ja tööprotsesse.
Samas käsitleb § 29 vaid geodeetilise süsteemi tehnilist ja matemaatilis-füüsikalist alust ehk parameetreid, mille kaudu on võimalik üheselt ja täpselt määrata koordinaate, kõrgusi ja gravimeetrilisi väärtusi Eestis. Seega §-s 29 reguleeritud parameetrid ei kirjelda geodeetilist süsteemi tervikuna, vaid moodustavad selle piiritletud osa, millele tuginevad mõõtmis- ja arvutusprotsessid.

Kehtiva § 29 pealkiri, mis viitab üldiselt geodeetilisele süsteemile, loob eksitava mulje, nagu oleks paragrahvis hõlmatud kogu § 21 lõikes 1 kirjeldatud raamistik. See raskendab seaduse mõistmist ning võib põhjustada ebaselgeid tõlgendusi, eelkõige seoses sellega, millised geodeetilise süsteemi elemendid on õiguslikult parameetritena kehtestatud ja millised kuuluvad süsteemi laiemasse korralduslikku ossa.

Muudatusega eristatakse selgelt geodeetiline süsteem kui tervik (§ 21) ja geodeetilise süsteemi parameetrid kui selle tehniline alus (§ 29). Selle rõhutamiseks täpsustatakse ka § 29 lõikes 1 kasutatavat terminit, lisades termini „geodeetilise süsteemi parameeter“. Selline eristus loob õigusselguse, toetab normide süsteemset tõlgendamist ning vastab paremini geodeesia valdkonna loogikale.

Lisaks tuleb arvestada, et geodeetiline süsteem toetab ka muid ruumiandmete töötlemise ja kasutamise valdkondi, sealhulgas multidistsiplinaarseid rakendus- ja teadusuuringuid, mis ei pruugi olla otseselt seotud üksikute teabevaldajate andmekogudega. Ka nendes rakendustes on keskse tähtsusega just süsteemi parameetrid, samas kui geodeetilise süsteemi laiem korralduslik ja õiguslik raamistik tagab nende ühtse ja järjepideva kasutamise nii riigisiseselt kui rahvusvaheliselt.
Muudatuse eesmärk ei ole seega geodeetilise süsteemi sisu muutmine, vaid selle õiguslikult selgem struktureerimine, eristades süsteemi kui tervikut ja selle aluskihina toimivaid tehnilisi parameetreid.

Punktidega 14–17 muudetakse § 29 lõiget 1, § 30 pealkirja, § 30 lõikeid 1 ja 2. Muudatus lähtub § 29 pealkirja muudatusest, millega lisati termin „geodeetilise süsteemi parameetrid“.

Geodeetilise süsteemi parameetritena tuleb mõista eeskätt neid omadusi, mis määravad kasutatava koordinaatsüsteemi, kõrgussüsteemi, gravimeetrilise süsteemi, nende süsteemide omavahelised seosed ja realiseerimise viisid geodeetilistes võrkudes. Geodeetilise süsteemi parameetrid kirjeldavad geodeetilisse süsteemi kuuluvate süsteemide ja võrkude tehnilisi omadusi ning nende kaudu tagatakse ühtne koordinaat-, kõrgus- ja gravimeetriline alus. Geodeetilised võrgud toimivad nende parameetrite realiseerijana.

Punktiga 18 täpsustatakse § 33 lõikes 1 terminit „geodeetilised tööd“, eristades selgemalt füüsiliste objektidega seotud tegevused ning geodeetiliste võrkudega seotud tegevused. Geodeetiliste tööde hulka kuuluvad geodeetiliste märkide rajamine ja hooldamine, kuna geodeetiline märk on füüsiline objekt, mis vajab perioodilist korrashoidu ja säilitamist. Seevastu geodeetilisi võrke ei hooldata füüsiliselt. Geodeetilised võrgud on matemaatilised ja andmetel põhinevad süsteemid, mida vajaduse korral uuendatakse (rajamine või rekonstrueerimine), näiteks täpsustades ja ajakohastades mõõtmisandmeid.

Geodeetiliste tööde hulka kuulub ka geodeetiliste võrkudega seotud geodeetiliste andmete töötlemine, mis on vältimatu osa võrkude toimimisel ja rakendamisel ning vajalik nende kvaliteedi ja kasutatavuse tagamiseks.

Lõike 1 täpsustus lähtub § 22 lõikes 2 esitatud geodeetiliste võrkude määratlusest ja peegeldab praktikas kujunenud põhimõtet, mille kohaselt hooldamine on seotud eeskätt füüsiliste märkidega, mitte võrkudega tervikuna.

Paragrahvi 33 lõikes 2 täpsustatakse geodeetiliste tööde tulemust, loetledes võrgud ja süsteemid, mis geodeetiliste tööde käigus rajatakse või mille toimimist tagatakse. Loetelu eesmärk on selgitada, milliseid riiklikke ja kohalikke geodeetilisi võrke käsitatakse seaduse mõttes geodeetiliste tööde objektina, mitte kehtestada uut põhimõtet võrreldes lõikega 1.

Termin „Eesti globaalse positsioneerimise püsijaamade referentsvõrk“ asendatakse lühendiga „ESTPOS“. Tegemist ei ole üksnes GNS-is referentsjaamade füüsilisest võrgust koosneva lahendusega, vaid keskse andmetöötlus- ja teenussüsteemiga, mis sisaldab lisaks tugijaamadele ka satelliitandmete kogumist, töötlemist, arhiveerimist ja edastamist tagavat taristut. Nimetuse muutmine rõhutab, et ESTPOS toimib tervikliku satelliitandmete keskuse ja teenusena, mitte pelgalt referentsjaamade võrguna, ning suurendab õigusnormi täpsust ja õigusselgust, vastates paremini süsteemi tegelikule sisule ja kasutusalale.

Punktiga 19 täiendatakse § 33 lõigetega 3 ja 4, et kirjeldada selgemalt geodeetiliste tööde sisulist tulemit ning nende tegemisel kasutatavat lähtealust.

Lõikes 3 täpsustatakse, et geodeetiliste tööde tulemusena saadakse ühtsesse geodeetilisse süsteemi kuuluvate geodeetiliste punktide kogum, millele on arvutatud koordinaadid ning vajaduse korral kõrgused ja raskuskiirenduse väärtused. Sellega rõhutatakse, et geodeetiliste tööde tulemus ei ole üksnes üksikute mõõtmiste tegemine, vaid omavahel seostatud ja süsteemselt määratud geodeetiliste punktide kogumi loomine või ajakohastamine, mis moodustab aluse ühtses koordinaat-, kõrgus- ja gravimeetrilises süsteemis toimivale ruumiandmetöötlusele.

Lõikes 4 sätestatakse geodeetiliste tööde tegemisel kasutatav lähtealus, milleks on geodeetiliste punktide andmekogusse kantud geodeetiliste punktide andmed ning tugijaamade koordinaadid. Muudatuse eesmärk on tagada, et geodeetilised tööd tehakse kooskõlas kehtiva ja ametliku referentsandmestikuga, vältides vastuoluliste või paralleelsete lähteandmete kasutamist. See toetab geodeetiliste tööde tulemuste võrreldavust, kvaliteeti ja järjepidevust ning tagab nende sidususe riikliku geodeetilise süsteemiga.

Täiendused aitavad selgemalt avada geodeetiliste tööde rolli ruumiandmete usaldusväärse alusena ning suurendavad õigusselgust nii tööde tellijate, tegijate kui ka andmete kasutajate jaoks.

Punktiga 20 täiendatakse RAS-i §-ga 331, mis sätestab globaalse positsioneerimise tugijaamade sertifitseerimise reeglid. Globaalse positsioneerimise (GNSS) tugijaamad on vaja sertifitseerida, et tagada GNSS-i tugijaamade andmete kasutajatele kindlus, et nende edastatavad andmed vastavad Eesti geodeetilisele süsteemile. Praegu puudub kindlus, et kõik Eestis kasutatavad GNSS tugijaamade võrgud kasutavad Eesti geodeetilise süsteemiga kooskõlas olevaid tugijaamade koordinaate. Seetõttu ei ole tagatud, et erinevate võrkude kaudu saadud GNSS mõõtmistulemused on omavahel võrreldavad ja vastavad Eesti geodeetilisele süsteemile. Muudatuse eesmärk on kehtestada GNSS tugijaamade võrkude sertifitseerimise nõue ning tagada, et kõik sertifitseeritud võrgud kasutavad Maa- ja Ruumiameti arvutatud tugijaamade koordinaate. Sellega luuakse usaldusväärne ja ühtne alus GNSS mõõtmiste tegemiseks ning tagatakse andmete vastavus Eesti geodeetilisele süsteemile.

Lõige 1 sätestab, et geodeetiliste punktide andmekogusse kantakse üksnes sertifitseeritud GNSS tugijaamade andmed. Selle eesmärk on tagada, et geodeetiliste tööde tegemisel ja riiklikes andmekogudes kasutatavad GNSS tugijaamade andmed vastavad Eesti geodeetilisele süsteemile.

Lõige 2 sätestab, et GNSS tugijaamade võrgu omaniku kohustuse esitada Maa- ja Ruumiametile üks kord aastas kirjalik taotlus tugijaamade võrgu sertifitseerimiseks. Taotlus esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormingus.

Regulaarne sertifitseerimine on vajalik, kuna GNSS-positsioneerimine tugineb rahvusvahelisele terrestrilisele referentssüsteemile (ITRS), milles koordinaadid muutuvad ajas koos laamtektooniliste liikumistega. Eestis on ruumiandmete ja geodeetiliste tööde tegemisel kasutusel Euroopa terrestriline referentssüsteem ETRS89, mis on seotud stabiilse Euraasia laamaga ning mille eesmärk on tagada koordinaatide pikaajaline stabiilsus Euroopas. ETRS89 ja ITRS koordinaadid lahknevad Euraasia laama liikumise tõttu ligikaudu 2,5 sentimeetrit aastas.

Sellest tulenevalt tuleb GNSS tugijaamade koordinaate regulaarselt uuendada ja kontrollida, et kasutatav tugijaamade võrk oleks jätkuvalt kooskõlas Eesti geodeetilise süsteemiga. Iga‑aastane sertifitseerimine võimaldab Maa- ja Ruumiametil arvutada tugijaamadele ajakohased koordinaadid, kontrollida nende kasutamist võrgus ning tagada, et erinevate GNSS tugijaamade võrkude kaudu saadud mõõtmistulemused on omavahel võrreldavad ja vastavad Eesti geodeetilisele süsteemile. Regulaarne kontroll aitab vältida olukorda, kus ajas kuhjuvad koordinaatide erinevused mõjutavad geodeetiliste tööde täpsust või põhjustavad vastuolusid erinevatest tugijaamade võrkudest saadud mõõtmistulemuste vahel.

Lõige 3 sätestab MaRu tegevuse GNSS-i tugijaamade sertifitseerimisel. MaRu arvutab GNSS-i tugijaamadele koordinaadid Eesti geodeetilise süsteemi parameetritest lähtudes ja edastab need võrgu omanikule 30 tööpäeva jooksul pärast asjakohase taotluse esitamist.

Lõige 4 sätestab lõikes 3 nimetatud koordinaatide kasutuselevõtu kohustuse. GNSS-i tugijaamade omanik peab MaRu esitatud koordinaadid oma GNSS-i tugijaamade võrgus kasutusele võtma hiljemalt 10. tööpäeval pärast andmete edastamist.

Lõige 5 sätestab GNSS-i tugijaamade võrgu auditeerimise kohustuse ja auditeerimiseks vajalike andmete koosseisu ja selle kättesaadavaks tegemise MaRu-le auditeerimiseks. Auditeerimine on vajalik selgitamaks välja, kas GNSS-i tugijaamade võrgu kaudu tehtud GNSS-i mõõtmised on tehtud Eesti geodeetilises süsteemis. Selleks esitab GNSS-i tugijaamade võrgu omanik väljavõtte GNSS-i tugijaamades kasutatavatest koordinaatidest ja teeb MaRu-le kättesaadavaks reaalaja parandite andmevood võrgus kasutatavate ühenduspunktidega.

Lõige 6 kohustab MaRu auditeerima GNSS-i tugijaamade võrgu tugijaamade koordinaadid ja reaalaja parandite andmevoo 30 päeva jooksul pärast nende saamist. Kui auditeerimisel tuvastatakse, et tugijaamade koordinaadid ja reaalaja parandite andmevoog vastavad Eesti geodeetilise süsteemi parameetritele ning sertifitseerimise metoodikale, edastab MaRu GNSS-i tugijaamade võrgu omanikule asjakohase sertifikaadi ning kannab tugijaamade koordinaadid geodeetiliste punktide andmekogusse.

Lõige 7 sätestab põhjendatud juhul taotlusele vastamise ja auditeerimise tähtaja pikendamise võimaluse.

Lõige 8 sätestab GNSS-i tugijaamade võrgu metaandmete muudatusest teavitamise korra. GNSS-i tugijaamade võrgu omanik on kohustatud MaRu-le esitama andmed tugijaamade seadmestiku ja seadmestiku muutuste kohta vähemalt viis tööpäeva enne muudatuste rakendamist.

Lõige 9 sätestab järelevalveõiguse. MaRu-l on õigus teha järelevalvet geodeetilise süsteemi parameetrite kasutamise üle GNSS-i tugijaamade võrkudes.

Lõige 10 näeb ette tegevused juhuks, kui GNSS-i tugijaamade võrgu omanik ei kasuta MaRu arvutatud tugijaamade koordinaate või ei kõrvalda andmevoo auditeerimise käigus tuvastatud puudusi. Sel juhul peatab MaRu sertifikaadi kehtivuse ja eemaldab GNSS-i tugijaamade andmed geodeetiliste punktide andmekogust kuni puuduste kõrvaldamiseni.

Lõige 11 sätestab volitusnormi GNSS-i tugijaamade võrkude sertifitseerimise metoodika kehtestamiseks.

Lõige 12 täpsustab, et lõikes 3 sätestatud MaRu tegevus toimub peatüki 81 kohaselt (reguleerib MaRu tasuliste teenuste osutamist).

Punktiga 21 muudetakse § 34 pealkirja ja jäetakse sellest välja sõna „teostamise“, kuna § 34 sisu käsitleb geodeetiliste tööde korraldamist tervikuna, hõlmates lisaks tööde vahetule tegemisele ka planeerimist, koordineerimist ja pädevuste jaotust. Täpsustatud pealkiri vastab paragrahvi sisule ning tagab õigusselguse.

Punktiga 22 täiendatakse § 34 lõikega 21, milles sätestatakse termin „geodeetiliste tööde tegija“. Geodeetiliste tööde tegija on isik, kes teeb geodeetilisi töid ja vastab nende tööde tegijale §-s 35 esitatud nõuetele.

Punktiga 23 tunnistatakse kehtetuks § 34 lõige 4, mis sätestas kohalike geodeetiliste tööde kooskõlastamise vajaduse MaRu-ga. RAS-i § 22 lõige 2 sätestab, et kohalikud geodeetilised võrgud rajatakse vastavalt vajadusele. Pädevus selle vajaduse väljaselgitamisel on eelkõige kohalikul omavalitsusel, kes on RAS-i § 34 lõike 2 kohaselt ka kohalike geodeetiliste tööde korraldaja. Seetõttu ei ole kohalikule omavalitsusele MaRu-ga kooskõlastamise kohustus otstarbekas ja suurendab asjatult koormust.

Punktiga 24 muudetakse § 34 lõike 6 sõnastust, täpsustades volitusnormi ja muutes selle vastavaks rakendusakti sisule.

Punktiga 25 täiendatakse RAS-i §‑ga 341, sätestades geodeetiliste tööde tegemisel kasutatavate mõõteseadmete kalibreerimise nõude. Muudatuse eesmärk on tagada geodeetiliste täppismõõtmiste kvaliteet ja mõõtetulemuste ühtlane usaldusväärsus kogu riigis ning vähendada riski, et ebatäpsed või kontrollimata mõõtmistulemused satuvad riiklikesse infosüsteemidesse.

Geodeetilised tööd on olemuselt täppismõõtmised ning nende tulemusel saadavad andmed – sealhulgas geodeetiliste punktide koordinaat-, kõrgus- ja raskuskiirenduse väärtused – moodustavad ruumiandmete alusandmestiku. Nende andmete kvaliteedist sõltub otseselt ruumiandmete kasutatavus, võrreldavus ja usaldusväärsus eri valdkondades, sealhulgas ehituses, planeerimises ja avalikus halduses.

Olulist mõju geodeetiliste tööde täpsusele avaldab kasutatav mõõteseadmestik, eelkõige elektro‑optilised kaugusmõõturid (elektrontahhümeetrid), terrestrilised laserskannerid ning digitaalsed täppisnivelliirid koos mõõtesüsteemidega. Kehtiv õigus ei sätesta aga kohustust nende mõõteseadmete kalibreerimiseks jälgitavalt akrediteeritud mõõtelaboris. Seetõttu ei ole võimalik üheselt tagada, et geodeetilistel mõõtmistel kasutatakse nõuetekohaselt kalibreeritud seadmeid, mis omakorda suurendab mõõtevigade riski ning võib mõjutada riikliku geodeetilise süsteemi terviklikkust.

Praegu kalibreeritakse mõõteseadmeid juhtumipõhiselt või tellija nõuete kohaselt. Lähimad mõõteseadmete kalibreerimiseks sobivad akrediteeritud laborid asuvad Soomes ja Leedus. Eestis on Väänas asuval baasjoonel olemas vajalik taristu, mille alusel on võimalik kalibreerimisteenus välja arendada.

Lõikes 1 sätestatakse kohustus kalibreerida geodeetilistel töödel kasutatavad elektro‑optilised kaugusmõõturid koos mõõteprismadega, laserskannerid ning digitaalsed täppisnivelliirid ja nendega seotud mõõtesüsteemid jälgitavalt akrediteeritud mõõtelaboris. Elektro-optilise kaugusmõõturi mõõtetulemus ei sõltu ainult mõõturist endast, vaid ka kasutatavast prismast. Prismadel võivad olla erinevad prismakonstandid, optilised omadused, tootjapõhised korrektsioonid ja mõõtetäpsused. Kalibreerimise eesmärk on hinnata mõõtesüsteemi tegelikku käitumist kasutustingimustes. Seetõttu ei piisa ainult kaugusmõõturi kalibreerimisest. Oluline on mõõta seda koos selle prismaga, mida reaalselt kasutatakse. Nimetatud nõue loob selge ja ühtse õigusliku aluse, mis tagab mõõteseadmete vastavuse metroloogilistele nõuetele ning mõõtetulemuste jälgitavuse.

Lõikes 2 täpsustatakse kalibreerimisnõuet, teostusmõõdistamise ja ehitusgeodeetilise mõõtmise puhul. Nimetatud tööde tegemisel laieneb kalibreerimiskohustus ka terrestrilistele laserskanneritele. Nende seadmete kasutamisel on mõõtmistulemuste täpsus ja usaldusväärsus otseselt seotud mõõteseadme kalibreerimisega, mistõttu on vaja nende mõõteomadusi regulaarselt tõendada akrediteeritud mõõtelaboris. Nõue hakkab kehtima 2030.a 1. jaanuaril.

Lõikes 3 sätestatakse nõue, et mõõteseadme kalibreerimine peab olema tõendatud kehtiva kalibreerimistunnistusega. Kalibreerimistunnistus peab tagama mõõtetulemuste jälgitavuse katkematu kalibreerimisahelaga riigi- või rahvusvaheliste etalonideni. Nõue võimaldab kontrollida mõõtetulemuste usaldusväärsust ning tagab kalibreerimise vastavuse metroloogilistele põhimõtetele.

Lõikega 4 sätestatakse geodeetiliste mõõteseadmete kalibreerimise perioodilisus. Geodeetilisi mõõteseadmeid tuleb kalibreerida vähemalt üks kord kahe aasta jooksul. Kaheaastane kalibreerimisintervall on üldreegel, mis tagab mõõteseadmete metroloogiliste omaduste korrapärase kontrolli ning geodeetiliste mõõtmiste tulemuste usaldusväärsuse.

Samas ei pruugi kõigi mõõteseadmete tehnilised omadused, kasutusintensiivsus või tootja määratud nõuded võimaldada kaheaastase intervalli rakendamist. Seetõttu nähakse sättes ette, et lühemat kalibreerimisintervalli tuleb kohaldada juhul, kui see tuleneb seadme tehnilistest näitajatest või tootja juhistest. Nii tagatakse, et konkreetse mõõteseadme kasutamisel järgitakse selle tehnilisest eripärast tulenevaid nõudeid ning säilib mõõtetulemuste nõuetekohane täpsus.

Lisaks tuleb mõõteseade kalibreerida enne kaheaastase tähtaja möödumist juhul, kui esinevad mõõtetulemuse usaldusväärsust mõjutavad asjaolud. Sellisteks asjaoludeks on eelkõige mõõteseadme kukkumine, mehaaniline vigastus, remont, olulised temperatuurimõjud või muu sündmus, mis võib mõjutada seadme mõõteomadusi ja mõõtetulemuste täpsust. Nõude eesmärk on vältida olukorda, kus kahjustatud või oma tehnilistest näitajatest kõrvale kaldunud seadmega tehtud mõõtmiste tulemused mõjutavad geodeetiliste tööde kvaliteeti või nende alusel koostatavate ruumiandmete usaldusväärsust.

Muudatusega luuakse ühtne õiguslik alus kalibreerimise perioodilisuse määramiseks ning tagatakse, et geodeetiliste tööde tegemisel kasutatavad mõõteseadmed vastavad kogu kasutusaja jooksul nõutud täpsus- ja kvaliteedinäitajatele. Ühtlasi võimaldab regulatsioon võtta arvesse mõõteseadmete tehnoloogilist arengut ja tootjapõhiseid erisusi, säilitades samal ajal mõõtetulemuste jälgitavuse ja võrreldavuse.

Kalibreerimisnõude täitmise üle toimub kontroll eelkõige turutingimustel. Geodeetilise töö tegija peab olema valmis tõendama tellijale, et töö tegemisel kasutatud mõõteseadmed olid töö tegemise ajal nõuetekohaselt kalibreeritud ning kalibreerimine on tõendatud kehtiva kalibreerimistunnistusega. Tööde korraldaja, andmete vastuvõtja või MaRu riiklike geodeetiliste tööde puhul võib vajaduse korral nõuda kalibreerimistunnistuse esitamist. Kui mõõteseadme nõuetekohast kalibreerimist ei ole võimalik tõendada, võib see olla alus töö tulemuste vastuvõtmisest keeldumiseks, andmete andmekogusse kandmata jätmiseks või puuduste kõrvaldamise nõudmiseks.


Punktiga 26 täpsustatakse § 35 lõikes 1 geodeetiliste tööde tegijale esitatavaid kvalifikatsiooninõudeid ning lihtsustatakse senist korda. Esiteks jäetakse sättest välja viide spetsialiseerumisele „kõrgema geodeesia valdkonnas“. Muudatuse eesmärk on suurendada konkurentsi geodeetiliste tööde turul. Senine kitsendus piirab põhjendamatult isikute ringi, kes võivad neid töid teha, kuigi kutseseaduse kohase kvalifikatsiooniraamistiku 7. tase eeldab juba kõrgetasemelist erialast ettevalmistust. Seega ei ole eraldi spetsialiseerumise nõue kvaliteedi tagamiseks vajalik.

Kvalifikatsiooniraamistiku 7. tase eeldab üldjuhul magistritasemel teadmisi ning kõrgetasemelisi erialaseid oskusi ja pädevusi. Sellise kvalifikatsioonitaseme olemasolu koos erialase töökogemusega tagab piisava kompetentsi geodeetiliste punktide ja võrkude rajamiseks, rekonstrueerimiseks, mõõtmiseks ning hooldamiseks.

Muudatusega jäetakse välja ka säte, mille kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus lubada kohalikke geodeetilisi töid teha isikul, kelle kvalifikatsioon vastab 6. tasemele. Muudatuse eesmärk on tagada reeglite selgus ning vältida riigipoolset sekkumist kohaliku omavalitsuse pädevusse.

Arvestades, et kohaliku omavalitsuse üksus on kohalike geodeetiliste tööde korraldaja, kellel on õigus kehtestada täpsemad nõuded tööde tegemisele, pole põhjendatud seaduse tasandil vastava kohustuse sätestamine kvalifikatsioonitaseme kohta. Selline lähenemine on kooskõlas kohaliku omavalitsuse enesemääramisõiguse põhimõttega ning aitab vähendada liigset regulatiivset sekkumist.

Muudatus on kooskõlas ka laiemate eesmärkidega suunata kohalike geodeetiliste tööde korraldamine ja täpsemate nõuete kehtestamine kohaliku omavalitsuse tasandile, vähendades detailset reguleerimist riigi tasandil.

Lõigetes 1 ja 2 asendatakse geodeetiline punkt terminiga „geodeetiline märk“. Geodeetiline punkt on andmekandjal (sageli andmebaasis struktureeritud kujul) olev kirje, mis sisaldab teavet geodeetilise märgi kohta. Geodeetiline märk on aga peamiselt maapõue või ehitisse kohtkindlalt paigaldatud rajatis. Sätteid kohaldatakse geodeetilisele märgile.

Punktiga 27 täiendatakse § 35 lõikega 3, mille eesmärk on reguleerida välisriigis omandatud kvalifikatsiooniga isikute õigust teha geodeetilisi töid Eestis ning tagada selliste kvalifikatsioonide ühtne ja läbipaistev tunnustamise kord.
Sätte kohaselt on geodeetiliste tööde tegemise õigus ka välisriigis kutsekvalifikatsiooni omandanud isikul, kui tema kvalifikatsioon on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Sellega tagatakse kooskõla Euroopa Liidu tööjõu vaba liikumise ning kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise põhimõtetega, võimaldades pädevatel spetsialistidel tegutseda Eestis ka juhul, kui nad on omandanud hariduse või kutse väljaspool Eestit.

Ühtlasi täpsustatakse sättes, et pädev asutus välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõike 2 tähenduses on Maa- ja Ruumiamet. Pädeva asutuse määramine loob selge õigusliku raamistiku kvalifikatsioonide hindamiseks ning väldib tõlgendamisprobleeme menetluses. Maa- ja Ruumiameti roll on hinnata, kas välisriigis omandatud kvalifikatsioon vastab Eesti nõuetele ning kas isikul on piisavad teadmised ja oskused geodeetiliste tööde tegemiseks.

Punktiga 28 täpsustatakse § 35 lõikes 2 geodeetiliste punktide andmekogu (edaspidi GPA) sisu, sätestades, et andmekogusse kantakse ka ESTPOS-i andmed. Muudatuse eesmärk on viia andmekogu seaduses esitatud kirjeldus kooskõlla geodeetilise süsteemi tegeliku toimimise ja andmehalduse praktikaga.

ESTPOS on riiklik geodeetiline tugisüsteem, mille andmed on lahutamatu osa geodeetiliste tööde tegemisel kasutatavast referentssüsteemist, mis võimaldab teha GNSS‑põhiseid mõõtmisi ja määrata geodeetiliste punktide koordinaate ühtses geodeetilises süsteemis. ESTPOS-i andmed on otseselt seotud geodeetiliste võrkude mõõtmisandmetega ning neid kasutatakse geodeetiliste punktide koordinaatide arvutamisel ja ajakohastamisel.

ESTPOS-i andmete GPA‑sse kandmine tagab, et riiklikult kasutatav geodeetiline referentsinfo on koondatud ühtsesse riigi infosüsteemi kuuluva andmekogu koosseisu. See suurendab andmete sidusust, läbipaistvust ja kättesaadavust ning toetab geodeetiliste tööde ühtset ja järjepidevat korraldamist. Muudatus suurendab õigusselgust, määrates selgelt, millised geodeetilise süsteemi komponendid ja nendega seotud andmed kuuluvad geodeetiliste punktide andmekogu koosseisu.

Punktiga 29 muudetakse § 36 lõiget 2, sest seaduse tasandi regulatsiooni ette nägemisega on GPA juba asutatud, seega ei saa selle asutamist enam edasi delegeerida. Seetõttu jäetakse sättest välja jätta sõnad „asutab ja selle“. Lisaks täiendatakse § 36 lõiget 2 punktidega 1–7, millega piiritletakse GPA põhimääruse volitusnormi.

Punktiga 30 täiendatakse § 36 lõigetega 4 ja 5. Lõike 4 kohaselt töödeldakse GPA-s geodeetilise töö tegija üldandmeid. Sätte eesmärk on määrata kindlaks geodeetilise töö tegija andmete koosseis, tagades andmete piisavuse töö tegija identifitseerimiseks. Juriidilise isiku puhul töödeldakse üksnes ettevõtte nime, kuna see on piisav geodeetilise töö tegija tuvastamiseks. Muid andmeid juriidilise isiku kohta GPA-s ei töödelda. Füüsilise isiku, eelkõige füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) korral töödeldakse samuti üksnes nime. Kontaktandmeid, isikukoodi ega muid isikuandmeid ei koguta, kuna need ei ole vajalikud andmekogu eesmärkide täitmiseks.

Selline lähenemine lähtub andmete minimaalsuse põhimõttest ning aitab tagada isikuandmete kaitse, piirates töödeldavate andmete hulga üksnes vältimatult vajalikuga.

Lõikes 5 nähakse ette, et andmeid säilitatakse alaliselt. Geodeetilisi andmeid on vaja säilitada alaliselt, et tagada Eesti geodeetilise süsteemi toimimine. Geodeetiline süsteem ei ole ühekordne andmekogum, vaid ajas arenev ja täienev tervik, mille usaldusväärsus põhineb eri ajaperioodidel kogutud mõõtmisandmete järjepideval kasutamisel ja võrdlemisel. Geodeetiliste andmete sidususe ning võrreldavuse tagamiseks on vaja andmed alaliselt säilitada ka seetõttu, et geodeetilisi mõõteandmeid kasutatakse korduvalt väga pika aja jooksul eri valdkondades: ehitus, planeerimine ja taristu arendamine. Seetõttu on geodeetiliste andmete alaline säilitamine otseselt seotud Eesti geodeetilise süsteemi tagamisega – võimaldab säilitada süsteemi terviklikkuse, vältida mõõtmiste vastuolusid ning tagada, et kõik uued andmed on usaldusväärselt seotud varasemate mõõtmistega.

Punktiga 31 täpsustatakse §-s 37 geodeetiliste tööde andmete esitamise korda, sätestades, et andmete esitamise kohustus GPA-le lasub geodeetiliste tööde korraldajal. Muudatuse eesmärk on viia reeglid kooskõlla vastutuse ja õiguste jaotusega, nagu seadus ette näeb.

Geodeetiliste tööde korraldajaks on käesoleva seaduse tähenduses riik või kohaliku omavalitsuse üksus, kes on seaduse järgi pädev ja vastutab geodeetiliste tööde tellimise, korraldamise ja nende tulemuste kasutamise eest. Geodeetiliste tööde tegijaks võib seevastu olla eraõiguslik isik või ettevõtja, kelle roll piirdub kokkulepitud tööde tehnilise teostamisega ning kellel endal puudub pädevus otsustada andmete registrisse kandmise üle.

Andmete esitamise kohustuse sidumine tööde korraldajaga tagab, et GPA‑sse kantakse üksnes kontrollitud, korraldaja vastuvõetud ja riikliku või kohaliku geodeetilise süsteemiga kooskõlas olevad andmed. See välistab olukorra, kus registrisse kantakse andmeid ilma korraldaja teadmiseta või enne tööde ametlikku vastuvõtmist. Samuti annab see registripidajale selge ja üheselt määratud suhtluspartneri, kellel on seadusest tulenevad õigused ja kohustused ning kes vastutab andmete õigsuse ja täielikkuse eest.

Muudatus suurendab andmekogu usaldusväärsust ja õigusselgust, eristades selgelt geodeetiliste tööde korraldamise, tegemise ja andmete ametliku registreerimise etapid ning vastutajad.

Selle muudatusega jäetakse ühtlasi § 37 lõikest 1 välja punktid 1–6, kuna neis loetletud geodeetiliste tööde andmete koosseis on juba sätestatud GPA põhimääruses. Andmete üksikasjaliku loetelu hoidmine seaduse tasandil ei ole vajalik ega normitehniliselt põhjendatud, sest võib takistada andmekogu paindlikku haldamist ja ajakohastamist tehnoloogia arengu ning praktiliste vajaduste järgi. Seaduse rolliks jääb andmete esitamise kohustuse ja vastutuse kehtestamine, andmete täpne koosseis ja vorm määratakse edaspidi GPA põhimääruses.

Punktiga 32 täiendatakse § 38 pealkirja, lisades tekstiosa „ja ESTPOS“, et viia paragrahvi pealkiri kooskõlla paragrahvi sisuga ning § 36 lõikes 1 tehtud muudatusega. Kuna § 36 lõike 1 kohaselt kantakse GPA-sse lisaks geodeetiliste tööde, võrkude ja punktide andmetele ka ESTPOS-i andmed, peavad ka GPA‑d käsitlevate sätete pealkirjad kajastama selgelt mõlema andmestiku reguleerimist.
Pealkirja täiendamine rõhutab, et § 38 reguleerib nii GPA kui ka ESTPOS‑iga seotud andmete töötlemise, haldamise ja kasutamisega seotud küsimusi. Muudatus suurendab seaduse süsteemsust ja õigusselgust, vältides olukorda, kus paragrahvi pealkiri viitab kitsamale regulatsioonile, kui selle sisu hõlmab.

Paragrahvi 38 sisuline regulatsioon ei muutu, vaid täpsustatakse normi esitust, et see vastaks paremini seaduse ülesehitusele ning geodeetilise süsteemi tegelikule andmehalduse korraldusele.

Punktiga 33 muudetakse § 38 lõike 1 sõnastust, et täpsustada GPA andmete avalikustamise viise ning viia säte kooskõlla § 36 lõikes 1 tehtud muudatusega, mille kohaselt hõlmab GPA lisaks geodeetiliste punktide ja võrkude andmetele ka ESTPOS-i andmeid.

Muudatuse kohaselt avalikustatakse GPA andmeid nii GPA kui ka ESTPOS-i veebilehel. See peegeldab andmete tegelikku kasutus- ja levituspraktikat, kus ESTPOS-iga seotud andmed on sihtrühmadele kättesaadavad eelkõige vastava teenuse veebikeskkonnas. Samas tagab säte, et kogu GPA koosseisu kuuluv teave on avalikustatud seaduses sätestatud korras ning läbipaistvalt.

Muudatus loob õigusselguse, määrates üheselt andmete avalikustamise kanalid, ning toetab geodeetilise süsteemi andmete kättesaadavust ja kasutatavust. Tegemist on regulatsiooni täpsustamisega, millega ei muudeta andmete avalikustamise põhimõtteid, vaid ajakohastatakse sätte sõnastust GPA sisu ja andmete haldamise tegeliku korralduse järgi.

Punktiga 34 täiendatakse § 38 lõigetega 3–7, et reguleerida ESTPOS-i andmete ja teenuste kättesaadavust ning kasutamise tingimusi selgelt ja läbipaistvalt.

Lõikes 3 sätestatakse, et ESTPOS-i andmed tehakse teabevaldajatele kättesaadavaks ESTPOS-i veebilehel kasutajaks registreerimise alusel, kui see on vajalik neile õigusaktidest või rahvusvahelistest lepingutest tulenevate ülesannete täitmiseks. Säte loob õigusliku aluse andmete sihipäraseks ja kontrollitud kasutamiseks avaliku sektori ülesannete täitmisel ning tagab samas, et andmeid kasutatakse õiguspärasel eesmärgil.

Lõikega 4 nähakse ette, et ESTPOS-i originaalmõõtmisandmed on avalikkusele tasuta kättesaadavad. See toetab avatud andmete põhimõtet ning võimaldab teadus-, arendus- ja rakendustegevuses kasutada GNSS-i originaalmõõtmisandmeid ilma lisapiiranguteta, soodustades seeläbi innovatsiooni ja teaduspõhist otsustamist.

Lõikes 5 sätestatakse, et ESTPOS-i arvutus- ja transformeerimisteenus on avalikkusele tasuta kättesaadav. Teenus võimaldab kasutajatel töödelda GNSS-i mõõtmisandmeid ning teisendada koordinaate kehtivasse geodeetilisse süsteemi, tagades mõõtetulemuste ühtlustatuse ja võrreldavuse. Tasuta kättesaadavus toetab laiapõhjalist ja korrektset geodeetiliste andmete kasutamist.

Lõikes 6 sätestatakse ESTPOS-i tasuliste teenuste koosseis, milleks on reaalaja andmevood üksikutest tugijaamadest (RTCM-i striimid) ning reaalaja parandid (RTK parandid) ESTPOS-i tugijaamade võrgust. Tasuliste teenuste eristamine tasuta teenustest võimaldab katta reaalaja teenuste pakkumisega seotud suuremaid tehnilisi ja hoolduskulusid ning tagab ESTPOS-i teenuste jätkusuutliku toimimise.

Muudatuste eesmärk on selgelt eristada ESTPOS-i andmete ja teenuste liigid, nende kättesaadavus ning kasutamise tingimused, suurendades seeläbi õigusselgust, läbipaistvust ja õiguskindlust nii avaliku sektori asutustele kui ka teistele kasutajatele.

Lõikes 7 sätestatakse viide peatükile 81, mis reguleerib täpsemalt lõikes 6 nimetatud teenuste osutamist.

Lõikes 8 sätestatakse erand ESTPOS-i tasuliste teenuste eest tasu võtmisest kõrgkoolidele ning teadus- ja arendusasutustele, kui teenust kasutatakse õppe- või teadustöö eesmärgil. Erandi eesmärk on tagada, et ESTPOS-i reaalaja andmevoogude ja parandite kasutamine ei oleks takistuseks geodeesia, ruumiandmete, kaugseire, ehituse, keskkonna ja teiste seotud valdkondade õppe- ja teadustöö tegemisel.

ESTPOS-i andmete kasutamine õppe- ja teadustöös aitab arendada ruumiandmete valdkonna teadmisi, metoodikaid ja tehnoloogiaid ning toetab kvalifitseeritud spetsialistide järelkasvu. Kuna kõrgkoolid ja teadus- ja arendusasutused kasutavad teenuseid avalikes huvides teadmiste loomise, õpetamise ja teadusliku uurimistöö eesmärgil, on põhjendatud nende vabastamine teenustasust ulatuses, milles teenust kasutatakse nimetatud eesmärkidel.

Tasu vabastust ei kohaldata juhul, kui teenust kasutatakse ärilisel eesmärgil või tegevuses, mis ei ole seotud õppe- või teadustööga. Sellisel juhul kohaldatakse lõikes 6 nimetatud teenustele 81. peatükis sätestatud tasuliste teenuste regulatsiooni.

Punktiga 35 nimetatakse 7. peatükk 7 ümber aadresside ja kohanimede süsteemiks, et peatükki koondada aadressid, kohanimed ja huviobjektid. Muudetud regulatsioon tagab süsteemsuse ja terviklahenduse, viidates mitte üksnes üksikutele andmekogudele, vaid luues eri andmekogude toimimise üldise süsteemi.

Punktiga 36 muudetakse § 39 pealkirja ja nimetatakse see ümber aadressi ja kohanimede süsteemiks, mis tagab aadressiobjektide, kohanimede ja huviobjektide ühtse käsitluse.

Punktiga 37 muudetakse § 39 lõikeid 1 ja 2, et anda selgem ja terviklikum definitsioon aadressi ja kohanimede süsteemile, hõlmates ka tehnilisi, organisatsioonilisi ja õiguslikke aspekte.

Punktiga 38 täiendatakse § 39 lõikega 3, et luua selgem struktuur ja eristus süsteemi elementide vahel. Lõike 3 punkti 1 on koondatud nõuded, mis hõlmavad aadressi- ja kohanimekuju ning nende määramist reguleerivaid nõudeid; koha-aadressi ja kohanime määramise korda; andmete esitamisega seotud osapooli (aadressiandmete esitajad, kohanimeandmete esitaja, huviobjekti esitaja); süsteemi vastutavat töötlejat; aadressi-, kohanime- ja huviobjektitoimingutele esitatavaid tingimusi. Lõike 3 punkt 2 käsitleb aadresside ja kohanimede süsteemi kui terviklikku andmete haldamise ja kasutamise keskkonda.

Punktiga lisatakse § 40 pealkirja huviobjekt, et täpsustada reguleerimisala, tuues pealkirjas esile kõik paragrahvis käsitletavad põhimõisted.

Punktiga 40 täiendatakse § 40 lõikega 4, et anda selge definitsioon huviobjektile, mis hõlmab laia ringi kasutusjuhtumeid avalike teenuste osutamisel. Luuakse õiguslik alus senisest laiemale ja praktilisemale objektikäsitlusele, suurendades õigusselgust ja rakendatavust.

Punktiga 41 täiendatakse RAS-i §-ga 401, mille eesmärk on selgitada koha-aadressi õiguslikku tähendust. KOV-id keelduvad mõnel juhul ebaseaduslikult püstitatud hoonetele koha-aadresse määramast, tuues põhjenduseks, et see loob omanikele õigustatud ootuse hoone seadustada. Õigusselguse loomiseks sätestatakse selge põhimõte, et koha-aadressi määramine, muutmine või kehtetuks tunnistamine ei tekita õigustatud ootust hoone või ehituse seadustamiseks.

Punktiga 42 täiendatakse § 41 pealkirja, et laiendada ja täpsustada paragrahvi reguleerimisala, tuues selgelt esile, et lisaks aadressiandmetele käsitleb see ka kohanimeandmeid ja huviobjektiandmeid.

Punktiga 43 muudetakse § 41 ja lisatakse lõiked 1 ja 2, et täpsustada paragrahvi reguleerimisala, eristades selgelt aadressiandmed, kohanimeandmed ja huviobjektiandmed. See annab võimaluse ühtsemaks andmekorralduseks, toetades andmete ristkasutust ja sidusust eri registrite ja infosüsteemide vahel.

Punktiga 44 muudetakse § 43 lõiget 1, et teha see üheselt mõistetavaks. Lõike esimene lause on piisav, et selgitada unikaalaadressi olemust, välja jäetav osa on ülereguleeriv ning seda pole vaja.

Punktiga 45 tunnistatakse kehtetuks § 43 lõike 2 punktid 3 ja 4. Sellega jäetakse kaks eriliigilist ja ajas muutuvat objektiliiki seaduses sätestatud kohustuslike unikaalaadresside hulga välja. See ei kaota nende objektide adresseerimise võimalust ega vajadust, vaid muudab regulatsiooni üldisemaks ja paindlikumaks, lähtudes eelkõige objektide tegelikust identifitseerimisvajadusest.

Punktiga 46 muudetakse § 43 lõike 2 punkti 5. Tegemist on terminoloogilise täpsustusega, millega viiakse säte kooskõlla muudatustega aadresside ja kohanimede süsteemi käsitluses. Muudatus ei muuda regulatsiooni sisulist ulatust, vaid parandab selle selgust ja süsteemsust.

Punktiga 47 muudetakse § 43 lõike 2 punkti 6, mis täpsustab unikaalaadressi mõistet, viies selle vastavusse praktilise aadressimoodustuse loogikaga. Unikaalsus ei ole seotud üksiku aadressikomponendiga, vaid aadressikoha nime ja aadressinumbri kombinatsiooniga, mis parandab regulatsiooni selgust ja rakendatavust.

Punktiga 48 täiendatakse § 43 lõiget 2 punktiga 61, mis tugevdab aadressisüsteemi sisemist loogikat, sätestades, et kui maaüksusel paiknev hoone vajab unikaalset aadressi, peab see nõue laienema ka maaüksusele. See aitab tagada üheselt mõistetava ja tervikliku aadressikäsitluse, parandades andmete kvaliteeti ning kasutatavust.

Punktiga 49 muudetakse § 43 lõiget 3. Muudatus võimaldab täpsemat ja vajaduspõhist sekkumist (nt üksik oluline hoone või objekt ei nõua kogu ala ümberreguleerimist); vähendab vajadust liigselt laiade unikaalaadressi nõudega alade kehtestamiseks, parandades aadressiandmete kvaliteeti ja kasutatavust, eriti keerukates või eriilmelistes piirkondades.

Punktiga 50 muudetakse § 48 lõiget 1 § 39 muudatuste järgi. Kasutusele võetakse AKS kui keskne mõiste.

Punktiga 51 täiendatakse § 48 lõikega 21, mis võimaldab kasutada ajaloolisi nimesid ametlikus aadressikasutuses, säilitades samal ajal süsteemi toimimiseks vajaliku standardse paralleelaadressi. Muudatus ühendab kultuuripärandi kaitse ja praktilise aadressihalduse, parandades nii õigusselgust kui ka aadressiandmete kasutatavust.

Punktiga 52 muudetakse § 48 lõikeid 3 ja 4, et tugevdada lähiaadressi rolli kohustusliku aadressikomponendina ning võimaldada samal ajal säilitada varasemaid nimetusi paralleelaadressina. See toetab ühtaegu süsteemset aadressikorraldust ja kultuurilist järjepidevust, parandades õigusselgust ja andmete kasutatavust.

Punktiga 53 tunnistatakse kehtetuks § 48 lõige 5. See kaotab erandi, mis lubas teatud objektidel jääda ilma lähiaadressita. Muudatus muudab lähiaadressi universaalseks nõudeks kõigile maaüksustele ja hoonetele, tugevdades objektide leitavust, andmete kvaliteeti ja aadressisüsteemi terviklikkust.

Punktiga 54 täiendatakse § 48 lõigetega 7 ja 8, mis loovad selge õigusliku aluse aadressiandmete kvaliteedi tagamiseks, võimaldades AKS-i infosüsteemi vastutaval töötlejal nii ennetavalt kui ka tagantjärele sekkuda vigaste või ebaoluliste andmete puhul. Samal ajal tagatakse menetluslik tasakaal kohaliku omavalitsuse kaasamisega. Muudatus võimaldab AKS-i infosüsteemis jätta aadressitoiming registreerimata või algatada varem registreeritud aadressiobjekti kehtetuks muutmise menetlus, kui katastriüksus ei ole kolme aasta jooksul maakatastris lõpuni registreeritud, hoonet või hoone osa ei ole kinnitatud andmete alusel olemas ning mille hoidmiseks aadressiobjektina puudub õiguslik alus, andmed ei ole piisavad objekti asukoha tuvastamiseks (objektil puudub ruumikuju, lähiaadress), tegu ei ole aadressiobjektiga (looduses on rajatis, AKS‑i infosüsteemi on esitatud hoonena) ning objekti andmetes on olulised puudused või vastuolud ja neid ei ole kõrvaldatud mõistliku aja jooksul. See väldib eksitavate või tegelikkusele mittevastavate kirjete säilimist süsteemis ning tugevdab kogu aadressisüsteemi usaldusväärsust, ajakohasust ja praktilist toimimist.

Punktiga 55 tunnistatakse kehtetuks § 50 lõige 2, kuna vajadus selle järele puudub, kõigile hoonestatud maaüksustele on juba koha-aadress määratud.

Punktiga 56 muudetakse § 50 lõiget 3 § 39 muudatuste järgi. Kasutusele võetakse AKS kui keskne mõiste.

Punktiga 57 muudetakse § 50 lõiget 5, mille välja jäetavatest tekstiosadest moodustatakse eraldi sama paragrahvi lõiked 6 ja 7, et teha regulatsioon üheselt mõistetavamaks.

Punktiga 58 täiendatakse § 50 lõigetega 6 ja 7, mis on moodustatud § 50 lõikest 5 välja jäetud tekstiosadest, mis lubasid teatud juhtudel kasutada nime maaüksuse lähiaadressina ja paralleelaadressina, kuid sõnastus oli laiem ning vähem struktureeritud. Lisatavad lõiked 6 ja 7 süstematiseerivad ja kitsendavad seda võimalust, tuues sisse selge üldreegli ja konkreetsed erandid.

Punktiga 59 täiendatakse § 51 lõiget 1 sõnadega „vajaduse korral“, mis täpsustab, et hoone aadressis kasutatakse erilisandeid ainult siis, kui see on hoonete eristamiseks vajalik. Sellega väheneb ülereguleerimine.

Punktiga 60 muudetakse § 53, et täpsustada aadressitoimingute mõistet, viies selle kooskõlla tegeliku praktikaga.

Punktiga 61 muudetakse § 54 lõike 2 punkti 1 § 39 muudatuste järgi. Kasutusele võetakse AKS kui keskne mõiste.

Punktiga 62 muudetakse § 55 lõiget 2, jättes sõnastusest välja täpsustus eraomandis olevale aadressiobjektile. Sätte kohaldamine ei sõltu omandivormist.

Punktiga 63 muudetakse § 55 lõiget 3, mis on normitehniline täpsustus, millega jäetakse välja üleliigne sõna „teostamise“.

Punktiga 64 muudetakse § 55 lõiget 4, mille tulemusena muutub maaüksuste aadressi määramine paindlikumaks olukorras, kus maaüksusele on vaja määrata haldusaktiga sama aadress uuesti. Muudatus aitab vähendada halduskoormust.

Punktiga 65 täiendatakse § 55 lõikega 42, mis kehtestab mehhanismi, mille kohaselt määrab koha-aadressi AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja, kui KOV ei tee seda 30 päeva jooksul riigi eriplaneeringust tuleneva maakorraldustoimingu puhul. Muudatus tagab aadresside õigeaegse määramise ja väldib halduslikke viivitusi. Muudatus loob kohustusliku ja ajaliselt piiritletud mehhanismi, kus esmane vastutus jääb KOV-ile. KOV peab määrama aadressi, kui KOV ei tegutse õigeaegselt, sekkub AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja. Tulemuseks on aadressi olemasolu igal juhul, sõltumata haldusorganite tegevusest. Lõike nummerdamisel on lähtutud ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusest (eelnõu 743 SE), mis jõustub 2026. aasta 1. augustil ja millega § 55 täiendatakse lõikega 41.

Punktiga 66 muudetakse § 55 lõiget 5 § 39 muudatuste järgi. Kasutusele võetakse AKS kui keskne mõiste.

Punktiga 67 täiendatakse § 55 lõigetega 8–10. Koha-aadressi määramine kohalike omavalitsuste (KOV) poolt jääb aeg-ajalt venima või takerdub, mis takistab objektide ühest leitavust. Eesmärk on tagada aadressiandmete parem kvaliteet ja luua selleks riigile võimalus määrata aadress tehniliste lahendustega olukorras, kus katastriüksuse andmed muutuvad, kuid muutmata jäävad sellel katastriüksusel asuvate objektide aadressiandmed. Aadressi määramisega tekivad aadressiandmed, mis tagavad objekti leitavuse nii geograafilises ruumis kui ka andmekogudes, kuid ei loo selle objektiga seotud õiguslikes ega majanduslikes aspektides lisaõigusnormi.

Lisaks luuakse lõikega 9 eeldus määrata lõike 8 olukorra tuvastamisel koha-aadress automaatselt IT-tehniliste võimaluste olemasolul. See aitab hoida kokku ressurssi ja vältida käsitsi andmekogu töötleja sekkumise vajadust, kui koha-aadress on muutmata või määramata. Lahendus toetab varasemate aadressiandmete vastavusse viimist.

Lõike 10 järgi teavitatakse KOV-i üksnes lõikes 8 sätestatud olukorras, kus KOV ei ole koha-aadressi määranud tähtaja jooksul ja selle on määranud MaRu kui AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja.

Lõigete nummerdamisel on lähtutud ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusest (eelnõu 743 SE), mis jõustub 2026. aasta 1. augustil ja millega täiendatakse § 55 lõigetega 6 ja 7.

Punktiga 68 muudetakse § 56 lõikeid 1–3 § 39 muudatuste järgi. Kasutusele võetakse AKS kui keskne mõiste.

Punktiga 69 muudetakse § 57 lõike 1 punkti 1. Muudatus täpsustab kehtivat põhimõtet, mille kohaselt tuleb aadress muuta kohanime muutumisel. Täpsustatakse, et selle alla kuuluvad ka liikluspinnad (nt tänavad) ja teeregistri teed.

Punktiga 70 muudetakse § 57 lõike 1 punkti 2. Eesmärk on täpsustada õigusvastavuse kriteeriumit, tuues välja ühe olulise tüüpilise rikkumise näite. Kohalik omavalitsus peab tagama hoone ja maaüksuse aadresside kooskõla, et vältida vastuolulist või eksitavat aadressikasutust. Muudatus täiendab ja parandab aadressisüsteemi terviklikkust ja andmete kvaliteeti.

Punktiga 71 muudetakse § 57 lõiget 3. Muudatuse eesmärk on täpsustada normi ulatust: kehtetuks tunnistamise objektiks võib olla nii aadressiobjekt kui ka selle koha-aadress. Säte viiakse kooskõlla § 53 muudatusega, kus mõistete selguse huvides lisati aadressitoimingute hulka aadressiobjekti kehtetuks tunnistamine, eristades selgelt objekti (nt maaüksus, hoone) ja sellel põhineva koha-aadressi.

Punktiga 72 täiendatakse § 57 lõiget 3 punktiga 6, lisades uue aluse aadressiobjekti ja/või selle koha-aadressi kehtetuks tunnistamiseks, kui tegemist on parandamata andmekvaliteedi probleemidega. Muudatus laiendab kehtetuks tunnistamise alust, viib sätte kooskõlla AKS-i kvaliteedikontrolli põhimõtetega ning parandab kogu aadressisüsteemi usaldusväärsust ja toimivust.

Punktiga 73 täiendatakse § 57 lõikega 31, milles täpsustatakse koha‑aadressi muutmise kohustuse ulatust. Kehtiva korra kohaselt tuleb koha‑aadressi muuta ka juhul, kui aadressiobjekti ulatus muutub, sõltumata muutuse põhjusest. Praktikas toob see kaasa tarbetu aadressi muutmise, kui aadressiobjekti piirid muutuvad maakatastriseaduse § 12 alusel tehtava piiride muutmise või osade vahetamise tulemusel ning aadressi tegelik seos ruumiobjektiga ei muutu. Muudatuse eesmärk on vältida põhjendamatut menetluskoormust, säilitades samal ajal andmete korrektsuse ja ajakohasuse. Kavandatav kord võimaldab sellistel juhtudel piirduda olemasolevate andmete kehtivuse kinnitamisega elektroonilises katastris, vähendades menetlustoiminguid ja -aega.

Punktiga 74 muudetakse § 57 lõiget 4. Muudatuse eesmärk on täpsustada kohaliku omavalitsuse ja AKS-i infosüsteemi vastutava töötleja pädevuse jaotust. Kohaliku omavalitsuse pädevusse jäävad tavapärased aadressitoimingud, samal ajal saab AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja teha süsteemiülest korrastamist ning tehnilisi toiminguid. Muudatus lihtsustab menetlust, kui aadressiobjekt pärineb teisest andmekogust ega ole kohaliku omavalitsuse loodud. Samuti aitab see parandada andmekogude omavahelist kooskõla, vältida dubleerimist ja aegunud kirjete säilimist, ning tõhustada süsteemi haldamist automaatsete lahenduste abil, kui käsitsi menetlus ei ole vajalik.

Punktidega 75–77 muudetakse § 57 lõikeid 6 ja 7, § 58 pealkirja ja § 58 lõikeid 1 ja 2 § 39 muudatuste järgi. Kasutusele võetakse AKS kui keskne mõiste.

Punktiga 78 muudetakse § 58 lõike 3 punkti 6 § 39 muudatuste järgi. Kasutusele võetakse AKS kui keskne mõiste.

Punktidega 79 ja 80 muudetakse § 59 pealkirja ja lõiget 1 § 39 muudatuste järgi. Kasutusele võetakse AKS kui keskne mõiste.

Punktiga 81 täiendatakse § 59 lõiget 1 punktiga 3, mille eesmärk on laiendada kohustusliku süsteemikasutuse ulatust, hõlmates süstemaatiliselt kohanimed, sealhulgas tagada kohanimede käsitlemise ühtsus sarnaselt aadressiandmetega. Samuti vähendada paralleelsete andmeallikate kasutamist, kus kohanimed võivad olla eri süsteemides erineva kujuga, ning parandada andmete kvaliteeti ja kooskõla kogu ruumiandmete süsteemis.

Punktiga 82 muudetakse § 59 lõiget 2, lihtsustades normi sõnastust, eemaldades liigsed viited ja detailid. Luuakse paindlikum alus erandite tegemiseks, et arvestada erinevaid elulisi olukordi. Samuti sätestatakse võimalus täpsustada regulatsiooni määrustes. Säte viiakse kooskõlla AKS-i kui aadressandmete- ja kohanimede süsteemi määratlusega.

Punktiga 83 täiendatakse § 59 lõiget 2 punktidega 1 ja 2. Muudatusega täpsustatakse AKS‑i kasutamise kohustusest tehtavaid erandeid. Sätestatakse selgesõnaliselt rahvusvaheliste andmekogude erand ning ajalooliste ja kultuurilooliste andmete erand. Regulatsioon muutub selgemaks, kuid säilitab vajaliku paindlikkuse erijuhtudeks ning toetab nii rahvusvahelist koostööd kui ka ajaloolise pärandi säilitamist.

Punktidega 84 ja 85 muudetakse § 60 § 39 muudatuste järgi. Kasutusele võetakse AKS-i infosüsteem kui keskne mõiste.

Punktiga 86 täiendatakse § 60 punktidega 1–3. Muudatusega määratakse selgelt AKS‑i infosüsteemi andmesisu. Aadressiandmetele lisatakse kohanime- ja huviobjektiandmed. Muudatus loob aluse terviklikule ja ühtsele ruumiandmete haldamisele, parandab süsteemi selgust, sidusust ja kasutatavust, tugevdades AKS-i infosüsteemi rolli keskse ruumiandmete infrastruktuurina.

Punktidega 87 ja 88 muudetakse § 61 pealkirja ja selle lõiget 1 § 39 muudatuste järgi. Kasutusele võetakse AKS kui keskne mõiste.

Punktiga 89 muudetakse § 61 lõike 1 punkti 1, laiendades MaRu-le esitatavate andmete ulatust, hõlmates lisaks senistele objektidele ka kohanime- ja huviobjektiandmed. Muudatus viib andmete esitamise kooskõlla AKS-i infosüsteemi laiendatud käsitlusega, tugevdab süsteemi ühtsust ja sidusust ning loob aluse terviklikule ruumiandmete haldamisele.

Punktiga 90 tunnistatakse kehtetuks § 61 lõike 1 punkt 2. See liidetakse § 61 lõike 1 punktiga 1. Samuti tunnistatakse kehtetuks § 61 lõike 1 punkt 4, mis ei ole vajalik, sest on juba reguleeritud § 56 lõikega 1. AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja ei kogu kohalikelt omavalitsustelt punktis nimetatud andmeid.

Punktiga 91 täiendatakse § 61 lõiget 1 punktidega 5 ja 6. Muudatuse eesmärk on laiendada ja mitmekesistada andmeallikaid, et tagada AKS-i infosüsteemis kajastatavate andmete parem katvus, viia andmete esitamine kooskõlla süsteemi laiendamisega, kus AKS hõlmab lisaks aadressidele ka kohanimed ja huviobjektid, suurendada andmete kvaliteeti ja ajakohasust, võimaldades andmete esitust otse nende algallikatest, vähendada Maa- ja Ruumiameti koormust, jaotades andmete esitamise ülesande.

Punktiga 92 muudetakse § 61 lõiget 2. Muudatuse eesmärgid on järgmised: tagada paindlik ja ajas kohandatav andmeesitajate ring, ilma et seadust oleks vaja sageli muuta, siduda andmeesitamise korraldus AKS-i infosüsteemiga, mitte üksikute normidega, võimaldada uute andmeallikate kaasamist, kui süsteemi ulatus suureneb (nt uued andmekogud, teenused), ning parandada süsteemi terviklikkust ja ajakohasust, võimaldades reageerida tehnoloogilisele ja organisatsioonilisele arengule.

Punktiga 93 muudetakse § 62 pealkirja § 39 muudatuste järgi. Kasutusele võetakse AKS-i infosüsteem kui keskne mõiste.

Punktiga 94 täiendatakse RAS-i §-ga 621, milles tuuakse välja AKS-i infosüsteemi asutamise selged eesmärgid, et anda AKS-i infosüsteemile selge õiguslik ja funktsionaalne alus. Eesmärk on koondada süsteemi eesmärgid ühte normi, mis varem tulenesid hajusalt eri sätetest, rõhutada süsteemi terviklikkust, hõlmates korraga aadressid, kohanimed ja huviobjektid, ning luua alus ühtsele andmehalduspoliitikale.

Täiendatakse ka RAS-i §-ga 622. Eesmärk on vältida tõlgendust, nagu oleks AKS-i infosüsteemis sisalduv info alati õiguslikult määrav, eristada selgelt andmed ja õigussuhted, sätestada neutraalne baastasand andmete kasutamiseks ja anda kindlatele andmetele õiguslik toime.

Punktiga 95 täiendatakse RAS-i §-ga 661, mis loob õigusliku aluse MaRu-le tellimuspõhiste topograafiliste andmete hõive ja andmetöötluse teenuste osutamiseks Eesti topograafia andmekogu (ETAK) andmete uuendamisel. Muudatus on vajalik, kuna kehtiv nelja-aastane riiklik andmehõivetsükkel ei võimalda kajastada vahepealsel ajal toimunud muutusi maastikul, kuigi selline vajadus praktikas esineb ning huvilised on valmis andmete uuendamise eest tasuma. Muudatus võimaldab kasutada MaRu olemasolevat mõõdistus- ja andmetöötlusvõimet paindlikumalt ning tagada ETAK-i ajakohasus, kui riikliku lennuplaani järgimine ei ole piisav.

Riiklik lennuplaan tähendab Maa- ja Ruumiameti kavandatud aeromõõdistustööde ja ruumiandmete hõive nelja-aastast tsüklit, mille alusel kogutakse aerofotosid, kõrgusandmeid ja topograafilisi andmeid Eesti territooriumi ajakohastamiseks. Kuna andmehõivet teostatakse kindla tsükli alusel, ei pruugi kõik vahepealsed muutused maastikul olla kohe kajastatud. Seetõttu võimaldatakse tellimuspõhist andmehõivet väljaspool riiklikku lennuplaani.

Topograafiliste andmete hõive hõlmab nii vektorkujul ruumiobjektide uuendamist kui ka aerofotode, ortofotode ja kõrgusandmete tootmist. Tellimuspõhise teenuse täpne ulatus sõltub tellija vajadustest ja lepingulistest kokkulepetest. Seejuures võib tellija eelistada kas aerofotode või ortofotode ajakohastamist või vektorkujul nähtuste uuendamist ning need tegevused ei pea tingimata toimuma samaaegselt.

Paragrahvi 66¹ lõige 2 sätestab, et tellimuse põhjal uuendatud ETAK andmed avalikustatakse seaduses sätestatud korras Eesti geoportaalis. Selle eesmärk on tagada, et tellija rahastusel kogutud andmed saavad osaks avalikust ja ühtsest riiklikust ruumiandmestikust ning on kättesaadavad kõigile kasutajatele. Säte aitab vältida paralleelsete andmekogude teket ning tagab ETAK kui alusruumiandmete kogu terviklikkuse, võrreldavuse ja usaldusväärsuse.

Punktiga 96 muudetakse § 67 lõiget 1, täpsustades sätte sõnastust, jättes muutmata ETAK sisulise määratluse ning ühtlustades termini kasutuse seaduse edasises tekstis.

Punktiga 97 muudetakse § 70 lõiget 1, millega ajakohastatakse seadust tegeliku kaarditootmise korralduse kohaselt, kuna Maa- ja Ruumiamet ei ole siiani tootnud Eesti digitaalset topograafilist kaarti mõõtkavas 1 : 50 000. Seetõttu sätestatakse edaspidi selgelt, et ETAK andmete alusel koostatakse Eesti digitaalne topograafiline kaart mõõtkavas 1 : 10 000.

Punktiga 98 tunnistatakse kehtetuks § 70 lõike 1 punktid 1 ja 2, kuna § 70 lõige 1 ei ole enam loetelu, mistõttu ei saa seda enam punktidena esitada.

Punktiga 99 tunnistatakse kehtetuks § 70 lõige 2, kuna selles sätestatud tardkujul trükikaartide tootmise kohustus ei ole enam ajakohane ega kooskõlas tegelike vajaduste ja ressursside kasutamise põhimõtetega. Tardkujul kaartide koostamine on töömahukas käsitöö, mida ei ole võimalik piisavalt automatiseerida ning mille tulemused aeguvad kiiresti pidevalt uueneva ETAK andmestiku tõttu. Seetõttu ei ole paberkaartide tootmine enam kuluefektiivne ega ressursitõhus.
Lisaks on vajadus staatiliste trükikaartide järele vähenemas, kuna kasutajad eelistavad paindlikke ja ajakohaseid digitaalseid lahendusi. Seetõttu on otstarbekas suunata ressursid nõudluspõhiste ja ajakohaste kaardilahenduste arendamisse, mis võimaldavad pakkuda täpsemat ja kasutaja vajadustele vastavat infot.

Punktiga 100 muudetakse § 70 lõiget 3 ja selle sõnastus viiakse kooskõlla sama paragrahvi lõike 1 muudatusega, mille kohaselt koostab Maa- ja Ruumiamet ETAK-i andmete alusel edaspidi Eesti digitaalse topograafilise kaardi mõõtkavas 1 : 10 000.
Sättega säilitatakse volitus kehtestada ministri määrusega topograafilisele kaardile kantavate andmete koosseis, leppemärgid ja kartograafiliste tööde korraldus.

Punktiga 101 muudetakse § 73 lõiget 2, kuna ETAK andmetest loodud kaardi, plaani ja digitaalse trükifaili kasutusse andmise tasud sätestatakse edaspidi Maa- ja Ruumiameti tasuliste teenuste üldregulatsioonis peatüki 81 alusel. Muudatus võimaldab luua tellimuspõhiselt tasulise teenusena osutatavaid kaarte ja plaane ning kehtestada tasumäärad või tasu arvestamise alused paindlikumalt ministri määrusega, lähtudes teenuse tegelikust kulust ja korraldusest.

Punktiga 102 muudetakse § 73 lõiget 3. Selle alusel antud määrus „Eesti topograafia andmekogu alusel loodud trükikaartide kasutusse andmise ja teenuste osutamise kord“ tunnistatakse kehtetuks. Asjakohane kord ja tasud sätestatakse edaspidi peatüki 81 § 737 lõike 5 alusel antavas määruses.

Punktiga 103 täiendatakse RAS-i §-dega 731–736.
Paragrahv 731 käsitleb aeromõõdistusandmeid.
Lõikes 1 esitatakse aeromõõdistusandmete määratlus. Aeromõõdistusandmetena käsitatakse eelkõige lennukilt aeropildistamise ja aerolaserskaneerimise teel kogutud ruumiandmeid. Kuigi ruumiandmeid kogutakse ka droonide ja satelliitide abil (sh ESTHub-is), keskendub säte aeromõõdistuse andmetele nende suure detailsuse ning suurema eraelu ja julgeoleku riive riski tõttu. Sätte põhimõtteid saab kohaldada ka droonidelt kogutavate andmete töötlemisel ja avalikustamisel.

Lõikes 2 on loetletud peamised aeromõõdistusandmete liigid. Loetelu ei ole ammendav, kuna tehnoloogia arenedes võib andmeliikide ring laieneda ning osa tuletatud andmestikest võib muutuda vähem kasutatavaks. Seetõttu ei ole täieliku loetelu sätestamine seaduse tasemel põhjendatud. Ortofoto on maapinda ja sellel asuvaid objekte kujutav georeferentseeritud aerofoto, mille kujutis on geomeetriliselt korrigeeritud ja viidud ühtsesse kaardiprojektsiooni. Ortofoto on alusandmestik avalike kaartide ja ruumianalüüside jaoks.

Kaldaerofotod on tehtud Maa- ja Ruumiameti kaardistuslendude ajal, mis toimuvad igal aastal ortofotode ja kõrgusmudelite tootmiseks. Kaldaerofoto võimaldab objektide ruumilist tõlgendamist külgvaates.

Fotovõrkmudel on kolmemõõtmeline ruumiandmestik. Aerolaserskaneerimise punktipilv on suure detailsusega masintöödeldav vektorandmestik. Tuletatud kõrgusmudelid ja muud andmestikud toetavad keskkonna- ja taristuanalüüse.

Lõikes 3 sätestatakse, et aeromõõdistusandmete hõive tehnilised nõuded ja kvaliteedikriteeriumid kehtestatakse ministri määrusega, et võimaldada regulatsiooni paindlikku ajakohastamist.

Paragrahvides 731–737 sätestatakse reguleerimisala, milleks on aeromõõdistusandmete avalikustamise ja kasutamise põhimõtted ning juurdepääsupiirangud.

Paragrahv 732 käsitleb aeromõõdistusandmete haldamist.
Lõikes 1 sätestatakse, et Maa‑ ja Ruumiamet on aeromõõdistusandmete haldaja, mis tähendab, et amet korraldab aeromõõdistusandmete hõivet, töötlemist, säilitamist ja kättesaadavaks tegemist kooskõlas kehtivate õigusaktidega.

Lõikes 2 sätestatakse, et Maa- ja Ruumiamet korraldab aeromõõdistusandmete töötlemist. Andmete töötlemise korraldamine sisaldab nii säilitamist kui ka juurdepääsu võimaldamist kasutajatele. See tagab, et aeromõõdistusandmed on ajakohased, leitavad ja kasutatavad avaliku sektori ülesannete täitmisel, sealhulgas planeerimisel, järelevalves ja ruumiotsuste tegemisel.

Lõikes 3 sätestatakse, et aeromõõdistusandmete hõive ja kasutamine peab olema kooskõlas riigi julgeoleku ning isikute põhiõiguste kaitsega. Säte annab aluse piirata andmete avalikustamist või juurdepääsu, kui andmete detailsus või kasutusviis võib ebaproportsionaalselt riivata eraelu või kahjustada riigi julgeolekut. Täpsem käsitlus on peatükis 3.2.

Paragrahv 733 käsitleb aeromõõdistusandmete avalikustamist avalikus vaates.
Lõikes 1 lähtutakse avaandmete põhimõttest, mille kohaselt tagatakse aeromõõdistusandmetele ligipääs ilma tehniliste ja halduslike tõketeta. Selline lähenemine võimaldab säilitada tööprotsesside katkematuse ning tagab andmete laialdase kasutatavuse eri infosüsteemides.
Samal ajal kehtestatakse avalikus vaates aeromõõdistusandmetele eraldusvõimest või andmeliigist tulenevad piirangud, et vältida riigi tegevusega kaasnevat ebaproportsionaalset eraelu riivet ning vähendada julgeolekuriske. Piirangute eesmärk on ennetada olukorda, kus tehnoloogia arengust tulenev andmete detailsuse kasv suurendaks põhjendamatult privaatsuse ja julgeoleku riivet.

Lõikes 2 sätestatakse, et riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks tagatakse pädevatele asutustele juurdepääs aeromõõdistusandmetele eritingimustel. Eritingimustel juurdepääs tähendab, et pädevale asutusele võimaldatakse ligipääs üksnes ulatuses, mis on vajalik tema seadusest tuleneva ülesande täitmiseks, ning ligipääsu võib siduda autentimise, kasutuseesmärgi, kasutusulatuse ja logimise nõuetega. Näiteks võib selline ligipääs olla vajalik planeerimise, ehitus- ja keskkonnajärelevalve, pääste- ja kriisiülesannete, taristu kavandamise või korrashoiu ning muu riigi või kohaliku omavalitsuse seadusest tuleneva ülesande täitmiseks. See aitab ühtlasi kokku hoida ressurssi, mis kuluks paikvaatlustele või muul viisil andmete hõivele.

Paragrahv 734 käsitleb autenditud kasutaja ligipääsu aeromõõdistusandmetele.
Lõikes 1 esitatakse autenditud kasutaja määratlus, tema ligipääs andmetele eeldab isikusamasuse kontrollimist. Isikusamasuse kontroll võib sisaldada nii füüsilise isiku tuvastamist kui ka masin-masin liidese puhul süsteemi identifitseerimist ja sellele vastavate õiguste määramist.

Lõige 2 sätestab, et autenditud kasutajatele võimaldatakse ligipääs suurema eraldusvõimega andmetele, kui on käesoleva seaduse §-s 733 sätestatud avalikus vaates, ning nende allalaadimine.

Lõikes 3 sätestatakse võimalus piirata autenditud kasutaja juurdepääsu andmetele. Ligipääsuhaldus on vajalik eelkõige tundlikumate andmete kuvamiseks piiratud sihtrühmadele ning ligipääsu peatamiseks või lõpetamiseks julgeoleku- või avaliku korra kaalutlustel pädeva asutuse taotlusel. Tundlikumate andmete puhul võib nõuda lisapiiranguid või julgeolekuasutuse kooskõlastust.

Paragrahv 735 käsitleb suletud aeromõõdistusandmeid.
Lõikes 1 esitatakse suletud aeromõõdistusandmete määratlus. Need võivad olla eelkõige aerolaserskaneerimise andmed ning väga suure eraldusvõimega andmed (näiteks droonide abil kogutud andmed), mille avalikustamine võib kahjustada riigi julgeolekut või ebaproportsionaalselt riivata isikute eraelu puutumatust.

Lõikes 2 sätestatakse, et MaRu toodetavad aerolaserskaneerimise punktipilve failid on suletud andmed, sest need võimaldavad väga täpselt tuvastada muutusi maapinnal, sealhulgas varjatud rajatisi, hinnata maastiku läbitavust, metsatihedust, ning kasutada andmeid näiteks ründedroonide navigeerimissisendina. Samasuguse detailsusega andmeid ei ole võimalik satelliitidelt koguda.

Paragrahv 736 käsitleb aeromõõdistusandmete avalikustamise ja kasutamise nõudeid.
Lõige 1 sätestab volitusnormi kehtestada määrusega aeromõõdistusandmete avalikustamise, kasutamise, ligipääsuhalduse täpsemad tingimused ning hägustamistaotluste menetluse, võimaldades õigusnormide ajakohastamist tehnoloogia ja riskikeskkonna muutuste järgi. Täpsemad tehnilised ja avalikustamise viivituse kriteeriumid kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Avalikustamise viivitus avalikus vaates on vahemikus 6–12 kuud. Eri andmeliikidel võib andmetöötluse eripära järgi olla erinev avalikustamise viivitus, mis sätestatakse täpsemalt määruses.

Oluline on säilitada avaliku vaate kasutatavus, et see oleks enamiku kasutajate jaoks piisav nii ülevaatlike kui ka tavapäraste tööülesannete täitmiseks. Avaliku vaate piisav kvaliteet vähendab vajadust taotleda ligipääsu detailsematele ja eraelu või julgeolekut enam riivavatele andmestikele. See tähendab, et täiseraldusvõimega andmeid kasutatakse üksnes siis, kui selleks on selge ja tööalane vajadus.

Punktiga 104 täiendatakse RAS-i peatükiga 81, milles nähakse ette MaRu põhitegevusega seotud tasuliste teenuste osutamise võimalus ja sätestatakse seaduse tasandil tasuliste teenuste osutamise õiguslikud alused. Peatükis on § 737 lõigetega 1–5, millega nähakse ette Maa- ja Ruumiameti tasuliste teenuste üldine kord. Tasuliste teenuste regulatsiooni eesmärk ei ole kehtestada avalik-õiguslike kohustuslike toimingute eest uut rahalist kohustust ega asendada riigilõivu. Tasulise teenusena saab käsitada üksnes sellist teenust, mille kasutamine on isikule vabatahtlik ning mis ei ole eeltingimus seadusest tuleneva õiguse teostamiseks, avalik-õigusliku kohustuse täitmiseks, haldusmenetluse algatamiseks, läbiviimiseks ega haldusakti või haldustoimingu tegemiseks.

Lõikes 1 sätestatakse üldine põhimõte, et MaRu võib tasulisi teenuseid osutada juhul, kui see ei takista õigusaktides sätestatud ülesannete täitmist. Samuti sätestatakse, et MaRu võib osutada RAS-i §-des 12, 331, 38, 661 ja 73 nimetatud ruumiandmete teenuseid.
Lõikes 2 sätestatakse eraldi, et MaRu võib osutada tasulisi andmeanalüüsi teenuseid.

Järgnevalt on esitatud loetelu MaRu osutatavatest tasulistest teenustes, selgitatud nende sisu, sihtrühma, tellimuste täitmise protsessi ning hinnakujunduse põhimõtteid ja metoodikat.
Muudatuse peamine ajend on seotud vajadusega reguleerida olukordi, kus avaliku sektori või eraisikute spetsiifilised omahuvid ja ärivajadused nõuavad MaRu kõrgtehnoloogilise taristu ja spetsialistide kompetentsi kaasamist väljaspool seadusega sätestatud riiklike põhiülesannete täitmist. Senine õigusruum on olnud nendes küsimustes puudulik ega toeta ameti pikaajalise finantssuutlikkuse tagamist ja ressursside optimaalset kasutust.

Põhilised muudatused:
• Sätestatakse MaRu üldine õigus osutada põhitegevusega seotud tasulisi ruumiandmete ja andmeanalüüsi teenuseid, tingimusel et see ei takista põhiülesannete täitmist. Laekunud omatulu suunatakse ameti eelarvesse põhitegevuse ja taristu ülalpidamiskulude katteks. Määruse tasandile ei jäeta tasuliste teenuste sisulise loetelu kehtestamist viisil, mis võimaldaks laiendada tasuliste teenuste ringi väljapoole seaduses sätestatud teenuseliike. Määrusega saab täpsustada üksnes seaduses nimetatud teenuste tasumäärasid või tasu arvestamise aluseid, tasude arvestamise korda ning teenuste osutamise korralduslikke tingimusi.
• Teenuse tellijale kehtestatakse kohustus hüvitada MaRu-le tehtud töötundide põhjal kulud, mis kaasnevad kolmandate isikute või teabevaldajate ruumiandmekogumite ja -teenuste väärindamisega nüüdisaegseteks võrguteenusteks (sh vaatamis-, allalaadimis- ja INSPIRE teenused).
• MaaKatS-i muudatustega luuakse õiguslik alus katastripidaja menetlusväliste tasuliste teenuste (objektipõhine nõustamine ja katastrimõõdistamise eksperthinnang) osutamiseks. Nimetatud teenused on vabatahtlikud ega asenda haldusmenetlust, on informatiivse tähendusega ega loo õigustatud ootust haldusakti sisu suhtes ning nendega välistatakse huvide konflikt. Täpsem selgitus seletuskirja § 2 punktis 2.

INSPIRE ja teiste ruumiandmete võrguteenuste loomine
Eesti geoportaalis ruumiandmete avalikustamine eeldab, et andmed on kasutajatele kättesaadavad standarditud ja kooskasutatavate võrguteenustena. Kehtiva õiguse kohaselt, sealhulgas INSPIRE direktiivist tulenevalt, on selliste võrguteenuste loomine ja pakkumine teabevaldaja kohustus. Praktikas ei ole aga kõikidel teabevaldajatel, sealhulgas kohalikel omavalitsustel ja riigiasutustel, piisavat tehnilist pädevust, võimalust ega vajalikke tarkvaralahendusi selle kohustuse täitmiseks.

Teabevaldajate ja kolmandate isikute ruumiandmed on erinevas vormingus ning nende kvaliteet ja struktuur on ebaühtlane. Sageli puuduvad vajalikud vahendid ja oskused, et olemasolevatest andmetest kujundada nõuetele vastavaid võrguteenuseid, mida oleks võimalik avalikustada ruumiandmete kataloogis ning Eesti geoportaali veebipõhises kaardiaknas. Seetõttu pole märkimisväärne osa avaliku sektori ruumiandmetest kasutajatele kättesaadavad ega kooskasutatavad, mis piirab nende andmete praktilist väärtust ning kasutamist otsustustes ja teenuste arendamisel.

Seni on MaRu Eesti geoportaali vastutava töötlejana töötanud mitmel juhul teabevaldajate eest välja vajalikud võrguteenused ning taganud andmete avalikustamise geoportaalis. Samas ei võimalda kehtiv kord katta sellise tegevusega seotud kulusid. Seetõttu on teenuse osutamine olnud sõltuv MaRu eelarve võimalustest ega ole pikaajaliselt jätkusuutlik. Piiratud riigieelarvevahendid ei võimalda jätkata teiste teabevaldajate kohustuste täitmist ilma nende rahalise panuseta.

Olukorras, kus MaRu ei saa teabevaldajate eest asjakohaseid teenuseid välja töötada, tuleb teabevaldajatel tellida vajalikud arendused avatud turult, mis toob kaasa killustunud lahenduste tekke ning dubleerivad arendus- ja hoolduskulud, kuna sarnase funktsiooniga lahendusi arendatakse paralleelselt mitmes asutuses.

1) INSPIRE ruumiandmete avalikustamine
• Sihtrühm: teenus on mõeldud teabevaldajatele ja kolmandatele isikutele (KOV-id, riigiasutused), kellel puuduvad tehnilised võimalused, spetsiifiline kaarditarkvara ja IT-pädevus oma ruumiandmete väärindamiseks nüüdisaegseteks, EL-i direktiividele vastavateks võrguteenusteks.

• Tellimuste täitmise protsess:
1. Taotluse esitamine: andmeomanik pöördub ametliku sooviga INSPIRE andmete avalikustamiseks.
2. Konsultatsioon: täpsustatakse tehnilised lähteandmed, hinnatakse andmete struktuuri ning lepitakse kokku tööde esialgne maht.
3. Hinnapakkumine: MaRu koostab töötundide prognoosil põhineva hinnapakkumise ja edastab selle andmeomanikule. Kui vastus on „Ei“, siis koostööprotsess lõppeb.
4. Koostööleping: positiivse vastuse korral sõlmitakse koostööleping, milles kirjeldatakse poolte vastutus, andmeuuenduse sagedus ja finantskohustused.
5. Andmete transformatsioon: andmeomanik edastab andmed INSPIRE andmemudeli või selle lähedasel struktuuril. MaRu spetsialistid koostavad elementide vastavustabeli (mapping tabeli) ning seadistavad automaatselt töödeldava andmetransformatsiooni voo.
6. Teenuse loomine ja testimine: andmete põhjal luuakse INSPIRE standarditele vastav võrguteenus ja kohustuslikud metaandmed. Teenus esitatakse andmeomanikule suletud keskkonnas testimiseks ja vigade korrigeerimiseks.
7. Levitamine ja arveldus: testimise edukal läbimisel suunatakse teenus avalikuks levitamiseks ning MaRu väljastab andmeomanikule teenuse osutamise eest arve.

• Hinnakujunduse põhimõtted:
◦ Teenus on tunnitariifne (70 €/h) ning kogumaksumus sisaldab nii spetsialistide tööaega (analüütik/teenuse konfigureerija, metaandmete spetsialist, tooteomanik) kui ka jooksvat hooldust ja toe pakkumist teatud perioodi jooksul (sh teenuste valideerimine, testimine INSPIRE nõuete kohaselt ja vigade korrigeerimine).

2) Ruumiandmete avalikustamise teenus
Teenuse eesmärk on pakkuda kasutajate soovikohaste andmete avalikustamise teenust X-GIS-i kaardirakenduse ja/või OGC teenuste kaudu. Teenus sisaldab järgmisi tegevusi: andmete avalikustamiseks ettevalmistamine ja vajaduse korral andmete korrastamine, andmebaasi ja -loogika loomine, andmeuuenduste töövoo loomine ja automatiseerimine, teenuste loomine, muutmine, ajakohastamine, X-GIS-i kaardirakenduse konfigureerimine.

• Sihtrühm: teenus on suunatud KOV-idele, riigiasutustele (nt Transpordiamet, Terviseamet, Muinsuskaitseamet), haridusasutustele, MTÜ-dele ja SA-dele.
• Tellimuste täitmise protsess (sarnane INSPIRE teenuse loomisele).
• Hinnakujunduse põhimõtted: teenus on tunnitariifne (70 €/h) ning kogumaksumus sisaldab nii spetsialistide tööaega (analüütik/teenuse konfigureerija, arendaja, tooteomanik) kui ka välise IT-partneri tasu, rakenduse hoolduskulu ja IT-taristu püsikulu teatud perioodi jooksul.

Globaalse positsioneerimise tugijaamade sertifitseerimine
Tänapäeva tehnoloogiline areng võimaldab ruumiandmete kogumist GNSS‑il põhinevate mõõteseadmetega, mis kasutavad reaalajas asukohamäärangut. Selleks toetutakse reaalajalist asukohamäärangu teenust pakkuvatele GNSS-i tugijaamade võrkudele, mida haldavad nii riiklikud kui ka eraõiguslikud teenusepakkujad. Kui GNSS-i tugijaamade edastatavate reaalajaliste parandite puhul ei kasutata ühtset Eesti geodeetilist süsteemi või selle kasutamist ei ole võimalik kontrollida, tekib risk, et GNSS‑il põhinevad mõõtmised annavad omavahel võrreldamatuid või tegelikkusele mittevastavaid mõõtmistulemusi. GNSS-i tugijaamade võrgu omanikule seatakse tugijaamade sertifitseerimise kohustus, kui GNSS-i tugijaamade andmevoogude alusel saadud andmeid kasutatakse teabevaldajate andmekogudes. Sertifitseerimisteenust osutab MaRu, kes kontrollib, kas teenuseid pakutakse Eesti geodeetilises süsteemis.

Sertifitseerimisteenus tagab, et teabevaldajate andmekogudes kasutatavad eravalduses olevad GNSS-i tugijaamad edastavad parandeid, mis ühilduvad korrektselt Eesti riikliku geodeetilise süsteemiga, hoides ära märkamatute mõõtmisvigade tekke.

• Sihtrühm: füüsilised ja juriidilised isikud, sealhulgas ettevõtjad, GNSS-i tugijaamade võrkude teenuste omanikud ja kasutajad (geodeedid, ehitajad, planeerijad), riigiasutused ja KOV-id, kes kasutavad geodeetilisi mõõtmisi või GNSS-il põhinevaid asukohateenuseid.

• Tellimuste täitmise protsess (lepingulise teenustasu või riigilõivu alternatiivsete mudelite kaupa):
1. Taotluse esitamine: GNSS-i tugijaamade võrgu omanik esitab MaRu-le kirjaliku taotluse ja esmased seadmestiku tehnilised andmed ning tugijaamade GNSS-i originaalmõõtmisandmed (tugijaamade koordinaatide arvutamiseks) või RTCM-i striimide kasutuse andmed (GNSS-i tugijaamade võrgu valideerimiseks).
2. Koordinaatide arvutamine: MaRu arvutab riiklikest parameetritest lähtuvalt tugijaama täpsed koordinaadid ning edastab need omanikule, kes kohustub need võrgus rakendama.
3. Auditeerimine: omanik esitab väljavõtte ning teeb reaalaja andmevood ühenduspunktide kaudu MaRu-le kättesaadavaks, kes auditeerib ja kontrollib andmevoo ja koordinaadid.
4. Arve väljastamine: kontrolli järel väljastab MaRu kliendile teenuse osutamise eest arve.
5. Aktiveerimine ja registreerimine: MaRu väljastab kliendile pärast finantskohustuse täitmist ametliku sertifikaadi ja kannab valideeritud jaama andmed geodeetiliste punktide andmekogusse (GPA).

• Hinnakujunduse põhimõtted:
• Tööaeg: arvestades 70 €/h (MaRu teenuste baashind), kokku 8 tundi, siis on teenuse maksumus 560 eurot ühe tugijaamade võrgu kohta aastas.

Reaalaja andmevood üksikutest tugijaamadest ja reaalaja parandid ESTPOS-i tugijaamade võrgust
Paragrahvis 38 on sätestatud ESTPOS-i tasuliste teenuste koosseis, milleks on reaalaja andmevood üksikutest tugijaamadest ning reaalaja parandid ESTPOS-i tugijaamade võrgust.

ESTPOS (Estonian Positioning System) on MaRu hallatav riiklik GNSS-i (Global Navigation Satellite System) satelliitandmete keskus, mis pakub täpset reaalajas positsioneerimisteenust ja tugijaamade GNSS-i andmeid järeltöötluseks. ESTPOS-i võrgus on 40 GNSS-i tugijaama, mis katavad kogu Eesti territooriumi.

ESTPOS-i GNSS-i tugijaamad edastavad reaalajas GNSS-i korrektsioonivooge (RTK parandid ja üksikute tugijaamade RTCM-i andmevood), mida saab kasutada täppisgeodeesias, drooninduses, ehituses, põllumajanduses, masinjuhtimises ja mujal, kus vaja reaalajas sentimeetritäpsust.

ESTPOS GNSS tugijaamade võrgu peamised ülalpidamise kulud kuni 2030. aastani on järgmised:
• Tugijaamade halduskulud (elekter, internet, haldustasu, jne) ca 6000 €/aastas.
• Ühe töötaja täistööaeg ca 45 000 €/aastas.
• Seadmete amortisatsioon ca 100 000 €/aastas.
Kokku ca 151 000 €/aastas.

Alatest 2030. aastast lisanduvad kuludele ESTPOS tugiteenuste kulud (kuni 2030. aastani on need RePowerEU rahadest kaetud):
• Tugijaamade tugiteenus ca 40 000 €/aastas ja
• Tugijaamade tarkvara tugiteenus ca 150 000 €/aastas.
Kokku ca 190 000 €/aastas.
Alates 2030. a kõik kulud kokku 341 000 €/aastas.

ESTPOS-i teenused jagunevad kaheks:
1) RTCM-i reaalaja andmevood üksikutest tugijaamadest
RTCM-i (Radio Technical Commission for Maritime Services) striimid on standarditud edastusvorming ja andmevoog, mida GNSS-i tugijaamad saadavad reaalajas mõõteseadmetele.
• Sihtrühm: teenus on suunatud erasektori ettevõtetele (nt kommertsvõrkude operaatorid, ehitus-, masinjuhtimis- ja täppispõllumajandusettevõtted), kes kasutavad riigi infrastruktuuri andmevoogu oma teenuste tihendamiseks või uute kommertsrakenduste arendamiseks.

• Tellimuste täitmise protsess:
1. kliendi pöördumine MaRu poole (e-post);
2. teenuslepingu sõlmimine;
3. arve väljastamine kliendile tellitud striimide arvu järgi;
4. teenuse aktiveerimine (pärast arve täielikku tasumist).

• Hinnakujunduse põhimõtted:
◦ RTCM-i teenuse hinnakujundus põhineb fikseeritud aastatasul, kuupõhist arveldust ega osalist paketti ei võimaldata.
◦ Ühe konkreetse ESTPOS-i tugijaama striimi hind on 1250 € + KM/aastas, seejuures minimaalne müüdav ja teenuslepinguga tagatav maht on 5 striimi (ehk alates 6250 € + KM/aastas).
◦ Kõikide võrku kuuluvate tugijaamade (40 jaama) striimide täispaketi koguhind on 40 000 € + KM/aastas.
◦ Õppetööks ja teadustegevuseks on kõrgkoolid (ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid) sellest tasust täielikult vabastatud.

2) RTK parandite teenus ESTPOS-i võrgust
RTK (Real-Time Kinematic) parandid on reaalajas edastatavad andmed, mis võimaldavad kasutajal määrata oma mõõteseadme asukoht paari sentimeetri täpsusega.

• Sihtrühm: teenus on suunatud riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele nende seaduses sätestatud avalik-õiguslike ülesannete toetamiseks (tagades operatiivse andmeturbe, logide säilimise riiklikus taristus ja sõltumatuse kommertsteenuste äriotsustest).

• Tellimuste täitmise protsess:
1. taotluse esitamine MaRu-le litsentside arvu määramiseks (e-post);
2. lepingu sõlmimine;
3. arve väljastamine kliendile litsentside mahuklassi alusel;
4. litsentside ja ligipääsuõiguste aktiveerimine riiklikus süsteemis.

• Hinnakujunduse põhimõtted:
◦ RTK parandite teenuse maksumus põhineb astmelisel aastasel litsentsitasul:
▪ 1–10 RTK parandi litsentsi omamisel: 300 eurot aastas ühe litsentsi eest;
▪ 11 ja enama RTK parandi litsentsi omamisel: 200 eurot aastas ühe litsentsi eest;
kõrgkoolid on riikliku haridus- ja teadusfunktsiooni toetamiseks teenustasust vabastatud.

Topograafiliste andmete hõivamine ja andmete töötlemine
Punktis 3 sätestatakse MaRu-le võimalus pakkuda aeromõõdistamise ja andmetöötluse teenust tellimuse alusel. Teenust on kirjeldatud § 66¹ lõikes 1.

Teenus jaguneb kaheks:
1) Aeromõõdistamine
Teenus võimaldab tellida sihipärast aeropildistamist ja laserskannimist väljaspool riiklikku korralist andmehõive lennuplaani.

• Sihtrühm: avaliku sektori asutused, kohalikud omavalitsused ja erakliendid (nt suuremad infrastruktuuri arendajad, projekteerimisbürood, mäetööstusettevõtted).

• Tellimuste täitmise protsess:
1. Vajaduste täpsustamine ja hinnapakkumise koostamine: teenuse tellimise käigus täpsustatakse tellija vajadused ning koostatakse hinnapakkumine, milles eristatakse selgelt lennutööde, andmetöötluse ja võimaliku kaardiandmete uuendamise maksumus.
2. Koostööleping: kokkuleppe saavutamisel sõlmitakse leping, milles sätestatakse tööde tegemise tingimused, tasumise kord ning andmete kättesaadavaks tegemine.

• Hinnakujunduse põhimõtted (tellimuse alusel aeromõõdistamine lennukiga): aeromõõdistamise teenuse hind kujuneb peamiselt valitud metoodika alusel, milleks võib olla kas andmehõive lennukiga või drooniga; mõlema puhul arvestatakse eraldi kõiki lennundusega seotud kulukomponente (nt kütus, käitamistasud, piloodi tasud jne), mille alusel kujuneb lennutööde maksumus.
◦ Lennutunni piirmaksumus on 5846 €/lennutund, mis põhineb aastasel prognoositud 150 lennutunnil.
◦ Lennuki otsesed käitamiskulud (kokku lennuk): proportsionaalselt 1756 €/lennutund. Sisaldab pilooditasusid (lennutund 70 €, sessioonipäev 130 €), kütust (tunnikulu 170 liitrit hinnaga 1,3 €/l = 274,04 €/h), navigatsioonitasusid (75 €/start), maandumistasusid (30 €/maandumine), angaari ja parkimist (kokku 13 000 €/aastas), tehnilist hooldust ja varuosi (kokku 60 000 €/aastas), lennuki kaskokindlustust (27 037 €/aastas) ning püsivaid käitamislepinguid (lennutegevuse korraldus 22 200 €/aastas; mehaaniku tunnitasu 65 €/h).
◦ Kaardistamisseadmete kulud (kokku seadmed): proportsionaalselt 4040 €/lennutund (aastas 687 487,50 €). Sisaldab suuremõõtmelise fotokaamera amortisatsiooni (soetusmaksumus 1 590 000 €, 8-aastane amortisatsioonitsükkel proportsiooniga 1643 €/h) ja kaamera hoolduslepingut (88 000 €/aastas) ning laserskanneri amortisatsiooni (soetusmaksumus 1 721 900 €, 8-aastane amortisatsioonitsükkel proportsiooniga 1779,30 €/h) ja laserskanneri ametlikku hoolduslepingut (185 500 €/aastas).
◦ Otsesed personalikulud (kokku personalikulud): 50 €/lennutund, mis katab lennu vahetu planeerimise, seadmete operaatori tasu lennul ja esmase andmetöötluse.
Hinnapakkumiste koostamisel eristatakse alati lennutööde maksumust (platvorm ja ala suurus), andmete hilisemaks järeltöötlemiseks kuluvat aega ning spetsiifilisi täpsusnõudeid.

2) Kaardiandmete uuendamine väljaspool tavapärast (ETAK) protsessi
Teenus võimaldab tellijatel operatiivselt ajakohastada Eesti topograafia andmekogu (ETAK) andmeid ja kaardistust, kui maastikul toimunud muutuste fikseerimisega on kiire ning ei soovita oodata tavapärast riikliku aeromõõdistamise/kaardistuse intervalli, mille käigus uuendatakse alusandmeid ja tehakse kaardistus kogu Eesti kohta kord nelja aasta jooksul (ca 1/4 Eestist aastas), seejuures kaardistustööd toimuvad üheaastases nihkes (viites) alusandmete hankimise protsessiga.

Kui kaardistamise aluseks olevad aeromõõdistusandmed on MaRu süsteemides riikliku tavaprotsessi või varasemate tellimuste kaudu juba olemas, kaardistustegevuste eest lisatasu ei võeta. Kui klient soovib andmete kaardistamist ja ETAK-sse kandmist erakorraliselt kiiresti või spetsiifilise piirkonna kohta, milleks on vaja hankida uusi alusandmeid, esitatakse tegelikel kuludel ja töötundidel põhinev hinnapakkumine ameti hetkevõimaluse kohaselt.
Pärast andmehõivet uuendatakse vajaduse korral kaardiandmed väljaspool tavapärast ETAK protsessi, milleks tehakse täiendav andmetöötlus.

• Sihtrühm: nii füüsilised kui juriidilised isikud.
• Tellimuste täitmise protsess:
1. Taotluse esitamine: kirjaliku soovi/taotluse edastamine MaRu-le e-posti teel.
2. Hinnapakkumise koostamine kaardistamise eelduseks olevate alusandmete hankimiseks:
▪ tavaprotsessis kogutud andmete olemasolul tasu ei rakendu;
▪ varasemate tellimuste käigus kogutud alusandmete olemasolul tasu ei rakendu;
▪ uute andmete hankimine: tellimuse täitmiseks vajalike uute andmete hankimise hinnapakkumise koostamisel lähtutakse otseselt andmete hankimisega kaasnevatest reaalkuludest.
3. Hinnapakkumine tavaprotsessivälisteks kaardistustöödeks:
▪ tavaprotsessis tehtavate kaardistustegevuste eest tasu ei küsita;
▪ kiirtellimuse vormistamine: kui kaardistust soovitakse tavaprotsessist kiiremini (kui kaardistuseks vajalikud alusandmed on olemas või need hangitakse eraldi tellimuse täitmiseks, kuid klient ei soovi ära oodata tavaprotsessi intervalliga kaardistustegevusi), koostatakse hinnapakkumine, lähtudes kaardistamisega kaasnevatest kuludest ning tööde tegemise tähtaja määramisel ameti/asutuse hetkevõimalusest tellimust täita.
4. Arveldus ja tööde teostus: kui alusandmete uuendamise ja/või kaardistamise hinnapakkumised sobivad, esitatakse pakkumise põhjal koostatud arve. Pärast arve tasumist tehakse tööd kokku lepitud mahus ja tähtajal.

• Hinnakujunduse põhimõtted
Lennutööde maksumus ja andmetöötluse maksumus kujunevad eraldi: lennutööd sõltuvad eelkõige mõõdistatava ala suurusest ja valitud platvormist, andmetöötlus aga tööde sisust ning vajaliku andmetäpsuse ja -mahu nõuetest. Tellimuse alusel hinnatakse tööde maht, sealhulgas prognoositav lennumaht, ning andmete hilisemaks töötlemiseks kuluv aeg – teenus on tunnitariifne (70 €/h).

ETAK-i andmetest digitaalsete kaardifailide loomine
Punktiga 4 antakse MaRu-le võimalus pakkuda tellimuse alusel kaarditooteid, kasutades ETAK baasruumiandmestikku ja ameti kartograafilist kompetentsi. Teenus sisaldab tellija vajadustest lähtuvate digitaalsete kaardifailide koostamist ja nende ettevalmistamist trükiks, vajaduse korral koos väljatrükiga. Teenus sisaldab ka MaRu-s juba olemasolevate kaardiväljundite väljastamist.

Kehtiva korra kohaselt koostab MaRu staatilisi trükikaarte ja trükikõlblikke kaardifaile, mis ei ole enam kooskõlas ruumiandmete tootmise ja kasutamise praeguste vajadustega. Staatiliste kaartide (tardkujul kaardiväljundite) koostamine on töömahukas ning nõuab märkimisväärset käsitööd ja erialast kompetentsi, kuid selliste toodete väärtus kahaneb kiiresti.

Kaartide koostamise protsessi kestuse tõttu on vältimatu, et osa kaardil kujutatud andmetest on juba kaardi valmimise ajaks muutunud, kuna Eesti topograafia andmekogu uuendatakse pidevalt. Seetõttu ei ole võimalik tagada staatiliste kaartide ajakohasust ning nende regulaarne uuendamine nõuab lisaressurssi, mis ei ole proportsionaalne saadava väärtusega.

Kehtiv tasustamismudel ei kata seejuures teenuse tegelikku kulu. Praktikas on võimalik küsida tasu üksnes otseste kulumaterjalide (nt paber, tint, lamineerimine) eest, kuid kaardi koostamise peamine kulu tekib spetsialisti tööajast ja kartograafia valdkonna ekspertiisist. Selline korraldus ei taga riigi ressursside tõhusat kasutamist ning piirab teenuse osutamise mahtu ja süsteemsust, kuna teenuse pakkumine sõltub eelarvevõimalustest ning toimub üksikjuhtumite põhjal.

Samas on MaRu-l olemas kogu Eestit kattev ajakohane ETAK baasruumiandmestik ning pikaajaline kartograafia valdkonna kompetents, mis võimaldab koostada erinevaid kaarditooteid kasutajate vajaduste järgi. Praktika näitab, et nii avalikul sektoril kui ka erasektoril on huvi tellida konkreetsetest vajadustest lähtuvaid digitaalseid ja trükikõlblikke kaardifaile.

Seega ei ole põhjendatud jätkata ressursimahukate staatiliste kaartide tootmist, vaid otstarbekam on suunata olemasolev kompetents ja ressursid paindlike ning nõudluspõhiste kaardilahenduste arendamisse, mis võimaldab lähtuda lõppkasutaja vajadustest ning tagada andmete ajakohasuse.

• Sihtrühm: nii füüsilised kui juriidilised isikud.

• Tellimuste täitmise protsess:
Jaguneb kaheks töö iseloomu järgi:
1) Olemasolevad ja täiendamise vajaduseta trükikaardid või failid
• Valik ja hinnastamine: hind on määratud konkreetsele kaardile või failie, mille hulgast klient valib soovitud toote; varem koostatud ja MaRu-s juba olemasolevad digitaalsed kaardifailid eraldi tasustamisele ei kuulu ning neid saavad kliendid tellida tasuta.
• Tasumine: klient tasub kaardi või prinditava faili eest pangaülekandega või otse veebikeskkonna pangalingi kaudu.
• Tellimuse väljastamine: pärast tasumise kinnitust koostatakse trükikaart või edastatakse olemasolev kaardifail kliendiga kokku lepitud viisil; prinditud paberkaartide kättesaamine on MaRu Tallinna kontorist tasuta, muul juhul (nt postiga saatmisel) lisandub toote hinnale postiteenuse kulu.
2) Uue trükikaardi/kaardifaili loomine või olemasoleva täiendamine
• Hinnapakkumine ja tähtaeg: MaRu koostab kliendile ametliku hinnapakkumise, kus on kalkuleeritud uue eritellimuskaardi loomise või täiendamise hind prognoositava töömahu järgi ning antakse töö orienteeriv tähtaeg.
• Nõustumine ja arve: sobivuse korral kinnitab klient pakkumise, misjärel esitatakse talle arve koos tööde tegemise tähtajaga.
• Tasumine: klient tasub esitatud eritellimuse arve pangaülekandega.
• Teostus ja edastamine: pärast tasu laekumist koostavad MaRu spetsialistid kaardi või kaardifaili ning väljastavad või edastavad selle kliendile kokku lepitud viisil. Prinditud eritellimuskaardid saab MaRu Tallinna kontoris kätte tasuta, saatmisel lisandub hinnale postiteenuse kulu.

• Hinnakujunduse põhimõtted
Varem koostatud püsivad digitaalsed kaardifailid on kasutajatele kättesaadavad tasuta. Uute eritellimuskaartide loomine või olemasolevate täiendamine põhineb prognoositaval tööajal ja MaRu-s kehtival standardsel tunnihinnal 70 €/h.
• Kaartide koostamine (standardiseeritud töömahud):
◦ väiksema töömahuga kaardi koostamine (mõõtkavas 1 : 5000 kuni 1 : 20 000): arvestuslikult 8 töötundi x 70 € = 560 €
◦ suurema töömahuga kaardi koostamine (mõõtkavas 1 : 25 000 ja väiksemas mõõtkavas): arvestuslikult 80 töötundi x 70 € = 5600 €
◦ plotteriga väljatrükk (otsesed kulumaterjalid nagu paber, tint ja lamineerimine): proportsionaalselt 20–70 €
◦ trükitud paberkaardid saab MaRu Tallinna kontorist kätte tasuta; toodete saatmisel posti või kulleriga lisandub hinnale postiteenuse kulu.

Andmeanalüüsi koostamine
Punktiga 5 antakse MaRu-le võimalus pakkuda tasulisi andmeanalüüsi teenuseid, mida tellija ei saa teha asutuse avaandmetest või on tegu keerukate erinevate andmete kombineerimisel tehtavate analüüsidega või kui tellijal pole endal tehnilist võimalust analüüsi teha. Andmeanalüüs on andmete süstemaatilisel kogumisel, töötlemisel ja tõlgendamisel põhinev tegevus, mille eesmärk on tuvastada seoseid ning hinnata mõjusid, sealhulgas ruumiandmete kasutamine ruumiotsuste mõju hindamiseks.

• Sihtrühm: nii avaliku sektori asutused kui eraisikud (nii füüsilised kui juriidilised isikud).

• Tellimuste täitmise protsess:
1. Tellimuse laekumine: klient edastab oma analüüsiandmete soovi ja lähteülesande MaRu-le e-posti teel.
2. Sisu analüüs ja hinnastamine: MaRu spetsialistid analüüsivad tellimuse sisu, hindavad vajalike andmekogude mahtu, analüüsi keerukust ning koostavad selle põhjal ametliku hinnapakkumise.
3. Tellimuse töösse võtmine: kui klient on esitatud hinnapakkumisega nõus ja annab sellele oma kinnituse, võtab MaRu tellimuse töösse.

Hinnakujunduse põhimõtted:
• Hinnakujundus põhineb juhtumipõhisel ja läbipaistval hinnapakkumisel, mille kalkuleerimisel hinnatakse lähteülesande sisu, andmekogude ristsidumise mahtu ning spetsialistide prognoositavat tegelikku FTE-põhist tööaega, võttes aluseks spetsialisti töötunni maksumuse 70 €/h.

Järgnevalt on kirjeldatud tasuliste teenuste hinna kujunemise põhimõtteid ja metoodikat.

Hinnakujunduse põhimõtted ja metoodika

MaRu tasuliste teenuste hinnakujundus põhineb kulupõhisusel – teenuse eest võetav tasu katab teenuse osutamisega seotud kulud, kuid ei ole suunatud kasumi teenimisele. Hinna kujunemise aluseks on konkreetse tellimuse täitmiseks vajalik tööaeg, teenuse osutamiseks kasutatavad töövahendid ja infosüsteemid ning teenuse osutamist toetavad kõrvalkulud. Tasu arvestatakse teenuse osutamiseks vajalike tegevuse eest, kuid andmete eest eraldi tasu ei võeta. Tellimuse lõplik hind sõltub eelkõige tellimuse mahust, keerukusest, teenuse osutamisse kaasatud töötajate tööajast ning vajaduse korral MaRu-le IT koostööpartnerite osutatavate teenuste maksumusest.

1. Hinnakujunduse põhimõtted
MaRu tasuliste teenuste hinna kujundamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:
• kulupõhisus – hind lähtub teenuse osutamisega seotud tegelikest kuludest;
• läbipaistvus ja arusaadavus – hinnakomponendid on seotud teenuse osutamisega;
• õiglane kulude jaotamine – teenuse kasutaja tasub nende MaRu ressursside eest, mida tema tellimuse täitmisel kasutatakse;
• tasulist teenust ei subsideerita teiste teenuste arvelt – kliendile teenuse osutamisel ei kaeta kulusid riigieelarve vahendite arvelt, mis on eraldatud asutusele teiste teenuste osutamiseks ja ülesannete täitmiseks.

Teenuse hinna arvestuses kasutatakse tööaja mõõtmiseks FTE-d (täistööaja ekvivalent), mis võimaldab seostada töötajate tööpanuse, tööaja ja kulud ühtsel viisil teenuste hinnastamisega. Näiteks saab töötajate või üksuste tööpanust ning sellega seotud kulusid jaotada teenustele vastavalt sellele, milline osa täistööajast kulub tasuliste teenuste osutamiseks.

2. Teenuse hinna kulukomponendid
MaRu tasulise teenuse hind koosneb üldjuhul järgmistest kulukomponentidest:
Kulukomponent
Kulu liik
Sisu
Tööjõukulu
Otsene kulu
Teenuse osutamisse kaasatud töötajate tööajaga seotud kulud, sealhulgas töötasu ja tööandja kulud
Majandamiskulud
Otsene kulu
Proportsionaalselt teenusele kulutatud ajale osa majanduskulust (ruumide kasutus, bürootarbed, inventar jms)
Üldkulu
Kaudne kulu
Juhtimise, halduse ja tugifunktsioonide kulud ulatuses, milles need toetavad tasuliste teenuste osutamist
IT-kulud
Teenusega seotud kulu (MaRu-le IT valdkonna teenuste osutajate reaalsed teenushinnad)
Teenuse osutamiseks vajalikud infosüsteemid, andmetöötlus, litsentsid, majutus-, arendus-, hooldus- ja muud IT koostööpartnerite teenused

Tööjõukulu on teenuse hinna keskne komponent, sest paljude teenuste maksumus sõltub otseselt sellest, kui palju spetsialistide tööaega kulub tellimuse täitmiseks. Kui teenuse osutamisse kaasatakse mitu töötajat või eri valdkonna spetsialiste, arvestatakse igaühe tööpanus tegeliku tööaja ja FTE-põhise jaotuse järgi.

Majandamis- ja IT-kulud hõlmavad teenuse osutamiseks vajalikke vahendeid ning teenuseid. MaRu kasutab paljude teenuste osutamisel ka IT koostööpartnerite poolt MaRu-le osutatavaid teenuseid, sealhulgas infosüsteemide arendust, hooldust, majutust, kasutajatuge, andmetöötlust, liidestusi või muid tehnilisi tugiteenuseid. Nende teenuste hinnad võivad oluliselt mõjutada MaRu tasuliste teenuste lõpphinda klientidele, eriti juhul, kui teenuse osutamine sõltub konkreetsetest infosüsteemidest, andmetöötluse mahust ja välise teenusepakkuja toimingute hinnastamisest.

Üldkulud on teenuse osutamisega kaudselt seotud kulud (nt juhtimis-, finants-, õigus-, personali-, haldus- ja kvaliteedikulu, põhitegevuste kulud). Neid ei seostata tavaliselt ühe konkreetse tellimusega vahetult, kuid need on vajalikud selleks, et MaRu saaks teenuseid nõuetekohaselt ja järjepidevalt osutada.

Kulukomponentide suhtelised osakaalud:
• tööjõukulu ca 65%
• majandamiskulu ca 25%
• üldkulu ca 10%
• IT teenuste (riigi- ja eraettevõtetest IT partnerite poolt MaRu-le osutatavad) maksumused on sageli kõrgemad MaRu enda kuludest

3. Hinna kujundamise metoodika
Teenuse hinna kujundamisel määratakse esmalt kindlaks teenuse osutamiseks vajalikud tegevused, kaasatavad töötajad või üksused ning tööaeg. Seejärel seotakse tööajaga tööjõukulu, sellele vastav majandamis- ja IT-kulu ning proportsionaalne üldkulu. Kokkuvõtlikult kujuneb teenuse hind järgmise arvestuse alusel:
Teenuse hind = tööjõukulu + majandamis- ja IT-kulud + üldkulu

Kui tellimus on tavapärasest mahukam või keerukam, vajab täiendavat analüüsi, andmete töötlemist, tehnilist arendust, IT koostööpartneri teenust või mitme spetsialisti kaasamist, suureneb vastavalt ka teenuse lõplik hind. Selline metoodika võimaldab siduda hinna konkreetse tellimuse tegeliku ressursikasutusega ning tagab, et ühe teenuse kasutajad ei kanna põhjendamatult teiste teenuste kulusid.

Teenuste hinnad ei ole fikseeritud ühetaoliselt, vaid sõltuvad konkreetse tellimuse sisust, töömahust ja vajalikest ressurssidest, mistõttu võivad samaliigiliste teenuste hinnad tellimuste lõikes erineda.

4. Andmete ja andmebaasidega seotud kulud
MaRu hinnakujunduses lähtutakse põhimõttest, et tasu ei võeta andmete kui selliste eest. Tasu arvestatakse nende tegevuste eest, mis on vajalikud konkreetse tellimuse täitmiseks (nt päringu täpsustamine, andmete väljavõtmine, töötlemine, kontrollimine, vormistamine ja edastamiseks ettevalmistamine).

Andmebaaside üldise ülalpidamise kulusid ei käsitleta iseseisva tasu alusena. Teenuse hinnas kajastub üksnes see põhjendatud kuluosa, mis on seotud konkreetse tellimuse täitmisega, sealhulgas töötajate tööaeg, teenuse osutamisega seotud majandamis- ja IT-kulud ning proportsionaalne üldkulu. Selline lähenemine tagab, et tasu on seotud teenuse tegeliku osutamisega.

5. Kokkuvõte
MaRu tasuliste teenuste hinnakujundus on kulupõhine ja seotud tellimuse töömahuga. Teenuse hind kujuneb konkreetse tellimuse täitmiseks vajalikust tööajast, FTE-põhisest tööpanuse jaotusest, majandamis- ja IT-kuludest ning proportsionaalsest üldkulust. Olulise osa teenuste lõpphinnast võivad moodustada MaRu IT koostööpartnerite teenused, kui need on vajalikud kliendile teenuse osutamiseks.

Metoodika eesmärk on tagada, et teenuse kasutaja tasub tegelikult kasutatud ressursside eest, teenuse hind ei sisalda kasumit ega juba olemasolevate andmete eest võetavat tasu, tasulist teenust ei subsideerita riigieelarve vahenditest MaRu-le teiste teenuste osutamiseks ettenähtud raha arvelt ning andmebaaside üldise pidamise kulu ei liideta tellimusele põhjendamatult. Tasuliste teenuste metoodika väljatöötamisel on konsulteeritud rahandusministeeriumiga.

Tasuliste teenuste hinnastamise üle toimub järelevalve mitmel tasandil. Esiteks kehtestab tasuliste teenuste täpsustatud loetelu, tasumäärad või tasu arvestamise alused ning tasude arvestamise ja teenuste osutamise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Teiseks teeb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium valitsemisala asutusena Maa- ja Ruumiameti üle teenuste hinnastamispoliitika ja hinnastamispraktika osas järelevalvet. Järelevalve käigus hinnatakse, kas tasuliste teenuste hinnad vastavad seaduses ja määruses sätestatud alustele, kas hinnakujundus on kulupõhine ja läbipaistev ning kas tasuliste teenuste osutamine ei takista MaRu seadusest tulenevate põhiülesannete täitmist.

Lõikes 3 sätestatakse tasuliste teenuste osutamise eesmärk, milleks on tagada vara efektiivne kasutamine ja pakutavate teenuste jätkusuutlikkus.

Lõikes 4 sätestatakse, teenuste osutamise eest laekunud tasu võib Maa- ja Ruumiamet kasutada oma põhitegevusega seotud kulude katmiseks.

Lõige 5 sätestab, et valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega seaduses viidatud tasuliste teenuste täpsustatud loetelu, tasumäärad või tasu arvestamise alused, tasude arvestamise ja tasuliste teenuste osutamise korra.

Punktiga 105 muudetakse § 84 pealkirja § 39 muudatuste järgi. Kasutusele võetakse AKS kui keskne mõiste.

Punktiga 106 tunnistatakse kehtetuks § 84 lõige 1, kuna see on aegunud ja oma eesmärgi täitnud.

Punktiga 107 muudetakse § 84 lõiget 2, täpsustades AKS-i rakendamise üleminekusätet. Muudatuse kohaselt loetakse AKS-i infosüsteemis 2027. aasta 1. märtsi kella 00.00 seisuga kehtivaks need andmed, mis võetakse üle senistest andmeallikatest ja infosüsteemidest tehnilise lahenduse valmimisel.

Punktiga 108 täiendatakse § 84 lõiget 2 punktidega 1–3, mille kohaselt võetakse AKS-i infosüsteemi kasutuselevõtul andmed üle järgmiselt: aadressiandmed võetakse üle varasemast aadressiandmete süsteemi infosüsteemist ja loetakse AKS-i infosüsteemis ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks. Kohanimeandmed võetakse üle riigi kohanimeregistrist ja need säilitavad oma senise õigusliku staatuse ja loetakse registreerituks AKS-i infosüsteemis. Huviobjektiandmed võetakse üle MaRu sisemisest andmekogust ja loetakse AKS-i infosüsteemis registreeritud huviobjektiandmeteks. Kõik ülevõtmised tehakse tehnilise lahenduse valmimisel.

Punktiga 109 muudetakse § 84 lõiget 3 ja selle alusel loetakse AKS-i infosüsteemi käivitamise hetkeks 1. märts 2027. a kell 00:00.

Punktiga 110 täiendatakse § 84 lõikega 31, milles sätestatakse, et pärast andmete üleviimist AKS-i infosüsteemi suletakse senised aadressiandmete süsteemi infosüsteem ja riigi kohanimeregister ning nendes olnud andmed arhiveeritakse. Muudatus lõpetab süsteemireformi tehnilise ülemineku, tagab ühtse keskse infosüsteemi ning säilitab varasema andmestiku ajalooliseks kasutuseks.

Punktiga 111 muudetakse § 84 lõikeid 4 ja 5.
Lõike 4 kohaselt peavad teabevaldajad andmekogude pidamisel ja ruumiandmeteenuste osutamisel oma andmekogud ja infosüsteemid RAS-i §-ga 59 vastavusse viima hiljemalt 2027. aasta 1. märtsiks. See tähendab, et kui teabevaldaja töötleb andmekogus või ruumiandmeteenuses koha-aadresside või kohanimedega seotud andmeid, peab ta edaspidi kasutama AKS-i raamistikku ja AKS-i infosüsteemi andmeid RAS-i §-s 59 sätestatud ulatuses. Muudatus ei tähenda kõigi andmekogude ümbertegemist, vaid puudutab neid andmekogusid ja teenuseid, kus aadressi- või kohanimeandmeid kasutatakse. Üleminek toetab andmete ühtlust, vähendab paralleelsete andmeallikate kasutamist ning parandab andmete kvaliteeti ja koosvõimet.

Lõiget 5 muudetakse § 39 muudatuste alusel. Kasutusele võetakse AKS keskse mõistena.

Punktiga 112 täiendatakse RAS-i §-ga 85, kuna eelnõu § 1 punktidega 20 ja 25 täiendatakse seadust §-dega 331 ja 341, mistõttu on vaja kehtestada sätte rakendamise ettevalmistamiseks piisav ajavaru. Muudatust rakendatakse alates 2028. aasta 1. jaanuarist.

Eelnõu § 2. Maakatastriseaduse muudatused

Eelnõu § 2 punktiga 1 täiendatakse § 18 lõikega 4. Maakatastriseaduse § 12 kohase maakorraldustoimingu käigus muudetakse sageli üksnes katastriüksuste piire, ilma et muutuks maa tegelik kasutus või kasutusotstarve. Kehtiva õiguse kohaselt tuleb sellisel juhul kohalikul omavalitsusel siiski uuesti määrata katastriüksusele sihtotstarve ja koha-aadress või kinnitada nende varasem sisu haldusmenetluse kaudu, kuigi sisulist muudatust nendes andmetes ei toimu.

Muudatuse eesmärk on vähendada kohalike omavalitsuste, maaomanike ja katastripidaja halduskoormust ning kiirendada maakorraldustoimingute tegemist. Sättes nähakse ette, et juhul kui maakorraldustoiminguga ei muudeta katastriüksuse kasutusotstarvet, ei pea kohalik omavalitsus määrama uut sihtotstarvet ega koha-aadressi. Sellisel juhul kinnitab kohalik omavalitsus elektroonilises katastris olemasoleva sihtotstarbe ja koha-aadressi säilimise.

Muudatus ei vähenda kohaliku omavalitsuse pädevust otsustada sihtotstarbe või koha-aadressi üle, kui maakorraldustoiminguga kaasneb nende muutmise vajadus. Samuti ei mõjuta muudatus kehtivaid koha-aadressi või sihtotstarbe määramise põhimõtteid. Muudatusega luuakse eeldus vähendada üksnes selliste haldusotsuste tegemist, mille sisu jääb võrreldes varasemaga muutumatuks. Muudatuse tulemusel muutub maakorraldustoimingute menetlus lihtsamaks ja kiiremaks, säilitades samal ajal olemasolevate andmete õigsuse ning kohaliku omavalitsuse kontrolli nende üle.

Näiteks ei ole pärast katastriüksuse piiride muutmist, kui sellega ei muutu kinnisasjade kasutusotstarve ja kasutus, vaja uuesti määrata sama sihtotstarvet või sama koha-aadressi üksnes põhjusel, et katastriüksuse kuju või piir on muutunud. Sellisel juhul piisab olemasolevate andmete säilimise kinnitamisest elektroonilises katastris.

Punktiga 2 täiendatakse MaaKatS-i §-dega 195 ja 196. Eesmärk on luua selge õiguslik alus katastripidaja menetlusväliste tasuliste teenuste osutamiseks juhtudel, kus isikud vajavad katastriandmete, katastrimõõdistamise või piiriandmetega seotud nõustavat või analüütilist hinnangut, kuid kus avalik-õigusliku haldusmenetluse algatamine ei ole vajalik ega otstarbekas. Muudatuste eesmärk ei ole laiendada katastripidaja avalik-õiguslikke ülesandeid ega muuta haldusmenetlusi tasuliseks, vaid võimaldada vabatahtlike, õiguslikult mittesiduvate teenuste osutamist selgelt piiritletud ulatuses, vältides huvide konflikti ja tagades haldusmenetluse erapooletuse. Tasuliste teenuste puhul lähtutakse kulupõhisuse põhimõttest. See tähendab, et tasu eesmärk ei ole riigile tulu teenimine, vaid teenuse osutamisega seotud põhjendatud kulude katmine.

Paragrahviga 195 kehtestatakse üldnorm, mis määrab menetlusväliste tasuliste teenuste õiguslikud alused.

Lõikes 1 sätestatakse, et katastripidaja võib osutada üksnes selliseid tasulisi teenuseid, mis ei ole maakatastriseaduse alusel katastripidajale pandud avalik õiguslike ülesannete täitmine. Sellise sõnastusega välistatakse olukord, kus tasulise teenuse osutamine kattuks katastripidaja kohustuslike ülesannetega või asendaks neid. See on oluline nii põhiseadusliku hea halduse põhimõtte kui ka võrdse kohtlemise tagamiseks.

Lõikes 2 rõhutatakse, et menetlusvälise tasulise teenuse kasutamine ei ole eeltingimuseks maakorraldustoimingu algatamisele, läbiviimisele ega katastripidaja otsuse tegemisele. Sätte eesmärk on selgelt välistada haldusmenetluse tasuliseks muutumine ning tagada, et kõigil isikutel on võrdne ligipääs seadusest tulenevatele menetlustele sõltumata sellest, kas nad on kasutanud tasulist teenust.

Lõikes 3 määratletakse menetlusväline tasuline teenus kui väljaspool haldusmenetlust osutatav nõuandev või analüütiline teenus, mille osutamine ei too kaasa haldusakti andmist ega haldustoimingu tegemist ning ei ole katastripidajale siduv. Norm on vajalik õigusselguse tagamiseks ja selleks, et välistada tasulise teenuse käsitamine varjatud haldusmenetluse või eelotsustusena.

Lõikes 4 sätestatakse sõnaselgelt, et menetlusvälise tasulise teenuse tulemus ei loo õiguspärast ootust haldusakti sisu ega haldustoimingu tegemise suhtes. Sätte eesmärk on ennetada võimalikke vaidlusi, kus teenuse tellija võiks hiljem väita, et tasulise teenuse tulemus seob katastripidajat edasises haldusmenetluses.

Lõikes 5 sätestatakse, et tasuliste teenuste loetelu, tasumäärad või tasu arvestamise alused, tasude arvestamise ja tasuliste teenuste osutamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Paragrahv 196 täpsustab, milliseid konkreetseid menetlusväliseid tasulisi teenuseid võib katastripidaja osutada.
Lõike 1 punktis 1 nimetatud objektipõhine nõustamine on suunatud juhtumitele, kus isik vajab konkreetse katastriüksuse, selle piiride või mõõdistusdokumentidega seotud süvendatud selgitusi või analüüsi, kuid kus ei ole veel põhjust algatada haldusmenetlust. Teenus aitab ennetada hilisemaid vaidlusi ja vähendada põhjendamatute menetluste algatamist.
Lõike 1 punktis 2 sätestatud katastrimõõdistamise eksperthinnangu teenuse eesmärk on anda erapooletu ja asjatundlik hinnang katastrimõõdistamise vastavusele õigusaktidele või piiriandmete kvaliteedile. Tegemist on nõuandva teenusega, mis ei asenda haldusmenetluses tehtavaid otsustusi ega kohtumenetluses kasutatavat ekspertiisi.

Järgnevalt on selgitatud nende teenuste sisu, sihtgruppi, tellimuste täitmise protsessi. Teenuste hinnakujunduse põhimõtteid ja metoodikat käsitleb täpsemalt seletuskirja § 1 p 110.

1) Objektipõhine (menetlusväline) nõustamine
Teenust kohaldatakse olukorras, kus piiriprobleemi lahendamine eeldab tavapärasest selgituse andmisest mahukamat süvendatud analüüsi. Objektipõhine nõustamine eeldab tutvumist katastriüksuste alusandmetega, sealhulgas arhiivimaterjalidega, katastriüksuste moodustamise aegrea koostamist, erinevatest moodustamis- ja mõõdistamisviisidest tuleneva täpsushinnangu koostamist, piiriandmete analüüsi ja võrdlemist, sealhulgas CAD-programmidega, piiriprobleemi/vea tekke olemuse tuvastamist, võimalike lahenduste kaalumist ning pakkumist.

• Sihtrühm: maamõõtjad ja maaomanikud.
• Tellimuste täitmise protsess:
• kirjaliku soovi edastamine MaRu-le teenuse osutamiseks (e-post);
• MaRu hindab töömahtu ja esitab hinnapakkumise;
• tellija esitab kinnituse ja MaRu võtab tellimuse töösse .
• Hinnakujunduse põhimõtted:
• teenus on tunnitariifne (70 €/h) ning sisaldab katastriüksuste alusandmete ja ajalooliste arhiivimaterjalide aegrea koostamist, täpsushinnangu andmist, andmete võrdlemist CAD-programmides ning võimalike tehniliste lahenduste väljatöötamist.

2) Eksperthinnangu koostamine
Teenus on suunatud keeruliste piirivaidluste lahendamisele väljaspool ametlikku maakorraldusmenetlust, pakkudes sõltumatut, riigi parimal kompetentsil põhinevat erapooletut analüüsi- ja kontrollmõõdistust, mis hõlmab nii ettevalmistust kui ka looduses mõõdistamist.

• Tööde tegemise etapid:
1. kameraaltöö (ettevalmistav faas): arhiiviandmete tellimine, ajalooliste piiridokumentide süvaanalüüs, kaasatud osaliste tuvastamine ja menetlusväline teavitamine ning välimõõdistusfailide ettevalmistus;
2. välitööd ja transport: sõit objektile, piirimärkide otsimine, tuvastamine ja täppismõõdistamine maastikul;
3. kameraaltöö (lõppfaas): mõõdistusandmete järeltöötlus, analüütiline võrdlus riikliku maakatastri ja arhiiviandmetega ning lõpliku eksperthinnangu teksti ja graafilise joonise vormistamine.

• Sihtrühm: teenus on suunatud nii füüsilistele kui juriidilistele isikutele, kohtutele, ametiasutustele ja kohalikele omavalitsustele.

• Tellimuste täitmise protsess:
1. taotluse esitamine MaRu-le katastriüksuse spetsiifiliseks analüüsiks või eksperthinnanguks (e-post);
2. töömahu hindamine ja hinnapakkumise koostamine: MaRu spetsialistid analüüsivad kaasust, sealhulgas katastriüksuse geograafilist asukohta, arhiivimaterjalide mahtu ja maastikul asuvate piirimärkide olemust;
3. kinnituse esitamine tellija poolt ja objekti töösse võtmine (eksperthinnangu koostamine);
4. eksperthinnangu väljastamine tellijale koos arvega teenuse osutamise eest.

• Hinna kujundamise põhimõtted:
• Teenuse maksumus kujuneb juhtumi põhjal spetsialistide prognoositava ja tegelikult kulutatud tööaja alusel, lähtudes MaRu baashinnast 70 €/h. Lõplik hind sõltub katastriüksuse asukohast ja suurusest, analüüsimist vajavate andmete mahust ning piirimärkide ja piiride keerukusest maastikul.
• Hinnakujunduse metoodika säilitab paindlikkuse komponentidega varieerida (nt välitöö tunnihinna määramine kameraaltöö omast kõrgemaks), et hoida lõppsumma eraisikutest tellijatele mõistlikuna.

Lõikes 2 sätestatakse selgesõnaline eristus menetlusõiguslikust ekspertiisist. Eksperthinnangut ei osutata maakorraldustoimingu menetluse käigus ning seda ei käsitata kohtumenetluses ekspertiisi ega menetlusosalise tellitud eksperdiarvamusena. See on vajalik, et vältida menetlusnormide kohaldumist teenusele, mis ei ole oma olemuselt menetluslik.

Lõikes 3 rõhutatakse, et selles paragrahvis kirjeldatud eksperthinnang on nõuandva iseloomuga ega ole siduv ühelegi haldusorganile ega kohtule.

Lõikes 4 kehtestatakse huvide konflikti vältimise nõue, mille kohaselt eksperthinnangu koostaja ei tohi osaleda sama katastriüksuse suhtes katastrikannete tegemises ega maakorraldustoimingu menetlemises ei enne ega pärast eksperthinnangu koostamist. See säte on oluline avaliku usalduse säilitamiseks ja kooskõlas hea halduse põhimõttega.

Eelnõu § 3. Kohanimeseaduse muudatused

Eelnõu § 3 punktiga 1 muudetakse § 8 lõiget 1, sest kohanime määramisest tuleb teavitada ainult aadresside ja kohanimede süsteemi vastutavat töötlejat. Sõna „saadab“ asendatakse sõnaga „edastab“, sest tehniliselt võib see seisneda ka õigusakti andmete sisestamisega aadresside ja kohanimede süsteemi, sellega väheneb halduskoormus kohalikel omavalitsustel kui ka vastutaval töötlejal.

Punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks § 8 lõike 1 punkt 1, sest kohanime määramise õigusakti ei ole vaja edastada kohanimenõukogule. Lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks, sest kohanimeregister on osa aadresside ja kohanimede süsteemist.

Punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks 5. peatükk, sest see reguleerib kohanimeregistri pidamist, aga kohanimeregister on tehniliselt ühendatud aadressiandmete süsteemi infosüsteemiga ühtseks aadresside ja kohanimede süsteemiks, mida reguleerivad ruumiandmete seadus ja selle rakendusaktid.

Eelnõu § 4. Avaliku teabe seaduse muudatus

Eelnõu § 4 punktiga 1 muudetakse § 439 lõike 1 punkti 3, sest aadressiandemete süsteem asendatakse aadresside ja kohanimede süsteemiga.

3.2. Põhiseaduspärasuse analüüs

3.2.1. Probleemi piiritlemine
Eelnõukohase seadusega kavandatakse kehtestada aeromõõdistusandmete avalikustamise ja kasutamise tingimused, nähes ette andmete detailsuse piirangud ning diferentseeritud juurdepääsutasemed. Selline kord mõjutab mitut põhiseaduslikku õigust ning nõuab põhiseaduspärasuse hindamist. Küsimus ei seisne üksnes ühe põhiõiguse riives, vaid mitme põhiõiguse omavahelises suhtes ja nende tasakaalustamises. Asjassepuutuvad on eelkõige eraelu puutumatus (PS § 26), ettevõtlusvabadus (PS § 31) ning teabevabadus (PS § 44). Samuti tuleb hinnata kavandatu kooskõla õigusselguse ja seadusereservatsiooni põhimõtetega (PS § 3 lg 1 ja § 10). Kuna tegemist on põhiõiguste kollisiooniga, tuleb lähtuda Riigikohtu praktikast tulenevast põhimõttest, et erinevate põhiõiguste vahel tuleb leida mõistlik tasakaal.2

Õiguskantsler on osutanud, et aeromõõdistusandmete avalikustamine ei kujuta endast üksnes üksikjuhtumilist teabe avaldamist, vaid riigi loodavat süstemaatilist ja kogu territooriumi hõlmavat andmekogu, mis suurendab eraelu riive intensiivsust kvalitatiivselt. Seetõttu tuleb hinnata mitte üksnes andmete olemasolu, vaid eelkõige nende avalikustamise ulatust ja viisi.3 Kavandatav lahendus lähtub sellest eristusest ja käsitab piirangu objektina eelkõige avalikustamist, mitte andmete kogumist.

3.2.2. Riivatavate põhiõiguste kaitseala ja riive
Teabevabadus hõlmab õigust saada vabalt üldiseks kasutamiseks mõeldud teavet. Samas ei ole tegemist absoluutse õigusega, vaid seadusandjal on õigus kehtestada piiranguid, kui see on vajalik teiste põhiõiguste või avalike huvide kaitseks. Aeromõõdistusandmed kujutavad endast avalikku teavet üksnes ulatuses, milles nende avalikustamine ei kahjusta teisi kaitstavaid õigushüvesid. Seetõttu tuleb hinnata, kas ja millises ulatuses võivad sellised andmed sisaldada teavet, mille levitamine riivab isikute eraelu. Avaliku teabe kättesaadavust võib piirata, kui see on vajalik teiste põhiõiguste kaitseks. Selline lähenemine tuleneb üldisest põhimõttest, et põhiõigused ei kehti iseseisvalt, vaid vastastikuses koostoimes.

Aeromõõdistusandmete avalikustamisel tuleb arvestada, et tegemist ei ole üksnes potentsiaalse riiveallikaga, vaid ka olulise avaliku hüvega. Aeromõõdistusandmed on riigi ja ühiskonna toimimiseks vajalikud alusandmed, mida kasutatakse laialdaselt ruumiplaneerimises, ehitus- ja järelevalvetegevuses, pääste- ja kriisireguleerimises, keskkonnahalduse ning teadus- ja arendustegevuse toetamisel.

VTK tagasisidest nähtub, et avaliku sektori asutused kasutavad aeromõõdistusandmeid operatiivtegevuses, sealhulgas otsuste tegemisel ja järelevalvetoimingutes, kus ajakohane ja piisava detailsusega teave vähendab menetluskoormust ning parandab otsuste kvaliteeti. Samuti toetavad need andmed erasektori tegevust, võimaldades luua uusi teenuseid ja arendada innovatsiooni, ning on vajalikud regionaalpoliitika ja ruumilise arengu planeerimiseks. Seetõttu ei ole aeromõõdistusandmete avalikustamine pelgalt valik, vaid tuleneb riigi ülesandest tagada kvaliteetsed ja kättesaadavad alusandmed avalikes huvides.

Ettevõtlusvabadus kaitseb isiku õigust tegeleda majandustegevusega ning kasutada selleks vajalikke ressursse. Praktikas tähendab see muu hulgas õigust kasutada ruumiandmeid majandustegevuse sisendina. Aeromõõdistusandmete kasutuspiirangud võivad seega mõjutada ettevõtjate võimalusi teenuste osutamisel või toodete arendamisel.

Tegemist ei ole siiski ettevõtlustegevuse sisulise piiranguga, vaid konkreetse sisendi kasutamise tingimuste reguleerimisega. Esiteks ei välista regulatsioon andmete kasutamist tervikuna, vaid diferentseerib ligipääsu andmete detailsuse ja riskitaseme põhjal. Madalama riskiga andmed jäävad avalikult kättesaadavaks ning detailsematele andmetele säilib ligipääs kontrollitud tingimustel. Seega ei ole tegemist turult väljatõrjumise ega majandustegevuse keelamisega, vaid andmete kasutamise tingimuste korrastamisega.

Kõigi kasutusjuhtude jaoks ei ole suure detailsusega andmed vajalikud. Üldise ülevaate ja esmase analüüsi jaoks on 20 cm eraldusvõimega ortofoto paljudel juhtudel piisav, võimaldades hinnata ruumilist konteksti, tuvastada objektide olemasolu ja jälgida muutusi. Detailsemate andmete vajadus tekib eelkõige kitsamate ja spetsiifiliste tööülesannete puhul, mis õigustab ka rangemat ligipääsukorda.

Kavandatu ei takista ettevõtjatel kasutada alternatiivseid andmeallikaid või teenuseid. Ettevõtjad kasutavadki paralleelselt mitut allikat, sealhulgas kommertsteenuseid (nt rahvusvahelised kaarditeenused) ning tellivad vajaduse korral muid andmehõiveid (näiteks droonipildistused). Kasutajauuringu järgi kohandavad ettevõtjad oma tööprotsesse ka juhul, kui detailne riiklik andmestik ei ole vabalt kättesaadav, mis näitab, et turul on olemas alternatiivsed lahendused ning ettevõtlustegevus ei sõltu üksnes ühest andmeallikast.

Eraelu puutumatus tähendab lisaks klassikalisele eraelule ka isiku ruumilise privaatsuse kaitset. Nüüdisaegses õigusruumis tähendab see, et isiku elu- ja kasutusruumi kohta kogutud detailne teave ei tohi olla piiranguteta kättesaadav. Aeromõõdistusandmete puhul seisneb risk eelkõige selles, et kõrge resolutsiooniga andmed võimaldavad teha järeldusi isiku elukorralduse, vara või muude eraeluliste aspektide kohta. Seetõttu on riigil kohustus luua reeglid, mis ennetavad sellist riivet. Seetõttu on riigil PS-i §‑st 26 tulenev kohustus kehtestada meetmed, mis väldivad põhjendamatut sekkumist isiku privaatsfääri.

Eelnõu riivab teabevabadust ja ettevõtlusvabadust, kuna piirab andmete vabalt kasutamise ulatust. Samas ei riiva see eraelu puutumatust, vaid vastupidi – on suunatud selle kaitsmisele. Seega on tegemist olukorraga, kus ühe põhiõiguse kaitse eeldab teiste põhiõiguste teatud ulatuses piiramist.

3.2.3. Riive õigustamine ja legitiimne eesmärk
Riive õigustatuse hindamisel tuleb analüüsida kavandatu eesmärki ja selle proportsionaalsust. Eelnõu eesmärk on kaitsta eraelu ning vähendada julgeolekuriske, mis võivad kaasneda detailsete ruumiandmete piiranguteta levikuga.

Piirangu legitiimseks eesmärgiks on eraelu puutumatuse ja riigi julgeoleku kaitse. Riigikohus on leidnud, et ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest, mis tuleneb avalikust huvist või teiste isikute õiguste kaitsest.4 Tegemist on põhiseaduslikult legitiimsete eesmärkidega, kuna need tulenevad nii PS-i § 26 kaitsealasest õigushüvest kui ka riigi üldisest kohustusest tagada isikute õiguste kaitse ja julgeolek.

Sobivuse kriteeriumi kohaselt peab valitud meede aitama eesmärki saavutada. Andmete detailsuse piiramine ja juurdepääsu mitmetasandilisus aitavad vältida olukorda, kus isikute eluolu või vara kohta avaldatakse liigset teavet. Samas säilib väiksema detailsusega andmetega avaliku teabe kättesaadavus ning detailsemate andmete kasutamise võimalus õigustatud juhtudel. Seega on meede eesmärgi saavutamiseks sobiv.

Vajalikkus
Vajalikkuse hindamisel tuleb võrrelda, kas sama eesmärki oleks võimalik saavutada vähem piiravate vahenditega. Võimalike alternatiividena võib käsitada üksnes vajaduspõhist hägustamist või pärast andmete avalikustamist toimuvat ex post kontrolli nende kasutamise üle.

Eelmainitud meetmed ei ole siiski sama tõhusad. Vajaduspõhine hägustamine vajab üksikjuhtumi põhjal sekkumist, mis on olemuselt väga ajamahukas ning pärsib andmete kasutuselevõttu avalikes huvides. Valikuline hägustamine ei kõrvalda julgeolekuriske ning eeldab keerulist andmete haldamist ja registrite koostoimet ja pidevat inimese sekkumist. Samuti ei ole piisav üksnes andmete kasutamise järelkontroll, kuna aeromõõdistusandmete olemuse tõttu ei ole võimalik nende edasist levikut ja kasutamist pärast avalikustamist enam piirata. Kui detailne teave on juba avalikustatud, ei ole võimalik selle mõju hilisemate meetmetega tagasi pöörata. See vastab ka õiguskantsleri hinnangule, et just andmete süsteemne ja kergesti ligipääsetav avalikustamine suurendab eraelu riivet kvalitatiivselt uuele tasemele.5 Samas ei ole aerofotode kvaliteet praegu selline, et neilt oleks võimalik tuvastada inimest näo või välimuse järgi või tema autonumbri põhjal.6

Lisaks ei võimalda vähem piiravad meetmed piisavalt arvestada aeromõõdistusandmete eri liikide erinevat riskitaset. Andmeliigid, nagu ortofotod, kaldaerofotod ja aerolaserskaneerimise punktipilv, erinevad oluliselt selle poolest, millisel määral võimaldavad need tuvastada objekte ning teha järeldusi isiku eluolu, vara või privaatsfääri kohta. Näiteks võivad kaldaerofotod külgvaate tõttu võimaldada näha hoonete varjatud külgi või kinnisasja osi, mis tavapärasest avalikust vaatepunktist nähtavad ei ole.7 Seetõttu ei oleks ühetaoline või üksnes tagantjärele kontrollil põhinev meede sama tõhus, kui on andmeliikide riskitasemest lähtuv mitmetasandiline juurdepääsumudel. Seega hilisem järelevalve ei ole piisavalt tõhus meede. Samuti on selliste meetmete rakendamine praktikas kulukas nii rahaliselt kui ajaliselt. Seetõttu ei saa pidada olemasolevaid alternatiive sama tõhusaks, kui on valitud lahendus.

Suure detailsusega andmete täielik sulgemine avalikkusele on vajalik siis, kui andmete avalikustamine tooks kaasa suure riive eraelu puutumatusele või julgeolekule. Samas võimaldab vähem detailsete andmete avalikustamine tagada teabe kättesaadavuse üldises huvis ning kontrollitud ligipääsuga kanalid võimaldavad andmete kasutamist õigustatud eesmärkidel, ilma et kaasneks nende kontrollimatu levik.

Seetõttu ei ole võimalik saavutada sama tulemust vähem piiravate meetmetega, mis tagaksid ühtaegu nii andmete laialdase kasutatavuse kui ka eraelu puutumatuse ja julgeoleku piisava kaitse. Valitud lahendus, mis kombineerib andmete täielikku sulgemist, kvaliteedi piirangut ja kontrollitud ligipääsu, on seega eesmärgi saavutamiseks vajalik.

Mõõdukus
Mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda ühelt poolt riive intensiivsust ja teisalt eesmärgi kaalukust. Riigikohus on rõhutanud, et mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda kaalukam peab olema selle õigustus ja seda täpsemad peavad olema piirangu aluseks olevad normid.8

Ettevõtlus- ja teabevabaduse riive seisneb eelkõige selles, et teatud andmeid ei ole võimalik vabalt kasutada. Regulatsioon näeb ette mitmetasandilise lähenemise, mille kohaselt kõige suurema riskiga andmed ei ole avalikkusele kättesaadavad, keskmise riskiga andmed avalikustatakse piiratud detailsusega ning ülejäänud andmetele võimaldatakse ligipääs kontrollitud tingimustel. Ka piiratud eraldusvõimega (nt 20 cm) andmestik võimaldab täita üldise ruumilise ülevaate funktsiooni ning paljude kasutajate jaoks jääb see piisavaks töövahendiks. Detailsemate andmete vajadus ei kao, kuid see puudutab kitsamat kasutajate ringi ja spetsiifilisi tööülesandeid, mille puhul on põhjendatud ka rangem ligipääsukord. Seetõttu ei kujuta kavandatu endast täielikku informatsioonilist sulgemist ega ettevõtlustegevuse keeldu, vaid üksnes andmete kasutamise tingimuste diferentseerimist.

Teisalt on piirangu eesmärk väga kaalukas. Õiguskantsleri hinnangul muudab detailsete aerofotode süstemaatiline ja piiranguteta avalikustamine isikute eraelu puudutava teabe kergesti kättesaadavaks kogu maailmale ning võimaldab teha järeldusi isikute eluviisi, vara ja turvameetmete kohta. Selline riive on olemuslikult intensiivne ning seda ei saa võrdsustada üksikjuhtumilise vaatlusega avalikus ruumis.9

Ühelt poolt piiravad kavandatud meetmed ettevõtjate võimalusi kasutada suure detailsusega andmeid, mis võib mõjutada teatud ärimudelite arengut. Teisalt võib detailsete aeromõõdistusandmete piiranguteta kättesaadavus kaasa tuua ulatusliku ja raskesti kontrollitava sekkumise üksikisikute eraellu. Arvestades, et kõnesoleval juhul ei välista kavandatu andmete kasutamist, vaid piirab üksnes nende detailsust ja juurdepääsu ulatust, kaalub eraelu kaitse huvi üles ettevõtlusvabaduse riive.

Sellises olukorras ei ole proportsionaalsus saavutatav ühetaolise lahendusega, mis kas lubab või keelab andmete avalikustamise tervikuna. Valitud mitmetasandiline lähenemine võimaldab ühtaegu:
– tagada madalama riskitasemega andmete kui avaliku teabe kättesaadavuse;
– piirata üksnes nende andmete levikut, mille puhul riive eraelule oleks intensiivne;
– säilitada vähem riivavate andmete kasutusvõimalus õigustatud eesmärkidel kontrollitud ligipääsuga.

Seetõttu on kavandatu suunatud just nende riskide maandamisele, mis ei ole muul viisil tõhusalt kontrollitavad, ning ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik eesmärgi saavutamiseks. Arvestades, et eraelu puutumatuse kaitse on põhiseaduses suure kaaluga õigushüve ning kavandatud abinõu ei välista andmete kasutamist tervikuna, vaid piirab üksnes nende detailsust ja ligipääsu ulatust, on põhiõiguste riive mõõdukas ja proportsionaalne.

Õigusselgus
Lisaks tuleb hinnata regulatsiooni kooskõla õigusselguse ja seadusereservatsiooni põhimõtetega. Õigusselguse nõue eeldab, et normi adressaat saab ette näha, milliste tingimuste korral tema õigusi piiratakse, millised on tema õigused ja kohustused ning kuidas normi rakendatakse. Piirangute alused sätestatakse seaduse tasandil ning tehnilised detailid jäetakse täitevvõimu täpsustada. Selline lahendus on kooskõlas Riigikohtu praktikaga10, mille kohaselt võib vähem intensiivseid piiranguid täpsustada määrusega, kui seadus määrab piisavalt selged raamid.

Seadusereservatsiooni põhimõtte kohaselt peavad põhiõiguste piirangute alused tulenema seadusest. Kõnesoleval juhul sätestatakse seaduses nii piirangute eesmärk kui ka peamised tingimused, mistõttu on täitevvõimule antud volitusnorm piisavalt selge ja piiritletud.
Kokkuvõttes tuleneb eespool käsitletust, et eelnõu riivab teabevabadust ja ettevõtlusvabadust, kuid riive on suunatud eraelu puutumatuse kaitsele ning vastab proportsionaalsuse põhimõttele. Regulatsioon on kooskõlas ka õigusselguse ja seadusereservatsiooni nõuetega. Seetõttu on eelnõu põhiseadusega kooskõlas.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõu terminid on vajalikud regulatsiooni täpsustamiseks ning kajastavad valdkonna tehnoloogilist arengut ja praktilist kasutust. Eelnõus kasutatakse uusi termineid või muudetakse olemasolevate terminite legaaldefinitsioone:
• geodeetiline märk on maapõue või ehitisse kohtkindlalt paigaldatud rajatis, millele on määratud koordinaadid ning vajaduse korral kõrgused ja raskuskiirenduse väärtus;
• geodeetiline punkt on andmekandjal talletatud kirje, mis sisaldab andmeid geodeetilise märgi, selle koordinaatväärtuste ja vajaduse korral muude seotud andmete kohta;
• geodeetiline võrk on geodeetiliste mõõtmisandmete kogum, mida kasutatakse teatud piirkonda rajatud geodeetiliste märkide koordinaatide, kõrguste ja raskuskiirenduse väärtuste määramiseks. Geodeetilised võrgud on järgmised: riiklik GNSS-i satelliitandmete keskus ESTPOS, riiklik geodeetiline võrk, riiklik kõrgusvõrk, riiklik gravimeetriline võrk ja vajaduse korral nendele vastavad kohalikud võrgud;
• geodeetilised tööd seaduse tähenduses on geodeetiliste märkide rajamine ja hooldamine, geodeetiliste võrkude rajamine ja rekonstrueerimine ning nendega seotud geodeetiliste andmete töötlemine;
• geodeetiliste tööde tegija on isik, kes teeb geodeetilisi töid
• aadresside ja kohanimede süsteem (AKS) on organisatsiooniliste, tehniliste ja õiguslike vahendite raamistik, mis tagab aadressiobjektide, kohanimede ja huviobjektide ühese identifitseerimise nii nende asukohas kui ka eri andmekogudes ning koha-aadresside ja kohanimede määramise, aadressiandmete ja kohanimede töötlemise ühtse korralduse;
• huviobjekt on maaga seotud objekt, mille asukohaandmeid vajab avalikku teenust pakkuv asutus oma ülesannete täitmiseks või avaliku teenuse osutamiseks. Huviobjekt võib olla samal ajal kas kohanimeobjekt või aadressiobjekt või muu objekt, millele ei ole kohanime ega koha-aadressi määratud;
• huviobjektiandmed on andmed huviobjekti asukoha ja seda kirjeldavate tehniliste näitajate kohta, mida avalikku teenust pakkuv asutus vajab oma ülesannete täitmiseks;
• aeromõõdistusandmed seaduse tähenduses on ruumiandmed, mis on saadud aeropildistamise või aerolaserskaneerimise teel ning mis kirjeldavad maapinna ja sellel asuvate looduslike ja inimtekkeliste nähtuste asukohta, kuju, omadusi ja ruumilisi suhteid;
• ortofoto on maapinda ja sellel asuvaid objekte kujutav georeferentseeritud aerofoto, kus kujutis on toodud ühtsele kaardiprojektsioonile;
• kaldaerofoto on aerofoto, mille võttesuund ei ole risti maapinnaga ja mis võimaldab vaadelda objekte külgvaates;
• fotovõrkmudel on aeropildistamise teel saadud fotode põhjal koostatud kolmemõõtmeline mudel;
• aerolaserskaneerimise punktipilv on aerolaserskaneerimise käigus kogutud punktandmestik;
• autenditud kasutaja on isik, kelle isikusamasus on tuvastatud seaduse alusel ning kellele võimaldatakse ligipääs aeromõõdistusandmetele väljaspool avalikku vaadet seaduse § 733 tähenduses;
• suletud aeromõõdistusandmed on andmed, millele juurdepääs on piiratud julgeoleku või avaliku korra tagamiseks või muul seaduses sätestatud alusel.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu reguleerib aeromõõdistusandmete avalikustamise ja kasutamise tingimusi, mis kuuluvad Euroopa Liidu õiguse kohaselt ruumiandmete ja avaliku sektori teabe taaskasutamise valdkonda. Eelnõu koostamisel on arvestatud eelkõige järgmiste Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividega:
– 2007/2/EÜ (INSPIRE-direktiiv), millega luuakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur;
– (EL) 2019/1024 (avaandmete ja avaliku sektori teabe taaskasutamise direktiiv);
– 2003/4/EÜ keskkonnateabe kättesaadavuse kohta.

5.1. INSPIRE-direktiiv (2007/2/EÜ)
INSPIRE-direktiivi eesmärk on tagada ruumiandmete kättesaadavus ja kasutatavus avaliku sektori ülesannete täitmiseks ning ühiskondlike vajaduste rahuldamiseks. Direktiivi kohaselt tuleb ruumiandmed muuta leitavaks, vaadatavaks ja võimaluse korral allalaaditavaks standardiseeritud teenustega.

Eelnõu lahendus on direktiivi sätetega kooskõlas. Eelnõu ei piira ruumiandmete olemasolu ega leitavust, vaid reguleerib nende avalikustamise üksikasju ja ulatust. INSPIRE-direktiiv ei nõua, et kõik ruumiandmed oleksid piiranguteta ja täies detailsuses avalikkusele kättesaadavad. Direktiivi artikkel 13 lubab kehtestada piiranguid juhul, kui see on vajalik näiteks avaliku julgeoleku või isikute õiguste ja vabaduste kaitseks. Piiratakse selliste andmete avalikustamist, mille suur detailsus võimaldaks teha järeldusi isikute eluolu või vara kohta. Madalama riskitasemega andmed jäävad avalikkusele kättesaadavaks ning tagavad seeläbi direktiivi artikli 11 kohase minimaalse kättesaadavuse.

Eelnõu lahendus – mitmetasandiline juurdepääs, andmete detailsuse piiramine ja osa andmete sulgemine – on kooskõlas INSPIRE-direktiivi loogikaga, kuna:
• andmete leitavus ja olemasolu säilib;
• väiksema riskiga andmed jäävad avalikkusele kättesaadavaks;
• suurema riskiga andmetele nähakse ette kontrollitud ligipääs.

Lisaks toetab eelnõu INSPIRE eesmärki tagada andmete tegelik kasutatavus, kuna väldib olukorda, kus liiga piiratud või viibega kättesaadav teave kaotaks praktilise väärtuse avalike ülesannete täitmisel.

5.2. Avaandmete direktiiv ((EL) 2019/1024)
Avaandmete direktiivi artikli 5 kohaselt peavad avaliku sektori asutused tegema dokumendid kättesaadavaks taaskasutamiseks, kuid artikli 1 lõike 2 kohaselt ei kohaldata direktiivi teabele, millele kehtivad juurdepääsupiirangud muu hulgas isikuandmete või julgeoleku kaitseks.
Lisaks sätestab artikli 3 lõige 1 üldpõhimõtte teabe võimalikult laialdasest kättesaadavusest, kuid ei välista piirangute kehtestamist.
Eelnõu lahendus on direktiiviga kooskõlas, kuna:
• säilitab aeromõõdistusandmete üldise kättesaadavuse väiksema detailsusega;
• ei välista andmete taaskasutamist;
• piirab üksnes andmete neid omadusi (suur detailsus, koondatavus), mis tooksid kaasa ebaproportsionaalse riive.
Seejuures on arvestatud, et avalike ruumiandmete kättesaadavus:
• toetab innovatsiooni ja ettevõtlust;
• vähendab halduskoormust, kuna väheneb vajadus individuaalsete teabenõuete esitamiseks;
• parandab otsuste tegemise kvaliteeti avalikus sektoris.
Seega ei vähenda eelnõu avaandmete direktiivi eesmärki, vaid tasakaalustab selle teiste põhiõigustega.

5.3. Keskkonnateabe direktiiv (2003/4/EÜ)
Keskkonnateabe direktiivi artikli 3 kohaselt tuleb keskkonnateave teha avalikkusele kättesaadavaks ning artikli 4 lõike 2 kohaselt võib juurdepääsu piirata, kui avalikustamine kahjustaks näiteks avalikku julgeolekut ja riigikaitset, isikuandmete kaitset või muid kaitstavaid huve.
Aeromõõdistusandmed võivad sisaldada keskkonnateavet, kuid ühtlasi võimaldada järeldusi isikute eraelu kohta. Eelnõu arvestab seda, tagades keskkonnateabe kättesaadavuse ning samas piirates üksnes neid andmeid, mille avalikustamine oleks vastuolus artiklis 4 sätestatud kaitsehuvidega.

5.4. Järeldus
Euroopa Liidu õigus ei eelda ruumiandmete piiranguteta ja maksimaalse detailsusega avalikustamist, vaid näeb ette tasakaalustatud lähenemise, mis võimaldab piirata juurdepääsu juhul, kui see on vajalik teiste õigushüvede kaitseks. Seetõttu on eelnõu Euroopa Liidu õigusega kooskõlas.

6. Seaduse mõjud

Eelnõukohase seadusega kavandatakse järgmisi muudatusi:
• koondatakse aadressiandmed, kohanimed ja huviobjektid ühte terviklikku süsteemi;
• antakse AKS-i infosüsteemi vastutavale töötlejale hoone või hooneosa koha-aadressi määramise või muutmise õigus;
• kaotatakse kohalike geodeetiliste tööde MaRu-ga kooskõlastamise kohustus;
• sätestatakse geodeetiliste tööde tegemisel kasutatavate mõõteseadmete kalibreerimise kohustus;
• sätestatakse õiguslik raamistik aeromõõdistusandmete avalikustamiseks ja kasutamiseks;
• luuakse MaRu tasuliste teenuste osutamise alused.

Sihtrühma saab üldistatult jagada kolmeks:
• eraõiguslikud juriidilised isikud;
• füüsilised isikud;
• avalik sektor (kohalikud omavalitsused ja riigiasutused).

6.1. Aadressiandmed
6.1.1. Mõju avaldav muudatus: aadresside, kohanimede ja huviobjektide koondamine ühte terviklikku süsteemi

Kuna aadressiandmete süsteemi infosüsteem (ADS-i infosüsteem) ja riiklik kohanimeregister on tehniliselt omavahel integreeritud aadresside ja kohanimede süsteemiks, tehakse muudatused ruumiandmete seaduses, kohanimeseaduses ja rakendusaktides.

Riikliku kohanimeregistri sätted tunnistatakse kohanimeseaduses kehtetuks. Kohanimeseaduse alusel kehtestatud kohanime vormistamise ja kasutamise kord tunnistatakse kehtetuks ja selle sätted viiakse üle AKS-i määrusesse.

Lisaks reguleeritakse huviobjektidega seotut seaduse tasandil. Oluline tähelepanek on, et praeguses kasutuses tähendab huvipunkt pigem konkreetset teenuse või koha asukohta, samas muudatuse järgi on huviobjekt laiem õiguslik mõiste, mis võib olla samal ajal kas kohanimeobjekt või aadressiobjekt või muu objekt, millele ei ole kohanime ega koha-aadressi määratud.

Muudatustega koondatakse aadressid, kohanimed ja huviobjektid ühte terviklikku süsteemi. Sellega rõhutatakse, et tegemist ei ole üksnes eraldiseisvate andmeliikidega, vaid tervikliku tehnilise, organisatsioonilise ja õigusliku süsteemiga, mis sisaldab nii andmete moodustamise, esitamise, haldamise ja kasutamise põhimõtteid kui ka süsteemi toimimiseks vajalikke osapooli ja nende ülesandeid. Muudatus loob selgema struktuuri ning eristab ühelt poolt aadresside, kohanimede ja huviobjektide määramise ning andmete esitamisega seotud nõudeid ja menetlusi ning teiselt poolt infosüsteemi kui terviklikku andmete haldamise ja kasutamise keskkonda.

6.1.1.1. Sihtrühm: riigiasutused ja kohaliku omavalitsuse asutused
Mõju riigivalitsemisele (riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele)
AKS-i infosüsteemi kasutusele võtmisel on riigivalitsemisele valdavalt positiivne mõju. Maa- ja Ruumiameti hallatavate infosüsteemide arv väheneb ning seniste eraldiseisvate regulatsioonide asemel rakendatakse ühtset õiguslikku raamistikku. Loobutakse KNR-i kui eraldiseisva keskkonna ülalpidamisest. AKS-i infosüsteemi kasutuselevõtuga võib selle vastutava ja volitatud töötleja töökoormus mõnel määral kasvada (nt võib kaasneda vajadus koolituste korraldamiseks ja juhendite koostamiseks). KNR-i kui eraldi registri ja infosüsteemi sulgemisega väheneb selle keskkonna ülalpidamisega kaasnev töökoormus ja ressursikulu. Selle asemel AKS-i infosüsteemi kasutuselevõtu tõttu ei vähene ressursikulu oluliselt. Samas lihtsustab see süsteemide haldamist ja vähendab halduskoormust. Kohalike omavalitsuste ülesanded ja töökorraldus oluliselt ei muutu.

Aadressiandmete üleviimisega AKS-i infosüsteem uueneb ka senine In-ADS-i veebiteenus, mis on ADS-i andmeid kasutav integreeritav aadressiotsing, mida on võimalik lihtsalt paigutada veebipõhistesse infosüsteemidesse. Teenuse uus nimi on In-AKS. In-ADS on avatud kuni 2026. aasta juuli lõpuni. Pärast seda rakendatakse kuni 2026. aasta lõpuni ümbersuunamist.

Ühtsesse süsteemi koondatud huviobjektide andmestik annab riigile ajakohase ülevaate konkreetsetes asukohtades pakutavatest teenustest, mida saab kasutada nii kriisiolukordade lahendamiseks kui ka muude avalike teenuste planeerimiseks ja korraldamiseks. Positiivne mõju avaldub ka KOV-idele, kellel on huviobjektide infot omades võimalik avalike teenuste osutamist tõhusamalt korraldada ning nendeks vajaminevat ressurssi optimeerida. Andmete kogumine võib suurendada mõnel määral MaRu töökoormust. Oluline on, et andmeid kogub MaRu ning teised asutused (Häirekeskus, Päästeamet jt) ei pea seda seetõttu eraldiseisvalt tegema. Seega kokkuvõttes on huviobjektide andmete koondamine AKS-i infosüsteemi positiivse mõjuga.

6.1.1.2. Sihtrühm: ettevõtjad ja elanikud
Mõju majandusele
Huviobjekti andmed võetakse üle Maa- ja Ruumiameti sisemisest andmekogust. Muudatuse eesmärk ei ole luua uut tüüpi andmeid, vaid luua õiguslik raamistik avalike ülesannete täitmiseks oluliste huviobjektide andmete ühtseks haldamiseks ja kasutamiseks koos aadressi- ja kohanimeandmetega.

AKS-i infosüsteemi huviobjektide regulatsiooni eesmärk on tagada avalike ülesannete täitmiseks vajalike asukohaandmete koondamine ühtsesse süsteemi. Huviobjektide andmete kogumine ei ole suunatud erasektori teenuste asendamisele ega huvipunktide kommertsteenuste pakkumisele, vaid avaliku sektori ülesannete täitmise toetamisele, sealhulgas kriisijuhtimise, planeerimise ja teenuste korraldamise eesmärgil.

Muudatus võib mõjutada ettevõtjaid, kes koguvad ja pakuvad huvipunktide andmeid. Positiivse mõjuna tekib ettevõtjatel võimalus kasutada ühtlustatud ja kvaliteetseid alusandmeid. Samas võib väheneda vajadus selliste andmete eraldi kogumiseks ja vahendamiseks, kui riik avalikustab samalaadseid andmeid. Kuna huviobjektide regulatsiooni peamine eesmärk on toetada avalike ülesannete täitmist, avalike teenuste planeerimist ning kriisi- ja kiirreageerimisvõimekust, on mõju huvipunktide andmete turule hinnanguliselt väike kuni mõõdukas.

6.1.1.3. Mõju infoühiskonnale
Kavandatud muudatustega kaasneb infoühiskonnale eeldatavasti oluline positiivne mõju. AKS muutub üheks keskseks andmebaasiks. Selle kõrval ei säilitata paralleelse registrina KNR-i ning kogu seal kajastuv info liigub AKS-i infosüsteemi. See lihtsustab nii avaliku sektori töötajate kui ka KOV-ide jaoks riigi andmekorralduse üldarusaadavust. Ühe andmebaasi kasutamine vähendab infosüsteemide killustatust, mis lihtsustab avalike teenuste kasutamist ja suurendab usaldusväärsust infoühiskonnas.

6.1.1.4. Mõju riigieelarvele
AKS-i infosüsteemi arendust rahastab Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU vahenditest. Arendusel on kolm etappi: aprillis 2025 valmisid AKS-i infosüsteemi baasfunktsioonid ja kohanimede moodul ja oktoobris AKS-i infosüsteemi aadressiandmete avalik rakendus. 2026. aastal valmib aadressiandmete menetlusrakendus ja täisfunktsioonid kohanime-, aadressi- ja huviobjektiandmete tootmiseks ning levitamiseks uues süsteemis.
AKS-i infosüsteemi majutus, hooldus ja arendamine süsteemi valmimise järel ei suurenda mõju riigieelarvele võrreldes senise olukorraga.

6.1.1.5. Mõju riigi julgeolekule
Huviobjekte käsitlevate normide loomine toetab avalike ülesannete täitmist, avalike teenuste planeerimist ning kriisi- ja kiirreageerimisvõimekust, misläbi avaldub positiivne mõju riigi sisejulgeolekule.

6.1.2. Mõju avaldav muudatus: hoone või hooneosa koha-aadressi määramise või muutmise õiguse andmine AKS-i infosüsteemi vastutavale töötlejale

Muudatusega nähakse ette, et teatud juhtudel võib hoone, hooneosa või riigi maakorralduse käigus tekkiva objekti koha‑aadressi määrata või muuta AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja ehk Maa‑ ja Ruumiamet. Selline võimalus rakendub eelkõige juhul, kui kohalik omavalitsus ei ole seaduses ette nähtud tähtaja jooksul aadressitoimingut teinud või kui hoone aadress tuleb viia tehniliselt vastavusse aluseks oleva katastriüksuse aadressiga.

6.1.2.1. Sihtrühm: riigiasutused ja kohaliku omavalitsuse asutused
Mõju riigivalitsemisele (riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele)
Muudatuse mõju riigivalitsemisele on positiivne. Selle tulemusena paraneb aadressiandmete ajakohasus ja kvaliteet ning väheneb risk, et riiklikes infosüsteemides kasutatakse vastuolus olevaid aadressiandmeid. Mõju MaRu-le on mõõdukas. Ameti ülesanded laienevad, kuna teatud juhtudel tuleb aadressitoimingud teha kohaliku omavalitsuse asemel ning tagada vastavate automatiseeritud menetluste toimimine. Positiivne mõju avaldub ka teistele riigiasutustele ja avaliku sektori infosüsteemidele, kus kasutatakse aadressiandmeid oma ülesannete täitmisel. Ühtsemad ja ajakohasemad aadressiandmed parandavad andmekogude koosvõimet ning vähendavad vigadest ja ebaühtlastest andmetest tingitud lisanduvat menetluskoormust.

Muudatuse mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele on väike kuni mõõdukas ning valdavalt positiivne. Kohaliku omavalitsuse pädevus koha‑aadresside määramisel säilib üldreeglina muutumatuna ning enamiku aadressitoiminguid teeb jätkuvalt omavalitsus. Muudatus puudutab üksnes erandjuhtumeid, kus aadressi määramine on jäänud tegemata või kus aadressiandmete kooskõla on võimalik tagada tehnilise toiminguna.

6.1.2.2. Sihtrühm: ettevõtjad ja elanikud
Muudatuse mõju ettevõtetele ja füüsilistele isikutele on väike ning valdavalt positiivne. Muudatus ei too kaasa uusi kohustusi ega lisakulusid, kuid aitab tagada aadressiandmete ajakohasuse.

6.2. Geodeesia
6.2.1. Mõju avaldav muudatus: kohalike geodeetiliste tööde MaRu-ga kooskõlastamise kohustuse kaotamine

Tunnistatakse kehtetuks RAS-i § 34 lõige 4, mis sätestas kohalike geodeetiliste tööde kooskõlastamise vajaduse MaRu-ga. RAS-i § 22 lõike 2 kohaselt rajatakse kohalikud geodeetilised võrgud vajaduse kohaselt. Pädevus vajaduse väljaselgitamisel on eelkõige kohalikul omavalitsusel, kes on RAS-i § 34 lõike 2 kohaselt ka kohalike geodeetiliste tööde korraldaja. Muudatuse eesmärk on vähendada menetlusetappe ja kiirendada geodeetiliste tööde korraldamist. Muudatus mõjutab eelkõige kohalikke omavalitsusi, Maa- ja Ruumiametit ning geodeetilisi töid tegevaid ettevõtteid.

6.2.1.1. Sihtrühm: riigiasutused ja kohaliku omavalitsuse asutused
Mõju riigivalitsemisele (riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele)
Mõju on positiivne, kuna menetlusele kuluva aja kokkuhoid vähendab MaRu ja kohaliku omavalitsuse menetluskulu.

Muudatuse eesmärk on lihtsustada geodeetiliste tööde menetlust, kaotades kohalike geodeetiliste tööde kohustusliku kooskõlastamise Maa- ja Ruumiametiga. Muudatuse tulemusena lüheneb menetlusaeg ning muutub lihtsamaks geodeetiliste tööde tegemiseks vajalik haldusmenetlus.

Mõju on Maa- ja Ruumiametile mõõdukalt positiivne, sest menetlusele kuluva aja kokkuhoid vähendab MaRu menetluskulu. Riskina võib tuua välja vajaduse anda tööde tegijatele või kohalikele omavalitsustele geodeetiliste tööde kohta selgitusi või nõuandeid.

Mõju kohalikele omavalitsustele on väike. Kuivõrd geodeetiliste tööde projekte koostavad üldjuhul asjakohast kutse- ja erialapädevust omavad geodeesiaettevõtted, ei kaasne muudatusega kohalikele omavalitsustele üldjuhul vajadust teha täiendavat tehnilist ekspertiisi. Samas võib väiksemates omavalitsustes, kus geodeesia-alane pädevus on piiratud, tekkida vajadus selgituste või nõustamise järele. Välistada ei saa ka riski, et osas omavalitsustes tekib muudatuse rakendamise algusjärgus suurem koormus uue töökorralduse kujundamisel. Samas vähendab seda asjaolu, et geodeetiliste tööde projektide koostamise eest vastutab töö tegija ning kohaliku omavalitsuse senine vastutus kohaliku geodeetilise võrguga seotud otsuste tegemisel ei muutu.

6.2.1.2. Sihtrühm: ettevõtjad ja elanikud
Mõju majandusele
Muudatuse mõju ettevõtjatele on väike ja valdavalt positiivne. Kohalike geodeetiliste tööde projektide ja aruannete kooskõlastamise menetluse lihtsustamine vähendab menetlusetappe ning võib lühendada tööde elluviimiseks kuluvat aega. See võib vähendada geodeetilisi töid tegevate või tellivate ettevõtjate halduskoormust.

Mõju elanikele on väike. Muudatus ei too füüsilistele isikutele kaasa uusi kohustusi ega kulusid. Kaudselt võib menetluste kiirenemine soodustada geodeetiliste töödega seotud projektide ja arendustegevuste sujuvamat elluviimist.

6.2.2. Mõju avaldav muudatus: geodeetiliste tööde tegemisel kasutatavate mõõteseadmete kalibreerimise kohustuse kehtestamine

Muudatusega sätestatakse geodeetiliste tööde tegemisel kasutatavate mõõteseadmete kalibreerimise kohustus. Muudatuse eesmärk on suurendada geodeetiliste täppismõõtmiste usaldusväärsust ning vähendada riski, et riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogudesse kantakse ebatäpseid mõõtmisandmeid.

Sätestatakse üldnõue, mille kohaselt geodeetiliste tööde tegemisel kasutatavad olulised mõõteseadmed ja nende komponendid (sh elektro-optilised kaugusmõõturid, mõõteprismad, digitaalsed täppisnivelliirid ning invar-koodlatid koos nende skaala omadustega) peavad olema kalibreeritud akrediteeritud mõõtelaboris. Nõude eesmärk on tagada mõõtmiste metroloogiline jälgitavus ja ühtlane kvaliteet sõltumata töö tegijast. Lisaks täpsustatakse kalibreerimisnõude kohaldamisala konkreetsete geodeetiliste tööde liikide puhul, nagu topo-geodeetilised uuringud, teostusmõõdistamine ja ehitusgeodeetilised mõõtmised. Nende tööde puhul laiendatakse nõuet ka terrestrilistele laserskanneritele. Säte rõhutab, et nimetatud töödel kasutatavate seadmete kalibreeritus on väga tähtis, kuna nende tulemustel on otsene mõju mõõtmiste täpsusele. Sätestatud on volitusnorm, et geodeetiliste mõõteseadmete kalibreerimise nõuded ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles täpsustatakse, et topo-geodeetiliste uuringute puhul on kalibreerimine kohustuslik, kui mõõtmistulemuse nõutav plaaniline või kõrguslik piirviga (täpsusklass) on väiksem või võrdne ± 1 cm või mõõtetulemust kasutatakse kohtulikus või muus õigusvaidluses tõendina.

6.2.2.1. Sihtrühm: riigiasutused ja kohaliku omavalitsuse asutused
Mõju riigivalitsemisele (riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele)
Muudatuse mõju riigivalitsemisele on positiivne. Kalibreeritud mõõteseadmete kasutamine parandab geodeetiliste mõõtmistulemuste usaldusväärsust ning vähendab riski, et riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogudesse kantakse ebatäpseid mõõteandmeid. See toetab ruumiandmete kvaliteeti ning parandab nende kasutatavust planeerimis-, ehitus-, maakorraldus- ja muudes haldusmenetlustes.

Mõju kohalikele omavalitsustele on väike. Kohalikud omavalitsused üldjuhul ei tee geodeetilisi mõõtmisi ise ega kasuta selleks mõõteseadmeid, vaid tööd teevad pädevad teenuseosutajad. Positiivne mõju avaldub kvaliteetsemate alusandmete kasutamises kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmisel.

6.2.2.2. Sihtrühm: ettevõtjad ja elanikud
Mõju majandusele
Negatiivse mõjuna võib välja tuua kalibreerimisteenuse kättesaadavuse riski. Eestis puudub praegu akrediteeritud kalibreerimisteenus geodeetiliste tööde tegemisel kasutatavatele mõõteseadmetele, mistõttu tuleb seadmete kalibreerimiseks kasutada välisriikide teenuseosutajaid. See võib suurendada geodeetiliste tööde tegijate kulusid ning pikendada seadmete kasutusest väljas olemise aega. Mõju avaldub eelkõige geodeetiliste tööde tegijatele, kes peavad tagama mõõteseadmete vastavuse kehtestatud nõuetele. Kalibreerimisteenuse kättesaadavusega seotud võimalikku mõju aitab vähendada asjaolu, et Eestis on olemas kalibreerimisteenuse arendamiseks vajalik taristu, eelkõige Vääna geodeetiline baasjoon. Selle taristu kasutuselevõtt võimaldaks tulevikus pakkuda osa kalibreerimisteenustest Eestis ning vähendada vajadust tellida teenust välisriigi akrediteeritud laboritest.

Nõue on kavandatud kehtestada 1. jaanuaril 2028. Üleminekuajal saavad turuosalised kohaneda ja seni kasutada välisriikide teenuseid. Samuti võimaldab üleminekuaeg ettevõtjatel planeerida kalibreerimisega seotud kulusid ja töökorralduslikke muudatusi.

Mõju füüsilistele isikutele on väike ja valdavalt positiivne. Muudatus võib kaudselt mõjutada geodeetiliste teenuste hinda, kui töö tegemisele kohaldub mõõteseadmete kalibreerimise kohustus. Samas parandab nõue mõõtmistulemuste usaldusväärsust ning vähendab ebatäpsetest mõõtmistulemustest tingitud vigade ja vaidluste riski. Nõue jõustub 1. jaanuaril 2028, mis võimaldab turuosalistel muudatusega kohaneda.

6.3. Aeromõõdistamine
6.3.1. Mõju avaldav muudatus: õigusliku raamistiku kehtestamine aeromõõdistusandmete avalikustamiseks ja kasutamiseks
Muudatustega luuakse ruumiandmete seaduses esmakordselt terviklik õiguslik raamistik aeromõõdistusandmete haldamiseks, avalikustamiseks ja kasutamiseks. Määratakse aeromõõdistusandmete liigid, nende haldamise põhimõtted ning erinevad ligipääsutasemed, et tasakaalustada ruumiandmete kasutatavust, eraelu puutumatuse kaitset ja riigi julgeoleku huve. Täpsemad tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Selleks muudetakse keskkonnaministri 20.12.2013 määrust nr 76 „Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused“.

Aeromõõdistusandmetena käsitatakse ortofotosid, kaldaerofotosid, fotovõrkmudeleid, aerolaserskaneerimise punktipilve andmeid ning neist tuletatud kõrgusmudeleid ja muid andmestikke. Aeromõõdistusandmeid haldab Maa- ja Ruumiamet, kelle ülesanne on korraldada nende töötlemist ja haldamist, tagades samal ajal eraelu puutumatuse, riigi julgeoleku ja andmete kasutatavuse avalikes huvides.

Muudatusega luuakse neljatasandiline ligipääsumudel:
1. Avalik vaade, milles tehakse kõigile kättesaadavaks üksnes ortofotod. Avalikult kättesaadava ortofoto piksli suurus maapinnal peab olema vähemalt 20 sentimeetrit ning andmed avalikustatakse vähemalt kuuekuulise ajalise viivitusega alates nende hõivamisest. Avalikus vaates ei tehta kättesaadavaks kaldaerofotosid, fotovõrkmudeleid, aerolaserskaneerimise punktandmeid ega detailseid punktipilve andmetest tuletatud andmestikke. Piirangu eesmärk on vähendada eraelu puutumatuse ja julgeoleku riske.
2. Autenditud kasutaja ligipääs: võimaldatakse ligipääs suurema detailsusega ortofotole, mille piksli suurus maapinnal on 10 sentimeetrit. Andmete kasutamine eeldab kasutaja autentimist ning nõustumist kasutustingimustega. Vajaduse korral võib Maa- ja Ruumiamet piirata või peatada autenditud kasutaja ligipääsu julgeoleku, avaliku korra või riigikaitse huvides. Kaldaerofotosid, fotovõrkmudeleid ja aerolaserskaneerimise punktandmeid autenditud kasutajale üldjuhul ei võimaldata, välja arvatud juhul, kui see on vajalik seadusest tuleneva ülesande täitmiseks.
3. Riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks võimaldatav ligipääs, mis võib hõlmata ortofotot, mille piksli suurus maapinnal on väiksem kui 10 sentimeetrit, kaldaerofotot, fotovõrkmudelit, aerolaserskaneerimise punktandmeid ja aerolaserskaneerimise punktandmetest tuletatud andmestikke. Maa- ja Ruumiamet võib piirata ligipääsu andmete liigi, mahu, ala või detailsuse alusel.
4. Suletud aeromõõdistusandmed, milleks on aerolaserskaneerimise punktandmed ja aeromõõdistusandmed, mille avalikustamine võib kahjustada riigi julgeolekut, avalikku korda või üksikisiku eraelu puutumatust. Neid andmeid ei tehta kättesaadavaks ei avalikus vaates ega tavapärastele autenditud kasutajatele. Ligipääs on võimalik üksnes riigi või kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks.

Muudatusega reguleeritakse aeromõõdistusandmete hägustamise taotluse esitamist. Isik võib esitada Maa- ja Ruumiametile taotluse aeromõõdistusandmete avalikus vaates esitatava ortofoto hägustamiseks, kui andmete detailsus võimaldab tuvastada isiku või tema valduses oleva objekti ning avalikustamine riivab ebaproportsionaalselt tema eraelu puutumatust.

6.3.1.1. Sihtrühm: riigiasutused ja kohaliku omavalitsuse asutused
Mõju riigivalitsemisele (riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele)
Muudatuse mõju riigivalitsemisele on positiivne. Selgem ja ühtne kord loob õigusliku aluse aeromõõdistusandmete kasutamiseks olukorras, kus andmete detailsus ja kasutusvõimalused on oluliselt kasvanud. Kavandatu aitab vähendada eraelu puutumatuse ja riigi julgeolekuga seotud riske, säilitades samal ajal kvaliteetsete ruumiandmete kasutatavuse avalike ülesannete täitmisel.

Mõju Maa- ja Ruumiametile on märkimisväärne. Ameti ülesanded laienevad, kuna lisandub kohustus hallata erinevaid ligipääsutasemeid, korraldada kasutajate autentimist, menetleda aeromõõdistusandmete hägustamise taotlusi ning rakendada andmete kasutamisega seotud tehnilisi ja korralduslikke meetmeid. Samuti tuleb tagada andmete kasutamise jälgitavus ning vajaduse korral piirata juurdepääsu julgeoleku, avaliku korra või riigikaitse huvides. Muudatusega võib kaasneda vajadus infosüsteemide arenduste ning haldusressursi järele.

MaRu-le tekib uus ülesanne hallata aeromõõdistusandmete erinevaid ligipääsutasemeid ning tagada, et andmed tehakse kasutajatele kättesaadavaks seaduses ja määruses sätestatud tingimustel. Selleks tuleb luua avalik vaade, autenditud kasutaja ligipääs, riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks mõeldud ligipääs ja suletud andmete kasutamise tehnilised lahendused ning hallata neid. Muudatusega kaasneb vajadus arendada ja hallata autentimislahendusi ning kasutusõigusi.

Lisaks lisandub MaRu-le kohustus menetleda aeromõõdistusandmete hägustamise taotlusi ning hinnata nende põhjendatust ja proportsionaalsust. See eeldab nii õiguslikku kui ka sisulist hindamist olukorras, kus asutus leiab, et aeromõõdistusandmete avalikustamine võib ebaproportsionaalselt riivata eraelu puutumatust või kujutada endast julgeolekuriski. Lisanduv töökoormus on seotud ka suletud aeromõõdistusandmete kasutamise korraldamisega. Maa- ja Ruumiamet peab hindama juurdepääsuvajadust, rakendama vajaduse korral piiranguid ning tagama, et suure detailsusega andmete kasutamine oleks põhjendatud ja kontrollitav.

Samas loob regulatsioon Maa- ja Ruumiametile senisest selgema õigusliku aluse aeromõõdistusandmete avalikustamise, kasutamise ja piirangute rakendamise korraldamiseks. See vähendab õiguslikku ebakindlust ning võimaldab eraelu puutumatuse ja julgeoleku kaalutlusi arvestada ühtsetel alustel kõigi andmekasutajate suhtes.

Kavandatu eeldab olemasolevate aeromõõdistusandmete avalikustamise ja levitamise lahenduste olulist ümberkujundamist. Kui praegu on suur osa aeromõõdistusandmetest kasutajatele kättesaadav ühetaolisel põhimõttel, siis edaspidi tuleb rakendada erinevad ligipääsutasemeid ning tagada nende tehniline eristamine.

Arenduskoormust suurendab ka asjaolu, et regulatsioon loob senisest erinevad andmetasemed. See tähendab, et süsteemid peavad suutma hallata sama andmestiku erinevaid versioone ja nendele rakenduvaid kasutuspiiranguid.

Mõju teistele riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele on positiivne. Muudatusega sätestatakse selgesõnaliselt, et riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste ülesannete täitmiseks võib võimaldada ligipääsu suurema detailsusega aeromõõdistusandmetele, sealhulgas kaldaerofotodele, fotovõrkmudelitele, aerolaserskaneerimise punktandmetele ja neist tuletatud andmestikele. See tagab, et planeerimis-, ehitus-, maakorraldus-, järelevalve-, keskkonna- ja kriisilahendamise ülesannete täitmiseks vajalikud andmed jäävad kättesaadavaks ega sõltu avaliku vaate piirangutest.

Mõju teistele riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele võib avaldada ka see, kui nende infosüsteemid kasutavad MaRu teenuseid või liidestusi. Eelkõige võib tekkida vajadus kohandada olemasolevaid liidestusi autentimispõhise ligipääsu kasutamiseks ning tagada süsteemide ühilduvus uute teenustega.

6.3.1.2. Sihtrühm: ettevõtjad ja elanikud
Mõju majandusele
Muudatuse mõju ettevõtjatele ja füüsilistele isikutele on keskmine ning mitmetahuline. Mõju avaldub eelkõige aeromõõdistusandmete kättesaadavuse korralduse muutumisest.
Positiivne mõju seisneb selles, et kvaliteetsed aeromõõdistusandmed jäävad ettevõtjatele kättesaadavaks ning autenditud kasutajatele võimaldatakse ligipääs senisest detailsematele ortofotodele. See võimaldab ka edaspidi kasutada aeromõõdistusandmeid projekteerimisel, planeerimisel, keskkonnamõjude hindamisel ning muudes majandustegevustes, mis tuginevad kvaliteetsetele ruumiandmetele. Samuti suureneb andmete kasutamise õigusselgus ning paraneb andmekasutuse jälgitavus.

Negatiivne mõju võib avalduda ettevõtjatele, kelle äriprotsessid või infosüsteemid kasutavad praegu suure detailsusega aeromõõdistusandmeid automaatselt või avalike teenustega. Neil võib tekkida vajadus kohandada infosüsteeme, andmevahetuslahendusi või tööprotsesse uute autentimis- ja ligipääsunõuetega. Mõju võib puudutada eelkõige geodeesia-, planeerimis-, projekteerimis-, kinnisvara-, metsandus- ja keskkonnavaldkonnas tegutsevaid ettevõtteid.

Füüsilistele isikutele on mõju valdavalt positiivne. Muudatus tugevdab eraelu puutumatuse kaitset, vähendades kõige detailsemate aeromõõdistusandmete avalikku kättesaadavust ning luues võimaluse taotleda avalikus vaates kuvatava ortofoto hägustamist, kui andmete avalikustamine riivab ebaproportsionaalselt isiku eraelu puutumatust. Samal ajal säilib avalikkusele juurdepääs üldisema detailsusega ruumiandmetele.

6.3.1.3. Mõju infoühiskonnale
Muudatuse positiivne mõju seisneb eelkõige selles, et luuakse selge õiguslik raamistik suure detailsusega ruumiandmete avalikustamiseks ja kasutamiseks. Muudatus aitab paremini tasakaalustada ruumiandmete kättesaadavust, eraelu puutumatuse kaitset ning riigi julgeoleku huve. Samuti suureneb andmete kasutamise jälgitavus, kuna suurema detailsusega andmetele juurdepääs eeldab autentimist ning andmete kasutamise tingimustega nõustumist.

Infoühiskonna seisukohast tähendab muudatus, et senine täielikult avalik ligipääs kõige detailsematele aeromõõdistusandmetele väheneb. Avalikus vaates jääb edaspidi kättesaadavaks üksnes üldisema detailsusega ortofoto ning suurema detailsusega andmete kasutamine toimub autenditud ligipääsuga. Seetõttu võivad andmeid kasutavad ettevõtted, teadusasutused ja teised kasutajad vajada oma tööprotsesside, infosüsteemide või andmevahetuslahenduste kohandamist.

Positiivne mõju avaldub ka andmekaitse ja küberturvalisuse vaates. Suure detailsusega aeromõõdistusandmete kasutamise parem kontrollitavus vähendab riski, et andmeid kasutatakse eraelu puutumatust või riigi julgeolekut kahjustaval eesmärgil. Samal ajal säilib võimalus kasutada vajaliku detailsusega andmeid.

Muudatusega kaasneb siiski risk, et osa seniseid andmekasutajaid peab kohandama oma infosüsteeme või tööprotsesse uute autentimis- ja ligipääsunõuetega. Samuti võib andmete kasutamine muutuda mõnevõrra keerukamaks kasutajatele, kes vajavad suure detailsusega aeromõõdistusandmeid sagedasti või automatiseeritud teenustega.

6.3.1.4. Mõju riigieelarvele
Muudatuse rakendamine eeldab nii Maa- ja Ruumiameti kui ka nende asutuste infosüsteemide arendamist, kelle infosüsteemid kasutavad Maa- ja Ruumiameti aeromõõdistusandmeid. Maa- ja Ruumiameti arendused on vajalikud selleks, et võimaldada aeromõõdistusandmete avalikustamist erinevate juurdepääsutasemetega ja hallata kasutajate autentimist. Lisaks tuleb arendada lahendused, mis võimaldavad hallata erineva detailsusega andmekihte ning piirata juurdepääsu andmetele kasutaja õiguste ja andmete liigi alusel. Teiste asutuste kulud on seotud eelkõige infosüsteemide kohandamisega autentimis- ja ligipääsuhaldusnõuete rakendamiseks ning olemasolevate teenusliideste kohandamiseks. Kulude täpne suurus sõltub kasutatavatest tehnilistest lahendustest ja olemasolevate süsteemide ülesehitusest. Esmased hinnangud osutavad, et vajalikud arendused võivad ulatuda suurusjärku 500 000 eurot või enam. Arenduskulude täpsem suurus selgub rakenduslahenduste väljatöötamisel.

Lisaks arenduskuludele kaasnevad süsteemide käitamise ja hooldamise püsikulud. Need on seotud eelkõige kasutajate autentimise, andmete täiendava töötlemise ja salvestamise, kasutajatoe ning ligipääsuhaldusega. Esmase hinnangu kohaselt võib see kulu olla 50 000 eurot aastas. Täpsem püsikulude suurus selgub rakenduslahenduste väljatöötamise käigus.

Samas sätestatakse, et riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks vajalik juurdepääs detailsetele aeromõõdistusandmetele säilib. Seetõttu ei kaasne avalike ülesannete täitmise võime vähenemist ega vajadust asendada seniseid andmeallikaid muude lahendustega.

6.3.1.5. Mõju riigi julgeolekule
Muudatuse mõju riigi julgeolekule on mõõdukas ning positiivne. Muudatusega kehtestatakse õiguslik alus suure detailsusega aeromõõdistusandmete kättesaadavuse piiramiseks, kasutamise kontrollimiseks ning julgeoleku seisukohalt tundlike andmete kaitseks. Positiivne mõju avaldub eelkõige selles, et riigi kogutud aeromõõdistusandmete kasutamine muutub paremini kontrollitavaks ning väheneb võimalus saada piiranguteta juurdepääs kõige detailsematele andmestikele, sealhulgas aerolaserskaneerimise punktandmetele.

Mõju ulatust vähendab asjaolu, et Eesti territooriumi kohta kogutud suure detailsusega ruumiandmed võivad olla jätkuvalt kättesaadavad ka teiste teenusepakkujate kaudu, kelle tegevusele muudatus ei kohaldu. Seetõttu ei kõrvalda muudatus kõiki aeromõõdistusandmetega seotud julgeolekuriske. Samas aitab muudatus vähendada riske ulatuses, mis on seotud Maa- ja Ruumiameti hallatavate andmete avalikustamise ja kasutamisega, ning tagab riigi kogutud andmete vastutustundlikuma avaldamise.

6.4. Tasulised teenused
6.4.1. Mõju avaldav muudatus: õigusliku raamistiku kehtestamine Eesti riiklikule GNSS-i satelliitandmete keskusele ESTPOS ja selle tasulistele teenustele
ESTPOS-i puhul ei ole tegemist üksnes GNSS-i referentsjaamade füüsilisest võrgust koosneva lahendusega, vaid keskse andmetöötlus- ja teenussüsteemiga, mis sisaldab lisaks tugijaamadele ka satelliitandmete kogumist, töötlemist, arhiveerimist ja edastamist tagavat taristut.

Muudatuse kohaselt on ka ESTPOS riikliku geodeetilise süsteemi osa. Sellega rõhutatakse ESTPOS-i rolli riikliku geodeetilise infrastruktuuri ühe põhikomponendina. Täienduse kohaselt kantakse geodeetiliste punktide andmekogusse lisaks geodeetiliste punktide ja võrkude andmetele ka ESTPOS-i andmed. Muudatuse eesmärk on koondada riiklik geodeetiline referentsinfo ühtsesse andmekogusse ning tagada geodeetilise süsteemi parem sidusus, läbipaistvus ja kasutatavus. Nähakse ette ESTPOS-i andmete avalikustamise viisid.

Sätestatakse ESTPOS-i andmete ja teenuste kasutamise tingimused (§ 38). Teabevaldajatele võimaldatakse juurdepääs ESTPOS-i andmetele registreeritud kasutajana, kui see on vajalik nende õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks. Samal ajal sätestatakse, et ESTPOS-i originaalmõõtmisandmed ning arvutus- ja transformeerimisteenus on avalikkusele tasuta kättesaadavad. Tasuliste teenustena nähakse ette üksikute tugijaamade reaalaja andmevood (RTCM-i striimid) ja ESTPOS-i võrgu reaalaja parandite (RTK parandite) pakkumine.

RTCM-i striimide teenust pakutakse erasektorile tasu eest ja kõrgkoolidele tasuta. Peamine sihtrühm on juba tegutsevad GNSS-i tugijaamade eravõrkude omanikud, kes saaksid tihendada oma võrke. Samuti uued ettevõtted, kes saaksid rajada teenust kasutades oma teenuse. RTK parandite teenust pakutakse tasu eest riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele. Tasu maksmisest on vabastatud kõrgkoolid.

6.4.1.1. Sihtrühm: riigiasutused ja kohaliku omavalitsuse asutused
Mõju riigivalitsemisele (riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele)
RTCM-i striimide teenus on suunatud erasektori ettevõtetele ning seda kasutatakse GNSS-i tugijaamade võrkude tihendamiseks või uute teenuste loomiseks. Seetõttu ei avalda teenuse tasuliseks muutmine riigiasutustele ega kohaliku omavalitsuse üksustele olulist mõju. Samas aitab teenuse tasuline pakkumine kaasa ESTPOS-i teenuste jätkusuutlikule rahastamisele ning võimaldab Maa- ja Ruumiametil katta teenuse osutamisega seotud kulusid.

Muudatus mõjutab riigiasutusi, kes kasutavad Maa- ja Ruumiameti pakutavaid ESTPOS-i RTK parandite teenust oma ülesannete täitmisel. Suuremad kasutajad on näiteks Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) ning Keskkonnaamet. Mõju avaldub eelkõige nende asutuste tegevuskulude suurenemises ning vajaduses planeerida teenuse kasutamisega seotud kulusid oma eelarves. Mõju kohalikele omavalitsustele on väike. Muudatus toetab ESTPOS-i teenuste jätkusuutlikku rahastamist ning loob selgema seose teenuse kasutamise ja selle ülalpidamiskulude kandmise vahel.

Muudatuse positiivne mõju seisneb selles, et ESTPOS-i reaalajateenuste rahastamine muutub kasutuspõhisemaks ning väheneb sõltuvus üldisest riigieelarvelisest rahastamisest. See loob Maa- ja Ruumiametile lisavõimaluse katta ESTPOS-i teenuste ülalpidamise, arendamise ja tehnilise toe kulusid ning toetab teenuse pikaajalist jätkusuutlikkust. Samas suureneb teenuse osutamisega töökoormus, mis on seotud lepingute sõlmimise, kasutajate haldamise ning arveldamisega. Nimetatud kulud on hinnanguliselt väikesed võrreldes ESTPOS-i teenuste üldiste ülalpidamiskuludega. Negatiivse riskina tuleb arvestada, et prognoositud tulud ei pruugi realiseeruda täies mahus, kuna osa kasutajaid võib tasu kehtestamise järel vähendada teenuse kasutamist või valida alternatiivseid teenusepakkujaid.

6.4.1.2. Sihtrühm: ettevõtjad ja elanikud
Mõju majandusele
Muudatus mõjutab eelkõige ettevõtjaid, kes kasutavad ESTPOS-i tugijaamade andmeid oma GNSS-teenuste osutamiseks. Muudatuse positiivne mõju seisneb selles, et ettevõtjatel tekib võimalus kasutada ESTPOS-i tugijaamade andmeid oma teenuste arendamiseks või olemasolevate teenuste täiustamiseks. See võib vähendada vajadust rajada ja hallata oma tugijaamade võrku ning seeläbi vähendada investeerimis- ja halduskulusid. Kuna RTK parandite teenust erasektorile ei pakuta, siis ei ole sellel otsest mõju ettevõtjatele.

Mõju elanikele on kaudne ja eeldatavalt väike. Muudatus võib parandada turul pakutavate positsioneerimis- ja asukohapõhiste teenuste kvaliteeti ning kättesaadavust, kuid ei too elanikele kaasa uusi kohustusi ega kulusid.

Kõrgkoolidele on teenuste kasutamine tasuta. See toetab teadus- ja arendustegevust ning aitab kaasa uute tehnoloogiate ja teenuste väljatöötamisele.

6.4.1.3. Mõju infoühiskonnale
Muudatusel on positiivne mõju infoühiskonna arengule, sest ESTPOS-i käsitlemine riikliku geodeetilise süsteemi osana, ESTPOS-i andmete kandmine geodeetiliste punktide andmekogusse ning andmete avalikustamise põhimõtted loovad selge õigusliku raamistiku, mis suurendab õigusselgust.

RTCM-i striimide teenuse pakkumine loob ettevõtjatele võimaluse kasutada riiklikku tugijaamade taristut oma teenuste arendamisel, mis võib soodustada uute teenuste turuletulekut ning innovatsiooni ruumiandmete valdkonnas.

6.3.1.4. Mõju riigieelarvele
Seaduse mõju riigieelarvele on väike. Muudatus võimaldab Maa- ja Ruumiametil saada lisatulu ESTPOS-i RTCM-i striimide ja RTK parandite teenuste osutamisest, mis aitab katta ESTPOS-i taristu ülalpidamise ja arendamisega seotud kulusid. Samas suureneb RTK parandite teenust kasutavate riigiasutuste eelarvekoormus.

6.4.1.5. Mõju riigi julgeolekule
Muudatusel ei ole otsest negatiivset mõju riigi julgeolekule. See aitab maandada julgeoleku- ja turvariske, kui asutused saavad andmeid otse, mitte läbi erasektori teenuspakkujate. Riigiasutused ei pea sõltuma kommertsteenuse pakkujate äriotsustest või küberturbe tasemest.

7. Rakendusaktid

7.1. Uued rakendusaktid
Seaduse jõustumisel tuleb ette valmistada Vabariigi Valitsuse määruse tervikekst „Aadresside ja kohanimede süsteem“ ja majandus- ja tööstusministri järgmiste määruste terviktekstid: „Geodeetiline süsteem“ ja „Maa- ja Ruumiameti osutatavate tasuliste teenuste loetelu, tasumäärad, tasude arvestamise ja tasuliste teenuste osutamise kord“.

7.2. Muudetavad rakendusaktid
Seaduse jõustumisel tuleb muuta järgmisi määruseid:
• Vabariigi Valitsuse 25.11.2004. a määrus nr 335 „Asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte määramise alused ja kord“;
• Vabariigi Valitsuse 22.12.2011. a määrus nr 164 „Geodeetiliste punktide andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“;
• Vabariigi Valitsuse 14.07.2011 määrus nr 101 „Volituse andmine geodeetilise süsteemi kehtestamiseks“;
• justiitsministri 19.12.2012. a määrus nr 60 „Kohtu registriosakonna kodukord“;
• Vabariigi Valitsuse 28.03.2013. a määrus nr 54 „Kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus“;
• keskkonnaministri 28.06.2013. a määrus nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“;
• keskkonnaministri 3.12.2013. a määrus nr 70 „Topograafilistele kaartidele kantavate andmete koosseis, topograafiliste kaartide nomenklatuur, kasutatavad leppemärgid ja kartograafiliste tööde teostamise korraldus“;
• keskkonnaministri 20.12.2013. a määrus nr 76 „Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused“;
• keskkonnaministri 4.11.2016. a määrus nr 46 „Objekti kontrollimise andmekogu süsteemi asutamine ja põhimäärus“;
• keskkonnaministri 29.06.2017. a määrus nr 20 „Keskkonnaotsuste infosüsteemi põhimäärus“;
• Vabariigi Valitsuse 20.12.2018. a nr 129 „Rahvastikuregistri ülesehitus, turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate üleantavate andmete loetelu“;
• kultuuriministri 27.02.2020. a määrus nr 4 „Eesti spordiregistri põhimäärus“;
• keskkonnaministri 12.09.2022. a määrus nr 41 „Fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite ning käitlemistoimingute registri põhimäärus, registrisse andmete esitamise kord ja andmekoosseis“;
• majandus- ja tööstusministri 14.08.2025. a määrus nr 22 „Maa- ja Ruumiameti põhimäärus“.

7.3. Kehtetuks muutuvad rakendusaktid
Seaduse jõustumisel muutuvad volitusnormi kehtetuks muutumise tulemusena kehtetuks:
• keskkonnaministri 12. juuli 2018. a määrus nr 70 „Eesti topograafia andmekogu alusel loodud trükikaartide kasutusse andmise ja teenuste osutamise kord“;
• Vabariigi Valitsuse 15. juuni 2021. a määrus „Volituse andmine aadressiandmete süsteemi kehtestamiseks“;
• keskkonnaministri 26. oktoobri 2011. a määrus nr 64 „Geodeetiline süsteem“;
• keskkonnaministri 16. juuni 2021. a määrus nr 32 „Aadressandmete süsteem“;
• keskkonnaministri 7. detsembri 2020 määrus nr 57 „Riikliku kohanimeregistri pidamise põhimäärus“;
• riigihalduse ministri 15. jaanuari 2016 määrus nr 2 „Kohanime vormistamise ja kasutamise kord“.

7.4. Rakendusaktide kavandid

Rakendusaktide kavandid on seletuskirja lisades 1–7.

8. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras.
Nähakse ette, et seaduse § 1 punkti 112 rakendatakse ruumiandmete seaduse 2028. aasta 1. jaanuarist ja punkti 113 rakendatakse 2030. aasta 1. jaanuarist. Säte puudutab GNSS-i tugijaamade sertifitseerimist ja geodeetiliste mõõteseadmete kalibreerimist.

Seaduse § 1 punktiga 112 täiendatakse ruumiandmete seadust rakendussättega, milles nähakse ette geodeetiliste mõõteseadmete kalibreerimise nõuete järkjärguline rakendamine. Ruumiandmete seaduse § 331 lõiget 1 rakendatakse alates 2028. aasta 1. jaanuarist ning § 341 lõiget 2 alates 2030. aasta 1. jaanuarist. Üleminekuperiood annab mõõdistusteenuse osutajatele ja teistele mõjutatud isikutele piisava aja nõuetega kohanemiseks ning vajalike kalibreerimiste korraldamiseks.

9. Kooskõlastamine ja kaasamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kõigile ministeeriumidele ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Geodeetide Ühingule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Omanike Keskliidule, Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale, AS-le Metrosert, Eesti Geoinformaatika Seltsile ja Eesti Planeerijate Ühingule.