1

EELNÕU

03.08.2026

Täiskasvanute koolituse seaduse muutmise seadus

§ 1. Täiskasvanute koolituse seaduse muutmine

Täiskasvanute koolituse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesoleva seadusega sätestatakse täienduskoolitusasutusele nõuded täienduskoolituse,

sealhulgas mikrokvalifikatsiooniõppe läbiviimiseks, õppija õigus õppepuhkusele, riigi

pakutava täiskasvanute mitteformaalõppe, sealhulgas täienduskoolituse ja muude e-õppevara,

platvormi toimimise ja kasutamise alused, täienduskoolituse rahastamise alused ning riiklik ja

haldusjärelevalve.“;

2) seadust täiendatakse 51. peatükiga järgmises sõnastuses:

„51. peatükk

Digiriigi Akadeemia

§ 161. Keskne e-koolitus ja e-õppevara

Keskse e-koolituse ja e-õppevarana käsitatakse käesoleva peatüki tähenduses mitteformaalõpet,

mille läbimise vajadus on mitmel avaliku sektori asutusel või valitsemisalal tulenevalt avaliku

sektori töökorraldusest, otsese avaliku teenuse arendusest või kompetentsiarenduse

eesmärkidest. Keskseks loetakse ka avalikule sektorile eriseadusega määratud kohustuslikke e-

koolitusi ja e-õppevarasid.

§ 162. Digiriigi Akadeemia

(1) Digiriigi Akadeemia on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on:

1) pakkuda, hallata, arendada ja ajakohastada avaliku sektori asutustele ja laiemale

elanikkonnale mõeldud mitteformaalõpet, sealhulgas andmekogus olevaid e-koolitusi ning e-

õppevarasid;

2) teha e-koolitused ja e-õppevara kättesaadavaks avalikult või piiratud isikute ringile;

3) pidada arvestust andmekogu kasutajate ja nende õppetegevuse üle;

4) edastada andmekogu kasutamise andmeid e-koolitusi või e-õppevara pakkuvale juriidilisele

isikule (e-õppe pakkujale) või kontrolli teostavale asutusele, sealhulgas kohustusliku e‑õppe

läbimise kontrollimiseks.

(2) Andmekogus töödeldakse järgmisi isikuandmeid:

1) füüsilise isiku üldandmed ja elukohariik;

2) füüsilise isiku kvalifikatsiooni, pädevuse ja oskuste andmed;

3) füüsilise isiku töökoha ja hõive andmed, sealhulgas füüsilise isiku tööandja ning ametikoht;

4) isikule omistatud valdkondlik kood, number või muu eristav tunnus, mille abil on võimalik

isikut selles valdkonnas üheselt tuvastada;

5) kohustusliku e-õppe pakkuja ja kontrolli teostava asutuse ametliku esindaja ees- ja

perekonnanimi ning isikukood;

6) suhtluse, tagasiside ja kasutajaeelistuste andmed;

7) õppeplatvormil isiku liikumise andmed;

8) õppetegevuse, õppesisu, osalemise, edenemise ja õpitulemuste hindamise andmed.

2

(3) Täidesaatva riigivõimu asutus, välja arvatud julgeolekuvaldkonnas, teeb andmekogus

kättesaadavaks avalikule teenistusele mõeldud e-koolitused ja e-õppevarad.

(4) Eraõiguslik juriidiline isik võib oma e-koolitused ja e-õppevarad andmekogus

kättesaadavaks teha, kui need on kooskõlastatud valdkondliku ministeeriumiga, õppijale tasuta

kättesaadavad ja täidetud on vähemalt üks järgmistest eeldustest:

1) koolitus on mõeldud laiemale elanikkonnale ja avalikes huvides;

2) isik pakub õppetegevust avaliku sektori töötajatele lepingu alusel;

3) isik täidab avalik-õiguslikku ülesannet.

(5) Andmekogu kaasvastutavad töötlejad on Justiits- ja Digiministeerium ning Digiriigi

Akadeemiat kasutavad asutused. Andmekogu volitatud töötleja on Registrite ja Infosüsteemide

Keskus.

(6) Andmekogus säilitatakse andmeid kümme aastat pärast kande tegemist.

(7) Andmekogu põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, milles sätestatakse:

1) vastutava ja volitatud töötleja ülesanded;

2) andmekogusse kantavate andmete täpne koosseis, sealhulgas mitteisikustatud andmete

koosseis;

3) andmete edastamise ja väljastamise kord;

4) andmekogu kasutamise kord ja liidestamise tingimused;

5) andmeandjad ja nende edastatavad andmed;

6) e-koolituste ja e-õppevarade tehnilised ja vormilised nõuded;

7) muud korralduslikud küsimused.“;

3) paragrahvi 162 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) kuvada kasutajale ülevaade läbitud õppest ning soovitused selle kohta, milliseid

täienduskoolitusi ja muud õppevara tulevikus läbida (personaalne õpirada).“.

§ 2. Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 1 punkt 3 jõustub 2028. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2026

Algatab Vabariigi Valitsus ..... 2026

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

1

03.08.2026

Täiskasvanute koolituse seaduse muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Täiskasvanute koolituse seaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on reguleerida Digiriigi

Akadeemia kui riikliku e-õppe andmekogu toimimise ja kasutamise alused. Digiriigi

Akadeemia koondab avaliku sektori pakutavad mitteformaalõppe võimalused, sealhulgas

täienduskoolitused ja muud e-õppevarad, mis on mõeldud nii avaliku sektori töötajatele kui

ka kogu laiemale elanikkonnale. Need võimaldavad andmekogu kaudu arendada digipädevusi

ja laiemalt riigi toimimise seisukohalt oluliste teemade (nt infoturve, elanikkonnakaitse)

mitteformaalset e-õpet. Tegemist on eesmärgistatud ja struktureeritud õppega.

Eelnõuga kavandatavad peamised muudatused on järgmised:

 kehtestatakse Digiriigi Akadeemia kui andmekogu õiguslik regulatsioon;

 määratletakse keskse mitteformaalõppe mõiste ning sätestatakse täidesaatva

riigivõimu asutuste kohustus teha avalikele teenistujatele mõeldud kesksed

täienduskoolitused ja muud e-õppevarad Digiriigi Akadeemias kättesaadavaks.

Erandina ei kohaldu kohustus julgeolekuvaldkonnale.

Muudatused on vajalikud, et luua õiguslik alus Digiriigi Akadeemia toimimiseks ning

võimaldada Akadeemias osalevate isikute andmete töötlemist ja sihipärast kasutamist,

sealhulgas kohustuslike e-koolituste ja e-õppevarade läbimise kontrollimiseks.

Digiriigi Akadeemia toimimise selgema õigusliku alusega ja keskse mitteformaalõppega

kaasneb valdavalt positiivne mõju. Muudatused parandavad õppe kättesaadavust ja kvaliteeti,

ühtlustavad avaliku sektori töötajate teadmisi ning toetavad elanikkonna digipädevuste arengut.

Samuti tõhustub avaliku sektori koolituskorraldus ja ressursikasutus, vähenevad dubleerivad

kulud ning paraneb andmepõhine juhtimine. Mõju majandusele, keskkonnale ja julgeolekule

on pigem kaudne ja positiivne, samas kui põhiõiguste seisukohast suureneb andmetöötluse

õigusselgus ja läbipaistvus. Võimalikud negatiivsed mõjud (nt ajutine koormuse kasv või

digilõhe risk) on piiratud ja maandatavad. Eelnõu ei suurenda ettevõtjate halduskoormust,

mistõttu halduskoormuse tasakaalustamise nõuet ei kohaldata.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi (JDM) digiriigi osakonna

digiriigi poliitika ja arenduse talituse nõunikud Killu Paal ([email protected]) ja Hendrik

Roland Helm ([email protected]), sama talituse juhataja Birgit Lüüs-Jakobs

([email protected]) ning sama osakonna IT-õiguse talituse juhataja Stina Avvo

([email protected]).

Valdkonna eest vastutab digiriigi valdkonna asekantsler Lauri Luht.

2

Eelnõu koostamisse on olnud kaasatud ka Haridus- ja Teadusministeeriumi ametnikud ning

Registrite ja Infosüsteemide Keskuse töötajad.

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud JDM-i õiguspoliitika osakonna õigusloome

korralduse talituse toimetaja Helen Noormägi ([email protected]).

1.3. Märkused

JDM-i valitsemisalas on Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 59 lõike 1 alusel digiühiskonna

poliitika kavandamine ja elluviimise koordineerimine, avalike e-teenuste arendamise

koordineerimine ja nende ühtse platvormi arendamine, riigi infosüsteemide, sealhulgas

andmepoliitika kujundamine ja koordineerimine, digiteadmiste arendamine ning ministeeriumi

pädevuse kohane õigusloome.

Eelnõuga muudetakse täiskasvanute koolituse seaduse (TäKS) 2025. aasta 1. aprillil jõustunud

redaktsiooni (RT I, 30.01.2025, 2).

Eelnõu ei ole sisuliselt seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu ei ole seotud Euroopa

Liidu õiguse rakendamisega, kuid on kooskõlas Euroopa Liidu õiguse nõuetega.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2025‒20271 järgmiste punktidega:

 infoturbe, avaliku sektori sisseelamise, pilvepõhiste tööriistade ja teiste regulaarselt

kontaktõppes läbiviidavate koolituste asendamiseks e-kursuste väljatöötamine koostöös

koolitus- ja personalijuhtidega;

 keskse õppeplatvormi kasutuselevõtuks avalikus sektoris, sealhulgas õpiandmete

jagamise ja läbitud kursuste tunnustamise reguleerimiseks seaduseelnõu.

Eelnõu on seotud ka „Digiühiskonna arengukava 2035“2 alaeesmärgiga „Digiriigi arenguks

vajalikud oskused ja teadmised“, mille kohaselt on muu hulgas eesmärgiks, et:

 aastaks 2028 toimib Digiriigi Akadeemia avalikus sektoris keskse koolitusplatvormina

kõikide avaliku sektori pakutavate koolituste ja õppematerjalide jaoks;

 platvormi kaudu on tagatud ka kogu elanikkonnale aja- ja asjakohased ning

ligipääsetavad digi- ja küberteemalised koolitused.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.

2. Seaduse eesmärk

2.1. Eelnõu vajalikkus

Digiriigi Akadeemia on riiklik elektroonilise mitteformaalõppe platvorm3, mis võeti kasutusele

2021. aasta detsembris digipädevuste arendamiseks. Esialgu oli platvorm mõeldud peamiselt

avaliku sektori töötajate koolitamiseks, et suurendada nende teadlikkust digiriigi toimimisest ja

arendada nende digipädevusi. Hiljem hakkasid JDM-i kui platvormi omaniku poole pöörduma

riigi teiste haldusalade ja valdkondade esindajad, kes otsisid võimalusi enda mitteformaalõppe

1 Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2025. aasta protokollilise otsusega (päevakorrapunkt 13) kinnitatud Vabariigi

Valitsuse tegevusprogramm 2025–2027. Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm | Eesti Vabariigi Valitsus. 2 Eesti Digiühiskonna arengukava 2035. DÜAK 2035 arengukava.pdf. 3 Käesoleva seletuskirja koostamise ajal kättesaadav: https://digiriigiakadeemia.ee/.

3

materjalide majutamiseks. Sellest tekkis arusaam, et riigil on vaja ühte e-õppe keskkonda, mis

rahuldaks õppehalduse vajadused keskselt kogu riigis. Kiirelt muutuvas keskkonnas peab olema

valmis suurendama suurte sihtrühmade teadmisi ja oskusi ning vaja on süsteemset lähenemist.

Nüüdseks on Digiriigi Akadeemia sihtrühm kogu elanikkond.

Koos sihtrühma laienemisega on märkimisväärselt avardunud ka Digiriigi Akadeemia e-

koolituste ja e-õppevara temaatika. Kui esialgu keskendus platvorm digiriigi ja digipädevuste

arendamisele, siis nüüd hõlmab see laia valikut koolitusi ja e-õppevarasid. JDM kui platvormi

omanik, kelle vastutusalasse kuulub VVS-i alusel digiteadmiste arendamine, on teinud Digiriigi

Akadeemias kättesaadavaks mitu koolitust nii digipädevuste, generatiivse tehisaru, infoturbe

andmete kui ka teenusedisaini ja juhtimise teemadel. Platvormile on avaliku sektori töötajatele

ja laiemale elanikkonnale mõeldud mitteformaalõppematerjale lisanud ka paljud teised avaliku

sektori asutused. Näiteks on platvormil nüüd elanikkonnakaitse ning võrdse kohtlemise ja

ligipääsetavuse teemalisi koolitusi.

Platvormi kasutus on alates selle loomisest kiiresti kasvanud. Digiriigi Akadeemias on

praeguseks üle 120 e-õppevara ja üle 45 000 registreeritud kasutaja.

Joonis 1. Digiriigi Akadeemia kasutajate arv (31. jaanuari 2026. a seisuga). Allikas: JDM.

Lisaks on platvormiga praeguseks liitunud ligikaudu 25 avaliku sektori asutust, kes on teinud

Digiriigi Akadeemias kättesaadavaks oma valdkonna e-õppe materjalid. E-õppevarade ja

kasutajate arv platvormil kasvab pidevalt, mis viitab selle laiemale kasutuselevõtule ja

vajadusele keskse ja skaleeritava e-õppe lahenduse järele.

Vajadus ulatuslikumate koolituste ja digipädevuste arendamise järele elanikkonnas on

kasvamas. Maailma Majandusfoorumi prognooside kohaselt muutub 2030. aastaks 37% Eestis

töötajatelt nõutavatest põhioskustest ning digipädevustest kujuneb universaalne põhinõue, mis

ulatub kaugemale IKT-sektorist ja tehnilistest ametitest.4 Need oskused on vältimatu eeldus üha

suuremas osas ametites ja tegevusvaldkondades. Samamoodi areneb pidevalt edasi Eesti

digiriik ning selle teenused, mis eeldavad järjest enam inimeste teadmiste ja oskuste pidevat

aja- ja asjakohastamist, sealhulgas andmekirja, küberturvalisuse ja tehisaru teemadel. Seetõttu

on riigi jaoks oluline toetada oma töötajate ning kogu elanikkonna digipädevuste süsteemset

arendamist.

4 Maailma Majandusfoorum, „The future of Jobs Report 2025“, 2025. Preface - The Future of Jobs Report 2025 |

World Economic Forum.

4

Digiriigi Akadeemia loob laiale sihtrühmale koolituste pakkumiseks vajalikud eeldused,

võimaldades pakkuda elektroonilist mitteformaalõpet üle Eesti kättesaadaval ja paindlikul

viisil. Samas puudub kehtivas õiguses seadusetasandil regulatsioon, mis sätestaks Digiriigi

Akadeemia andmekogu pidamise ning andmete töötlemise ja edastamise ühtsed ja selged

alused. Digiriigi Akadeemia töötab täna andmesubjekti nõusoleku ja koostöökokkulepete

alusel. Eriti oluline on õigusliku aluse olemasolu olukordades, kus koolituste kohustuslik

läbimine tuleneb eriseadustest. Näiteks infoturbe, elanikkonnakaitse või tööohutuse valdkonnas

nõutavate kohustuslike koolituste puhul peab olema võimalus edastada andmeid tööandjale või

pädevale asutusele, et nad saaksid kontrollida, kas inimene on koolituse läbinud. Samuti on

andmete töötlemine ja edastamine koolituste läbimise kohta vajalik, kui koolituse läbimise

teave võib haldusotsuse tegemisel olla üks sisendandmetest (nt välismaalase elamisloa

menetluses). Praegu puudub õiguslik alus, mis võimaldaks selliseid andmeid Digiriigi

Akadeemia kaudu väljastada.

Joonis 2. Digiriigi Akadeemia arenguetapid.Allikas: JDM.

Samuti on olulise teemana esile tõusnud vajadus selgelt määratletud ja ühtselt

koordineeritud kesksete mitteformaalõppe e-koolituste ja e-õppevarade järele avalikus

sektoris. Rahandusministeeriumi koostatud analüüsi kohaselt on riigi personalipoliitika

kujundamises ja elluviimises tähtis otsida kulude optimeerimise võimalusi, näiteks koolituste

keskse tellimise või arendamise abil.5 Avaliku sektori asutuste koolitusvajadused kattuvad

mitmes valdkonnas ning korduvad eri organisatsioonides. Samas puudub selge arusaam ja

regulatsioon, milliseid koolitusi võiks käsitleda kesksetena ja välja töötada ühiselt, sealhulgas

millised e-koolituste või e-õppevarana, ning millistel juhtudel tuleks need teha kättesaadavaks

ka teistele asutustele. Samuti ei ole kehtestatud põhimõtet ega kohustust, mille kohaselt peaksid

asutused jagama enda välja töötatud e-koolitusi või e-õppevarasid, kui materjalide sisu ja

asutuste koolitusvajadus kattub. Seega iseloomustab praegust avaliku teenistuse

koolituskorraldust killustatus: sarnase sisuga koolitusi arendatakse ja pakutakse nii e-õppes kui

ka kontaktõppes ning mitmes asutuses samal ajal. See toob kaasa dubleerimise ja ebaefektiivse

ressursikasutuse, kuna samu e-koolitusi ja e-õppevarasid töötakse välja või viiakse läbi eraldi,

kuigi vajadus on ühine.

5 Rahandusministeerium, „Avaliku teenistuse ajakohastamise analüüs 2023“. Analüüs_v11_Lisadega_0.pdf.

5

Seejuures varieerub asutuste e-õppe arendamise võimekus märkimisväärselt, mistõttu valitseb

töötajate koolitamisel, koolituste kvaliteedis ja standardites ning seeläbi ka teadmiste ja oskuste

tasemes ebavõrdsus. Kui osa asutusi on suutnud välja arendada e-koolitusi ning neil on selleks

ka oma platvorm, siis paljudel ei ole ressurssi, kompetentsi või organisatsioonilisi eeldusi.

E-õppe arendamist piiravad eelkõige ajapuudus, tehnilised raskused ja ebaselge vastutus.

Lisaks ilmneb selge vajadus õppetegevusega seotud andmete ja nende vahetamise järele. JDM-i

poolt 2025. aastal avaliku sektori asutuste seas korraldatud küsitluse tulemustest selgus, et

asutused vajavad teavet koolituste läbimise, õpitulemuste ning edasise koolitusvajaduse kohta

nii juhtimisotsuste tegemiseks kui ka õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks.

Killustunud lähenemise korral ei ole sellise teabe koondamine ja ühtne kasutamine ega

edastamine võimalik, mistõttu on piiratud ka andmepõhise juhtimise rakendamine

koolitusvaldkonnas.

Käesolev eelnõu võimaldab eelkirjeldatud kitsaskohti leevendada. Koordineeritud lähenemine

annab võimaluse koondada ühise vajadusega koolituste väljatöötamine asutusteüleselt,

määratleda need e-õppevarad, mida kõik või mitme avaliku sektori asutuse töötajad oma

oskuste arendamiseks peavad läbima, vähendada dubleerimist ning kasutada ressursse

tõhusamalt. See loob aluse avaliku sektori asutustel liikuda kontaktipõhiselt koolitustelt e-

koolitustele, mis vähendab riigikulusid ja võimaldab pakkuda sama koolitust laiemale

sihtrühmale. Eriti oluline on see täidesaatva võimu koolituste puhul, mis on rahastatud

avalikest vahenditest ja mõeldud laiemale sihtrühmale. Samal ajal aitab see tagada

koolituste ja nende läbijate oskuste ühtlasema kvaliteedi, parandada koolituste kättesaadavust,

ennekõike asutuste jaoks, kelle enda võimekus koolitusi pakkuda on väiksem, ning kiirendada

uute koolituste väljatöötamist. Oluline on, et keskne lahendus aitaks säilitada ka paindlikkuse,

andes asutustele võimaluse kohandada koolitusi oma spetsiifiliste vajaduste ja töökorraldusega.

Kesksete koolituste arendamise vajadus tuleneb ka Vabariigi Valitsuse seatud suunast liikuda

avaliku sektori asutuste ühiste koolitusvajaduste puhul kesksete lahenduste poole. See eeldab

avaliku sektori koolituskorralduse senisest suuremat koordineerimist ja ühiselt kasutatavate

lahenduste süsteemset arendamist. Digiriigi Akadeemia aitab seda eesmärki saavutada,

pakkudes tehnilist ja organisatsioonilist raamistikku, millele saab rajada avaliku sektori ülese

koolituste süsteemi.

2.2. Eelnõu eesmärk

Eelnõu eesmärk on luua Digiriigi Akadeemiale kui kesksele riiklikule elektroonilisele

mitteformaalõppe platvormile selge ja terviklik õiguslik raamistik, mis tagab platvormi

toimimise, andmekogu pidamise ning õppija andmete töötlemise ja edastamise õiguspärasuse,

läbipaistvuse ja ühtsuse. Eelnõuga luuakse õiguslik alus Digiriigi Akadeemias töödeldavate

andmete kogumiseks, kasutamiseks ja väljastamiseks, sealhulgas olukordades, kus koolituste

kohustuslik läbimine tuleneb eriseadustest. See võimaldab tagada kohustuslike koolituste

läbimise kontrollimise ning toetab tööandjate ja pädevate asutuste õigust saada selleks vajalikku

teavet. Digiriigi Akadeemia toimimine eeldab isikuandmete töötlemist ning nende sihipärast

kasutamist, mistõttu on vaja kehtestada üheselt mõistetav õiguslik alus. E-õppe korraldamisel

töödeldakse muu hulgas õppijate isiku- ja õpiandmeid (nt osalemine, tulemused, õppetegevuse

läbimine), mida on vaja õppetegevuse korraldamiseks ja haldamiseks, koolituste läbimise

tõendamiseks, kohustuslike koolituste läbimise kontrollimiseks ning juhtimisinfo ja analüüsi

koostamiseks. Seetõttu sätestatakse seaduse tasandil Digiriigi Akadeemias töödeldavate

6

andmete koosseis, määratakse andmete vastutavad ja volitatud töötlejad ning kehtestatakse

andmete kasutamise ja väljastamise alused ja tingimused, tagades sealjuures andmete

turvalisuse, minimaalsuse ja õiguspärase kasutamise. Samuti võimaldatakse õppijale kuvada

personaalne õpiteekond, võttes arvesse tema varem läbitud e-koolitusi või e-õppevarasid

Digiriigi Akadeemias.

Digiriigi Akadeemia puhul on tegemist andmekoguga avaliku teabe seaduse (AvTS) § 431

lõike 1 tähenduses. Nimetatud sätte kohaselt on andmekogu riigi, kohaliku omavalitsuse või

muu avalik-õigusliku isiku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku infosüsteemis

töödeldavate korrastatud andmete kogum, mis asutatakse ja mida kasutatakse seaduses, selle

alusel antud õigusaktis või rahvusvahelises lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks. Viidatud

sätted ei määra sisulisi kvalitatiivseid tunnuseid, mille esinemise järgi saaks otsustada, kas

andmekogu asutamine on kohustuslik või mitte. Ka Andmekaitse Inspektsioon on oma

2013. aasta andmekogude juhendis selgitanud, et „andmekogu eristamiseks on formaalne

tunnus – asutamine seaduse või selle alusel antud akti alusel. Muul juhul on tegu üldise avaliku

sektori andmetöötlusega ehk täpsemalt avaliku teabe töötlemisega“. Praegusel juhul luuakse

Digiriigi Akadeemias seoses isikustatud teabe lisandumisega ka andmekogu.

Digiriigi Akadeemia kaudu toimuv õppetegevus on käsitatav mitteformaalõppena, kuna see on

eesmärgistatud, struktureeritud ja institutsionaalselt korraldatud õppetegevus, mida pakuvad

avaliku sektori asutused ning mille eesmärk on arendada sihipäraselt teadmisi ja oskusi.

Õppetegevus on jälgitav ja tõendatav ning võib olla seotud ka õigusaktidest tulenevate

kohustustega. Mitteformaalõppele, välja arvatud täienduskoolitusele, ei ole rohkem seadusest

tulenevaid kriteeriume ega nõudeid. Digiriigi Akadeemia ei vasta informaalõppe tunnustele6,

kuna see ei kujuta endast juhuslikku või spontaanset õppimist igapäevaelu käigus, vaid

süsteemselt korraldatud ja avaliku huvi eesmärgil pakutavat õppetegevust. Digiriigi

Akadeemiat kasutavatel isikutel on konkreetse huvipakkuva valdkonna suhtes õppimise

eesmärk.

Ühtlasi on eelnõu eesmärk luua alused keskse mitteformaalõppe määratlemiseks ja

kättesaadavaks tegemiseks Digiriigi Akadeemia kaudu. Sellega suunatakse avaliku sektori

asutusi jagama oma loodud e-koolitusi, kui nende sisu kattub teiste asutuste koolitusvajadusega.

Eesmärk on vähendada dubleerimist, tõhustada ressursside kasutamist ning tagada koolituste

ühtlasem kvaliteet. Digiriigi Akadeemia kui riiklik e-õppe platvorm loob vajalikud eeldused

kesksete koolituste arendamiseks ja levitamiseks, võimaldades koondada kogu avalikus

sektoris olulised koolitused ja e-õppevarad ning pakkuda neid ühtses keskkonnas. Samuti on

eelnõu eesmärk toetada andmepõhist juhtimist avaliku teenistuse koolitusvaldkonnas,

võimaldades koguda ja analüüsida õppetegevusega seotud andmeid ning kasutada neid

koolitusvajaduse hindamisel, juhtimisotsuste tegemisel ja poliitikameetmete kujundamisel.

Eelnõu kaudsem eesmärk on parandada e-õppe kättesaadavust ja kvaliteeti nii avaliku sektori

töötajate kui ka laiema elanikkonna jaoks, võimaldades koolituste arendamist ja levitamist

keskse e-õppe platvormi kaudu. See loob eeldused digipädevuste ja muude riigi toimimise

seisukohalt oluliste teadmiste süsteemseks arendamiseks.

2.4. Eelnõu väljatöötamise kavatsus

6 https://www.coe.int/en/web/lang-migrants/formal-non-formal-and-informal-learning.

7

Kavandatavate muudatuste kohta ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust (edaspidi VTK).

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika

eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 5 kohaselt ei pea VTK-d tegema, kui eelnõuga ei kaasne olulist mõju.

Eelnõu eesmärk on korrastada Digiriigi Akadeemia tegevuse õiguslikku alust ning sätestada

seaduse tasandil õppijate andmete töötlemise ja e-koolituste või e-õppevara läbimise

kontrollimise õiguslikud alused. Eelnõuga ei looda uusi avalikke teenuseid, vaid täpsustatakse

juba toimiva lahenduse õiguslikku regulatsiooni. Eelnõuga ei kaasne olulist mõju riigi või

kohaliku omavalitsuse ülesannetele, majandusele ega keskkonnale. Samuti ei kaasne eelnõuga

täiendavat halduskoormust ettevõtjatele ja inimestele.

Eeltoodut arvestades on VTK koostamata jätmine põhjendatud.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1. Eelnõu sisu

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu § 1 näeb ette TäKS-i reguleerimisala laiendamise

ja Digiriigi Akadeemia andmekogu regulatsiooni. Eelnõu § 2 on erandkorras jõustumise säte

personaalse õpiraja jaoks.

Eelnõu § 1 punktiga 1 laiendatakse TäKS-i reguleerimisala selliselt, et Digiriigi Akadeemia

kui riigi pakutava täienduskoolituste ja e-õppevarade platvormi toimimise ja kasutamise

regulatsioon kuulub TäKS-i reguleerimisalasse. Akadeemia ei ole mõeldud ainult avaliku

sektori teenistusele, vaid elanikkonnale üldiselt.

Eelnõuga kavandatav regulatsioon luuakse TäKS-i, kuna Digiriigi Akadeemia tegevus seondub

sisuliselt koolituse valdkonnaga ning puudutab elanikkonna teadmiste ja oskuste arendamist e-

koolituse ja e-õppevara, sh e-täiendkoolituse kaudu. Digiriigi Akadeemiasse panevad materjale

üles ka täienduskoolitusasutused, kes vastavad TäKS-is esitatud täienduskoolitusasutuste

nõuetele (nt elanikkonnakaitse koolitus, mida pakub Sisekaitseakadeemia). Digiriigi

Akadeemias kättesaadavaks tehtav e-õpe on mõeldud nii avaliku sektori töötajatele kui ka

laiemale elanikkonnale ning on oma eesmärgilt seotud täiskasvanute teadmiste ja oskuste

arendamisega. Kuigi kõik Digiriigi Akadeemias kättesaadavad e-koolitused ja e-õppevarad ei

vasta TäKS-i tähenduses täienduskoolituse formaalsetele nõuetele ning kõiki koolitusi ei ole

välja töötanud täienduskoolitusasutused, on Digiriigi Akadeemia tegevus oma sisult ja

eesmärgilt seotud õppimisega väljaspool tasemeharidust, mida Eesti riigis reguleerib TäKS.

Muud e-õppe võimalused on laiemalt mitteformaalõppe vormid, mis on samuti defineeritud

TäKS-is. Platvorm hõlmab peale täienduskoolituste ka paindlikumaid elektroonilise

mitteformaalõppe vorme (nt struktureeritud ja eesmärgipärased õpiampsud ning teemakohased

e-koolitused), mille eesmärk on toetada laiema sihtrühma teadmiste kiiret ja sihipärast

omandamist. Sellised õppetegevused jäävad küll väljapoole TäKS-i täienduskoolituse

definitsiooni, kuid kuuluvad sisuliselt mitteformaalõppe ja täiskasvanute õppimise laiemasse

raamistikku. Seega sobitub Digiriigi Akadeemia oma sisult ja eesmärgilt olemasolevatest

regulatsioonidest kõige vahetumalt täiskasvanute koolituse valdkonda, mistõttu on põhjendatud

regulatsiooni paigutamine TäKS-i. TäKS-i kasutamine regulatsiooni alusena võimaldab

käsitleda Digiriigi Akadeemiat täiskasvanute koolituse süsteemi osana, luues samas eraldi

sätted platvormi eripära arvestamiseks.

8

Kuna Digiriigi Akadeemias on ka selliseid e-õppe vorme, mis ei vasta täielikult

täienduskoolituse formaalsetele tunnustele, laiendatakse eelnõuga TäKS-i reguleerimisala

piiratud ulatuses, et hõlmata ka digitaalses keskkonnas toimuvat mitteformaalset ja paindlikku

õppetegevust. See võimaldab siduda Digiriigi Akadeemia olemasoleva täiskasvanute koolituse

süsteemiga, säilitades samal ajal platvormi paindlikkuse ja laiapõhjalise kasutuse. Oluline on

märkida, et Digiriigi Akadeemias kättesaadavad e-õppevarad on avaliku sektori asutuste välja

töötatud ning mõeldud avalike ülesannete täitmise toetamiseks ja üldsuse huvides tähtsate

teadmiste levitamiseks. Seetõttu on platvormil pakutav õppesisu temaatiliselt ja eesmärgilt

piiritletud ning platvorm ei ole üldine haridusteenuse pakkuja, vaid toetab digiriigi toimimise

ja avalike teenuste osutamisega seotud pädevuste arendamist.

Oluline on rõhutada, et Digiriigi Akadeemia sihtrühm ei piirdu üksnes ametnikega, vaid

hõlmab ka teisi avaliku sektori töötajaid ja elanikkonda laiemalt.

TäKS-i valimine regulatsiooni aluseks toetab õigusselguse ja süsteemsuse põhimõtet,

koondades täiskasvanute koolitusega seotud regulatsiooni ühte seadusesse ning vältides

samateemaliste seaduste killustumist.

Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse TäKS-i 51. peatükiga „Digiriigi Akadeemia“. Loodavas

peatükis sätestatakse Digiriigi Akadeemia õiguslik regulatsioon ning keskse mitteformaalõppe

määratlemise ja kättesaadavaks tegemise alused.

TäKS § 161 sätestab keskse e-koolituse ja e-õppevarade mõiste. Keskse e-koolituse ja e-

õppevarana käsitatakse mitteformaalõpet, mille läbimise vajadus on mitmel avaliku sektori

asutusel või valitsemisalal tulenevalt avaliku sektori töökorraldusest, otsese avaliku teenuse

arendusest või kompetentsiarenduse eesmärkidest. Keskseks loetakse ka avalikule sektorile

eriseadusega määratud kohustuslikke e-koolitusi ja e-õppevarasid.

Vajadus kesksete lahenduste järele tuleneb sellest, et avaliku sektori asutuste koolitusvajadus

kattub paljudes valdkondades. Praegu arendavad asutused selliseid koolitusi sageli eraldi ning

see toob kaasa dubleerimise ja ebatõhusa ressursikasutuse. Samal ajal asutuste võimekus

kvaliteetseid e-õppematerjale välja töötada varieerub, mistõttu on koolituste kvaliteet ja

kättesaadavus ebaühtlane. Küsitlusest, mille JDM 2025. aastal avaliku sektori asutuste seas

korraldas, selgus, et suurim vajadus kesksete koolituste järele esineb teemades, mis on

laiapõhjalised ja üldpädevuslikud, mitmes asutuses sarnased või õigusaktide kohaselt

kohustuslikud ning vähemalt osaliselt standardiseeritavad. Selliseid koolitusi saab keskselt

arendada, kuna nende sisu on võimalik täielikult või osaliselt eri asutuste vahel üle kanda ja see

ei sõltu terviklikult konkreetse asutuse töökorraldusest.

Avaliku sektori töökorraldusest tulenevad koolitused hõlmavad teemasid, mis on vajalikud

tööprotsesside ja sisekorra tagamiseks kõigis või mitmes asutuses. Sellised võivad olla näiteks

infoturbe ja küberturvalisuse põhimõtete tundmine ja rakendamine igapäevatöös,

andmekaitsenõuete järgimine (sh isikuandmete töötlemise alused), uute töötajate

sisseelamiskoolitused ning ühiste infosüsteemide ja (infotehnoloogiliste) tööriistade

kasutamine. Niisuguste kesksete koolitustega on võimalik tagada, et avaliku sektori töötajad

järgivad asutusest olenemata ühtseid nõudeid, töövõtteid ja tavasid.

Otsese avaliku teenuse arendusest tulenevad koolitused on seotud teenuste kujundamise,

arendamise ja osutamisega ning puudutavad valdkondi, mis on olulised avalike teenuste

kvaliteedi tagamiseks. Näiteks võib tuua teenusearenduse põhimõtted ja kasutajakeskse

9

lähenemise rakendamise, digiteenuste arendamise alused (sh kasutatavuse, ligipääsetavuse ja

standardite järgimine), andmepõhise otsustamise ja andmeanalüüsi alused avalike teenuste

arendamisel, aga ka tehisaru ja automatiseerimise võimaluste kasutamise avalikus sektoris.

Nende kesksete koolitustega on võimalik tagada, et avalikud teenused arenevad ühtsete

põhimõtete alusel ning vastavad kvaliteedi- ja ligipääsetavuse nõuetele.

Kompetentsiarenduse eesmärkidest tulenevad koolitused hõlmavad selliste laiemate oskuste ja

teadmiste arendamist, mis ei pruugi olla otseselt seotud konkreetse tööülesandega, kuid on

vajalikud avaliku sektori toimimiseks tervikuna. Sellised on näiteks digipädevuste arendamine

(nt andmekirjaoskus, küberturvalisuse teadlikkus, tehisaru kasutamine), juhtimis- ja

koostööoskuste arendamine, samuti avaliku sektori eetika, väärtuste ja hea halduse põhimõtted

ning võrdse kohtlemise ja mitmekesisuse põhimõtted. Need koolitused on sageli laiapõhjalised

ja üldpädevuslikud ning nende sisu on suures osas eri asutuste vahel ülekantav, mistõttu sobivad

need keskseks arendamiseks.

Lisaks loetakse keskseteks e-koolitusteks ja e-õppevaradeks ka need koolitused ja materjalid,

mille läbimise kohustus tuleneb eriseadustest. Sellised kesksed koolitused on näiteks:

 infoturbekoolitused;

 andmekaitsekoolitused;

 ohutuskoolitused;

 kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse koolitused.

Kesksed e-koolitused ja e-õppevarad määratletakse, et luua alus avaliku teenistuse ühiste

koolituste ja materjalide süsteemseks arendamiseks ning kogu avalikus sektoris kättesaadavaks

tegemiseks, vältides samasisuliste koolituste dubleerivat arendamist eri asutustes. JDM ja

Rahandusministeerium (RaM) koostöös teiste ministeeriumite ja nende valitsemisala

asutustega ning kohalike omavalitsuse üksustega koostab nimekirja kesksetest e-koolitustest ja

e-õppevaradest. Koolitusteemad tehakse avalikult kättesaadavaks (nt RaM-i veebilehel),

tagades läbipaistvuse ning asutustele selge suunise kesksete koolituste arendamiseks ja

kasutamiseks. Avalikult kättesaadavaks tehtud kesksete koolituste ja materjalide nimekirjas

olevad koolitused töötatakse välja ja neid arendatakse eelkõige nende asutuste eestvedamisel,

kellel on asjaomases valdkonnas sisuline pädevus ja arendusvõimekus. Näiteks töötab JDM

oma vastutusvaldkonna piires ja ressurssi arvestades välja digipädevuste arendamise

e-õppevarasid, kuna digipädevuste arendamine kuulub VVS-i kohaselt JDM-i valitsemisalasse.

Kesksete koolituste ja e-õppevarade puhul lepivad avaliku sektori asutused kokku, milline

asutus või tema valitsemisala asutus sobib kõige paremini koolituse väljatöötamiseks,

arvestades nii valdkondlikku seotust kui ka olemasolevat võimekust.

Oluline on rõhutada, et eelnõu ei loo asutustele kohustust töötada välja kesksete koolituste

nimekirjas olevaid koolitusi. Samas loob regulatsioon võimaluse ühiste koolitusvajaduste puhul

koordineerida koolituste arendamist ning kasutada ressursse tõhusamalt, vältides paralleelset ja

dubleerivat arendustegevust.

Kesksete koolituste ja materjalide regulatsiooni puhul on tähtis säilitada paindlikkus. Avaliku

sektori koolitusvajadused muutuvad olenevalt tehnoloogia arengust, õigusruumi muutustest ja

väliskeskkonnast. Seetõttu ei ole põhjendatud sätestada kesksete koolituste ammendavat loetelu

seaduse või määruse tasandil. Paindlik lähenemine võimaldab kesksete koolituste prioriteete

regulaarselt ajakohastada ning uutele vajadustele kiiresti reageerida, tagades samas, et keskne

koolituskorraldus jääb eesmärgipäraseks, ajakohaseks ja on kooskõlas riigi strateegiliste

eesmärkidega.

10

TäKS § 162 sätestab Digiriigi Akadeemia andmekogu regulatsiooni. Andmekoguna

reguleerimise vajadust vaata seletuskirja punktis 3.2.

Lõikega 1 sätestatakse Digiriigi Akadeemia põhieesmärgid. Sättega määratletakse platvormi

funktsionaalne roll e-õppe korraldamisel ning luuakse õiguslik alus nii riigi pakutavate e-

koolituste, sh e-täienduskoolituste, ja e-õppevarade koondamiseks kui ka õppetegevuse

arvestuseks, õpiandmete jagamiseks ja andmepõhiseks juhtimiseks. Eesmärgid on esitatud

andmekogu seisukohast tähtsuse ja ühiskondliku mõju järjekorras.

Lõike 1 punkti 1 kohaselt on Digiriigi Akadeemia eesmärk võimaldada avaliku sektori

asutustel pakkuda, hallata, arendada ja ajakohastada elektroonilist mitteformaalõpet, sealhulgas

e-täienduskoolitusi ja e-õppevarasid. Sätte eesmärk on luua kogu avalikus sektoris ühtne

keskkond e-koolituste ja e-õppevarade koondamiseks ja haldamiseks. Praegu arendavad ja

haldavad asutused e-õppevarasid sageli hajutatult eri keskkondades ning see raskendab nende

kättesaadavust, uuesti kasutamist ja ajakohastamist. Keskne platvorm võimaldab koondada

avaliku sektori asutuste e-koolitused ja e-õppevarad ühte keskkonda, lihtsustada nende

haldamist ning tagada, et õppesisu on ajakohane ja kättesaadav ka teistele asutustele. Ühtlasi

vähendab see ressursikulu, kuna asutused ei pea enam üleval pidama paralleelseid

õpikeskkondi.

Lõike 1 punkti 2 kohaselt on Digiriigi Akadeemia eesmärk üles laaditud e-koolitusi ja

e-õppevarasid avalikult või piiratud isikute ringiga jagada. Sätte eesmärk on luua paindlik

mehhanism õppevarade ja koolituste sihipäraseks levitamiseks. Mõned Digiriigi Akadeemia

platvormil pakutavad e-õppevarad ja koolitused on mõeldud laiemale avalikkusele (nt

digipädevuste või elanikkonnakaitse teemad), samas kui teised on mõeldud kitsamale

sihtrühmale (nt konkreetse valitsemisala töötajad või asutuse sisekoolitus). Võimalus määrata

sihtrühm aitab tagada, et e-õppevarasid kasutatakse eesmärgipäraselt ja arvestatakse nii avaliku

huvi kui ka asutusesiseste vajadustega.

Lõike 1 punkti 3 kohaselt on Digiriigi Akadeemia eesmärk pidada arvestust platvormi

kasutajate ja nende õppetegevuse üle. Sätte eesmärk on tagada õppetegevuse läbipaistvus ja

jälgitavus. Õppetegevuse arvestus võimaldab koguda teavet koolitustel osalemise, nende

läbimise ning õppijate edenemise kohta. See on vajalik nii koolituste korraldamiseks kui ka

nende tulemuste hindamiseks, võimaldades asutustel saada ülevaade töötajate koolitusest ja

toetades koolitusvajaduste planeerimist. Ühtlasi võimaldab õppetegevuse üle arvestuse

pidamine pakkuda platvormi kasutajale personaliseeritud koolitussoovitusi.

Lõike 1 punkti 4 kohaselt on Digiriigi Akadeemia eesmärk jagada e-koolituse ja e-õppevarade

kasutamise andmeid koolituse või õppevarade pakkujatega, sealhulgas kohustusliku e-õppe

läbimise kontrollimiseks. Sätte eesmärk on tagada, et koolituste loojatel ja pädevatel asutustel

on võimalik saada vajalikku teavet koolitustel osalemise ja nende läbimise kohta. See on eriti

tähtis olukordades, kus koolituste läbimine on õigusaktide kohaselt kohustuslik (nt infoturbe-,

andmekaitse- või elanikkonnakaitse koolitused). Andmete jagamine võimaldab kontrollida

kohustuste täitmist ja hinnata koolituste tulemuslikkust, järgides samas andmekaitsenõudeid.

Täpsemad väljastusnõuded on esitatud Vabariigi Valitsuse määruses.

Lõikega 2 sätestatakse Digiriigi Akadeemias töödeldavate isikuandmete kategooriad olulisuse

järjestuses. Kuna isikuandmete töötlemine on oluline, siis seadusereservatsiooni põhimõtte (PS

§ 3 lg 1) kohaselt tuleb selline isikuandmete töötlus sätestada seaduse tasandil. Sätte eesmärk

11

on luua selge õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks Digiriigi Akadeemias, tagades andmete

töötlemise õiguspärasuse, läbipaistvuse ja vastavuse andmekaitse põhimõtetele. Digiriigi

Akadeemia toimimine eeldab õppijate ja õppetegevusega seotud andmete töötlemist, kuna

platvormi kaudu korraldatakse õppetegevust, peetakse arvestust e-koolituste ja e-õppevarade

läbimise kohta ning vajaduse korral ka kontrollitakse kohustuslike koolituste ja e-õppevarade

läbimist. Seetõttu on vaja seaduse tasandil määratleda, milliseid isikandmete kategooriaid võib

platvormil töödelda. Täpne isikuandmete nimekiri esitatakse määruses, milleks on ette nähtud

lõikes 7 volitusnorm.

Lõike 2 punkti 1 kohaselt töödeldakse andmekogus õppetegevuses osaleva füüsilise isiku

üldandmeid ja elukohariiki. Need hõlmavad isiku tuvastamiseks vajalikke andmeid (nimi,

isikukood või sünniaeg, sugu, kontaktandmed). Neid andmeid on vaja õppijate üheseks

identifitseerimiseks ja õppetegevuse üle arvestuse pidamiseks.

Lõike 2 punkti 2 kohaselt töödeldakse Digiriigi Akadeemias andmeid õppetegevuses osaleva

füüsilise isiku kvalifikatsiooni, pädevuse ja oskuste kohta. Need andmed hõlmavad teavet isiku

pädevuse ja õpitulemuste kohta ning nende töötlemine võimaldab hinnata koolituste

tulemuslikkust, toetada õppija arengut ja planeerida edasisi koolitusi. Samuti võimaldavad need

andmed pakkuda tulevikus (2028. aastast) personaliseeritud soovitusi õpiteekondadeks (nn

personaliseeritud õpirada).

Lõike 2 punkti 3 kohaselt töödeldakse Digiriigi Akadeemias õppetegevuses osaleva füüsilise

isiku tööandja ja hõivega seotud andmeid. Need andmed hõlmavad tööandja nime ja

registrikoodi, asutuse töötajate koolituste ajalugu asutuses ning kohustuslike koolituste

läbimise teavet (nii eriseadusega kohustuslikuks määratud koolitused kui ka koolitused, mille

läbimise on tööandja teinud organisatsioonis oma töötajatele kohustuslikuks), mis on seotud

konkreetse tööandjaga. Tööandja andmeid on vaja selleks, et tööandja saaks ülevaate oma

töötajate koolitusest ning täita õigusaktidest tulenevaid kohustusi (nt kohustuslike koolituste

läbimise kontroll). Täiendavalt töödeldakse Digiriigi Akadeemias hõiveandmed. Need andmed

on vajalikud õppijate sihtrühmade määratlemiseks ning koolituste sihipäraseks pakkumiseks ja

analüüsiks.

Lõike 2 punkti 4 kohaselt töödeldakse Digiriigi Akadeemias füüsilisele isikule kindlas

valdkonnas omistatud koodi, numbrit või muud eristavat tunnust. Kõnealused andmed

hõlmavad eritunnuseid, mis võimaldavad siduda isiku konkreetse valdkonna süsteemide või

rollidega (nt väliste süsteemide identifikaatorid, ametniku ID, kutse- või registripõhised

tunnused, muude registrite kasutajatunnused). Neid on vaja eri infosüsteemide seostamiseks ja

andmete terviklikuks haldamiseks.

Digiriigi Akadeemias on valdkondadel võimalik lisada isiku profiilile identifikaator, millega

isikut valdkonnas tuvastatakse. Tegemist on valdkonnapõhise tunnusega, mis ei asenda isiku

üldist identifitseerimist, vaid võimaldab teda siduda konkreetse rolli, staatuse või registriga (nt

tervishoiutöötajate kutse- või registrikood). Valdkondlikud identifikaatorid võimaldavad

vajaduse korral siduda ühe ja sama isiku eri valdkondade süsteemidega, vältida andmete

dubleerimist ja ekslikku seostamist, tagada, et õige info jõuab õigesse konteksti. Paljud Digiriigi

Akadeemia koolitused on valdkonnapõhised (nt infoturve, tervishoid, kohaliku omavalitsuse

spetsiifika), kuid teatud juhtudel ka eriseaduse alusel kohustuslikud. Sellisel juhul aitab

valdkondlik identifikaator kindlaks määrata, kellele kohustus laieneb, ning muuta koolituste

kontrolli täpsemaks, vältides seda, et töödeldakse nende isikute andmeid, kes kohustuslikkuse

12

kategooriasse ei kuulu. Selline lähenemine tugineb isikuandmete kaitse seisukohalt

minimaalsuse põhimõttele.

Lõike 2 punkti 5 kohaselt töödeldakse Digiriigi Akadeemias kohustusliku e-õppe puhul

kohustuse kontrollimiseks pädeva juriidilise isiku andmeid. Need andmed hõlmavad asutuse

nime ja registrikoodi, kontaktandmeid, andmeid esindaja kohta, kellel on õigus kontrollida

kohustusliku koolituse läbimist ning pädevuse alust. Isikuandmete vaatest on seal selliste

asutuste ametlike esindajate ees- ja perekonnanimed koos isikukoodiga. Eelnõuga sätestatakse

õigus töödelda andmeid nende juriidiliste isikute kohta, kellel on õiguspärane alus kontrollida

kohustuslike koolituste läbimist. See on vajalik näiteks infoturbe-, andmekaitse- või

elanikkonnakaitse koolituste läbimise kontrollimiseks.

Lõike 2 punkti 6 kohaselt töödeldakse suhtluse, tagasiside ja kasutajaeelistusega seotud

andmeid. Õppijatel on võimalik e-koolituse või e-õppevara foorumites vahetada teavet

õppetegevuse kohta, samuti on koolituse läbiviijal võimalik edastada olulist teavet. Tagasiside

kaudu saab arendada nii koolitusi, materjale kui ka Digiriigi Akadeemia platvormi.

Lõike 2 punkti 7 kohaselt töödeldakse Digiriigi Akadeemia platvormi isiku liikumise andmeid.

Need andmed on vajalikud, et näha millistes e-koolituste või e-õppevarade etappides on

kasutajal tekkinud tehnilised probleemid ja ta ei ole saanud teenust edasi tarbida. Andmed on

isikustatud kujul, kuivõrd koolitused on kättesaadavad autenditud vaatest.

Lõike 2 punkti 8 kohaselt töödeldakse Digiriigi Akadeemias andmeid õppetegevuses

osalemise ja õppetegevuse osaliste kohta. Need andmed hõlmavad teavet inimeste osalemise

kohta platvormil pakutavas e-õppes või täienduskoolitusel (nt e-õppes või täienduskoolitusel

osalemine, täienduskoolituse või e-õppe läbimine, tulemused, läbimise tõendid õppija kohta,

koolituste ajalugu, õppimise kiirus, katkestamised, kordused). Nende andmete töötlemine

võimaldab pidada arvestust õppetegevuse üle, hinnata selle tulemuslikkust ja tõendada

koolituste läbimist. Tagasiside kaudu saab arendada nii koolitusi, materjale kui ka Digiriigi

Akadeemia platvormi.

Sätestatud andmekategooriad on piiratud eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõttest

lähtudes ning hõlmavad ainult selliseid andmeid, mis on vajalikud Digiriigi Akadeemia

toimimiseks, õppetegevuse korraldamiseks, koolituste läbimise tõendamiseks ja õigusaktidest

tulenevate kohustuste täitmiseks.

Töödeldavad andmed on jagatud kategooriatesse. Seaduses nimetatakse kõikide andmete

kategooriad, mitte ainult isikuandmete omad, sest kõik tabelis olevad andmed kogutakse

kasutaja autenditud vaatest, mistõttu isegi juhul, kui need andmed eraldi ei võimalda isikut

identifitseerida, siis kogumis on see võimalik.

Tabel 1. Digiriigi Akadeemias töödeldavad andmekategooriad koos täpsete andmetega.

Kategooria Täpsed andmed

Füüsilise isiku üldandmed

ja elukohariik

Ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel

sünniaeg, sugu, kontaktandmed (e-posti aadress) ja

elukohariik.

Füüsilise isiku

kvalifikatsiooni, pädevuse,

Tunnistused, tõendid ja nende metaandmed, väljastamise aeg,

e-õppevarade ja koolituste ajalugu

13

oskuste ja teadmistega

seotudandmed

Füüsilise isiku töökoha ja

hõive andmed, sealhulgas

füüsilise isiku tööandja,

ametikoht ning

valdkondlike

identifikaatorite andmed

Asutuse või tööandja andmed, sealhulgas asutuse nimi,

registrikood, ametikoht, roll, tööhõive andmed (pensionär,

töötu, õppija, töötaja), esindusõigus ja valdkondlikud

identifikaatorid (nt töötaja identifikaator, ametniku ID)

Valdkondlik kood

Isikule omistatud valdkondlik kood, number või muu eristav

tunnus, mille abil on võimalik isikut selles valdkonnas üheselt

tuvastada

Kohustusliku e-õppe

pakkuja ja kontrollija

andmed

Juriidilise isiku nimi, registrikood, esindaja ees- ja

perekonnanimi, isikukood

Suhtluse, tagasiside ja

kasutajaeelistuste andmed

Huvialad, valitud teemad, keele-eelistused, teavituste

eelistused, saadetud teavitused ning nende kättetoimetamise ja

avamise aeg, foorumipostitused, kommentaarid, hinnangud,

grupitöö panused, sõnumid, kursuse tagasiside, küsitluste

vastused, rahulolu, klikid süsteemis, kasutusmustrid,

õppimiskiirus, õppe katkestamised, õppe kordused,

õpiteekonnad, soovitusalgoritmide profiilid, õppija profiili

põhjal loodud prognoosid, soovitused ja riskiskoorid

personaalseks õpirajaks

Õppeplatvormil isiku

liikumise andmed ja

tehnilised andmed

Autentimisviis ja -andmed, autentimise ajad, , andmete

muutmised, platvormilt andmete eksportimise andmed,

küpsised ja sessioonide kestus

Õppetegevuse, õppesisu,

õppes osalemise,

edenemise ja hindamise

andmed

Kursustele registreerumine, osalemine, edenemine, läbitud

tegevused, testitulemused ja hindepunktid, lõpetamise staatus,

ja õppetegevuste koondstatistika

Tabel 2. Digiriigi Akadeemia andmevahetus ja sündmuspõhised andmed.

Sündmus/teenus Osateenus Andmekoosseis Õiguslik alus

Kasutaja

registreerimine Konto loomine

Ees- ja perekonnanimi,

isikukood, e-post,

autentimisandmed

Avaliku ülesande

täitmine

Autentimine Sisselogimine

Isikukood, nimi,

autentimisviis, IP-

aadress, aeg

Avalik ülesanne

Kasutajaprofiili

haldus Profiili muutmine

Kontaktandmed,

eelistused, asutus Avalik ülesanne

14

Kursusel

osalemine Õppetegevus

Õpiprogress,

tegevuslogid, ajakulu,

tulemused

Avalik ülesanne

Testide ja

hindamise

läbimine

Hindamine Testi vastused,

tulemused, staatus Avalik ülesanne

Sertifikaadi

väljastamine Õppe lõpetamine

Kasutaja andmed,

kursus, tulemus,

kuupäev

Avalik ülesanne /

juriidiline kohustus

Tagasiside

kogumine Küsitlused

Tagasiside tekst,

hinnangud, anonüümne

ID

Avalik ülesanne

Teavituste

saatmine Teavitused

E-post, telefon,

teavituse sisu ja staatus Avalik ülesanne

Tööandjale

andmete

edastamine

Koolitusstaatuse

kontroll

Nimi, isikukood,

kursuse staatus,

tulemused

Avalik ülesanne

Statistika ja

aruandlus Analüütika

Agregeeritud või

pseudonüümsed andmed Avalik ülesanne

Integratsioon

riiklike

registritega

Andmevahetus Isikukood, nimi,

tööandja info

Seadusest tulenev

kohustus / avalik

ülesanne

Logimine ja

auditeerimine Turvalisus

Tegevuslogid,

süsteemisündmused Õiguslik kohustus

Varundamine ja

taastamine Andmekaitse

Kõik süsteemis olevad

andmed (sh

isikuandmed)

Õiguslik kohustus

Õppesisu

tarbimine SCORM/xAPI/CMI5

Sisu kasutamise

detailandmed Avalik ülesanne

Personaliseeritud

õpe (2028) Soovitused

Õpikäitumine, huvid,

oskused Avalik ülesanne

Õpiteekondade

haldus (2028)

Karjääripõhine

õppimine

Pädevused,

õpiteekonnad,

eesmärgid

Avalik ülesanne

Lõike 3 kohaselt teeb täidesaatva riigivõimu asutus Digiriigi Akadeemias kättesaadavaks

avalikule teenistusele mõeldud kesksed e-koolitused ja e-õppevarad.

Sättega kehtestatakse põhimõte, et juhul kui täidesaatva riigivõimu asutus on loonud keskse

vajadusega koolitused ja e-õppevarad oma asutuse avalikele teenistujatele, peab ta need tegema

Digiriigi Akadeemia kaudu kättesaadavaks ka teistele avaliku sektori asutustele. Tegemist ei

ole kohustusega kõiki keskseid koolitusi või materjale ise välja töötada, vaid kohustusega

jagada juba loodud ja teistele asutustele potentsiaalselt kasulikku õppesisu. Selline lähenemine

15

võimaldab kasutada olemasolevaid e-koolitusi ja e-õppematerjale kogu avalikus sektoris,

vähendada dubleerivat arendustegevust, tagada koolituste ühtlasem kvaliteet ning parandada

koolituste kättesaadavust nii väiksema kui ka suurema arendusvõimekusega asutustes. Digiriigi

Akadeemia kui keskne platvorm loob selleks ühtse keskkonna, kus koolitused ja e-õppevarad

on leitavad, hallatavad ja kasutatavad eri asutuste jaoks.

Sättega seatud kohustus on piiratud avalikule teenistusele mõeldud e-koolituste ja

e-õppevaradega. See tähendab, et kohustus ei laiene kõigile avaliku sektori asutustele, vaid

neile, kus töötavad avalikud teenistujad ning kus koolitused on mõeldud selleks, et arendada

avaliku teenistuse ülesannete täitmiseks vajalikke teadmisi ja oskusi. Selline piiritlemine on

vajalik, et vältida ebaproportsionaalset koormust ning tagada, et kohustus laieneb eelkõige

nendele koolitustele, millel on kõige suurem avaliku sektori ülene mõju ja vajadus ühtsete

standardite järele.

Asutustel tuleb muudatuste kohaselt kättesaadavaks teha eeskätt need e-koolitused ja

e-õppevarad, mis on avaliku sektori asutuste koostöös määratletud kesksete koolitustena ning

kajastuvad kesksete koolituste nimekirjas. Siinkohal ei ole oluline, kas tegemist on alalise või

ajutise koolitusvajadusega. Kõik nimekirjas kajastuvad koolitused tuleb Digiriigi Akadeemias

kättesaadavaks teha. Nimekiri annab asutustele selge aluse ja suunise hinnata, kas nende loodud

e-koolitus või e-õppevara on käsitatav keskse koolitusena. Kokkulepitud kesksete koolituste

nimekirja peab RaM, kelle valitsemisala ülesannete hulka kuulub VVS § 65 lõike 1 kohaselt

muu hulgas avaliku teenistuse ja riigi personalipoliitika koordineerimine.

Kui asutuse loodud koolitus või e-õppevara vastab eelnõuga loodava TäKS §-s 141 sätestatud

keskse e-koolituse või e-õppevara tunnustele, on asutusel võimalik see Digiriigi Akadeemias

kättesaadavaks teha ka juhul, kui koolitus ei ole (veel) nimekirja kantud.

Oluline on, et Digiriigi Akadeemias kättesaadavaks tehtavad koolitused ja e-õppevarad

vastaksid platvormi kehtestatud nõuetele, mis kehtestatakse määrusega. Tegemist on vormiliste

ja tehniliste nõuetega, et ühtlustada platvormil pakutavaid e-koolitusi ja e-õppevarasid. Kui e-

koolitused ja e-õppevarad on kesksed, kuid ei vasta kehtestatud nõuetele, ei tehta neid Digiriigi

Akadeemias kättesaadavaks, kuna see võib halvendada koolituste kvaliteeti, vähendada

usaldusväärsust ning takistada koolituste laiapõhjalist kasutuselevõttu. Sellisel juhul tuleks

esmalt materjalid viia nõutavate kriteeriumitega kooskõlla ja siis on need võimalik platvormil

avaldada.

Kohustus ei laiene julgeolekuvaldkonnale. Julgeolekuvaldkonnas kehtivad eriregulatsioonid

ning koolituste sisu võib sisaldada tundlikku või piiratud juurdepääsuga teavet, mistõttu ei ole

nende koondamine üldkasutatavale platvormile asjakohane. Erandi eesmärk on tagada

regulatsiooni sihipärasus, vältida vastuolu valdkondlike eriregulatsioonidega ning maandada

julgeolekuriske. Seetõttu on erinev kohtlemine selles valdkonnas objektiivselt põhjendatud.

Kohaliku omavalitsuse üksustele kohustust ei sätestada, kuid see ei tähenda, et nad ei võiks

vabatahtlikult oma e-koolitusi ja e-õppevarasid Digiriigi Akadeemias kättesaadavaks teha.

Lõikega 4 sätestatakse tingimused, mille alusel võib eraõiguslik juriidiline isik oma e-koolituse

või e-õppevarad teha kättesaadavaks Digiriigi Akadeemias. Sätte eesmärk on võimaldada

platvormil kasutada ka eraõiguslike isikute kompetentsi ja sisendit, tagades samas, et Digiriigi

Akadeemias avaldatav õppesisu teenib avalikku huvi ning on mõeldud avaliku sektori või

laiema elanikkonna teadmiste ja oskuste arendamiseks. Selle eelduseks on õppijale e-koolituste

16

ja e-õppevarade tasuta kättesaadavus. See tingimus välistab olukorra, kus platvormi kasutatakse

ärilisel eesmärgil või turuteenuste reklaamiks. Lisaks peab koolitus või e-õppevara olema

kooskõlastatud valdkonna eest vastutava ministeeriumiga. Kooskõlastamise nõude eesmärk on

tagada, et Digiriigi Akadeemias avaldatav õppesisu on kooskõlas riigi valdkondlike

eesmärkide, poliitikate ja õigusraamistikuga ning sisaldab ajakohast ja usaldusväärset teavet.

Samuti võimaldab kooskõlastamine hinnata, kas koolitus või e-õppevara teenib avalikku huvi

ning vastab Digiriigi Akadeemia eesmärkidele. Selline regulatsioon aitab vältida eksitava,

aegunud või üksnes kitsaid erahuve teeniva õppesisu avaldamist riiklikul õppeplatvormil.

Lõike 4 punkti 1 kohaselt võib eraõiguslik juriidiline isik teha oma e-koolitused ja e-õppevarad

Digiriigi Akadeemias kättesaadavaks juhul, kui koolitus on mõeldud laiemale elanikkonnale ja

avalikes huvides. Sätte eesmärk on tagada, et Digiriigi Akadeemias pakutav õppesisu teenib

avalikku üldsuse huvi. See kriteerium tagab, et platvormile jõuavad vaid sellised e-koolitused

ja e-õppematerjalid, mis on kasulikud laiemale elanikkonnale ning toetavad ühiskonna

toimimise seisukohalt oluliste teadmiste ja oskuste levikut. Avaliku huvi all peetakse silmas

tegevust või eesmärki, mille kasu ulatub üksikisiku või kitsalt määratletud huvirühma huvidest

laiemale ning aitab kaasa ühiskonna heaolule, turvalisusele või toimimisele. Sellisteks

koolitusteks võivad olla näiteks digipädevusi, küberturvalisust, andmekaitset, kriisivalmidust,

meediapädevust või muid ühiskonna toimimiseks olulisi teadmisi ja oskusi käsitlevad

koolitused. Kui e-koolitus või e-õppevara eelnimetatud tingimustele ei vasta, ei tehta seda

Digiriigi Akadeemia kaudu kättesaadavaks.

Lõike 4 punkti 2 kohaselt võib eraõiguslik juriidiline isik teha oma e-koolitused või

e-õppevarad kättesaadavaks juhul, kui ta pakub õppetegevust avaliku sektori töötajatele lepingu

alusel. Sätte eesmärk on võimaldada Digiriigi Akadeemias kasutada ka nende koolituspartnerite

loodud õppevarasid, kes osutavad avalikule sektorile koolitusteenust hankelepingu alusel.

Sellisel juhul on õppevarad loodud konkreetselt avaliku sektori vajadusi silmas pidades ning

nende kättesaadavaks tegemine Digiriigi Akadeemias võimaldab laiendada nende kasutust

teistesse asutustesse. Selline lähenemine toetab avaliku sektori ressursi tõhusamat kasutamist,

võimaldades ühekordselt loodud koolitusi ja õppevarasid kasutada laiemalt, ning aitab vältida

sama sisuga koolituste korduvat hankimist või arendamist.

Lõike 4 punkti 3 kohaselt võib eraõiguslik juriidiline isik teha oma e-koolituse või e-õppevarad

kättesaadavaks juhul, kui ta täidab avalik-õiguslikku ülesannet. Selle sätte eesmärk on

võimaldada Digiriigi Akadeemia platvormi kasutada ka neil eraõiguslikel isikutel, kellele on

seaduse, haldusakti või -lepingu alusel pandud avaliku võimu täitmisega seotud ülesanded.

Sellistel juhtudel on nende tegevus olemuslikult seotud avaliku huvi teenimisega ning nende

loodud täienduskoolitused ja õppevarad võivad olla vahetult vajalikud avaliku sektori

toimimiseks, avalike teenuste osutamiseks või avaliku huvi tagamiseks. Selline regulatsioon

tagab, et avalikke ülesandeid täitvad eraõiguslikud isikud saavad panustada koolitusmaterjalide

loomisse, säilitades samal ajal Digiriigi Akadeemia avaliku sektori keskse iseloomu.

Ka eraõigusliku juriidilise isiku puhul on nõutav, et Digiriigi Akadeemias kättesaadavaks

tehtavad e-koolitused ja e-õppevarad vastaksid kehtestatud nõuetele, mis sätestatakse

määrusega. Kui koolitus vastab täienduskoolituse definitsioonile, siis kohalduvad ka muud

TäKS-is sätestatud nõuded.

Lõike 5 kohaselt on Digiriigi Akadeemia vastutavad töötlejad JDM ning Digiriigi Akadeemiat

kasutavad asutused. Andmekogu volitatud töötleja on Registrite ja Infosüsteemide Keskus

(RIK). Täpsem rollijaotus sätestatakse määruses.

17

JDM on Digiriigi Akadeemia äripoole omanik ning vastutab poliitikakujundamise,

koolitusvajaduste kindlaksmääramise ja platvormi sisulise suunamise eest. Ministeeriumi

ülesannete hulka kuulub muu hulgas kesksete koolituste prioriteetide seadmine, avaliku sektori

koolitusvajaduse väljaselgitamine ning Digiriigi Akadeemia kui riikliku e-õppe platvormi

arendamise strateegiline, ressursiline ja õiguslik juhtimine.

Digiriigi Akadeemiat kasutavad asutused vastutavad oma e-koolituste ja e-õppevarade sisu ning

ajakohasuse eest. Seadusega ettenähtud juhtudel kontrollivad nad ka kohustuslike e-koolituste

või e-õppevarade läbimist.

RIK on Digiriigi Akadeemia tehniline arendaja ja haldaja, kes vastutab infosüsteemi

arendamise, toimimise ning turvalisuse eest. RIK tagab platvormi tehnilise töökindluse,

kasutatavuse, andmete töötlemise tehnilise korralduse, sealhulgas autentimise, andmete

salvestamise ja ligipääsu haldamise, ning talle antud ressursside tõhusa kasutamise eesmärkide

saavutamiseks.

Lõike 6 kohaselt säilitatakse Digiriigi Akadeemias andmeid kümme aastat pärast kande

tegemist. Sätte eesmärk on tagada õppetegevusega seotud andmete piisav säilitamine, mis

võimaldab tõendada e-õppe läbimist, täita õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja toetada avaliku

sektori töökorraldust pikema aja jooksul.

Digiriigi Akadeemias kogutavad andmed on seotud muu hulgas koolituste läbimise ja

õpitulemuste arvestusega. Platvormil pakutakse ka täienduskoolitusi, mille läbimist peab

inimene tõendama ka mitu aastat hiljem. Digiriigi Akadeemia andmete säilitamine on vajalik

ennekõike koolituste läbimise tõendamiseks, sealhulgas juhul, kui koolituste läbimine on

kohustuslik õigusaktide alusel (nt infoturbe-, andmekaitse-, tööohutuse või elanikkonnakaitse

koolitused), tööandjale oma töötajate koolitusajaloo ülevaate tagamiseks, vaidluste või

järelevalvemenetluste raames tõendite esitamiseks ning avaliku sektori personali arendamise

pikaajalise planeerimise ja analüüsi toetamiseks. Arvestades, et avalikus sektoris võib

koolituste läbimine olla seotud pikaajaliste tööülesannete täitmise, pädevusnõuete või

vastutusega, on vaja andmeid säilitada pikema aja jooksul. Kümneaastane säilitamistähtaeg on

piisavalt pikk, arvestades avaliku teenistuse karjääri kestust ning vajadust tõendada koolituste

läbimist ka aastaid hiljem, sealhulgas teise asutusse liikumisel.

Praktikas on põhjendatud, et haridusvaldkonnas on õppetegevuse andmeid vaja säilitada

kauem. Näiteks Eesti Hariduse Infosüsteemi kehtiva regulatsiooni kohaselt säilitatakse õppijate

andmeid kuni 25 aastat pärast õppeasutusest lahkumist. See tagab võimaluse õpiandmeid

aastate jooksul vajaduse korral tõendada.

Säilitustähtaja määramisel on arvestatud andmekaitse põhimõtteid, eelkõige eesmärgipärasuse

ja minimaalsuse põhimõtet. Andmeid säilitatakse üksnes ulatuses ja aja jooksul, mis on vajalik

sätestatud eesmärkide täitmiseks.

Lõikega 7 antakse Vabariigi Valitsusele volitus kehtestada määrusega Digiriigi Akadeemia

andmekogu põhimäärus. Sätte eesmärk on tagada Digiriigi Akadeemia kui andmekogu

toimimise regulatsiooni terviklikkus ja piisav detailsus, et seaduses sätestatud üldpõhimõtteid

täpsustada määruse tasandil. Volitusnorm võimaldab kehtestada vajalikud täpsustused

paindlikult ning neid tehnoloogia arengu ja praktilise vajaduse põhjal ajakohastada.

18

Lõike 7 punki 1 kohaselt kehtestatakse määrusega töötlejate ülesanded. Määruses

täpsustatakse kaasvastutavate ja volitatud töötlejate rollid ning vastutus andmete töötlemisel,

tagades selge jaotuse poliitika-, korraldus- ja tehnilise tasandi ülesannete vahel.

Lõike 7 punkti 2 kohaselt kehtestatakse määrusega Digiriigi Akadeemiasse kantavate andmete

täpne koosseis, sealhulgas mitteisikustatud andmete koosseis. See võimaldab täpsustada

andmekategooriate sisu ning andmete kogumise ja edastamise praktilise korralduse määruses,

tagades andmete minimaalsuse ja eesmärgipärase töötlemise.

Lõike 7 punkti 3 kohaselt kehtestatakse määrusega andmete edastamise ja väljastamise kord.

Digiriigi Akadeemia vastutav töötleja väljastab andmeid Digiriigi Akadeemias läbiviidava

õppetegevuse korraldamiseks, õppetegevuse läbimise tõendamiseks ja kohustusliku

õppetegevuse läbimise kontrollimiseks. Määruses sätestatakse kord, millal võib Digiriigi

Akadeemiast väljastada teatud andmekategooriaid.

Lõike 7 punkti 4 kohaselt kehtestatakse andmekogu kasutamise kord ja sellega liidestumise

tingimused.

Lõike 7 punkti 5 kohaselt kehtestatakse määrusega andmeandjad ja nende edastatavad

andmed. Määruses täpsustatakse, millised asutused, isikud või infosüsteemid andmeid esitavad

ning millises ulatuses, tagades andmete kogumise selguse ja ühtsuse.

Lõike 7 punkti 6 kohaselt kehtestatakse koolituste ja materjalide tehnilised ja vormilised

nõuded. Sätte eesmärk on tagada Digiriigi Akadeemias kättesaadavate e-koolituste ja

e-õppevarade ühtlane kvaliteet, kasutatavus ja vastavus platvormi eesmärkidele. Arvestades, et

Digiriigi Akadeemiasse koondatakse eri asutuste loodud e-koolitused ja e-õppevarade, on vaja

kehtestada ühtsed miinimumnõuded, mis tagavad, et koolitused ja materjalid oleksid sisuliselt

korrektsed, metoodiliselt läbimõeldud ning tehniliselt kasutatavad. Nõuete kehtestamine aitab

vältida olukorda, kus platvormile jõuavad väga erineva kvaliteediga või piiratud

kasutusväärtusega materjalid, mis raskendaks nende laiapõhjalist kasutamist ning vähendaks

Digiriigi Akadeemia usaldusväärsust keskse koolitusplatvormina. Samuti loob ühtlane nõuete

raamistik eelduse, et keskseid koolitusi ja materjale saab kasutada asutusteüleselt ning need on

kohandatavad eri sihtrühmade jaoks.

Lõike 7 punkti 7 kohaselt kehtestatakse määrusega muud andmekogu pidamise, haldamise ja

kasutamisega seotud korralduslikud küsimused. See võimaldab määrusega reguleerida

praktilisi ja tehnilisi lisaaspekte, mis on vajalikud platvormi sujuvaks toimimiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse käesoleva eelnõuga loodavat TäKS § 162 lõiget 1 punktiga

11, mille kohaselt täiendatakse Digiriigi Akadeemia eesmärke võimalusega kuvada kasutajale

ülevaade läbitud õppest ning soovitusi selle kohta, milliseid e-koolitusi ja e-õppevarasid

tulevikus läbida (ehk nn personaalne õpirada). Sätte eesmärk on luua õiguslik alus Digiriigi

Akadeemia arendamisel kasutajakesksemaks õpikeskkonnaks, mis toetab õppija teadlikku ja

järjepidevat arengut. Ülevaade läbitud e-õppevaradest võimaldab kasutajal saada tervikpildi

oma varasemast õppetegevusest ning lihtsustab juba omandatud teadmiste ja oskuste

arvestamist. Soovituste kuvamine aitab suunata kasutajat tema rollist, varasemast

õppetegevusest või õpivajadusest lähtuvate järgmiste koolitusteni. See säte jõustub 2028. aastal.

Eelnõu § 2 sätestab jõustumistähtaja personaalsele õpirajale. Selle muudatuse jõustumine on

eelnõus ette nähtud hilisemal kuupäeval, s.o 2028. aasta 1. jaanuaril. Muudatus jõustub hiljem

19

seetõttu, et enne personaalse õpiraja funktsionaalsuse rakendamist tuleb tagada Digiriigi

Akadeemias vastav tehnoloogiline valmisolek. Personaalse õpiraja lahenduse

kasutuselevõtmiseks on Digiriigi Akadeemias vaja teha arendustöid, sealhulgas töötada välja

kasutajaliidese, andmetöötluse ja soovituste kuvamise loogika. Seetõttu ei jõustu kõnealune

säte samal ajal ülejäänud regulatsiooniga, vaid alles pärast seda, kui infosüsteemis on vajalikud

arendused ellu viidud.

3.2. Põhiseaduspärasuse analüüs

Seotud põhiõigused:peamiselt õigus vabale eneseteostusele (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS)

§ 19) ja õigus eraelu puutumatusele (PS § 26). Eelnõu on aga ka seotud PS §-ga 12

(võrdsuspõhiõigus) ja PS §-ga 37 (õigus haridusele). Kahte viimast põhiõigust käesoleva

seaduse muudatused ei riiva, vaid pigem toetavad, kuna igaüks saab endale Digiriigi

Akadeemiasse konto teha ning seal oma teadmisi huvi pakkuval alal täiendada. Seetõttu riive

seisukohalt nendele analüüsis ei keskenduta.

PS § 12 lõike 1 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse,

rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste,

samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.

PS § 19 kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele. Vaba eneseteostus kui inimväärikuse

väljendus hõlmab kogu mõeldavat inimtegevust. Eneseteostusvabaduse elemendid on vaba

enesemääramine, vaba eneseväljendus ja enesekujutamine ning tegutsemisvabadus ehk

vabadus teha seda, mida isik soovib, või jätta tegemata see, mida ei soovi.7

PS § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud

omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui

seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste

ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.

PS § 37 esimese lause kohaselt on igaühel õigus haridusele.

 Isikuline kaitseala. Nimetatud põhiõigused on PS § 9 lõike 1 järgi igaühe õigused. PS § 9

lõikes 1 loetletud kõigi ja igaühe õigused, vabadused ja kohustused on võrdselt nii Eesti

kodanikel kui ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel.

Juriidilistele isikutele laienevad põhiõigused niivõrd, kui see on kooskõlas juriidiliste

isikute üldiste eesmärkide ja asjakohaste põhiõiguste olemusega (PS § 9 lg 2). Juriidiline

isik on abstraktsioon ega saa evida inimväärikust või muid inimlikke omadusi. Küsimusele,

kas juriidilistel isikutel saab olla õigus vabale eneseteostusele, tuleb vastata siiski jaatavalt.

Eneseteostusvabaduse kandjad on vähemalt need juriidilised isikud, kelle eesmärk on

füüsilisest isikust liikmete või omanike õiguste ja vabaduste tagamine.8 Lisaks võib PS § 9

lõike 2 kohaselt võrdsuspõhiõigus samuti laieneda juriidilistele isikutele.9

7 Põhiseaduse kommentaarid, § 19 p 4. https://pohiseadus.ee/sisu/3490.

Vt ka nt R. Maruste. Konstitutsionalism ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitse. Juura 2004, lk 347–348. T. Annus.

Riigiõigus. 2. tr. Juura 2006, lk 255–256. 8 Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, § 19 p 10. https://pohiseadus.ee/sisu/3490. 9 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 11. märtsi 2015. a otsus nr 3-4-1-51-14, p 60.

20

 Esemeline kaitseala. Üldise võrdsuspõhiõiguse esemeline kaitseala hõlmab kõiki

eluvaldkondi.10 Riigikohus tõdeb, et esemeliselt kaitseb PS § 26 kõiki eraelu valdkondi, mis

ei ole kaitstud eriõigustega.11 Informatsiooniline enesemääramine tähendab igaühe õigust

ise otsustada, kas ja kui palju tema kohta andmeid kogutakse ja salvestatakse, seetõttu on

eraelu kaitse üks olulisi valdkondi isikuandmete kaitse. Riigikohtu halduskolleegium on

märkinud: „Eraelu puutumatuse riivena käsitatakse muu hulgas isikuandmete kogumist,

säilitamist, kasutamist ja avalikustamist.“12 Paragrahviga 26 kaitstud eraelu sfääri kuuluvad

muu hulgas isiku õigus informatsioonilisele enesemääramisele ning õigus oma sõnale ja

pildile.

Kuivõrd eraelu puutumatuse kaitse (PS § 26) on vaba eneseteostuse (PS § 19) suhtes

erinorm, siis piisab PS § 26 kontrollist.

3.2.1. PS § 26 riive lubatavuse analüüs

 Piiriklausel. Paragrahv 26 on sätestatud kvalifitseeritud seadusereservatsiooniga. PS § 26

teise lause kohaselt võib sekkuda perekonna- ja eraellu tervise, kõlbluse, avaliku korra või

teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija

tabamiseks. PS § 11 näeb ette kõigi põhiõiguste piiramise üldised tingimused, sealhulgas

proportsionaalsuse põhimõtte. Põhiõigusi võib piirata üksnes juhul, kui piirang ei ole

vastuolus PS-iga, põhiõiguse piiramiseks on seaduslik alus ja piirang on demokraatlikus

ühiskonnas vajalik ega moonuta konkreetse põhiõiguse olemust. Paragrahvi 26 teises lauses

on sätestatud kvalifitseeritud seadusereservatsioon, mis lubab eraelu riivata üksnes

seadusega või seaduse alusel ja § 26 teises lauses kindlaks määratud põhjustel.

Kõnealuse eelnõuga luuakse seadusesse alus isikuandmete töötlemiseks Digiriigi Akadeemias.

Sätestatav piirang peab olema proportsionaalne ehk sobiv, vajalik ja mõõdukas.

 Sobivus. Abinõu on sobiv siis, kui see soodustab piirangu eesmärgi saavutamist.13

Eesmärgi saavutamiseks võetakse eelnõuga meetmeid, millega piiratakse õigust

perekonna- ja eraelu puutumatusele.

Digiriigi Akadeemia regulatsiooniga kaasneva eraelu riive eesmärk on tagada, et riikliku e-õppe

platvormi kaudu oleks võimalik õiguspäraselt korraldada õppetegevust, pidada arvestust

õppetegevuses osalemise ja koolituste läbimise üle, tõendada koolituste läbimist ning

kontrollida õigusaktidest või töökorraldusest tulenevate kohustuslike koolituste läbimist.

Samuti on eesmärk tagada avaliku sektori asutuste ühiste e-koolituste ja e-õppevarade

kättesaadavus, vähendada koolituskorralduse killustatust ning toetada digipädevuste, infoturbe,

andmekaitse, elanikkonnakaitse ja muude riigi toimimise seisukohalt oluliste teadmiste

süsteemset arendamist.

Isikuandmete töötlemine on nende eesmärkide saavutamiseks sobiv abinõu, sest Digiriigi

Akadeemia ei saa täita oma ülesandeid üksnes isikustamata või üldise infokeskkonnana.

Platvormi kaudu pakutav e-õpe eeldab õppija tuvastamist, et oleks võimalik seostada

konkreetne õppetegevus konkreetse isikuga. Ilma õppija tuvastamiseta ei oleks võimalik anda

õppijale ülevaadet tema läbitud e-koolitustest ja e-õppevaradest, väljastada talle tunnistust,

10 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 1. oktoobri 2007. a otsus nr 3-4-1-14-07, p 13. 11 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 25. juuni 2009. a otsus nr 3-4-1-3-09, p 16. 12 Riigikohtu halduskolleegiumi 12. juuni 2012. a otsus nr 3-3-1-3-12, p 19. 13 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 15. detsembri 2009. a otsus nr 3-4-1-25-09, p 24.

21

kuvada personaalset õpiteekonda ega võimaldada õppetegevuse jätkamist sealt, kus see pooleli

jäi. Seega on õppija üldandmete ja õppetegevusega seotud andmete töötlemine otseses

põhjuslikus seoses platvormi eesmärgiga pakkuda toimivat ja kasutajakeskset e-õppe

keskkonda.

Riive on sobiv ka kohustuslike koolituste läbimise kontrolli eesmärgi saavutamiseks. Kui

õigusaktist, töökorraldusest või pädeva asutuse otsusest tuleneb kohustus läbida konkreetne e-

koolitus ja e-õppevara, peab olema võimalik tuvastada, kas kohustatud isik on koolitust

alustanud, selle läbinud ning millal ja millise tulemusega ta selle läbis. Selline kontroll ei ole

võimalik ilma isikustatud õpiandmeteta. Anonüümne statistika või üldine teave koolitusel

osalemise kohta ei võimalda kindlaks teha, kas konkreetne kohustatud isik on oma kohustuse

täitnud. Seetõttu aitab isikuandmete töötlemine vahetult kaasa kohustuslike koolituste läbimise

tõendamisele ja kontrollimisele.

Samuti on andmete töötlemine sobiv abinõu avaliku sektori koolituskorralduse ühtlustamiseks

ja tõhustamiseks. Digiriigi Akadeemia kaudu saab koondada kõigi avaliku sektori asutuste

jaoks olulised e-koolitused ja e-õppevarad ühte keskkonda, teha need kättesaadavaks vajalikele

sihtrühmadele ning pidada arvestust nende kasutamise üle. Selline arvestus võimaldab hinnata,

millistel koolitustel osaletakse, millised sihtrühmad neid läbivad ning millistes valdkondades

võib olla vajadus lisakoolituse või õppematerjalide ajakohastamise järele. Seega toetab

andmetöötlus andmepõhist juhtimist ja aitab vältida olukorda, kus koolitusvajadusi hinnatakse

üksnes eelduste või mittetäieliku teabe põhjal.

Eelnõus kavandatud andmetöötlus ei ole eesmärgist lahutatud ega kõrvaline, vaid moodustab

Digiriigi Akadeemia toimimise lahutamatu osa. Platvormi eesmärk ei ole üksnes

õppematerjalide passiivne avaldamine, vaid õppetegevuse korraldamine, läbimise tõendamine,

õpiandmete kasutamine ja vajaduse korral nende väljastamine seaduses sätestatud juhtudel. Kui

andmeid ei töödeldaks või nende töötlemiseks puuduks seaduslik alus, ei oleks võimalik

Digiriigi Akadeemiat kasutada keskse riikliku e-õppe platvormina nendes olukordades, kus

õppetegevuse läbimine peab olema tõendatav või kontrollitav.

Sobivuse hindamisel on oluline ka see, et eelnõu loob senise ebamäärase või hajusa

andmetöötluse asemel selge seadusliku aluse. Digiriigi Akadeemia on juba kasutusel ning selle

kasutajaskond ja õppevarade hulk on kasvanud. Kuna regulatsioon puudub, ei ole aga piisavalt

selgelt sätestatud, milliseid andmeid, millisel eesmärgil, kelle poolt võib töödelda ja kellele

väljastada. Seaduse tasandil regulatsiooni kehtestamine aitab seega saavutada õigusselguse ja

läbipaistvuse eesmärgi ning vähendab meelevaldse või ebaühtlase andmetöötluse riski. Ka

selles tähenduses on eraelu riivet põhjustav regulatsioon sobiv abinõu, sest see ei loo

andmetöötlust üksnes juurde, vaid paneb olemasoleva ja vajaliku andmetöötluse selgesse

õiguslikku raamistikku.

Digiriigi Akadeemia kaudu andmete töötlemine aitab kaasa ka laiemale avalikule huvile.

Avaliku sektori töötajate ja elanikkonna teadmiste ning oskuste arendamine on vajalik digiriigi

toimimise, avalike teenuste kvaliteedi, infoturbe, kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse

seisukohalt. Kui riigil puudub keskne ja usaldusväärne võimalus pakkuda selliseid e-koolitusi

ja e-õppevarasid ning vajaduse korral tõendada nende läbimist, on nende eesmärkide

saavutamine raskendatud. Seetõttu soodustab Digiriigi Akadeemia andmetöötluse regulatsioon

otseselt ja praktiliselt avaliku huvi eesmärkide saavutamist.

22

Eeltoodut arvestades on Digiriigi Akadeemia regulatsiooniga kaasnev eraelu puutumatuse riive

sobiv. Isikuandmete töötlemine aitab saavutada eelnõu eesmärke, sest see võimaldab õppija

tuvastamist, õppetegevuse korraldamist, koolituste läbimise tõendamist, kohustuslike

koolituste läbimise kontrollimist, e-koolituste ja e-õppevarade kasutamise analüüsi ning keskse

e-õppe platvormi õiguspärast ja läbipaistvat toimimist. Ilma sellise andmetöötluseta ei oleks

eelnõuga kavandatud eesmärgid saavutatavad.

 Vajalikkus. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise,

isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne.

Digiriigi Akadeemia regulatsiooni puhul ei ole tuvastatud samaväärselt tõhusat ja vähem

riivavat alternatiivi. Kui jätkub praegune olukord, kus e-koolitusi ja e-õppevarasid hallatakse

ning koolituste läbimist tõendatakse eri asutustes eraldi, ei ole võimalik tagada ühtset ja

õiguspärast andmetöötluse raamistikku ega kohustuslike koolituste läbimise kontrolli

usaldusväärsel viisil.

Detsentraliseeritud lahendus, kus iga asutus peaks eraldi pidama arvestust oma e-koolituste

läbimise, e-õppevarade ja õppijate kohta, oleks isiku jaoks tegelikult koormavam ja

läbipaistmatum. Sellisel juhul töödeldaks isikuandmeid mitmes keskkonnas, erinevate reeglite,

ligipääsude ja säilitamistähtaegade alusel. Keskne seadusega reguleeritud platvorm võimaldab

seevastu koondada andmetöötluse ühtse õigusliku ja tehnilise kontrolli alla, seaduses määrata

töötlemise eesmärgid, andmekategooriad, vastutavad töötlejad, väljastamise alused ja

säilitamistähtaja ning rakendada ühtseid turva- ja logimisnõudeid.

Samuti ei oleks eesmärki võimalik saavutada pelgalt anonüümse või isikustamata e-õppe

pakkumisega. Anonüümne kasutus võib sobida üldiste teabematerjalide puhul, kuid see ei

võimalda õppijat tuvastada, koolituse läbimist tõendada, tunnistust või tõendit väljastada ega

kohustuslike koolituste läbimist kontrollida. Eriti olukordades, kus koolituse läbimine tuleneb

õigusaktist või on seotud tööandja või pädeva asutuse kohustusega tagada teatud teadmiste

olemasolu, on isikustatud arvestus vältimatu. Seetõttu ei oleks anonüümne või üksnes

vabatahtlikult esitatav teave sama tõhus abinõu.

Vähem riivava alternatiivina võiks kõne alla tulla üksnes see, et õppija esitab koolituse läbimise

tõendi igale asutusele ise. Selline lahendus ei oleks aga sama tõhus ega õiguskindel, sest see

suurendaks halduskoormust nii õppijale kui ka töökoormust asutustele, tekitaks tõendite

kontrollimise ja säilitamise dubleerimist ega tagaks kohustuslike koolituste täitmise üle

usaldusväärset ja ajakohast ülevaadet. Seetõttu on Digiriigi Akadeemia keskne ja seadusega

reguleeritud andmetöötlus vajalik abinõu.

 Mõõdukus. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt

põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt piirangu eesmärgi

tähtsust.14 Tuleb vaagida, kas eelnõu eesmärk kaalub üles perekonna- ja eraelu

puutumatuse riive.

Digiriigi Akadeemia regulatsiooniga kaasnev eraelu riive on piiratud ja eesmärgipärane.

Andmeid töödeldakse üksnes Digiriigi Akadeemia toimimiseks, õppetegevuse korraldamiseks,

koolituste läbimise tõendamiseks, kohustusliku õppetegevuse läbimise kontrollimiseks ning e-

14 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 17. juuli 2009. a otsus nr 3-4-1-6-09, p 21.

23

õppevarade ja platvormi arendamiseks vajalikus ulatuses. Tegemist ei ole üldise ega piiramatu

andmekogumisega, vaid seaduses piiritletud eesmärkide ja andmekategooriatega.

Riive intensiivsust vähendab esiteks see, et Digiriigi Akadeemia kasutamine ei ole

elanikkonnale üldiselt kohustuslik. Elanikkonna puhul tekib andmetöötlus eeskätt siis, kui isik

otsustab platvormi kasutada ja e-õppes osaleda. Avaliku sektori töötajate puhul võib teatud

koolituste läbimine olla tööülesannete või õigusaktist tuleneva kohustuse tõttu vajalik, kuid ka

sellisel juhul on andmetöötlus seotud konkreetse koolituse läbimise, selle tõendamise või

kohustuse täitmise kontrolliga. Seega ei puuduta regulatsioon automaatselt ega igapäevaselt

kõiki isikuid, vaid üksnes neid, kes kasutavad Digiriigi Akadeemiat või kelle puhul on koolituse

läbimise kontrollimiseks olemas õiguslik alus.

Teiseks on andmete väljastamine seaduses piiratud konkreetsete kasutusjuhtudega. Andmeid

võib väljastada õppijale endale, õppetegevusega seotud asutusele, pädevale valitsusasutusele

või koolituse korraldajale üksnes seaduses sätestatud eesmärkidel ja vajalikus ulatuses.

Kohustusliku õppetegevuse puhul on andmete väljastamise ulatus piiratud peamiselt teabega

selle kohta, kas isik on õppetegevust alustanud ja selle läbinud, ning läbimise aja ja tulemusega.

Üksikasjalikumad õpitulemused, testitulemused või tegevuslogid on lubatud üksnes juhul, kui

see on kohustuse täitmise kontrollimiseks vältimatult vajalik. Selline lahendus järgib andmete

minimaalsuse põhimõtet ja väldib liigset sekkumist eraellu.

Kolmandaks toetavad mõõdukust seaduses ja rakendusaktides ette nähtavad korralduslikud ja

tehnilised kaitsemeetmed. Regulatsioon määrab vastutavad töötlejad, näeb ette andmete

väljastamise üle arvestuse pidamise, logimise, autentimise ja autoriseerimise nõuded ning

võimaldab täpsustada andmete täpset koosseisu ja väljastamise korda määruse tasandil. Need

meetmed aitavad tagada, et andmetele pääsevad ligi üksnes selleks õigustatud isikud, andmete

kasutamine on kontrollitav ning võimalikud väärkasutuse juhtumid on tuvastatavad.

Neljandaks on taotletav avalik huvi kaalukas. Digiriigi Akadeemia aitab tagada, et avaliku

sektori töötajatel ja elanikkonnal oleks parem ligipääs digipädevuste, infoturbe, andmekaitse,

elanikkonnakaitse ja muude riigi toimimise seisukohalt oluliste teemade e-õppele. Ühtne

platvorm võimaldab vähendada dubleerivat koolituste arendamist, parandada koolituste

kvaliteeti ja kättesaadavust ning toetada avaliku sektori töökorraldust ja teenuste kvaliteeti.

Kohustuslike koolituste puhul aitab regulatsioon tagada, et seadusest või töökorraldusest

tulenevad teadmiste ja oskuste nõuded on tegelikult täidetavad ja kontrollitavad.

Eeltoodust tulenevalt ei ole eraelu puutumatuse riive Digiriigi Akadeemia regulatsiooni puhul

ülemäärane. Riive on seadusega ette nähtud, eesmärgipäraselt piiritletud ja kaitsemeetmetega

maandatud, samas kui saavutatav avalik hüve on oluline. Seetõttu on Digiriigi Akadeemia

regulatsioon eraelu puutumatuse piiramisel mõõdukas.

Kokkuvõttes on Digiriigi Akadeemia regulatsioon sobiv, kuna see aitab saavutada keskse e-

õppe platvormi ja õpiandmete õiguspärase töötlemise eesmärki; vajalik, kuna sama eesmärki ei

ole võimalik saavutada sama tõhusalt vähem riivavate vahenditega, ning mõõdukas, kuna

andmetöötluse ulatus on seadusega piiratud, andmete väljastamine on seotud konkreetsete

eesmärkidega ja riive kaalub üles Digiriigi Akadeemia kaudu saavutatav avalik huvi.

Formaalse põhiseaduspärasuse aspekte on täpsemalt selgitatud seletuskirja punkti 3.1 vastava

sätte juures. Eespool öeldut arvestades on meetmed põhiseaduspärased.

24

4. Eelnõu terminoloogia

TäKS-is võetakse kasutusele termin „keskne e-koolitus ja e-õppevara“.

Keskse e-koolituse ja e-õppevarana käsitatakse käesoleva peatüki tähenduses mitteformaalõpet,

mille läbimise vajadus on mitmel avaliku sektori asutusel või valitsemisalal tulenevalt avaliku

sektori töökorraldusest, otsese avaliku teenuse arendusest või kompetentsiarenduse

eesmärkidest. Keskseks loetakse ka avalikule sektorile eriseadusega määratud kohustuslikke e-

koolitusi ja e-õppematerjale.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõuga ei võeta üle Euroopa Liidu õigust, kuid eelnõu on sellega kooskõlas. Eelnõus on

arvestatud IKÜM-ist tulenevate nõuetega, mille järgi antakse inimesele selge kontroll oma

andmete üle ja võimaldatakse senisest efektiivsemalt kasutada IKÜM-ist tulenevaid õigusi.

6. Seaduse mõjud

Eelnõu avaldab valdavalt positiivset mõju, parandades e-koolituste ja e-õppevarade

kättesaadavust ning kvaliteeti, ühtlustades avaliku sektori koolituskorraldust ning suurendades

teadmisi ja oskusi nii avalikus sektoris kui ka elanikkonnas. Mõju on enamasti keskmise

ulatusega ja avaldub järk-järgult, olles lühiajaliselt mõnes osas (nt asutuste kohandumine)

neutraalne või mõõdukalt koormav, kuid pikas vaates selgelt positiivne, sealhulgas kulude

vähenemise ja töökorralduse tõhustumise kaudu. Mõjud majandusele, julgeolekule ja

keskkonnale on pigem kaudsed ja positiivsed, samas kaasnevad riskid on väikesed ja

maandatavad.

Eelnõu ei mõjuta ettevõtjate ega inimeste halduskoormust, kuna e-õppe kasutamine on

vabatahtlik. Töökoormus kasvab üksnes asutustele, sest neile kavandatakse kohustust

akadeemias e-koolitused ja e-õppevarad kättesaadavaks teha.

Mõjutatud sihtrühmad on: 1) Eesti elanikud, kellele pakutakse Digiriigi Akadeemia kaudu e-õpet: 2026. aasta

seisuga elas Eestis 1 360 745 inimest, neist 1 155 501 vanemad kui 15 aastat.15 Kuna

Digiriigi Akadeemia kaudu e-õppe läbimine ei ole elanikkonnale kohustuslik, siis

mõjutavad muudatused vaid neid, kes on Digiriigi Akadeemia õppurid. 2026. aasta

seisuga on Digiriigi Akadeemias registreeritud kasutajaid umbes 45 000, sealhulgas

avaliku sektori töötajad. Potentsiaalselt mõjutab eelnõu ka neid õppijaid, kes pole veel

Digiriigi Akadeemia kasutajad, aga võivad selleks tulevikus saada.

2) Avalikud teenistujad ja avaliku sektori töötajad laiemalt (sh töölepingulised),

kellele pakutakse Digiriigi Akadeemia kaudu e-õpet: avalikus sektoris töötas

2024. aasta seisuga 138 313 töötajat, kellest ligikaudu viiendiku moodustasid avalikud

teenistujad.16 Kuna Digiriigi Akadeemia kaudu e-õppe läbimine ei ole üldjuhul kogu

avalikule sektorile kohustuslik, siis mõjutavad muudatused vaid neid, kes on

vabatahtlikult Digiriigi Akadeemia õppurid või kuuluvad sihtrühma, kellele on

eriseadusega pandud teatud konkreetse koolituse läbimise kohustus (nt

15 Statistikaamet 2026. RV021. RV021: RAHVASTIK, 1. JAANUAR | Sugu, Aasta ning Vanuserühm. Statistika

andmebaas. 16 Rahandusministeerium. Avaliku sektori statistika | Rahandusministeerium.

25

elanikkonnakaitse, tuleohutuse koolitus). 2026. aasta seisuga on Digiriigi Akadeemias

registreeritud kasutajaid umbes 45 000, sealhulgas avaliku sektori töötajad.

3) Avaliku sektori asutused, kes teevad Digiriigi Akadeemia kaudu kättesaadavaks

oma e-õppevarad:2026. aasta seisuga on koostööleppe Digiriigi Akadeemias oma e-

koolituse ja e-õppevarade kättesaadavaks tegemiseks sõlminud ligikaudu 25 asutust. 1.

juuli 2025. aasta seisuga oli Eestis 279 keskvalitsuse, 1794 kohaliku omavalitsuse

(KOV), 146 muu avaliku sektori ja 2 sotsiaalkindlustusfondi asutust.

4) Tööandjad (Eesti ettevõtted ja avaliku sektori asutused): 2025. aasta seisuga oli 207

008 majanduslikult aktiivset majandusüksust.

5) Kaudselt: koolituspakkujad.

6.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Mõju avaldumise ulatus on keskmine: eelnõu muudatused ei mõjuta elanikkonna igapäevast

elukorraldust, kuid parandavad laiapõhjaliselt e-koolituste ja e-õppevarade kättesaadavust,

kvaliteeti ning kasutust. Digiriigi Akadeemia kaudu muutub riigiasutuste poolt täiskasvanutele

pakutavate e-koolituste ja e-õppevarade pakkumine süsteemsemaks ning ühtlasemaks. See

aitab vähendada erinevusi asutuste ja töötajate teadmiste vahel.

Avaliku sektori töötajate jaoks võimaldab keskselt pakutav platvorm läbida kõik vajalikud e-

koolitused ja e-õppematerjalid ühel platvormil, sealhulgas hoides ühes kohas ka oma koolituste

läbimise tõendeid. Sisu, mille on e-õppeplatvormil kasutajatele kättesaadavaks teinud eri

asutused, võimaldab ühtlustada pakutvate kursuste kvaliteeti ja töötajate teadmisi

valdkondades, kus on olulised ühised ning kindlad, sealhulgas avaliku sektori spetsiifilised

teadmised (nt infoturve, andmekaitse, digipädevused). Samuti võib see parandada avalike

teenuste kvaliteeti kaudselt, kuna paremini koolitatud ametnikud suudavad pakkuda

kasutusmugavamaid ja kvaliteetsemaid teenuseid.

Kesksed e-koolitused ja e-õppevarad avaldavad positiivset mõju ka avaliku sektori

organisatsioonikultuurile ja koostööle, kuna ühtsed koolitused aitavad kujundada sarnaseid

arusaamu töökorraldusest, teenuste arendamisest ning avaliku teenistuse väärtustest. See toetab

ühtlasema halduskultuuri kujunemist ning parandab asutuste koostööd. Samuti aitab kesksete

e-koolituste ja e-õppevarade kasutuselevõtt vähendada ebavõrdsust töötajate vahel. Kui seni

sõltus koolituste kättesaadavus asutuse ressursist ja võimekusest, siis keskse lähenemise korral

on kõigil asutustel võimalik kasutada samu koolitusi. See loob avaliku sektori töötajatele

võrdsemad võimalused kompetentside arendamisel. Seega eelnõu aitab vähendada ebavõrdsust

koolituste kättesaadavuses, mis tuleneb avaliku sektori asutuste erinevast võimekusest e-õpet

arendada ja platvorme üleval pidada. Keskne platvorm võimaldab tagada ühtlasema kvaliteedi

ja kättesaadavuse nii asutuste kui ka piirkondade arvestuses.

Elanikkonna jaoks on mõju samuti positiivne, kuna osa koolitusi tehakse kättesaadavaks ka

laiemale sihtrühmale. See toetab digipädevuste arengut, teadlikkust ja toimetulekut

digiühiskonnas ning muude oluliste üleriigilise tähtsusega teemade teadmiste omandamist.

Keskne platvorm toetab elukestva õppe tegevusi ning seda saab kasutada ühe tööriistana

mitmesuguste valdkondlike ja sotsiaalsete kitsaskohtade lahendamiseks.

Mõju avaldumise sagedus on keskmine: Digiriigi Akadeemia kasutamine ei puuduta kõiki

elanikke otseselt ja igapäevaselt, kuid avaliku sektori töötajate jaoks on mõju regulaarne,

süsteemne ning kasvab ajas, kuna kesksete koolituste osakaal suureneb. Elanikkonna jaoks

avaldub mõju sagedus eeskätt vabatahtliku koolitusel osalemise kaudu.

26

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike: peamine risk on võimalik ebavõrdne ligipääs

e-õppele, mis võib tuleneda digitaalse kirjaoskuse või tehniliste võimaluste erinevustest (nn

digilõhe). Võimalikku ebasoovitavat mõju aitab vähendada Digiriigi Akadeemia

kasutusmugavus ja ligipääsetavate lahenduste arendamine, samuti toetatud e-õppe läbimise

toetamine (nt raamatukogude kaudu). Kesksete e-koolituste ja e-õppevarade puhul on peamine

risk võimaliku paindlikkuse vähenemine, kui kesksed koolitused ei arvesta piisavalt asutuste

spetsiifilisi vajadusi. Samuti võib tekkida risk, et kesksete koolituste kasutuselevõtt vähendab

asutuste motivatsiooni arendada oma spetsiifilisi koolituslahendusi. Neid riske aitavad

maandada kesksete koolituste määratlemine koostöös asutustega ning võimalus kohandada

koolitusi asutuse vajaduste põhjal. Samuti aitab riske maandada regulatsiooni paindlik

lähenemine, kus kohustus on jagada juba loodud materjale. Muudatustega ei panda asutustele

kohtustus arendada kõiki koolitusi ise.

Järeldus mõju olulisuse kohta: Digiriigi Akadeemia regulatsiooniga kaasneb sotsiaalsetele

rühmadele positiivne ja keskmise olulisusega mõju. Mõju avaldub eelkõige teadmiste ja

oskuste suurenemises, koolituste paremas kättesaadavuses ning avaliku sektori toimimise

kvaliteedi paranemises. Ebasoovitavad mõjud on piiratud ja maandatavad ega ole ulatuslikud.

6.2. Mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele

Mõju ulatus on väike: eelnõu eesmärk ei ole muuta riigi julgeolekut või siseturvalisust. Samas

võivad Digiriigi Akadeemia kaudu pakutavate koolituste sisu ja kättesaadavus avaldada

positiivset mõju, toetades nii julgeolekualast teadlikkust kui ka riskide maandamist. Näiteks

saab edaspidi platvormi kaudu pakkuda koolitusi uussisserändajatele, et soodustada nende

lõimumist, ja juba praegu pakutakse elanikkonnakaitse koolitust, mis suurendab inimeste

iseseisva toimetuleku võimet kriisides. Positiivne mõju avaldub eelkõige avaliku sektori

töötajate teadlikkuse kasvus valdkondades, mis on riigi toimimise seisukohalt kriitilise

tähtsusega, näiteks infoturve ja küberturvalisus, kriisivalmidus ja elanikkonnakaitse, turvaline

käitumine digi- ja füüsilises keskkonnas. Selliste teadmiste süsteemsem ja laiapõhjalisem levik

aitab kaasa riigi suutlikkuse suurenemisele ennetada ja maandada julgeoleku- ja turvariske.

Ühtsete koolituste kaudu on võimalik tagada, et avaliku sektori töötajad lähtuvad sarnastest

teadmistest ja tavadest, mis toetab riigi toimimise järjepidevust ka kriisiolukordades.

Ka elanikkonnale mõeldud koolitused (nt kriisiteadlikkus, digiturvalisus) võivad suurendada

ühiskonna valmisolekut erinevateks ohtudeks, sealhulgas suurendada teadlikkust

elanikkonnakaitsest ja kriisiolukordades käitumisest, mis omakorda tugevdab kaudselt

siseturvalisust.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna regulatsioon ei muuda elanike ja avaliku sektori

töötajate ja ametnike igapäevast kokkupuudet julgeolekuküsimustega. Samas on mõju pidev ja

kumulatiivne, avaldudes elanike ja avaliku sektori töötajate ja ametnike teadmiste, oskuste ja

käitumise muutuste kaudu.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike: peamine risk on infosüsteemi turvalisusega

seotud ohud (nt küberrünnakud, andmelekked). Seda riski aitavad maandada rakendatud

meetmed, muu hulgas seaduses sätestatud andmete töötlemise ja väljastamise piirangud,

turvalisus- ja logimisnõuded, autentimise ja juurdepääsu kontroll.

27

Järeldus mõju olulisuse kohta:Digiriigi Akadeemia regulatsiooniga kaasneb riigi

julgeolekule ja siseturvalisusele kaudne ja pigem positiivne mõju, mis avaldub eelkõige

teadlikkuse suurenemises ja riskide ennetamises. Negatiivsed mõjud on seotud peamiselt

infosüsteemi turvalisusega, kuid need on regulatsiooni ja tehniliste meetmetega maandatavad

ega ole ulatuslikud.

6.3. Mõju majandusele

Mõju ulatus on keskmine: eelnõu ei muuda otseselt erasektori majandustegevuse tingimusi,

kuid mõjutab avaliku sektori koolituskulusid ja -praktikat ning tööjõu oskuste arengut. Digiriigi

Akadeemia kui keskne e-õppe platvorm võimaldab vähendada koolituste dubleerivat

arendamist eri asutustes, suurendada e-koolituste ja e-õppevarade uuesti kasutamist ning

vähendada koolituste tellimise ja arendamise kulusid. Samuti võimaldab ühtne platvorm

vähendada avalikus sektoris eraldiseisvate koolituskeskkondade ja IT-lahenduste arendamise ja

haldamise vajadust, mis pikemas vaates toetab avaliku sektori digikulude optimeerimist.

Esmases etapis kaasnevad küll investeeringud platvormi arendamisse ja kasutuselevõttu, kuid

nende kulude mõju on ajutine ning tasakaalustub pikaajalise kulutõhususe kasvuga.

Kaudne mõju avaldub avaliku sektori, kuid laiemalt elanikkonna tootlikkuse ja oskuste taseme

kaudu. Digiriigi Akadeemia parandab avaliku sektori töötajate ning elanikkonna ligipääsu e-

koolitustele ja e-õppevaradele, eelkõige digipädevuste arendamisele, kuid ka muudel olulistel

teemadel. See toetab tööjõu kohanemist tehnoloogiliste muutustega. Arvestades, et prognooside

kohaselt toimuvad tööturul lähiajal suured muutused ning digipädevused saavad olema

töötamise eelduseks pea kõikidel töökohtadel, toetab Digiriigi Akadeemia laialdane

kasutuselevõtt elanikkonna konkurentsivõimet ja avaldab positiivset mõju majandusele.

Kesksete e-koolituste ja e-õppevarade kättesaadavus mõjutab kaudselt ka avaliku sektori tööjõu

tootlikkust. Ühtsed ja kvaliteetsed koolitused aitavad ühtlustada töötajate teadmisi ning

kiirendada vajalike oskuste omandamist. See omakorda võib pikemas perspektiivis parandada

avaliku sektori töö tulemuslikkust.

Mõju regionaalarengule on positiivne. Digiriigi Akadeemia kaudu pakutav e-õpe on

kättesaadav asukohast olenemata. See parandab koolituste kättesaadavust väljaspool suuremaid

keskusi ja toetab piirkondlikku võrdsust.

Mõju erasektori koolitusturule on piiratud. Platvorm ei ole mõeldud tasuliste koolitusteenuste

pakkumiseks, vaid avalikes huvides vajalike teadmiste levitamiseks. Samas säilib erasektori

võimalus osaleda Digiriigi Akadeemia kaudu koolituspartnerina või teenusepakkujana. Seetõttu

ei ole tegemist turu asendamisega, vaid avaliku sektori koolitusvajaduste koordineerituma

katmisega. Sellisel juhul on nimetatud teenusepakkuja oma tavapärases rollis teenuse osutajana.

Mõju avaldumise sagedus on keskmine: mõju ei avaldu üks kord, vaid kujuneb järk-järgult

Digiriigi Akadeemia kasutuse kasvuga ja koos kesksete koolituste nimekirja kujunemise ja

kasutuselevõtuga ning muutub aja jooksul süsteemseks osaks koolituskorraldusest. Avaliku

sektori jaoks on mõju pidev, kuna koolituste korraldus ja arendus muutub süsteemselt.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike:peamised kaasnevad riskid võivad seisneda

teatud koolitusteenuste nõudluse vähenemises erasektoris, liigses keskendumises

standardlahendustele, mis ei arvesta piisavalt spetsiifilisi vajadusi, ja arenduskohustuse

koondumises vähestele asutustele. Neid riske aitab maandada koolituste koostööpõhine

28

arendamine, erasektori kaasamise võimalus (mh hangete kaudu) ning paindlik lähenemine

kesksete koolituste määratlemisel.

Järeldus mõju olulisuse kohta: Digiriigi Akadeemia regulatsiooniga kaasneb mõõdukalt

positiivne majanduslik mõju, mis avaldub eelkõige avaliku sektori kulude vähenemises,

ressursikasutuse tõhusamaks muutumises ning kaudselt tööjõu oskuste ja tootlikkuse kasvus.

Negatiivsed mõjud on piiratud ega ole ulatuslikud.

6.4. Mõju keskkonnale

Mõju ulatus on väike: eelnõu eesmärk ei ole muuta keskkonnapoliitikat ja see ei too kaasa

otseseid keskkonnamõjusid. Samas kaasneb Digiriigi Akadeemia kasutuselevõtuga kaudne

positiivne mõju keskkonnale e-õppe laialdasema kasutamise kaudu. Digiriigi Akadeemia

võimaldab asendada paljud füüsilised koolitused e-õppega. Nii väheneb töötajate

transpordivajadus (sh töölähetused koolitusteks), koolitusruumide kasutus ja õppematerjalide

hulk. See võib vähendada energiakulu ja transpordist tulenevat keskkonnakoormust, eriti

olukorras, kus koolitused toimuvad üle riigi või neil osaleb palju inimesi. Samas tuleb

arvestada, et e-õppe kasutamine suurendab digilahenduste kasutust, mis tähendab ka andmete

salvestamist ja töötlemist serverites ning energiakulu IT-taristule. Need mõjud on siiski

hajutatud ja üldjuhul väiksemad võrreldes füüsilise koolitustegevuse keskkonnamõjuga.

Mõju avaldumise sagedus on keskmine: mõju avaldub järk-järgult sedamööda, kuidas Digiriigi

Akadeemia kasutus laieneb, ja sõltub sellest, mil määral asendatakse füüsiline koolitus

e-õppega.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike: peamine risk on digitaristu energiatarbimise

suurenemine, kuid selle mõju on piiratud ega ole iseloomulik ainult Digiriigi Akadeemiale.

Samuti on võimalik riske leevendada energiatõhusamate IT-lahenduste kasutamisega.

Järeldus mõju olulisuse kohta:Digiriigi Akadeemia regulatsiooniga kaasneb keskkonnale

väike, kuid positiivne kaudne mõju. Mõju seisneb eelkõige füüsiliste koolituste asendumises

e-õppega ja sellest tulenevas ressursikasutuse vähenemises. Negatiivsed mõjud on piiratud ega

ole ulatuslikud.

6.5. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Mõju ulatus on keskmine: eelnõu ei muuda riigiasutuste ega kohaliku omavalitsuse asutuste

põhifunktsioone, kuid mõjutab koolituste korraldust, e-õppe haldamist ning sellega seotud

protsesse. Digiriigi Akadeemia kui keskse platvormi kasutuselevõtt eeldab asutustelt teatud

töökorralduslikke kohandusi, sealhulgas e-koolituste ja e-õppevarade haldamise ning

üleslaadimise protsesside korrastamist, õppijate andmete arvestuse ja kasutamise ühtlustamist

ning siseste koolituskorraldusprotsesside sidumist keskse platvormiga. Esialgses etapis võib see

kaasa tuua korraldusliku lisakoormuse, eelkõige seoses uue süsteemiga kohanemise, rollide

määratlemise ja olemasolevate lahenduste integreerimisega Digiriigi Akadeemiasse. Samuti on

vaja määrata vastutajad ning kehtestada uued tööprotsessid õppetegevuse korraldamiseks.

Pikemas perspektiivis on mõju positiivne. Ühtne e-õppe platvorm vähendab killustatust

koolituskorralduses, loob ühtsed protsessid õppetegevuse arvestuseks ja haldamiseks, lihtsustab

koolituste planeerimist ja juhtimist, toetab andmepõhist otsustamist (nt koolitusvajaduste

29

hindamine). Samuti paraneb asutuste koostöö, kuna koolituste korraldus muutub

läbipaistvamaks ja paremini koordineerituks.

Kesksete e-koolituste ja e- õppematerjalide süsteem viib koolituste arendamise ja kasutamise

loogika individuaalsest asutusepõhisest lähenemisest rohkem koordineeritud ja

koostööpõhisele mudelile. See tähendab, et asutustel tuleb:

• arvestada kesksete koolituste nimekirjaga koolitusplaanide koostamisel;

• hinnata oma loodud e-koolituste ja e-õppevarade sobivust keskseks kasutuseks;

• teha vajaduse korral oma e-koolitused ja e-õppevarad Digiriigi Akadeemias teistele

kättesaadavaks;

• osaleda kesksete koolitusvajaduste väljaselgitamises.

See võib lühikeseks ajaks kaasa tuua korraldusliku lisakoormuse, kuna asutustel tuleb

kohandada olemasolevaid protsesse ning hinnata oma koolitusmaterjale uues kontekstis.

Samuti eeldab see suuremat asutustevahelist koordineerimist. Pikemas perspektiivis on mõju

väga positiivne. Kesksete e-koolituste ja e-õppevarade süsteem vähendab koolituskorralduse

killustatust ning vajadust arendada sarnaseid koolitusi samal ajal eri asutustes. Samuti loob see

ühtsema ja läbipaistvama koolituskorralduse mudeli ning parandab koolituste kättesaadavust ja

kvaliteeti kogu avalikus sektoris. Süsteem toetab ka asutustevahelist koostööd ja tööjaotust,

kuna koolituste arendamine koondub rohkem nendele asutustele, kellel on asjaomane pädevus

ja võimekus.

Mõju avaldumise sagedus on keskmine: mõju avaldub esmalt platvormi kasutuselevõtul ning

seejärel püsivalt igapäevastes tööprotsessides, mis on seotud koolituste korraldamise,

läbiviimise ja arvestusega.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike: peamised riskid on seotud halduskoormuse

ajutise kasvuga platvormi kasutuselevõtul ning asutuste erineva valmisoleku ja võimekusega

uue süsteemiga kohaneda. Neid riske aitab vähendada platvormi etapi kaupa rakendamine ning

Digiriigi Akadeemia kasutajatoe ja metoodilise toe olemasolu.

Järeldus mõju olulisuse kohta:Digiriigi Akadeemia regulatsiooniga kaasneb riigiasutuste ja

kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele keskmise olulisusega mõju, mis on lühiajalises

vaates kohandumisvajadusena neutraalne või mõõdukalt koormav, kuid pikas perspektiivis

selgelt positiivne. Mõju avaldub eelkõige koolituskorralduse ühtlustamises, protsesside

tõhustumises ja paremas koordineerimises.

6.6. Mõju põhiõigustele ja -vabadustele

Mõju ulatus on keskmine: eelnõu loob õigusliku aluse Digiriigi Akadeemias isikuandmete

töötlemiseks, mistõttu mõjutab see eelkõige õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete

kaitsele (PS § 26). Samas on eelnõu üks keskseid eesmärke tagada, et andmeid töödeldaks

õiguspäraselt ja selgete reeglite alusel. Eelnõu seostub otseselt PS §-ga 3, mille kohaselt saab

riigivõimu teostada üksnes põhiseaduse ja seaduste alusel. Isikuandmete töötlemine ja eelkõige

andmete väljastamine kujutab endast avaliku võimu teostamist, mistõttu peavad selle olulised

tingimused, sealhulgas see, milliseid andmeid, kellele ja millisel eesmärgil võib väljastada,

olema sätestatud seaduse tasandil. Digiriigi Akadeemia regulatsiooniga tagatakse, et andmete

töötlemine ei jää halduspraktika ega üksikotsuste tasandile, vaid põhineb selgel seaduslikul

alusel, mis suurendab õigusselgust ja isikute õiguste kaitset.

30

Mõju isikute õiguste tagamisele on pigem positiivne. Eelnõu kohaselt täpsustatakse

andmekategooriaid ja töötlemise eesmärke, piiratakse andmete väljastamist konkreetsete

kasutusjuhtudega ning sätestatakse andmete minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõte.

Samuti on tagatud isikule juurdepääs tema enda andmetele (nt koolituste läbimise

tõendamiseks). Seeläbi suureneb andmete töötlemise läbipaistvus ja prognoositavus ning

väheneb meelevaldse kasutamise risk.

Mõju võrdõiguslikkusele on samuti positiivne. Digiriigi Akadeemia parandab koolituste

kättesaadavust ja kvaliteeti kõigile avaliku sektori töötajatele, olenemata asutusest või

asukohast. See vähendab teadmiste ja oskuste taseme erinevusi ning toetab võrdseid võimalusi

kompetentside arendamisel.

Mõju avaldumise sagedus on keskmine: mõju avaldub peamiselt Digiriigi Akadeemia

kasutamise kaudu ja on avaliku sektori töötajate jaoks regulaarne. Elanikkonna puhul sõltub

mõju koolitustel osalemisest.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike:peamised riskid on seotud isikuandmete

võimaliku väärkasutusega ja digilõhest tuleneva ebavõrdse ligipääsuga. Neid riske vähendavad

logimis- ja turvanõuded ning õigusaktis selgelt määratud vastutused. Digilõhe riski puhul on

oluline rakendada toetatud õppemeetmeid, mis võimaldavad e-õppe läbida osalise

kontaktõppega (nt raamatukogude või digimentorite kaudu).

Järeldus mõju olulisuse kohta:Digiriigi Akadeemia regulatsiooniga kaasneb põhiõigustele ja

-vabadustele piiratud ulatusega, kuid valdavalt positiivne mõju. Regulatsioon tugevdab

isikuandmete kaitset, tagades selle kooskõla PS §-ga 3 ning suurendades andmetöötluse

õigusselgust ja läbipaistvust. Negatiivsed mõjud on piiratud ja maandatavad.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Digiriigi Akadeemia arendamine ja toimimine ning e-koolituste tellimine digipädevuste

teemadel on rahastatud Euroopa Liidu ja riigieelarvelistest vahenditest, mille maht on kokku

umbes 550 000 eurot aastas. Nendest vahenditest kaetakse infosüsteemi arendus ja haldus, e-

koolituste ja e-õppevarade loomine ning platvormi toimimiseks vajalikud tugiteenused.

Eelnõu rakendamisega ei kaasne lühiajalises vaates lisakoormust riigieelarvele. Alates

2029. aastast kaasneb Digiriigi Akadeemia jätkusuutliku toimimise tagamiseks riigieelarvest

või uue perioodi välisvahenditest ühe ametikoha finantseerimine (teenusejuht, kes on ka praegu

olemas, aga on 75% ulatuses rahastatud välisvahenditest ja 25% ulatuses riigieelarvest), mille

aastane kulu on praeguse tasu järgi 48 168 eurot. Lisaks on vajalikud ühekordsed kulud

riigieelarvest asutuste toetamisel platvormiga liitumisel ja oma senise õpisisu digiteerimisel

(70 000 eurot aastas ajavahemikul 2027–2028). Katteallikaks saab kasutada selle perioodi

Euroopa Sotsiaalfondi (riigiülesed kesksed teenused) vahendeid, kui digipöörde nõukogu

taotluse heaks kiidab. Tegemist on piiratud mahuga püsikuluga, mida on vaja platvormi

arendamise ja kasutamise koordineerimiseks pärast Euroopa Liidu vahendite lõppemist.

Sellekohane taotlus esitatakse riigieelarve protsessis.

Eelnõu ei too kaasa otseseid rahalisi tulusid, kuid aitab hoida kokku kulusid avalikus sektoris.

Digiriigi Akadeemia ning kesksete e-koolituste ja e-õppevarade süsteem võimaldavad

vähendada samasisuliste koolituste dubleerivat arendamist eri asutustes ning suurendada

31

olemasolevate õppematerjalide uuesti kasutamist. Samuti väheneb vajadus arendada ja hallata

mitut paralleelset e-õppelahendust. Lisaks toetab regulatsioon tööaja ja administratiivse

koormuse vähenemist, kuna koolituste korraldamine, haldamine ja arvestus muutuvad

ühtsemaks ja lihtsamaks. Keskne platvorm loob paremad eeldused koolitusvajaduste

planeerimiseks ning võimaldab kasutada koolitusressurssi efektiivsemalt.

8. Rakendusaktid

Eelnõuga antakse uus volitusnorm. TäKS § 162 lõikes 7 antakse Vabariigi Valitsusele volitus

kehtestada määrusega Digiriigi Akadeemia andmekogu põhimäärus, samuti Digiriigi

Akadeemiast andmete väljastamise kord.

Rakendusakti kavand on lisatud seletuskirjale (lisa 1). Tegemist on esialgse kavandiga, mida

täpsustatakse edasise kooskõlastamise ja väljatöötamise käigus.

9. Seaduse jõustumine

Sätted jõustuvad üldises korras ühe erandiga. Eelnõu § 1 punkt 3 jõustub 2028. aasta

1. jaanuaril, et teha muudatuste rakendamiseks vajalikud tegevused, sealhulgas Digiriigi

Akadeemia vajalikud arendused.

Muudes osades ei ole muudatustega kohanemiseks tarvis anda üleminekuaega, kuna tehtavad

muudatused ei too sihtrühmadele kaasa kohustust oma tegevust ümber korraldada. E-koolituste

ja e-õppevarade pakkumine on vabatahtlik, välja arvatud juhul, kui eriseadus näeb ette

kohustuse. Sellisel kujul on kohustuse osas piisav üleminekuaeg antud eriseadusega.

10. Eelnõu kooskõlastamine ja kaasamine

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks kõikidele

ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Juristide

Liidule, Tartu Ülikoolile, Tallinna Ülikoolile, Tallinna Tehnikaülikoolile, Haridus- ja

Noorteametile, Maa- ja Ruumiametile, Statistikaametile, Riigi Infosüsteemi Ametile,

Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti

Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Teadusagentuurile, Eesti

Tööandjate Keskliidule, Registrite ja Infosüsteemide Keskusele, Eesti Advokatuurile,

Riigiprokuratuurile, Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutusele, Integratsiooni

Sihtasutusele, Muinsuskaitseametile, Rae Vallavalitsusele, Riigikantseleile, Riigi IT Keskusele,

Sisekaitseakadeemiale, Sotsiaalkindlustusametile, Spordikoolituse ja -teabe Sihtasutusele,

Tervise Arengu Instituudile, Terviseametile, Tervisekassale, Transpordiametile, Maaelu

Teadmuskeskusele, Põllumajandus- ja Toiduametile, Sihtasutus Kodanikühiskonna

Sihtkapitalile ning Päästeametile.

Algatab Vabariigi Valitsus ..... 2026.a.

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Täiskasvanute koolituse seaduse

muutmise seaduse eelnõu seletuskirja

juurde

Lisa 1

Rakendusaktide kavandid

Rakendusakti kavand nr 1

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Digiriigi Akadeemia põhimäärus

Määrus kehtestatakse täiskasvanute koolituse seaduse § 162 lõike 7 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Digiriigi Akadeemia asutamine, nimetus ja eesmärk

(1) Määrusega asutatakse riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu ametliku nimetusega

„Digiriigi Akadeemia“ (edaspidi Akadeemia).

(2) Akadeemia eesmärgid on:

1) pakkuda, hallata, arendada ja ajakohastada avaliku sektori asutustele ja laiemale

elanikkonnale mõeldud mitteformaalõpet, sealhulgas andmekogus olevaid e-koolitusi ning e-

õppevarasid;

2) teha e-koolitused ja e-õppevarad kättesaadavaks avalikult või piiratud isikute ringile;

3) pidada arvestust andmekogu kasutajate ja nende õppetegevuse üle;

4) edastada andmekogu kasutamise andmeid e-koolitusi või e-õppevara pakkuvale juriidilisele

isikule (e-õppe pakkujale) või kontrolli teostavale asutusele, sealhulgas kohustusliku e‑õppe

läbimise kontrollimiseks.

(3) Akadeemia ingliskeelne nimetus on Digital State Academy.

§ 2. Akadeemia andmestiku pidamise viis

Akadeemiat peetakse ühetasandilise elektroonilise andmestikuna.

§ 3. Akadeemia turvaklassi ja turbeaste

(1) Akadeemiasse kantud andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks

rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid.

(2) Akadeemia turvaklass on K2T3S2 ja turbeaste kõrge (H).

2

§ 4. Akadeemia vastutav töötleja ja volitatud töötleja

Andmekogu kaasvastutavad töötlejad on Justiits- ja Digiministeerium ning Digiriigi

Akadeemiat kasutavad asutused. Andmekogu volitatud töötleja on Registrite ja Infosüsteemide

Keskus.

§ 5. Vastutava ja volitatud töötleja ülesanded

(1) Justiits- ja Digiministeerium koostöös volitatud töötlejaga korraldab Akadeemia haldamist,

arenduste väljatöötamist ja Akadeemia elektroonilist andmevahetust teiste andmekogudega

ning täidab muid vastutavale töötlejale omaseid ülesandeid. Justiits- ja Digiministeerium

vastutava töötlejana otsustab infosüsteemi volitatud töötleja ja volituse ulatuse ning tagab

andmesubjekti isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamise.

(2) Akadeemia kaasvastutav asutus:

1) määrab vajaduse korral oma e‑koolituste ja e‑õppevarade sihtrühma;

2) haldab e‑koolitustele ja e‑õppevaradele juurdepääsuõigusi;

3) lisab, muudab ja ajakohastab asutusega seotud e‑koolitusi ja e‑õppevarasid;

4) tagab e‑koolituste ja e‑õppevarade vastavuse käesolevas määruses või eriseaduses sätestatud

nõuetele.

(3) Riigi Infosüsteemide Keskus volitatud töötlejana tagab andmekogu pidamise ja haldamise

õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas:

1) tagab Akadeemia pidamisel tekkivate dokumentide ja andmete kogumise, haldamise ja

säilitamise, sealhulgas andmete kustutamise ja hävitamise ning arhiveeritavate andmete

üleandmise;

2) tagab õigustatud isikutele juurdepääsu Akadeemiasse;

3) pakub kasutajatuge;

4) vastutab andmetöötlustoimingute õiguspärasuse eest, sealhulgas turbealase info pideva

analüüsimise ja turvariskide väljaselgitamise eest;

5) vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest ning menetleb taotlusi Akadeemiast

andmete ühekordseks väljastamiseks;

6) tagab andmete kasutamise Akadeemia eesmärkide täitmiseks;

7) sõlmib andmevahetuse kokkulepped;

8) peab arvestust kogutud ja väljastatud andmete ja Akadeemia vahendusel osutatud teenuste

üle ning koostab selle arvestuse juhtimiseks ülevaatlikke analüüse;

9) tagab Akadeemia intsidentide käsitlemise ja kasutajatoe;

10) tagab Akadeemia haldamise ja rakendustarkvara toimimise;

11) tagab tehnilise halduse, sealhulgas klassifikaatorite, spetsifikatsioonide, loendite ja

standardite pidamise ning standardite ja klassifikatsioonide avaldamise;

12) teavitab infosüsteemi andmete töötlemisel avastatud rikkumistest kohe vastutavat töötlejat

ning võtab viivitamata tarvitusele kõik vajalikud abinõud rikkumise lõpetamiseks;

13) tagab andmete ja Akadeemia säilimise vastavalt kehtestatud nõuetele;

14) teeb andmekogu vastutavale töötlejale ettepanekuid andmekogu arendamiseks;

15) kaasab vajaduse korral arendus- ja hooldustööde tegemisse teise volitatud töötleja ja sõlmib

temaga lepingu, olles hinnanud isikuandmete töötlemise eesmärke, vajadust ja riske, ning

teavitab sellest mõistliku aja jooksul enne lepingu sõlmimist ja andmetöötlemise võimaldamist

vastutavat töötlejat.

16) määrab Akadeemiaga liitumise eelduseks olevad tehnilised tingimused ja avaldab need oma

veebilehel.

2. peatükk

Akadeemiasse edastatavad andmed ja edastamise kord

3

§ 6. Akadeemia andmeandjad

(1) Andmesubjekt edastab Akadeemiasse järgnevad andmed:

1) e-posti aadressi;

2) oma tööandja nime ja registrikoodi;

3) oma ametinimetuse.

(2) Rahvastikuregistri vastutav töötleja edastab Akadeemiasse järgnevas koosseisus andmed:

1) isiku üldandmed – ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumisel sünniaja,

kontaktandmed;

2) isiku elukohariigi.

(3) Äriregistri vastutav töötleja edastab Akadeemiasse ettevõtte nime ja registrikoodi.

(4) Andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu vastutav töötleja edastab

Akadeemiasse esindusõiguse andmed:

1) volitaja ja volitatava ees- ja perekonnanime;

2) füüsilise isiku puhul tema isikukoodi;

3) juriidilise isiku puhul tema registrikoodi;

4) volituse ulatuse.

§ 7. Akadeemiasse andmete edastamise viisid

(1) Andmeid esitatakse Akadeemiasse selle veebiportaali vahendusel või infosüsteemide

vahelise liidestuse kaudu.

(2) Andmevahetus teiste riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogudega toimub riigi

infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu.

§ 8. Infosüsteemi andmete õigsuse tagamine ja andmete parandamine

(1) Infosüsteemis loodud andmete õigsuse eest vastutab andmed loonud vastutav töötleja.

(2) Akadeemiale esitatud andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja.

(3) Vastutaval töötlejal on õigus esitada andmete esitajale ja kolmandatele isikutele

järelepärimisi, kui on tekkinud kahtlus andmete terviklikkuses ja õigsuses.

(4) Kui andmete esitaja, vastutav töötleja või volitatud töötleja tuvastab infosüsteemis

ebaõigeid andmeid või kui talle on nendest teatatud, korraldab vastutav töötleja viivitama

andmete parandamise. Andmete parandamisel lisatakse Akadeemiasse kirje või selgitus

andmete parandamise põhjuse kohta.

3. peatükk

Juurdepääs Akadeemia andmetele ning nende väljastamine andmekogust

§ 9. Andmesubjekti õigus saada oma andmetele juurdepääs

4

(1) Andmesubjektil on õigus saada teavet ja enda kohta käivaid isikuandmeid õigusaktides

kehtestatud korras.

(2) Andmesubjektil on Akadeemia vahendusel õigus tutvuda enda kohta Akadeemias töödeldud

andmetega.

§ 10. Andmesubjektile Akadeemias kuvatavad andmed

(1) Õppijale kuvatakse Akadeemia keskkonnas järgmised andmed:

1) Füüsilise isiku kvalifikatsiooni, pädevuse oskuste ja teadmistega seotud andmed koosseisus:

tunnistused, tõendid ja nende metaandmed, väljastamise aeg, e-koolitused, e-õppevarad ja

nende ajaloo andmed.

2) Füüsilise isiku töökoha ja hõivega seotud andmed, sealhulgas füüsilise isiku tööandja,

ametikoht ning valdkondlike identifikaatorite andmed koosseisus: asutuse või tööandja

andmed, sealhulgas asutuse nimi, ametikoht, esindusõigus, ning valdkondlikud identifikaatorid

ning tööhõive andmed, milleks on töötu, õppija, töötaja või pensionäriks olek.

3) Füüsilise isiku üldandmed ja elukohariik kooseisus: ees- ja perekonnanimi, isikukood või

selle puudumisel sünniaeg, sugu, e-posti aadress ja elukohariik.

4) Suhtluse, tagasiside ja kasutajaeelistuste andmed koosseisus: huvialad, valitud teemad,

keele-eelistused, teavituste eelistused, saadetud teavitused, foorumipostitused, kommentaarid,

hinnangud, grupitöö panused, sõnumid, e-koolituse ja e-õppevara tagasiside, küsitluste

vastused, rahulolu, süsteemis klikid, kasutusmustrid, õppimiskiirus, õppe katkestamised, õppe

kordused, õpiteekonnad, soovitusalgoritmide profiilid, õppija profiili põhjal loodud

prognoosid, soovitused ja riskiskoorid personaalseks õpirajaks.

5) Õppeplatvormi kasutamise ja turvalisusega seotud andmed koosseisus: autentimise ajad,

andmete muutmised, platvormilt andmete eksportimise andmed, küpsised ja sessioonide kestus.

6) Õppetegevuse, õppesisu, õppes osalemise, edenemise ja hindamisega seotud andmed

koosseisus: e-koolitusele ja e-õppevarale registreerumine, osalemine, edenemine, läbitud

tegevused, testide tulemused ja hindepunktid, lõpetamise staatus ning õppetegevuste

koondstatistika.

§ 11. E-koolituse ja e-õppevara kontrollijale kuvatavad andmed

(1) E-koolituse või e-õppevara läbimist kontrollivale asutusele või juriidilise isikule kuvatakse

õigustatud alusel õppe läbinud füüsilise isiku andmed järgmises koosseisus:

1) ees- ja perenimi;

2) isikukoodi või selle puudumisel sünniaeg;

3) isiku töökoha asutuse või juriidilise isiku nimi koos registrikoodiga;

4) märge, kas isik on kohustusliku koolituse või materjali läbinud ja mis ajal.

(2) E-koolituse või e-õppevara läbimist kontrollivale asutusele või juriidilise isikule võib

kuvada vältimatult vajalikel juhtudel õigustatud alusel lisaks järgmises koosseisus andmed:

1) väljastatud tõendi e-koolituse või e-õppevara läbimise kohta;

2) e-koolituse või e-õppevara läbimise tulemuse.

(3) Andmetele antakse ligipääs pärast õigustatud aluse kontrolli. Kui puudub õiguslik alus, siis

keeldub Akadeemia vastutav töötleja andmete kuvamisest.

5

§ 12. Juurdepääs andmetele ja andmete väljastamine

(1) Juurdepääs Akadeemia andmetele on vastutavate töötlejate ametnikel ja töötajatel neile

teenistus- ja tööülesannete täitmiseks määratud ulatuses.

(2) Juurdepääs Akadeemiale on volitatud töötlejate töötajatel neile tööülesannete täitmiseks

määratud ulatuses ning Akadeemiat arendaval või hooldaval isikul arendus- või

hoolduslepingus sätestatud ulatuses ja tingimustel.

(3) Infosüsteemi andmete väljastamine toimub kooskõlas avaliku teabe seaduse, isikuandmete

kaitset reguleerivate õigusaktidega täiskasvanu koolituse seaduses Digiriigi Akadeemiat

reguleerivate sätete ja käesolevas määruses sätestatud ulatuses.

§ 13. Akadeemiast andmete väljastamise viisid

(1) Akadeemiast väljastatakse andmeid e-kirja teel krüpteeritud kujul

dokumendihaldussüsteemi vahendusel või riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu.

(2) Andmekogust väljastatakse andmeid tasuta.

4. peatükk

Logiandmed ja andmete säilitamine

§ 14. Andmete logimine

Volitatud töötleja logib ja säilitab Akadeemias andmete töötlemise kohta vähemalt järgmised

logiandmed:

1) toimingu tegija tuvastamist võimaldavad andmed;

2) toimingu tegemise kuupäeva ja kellaaja;

3) toimingu liigi.

§ 15. Akadeemiasse kantavate andmete säilitamine

(1) Akadeemias säilitatakse andmeid kümme aastat.

(2) Logiandmeid säilitatakse kolm aastat.

5. peatükk

Akadeemia korralduslikud nõuded

§ 16. Akadeemiasse üleslaadimisega seotud vormilised nõuded

(1) E-koolitus ja e-õppevara peavad lähtuma probleemikesksusest ja sisaldama

päriselulisi näiteid.

(2) Õpiväljundid peavad olema realistlikud ja mõõdetavad.

(3) Õpe peab olema läbitav iseseisvalt, sealhulgas avatud läbimiseks isikule sobival ajal.

6

(4) Õpiobjektide formaadi ja mahu valimisel peab arvestama võrdse ligipääsu põhimõtet ja

järgima nõudeid:

1) avamine ja kasutamine ei tohi nõuda tasulist tarkvara;

2) peab ühildub levinumate operatsioonisüsteemidega;

3) peab olema mõistliku andmemahuga.

(5) E-koolituse ja e-õppevara läbimine võib sisaldada teadmiste kontrolli, milles vähemalt 80%

tulemuse saavutamisel väljastatakse õppijale läbimist kinnitav tõend. Tõendi võib kokkuleppel

asutusega väljastada ka madalama läbimisedukuse protsendi puhul.

(6) E-koolituse ja e-õppevara struktuur võib koosneda moodulitest, mis on õppija jaoks

läbitavad juhendamiseta ja eraldiseisvate osadena.

(7) E-koolituse ja e-õppevara tekstimaterjalid peavad vastama keeleseaduse nõuetele, videote

heli olema selge ja hästi kuuldav, visuaal olema kvaliteetne ja selgelt loetav.

(8) E-koolituse ja e-õppevara peab üldjuhul olema läbitav eesti keeles. Muukeelse materjali

kasutamisel peab olema lisatud korrektne eestikeelne tõlge.

(9) Planeerimisel peab pöörama tähelepanu mugavale kasutajakogemusele ning tagama WCAG

2.2 standardi järgimise.

6. peatükk

Akadeemia järelevalve, rahastamine ja lõpetamine

§ 17. Järelevalve tegemine

Järelevalvet Akadeemia pidamise üle tehakse õigusaktides sätestatud korras.

§ 18. Akadeemia rahastamine

Akadeemia pidamist rahastatakse Riigi Infosüsteemide Keskusele selleks otstarbeks eraldatud

vahenditest.

§ 19. Akadeemia lõpetamine

Akadeemia lõpetamise otsustab Vabariigi Valitsus vastavalt avaliku teabe seaduses sätestatule.

Kristen Michal

peaminister

Liisa-Ly Pakosta

justiits- ja digiminister

Keit Kasemets

riigisekretär

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Ministeeriumid Meie 06.08.2026 nr 8-1/5794-1

Täiskasvanute koolituse seaduse muutmise seadus (Digiriigi Akadeemia) Edastame ministeeriumitele kooskõlastamiseks ja teistele arvamuse avaldamiseks täiskasvanute koolituse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Palume kooskõlastused ja arvamused edastada meile hiljemalt 21.08.2026. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisa: 1. Eelnõu;

2. Seletuskiri; 3. Rakendusakti kavand.

Stina Avvo [email protected] Lisaadressaadid: Registrite ja Infosüsteemide Keskus

Haridus- ja Noorteamet Sisekaitseakadeemia Sotsiaalkindlustusamet Eesti Töötukassa Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eesti Advokatuuri IP/IKT komisjon Eesti Advokatuur Riigiprokuratuur Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Riigikantselei Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus Integratsiooni Sihtasutus Muinsuskaitseamet Rae Vallavalitsus Riigi IT Keskus

2

Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus Tervise Arengu Instituut Terviseamet Tervisekassa Transpordiamet Maaelu Teadmuskeskus Põllumajandus- ja Toiduamet Päästeamet Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital Politsei- ja Piirivalveamet Vabaühenduste Liit