KRIMINAALMENETLUSE LÕPETAMISE MÄÄRUS

Koostamise kuupäev ja koht: 04.08.2026. a, Pärnus

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Pille Juhkov

Kriminaalasja number: 25267050375

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 263 lg 1 p 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX ik xxx

Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 25267050375, milles alustati

menetlust 05.08.2025 a KarS § 263 lg 1 p 1 tunnustel.

XXX on 08.09.2025.a. esitatud kahtlustus KarS § 263 lg 1 p 1 järgi selles, et tema koos XXX

(XXX) ja XXX (XXX) 02.08.2025 kella 03:40 ajal Pärnu linnas XXX X ja XXX X maja juures

s.o avalikus kohas KorS § 54 mõttes (avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks

antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti

ühissõiduk), rikkus KorS § 55 lg 1 p 1, 2 nõudeid, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud

käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda,

loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil

vägivaldselt ja teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada.

Nimelt XXX X maja juures XXX ähvardas XXX (XXX) ja XXX (XXX) öeldes „Kas te tappa

ei karda saada?“, „Peksa ei karda saada“, „Surma ei karda saada“, mille peale XXX ja XXX

probleemide vältimiseks hakkasid ära jalutama mööda XXX, kui ühel hetkel märkasid, et neile

jooksevad järgi XXX ja XXX. XXX ja XXX hakkasid noormeestel eest ära jooksma kuna

tundsid suurt hirmu enda elu ja tervise pärast, kuivõrd noormehed olid just hetk tagasi

ähvardanud. XXX ja XXX nägid, et Brackmanni pargis XXX liitusid XXX ja XXX XXX ja

eeluurimisel täpselt tuvastamata noormehed ning hakkasid samuti taga ajama kannatanuid. Kui

XXX ja XXX olid jõudnud XXX X maja kõrvale, siis XXX enam edasi joosta ei jõudnud ning

temale jõudis järgi XXX, kes koheselt lõi parema käe rusikaga XXX vasakule poole oimu

piirkonda, misjärel XXX kukkus põlvede peale. Järgmisel hetkel jõudsid kannatanu juurde

XXX ja XXX kes ühiselt tungisid kallale XXX lüües eeluurimisel tuvastamata arv kordi, kuid

vähemalt viieteistkümnel korral põlvili asfalti peal olevale kannatanule jalgade ja kätega keha

erinevatesse piirkondadesse.

Kohtueelse menetluse käigus kogutud materjalidest nähtub, et kahtlustatav XXX enda

ülekuulamisel 08.09.2025.a. ei tunnista enda poolt kahtlustuses toodud kuriteo toimepanemist.

Ta on selgitanud, et tema pole kannatanut löönud, XXX olevat kedagi löönud, seda rääkis talle

XXX ise.

Kannatanu XXX ütlustest nähtub, et 01.08.2025 öisel ajal oli ta koos oma tuttava XXX Pärnus

XXX, kus kaks võõrast noormeest hakkasid nende kallal tüli norima ja mõnitama. Kannatanud

ei soovinud, et tüli läheks suuremaks mistõttu otsustasid XXX lahkuda. Noormehed aga

hakkasid kannatanutele järgnema ja karjusid ning ähvardasid kehavigastuste tekitamisega ( nt

lööme hambad sisse). Kannatanu XXX jõudis noortekamba eest ära joosta kuid XXX mitte,

temale tuldi XXX X juures kallale ja hakati peksma. Kannatanu ütluste kohaselt oli lööjaid

kolm, seejuures on ta hiljem teinud kindlaks, et kaks neist olid XXX ja XXX. Kolmanda lööja

kohta on kannatanu kirjeldanud, et see noormees oli tumedate juustega ning kandis antud

päeval seljas musta kampsunit ja beeži värvi pükse. Nimetatud noormees lõi teda vähemalt

kahel korral vasaku käe rusikaga paremale poole roietesse, mille tagajärjel kannatanu tundis

tugevat valu. Kannatanu on esitanud foto, millelt tunneb ära ühe teda löönud noormehe ( so

XXX).

Kriminaalasjas kogutud tõendite alusel leian, et XXX suhtes on tõendatud kuriteo

toimepanemine.

Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 202 sätestatu kohaselt saab

kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on

heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud

või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik

menetlushuvi. Nimetatud alustel võib KrMS § 202 lg 7 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetada

ja kohustused määrata prokuratuur, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu,

mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb

karistusena ette ainult rahalise karistuse.

KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille

eest karistusseadustik näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

XXX on varem kriminaalkorras karistamata isik, tal puuduvad kehtivad väärteokaristused.

Tema suhtes ei ole varasemalt kriminaalmenetlusi lõpetatud KrMS § 202 alusel. XXX on küll

toime pannud kuriteo aga tema süü ei ole suur ning KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja

eripreventiivseid eesmärke on võimalik saavutada isikut kriminaalvastutusele võtmata.

Käesolevaks ajaks on teo toimepanemisest möödunud 1 aasta, uusi kuritegusid ei ole XXX

toime pannud.

Kriminaalmenetluse lõpetamisel KrMS § 202 alusel määratakse isikule kohustustena kahju

heastamise kohustus, samuti tuleb tasuda kriminaalmenetluse kulud, maksta täiendav summa

riigituludesse või teha üldkasulikku tööd. XXX on isik, kes ei oma alalist sissetulekut

(töökohta), tegemist on noore täiskasvanuga, kes õpib XXX, elab koos vanematega (on nende

ülalpidamisel) ning asub 2027 veebruaris ajateenistusse. XXX avaldab, et on suvel teinud

ehitusalaseid juhutöid ning teeninud endale raha väiksemate sisseostude tegemiseks. Seetõttu

on ta esitanud taotluse, et talle määratav rahaline kohustus ei ületaks 250 eurot, sest suurema

summa tasumine on talle ülejõu käiv majanduslikel põhjustel. Tulenevalt eeltoodust leian, et

XXX suhtes on võimalik lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel. Prokuröri hinnangul

saab XXX mõjutada hoiduma edasistest õigusrikkumistest, kui isik võtab kohustuse tasuda

riigituludesse 250 eurot.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 2, 3, 7 ja 206, abiprokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25267050375 menetlus XXX suhtes.

2. XXX kohustub

• maksma kindla summa – 250 eurot – riigituludesse. Määratud kohustuse täitmise

tähtaeg: 04.11.2026. Makseinfo eraldi lehel.

3. Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustusi, võib prokuratuur

kriminaalmenetluse määrusega uuendada.

4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: ei kohaldatud.

5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad.

6. Andmekogus ABIS ja riiklikus süüteomenetluse biomeetriaregistris sisalduvate andmete

kustutamine: andmed puuduvad.

7. Kriminaalmenetluse kulud: ei ole.

8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

viivitamata saata: kannatanud XXX, XXX, anda kahtlustatavale XXX.

9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul

menetluse lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib

ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks

selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse

lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse

Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

Pille Juhkov

Kahtlustatavale on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustusi, uuendatakse prokuratuuri

poolt käesoleva kriminaalasja menetlus KrMS § 202 lg 6 sätetest juhinduvalt ning menetlust

jätkatakse üldises korras.

Olen kohustusega nõus: _________________ XXX