| Dokumendiregister | Riigikantselei |
| Viit | 26-01543-1 |
| Registreeritud | 06.08.2026 |
| Sünkroonitud | 07.08.2026 |
| Liik | Määruse eelnõu |
| Funktsioon | |
| Sari | 07 Vabariigi Valitsuse ja peaministri muu asjaajamine/7-2 Kirjavahetus õigusaktide eelnõude kooskõlastamise asjus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Justiits- ja Digiministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Justiits- ja Digiministeerium |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
EELNÕU 5/08/2026
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Sätla põhimäärus Määrus kehtestatakse Riigi Teataja seaduse § 12¹ lõike 10 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Andmekogu nimi (1) Riigi koosloome keskkonna ametlik nimi on Sätla. (2) Sätlat peetakse eesti keeles. § 2. Sätla ülesehitus Sätlat peetakse andmekoguna, milles on kaks osa: 1) sisemine töökeskkond, milles koostatakse ja menetletakse õigusaktide eelnõusid ja muude dokumentide kavandeid (edaspidi akti eelnõu) ning hallatakse asutusesisest ja asutustevahelist koostööd; 2) avalik vaade, milles avalikustatakse Riigi Teataja seaduse § 12¹ lõigetes 5 ja 6 nimetatud menetlusteave ning mille kaudu saab avalikustatud akti eelnõu kohta arvamust avaldada. § 3. Andmete kaitse Sätlas Sätla turvameetmed peavad vastama vähemalt järgmistele turvaklassidele: 1) käideldavus K3; 2) terviklus T3; 3) konfidentsiaalsus S2. § 4. Kaasvastutavate töötlejate ja asutuste ning volitatud töötleja ülesanded (1) Sätla vastutav töötleja on Justiits- ja Digiministeerium. (2) Sätla volitatud töötleja on Registrite ja Infosüsteemide Keskus. (3) Sätlas isikuandmete kaasvastutavad töötlejad on Sätlat kasutavad asutused. (4) Sätla arendamise eest vastutavad oma pädevuse piires kaasvastutavate asutustena Justiits- ja Digiministeerium ning Riigikantselei. (5) Justiits- ja Digiministeerium: 1) korraldab Sätla kasutuselevõttu ning teenuste ja andmete haldamist; 2) vastutab Sätla haldamise seaduslikkuse eest; 3) korraldab ja juhib oma pädevuse piires Sätla arendamist; 4) annab volitatud töötlejale juhiseid annab juhiseid andmete töötlemise ja majutamise ning andmetega seotud turvameetmete ja nende arendamise kohta; 5) teeb järelevalvet volitatud töötleja ülesannete täitmise üle. (6) Riigikantselei: 1) korraldab ja juhib oma pädevuse piires Sätla nende funktsionaalsuste arendamist, mis toetavad Vabariigi Valitsuse tasandil algatatavate akti eelnõude menetlust ning Euroopa Liidu algatuste riigisisest menetlust; 2) kujundab koostöös Justiits- ja Digiministeeriumiga käesoleva lõike punktis 1 nimetatud funktsionaalsuste sisulised nõuded; 3) teeb Justiits- ja Digiministeeriumile ettepanekuid Sätla arendamiseks ja arendusvajaduste prioriseerimiseks. (7) Sätlat kasutav asutus:
2
1) vastutab enda ülesande täitmiseks Sätlas töödeldavate isikuandmete töötlemise õiguspärasuse eest; 2) vastutab enda loodud või Sätlasse esitatud andmete õigsuse eest; 3) määrab enda vastutusalas olevatele materjalidele juurdepääsuõigused ning otsustab nende materjalide avalikustamise ulatuse kooskõlas seadusega; 4) vastab enda loodud või esitatud andmeid puudutavatele teabenõuetele ja andmesubjekti pöördumistele; 5) korraldab Riigi Teataja seaduse § 12¹ lõikes 8 nimetatud juhul andmete tagantjärele Sätlasse kandmise; 6) teavitab volitatud töötlejat ebaõigetest andmetest või isikuandmetega seotud rikkumisest eesmärgiga rikkumine kõrvaldada. (8) Volitatud töötleja: 1) tagab Sätla majutamiseks vajaliku tehnoloogilise keskkonna ja selle toimimise; 2) tagab Sätla käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse ning varukoopiate tegemise; 3) peab arvestust teenuseintsidentide üle ja korraldab nende lahendamise; 4) tagab teiste infosüsteemidega andmete vahetamise tehnilise korralduse; 5) tagab logide tehnilise säilitamise ja kättesaadavuse järelevalveks; 6) tagab andmesubjekti ja Andmekaitse Inspektsiooni isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamise; 7) täidab muid ülesandeid, mida Justiits- ja Digiministeerium on talle andnud.
2. peatükk Sätlasse kantavad andmed ja andmeandjad ning seal koostatavate aktide liigid
§ 5. Sätlasse kantavad andmed (1) Sätlasse kantakse akti eelnõu koostamiseks, menetlemiseks ja menetlusteabe avalikustamiseks vajalikud andmed: 1) akti eelnõu põhiandmed, sealhulgas pealkiri, akti liik, akti eelnõu koostamise või menetlusetapi eest vastutav asutus (edaspidi vastutav asutus), menetlusetapi andmed, menetluse staatus ja menetlusega seotud tähtpäevad; 2) akti eelnõu, seletuskiri ja nende lisad; 3) menetlustoimingute andmed, sealhulgas teave kooskõlastuste kohta ning märkused ja arvamused ja teave nendega arvestamise kohta; 4) Sätlat kasutava isiku üldandmed, milleks on ees- ja perekonnanimi, isikukood ja e-posti aadress; 5) menetluses osalejate ees- ja perekonnanimi koos teabega, keda nad esindavad. (2) Põhiseadusliku institutsiooni oma andmekogus koostatava ja menetletava akti eelnõu puhul kantakse Sätlasse Riigi Teataja seaduse § 12¹ lõikes 6 nimetatud avalik menetlusteave. (3) Sätlasse ei kanta riigisaladust või salastatud välisteavet sisaldavat akti eelnõu ega muud dokumenti. (4) Kui akti eelnõu või dokument sisaldab riigisaladust või salastatud välisteavet, korraldab vastutav asutus selle koostamise või menetlemise Sätlast väljaspool kooskõlas asjaomaste õigusaktidega ning tagab, et Sätlasse jääb üksnes avalik menetlusteave seaduses sätestatud ulatuses. § 6. Andmete tagantjärele sisestamine Riigi Teataja seaduse § 12¹ lõikes 8 nimetatud juhul sisestab vastutav asutus puuduva teabe Sätlasse takistuse äralangemise järel mõistliku aja jooksul, arvestades vajadust tagada õigusloome menetluse ülevaatlikkus ja menetlusteabe ajakohasus. § 7. Andmeandjad ja nendelt saadavad andmed Sätla andmeandjad on: 1) põhiseaduslikud institutsioonid Riigi Teataja seaduse § 12¹ lõikes 6 nimetatud teabe ulatuses; 2) füüsilised ja juriidilised isikud avaliku konsultatsiooni käigus esitatud arvamuste ning nendega seotud esindusandmete ulatuses; 3) riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu Sätlat kasutava isiku nime, isikukoodi, asutuse, ametikoha, e-posti aadressi ning teenistus- või töösuhet puudutavate andmete ja tööülesannete korraldamiseks vajaliku eemaloleku- ja asendamisteabe ulatuses; 4) äriregister juriidilise isiku nime, registrikoodi ja e-posti aadressi ulatuses, kui see on vajalik menetluses osaleja või arvamuse esitaja esindatava tuvastamiseks või temaga ühenduse võtmiseks;
3
5) Riigi Teataja andmekogu muudetava akti ametliku teksti ning akti eelnõu koostamiseks, menetluseks ja avaldamiseks vajalike muude andmete ulatuses; 6) andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu nende andmete ulatuses, mis võimaldavad kasutaja isikukoodi alusel tuvastada juriidilised isikud, kelle nimel on kasutaja volitatud Sätlas tegutsema. § 8. Koostatavate aktide liigid ja menetlusetapid (1) Sätlas koostatakse olenevalt kasutuselevõtu ulatusest: 1) seaduse eelnõu; 2) määruse eelnõu; 3) väljatöötamiskavatsust; 4) Euroopa Liidu algatuse kohta Eesti seisukoha kujundamise materjale; 5) muid dokumente, mille kasutuselevõtt on otsustatud Riigi Teataja seaduse § 14 lõigete 7 ja 9 alusel. (2) Sätlas kajastatavad menetlusetapid on vähemalt koostamisega alustamine, asutusesisene koostamine, asutustevaheline kooskõlastamine või arvamuse küsimine, avalik konsultatsioon, heakskiitmine või allkirjastamine ning avaldamiseks või edasiseks menetluseks edastamine.
3. peatükk Juurdepääsuõigus ning andmete väljastamine ja säilitamine
§ 9. Juurdepääs Sätlale (1) Igal isikul on juurdepääs Sätla avaliku vaate kaudu avalikule menetlusteabele. (2) Avalikustatud akti eelnõu kohta arvamuse avaldamiseks peab isik end Sätlas autentima. (3) Sätla sisemisele töökeskkonnale on juurdepääs: 1) akti eelnõu eest vastutava asutuse teenistujal; 2) teise Sätlat kasutava asutuse teenistujal, kui talle on antud asjaomase akti eelnõule juurdepääsu õigus; 3) muul füüsilisel isikul, kui akti eelnõu eest vastutav isik on talle andnud juurdepääsu konkreetse akti eelnõu koostamises osalemiseks vajalikus ulatuses. (4) Riigiasutusevälisele füüsilisele isikule antud juurdepääsuõigus on isiklik ega ole üleantav. (5) Juurdepääsuõigus antakse üksnes ulatuses, mis on vajalik tööülesande või kaasamise eesmärgi täitmiseks. (6) Sätla sisemise töökeskkonna juurdepääsuõiguse annab, seda muudab ja selle võtab ära vastutava asutuse teenistuja. (7) Juurdepääsuõigus võetakse ära või selle ulatust muudetakse viivitamata, kui juurdepääsuvajadus on ära langenud või muutunud. § 10. Andmete väljastamine (1) Avalik menetlusteave tehakse kättesaadavaks Sätla avaliku vaate kaudu. (2) Andmesubjektile või tema seaduslikule esindajale väljastab andmeid § 4 lõike 7 punktis 4 sätestatu kohaselt see Sätlat kasutav asutus, kes pöördumises küsitud andmed on loonud või esitanud. § 11. Andmete logimine ja logide säilitamine (1) Sätlas logitakse vähemalt andmete vaatamine, sisestamine, muutmine, kustutamine ja väljastamine. (2) Logisse kantakse vähemalt: 1) toimingu tegija tuvastamist võimaldavad andmed; 2) toimingu kuupäev ja kellaaeg; 3) kasutaja tehtud toiming; 4) viide andmetele või menetlusobjektile, mille suhtes toiming tehti. (3) Logisid säilitatakse kaks aastat toimingu andmete tekkimisest arvates. § 12. Andmete säilitamine (1) Riigi Teataja seaduse § 12¹ lõigetes 5 ja 6 nimetatud avalikku menetlusteavet säilitatakse alaliselt. (2) Ettevalmistamise käiku kajastavaid dokumentide kavandeid ja muid abimaterjale ning nendega seotud isikuandmeid ei säilitata pärast akti eelnõu vastuvõtmist või väljakuulutamist.
4
(3) Kui akti eelnõu menetlus lõpetatakse akti vastu võtmata, otsustab ettevalmistamise käiku kajastavate materjalide edasise säilitamise akti eelnõu koostamise eest vastutava asutuse juht või tema määratud pädev teenistuja.
4. peatükk Rakendussätted
§ 13. Jõustumine Määrus jõustub 1. oktoobril 2026. aastal. Kristen Michal peaminister Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Keit Kasemets riigisekretär
Seletuskirja lisa 1
Laiendatud andmekaitsealane mõjuhinnang
Üldinfo Teenus: riigi koosloome keskkond Sätla (andmekogu põhimääruse rakendamine)
Kuupäev: 03.08.2026
Teenuse omanik (JDM-i osakonna ja talituse täpsusega): õiguspoliitika osakond
Andmekaitsespetsialist (kohustuslik): Sander Heinsoo (JTKT)
Muud kaasatud isikud (vajaduse korral): Karmen Vilms (JDM); Kristina Liik (Riigikantselei); Registrite
ja Infosüsteemide Keskuse projektijuht Siret Hiller (RIK)
Õiguslik alus andmete töötlemiseks: kavandatav Riigi Teataja seaduse § 12¹; kavandatav Sätla
põhimäärus; avaliku teabe seadus; isikuandmete kaitse üldmäärus; isikuandmete kaitse seadus.
Avalikes huvides täidetava ülesande puhul tuginetakse IKÜM-i artikli 17 lõike 3 punktile b.
Mõjuhinnangu vajadus ja plaanitava lahenduse tutvustus
Mõjuhinnangu vajadus (sh kontrollküsimustiku tulemus) ja teenuse lühike kirjeldus
Laiendatud andmekaitsealane mõjuhinnang on põhjendatud, kuna kavandatakse uue riigi
infosüsteemi kuuluva andmekogu pidamist, milles isikuandmeid töödeldakse süstemaatiliselt nii
kinnises töökeskkonnas kui ka avaliku vaate kaudu. Andmekogu ühendab ühelt poolt ametnike,
kaasatud ekspertide ja muude menetlusosaliste töövood õigusaktide eelnõude ettevalmistamisel
ning teiselt poolt avalikkusele suunatud menetlusteabe ja arvamuste esitamise võimaluse.
Teenuse lühikirjeldus: Sätla on Justiits- ja Digiministeeriumi ning Riigikantselei koostöös loodav IT-
lahendus, mis koondab õigusloomega seotud teabe ühte kohta, võimaldab akti eelnõude ja muude
dokumentide kavandite koostamist ning menetlemist, avaliku menetlusteabe kuvamist ja avalikul
konsultatsioonil osalemist. Esimeses etapis võetakse Sätla kasutusele Vabariigi Valitsuse
algatatavate seaduse muutmise seaduse eelnõude koostamiseks; järgmistes etappides on kavas
laiendada kasutust muud liiki aktidele ja Euroopa Liidu algatuste riigisisesele menetlusele.
Mõjuhinnangus lähtutakse eeldusest, et tegu on suuremat tähelepanu vajava andmetöötlusega,
sest: 1) teenus loob uue keskse töövahendi suurele hulgale avaliku sektori kasutajatele; 2) andmed
liiguvad mitme kaasvastutava töötleja vahel; 3) osa andmeid tehakse avalikuks; 4) andmekogu on
kavandatud struktureeritud andmete, andmevahetuse ja tehisaru toe jaoks.
Kuidas andmetöötlus toimub (teenuse kirjeldus)
Millisel meetodil toimub andmete kogumine,
kasutamine, säilitamine ja kustutamine?
Andmeid kogutakse ja kantakse Sätlasse mitmel
viisil: 1) Sätlat kasutavad asutused koostavad
või menetlevad Sätlas akti eelnõusid ja
seletuskirju; 2) eelnõude koostamisse saab
kaasata riigiasutuste väliseid partnereid,
võimaldades neile ligipääsu kinnisesse
töökeskkonda; 3) avaliku konsultatsiooni käigus
esitavad füüsilised ja juriidilised isikud arvamusi;
2
4) andmeid saadakse andmevahetuse kaudu
teistest infosüsteemidest: Riigi Teataja
andmekogust, riigi personali- ja palgaarvestuse
andmekogust ja sellega liidestatud riigitöötaja
iseteenindusportaalist ning äriregistrist ja
volituste haldamise andmekogust; 5) takistuse
korral võib teave tekkida ajutiselt
süsteemiväliselt ning sisestatakse tagantjärele.
Andmeid kasutatakse akti eelnõu koostamiseks,
menetlemiseks, menetlusteabe
avalikustamiseks, juurdepääsuõiguste
haldamiseks, ülesannete korraldamiseks,
avalikul konsultatsioonil osalemiseks ning
menetluse tulemuse edastamiseks.
Andmeid säilitatakse vastavalt õigusaktides
sätestatud säilitustähtaegadele. Avalik
menetlusteave säilitatakse alaliselt;
ettevalmistamise käiku kajastavad
tööversioonid, märkused ja abimaterjalid
kustutatakse pärast asjaomase menetluse
lõppemist. Logisid säilitatakse kaks aastat.
Kellel on juurdepääs andmetele?
Juurdepääs avalikule menetlusteabele tekib
igaühel Sätla avaliku vaate kaudu. Avalikustatud
eelnõu kohta arvamuse avaldamiseks peab isik
end autentima. Kinnisele töökeskkonnale on
juurdepääs: 1) vastutava asutuse teenistujatel
nende tööülesannete ulatuses; 2) teiste Sätlat
kasutavate asutuste teenistujatel, kui neile on
antud konkreetse teemaga seotud
juurdepääsuõigus; 3) muudel füüsilistel isikutel,
kui neile on antud isiklik, mitteüleantav ja
vajaduspõhine juurdepääs konkreetse ülesande
täitmiseks. Juurdepääsuõigusi annab, muudab
ja võtab ära akti eelnõu eest vastutava asutuse
teenistuja. Volitatud töötlejal on tehniline ligipääs
teenuse pidamiseks, logide säilitamiseks ja
intsidentide lahendamiseks ulatuses, mis
tuleneb tema ülesannetest.
Kas andmeid edastatakse kolmandatele
isikutele?
Kolmandatele isikutele edastatakse andmeid
üksnes seaduses ja põhimääruses ettenähtud
ulatuses. Avalikus vaates tehakse
kättesaadavaks avalik menetlusteave, s.o
eelnõude ja nende lisamaterjalide avalikud
versioonid koos nende ettevalmistamisel
osalenud töörühma liikmete nimedega ja
teabega selle kohta, keda need isikud
esindavad. Avaliku vaate kaudu saab esitada
avaliku konsultatsiooni käigus eelnõudele
märkusi või kui märkused on esitatud muul viisil,
3
tehakse need avalikus vaates kättesaadavaks.
Märkuste juures on nähtav märkuse esitaja ees-
ja perekonnanimi koos teabega, keda ta
esindab.
Isikuandmed
Milliseid isikuandmeid töödeldakse ja kas tegu on eriliigiliste isikuandmetega?
Töödeldavad isikuandmed on järgmised: 1) Sätlat kasutava isiku üldandmed, s.o ees- ja perekonnanimi, isikukood, e-posti aadress; 2) menetluses osalejate ees- ja perekonnanimi koos teabega selle kohta, keda nad esindavad; 3) avaliku konsultatsiooni käigus esitatud arvamused ja nendega seotud esindusandmed; 4) tööülesannete korraldamiseks vajalik eemaloleku ja asendamise teave; 5) logiandmed; 6) vajaduse korral kontaktteave juriidilise isiku esindaja või arvamuse esitaja tuvastamiseks. Andmekogus ei toimu eriliigiliste isikuandmete töötlemist. Samas tuleb arvestada riskiga, et vabatekstilistes arvamustes või märkustes eelnõudele võivad avalikul konsultatsioonil osalevad isikud ise esitada delikaatsemat teavet, mistõttu tuleb rakendada sisulisi kontrolli- ja avalikustamispiiranguid.
Milliste andmesubjektide andmeid töödeldakse?
Andmesubjektid on: 1) Sätlat kasutavad ametnikud ja muud teenistujad; 2) töörühmadesse või koostöösse kaasatud eksperdid ja muud füüsilised isikud; 3) menetluses osalejad, sh kohtumistel ja kaasamisüritustel osalevad isikud; 4) avaliku konsultatsiooni käigus arvamuse esitajad; 5) juriidiliste isikute esindajad sellises ulatuses, mis on vajalik nende tuvastamiseks või ühenduse võtmiseks.
Milline on töödeldavate andmete hulk ja andmete säilitustähtaeg?
Töödeldavate andmete hulk sõltub sellest, kui suures mahus õigusakte Sätlas ette valmistatakse ja menetletakse. Andmekogu esmasel kasutuselevõtul on akti liikide arv piiratud ja keskkonnas saab koostada üksnes valitsuse algatatavaid seaduse muutmise seaduse eelnõusid. Samm-sammult kasutusjuhtude hulk suureneb ja ulatusliku kasutuse puhul saab väita, et töödeldavate andmete maht on märkimisväärne, sest õigusloomega puutub kokku suur osa keskvalitsuse töötajaskonnast ja avalikku vaadet saavad kasutada kõik huvilised. Säilitamine: - avalikku menetlusteavet (sh eelnõu ametlikud versioonid, seletuskirjad ja lisad) säilitatakse alaliselt; - ettevalmistavad tööversioonid, n-ö sisemiste kasutajate märkused ja muud abimaterjalid koos
4
nendega seotud isikuandmetega ei säilitata pärast akti vastuvõtmist, heakskiitmist, allkirjastamist, väljakuulutamist või avaldamist, olenevalt akti liigist; - kui menetlus lõpetatakse akti vastu võtmata, otsustab edasise säilitamise või kustutamise vastutav asutus; - logisid säilitatakse kaks aastat toimingu tegemisest arvates.
Andmetöötluse eesmärk
Andmetöötluse eesmärk on suurendada õigusloome läbipaistvust ja selle eesmärgi saavutamiseks
võimaldada Sätlas akti eelnõude ja muude dokumentide kavandite koostamist ning menetlemist,
avaliku menetlusteabe kuvamist, arvamuste kogumist, menetluskäigu jälgitavust ning
õigusajalooliselt oluliste materjalide säilitamist.
Lisaeesmärgid on parandada osaliste koostööd, vähendada õigusloomes tehnilise töö mahtu,
toetada struktureeritud andmestiku taaskasutamist ning tagada, et muudetava akti ametlik tekst ja
menetluse tulemus liiguvad korrektselt Riigi Teataja ning teiste seotud infosüsteemide vahel.
Vajalikkus ja proportsionaalsus
- Kas andmetöötlus on eesmärgi
saavutamiseks vajalik?
- Kas leidub alternatiivseid lahendusi
eesmärgi saavutamiseks?
Andmetöötlus on eesmärgi saavutamiseks
vajalik. Sätla eesmärk on koondada ühte
keskkonda õigusloomega seotud tegevused,
menetlusteave ja koostöövood.
Õigusloomeprotsess on oma olemuselt avalik,
mistõttu selles osalemine peab toimuma isiku
enda nime alt. Kaasamise kontrollitavus ja
läbipaistvus võimaldab ära hoida ohte
demokraatlikule õiguskorrale ja õigusloome
varjatud mõjutamist. Seda ei ole võimalik samas
ulatuses saavutada üksnes killustatud
dokumendipõhiste lahenduste, e-kirjavahetuse
või eraldiseisvate süsteemide abil.
Alternatiivsed lahendused (senised
dokumendihaldussüsteemid, eelnõude
infosüsteem, eraldi tabelid ja e-kirjad) ei
võimalda võrdväärsel moel samaaegset tööd
sama versiooniga, automaatset versiooni- ja
menetlusjälge, varajast avalikustamist ning
kooskõlastus- ja mõjutabelite automaatset
tekkimist. Proportsionaalsuse seisukohast tuleb
siiski andmete koosseis ja avalikustamise ulatus
hoida minimaalselt vajalikuna.
5
- Kuidas tagatakse, et andmeid ei asutaks
hiljem töötlema algsest kogumise
eesmärgist erinevalt (ei laiendataks
andmetöötlust õigusliku aluseta)?
Eesmärgipärasus tagatakse eeskätt järgmiste
meetmetega: 1) andmekategooriad ja töötlemise
piirid on sätestatud seaduse ja põhimääruse
tasandil; 2) juurdepääs on rolli- ja
vajaduspõhine; 3) iga avalikustamise eel
hinnatakse juurdepääsupiirangu vajadust avaliku
teabe seaduse või eriseaduse alusel; 4)
logitakse vähemalt andmete vaatamine,
sisestamine, muutmine, kustutamine ja
väljastamine; 5) ettevalmistavad materjalid ei
säili tähtajatult; 6) salastatud teavet Sätlas ei
töödelda.
- Mis teave antakse andmesubjektidele? Avalikus vaates arvamuse esitajat teavitatakse
enne tema arvamuse avalikustamist
avalikustamise faktist. Avaliku vaate kasutajatele
on privaatsustingimustes esitatud isikuandmete
töötlemise info.
- Kuidas tagatakse andmesubjekti IKÜM-i
artiklite 15–18 ja 20–21 kohased
õigused?
Õigused tagatakse selle kaasvastutava töötleja
kaudu, kelle vastutusalas andmed on. Kui
taotlus puudutab mitme kaasvastutava töötleja
andmeid, teevad asutused omavahel koostööd
vastavalt AvTS-ile. Andmesubjektile või tema
seaduslikule esindajale väljastatakse tema
pöördumises taotletud andmeid.
Õiguste teostamisel tuleb arvestada, et
seadusega pandud ülesande korral ei kohaldu
kustutamisõigus samas ulatuses ametlikele, st
alaliselt säilitatavatele menetlusmaterjalidele.
Säilitatakse õigusaktide eelnõud ja seletuskirjad
ja nende lisad kui õigusajalooliselt olulised
materjalid, mis sisaldavad mh nende
koostamises osalevate isikute andmeid. Ka
praegu kehtiva regulatsiooni kohaselt toimub
see samamoodi. Selliste isikuandmete alalist
säilitamist võimaldab IKÜM-i artikli 17 lõike 3
punkt b, mille kohaselt seadusega pandud
avalikes huvides täidetava ülesande korral ei
pea kohaldama õigust olla unustatud.
Seevastu ettevalmistavad tööversioonid tuleb
süsteemis pärast menetluse lõppemist
kustutada.
- Andmete edastamine kolmandatesse
riikidesse (kui kohaldub)
Andmete majutamine toimub EL-i/EMP piires.
6
Maatriks aitab määrata riski tõenäosust ja võimalikku mõju, et rakendada õigeid
maandamismeetmeid. Aitab tuvastada riskitaset. Olenevalt riskitasemest on kas vaja määrata
meetmeid rakendamiseks, aktsepteerida või säilitada riskitase.
Jääkriski hinnang iga väljatoodud riski korral
MADAL Risk on aktsepteeritav. Kasutusele võtmine lubatud.
KESKMINE Kasutus lubatud täiendavate tingimustega.
KÕRGE Kasutus lubatud täiendavate tingimustega.
VÄGA KÕRGE Kasutusele võtmine EI OLE lubatud / vajab kasutuselevõtuks eraldi juhtkonna otsust.
Riskid
Riskide kaardistamisel tuleb mh lähtuda koostatud kitsendatud mõjuhinnangust ja teenuse
kirjeldusest
7
Riski allikas Riski
realiseerumise
tõenäosus
Realiseerumise
tagajärg
Riskihinnang
Volitamata juurdepääs
kinnisele töökeskkonnale või
liiga suured
juurdepääsuõigused, sh
välistele osalistele antud
ligipääsu äravõtmine.
MADAL MADAL MADAL
Eraelu puutumatust kahjustava
teabe või kasutaja vabatekstis
esitatud liigsete isikuandmete
sattumine avalikku vaatesse
või avalikule konsultatsioonile.
KESKMINE VÄGA KÕRGE KÕRGE
Teenuse käideldavuse häire
(võrgu- või süsteemikatkestus)
ja sellest tulenev vajadus
ajutiselt töötada Sätlast
väljaspool, mis suurendab
hilinenud sisestamise,
andmekao või dubleerimise
riski.
MADAL MADAL MADAL
Kaasvastutavate töötlejate
rollide killustumine ja
ebaselgus andmesubjekti
pöördumiste ning rikkumiste
lahendamisel.
MADAL MADAL MADAL
Maandamismeetmed
Maandamismeetmed keskmise või kõrgema riski korral (sh tagatised, turvameetmed ja
mehhanismid isikuandmete kaitse tagamiseks ja kõnesoleva määruse järgimise tõendamiseks)
Risk Meede ja kuidas meede
riski vähendab
Mõju riskile Jääkrisk Riski
aktsepteerimine
Liigne või
õigusvastane
avalikustamine
Kasutajad peavad end
autentima süsteemis enne
avaliku vaate kaudu
märkuste esitamist.
Kasutajaid teavitatakse
avalikustamise faktist
enne, kui nende märkused
avalikustatakse.
Kavandamisel on
lahendus, mis võimaldab
sisuliselt kontrollida ja
Vähendatud KESKMINE [täpsustada
teenuse omaniku
otsus]
8
sõltuvalt olukorrast nii
automaatselt kui ka käsitsi
märkida avalike kasutajate
märkustes esitatud
isikuandmeid puudutav
teave AvTS-i või
eriseaduste alusel
juurdepääsupiiranguga
teabeks süsteemis.
Vajaduse korral
eemaldada või
pseudonüümida liigne
teave enne avalikustamist.
Koolitada kasutajaid ning
võimaldada avalikustamise
eel tehnilisi hoiatusi. Lisaks
on plaan tulevikus
kasutada tehisaru abi
isikuandmeid sisaldavate
avalikkusele esitatud
märkuste tuvastamiseks.
03.08.2026
Vabariigi Valitsuse määruse „Sätla põhimäärus“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõukohase määrusega kehtestatakse riigi koosloome keskkonna Sätla põhimäärus. Sätla on Riigi
Teataja seaduse alusel loodav andmekogu, mille eesmärk on toetada akti eelnõude koostamist,
menetlemist ning sellega seotud asutusesisest ja asutustevahelist koostööd, avalikku konsultatsiooni ning
menetlusteabe avalikustamist ühes digitaalses keskkonnas.
Põhimääruses täpsustatakse Sätla ülesehitus, turvaklassid, vastutavate ja volitatud töötlejate ülesanded,
Sätlasse kantavad andmed, andmeandjad, akti liigid ja menetlusetapid, juurdepääsuõigused, andmete
väljastamine, logimine, säilitamine ning määruse jõustumine. Regulatsioon lähtub Riigi Teataja seaduse §
12¹ lõikes 10 sätestatud volitusnormist ning täpsustab seaduses ette nähtud andmekogu pidamise
korralduslikke ja tehnilisi küsimusi.
Määruse eelnõu toetab Sätla etapiviisilist kasutuselevõttu. Esimeses etapis on eesmärk võtta Sätla
kasutusele Vabariigi Valitsuse algatatavate seaduse muutmise seaduse eelnõude koostamisel ning
laiendada edaspidi keskkonna kasutust teistele akti liikidele ja menetlusetappidele.
Määruse rakendamisega kaasneb eeldatavasti positiivne mõju õigusloome töökorraldusele, menetlusteabe
jälgitavusele, andmete taaskasutatavusele ja avalikkuse kaasamisele. Mõju avaldub eelkõige Sätlat
kasutavate riigiasutuste töökorralduses ja töökoormuses.Halduskoormuse tasakaalustamise reegli
tähenduses ei suurenda põhimäärus inimeste, ettevõtjate ega vabaühenduste halduskoormust, sest sellega
ei kehtestata neile uusi info-, aruandlus- ega tegevuse õigusaktiga kooskõlla viimise kohustusi. Põhimäärus
reguleerib Sätla kasutamise korraldust avaliku sektori tööprotsessis ning selle praktiline mõju seisneb
eeldatavasti käsitsi tehtava töö, andmete korduva sisestamise ja dubleeriva infovahetuse vähendamises.
Seetõttu ei ole eelnõus vaja kavandada eraldi halduskoormuse vähendamise meedet.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna riigi koosloome
keskkonna nõunik Karmen Vilms ([email protected]). Põhimääruse eelnõu koostamisel on
osalenud Justiits- ja Digiministeeriumi julgeoleku ja teabe kaitse talituse nõunik Sander Heinsoo
([email protected]). Põhimääruse eelnõu on läbi arutatud ka Riigikantselei õigusosakonna
koosloome keskkonna projektijuhi Kristina Liigiga ning Sätla volitatud töötleja Registrite ja Infosüsteemide
Keskusega. Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome
korralduse talituse toimetaja Inge Mehide ([email protected]).
1.3. Märkused
Määruse eelnõu on seotud Riigi Teataja seaduse muutmise seadusega, mis jõustub 1. oktoobril 2026.
aastal ja millega loodi Sätla õiguslik alus ning milles sisaldub volitusnorm põhimääruse kehtestamiseks.
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.
Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
Seos Euroopa Liidu õiguse rakendamisega seisneb asjaolus, et keskkonda kasutatakse ka ELi algatuste
riigisiseses menetluses ja hilisemal ELi õiguse Eesti õigusesse ülevõtmisel ja rakendamisel.
Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga (VVTP).
2
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määruse eelnõu koosneb neljast peatükist. Esimeses peatükis nähakse ette Sätla üldsätted, teises peatükis
Sätlasse kantavad andmed, andmeandjad ja akti liigid, kolmandas peatükis juurdepääsuõigused, andmete
väljastamine, logimine ja säilitamine ning neljandas peatükis rakendussäte määruse jõustumise kohta.
Paragrahviga 1 sätestatakse andmekogu ametlik nimetus. Kuna seaduse tasandil on andmekogu juba
nimetatud Sätlaks, väljendab määrus üksnes selle ametliku nime kasutamist rakendusakti tasandil ega loo
uut regulatiivset sisu. Säte, mille järgi peetakse Sätlat eesti keeles, lähtub andmekogu eesmärgist teenida
Eesti õigusloomet ja menetlusteabe avalikkuse eesmärki. Eesti keele esiletõstmine toetab nii õigusselgust
kui ka ühtset terminikasutust ning aitab vältida olukorda, kus andmekogu põhiandmed, väljad või
kasutajaliides hakkaksid eri menetlustes paralleelsete nimetuste tõttu killustuma.
Paragrahviga 2 nähakse ette Sätla ülesehitus. See on jaotatud kaheks funktsionaalselt erinevaks, kuid
omavahel seotud osaks. Sisemine töökeskkond teenib akti eelnõude ettevalmistamise, ühise redigeerimise
ja menetlemise eesmärki, avalik vaade aga läbipaistvuse ja kaasamise eesmärki. Selline lahendus vastab
seaduses sätestatud eesmärgile koondada ühte andmekogusse nii koostamine, menetlemine kui ka
menetlusteabe avalikustamine. Joonisel 1 on kujutatud Sätla kolme põhitegevuse omavahelist seost. Need
on akti eelnõu koostamine, menetlemine ja menetlusteabe avalikustamine. Üldjuhul koostatakse ja
menetletakse akti eelnõu Sätla sisemises töökeskkonnas. Avalikustamisele kuuluv teave edastatakse Sätla
avalikku vaatesse. Põhiseaduslik institutsioon võib akti eelnõu koostada ja menetleda ka muus andmekogus
ning anda Sätlasse avaliku menetlusteabe avalikustamiseks vajalikud andmed.
Mikroteenustel põhinev ülesehitus võimaldab käsitleda keskkonna eri funktsioone eristatavate teenustena.
See on oluline nii etapiviisilise kasutuselevõtu, andmevahetuse kui ka edasiarendamise seisukohalt. Sama
arhitektuuriline valik võimaldab vajaduse korral kasutada eraldi infosüsteeme nii, et avalik menetlusteave
oleks siiski koondatud ühtsesse vaatesse.
Joonis 1. Sätla töövood.
Paragrahviga 3 nähakse ette Sätla turvataseme alused, lähtudes andmekogu tegelikust rollist õigusloome
igapäevases töökorralduses. Sätlas koostatakse ja menetletakse akti eelnõusid kogu õigusloomekaare
3
ulatuses ning sama keskkonda kasutatakse nii sisemiseks ettevalmistamiseks, asutustevaheliseks
koostööks kui ka avaliku menetlusteabe kuvamiseks. Seetõttu tuleb turvaklass määrata nii sisemise
töökeskkonna kui ka avaliku vaate põhjal, mis tähendab, et lisaks avalikus vaates avalikustatavale teabele
tuleb lähtuda ka sisemises töökeskkonnas töödeldavatest tööversioonidest, menetlusteabest ja
juurdepääsupiiranguga materjalidest. Turvaklasside määramine loob aluse nii tehniliste kui ka korralduslike
meetmete kujundamiseks, sealhulgas juurdepääsuhalduseks, logimiseks, varundamiseks, intsidentide
lahendamiseks ja teenuse toimepidevuse tagamiseks. Käideldavuse taseme K3 määramine on põhjendatud
seetõttu, et Sätla on õigusloomega kokkupuutuvate ametnike põhiline töövahend ning seda tuleb kasutada
kõigis menetlusetappides. Juba mõnetunnine katkestus ei tooks kaasa pelgalt ebamugavust, vaid reaalse
tööseisaku: koostaja ei pääseks ligi varasematele versioonidele, seletuskirjale ega menetlusteabele ning
kiireloomuliste eelnõude korral tuleks ajutiselt teha tööd väljaspool keskkonda. See omakorda suurendab
lisatöö mahtu, vähendab menetluskäigu läbipaistvust ja kasvatab vigade tekkimise riski, sest Sätla
automaatikat – näiteks terviktekstipõhine muudatuste haldus, vormindus ja seletuskirja seoste hoidmine –
väljaspool süsteemi samal kujul kasutada ei saa. Väga hea käideldavus on seega vajalik Vabariigi Valitsuse,
ministeeriumide, Riigikogu menetluse ja avaliku kaasamise sujuvaks toimimiseks. Tervikluse taseme T3
määramine on põhjendatud seetõttu, et Sätlas loodavad ja menetletavad andmed on vahetult seotud kehtiva
õiguse kujunemisega. Kui õigusakti eelnõu koostamise ja muutmise käigus ei ole igal ajahetkel tõendatavalt
selge, kes, millal ja millisel õiguslikul või menetluslikul alusel andmeid lõi, muutis või kustutas, ei ole võimalik
hiljem piisava kindlusega tõendada menetluse korrektsust ega välistada volitamata muudatusi. Sätlas peab
seetõttu saama reaalajas ja tagantjärele kontrollida nii avalike ja kinnitatud versioonide kujunemist kui ka
kõiki olulisi töötlemistoiminguid. Tase T3 eeldab, et andmete allikal, muutmisel ja hävitamisel on
tõestusväärtus, et versioonid on seostatavad nende looja, loomisaja ja kontekstiga ning et logide ja
kontrollmehhanismide abil on võimalik tagada andmete õigsus, täielikkus ja ajakohasus kogu menetluse
vältel. Konfidentsiaalsuse taseme S2 määramine on põhjendatud sellega, et kuigi Sätla avalikus vaates
avalikustatakse S0-taseme menetlusteavet, sisaldab sisemine töökeskkond ka selliseid tööversioone,
koostöörühma materjale ja asutusesisese koostööringi dokumente, millele ei tohi pääseda ligi piiramatu
isikute ring. Koostöörühmades võivad osaleda üksnes konkreetselt määratud õigustega isikud –
riigiasutuste teenistujad, eksperdid või huvirühmade esindajad. Tase S2 väljendab nõuet, et juurdepääs
juurdepääsupiiranguga teabele oleks lubatud ainult kindlaksmääratud kasutajarühmadele ning turvalisel ja
jälgitaval viisil. Praktilisel tasandil hindab teabevaldaja iga kord avaliku teabe seaduses või muus seaduses
sätestatud juurdepääsupiirangu kehtestamise vajadust Sätlas töödeldavale teabele. Näiteks on
teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks sellise teabe, mis
võib kahjustada välissuhtlemist (avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p 3), või teabe, mis võib ohustada
riigi julgeolekut (AvTS § 35 lg 1 p 31). Kõne alla võivad tulla ka eriseadustes sisalduvad alused, mille
kohaselt on mingit laadi teave asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave. Samuti on eelnõu
ettevalmistaja hinnata, kas mingi osa avalikult konsultatsioonilt saadud tagasisidest on laadilt selline, et võib
kahjustada oluliselt mõne andmesubjekti eraelu puutumatust (AvTS § 35 lg 1 p 12). Seetõttu on ta
kohustatud vastava osa tagasisidest tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks.
Paragrahviga 4 eristatakse Sätlat kasutavad asutused kui isikuandmete kaasvastutavad töötlejad ning
Justiits- ja Digiministeerium ja Riigikantselei kui andmekogu arendamise eest oma pädevuse piires
vastutavad kaasvastutavad asutused. Selline ülesehitus võimaldab hoida lahus andmekogu kasutamisega
seotud sisulise vastutuse ning andmekogu arendamise ja pidamise korraldusliku vastutuse. Justiits- ja
Digiministeeriumi ning Riigikantselei eraldi nimetamine kaasvastutavate asutustena lähtub Riigi Teataja
seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas kirjeldatud lahendusest, mille kohaselt on need kaks
asutust Sätla tellijad ja arendamise eest vastutajad oma pädevuse piires. Volitatud töötleja roll jääb
seejuures tehniliseks ja on seotud teenusepidamisega.
Sätlat kasutava asutuse ülesanded on seotud eelkõige tema enda loodavate, esitatavate ja töödeldavate
andmetega. Kasutav asutus vastutab selle eest, et tema vastutusalas toimuv isikuandmete töötlemine oleks
õiguspärane ning et tema loodud või Sätlasse esitatud andmed oleksid õiged. Samuti määrab kasutav
4
asutus enda vastutusalas olevatele materjalidele juurdepääsuõigused ja otsustab nende avalikustamise
ulatuse kooskõlas seadusega. See tähendab, et andmekogu tehniline pidamine ei vii sisulist vastutust
andmete õigsuse, avalikustamise või juurdepääsupiirangute kohaldamise üle volitatud töötlejale ega
andmekogu arendamise eest vastutavatele asutustele. Kasutav asutus vastab ka tema loodud või esitatud
andmeid puudutavatele teabenõuetele ja andmesubjekti pöördumistele, korraldab Riigi Teataja seaduse §
12¹ lõikes 8 nimetatud juhul andmete tagantjärele Sätlasse kandmise ning teavitab volitatud töötlejat
ebaõigetest andmetest või isikuandmetega seotud rikkumisest, et rikkumine oleks võimalik kõrvaldada.
Paragrahviga 5 määratakse kindlaks Sätlasse kantavad andmed. Säte lähtub põhimõttest, et andmekogus
ei koguta andmeid iseseisva eesmärgina, vaid üksnes selles ulatuses, mis on vajalik akti eelnõu
koostamiseks, menetlemiseks ja avaliku menetlusteabe kuvamiseks. Seetõttu on loetletud nii menetluse
objektiks olevad dokumendid kui ka nende menetlemiseks vajalikud struktuursed metaandmed, nagu
staatus, akti liik, tähtpäevad ja menetlusetapp. Põhiseaduslike institutsioonide suhtes sätestatud erireegel
tagab, et juhul kui eelnõu koostatakse ja menetletakse mõnes muus andmekogus, koondatakse Sätlasse
siiski seaduses ette nähtud avalik menetlusteave. Lõigetes 3 ja 4 täpsustatakse Riigi Teataja seaduses juba
sätestatud põhimõtet, et Sätlas ei koostata ega menetleta riigisaladust või salastatud välisteavet sisaldavat
akti eelnõu. Sätte eesmärk on tagada ühelt poolt kooskõla salastatud teabe töötlemise nõuetega ja teiselt
poolt säilitada Sätlas seaduses ette nähtud avalik menetlusteave selles ulatuses, milles see tohib olla
avalikustatud või andmekogus hoitud.
Paragrahviga 6 reguleeritakse seda, kuidas säilitada andmekogu täielikkus juhul, kui ajutiselt kasutatakse
keskkonnavälist töökorraldust. Seejuures nähakse ette põhimõte, et teabe tagantjärele sisestamine toimuks
mõistliku aja jooksul. Kuivõrd nii materjalide maht kui ka Sätla kasutamise takistus võib varieeruda, ei ole
ühtse tähtaja määramine võimalik. Samas tuleb arvestada vajadust tagada menetluse ülevaatlikkus ja
menetlusteabe ajakohasus.
Paragrahviga 7 täpsustatakse andmeandjaid. Sätte eesmärk on näha põhimääruse tasandil ette selline
detailsus, mida volitusnorm eeldab andmeandjate ja nendelt saadavate andmete puhul olukorras, kus Sätla
töökorraldus eeldab konkreetsete registrite ja süsteemide andmete kasutamist. Asutusesisese
töökorralduse sujuvaks korraldamiseks kasutatakse riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu,
täpsemalt riigile personali- ja palgaarvestuse teenust osutava ühtse majandusarvestustarkvara SAP ning
sellega liidestatud riigitöötaja iseteenindusportaali andmeid. Nende andmete kasutamine vähendab käsitsi
sisestamise vajadust ning võimaldab ülesandeid määrates arvestada muu hulgas eemaloleku- ja
asendamisteabega. Juriidiliste isikute andmete puhul on põhjendatud nimetada andmeandjana äriregistrit,
sest esindatava tuvastamise ja ühendusevõtu seisukohalt on just sealt võimalik saada juriidilise isiku nime
ja registriandmetega seotud kontaktteavet. Säte näeb andmeandjana ette ka volituste haldamise
andmekogu, kust küsitakse andmeid juriidilise isiku esindusõiguse kontrollimiseks juhul, kui isik avaldab
Sätla avaliku vaate kaudu arvamust esindatava nimel. See tähendab, et inimene saab Sätlas avaldada
avalikule konsultatsioonile esitatud materjalide kohta arvamust nii füüsilise isikuna enda nimel kui ka
juriidilise isiku esindajana juhul, kui talle on volituste haldamise süsteemis sellekohane volitus antud. Riigi
Teataja nimetamine andmeandjana väljendab omakorda Sätla otsest seost ametliku tekstiallikaga: eelnõu
koostamisel kasutatakse muudetava akti ametlikku teksti ning menetluse tulemus peab olema suunatav
edasi avaldamiseks või edasiseks menetluseks.
Paragrahviga 8 seotakse põhimäärus seaduses sätestatud etapiviisilise kasutuselevõtu loogikaga.
Põhimäärus näeb ette, millist liiki aktide eelnõusid saab Sätlas ette valmistada, kuid kasutuselevõtu ulatus
määratakse eraldi. Näiteks on Sätla esimene kasutuselevõtu etapp sätestatud 1. oktoobril jõustuva Riigi
Teataja seaduse § 14 lõikega 6, mille kohaselt Vabariigi Valitsuse algatatav seaduse muutmise seaduse
eelnõu koostatakse Sätlas alates 2026. aasta 1. oktoobrist. Järgmisi kasutuselevõtu etappe saab seaduse
alusel otsustada Vabariigi Valitsus. Sätte sõnastus võimaldab akti liikide loetelu tulevikus laiendada, ilma et
põhimääruse ülesehitust tuleks iga üksiku etapi puhul ümber teha.
5
Paragrahviga 9 sätestatakse juurdepääsuõigus Sätlale. Paragrahv eristab avalikku vaadet ja sisemist
töökeskkonda ning näeb neile ette erineva juurdepääsurežiimi. Avaliku vaate kaudu on igal isikul juurdepääs
avalikule menetlusteabele, kuid avalikustatud akti eelnõu kohta arvamuse avaldamiseks tuleb isikul end
autentida. Sisemise töökeskkonna puhul on lähtekohaks vajaduspõhine ligipääs: juurdepääs on akti eelnõu
eest vastutava asutuse teenistujal, teise Sätlat kasutava asutuse teenistujal talle antud juurdepääsuõiguse
ulatuses ning muul füüsilisel isikul üksnes konkreetse akti eelnõu koostamises osalemiseks vajalikus
ulatuses. Riigiasutusevälisele füüsilisele isikule antud juurdepääsuõigus on isiklik ega ole üleantav.
Juurdepääsuõiguse annab, seda muudab ja selle võtab ära eelnõu koostamise või menetlusetapi eest
vastutav isik ning juurdepääs tuleb sulgeda või selle ulatust muuta viivitamata, kui juurdepääsuvajadus on
ära langenud või muutunud.
Paragrahviga 10 sätestatakse andmete väljastamine. Paragrahv eristab andmete kättesaadavaks tegemist
tavapärases töövoos ja andmete väljastamist individuaalse pöördumise alusel. Selline lahendus säilitab
andmed loonud või menetlusse toonud asutuse sisulise vastutuse.
Paragrahviga 11 reguleeritakse andmete logimist ja logide säilitamist. Logide pidamine on vajalik nii
süsteemi turvalisuse, kasutajatoimingute kontrollitavuse kui ka järelevalve seisukohalt. Kaheaastane
säilitamistähtaeg tagab mõistliku tasakaalu ühelt poolt kontrollivajaduse ja teiselt poolt minimaalsuse
põhimõtte vahel.
Paragrahviga 12 sätestatakse andmete säilitamine. Lõiked 1 ja 2 taasesitavad regulatsiooni tervikluse
huvides Riigi Teataja seaduse § 121 lõike 9 sisu. Lõikes 3 oleva regulatsiooni eesmärk on võtta arvesse
valitsuse tasandi õigusloome spetsiifikat, mille tõttu ei lange eelnõud valitsuse vahetudes menetlusest
automaatselt välja. Seetõttu võib olla vajalik pooleli jäänud menetlusi mõne aja pärast uuesti jätkata. Samas
ei ole andmehalduse mõistlikkuse ja läbipaistvuse tagamiseks põhjendatud säilitada lõputult selliseid
ettevalmistavaid materjale, mis on jäänud aastateks seisma. Otsuse selliste menetluste lõpetamise ja
seetõttu ka ettevalmistavate materjalide säilitamise lõpetamise kohta saab teha eelnõu koostamise eest
vastutava asutuse juht või tema määratud pädev teenistuja.
Paragrahviga 13 sätestatakse määruse jõustumine. Jõustumistähtpäev on seotud seaduses sätestatud
kasutuselevõtu esimese etapiga. Kuna samast kuupäevast hakkab Sätlas toimuma Vabariigi Valitsuse
algatatavate seaduse muutmise seaduse eelnõude koostamine, peab ka põhimäärus olema selleks ajaks
jõustunud, et andmekogu pidamine toimuks selge ja kehtiva rakenduskorra alusel.
Andmekaitseline mõjuhinnang on esitatud seletuskirja lisas 1.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määruse eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega ning Euroopa Liidu õigus ei reguleeri
liikmesriigisisest õigusloomemenetlust ega Sätla pidamise korraldust. Eelnõu ei ole Euroopa Liidu õigusega
vastuolus.
4. Määruse mõjud
Eelnõu kohaselt kehtestatakse riigi koosloome keskkonna Sätla põhimäärus, mis reguleerib uue keskse IT-
süsteemi ülesehitust, haldamist ja kasutamist õigusaktide eelnõude koostamiseks ja menetlemiseks.
Eelnõu peamine mõju on seotud riigiasutuste õigusloome korralduse ühtlustamise, avalikkuse kaasamise
ja läbipaistvuse suurendamisega uue e-teenuse kaudu ning andmevahetuse tõhustamisega riigi
infosüsteemide vahel. Kõikide mõjuvaldkondade vaatest on tegemist püsiva mõjuga. Sätla
kasutuselevõtuga koondatakse akti eelnõu koostamine, menetlemine, asutustevaheline koostöö, avalik
konsultatsioon ja menetlusteabe avalikustamine ühte keskkonda. Lisaks dokumentidele talletatakse
6
menetlusega seotud andmed struktureeritud kujul. See võimaldab menetlusteavet automaatselt töödelda,
taaskasutada ja kuvada erinevates vaadetes ning vähendab vajadust sama teavet korduvalt sisestada.
Eelnõu peamine mõju on seotud riigiasutuste õigusloome korralduse ja tööprotsesside ühtlustamisega,
avalikkuse kaasamise ja läbipaistvuse suurendamisega uue e-teenuse kaudu ning andmevahetuse
tõhustamisega riigi infosüsteemide vahel.
4.1 Sihtrühmad
Mõju avaldub eelkõige riigiasutuste õigusloome korralduses ja tööprotsessides, asutuste ülesannete ja
vastutuse jaotuses, teenistujate töökoormuses, infosüsteemidevahelises andmevahetuses ning avaliku
menetlusteabe kättesaadavuses ja avalikkuse kaasamises. Samuti avaldub mõju isikuandmete
töötlemisele, andmete turvalisusele ja Sätla toimepidevuse tagamisele.
Sätla kasutuselevõtt mõjutab eelkõige ministeeriumides ja Riigikantseleis õigusloomega tegelevaid
teenistujaid, kes hakkavad Sätlas akti eelnõusid koostama ja menetlema. Mõju avaldub ka põhiseaduslike
institutsioonidele. Ministeeriumides ja Riigikantseleis oli 2025. aastal kokku ligikaudu 2 500 teenistujat1. Kõik
neist ei tegele õigusloomega, seetõttu ei ole Sätla vahetute kasutajate täpset arvu võimalik kindlaks
määrata.
Otseselt mõjutatud sihtrühmade hulka kuuluvad Justiits- ja Digiministeerium, Riigikantselei ning Registrite
ja Infosüsteemide Keskus, kes vastutavad Sätla arendamise, haldamise ja tehnilise toimimise eest, samuti
andmekogude pidajad, kelle andmeid kasutatakse süsteemi toimimiseks ja andmevahetuse tagamiseks.
Kaudselt mõjutab Sätla kasutuselevõtt inimesi, ettevõtjaid, vabaühendusi, kohaliku omavalitsuse üksusi ja
teisi organisatsioone, kelle õigusi, kohustusi või tegevust Sätlas koostatavad akti eelnõud võivad
puudutada. Mõju avaldub ka ajakirjanikele, teadlastele, huvikaitseorganisatsioonidele ja teistele õigusloome
jälgijatele, kelle jaoks paraneb avaliku menetlusteabe kättesaadavus ning akti eelnõude menetluse
jälgitavus.
4.2 Mõjuvaldkonnad
Määruse mõju avaldub eelkõige järgmistele mõjuvaldkondadele:
• mõju riigivalitsemisele
• mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale
• sotsiaalsed mõjud
• majanduslikud mõjud
• mõju riigieelarvele
Mõju riigivalitsemisele tuleneb õigusloome korralduse, tööprotsesside, vastutuse ja töökoormuse
muutumisest. Mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale tuleneb keskse digitaalse keskkonna
kasutuselevõtust, andmevahetusest teiste andmekogudega ning Sätla turvalisuse ja toimepidevuse
tagamisest. Sotsiaalne ja majanduslik mõju avaldub eelkõige menetlusteabe kättesaadavuses ning
õigusloomes osalemise võimalustes. Sätla kasutuselevõtuga kaasnevat mõju on põhjalikumalt analüüsitud
Riigi Teataja seaduse muutmise käigus2.
1 Allikas: Avaliku sektori statistika | Rahandusministeerium 2 Riigi Teataja seaduse muutmise seadus 879 SE materjalid Riigikogu veebilehel: Eelnõu - Riigikogu
7
Järgnevalt analüüsitakse määruse mõju mõjuvaldkondade kaupa.
4.2.1 Mõju riigivalitsemisele
Eelnõu reguleerib uue keskse IT-süsteemi (Sätla) kasutuselevõttu õigusloomeprotsessis, mis muudab
otseselt ministeeriumide ja teiste riigiasutuste seniseid tööprotsesse, rolle ja vastutust.
Sihtrühm: Sätlat kasutavad asutused (ministeeriumid, Riigikantselei jt)
Määrusega luuakse ühtne ja kohustuslik digitaalne keskkond õigusaktide eelnõude koostamiseks,
menetlemiseks kooskõlastamiseks ja menetlusteabe avalikustamiseks. See asendab senised hajutatud või
asutusepõhised lahendused, ühtlustades õigusloomeprotsessi kogu täitevvõimu ulatuses. Asutused
peavad kohandama oma töökorraldust uue süsteemiga, määrama kasutajaõigusi ning vastutama enda
sisestatud andmete õigsuse ja seaduspärasuse eest. Uus süsteem suurendab menetluse läbipaistvust ja
jälgitavust, kuid nõuab ka töötajatelt uue töövahendi kasutamiseks vajalike oskuste omandamist.
Praegu toimub suur osa õigusloome menetlemisest dokumentide (eelnõud, seletuskirjad, kooskõlastused,
arvamused) kaudu. Sätlas talletatakse lisaks dokumentidele ka menetlusega seotud andmed struktureeritud
kujul. See võimaldab menetlusteavet automaatselt töödelda, taaskasutada ja kuvada erinevates vaadetes.
Eelnõu koostaja jaoks tähendab see väiksemat vajadust sama teavet korduvalt sisestada, paremat
ülevaadet menetluse seisust ning võimalust kasutada automatiseeritud töövooge. Kooskõlastaja jaoks
tähendab see kiiremat ligipääsu menetluse käiku, muudatusi ja esitatud arvamusi puudutavale teabele ning
väiksemat vajadust koguda infot erinevatest dokumentidest ja süsteemidest.
Mõju ulatus: märkimisväärne, kuna muudab riigiasutuste üht põhitegevust – õigusloomet.
Sihtrühma suurus: kõik ministeeriumid, Riigikantselei ning teised valitsusasutused ja põhiseaduslikud
institutsioonid, kes osalevad õigusloomeprotsessis.
Ebasoovitavate mõjude risk: keskmine. Riskid on seotud uue süsteemi tehniliste tõrgete ja kasutajate
ebapiisava koolitusega või vastuseisuga uuele töökorraldusele, mis võib ajutiselt vähendada tööefektiivsust.
Süsteemi käideldavuse probleemid (eelnõu kohaselt käideldavuse K3-taseme nõue) võivad halvata kogu
õigusloomeprotsessi.
Leevendusmeetmed: Sätla kasutuselevõtt on etapiviisiline. Esimene etapp hõlmab üksnes Vabariigi
Valitsuse algatatavate seaduse muutmise seaduse eelnõude koostamist. Kui vajalikud lahendused
süsteemis esialgu puuduvad, võib koostada eelnõu süsteemiväliselt. Sätla arendamise käigus ja selle
kasutamise õiguslikku algust kavandanud eelnõu (Riigi Teataja seaduse muudatused) menetluse ajal tehti
mitu tutvustust eri ministeeriumidele ja riigiasutustele. Ministeeriume on kaasatud ka katseprojektidesse ja
sellega on plaanis jätkata nende funktsionaalsuste puhul, mida jätkuvalt arendatakse. Septembris 2026
toimuvad ka kasutajate koolitused, mida vajadust mööda edaspidi korratakse. Kasutuselevõttu toetavad ka
kasutajajuhendid ja kasutajatoe pakkumine. Süsteemi toimepidevust toetavad koormus- ja kasutustestid,
tehniline monitooring, varunduslahendused ning võimalus kasutada seaduses ette nähtud tingimustel
ajutiselt süsteemivälist töökorraldust.
Sihtrühm: Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK)
RIK määratakse Sätla volitatud töötlejaks, kelle ülesanne on tagada süsteemi tehnoloogiline toimimine,
sealhulgas majutus, käideldavus (K3), terviklus (T3), konfidentsiaalsus (S2), varukoopiate tegemine,
intsidentide lahendamine ja andmevahetus teiste infosüsteemidega.
8
Mõju ulatus: märkimisväärne, kuna lisab RIK-i hallatavate kriitiliste riigi infosüsteemide hulka uue ja
kompleksse süsteemi.
Sihtrühma suurus: üks asutus, kuid mõju selle tehnilistele ja inimressurssidele on suur.
Ebasoovitavate mõjude risk: keskmine. Risk seisneb ebapiisavates ressurssides (raha, inimesed), mis ei
võimalda tagada nõutud turbe- ja käideldavustasemeid. Tehnilised rikked RIK-i taristus võivad peatada kogu
õigusloomeprotsessi.
Leevendusmeetmed: Sätla kasutuselevõtu ettevalmistuse juurde kuuluvad RIK-is tehtavad koormustestid.
Justiits- ja Digiministeeriumi ning RIK-i vahel tuleb sõlmida selged teenustaseme lepingud (SLA).
Sihtrühm: Justiits- ja Digiministeerium ning Riigikantselei
Justiits- ja Digiministeerium määratakse Sätla vastutavaks töötlejaks ning koos Riigikantseleiga ka
kaasvastutavaks arendajaks. See tähendab juhtrolli süsteemi haldamisel, arendamisel, seaduslikkuse
tagamisel ja kasutuselevõtu korraldamisel.
Mõju ulatus: märkimisväärne, lisab ministeeriumile ja Riigikantseleile uue olulise vastutusvaldkonna.
Sihtrühma suurus: kaks asutust, kuid mõju koondub konkreetsetesse osakondadesse.
Ebasoovitavate mõjude risk: väike. Riskid on peamiselt seotud projektijuhtimise, arendusvajaduste
prioriseerimise ning asutustevahelise koostööga. Ülesanded on kooskõlas asutuste põhipädevustega.
4.2.2 Mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale
Eelnõu loob uue riikliku e-teenuse, reguleerib selle tehnilist ülesehitust, turvanõudeid ning liidestamist teiste
riigi andmekogudega, mis mõjutab otseselt infoühiskonna toimimist. Sätla loob õigusloome jaoks keskse
digitaalse töökeskkonna ja avaliku vaate, milles menetlusega seotud teavet töödeldakse senisest suuremas
ulatuses struktureeritud andmetena. See parandab riigi infosüsteemide koostalitlusvõimet, võimaldab
menetlusteavet paremini taaskasutada ning vähendab vajadust sama teavet eri süsteemides ja
töövahendites korduvalt hallata. Mõju infoühiskonnale avaldub ka avaliku menetlusteabe paremas
kättesaadavuses ning võimaluses kasutada menetlusteavet masinloetaval ja taaskasutataval kujul.
Sihtrühm: liidestatavate andmekogude pidajad ja haldajad
Sätla liidestatakse mitme olemasoleva keskse andmekoguga (§ 7), sh riigi personali- ja palgaarvestuse
andmekoguga, äriregistriga, Riigi Teataja andmekoguga ja volituste haldamise andmekoguga. See nõuab
uute andmevahetusteenuste arendamist ja haldamist. Andmevahetus suurendab riigi andmete taaskasutust
ja infosüsteemide koostöövõimet. Liidestused võimaldavad kasutada olemasolevaid andmeid
korduvsisestamise vältimiseks, vähendada käsitsi andmesisestamise vajadust ning kontrollida automaatselt
kasutajate ja esindusõiguste andmeid. Riigi Teataja andmekoguga liidestamine võimaldab kasutada
eelnõude koostamisel kehtiva õiguse ametlikke andmeid ning siduda eelnõud ja menetlusteabe
automaatselt Riigi Teataja andmetega. Selle tulemusena väheneb andmesisestamisel tehtavate vigade oht
ning õigusloome menetlused muutuvad tõhusamaks.
Mõju ulatus: märkimisväärne liidestatavate andmekogude pidajatele ja haldajatele, kuna nõuab arendus-
ja testimisressurssi. Mõju on püsiv, sest andmevahetus muutub õigusloome igapäevase töökorralduse
osaks ning liidestusi tuleb Sätla kasutamise ajal hallata, seirata, hooldada ja edasi arendada.
9
Sihtrühma suurus: neli andmekogu ja nende haldajat.
Ebasoovitavate mõjude risk: keskmine. Riskid on seotud andmevahetuse tehniliste tõrgetega või ühes
süsteemis olevate ebakvaliteetsete andmetega, mis võivad kanduda üle teise süsteemi ja takistada Sätla
toimimist (nt kasutajate tuvastamisel või andmete pärimisel).
Leevendusmeetmed: koostatud on detailsed tehnilised spetsifikatsioonid liidestustele, tehtud põhjalik
integratsioonitestimine ning rakendatud tõrketöötluse ja monitooringu lahendused andmevahetuse
stabiilsuse tagamiseks. Etapiviisiline kasutuselevõtt võimaldab tuvastada ja kõrvaldada tehnilisi probleeme
enne Sätla kasutusulatuse laiendamist.
4.2.3 Sotsiaalsed mõjud
Eelnõu kohaselt loodav Sätla avalik vaade ja arvamuse avaldamise võimalus suurendab oluliselt
õigusloome läbipaistvust ja avalikkuse kaasatust, mis mõjutab kodanikuühiskonna toimimist ja põhiõiguste
teostamist. Sätla avalik vaade koondab ühte keskkonda avaliku menetlusteabe, eelnõud, seletuskirjad ja
avaliku konsultatsiooni käigus esitatud tagasiside. See muudab õigusloomeprotsessi paremini jälgitavaks
ning lihtsustab eelnõude kohta teabe leidmist ja arvamuse avaldamist. Parem teabe kättesaadavus võib
suurendada inimeste ja huvirühmade võimalusi õigusloomes osaleda.
Sihtrühm: avalikkus, huvirühmad ja kodanikuühendused ning teadlased ja ajakirjanikud
Eelnõu kohaselt luuakse keskne ja standarditud platvorm (Sätla avalik vaade), kus kogu avalik
õigusloometeave on koondatud ja kättesaadav. Kavandatavaid muudatusi on võimalik lugeda märgistatud
terviktekstist. See parandab oluliselt kodanike, vabaühenduste ja teiste huvirühmade võimalusi jälgida
seadusandluse väljatöötamist ja selles kaasa rääkida. Mõju seisneb põhiõiguste (õigus teabele ja õigus
osaleda riigivalitsemises) paremas tagamises ja kaasava valitsemise põhimõtete edendamises.
Mõju ulatus: mõõdukas kuni märkimisväärne. Juurdepääs teabele ja osalemine õigusloomes lihtsustub
oluliselt, varasemad takistused (info hajutatus, keeruline leitavus) eemaldatakse.
Sihtrühma suurus: potentsiaalselt kogu Eesti elanikkond, kuid eriti oluline on mõju aktiivsetele kodanikele
ning tuhandetele Eestis tegutsevatele kodanikuühendustele ja sihtasutustele.
Ebasoovitavate mõjude risk: väike. Risk on see, kui avalikkuse kaasamine jääb formaalseks ja esitatud
arvamustega sisuliselt ei arvestata, mis võib kaasa tuua pettumust ja usaldamatust riigi vastu.
Leevendusmeetmed: avaliku kommunikatsiooni ja katseprojektide kaudu suurendatakse teadlikkust uuest
võimalusest õigusloomes kaasa rääkida. Püütud on tagada süsteemi kasutajasõbralikkus, ligipääsetavus ja
levinumate autentimisviiside (ID-kaart, Mobiil-ID, Smart-ID) tugi.
4.2.4 Majanduslikud mõjud
Eelnõu loob ettevõtjatele ja nende esindusorganisatsioonidele uue digitaalse kanali õigusloomes
osalemiseks, mis võib mõjutada nende tegevuskeskkonda ja võimet kaitsta oma majanduslikke huve. Sätla
ei loo ettevõtjatele uusi õigusi ega kohustusi, kuid muudab neid mõjutavate akti eelnõude kohta teabe
saamise ja avalikus konsultatsioonis osalemise senisest lihtsamaks. Mõju avaldub eelkõige regulatiivse
keskkonna paremas jälgitavuses ja võimaluses saada varakult teavet kavandatavate muudatuste kohta.
Sihtrühm: ettevõtjad ja nende esindusorganisatsioonid
Sätla avalik vaade ja arvamuse esitamise võimalus annab ettevõtjatele ja nende esindusorganisatsioonidele
(nt erialaliidud, kaubanduskoda) senisest süsteemsema, kiirema ja läbipaistvama kanali oma huve
10
potentsiaalselt mõjutavate eelnõude jälgimiseks ja kommenteerimiseks. Ettevõtjate ja nende
esindusorganisatsioonide jaoks võib väheneda ajakulu, mis kulub eri kanalitest õigusloome kohta teabe
kogumisele ja asjakohaste eelnõude jälgimisele. Koondatud menetlusteave võimaldab lihtsamini hinnata,
millised kavandatavad õigusaktid võivad ettevõtjate tegevust mõjutada ja millises menetlusetapis need on.
See võimaldab paremini kaitsta ärihuve ning vähendada ootamatute ja ebasoodsate regulatsioonide riski.
Süsteem võimaldab isikut siduda esindatava juriidilise isikuga, mis muudab tagasiside ametlikumaks.
Mõju ulatus: mõõdukas. Tegemist ei ole uue õiguse loomisega, vaid kaasamisprotsessi digitaliseerimise
ja tsentraliseerimisega, mis muudab selle tõhusamaks ja juurdepääsetavamaks.
Sihtrühma suurus: kõik Eestis tegutsevad majanduslikult aktiivsed ettevõtjad (ca 160 000 juriidilist isikut3),
kuid praktikas on mõju kõige suurem suurettevõtetele ning paarikümnele suuremale
esindusorganisatsioonile, kes tegelevad aktiivselt õigusloome monitooringuga.
Ebasoovitavate mõjude risk: väike. Peamine risk on see, et ettevõtjad ei võta uut kanalit omaks.
Leevendusmeetmed: suuremaid ettevõtlusorganisatsioone teavitatakse uue süsteemi võimalustest ja
koolitatakse seda kasutama, et tagada nende organisatsioonide aktiivne osalus. Loodud on lahendus, mis
võimaldab esitada Sätlasse arvamusi juriidilise isiku nimel, kui arvamust avaldaval inimesel on olemas
volitus seda teha.
4.2.5 Mõju haldus- ja töökoormusele
Sätla kasutuselevõtt ei suurenda inimeste, ettevõtjate ega vabaühenduste halduskoormust, sest määrusega
ei kehtestata neile uusi kohustusi. Menetlusteabe koondamine ühte keskkonda võib vähendada õigusloome
kohta teabe otsimisele ja eelnõude jälgimisele kuluvat aega.
Riigiasutuste töökoormus võib kasutuselevõtu alguses ajutiselt suureneda, sest tööprotsesse tuleb
kohandada ning kasutajaid koolitada ja toetada. Pikemas perspektiivis eeldatakse töökoormuse
vähenemist, kuna kahaneb käsitsi tehtava töö, andmete korduva sisestamise ja dubleeriva infovahetuse
vajadus. Ajutise töökoormuse suurenemise riski maandatakse etapiviisilise kasutuselevõtu, koolituste ja
kasutajatoega.
4.2.6 Mõju riigieelarvele
Määruse kehtestamine ei tekita võrreldes Sätla arendamiseks, kasutuselevõtuks ja ülalpidamiseks juba
kavandatud tegevustega täiendavat rahastamisvajadust. Sätla ülalpidamisega seotud kulu on kavandatud
Justiits- ja Digiministeeriumi eelarvesse hinnanguliselt 630 000 eurot aastas. Määruse rakendamisest ei ole
ette näha otseseid riigieelarvelisi tulusid.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eeldatavad tulud
Määruse rakendamine eeldab Sätla tehnilise ja töökorraldusliku kasutuselevõtu jätkamist, kasutajate
juhendamist, juurdepääsuõiguste haldamise korraldamist ning andmevahetuse tehnilist seadistamist.
Justiits- ja Digiministeerium ning Riigikantselei korraldavad oma pädevuse piires Sätla arendamist ja
kasutuselevõttu. Registrite ja Infosüsteemide Keskus tagab volitatud töötlejana Sätla tehnilise toimimise,
sealhulgas majutamise, haldamise, turbe- ja toimepidevusmeetmete rakendamise ning andmevahetuse
3 Allikas: Statistikaamet
11
tehnilise toimimise. Sätlat kasutavad asutused kohandavad oma tööprotsesse ja korraldavad oma
teenistujate valmisoleku Sätla kasutamiseks.Arendamisel olevaid lahendusi katsetatakse kasutajatega
enne kasutuselevõttu, samuti korraldatakse enne määruse jõustumist koolitusi.
Määruse kehtestamine ei too kaasa eraldi riigieelarvelisi kulusid ega tulusid. Sätla arendamise, majutamise
ja haldamise kulud kaetakse Sätla arendamiseks ja ülalpidamiseks ette nähtud vahenditest. Määruse
rakendamisega kohaliku omavalitsuse üksustele kulusid ei kaasne.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. oktoobril 2026. Kuupäev on valitud seetõttu, et samal ajal on kavandatud Sätla esimese
kasutuselevõtuetapi rakendamine. Jõustumistähtpäev annab asutustele ja volitatud töötlejale võimaluse
teha vajalikud tehnilised ja korralduslikud ettevalmistused.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kõigile ministeeriumidele, Riigikantseleile,
Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Andmekaitse Inspektsioonile. Kuna Sätla põhimääruse eelnõu keskendub
esmajoones andmekogu tehnilisele ülesehitusele ja asutustevahelisele ülesannete jagunemisele ning kuna
võrreldes Sätla õigusliku aluse regulatsiooniga Riigi Teataja seaduses avalikkusele, ettevõtjatele ja
huvirühmadele põhimääruse eelnõust vahetult uut mõju ei kaasne, siis põhimääruse eelnõu suhtes laiemat
avalikku konsultatsiooni ei kavandata.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898
Ministeeriumid
Meie 05.08.2026 nr 8-1/5780-1
Sätla põhimääruse eelnõu esitamine avalikule konsultatsioonile ja kooskõlastamisele Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Sätla põhimääruse eelnõu. Tagasisidet ootame 27. augustiks 2026. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisa: 1. Sätla põhimääruse eelnõu
2. Sätla põhimääruse seletuskiri koos lisaga Karmen Vilms 58665029 [email protected] Arvamuse avaldamiseks: Riigikantselei
Registrite ja Infosüsteemide Keskus Riigi Tugiteenuste Keskus Andmekaitse Inspektsioon
2