1

Ülevaade kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega

kauplemise enampakkumisel saadud tulu kasutamisest 2025.

aastal

Sissejuhatus

Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem (edaspidi ELi HKS;

inglise keeles Emissions Trading System ehk ETS) on Euroopa Liidu peamine turupõhine

meede, mille eesmärk on piirata ja vähendada ettevõtete kasvuhoonegaaside heidet. Süsteem

kehtestati 2005. aastal, see toimib saastaja maksab põhimõttel. Käesolev dokument annab

ülevaate ELi HKS-i ühikute enampakkumisest riigieelarvesse saadud tulu kasutamisest Eestis

2025. aastal, sh puhtamate ja ressursitõhusamate tehnoloogiate ning lahenduste

kasutuselevõtuks.

Alates 2013. aastast on Eesti saanud süsteemist koos lennunduse lubatud heitkoguse ühikutega

ja Moderniseerimisfondiga1 tulu üle 2,3 miljardi euro (2 313 373 675 eurot), sh aastal 2025

laekus riigieelarvesse HKS tulu 256,508 mln eurot. Enne 2024. aastat oli tava-

enampakkumistulust 50% suunatud sihtotstarbeliselt kliimaeesmärkidele, edaspidi on kogu tulu

suunatud kliima- ja energiaeesmärkide täitmisele; kokku on HKS tulu suunatud neid toetavatele

meetmetele 1,576 miljardit eurot.

Rahastuse jaotus valdkondade vahel perioodil 2013–2030 enampakkumisel saadud ja

planeeritud tulu arvelt vastavalt riigi eelarvestrateegia (edaspidi RES) 2026–2029 meetmete

jaotusele on kujutatud joonisel 1.

Joonis 1. Rahastuse jaotus valdkondade vahel perioodil 2013–2030 enampakkumisel saadud

või planeeritud tulu arvelt vastavalt RESile 2026–2029.

1 Moderniseerimisfondi vahendeid kasutatakse atmosfääriõhu kaitse seadusel alusel ja riigi eelarvestrateegiaga

kooskõlas avaliku sektori hoonete energiatõhususe programmi ja energiatõhusa vähese heitega ühistranspordi

programmi ellu viimiseks. Moderniseerimisfondist saadud tulu kasutamise ülevaade on leitav

Kliimaministeeriumi kodulehelt: https://kliimaministeerium.ee/moderniseerimisfond.

2

Alates EL HKS enampakkumisplatvormi käivitumisest on Eestile laekunud tulust kõige rohkem

eelarvevahendeid suunatud transpordi ja liikuvuse valdkonda – 1005 mln €, hoonete

energiatõhususe edendamiseks 446 mln ning taastuvenergia ja energiatõhususe arendamiseks

175 mln. Seireks, teadus- ja arendustegevusteks on eraldatud peaaegu 164 mln,

kliimamuutustega kohanemiseks ja loodushoiutegevusteks 37 mln ning rahvusvahelise koostöö

edendamiseks üle 24 mln.

Suuremate investeeringute käivitamisega on jõutud 2025. aastaks selleni, et meetmete

elluviimise iga-aastased tekkepõhised kulud suurenevad ka järgmistel aastatel, mõjutades

seeläbi riigi eelarvepositsiooni.

Võrreldes 2024. aastaga tehti 2025. aastal kulusid 74% võrra rohkem.

Tabel 1. HKS tulu arvelt tehtud kulud 2024. ja 2025. aastal.

2024 2025

Kulud (mln eurot) 117,96 205,13

Meetmete finantsandmed, tulemused ja mõjud on kirjeldatud aruande punktides 2 kuni 4 iga

meetme kohta eraldi.

Eelnõu esitamise aluseks on Vabariigi Valitsuse määrused nr 126 „Lubatud heitkoguse ühikute

enampakkumise kord“ ning nr 121 „Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega

kauplemise enampakkumisel saadud tulu kasutamise, aruandluse ja teavitamise

üldtingimused“.

Eelnõu ja ülevaate koostas Kliimaministeeriumi finantsosakonna nõunik Aive Haavel

(6278908, [email protected]).

1. Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem

Alates 2005. aastast toimib ELi kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise

süsteem, milles osales 2025. aasta seisuga 37 Eesti paikset käitist ja üks lennundusettevõte.

Alates 2024. aastast laiendatakse süsteemi meretranspordile. 2026. aasta juuni seisuga on

nimekirjas 16 aktiivset laevandusettevõtjat, kokku 53 laevaga, mille kogumahutavus (GT) on

5000 või rohkem.

Kauplemine toimub enampakkumise teel enampakkumisplatvormil, millel müüakse EL riikide

ning Moderniseerimisfondi ühikuid ja kust HKS ettevõtted ühikuid ostavad.

Enampakkumistulu kasutus on atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel kavandatud pikaajalise

strateegilise planeerimise ühtse protsessi osana.

Eesti sai perioodil 2013–2020 enampakkumisel eelarvetulu kokku 534 486 495 eurot. 2021.

aastal algas lubatud heitkoguse ühikute enampakkumise süsteem neljas kauplemisperiood

(2021–2030), millest Eesti on saanud tulu järgmiselt (mln eurot):

2021 2022 2023 2024 2025

248,065 333,249 358,751 253,477 256,508

3

Alates 2024. aastast tuleb 100% enampakkumisel saadud tulust kasutada seaduses (§ 161 lg 4)

ja EL HKS direktiivis määratletud kliimaeesmärkide täitmiseks. Kuni 2023. aastani kehtis

reegel kasutada vähemalt 50% tulust kliimaeesmärkidele.

Lisaks eespool kirjeldatud nn tava-enampakkumistele toimusid aastatel 2014–2024 n-ö

lennunduse lubatud heitkoguse ühikutega enampakkumised, ka neist saadud tulu tuleb kasutada

100% kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks. Lennunduse

enampakkumistulu kasutamise eest vastutab KliM.

2. Perioodil 2013–2020 laekunud enampakkumistulu vahenditest

rahastatavad käimasolevad meetmed

Perioodil 2013–2020 laekunud vahendite jaotus valdkondade vahel on kujutatud joonisel 2.

Vastavalt VV 04.11.2016 määrusele nr 121 on vahendid kasutatavad kuni 30.11.2026.

Joonis 2. Perioodil 2013–2020 laekunud vahendite jaotus valdkondade vahel.

Et aidata täita direktiivist 2012/27/EL tulenevat keskvalitsuse hoonete rekonstrueerimise

kohustust ja parandada hoonete energiatõhusust, eraldati selleks 46% perioodil laekunud

vahenditest. Säästva transpordi arendamiseks vajalikeks investeeringuteks (sh kohalikust

toorainest toodetavava biogaasi tootmise käivitamiseks) suunati ca 37% meetmete kogumahust

ning üle 8% seire, teaduse ja arendusega seotud tegevusteks ja investeeringuteks.

Kliimamuutustega kohanemise toetuseks rahastati üleujutusriskidega piirkondades vajalikke

tegevusi ja rahvusvahelise koostöö panuseks suunati ca 3% vahenditest.

4

Tabel 2. Perioodi 2013-2020 meetmete vastutajad ja finantsandmed

Meetmed 2013-2020 vastutaja eelarve kohustustega

kaetud

tekkepõhine kulu kokku 2013-2025

sh tekkepõhine kulu 2025

Energiasäästumeetmed korterelamutes KLIM 22 913 000 22 582 399 22 167 402 99 195

Energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamine avaliku sektori hoonetes RaM 97 312 038 97 312 038 97 179 303 2 221 846

2020.aasta nn prognoosi aluste uuendamisest tuleneva täiendava laekumise/tulu 50% sihtotstarbeline kasutus (Rail Balticu projekti riigieelarveline kaasfinantseering 2020.a; säästva transpordi projektid

raudtee-transpordis ning veetranspordis (parvlaev) KLIM 53 477 962 52 988 553 51 424 385 34 272 793

Kliimapoliitika eesmärkide täitmine nn pilootprojektideks KLIM 38 054 000 38 207 443 37 376 955 8 131 168

Eesti panus rahvusvahelisse kliimakoostöösse KLIM 8 329 000 8 122 210 8 122 210 101 142

Üleujutusriskide maandamine KLIM 5 367 000 5 369 491 5 295 645 613 826

2.1. Energiasäästumeetmed korterelamutes

Meetme eesmärk: toetada tüüpelamutega korteriühistute elemendipõhise rekonstrueerimise

projekte, mis panustavad oluliselt eesmärki vähendada aastaks 2050 hoonefondi CO2-heidet.

Investeeringuprojektid lõppesid 2024. aastal. 2025. aastal toimusid Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutuses meetme järeltegevused: elemendipõhise rekonstrueerimise pilootmeetmes

osalenud majade elanike seas viidi läbi rahulolu-uuring, kus joonistus välja positiivne tulemus

ja hoiak elemendipõhise rekonstrueerimise kohta.

2.2. Energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamine avaliku sektori hoonetes

Meetme eesmärk: avaliku sektori hoonetesse tehtavate investeeringute kaudu energiatõhususe

parandamine, energiasäästu meetmete kasutusele võtmine ja/või taastuvenergia kasutuse

edendamine.

Meedet viiakse ellu 2 alameetmena:

1. kohalike omavalitsuste hoonete energiatõhususe tõstmine – vastutaja Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium.

5

- Kohalike omavalitsuste mitmeotstarbeliste hoonete energiatõhususe projektide alameetme

kolmes taotlusvoorus rahastati kokku 47 projekti, mille tulemusena vähenes avaliku sektori

kasutuses olev C klassi nõuetele mittevastav pind 81 563 m2 võrra.

2. keskvalitsuse kasutuses olevate hoonete energiatõhususe suurendamine – vastutaja

Rahandusministeerium. Rahastatud on neljas taotlusvoorus kokku 26 projekti. Avaliku sektori

kasutuses olev C klassi nõuetele mittevastav pind vähenes 83 421 m2 võrra.

2.3. 2020. aasta nn prognoosi aluste uuendamisest tuleneva täiendava laekumise/tulu

50% sihtotstarbeline kasutus (Rail Balticu projekti riigieelarveline kaasfinantseering

2020. a; säästva transpordi projektid raudtee-transpordis ning veetranspordis (parvlaev)

Meede jaguneb kolmeks alategevuseks, millest elluviimisel on veel Eesti suursaarte laevaliinide

teenindamiseks energiatõhusa ja keskkonnasõbraliku parvlaeva hankimine. 2025. aasta

esimesel poolel laekusid pakkumused kolmandale välja kuulutatud riigihankele parvlaeva

projekteerimiseks ja ehitamiseks. Kõik pakkumused ületasid projekti eelarvet ja lükati tagasi.

Aasta teisel poolel alustati läbirääkimistega hankemenetlust, mille lõplike pakkumuste

esitamise tähtajaks määrati 02.03.2026. Hankeleping sõlmiti 2026.a mais. Laev valmib 2028.

aastal, meetme rahastust jätkatakse perioodi 2021-2030 vahendite arvelt (meede energiatõhus

vähese heitega parvlaev).

2025. aastal otsustati perioodi 2013-2020 vahendite ümbertõstmine sama perioodi CO2

kvoodimüügi tulust toetatud meetmete vahel nii, et samaeesmärgiliste meetmete raames saab

algselt otsustatud summa kasutada perioodil 2021-2030 ellu viidavate projektide kaudu. Selle

otsuse tulemusena ei muutu eesmärkide vaheline tulu kasutuse jaotus ega maht (muudatuste

summa on null). Ümbertõstmiste tulemusel anti meetme „Kestlik ühistransport: Rail Balticu

rajamise toetamine“ kasutusse eelarve 2025. aastal.

2.4. Kliimapoliitika eesmärkide täitmine nn pilootprojektides

Meetme eesmärgiks on toetada Eestis erinevate tegevuste ja pilootprojektide tulemuslikku

elluviimist kliimamuutustega kohanemise ning kliimamuutuste mõju leevendamise tegevuste

elluviimiseks.

Pilootmeetme raames 2025. aastal ellu viidud olulisemad tegevused ja tulemused:

1) Jätkus 2019. aastast alates rahastatud kliimamuutustega kohanemise arengukava

rakendusplaani programmi tegevuste elluviimine. Teostati Võrtsjärve ja mereseiret,

korraldati noortele Junior Ranger laager, alustati kliimaseaduse ettevalmistamiseks

kliimaatlase koostamisega ning lõppes võõrliikide uuring Eesti merealadel ballastvee

konventsiooni vabastuste andmiseks regulaarliinidel sõitvatele laevadele ja 2024. aastal

lasteaialaste rohetehnoloogia teadlikkuse suurendamine taotlusvoorus rahastatud 46 projekti

6

elluviimine.Lasteaialapsed tegelesid ilmavaatlustega, kasvatasid taimi, käisid õppekäikudel ja

omandasid teadmisi mänguliste tegevuste kaudu.

2) Lõppes rohevesiniku ühistranspordis kasutuselevõtu projekt, mille käigus loodi

taksoveo valdkonnas tervikahel, mis koosneb rohevesiniku tootmisüksusest, tarnetaristust ja

30 vesinikuautost. Projekti tulemusena väheneb KHG heide 1,7 CO2ekv kt/a ning muu

kaasnev aerosoolne heide 0,06 t/a.

3) Jätkus 2021. aastal alanud Eesti-Läti meretuulepargi eelarendusprojekt ELWIND.

Heaks kiidetud keskkonnamõjude hindamise programmi alusel teostati uuringuid: merepõhja

elustiku, elupaikade, setete ja veekvaliteedi uuring, merepõhja geofüüsikaline

kaardistamine, kalastiku, kalanduse, linnustiku ning nahkhiirte keskkonnauuringud.

Projekti rahastus jätkub perioodi 2021-2030 meetmest.

4) Jätkus projekt GEOENEST geotermaalenergia rakenduste majandusliku mõju

hindamiseks ning esimeste geotermaalenergia pilootjaamade ehitamine. Selle raames uuritakse

maapõueenergia rakenduste kasutatavust Eestis, ning kaevandus- ja merevee soojusenergia

rakenduste kasutuspotentsiaali. 2025. aastal jätkus Roosna-Allikul valminud

soojuspumbajaama seadistamine efektiivsuse tõstmiseks. Valmis 36 kilovatise

soojusvõmsusega madalatemperatuuriline kütte- ja jahutusvõrgu (5G DHC)

katsesüsteem EGT Arbavere uurimiskeskuses Lääne-Virumaal, puuraugu sügavus on 712,5 m.

2.5. Eesti panus rahvusvahelisse kliimakoostöösse

Meetme eesmärk on aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele

arenguriikides.

Toetust anti Eestis või välisriigis välja töötatud ja Eestis lisandväärtuse saanud lahenduste,

teadmiste, teenuste ja toodete viimiseks arenguriikidesse, aitamaks neis kliimamuutusi

leevendada ja/või kliimamuutuste mõjuga kohaneda. 2025. aastal lõppesid viimased

taotlusvoorudes rahastatud projektid. Ellu on viidud 27 projekti Keenias, Tansaanias, Ukrainas,

Gruusias, Costa-Rical, Namiibias, Azerbaidžaanis, Kasashtanis, Grenadas ning Bangladeshis.

2.6. Üleujutusriskide maandamine

Meetme eesmärk on ära hoida või vähendada üleujutusega seotud olulistes riskipiirkondades

üleujutuste võimalikke kahjulikke tagajärgi inimese tervisele, keskkonnale, kultuuriväärtustele

ja majandustegevusele.

Kolme avatud taotlusvooru tulemusel on ellu viidud üheksa üleujutusohuga piirkonna

uuringud ja üheksa ehituslikku projekti Paides, Sindis, Pärnus, Haapsalus, Keilas

Kuressaares ja Hiiumaal.

Jätkus üleujutuste ja veetaseme kaugseire (satelliitandmete) põhise teenuse arendamine.

Teenusega pakutakse veetaseme ja üleujutuste ruumilist operatiivinfot Keskkonnaagentuuri

ilmateenistuse kodulehel2 koos jaamades teostavate paikmõõdistustega.

2 https://www.ilmateenistus.ee/siseveed/uleujutuste-kaart/

7

3. Perioodil 2021+ laekunud enampakkumistulu vahenditest rahastatavad

meetmed, mida viidi ellu 2025. aastal.

Kauplemisperioodil 2021–2030 on RES 2026–2029 alusel kavandatud meetmete rahastamine

laekunud või RESi perioodil prognoositavalt laekuvate vahendite arvelt. Perioodi 2021–2030

vahendite jaotus valdkondade vahel on kujutatud joonisel 3.

Joonis 3. Perioodi 2021+ meetmete jaotus valdkondade vahel.

Transpordi ja liikuvuse valdkonna arendamiseks ja investeeringuteks on suunatud 57%

meetmete kogumahust, sealhulgas Rail Baltica raudteetrassi ehituseks, rongide soetamiseks ja

hooldusdepoo rajamiseks; hoonete energiatõhususe parandamiseks 20% ning taastuvenergia ja

energiatõhususe edendamiseks 17%. Nii kohanemise ja loodushoiu toetuseks kui ka seire,

teadus- ja arendustegevuse rahastamiseks on ette nähtud 2% ja 1% perioodi eelarvest

suunatakse rahvusvahelise koostöö eesmärkide täitmiseks.

Säästva transpordi meetmed

Tabel 3. Perioodi 2021+ säästva transpordi meetmete vastutajad ja finantsandmed

Transpordi valdkonna meetmed vastutaja eelarve RESis

kohustustega kaetud

tekkepõhine kulu kokku 2021-2025

sh tekkepõhin

e kulu 2025

Täiendavate elektrirongide soetamine (ühistranspordi kasutatavuse suurendamiseks) KLIM 56 174 557 56 174 557 1 234 586 1 234 586

8

Kestlik ühistransport: Rail Balticu rajamise toetamine KLIM

584 833 000 107 494 083 87 383 704 40 740 594

KOV energiatõhusa vähese heitega ühistranspordi arendamine REM 17 000 000 468 419 39 739 39 739

Reisirongiliikluse taktipõhise liikumisgraafiku ettevalmistus ühistranspordi kasutatavuse parandamiseks KLIM 20 000 000 20 000 000 9 354 556 8 911 929

Saarte ühenduse elektrilaevade kaldataristu KLIM 8 000 000 8 000 000 25 560 25 560

Ühistranspordi ligipääsetavuse parendamise toetamine KLIM 11 800 000 11 218 112 3 112 771 3 094 482

Kestliku raudteetranspordi arendamine, raudteevõrgustiku elektrifitseerimine KLIM 48 045 000 48 045 000 5 019 709 3 619 082

Uue vähese heitega rongide hooldusdepoo (Soodevahe ühisdepoo) KLIM 55 000 000 55 000 000 1 158 570 1 087 270

Alternatiivkütustuste taristu arendamine transpordis (elektri- ja vesiniku laadimistaristu) KLIM 18 400 000 14 400 000 2 566 705 2 282 875

Vähese heitega sõidukite kasutuselevõtt KLIM 10 000 000 8 875 283 8 707 483 1 891 778

KOKKU 829 252

557 329 675 454 118 603 381 62 927 894

3.1. Täiendavate elektrirongide soetamine

Meetme eesmärk on kaasaegse ja energiasäästliku raudteetranspordi kasutuselevõtmise kaudu

panustada kliima- ja energiaeesmärkidesse. Meetme raames soetatakse raudtee reisijateveo

avalikuks teenindamiseks kuus uut elektrirongi ning rongide teenindamiseks vajalikke

depooseadmeid ja varuosi. Tellitavad elektrirongid on kahesüsteemsed, nendega saab sõita nii

vanas kontaktvõrgu alas kui ka uutel planeeritavatel elektrifitseeritud raudteelõikudel. Uued

rongid tarnitakse 2026. aasta lõpuks.

3.2. Kestlik ühistransport: Rail Balticu rajamise toetamine

Jätkub Euroopa ühendamise rahastu toel Rail Balticu projekti Eesti osa ehitamine, mille Eesti-

poolse kaasfinantseering kaetakse HKSi vahenditest. RES 2026–2029 raames eraldati

täiendavalt rahastust taristu objektide ehituseks – näiteks Soodevahe liiklussõlme ja Lagedi

viadukti ehitus, Rapla VI etapi põhitrassi alusehitus, Ülemiste-Pärnu ja Pärnu-Läti piir

planeerimine, projekteerimine, alusehitus ja rajatised, infrastruktuuri hoolduskeskuse rajamine.

Projekti raames ehitatakse kokku ca 213 km elektrifitseeritud 1435 mm rööpmelaiusega

raudteed Tallinnast Iklasse. 2025. aasta lõpuks on sõlmitud põhitrassi ehituslepingud

Ülemistest Eesti-Läti piirini, 12 põhitrassi lõiku on ehitamisel.

9

3.3. Kestliku ühistranspordi arendamine

- KOV energiatõhusa vähese heitega ühistranspordi arendamine

Meetme eesmärk on kasvuhoonegaaside heite vähendamine ja energiatõhususe suurendamine

Eesti transpordisektoris elektribusside või vähese heitega busside kasutuselevõtu abil ning

heiteta ühistranspordile ülemineku ergutamine. Piirisaare–Laaksaare liini talviseks

teenindamiseks soetatakse rohehõljuk, mis alustab liini teenindamist 2026. aastal.

Maakonnaliinidele hangitakse vähese heitega või heiteta bussid. 2025. aastal valmistati

hanget ette.

- Reisirongiliikluse taktipõhise liikumisgraafiku ettevalmistus ühistranspordi

kasutatavuse parandamiseks

Eesmärk on võimaldada reisirongide sõidukiiruse suurendamist kuni 160 km/h,

rekonstrueerides Kiltsi–Vägeva raudteelõigu, pikendades Tapa–Tartu raudteelõigul

olemasolevad lühikesed ooteplatvormid ning rajades tunnelid raudteealuseks läbipääsuks,

õgvendades kõverad ja rekonstrueerides Palupera–Keeni raudteelõigu (Euroopa Ühendamise

Rahastu (CEF) sõjalise mobiilsuse (Military Mobility) projekti omafinantseering). Kokku

rekonstrueeritakse 39 km raudteed. 2025. aastal toimusid ehitustööd Alupere tunneli rajamisel

ning Palupera-Puka ja Kiltsi-Rakke lõigul, projekt lõppeb 2026. aastal.

- Saarte ühenduse elektrilaevade kaldataristu

Eesmärk on rajada Virtsu-Kuivastu sadamate kaldaelektritaristu, et sadamad oleks valmis

teenindama Riigilaevastiku tellitud elektriparvlaeva (kaasnevalt CEF projekti toetusele).

Projekti käigus rekonstrueeritakse sadamate elektrisüsteemid, kohandatakse sadamarajatised ja

paigaldatakse laadimisjaamad. 2025. aastal koostati laadimisjaamade lähteülesanne,

valmistati ette elektrisüsteemide rekonstrueerimis Virtsu ja Kuivastu sadamas. Lisaks

uuendatakse kalda elektritaristut AS-le Saarte Liinid kuuluvates väikesadamates. 2025. aastal

koostati Roomassaare sadama elektrisüsteemi põhiprojekt.

3.4. Ühistranspordi ligipääsetavuse parandamine

Eesmärk on tõsta ühistranspordi taristu sõlmpunktide ohutust ja mugavust, soodustada säästva

liikumisviisi jalgratta- ja jalgteede rajamisega ning raudteepeatustele ligipääsetavuse

parendamisega. 2025. aastal sõlmiti 34 kohaliku omavalitsusega leping kokku 330

ühistranspordi taristu sõlmpunkti ohutuse tõstmiseks. Tegevused peavad olema lõpetatud 2027.

aastal. Transpordiameti eestvõttel koostati 2025. aastal rattastrateegia aastani 2040. 15

objektil alustati investeeringuid näiteks pargi ja reisi parklate, jalgratta- ja jalgteede rajamiseks,

et parendada ühistranspordile ligipääsetavust. AS Eesti Raudtee investeerib Nelijärve, Jäneda

ja Lehtse raudteepeatuskohtade ohutumaks muutmisesse, pikendades platvorme, rajades

tunneleid ja parklaid.

3.5. Kestliku raudteetranspordi arendamine

- Raudteevõrgustiku elektrifitseerimise alameede

10

Eesmärk on elektrifitseerida raudteevõrgustik Tallinn-Tartu, Tapa-Narva ja Lagedi-Muuga

lõikudel, et vähendada raudteetranspordi kahjulikku mõju keskkonnale ning viia

raudteetransport uuele kvaliteeditasemele ja oluliselt vähendada transpordisektori

keskkonnamõju, kasutades raudteetranspordis taastuvenergiat. Kavas on saadaelektrifitseeritud

kokku ca 500 km rööbasteid. 2025. aastal ehitati ümber jaamateid Tartus, Ülemistel ja

Tapa-Narva lõigul ning investeeriti turvangusüsteemidesse.

- Uue vähese heitega rongide hooldusdepoo alameede (Soodevahe ühisdepoo)

Uute vähese heitega rongide käitamiseks vajaliku hooldusdepoo planeerimis- ja

projekteerimistööd ning vajalike kinnisasjade omandamine ning uute elektrirongide hoolduseks

vajaliku 25 kV testliini rajamine Pääsküla depoosse ja hilisem teisaldamine uude vähese heitega

rongide hooldusdepoosse. 2025. aastal valmis testliin Pääsküla depoosse ja EVR kesklao

eskiisprojekt ja Soodevahe ühisdepoo raudteerajatiste eskiisi esimene versioon, viidi läbi

kesklao pöörmete hange. Ühisdepoos hakatakse hooldama nii olemasoleval raudteetaristul kui

rajataval Rail Balticul sõitvaid reisironge.

3.6. Alternatiivkütustuste taristu arendamine transpordis (elektri- ja vesiniku

laadimistaristu)

Meetmes on kaks tegevust.

Raskeveokite laadimistaristu toetusmeede ettevõtetele, mille eesmärk on tagada 2030. aastaks

Eestis 3600 kW laadimisvõimsus elektrilistele raskeveokitele. Toetust plaanitakse anda

kütuseettevõtjatele elektriliste raskeveokite laadimistaristu loomiseks Eesti põhimaanteedel

Euroopa ühendamise rahastu toetusele täiendava toetusena. 2025. aastal alustati meetme

tingimuste ümber kujundamist, sest rahastusotsuseid ei tehtud. Toetuse taotlejad ei saanud

oma projektile toetust CEF meetmest, mille Eesti-poolseks lisarahastuseks oli meede

kavandatud.

Lennujaamade taristu arendamise meetmes on kaugem eesmärk saavutada Tallinna lennujaama

süsinikuneutraalsus parandades hoonete energiatõhusust ja tõhustades elektrivõrku. 2025.

aastal alustati hoonete renoveerimise, elektrilaadijate võrgustiku arenduse ja jäätõrje

juhtimissüsteemi laiendamisega. Samuti jätkati päikesepargi paigalduse ja lennukite CO2-

vabade maapealsete elektritoiteseadmete hankega, lõpetati Tartu lennujaama

soojusvarustussüsteemi ja Ruhnu reisiterminali rekonstrueerimine ning Kärdla terminali

valgustuse rekonstrueerimine.

3.7. Vähese heitega sõidukite kasutuselevõtt

Meetme eesmärk on Eestis kasvuhoonegaaside heite vähendamine transpordisektoris

nullheitega sõidukite ulatuslikuma kasutuselevõtu abil ning nullheitega sõidukite kasutamise

propageerimine ning laadimistaristu arendamine. Sõidukite toetust anti uute täiselektriliste

sõiduautode ja väikekaubikute (M1 ja N1 kategooria) ning elektriliste kastirataste ostmiseks.

11

Sõidukite toetuse taotlusvooru eelarve ammendati 21.03.2025. Eraisikud on soetanud 1037

autot ja ettevõtted 695 autot. Toetuse abil on ettevõtted soetanud 113 ja eraisikud 125

kastiga ratast. Kastiga rattad on lühikeste vahemaade läbimisel arvestatavaks alternatiiviks

autoga sõitmisele. Elektriautode laadimistaristu taotlusvoor avati 28.08.2025, toetatakse

avalike laadimispunktide rajamist piirkondadesse, kus laadimisvõimalused on olnud piiratud

või puudunud. Rahastatud on Tori valla taotlus Sindi gümnaasiumi, Are huvikeskuse ja Tori

põhikooli juurde laadimispunktide paigaldamiseks.

Hoonete energiatõhususe meetmed

Tabel 4. Perioodi 2021+ hoonete energiatõhususe meetmete vastutajad ja finantsandmed

Hoonete energiatõhususe meetmed vastutaja

eelarve RESis

kohustustega kaetud

tekkepõhine kulu kokku 2021-2025

sh tekkepõhine kulu 2025

Avaliku sektori hoonete energiatõhusus, KOV hoonete alameede REM 163 805 000 59 112 392 32 312 286 23 495 966

Avaliku sektori hoonete energiatõhusus, keskvalitsuse hoonete alameede RAM 93 386 000 23 985 280 2 093 772 2 087 978

Avaliku sektori hoonete energiatõhusus, kultuuriväärtusega hoonete alameede RAM 14 000 000 6 256 000 1 252 935 1 250 038

Tervishoiuasutuste energiatõhususe toetamine SOM 3 529 000 3 529 412 441 500 504 269

KOKKU 274 720 000 92 883 084 36 100 493 27 338 251

3.8. Avaliku sektori hoonete energiatõhusus

Meetme eesmärk on avaliku sektori hoonete energiatõhususe parandamine, energiasäästu

meetmete kasutusele võtmine ja/või taastuvenergia kasutuse edendamine.

Meede koosneb 3 alameetmest:

1) riigi keskvalitsuse kasutuses olevate hoonete energiatõhususe parandamine. Toetuse

tulemusel väheneb energiatõhususe nõuetele mittevastavate hoonete pindala. 2025. aastal

jätkus 1. taotlusvoorus rahastatud Sisekaitseakadeemia ühiselamu ja õppehoone ehitus.

Projekti tulemusena lisandus 14 813 m2 liginullenergiahoone pinda. Järgmine

taotlusvoor on kavandatud 2026. aastaks.

2) kohalike omavalitsuste mitmeotstarbeliste hoonete energiatõhususe parandamine.

12

- KOV hoonete energiatõhusaks rekonstrueerimine. 2022. aasta taotlusvooru tulemusel

on lõpetatud 21 projekti ja elluviimisel veel 4 projekti, energiatõhususe nõuetele

mittevastavate hoonete pindala vähenes 42 tuhande m2 võrra. 2026. aastal avatakse

järgmine taotlusvoor suurematele hoonetele.

- KOV liginullenergiahoonete ehitamine olemasolevate suure energiakuluga hoonete

asemele. 2023.a taotlusvooru tulemusel on lõpetatud üks projekt - avaliku sektori nõuetele

mittevastavate hoonete pindala väheneb ligi 4000 m2 võrra, ehitati 3264 m2

liginullenergiahoone ja käimas on 11 projekti, mis on plaanis lõpetada 2026. aastal. 2025. a

taotlusvoorus rahastati 13 projekti.

3) avaliku sektori kultuuriväärtusega hoonete energiatõhususe parandamise alameetme

valmistas ette RaM koos Kultuuriministeeriumi ning Muinsuskaitseametiga. 2024. aasta

taotlusvoorus rahastati 19 projekti, teine taotlusvoor toimus 2025. aasta teisel poolel.

Lõpetatud on kaks projekti, rekonstrueeriti 1513 m2.

3.9. Tervishoiuasutuste energiatõhususe toetamine

Meetme eesmärk on suurendada energiatõhusust, muutes haiglate hooned energiatõhusateks

integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskusteks, pöörates erilist tähelepanu

taastuvenergiaallikate kasutamisele. Elluviimisel on kaks projekti: Narvas ja Kuressaares, kus

pärast ehitustööde lõppu 2028. aastal väheneb primaarenergia aastane tarbimine 2225

MWh aastas.

Taastuvenergia ja energiatõhususe meetmed

Tabel 5. Perioodi 2021+ taastuvenergia ja energiatõhususe meetmete vastutajad ja

finantsandmed

Taastuvenergia ja energiatõhususe meetmed vastutaja

eelarve RESis

kohustustega kaetud

tekkepõhine kulu kokku 2021-2025

sh tekkepõhine kulu 2025

Investeering kompensatsiooni- meetmesse, võimaldamaks Kirde- Eestis tuuleenergia tootmisvõimsuste rajamist KaM 37 000 000 37 000 000 37 000 000 16 955 537

Ressursitõhususe ja/või süsinikuauditid suuremates põllumajandusettevõtetes, CO2 taaskasutuse ja kontrollitavate kliimatingimustega kasvuhoonete pilootprojektid ReM 3 500 000 1 668 994 1 647 376 594 549

Keskkonnasäästlikud energialahendused väikesaartel KaM 1 800 000 1 800 000 411 412 137 892

Energiasäästlikud valgustuslahendused (sh alameede: energiasäästlikud KuM 9 000 000 9 000 000 8 356 476 6 601 174

13

valgustuslahendused kultuuriasutustele

Reoveepuhastuse energiatõhususe parandamine KLIM 6 500 000 528 300 55 950 55 950

KOKKU 57 800 000 49 997 294 47 471 214 24 345 102

3.10. Investeering kompensatsiooni-meetmesse, võimaldamaks Kirde-Eestis

tuuleenergia tootmisvõimsuste rajamist

Meetme raames investeeriti õhuseireradaritesse ja raadioluuresüsteemidesse Kirde-Eesti alade

osaliseks vabastamiseks riigikaitselistest kõrguspiirangutest, mis võimaldab kolme

arendusjärgus tuulepargi ehitust Aidus, Varjas ja Purtses koguvõimsusega 290 MW.

Kõigi eelduste kohaselt on piirkonda, mis hõlmab Lääne-Virumaad ja Ida-Virumaa lääneosa,

võimalik täiendavalt rajada tuuleparke koguvõimsusega 400+ MW. Radar ja raadiosüsteemide

taristu valmisid 2025. aastal ja meetme elluviimine lõpetati.

3.11. Ressursitõhususe ja/või süsinikuauditid suuremates põllumajandusettevõtetes,

CO2 taaskasutuse ja kontrollitavate kliimatingimustega kasvuhoonete pilootprojektid

Meetme eesmärk on välja töötada kasvuhoonegaaside audit koos parendamissoovitustega

põllumajandusettevõtetes, tagada kontrollitud tingimustes sordiaretus ja haigusvaba taimse

paljundusmaterjali tootmine, et kliimamuutustest mõjutatud uutesse kohalikesse oludesse

sobivad, taimekahjustajatele resistentsed ja hea saagikvaliteediga sordid jõuaksid

põllumajandustootjateni.

1) Eesti Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskusele poolsteriilse kasvuhoone

(putukakindel) rajamine supereliit-paljundusmaterjali tootmiseks valmis 2025.

aastal. Lisaks soetati täiselektriline kahveltõstuk, mille laadimiseks kasutatakse

taastuvatest allikatest toodetud elektrienergiat.

2) Põllumajandusettevõtetes süsiniku jalajälje hindamiseks tööriista ja juhendi koostamine

ning põllumajandusettevõtetes süsiniku jalajälje hindamiste läbiviimine. 2025. aastal tehti

põllumajandusettevõtetes süsiniku jalajälje testhindamisi. 2026. aastal parandatakse

testhindamistel selgunud vead tööriistas ja juhendis.

3.12. Keskkonnasäästlikud energialahendused väikesaartel

Eesmärk on võtta Vaindloo saarel kasutusele taastuvenergia lahendused ning ohutud ja

säästvad, vähem süsinikdioksiidi heidet tekitavad energiaallikad. Vaindloo saarele soetatakse

14

ja paigaldatakse radarijaama taastuvenergia lahendus. Selle tulemusel väheneb diislikütuse

vedu väikesaarele, CO2 heitmed ning keskkonnareostuse oht merel ja saarel. Projekt koostati

ka Naissaare jaoks, kuid kuna see ületab meetme eelarvet, realiseeritakse projekt ainult

Vaindlool. 2025. aastal sõlmiti leping ja alustati investeeringutega. Projekt valmib 2026.

3.13. Energiasäästlikud valgustuslahendused

Kultuuriministeeriumi elluviidava meetme eesmärk on energiasäästu saavutamine

etendusasutustes vahetades valgustid leed-tehnoloogial seadmete vastu. 2024. aastal toiminud

era- ja munitsipaaletendusasutuste taotlusvoorus rahastatud kaheksa projekti lõpetati kõik

2025. aasta jooksul saavutades energiasäästu 74,5% võrreldes projektieelse olukorraga,

valgustite energiatarve vähenes 472 kW võrra. Sihtasutuste ja avalik-õiguslike

etendusasutuste taotlusvoorus toetatud projektid on elluviimisel. 2025. aasta lõpuks lõpetati

seitse projekti 11-st, saavutades energiasäästu 70,9% (1126 kW). Suurima energiasäästu

saavutas Vanemuise teater - arvutuslik energiasääst 88,4%.

3.14. Reoveepuhastuse energiatõhususe parandamine

Eesmärk on vähendada vee-ettevõtetes reoveepuhastusele kulutatava elektrienergia hulka ning

aidata kaasa elanikkonnale taskukohaste hindadega ühiskanalisatsiooni teenuste pakkumisele.

2025. aastal avati taotlusvoor. Rahastatud on 11 projekti, neist kaks auditi projekti on

lõpetatud.

Rahvusvaheliste protsessidega seotud meetmed

Tabel 6. Perioodi 2021+ rahvusvaheliste protsessidega seotud meetmete vastutajad ja

finantsandmed

Rahvusvaheliste protsessidega seotud meetmed vastutaja

eelarve RESis

kohustustega kaetud

tekkepõhine kulu kokku 2021-2025

sh tekkepõhine kulu 2025

Rahvusvaheline kliimapoliitika- alane koostöö KLIM 16 200 000 4 731 437 3 602 537 1 407 338

Rahvusvaheline kliimapoliitika ja biokütuste aruandlus ning KHG kauplemissüsteemide koordineerimine ja arendamine, KLIM alameede KLIM 14 584 000 3 969 276 5 436 557 1 827 858

15

Rahvusvaheline kliimapoliitika ja biokütuste aruandlus ning KHG kauplemissüsteemide koordineerimine ja arendamine, RAM alameede RAM 1 181 000 100 000 100 000 100 000

3.15. Rahvusvaheline kliimapoliitika-alane koostöö

Meetme raames korraldatakse arenguriikides kliima-eesmärkide saavutamist toetavate

koostööprojektide toetamiseks avatud taotlusvoore ning antakse abi sihtriigi pöördumise, teise

doonorriigi koostööettepaneku või rahvusvahelise organisatsiooni, konverentsi või muu

rahvusvahelise kogu üleskutse või abipalve alusel või ka Eesti omal algatusel.

2025. aastal toimus 7. avatud taotlusvoor, rahastati viit projekti, vooru sihtriik oli Ukraina.

Näiteks parandatakse Ukraina sisepõgenike elutingimusi päikeseenergial toimivate

ventilatsiooni- ja kütteseademetega, töötatakse välja suuremahuline portatiivne

energiamahuti kasutamiseks piirkondades, kus tavapärane elektrivõrk on häiritud ja

juurutatakse taastava põllumajanduse praktikaid, et parandada muldade süsiniku sidumise

võimet ja vähendada kasvuhoonegaase ning muldade degradeerumist.

3.16. Rahvusvaheline kliimapoliitika ja biokütuste aruandlus ning KHG

kauplemissüsteemide koordineerimine ja arendamine

Kliimaministeeriumi alameetme tulemusel valmib riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks

vajalik kliimapoliitika-alane aruandlus, selle arendus ning biokütuste alane aruandlus, sh: iga-

aastane kasvuhoonegaaside inventuur. Koostatakse KHG heite ja kliimapoliitika alast riiklikku

kohustuslikku aruandlust ning uuendatakse või täpsustatakse kasvuhoonegaaside heite ja

kliimapoliitika alast aruandluse metoodikat, samuti kaetakse EL-i HKS halduskulu.

Rahandusministeeriumi alameetme raames kaeti süsiniku piirimeetme halduskulu ja

uuendati vastavusdokumentide infosüsteemi.

Valitsemisalade ülesed meetmed

Tabel 7. Perioodi 2021+ valitsemisalade üleste meetmete vastutajad ja finantsandmed

Valitsemisalade ülesed meetmed vastutaja eelarve RESis

kohustustega kaetud

tekkepõhine kulu kokku 2021-2025

sh tekkepõhine kulu 2025

16

Uuringud-analüüsid kliimaenergiaeesmärkidesse panustamiseks: nn TAN protsessi alameede, KLIM alameede KLIM 5 700 000 3 296 666 1 310 034 985 934

Uuringud-analüüsid kliimaenergiaeesmärkidesse panustamiseks: nn TAN protsessi alameede, REM alameede REM 2 000 000 1 980 000 768 635 581 319

Uuringud-analüüsid kliimaenergiaeesmärkidesse panustamiseks: nn TAN protsessi alameede, SIM alameede SIM 650 000 649 785 279 755 279 755

Uuringud-analüüsid kliimaenergiaeesmärkidesse panustamiseks: taotlusvoorude alameede KLIM 8 300 000 2 158 505 52 400 52 400

Kliima-energiapoliitika eesmärkidel

pilootprojektide toetamine

Sh avatud taotlusvoor KLIM 9 335 000 413 400 149 600 149 600

Sh kvaternaarisetete geotermaalenergia kasutamise pilootprojekt AVATAR KLIM 1 250 000 1 250 000 94 295 94 295

Sh meretuuleenergia arendamise koostööprojekt ELWIND KLIM 5 665 000 5 115 000 289 880 289 880

Sh loodusmaja rajamine KLIM 33 300 000 33 300 000 33 300 000 30 936 475

Säästva liikuvuse pilootprojektide toetamise alameede REM 10 000 000 1 740 000 0 0

Kliima- ja energiaeesmärkidele suunatud koostööprojektide kaasrahastamine: avatud taotlusvoor KLIM 10 000 000 1 739 623 614 429 614 429

Kliima- ja energiaeesmärkidele suunatud koostööprojektide kaasrahastamine: projekt LIFESIP AdaptEst KLIM 3 600 000 3 600 000 1 982 188 988 779

3.17. Uuringud-analüüsid kliima-energiaeesmärkidesse panustamiseks

nn TAN protsessi alameede

- Nn TAN protsessi alameetmes rahastatakse kolme uuringut.

17

• KliMi haldusalas „Maa- ja mullakasutuse juhtimissüsteem mullastiku teenuste

efektiivseks ja jätkusuutlikuks kasutamiseks, elurikkuse kaitseks ja kliimamõju

vähendamiseks“. Uuringu tulemusel luuakse riigile innovaatiline ja ressursikestlik

maa- ja mullakasutuse seire- ja juhtimissüsteem, mis on edaspidi terviklike ja

kvaliteetsete maahõive ruumiotsuste planeerimise ja suunamise aluseks. Luuakse

üleriigiline suuremõõtkavaline mullastikukaart, täiustatakse kasvuhoonegaaside (KHG)

aruandlust hinnates LULUCF sektori metsamaa mineraal- ja turvasmuldade ning põllu-

ja rohumaade KHG voogude ja süsinikuvaru dünaamikat. Järgmised lepingud on

sõlmimisel. 2025. aastal koostati tulevase maa- ja mullakasutuse, sh maahõive

otsuseid toetava juhtimissüsteemi loomise jaoks tausta ja tervikpildi

koondülevaade ning mullaseire ja vastupidavuse direktiivi rakendamisega seotud seire-

ja hindamiskulude hinnang.

• REMi haldusalas "Moodsad ARetustööriistad targaks toidujulgeoleku TAgamiseks

(MARTA)". Toetuse eesmärk on toidujulgeoleku tagamiseks vajaliku kaasaegse,

paindliku ja jätkusuutliku täppissordiaretuse oskusteabe tekitamine ja rakendamine

Eestis. 2025. aastal tehti näiteks nisu peakskasvamise põldkatse ja odra põldkatse

genoomse valiku andmistiku loomiseks täppissordiaretuseks, õunapuu

haigusresistentsuse uurimiseks fonotüübiandmeid ja kartuli lehemädaniku kindluse

põldkatse.

• SiMi haldusalas „Kriisihaavatavuse kujunemine, tulevikukriisid ja sekkumised

ühiskondliku valmisoleku suurendamiseks“. Projekti eesmärk on selgitada

haavatavuse tekke mustreid kriisides, keskendudes ühiskondlike tugistruktuuride

toimimisele ja kommunikatsiooniga seotud haavatavuse teguritele. 2025. aastal

analüüsiti Eesti viimase aja kriisijuhtumeid fookusega haavatavuse kujunemisel ja

kerksuse suurendamise võimalustel ja koostati nende andmete põhjal

haavatavusindeks.

- Uuringud-analüüsid kliimaenergiaeesmärkidesse panustamiseks: taotlusvoorude

alameede

Meetme eesmärk on toetada ministeeriumite uuringuid ja analüüse, mille tulemused toetavad

atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõikes 4 sätestatud kasvuhoonegaaside heitkoguse teket

piiravate kliima- ja energiaeesmärkide saavutamist või aitavad sihitada nende eesmärkide

saavutamiseks vajalikke investeeringuid. Esimeses taotlusvoorus 2024. aasta lõpus sai

rahastusotsuse üheksa projekti, mis on kõik käimas. Näiteks uuritakse isetekkeliste

ankrualade mõju keskkonnale ja meresõiduohutusele Soome lahes, korterelamute

renoveerimise õiguslikke takistusi ja avaliku sektori asutuste toitlustuse riigihangete

keskkonnahoidlikkuse kriteeriume. 2025. aasta lõpus avati teine taotlusvoor.

3.18. Kliima-energiapoliitika eesmärkidel pilootprojektide toetamine

- Kliima-energiapoliitika eesmärkidel pilootprojektide toetamise alameede

Meetme neli tegevust on KliMi haldusalas.

18

• Eesti kvaternaarisetete geotermaalenergia kasutamise pilootprojekti AVATAR

tulemusel selgitatakse kvaternaarisetete geotermaalenergia lahendusteks sobivad

asukohad, tehniline ja majanduslik teostatavus vähese heitega energialahendusena

kütteks, jahutamiseks ja energia salvestamiseks erinevates hübriidenergiasüsteemides.

Valitud on pilootalad Tõrvas, Rõuges ja Põlvas.

• Eesti-Läti ühise meretuulepargi ELWIND eelarendamine. Jätkab perioodi 2013-

2020 vahenditest rahastatava projekti tegevusi. 2025. aastal alustati perioodi 2021-2030

vahendite arvelt ELWIND Eesti ala ning maismaad ühendavate kaablikoridoride

merepõhja elustiku, elupaikade ja veekvaliteedi uuringuga keskkonnamõju hindamise

programmi alusel.

• Loodusmaja rajamise toetus. Loodusmaja on suurima puitehitise pilootprojekt, mis

võimaldab demonstreerida mitmeid innovaatilisi puitlahendusi kontorihoonetes ja

suuresildeliste katuste ehitamisel. Näiteks on viiekorruseline Dokihoone Eesti kõrgeim

uusehitis, mille kõik kande- ja jäigastuselemendid on puitmaterjalidest. Puidu

kasutamine ehitusmaterjalina tekitab väiksema keskkonnajalajälje ehitusetapis,

kompleks talletab umbes 3900 tonni biogeenset süsinikku. 2025. aasta lõpuks olid

valmis Dokihoone, Linnamaja ja Muuseumihoone hoonekarbid, siseseinad ja

kommunikatsioonitrassid.

• Avatud taotlusvoor kasvuhoonegaaside heidet vähendavate investeeringute

toetuseks ettevõtetele. Toetuse eesmärk on vähendada ettevõtete kasvuhoonegaaside

heidet tooteühiku kohta ning toetades innovaatilisi investeeringuid. Esimene taotlusvoor

toimus 2025. aastal, esitati üheksa taotlust, millest rahastati kuus, näiteks Tartu,

Halinga, Oisu ja Vinni biogaasijaama CO2 puhastamise ja pudeldamise projektid ja

Auvere energiakompleksi 50 MW-ne elektroodaurukatla investeering.

- Säästva liikuvuse pilootprojektide toetamise alameede.

REMi säästvat liikuvust toetavad ja eelkõige ühistranspordi kasutamist ergutavad

pilootprojektid, mis edendavad KOV ühistranspordi, koolitranspordi ja sotsiaaltranspordi

üleminekut heitevabale transpordile. 2025. aastal valmisid toetuse andmise tingimused

elektribusside ostuks avalikuks liiniveoks ja õpilastranspordiks, taotlusvoor avati 2026.

aasta jaanuaris.

3.19. Kliima- ja energiaeesmärkidele suunatud koostööprojektide kaasrahastamine

- avatud taotlusvoor

Meetmega toetatakse välisrahastusest toetust saanud kliima-energiaeesmärkide täitmisele

suunatud projektide omafinantseeringu katmist nii ministeeriumitele ja nende allasutustele kui

ka KOV-idele, teadusasutustele kui kõrgkoolidele. Esimeses taotlusvoorus ministeeriumitele

ja allasutustele toetati nelja projekti. Kohalikele omavalitsustele, kõrgharidusasutustele ning

teadus- ja haridusasutustele suunatud taotlusvoor toimus 2025. aasta lõpus, taotlusvooru laekus

kümme taotlust. Heitkogusega kauplemise süsteemi seirekomisjoni otsuse alusel rahastatakse

meetmest LIFE projekti „Ühiste jõupingutuste võimestamine süsteemse muutuse

toetamiseks Eesti veemajanduskavade elluviimisel Lääne-Eesti vesikonnas” riikliku

kaasfinantseeringu osa. Pikaajalise projekti esimene aasta oli ette nähtud toimiva

19

projektijuhtimissüsteemi ülesehitamiseks. Töötati välja mitmetasandiline valitsemismudel ja

valgalakoordinaatorite süsteem, kaasati põllumajandustootjaid ning paigaldati järvedele

poijaamad. Samuti viidi läbi Harku järve ja Haapsalu lahe biomanipulatsiooni

ettevalmistavad tegevused (seire ja asukohtade valik). Teadlikkuse tõstmiseks ja sidusrühmade

kaasamiseks viidi läbi talguid, seminare ja õppepäevi ning alustati „saastaja maksab“

põhimõtte analüüsiga.

- projekt LIFE-SIP AdaptEst

KliMi juhitava projekti eesmärk on suurendada erinevate ökosüsteemide vastupanuvõimet

muutuvas kliimas, parandada ühiskonna valmisolekut kliimamuutustega kohanemiseks ning

tagada sotsiaal-majanduslik positiivne mõju ressursside säästva kasutamise kaudu. 2024. aastal

kaardistati kliimamuutustele tundlikud veekogud, tehti katsetusi vee taaskasutusstrateegia

koostamiseks ja heitveele sobilike kasutusalade leidmiseks põllumajanduses ja tööstuses, loodi

metsakultuuride katsealad. Alustati on kliimaprojektsioonide koostamist, valminud on uus

tuleohukaart ja väikekiskjate ohjamiskava.

Õiglasele üleminekule kaasaaitamise meetmed

Tabel 8. Perioodi 2021+ õiglasele üleminekule kaasaaitamise meetme vastutaja ja

finantsandmed

Õiglasele üleminekule kaasaaitamine vastutaja

eelarve RESis

kohustustega kaetud

tekkepõhine kulu kokku 2021-2025

sh tekkepõhine kulu 2025

Õiglase ülemineku eesmärkidesse panustavate kliima-energiaeesmärkidel tegevuste toetamine Ida-Virumaal MKM 6 000 000 0 0 0

3.20. Õiglase ülemineku eesmärkidesse panustavate kliima-energiaeesmärkidel

tegevuste toetamine Ida-Virumaal

Kuna Ida-Virumaal on õiglase ülemineku fondi abil tehtud investeeringute tulemusel tekkimas

kaasaegset ja põlevkivi mitte kasutavat tööstust, mis kaasaegsele tööstusele omaselt on ka

elektriintensiivne, siis selle meetme ellu kutsumise eesmärgiks on võimaldada võrguühenduste

rajamine, toetamaks õiglase ülemineku fondi eesmärkide saavutamiseks tehtud investeeringuid.

2025. aastal koostati toetuse andmise tingimused, taotlusvoor avati 2026. aastal.

Ökosüsteemide kaitse ja taastamise meetmed

20

Tabel 9. Perioodi 2021+ ökosüsteemide kaitse ja taastamise meetmete vastutajad ja

finantsandmed

Ökosüsteemide kaitse meetmed vastutaja eelarve RESis

kohustustega kaetud

tekkepõhine kulu kokku 2021-2025

sh tekkepõhine kulu 2025

Ökosüsteemide kaitse ja taastamise toetamine: looduskaitsetööd (sh taastamine) elupaikade ja liikide soodsa seisundi saavutamiseks KLIM 10 000 000 1 296 228 786 456 783 002

Metsastamise toetus (metsa istutamine mittemetsamaale) KLIM 4 353 000 0 0 0

Erametsade kliimakindla majandamise toetus (raielankide uuendamine istutamise teel metsamaal) KLIM 3 775 000 429 513 394 624 394 624

3.21. Ökosüsteemide kaitse ja taastamise toetamine: looduskaitsetööd (sh taastamine)

elupaikade ja liikide soodsa seisundi saavutamiseks

Meetme eesmärgiks on elupaikade kaitse ja taastamine EL looduse taastamise määruse

tingimuste täitmiseks. Määrus seab konkreetsed eesmärgid kaitstavate liikide ja elupaikade

taastamiseks aastateks 2030, 2040 ja 2050. 2025. aastal alustati riikliku looduse taastamise

kava koostamisega. Väljaspool NATURA alasid riiklikul kaitsealal taastati pärandniite ja

rajati karjatarasida. Hooldati pehme koeratubaka kasvukohta, tehti töid madala arvukusega

kõre asurkondade sigimise toetamiseks ja noorte konnade taasasustamiseks. Tehti erakorralisi

töid neljal üksikobjektil Harjumaal: Kevade 7 tammed, Karjavere ehk Kapa tamm,

Pärnamäe pärn, Mäe Niin pärn.

3.22. Metsastamise toetus

Toetuse eesmärk on tagada aktiivsest kasutusest väljas olevatel maadel efektiivne süsiniku

sidumine sinna metsa rajamise ja hooldamisega. 2025. aastal valmistati ette toetuse andmise

tingimused. Esimene taotlusvoor avati 2026. aastal.

3.23. Erametsade kliimakindla majandamise toetus

Toetuse eesmärk on erametsade süsiniku sidumise võime suurendamine, elurikaste ja

mitmekesiste puistute rajamine, metsaressursi kvaliteedi parandamine ja metsamaa

tootmispotentsiaali efektiivsem kasutamine pärast uuendusraiet või metsa hukkumist. 2025.

aastal toimus kaks avatud taotlusvooru, esimeses taotlusvoorus määrati toetust puude

istutamiseks, hooldamiseks ja maapinna ettevalmistamiseks 4511 hektarile, teise

taotlusvooru tulemuste selgumine jäi 2026. aastasse.

21

Ettevõtete kliima-energiaeesmärkidele suunatud tegevused

Tabel 10. Perioodi 2021+ ettevõtete meetmete vastutajad ja finantsandmed

Ettevõtete meetmed vastutaja eelarve RESis

kohustuste ga kaetud

tekkepõhin e kulu kokku

2021-2025

sh tekkepõhine kulu 2025

Energiatõhususe ja puhaste tehnoloogiate alase teadus- ja arendustegevuse toetamine EL HKS sektorites (Sh vesiniku IPCEI projektide alameede) MKM 57 160 000 57 160 000 5 810 881 5 408 644

Laevaehitusettevõtete toetus: laevade ümberehitus taastuvenergia kasutuseks KLIM 25 000 000 640 500 129 200 129 200

3.24. Energiatõhususe ja puhaste tehnoloogiate alase teadus- ja arendustegevuse

toetamine EL HKS sektorites (Sh vesiniku IPCEI projektide alameede)

Meetmest toetatakse energiatõhususe ja puhaste tehnoloogiate alast teadus- ja arendustegevust

EL HKS sektorites - IPCEI koostöö raames kolme vesinikutehnoloogiate arendusprojekti

elluviimise toetamiseks, EL tasemel antud riigiabiloa alusel ning koosmõjus teistest avaliku

sektori allikatest neile projektidele antava toetusega.

2025. aastal jätkas Skeleton Technologies superaku tehnoloogia arendamise projekti

tegevustega, Elcogen nikli- ja koobaltivabade kõrgtemperatuursete keraamiliste

elementide arendusega, mis oleks võimelised töötama nii kütuseelementide kui

elektrolüüsielementidena ja Stargate Hydrogen Solutions järgmise põlvkonna leeliselise

elektrolüüsiseadme väljaarendamisega kasutades keraamiliste nano-osakeste

tehnoloogiat. 2025. aastal on suurimaks väljakutseks osutunud ning vesiniku IPCEI-de

rakendamist takistanud süsteemsed probleemid kogu Euroopas: aeglane turu kujunemine,

regulatiivne ja rahaline ebakindlus, kulude kasv ning nõudluse puudumine. See on mõjutanud

ka Eesti projekte, mis on taotlenud või taotlemas projektide pikendamist.

22

3.25. Laevaehitusettevõtete toetus: laevade ümberehitus taastuvenergia kasutuseks

Toetuse eesmärk on laevade ümberehitamisega laevandussektori kasvuhoonegaaside

heitkoguse vähendamine, et aidata kaasa Eesti ja Euroopa Liidu kliimaeesmärkide

saavutamisele. 2025. aastal avati esimene taotlusvoor ja koostati riigiabiloa eelteatis.

4. Lennunduse lubatud heitkoguse ühikute enampakkumistulu kasutamine

Tabel 11. Lennunduse ühikute arvelt rahastatava meetme vastutaja ja finantsandmed

Lennunduse ühikute tulu arvelt rahastatavad tegevused vastutaja eelarve RESis

kohustustega kaetud

tekkepõhine kulu kokku 2014-2025

sh tekkepõhine kulu 2025

Lennunduse ühikute tulu arvelt rahastatavad tegevused KLIM 3 453 254 1 746 676 1 540 953 120 512

Meetme „Rohetehnoloogiaalase ettevõtluse arenguprogrammide ja üldhariduskoolide õpilaste

teadlikkuse suurendamise projektide toetuse andmise tingimused ja kord“ raames toetatakse

rohetehnoloogia alase noorte teadlikkuse edendamist koolides.

2024. aasta lõpus avatud gümnaasiumiastme õpilaste roheoskuste arendamisele suunatud

taotlusvooru tulemused selgusid 2025. aastal. Koolid soetavad vajalikke vahendeid

taastuvenergia õpetamiseks või keskkonnaseire/kliimamuutuste mõju uurimusliku õppe

läbiviimiseks, koolidesse kutsutakse keskkonnaeksperte, kellega arutada kliimamuutuste või

energiakasutuse üle või kelle juhendamisel teha praktilisi töid. Võimalik on korraldada

õppepäevasid, töötube, ainetunde, konverentse või külastada rohetehnoloogia ettevõtteid.

Rahastati 26 kooli projekte, jätkus ka eelmiste taotlusvoorude projektide elluviimine.

Lisaks hinnati 2025. aastal 23 avaliku sektori organisatsiooni kasvuhoonegaaside heidet ja

keskkonnajalajälge 2024. aastal. Ministeeriumite arvestuses kõige suurem KHG heide töötaja

kohta oli Riigikantseleis ja Kaitseministeeriumis, kõige väiksem Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumis, Sotsiaalministeeriumis ja Rahandusministeeriumis.

Aasta lõpus valmistati ette vahendite suunamist digitaalsete lahenduste arendamiseks ja alustati

õpilaste rohetehnoloogia programmi uuendamist.