Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 8. juuli 2004. a määruse nr 242 „Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks, ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused“ muutmine“ eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
Määruse muudatused on seotud looduskaitseseaduse muutmisega, mis on kavandatud Riigikogu menetluses olnud looduskaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga 612 SE1. Kaitstaval loodusobjektil asuva kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, riigile omandamise üle otsustamine antakse looduskaitseseaduse muutmisega (muudatus jõustub 01.09.2026) Keskkonnaameti peadirektori pädevusse, praegu on pädevus energeetika- ja keskkonnaministril. Seetõttu on vaja teha asjakohane muudatus ka määruses.
Määruse muutmise eelnõu koostas Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna peaspetsialist Kris Heinsoo (
[email protected]). Õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Džein Aunre (
[email protected]), eelnõu ja seletuskirja keeletoimetuse tegi Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili Sandre (
[email protected]). Eelnõu koostamisse olid kaasatud Keskkonnaamet ja Riigimetsa Majandamise Keskus.
Eelnõu on seotud looduskaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (edaspidi 612 SE). Eelnõukohase määrusega muudetakse Vabariigi Valitsuse 8. juuli 2004. a määrust nr 242 „Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks, ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused“ (edaspidi määrus).
Muudatuste mõju on hinnatud 612 SE seletuskirjas. Tegemist on bürokraatiat vähendavate muudatustega, mille tulemusel optimeeritakse Kliimaministeeriumi haldusalas ametnike tööd, luues ühtlasi suurema selguse kõikide asjassepuutuvate osaliste jaoks. Kui praegu saab kinnisasja omanik teha kinnisasja võõrandamise ettepaneku Kliimaministeeriumile kaitstava loodusobjekti valitseja kaudu, siis edaspidi saab isik teha avalduse samuti Keskkonnaametile ja sama asutuse peadirektor ka otsustab nii kinnisasja riigile omandamise algatamise kui ka omandamisest keeldumise. Juba praegu teeb omandamise menetluse eeltoimingud ja valmistab ette käskkirjad kaitstava loodusobjekti valitseja (Keskkonnaamet), tuvastades, kas kinnisasja on looduskaitseseaduse § 20 ja määruse alusel lubatud omandada. 612 SE alusel on otsustatud anda ka lõplik otsustusõigus Keskkonnaameti peadirektorile.
2. Eelnõu sisu
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu § 1 muudetakse Vabariigi Valitsuse 8. juuli 2004. a määrust nr 242 „Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks, ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused“ ja § 2 on määruse jõustamise säte.
Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse määruse § 4 lõike 1 punkti 2, jättes sõnade energeetika- ja keskkonnaminister järel välja tekstiosa „(edaspidi omandaja)“, sest Riigikogus vastu võetud 612 SEga anti kinnisasjade, mille riiklikult kaitstava loodusobjekti kaitsekord piirab oluliselt selle sihtotstarbelist kasutamist, riigile omandamise üle otsustusõigus Keskkonnaameti peadirektorile. Seega ei ole enam edaspidi minister looduskaitsepiirangutega maa riigile omandamise üle otsustaja ja sulgudes olev täiendus on üleliigne.
Kehtiva (kehtib kuni 01.09.2026) looduskaitseseaduse redaktsiooni järgi otsustab nii kinnisasja omandamise algatamise kui ka omandamise valdkonna eest vastutav minister. Kuna aga omandamise menetluse eeltoimingud teeb ja valmistab ette käskkirjad kaitstava loodusobjekti valitseja (Keskkonnaamet), antakse haldusala töö optimeerimiseks ka otsustusõigus Keskkonnaameti peadirektorile. Otsustusprotsess on sel viisil kiirem, sest kooskõlastusring on lühem.
Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse § 5 lõiget 1, kuna 612 SEga anti kinnisasjade, millel riiklikult kaitstava loodusobjekti kaitsekord piirab oluliselt selle sihtotstarbelist kasutamist, riigile omandamise üle otsustusõigus Keskkonnaameti peadirektorile. Seega on edaspidi (alates 01.09.2026) Keskkonnaameti pädevuses looduskaitsepiirangutega maade riigile omandamise ja sellest keeldumise üle otsustamine. Omandamismenetluses on kinnisasja omanikuga läbirääkimiste pidamisel riigi esindaja Keskkonnaamet ja pärast omandamisotsuse tegemist on riigi nimel lepingut sõlmima volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK).
Vabariigi Valitsuse 09.01.2007 a määrus nr 4 „Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus“ (edaspidi RMK põhimäärus) võimaldab tehingu tegemiseks anda volitusi. See võimaldab vajaduse korral anda volituse Keskkonnaametile. RMK põhimääruse § 15 lõige 1 sätestab, et RMK juhatus (edaspidi juhatus) esindab ja juhib RMKd. Juhatuse pädevuses on kõigi RMK kohustuste täitmisega seotud otsuste ja tehingute tegemine ning toimingute sooritamine, mille korral ei ole juhatuse pädevust seadusega piiratud. Juhatusel on õigus anda volitusi otsuste ja tehingute tegemiseks ning toimingute sooritamiseks.
Looduskaitseseaduse § 20 lõike 2 järgi kinnisasja omandamisega seotud kulud kannab riik ja omandamist finantseeritakse riigieelarvest igaks eelarveaastaks määratud summa piires või riigitulundusasutuse (RMK) eelarvest. Keskkonnaameti peadirektor saab otsuseid teha, lähtudes konkreetseks aastaks ettenähtud eelarvest.
Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse § 6 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa, sest 612 SEga antakse kinnisasjade, millel riiklikult kaitstava loodusobjekti kaitsekord piirab oluliselt selle sihtotstarbelist kasutamist, riigile omandamise üle otsustusõigus Keskkonnaameti peadirektorile. Seega võib 1. septembril kehtima hakkava LKSi redaktsiooni kohaselt kinnisasja omanik teha ettepaneku Keskkonnaameti peadirektorile.
Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse § 6 lõike 3 sõnastust, sest 612 SEga anti kinnisasjade, millel riiklikult kaitstava loodusobjekti kaitsekord piirab oluliselt selle sihtotstarbelist kasutamist, riigile omandamise üle otsustusõigus Keskkonnaameti peadirektorile. Seega kui looduskaitseseaduse §-s 20 sätestatu kohaselt ei ole ettepanekus nimetatud kinnisasja lubatud omandada, otsustab Keskkonnaameti peadirektor omandamisest keeldumise ja keeldumise otsus edastatakse kinnisasja omanikule.
Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse § 6 lõike 4 sõnastust, sest 612 SEga anti kinnisasjade, millel riiklikult kaitstava loodusobjekti kaitsekord piirab oluliselt selle sihtotstarbelist kasutamist, riigile omandamise üle otsustusõigus Keskkonnaameti peadirektorile. Seega kui looduskaitseseaduse §-s 20 sätestatu järgi on ettepanekus nimetatud kinnisasja lubatud omandada, otsustab ministri asemel alates 1. septembrist Keskkonnaameti peadirektor omandamise algatamise. Omandamismenetluse algatamise otsus edastatakse avaldajale. Omandamismenetluses on kinnisasja omanikuga läbirääkimiste pidamisel riigi esindaja Keskkonnaamet ning pärast omandamisotsuse tegemist on riigi nimel lepingut sõlmima volitatud asutus RMK.
Eelnõu § 1 punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks § 61 lõige 2, mis käsitleb, millised andmed avaldatakse ettepanekute ja nende laekumise kohta Kliimaministeeriumi veebilehel. 612 SEga täiendati riigile kinnisasja omandamise andmete avaldamise nõudeid. Looduskaitseseaduse § 20 lõike 4 kolmas lause, mis sätestab, et andmed omandamise kohta avaldatakse Kliimaministeeriumi veebilehel, tunnistatakse kehtetuks (jõustub 01.09.26) ja samasse paragrahvi lisatakse uus lõige (LKS § 20 lg 41), mis sätestab kõnealuste andmete avaldamise Keskkonnaameti veebilehel. Looduskaitseseadusega on määratud, kus ja milline info täpselt avaldatakse nii kinnisasjade riigile võõrandamise ettepanekute kui ka riigile omandamise otsuste kohta.
Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse § 8 lõike 3 sõnastust, sest 612 SEga anti kinnisasjade, millel riiklikult kaitstava loodusobjekti kaitsekord piirab oluliselt selle sihtotstarbelist kasutamist, riigile omandamise üle otsustusõigus Keskkonnaameti peadirektorile. Seega on Keskkonnaameti peadirektori pädevuses ka otsustada omandamise menetluse lõpetamine, kui kinnisasja riigile omandamise menetluses ei saavutata hinnakokkulepet kuue kuu jooksul Keskkonnaameti peadirektori nõustumisest või vastuväite esitamisest arvates.
Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse § 11 sõnastust. Paragrahv käsitleb omandamise otsustamist. Kinnisasja omaniku ettepanekuga nõustumise korral või pärast omanikult nõusoleku saamist riigi omandamisettepanekule esitatakse omandamise toimik koos asjakohase käskkirjaga Keskkonnaameti peadirektorile, kes otsustab kinnisasja omandamise või keeldub sellest.
Eelnõu § 1 punktiga 9 asendatakse §-is 111 sõna „isik“ sõnadega „Riigimetsa Majandamise Keskus“, kes ka edaspidi hakkab riigi nimel sõlmima kinnisasja omandamise lepinguid. Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on Kliimaministeeriumi valitsemisalas tegutsev riigitulundusasutus, kelle üks tegevusalasid on tema põhimääruse järgi mh kaitstavate loodusobjektide hoidmine. RMK üks õigusi, samuti kohustus on sõlmida riigi nimel lepinguid vara omandamiseks. Metsaseaduse § 48 lõige 2 punkt 6 sätestab, et üheks RMK tegevusalaks on kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja looduskaitseseaduse § 20 alusel omandamine. RMK põhimääruse § 10 punkt 4 sätestab, et RMK-l on õigus ja kohustus sõlmida riigi nimel lepinguid vara omandamiseks, RMK valduses oleva vara kasutusse andmiseks, piiratud asjaõigustega koormamiseks, võõrandamiseks ja vahetamiseks.
Eelnõu § 2 on määruse jõustumise säte. Käesolev määrus jõustub 2026. aasta 1. septembril.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõju, rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ning rakendamise eeldatavad tulud
Määruse mõju on analüüsitud 612 SE seletuskirjas2. Tegemist ei ole uue korraga, vaid senist korda lihtsustatakse. Määrusega ei kaasne mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, regionaalarengule ega kohaliku omavalitsuse korraldusele.
Otsuste vaidlustamise korral, kui Keskkonnaametile esitatakse vaie või kohtusse kaebus, esindab riiki Keskkonnaamet. Formaalselt lisandub Keskkonnaametile riigivara valitseja ülesanne, aga töö sisu sellest ei muutu. Riigieelarvele täiendavaid kulusid ei kaasne.
5. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. septembril 2026. aastal, samal ajal looduskaitseseaduse muudatustega (612 SE).
6. Määruse eelnõu kooskõlastamine
Määruse eelnõu edastati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, kes kooskõlastas eelnõu märkustega (https://eelnoud.valitsus.ee/main#rVBrOPuV). Rahandusministeeriumi tehtud esimese ja teise märkusega Kliimaministeerium arvestas ja vastavad muudatused viidi sisse nii määruse eelnõusse kui seletuskirja. Kolmanda märkuse osas selgitab Kliimaministeerium, et ettepanek tehaksegi maaomaniku poolt avalduse esitamise kaudu - isik esitab riigile avalduse ehk teeb sellega ettepaneku kinnisasi riigile võõrandada. Ka seaduses on räägitud avalduste laekumise järjekorrast. Arvestades, et sisuliste omandamise kriteeriumite on Kliimaministeeriumis töös, siis vajadusel teeb Kliimaministeerium ettepaneku muuta termineid määruses edaspidi, praegu väljub see määruse muutmise fookusest. Oluline on, et alates 1. septembrist otsustab looduskaitseseaduse kohaselt oluliste looduskaitsepiirangutega maade omandamise Keskkonnaameti peadirektor.