Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

[email protected]

Teie 08.07.2026 nr 13-3/2396-1

Meie 07.08.2026 nr 9.3-4/26/5404-3

Haljala-Kukruse vahelise maanteelõigu

riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku

ja KSH I etapi aruande eelnõude

kooskõlastamine

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) planeerimisseaduse § 37 lg 1 alusel kooskõlastamiseks

Haljala-Kukruse vahelise maanteelõigu riigi eriplaneeringu (edaspidi REP) asukoha eelvaliku

ja selle mõjude hindamise, sh keskkonnamõjude strateegilise hindamise (edaspidi KSH) I etapi

aruande eelnõud.

REP-i eesmärk on kavandada põhimaantee 1 Tallinna-Narva tee (E20) Haljala-Kukruse

vahelisel teelõigul kiirusele 120 km/h vastava 2+2 ristlõikega maantee rajamist. Planeeringuala

hõlmab Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonnas Rakvere linna, Haljala valla, Rakvere valla, Viru-

Nigula valla, Vinni valla, Lüganuse valla, Jõhvi valla ning Kohtla-Järve linna territooriume.

Planeeringuala suurus on ligikaudu 670 km2. Planeeritava 2+2 põhimaantee pikkus on ligikaudu

67 km. Planeeringuga määratav trassikoridor on põhimaantee ja selle toimimiseks vajalike

rajatiste maa koos “nihutamisruumiga”, trassikoridori laiuseks on üldjuhul 350 m.

Asukoha eelvaliku etapis koondati 2+2 teele sobivaima asukoha leidmisega seotud teemad ning

lähtealused detailse lahenduse koostamiseks ja mõjude hindamiseks. Asukoha eelvaliku etapis

viidi läbi uuringud ja analüüsid asukoha eelvaliku tegemiseks. Muuhulgas viidi läbi müra- ja

vibratsiooniuuringu I etapp ja liiklusuuring (sisendiks müraarvutustele). Mõjude hindamise

käigus võrreldi erinevaid trassikoridori alternatiive, negatiivsete mõjude leevendamiseks pakuti

välja asjakohased meetmed ja tingimused, millega tuleb REP-i järgmises ehk detailse lahenduse

etapis arvestada.

Töö raames koostatud müra- ja vibratsiooniuuringus analüüsiti nii välisõhus leviva müra

tasemeid kui ka maapinna kaudu levivat vibratsiooni, hinnati nende vastavust kehtestatud

normtasemetele ning määratleti hinnangulised võimalikud leevendusmeetmed normtasemete

ületamise korral. Maanteede (nii uute kui rekonstrueeritavate teede) lähiümbrusesse jäävate

olemasolevate müratundlike hoonete mürasituatsiooni hindamisel on asjakohane lähtuda müra

piirväärtusest. Samas võib uute teede rajamisel võimalusel eesmärgiks seada ka müra

sihtväärtusele vastavate tingimuste tagamise, kuigi seadusandluses sellist nõuet hetkel otseselt

välja toodud ei ole. Müra- ja vibratsioonihinnangu tulemusel selgus kõigi trassialternatiivide

kohta esialgne üldistatud hinnang perspektiivse maanteetrassi poolt mõjutatavate hoonete ja

alade hulga kohta ning üldistatud hinnang leevendusmeetmete vajaduse ja mahu kohta.

Oluline vibratsiooni kui ülenormatiivse häiringu leviala piirdub tee vahetu lähedusega ning

eeldades, et 2+2 sõiduradadega tee puhul ei jää ühtegi tundlikku hoonet äärmise sõiduraja

2(2)

vahetusse lähedusse (tee rajamiseks vajalik maa-ala võib ulatuda ca 20 m kaugusele teest) ei ole

ette näha vibratsiooni piirväärtuste ületamist.

Detailse lahenduse etapiks koostatud müra- ja vibratsiooniuuringu lähteülesande kohaselt ei ole

maanteeliiklusest tuleneva maapinna kaudu leviva vibratsiooni hindamiseks Eestis

üldkasutatavaid arvutusmeetodeid kehtestatud. Sellest tulenevalt hinnatakse vibratsiooni levikut

eksperthinnanguna tuginedes erialakirjandusele, teadusartiklitele, varasematele sarnastele

uuringutele ja olemasolu korral ka varasematele mõõtmistulemustele ning muule asjakohasele

dokumentatsioonile. Vibratsiooni eksperthinnangu andmisel lähtutakse II etapi töödes tee

täpsest asukohast, mille alusel saab välja tuua tee ja lähimate tundlike hoonete vahemaa ning

võimaliku mõju. Vajadusel esitatakse detailse lahenduse etapis ka soovitused maantee

kasutusaegse olukorra müra- ja vibratsioonitasemete seire kohta.

Detailse lahenduse etapiks koostatud eelprojekti lähteülesande kohaselt tuleb tagada standardiga

EVS-EN 17037:2019+A1:2021/AC:2022 „Päevavalgus hoonetes“ nõutud valgustingimused.

Tuleb anda hinnang läbipaistvate müratõkkepaneelide kasutamiseks (kui müratundliku hoone

eluruumides on vaja kontrollida varjutuse teket) ja sisend, millistes lõikudes on järgmises etapis

insolatsiooniarvutus vajalik koostada.

Planeeringualal on põhjavesi maapinnalt lähtuva reostuse eest peamiselt kaitsmata või nõrgalt

kaitstud, mistõttu on edasisel kavandamisel oluline pöörata tähelepanu mõjude leevendamisele,

samuti tuleb projekti elluviimisel rakendada üldisi veekaitsemeetmeid.

REP asukoha eelvaliku seletuskirjas on välja toodud tingimused detailse lahenduse

koostamiseks. Muuhulgas tuuakse välja, et eluhoonete puhul pöörata tähelepanu maantee

kavandamisega kaasnevate mõjude leevendamisele (nt müratõkete rajamine, ligipääsude

tagamine jm), hinnata kavandatava tegevuse mõju põhjaveele ja määrata põhjavee kaitse- ja

leevendusmeetmed. Lisaks tuleb läbi viia müra- ja vibratsiooniuuringu II etapp, mille käigus

teostada täiendav (ühtlasi ka detailsem) müra leviku modelleerimine ning koostada müra leviku

kaardid vastavalt detailsele lahendusele ja töötada välja konkreetsed liiklusmürast lähtuvad

leevendusmeetmed, mis on sisendiks edasisele projekteerimisele.

Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning kooskõlastab Haljala–Kukruse vahelise

maanteelõigu REP asukoha eelvaliku ja selle mõjude hindamise, sh KSH I etapi aruande

eelnõud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liisu Tamm

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Ida regionaalosakond

554 8431 [email protected]