MÄÄRUS

05.08.2026 nr 26

Digimajanduse teadustööde konkurss

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega sätestatakse digimajanduse teadustööde konkursi (edaspidi konkurss) korraldamise

ja preemia määramise tingimused ja kord ning konkursile esitatud tööde nõuandva

hindamiskomisjoni (edaspidi komisjon) moodustamine, ülesanded ja töökord.

§ 2. Konkursi eesmärk ja digimajanduse valdkond

(1) Konkursi eesmärk on ergutada teadustegevust digimajanduse valdkonnas ning avaldada

tunnustust silmapaistva uurimistöö või teadusartikli eest nimetatud valdkonnas.

(2) Digimajanduse valdkonnana käesoleva määruse tähenduses käsitletakse

majandustegevuse, ettevõtluse, avalike teenuste või ühiskondlike protsesside arengut ja

toimimist, mis põhineb andmete, digitehnoloogiate, automatiseeritud andmevahetuse,

tehisintellekti, küberturvalisuse, digitaalsete teenuste, platvormide või muu digitaalse taristu

kasutamisel.

§ 3. Preemia kategooriad ning põhi- ja eripreemia

(1) Preemia antakse välja:

1) uurimistööde kategoorias;

2) teadusartiklite kategoorias.

(2) Uurimistööde kategoorias premeeritakse bakalaureuseõppe, rakenduskõrgharidusõppe,

magistriõppe ja doktoriõppe lõputöid.

(3) Teadusartiklite kategoorias premeeritakse rahvusvahelistes eelretsenseeritavates

teadusajakirjades avaldatud või avaldamiseks vastu võetud teadusartikleid, mis vastavad Eesti

Teadusinfosüsteemi klassifikatsiooni kategooriatele 1.1 ja 1.2.

(4) Põhipreemia määratakse uurimistööle või teadusartiklile, mis on komisjoni hinnangul

teaduslikult või akadeemiliselt kõrgetasemeline ning vastab § 5 lõikes 3 sätestatud

hindamiskriteeriumidele.

2

(5) Eripreemia võib määrata lõikes 2 nimetatud lõputööle või lõikes 3 nimetatud

teadusartiklile, millel on digimajanduse valdkonna arengu seisukohalt väljapaistev praktiline

väärtus, rakendatavus või valdkondlik mõju.

(6) Kummaski lõikes 1 nimetatud kategoorias võib määrata ühe või mitu põhipreemiat või

jätta põhipreemia välja andmata. Lisaks võib määrata ühe või mitu eripreemiat, kui konkursile

esitatud töö vastab lõikes 5 sätestatud tingimustele.

§ 4. Konkursi väljakuulutamine

Konkurss kuulutatakse eelarveliste vahendite olemasolul välja üks kord aastas valdkonna eest

vastutava ministri käskkirjaga ning teade avaldatakse Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi ministeerium) veebilehel. Käskkirjas märgitakse

tööde esitamise tähtaeg, preemiate suurused ning vajaduse korral preemiate kogumaht ja

jaotus kategooriate vahel.

§ 5. Komisjoni moodustamine ja töökord

(1) Konkursile esitatud töid hindab valdkonna eest vastutava ministri moodustatud komisjon.

(2) Komisjon on vähemalt kolmeliikmeline. Komisjoni koosseisu määramisel lähtutakse

vajadusest tagada komisjoni pädevus digimajanduse valdkonna ning konkursile esitatud

uurimistööde ja teadusartiklite hindamisel.

(3) Komisjon hindab esitatud tööde vastavust konkursi eesmärgile järgmiste

hindamiskriteeriumide alusel:

1) töö teaduslik või akadeemiline kvaliteet, mis moodustab 25 protsenti koondhindest;

2) uurimisküsimuse, metoodika ja järelduste põhjendatus, mis moodustab 20 protsenti

koondhindest;

3) töö originaalsus ja asjakohasus digimajanduse valdkonnas, mis moodustab 20 protsenti

koondhindest;

4) töö tulemuste panus digimajanduse valdkonna arengusse ning praktiline või valdkondlik

mõju, mis moodustab 35 protsenti koondhindest.

(4) Iga lõikes 3 nimetatud hindamiskriteeriumi hinnatakse skaalal 0–5 punkti, kus 0 punkti

tähendab, et töö ei vasta vastavale kriteeriumile, ning 5 punkti tähendab, et töö vastab

vastavale kriteeriumile väga kõrgel tasemel.

(5) Töö koondhinne arvutatakse lõikes 3 sätestatud hindamiskriteeriumide osakaalude alusel.

Komisjon võib teha ettepaneku põhipreemia või eripreemia määramiseks tööle, mille

koondhinne ja sisuline kvaliteet põhjendavad preemia määramist.

(6) Komisjonil on õigus:

1) kaasata tööde hindamiseks eksperte;

2) küsida lisaandmeid uurimistöö või teadusartikli kohta;

3) teha ettepanek määrata üks või mitu eripreemiat § 3 lõikes 5 sätestatud juhul;

4) teha ettepanek jätta põhipreemia kategoorias välja andmata, määrata kategoorias üks või

mitu põhipreemiat või jagada põhipreemia mitme kandidaadi vahel;

5) jätta hindamata töö, mis ei vasta konkursi eesmärgile.

(7) Komisjon on otsustusvõimeline, kui selle tööst võtab osa üle poole komisjoni liikmetest.

3

Komisjon teeb ettepanekud koosolekul osalevate liikmete poolthäälte enamusega.

(8) Võrdse koondhinde korral eelistatakse tööd, mille punktisumma on kõrgem lõike 3 punktis

4 sätestatud hindamiskriteeriumi alusel. Kui ka nimetatud hindamiskriteeriumi punktisumma

on võrdne, teeb komisjon ettepaneku poolthäälte enamusega.

(9) Komisjoni liige ei osale sellise töö hindamisel ega selle kohta ettepaneku tegemisel, mille

juhendaja ta on, mille autor või kaasautor on temaga seotud isik korruptsioonivastase seaduse

§ 7 lõike 1 punkti 1 tähenduses või mille puhul esineb muu asjaolu, mis võib tekitada

põhjendatud kahtluse komisjoni liikme erapooletuses. Vajaduse korral määrab valdkonna eest

vastutav minister komisjoni liikme asemele uue liikme.

§ 6. Konkursil osalemise tingimused

(1) Uurimistööde kategoorias võib konkursil osaleda isik, kes õpib Eesti ülikoolis, välisriigi

ülikoolis või rakenduskõrgkoolis bakalaureuse-, rakenduskõrgharidus-, magistri- või

doktoriõppes akrediteeritud õppekava alusel või on sellise õppe läbinud.

(2) Teadusartiklite kategoorias võib konkursil osaleda isik, kes õpib Eesti ülikoolis

doktoriõppes akrediteeritud õppekava alusel, on sellise õppe läbinud või on Eesti ülikooli

teadustöötaja.

(3) Konkursil ei või osaleda isik, kes on konkursil osalemise ajal ministeeriumi ametnik või

töötaja.

(4) Konkursile võib esitada uurimistöö, mille kaitsmisest ei ole konkursiteates määratud tööde

esitamise tähtajaks möödunud rohkem kui kaks aastat.

(5) Konkursile võib esitada teadusartikli, mis on eelretsenseeritavas rahvusvahelises

teadusajakirjas avaldamiseks vastu võetud või avaldatud ning mille avaldamisest ei ole

konkursiteates määratud tööde esitamise tähtajaks möödunud rohkem kui kaks aastat.

(6) Ühte uurimistööd või teadusartiklit võib konkursile esitada üks kord.

(7) Preemia saaja on kohustatud ministeeriumi soovil esitlema oma tööd ministeeriumiga

seotud avalikel esinemistel kuni kaks korda.

(8) Ministeerium ei hüvita konkursil osalemisega seotud kulutusi.

(9) Ministeeriumil on õigus kasutada konkursi tutvustamiseks ja tulemuste avalikustamiseks

konkursile esitatud uurimistöö või teadusartikli pealkirja, autori nime ja lühikokkuvõtet.

Uurimistöö või teadusartikli tervikteksti võib avalikustada autori nõusolekul.

§ 7. Konkursil osalemise dokumentide esitamine

Konkursil osalemiseks esitatakse konkursiteates määratud tähtajaks elektroonselt järgmised

dokumendid:

1) kirjalik konkursil osalemise avaldus, milles märgitakse uurimistöö või teadusartikli autori

nimi, õppeasutus, telefoninumber või e-posti aadress ning uurimistöö või teadusartikli

koostamise aeg ja koht;

2) eesti- või ingliskeelne korrektselt vormistatud uurimistöö või teadusartikkel;

3) autori elulookirjeldus;

4

4) eestikeelne lühikokkuvõte, mille pikkus on uurimistööl kuni kolm ja teadusartiklil kuni

kaks lehekülge ning millest peab nähtuma seos digimajanduse valdkonnaga;

5) uurimistöö puhul autori vastava õppeastme lõpetamist tõendav diplom või ülikooli või

rakenduskõrgkooli väljastatud tõend vastaval õppekaval õppimise kohta ning teadusartikli

puhul Eesti ülikooli väljastatud tõend doktoriõppes õppimise, selle lõpetamise või ülikoolis

teadustöö tegemise kohta.

§ 8. Preemia määramine

Põhipreemia ja vajaduse korral eripreemia määrab valdkonna eest vastutav minister komisjoni

ettepaneku alusel käskkirjaga.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Maria Alajõe

strateegia ja teenuste juhtimise asekantsler

kantsleri ülesannetes

27.07.2026

Majandus- ja tööstusministri määruse „Digimajanduse teadustööde konkurss“ eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu eesmärk on kehtestada digimajanduse teadustööde konkursil preemia määramise

tingimused ja kord ning sätestada konkursile esitatud tööde hindamiskomisjoni moodustamise

alused ja töökorraldus. Konkursi eesmärk on:

 ergutada teadustegevust digimajanduse valdkonnas;

 avaldada tunnustust silmapaistva uurimistöö või teadusartikli eest digimajanduse

valdkonnas;

 tõsta esile digimajanduse valdkonna arengusse panustavaid uurimistöid ja

teadusartikleid;

 võimaldada eripreemia määramist tööle, millel on digimajanduse valdkonna arengu

seisukohalt väljapaistev praktiline väärtus, rakendatavus või valdkondlik mõju.

Eelnõu aitab tugevdada teadmussiiret ning soodustab teadustulemuste laiemat rakendamist

ettevõtluses ja avalikus sektoris. Samuti toetab see digimajanduse valdkonna arengut ja

suurendab valdkondlikku teadlikkust.

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

Määruse rakendamine ei suurenda oluliselt konkursil osalejate ega teiste asjaomaste isikute

halduskoormust. Konkursil osalemine on vabatahtlik ning dokumendid esitatakse

elektrooniliselt. Regulaarset aruandluskohustust ei kehtestata. Halduskoormus piirdub

konkursil osalemiseks vajalike dokumentide esitamisega, mis on sarnaste konkursside puhul

tavapärane.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

digimajanduse osakonna reaalajamajanduse projektijuht Pärja Bärg (tel 5885 1195, e-post

[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi

õigusloome korralduse talituse toimetaja Inge Mehide (e-post [email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass (e-post

[email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määrus koosneb kaheksast paragrahvist: 1) reguleerimisala;

2) konkursi eesmärk ja digimajanduse valdkond;

3) preemia kategooriad ning põhi- ja eripreemia;

4) konkursi väljakuulutamine;

5) komisjoni moodustamine ja töökord;

6) konkursil osalemise tingimused;

7) konkursil osalemise dokumentide esitamine;

8) preemia määramine.

Eelnõu paragrahviga 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Paragrahviga määratakse

kindlaks, et määrusega reguleeritakse digimajanduse teadustööde konkursi korraldamist,

preemia määramise tingimusi ja korda ning konkursile esitatud tööde hindamiskomisjoni

moodustamist, ülesandeid ja töökorda.

Eelnõu paragrahviga 2 sätestatakse konkursi eesmärk ja digimajanduse valdkonna määratlus.

Konkursi eesmärk on ergutada teadustegevust digimajanduse valdkonnas ning avaldada

tunnustust silmapaistva uurimistöö või teadusartikli eest. Paragrahvis täpsustatakse ka

digimajanduse valdkonna sisu, et konkursi ese oleks osalejatele ja hindamiskomisjonile üheselt

arusaadav. Digimajanduse valdkonnana käsitatakse majandustegevuse, ettevõtluse, avalike

teenuste või ühiskondlike protsesside arengut ja toimimist, mis põhineb andmete,

digitehnoloogiate, automatiseeritud andmevahetuse, tehisintellekti, küberturvalisuse,

digitaalsete teenuste, platvormide või muu digitaalse taristu kasutamisel. Määratlus võimaldab

hõlmata digimajanduse eriilmelisi ja kiiresti arenevaid teemasid ning annab konkursile selge,

kuid paindliku valdkondliku raami.

Digimajanduse teadustööde konkursi eesmärk on tunnustada ja nähtavaks teha juba valminud

uurimistöid ja teadusartikleid, mis toetavad digimajanduse valdkonna arengut. Konkursi

eesmärk ei ole tellida riigile uut teadmist, vaid edendada digimajanduse valdkonnaga seotud

teadustegevuse nähtavust ning tugevdada ministeeriumi koostööd ülikoolide ja teadlastega.

Eraldi valdkonnapõhine konkurss võimaldab üldistest tunnustuskonkurssidest sihipärasemalt

esile tõsta digimajanduse, andmepõhise majanduse, reaalajamajanduse, automatiseeritud

andmevahetuse, tehisintellekti, küberturvalisuse ja teiste seotud teemadega töid ning tunnustada

nende teaduslikku, akadeemilist või praktilist väärtust.

Eelnõus kasutatakse nimetust „digimajanduse teadustööde konkurss“, kuna konkursil

premeeritakse lisaks teadusartiklitele ka bakalaureuse-, rakenduskõrgharidus-, magistri- ja

doktoriõppe lõputöid. Nimetus kajastab seetõttu paremini konkursi tegelikku ulatust. Samuti

väldib see võimalikku eksitavat seost mõistega „teaduspreemia“, mis võib Eesti

teadussüsteemis seostuda riiklike teaduspreemiatega. Eelnõu paragrahviga 3 kehtestatakse preemia kategooriad, põhipreemia ja eripreemia

eristamise alused ning preemiate määramise põhimõtted. Kahe eraldi kategooria loomine

võimaldab tunnustada eri tasemel teadustööd ning kaasata konkursile nii üliõpilasi, hiljuti

õpingud lõpetanud isikuid kui ka teadustöötajaid. Selline lahendus toetab järelkasvu arengut ja

aitab siduda akadeemilist teadust digimajanduse praktiliste väljakutsetega.

Uurimistööde kategooria eesmärk on väärtustada bakalaureuse-, rakenduskõrgharidus-,

magistri- ja doktoriõppe lõputöid, millel on potentsiaal panustada digimajanduse arengusse.

Doktoriõppe lõputööde hõlmamine uurimistööde kategoorias tagab konkursi sihtrühma ja

kategooriate loogilise terviklikkuse ning väldib põhjendamatut erisust, mille korral madalama

õppeastme lõputööd oleksid konkursil lubatud, kuid doktoriõppe lõputööd mitte. Eraldi

lõputööde kategooria aitab suurendada teadlaste ja järelkasvu huvi valdkonna teemade vastu

ning toetab teadusliku kompetentsi kasvu.

Teadusartiklite kategooria eesmärk on tunnustada kõrgema teadusliku tasemega publikatsioone,

mis on läbinud rahvusvahelise eelretsenseerimise. Viide Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS)

klassifikatsiooni kategooriatele 1.1 ja 1.2 aitab tagada tööde võrreldava teadusliku kvaliteedi

ning tugineb Eestis väljakujunenud teaduspublikatsioonide hindamise süsteemile. ETISe

kategooria 1.1 hõlmab kõrgetasemelisi rahvusvahelisi teaduspublikatsioone ning kategooria 1.2

laiemat ringi eelretsenseeritud teadusartikleid.

Põhipreemia määratakse uurimistööle või teadusartiklile, mis on komisjoni hinnangul

teaduslikult või akadeemiliselt kõrgetasemeline ning vastab paragrahvi 5 lõikes 3 sätestatud

hindamiskriteeriumidele. Eripreemia võib määrata tööle, millel on digimajanduse valdkonna

arengu seisukohalt väljapaistev praktiline väärtus, rakendatavus või valdkondlik mõju. Selline

eristamine võimaldab tunnustada ühelt poolt kõrget teaduslikku või akadeemilist taset ning

teiselt poolt töid, mille olulisus seisneb eelkõige praktilises kasutatavuses või mõjus

digimajanduse arengule.

Igas kategoorias võib määrata ühe või mitu põhipreemiat või jätta põhipreemia välja andmata.

Lisaks võib määrata ühe või mitu eripreemiat, kui konkursile esitatud töö vastab eripreemia

tingimustele. Selline lahendus annab hindamiskomisjonile võimaluse lähtuda konkursile

esitatud tööde tegelikust tasemest, sisulisest väärtusest ja eripreemia eesmärgist. Eelnõu paragrahviga 4 sätestatakse konkursi väljakuulutamise kord. Paragrahviga

reguleeritakse digimajanduse teadustööde konkursi väljakuulutamise põhimõtteid ning

avalikkuse teavitamist konkursi tingimustest.

Digimajanduse teadustööde konkurss kuulutatakse eelarveliste vahendite olemasolul välja üks

kord aastas valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga ning teade avaldatakse ministeeriumi

veebilehel. Selline lahendus täpsustab konkursi korraldamise regulaarsust, määrab selge

otsustusvastutuse ja tagab konkursi avaliku kättesaadavuse.

Samal ajal säilitatakse ministeeriumile vajalik paindlikkus, kuna konkursi väljakuulutamine

sõltub eelarveliste vahendite olemasolust. Seetõttu ei nähta ette absoluutset kohustust konkurssi

igal aastal korraldada, vaid võimaldatakse arvestada konkreetse aasta eelarvevõimalusi.

Käskkirjas märgitakse tööde esitamise tähtaeg, preemiate suurused ning vajaduse korral

preemiate kogumaht ja jaotus kategooriate vahel. Nende andmete määramine konkursi

väljakuulutamisel on vajalik, sest konkursi rahaline maht ja kategooriate vaheline jaotus võivad

sõltuda konkreetse aasta eelarvevõimalustest ning korralduslikest vajadustest. Teate

avaldamine ministeeriumi veebilehel tagab konkursi läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ning

tingimuste avaliku kättesaadavuse kõigile potentsiaalsetele osalejatele.

Eelnõu paragrahviga 5 reguleeritakse hindamiskomisjoni moodustamist, ülesandeid ja

töökorraldust. Preemiate määramiseks moodustatakse komisjon, et tagada tööde sisuline

hindamine selgete kriteeriumide alusel.

Komisjoni moodustab valdkonna eest vastutav minister ning komisjon on vähemalt

kolmeliikmeline. Selline lahendus võimaldab tagada komisjoni moodustamise selge

vastutusahela, piisava pädevuse ning vajaduse korral selle koosseisu ajakohastamise.

Komisjoni koosseisu määramisel lähtutakse vajadusest tagada komisjoni pädevus

digimajanduse valdkonna ning konkursile esitatud uurimistööde ja teadusartiklite hindamisel.

Komisjoni konkreetset koosseisu määruses ei reguleerita, kuna komisjoni moodustab

valdkonna eest vastutav minister, arvestades konkursile esitatud tööde valdkondlikku ja

teaduslikku eripära. See säilitab ministeeriumile vajaliku paindlikkuse komisjoni

moodustamisel.

Komisjoni otsustusvõime ja ettepanekute tegemise kord toetavad menetluse läbipaistvust ning

otsuste põhjendatust. Komisjon on otsustusvõimeline, kui selle tööst võtab osa üle poole

komisjoni liikmetest. Komisjoni ettepanekud tehakse koosolekul osalevate liikmete poolthäälte

enamusega, mis tagab, et ettepanek põhineb komisjoni liikmete enamuse seisukohal.

Paragrahvi lõikes 3 sätestatud hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud koondhindest tagavad

tööde võrreldava hindamise ning suunavad tähelepanu kvaliteedile, akadeemilisele tasemele,

originaalsusele ja asjakohasusele ning töö tulemuste panusele digimajanduse valdkonna

arengusse ja valdkondlikule mõjule.

Komisjon hindab esmalt, kas konkursile esitatud uurimistöö või teadusartikkel vastab

digimajanduse valdkonnale ja konkursi eesmärgile. Digimajanduse valdkonnale vastavaid töid

hinnatakse määruses sätestatud nelja hindamiskriteeriumi alusel ning igale

hindamiskriteeriumile on määratud osakaal töö koondhindest. Iga hindamiskriteeriumi

hinnatakse skaalal 0–5 punkti, kus 0 punkti tähendab, et töö ei vasta vastavale kriteeriumile,

ning 5 punkti tähendab, et töö vastab kriteeriumile väga kõrgel tasemel. Töö koondhinne arvutatakse hindamiskriteeriumide osakaalude alusel. Koondhinne on

komisjonile aluseks ettepaneku tegemisel põhipreemia või eripreemia määramiseks, arvestades

ühtlasi määruses sätestatud preemia määramise eesmärki ja tingimusi. Selline

hindamismetoodika tagab konkursile esitatud tööde hindamise läbipaistvuse, võrreldavuse ja

ühetaolisuse ning võimaldab põhjendada komisjoni ettepanekut objektiivsetele ja eelnevalt

teada olevatele hindamiskriteeriumidele tuginedes. Võrdse koondhinde korral eelistatakse tööd, mille punktisumma on kõrgem paragrahvi 5 lõike

3 punktis 4 sätestatud hindamiskriteeriumi alusel. Selline lahendus toetab otsuste võrreldavust

ja põhjendatust ning võimaldab võrdsete koondtulemuste korral lähtuda kriteeriumist, mis

väljendab töö panust digimajanduse valdkonna arendamisse ja valdkondlikku tähtsust. Võrdse koondhinde korral eelistatakse tööd, mille punktisumma on kõrgem paragrahvi 5 lõike

3 punktis 4 sätestatud hindamiskriteeriumi alusel. Selline lahendus toetab otsuste võrreldavust

ja põhjendatust ning võimaldab võrdsete koondtulemuste korral lähtuda kriteeriumist, mis

väljendab töö panust digimajanduse valdkonna arengusse ja valdkondlikku mõju. Paragrahvi lõikes 6 sätestatud komisjoni õigused võimaldavad kaasata tööde hindamiseks

eksperte, küsida lisaandmeid uurimistöö või teadusartikli kohta, teha ettepaneku määrata üks

või mitu eripreemiat, teha ettepaneku jätta põhipreemia kategoorias välja andmata, määrata

kategoorias üks või mitu põhipreemiat või jagada põhipreemia mitme kandidaadi vahel ning

jätta hindamata töö, mis ei vasta konkursi eesmärgile. Need õigused on vajalikud, et komisjon

saaks hinnata töid sisuliselt, võrreldavalt ja valdkonna eripära arvestades. Komisjoni õigus jätta

hindamata töö, mis ei vasta konkursi eesmärgile, aitab vältida olukorda, kus preemia määramise

menetluses võrreldakse konkursi esemest väljapoole jäävaid töid.

Paragrahvi lõikes 9 sätestatud huvide konflikti vältimise regulatsiooni eesmärk on tagada

komisjoni sõltumatus, erapooletus ja konkursi usaldusväärsus. Komisjoni liige ei osale sellise

töö hindamisel ega selle kohta ettepaneku tegemisel, mille juhendaja ta on, mille autor või

kaasautor on temaga seotud isik korruptsioonivastase seaduse § 7 lõike 1 punkti 1 tähenduses

või mille puhul esineb muu asjaolu, mis võib tekitada põhjendatud kahtluse komisjoni liikme

erapooletuses. Regulatsioon hõlmab nii formaalseid seoseid kui ka muid olukordi, kus

objektiivse hindamise suhtes võib tekkida põhjendatud kahtlus. Vajaduse korral määrab

valdkonna eest vastutav minister komisjoni liikme asemele uue liikme, mis võimaldab säilitada

komisjoni töö- ja otsustusvõime ka huvide konflikti ilmnemisel.

Eelnõu paragrahviga 6 sätestatakse konkursil osalemise tingimused. Paragrahviga määratakse

kindlaks digimajanduse teadustööde konkursi sihtrühmad ning tingimused, millele konkursile

esitatavad tööd peavad vastama.

Uurimistööde kategoorias võib konkursil osaleda isik, kes õpib Eesti ülikoolis, välisriigi

ülikoolis või rakenduskõrgkoolis bakalaureuse-, rakenduskõrgharidus-, magistri- või

doktoriõppes akrediteeritud õppekava alusel või on sellise õppe läbinud. Teadusartiklite

kategoorias võib konkursil osaleda isik, kes õpib Eesti ülikoolis doktoriõppes akrediteeritud

õppekava alusel, on sellise õppe läbinud või on Eesti ülikooli teadustöötaja. Määruses ei piirata

konkursil osalemist kodakondsuse alusel, sest konkursi eesmärk on tunnustada digimajanduse

valdkonda panustavaid uurimistöid ja teadusartikleid ning sellise piirangu kehtestamine ei oleks

konkursi eesmärgi saavutamiseks vajalik.

Ministeeriumi ametnike ja töötajate konkursil osalemise piirang on vajalik võimaliku huvide

konflikti vältimiseks ning konkursi usaldusväärsuse tagamiseks.

Uurimistöö puhul on tingimuseks, et selle kaitsmisest ei ole konkursiteates määratud tööde

esitamise tähtajaks möödunud rohkem kui kaks aastat. Teadusartikli puhul on tingimuseks, et

see on eelretsenseeritavas rahvusvahelises teadusajakirjas avaldamiseks vastu võetud või

avaldatud ning selle avaldamisest ei ole konkursiteates määratud tööde esitamise tähtajaks

möödunud rohkem kui kaks aastat. Ühte uurimistööd või teadusartiklit võib konkursile esitada

üks kord.

Preemia saaja kohustus esitleda oma tööd ministeeriumi soovil ministeeriumiga seotud avalikel

esinemistel kuni kaks korda aitab tutvustada teadustulemusi laiemalt ja suurendada

valdkondlikku teadlikkust. Säte, mille kohaselt ministeerium ei hüvita konkursil osalemisega

seotud kulutusi, lähtub konkursi vabatahtlikkuse põhimõttest. Ministeeriumile antud õigus

kasutada konkursi tutvustamiseks ja tulemuste avalikustamiseks konkursile esitatud uurimistöö

või teadusartikli pealkirja, autori nime ja lühikokkuvõtet võimaldab tutvustada konkursi

tulemusi ning toetada teadmussiiret. Uurimistöö või teadusartikli tervikteksti võib avalikustada

üksnes autori nõusolekul, mis kaitseb autori õigusi ja väldib põhjendamatut sekkumist töö

avaldamise või kasutamise üle otsustamisse.

Eelnõu paragrahviga 7 sätestatakse konkursil osalemiseks esitatavad dokumendid ja nende

esitamise üldpõhimõtted.

Konkursil osalemiseks tuleb esitada kirjalik avaldus, uurimistöö või teadusartikkel, autori

elulookirjeldus, eestikeelne lühikokkuvõte ning õpinguid või teadustöötaja staatust tõendav

dokument. Nõutavad dokumendid võimaldavad hindamiskomisjonil hinnata töö teaduslikku

taset, praktilist väärtust ja vastavust konkursi tingimustele ning kontrollida osalemisõigust.

Uurimistöö või teadusartikkel peab olema esitatud eesti või inglise keeles. Lisaks nõutakse

eestikeelset lühikokkuvõtet, mille pikkus on uurimistööl kuni kolm ja teadusartiklil kuni kaks

lehekülge ning millest peab nähtuma seos digimajanduse valdkonnaga.

Uurimistöö puhul tuleb esitada autori vastava õppeastme lõpetamist tõendav diplom või

ülikooli või rakenduskõrgkooli väljastatud tõend vastaval õppekaval õppimise kohta ning

teadusartikli puhul Eesti ülikooli väljastatud tõend doktoriõppes õppimise, selle lõpetamise või

ülikoolis teadustöö tegemise kohta. Need dokumendid on vajalikud konkursil osalemise

tingimuste täitmise kontrollimiseks.

Elektroonilise esitamise nõue muudab menetluse osalejatele lihtsamaks ja halduslikult

tõhusamaks ning vähendab dokumentide menetlemisega seotud halduskoormust.

Eelnõu paragrahviga 8 sätestatakse põhipreemia ja eripreemia määramise kord. Paragrahviga

reguleeritakse põhipreemia ja eripreemia määramise otsustusprotsessi.

Põhipreemia ja vajaduse korral eripreemia määrab valdkonna eest vastutav minister komisjoni

ettepaneku alusel käskkirjaga. Komisjoni ettepanek ei ole lõplik haldusakt, vaid sisuline

eksperdihinnang ja ettepanek preemia määramiseks. Ministri käskkiri tagab lõpliku

otsustusvastutuse selge paiknemise ning võimaldab preemia määramise otsuse vormistada

läbipaistvalt ja kontrollitavalt. Selline lahendus ühendab komisjoni valdkondliku

eksperdihinnangu ja ministri pädevuse ning aitab tagada konkursi õiguspärase, põhjendatud ja

ühetaolise korralduse.

Võimalike vaidluste riski vähendavad määruses sätestatud konkursi eesmärk, digimajanduse

valdkonna määratlus, osalemistingimused, hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud, komisjoni

otsustusvõime ja poolthäälte enamuse nõue ning huvide konflikti vältimise kord. Kuna preemia

määratakse ministri käskkirjaga komisjoni ettepaneku alusel, on võimalik otsuse aluseks

olevaid kaalutlusi dokumenteerida ning vajaduse korral kontrollida. Konkursi vabatahtlikkus,

elektrooniline esitamine ja ministeeriumi veebilehel avaldatavad konkursitingimused toetavad

menetluse läbipaistvust ja osalejate võrdset kohtlemist. Eripreemia määramise võimalus

võimaldab tunnustada tööd, millel on digimajanduse valdkonna arengu seisukohalt väljapaistev

praktiline väärtus, rakendatavus või valdkondlik mõju, sõltumata sellest, kas tööle määratakse

põhipreemia. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. Määruse raames antavad preemiad ei ole

käsitletavad riigiabina, kuivõrd preemia saaja on füüsiline isik, kes ei ole käsitletav ettevõtjana

riigiabi regulatsiooni mõttes.

4. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega seotud kulud kaetakse valdkonna eest vastutava ministeeriumi

eelarvest. Konkurss kuulutatakse välja üksnes eelarveliste vahendite olemasolul. Preemiate

suurused ning vajaduse korral preemiate kogumaht ja jaotus kategooriate vahel määratakse

ministri käskkirjas konkursi väljakuulutamisel, mis võimaldab arvestada konkreetse aasta

eelarvevõimalusi. Määruse rakendamine ei too kaasa täiendavat püsikulu ega regulaarset

aruandluskohustust. Konkursil osalemisega seotud kulutusi ministeerium ei hüvita.

5. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning

Haridus- ja Teadusministeeriumile. Laekunud märkustega arvestamise tabel on lisatud

seletuskirjale.

Majandus- ja tööstusministri määruse „Digimajanduse

teadustööde konkurss“ eelnõu seletuskiri

Lisa

Märkustega arvestamise tabel

Kooskõlastaja või

arvamuse esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Arvestamise või

mittearvestamise

põhjendus

Haridus- ja

teadusministeerium

1. Määruse eelnõu reguleerib

digimajanduse teaduspreemia konkurssi.

Defineerimata on, mida mõeldakse

digimajanduse all. Seda sisu ei ava ka

seletuskiri. Kui konkurss on piiritletud

ühe valdkonnaga, siis peaks täpsemalt

kirjeldama, millise sisuga töid sinna

oodatakse või andma komisjonile

võimaluse otsustada, kas esitatud töö

sobib konkursile.

Arvestatud. Määruse

eelnõu täiendati, et

konkursi valdkondlik

piiritlus oleks selgem.

Digimajanduse

valdkonna määratlus

lisati § 2 lõikesse 2 ning

seletuskirja täiendati

vastava selgitusega.

Lisaks täpsustati

komisjoni pädevust

hinnata esitatud töö

vastavust konkursi

eesmärgile ja kuulumist

digimajanduse

valdkonda.

2. Teeme ka ettepaneku kaaluda preemia

nimetuse muutmist. Eesti

teadussüsteemis kasutatakse mõistet

„teaduspreemia“ üldjuhul väga

silmapaistvate teadus- ja arendustöö

tulemuste eest antavate kõrgetasemeliste

tunnustuste tähistamiseks, mida antakse

teadlastele või teaduskollektiividele

(riiklikud teaduspreemiad). Määruse

eelnõu kohaselt premeeritakse muu

hulgas bakalaureuse-,

rakenduskõrgharidus- ja magistriõppe

lõputöid ning üksikuid teadusartikleid,

mistõttu ei pruugi nimetus

„teaduspreemia“ olla kooskõlas mõiste

tavapärase kasutusega Eesti

teadussüsteemis. Teeme ettepaneku

Arvestatud. Et konkursi

nimetus ja terminoloogia

vastaksid paremini

sihtrühmale ning

konkursi sisule, muudeti

eelnõu nimetus

„Digimajanduse

teadustööde konkursiks“.

Samuti muudeti

terminoloogiat läbivalt:

antavat tunnustust

nimetatakse edaspidi

preemiaks.

kaaluda näiteks nimetust

„Digimajanduse teadustööde konkurss“

või muud konkursi eesmärki ja

sihtrühma täpsemalt kirjeldavat

nimetust.

3. Eelnõu § 3 lõige 1 reguleerib

teaduspreemiate kategooriaid ning

lõikes 2 nimetatakse, milliste

õppeastmete töid konkursi raames

premeeritakse. Nimetatud loetelus ei ole

doktoritöid. Palume selgitada, mis on

selle erisuse põhjendus.

Arvestatud. Eelnõu

täiendati selliselt, et

uurimistööde

kategooriasse lisati ka

doktoriõppe lõputööd.

Muudatuse eesmärk on

tagada konkursi

sihtrühma ja kategooriate

loogiline terviklikkus

ning vältida

põhjendamatut erisust,

mille kohaselt oleksid

bakalaureuseõppe,

rakenduskõrgharidusõppe

ja magistriõppe lõputööd

konkursil lubatud, kuid

doktoriõppe lõputööd

mitte. Vastavalt muudeti

§ 3 lõiget 2, § 6 lõiget 1

ja § 7 punkti 5, et

uurimistööde kategoorias

oleks võimalik esitada ka

doktoriõppe lõputöö ning

esitada selle kohta

asjakohane õppimist või

õppe lõpetamist tõendav

dokument.

4. Eelnõu § 3 lõige 4 võimaldab anda

eripreemia töödele, millel on

digimajanduse valdkonna arengu

seisukohalt väljapaistev praktiline

väärtus, rakendatavus või valdkondlik

mõju. Seejuures jääb ebaselgeks,

millistele kriteeriumitele vastavad tööd

saavad põhipreemia. Seletuskirjast

nähtub, et põhipreemiad on mõeldud

eelkõige teaduslikult kõrgetasemelistele

Arvestatud. Eelnõu

täiendati põhipreemia ja

eripreemia eristamise

aluste ning preemiate

määramise põhimõtetega.

§ 3 täiendati sättega, mille

kohaselt määratakse

põhipreemia uurimistööle

või teadusartiklile, mis on

komisjoni hinnangul

töödele ning eripreemiad praktilise

väärtusega töödele. Selline eristamine

peaks olema reguleeritud ka eelnõu

tekstis, et oleks üheselt arusaadav,

millistel alustel preemiaid määratakse.

Samuti puudub regulatsioon selle kohta,

mitu preemiat kummaski kategoorias

välja antakse, kuigi eelnõu näeb ette

võimaluse anda eripreemiaid. Selguse

tagamiseks palume täpsustada nii põhi-

ja eripreemiate eristamise alused kui ka

preemiate arv või määramise

põhimõtted.

teaduslikult või

akadeemiliselt

kõrgetasemeline ning

vastab § 5 lõikes 3

sätestatud

hindamiskriteeriumidele.

Eripreemia regulatsioon

täpsustati seotuna töö

väljapaistva praktilise

väärtuse, rakendatavuse

või valdkondliku mõjuga.

Samuti lisati põhimõte, et

igas kategoorias võib

määrata ühe või mitu

põhipreemiat või jätta

põhipreemia välja

andmata ning lisaks võib

määrata ühe või mitu

eripreemiat, kui

konkursile esitatud töö

vastab eripreemia

tingimustele. § 5 lõike 4

punkte 3 ja 4 täpsustati

vastavalt komisjoni

ettepaneku tegemise

õiguse osas.

5. Eelnõu § 4 sätestab, et konkursi

kuulutab välja valdkonna eest vastutav

minister. Määruse eelnõu ei reguleeri,

kui tihti konkurss toimub ega ka seda,

mis ajaks konkurss välja kuulutatakse.

Palume kaaluda regulatsiooni lisamist.

Arvestatud. Eelnõu § 4

täiendati konkursi

toimumise sageduse

põhimõttega. Sätte

kohaselt kuulutatakse

digimajanduse

teadustööde konkurss

eelarveliste vahendite

olemasolul välja üldjuhul

üks kord aastas

valdkonna eest vastutava

ministri käskkirjaga.

Selline sõnastus

täpsustab konkursi

korraldamise

regulaarsust, kuid jätab

ministeeriumile vajaliku

paindlikkuse

olukordadeks, kus

konkursi läbiviimine

sõltub eelarveliste

vahendite olemasolust.

6. Eelnõu § 5 reguleerib komisjoni

moodustamist ja töökorda. Palume

täpsustada, mitmest liikmest komisjon

koosneb ja kes need liikmed on. See on

oluline muuhulgas selleks, et tagada

piisav pädevus teadusartiklite sisulise

kvaliteedi hindamiseks. Samuti tuleks

sätestada komisjoni esimees, komisjoni

otsustusvõime (nt kvoorum) ning

otsuste tegemise kord, sealhulgas kuidas

lahendatakse olukorrad, kus tööd on

hinnanguliselt võrdsel tasemel. Nende

tingimuste reguleerimine on vajalik

menetluse läbipaistvuse ja võrreldavuse

tagamiseks, samuti selleks, et tagada

otsuste põhjendatus ning ennetada

võimalikke vaidlusi.

Osaliselt arvestatud.

Eelnõu ei täiendatud

komisjoni konkreetse

koosseisu ega esimehe

regulatsiooniga, kuna

komisjon moodustatakse

igal aastal valdkonna eest

vastutava ministri

käskkirjaga ning

koosseisu määramisel

peab jääma võimalus

arvestada vastava

konkursi tööde

valdkondlikku ja

teaduslikku eripära. Liiga

täpne koosseisu või

esimehe reguleerimine

määruses vähendaks

vajalikku paindlikkust.

Märkusega arvestamiseks

täiendati § 5 komisjoni

miinimumsuuruse,

pädevuse, otsustusvõime

ja otsuste tegemise korra

põhimõtetega. Samuti

lisati põhimõte, et võrdse

koondhinde korral

eelistatakse tööd, mille

punktisumma on kõrgem

tulemuste panust

digimajanduse valdkonna

arendamisse ja

valdkondlikku tähtsust

käsitleva

hindamiskriteeriumi

alusel.

7. Eelnõu § 6 lõige 1 reguleerib,

milliseid uurimistöid saab konkursile

esitada. Juhime tähelepanu, et eelnõu

kohaselt puudub võimalus esitada

doktoritöid. Sama paragrahvi lõige 2

võimaldab küll doktoriõppe lõpetanul

või doktorandil osaleda konkursil

teadusartikliga, kuid see ei ole

samaväärne doktoritöö esitamise

võimalusega. Kõik doktoritööd ei

koosne teadusartiklitest, vaid võivad

olla ka monograafiad, mida sellisel

kujul konkursile esitada ei saa. Palume

kaaluda uurimistööde kategooria

laiendamist nii, et see hõlmaks ka

doktoritöid.

Arvestatud. Eelnõu

täiendati selliselt, et

uurimistööde

kategooriasse lisati ka

doktoriõppe lõputööd.

Muudatuse eesmärk on

tagada konkursi

sihtrühma ja kategooriate

loogiline terviklikkus

ning vältida

põhjendamatut erisust,

mille kohaselt oleksid

bakalaureuseõppe,

rakenduskõrgharidusõppe

ja magistriõppe lõputööd

konkursil lubatud, kuid

doktoriõppe lõputööd

mitte. Vastavalt muudeti

§ 3 lõiget 2, § 6 lõiget 1

ja § 7 punkti 5, et

uurimistööde kategoorias

oleks võimalik esitada ka

doktoriõppe lõputöö ning

esitada selle kohta

asjakohane õppimist või

õppe lõpetamist tõendav

dokument.

8. Juhime tähelepanu, et üliõpilaste

uurimistööde tunnustamiseks on olemas

Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss,

mille raames oleks võimalik premeerida

ka digimajanduse valdkonna

bakalaureuse,

rakenduskõrgharidusõppe, magistriõppe

ja doktoriõppe lõpetanute töid.

Valdkonna jaoks oluliste teadusartiklite

leidmiseks saab koostööd teha

ülikoolidega, kaasata ministeeriumi

teadusnõunikku ning leida muid

koostöövõimalusi. Oluline on otsustada,

kas konkursi raames soovitakse

tunnustada digimajanduse valdkonna

Selgitatud. Eelnõu

eesmärk ei ole tellida

riigile uut digimajanduse

valdkonna teadmist, vaid

tunnustada ja nähtavaks

teha juba valminud

uurimistöid ja

teadusartikleid, mis

toetavad digimajanduse

valdkonna arengut.

Üliõpilaste teadustööde

riiklik konkurss on üldine

ja valdkonnaülene

tunnustuskonkurss,

samas kui digimajanduse

teadusartikleid või hoopis tellida riigile

vajalikku digimajanduse valdkonna uut

teadmist. Viimase jaoks eraldi

tunnustuskonkursi loomine vajalik ei

ole.

teadustööde konkurss on

valdkonnapõhine ning

seotud ministeeriumi

digimajanduse

arendamise

eesmärkidega. Eraldi

konkursi kaudu on

võimalik sihipäraselt

esile tõsta digimajanduse

valdkonna uurimistöid ja

teadusartikleid,

tugevdada koostööd

ülikoolide ja teadlastega

ning tunnustada töid,

millel on kõrge teaduslik

või akadeemiline tase või

väljapaistev praktiline

väärtus. Eelnõu on

märkuste põhjal

täiendatud konkursi

eesmärgi, digimajanduse

valdkonna määratluse,

preemiate nimetuse,

põhi- ja eripreemiate

eristamise ning komisjoni

pädevuse ja hindamise

korra osas.