Kaitsemiisteerium
Sakala tn 1, Tallinn 15094

Kliimaministeerium 07.09.2026
Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122

Siseministeerium
Pikk tn 61, Tallinn 15065


Riigi valmisolek reostustõrjeks merel ja laevatatavatel
siseveekogudel.
Valmisolek koostööks Euroopa Mereohutuse Agentuuriga
ja OSRL (Oil Spill Response Limited).


Logistika ja Sadamate Liit on viimastel aastatel pööranud riigiasutuste tähelepanu reostustõrjeks valmisoleku teemale ning puudustele õigusaktides. Seda teemat käsitles 2023. aastal ka rahvusvaheline töögrupp oma lõpparuandes “Eesti jäämurde alternatiivide analüüs”, kus muuhulgas käsitleti ka reostustõrje valmisolekut rahvusvahelise koostöö aspektis, rõhutades Eesti mahajäämust.
Mahajäämust ajendab muuhulgas Eesti puhul erinev teemakäsitlus võrreldes Euroopa paljude riikidega, kus mõisteti, et reostustõrje ei pruugi olla efektiivne, kui tegevuste ja vastutuse rõhuasetus on peamiselt sadamatel ja sadamaterminalidel. Euroopa Liit kaalus erinevaid võimalusi ning tuli järeldusele, et reostustõrje, eriti suuremahulise reostuse puhul, tuleb anda Euroopa Liidu pädevale asutusele, milleks valiti European Maritime Safety Agency, kes hakkaski moodustama hästivarustatud ning igati pädevaid operatiivse tegevusvõimekusega üksuseid ja tugipunkte Euroopa strateegiliselt tähtsates piirkondades, ka Läänemerel.
Eestiski on näide, kus sadama kütuseterminal sõlmis selle üksusega lepingu. Keskkonnaamet aktsepteeris seda, kinnitades vastavad sätted sadama reostustõrje plaanis.

Teemakäsitlus ei puuduta vaid tehnilist reostustõrjet (EMSA) vaid ka vastutuse ja kindlustuse aspekte (OSRL).
Kahjuks on meil jäänud mulje, et seda teemat ja võimalusi teatakse Eestis äärmiselt vähe. Meil puudub teave hiljuti Soome lahel läbiviidud Eesti-Soome reostustõrje ühisõppuse üksikasjadest, kuid arvame siiski, et mitmeid olulisi tehnilisi ja õiguslikke aspekte ei käsitletud, muuhulgas seonduvalt EMSA ja OSRL haldusaladega.
Seoses sellega palume Teie selgitusi Eesti valmisoleku ja tegevuskorralduse kohta ulatusliku merereostuse, eelkõige nafta- või õlireostuse avastamisel, piiramisel ja likvideerimisel.

Päringu eesmärk on saada terviklik ülevaade Eestis olemas olevatest reostustõrjevõimekustest, vastutuse ja operatsiooni juhtimise jaotusest ning välisriigist saabuva spetsialiseeritud reostustõrjeabi kaasamise praktilisest korraldusest EMSA ja OSRL vahendusel.

Võimaliku stsenaariumi kohaselt tekib reostus sadama akvatooriumil, kust see võib levida edasi rannikumerre ja seejärel rannaalale või maismaale. Reostuse põhjustajal või sündmuse eest vastutaval ettevõttel (sadama kütuseterminalil näiteks) võib olla leping rahvusvahelise naftareostustõrjeorganisatsiooniga Oil Spill Response Limited (OSRL), kellelt soovitakse tellida täiendavat personali, tehnikat ja naftatõrjevarustust.


Palume võimaluse korral vastata järgmistele küsimustele.

1. Eestis olemas olev reostustõrjevõimekus
1. Millised merereostuse avastamise, lokaliseerimise, kogumise ja likvideerimise võimekused on praegu Eestis olemas ja kas EMSA-OSRL kaasamine on praktiliselt võimalik?
2. Milliste riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, sadamate või eraettevõtjate käsutuses paiknevad muu hulgas:
• reostustõrjepoomid;
• skimmerid ja muud õli kogumise seadmed;
• reostustõrjevõimekusega laevad ja väikelaevad;
• kaldakoristuse tehnika;
• reostuse seire- ja proovivõtuvahendid;
3. Millise ulatuse ja raskusastmega merereostust on Eesti võimeline likvideerima oma vahenditega ning millal tekib vajadus taotleda rahvusvahelist või lepingulist täiendavat abi?
4. Millised on Eestis reostustõrjevarustuse ja personali mobiliseerimise eeldatavad reageerimisajad?

2. Vastutuse ja juhtimise jaotus reostuse erinevates etappides
Palume kirjeldada reostustõrjeoperatsiooni juhtimis- ja vastutusmudelit järgmistes olukordades:
1. reostus paikneb sadama akvatooriumil;
2. reostus väljub sadama akvatooriumilt ja levib Eesti merealale või rannikumerre;
3. reostus ohustab rannikut või jõuab rannaalale;
4. õlireostus levib maismaale;
5. reostus paikneb samaaegselt sadama akvatooriumil, avamerel ja rannaalal.
Palume täpsustada:
• milline asutus või isik juhib operatsiooni igas nimetatud etapis;
• millal ja millise otsuse alusel toimub juhtimisvastutuse üleminek ühelt asutuselt teisele;
• kes täidab sündmuskoha juhi, operatsiooni juhi või üldjuhi ülesandeid;
• milline on Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Mereväe, sadama pidaja, Keskkonnaameti, Transpordiameti, kohaliku omavalitsuse ja reostuse põhjustaja roll;
• kas operatsiooni koordineerib riiklik kriisijuhtimisstruktuur, Politsei- ja Piirivalveamet, Mereväe operatsioonikeskus või mõni muu juhtimisüksus;
• kuidas korraldatakse asutustevaheline infovahetus, olukorrateadlikkus ja operatiivsete otsuste tegemine;
• kuidas lahendatakse olukord, kus reostustõrjet tuleb samaaegselt teha nii merel kui ka maismaal.
Samuti palume selgitada, kas erineva ulatuse või raskusastmega reostuste puhul rakendatakse erinevaid juhtimistasandeid või reageerimisfaase ning milliste kriteeriumide alusel need käivitatakse.

3. OSRL-i kaasamine reostustõrjeoperatsiooni
Juhul kui reostuse põhjustajal või vastutaval ettevõttel on OSRL-iga kehtiv teenusleping ja OSRL-i soovitakse operatsiooni kaasata, palume selgitada:
1. Kes otsustab või annab kooskõlastuse OSRL-i personali, õhusõidukite ja reostustõrjevarustuse kaasamiseks?
2. Kas reostuse põhjustaja võib OSRL-i mobiliseerida kohe pärast sündmuse avastamist või peab ta enne saama operatsiooni juhtiva riigiasutuse nõusoleku?
3. Millisesse riiklikku juhtimisstruktuuri OSRL-i esindajad ja meeskonnad operatsiooni ajal integreeritakse?



4. Kes annab OSRL-ile tööülesanded ning määrab prioriteedid, tööpiirkonnad ja kasutatavad tõrjemeetodid?
5. Kas OSRL tegutseks riikliku operatsioonijuhi alluvuses või reostuse põhjustaja lepingupartnerina, kelle tegevus kooskõlastatakse operatsiooni juhiga?
6. Kes vastutab OSRL-i töötajate:
• tööaladele juurdepääsu;
• sidevahendite ja kontaktisikute määramise;
• tehnika kasutamise kooskõlastamise eest?
• Milliseid eelnevaid dokumente, volitusi, lepinguid või kooskõlastusi oleks soovitatav ette valmistada, et OSRL-i mobiliseerimine ei viibiks?
• Kas Eestis on OSRL-i või mõne teise rahvusvahelise reostustõrjeorganisatsiooni kaasamist varem harjutatud või õppustel läbi mängitud? Kui jah, siis millised olid peamised järeldused?

4. OSRL-i varustuse saabumine, tollivormistus ja piiriületus
OSRL-i mobilisatsioonimudeli kohaselt võib varustus saabuda Eestisse tellitud kaubalennuga või muu kiirtranspordiga. Pärast õhusõiduki saabumist tuleb varustus maha laadida, läbida vajaduse korral tollivormistus ning transportida lennujaamast sündmuskohale.
Palume selgitada:
1. Kas väljastpoolt Euroopa Liidu tolliterritooriumi saabuva reostustõrjevarustuse puhul on hädaolukorras võimalik kasutada erikorda, ajutise impordi menetlust või kiirendatud tollivormistust?
2. Kas sellise varustuse jaoks on ette nähtud eelregistreerimise, eelteavitamise või prioriteetse menetlemise võimalus?
3. Milline riigiasutus algatab või koordineerib erakorralises olukorras tolli- ja piiriületusformaalsuste kiirendamist?
4. Kas operatsiooni juhtiv asutus saab väljastada kinnituse, korralduse või muu dokumendi, mille alusel käsitletakse saadetist kiireloomulise pääste- või reostustõrjevarustusena?
5. Millised dokumendid peavad OSRL-il või reostuse põhjustajal varustuse saabumisel olemas olema?
6. Kas võimalik on tolliformaalsuste eelnev elektrooniline vormistamine juba ajal, mil varustus on teel Eestisse?
7. Kes korraldab lennujaamas:
• õhusõiduki vastuvõtu;
• varustuse mahalaadimise;
• tolli- ja piirikontrolli;
• tõstetehnika;
• varustuse ajutise ladustamise;
• edasise transpordi sündmuskohale?
8. Kas vastav tegevuskorraldus onkirjeldatud mõnes riiklikus kriisi-, hädaolukorra- või merereostustõrjeplaanis?
Palume samuti selgitada, kas välisriigi spetsialistide kiireks Eestisse saabumiseks on ette nähtud erikorraldus olukorras, kus osa OSRL-i personalist vajab viisat, tööluba, piiriületuse kooskõlastust või muid lubasid.

5. Varustuse kasutuselevõtt ja vastutuse üleminek
OSRL-i tavapärase mobilisatsiooniprotsessi kohaselt võib vastutus varustuse eest minna teatud hetkel üle juhtumi eest vastutavale isikule või ettevõttele, näiteks siis, kui varustus jõuab lähtekoha lennujaama või antakse üle lennutranspordiks.




Palume selgitada:
1. Kas selline eraõiguslik vastutuse üleminek mõjutab kuidagi riikliku reostustõrjeoperatsiooni juhtimist?
2. Kas riiklik operatsioonijuht võib anda OSRL-i varustuse kasutamise kohta siduvaid korraldusi ka juhul, kui varustuse lepinguline kasutaja ja kulude kandja on reostuse põhjustaja?

Oleksime tänulikud ka viidete eest õigusaktidele, riiklikele plaanidele, asutusesisestele juhenditele ja muudele dokumentidele, mis kirjeldavad merereostustõrje juhtimist, olemasolevaid võimekusi ning rahvusvahelise abi vastuvõtmist.

Palume võimaluse korral lisada vastusele ka kontaktandmed või ametikohad, kellega saaks OSRL-i võimaliku kaasamise, tollivormistuse ja logistilise vastuvõtu protseduuri ennetavalt täpsemalt läbi arutada.


Lugupidamisega,
Andres Valgerist
juhatuse esimees
Logistika ja Sadamate Liit