| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 12.5-4/3281-1 |
| Registreeritud | 07.08.2026 |
| Sünkroonitud | 10.08.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 12.5 RIIGI HUVIDE KAITSE KORRALDAMINE RIIGI OSALUSEGA ERAÕIGUSLIKES JA AVALIK-ÕIGUSLIKES JURIIDILISTES ISIKUTES |
| Sari | 12.5-4 Aktsionäri-, osaniku-, asutaja-, liikmeõiguste teostamisel tehtud üldkoosoleku ja asutaja otsused (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 12.5-4/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Kliimaministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Kliimaministeerium |
| Vastutaja | Tarmo Porgand (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
1
KINNITATUD
ainuaktsionäri otsusega
07.08.2026 nr 1-3/26/32
AS ALARA PÕHIKIRI
1. AKTSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT
1.1. Aktsiaseltsi ärinimi on AS ALARA.
1.2. Aktsiaseltsi asukoht on Eesti Vabariik, Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn.
2. AKTSIASELTSI TEGEVUSE EESMÄRK JA TEGEVUSALAD
2.1. Aktsiaseltsi tegevuse eesmärk on ohtlike ja radioaktiivsete jäätmete ladestamise ning käitluse
tagamine, tulevastele põlvedele minimaalse kiirgusohuga elukeskkonna tagamine ning ohtlike ja
tavajäätmete ringkasutuse suurendamine Eestis.
2.2. Aktsiaseltsi tegevusaladeks on:
2.2.1. Paldiski endise tuumaobjekti haldamine ning Paldiski endise tuumaobjekti
ümberkujundamine vastavalt Eesti Vabariigi vajadustele;
2.2.2. Paldiski endise tuumaobjekti mittevajalike ja/või ohtlike rajatiste konserveerimise ja
ohutu demonteerimise plaanide väljatöötamine ja rakendamine;
2.2.3. Eesti Vabariigi ettevõtetes, tervishoiu- ja teadusasutustes tekkivate radioaktiivsete
jäätmete vastuvõtmine nende käitlemiseks ja hoiustamiseks;
2.2.4. Eesti Vabariigi või Eesti Vabariigi poolt määratud isikute tellimusel ohtlike ja
tavajäätmete ning radioaktiivsete jäätmete käitlemise alaste projektide väljatöötamine ja
rakendamine;
2.2.5. Eesti Vabariigi või Eesti Vabariigi poolt määratud isikute tellimusel teenuste osutamine
radioaktiivsuse ja radioaktiivse saastatuse mõõtmise ning radioaktiivse saastatuse
desaktiveerimise valdkondades;
2.2.6. Muudele isikutele kui Eesti Vabariigile või Eesti Vabariigi poolt määratud isikutele
punktides 2.2.4 ja 2.2.5 nimetatud teenuse osutamine, milles see ei takista ega piira punktides
2.2.1 - 2.2.5 nimetatud ülesannete täitmist;
2.2.7. Ohtlike jäätmete vastuvõtt ja jäätmete käitluse korraldamine;
2.2.8. Jäätmete ja neist toodetud materjalide müük.
3. AKTSIAKAPITAL JA AKTSIAD
3.1. Aktsiaseltsi miinimumkapital on kaks miljonit (2 000 000) eurot ja maksimumkapital kaheksa
miljonit (8 000 000) eurot. Miinimumkapitali ja maksimumkapitali piires võib aktsiaseltsi aktsiakapitali
suurendada ja vähendada aktsiaseltsi põhikirja muutmata. Aktsiakapitali suurendamine ja
vähendamine toimub seaduses sätestatud korras.
3.2. Aktsiaseltsil on ühte liiki aktsiad ning aktsia nimiväärtus on ükssada (100) eurot. Iga aktsia annab
aktsionärile üldkoosolekul ühe (1) hääle.
3.3. Aktsiate eest võib tasuda nii rahaliste kui mitterahaliste sissemaksetega. Rahalised sissemaksed
tuleb tasuda aktsiaseltsi pangaarvele. Mitterahalisi sissemakseid hindab aktsiaseltsi juhatus või
2
juhatuse poolt määratud ekspert, kui asja hindamiseks on olemas üldiselt tunnustatud ekspert.
Mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist kontrollib audiitor ja esitab oma arvamuse selle kohta,
kas sissemakse vastab äriseadustikus sätestatud nõuetele. Hindamisel võetakse aluseks asja või õiguse
harilik väärtus.
3.4. Aktsiaseltsi reservkapitali suurus on üks kümnendik (1/10) aktsiakapitalist.
3.5. Aktsiaseltsi aktsiaid võõrandatakse ja koormatakse seaduses sätestatud korras.
4. AKTSIASELTSI JUHTIMINE
4.1. Aktsiaselts rakendab juhtimisel hea ühingujuhtimise tava ning jätkusuutliku ja vastutustundliku
tegevuse põhimõtteid ning kirjeldab nende järgimist majandusaasta aruande koosseisus.
4.2. Aktsiaseltsi juhtimisel lähtutakse omaniku ootustest, milles sätestatakse Aktsiaseltsi
valdkondlikud ja finantseesmärgid, arvestades riiklikes arengukavades ja muudes dokumentides
sätestatut.
4.3. Aktsiaseltsi juhtorganiteks on:
4.3.1. aktsionäride üldkoosolek (edaspidi üldkoosolek);
4.3.2. nõukogu;
4.3.3. juhatus.
4.4. Nõuded Aktsiaseltsi juhtorganite liikmetele
4.4.1. Aktsiaseltsi juhtorgani liikmeks ei või olla isik:
(1) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;
(2) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa
kehtetuks tunnistamise;
(3) kellel on ärikeeld;
(4) kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;
(5) keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud;
4.4.2. Punkti 4.4.1 alapunktides 1-4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti
välja kuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist.
4.4.3. Punkti 4.4.1 alapunktis 5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on
karistusregistrist kustutatud.
4.4.4. Lisaks punktis 4.4.1 loetletud piirangutele ei või Aktsiaseltsi nõukogu liikmeks olla isik,
kellel on riigi osalusega äriühinguga sisuline huvide konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla
asjaolu, et isik või temaga seotud isik:
(1) on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegutseb Aktsiaseltsiga samal tegevusalal ja kes ei ole
Aktsiaseltsi aktsionär;
(2) on Aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik,
kui ta ei ole Aktsiaseltsi aktsionär;
(3) omab olulist osalust väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses äriühingus, mis tegutseb
Aktsiaseltsiga samal tegevusalal ja mis ei ole Aktsiaseltsi aktsionär;
(4) on Aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui
tegu on riigi osalusega äriühinguga või Aktsiaseltsiga samasse kontserni kuuluva äriühinguga või
äriühinguga, mis on Aktsiaseltsi aktsionär;
3
(5) omab Aktsiaseltsiga seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse
omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse, kes on
Aktsiaseltsi oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija.
4.4.5. Punkti 4.4.4 tähenduses loetakse seotud isikuks abikaasa, registreeritud elukaaslane,
vanem, laps ja lapselaps ning isik, keda seob punktis 4.4.4 nimetatud isikuga ühine
majapidamine.
4.5. Aktsiaselts ei või maksta toetusi ega teha annetusi.
5. ÜLDKOOSOLEK
5.1. Aktsionär teostab oma õigusi üldkoosolekul, mis on aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan.
Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised.
5.2. Vähemalt üks kord aastas, kuid mitte hiljem kui nelja (4) kuu jooksul majandusaasta lõppemisest,
tuleb pidada korraline üldkoosolek. Korraline on üldkoosolek, mille päevakorras on majandusaasta
aruande kinnitamine.
5.3. Üldkoosolek kutsutakse kokku ja määratakse päevakord vastavalt äriseadustikus sätestatud
nõuetele.
5.4. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid vastavalt äriseadustikus sätestatud tingimustele
järgides äriseadustikus sätestatud häälteenamuse nõudeid.
5.5. Üldkoosolek toimub osaluse valitseja asukohas.
5.6. Üldkoosoleku pädevuses on:
5.6.1. aktsiaseltsi põhikirja muutmine;
5.6.2. aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine;
5.6.3. vahetusvõlakirjade väljalaskmine;
5.6.4. nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine ning nõukogu liikmetele makstava tasu
suuruse määramine;
5.6.5. audiitori valimine;
5.6.6. erikontrolli määramine;
5.6.7. majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine;
5.6.8. aktsiaseltsi lõpetamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise otsustamine;
5.6.9. nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine,
õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses aktsiaseltsi esindaja
määramine;
5.6.10. teises äriühingus olulise osaluse omandamise ja võõrandamise otsustamine, samuti
aktsiaseltsi tütarettevõtjate poolt teises äriühingus olulise osaluse omandamise või
võõrandamise otsustamine;
5.6.11. omaniku ootuste kehtestamine, millega määratakse valdkondlikud ja finantseesmärgid,
ning omaniku ootuste uuendamine vähemalt igal kolmandal aastal;
5.6.12. muude seadusega üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine.
5.7. Kui aktsiaselts omandab osaluse tütarettevõtjas, peab üldkoosolek kehtestama tütarettevõtjate
juhtimise ja aruandluse põhimõtted. Üldkoosolek võib otsustada, et tütarettevõtjal peab teatud
otsuste tegemiseks olema emaettevõtja üldkoosoleku või nõukogu nõusolek.
4
5.8. Aktsiaseltsi üldkoosolekute otsused avaldatakse Aktsiaseltsi veebilehel 10 tööpäeva jooksul
otsuse tegemisest arvates.
6. NÕUKOGU
6.1. Aktsiaseltsi tegevust planeerib, aktsiaseltsi juhtimist korraldab ning juhatuse tegevuse üle
teostab järelevalvet nõukogu, mis koosneb kolmest (3) kuni neljast (4) liikmest. Nõukogu liikmete arvu
määramisel lähtutakse äriühingu suurusest ja majanduslikust olukorrast, riigivaraseaduses sätestatud
juhul nimetamiskomitee ettepanekust ning vajadusest tagada äriseadustikus sätestatud nõukogu
ülesannete efektiivne täitmine. Osaluse valitseja võib valida osalust valitseva ministeeriumi ametniku
Aktsiaseltsi nõukogu liikmeks ja kutsuda ta nõukogust tagasi nimetamiskomitee e ttepanekust
lähtumata. Aktsiaseltsi nõukogu liikmeks ei valita rohkem kui üks osalust valitseva ministeeriumi
ametnik. Nõukogu liikmete valimisel ja tagasikutsumisel lähtutakse äriseadustikus ja riigivaraseaduses
sätestatud korrast.
6.2. Nõukogu liige valitakse üldkoosoleku otsusega kuni kolmeks (3) aastaks, lähtudes
riigivaraseaduses sätestatud juhul nimetamiskomitee ettepanekust.
6.3. Üldkoosolek valib nõukogu liikmete hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust. Nõukogu
esimehe valimisest ja vahetumisest tuleb viie (5) kalendripäeva jooksul teatada äriregistri pidajale.
6.4. Nõukogu liige on kohustatud oma töö korraldamisel lähtuma nõukogu poolt kinnitatud nõukogu
töökorrast.
6.5. Nõukogu kinnitab aktsiaseltsi strateegia, strateegiaga kaasneva üheaastase tegevuskava,
aastaeelarve ja finantsplaani, mis on koostatud üldkoosolekult eelnevalt saadud sisendi pinnalt ja
lähtuvalt aktsionäri poolt kinnitatud punktis 5.6.11 nimetatud omaniku ootuste dokumendist.
6.6. Nõukogu nõusolek on vajalik aktsiaseltsi nimel äriseadustikus sätestatud tehingute tegemiseks
ja tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest. Üldkoosolek ei või
piirata nõukogu pädevust igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute üle otsustamisel.
6.7. Nõukogu koostab majandusaasta aruande juurde ülevaate selle kohta, kuidas nõukogu on
aktsiaseltsi tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud, ülevaatega
koos näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa.
6.8. Nõukogu korraldab juhatuse liikme värbamise, valib ja kutsub tagasi juhatuse liikme, arvestades
põhikirja ja nõukogu töökorda.
6.9. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu
jooksul. Nõukogu koosolek kutsutakse kokku vastavalt äriseadustikus sätestatule. Koosoleku
toimumisest ja selle päevakorrast tuleb ette teatada vähemalt viis (5) tööpäeva.
6.10. Nõukogu koosolek on pädev vastu võtma otsuseid vastavalt äriseadustikus sätestatud
tingimustele järgides äriseadustikus sätestatud häälteenamuse nõudeid. Häälte võrdsel jagunemisel
on otsustav nõukogu esimehe hääl.
6.11. Nõukogul on õigus vastu võtta otsuseid nõukogu koosolekut kokku kutsumata.
6.12. Nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustab osaluse valitseja
ainuaktsionäri otsusega, arvestades äriühingu spetsiifikat.
6.13. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui riigivara seadusest või Vabariigi Valitsuse
seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu esimehele võib määrata suurema tasu. Nõukogu liikmele võib
määrata täiendava tasu seoses tema osalemisega auditi komitee või muu nõukogu organi tegevuses.
6.14. Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja
nõukogu organi tegevuses.
5
6.15. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust talle hüvitist ei maksta.
6.16. Nõukogu koosseis, selles tehtud muudatused ja nõukogu liikmele määratud tasu suurus
avalikustatakse Aktsiaseltsi veebilehel 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
7. JUHATUS
7.1. Juhatus on aktsiaseltsi juhtimisorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi. Aktsiaseltsi juhatus on
üheliikmeline (edaspidi: juhataja).
7.2. Juhataja valitakse kuni viieks (5) aastaks.
7.3. Juhataja peab esitama nõukogule vähemalt kord kvartalis ülevaate aktsiaseltsi
majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast, samuti teatama koheselt aktsiaseltsi majandusliku
seisundi olulisest halvenemisest ja muudest aktsiaseltsi majandustegevusega seotud olulistest
asjaoludest.
7.4. Juhatajale makstakse tasu üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Kui juhatuse
liige täidab lisaks aktsiaseltsi juhatuse liikme ülesannetele muid aktsiaseltsile vajalikke ülesandeid, siis
nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus.
7.5. Juhatajale võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu
suurus peab olema põhjendatud, kusjuures peab arvestama aktsiaseltsile seatud eesmärkide täitmist
ning aktsiaseltsi loodud lisandväärtust ja aktsiaseltsi turupositsiooni. Majandusaasta jooksul makstava
täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatajale eelmisel majandusaastal makstud nelja (4)
kordset keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud
käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud täiendavat tasu.
7.6. Juhatajale võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema
volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatajale tagasikutsumise ajal kehtiva kuni
kolme kuu tasu ulatuses.
7.7. Juhatajale võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme volituste perioodi
lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul, kusjuures hüvitis kuus ei või
olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud kuutasust.
7.8. Juhataja õigused ja kohustused aktsiaseltsi juhtimisel sätestatakse juhataja ametijuhendis ja
juhatajaga sõlmitavas juhatuse liikme lepingus.
8. AUDIITOR JA SISEKONTROLL
8.1. Audiitor(id) nimetatakse ja nende arv määratakse vastavalt seadusele.
8.2. Aktsiaselts on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise vastavalt seadusele, et
avastada võimalikult varakult aktsiaseltsi tegutsemist ohustavad asjaolud. Sisekontrollisüsteem on
aktsiaseltsi juhtimisel rakendatav seaduslikkusele ja otstarbekusele suunatud terviklik abinõude
kompleks, mis võimaldab tagada:
8.2.1. õigusaktidest kinnipidamise;
8.2.2. vara kaitstuse raiskamisest, ebasihipärasest kasutamisest, ebakompetentsest
juhtimisest ja muust sarnasest tingitud kahju eest;
8.2.3. aktsiaseltsi tegevuse otstarbekuse asutuse ülesannete täitmisel;
8.2.4. aktsiaseltsi tegevusest tõese, õigeaegse ja usaldusväärse informatsiooni kogumise,
säilitamise ja avaldamise.
6
8.3. Aktsiaselts on kohustatud moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust,
kui aruandeaasta bilansipäeva seisuga on Aktsiaseltsi bilansimaht suurem kui 15 miljonit eurot või
aruandeaasta tulud on suuremad kui 10 miljonit eurot.
8.4. Punktis 8.3 sätestatud kohustuse korral on Aktsiaseltsil õigus loobuda siseaudiitori ametikoha
loomisest ja siseaudiitori teenuse ostmisest üksnes juhul, kui Aktsiaseltsile ei laiene audiitortegevuse
seaduse §-s 99 sätestatud auditikomitee moodustamise kohustus, nõukogu sellekohane otsus on
kooskõlastatud kõigi aktsionäridega ning osaluse valitseja võimaldab nõukogul kasutada siseauditite
tegemiseks enda juhitava asutuse siseauditi üksust.
8.5. Osaluse valitsejal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda juhitava
asutuse struktuuriüksust.
8.6. Osaluse valitsejal on õigus tutvuda nõukogu ja siseauditi tegevusega seotud dokumentidega.
8.7. Kui Aktsiaselts peab audiitortegevuse seaduse § 99 kohaselt moodustama auditikomitee,
avalikustab ta oma veebilehel viivitamata teated Aktsiaseltsi tegevust puudutavatest olulistest
asjaoludest ja sündmustest.
9. ARUANDLUS JA KASUMI JAOTAMINE
9.1. Aktsiaseltsi majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
9.2. Aktsiaselts koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse sätestatud nõuetele vastavalt
finantsplaani, mis on aluseks aktsiaseltsi eelarve koostamisel.
9.3. Aktsiaseltsi kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse eelarve, mis peab vastama riigieelarve
seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ja § 11
alusel kehtestatud piirangutele ning milles põhitegevuse tulem ei ole väiksem ega netovõlakoormus
suurem kui nõukogu kinnitatud finantsplaanis.
9.4. Aktsiaselts kinnitab ja esitab registripidajale nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest
arvates auditeeritud majandusaasta aruande vastavalt riigivara seaduses sätestatule. Majandusaasta
aruanne koostatakse ja kinnitatakse seaduses sätestatud korras.
9.5. Majandusaasta aruandes antakse ülevaade hea ühingujuhtimise tava ning jätkusuutliku ja
vastutustundliku tegevuse põhimõtete järgimise kohta, aktsiaseltsi tegevuse oluliste majanduslike,
sotsiaalsete ja keskkonnamõjude ning võimalike muude oluliste mõjude kohta, mis võivad mõjutada
asjaomaseid huvirühmi.
9.6. Aktsiaseltsi majandusaasta kasumi jaotamise otsustab üldkoosolek vastavalt seadusele.
9.7. Juhatus võib nõukogu nõusolekul pärast majandusaasta möödumist ja enne majandusaasta
aruande kinnitamist teha aktsionärile ettemakseid eeldatava kasumi arvel kuni poole ulatuses
summast, mida võib aktsionärile jaotada.
9.8. Aktsiaselts avalikustab oma veebilehel:
9.8.1. kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande majandusaasta kolme, kuue, üheksa ja
kaheteistkümne kuu finantstulemuste kohta võrrelduna eelmise aasta sama perioodi
andmetega ning kvartali majandustegevuse ülevaate kahe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist;
9.8.2. punktis 9.5 nimetatud majandusaasta aruande (sh ülevaate jätkusuutliku ja
vastutustundliku tegevuse põhimõtete järgimise kohta) ja nõukogu aruande samal ajal registrile
esitamisega;
9.8.3. majandusaasta aruandega samal ajal ülevaate selle kohta, kuidas nõukogu on äriühingu
tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet teostanud,
7
sealhulgas näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude
summa, kus eristatakse punktis 7.5 nimetatud juhatuse liikmele makstud täiendav tasu.
10. LÕPPSÄTTED
10.1. Aktsiaseltsi lõpetamine, likvideerimine, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine toimub
seadusega sätestatud korras. Aktsiaseltsi likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui üldkoosoleku otsuse
või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti.
AINUAKTSIONÄRI OTSUS
Tallinn 07.08.2026 nr 1-3/26/32
AS ALARA
Registrikood: 10462309
Aadress: Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Leetse tee 21
Aktsiaseltsi ainuaktsionär on Eesti Vabariik
Ainuaktsionäri esindaja on osalust valitsev minister – energeetika- ja keskkonnaminister
Häälte arv: 29 295
AS ALARA põhikirja muutmine
Äriseadustiku § 298 lg 1 punkti 1 ja § 305 lõike 1 alusel ning arvestades vajadust viia AS ALARA põhikiri vastavusse riigivaraseaduse nõuetega:
1. Kinnitada AS ALARA põhikiri (lisatud).
2. Tunnistada kehtetuks AS ALARA ainuaktsionäri 20.12.2024 otsusega nr 1-3/24/44 kinnitatud põhikiri.
3. ASil ALARA korraldada põhikirja muudatuse esitamine Äriregistrile.
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister
Saata: AS ALARA, Rahandusministeerium, nõukogu liikmed Tarmo Lindemann, Birgit Parmas,
Kalle Viks