Tagasiside sotsiaalkaitseministri määruse „Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine“ muutmise eelnõule
7. august 2026
Sotsiaalministeerium on edastanud 14.07.2026 Eesti Lasterikaste Perede Liidule (ELPL) arvamuse avaldamiseks sotsiaalkaitseministri määruse „Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine“ muutmise eelnõu, millega muudetakse ja täpsustatakse senist toetusskeemi, sh vähendatakse toetatavate valdkondlike programmide arvu ning soovitakse suunata toetus selgemalt prioriteetsematesse valdkondadesse.
Eesti Lasterikaste Perede Liit on 1996. aastast alates püsivalt tegutsev ainus lasterikkaid peresid koondav katusorganisatsioon, mille võrgustikku kuulub 20 liikmesorganisatsiooni üle kogu Eesti ühendades kokku enam kui 3100 perekonda, kus kasvab ca 14 000 last. Lisaks sellele annab ELPL välja spetsiaalselt lasterikastele peredele väljatöötatud üle-eestilist Perekaarti, mille võrgustikku kuulub enam kui 10 000 kasutajapere, mis koondab omakorda kokku enam kui 30 000 lasterikka pere last. Seega ühendab ELPL oma võrgustikuga ligi 45 000 last, kes kasvavad ca 13 000 lasterikkas peres üle kogu Eesti. Ühes teiste põhikirjaliste eesmärkidega vahendab ELPL peredele ainelist abi, tagab huvihariduse kättesaadavust ning pakub vanemlust ja üleüldist toimetulekut toetavaid võimalusi vastavalt sihtperede vajadustele ning avatud ressursside ulatusele oma iga-aastase tegevusena. Seega täidab ELPL osaliselt ka sotsiaalhoolekandelisi eesmärke kolmanda sektori partnerorganisatsioonina läbi kodanikualgatuse initsiatiivide.
ELPL näeb peamiselt positiivsena eelnõus kavandatud muudatusi laste ja perede programmi sisus. Toetame lähenemist, mille kohaselt on koondatud laste, perede, laste õiguste ja laste kaasamisega seotud tegevused ühtse programmi alla, mis aitab vähendada tegevuste killustatust ning võimaldab käsitleda laste ja perede heaolu terviklikumalt.
Peame väga oluliseks, et programmi eesmärkides ja toetatavates tegevustes on senisest selgemalt esile toodud huvikaitse, poliitikakujundamises osalemine ning laste ja perede vajaduste süsteemne esindamine. Selline lähenemine vastab hästi üleriigiliste katusorganisatsioonide rollile ning loob paremad eeldused keskenduda sisulisele mõjule, mitte üksikute projektitegevuste elluviimisele.
Positiivsena näeme ka muudatusi, mis vähendavad bürokraatiat ja suurendavad paindlikkust, sealjuures selgemad programmi eesmärgid ning võimalus otsetoetustele aitavad suunata rohkem organisatsiooni aega ja ressursse sisulisele huvikaitsele, koostöövõrgustike arendamisele ning riigi strateegiliste eesmärkide saavutamisse panustamisele. Siiski ei tohiks üks välistada teist - ka otsetoetust saavale katusorganisatsioonile peab jääma lisaks võimalus sobivas projektivoorus osaleda ning täiendavaid tegevusi seeläbi ellu viia, arvestades, et poliitiline olukord võib olla kiiresti muutuv ja vajadus perede ja laste heaolu puudutavaid tegevusi ellu viia võib tekkida ettenägematu erivajadusena.
Samas soovime rõhutada, et kõikide eelnõus nimetatud eesmärkide saavutamine eeldab piisavat ja stabiilset rahastust. Seletuskirjast nähtub, et muudatuste üheks ajendiks on riigieelarve võimaluste vähenemine, mida saab keerulist eelarveolukorda arvestades mõista, kuid peame vajalikuks rõhutada, et Eesti Lasterikaste Perede Liit üleriigilise katusorganisatsioonina on osa Eesti ühiskonna toimepidevusest ja kriisikindlusest. Olukorras, kus riik teeb märkimisväärseid kulutusi riigi kaitsevõime tõstmisesse, tuleb silmas pidada, et kaitsevõime hulka kuulub vältimatult ka riigi kriisivõimekus, mida on ennekõike ja peamiselt suutelised tagama suure sihtgrupi võrgustiku otsevahenduse tõttu strateegilisi eesmärke täitvad partnerorganisatsioonid, sealjuures lastega perede vaates ELPL.
ELPL-i võrgustik ühendab organisatsioone üle Eesti, vahendab kiiresti infot riigi ja kogukondade vahel, toetab lastega perede toimetulekut, aitab kujundada tõenduspõhist poliitikat ning tugevdab kogukondade võimekust. Need on tegevused, mille väärtus muutub eriti nähtavaks kriisides, kuid mille mõju avaldub igapäevaselt ühiskonna sidususe, ennetuse ja inimeste heaolu kaudu.
Seetõttu peab ELPL väga oluliseks, et laste ja perede programmi rahastus ei väheneks võrreldes varasemate rahastusperioodidega. Kui programmile seatakse senisest laiemad eesmärgid ning sinna koondatakse rohkem valdkondlikke ülesandeid, peab sellele vastama ka piisav rahaline võimekus. Vastasel juhul tekib oht, et strateegiline partner peab järjest suurema hulga ülesannete täitmiseks suutma tagada organisatsiooni jätkusuutliku toimevõime ja arengu kõrval võrgustiku elujõulisuse just kriisivalmiduse erakordsest vajadusest lähtuvana, ent mida samaaegselt kahandavad puudulikud ressursid. Need eesmärgid peavad vältimatult teineteist toetama, mitte vastanduma.
Kokkuvõttes toetab ELPL määruse sisulist suunda ning peab pikaajalise partnerorganisatsioonina muudatusi laste ja perede valdkonna jaoks üldjoontes põhjendatuks, aga sealjuures tuleb silmas pidada, et kaitsevõimega lahutamatult seotud kriisikindlus saaks siduvaks osaks järgnevale toetusperioodile eraldatud ressursside jaotusest. ELPL peab väga vajalikuks, et määruse rakendamisel tagatakse kriisi korral elutähtsaid ülesandeid täitvatele organisatsioonidele, kel on võimekust jõuda otse ja vahetult sotsiaal- ja ainelist abi vajavate peredeni, jätkusuutlik ja strateegiliselt läbimõeldud rahastusskeem, mis võimaldab kavandatud eesmärke ellu viia ning säilitada partnerorganisatsioonide, sh ELPL-i, võimekus panustada Eesti laste, perede ja kogu ühiskonna heaolusse ning kriisikindlusse sisuliselt ja ettevaatavalt.

Lugupidamisega

Raili Maasing
Eesti Lasterikaste Perede Liidu president
/allkirjastatud digitaalselt/

Tagasiside sotsiaalkaitseministri määruse „Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine“ muutmise eelnõule
7. august 2026
Sotsiaalministeerium on edastanud 14.07.2026 Eesti Lasterikaste Perede Liidule (ELPL) arvamuse avaldamiseks sotsiaalkaitseministri määruse „Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine“ muutmise eelnõu, millega muudetakse ja täpsustatakse senist toetusskeemi, sh vähendatakse toetatavate valdkondlike programmide arvu ning soovitakse suunata toetus selgemalt prioriteetsematesse valdkondadesse.
Eesti Lasterikaste Perede Liit on 1996. aastast alates püsivalt tegutsev ainus lasterikkaid peresid koondav katusorganisatsioon, mille võrgustikku kuulub 20 liikmesorganisatsiooni üle kogu Eesti ühendades kokku enam kui 3100 perekonda, kus kasvab ca 14 000 last. Lisaks sellele annab ELPL välja spetsiaalselt lasterikastele peredele väljatöötatud üle-eestilist Perekaarti, mille võrgustikku kuulub enam kui 10 000 kasutajapere, mis koondab omakorda kokku enam kui 30 000 lasterikka pere last. Seega ühendab ELPL oma võrgustikuga ligi 45 000 last, kes kasvavad ca 13 000 lasterikkas peres üle kogu Eesti. Ühes teiste põhikirjaliste eesmärkidega vahendab ELPL peredele ainelist abi, tagab huvihariduse kättesaadavust ning pakub vanemlust ja üleüldist toimetulekut toetavaid võimalusi vastavalt sihtperede vajadustele ning avatud ressursside ulatusele oma iga-aastase tegevusena. Seega täidab ELPL osaliselt ka sotsiaalhoolekandelisi eesmärke kolmanda sektori partnerorganisatsioonina läbi kodanikualgatuse initsiatiivide.
ELPL näeb peamiselt positiivsena eelnõus kavandatud muudatusi laste ja perede programmi sisus. Toetame lähenemist, mille kohaselt on koondatud laste, perede, laste õiguste ja laste kaasamisega seotud tegevused ühtse programmi alla, mis aitab vähendada tegevuste killustatust ning võimaldab käsitleda laste ja perede heaolu terviklikumalt.
Peame väga oluliseks, et programmi eesmärkides ja toetatavates tegevustes on senisest selgemalt esile toodud huvikaitse, poliitikakujundamises osalemine ning laste ja perede vajaduste süsteemne esindamine. Selline lähenemine vastab hästi üleriigiliste katusorganisatsioonide rollile ning loob paremad eeldused keskenduda sisulisele mõjule, mitte üksikute projektitegevuste elluviimisele.
Positiivsena näeme ka muudatusi, mis vähendavad bürokraatiat ja suurendavad paindlikkust, sealjuures selgemad programmi eesmärgid ning võimalus otsetoetustele aitavad suunata rohkem organisatsiooni aega ja ressursse sisulisele huvikaitsele, koostöövõrgustike arendamisele ning riigi strateegiliste eesmärkide saavutamisse panustamisele. Siiski ei tohiks üks välistada teist - ka otsetoetust saavale katusorganisatsioonile peab jääma lisaks võimalus sobivas projektivoorus osaleda ning täiendavaid tegevusi seeläbi ellu viia, arvestades, et poliitiline olukord võib olla kiiresti muutuv ja vajadus perede ja laste heaolu puudutavaid tegevusi ellu viia võib tekkida ettenägematu erivajadusena.
Samas soovime rõhutada, et kõikide eelnõus nimetatud eesmärkide saavutamine eeldab piisavat ja stabiilset rahastust. Seletuskirjast nähtub, et muudatuste üheks ajendiks on riigieelarve võimaluste vähenemine, mida saab keerulist eelarveolukorda arvestades mõista, kuid peame vajalikuks rõhutada, et Eesti Lasterikaste Perede Liit üleriigilise katusorganisatsioonina on osa Eesti ühiskonna toimepidevusest ja kriisikindlusest. Olukorras, kus riik teeb märkimisväärseid kulutusi riigi kaitsevõime tõstmisesse, tuleb silmas pidada, et kaitsevõime hulka kuulub vältimatult ka riigi kriisivõimekus, mida on ennekõike ja peamiselt suutelised tagama suure sihtgrupi võrgustiku otsevahenduse tõttu strateegilisi eesmärke täitvad partnerorganisatsioonid, sealjuures lastega perede vaates ELPL.
ELPL-i võrgustik ühendab organisatsioone üle Eesti, vahendab kiiresti infot riigi ja kogukondade vahel, toetab lastega perede toimetulekut, aitab kujundada tõenduspõhist poliitikat ning tugevdab kogukondade võimekust. Need on tegevused, mille väärtus muutub eriti nähtavaks kriisides, kuid mille mõju avaldub igapäevaselt ühiskonna sidususe, ennetuse ja inimeste heaolu kaudu.
Seetõttu peab ELPL väga oluliseks, et laste ja perede programmi rahastus ei väheneks võrreldes varasemate rahastusperioodidega. Kui programmile seatakse senisest laiemad eesmärgid ning sinna koondatakse rohkem valdkondlikke ülesandeid, peab sellele vastama ka piisav rahaline võimekus. Vastasel juhul tekib oht, et strateegiline partner peab järjest suurema hulga ülesannete täitmiseks suutma tagada organisatsiooni jätkusuutliku toimevõime ja arengu kõrval võrgustiku elujõulisuse just kriisivalmiduse erakordsest vajadusest lähtuvana, ent mida samaaegselt kahandavad puudulikud ressursid. Need eesmärgid peavad vältimatult teineteist toetama, mitte vastanduma.
Kokkuvõttes toetab ELPL määruse sisulist suunda ning peab pikaajalise partnerorganisatsioonina muudatusi laste ja perede valdkonna jaoks üldjoontes põhjendatuks, aga sealjuures tuleb silmas pidada, et kaitsevõimega lahutamatult seotud kriisikindlus saaks siduvaks osaks järgnevale toetusperioodile eraldatud ressursside jaotusest. ELPL peab väga vajalikuks, et määruse rakendamisel tagatakse kriisi korral elutähtsaid ülesandeid täitvatele organisatsioonidele, kel on võimekust jõuda otse ja vahetult sotsiaal- ja ainelist abi vajavate peredeni, jätkusuutlik ja strateegiliselt läbimõeldud rahastusskeem, mis võimaldab kavandatud eesmärke ellu viia ning säilitada partnerorganisatsioonide, sh ELPL-i, võimekus panustada Eesti laste, perede ja kogu ühiskonna heaolusse ning kriisikindlusse sisuliselt ja ettevaatavalt.

Lugupidamisega

Raili Maasing
Eesti Lasterikaste Perede Liidu president
/allkirjastatud digitaalselt/