| Dokumendiregister | Andmekaitse Inspektsioon |
| Viit | 1.2.-3/26/3074-2 |
| Registreeritud | 07.08.2026 |
| Sünkroonitud | 10.08.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Asjaajamine |
| Sari | 1.2.-3 Kirjavahetus meediaga (uus nimi al 01.01.2023) |
| Toimik | 1.2.-3/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Postimees |
| Saabumis/saatmisviis | Postimees |
| Vastutaja | Maire Iro (Andmekaitse Inspektsioon, Koostöö valdkond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
From: Maire Iro - AKI
Sent: Fri, 07 Aug 2026 13:12:47 +0000
To: 'Natalja Zjuzkova' <[email protected]>
Cc: [email protected] <[email protected]>
Subject: RE:
Tere, Natalja
Aitäh, et seda teemat käsitled.
Oma aias päikest nautival inimesel on õigus tunda end turvaliselt ja vabalt, ilma et teda drooniga salaja jälgitaks, filmitaks või pildistataks. Kodu ja koduaed on kõige privaatsem ruum, ning droonil ei ole õigust sinna tungida, kui inimene soovib seal segamatult puhata. Mida siis sellises olukorras teha ja kuidas oma privaatsust kaitsta? Paraku läheb siit edasi asi veidi keerulisemaks.
Enamikel juhtudel märkame ju ainult drooni ennast. See lendab anonüümselt akna taga või koduaia kohal ning seejärel kaob. Sellises olukorras on sageli praktiliselt võimatu kindlaks teha, kes drooni lennutas. Piltlikult öeldes ei ole droonil ju numbrimärki. Üldjuhul ei tea inimene isegi seda, kas üldse või mida temast filmiti. Sel juhul on üsna keeruline midagi ette võtta. Oleme soovitanud, et kui vähegi võimalik, võiks drooni tegevust dokumenteerida, näiteks see ise videosse võtta.
Praktikas on ette tulnud ka juhtumeid, kus drooni lennutaja on teada. Näiteks kui inimene juhib drooni läheduses või on tegemist naabri või tuttavaga, kes piirkonnas sageli drooni lennutab. Sellisel juhul on olukord veidi lihtsam. Soovitame esmalt lennutajaga rääkida ja selgitada, miks selline tegevus tekitab ebamugavust või hirmu. Samuti võib küsida selgitusi ja vajadusel nõuda salvestiste kustutamist. Kui omavahel kokkuleppele ei jõuta, saab inimene vastavalt olukorrale pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni, politsei või kohtu poole.
Kui rääkida regulatsioonist, siis õhusõidukilt pildistamise või filmimise kohta eraldi andmekaitsereegleid ei ole, mistõttu kehtivad siin üldised kaamerate kasutamise põhimõtted.
Lisaks andmekaitsenõuetele kehtivad droonidele ka lennureeglid. Tiheasustuse kohal või inimeste läheduses tohib lennata vaid kindlatel tingimustel ning sageli on selleks vaja luba.
Kui drooni kasutatakse selleks, et mingi konkreetse inimese kohta teadlikult infot koguda või teda jälgida, võib tegemist olla juba eraviisilise jälitustegevusega, mis on kuritegu.
Loodan, et minu selgitustest on teema käsitlemisel abi.
Heade soovidega
Maire Iro
Avalike suhete nõunik
[email protected]
5385 4644, 627 4136
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari 39 | 10134 Tallinn | Eesti
LinkedIn | YouTube
From: Natalja Zjuzkova <[email protected]>
Sent: Friday, August 7, 2026 2:23 PM
To: [email protected]; Maire Iro - AKI <[email protected]>
Subject:
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere, kirjutan teile seoes ühe postiusega: https://www.facebook.com/groups/margatudviljandis/permalink/2506603423184600/
Kuidas kommenteerite antud teemat? Kuidas üldse tohib drooni lennutada? Kas selle jaoks on vaja ka eraldi luba? Mis on karistused?
Lugupidamisega
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Meediapäring | 07.08.2026 | 3 | 1.2.-3/26/3074-1 | Sissetulev kiri | aki | Postimees |