Toompuiestee 10, Tallinn 10137

registrikood 80014660

a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629

e-post: [email protected]

Kodulehekülg: www.epikoda.ee

Kliimaministeerium

[email protected]

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Teie: 14.07.2026 nr 2-5/26-01401

Meie: 08.06.2026 nr 60

[email protected]

Eesti Puuetega Inimeste Koja pöördumine seoses reisijate paketiga COM(2026)232 ja

COM(2026)233

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) on sõltumatu ja professionaalne puude ja krooniliste

haiguste valdkonna poliitika ning ühiskonna arvamuse kujundaja, koondades

katusorganisatsioonina enam kui 50 ühingut ja liitu üle Eesti. Meie missiooniks on puudega

inimeste ja krooniliste haigete elukvaliteedi, ühiskonda kaasatuse ning eneseteostuse

võimaluste tõstmine läbi huvikaitse ja koostöö.

Tervitame ühiste eeskirjade kehtestamist piletite levitamise turu toimimise parandamiseks.

Algatus aitab tagada piletimüügiturul võrdsed tingimused ning parandada Euroopa Liidus

pakutavate pikamaa- ja piirkondlike transporditeenuste nähtavust, ligipääsetavust ja levitamist.

Kuigi Eur-Lex Europa eestikeelses tõlkes kasutatakse terminit „juurdepääsetavus“, on Eestis

valdkondliku terminina kasutusel „ligipääsetavus“1.

Juhime tähelepanu olukordadele, mis mõjutavad teenuste kasutamist just puuetega inimeste

vaatenurgast. Riigil tuleb tagada, et puudega reisijad saaksid kavandatavast määrusest teistega

võrdsetel alustel kasu. Selleks teeb EPIKoda järgmised ettepanekud:

1) Veebileht või rakendus, mille kaudu piletiostja saab eri transpordiliikidega reise otsida,

võrrelda või broneerida, peab olema ligipääsetav ka puudega inimestele ning vastama

1 Riigikantselei, 2021

2

direktiivile (EL) 2019/882 ja selle Eesti õigusesse ülevõetud toodete ja teenuste

ligipääsetavuse seadusest tulenevatele nõuetele.

Praktikas tähendab see, et ettevõtjalt tarbijale pakutav mitmeliigiline liikuvuse digiteenus peab

olema tajutav mitme meele kaudu. Ekraanil kuvatav teave peab olema kasutatav ekraanilugeja,

klaviatuuri ja tugitehnoloogiate abil. Visuaalsele teabele tuleb pakkuda helilist või tekstilist

alternatiivi ning helis edastatav teave peab olema kättesaadav ka teksti või muu visuaalse

teabena. Videotele tuleb lisada subtiitrid ning vajaduse korral kirjeldustõlge, tekstiline

alternatiiv või eesti viipekeeletõlge.

Reisi hilinemisest, tühistamisest või ümberistumise muudatusest tuleb teavitada viisil, mis ei

sõltu üksnes helist või värvist. Veebis peab infotekst olema suurendatav, piisava

kontrastsusega, selge ja üheselt mõistetav.

2) Piletiostja peab saama teenuseosutajalt enne reisi ligipääsetavas vormingus teavet

veeremi ja ümberistumiste ligipääsetavuse, abi saamise võimaluste, ratastoolikohtade,

ligipääsetavate tualettruumide, sealhulgas jaamades asuvate tualettruumide, ning

liikumisabivahendite vedamise tingimuste kohta. Oluline reisiteave peab olema

kättesaadav ka eesti viipekeeles.

3) Jaamas või peatuses abi saamiseks nõutavat etteteatamisaega tuleb lühendada või

etteteatamise nõue kaotada, et võimaldada iseseisvat ja spontaanset riigisisest reisimist.

Piletiostjal peab olema võimalik broneerida abi- ja saatmisteenuseid võimaluse korral

juba pileti ostmise ajal.

4) Internetipõhisel broneerimisplatvormil esitatav ligipääsetavusteave peab olema piisav,

täpne ja ajakohane.

5) Puude või liikumistakistusega reisijale ligipääsetavad reisimisvõimalused tuleb

paigutada otsingutulemustes ettepoole. Samuti peab ligipääsetavust olema võimalik

kasutada otsingu-, filtreerimis- ja järjestamiskriteeriumina.

6) Digiteenuse osutaja poolt ligipääsetavana esitletav reis peab olema ligipääsetav kogu

reisiahela ulatuses, sealhulgas sõidukite, peatuste, jaamade, ümberistumiste ja abi

osutamise puhul.

7) Teenuseosutaja vastutus ning hüvitamise kord peavad olema selgelt kindlaks määratud

liikumisabivahendi kahjustumise või kadumise korral.

8) Reisi katkemise korral tuleb tagada vajalik abi sõidukis, peatuses või jaamas ning

ümberistumisel.

3

9) Kaebuse esitamine ja menetlemine ning sellekohane info peavad olema ligipääsetavad,

sh eesti viipekeeles. Kaebust peab olema võimalik ka esitada eesti viipekeeles.

10) Tagasimakse ja hüvitise taotlemine peavad olema ligipääsetavad nii veebis kui

klienditeenindusega suhtlemisel.

11) Vedajad ja piletimüüjad peavad koguma ning avaldama andmeid osutatud abi, abi

osutamisest keeldumise, ebaõnnestunud ümberistumiste ning puudega või piiratud

liikumisvõimega reisijate esitatud kaebuste kohta.

Lugupidamisega

Meelis Joost

juhatuse esimees

(allkirjastatud digitaalselt)

Mari Puuram

Eesti Puuetega Inimeste Koja nõunik

[email protected]

tel +372 5401 0437

Sama:

Justiits- ja Digiministeerium

Toompuiestee 10, Tallinn 10137

registrikood 80014660

a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629

e-post: [email protected]

Kodulehekülg: www.epikoda.ee

Kliimaministeerium

[email protected]

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Teie: 14.07.2026 nr 2-5/26-01401

Meie: 08.06.2026 nr 60

[email protected]

Eesti Puuetega Inimeste Koja pöördumine seoses reisijate paketiga COM(2026)232 ja

COM(2026)233

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) on sõltumatu ja professionaalne puude ja krooniliste

haiguste valdkonna poliitika ning ühiskonna arvamuse kujundaja, koondades

katusorganisatsioonina enam kui 50 ühingut ja liitu üle Eesti. Meie missiooniks on puudega

inimeste ja krooniliste haigete elukvaliteedi, ühiskonda kaasatuse ning eneseteostuse

võimaluste tõstmine läbi huvikaitse ja koostöö.

Tervitame ühiste eeskirjade kehtestamist piletite levitamise turu toimimise parandamiseks.

Algatus aitab tagada piletimüügiturul võrdsed tingimused ning parandada Euroopa Liidus

pakutavate pikamaa- ja piirkondlike transporditeenuste nähtavust, ligipääsetavust ja levitamist.

Kuigi Eur-Lex Europa eestikeelses tõlkes kasutatakse terminit „juurdepääsetavus“, on Eestis

valdkondliku terminina kasutusel „ligipääsetavus“1.

Juhime tähelepanu olukordadele, mis mõjutavad teenuste kasutamist just puuetega inimeste

vaatenurgast. Riigil tuleb tagada, et puudega reisijad saaksid kavandatavast määrusest teistega

võrdsetel alustel kasu. Selleks teeb EPIKoda järgmised ettepanekud:

1) Veebileht või rakendus, mille kaudu piletiostja saab eri transpordiliikidega reise otsida,

võrrelda või broneerida, peab olema ligipääsetav ka puudega inimestele ning vastama

1 Riigikantselei, 2021

2

direktiivile (EL) 2019/882 ja selle Eesti õigusesse ülevõetud toodete ja teenuste

ligipääsetavuse seadusest tulenevatele nõuetele.

Praktikas tähendab see, et ettevõtjalt tarbijale pakutav mitmeliigiline liikuvuse digiteenus peab

olema tajutav mitme meele kaudu. Ekraanil kuvatav teave peab olema kasutatav ekraanilugeja,

klaviatuuri ja tugitehnoloogiate abil. Visuaalsele teabele tuleb pakkuda helilist või tekstilist

alternatiivi ning helis edastatav teave peab olema kättesaadav ka teksti või muu visuaalse

teabena. Videotele tuleb lisada subtiitrid ning vajaduse korral kirjeldustõlge, tekstiline

alternatiiv või eesti viipekeeletõlge.

Reisi hilinemisest, tühistamisest või ümberistumise muudatusest tuleb teavitada viisil, mis ei

sõltu üksnes helist või värvist. Veebis peab infotekst olema suurendatav, piisava

kontrastsusega, selge ja üheselt mõistetav.

2) Piletiostja peab saama teenuseosutajalt enne reisi ligipääsetavas vormingus teavet

veeremi ja ümberistumiste ligipääsetavuse, abi saamise võimaluste, ratastoolikohtade,

ligipääsetavate tualettruumide, sealhulgas jaamades asuvate tualettruumide, ning

liikumisabivahendite vedamise tingimuste kohta. Oluline reisiteave peab olema

kättesaadav ka eesti viipekeeles.

3) Jaamas või peatuses abi saamiseks nõutavat etteteatamisaega tuleb lühendada või

etteteatamise nõue kaotada, et võimaldada iseseisvat ja spontaanset riigisisest reisimist.

Piletiostjal peab olema võimalik broneerida abi- ja saatmisteenuseid võimaluse korral

juba pileti ostmise ajal.

4) Internetipõhisel broneerimisplatvormil esitatav ligipääsetavusteave peab olema piisav,

täpne ja ajakohane.

5) Puude või liikumistakistusega reisijale ligipääsetavad reisimisvõimalused tuleb

paigutada otsingutulemustes ettepoole. Samuti peab ligipääsetavust olema võimalik

kasutada otsingu-, filtreerimis- ja järjestamiskriteeriumina.

6) Digiteenuse osutaja poolt ligipääsetavana esitletav reis peab olema ligipääsetav kogu

reisiahela ulatuses, sealhulgas sõidukite, peatuste, jaamade, ümberistumiste ja abi

osutamise puhul.

7) Teenuseosutaja vastutus ning hüvitamise kord peavad olema selgelt kindlaks määratud

liikumisabivahendi kahjustumise või kadumise korral.

8) Reisi katkemise korral tuleb tagada vajalik abi sõidukis, peatuses või jaamas ning

ümberistumisel.

3

9) Kaebuse esitamine ja menetlemine ning sellekohane info peavad olema ligipääsetavad,

sh eesti viipekeeles. Kaebust peab olema võimalik ka esitada eesti viipekeeles.

10) Tagasimakse ja hüvitise taotlemine peavad olema ligipääsetavad nii veebis kui

klienditeenindusega suhtlemisel.

11) Vedajad ja piletimüüjad peavad koguma ning avaldama andmeid osutatud abi, abi

osutamisest keeldumise, ebaõnnestunud ümberistumiste ning puudega või piiratud

liikumisvõimega reisijate esitatud kaebuste kohta.

Lugupidamisega

Meelis Joost

juhatuse esimees

(allkirjastatud digitaalselt)

Mari Puuram

Eesti Puuetega Inimeste Koja nõunik

[email protected]

tel +372 5401 0437

Sama:

Justiits- ja Digiministeerium