Taastava õiguse e-kursus vanglateenistujatele (Justiits- ja Digiministeerium)

Viitenumber: 309162

Lepingu 7-6/5623-1 lisa 1

1. Hanke eesmärk

Hanke eesmärk on tellida taastava õiguse e-kursus.

Taastava õiguse e-kursuse eesmärk on anda ülevaade taastava õiguse väärtustest,

põhimõtetest ja meetodite - nagu vestlus (ingl restorative conversation), taastav nõupidamine

(ingl conference) ja taastav ring (ingl circle) - rakendamise võimalustest vanglateenistuses, st

vanglates ja kriminaalhoolduses.

Sihtrühm: eelkõige vanglateenistuses töötavad inimesed, kuid e-kursus tehakse avalikult

kättesaadavaks Digiriigi Akadeemias.

Valmis e-kursus peab sobituma ja lisatakse töövõtja poolt Digiriigi Akadeemia

keskkonda https://digiriigiakadeemia.ee/

Tööd tellitakse Euroopa Liidu kaasrahastatud projekti „Noorte õigusrikkujate retsidiivsuse

vähendamine“ (2021-2027.4.07.23-0009) raames Noorte korduvkuritegevuse ennetamine |

Justiits- ja Digiministeerium.

2. Hanke oodatav tulemus

Hanke tulemusena sõlmitava lepingu täitmisel tuleb välja töötada terviklik taastava õiguse e-

kursus, mis hõlmab e-kursuse teoreetilise sisu, õppijakeskse disaini, sealhulgas video-, heli- ja

infograafikamaterjalide loomist jt e-kursuse väljatöötamiseks ja loomiseks vajalikke töid.

E-kursuse kavandis peab töövõtja kirjeldama selle toimimisloogikat visualiseerival digitaalsel

kujul (näiteks skripti või teekonnakaardina, ingl journey map) või otse lõplikuks kasutamiseks

mõeldud e-õppekeskkonnas.

E-kursuse kavand kooskõlastatakse tellija esindajaga ja on aluseks esmaste, sihtgrupil

testitavate sisumaterjalide tootmisele. Kõik e-kursuse sisumaterjalid, sh videod, pildid, heli ja

infograafika peavad lähtuma vanglateenistuse kontekstist.

E-kursuse läbimise oodatavad õpiväljundid:

1. mõistab taastava õiguse väärtusi ja printsiipe;

2. teab taastava õiguse väärtuste ja printsiipide rakendamise seost erinevate meetodite

praktiseerimisel;

3. teab taastava õiguse meetodeid ja mõistab nende kasutamise võimalusi erinevates

olukordades vangla- ja kriminaalhooldustöös;

4. teab dünaamilise turvalisuse üldisi põhimõtteid, taastava õiguse ja dünaamilise

turvalisuse erinevusi ja sarnasusi ning omavahelist seost.

3. E-kursuse ülesehitus

E-kursuse eeldatav maht õppijale on 6 akadeemilist tundi (1 akadeemiline tund = 45 minutit).

E-kursuse erinevaid teemamooduleid on võimalik läbida nii eraldiseisvalt (moodulite kaupa)

kui ka tervikuna.

Taastava õiguse e-kursus vanglateenistujatele (Justiits- ja Digiministeerium)

Viitenumber: 309162

Lepingu 7-6/5623-1 lisa 1

E-kursus peab arvestama kaasaegset õpikäsitlust ning olema struktureeritud. Kursus on jaotatud

loogilisteks alateemadeks ning iga moodul sisaldab teoreetilist ülevaadet ja praktilisi harjutusi,

mis toetavad teooria seostamist vangla ja kriminaalhoolduse igapäevase tööga. Õppematerjalid

peavad olema mitmekesised ning sisaldama visuaalseid ja interaktiivseid vahendeid näiteks

illustratsioonid, skeemid, enesehindamise ülesanded ja muud digitaalsed lahendused, mis

toetavad arusaamist ja õppimist.

3.1 E-kursuse metoodika

 E-kursuse moodulina käsitletakse temaatiliselt või metoodiliselt kokkusobivaid

teemasid. Iga moodul peab moodustama sisuliselt eesmärgistatud ja sobilikke

meetodeid rakendava terviku.

 Iga kursuse moodul on eraldiseisvalt läbitav, koos peavad moodulid moodustama sidusa

terviku.

 E-kursusel on sõnastatud eesmärgid ja õppijakesksed õpiväljundid. Kursuse sisu,

õppetegevused ja hindamise põhimõtted peavad vastama õpiväljunditele.

 E-kursuse järkjärguline läbimine toetab moodulite õpiväljundite saavutamist. Kõigi

moodulite läbimine toetab e-kursuse eesmärgi saavutamist.

 E-kursusel õppijal on võimalik selle läbimise käigus teha erinevaid teemaga seotud

ülesandeid, mis teadmisi kinnistavad ja töösse rakendada aitavad.

 Vanglateenistuse võtmeisik selgitab õppevideos e-kursuse vajalikkust.

 Õppevideote loomine, mis toetavad teoreetilise sisu omandamist ning aitavad

visualiseerida käsitletavaid teemasid.

 E-kursuse läbimisel ning teadmiste kontrolltesti edukal sooritamisel väljastatakse

osalejale isikupõhine tõend e-kursuse läbimise kohta. Tõend on eesti keeles ning on

välja prinditav/ alla laetav.

Kursuse ülesehitamisel on metoodiliselt olulised ka järgmised põhimõtted:

 võimaldama kursuse läbimist osalisele sobival ajal ja tempos;

 toetama jätkamist poolelijäänud kohast, kui kursus katkestatakse;

 fookuse seadmine arvestades võimalikult palju vanglateenistuse avalikke reaalseid

kaasuseid, väljakutseid, igapäevaseid olukordi kinnipeetavatega või

kriminaalhooldusalustega;

 teoreetiline sisu peab olema toetatud praktiliste ja eluliste näidetega, et õppijale oleks

võimalik õpitut kohe kasutusele võtta.

3.2 E-kursuse esialgne sisukava

Pakkuja võib esialgset sisukava muuta või täiendada tingimusel, et see on kooskõlas moodulite

eesmärkide ja õpiväljunditega ning toetavad e-kursuse oodatud tulemuste saavutamist.

Taastava õiguse e-kursus vanglateenistujatele (Justiits- ja Digiministeerium)

Viitenumber: 309162

Lepingu 7-6/5623-1 lisa 1

Pakkuja esitab pakkumuses omapoolse nägemuse e-kursuse ülesehitusest, arvestades, et

moodulite arv ja maht moodulis võivad olla erinevad, aga esialgses sisukavas toodud teemad

peavad olema kaetud. E-kursuse eeldatav maht on 6 akadeemilist tundi.

Esialgne sisukava

Moodul 1. Sissejuhatus

Moodul 2. Mis on taastav õigus?

Moodul 3. Taastava õiguse väärtused ja põhimõtted ning tegevusstandardid

Moodul 4. Taastava õiguse meetodid ja nende rakendamise võimalused vanglateenistuses

Moodul 5. Dünaamilise turvalisuse üldised põhimõtted, taastava õiguse ja dünaamilise

turvalisuse erinevused ja sarnased ning omavaheline seos.

Moodul 6. Lõputest

MOODUL 1 – sissejuhatus

1. Tere tulemast

2. Õpijuhis

3. E-kursuse ülesehitus, ülevaade moodulitest, eesmärk ja õpiväljundid

MOODUL 2 – mis on taastav õigus?

1. Mis on taastav õigus?

2. Õigussüsteemis „karistav ja taastav lähenemine" (millistele küsimustele otsitakse kummagi

lähenemise puhul vastuseid; kes on olulised osapooled jms)

3. Kokkuvõte teisest moodulist koos video ja praktilis(t)e harjutus(t)ega.

MOODUL 3 – Taastava õiguse väärtused ja põhimõtted

1. Taastava õiguse väärtused ja põhimõtted

 Taastava õiguse väärtused: vabatahtlikkus, kaasamine, osalemine, pühendumine, kahju

heastamine, konfidentsiaalsus.

 Taastava õiguse põhimõtted:

Põhimõte 1: igaühel on oma vaatenurk, oma lugu

Põhimõte 2: meie mõtted mõjutavad meie tundeid, mis omakorda mõjutavad meie

käitumist (õppevideo juurde)

Põhimõte 3: kõik, mis me ütleme ja teeme, mõjutab teisi meie ümber

Põhimõte 4: kui meie vajadused on kaetud, siis me toimime kõige paremini

Taastava õiguse e-kursus vanglateenistujatele (Justiits- ja Digiministeerium)

Viitenumber: 309162

Lepingu 7-6/5623-1 lisa 1

Põhimõte 5: need, kes on sündmustest enim mõjutatud, on ka inimesed, kes suudavad leida

parima viisi

Kokkuvõte kolmandast moodulist ning põhimõtete rakendamisest - terviklik õppevideo koos

praktilise harjutusega.

MOODUL 4 – taastava õiguse meetodid ja nende rakendamise võimalused

vanglateenistuses 

Meetod: Taastav vestlus

Meetod: Taastav nõupidamine

Meetod: Taastav ring

Taastav õigus vangla- ja kriminaalhooldustöö kontekstis (miks ja millistes olukordades)

Taastava õiguse praktikate rakendamine vanglas ja kriminaalhoolduses, sh välispraktikate

näited, tuues välja vähemalt kahe riigi — eelistatult Belgiast, Hollandist, Inglismaalt või

Põhja-Iirimaalt näited.

Kokkuvõte neljandast moodulist ning meetodite rakendamisest - terviklik õppevideo koos

praktilise harjutusega.

MOODUL 5 – dünaamilise turvalisuse üldised põhimõtted, dünaamilise turvalisuse ja

taastava õiguse erinevused ja sarnasused ning omavaheline seos

1. Dünaamilise turvalisuse üldised põhimõtted

2. Dünaamilise turvalisuse ja taastava õiguse erinevused ja sarnasused ning omavaheline

seos (õppevideo juurde)

3. Kokkuvõte viiendast moodulist ning terviklik õppevideo koos praktilise harjutusega.

MOODUL 6 - lõputest

3.3 E-kursuse õppematerjalide nõuded

3.3.1. E-kursuse õppematerjalide esitamisel kasutatakse mitmekesiseid meediume nt tekstid,

illustratsioonid, fotod, graafilised joonised, videoklipid, interaktiivsed harjutused/ testid,

simulatsioonid, audioklipid jm

3.3.2. Näitlikustatud videod, animatsioonid jm meediasisu tuleb kujundada nii, et nende tegevus

toimub sobilikus keskkonnas. Õpieesmärgil loodud videod on vormistatud koos sisu mõistmist

toetavate graafiliste elementide, teksti ja heliga (sh vajadusel heli ülesvõtt, helifailid).

Videofailid on vähemalt 1920x1080 (Full HD) resolutsioonis.

3.3.3. Juhendmaterjalides ja audioharjutustes tuleb kasutada lihtsat ja osalejatele arusaadavat

keelt, vältides liigset formaalsust. Audio heli peab olema puhas, ilma häiriva taustamüra, kaja

või praksumiseta.

Taastava õiguse e-kursus vanglateenistujatele (Justiits- ja Digiministeerium)

Viitenumber: 309162

Lepingu 7-6/5623-1 lisa 1

3.3.4. Helisalvestite järeltöötluse käigus tuleb eemaldada liigsed pausid ja muud sujuvat

kuulamist segavad defektid.

3.3.5. Kursuse disainimisel peab töövõtja lähtuma Digiriigi Akadeemia Digiriigi ABC kursuse

e-õppe disainist; vajaduspõhiselt lisatakse kuulatavatele failidele heliefekte (nt algus- ja

lõpumuusika);

3.3.6. Õppematerjalid ning nende täiendamine/muutmine kooskõlastatakse tellija ja töövõtja

vahel lepingu täitmise käigus. Loodud õppematerjalid ja õigused nende kasutamisele tuleb anda

üle tellijale.

3.3.7. Töövõtja peab kooskõlastama kõik kursuse sisumaterjalid tellija esindajaga enne nende

lõplikku kasutusse andmist.

3.3.8. Õppevideote, helisalvestiste loomise tuleb arvestada järgmist:

 e-kursus sisaldab eeldatavalt 7 õppevideot, igaüks kuni 5 minutit pikk. Täpne

õppevideote arv ja pikkus lepitakse poolte vahel kokku lepingu täitmise käigus, lähtudes

pakkumuses esitatud e-kursuse ülesehituse visioonist ja hankija vajadustest.

 töövõtja peab pakkumise tegemisel arvestama, et töövõtja kohustab tasuma võimalikud

otsesed ja kaudsed kulud, näiteks keeletoimetamine vms.

3.4 E-kursuse nõuded

Loodav e-kursus peab vastama järgmistele kriteeriumidele:

3.4.1. e-kursus peab ühilduma sisuhaldusplatvormiga Articulate Rise 360 või samaväärsena

ning olema läbitav nii nutitelefonis kui arvutis ning ühilduma Digiriigi Akadeemia

keskkonnaga;

3.4.2. kursus peab vastama WCAG 2.0 tase AA nõuetele (videotel subtiitrid);

3.4.3. kursus on tehniliselt töökorras (lingid avanevad, vajalikud vahendid töötavad, viidatud

veebipõhised materjalid on kättesaadavad);

3.4.4. töövõtjal on õigus kasutada materjali loomisel toetavaid tehisaru tööriistu. Tehisaru abil

videote loomisel tuleb eelnevalt konsulteerida tellijaga;

3.4.5. kursus sisaldab õpijuhist, kus selgitatakse e-kursuse vajalikkust. Õpijuhis koos

sissejuhatava videoga luuakse vanglateenistuse võtmeisikuga ning selle inimese leidmise eest

vastutab tellija.

3.4.6. kursuse õppematerjalid ja õppetegevused on sihtgruppi kuuluvate kasutajate peal testitud

(tellija poolt soovitatud vähemalt viie isiku peal) ja parendusettepanekute põhjal valmis tehtud;

3.4.7. töövõtja on kohustatud töö teostamisel järgima lepingu rahastaja tingimusi (sh

teavitamisele, vormistamisele ja sümboolikale). Nõuded (nt logode kasutamine materjalidel

jne) on kättesaadavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“;

Taastava õiguse e-kursus vanglateenistujatele (Justiits- ja Digiministeerium)

Viitenumber: 309162

Lepingu 7-6/5623-1 lisa 1

3.4.8. kõik tellijale üle antavad failid (audiovisuaalid, CVI jne) peavad vastama antud

valdkonna kvaliteedistandarditele (pakkuja lisab videofailid voogedastusplatvormile ja lingib

need õppematerjali);

3.4.9. töövõtja annab tellijale üle ka kursuse materjali SCORM-paketina;

3.4.10. e-kursus laetakse Digiriigi Akadeemia keskkonda töövõtja poolt ning töövõtja tagab

selles keskkonnas kursuse täieliku tehnilise valmisoleku;

3.4.11. kõik e-kursuse loomise käigus loodud videod ja materjalid (sh klipid, testid, visuaalid,

skriptid jm) kuuluvad tellijale ning nende edasine kasutamine, levitamine või avaldamine ilma

tellija kirjaliku nõusolekuta ei ole lubatud (pakkuja annab kursusest eraldi üle graafilised failid

ja videofailid);

3.4.12. kursusel osalejatel on võimalik selle läbimise käigus teha erinevaid teemaga seotud

ülesandeid, mis teadmisi kinnistavad ja igapäevasesse töösse rakendada aitavad;

3.4.13. enesekontrolltestid on koostatud õpiväljundite kaupa, testide eesmärgiks on anda

õppijale tagasisidet õppimisprotsessist. Enesekontrolli testide puhul on tegemist mitteeristava

hindamisega, mille lävendkriteeriumiks on testide sooritamine;

3.4.14. lõputest on elektroonne, koostatud õpiväljundite kaupa ja sisaldab osaliselt samu

küsimusi, mis enesekontrollitestid. Lõputesti puhul on tegemist mitteeristava hindamisega,

mille lävendkriteeriumiks on testi sooritamine. Lõputestis antakse õppijale tagasiside, millest

selgub, kus ta eksis ja põhjendus, mis oleks olnud õige vastus ning miks. Kui lõputest

ebaõnnestub, siis uuel katsel on mõned esimesest katsest erinevad küsimused.

4.Tööde teostamine ja üleandmine

Etapp I - tööde üleandmine hiljemalt 4 kuud pärast hankelepingu sõlmimist.

Töövõtja annab tellijale töö üle kahes etapis: Etapp I – e-kursuse esmane verisoon. Töövõtja

peab andma üle valminud e-kursuse esmase versiooni Articulate Rise või samaväärsle

platvormil Selleks tähtajaks peab olema loodud e-kursuse kuue mooduli sisu ja valminud

esmane e-kursuse piloteeritav verisoon.

Etapp II – e-kursuse testimine ja paranduste tegemine, tööde üleandmine hiljemalt 7 kuud

pärast hankelepingu sõlmimist.

Valminud e-kursust testitakse peale etapp I lõppemist tellija poolt määratud isikute ringis ning

peale kursuse Digiriigi Akadeemiasse lisamist. Testimise ja ka hilisema kasutajate tagasiside

alusel laekunud parandusettepanekute sisseviimise tähtaja lepivad töövõtja ja tellija kokku e-

kirja teel vastavalt paranduste töömahukusele ja ajakriitilisusele.

Etappide eest tasutakse peale tööde vastuvõtmist hankelepingus määratletud tingimustel kahes

osas.

5. Taustainformatsioon

Taastava õiguse e-kursus vanglateenistujatele (Justiits- ja Digiministeerium)

Viitenumber: 309162

Lepingu 7-6/5623-1 lisa 1

Vanglateenistuse ülesanne on vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimine ning

kriminaalhoolduse ja karistusjärgse käitumiskontrolli korraldamine. Vangistuse täideviimist

korraldatakse kinnises ja avavanglas ning kriminaalhooldust teostatakse piirkondlikult

kriminaalhooldusosakondades. Vanglas on kinnipeetavad suletud keskkonnas ja on allutatud

vangla sisekorrale. Kriminaalhooldusalused elavad kogukonnas, kuid on allutatud

käitumiskontrollile.

Taastav õigus on ohvrikeskne konfliktide ja õigusrikkumiste käsitlemise viis, mis lähtub

põhimõttest, et karistus üksi ei muuda käitumist, vaid püsiva muutuse loob avatud dialoog

mõjutatud osapoolte vahel. Nii öelda traditsioonilises (karistuslikus) menetlusprotsessis

selliseks dialoogiks üldjuhul võimalust ei ole. Taastav õigus pakub võimalust kahju– või

konfliktivahenduseks(ingl mediation) või dialoogiks (ingl restorative dialogue), mida saab

rakendada nii kergemate rikkumiste kui ka raskete kuritegude korral. Taastav õigus annab kahju

kannatanule võimaluse saada vastused küsimustele, millele saab vastata ainult toimepanija.

Protsess sisaldab endas oma loo, tunnete ja vajaduste jagamist ning hinnanguvaba kuulamist.

Protsessi tulemusel on toimepanijal võimalus oma teoga tekkinud emotsionaalset ja

materiaalset kahju heastada, mis toetab omakorda kannatanu ja teiste osapoolte õiglustunde

taastumist. Oma teo eest päriselt vastutuse võtmine suurendab toimepanija õiguskuulekat

käitumist ja ühiskonna turvalisust.

Taastav lähenemine kriminaalhoolduses ja vanglas lähtub arusaamast, et õigusrikkumine ei ole

üksnes reeglite rikkumine, vaid eelkõige kahju tekitamine inimestele ja suhetele. Vangla on

keskkond, kus konfliktid, pinged ja keerulised suhtlussituatsioonid on osa igapäevasest tööst.

Vangla iseloom – suletud ruum, piiratud valikud, erinevad isiksused ja jõuvahekorrad – loob

olukordi, kus vastuolud võivad kiiresti teravneda. Karistuspõhine lähenemine aitab küll tagada

korda ja distsipliini, kuid ei paku alati võimalusi mõista konfliktide tegelikke põhjuseid ega

toetada muutusi, mis vähendaksid tulevasi rikkumisi. Viimaste aastate rahvusvahelised

kogemused ja uuringud näitavad, et süsteem, mis tugineb peamiselt repressiivsetele

meetoditele, ei ole piisav ei korduvkuritegevuse vähendamiseks ega turvalise sisekliima

kujundamiseks.

Kriminaalhoolduse vaatenurgast on õigusrikkumiste käsitlemine eelkõige protsess, mis

ühendab järelevalve, toetamise ja vastutuse võtmise. Kriminaalhooldus toimub kogukonnas,

kus inimese käitumist mõjutavad sotsiaalsed suhted, toimetulekuoskused ja varasemad

kogemused. Erinevalt pelgalt kontrollivast lähenemisest keskendub kriminaalhooldus riskide

mõistmisele ja maandamisele ning nende tegurite tugevdamisele, mis toetavad seaduskuulekat

eluviisi. Eesmärk ei ole üksnes rikkumiste avastamine ja neile reageerimine, vaid ka tingimuste

loomine, mis aitavad inimesel teha tulevikus paremaid valikuid.

Praktika näitab, et tõhus kriminaalhooldus eeldab usalduslikku, kuid selgete piiridega suhet,

kus õigusrikkuja vastutus oma tegude eest on ühendatud reaalse toe ja juhendamisega.

Individuaalne lähenemine võimaldab arvestada nii riskitegurite kui ka ressurssidega – töö,

haridus, peresuhted ja vaimne tervis on kõik valdkonnad, mis mõjutavad käitumist.

Rahvusvahelised kogemused kinnitavad, et süsteemid, mis tasakaalustavad kontrolli ja

Taastava õiguse e-kursus vanglateenistujatele (Justiits- ja Digiministeerium)

Viitenumber: 309162

Lepingu 7-6/5623-1 lisa 1

rehabilitatsiooni, aitavad tõhusamalt vähendada korduvkuritegevust ning toetavad nii

kogukonna turvalisust kui ka inimese pikaajalist taasühiskonnastamist.

Taastav lähenemine annab töötajale suurema kindluse emotsionaalselt pingelistes olukordades

ning lihtsustab kiirete otsuste langetamist. Järjepidevad suhtlusvõtted vähendavad vaimset

koormust ja toetavad professionaalset autoriteeti, mis põhineb usaldusel, mitte ainult kontrollil.

Nii saab kujuneda töökeskkond, kus turvalisus saavutatakse ühtviisi nii ennetamise kui ka

sekkumise kaudu.

Kinnipeetavate jaoks loob taastav lähenemine võimaluse võtta sisulisemat vastutust. Vastutus

ei piirdu karistuse kandmisega, vaid hõlmab arusaamist tekitatud kahju mõjust ning mõtestatud

samme selle heastamiseks. Taastavad protsessid aitavad kujundada oskusi, mis on vajalikud nii

vanglas toimetulekuks kui ka hilisemaks taasühiskonnastamiseks: kuulamisoskus,

enesereflektsioon, emotsioonide juhtimine ja probleemilahendus. Need on sageli just need

kompetentsid, mille puudumine viis varasemate konfliktide ja rikkumisteni.

1

TÖÖVÕTULEPING nr7-6/5623-1

Justiits- ja Digiministeerium (edaspidi tellija), registrikood 70004011, mida esindab

põhimääruse alusel Tiina Uudeberg

ja

MindShifters OÜ (edaspidi töövõtja), registrikood 16993368, mida esindab juhatuse liige või

esindaja volituse alusel Jaanika Siiroja, edaspidi ka pool või pooled, sõlmisid töövõtulepingu

(edaspidi leping) alljärgnevas:

1. Üldsätted

1.1.Leping on sõlmitud riigihanke „Taastava õiguse e-kursus vanglateenistujatele (Justiits-

ja Digiministeerium), viitenumber: 309162, (edaspidi riigihange) tulemusena.

1.2.Lepingu esemeks on tervikliku taastava õiguse e-kursuse välja töötamine, mis hõlmab e-

kursuse teoreetilise sisu loomist,  sisutoimetust, kursuse õppijakeskse disaini, näiteks video,

heli,  infograafika materjalide loomist jt e-kursuse väljatöötamiseks ja loomiseks vajalikke

töid. E-kursuse sihtrühmaks on eelkõige vanglateenistuses töötavad inimesed, kuid e-kursus

tehakse avalikult kättesaadavaks Digiriigi Akadeemias (edaspidi töö või teenus). Töö

täpsem kirjeldus on toodud riigihanke alusdokumentides ja ulatuses, milles riigihanke

alusdokumendid seda ette näevad, töövõtja poolt riigihankes esitatud pakkumuses.

1.3. E-kursuse väljatöötamist kaasrahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist+ (edaspidi ESF+)

projekti „Noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamine“ (2021-2027.4.07.23-0009)

raames.

1.4. Lepingu dokumendid, mis on lepingu lahutamatuteks osadeks, on järgmised:

1.4.1. lepingu muudatused;

1.4.2. käesolev lepingu põhitekst koos lisadega;

1.4.3. poolte heaks kiidetud protokollilised otsused (koosolekute protokollid);

1.4.4. tellija poolt riigihanke menetluses antud selgitused ulatuses, milles need ei

muuda, vaid üksnes täpsustavad või selgitavad riigihanke alusdokumente;

1.4.5. muud riigihanke alusdokumendid, sh tehniline kirjeldus koos selle lisadega;

1.4.6. töövõtja pakkumus riigihankes.

1.5. Kui lepingu dokumentide vahel esineb vastuolusid, lähtutakse prioriteetsuse määramisel

eelmises punktis toodud lepingu dokumentide loetelu järjekorrast (loetelus eespool

asetsev lepingu dokument on prioriteetsem järgneva suhtes). Riigihanke alusdokumentide

vastuolude korral on nende prioriteetsuse järjekord järgmine: hanketeade, hankelepingu

eseme tehniline kirjeldus, muud riigihanke alusdokumendid.

1.6. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad:

1.6.1. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus

2. Lepingu hind ja tasumise tingimused

2.1. Tellija tasub töövõtjale teostatud töö eest vastavalt fikseeritud kogumaksumusele

54 951,00 eurot, mis ei sisalda käibemaksu (lepingu hind). Lepingu hinnale lisandub

käibemaks õigusaktides sätestatud korras.

2.2. Tellija tasub töö eest 2 osas pärast etapi vastuvõtmist järgmiselt:

2.2.1. 1. etapp: pärast e-kursuse esmase versiooni tellija poolt vastuvõtmist järgselt 50%

lepingu hinnast (antakse tellijale üle hiljemalt 4 kuud pärast hankelepingu

sõlmimist);

2.2.2. 2. etapp: pärast e-kursuse testimist ja sisse viidud parandustööde tellija poolt

vastuvõtmist (antakse tellijale üle hiljemalt 7 kuud pärast hankelepingu sõlmimist)

50% lepingu hinnast.

2

2.3. Kui pakkumuse esitamise ajal ei olnud töövõtja käibemaksukohustuslane või tal ei olnud

kohustust käibemaksu arvestada, kuid selline kohustus tekkis pärast pakkumuse esitamist

või lepingu täitmise käigus, peab töövõtja arvestama, et lepingu hind sellest käibemaksu

võrra ei suurene.

2.4. Lepingu hind on lõplik ning sisaldab kõiki lepingu täitmise kulusid, sh e-kursuse loomise

maksumust, meeskonna tasusid, tasu autoriõiguste eest jms.

2.5. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber

306162, 15-kohaline lepinguosa viitenumber (leitav riigihangete registrist lepingu

juurest) ja tellija ja töövõtja kontaktisikute andmed.

2.6. Tellija tasub töövõtjale 14 kalendripäeva jooksul nõuetekohase arve saamisest.

3. Töö teostamine ja üleandmine

3.1. Töö üleandmine tellijale toimub etappide kaupa vastavalt riigihanke alusdokumentides

esitatud ajakavale. Tööde lõpptähtpäev on 7 kuud pärast hankelepingu sõlmimist.

Esmased töökohtumised lepitakse poolte vahel kokku kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis peale lepingu sõlmimist ühe nädala jooksul.

3.1.1. Töö üleandmine toimub etappide kaupa vastavalt riigihanke alusdokumentides

sätestatud maksimaalsetele tähtaegadele.

3.1.1.1. Töö üleandmine toimub poolte poolt allkirjastatud üleandmise-

vastuvõtmise aktiga. Tellija kontrollib teostatud töö vastavust lepingus

sätestatule 10 tööpäeva jooksul. Tellijal on õigus mõjuval põhjusel töö

ülevaatamise tähtaega pikendada 5 tööpäeva võrra, sh kui töös on olulisi

puudusi, teavitades sellest töövõtja kontaktisikut.

3.2. Lepingu täitmise käigus teenuse osutamist, teenuse osaks olevate tegevuste

väljatöötamist, läbiviimist, korraldamist jms puudutavad olulised kokkulepped,

kooskõlastamised, täpsustamised, täiendamised, muutmised tehakse poolte vahel

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui ei ole riigihanke alusdokumentides

sätestatud või poolte vahel kokku lepitud teisiti.

3.3. Suhtlemine poolte vahel toimub eesti keeles. Kui meeskonnaliige ei valda eesti keelt

piisaval tasemel, peab töövõtja tagama omal kulul tõlke olemasolu suuliseks ja kirjalikuks

suhtlemiseks meeskonnaliikme ja muude isikute vahel.

3.4. Töövõtja kohustub:

3.4.1. looma e-kursuse vastavalt riigihanke alusdokumentides kirjeldatud ja töövõtja

poolt esitatud pakkumusele;

3.4.2. teostama töö tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas riigihanke alusdokumentides

toodud nõuete ja lepingus sätestatuga. Lepingus sätestamata omaduste osas peab

töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele töödele tavaliselt

esitatavatele nõuetele;

3.4.3. lepingu täitmise käigus teostama kõik tööd ja toimingud, mis ei ole lepingus

sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad lepingu täitmisega seotud töö hulka.

3.4.4. tagama, et temal, tema alltöövõtjatel ja töötajatel on lepingu täitmise perioodil

olemas kõik vajalikud registreeringud, sertifikaadid, litsentsid, load või

nõusolekud, kui need on õigusaktidest või lepingus sätestatust tulenevalt vajalikud

või vastava töö puhul nende olemasolu eeldatakse;

3.4.5. kutse- või majandustegevuses tegutseva isikuna teostama töö vastavalt oma

erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele, kasutades lepingus sätestatud töö

teostamisel tööjõudu, kelle koolitus, oskused ja kogemused vastavad töö ulatusele,

iseloomule ja keerukusele;

3.4.6. töö teostamisel kasutama samu isikuid, keda ta esitas riigihanke pakkumuse

koosseisus. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab töövõtja tagama, et töid

3

teostavad vähemalt riigihanke alusdokumentides nõutud kvalifikatsiooni ja

kogemusega isikud. Konkreetse isiku kvalifikatsiooni ja/või kogemust

arvestatakse ja kontrollitakse vahetumisel kooskõlastamisele saatmise aja seisuga

(nt kooskõlastamisele saatmisele eelneva aja jooksul omandatud kvalifikatsioon

või kogemus).

3.4.7. töö teostamisel järgima lepingu rahastaja tingimusi, sh teavitamisele,

vormistamisele ja sümboolikale.

3.5. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või

võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. Kui töö nõuetekohast

teostamist takistab tellijast tulenev asjaolu, peab töövõtja sellest tellijat teavitama

hiljemalt 5 tööpäeva jooksul. Kui töövõtja ei teavita tellijat sellest kokkulepitud aja

jooksul, kaotab töövõtja õiguse nõuda tellija tegevusega seonduvalt töö tähtaegade

muutmist.

3.6. Tellija kohustub:

3.6.1. teostama maksed töö teostamise eest vastavalt punktis 2.2 toodule.

3.7. Tellijal on õigus:

3.7.1. avaldada lepinguga seotud teavet käesoleva lepingu üle järelevalvet tegevatele

institutsioonidele ja rahastajale;

3.7.2. anda töövõtjale juhiseid, teha märkusi ja ettepanekuid töö nõuetekohaseks

teostamiseks. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on töövõtjale täitmiseks

kohustuslikud, kui ta ei esita kolme tööpäeva jooksul neile vastuväiteid koos

põhjendustega. Vastuväidete esitamine ei mõjuta töövõtja vastutust töö

lepingutingimustele vastavuse eest;

3.7.3. keelduda töö vastuvõtmisest, kui töö ei vasta lepingus sätestatule. Sellisel juhul

jätab tellija vastava etapi töö vastu võtmata ja esitab pretensiooni punktis 3.1.1.1

märgitud aja jooksul töö üleandmisest arvates;

3.7.3.1. Pretensioonis fikseeritakse ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg

puuduste kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puudustega töö

parandamist või uue töö teostamist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale

ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Kui töövõtja

rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või

kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste

kõrvaldamiseks ei määrata. Sellisel juhul on tellijal õigus jätta töö vastu

võtmata või võtta töö vastu osaliselt (puudustega).

3.7.3.2. Kui töövõtja ei ole pretensiooniga nõus, on töövõtjal õigus tellida töö

vastavuse hindamiseks ekspertiis mõlema poole poolt aktsepteeritud

sõltumatult eksperdilt. Kui töö vastuvõtmisest keeldumine osutub

ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija töövõtjale

ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab töö mittevastavust, jäävad

ekspertiisikulud töövõtja kanda.

3.7.4. võtta vastu puudustega töö puuduste kõrvaldamise nõude asemel ja alandada

lepingu hinda.

3.8. Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis on tingitud tellija

poolt antud sisendi ebasobivusest või puudustest eeltöödes ning töövõtja oli tellijat sellest

teavitanud vastavalt lepingus sätestatule.

3.9. Kui tellija ei esita pretensiooni lepingus sätestatud tähtaja jooksul, loetakse töö tellija

poolt vastuvõetuks.

3.10. Töö vastuvõtmisest läheb tellijale üle töö juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko.

4. Alltöövõtt

4

4.1. Töövõtja ei kaasa hankelepingu täitmisele alltöövõtjaid ega tarnijaid, kelle elu- või

asukoht on mujal kui Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni

riigihankelepinguga ühinenud riigis.

4.2. Tellijal on õigus nõuda hankelepingu täitmisele kaasatavate alltöövõtjate või tarnijate

andmete esitamist.

4.3. Lepingu olulise rikkumisena käsitletakse juhtumit, kus töövõtja selliseid alltöövõtjaid või

tarnijaid kaasab.

5. Poolte vastutus ja vääramatu jõud

5.1. Pooled vastutavad lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase

täitmisega teisele poolele tekitatud kahju eest täies ulatuses. Poole koguvastutus on

piiratud kahekordse lepingu hinnaga, välja arvatud kui:

5.1.1. lepingurikkumine oli tahtlik või põhjustatud raskest hooletusest;

5.1.2. teenuse teostamisel toimunud autoriõiguste rikkumise tõttu on esitatud nõue.

5.2. Kui töövõtja ei anna tööd tellijale üle või töö ei vasta lepingutingimustele, on tellijal lisaks

muude õiguskaitsevahendite kasutamisele õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 5%

lepingu hinnast iga rikkumise kohta.

5.3. Töö teostamise mis tahes tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud

tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0,05%

lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest, kuid käesoleva punkti alusel kokku mitte

rohkem kui 5% lepingu hinnast.

5.4. Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi ja tellija taganeb lepingust, on tellijal

õigus tellida mittetäidetud või mittenõuetekohaselt täidetud mahus tööd kolmandatelt

isikutelt ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt isikutelt tellitud töödele kulunud

summa ning lepingu hinna vahe hüvitamist töövõtja poolt.

5.5.Kui tellijale saab teatavaks, et töövõtja on lepingu täitmisse kaasanud väljaspool RHS § 3

p 2 viidatud riike pärit alltöövõtjaid või tarnijaid, on tellijal õigus töövõtjalt nõuda, et

töövõtja viivitamata eemaldaks lubamatu alltöövõtja või tarnija käesoleva lepingu esemeks

olevate tööde teostamiselt ning vajadusel asendaks lubamatu alltöövõtja või tarnija

lubatavaga. Kui töövõtja ei täida eelnimetatud nõuet mõistliku aja jooksul arvates tellijalt

nõude saamisest, on tellijal õigus lepingust taganeda. Lisaks lubamatu alltöövõtja või tarnija

eemaldamise nõudele võib tellija töövõtjalt nõuda lubamatu alltöövõtja või tarnija

kaasamise eest leppetrahvi summas kuni 5000 eurot.

5.6.Poolel tuleb teavitada teist poolt leppetrahvi nõudmisest hiljemalt 90 päeva jooksul alates

lepingu rikkumisest teadasaamisest.

5.7.Kui sama rikkumise eest on võimalik rakendada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib

õiguskaitsevahendi(d) selleks õigustatud pool.

5.8.Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust kasutada teisi õiguskaitsevahendeid. Kõik

leppetrahvid on kokku lepitud eesmärgiga tagada kohustuse täitmist, mitte eesmärgiga

asendada kohustuse täitmist.

5.9.Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 kalendripäeva jooksul vastava nõude saamisest.

Tellijal on õigus töö eest tasumisel tasaarvestada leppetrahvisumma lepingu alusel

tasumisele kuuluva summaga.

5.10. Lepingu oluliseks rikkumiseks, mis annab tellijale õiguse lepingust taganeda, loetakse

muuhulgas, kuid mitte ainult:

5.10.1. töövõtja töös esinevad korduvad kvaliteediprobleemid, mille pinnalt on alust

arvata, et töövõtja ei suuda teostada nõuetele vastavat tööd;

5

5.10.2. töövõtja ei pea lepingu täitmisel kinni tellija juhistest või õigusaktiga töö

teostamisele kehtestatud nõuetest ja töövõtja ei lõpeta rikkumist tellija poolt

määratava 14-päevase täiendava tähtaja jooksul;

5.10.3. töövõtja rikub lepingus sätestatud andmekaitse- või autoriõiguse nõudeid ja

töövõtja ei lõpeta rikkumist tellija poolt määratava 14-päevase täiendava tähtaja

jooksul;

5.10.4. rahastaja tingimuste (sh teavitamine, vormistamine ja sümboolika)

mittejärgimine;

5.10.5. töövõtja on esitanud lepingu sõlmimisel või lepingu täitmise käigus valeandmeid;

5.11. Lepingu oluliseks rikkumiseks, mis annab töövõtjale õiguse leping erakorraliselt

lõpetada, loetakse:

5.11.1. tellija viivitab töövõtja arve tasumisega enam kui 21 päeva ja kui tellija ei lõpeta

rikkumist töövõtja poolt määratava mõistliku pikkusega täiendava tähtaja jooksul;

5.11.2. töö teostamine muutub võimatuks tellija lepingu rikkumise tõttu ja tellija ei lõpeta

rikkumist töövõtja poolt määratava mõistliku pikkusega täiendava tähtaja jooksul.

5.12. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus

nõuda tellijalt viivist kuni 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas.

5.13. Kui tellija viivitab töö tegemiseks vajaliku sisendi või juhiste üleandmisega ning seetõttu

ei ole töövõtjal võimalik lepingut nõuetekohaselt täita, on töövõtjal õigus nõuda lepingu

täitmise tähtaja pikendamist proportsionaalselt viivitatud aja võrra.

5.14. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel töövõtja või tema esindajate,

töötajate, lepingupartnerite ning muude isikute poolt, keda ta oma kohustuste täitmisel

kasutab, on tellijal igakordselt õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 30% lepingu

hinnast ja/või lepingust taganeda.

5.15. Poolel tuleb teavitada teist poolt leppetrahvi nõudmisest hiljemalt 90 päeva jooksul alates

lepingu rikkumise lõppemisest.

5.16. Kui sama rikkumise eest on võimalik rakendada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib

õiguskaitsevahendi(d) selleks õigustatud pool.

5.17. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust kasutada teisi õiguskaitsevahendeid. Kõik

leppetrahvid on kokku lepitud eesmärgiga tagada kohustuse täitmist, mitte eesmärgiga

asendada kohustuse täitmist.

5.18. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 kalendripäeva jooksul vastava nõude saamisest.

5.19. Tellijal on õigus töö eest tasumisel tasaarvestada leppetrahvi summa lepingu alusel

tasumisele kuuluva summaga.

5.20. Kui töövõtja ei täida lepingut nõuetekohaselt ja/või ei järgi töö teostamisel lepingu

rahastaja tingimusi (sh teavitamine, vormistamine ja sümboolika) ja selle tõttu tehakse

tellijale toetuse vähendamise või tagasinõude otsus, on tellijal õigus töövõtjalt tagasi

nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses.

5.21. Tellijal on õigus leping ühepoolselt üles öelda, kui töövõtjal puuduvad vajalikud

registreeringud, sertifikaadid, litsentsid, load või nõusolekud, sh kui pädev asutus teeb

töövõtja suhtes tegevusloa andmisest keeldumise, kehtetuks tunnistamise või kehtivuse

peatamise otsuse või kui töövõtja tegevusloa kehtivus lõppeb lepingu kehtivuse ajal.

5.22. Kui tellija ütleb lepingu üles korraliselt VÕS § 655 alusel või kui töövõtja lõpetab lepingu

erakorraliselt, on tellijal kohustus tasuda töövõtjale töö eest tasu proportsionaalselt

lepingu lõppemise hetkeks teostatud ja tellijale üle antud tööga.

5.23. Töövõtjal ei ole VÕS §-s 654 sätestatud pandiõigust.

5.24. Pooled ei vastuta lepingust või õigusaktidest tuleneva kohustuse rikkumise eest, kui

kohustuse rikkumise põhjustas vääramatu jõud. Vääramatu jõu ja rikkumise

vabandatavuse osas kohaldavad pooled VÕS §-s 103 sätestatut.

6

5.24.1. Vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga

õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks

eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga

kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeriti

arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivat olukorda.

5.24.2. Kui kehtestatakse täiendavad piirangud, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel

õigus tugineda vääramatule jõule.

5.24.3. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu mõju tõttu, lükkuvad lepingus

sätestatud tähtajad edasi aja võrra, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.

6. Intellektuaalomandiõigused

6.1.Kui lepingu täitmise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid (edaspidi teos), siis

loetakse, et kõik teose suhtes kehtivad autori varalised õigused lähevad arvates teose

tellijale üleandmisest automaatselt, täies mahus, tagasivõtmatult ja ilma selle eest eraldi

tasu maksmata töövõtjalt üle tellijale.

6.2.Teose suhtes kehtivate autori isiklike õiguste osas loetakse, et arvates teose tellijale

üleandmisest annab töövõtja tellijale automaatselt ja ilma selle eest eraldi tasu saamata

kogu asjaomaste õiguste tähtaja jooksul kehtiva, tagasivõtmatu ja all-litsentsi andmise

õigusega ainulitsentsi. Ainulitsents on lepingu tähenduses litsents, mis annab litsentsi

esemeks olevate õiguste teostamise ainuõiguse litsentsisaajale (tellijale) ning välistab

samade õiguste teostamise kõigi teiste isikute, sh litsentsiandja (töövõtja) enda poolt. Juhul

kui Eesti õigus peaks osalt või täielikult keelama eelnimetatud tingimustel isiklike

autoriõiguste litsentseerimise, siis loetakse, et litsents on antud kõige laiematel tingimustel,

mida Eesti õigus võimaldab (see hõlmab iga üksiku isikliku õiguse kaupa nii litsentsitüüpi,

litsentsi territooriumi, tähtaega, tagasivõetavust kui all-litsentseeritavust). Tellijale antav

isiklike õiguste litsents ei piira mingil moel teose kasutamise viisi ega nõua tellija poolt töö

kasutamiseks töövõtja täiendavat või eelnevat luba. Tellija poolt tehtud teose hilisemate

muudatuste, lisanduste, paranduste jms puhul peab olema selgelt aru saada, et nende

autoriks ei ole töövõtja ega viimase heaks tegutsenud füüsiline isik.

6.3.Olenemata eelmises punktis sätestatust lepivad pooled kokku, et tellija näitab teose juures

mõistlikus suuruses ja paigutuses ära teose loonud füüsilis(t)e isiku(te) nime(d) ning

töövõtja ärinime ja/või kaubamärgi.

6.4.Töövõtja kinnitab ja tagab, et tal on lepingut sõlmides või ta omandab lepingu täitmise

käigus kõik vajalikud õigused, et teha võimalikuks teose suhtes kehtivate autoriõiguste

õiguspärane edasivõõrandamine või litsentseerimine tellijale käesolevas peatükis

sätestatud moel. Tellijal on õigus töövõtja poolt käesoleva punkti esimeses lauses

nimetatud kohustuse täitmist kontrollida, nõudes selleks töövõtjalt mõistliku aja jooksul

selgitusi ja dokumente.

6.5.Kui töövõtja poolt tellijale üleantav töö sisaldab ka intellektuaalomandiõigusi, mis ei pärine

algupäraselt töövõtjalt või tema heaks tegutsevatelt füüsilistelt isikutelt (nt autoriõigusega

kaitstavad teosed, mille on loonud töövõtjaga mitteseotud kolmandad osapooled), siis

kohustub töövõtja tagama, et ta on omandanud kõik vajalikud õigused, et anda tellijale

edasi sellises mahus intellektuaalomandiõigused, mis võimaldavad tellijal tööd

sihtotstarbeliselt, ilma tähtajaliste piiranguteta ja ilma ühelegi kolmandale osapoolele tasu

maksmata kasutada.

6.6.Kui töövõtja rikub eelmises kahes punktis sätestatud kohustust tagada endal vajalike

intellektuaalomandiõiguste olemasolu tellijale edasiandmiseks või kui töövõtja rikub

lepingu täitmisel mistahes moel kolmandate isikute intellektuaalomandiõigusi ning sellega

kaasneb tellijale kahju, on töövõtja kohustatud selle kahju täies mahus hüvitama.

6.7.Kui lepingu täitmise käigus luuakse kaitstavat tööstusomandit (sealhulgas, kuid mitte ainult

7

patent, kasulik mudel ja tööstusdisainilahendus), kuulub õigus selle registreerimisele

ainuisikuliselt tellijale.

6.8.Töövõtja kinnitab lepingu allkirjastamisega, et ta ei riku lepingu täitmisel kolmandate

isikute intellektuaalomandiõigusi. Kui selle kohustuse rikkumisel töövõtja poolt tekib

tellijale kahju, on töövõtja kohustatud selle kahju täies mahus hüvitama.

6.9.Töövõtja tasu kõigi käesolevas peatükis sätestatud intellektuaalomandiõiguste

võõrandamise või litsentseerimise eest sisaldub lepingu hinnas ning töövõtjal ei teki

käesoleva peatüki alusel täiendavat tasunõuet tellija vastu.

7. Teadete edastamine 7.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul

kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, muuhulgas näiteks poolte lepingu

lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt

lepingu rikkumisest, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus

vormis. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.

7.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus sätestatud kontaktisiku

kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud viivitamatult

informeerima teist poolt ja sellist muudatust ei käsitleta lepingu muudatusena. Kuni

kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui

see on saadetud poolele lepingus sätestatud kontaktandmetel.

7.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või

kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja

postitamisest on möödunud viis kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud

dokumentide saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirja saatmisele järgneval

tööpäeval.

8. Poolte kontaktisikud

8.1. Tellija kontaktisikuks lepingu täitmisega seotud küsimustes on kriminaalpoliitika

osakonna projektijuht Terli Linnas, tel 53080798, e-post [email protected] või

tema asendaja. Tellija kontaktisikul on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega

seotud küsimustes. Lepingu muutmise, lepingu lõpetamise ning leppetrahvi, viivise või

kahjude hüvitamise nõude esitamise osas on tellija kontaktisikul õigus esindada tellijat

ainult tellija esindusõigusliku isiku kirjaliku volituse olemasolul.

8.2. Töövõtja kontaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes on Jaanika Siiroja, tel

56200854, e-post [email protected] või tema asendaja. Töövõtja kontaktisikul on

õigus esindada töövõtjat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes. Lepingu

muutmise, lepingu lõpetamise ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude

esitamise osas on töövõtja kontaktisikul õigus esindada töövõtjat ainult töövõtja

esindusõigusliku isiku kirjaliku volituse olemasolul.

9. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 9.1. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindajad, töötajad, lepingupartnerid ning muud

isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud

konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle

kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.

9.2. Lepingu täitmisel töövõtjale või töövõtjaga seotud isikutele teatavaks saanud isiku- ja

turvaandmed ning muu vastavalt markeeritud teave ja asjaolud, mille avalikuks tulek

võiks kahjustada tellija huve, on konfidentsiaalne. Vastavasisulise informatsiooni

kolmandale isikule kättesaadavaks tegemist töövõtja või töövõtjaga seotud isiku poolt

käsitletakse kui lepingu olulist rikkumist. Lepingu alusel konfidentsiaalseteks andmeteks

8

loetakse ka vahetult töö teostamisega tellija kohta töövõtjale teatavaks saanud teave.

Töövõtjal ei ole õigust nimetatud teavet avaldada ega muul viisil töödelda.

9.3. Töövõtja võib avaldada konfidentsiaalset informatsiooni, sealhulgas isikuandmeid

üksnes tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul või

nendele isikutele, kellele informatsiooni avaldamise kohustus tuleneb õigusaktidest, ning

seda tingimusel, et avaldatakse vaid vältimatult vajalik hulk informatsiooni, tagades

maksimaalses võimalikus ulatuses informatsiooni konfidentsiaalsus, või isikutele, kes

seda teavet vajavad käesoleva lepingu täitmiseks ja keda on teavitatud, et selline

informatsioon on konfidentsiaalne ja nad on seotud konfidentsiaalsuskohustusega.

9.4. Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mis on avalik, st

üldsusele teada. Töövõtja võib konfidentsiaalset informatsiooni kasutada üksnes kitsalt

käesoleva lepingu täitmiseks ning töövõtjal ei ole õigust kasutada konfidentsiaalset

informatsiooni muul eesmärgil, sh kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute

huvides.

9.5. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise

õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes

andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh rakendama organisatsioonilisi, füüsilisi

ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või

tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise

jms eest. Kui kolmandale isikule avaldatakse lepingus sätestatud või õigusaktist

tulenevate kohustuste täitmiseks isikuandmeid, on töövõtja kohustatud tagama, et isik,

kellele isikuandmeid avaldatakse, järgib lepingus ja õigusaktides sätestatud isikuandmete

töötlemise nõudeid.

9.6. Töövõtjal ega töövõtjaga seotud isikutel ei ole õigust anda lepingu raames teateid

pressile, meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele ilma tellija eelneva kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta. Meediapäringute korral tuleb

töövõtja vastus kooskõlastada tellijaga.

10. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 10.1. Leping jõustub allkirjastamisest ja kehtib lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni.

Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad

ka pärast lepingu lõppemist.

10.2. Juhul kui poolest mitteoleneval põhjusel, nt kolmanda osapoole tegevuse viibimise tõttu,

ei osutu võimalikuks töö tegevustega alustamine või tööde teostamine selliselt, et oleks

võimalik järgida ajakavas kokkulepitud tähtaegu, alustatakse tegevustega või viiakse

tegevused läbi tellija poolt nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu

äralangemist. Sellisel juhul lükatakse edasi ka lepingu lõpp- ja vahetähtajad perioodi

võrra, mille osas tegevustega alustamine viibis või oli takistatud ning koostatakse uute

tähtaegadega ajakava.

10.3. Pooltel on õigus lepingut muuta RHS § 123 lg 1 p 2 alusel, kui:

10.3.1. lepingu sõlmimise viibimise tõttu, tulenevalt riigihankega seonduvatest

võimalikest vaidlustus- ja kohtumenetlustest, ei osutu võimalikuks tööga

alustamine selliselt, et oleks võimalik järgida lepingu tähtaegu, alustatakse

töödega tellija nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu

äralangemist. Sellisel juhul lükatakse edasi ka lepingu lõpp- ja vahetähtajad

perioodi võrra, mille osas tööga alustamine viibis.

10.3.2. lepingu täitmise ajal esinevad inimeste tervise ja ohutu elukeskkonna tagamise

vajadusest tingitud põhjused (nt COVID-19 sarnane haiguspuhang, sõjategevus,

keemia- või loodusõnnetus vms), mistõttu ei osutu võimalikuks töö teostamine

lepingus sätestatud tingimustel või alternatiivsete meetoditega, on pooltel õigus

9

muuta lepingus esitatud aja-, ja/või tegevuskava ja/või pikendada lepingu täitmise

tähtaega proportsionaalselt lepingu täitmist takistanud asjaolude esinemise aja

võrra.

10.4. Lepingu ajakava ja täitmise tähtaega on lubatud pikendada lepingu täitmise ajal kehtinud

piirangute või muu lepingu nõuetekohast täitmist takistava asjaolu kehtivuse aja võrra.

10.4.1. Töövõtja esitab aja- või tegevuskava muutmiseks või lepingu tähtaja

pikendamiseks tellijale taotluse, milles näitab põhjendused ja selgitused, milliseid

ajakavas olevaid tegevusi on võimalik kavandatud ajal läbi viia ning millised

tegevused tuleks edasi lükata, sest neid ei ole võimalik läbi viia alternatiivsete

meetoditega.

10.4.2. Tegevuste osas, milles ajakava järgimine on takistatud kehtestatud piirangute ja

keeldude tõttu, lepivad pooled tegevuste uue ajakava kokku 5 tööpäeva jooksul

piirangute ja keeldude äralangemisest.

10.5. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil

loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.

10.6. Tellijal on õigus leping mõjuva põhjuse olemasolul ennetähtaegselt üles öelda, eelkõige

kui tal puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kaob vajadus töö järele või

kui töövõtja likvideeritakse või reorganiseeritakse, kusjuures lepingust tulenevad

töövõtja kohustused ei lähe üle tema õigusjärglasele. Tellija teatab töövõtjale

ülesütlemisest kirjalikult ette vähemalt 30 kalendripäeva. Tellija tasub töövõtjale lepingu

lõppemise hetkeks faktiliselt teostatud töö eest.

11. Lõppsätted

11.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. Kui

lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega, ei

mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust.

11.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik.

11.3. Lepingu täitmise keel on eesti keel.

11.4. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada,

lahendatakse Harju Maakohtus.

Tellija: Töövõtja:

Justiits- ja Digiministeerium MindShifters OÜ

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Uudeberg Jaanika Siiroja

kantsler