Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile
E-post: [email protected]
ARVAMUS
Eesti–Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu ja KSH aruande kohta
Esitan avaliku väljapaneku raames arvamuse Eesti–Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu lahenduse kohta. Arvamuse keskne küsimus puudutab planeeringus kaalutud alternatiivide ulatust ning eelkõige seda, miks ei ole võrreldava põhialternatiivina hinnatud Eesti mandrilt otse Läti suunas kulgevat merekaabelühendust, mille korral puuduks vajadus kasutada Saaremaad 330 kV transiitkoridorina.
1. Planeeringus valitud lahendus
Planeeringu seletuskirja kohaselt tuuakse 330 kV ühendus mandrilt merekaabliga Saaremaale, Saaremaal jätkub ühendus 330 kV õhuliinina idarannikult läänerannikule ning läänerannikult jätkub ühendus merekaabliga Läti suunas. Selle lahenduse jaoks kavandatakse muu hulgas Mägi-Kurdla rannikualajaam Saaremaa idarannikule ja Kotlandi alajaam Saaremaa läänerannikule.
Seletuskirjas on märgitud, et Saaremaa läänerannikult Läti suunas kavandatav merekaabliühendus on kogu elektriühenduse toimimiseks vajalik, kuid selle trassikoridor ja tehniline lahendus ei kuulu käesoleva riigi eriplaneeringu lahendusse ning määratakse eraldi hoonestusloa menetluses.
2. Alternatiivide ring on minu hinnangul põhjendamatult kitsas
Planeeringus on võrreldud mitmeid alternatiivseid õhuliini- ja kaablitrasse Saaremaal ning Saaremaa ja mandri vahel. Samas ei nähtu planeeringu seletuskirjast, et sisulise terviklahenduse alternatiivina oleks hinnatud varianti, mille puhul ühendus kulgeks Eesti mandrilt merekaablina otse Läti suunas ning Saaremaad läbiv 330 kV transiitühendus jääks rajamata.
Planeeringu enda metoodika kohaselt peab trassikoridor olema võimalikult lühike, kuna lühem trass tähendab eelduslikult madalamaid investeerimis- ja ülekandekulusid ning väiksemaid mõjusid looduskeskkonnale, maaomanikele ja kogukondadele. Samuti on seletuskirjas sõnaselgelt märgitud, et investeeringukulu hindamisel arvestatakse ka Eesti ja Läti vahelise merekaabli pikkusega.
Planeerimisseaduse § 30 lõike 2 kohaselt tuleb riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisel kaaluda mitut võimalikku asukohta. Seetõttu palun hinnata, kas alternatiivide valik on olnud piisavalt lai, et teha põhjendatud järeldus kavandatud terviklahenduse sobivuse kohta.
3. Mandrilt otse Lätti kulgeva merekaabelühenduse hindamise vajadus
Palun analüüsida alternatiivi, mille korral Eesti mandri sobivast põhivõrgu ühenduspunktist või rannikualajaamast rajatakse ühendus merekaablina otse Läti suunas. Sellise lahenduse korral võiks ära langeda vajadus rajada vähemalt osa praegu Saaremaa transiidiks kavandatavast taristust, sealhulgas Saaremaad läbiv 330 kV õhuliin ning sellega otseselt seotud ülemineku- ja alajaamataristu.
Ligikaudu 200 km pikkune merekaabelühendus ei ole tehnilisest seisukohast iseenesest välistatud. Sellise pikkuse puhul tuleb siiski eraldi hinnata sobivat tehnoloogiat, sealhulgas HVAC- ja HVDC-lahenduste tehnilist ning majanduslikku sobivust. Käesoleva arvamuse eesmärk ei ole väita, et otseühendus on kindlasti odavam või parem, vaid juhtida tähelepanu sellele, et planeeringu materjalidest ei nähtu selle tervikalternatiivi võrreldavat analüüsi.
4. Maksumuse võrdlus peab põhinema terviklahendustel
Seletuskirjas toodud õhuliini ja kaabli maksumuse võrdlus ei ole minu hinnangul piisav vastus otse-Läti merekaabli alternatiivile. Seletuskirjas võrreldakse eeskätt õhuliini ja 220–330 kV kaabelliini kilomeetrihinda ning tuuakse õhuliini orienteeruvaks ehitusmaksumuseks 0,35–0,4 miljonit eurot kilomeetri kohta ühe haru kohta ja kaabelliini hinnanguliseks maksumuseks umbes 2 miljonit eurot kilomeetri kohta. Sellest ei saa ilma terviklahenduste võrdluseta järeldada, et Saaremaa kaudu kulgev lahendus on majanduslikult soodsam.
Praegune lahendus eeldab lisaks Saaremaa õhuliinile merekaabelühendust mandri ja Saaremaa vahel, Mägi-Kurdla alajaama, Kotlandi alajaama ning seejärel ikkagi merekaabelühendust Saaremaalt Läti suunas. Planeeringu järgi on Mägi-Kurdla alajaama maa-ala vajadus ligikaudu 300 × 200 meetrit ja Kotlandi alajaama maa-ala vajadus 750 × 400 meetrit.
Palun koostada võrreldav tervikmaksumuse analüüs vähemalt järgmiste variantide kohta:
1. planeeringus kavandatav lahendus koos mandri–Saaremaa kaabli, Mägi-Kurdla alajaama, Saaremaad läbiva 330 kV õhuliini, Kotlandi alajaama ja Saaremaa–Läti merekaabliga;
2. Eesti mandrilt otse Läti suunas kulgev merekaabelühendus koos selleks vajalike terminali-, kompensatsiooni-, konverter- ja muude võrguseadmetega.
Võrdlus peaks hõlmama vähemalt projekteerimis- ja ehituskulusid, alajaamade ning muude võrguseadmete maksumust, maa omandamise ja kasutusõiguste kulusid, raadamist ja muid maakasutuse mõjusid, võimalikke hüvitisi, hooldus- ja käidukulusid, elektrilisi kadusid, rikete kõrvaldamisega seotud kulusid ning lahenduste elukaarekulusid.
5. Mõjude terviklik võrdlus
Majandusliku võrdluse kõrval tuleb hinnata ka lahenduste keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid. Saaremaad läbiv 330 kV õhuliin toob kaasa pikaajalise ruumilise piirangu, kaitsevööndi, maastikumuutuse, võimalikud raadamised ning mõju maaomanikele ja kohalikele kogukondadele. Otse merekaabelühendusel on omakorda merekeskkonnale ja merekasutusele avalduvad mõjud, mida tuleb samuti sisuliselt hinnata. Ainult nende mõjude võrreldav hindamine võimaldab teha järelduse, milline terviklahendus põhjustab väiksema kogumõju.
6. Küsimused ja ettepanekud
3. Kas planeeringu koostamisel on tehniliselt, majanduslikult ja keskkonnamõju seisukohalt analüüsitud Eesti mandrilt otse Läti suunas kulgevat merekaabelühendust, mille korral Saaremaad ei kasutata 330 kV transiitkoridorina?
4. Kui sellist alternatiivi on analüüsitud, palun avalikustada vastav analüüs koos tehniliste lähteandmete, maksumusarvutuste ja alternatiivi kõrvalejätmise põhjendustega.
5. Kui sellist alternatiivi ei ole analüüsitud, palun põhjendada, miks seda ei ole käsitatud realistliku alternatiivina ning milliste tehniliste, võrguarhitektuuriliste, majanduslike või keskkonnaalaste asjaolude tõttu on see välistatud.
6. Kas ligikaudu 200 km pikkuse otseühenduse puhul on võrreldud HVAC- ja HVDC-tehnoloogiaid? Kui ei, palun põhjendada, miks sellist võrdlust ei ole tehtud.
7. Palun võrrelda kavandatud Saaremaa kaudu kulgeva terviklahenduse ja otse-Läti merekaabelühenduse investeerimis-, käidu- ja elukaarekulusid võrreldavatel alustel.
8. Palun hinnata eraldi, milline osa Mägi-Kurdla ja Kotlandi alajaamade ning Saaremaad läbiva 330 kV õhuliini vajadusest tuleneb just Eesti–Läti transiitühendusest ning milline osa oleks vajalik Saaremaa kohaliku või tulevase elektrivõrgu vajaduste tõttu ka ilma Eesti–Läti IV ühenduseta.
9. Palun täiendada planeeringu ja KSH alternatiivide käsitlust otse-Läti merekaabelühenduse alternatiiviga või esitada kontrollitav ja sisuline põhjendus, miks seda alternatiivi ei ole vaja edasises menetluses hinnata.
7. Kokkuvõte
Ma ei pea piisavaks olukorda, kus Saaremaa kaudu kulgeva 330 kV ühenduse erinevaid trassikoridore võrreldakse omavahel, kuid võimalikku Saaremaad täielikult vältivat terviklahendust ei ole samadel alustel võrreldud. Enne planeeringulahenduse lõplikku valikut peab olema võimalik kontrollida, kas Saaremaa kaudu kulgev lahendus on tervikuna tehniliselt, majanduslikult, keskkonnaalaselt ja sotsiaalselt põhjendatum kui otse Eesti mandrilt Lätti kulgev merekaabelühendus.
Palun käsitleda käesolevat kirja avaliku väljapaneku käigus esitatud arvamusena ning esitada selles toodud küsimustele ja ettepanekutele põhjendatud kirjalik seisukoht.

Lugupidamisega
Sulev Vikat
9. august 2026

Viidatud õiguslik alus: planeerimisseaduse § 30 lg 2 ning riigi eriplaneeringu avaliku väljapaneku ja arvamuste menetlemise sätted.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile
E-post: [email protected]
ARVAMUS
Eesti–Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu ja KSH aruande kohta
Esitan avaliku väljapaneku raames arvamuse Eesti–Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu lahenduse kohta. Arvamuse keskne küsimus puudutab planeeringus kaalutud alternatiivide ulatust ning eelkõige seda, miks ei ole võrreldava põhialternatiivina hinnatud Eesti mandrilt otse Läti suunas kulgevat merekaabelühendust, mille korral puuduks vajadus kasutada Saaremaad 330 kV transiitkoridorina.
1. Planeeringus valitud lahendus
Planeeringu seletuskirja kohaselt tuuakse 330 kV ühendus mandrilt merekaabliga Saaremaale, Saaremaal jätkub ühendus 330 kV õhuliinina idarannikult läänerannikule ning läänerannikult jätkub ühendus merekaabliga Läti suunas. Selle lahenduse jaoks kavandatakse muu hulgas Mägi-Kurdla rannikualajaam Saaremaa idarannikule ja Kotlandi alajaam Saaremaa läänerannikule.
Seletuskirjas on märgitud, et Saaremaa läänerannikult Läti suunas kavandatav merekaabliühendus on kogu elektriühenduse toimimiseks vajalik, kuid selle trassikoridor ja tehniline lahendus ei kuulu käesoleva riigi eriplaneeringu lahendusse ning määratakse eraldi hoonestusloa menetluses.
2. Alternatiivide ring on minu hinnangul põhjendamatult kitsas
Planeeringus on võrreldud mitmeid alternatiivseid õhuliini- ja kaablitrasse Saaremaal ning Saaremaa ja mandri vahel. Samas ei nähtu planeeringu seletuskirjast, et sisulise terviklahenduse alternatiivina oleks hinnatud varianti, mille puhul ühendus kulgeks Eesti mandrilt merekaablina otse Läti suunas ning Saaremaad läbiv 330 kV transiitühendus jääks rajamata.
Planeeringu enda metoodika kohaselt peab trassikoridor olema võimalikult lühike, kuna lühem trass tähendab eelduslikult madalamaid investeerimis- ja ülekandekulusid ning väiksemaid mõjusid looduskeskkonnale, maaomanikele ja kogukondadele. Samuti on seletuskirjas sõnaselgelt märgitud, et investeeringukulu hindamisel arvestatakse ka Eesti ja Läti vahelise merekaabli pikkusega.
Planeerimisseaduse § 30 lõike 2 kohaselt tuleb riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisel kaaluda mitut võimalikku asukohta. Seetõttu palun hinnata, kas alternatiivide valik on olnud piisavalt lai, et teha põhjendatud järeldus kavandatud terviklahenduse sobivuse kohta.
3. Mandrilt otse Lätti kulgeva merekaabelühenduse hindamise vajadus
Palun analüüsida alternatiivi, mille korral Eesti mandri sobivast põhivõrgu ühenduspunktist või rannikualajaamast rajatakse ühendus merekaablina otse Läti suunas. Sellise lahenduse korral võiks ära langeda vajadus rajada vähemalt osa praegu Saaremaa transiidiks kavandatavast taristust, sealhulgas Saaremaad läbiv 330 kV õhuliin ning sellega otseselt seotud ülemineku- ja alajaamataristu.
Ligikaudu 200 km pikkune merekaabelühendus ei ole tehnilisest seisukohast iseenesest välistatud. Sellise pikkuse puhul tuleb siiski eraldi hinnata sobivat tehnoloogiat, sealhulgas HVAC- ja HVDC-lahenduste tehnilist ning majanduslikku sobivust. Käesoleva arvamuse eesmärk ei ole väita, et otseühendus on kindlasti odavam või parem, vaid juhtida tähelepanu sellele, et planeeringu materjalidest ei nähtu selle tervikalternatiivi võrreldavat analüüsi.
4. Maksumuse võrdlus peab põhinema terviklahendustel
Seletuskirjas toodud õhuliini ja kaabli maksumuse võrdlus ei ole minu hinnangul piisav vastus otse-Läti merekaabli alternatiivile. Seletuskirjas võrreldakse eeskätt õhuliini ja 220–330 kV kaabelliini kilomeetrihinda ning tuuakse õhuliini orienteeruvaks ehitusmaksumuseks 0,35–0,4 miljonit eurot kilomeetri kohta ühe haru kohta ja kaabelliini hinnanguliseks maksumuseks umbes 2 miljonit eurot kilomeetri kohta. Sellest ei saa ilma terviklahenduste võrdluseta järeldada, et Saaremaa kaudu kulgev lahendus on majanduslikult soodsam.
Praegune lahendus eeldab lisaks Saaremaa õhuliinile merekaabelühendust mandri ja Saaremaa vahel, Mägi-Kurdla alajaama, Kotlandi alajaama ning seejärel ikkagi merekaabelühendust Saaremaalt Läti suunas. Planeeringu järgi on Mägi-Kurdla alajaama maa-ala vajadus ligikaudu 300 × 200 meetrit ja Kotlandi alajaama maa-ala vajadus 750 × 400 meetrit.
Palun koostada võrreldav tervikmaksumuse analüüs vähemalt järgmiste variantide kohta:
1. planeeringus kavandatav lahendus koos mandri–Saaremaa kaabli, Mägi-Kurdla alajaama, Saaremaad läbiva 330 kV õhuliini, Kotlandi alajaama ja Saaremaa–Läti merekaabliga;
2. Eesti mandrilt otse Läti suunas kulgev merekaabelühendus koos selleks vajalike terminali-, kompensatsiooni-, konverter- ja muude võrguseadmetega.
Võrdlus peaks hõlmama vähemalt projekteerimis- ja ehituskulusid, alajaamade ning muude võrguseadmete maksumust, maa omandamise ja kasutusõiguste kulusid, raadamist ja muid maakasutuse mõjusid, võimalikke hüvitisi, hooldus- ja käidukulusid, elektrilisi kadusid, rikete kõrvaldamisega seotud kulusid ning lahenduste elukaarekulusid.
5. Mõjude terviklik võrdlus
Majandusliku võrdluse kõrval tuleb hinnata ka lahenduste keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid. Saaremaad läbiv 330 kV õhuliin toob kaasa pikaajalise ruumilise piirangu, kaitsevööndi, maastikumuutuse, võimalikud raadamised ning mõju maaomanikele ja kohalikele kogukondadele. Otse merekaabelühendusel on omakorda merekeskkonnale ja merekasutusele avalduvad mõjud, mida tuleb samuti sisuliselt hinnata. Ainult nende mõjude võrreldav hindamine võimaldab teha järelduse, milline terviklahendus põhjustab väiksema kogumõju.
6. Küsimused ja ettepanekud
3. Kas planeeringu koostamisel on tehniliselt, majanduslikult ja keskkonnamõju seisukohalt analüüsitud Eesti mandrilt otse Läti suunas kulgevat merekaabelühendust, mille korral Saaremaad ei kasutata 330 kV transiitkoridorina?
4. Kui sellist alternatiivi on analüüsitud, palun avalikustada vastav analüüs koos tehniliste lähteandmete, maksumusarvutuste ja alternatiivi kõrvalejätmise põhjendustega.
5. Kui sellist alternatiivi ei ole analüüsitud, palun põhjendada, miks seda ei ole käsitatud realistliku alternatiivina ning milliste tehniliste, võrguarhitektuuriliste, majanduslike või keskkonnaalaste asjaolude tõttu on see välistatud.
6. Kas ligikaudu 200 km pikkuse otseühenduse puhul on võrreldud HVAC- ja HVDC-tehnoloogiaid? Kui ei, palun põhjendada, miks sellist võrdlust ei ole tehtud.
7. Palun võrrelda kavandatud Saaremaa kaudu kulgeva terviklahenduse ja otse-Läti merekaabelühenduse investeerimis-, käidu- ja elukaarekulusid võrreldavatel alustel.
8. Palun hinnata eraldi, milline osa Mägi-Kurdla ja Kotlandi alajaamade ning Saaremaad läbiva 330 kV õhuliini vajadusest tuleneb just Eesti–Läti transiitühendusest ning milline osa oleks vajalik Saaremaa kohaliku või tulevase elektrivõrgu vajaduste tõttu ka ilma Eesti–Läti IV ühenduseta.
9. Palun täiendada planeeringu ja KSH alternatiivide käsitlust otse-Läti merekaabelühenduse alternatiiviga või esitada kontrollitav ja sisuline põhjendus, miks seda alternatiivi ei ole vaja edasises menetluses hinnata.
7. Kokkuvõte
Ma ei pea piisavaks olukorda, kus Saaremaa kaudu kulgeva 330 kV ühenduse erinevaid trassikoridore võrreldakse omavahel, kuid võimalikku Saaremaad täielikult vältivat terviklahendust ei ole samadel alustel võrreldud. Enne planeeringulahenduse lõplikku valikut peab olema võimalik kontrollida, kas Saaremaa kaudu kulgev lahendus on tervikuna tehniliselt, majanduslikult, keskkonnaalaselt ja sotsiaalselt põhjendatum kui otse Eesti mandrilt Lätti kulgev merekaabelühendus.
Palun käsitleda käesolevat kirja avaliku väljapaneku käigus esitatud arvamusena ning esitada selles toodud küsimustele ja ettepanekutele põhjendatud kirjalik seisukoht.

Lugupidamisega
Sulev Vikat
9. august 2026

Viidatud õiguslik alus: planeerimisseaduse § 30 lg 2 ning riigi eriplaneeringu avaliku väljapaneku ja arvamuste menetlemise sätted.