(Hanke)lepingu Lisa 1 ANDMETÖÖTLUSE LEPING Käesolev isikuandmete töötlemist puudutav lepingu lisa (edaspidi: lisa) on lahutamatu osa riigihanke „Laste ööpäevaringsete teenuste metoodikate uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (305960) tulemusena sõlmitud töövõtulepingust nr 2-10/15063-1 (edaspidi: leping), mis sõlmitakse Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi: vastutav töötleja) ja Tartu ülikool (edaspidi: volitatud töötleja) vahel. Vastutavat töötlejat ja volitatud töötlejat nimetatakse edaspidi eraldi ka kui pool ning ühiselt kui pooled. 1. Lisa eesmärk 1.1. Käesoleva lisa eesmärk on kokku leppida vastastikustes õigustes ja kohustuses, mida pooled lepingu täitmisega kaasneval isikuandmete töötlemisel järgivad. Käesolev lisa kujutab endast pooli omavahel siduvat andmetöötluslepingut Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse (2016/679) (edaspidi: üldmäärus) artikli 28 lõike 3 tähenduses. 1.2. Füüsiliste isikute (edaspidi: andmesubjektide) kategooriad ja nende kohta käivate isikuandmete liigid, mida lepingu täitmisel töödeldakse, isikuandmete töötlemise kestus, iseloom ja eesmärgid ning vastutava töötleja esmased dokumenteeritud juhised sisalduvad lepingus, sh selle juurde kuuluvates dokumentides. Vastutav töötleja võib anda isikuandmete töötlemiseks volitatud töötlejale täiendavaid dokumenteeritud juhiseid. 1.3. Pooled kohustuvad lepingu täitmisel järgima kõiki kohalduvaid andmekaitsealaseid õigusakte, kuid ka suuniseid, juhendeid ja tegevusjuhiseid, mis on koostatud isikuandmete kaitse valdkonnas järelevalve, teavitus- ja ennetustöö korraldamise eest vastutava kohaliku ja/või Euroopa Liidu asutuse poolt. 2. Mõisted 2.1. Käesolevas lisas olevate mõistete sisustamisel lähtutakse üldmääruses sätestatust, sealhulgas järgmistest terminitest ja nende definitsioonidest: 2.1.1. „Isikuandmed“ – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal; 2.1.2. „Isikuandmete töötlemine“ – iga isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, näiteks kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine; 2.1.3. „Isikuandmetega seotud rikkumine“ – turvanõuete rikkumine, mis põhjustab edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu. 3. Isikuandmete töötlemine 3.1. Volitatud töötleja kohustub töötlema isikuandmeid üksnes lepingu täitmise eesmärgil, vastutava töötleja dokumenteeritud juhiste alusel, lepingus kirjeldatud ulatuses ja viisil ning vastavalt käesolevas lisas sätestatud tingimustele. Kui see on lepingu täitmiseks vajalik, võib volitatud töötleja isikuandmeid töödelda ka järgmistel eesmärkidel:

3.1.1. asjakohaste info- ja sidesüsteemide hooldamine, tagades sellise töötlemise vastavuse käesolevas lisas nimetatud õigusaktidele ja juhenditele.

3.2. Volitatud töötleja teavitab andmesubjekte nende isikuandmete töötlemistingimustest ja tagab, et tal on isikuandmete töötlemiseks vajalikud õigused ja nõusolekud. 3.3. Volitatud töötleja vastutab vastutavale töötlejale edastatud isikuandmete õigsuse ja kättesaadavaks tegemise eest. 3.4. Kui volitatud töötleja ei ole vastutava töötleja juhistes kindel, kohustub ta mõistliku aja jooksul vastutava töötlejaga selgituste või täiendavate juhiste saamiseks ühendust võtma. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat viivitamatult kõigist avastatud vastuoludest dokumenteeritud juhiste ja käesolevas lisas nimetatud õigusaktide või juhendite vahel. 3.5. Volitatud töötleja võib isikuandmete töötlemiseks kasutada teisi volitatud töötlejaid (edaspidi: teine volitatud töötleja) üksnes vastutava töötleja igakordsel eelneval loal, mis on antud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

3.6. Ilma vastutava töötleja kirjalikku taasesitamist võimaldava loata võib volitatud töötleja kasutada isikuandmete töötlemiseks teisi volitatud töötlejaid üksnes juhul, kui see on vajalik volitatud töötleja info- ja sidesüsteemide hoolduseks, kui hoolduse läbiviimine ilma isikuandmeid töötlemata pole võimalik. Sellisel juhul teavitab volitatud töötleja vastutavat töötlejat teise volitatud töötleja kaasamise, lisamise või asendamise kavatsusest, andes seeläbi vastutavale töötlejale võimaluse esitada ettepaneku suhtes vastuväiteid. Kui vastutav töötleja ei ole esitanud volitatud töötlejale 10 kalendripäeva jooksul vastuväiteid või kui vastutav töötleja selle heaks kiidab, võib volitatud töötleja teavituses märgitud viisil teise volitatud töötleja kaasata, lisada või asendada.

3.6.1. Volitatud töötleja vastutab kõigi teiste volitatud töötlejate tegevuse eest nagu enda tegevuse eest ning sõlmib teise volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemiseks kirjalikud lepingud vastavalt üldmääruse artikli 28 lõikele 4, milles sisalduvad käesolevas lisas sätestatuga vähemalt samaväärsed andmekaitsekohustused. 3.6.2. Kui vastutav töötleja on andnud volitatud töötlejale loa kasutada lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks teisi volitatud töötlejaid, on lepingust tulenevatele küsimustele vastamisel kontaktisikuks vastutavale töötlejale üksnes volitatud töötleja ning volitatud töötleja tagab selle, et kõnealune teine volitatud töötleja täidab lepingu nõudeid. Vastutav töötleja võib igal ajahetkel võtta tagasi volitatud töötlejale antud loa teise volitatud töötleja kasutamiseks.

3.7. Volitatud töötleja kohustub hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud isikuandmeid konfidentsiaalsena ning mitte töötlema isikuandmeid muul kui lepingus sätestatud eesmärgil. Samuti kohustub volitatud töötleja tagama, et isikuandmeid töötlema volitatud isikutel (sh volitatud töötleja töötajad, teised volitatud töötlejad ja nende töötajad jt, kellel on ligipääs lepingu täitmise käigus töödeldavatele isikuandmetele) lasub samaväärne konfidentsiaalsuskohustus. 3.8. Volitatud töötleja kohustub rakendama asjakohaseid turvameetmeid, muu hulgas tehnilisi ja korralduslikke, viisil, et isikuandmete töötlemine vastaks üldmääruse artikli 32 nõuetele, sealhulgas:

3.8.1. vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele andmetöötlusseadmetele; 3.8.2. ära hoidma andmekandjate omavolilist teisaldamist; 3.8.3. tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid töödeldi (sh kui andmeid töödeldi omavoliliselt); 3.8.4. tagama, et igal isikuandmete töötlemises osaleval isikul oleks juurdepääs ainult temale tööülesannete täitmiseks vajalikele isikuandmetele.

3.9. Volitatud töötleja aitab võimaluste piires vastutaval töötlejal asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil täita vastutava töötleja kohustusi vastata kõigile andmesubjekti taotlustele oma õiguste teostamisel, muu hulgas edastades kõik andmesubjektidelt saadud andmete kontrollimise, parandamise ja kustutamise, andmetöötluse keelamise ja muud taotlused vastutavale töötlejale viivitamatult nende saamisest alates. Andmesubjekti taotluse lahendamise otsustab vastutav töötleja. Volitatud töötleja ei vasta andmesubjekti või mistahes muu kolmanda isiku päringule ilma vastutava töötleja eelneva kooskõlastuseta. 3.10. Volitatud töötleja aitab vastutaval töötlejal täita üldmääruse artiklites 32–36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet. 3.11. Vastutav töötleja võib viia läbi auditeid, eesmärgiga kontrollida volitatud töötleja käesolevast lisast tulenevate kohustuste täitmist. Volitatud töötleja teeb sel eesmärgil vastutava töötleja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluse alusel kättesaadavaks kogu teabe, mis on vajalik käesolevas lisas sätestatud kohustuste täitmise tõendamiseks . Pooled on kokku leppinud, et:

3.11.1. vastutava töötleja auditeid võib läbi viia vastutav töötleja ja/või kolmas isik, keda vastutav töötleja on selleks volitanud; 3.11.2. volitatud töötlejal on kohustus anda vastutavale töötlejale teavet, sh andmeid ja dokumente, mida on vaja selleks, et tõendada käesoleva lisa nõuetekohast järgimist; 3.11.3. vastutav töötleja käsitleb volitatud töötlejalt auditi raames saadud teavet konfidentsiaalsena.

3.12. Volitatud töötleja suunab kõik järelevalveasutuste päringud viivitamatult, kuid hiljemalt päringu saamisele järgneva 3 kalendripäeva jooksul otse vastutavale töötlejale, kuna suhtluses järelevalveasutustega pole volitatud töötlejal õigust vastutavat töötlejat esindada ega tema nimel tegutseda. Volitatud töötleja teeb järelevalveasutuse päringute lahendamisel ja neile vastamisel, iseäranis volitatud töötlejat puudutavates küsimustes või toimingutes, vastutava töötlejaga igakülgselt koostööd.

4. Isikuandmete töötlemine väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda 4.1. Volitatud töötleja võib edastada isikuandmeid väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda asuvale vastuvõtjale (sh teisele volitatud töötlejale), ainult juhul, kui vastavaks andmeedastuseks ja edasiseks andmetöötluseks esineb õiguslik alus, sh:

4.1.1. vastuvõtjale, kes asub riigis, kus on Euroopa Komisjoni kaitse piisavuse otsuse kohaselt tagatud Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonnaga samaväärne isikuandmete kaitse tase; või

4.1.2. asjakohaste kaitsemeetmete rakendamisel üldmääruse artikli 46 tähenduses.4.2.Eelmises punktis sätestatust sõltumata töötleb volitatud töötleja isikuandmeid väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda (sh edastab kolmandas riigis asuvale vastuvõtjale) üksnes vastutava töötleja igakordsel kirjalikul loal. 5. Pilvepõhise AI keelamine 5.1. Isikuandmeid ei tohi sisestada või edastada avalikesse või kommertslikesse tehisintellekti süsteemidesse (nt Deepseek, ChatGPT, Google Bard, Microsoft Copilot jt). 6. Isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest teavitamine 6.1. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõikidest isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest, või kui on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma põhjendamatu viivituseta alates hetkest, kui volitatud töötleja või tema poolt kasutatav teine volitatud töötleja saab isikuandmete töötlemisega seotud rikkumisest või selle kahtlusest teada. 6.2. Volitatud töötleja peab viivitamatult, aga mitte hiljem kui 24 tundi pärast rikkumisest teada saamist edastama vastutavale töötlejale kogu isikuandmetega seotud rikkumist puudutava asjakohase informatsiooni, täites käesolevas lisas toodud isikuandmete töötlemise rikkumisest teavitamise vormi (edaspidi: vorm) ja lisades juurde muu asjakohase dokumentatsiooni. Juhul, kui kõiki asjaolusid ei ole võimalik selleks ajaks välja selgitada, esitab volitatud töötleja vastutavale töötlejale vormi esialgsete andmetega. Täiendatud vorm lõpliku informatsiooniga rikkumise asjaolude kohta tuleb esitada vastutavale töötlejale esimesel võimalusel pärast esialgsete andmetega vormi esitamist. 6.3. Volitatud töötleja teeb isikuandmetega seotud rikkumise või selle kahtluse korral vastutava töötlejaga igakülgset koostööd selleks, et koostada tegevusplaan ja rakendada seda isikuandmetega seotud rikkumise või selle kahtluse kõrvaldamiseks. Volitatud töötleja peab tegema kõik temalt mõistlikult oodatava, et isikuandmetega seotud rikkumise jätkumist ja edasisi rikkumisi ära hoida ning kahju vähendada. 6.4. Järelevalveasutuse ja/või andmesubjekti teavitamise vajaduse üle isikuandmetega seotud rikkumise või selle kahtluse korral otsustab vastutav töötleja. Volitatud töötleja ei edasta järelevalveasutusele, andmesubjektile või mistahes muule kolmandale isikule teavitust ilma vastutava töötleja eelneva kooskõlastuseta. 7. Muud sätted 7.1. Volitatud töötleja kohustub lepingu lõppemisel kustutama, hävitama või tagastama vastutavale töötlejale kõik lepingu alusel töödeldavad isikuandmed ja nende koopiad vastavalt vastutava töötleja antud dokumenteeritud juhistele. Kui pole antud teistsuguseid juhiseid, siis tuleb isikuandmed kustutada, hävitada või tagastada hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul alates lepingu lõppemisest, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidu või selle liikmesriigi õiguse kohaselt nõutakse andmete säilitamist. Isikuandmete kustutamise, hävitamise ja/või tagastamise kulud kannab volitatud töötleja. 7.2. Volitatud töötleja väljastab vastutavale töötlejale volitatud töötleja esindusõigusega isiku kirjaliku kinnituse, et tema ja kõik tema kasutatud teised volitatud töötlejad on teinud eelmises punktis nimetatud toimingud. 7.3. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kirjalikult kõigist muudatustest, mis võivad mõjutada volitatud töötleja võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast lisast ja vastutava töötleja dokumenteeritud juhistest. Pooled lepivad kõigis käesolevat lisa puudutavates täiendustes ja muudatustes kokku kirjalikult. 7.4. Kohustused, mis oma iseloomu tõttu peavad jääma jõusse hoolimata käesoleva lisa kehtivuse lõppemisest, nagu konfidentsiaalsuskohustus, jäävad jõusse ka pärast käesoleva lisa kehtivuse lõppemist ning nendele rakendatakse lepingus sätestatut, kui käesolevas lisas ei ole kokku lepitud teisiti. Vastutav töötleja Volitatud töötleja

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Lisa ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE RIKKUMISEST TEAVITAMISE VORM 1. Kontaktandmed Isik, kellelt saab rikkumise asjaolude kohta täiendavat informatsiooni ja tema kontaktandmed: _________________________________________________________________________________ 2. Teavituse tüüp (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Eelteavitus

☐ Lõplik teavitus

☐ Varasema teavituse täiendamine

3. Aeg (sisesta kuupäev ja märgi kast) Millal sain rikkumisest teada (kuupäev/kuu/aasta):_________________________________________ Rikkumine toimus pikemal perioodil (algus- ja lõppkuupäev/kuu/aasta):_________________________

☐ Toimus ühekordne rikkumine

☐ Rikkumine jätkuvalt toimub

4. Rikkumise andmed Kirjelda, mis juhtus ning kuidas rikkumise avastasite: _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Rikkumise asjaolud (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Seade isikuandmetega on kaotatud või varastatud

☐ Paberdokument on varastatud, kaotatud või jäetud mitteturvalisse keskkonda

☐ Isikuandmete loata avaldamine

☐ Isikuandmeid nägi vale isik

☐ Isikuandmed edastati valele isikule

☐ Infosüsteemidesse loata või ebaseaduslik sisenemine (nt häkkimine, pahavara, lunavara või

õngitsusrünne)

☐ Isikuandmed olid kättesaadavad seoses andmekandjate ebapiisava hävitamisega

☐ Muud (palun täpsusta):

_________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Miks rikkumine toimus (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Organisatsiooni töökorralduse reeglite, sisekorra rikkumine

☐ Töötajate vähene teadlikkus (nt puudulikud sisekorrad ja töökorralduse reeglid, töötajate mittepiisav

koolitus)

☐ Inimlik viga

☐ Tehniline viga

Muu (nimetage siin ka koostööpartner(id) nt teine volitatud töötleja, kui rikkumine toimus tema juures):___________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________

☐ Asjaolud pole veel teada

5. Rikkumisest puudutatud isikuandmed Rikkumisest puudutatud kaustade, dokumentide, failide, e-kirjade, andmebaaside arv, mis sisaldavad isikuandmeid. (nt mitu dokumenti edastati valele inimesele; märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“)

☐ 1-9

☐ 10-49

☐ 50-99

☐ 100-499

☐ 500-999

☐ 1000-4999

☐ 5000 – 9999

☐ 10000 ja rohkem

Kui on teada, sisesta täpne arv:______

☐ Pole veel teada

Tee järgnevalt valik, millised isikuandmeid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Ees-, perenimi

☐ Sünniaeg

☐ Isikukood

☐ E-post

☐ Telefoni nr

☐ Postiandmed või elukoha aadress

☐ Kasutajanimed, salasõnad

☐ Maksevahendite andmed (andmed, mis võimaldavad võtta üle isiku maksevahendi)

☐ Majandus või finantsandmed (tehingu ajalugu, majanduslikku seisundit näitavad andmed,

maksevõime hindamine)

☐ AK teavet sisaldavad dokumendid (sh ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teave)

☐ Geolokatsiooni andmed

☐ Suhtlusandmed (nt kes kellega ja millal rääkis, kirjutas)

☐ Andmed süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegude kohta

☐ Lapsendamissaladuse andmed

☐ Andmed sotsiaalkaitsevajaduse või eestkoste kohta

☐ Rassiline või etniline päritolu

☐ Poliitilised vaated

☐ Usulised või filosoofilised (maailmavaatelised) veendumused

☐ Ametiühingusse kuulumine

☐ Geneetilised andmed

☐ Biomeetrilised andmed

☐ Terviseandmed

☐ Seksuaalelu ja seksuaalne sättumus

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Kas isikuandmed olid asjakohaselt krüpteeritud? (sh krüptovõtmeid ei ole kompromiteeritud ja need on andmetöötleja kontrolli all. Märgi kast, üks valik)

☐ Jah

☐ Ei

6. Rikkumisest puudutatud isikud Rikkumisest puudutatud isikute arv (märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“)

☐ 1-9

☐ 10-49

☐ 50-99

☐ 100-499

☐ 500-999

☐ 1000-4999

☐ 5000-9999

☐ 10000 ja rohkem

Kui on teada, sisesta täpne arv:_______

☐ Pole veel teada

Tee järgnevalt valik, milliseid isikute kategooriaid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Töötajad

☐ Kliendid

☐ Alaealised (nt õpilased, lapsed).

☐ Patsiendid

☐ Sotsiaalset kaitset vajavad inimesed

Muu (palun selgita):_________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ 7. Võimalikud tagajärjed rikkumisest puudutatud isikutele Konfidentsiaalsuskadu (andmetele said juurepääsu selleks mittevolitatud isikud. Märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Oht isikuandmete ulatuslikumaks töötlemiseks kui näeb ette esialgne eesmärk või isiku nõusolek

☐ Oht isikuandmete kokku viimiseks muu isikuid puudutava infoga

☐ Oht, et isikuandmeid kasutatakse teistel eesmärkidel ja/või ebaõiglasel viisil

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Tervikluse kadu (andmeid on volitamata muudetud. Märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud ja kasutatud, kuigi need ei pruugi olla enam kehtivad

☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud muul moel kehtivateks andmeteks ja neid on hiljem kasutatud

teistel eesmärkidel Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Käideldavuse kadu (puudub õigeaegne ja hõlbus juurdepääs andmetele. Märgi kast)

☐ Puudub võime osutada rikkumisest puudutatud isikutele kriitilist (elutähtsat) teenust

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Füüsiline, varaline või mittevaraline kahju või muu samaväärne tagajärg (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Isik jääb ilma kontrollist oma isikuandmete üle

☐ Isiku õiguste piiramine (nt ei saa kasutada teenust või lepingust tulenevaid õigusi)

☐ Õiguslik tagajärg (nt isik ei saa hüvitist, toetust, luba mõneks tegevuseks)

☐ Diskrimineerimine

☐ Identiteedivargus

☐ Pettus

☐ Rahaline kahju

☐ Kahju tervisele

☐ Risk elule

☐ Pseudonümiseerimise loata tühistamine

☐ Mainekahju

☐ Usalduse kadu

☐ AK teabe või ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teabe kadu

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ 8. Rikkumisega seotud järeltegevused Isikute teavitamine Juba teavitatud (kuupäev/kuu/aasta):_____________ Kuidas teavitus toimus (märgi kast, üks või mitu valikut):

☐ E-kirjaga

☐ Lühisõnumiga (SMS)

☐ Helistamisega

☐ Meedias sh sotsiaalmeedias

☐ Asutuse/ettevõtte võrgulehel

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ Mis oli teavituse sisu:________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________

_________________________________________________________________________________ Veel pole teavitanud, kuid teavitame: (kuupäev/kuu/aasta):_____________

☐ Pole selge kas on vaja teavitada

☐ Ei ole vajalik teavitada

Kui pidasite vajalikuks isikuid mitte teavitada, siis selgitage, kuidas jõudsite järeldusele, et rikkumisega ei kaasne isikute õigustele ja vabadustele suurt riski: _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Kirjeldage kavandatud ja rakendatud meetmeid rikkumise lahendamiseks, kahjulike mõjude leevendamiseks ja ennetamiseks tulevikus: _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ 9. Rikkumise piiriülene mõju Millises riigis on teie peamine tegevuskoht? (palun kirjuta riigi nimi):___________________________ Rikkumisest on puudutatud ka teiste EL riikide isikud:

☐ Ei

☐ Jah (palun täpsusta, milliste riikide ning tooge välja isikute arv riikide lõikes. Kui puudutatud

isikuandmete koosseis on riigiti erinev, tooge ka see välja): _________________________________________________________________________________

Töövõtuleping nr 2-10/15063-1 Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi tellija), registrikood 70001975, asukoht Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu ja Tartu Ülikool (edaspidi töövõtja), registrikood 74001073, mida esindab rektori 08.01.2026 käskkiri nr 1 alusel grandikeskuse juhataja Siret Rutiku, edaspidi ka pool või pooled, sõlmisid töövõtulepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping on sõlmitud riigihanke „Laste ööpäevaringsete teenuste metoodikate uuring

Sotsiaalkindlustusametile” (viitenumber 305960) (edaspidi riigihange) tulemusena. 1.2. Lepingu esemeks on uuringu läbiviimine, mis kaardistab ja võrdleb Eestis laste

ööpäevaringsetel teenustel kasutatavaid metoodikaid, sekkumisi ja programme ning analüüsib rahvusvaheliselt tõenduspõhiseid metoodikaid laste ööpäevaringsetel teenustel, et anda hinnang nende rakendatavusele Eesti kultuuriruumis ja sotsiaalses kontekstis. (edaspidi töö). Töö täpsem kirjeldus on toodud riigihanke alusdokumentides ja ulatuses, milles riigihanke alusdokumendid seda ette näevad, töövõtja poolt riigihankes esitatud pakkumuses.

1.3. Tööd rahastatakse välisvahenditest projekti „2021-2027 EL Ühtekuuluvuspoliitika fondide (edaspidi rahastaja) meetme 21.4.7.9 „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimused „Laste ja perede toetamine“ tegevus 2.2 kaudu. Teavitustegevustel peab järgima Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõudeid: Perioodi 2021– 2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine Riigi Teataja.

1.4. Lepingu dokumendid, mis on lepingu lahutamatuteks osadeks, on järgmised: 1.4.1. Lisa 1 – andmetöötluse leping; 1.4.2. lepingu muudatused; 1.4.3. käesolev lepingu põhitekst koos lisadega; 1.4.4. poolte heaks kiidetud protokollilised otsused (koosolekute protokollid); 1.4.5. tellija poolt riigihanke menetluses antud selgitused ulatuses, milles need ei muuda,

vaid üksnes täpsustavad või selgitavad riigihanke alusdokumente; 1.4.6. muud riigihanke alusdokumendid, sh tehniline kirjeldus koos selle lisadega; 1.4.7. töövõtja pakkumus riigihankes.

1.5. Kui lepingu dokumentide vahel esineb vastuolusid, lähtutakse prioriteetsuse määramisel eelmises punktis toodud lepingu dokumentide loetelu järjekorrast (loetelus eespool asetsev lepingu dokument on prioriteetsem järgneva suhtes). Riigihanke alusdokumentide vastuolude korral on nende prioriteetsuse järjekord järgmine: hanketeade, hankelepingu eseme tehniline kirjeldus, muud riigihanke alusdokumendid.

Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: Lisa 1 – Andmetöötluse leping. 2. Lepingu hind ja tasumise tingimused 2.1. Tellija tasub töövõtjale teostatud töö eest vastavalt töövõtja poolt esitatud pakkumuses

fikseeritud kogumaksumusele 59 945,00 eurot, mis ei sisalda käibemaksu (lepingu hind). Lepingu hinnale lisandub käibemaks õigusaktides sätestatud korras.

2.2. Tellija tasub lepingu hinna vahemaksetena järgmiselt: 2.2.1. Vahearuande vastuvõtmise järel - 50% lepingu hinnast; 2.2.2. Lõpparuande vastuvõtmise järel - 35% lepingu hinnast; 2.2.3. Korrigeeritud lõpparuande, ettepanekute ja kõigi lisamaterjalide lõpliku üleandmise

tellijale ja tulemuste esitluse toimumise järel -15% lepingu hinnast. 2.3. Lepingu hind on lõplik ning sisaldab kõiki lepingu täitmise kulusid, sh tasu

intellektuaalomandiõiguste eest

2.4. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber 305960, 15-kohaline lepinguosa viitenumber (leitav riigihangete registrist lepingu juurest) ja tellija ja töövõtja kontaktisikute andmed.

2.5. Tellija tasub töövõtjale 14 kalendripäeva jooksul nõuetekohase arve saamisest. 3. Töö teostamine ja üleandmine 3.1. Töö üleandmine tellijale toimub etappide kaupa. Tööde lõpptähtpäev on 10 kuud lepingu

sõlmimisest arvates (töö lõpptähtpäev). Pooltel on õigus tegevuste ajakava täpsustada ja kohandada, kui see on vajalik selles esinevate ilmselgete vastuolude või ebatäpsuste kõrvaldamiseks, samuti seoses poolte sooviga lisada vastavaid isikuid tegevuste juurde või muuta tegevuste järjekorda.

3.2. Tellijal on õigus anda töövõtjale juhiseid, teha märkusi ja ettepanekuid töö nõuetekohaseks teostamiseks. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on töövõtjale täitmiseks kohustuslikud, kui töövõtja ei esita kolme tööpäeva jooksul neile vastuväiteid koos põhjendustega. Vastuväidete esitamine ei mõjuta töövõtja vastutust töö lepingutingimustele vastavuse eest.

3.3. Tellijal on õigus kontrollida töö teostamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel töövõtjalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist. Tellijal on õigus nõuda kohtumistel osalemist või sisuliste küsimustega pöörduda otse aja- ja tegevuskavas näidatud meeskonnaliikmete poole, kui tekib ajalisi tõrkeid, vastamata küsimusi või kvaliteedi probleeme tegevustes, milles nad on peamisteks vastutajateks või läbiviijateks.

3.4. Lepingu sõlmimisest 10 tööpäeva jooksul toimub avakoosolek, kus uuringu meeskond ja tellija esindajad räägivad läbi projekti eesmärgid, ootused ja töövõtja nägemuse uuringu läbiviimisest, millele tellija esitab vajadusel omapoolseid ettepanekuid.

3.5. Edaspidi toimuvad 1 kord kuus tellija ja töövõtja vahelised koosolekud pikkusega umbes 1 tund, kus töövõtja annab ülevaate läbiviidud tegevustest ning arutatakse esile kerkinud küsimusi või probleeme.

3.6. Töövõtja kohustub teostama töö tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas lepingus sätestatuga. Lepingus sätestamata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele.

3.7. Töövõtja peab lepingu täitmise käigus teostama kõik tööd ja toimingud, mis ei ole lepingus otsesõnu sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad lepingu täitmisega seotud töö hulka või on vajalikud töö nõuetekohaseks teostamiseks.

3.8. Töövõtjal peab olema töö teostamiseks ja nõuetekohaseks läbiviimiseks vajalik riist- ja tarkvara jms vahendid.

3.9. Töövõtja peab tagama andmete turvalise töötlemise tegevuste mistahes etapis, sh välistama andmete juhusliku hävimise või kolmandate isikute kätte sattumise.

3.10. Töövõtja kohustub kõik uuringu koostamise käigus loodud andmestikud, sh kvalitatiivosa salvestised hävitama kahe kuu jooksul pärast seda, kui tellija on tööd aktiga vastu võtnud. Töövõtja teavitab salvestiste kui uuringu algandmete hävitamisest tellija lepingujärgset kontaktisikut e-kirja teel edastades andmete hävitamisakti. Kui seda ei ole tehtud, on tellijal õigus küsida töövõtjalt selle aja möödudes nõutud andmete hävitamise kohta e-kirja teel kinnitust.

3.11. Töövõtja tagab, et temal, tema alltöövõtjatel ja töötajatel on lepingu täitmise perioodil olemas kõik vajalikud registreeringud, sertifikaadid, litsentsid, load ja/või nõusolekud, kui need on õigusaktidest või lepingus sätestatust tulenevalt vajalikud või vastava töö puhul nende olemasolu eeldatakse.

3.12. Töövõtja esitab enne töödega alustamist tellijale nimekirja kõigist meeskonnaliikmetest, kes puutuvad kokku uuringu valimisse kuuluvate peredega, ning iga isiku kohta kinnituse/tõendi lastega töötamise piirangute puudumise kohta. Tellijal on õigus kontrollida esitatud andmete õigsust, sh pöörduda pädevate asutuste poole.

3.13. Töövõtja kutse- või majandustegevuses tegutseva isikuna peab teostama töö vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele, kasutades lepingus sätestatud töö teostamisel tööjõudu, kelle koolitus, oskused ja kogemused vastavad töö ulatusele, iseloomule ja keerukusele.

3.14. Töövõtja kohustub töö teostamisel kasutama samu isikuid, kelle ta nimetas riigihankes esitatud pakkumuses. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab töövõtja tagama, et töid teostavad vähemalt riigihanke alusdokumentides nõutud kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud. Töövõtja peab meeskonnaliikme vahetumisest või vahetamise vajadustest tellijat

teavitama esimesel võimalusel ning esitama tellijale uue meeskonnaliikme kogemust kajastavad dokumendid. Meeskonnaliikmete vahetamiseks on vajalik tellija nõusolek. Kogemust arvestatakse ja kontrollitakse meeskonnaliikmete vahetumisel kooskõlastamisele saatmise aja seisuga (nt kooskõlastamisele saatmisele eelneva aja jooksul omandatud kvalifikatsioon või kogemus).

3.15. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. Kui töö nõuetekohast teostamist takistab tellijast tulenev asjaolu, peab töövõtja sellest tellijat teavitama hiljemalt 5 tööpäeva jooksul. Kui töövõtja ei teavita tellijat sellest kokkulepitud aja jooksul, kaotab töövõtja õiguse nõuda tellija tegevusega seonduvalt töö tähtaegade muutmist.

3.16. Töövõtja on kohustatud töö teostamisel järgima lepingu rahastaja tingimusi (teavitamisele, vormistamisele ja sümboolikale).

3.17. Töövõtja esitab valmis töö tellijale ülevaatamiseks ja vastuvõtmiseks kolmes etapis: 3.17.1. Vahearuande, milles on kajastatud vastused uurimisküsimustele tulenevalt

eesmärgist esitamine hiljemalt 5 kuud pärast lepingu sõlmimist; 3.17.2. Lõpparuande, milles on kajastatud vastused kõigile uurimisküsimustele ja töövõtja

poolsed ettepanekud esitamine lugemiseks ja kommenteerimiseks hiljemalt 8 kuud pärast lepingu sõlmimist;

3.17.3. Korrigeeritud lõpparuande, ettepanekute, kõigi lisamaterjalide, eesti -ja inglisekeelsete kokkuvõtete üleandmine, sh tulemuste esitlemine tellijale hiljemalt 10 kuud pärast lepingu sõlmimist.

3.18. Töövõtja on kohustatud tellija soovil muutma uuringu lõpparuannet juhul kui kogutud andmete analüüsis esineb vastukäivusi, ebatäpsusi või faktiliselt valesid tulemusi.

3.19. Töö üleandmine fikseeritakse töö üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Tellija vaatab akti läbi ja kontrollib teostatud töö või selle etapi vastavust lepingus sätestatule 10 tööpäeva jooksul, mil ta võtab töö vastu või esitab motiveeritud pretensiooni, miks ta tööd vastu ei võta. Tellijal on õigus mõjuval põhjusel töö ülevaatamise tähtaega pikendada 5 tööpäeva võrra, sh kui töös on olulisi puudusi, teavitades sellest töövõtja kontaktisikut.

3.20. Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui töö ei vasta lepingus sätestatule. 3.20.1. Pretensioonis fikseeritakse tuvastatud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste

kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puudustega töö parandamist või uue töö teostamist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata. Sellisel juhul on tellijal õigus jätta töö vastu võtmata või võtta töö vastu puudustega ja kasutada õiguskaitsevahendeid.

3.20.2. Tellijal on õigus võtta vastu puudustega töö ning töö puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda.

3.20.3. Kui töövõtja ei ole pretensiooniga nõus, on töövõtjal õigus tellida töö vastavuse hindamiseks ekspertiis mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt. Kui töö vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab töö mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud töövõtja kanda. Kui ekspertiisikulud tuleb osaliselt või tervikuna kanda etteulatuvalt, tasub need sel hetkel töövõtja kui ekspertiisi tellija ning hiljem, sõltuvalt ekspertiisi tulemusest, toimub vajadusel ekspertiisikulude hüvitamine või tasaarvestus vastavuses käesoleva punkti teises ja kolmandas lauses sätestatuga.

3.20.4. Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis on tingitud tellija poolt antud sisendi ebasobivusest või puudustest eeltöödes ning töövõtja oli tellijat sellest eelnevalt teavitanud vastavalt lepingus sätestatule.

3.21. Kui tellija ei esita pretensiooni lepingus sätestatud tähtaja jooksul, loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks.

3.22. Töö vastuvõtmisest läheb tellijale üle töö juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko. 3.23. Töövõtja tutvustab uuringu tulemusi pärast tööde vastuvõtmist kuni kahe kuu jooksul kuni

kahel korral, valmistades selleks eesti keeles eraldi esitlusslaidid, mis peale esitluste läbi viimist edastatakse tellijale.

3.24. Kui see on uuringu teostamise metoodikast tulenevalt vajalik, esitab või valmistab töövõtja tellija jaoks ette dokumendid, mida on vaja esitada Eetikakomiteele ja/või Andmekaitse

Inspektsioonile vms loa saamiseks andmete töötlemiseks. Tellijal on õigus neid dokumente enne esitamist koostöös töövõtjaga muuta või täiendada.

3.25. Töövõtja arvestab vajadusel tööde planeerimisel ja teostamisel Andmekaitse Inspektsioonilt teadusuuringu loa taotlemisele kuluva ajaga (30 päeva) ning tellija ja/ või kolmandate isikute poolt andmete/dokumentide väljastamisele kuluva ajaga. Tellija poolt andmete/dokumentide väljastamine toimub hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul.

3.26. Kui lepingu punktis 3.25 nimetatud loa saamine või lepingu punktis 3.24 nimetatud andmete/ dokumentide väljastamine on viibinud võrreldes tavapäraselt asjaajamisele kuluva eeldatava ajaga, siis on pooltel õigus ajakavas märgitud tegevusi selle aja võrra edasi lükata või ajakavas märgitud tegevuste tähtaega selle aja võrra pikendada.

4. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 4.1. Pooled vastutavad lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase

täitmisega teisele poolele tekitatud kahju eest täies ulatuses. 4.2. Kui töövõtja ei anna tööd tellijale üle või töö ei vasta lepingutingimustele, on tellijal lisaks

muude õiguskaitsevahendite kasutamisele õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 5% iga rikkumise kohta.

4.3. Töö teostamise mis tahes tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 0,05% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest, kuid käesoleva punkti alusel kokku mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast.

4.4. Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi ja tellija taganeb lepingust, on tellijal õigus tellida mittetäidetud või mittenõuetekohaselt täidetud mahus tööd kolmandatelt isikutelt ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt isikutelt tellitud töödele kulunud summa ning lepingu hinna vahe hüvitamist töövõtja poolt.

4.5. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist kuni 0,05% tähtajaks tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast.

4.6. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel töövõtja või tema esindajate, töötajate, lepingupartnerite ning muude isikute poolt, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, on tellijal igakordselt õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 30% lepingu hinnast ja/või lepingust taganeda.

4.7. Poolel tuleb teavitada teist poolt leppetrahvi nõudmisest 90 päeva jooksul alates lepingu rikkumise lõppemisest.

4.8. Kui sama rikkumise eest on võimalik rakendada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi(d) selleks õigustatud pool.

4.9. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust kasutada teisi õiguskaitsevahendeid. Kõik leppetrahvid on kokku lepitud eesmärgiga tagada kohustuse täitmist, mitte eesmärgiga asendada kohustuse täitmist.

4.10. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 kalendripäeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus töö eest tasumisel tasaarvestada leppetrahvisumma lepingu alusel

tasumisele kuuluva summaga. 4.11. Lepingu oluliseks rikkumiseks, mis annab tellijale õiguse lepingust taganeda, loetakse muu

hulgas, kuid mitte ainult järgmisi rikkumisi: 4.11.1. töövõtja töös esinevad korduvad kvaliteediprobleemid, mille pinnalt on alust arvata,

et töövõtja ei suuda teostada nõuetele vastavat tööd; 4.11.2. töövõtja ei pea lepingu täitmisel kinni tellija juhistest või õigusaktiga töö

teostamisele kehtestatud nõuetest ja töövõtja ei lõpeta rikkumist tellija poolt määratava 14-päevase täiendava tähtaja jooksul;

4.11.3. töövõtjal on tekkinud töö teostamisel mahajäämus enam kui 30 päeva ja töövõtja ei lõpeta rikkumist tellija poolt määratava mõistliku pikkusega täiendava tähtaja jooksul;

4.11.4. töövõtja rikub lepingus sätestatud andmekaitse- või intellektuaalomandiõiguse nõudeid ja töövõtja ei lõpeta rikkumist tellija poolt määratava 14-päevase täiendava tähtaja jooksul;

4.11.5. töövõtja on esitanud lepingu sõlmimisel või lepingu täitmise käigus valeandmeid; 4.11.6. kui töövõtjal puuduvad vajalikud registreeringud, sertifikaadid, litsentsid, load või

nõusolekud, sh kui pädev asutus teeb töövõtja suhtes loa andmisest keeldumise,

kehtetuks tunnistamise või kehtivuse peatamise otsuse või kui töövõtja loa kehtivus lõppeb lepingu kehtivuse ajal;

4.11.7. rahastaja tingimuste (teavitamine, vormistamine ja sümboolika) mittejärgimine ja töövõtja ei lõpeta rikkumist tellija poolt määratava 14-päevase täiendava tähtaja jooksul.

4.12. Lepingu oluliseks rikkumiseks, mis annab töövõtjale õiguse leping erakorraliselt lõpetada, loetakse: 4.12.1. tellija viivitab töövõtja arve tasumisega enam kui 21 päeva ja kui tellija ei lõpeta

rikkumist töövõtja poolt määratava mõistliku pikkusega täiendava tähtaja jooksul; 4.12.2. töö teostamine muutub võimatuks tellija lepingu rikkumise tõttu ja tellija ei lõpeta

rikkumist töövõtja poolt määratava mõistliku pikkusega täiendava tähtaja jooksul. 4.13. Kui tellija ütleb lepingu üles korraliselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 655 alusel või kui töövõtja

lõpetab lepingu erakorraliselt, on tellijal kohustus tasuda töövõtjale töö eest tasu proportsionaalselt lepingu lõppemise hetkeks teostatud ja tellijale üle antud tööga.

4.14. Kui töövõtja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ja/või ei järgi töö teostamisel lepingu rahastaja tingimusi (teavitamise, vormistamise ja sümboolika osas) ja selle tõttu tehakse tellijale toetuse vähendamise või tagasinõude otsus, on tellijal õigus töövõtjalt tagasi nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses.

4.15. Töövõtjal ei ole VÕS §-s 654 sätestatud pandiõigust. 4.16. Pooled ei vastuta lepingust või õigusaktidest tuleneva kohustuse rikkumise eest, kui

kohustuse rikkumise põhjustas vääramatu jõud. Vääramatu jõu ja rikkumise vabandatavuse osas kohaldavad pooled VÕS §-s 103 sätestatut. 4.16.1. Vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga

õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeriti arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivat olukorda.

4.16.2. Kui kehtestatakse täiendavaid piiranguid, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule, kui kõik vääramatule jõule tuginemise eeldused on täidetud.

4.16.3. Seoses töö tegemist takistada võiva pandeemia või muu kriisiga on vääramatuks jõuks üksnes see, kui töö tegemist takistab riigiasutuse kohustusliku iseloomuga korraldus või muu regulatsioon. Riigiasutuste soovitused ei ole vääramatuks jõuks.

4.16.4. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu mõju tõttu, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi aja võrra, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.

5. Intellektuaalomandiõigused 5.1. Kui lepingu täitmise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid (edaspidi teos), siis

loetakse, et kõik teose suhtes kehtivad autori varalised õigused lähevad arvates teose tellijale üleandmisest automaatselt, täies mahus, tagasivõtmatult ja ilma selle eest eraldi tasu maksmata töövõtjalt üle tellijale.

5.2. Teose suhtes kehtivate autori isiklike õiguste osas loetakse, et arvates teose tellijale üleandmisest annab töövõtja tellijale automaatselt ja ilma selle eest eraldi tasu saamata kogu asjaomaste õiguste tähtaja jooksul kehtiva, tagasivõtmatu ja all-litsentsi andmise õigusega ainulitsentsi. Ainulitsents on lepingu tähenduses litsents, mis annab litsentsi esemeks olevate õiguste teostamise ainuõiguse litsentsisaajale (tellijale) ning välistab samade õiguste teostamise kõigi teiste isikute, sh litsentsiandja (töövõtja) enda poolt. Juhul kui Eesti õigus peaks osalt või täielikult keelama eelnimetatud tingimustel isiklike autoriõiguste litsentseerimise, siis loetakse, et litsents on antud kõige laiematel tingimustel, mida Eesti õigus võimaldab (see hõlmab iga üksiku isikliku õiguse kaupa nii litsentsitüüpi, litsentsi territooriumi, tähtaega, tagasivõetavust kui all-litsentseeritavust). Tellijale antav isiklike õiguste litsents ei piira mingil moel teose kasutamise viisi ega nõua tellija poolt töö kasutamiseks töövõtja täiendavat või eelnevat luba. Tellija poolt tehtud teose hilisemate muudatuste, lisanduste, paranduste jms puhul peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole töövõtja ega viimase heaks tegutsenud füüsiline isik.

5.3. Olenemata eelmises punktis sätestatust lepivad pooled kokku, et tellija näitab teose juures mõistlikus suuruses ja paigutuses ära teose loonud füüsilis(t)e isiku(te) nime(d) ning töövõtja ärinime ja/või kaubamärgi.

5.4. Töövõtja kinnitab ja tagab, et tal on lepingut sõlmides või ta omandab lepingu täitmise käigus kõik vajalikud õigused, et teha võimalikuks teose suhtes kehtivate autoriõiguste õiguspärane edasivõõrandamine või litsentseerimine tellijale käesolevas peatükis sätestatud moel. Tellijal on õigus töövõtja poolt käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud kohustuse täitmist kontrollida, nõudes selleks töövõtjalt mõistliku aja jooksul selgitusi ja dokumente.

5.5. Kui töövõtja poolt tellijale üleantav töö sisaldab ka intellektuaalomandiõigusi, mis ei pärine algupäraselt töövõtjalt või tema heaks tegutsevatelt füüsilistelt isikutelt (nt autoriõigusega kaitstavad teosed, mille on loonud töövõtjaga mitteseotud kolmandad osapooled), siis kohustub töövõtja tagama, et ta on omandanud kõik vajalikud õigused, et anda tellijale edasi sellises mahus intellektuaalomandiõigused, mis võimaldavad tellijal tööd sihtotstarbeliselt, ilma tähtajaliste piiranguteta ja ilma ühelegi kolmandale osapoolele tasu maksmata kasutada.

5.6. Kui töövõtja rikub eelmises kahes punktis sätestatud kohustust tagada endal vajalike intellektuaalomandiõiguste olemasolu tellijale edasiandmiseks või kui töövõtja rikub lepingu täitmisel mistahes moel kolmandate isikute intellektuaalomandiõigusi ning sellega kaasneb tellijale kahju, on töövõtja kohustatud selle kahju täies mahus hüvitama.

5.7. Töövõtja kinnitab lepingu allkirjastamisega, et ta ei riku lepingu täitmisel kolmandate isikute intellektuaalomandiõigusi. Kui selle kohustuse rikkumisel töövõtja poolt tekib tellijale kahju, on töövõtja kohustatud selle kahju täies mahus hüvitama.

5.8. Töövõtja tasu kõigi käesolevas peatükis sätestatud intellektuaalomandiõiguste võõrandamise või litsentseerimise eest sisaldub lepingu hinnas ning töövõtjal ei teki käesoleva peatüki alusel täiendavat tasunõuet tellija vastu.

6. Teadete edastamine 6.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui

teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, muu hulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.

6.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus sätestatud kontaktisiku kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud viivitamatult informeerima teist poolt ja sellist muudatust ei käsitleta lepingu muudatusena. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus sätestatud kontaktandmetel.

6.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud viis kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirja saatmisele järgneval tööpäeval.

7. Poolte kontaktisikud 7.1. Tellija kontaktisikuks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Taimi Nilson, tel 51916630,

e-post [email protected]. Tellija kontaktisikul on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes. Lepingu muutmise, lepingu lõpetamise ning õiguskaitsevahendite kasutamise osas on tellija kontaktisikul õigus esindada tellijat ainult tellija esindusõigusliku isiku kirjaliku volituse olemasolul.

7.2. Töövõtja kontaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes on Doris Pavlov, tel 501 0278, e-post [email protected]. Töövõtja kontaktisikul on õigus esindada töövõtjat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes. Lepingu muutmise, lepingu lõpetamise ning õiguskaitsevahendite kasutamise osas on töövõtja kontaktisikul õigus esindada töövõtjat ainult töövõtja esindusõigusliku isiku kirjaliku volituse olemasolul.

8. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 8.1. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindajad, töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud,

keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.

8.2. Lepingu täitmisel töövõtjale või töövõtjaga seotud isikutele teatavaks saanud isiku- ja turvaandmed ning muu vastavalt markeeritud teave ja asjaolud, mille avalikuks tulek võiks kahjustada tellija huve, on konfidentsiaalne. Vastavasisulise informatsiooni kolmandale isikule kättesaadavaks tegemist töövõtja või töövõtjaga seotud isiku poolt käsitletakse kui lepingu olulist rikkumist. Lepingu alusel konfidentsiaalseteks andmeteks loetakse ka vahetult töö teostamisega tellija kohta töövõtjale teatavaks saanud teave. Töövõtjal ei ole õigust nimetatud teavet avaldada ega muul viisil töödelda.

8.3. Töövõtja võib avaldada konfidentsiaalset informatsiooni, sealhulgas isikuandmeid üksnes tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul või nendele isikutele, kellele informatsiooni avaldamise kohustus tuleneb õigusaktidest, ning seda tingimusel, et avaldatakse vaid vältimatult vajalik hulk informatsiooni, tagades maksimaalses võimalikus ulatuses informatsiooni konfidentsiaalsus, või isikutele, kes seda teavet vajavad käesoleva lepingu täitmiseks ja keda on teavitatud, et selline informatsioon on konfidentsiaalne ja nad on seotud konfidentsiaalsuskohustusega.

8.4. Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mis on avalik, st üldsusele teada. Töövõtja võib konfidentsiaalset informatsiooni kasutada üksnes kitsalt käesoleva lepingu täitmiseks ning töövõtjal ei ole õigust kasutada konfidentsiaalset informatsiooni muul eesmärgil, sh kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides.

8.5. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh rakendama organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Kui kolmandale isikule avaldatakse lepingus sätestatud või õigusaktist tulenevate kohustuste täitmiseks isikuandmeid, on töövõtja kohustatud tagama, et isik, kellele isikuandmeid avaldatakse, järgib lepingus ja õigusaktides sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid. Pooled sõlmivad lepingu lisana andmetöötluse lepingu.

8.6. Töövõtjal ega töövõtjaga seotud isikutel ei ole õigust anda lepingu raames teateid pressile, meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele ilma tellija eelneva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta. Meediapäringute korral tuleb töövõtja vastus kooskõlastada tellijaga.

9. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 9.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib lepingust tulenevate kohustuste

täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist.

9.2. Juhul kui poolest mitteoleneval põhjusel, nt kolmanda osapoole tegevuse viibimise tõttu ei osutu võimalikuks töö tegevustega alustamine või tööde teostamine selliselt, et oleks võimalik järgida lepingus kokkulepitud tähtaegu, alustatakse tegevustega või viiakse tegevused läbi tellija poolt nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel juhul lükatakse edasi ka lepingu lõpp- ja vahetähtaeg perioodi võrra, mille osas tegevustega alustamine viibis või oli takistatud ning koostatakse uute tähtaegadega ajakava.

9.3. Pooltel on õigus lepingut muuta RHS § 123 lg 1 p 2 alusel, kui: 9.3.1. lepingu sõlmimise viibimise tõttu, tulenevalt riigihankega seonduvatest võimalikest

vaidlustus- ja kohtumenetlustest, ei osutu võimalikuks tööga alustamine selliselt, et oleks võimalik järgida lepingu tähtaegu, alustatakse töödega tellija nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel juhul lükatakse edasi ka lepingu lõppkuupäeva perioodi võrra, mille osas tööga alustamine viibis. Kui töö teostamine lepingu tähtaegu järgides osutub seetõttu võimatuks, on tellijal õigus lükata tähtaega vastavalt edasi ja määrata uued tegevuste tähtajad.

9.3.2. lepingu täitmise ajal esinevad inimeste tervise ja ohutu elukeskkonna tagamise vajadusest tingitud põhjused (nt COVID-19 sarnane haiguspuhang, sõjategevus, keemia- või loodusõnnetus vms) või pannakse õigusaktiga kehtima lepingu pooltele kohustuslikud lepingu täitmist takistavad meetmed (nt kehtestatakse riikliku eriolukord ja sellega seonduvad liikumis- või kogunemispiirangud), mistõttu ei osutu võimalikuks töö teostamine lepingus sätestatud tingimustel või mõistlike alternatiivsete meetoditega, on pooltel õigus muuta lepingus esitatud aja-, ja/või

tegevuskava ja/või pikendada lepingu täitmise tähtaega proportsionaalselt lepingu täitmist takistanud asjaolude esinemise aja võrra.

9.3.3. see on tingitud tellija viivitusest omapoolsete kohustuste täitmisel, on töövõtjal õigus nõuda töö lõpptähtpäeva ja/või vahetähtaegade muutmist proportsionaalselt viivituses oldud aja võrra. Kõik töö tähtaegu puudutavad muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana;

9.3.4. see on tingitud lepingu punktist 3.25. 9.4. Lepingu aja- ja/või tegevuskava ja/või täitmise tähtaega on lubatud pikendada lepingu

täitmise ajal kehtinud piirangute või muu lepingu nõuetekohast täitmist takistava asjaolu kehtivuse aja võrra. 9.4.1. Töövõtja esitab aja- ja/või tegevuskava muutmiseks või lepingu tähtaja

pikendamiseks tellijale taotluse, milles näitab põhjendused ja selgitused, milliseid aja- ja/või tegevuskavas olevaid tegevusi on võimalik kavandatud ajal läbi viia ning millised tegevused tuleks edasi lükata, sest neid ei ole võimalik läbi viia mõistlike alternatiivsete meetoditega.

9.4.2. Tegevuste osas, milles ajakava järgimine on takistatud kehtestatud piirangute ja keeldude tõttu, lepivad pooled tegevuste uue ajakava kokku 5 tööpäeva jooksul piirangute ja keeldude äralangemisest.

9.5. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.

9.6. Tellijal on õigus leping mõjuva põhjuse olemasolul ennetähtaegselt üles öelda, eelkõige kui tal puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kaob vajadus töö järele või kui töövõtja likvideeritakse või reorganiseeritakse, kusjuures lepingust tulenevad töövõtja kohustused ei lähe üle tema õigusjärglasele. Tellija teatab töövõtjale ülesütlemisest kirjalikult ette vähemalt 30 kalendripäeva. Tellija tasub töövõtjale töö eest tasu proportsionaalselt lepingu lõppemise hetkeks teostatud ja tellijale üle antud tööga.

10. Lõppsätted 10.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. Kui lepingu

mõni säte osutub vastuolus olevaks Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust.

10.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 10.3. Lepingu täitmise keel on eesti keel. 10.4. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada,

lahendatakse Harju Maakohtus. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu Siret Rutiku peadirektor grandikeskuse juhataja

1

Laste ööpäevaringsete teenuste metoodikate uuring

Sotsiaalkindlustusametile

INFORMEERIMISE JA TEADLIKU NÕUSOLEKU VORM

Lugupeetud …

Kutsume Teid osalema uuringus, mille nimetus on: „Laste ööpäevaringsete teenuste metoodikate uuring Sotsiaalkindlustusametile“. Selles uuringus kogutakse andmeid laste ööpäevaringsetel teenustel kasutatavate metoodikate, sekkumiste ja programmide kasutamise, tõhususe, kitsaskohtade ja arenguvõimaluste kohta Eestis. Uuringu vajalikkus tuleneb sellest, et puudub terviklik ülevaade Eestis laste ööpäevaringsetel teenustel kasutatavatest metoodikatest ja sekkumistest ning nende tulemuslikkusest. Samuti puudub analüüs, millised rahvusvaheliselt tõenduspõhised metoodikad võiksid olla rakendatavad Eesti kultuuriruumis ja sotsiaalses kontekstis.

Uuringu eesmärk on luua terviklik ja rakendatav alus laste ööpäevaringsetel teenustel kasutatavate metoodikate süsteemseks arendamiseks, sihipäraseks valikuks ning jätkusuutlikuks juurutamiseks Eestis.

Sellist uuringut ei ole Eestis varem tehtud. Uuringu ühe osana intervjueeritakse erinevaid osapooli (teenuseosutajad (sh spetsialistid), kohalike omavalitsuste laste heaolu spetsialistid, poliitikakujundajad). Kuna puudub piisav teadmine laste ööpäevaringsetel teenustel kasutatavate metoodikate ja sekkumiste rakendamisest ning tulemuslikkusest, palumegi Teil uuringus osaleda. Teie kogemused ja teadmised aitavad paremini mõista laste vajadusi ning kujundada tõenduspõhisemaid ja kvaliteetsemaid teenuseid laste arengu ja heaolu toetamiseks.

Uuringut viib läbi Tartu Ülikooli (TÜ) sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (Lossi 36, Tartu). Andmete volitatud töötleja on Tartu Ülikool. Uuringu tellija on ning seda rahastab Sotsiaalkindlustusamet (andmete vastutav töötleja), kes saab kasutada uuringu tulemusi selleks, et paremini toetada teenustel viibivaid haavatavas olukorras ja sageli kompleksse abivajadusega lapsi. Isikuandmete vastutavat töötlejat ehk Sotsiaalkindlustusametit (Paldiski mnt 80, Tallinn 15092) esindab käesolevas uuringus KLAT ekspert Taimi Nilson, [email protected].

Uuringu on kooskõlastanud Andmekaitse Inspektsioon (kooskõlastuse nr … ).

Intervjuu käigus küsitakse küsimusi Teie kogemuste ja kokkupuudete kohta laste ööpäevaringsetel teenustel kasutatavate metoodikate, sekkumiste ja programmidega, nende rakendamise, tulemuslikkuse, tugevuste ja kitsaskohtade kohta. Samuti uuritakse Teie hinnanguid selle kohta,

2

millised lähenemised toetavad kõige paremini laste arengut ja heaolu ning milliseid muudatusi või täiendavaid metoodikaid oleks vaja teenuste kvaliteedi parendamiseks. Miks mina olen kutsustud uuringus osalema? Teie arvamus on väga väärtuslik, sest see aitab parandada laste ööpäevaringsete teenuste kvaliteeti ning toetada tõenduspõhiste metoodikate ja sekkumiste kasutamist Eestis. Uuringus osalemine on vabatahtlik. Te ei pea osalema, kui ei soovi. Samuti on alati ilma selgitusi andmata võimalik osalemine lõpetada, kui tunnete, et enam ei taha osaleda. Kus ja kuidas uuring läbi viiakse? Teiega planeerime intervjuu läbi viia Teile sobival meetodil ja keskkonnas, kas kohtudes Teie poolt valitud kohas või kasutades kaugtööformaati (videokõned Teams või Zoomi keskkonnas, vajadusel ka telefonitsi). Intervjuu Teiega kestab ligikaudu üks tund. Intervjuu salvestatakse Teie nõusolekul, heli ja/või videosalvestise põhjal tehakse intervjuust transkriptsioon ja kirjutatakse kokkuvõte, millest eemaldatakse Teie isiku tuvastamist võimaldavad andmed. Mida kogutud andmetega tehakse?

Seda, mida Te meiega intervjuu käigus jagate kasutame ainult uuringu tegemiseks. Teie isikut tuvastamist võimaldavad andmed kustutatakse, nii ei ole võimalik saada teada, et Teie uuringus osalesite. Kõik materjalid hoiame Tartu Ülikooli turvatud ja parooliga kaitstud serveris, millele on juurdepääs ainult uurimisrühma liikmetel. Kõik uuringu käigus kogutavad andmed on konfidentsiaalsed, st neid ei jagata ilma eelneva nõusolekuta kolmandate isikutega. Tulemused analüüsime üldistatul kujul ja avalikustame aruandes nii, et Teid ega teisi uuringus osalejaid ei saa keegi ära tunda. Intervjuude salvestisi säilitatakse kuni uuringu lõppemiseni (kuni juuni 2027). Uuringu tulemused aitavad muuta laste ööpäevaringsete teenuste osutamist tähenduslikumaks ja ühtlustada teenuste osutamise kvaliteeti. Teie panus aitab kaasa laste ööpäevaringsete teenuste sisulisele arendamisele ning laste arengut ja heaolu toetavate tõenduspõhiste lähenemiste kasutuselevõtule Eestis. Käesolevast informeerimise ja teadliku nõusoleku vormist on kaks võrdset eksemplari, millest üks jääb intervjueeritavale ja teine uuringu läbiviijale (TÜ sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus). Füüsiliselt allkirjastatud nõusoleku lehte hoitakse Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuses lukustatavas kapis kuni kaks kuud alates uuringu lõpust ehk kuni juunini 2027. Pärast seda nõusoleku leht hävitatakse.

3

Laste ööpäevaringsete teenuste metoodikate uuring Sotsiaalkindlustusametile

TEADLIKU NÕUSOLEKU VORM

Kui olete nõus uuringus osalema, siis palun täitke ja allkirjastage alltoodud vorm. Palun lisage oma ees- ja perekonnanime esitähed (initsiaalid) väite kõrval olevasse kastikesse, kui väitega nõustute.

Initsiaalid

Kinnitan, et olen projekti kohta antud teabelehe läbi lugenud ja võtnud aega, et loetu üle järele mõelda.

Kinnitan, et olen teadlik läbiviidava uuringu eesmärgist, metoodikast, ajakulust ja andmete kasutamise viisist.

Saan aru, et intervjuu käigus küsitakse minu käest küsimusi minu arvamuse kohta laste ööpäevaringsetel teenustel kasutatavate metoodikate, sekkumiste ja programmide ning nende rakendamise kohta Eestis.

Saan aru, et osalen intervjuus vabatahtlikult ja et mul on õigus igal ajal intervjuus osalemisest loobuda ilma põhjendusi andmata.

Annan loa intervjuu salvestada ja kirjutada helisalvestise põhjal intervjuust transkriptsioon/kokkuvõte, millest eemaldatakse minu isiku tuvastamist võimaldavad andmed.

Saan aru, et minu konfidentsiaalsus on tagatud, kui uurija ja uuringu Tellija kasutab minu poolt antud informatsiooni laste ööpäevaringsete teenuste metoodikate, sekkumiste ja programmide arendamisel ning teenuste kvaliteedi parandamisel.

Nõustun selles uuringus osalema. Nõustun minu isikuandmete töötlemisega uuringu raames. Kinnitan oma nõusolekut uuringus osalemiseks ning minu isikuandmete töötlemiseks allkirjaga. Tean, et uuringu käigus tekkivate küsimuste kohta annab mulle täiendavat informatsiooni uuringut korraldav projektijuht Doris Pavlov ([email protected]). Kui mul tekib küsimusi või kaebusi isikuandmete töötlemise osas, pöördun Tartu Ülikooli andmekaitsespetsialisti poole e-posti aadressil [email protected].

1

Laste ööpäevaringsete teenuste metoodikate uuring Sotsiaalkindlustusametile

INDIVIDUAALINTERVJUUDE NÄIDISKAVAD

Alljärgnevalt on esitatud uurimisrühma poolt uurimisküsimuste kaupa koostatud intervjuukavade näidisküsimused. Tegemist ei ole lõplike intervjuukavade küsimustega, vaid esialgse info põhjal koostatud võimalike versioonidega intervjuukavade küsimustest. Kaldkriipsu järel on sama küsimuse teistsugune sõnastus.

INTERVJUU KAVA EESTI TEENUSEOSUTAJATELE

Sihtrühm: KLA teenuseosutajad, asutusepõhise asendushooldusteenuse osutajad: asutuste juhid, spetsialistid, perevanemad/kasvatajad, kasvatajate ja perevanemate abilised ning lisaks teised tugispetsialistid. Fookus: kasutatavad metoodikad ja sekkumised, laste abivajadus, tulemuslikkuse hindamine, koostöö, rakendusraskused ja arendusvajadused.

1. Palun kirjeldage lühidalt oma rolli ja töökogemust laste ööpäevaringsete teenustega. 2. Milline on Teie asutuse laste sihtrühm(ad) ja peamised abivajadused? 3. Kas ja kuidas on Teie hinnangul ööpäevaringsetel teenustel olevate laste abivajadus viimaste

aastate jooksul muutunud? 4. Millised on Teie hinnangul kõige sagedasemad juhtumimustrid laste puhul, kes teenusele

jõuavad? 5. Milliste abivajadustega laste puhul toimib praegune teenusemudel hästi? 6. Milliste abivajadustega laste jaoks ei ole praegune teenus piisavalt sobiv või kelle vajadustele

on raske vastata? 7. Millised otsustuspunktid viivad selleni, et lapsele on vaja pakkuda teistsugust või

intensiivsemat tuge? 8. Milliseid metoodikaid, programme või sekkumisi Teie asutuses laste toetamiseks kasutatakse?

 struktureeritud programmid,  asutusesisesed praktikad,  terapeutilised lähenemised,  traumateadlikud lähenemised,  käitumuslikud sekkumised,  sotsiaalsete oskuste arendamine,  muu

9. Kas kasutate mõnda nimetatud metoodikatest või programmidest?  miljööteraapia,  dialektiline käitumisteraapia,  VERGE,  ART või AART,  motiveeriv intervjueerimine,  Treatment Foster Care Oregon,  Marte Meo,

2

 muu 10. Kuidas otsustatakse, millist metoodikat või sekkumist konkreetse lapse puhul kasutada?

 lapse abivajadusest lähtudes,  hinnates riskitaset,  tuginedes varasemale kogemusele,  töötajate kompetents,  sõltub metoodika/sekkumise kättesaadavusest,  sõltub rahastusest,  järgides kohtulahendit/juhtumiplaani  muu

11. Kas metoodikate kasutamine on Teie asutuses järjepidev ja dokumenteeritud või pigem töötajate kogemusel põhinev?

12. Kuidas hindate, kas kasutatav metoodika või sekkumine on lapse jaoks tulemuslik? 13. Milliseid tulemusi peate oluliseks jälgida?

 käitumise muutus,  eneseregulatsiooni paranemine,  vaimse heaolu paranemine,  turvatunde kasv,  koolis püsimine või õppetöös osalemine,  kriiside vähenemine,  suhete paranemine,  teenuselt lahkumise järgne toimetulek,  muu

14. Kui sageli hinnatakse Teie asutuses lapse arengut või sekkumise mõju?

 teenusele saabumisel,  teenuse ajal regulaarselt,  teenuselt lahkumisel,  järelhindamisena

15. Kas kogutud andmeid kasutatakse otsuste tegemisel? Kui jah, siis kuidas? 16. Millised sekkumised on Teie kogemuse põhjal olnud kõige tulemuslikumad? Milliste

abivajadustega laste puhul? 17. Milliste väliste partneritega te laste toetamisel koostööd teete?

 KOV lastekaitse/lapse heaolu spetsialist,  haridusasutused,  tervishoiuasutused,  vaimse tervise spetsialistid,  politsei/prokuratuur/kohus,  SKA,  muud teenusepakkujad

18. Milliseid sekkumisi pakuvad välised partnerid? 19. Kuidas on koostöös jaotatud rollid ja vastutus? 20. Mis koostöös hästi toimib? 21. Kus tekivad peamised koostööprobleemid? 22. Kuidas võiks olla teenuse osutamisel infovahetus ja juhtumikorraldus paremini korraldatud?

3

23. Mis on Teie hinnangul praeguse laste ööpäevaringsete teenuste süsteemi peamised tugevused?

24. Mis on suurimad kitsaskohad laste ööpäevaringsetel teenustel metoodikate ja sekkumiste kasutamisel?

25. Millist tuge vajaksid teenuseosutajad metoodikate tõhusamaks rakendamiseks?  koolitus,  supervisioon,  juhendmaterjalid,  rahastus,  kvaliteediraamistik,  mõõdikud,  riiklik tugi

26. Milliseid metoodikaid võiks riik pakkuda teenuseosutajatele tugiteenusena? 27. Milliseid metoodikaid peaks iga asutus ise terviklikult juurutama?

INTERVJUU KAVA VÄLISMAISTELE TEENUSEOSUTAJATELE

Sihtrühm: välisriikide laste ööpäevaringsete teenuste osutajad või metoodikate rakendamise eest vastutavad spetsialistid. Fookus: rahvusvaheliselt kasutatavad metoodikad/programmid/sekkumised, metoodikate/programmide/sekkumiste tõenduspõhisus, rakendamise tingimused, kulud, kvaliteedijälgimine ja Eesti konteksti ülekantavuse hindamine.

1. Palun kirjeldage oma asutuse rolli laste ööpäevaringsete teenuste süsteemis. 2. Millised on teenusele jõudvate laste peamised abivajadused? 3. Milliseid metoodikaid, programme või sekkumisi Teie teenusel kasutatakse? 4. Millised metoodikad, programmid või sekkumised on teenusel peamised ja millised toetavad? 5. Milliste sihtrühmade puhul milliseid metoodikaid kasutatakse? Kuidas otsustatakse Teie

asutuses, milline metoodika sobib konkreetsele lapsele või sihtrühmale? Kas lähtutakse näiteks lapse vanusest, riskitasemest, traumataustast, vaimse tervise vajadustest või käitumisraskustest?

6. Kas laste vajadusi hinnatakse standardiseeritud vahenditega? Millistega? 7. Kas on lapsi või sihtrühmi, kelle puhul praegused metoodikad ei toimi piisavalt hästi? 8. Kui palju aega ja ressurssi nõuab/vajab metoodika/programmi/sekkumise juurutamine? 9. Kas metoodika kasutamiseks on vaja ametlikku litsentsi või sertifikaati? 10. Milline osapool pakub metoodika/programmi/sekkumise rakendamiseks koolitust, materjale

ja kasutajatuge? 11. Millist tuge vajavad töötajad pärast esmast koolitust? 12. Kuidas hinnatakse metoodika või sekkumise mõju? Millised tulemusi jälgitakse

lapse/teenuse/asutuse tasandil? 13. Kas mõju hinnatakse ka pärast teenuselt lahkumist?

4

14. Millised metoodikad/programmid/sekkumised on Teie kogemuse või uuringute põhjal olnud kõige tõhusamad?

15. Millised metoodikad/programmid/sekkumised on piiratud mõjuga või raskesti rakendatavad? Miks?

16. Kuidas kaasatakse lapsi neid puudutavate otsuste tegemisse? 17. Kas lapsed annavad tagasisidet sekkumiste või teenuse kohta? 18. Kas lapse vaade on osa mõju hindamise süsteemist? 19. Kas metoodika on osutunud kulutõhusaks? Mille põhjal seda hinnatakse? 20. Millised kulud või ressursivajadused võivad metoodika/programmi/sekkumise rakendamist

takistada? 21. Millised on metoodika/programmi/sekkumise peamised kulukomponendid?

 litsentsi/sertifikaadi kulu,  koolituskulud,  supervisiooni kulud,  personalikulud,  hindamisvahendid,  dokumentatsioon,  muu

22. Milline on riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avaliku sektori asutuse roll metoodikate juurutamisel?

23. Kas metoodikate kasutamine on reguleeritud standardite, juhiste või rahastusmudelite kaudu? 24. Kuidas tagatakse kvaliteet eri teenuseosutajate vahel? 25. Mis on Teie riigis peamised õppetunnid laste ööpäevaringsete teenuste arendamisel?

INTERVJUU KAVA KOHALIKE OMAVALITSUSE LAPSE HEAOLU SPETSIALISTIDELE

Sihtrühm: kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajad, laste heaolu spetsialistid, juhtumikorraldajad. Fookus: lapse teenusele jõudmine ja teenuselt väljumine, lapse vajadustele vastav tugi, koostöö teenuseosutajatega, KOV-i vaade metoodikate toimivusele ja lünkadele. KOV spetsialistide kaasamise peamine põhjendus seisneb nende rollis teenuseosutajatega koostöös ja lapse huvide kaitsmisel.

1. Palun kirjeldage lühidalt oma rolli laste heaolu või lastekaitse valdkonnas. 2. Kuidas on Teie hinnangul laste abivajadus viimastel aastatel muutunud? 3. Millised juhtumid on KOV-i vaatest kõige keerulisemad? 4. Kuidas hinnatakse enne teenusele suunamist lapse abivajadust ja sobivat teenust? 5. Kas Teil on piisavalt infot ja tööriistu, et hinnata, millist tuge laps vajab? 6. Kui hästi olete kursis sellega, milliseid metoodikaid või sekkumisi teenuseosutajad kasutavad? 7. Kas teenuseosutajad selgitavad KOV-ile, milline metoodiline lähenemine lapse puhul kasutusel

on? 8. Millise abivajadusega laste puhul on Teie hinnangul praegu sobiv tugi puudu? 9. Kas KOV-i vaatest on teenuse sisu eri teenuseosutajate vahel piisavalt ühtlane?

5

10. Kas sarnase abivajadusega lapsed saavad eri asutustes sarnast tuge või pigem erinevat? 11. Kuidas kirjeldaksite koostööd teenuseosutajatega lapse teenusel viibimise ajal? 12. Mis koostöös hästi toimib? 13. Kus ilmnevad peamised koostööprobleemid?

 infovahetuses,  rollide ebaselguses,  juhtumiplaani täitmises,  lapse arengust ülevaate saamises,  kriisidele reageerimises,  koostöö korralduses lapse perega,  muu

14. Kui selgelt on jaotatud KOV-i ja teenuseosutaja vastutus lapse toetamisel? 15. Kas KOV on kaasatud lapse eesmärkide, sekkumiste ja teenusplaani kujundamisse? 16. Kas teenuseosutaja annab piisavalt infot lapse arengu ja kasutatavate sekkumiste mõju kohta? 17. Millised tulemused oleksid KOV-i jaoks kõige olulisemad teenuse kvaliteedi hindamisel? 18. Millised on peamised probleemid lapse teenuselt väljumisel? 19. Kas jätkutugi on praegu piisav? Millist tuge vajab laps pärast KLAT-ist, perekodust või

asenduskodust lahkumist? 20. Milline peaks olema KOV-i, teenuseosutaja ja teiste partnerite roll jätkutoe tagamisel? 21. Millised teenused, sekkumised või metoodikad on KOV-i vaatest Eestis puudu? 22. Millist tuge vajaksid KOV spetsialistid laste ööpäevaringsete teenustega seotud juhtumites?

 teadmisi metoodikatest,  hindamisvahendeid,  selgemaid juhiseid,  koostöömudeleid,  ligipääsu vaimse tervise teenustele,  kriisituge

23. Kuidas võiks riik toetada KOV-e ja teenuseosutajaid keerukate juhtumite lahendamisel? 24. Millised muudatused aitaksid paremini tagada lapse vajadustele vastava toe?

INTERVJUU KAVA EESTI EKSPERTIDELE

Sihtrühm: sotsiaaltöö, lastekaitse, asendushoolduse, KLAT-i, laste vaimse tervise, traumateadliku töö, metoodikate või teenusesüsteemide eksperdid.

Fookus: valdkonna tervikvaade, metoodikate sobivus, tõenduspõhisus, süsteemsed kitsaskohad ja Eesti konteksti arendusvajadused. Eesti ekspertide kaasamise eesmärk on saada laiemat valdkondlikku vaadet ja mõtestada süsteemseid arenguid.

1. Palun kirjeldage oma kokkupuudet laste ööpäevaringsete teenustega. 2. Kuidas iseloomustaksite Eesti laste ööpäevaringsete teenuste praegust olukorda/süsteemi? 3. Millised on Teie hinnangul süsteemi tugevused? Aga kitsaskohad? 4. Kas praegune teenusesüsteem vastab Teie arvates erinevate laste abivajaduse keerukusele?

6

5. Millised laste abivajadused on Teie hinnangul kõige kiiremini viimastel aastatel kasvanud või muutunud?

6. Milliseid metoodikaid või sekkumisi kasutatakse Eestis Teie teada laste ööpäevaringsetel teenustel?

7. Millised lähenemised toimivad Teie hinnangul kõige paremini:  KLAT-is  perekodudes/asenduskodudes  mõlemas teenusetüübis

8. Milliste sihtrühmade puhul on vaja eraldi metoodilist lähenemist? 9. Kas Eestis on pigem puudu metoodikatest või nende süsteemsest rakendustoest? 10. Millised peaksid olema Eesti lähiaastate prioriteedid laste ööpäevaringsete teenuste

metoodilisel arendamisel? 11. Milline peaks olema riigi, KOV-i ja teenuseosutaja rollijaotus? 12. Kuidas tagada, et metoodikate kasutamine ei jääks projektipõhiseks? 13. Milliseid muudatusi oleks vaja rahastuses, standardites või teenusekorralduses? 14. Milline võiks olla realistlik metoodikate juurutamise mudel Eestis?

INTERVJUU KAVA POLIITIKAKUJUNDAJATELE

Sihtrühm: Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti ning teiste laste ja perede valdkonna poliitikakujundamise või teenusekorraldusega seotud asutuste esindajad.

Fookus: üleriigiline vaade, teenuste arendamise vajadused, rahastus, kvaliteet, rollijaotus, rakendustugi ja poliitikasoovituste teostatavus. Poliitikakujundajate kaasamise vajadus on tagada ettepanekute üldine suuremasse pilti sobivus ja parem rakendatavus riigi tasandil.

1. Milline on Teie peamine kokkupuude kinnise lasteasutuse teenuse, asutusepõhise

asendushooldusteenuse (perekodude või asenduskodudega)? 2. Milliseid arenguid peate viimastel aastatel selles valdkonnas kõige olulisemaks? 3. Mis on Teie hinnangul laste ööpäevaringsete teenuste peamine eesmärk Eesti süsteemis? 4. Kui hästi praegune teenusesüsteem seda eesmärki täidab? 5. Millised on kõige olulisemad erinevused KLAT-i ja asutusepõhise asendushoolduse

arendusvajadustes? 6. Millist rolli peaksid Teie hinnangul metoodikad ja tõenduspõhised sekkumised mängima laste

ööpäevaringsetel teenustel? 7. Mis on Teie hinnangul praeguse süsteemi peamised tugevused? 8. Mis on suurimad kitsaskohad laste ööpäevaringsetel teenustel metoodikate ja sekkumiste

kasutamisel? 9. Millised kvaliteedinäitajad võiksid olla üleriigiliselt olulised? 10. Kas mõju hindamine peaks olema teenuseosutajatele kohustuslik, soovituslik või osaliselt

standardiseeritud? 11. Milliseid andmeid oleks riigil vaja, et teha paremaid otsuseid teenuste arendamisel? 12. Kas metoodikate rakendamiseks oleks vaja eraldi riiklikku tugimudelit? 13. Milline peaks olema riigi, SKA, KOV-ide ja teenuseosutajate roll metoodikate juurutamisel?

7

14. Kui peaksite nimetama kolm kõige olulisemat otsustuskohta, millele uuring peaks vastama, siis mis need oleksid?

1

Laste ööpäevaringsete teenuste metoodikate uuring Sotsiaalkindlustusametile

ANDMEKAITSETINGIMUSED

1. Vastutav ja volitatud töötleja

Teadusuuringu “Laste ööpäevaringsete teenuste metoodikate uuring Sotsiaalkindlustusametile” isikuandmete vastutav töötleja on Sotsiaalkindlustusamet, 70001975, Paldiski mnt 80, 15092, Tallinn

Tartu Ülikool (registrikood 74001073, aadress Ülikooli 18, 50090 Tartu, e-post [email protected]) on uuringus isikuandmete volitatud töötleja.

2. Andmetöötluse eesmärk

Laste ööpäevaringsete teenuste metoodikate uuringu eesmärgiks on:

1. uurida, milliseid metoodikaid, sekkumisi ja programme kasutatakse Eestis laste ööpäevaringsetel teenustel ning kuidas need toetavad laste arengut, heaolu ja toimetulekut;

2. hinnata kasutatavate metoodikate, sekkumiste ja programmide rakendamise süsteemsust, tulemuslikkust, tugevusi ja kitsaskohti teenuseosutajate, kohalike omavalitsuste ning teiste seotud osapoolte vaates;

3. analüüsida rahvusvaheliselt kasutatavaid tõenduspõhiseid metoodikaid ja sekkumisi ning hinnata nende sobivust ja rakendatavust Eesti kultuuriruumis ja teenusesüsteemis.

Ühtlasi soovitakse planeeritava uuringuga saada täiendavaid soovitusi ja ettepanekuid laste ööpäevaringsete teenuste kvaliteedi parandamiseks, tõenduspõhiste metoodikate süsteemsemaks kasutamiseks ning vajaliku rakendustoe, sh koolituste, juhendamise, kvaliteedijälgimise ja teenusekorralduse arendamiseks.

Uuringu eesmärgil kogutud isikuandmed kustutatakse hiljemalt kaks kuud pärast töö üleandmise- vastuvõtmise akti allkirjastamist ehk juunis 2027, mida kinnitatakse eraldi aktil andmekogude hävitamise kohta.

3. Isikuandmete töötlemise õiguslik alus

Andmesubjekti kohta asutustest antud andmed - isikuandmete kaitse seaduse § 6 alusel (andmesubjekti nõusolekuta isikuandmete töötlemine on lubatud teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika vajadusteks ning lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil ja nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid).

Intervjuude ja veebiküsitluse käigus teatavaks saanud isikuandmed - andmesubjekti nõusoleku alusel.

2

Andmekaitse Inspektsioon on kontrollinud uuringu eesmärke ja metoodikat ja andnud loa uuringu korraldamiseks.

4. Isikuandmete saamine ja edastamine

Asutused, kellelt ülikool saab krüpteeritult dokumentatsiooni uuringu läbiviimiseks:  Sotsiaalkindlustusamet,  kinnise lasteasutuse teenuse (KLAT) osutajad,  asutusepõhise asendushooldusteenuse (asenduskodud, perekodud) osutajad

Uuringu raames töödeldavaid isikuandmeid ülikool kolmandatele isikutele ei edasta.

5. Isikuandmete koosseis

Uuringu eesmärgi täitmiseks töödeldakse järgmisi isikuandmeid:

1. ees- ja perenimi 2. kontaktandmed (e-post, telefon) 3. teenuseosutajatelt saadud dokumentatsioonis sisalduvad isikuandmed 4. intervjuude käigus teatavaks saanud isikuandmed 5. veebiküsitluse käigus teatavaks saanud isikuandmed

Lisaks töötleme uuringus erinevate ametiasutuste avalikult kättesaadavaid andmeid (eelkõige e- posti aadressid).

6. Andmesubjekti õigused

Millised on inimese õigused oma andmetele? Kelle poole ta saab pöörduda kui tal on küsimusi?

Andmesubjekt on füüsiline isik, kelle isikuandmeid töödeldakse.

Olenevalt isikuandmete töötlemise õiguslikust alusest on andmesubjektil õigus:

Õigus saada kinnitust selle kohta kuidas uuringus isikuandmeid töödeldakse ja tutvuda tema kohta kogutud isikuandmetega.

Õigus nõuda nende parandamist või kustutamist.

Õigus võtta igal ajal oma nõusolek tagasi, juhul kui isikuandmete töötlemine põhineb nõusolekul. See ei mõjuta enne nõusoleku tagasivõtmist toimunud andmetöötluse seaduslikkust.

Õigus nõuda töötlemise piiramist.

Õigus esitada vastuväiteid töötlemise kohta.

3

Kui teil on täiendavaid küsimusi uuringu isikuandmete töötlemise kohta, pöörduge palun vastutava uurija poole e-posti aadressil: [email protected].

Kui olete seisukohal, et viis, kuidas uuringus teie isikuandmeid töödeldakse, on vastuolus isikuandmete töötlemist reguleerivate õigusaktidega, saate pöörduda Tartu Ülikooli andmekaitsespetsialisti poole [email protected] või Andmekaitse Inspektsiooni (e-post [email protected], tel 627 4135)

1

NÕUSOLEKU VORM

Hea asutuspõhise asendushooldusteenuse osutaja!

Kutsume Teid osalema laste ööpäevaringsete teenuste (kinnise lasteasutuse teenus (KLAT), asutusepõhine asendushooldusteenus (asenduskodud, perekodud) metoodikate uuringus, mille eesmärk on saada teada, milliseid metoodikaid, sekkumisi ja programme laste ööpäevaringsetel teenustel kasutatakse, millised neist toetavad laste arengut ja heaolu kõige paremini ning milliseid muudatusi oleks vaja teenuste kvaliteedi ja tõenduspõhisuse parandamiseks. Uuringu on tellinud Sotsiaalkindlustusamet, kes on laste ööpäevaringsete teenuse osutamise eest vastutaja. Tegemist on esmakordse seda teemat käsitleva uuringuga.

Uuringu käigus kogutakse andmeid intervjuude või veebiküsitluse läbiviimise abil. Kuna soovime teada, milliseid teadus- ja/või tõenduspõhiseid metoodikaid tuleks laste ööpäevaringseid teenuseid osutades kasutada, et saavutada pikaajaline positiivne mõju lapse arengule ja heaolule, siis palumegi Teil uuringus osaleda.

Uuringu planeerimisel ja läbiviimisel lähtutakse kehtivatest teaduseetika põhimõtetest ja oleme uuringus osalejate isikuandmete kaitseks taotlenud Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastuse (kooskõlastuse nr …). Kinnitame, et kasutame soovitud andmeid vaid uuringu ja teadustöö eesmärkidel ning meie analüüsis ei kasutata isikustatud andmeid. Kõik uuringu käigus kogutud andmed esitatakse üldistaval kujul ja avalikustatakse aruandes nii, et Teid ega teisi uuringus osalejaid ei saa keegi ära tunda.

Uuringus osalemine on vabatahtlik. Selleks, et saaksime saata Teile uuringus osalemise kutse, on meil vaja Teie eelnevat nõusolekut.

NÕUSOLEK ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS: (alljärgneva teksti kõrval on kast, mille vastaja peab märgistama, et küsitlusele ligi pääseda)

Soovin osaleda laste ööpäevaringsete teenuste metoodikaid käsitlevas uuringus ja annan uuringu läbiviimise eesmärgil nõusoleku oma isikuandmete töötlemiseks.

Andmekaitsetingimused:

Isikuandmete töötlemine ja kaitse on tagatud andmete volitatud töötleja ehk Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) (Lossi 36, Tartu 51003) poolt, mida käesolevas uuringus esindab uuringu juht Doris Pavlov. Teie isikuandmeid kasutame siinkohal uuringusse kutsumise eesmärgil. Isikuandmeid säilitame uuringu läbiviimise jooksul ja hävitame hiljemalt 2027. a juunis. Täiendavat teavet isikuandmete töötlemise kohta on võimalik saada isikuandmete kaitse üldmäärusest: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016R0679

Oma nõusoleku isikuandmete töötlemiseks võite küsimustiku täitmise ajal igal hetkel tagasi võtta, st Teil on võimalus küsimustiku täitmisest loobuda või täitmine pooleli jätta. Palun andke oma isikuandmete töötlemise nõusoleku tagasivõtmise soovist teada meiliaadressil: [email protected]. Juhul kui Te ei soovi, et Teie isikuandmeid käesoleva uuringu läbiviimise eesmärgil üldse töödeldakse, on Teil õigus taotleda oma isikuandmete kustutamist, andes sellest teada eelnevalt märgitud meiliaadressil.

Isikuandmete vastutav töötleja on Sotsiaalkindlustusamet (Paldiski mnt 80, Tallinn 15092), mida käesolevas uuringus esindab KLAT ekspert Taimi Nilson, [email protected].

2

VEEBIKÜSIMUSTIKU KAASKIRI

Lugupeetud vastaja!

Kutsume Teid osalema laste ööpäevaringsete teenuste (kinnise lasteasutuse teenus (KLAT), asutusepõhine asendushooldusteenus (asenduskodud, perekodud) metoodikate uuringus, mille eesmärk on saada teada, milliseid metoodikaid, sekkumisi ja programme laste ööpäevaringsetel teenustel kasutatakse, millised neist toetavad laste arengut ja heaolu kõige paremini ning milliseid muudatusi oleks vaja teenuste kvaliteedi ja tõenduspõhisuse parandamiseks.

Tegemist on esmakordse seda teemat käsitleva uuringuga. Uuringus osalemine on vabatahtlik ja Teil on võimalus igal ajahetkel küsimustiku täitmisest loobuda ja/või täitmine pooleli jätta. Küsimustiku täitmine võtab aega umbes 20 minutit ja on mõeldud Teile isiklikuks vastamiseks. Saime Teie isikuandmed (e-posti aadress) Teilt endilt kui küsisime Teie nõusolekut käesolevas uuringus osalemiseks.

Kinnitame, et kasutame kogutud andmeid vaid uuringu ja teadustöö eesmärkidel ning meie analüüsis ei kasutata isikustatud andmeid. Uuringu tulemused esitame anonüümse üldistatud kokkuvõttena. Oleme uuringuküsimustiku koostamisel ja uuringu läbiviimisel konsulteerinud Andmekaitse Inspektsiooniga, tagamaks uuringus osalejate isikuandmete kaitse ja saanud vastavasisulise kooskõlastuse (kooskõlastuse nr…). Samuti lähtume uuringu läbiviimisel kehtivatest teaduseetika põhimõtetest.

Juhime tähelepanu, et juhul kui küsimustik on olnud mõnda aega mitteaktiivne, siis võib selle täitmine aeguda ja Teie vastuseid ei salvestata. Sellise olukorra vältimiseks soovitame vahepeal vajutada üleval paremal nurgas asuvat nuppu „Jätka hiljem“, mis võimaldab küsimustiku salvestada ja pärast täitmist jätkata. Küsimustik on Teil võimalik salvestada ilma Teid tuvastatavate andmeteta (vajalik info ja juhend kuvatakse Teile pärast "Jätka hiljem" nupule vajutamist).

Teie panus on väärtuslik ning loodame Teie osalemisele! Küsimuste korral pöörduge palun uuringu juhi Doris Pavlovi poole e-posti aadressil [email protected]

Küsimustikule vastamine on anonüümne.

Vastajat ei tuvastata, välja arvatud juhul, kui mõnes küsimuses vastaja kohta spetsiaalselt andmeid küsitakse.

Kui täidate pääsukoodiga küsimustikku, läheb pääsukoodi vaja ainult selleks, et kindlaks teha, kas olete küsimustiku täitmise lõpetanud. Pääsukoode ei ole võimalik küsimustiku vastustega kokku viia.

NÕUSOLEK ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS: (alljärgneva teksti kõrval on kast, mille vastaja peab märgistama, et küsitlusele ligi pääseda)

Soovin osaleda laste ööpäevaringsete teenuste metoodikaid käsitlevas uuringus ja annan uuringu läbiviimise eesmärgil nõusoleku oma isikuandmete töötlemiseks.

Andmekaitsetingimused:

Teie isikuandmeid kasutame siinkohal uuringusse kutsumise eesmärgil. Isikuandmeid säilitame uuringu läbiviimise jooksul ja hävitame hiljemalt 2027. a juunis. Täiendavat teavet isikuandmete töötlemise kohta on võimalik saada isikuandmete kaitse üldmäärusest: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016R0679

3

Oma nõusoleku isikuandmete töötlemiseks võite küsimustiku täitmise ajal igal hetkel tagasi võtta, st Teil on võimalus küsimustiku täitmisest loobuda või täitmine pooleli jätta. Palun andke oma isikuandmete töötlemise nõusoleku tagasivõtmise soovist teada meiliaadressil: [email protected].

Juhul kui Te ei soovi, et Teie isikuandmeid käesoleva uuringu läbiviimise eesmärgil üldse töödeldakse, on Teil õigus taotleda oma isikuandmete kustutamist, andes sellest teada eelnevalt märgitud meiliaadressil. Kui Te isikuandmete kustutamist ei soovi, ent küsitluses ei osale, siis saadab küsitlussüsteem Teile automaatselt kuni 3 meeldetuletust uuringus osalemiseks. Kogu selle perioodi vältel on Teil igal hetkel võimalik taotleda meili teel enda isikuandmete kustutamist.

Pärast küsimustiku täimist ehk oma vastuste saatmist ja "Esita" nuppu vajutamist ei ole võimalik enam isikuandmete töötlemisest loobuda ja teie anonüümsed vastused jäävad automaatselt meie küsitlussüsteemi alles. Kuna tegemist on anonüümse küsitlusega, siis pole võimalik vastajate vastuseid ja isikuandmeid kokku viia.

Isikuandmete töötlemine ja kaitse on tagatud andmete volitatud töötleja ehk Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) (Lossi 36, Tartu 51003) poolt, mida käesolevas uuringus esindab uuringu juht Doris Pavlov. Isikuandmete vastutav töötleja on Sotsiaalkindlustusamet (Paldiski mnt 80, Tallinn 15092), mida käesolevas uuringus esindab KLAT ekspert Taimi Nilson, [email protected].

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

Sotsiaalkindlustusamet (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Laste ööpäevaringsete teenuste metoodikate uuring

Sotsiaalkindlustusametile

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg

5) või

Jah

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja

puudub valdkondlik eetikakomitee (IKS § 6 lg

4)

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul

puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka

eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud

andmekaitsespetsialisti (sh tema nimi ja

kontaktandmed)?

Jah,

 Kaira Berenstrauch,

[email protected]

53366957 (vastutav töötleja)

 Terje Mäesalu, [email protected], 737

5119 (volitatud töötleja)

Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

Ei2

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti

nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või

selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Jah

1. Vastutava töötleja üldandmed3

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Sotsiaalkindlustusamet, 70001975, Paldiski mnt

80, 15092, Tallinn

Kontaktisik: Taimi Nilson

[email protected], +372

5191 6630

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2 Andmekaitse Inspektsiooniga sai enne taotluse esitamist telefonitsi konsulteeritud, et kui uuringu läbiviijad ei tunne, et tegemist oleks teaduseetika

mõistes piiri peal oleva uuringuga, siis pole vaja taotleda Eetikakomitee kooskõlastust. 1. oktoobril 2025. aastal jõustunud isikuandmete kaitse seaduse

muudatus sätestas, et poliitika kujundamise eesmärgil läbiviidavate uuringute puhul, milles töödeldakse eriliiki isikuandmeid, puudub topelt kooskõlastamise nõue. 3Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud

ja asutused volitatud töötlejad.

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

2. Volitatud töötleja üldandmed4

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Tartu Ülikool, 74001073, Ülikooli 18, 50090

Tartu

Kontaktisik: Doris Pavlov, [email protected],

+372 501 0278

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Lossi 36-303, 51003, Tartu, +372 7376141

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik

alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi

viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest

nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.

Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või

arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

Uuring viiakse läbi Sotsiaalkindlustusameti

tellimusel Tartu Ülikooliga sõlmitud

töövõtulepingu ning selle lisaks oleva

andmetöötluslepingu alusel. Lepingu kohaselt

on Sotsiaalkindlustusamet vastutav töötleja ja

Tartu ülikool volitatud töötleja uuringu

läbiviimiseks vajalike isikuandmete

töötlemisel.

Uuringu läbiviimise õiguslik alus tuleneb IKS

§ 6 lõikest 5 koostoimes

Sotsiaalkindlustusameti valdkondlikku

pädevust sätestavate õigusnormidega. IKS § 6

lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka

täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud,

mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil.

Sotsiaalkindlustusamet on

Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev

valitsusasutus (VVS § 67 lõige 2 punkt 2,

Sotsiaalkindlustusameti põhimäärus § 1), kes

täidab õigusaktidest tulenevaid ülesandeid oma

tegevusvaldkonnas. Ameti tegevusvaldkonda

kuuluvad muu hulgas laste heaolu valdkonna

ülesanded, riikliku lastekaistepoliitika

rakendamine (põhimääruse § 6 punkt 10 ja 14,

LasteKS § 15 lõige 1) ning kinnise lasteasutuse

teenuse korraldamine ja rahastamine

(põhimääruse § 6 punkt 6, SHS § 130⁵).

Uuring puudutab otseselt

Sotsiaalkindlustusameti tegevusvaldkonda,

kuna käsitleb kinnise lasteasutuse teenusel ja

asutusepõhisel asendushooldusteenusel

kasutatavaid metoodikaid, sekkumisi ja

programme ning nende arendamise vajadust.

4 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab

taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

Seetõttu on uuring vajalik

Sotsiaalkindlustusameti ülesannete täitmiseks,

teenuste arendamiseks ja poliitika kujundamise

ettevalmistamiseks.

Tartu Ülikooli õigus uuringut läbi viia tuleneb

töövõtulepingust, mille alusel Tartu Ülikool

töötleb uuringu läbiviimiseks vajalikke andmeid

Sotsiaalkindlustusameti juhiste kohaselt ning

ulatuses, mis on vajalik uuringu

ettevalmistamiseks, andmete kogumiseks,

analüüsi tegemiseks ja uuringu tulemuste

koondamiseks.

Uuringu läbiviimisel järgitakse ka IKÜM

artikkel 89 lõikes 1 sätestatud asjakohaseid

kaitsemeetmeid, sealhulgas andmete

minimaalsuse põhimõtet, juurdepääsu piiramist,

konfidentsiaalsuse tagamist,

säilitamistähtaegade piiramist ning tulemuste

esitamist üksnes üldistatud kujul.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis

selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa

uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Tegemist on esmakordse seda teemat käsitleva uuringuga. Otseselt samasisulisi uuringuid eelnevalt

Eestis läbi viidud ei ole. Osaliselt haakuvate teemadega uuringuid on läbi viidud mõned, näiteks

 Uudelt, L, Kalda, L., Toomla, A., Tarto, L., Žarkovski, B., Strömpl, J. (2025). Kinnise lasteasutuse teenuse jätkutoe ra-

kendumise uuring, Haap Consulting

 Hele-Riin Rebase, magistrikraad, 2023, (juh) Ingrid Sindi, Psühholoogiliselt traumeeritud lastega töö ühes Eesti asen-

duskodus: traumateadliku hoolduse kogemused kasvatajate tõlgenduses, Tallinna Ülikool

 Tarto, L., Kalda, L., Haljasmets, K., Kaldmaa, K., A. Toomla & Pedjasaar, Marleen. (2022). Kinnise lasteasutuse teenusele

suunatud laste riskitegurid. Uuringuraport. Haap Consulting

 Merle Salusoo, magistrikraad, 2021, (juh) Ilona-Evelyn Rannala; Kiira Gornischeff, Kinnise lasteasutuse teenusele suu-

natud noorte toetamine läbi mitteformaalõppe tegevuste, Tallinna Ülikool

 Kivistik, K., Derevski, R., Adamson, A-K. (2021). Sotsiaalprogrammid tööks traumakogemusega laste ja noortega: võrd-

lusuuring. Tartu: Balti Uuringute Instituut

 Spetsiifiline asendushooldusteenus. Teenusedisaini kokkuvõte sotsiaalkindlustusametile; 2021 Sotsiaalse innovatsiooni

labor.

 Aaben, L., Salla, J., Markina, A. (2018) Tõsiste käitumisprobleemidega lastele suunatud teenuste analüüs. Tallinn: Polii-

tikauuringute Keskus Praxis.

 Kristel Kõiv, magistrikraad, (2017), (juh) Merike Sisask, Asenduskodus elavate noorte igapäevase sotsiaalse toimetuleku

strateegiad ja resilentsus iseseisvasse ellu astumist toetavate teguritena, Tallinna Ülikool

 Sindi, Ingrid ja Strömpl, Judit (2016). Asenduskodulapse identiteedi kujunemise toetamine elulootöö meetodil. Sotsiaal-

töö, 4, 21−30.

Dokumendianalüüsi esimese osa eesmärk on anda terviklik ja süstemaatiline ülevaade laste

ööpäevaringsete teenuste osutamist puudutavast varasemast teaduskirjandusest, uuringutest ja

juhistest, keskendudes eelkõige järgmistele teemadele: tänastel teenustel laste abivajadusest

tulenevate metoodikate, sekkumiste ja programmide kasutamine ja nende tulemuslikkus, erinevate

sihtrühmade (erinevate vajadustega lapsed, nt käitumis- ja psüühikahäiretega, käitumisraskustega,

traumakogemusega või kiindumushäirega, sõltuvuskäitumisega või agressiivse käitumisega)

vajadused ja eri osapoolte vaheline koostöö. Analüüs hõlmab nii valdkondlikku teaduskirjandust

(sh rahvusvahelist) (sh teadusandmebaasidest) kui ka poliitikadokumente ja juhiseid. Uute

asjakohaste allikate leidmiseks kasutatakse lumepallimeetodit.

Teiste riikide dokumentide põhjal koostatakse ülevaade rakendatud süsteemidest ja meetmetest,

selgitamaks välja võimalikud head praktikad selle kohta, kuidas saab parandada Eestis laste

ööpäevaringsetel teenustel kasutatavate metoodikate, sekkumiste toimimist, tagamaks laste

arengule ja heaolule pikaajaline positiivne mõju, millised metoodikad on tõhusad lühiajalisel

kinnisel teenusel ja millised pikaajalisel asendushooldusteenusel, milliseid lähenemisi on kasutatud

metoodikate, sekkumiste ja programmide tulemuslikkuse hindamiseks, kvaliteedikontrolliks, ning

kuidas on neid lähenemisi põhjendatud.

Asutusepõhisel asendushooldusteenusel (perekodud ja asenduskodud) ja KLA teenusel toetatakse

väga erineva tausta ja abivajadusega lapsi ning teenuse kvaliteet sõltub suurel määral sellest,

kuivõrd järjepidevalt ja tõenduspõhiselt rakendatakse laste arengut ja heaolu toetavaid lähenemisi.

Vajadus uuringu järele tuleneb hetkeolukorrast, kus praegu puudub terviklik ülevaade, milliseid

metoodikaid ja sekkumisi KLA teenusel ja asutusepõhises asendushoolduses kasutatakse ja

millised neist lastele kõige rohkem positiivset mõju avaldavad ja milliseid metoodikaid tuleks

teenust osutades kasutada, saavutamaks lapse arengule ja heaolule pikaajaline positiivne mõju.

Soovitakse uurida, millistel tingimustel need metoodikad toimivad, ning millist süsteemset

rakendustuge oleks vaja, et tagada ühtlasem kvaliteet ja vähendada ebaühtlase praktika riske.

Eesti lastele osutatavate ööpäevaringsete teenuste praktikat iseloomustab märkimisväärne

mitmekesisus nii teenusekorralduses, kasutatavates lähenemistes kui ka metoodikate rakendamises.

Teenuseid osutavad erineva suuruse, struktuuri ja juhtimispraktikaga organisatsioonid ning nende

tegevust mõjutavad nii piirkondlikud eripärad, personali koosseis kui ka organisatsioonikultuur.

Sellest tulenevalt kujunevad ka teenuste sisulised lahendused sageli asutusepõhiselt, mitte

süsteemselt ning koordineeritud raamistikus.

Üheks keskseks väljakutseks on metoodikate kasutamise süsteemsuse puudumine. Kuigi mitmetes

asutustes kasutatakse erinevaid lähenemisi ja töövõtteid, ei pruugi need olla struktureeritud

metoodikate kujul ega toetuda selgelt määratletud teoreetilisele raamistikule. Sageli on tegemist

kombineeritud praktikatega, kus erinevaid elemente rakendatakse paralleelselt ilma tervikliku

metoodilise lähenemiseta. See raskendab nii metoodikate mõju hindamist kui ka nende teadlikku

arendamist.

Lisaks on laste ööpäevaringsete teenuste puhul, nagu ka paljude teiste sotsiaalteenuste puhul,

probleemiks metoodikate tulemuslikkuse hindamise piiratus. Kuigi teenuseosutajad koguvad

erinevaid andmeid ja hinnanguid laste arengu kohta, ei ole sageli kasutusel standardiseeritud

mõõdikud või süsteemne lähenemine tulemuste hindamiseks. See raskendab nii metoodikate

võrdlemist kui ka teaduspõhiste järelduste tegemist nende efektiivsuse kohta. Ilma selge

tagasisidemehhanismita on keeruline ka teenuseid sihipäraselt arendada.

Käesoleva uuringu üldeesmärk on luua terviklik, tõenduspõhine ja rakendatav alus laste

ööpäevaringsetel teenustel kasutatavate metoodikate süsteemseks arendamiseks, sihipäraseks

valikuks ning jätkusuutlikuks juurutamiseks Eestis. Uuring ei piirdu üksnes olemasolevate

praktikate kirjeldamisega, vaid seab eesmärgiks liikuda edasi analüütilise ja otsust toetava teadmise

loomiseni, mis võimaldab kujundada teaduspõhiseid, sihtrühmatundlikke ja süsteemselt toimivaid

lahendusi.

Eesmärgi keskmes on arusaam, et metoodikate väärtus ei seisne üksnes nende olemasolus või

kirjelduses, vaid nende võimes tekitada positiivseid muutusi lapse arengus, heaolus ja

toimetulekus. Sellest tulenevalt käsitleb uuring metoodikaid kui terviklikke rakendusmudeleid,

mille mõju sõltub nii nende sisust, rakendamise kvaliteedist kui ka sobivusest konkreetsele

sihtrühmale ja kontekstile.

Uuringu kolm tööeesmärki on:

1. Välja selgitada, milliseid metoodikaid, sekkumisi ja/või programme kasutatakse täna

Eestis laste ööpäevaringsetel teenustel ning kirjeldada teenusele jõudvate laste abivajaduse

ulatust ja mitmekesisust ning teenuse sihtrühmade eripärasid. Esimese eesmärgi täitmisel lähtume vastustest järgnevatele küsimustele:

• Kuidas hindavad teenuseosutajad oma töö mõju laste arengule ja heaolule faktipõhiste andmete

põhjal?

• Milliseid metoodikaid ja sekkumisi on teenuseosutajad kasutanud, sh milliseid sekkumisi kaustavad

koostöös asutuseväliste partneritega (pakub kolmas osapool koostööleppe vms alusel)?

• Kas ja kui jah, siis milliste konkreetsete mõõdikute või tulemusnäitajate alusel hindavad

teenuseosutajad meetodite efektiivsust laste toetamisel?

• Kui vastav hindamine toimub, siis millised on olnud kõige tulemuslikumad sekkumised?

• Millised on viimaste aasta jooksul olnud laste ööpäevaringsetele teenusele suunatud laste

abivajaduse ja riskitegurite mitmekesisus (nt peamised käitumise/vaimse tervise/toimetuleku väljakutsed,

trauma- ja peretausta faktorid), tuginedes teenuseosutajatel olemasolevatele ja kogutud (nt

dokumentatsioon, juhtumikirjeldused, laste arengu hindamised jms) andmetele ja/või kogemuslikule

kirjeldusele?

2. Saada ülevaade mujal riikides laste ööpäevaringsetel teenustel kasutatavatest

teaduspõhistest metoodikatest ja sekkumistest ning nende tulemuslikkusest.

Teise eesmärgi täitmisel lähtume vastustest järgnevatele küsimustele:

• Milliseid teaduspõhiseid metoodikaid, programme ja/või sekkumisi mujal maailmas laste

ööpäevaringsetel teenustel erineva abivajadusega laste puhul kasutatakse?

• Millised on uuritavates riikides läbi viidud (teadus)uuringute alusel kõige efektiivsemad

metoodikad ja sekkumised, mida kasutatakse ööpäevaringsetes laste teenustes?

• Millised on nõuded erinevate tõhusate metoodikate kasutusele võtmiseks Eestis, sh litsentside

vajalikkus, väljaõppele kuluv aja ja muu ressursi kulu ning kasutajatoe olemasolu metoodika või sekkumise

looja poolt?

3. Koostada rakendatavad ja süsteemsed ettepanekud, mis toetavad Eestis juba

kasutusel olevate ja toimivate metoodikate jätkamist ning vajadusel nende tõhustamist,

kirjeldada, mis praeguses süsteemis hästi töötab ja tuua välja konkreetsed

muudatusvajadused või kitsaskohad. Kolmanda eesmärgi täitmisel lähtume vastustest järgnevatele küsimustele:

• Mis metoodikad ja sekkumised on Eestis praegu kasutusel ning millised neist on (tõenduspõhisuse

ja/või tulemuste põhjal) toimivad? Millistes tingimustes need töötavad hästi ja mis on peamised tugevused?

• Millised on Eestis praegu peamised rakendusraskused/kitsaskohad toimivate metoodikate

kasutamisel ning milliseid süsteemseid muudatusi on vaja, et neid metoodikaid järjepidevalt ja kvaliteetselt

jätkata (nt juhtimine, rahastus, teenusekorraldus, kvaliteedistandardid, järelevalve, kompetentsid)?

• Millised teaduspõhised metoodikad, mida mujal maailmas kasutatakse, võiksid olla kohandatavad

Eesti kultuuriruumis (sarnane keskkond ja taustatingimised sh väljaõppele kuluva ja muu ressursikulu

tõhususe analüüs)?

• Milliseid metoodikaid saaks riik pakkuda tugiteenusena (sh koolitada metoodika kasutamist)

ööpäevaringsete teenuste osutajatele ning milliseid metoodikaid peaks asutus ise terviklikult ja süsteemselt

enda asutuse põhiselt rakendama, et need oleks tulemuslikud?

Seega, on võimalik uuringu käigus tehtavad tegevused jaotada neljaks põhirühmaks:

 uuringu peamistelt sihtrühmadelt info kogumine, sh laste ööpäevaringsete teenuste osutajad

Eestis, kohalike omavalitsuste laste heaolu spetsialistid, Eesti eksperdid, poliitikakujundajad ning

välisriikide teenuseosutajad ja eksperdid;

 Eestis laste ööpäevaringsetel teenustel kasutatavate metoodikate, sekkumiste ja programmide

kaardistamine ja analüüsimine, sh nende rakendamise süsteemsus, tulemuslikkus, tugevused,

kitsaskohad ning seos laste erinevate abivajadustega;

 rahvusvaheliste tõenduspõhiste metoodikate ja sekkumiste võrdlev analüüs, et hinnata nende

sobivust ja rakendatavust Eesti kultuuriruumis, õiguslikus ja teenusekorralduslikus kontekstis;

 kogutud andmete analüüsimine ja nende põhjal ettepanekute tegemine, et toetada laste

ööpäevaringsete teenuste kvaliteedi parandamist, metoodikate ja sekkumiste tõenduspõhisemat

kasutamist ning vajaliku rakendustoe, sh koolituste, juhendamise, kvaliteedijälgimise ja

teenusekorralduse arendamist.

Uuringu tulemused on sisendiks laste ööpäevaringsete teenuste edasise arendamise planeerimisel

ning metoodikate, sekkumiste ja programmide rakendamisel ilmnevate kitsaskohtade

kõrvaldamisel.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Eelistame uuringut läbi viia ilma isikut tuvastamist võimaldavate andmeteta (dokumendianalüüsi

teine etapp). Juhul kui teenuseosutajad hindavad andmete ja dokumentide anonümiseerimist enda

jaoks liialt ajakulukaks või ei soovi enda dokumente jagada, siis oleme mõelnud ka alternatiivsete

andmeallikate ja lahenduste kasutamise peale. Sellisel juhul tugineme laste abivajaduste ja

riskitegurite hindamisel teenuseosutajate kogemuslikule kirjeldusele, mille kogume intervjuude

ja/või veebiküsitluse kaudu ja Sotsiaalkindlustusameti käest saadud üldistatud kujul statistilistele

näitajatele, mida koguti eelneva Sotsiaalkindlustusameti poolt tellitud kinnise lasteasutuse jätkutoe

rakendumise uuringu (2025) raames. See küll ei anna nii täpset ööpäevaringsetel teenustel olevate

laste abivajadusest, kuid võimaldab täita uurimiseesmärgi vähemalt osaliselt. Siiski kirjeldame

käesolevas taotluses enda kogemust ja paludes ka sellele Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastust,

analüüsida uuringu aluseks olevaid dokumente ka koos isikut tuvastamist võimaldavate andmetega,

kaitstes kogu uuringu läbiviimise käigus iga andmesubjekti õigusi, sh nende isikuandmeid.

Intervjuude ja ankeetküsitluse läbiviimiseks küsitakse osalejatelt nende isikuandmete töötlemiseks

luba.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Ülekaalukas huvi seisneb vajaduses arendada laste ööpäevaringsete teenuste kvaliteeti ja

tõenduspõhisust olukorras, kus teenustel viibivad haavatavas olukorras ja sageli kompleksse

abivajadusega lapsed. Uuringuga kogutav teave võimaldab hinnata Eestis kasutatavate

metoodikate, sekkumiste ja programmide rakendamist, tulemuslikkust ja kitsaskohti ning teha

põhjendatud ettepanekuid teenuste ühtlasemaks ja lapse vajadustele paremini vastavaks

korraldamiseks. Uuring toetab avalike teenuste arendamist ja poliitikakujundamist ning saadud

tulemusi kasutatakse üksnes üldistatud kujul, rakendades andmesubjektide õiguste kaitseks

asjakohaseid andmekaitsemeetmeid.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Uuringu läbiviimisel järgitakse teaduseetika põhimõtteid (intervjueeritava väärikuse tagamine,

informeeritud nõusolek, andmete turvalisus, konfidentsiaalsus jm). Uuringusse intervjueeritavana

kaasamise eeltingimuseks on iga kaasatava inimese informeeritud nõusolek, mis sisaldab

arusaamist uuringu eesmärgist, võimalikke uuringust tulenevaid kasusid ja kahjusid sellele

inimesele ning teadlikkust enda õigusest uuringus osalemisest loobuda. Kõik see info on kirjas

uuritavale eelnevalt saadetud nõusoleku vormis ja kaaskirjas. Intervjueeritavale selgitatakse enne

intervjuu algust, et tal on õigus igal hetkel ilma põhjendusi andmata intervjuust loobuda, andes

sellest intervjuu kestel suuliselt märku. Eelnevalt on võimalik uuritavatel osalemisest loobuda,

teavitades sellest uuringu läbiviija ehk Tartu Ülikooli uurimisrühma liikmeid e-kirja teel. Uuringust

loobumisel uuritavale mingisuguseid (negatiivseid) tagajärgi ei kaasne. Uuringu läbiviimise

seisukohast võib juhtuda, et mõne sihtrühma (nt KLA teenuse osutajad, sest neid on üldiselt vähe)

arvamus jääb seetõttu alaesindatuks, kuid selle riskiga peavad uurimisrühma liikmed arvestatama

ja vajadusel aruandes esitatud analüüsi tulemusi seeläbi kajastama.

Olulisel kohal on uuringus ka intervjueeritavate inimväärikas kohtlemine ja mugava keskkonna

tagamine. Kuigi eelistame kasutada niipalju kui võimalik keskkonnahoidlikke lahendusi, peame

siiski oluliseks ka valmisolekut uuritavatele nende võimalustest ja valmisolekust tulenevalt

kogemuste jagamiseks sobiv keskkond luua. Selle tõttu peame ka oluliseks intervjuude läbiviimisel

võimaldada nii näost-näkku kui ka kaugtööformaadis intervjuusid (videokõned Teams või Zoomi

keskkonnas, vajadusel ka telefonitsi). Intervjuu läbiviimise koha ja vormi lõpliku valiku jätame

intervjueeritavale. Intervjuud salvestatakse vaid osaleja nõusolekul.

Uuringus kogutud andmeid käsitletakse konfidentsiaalselt. Intervjuude transkribeerimisel või

kokkuvõtete tegemisel eemaldatakse kõik isikut tuvastada võimaldavad andmed (nt nimed ja

kontaktandmed). Analüüsis ja aruandes viidatakse osalejatele ainult ametirühmade tasandil (nt

KLA teenuse osutajad, asendushooldusteenuse osutajad, lapse heaolu spetsialistid,

poliitikakujundajad, eksperdid), mis välistab üksikisikute tuvastamise. Isikute nimed ja

kontaktandmed säilitatakse eraldi turvalises failis, mis ei ole seotud intervjuude transkriptsioonide

ega analüüsiandmetega. Kõik uuringu andmed on ligipääsetavad ainult uurimisrühma liikmetele.

Järgitakse IKÜM-i artikli 89 lõikes 1 sätestatud kaitsemeetmeid – isikuandmeid ei säilitata kauem

kui uuringu eesmärkide saavutamiseks vajalik ning vastuste andmeid töödeldakse selliselt, et

andmesubjektid ei ole tuvastatavad. Andmesubjekti teavitatakse uuringu läbiviimiseks kontakti

võtmisel (telefonis, e-mailis) tema kontaktandmete päritolust, uuringu tellijast ja vastamise

vabatahtlikkusest.

Kontaktandmeid koguvad, haldavad ja kasutavad uurimisrühma liikmed, kes konkreetselt

tegelevad inimeste intervjuudesse kutsumisega ja ankeetküsitluse kutse ja meeldetuletuste

edastamisega (Doris Pavlov, Sabina Trankmann, Ene Tubelt, Helen Urmann ja Keit Simmulmann).

Dokumendianalüüsi teise etapi andmeid haldavad kaks uurimisrühma liiget – Doris Pavlov ja

Sabina Trankmann. Juhul kui teenuseosutajad saadavad dokumendid koos isikut tuvastamist

võimaldavate andmetega, siis piiratakse nende liikumist ka uurimisrühma sees, see tähendab, et

vastutav uurija jagab dokumendianalüüsi teise etappi kuuluvad dokumendid kaheks, endale ja

teisele uurimisrühma liikmele ja kumbki uurimisrühma liige ei näe teise uurimisrühma liikme

dokumentides olevaid isikuandmeid. Pärast ühendatakse omavahel vaid dokumentide sisuanalüüsi

tulemused. Vastutaval uurijal on edukas riikliku perelepitusteenuse tulemuslikkuse uuringu

juhtimise kogemus, mille raames teostati sisuanalüüsi dokumentidele, milles olid ka isikut

tuvastamist võimaldavad andmed, ja mis käsitlesid haavatava sihtrühma (lapsed) elu- ja heaolu.

Intervjuude ja ankeetküsitluse raames ning dokumendianalüüsi teises etapis töödeldud

isikuandmeid ei ühildata. Ehk siis uuringu käigus ühildatakse vaid erinevate andmekogumise

etappide analüütilised tulemused, mitte aga isikuandmed. Kuna asutusepõhise

asendushooldusteenuse töötajate hulgas viiakse läbi nii fookusrühmaintervjuud kui veebiküsitlus,

siis ka nende puhul ühildatakse vaid andmeanalüüsi tulemused, mitte isikuandmed. Selleks järgib

uurimisrühm, et veebiküsitluse ja fookusrühmaintervjuude küsimused oleksid vähemalt osaliselt

võrreldavad. Käesolevale taotlusele on lisatud erinevatele sihtrühmadele suunatud intervjuude

näidiskavad, mille hulgas on ka teenuseosutajate intervjuukava, mida kavatseme veebiküsitluse

jaoks kohandada.

Tagatud on analüüsis kasutatavate andmete turvalisus. Intervjuude salvestused ja transkriptsioonid

säilitatakse kuni uuringu aruande üleandmiseni iga intervjueerija (4 intervjueerijat) Tartu Ülikooli

turvatud serveris olevas inimese enda töökaustas. Isikuandmed talletuvad süvaintervjuu

salvestusena Microsoft Teams videokeskkonna kaudu audio- ja videofailina Tartu Ülikooli turvatud

serveris asuvasse OneDrive kausta. Nimetatud kaust on individuaalne töökaust ja seetõttu on

ligipääs vaid intervjuu läbiviijal. Iga inimese töökaustale ei ole ligipääsu teistel Tartu Ülikooli ega

muude asutuste töötajatel. Juhul kui intervjueerija viib intervjuu läbi telefoni teel salvestatakse

intervjuu salvestusvahendiga, nt tööarvutis paikneva salvestusprogrammiga ja seejärel laeb

intervjueerija ka selle faili enda turvatud töökausta. Intervjuude transkriptsioone teevad

intervjueerijad enda töökaustades, ka need töökaustad paiknevad OneDrive keskkonnas, ja seejärel

lisavad need analüüsitarkvarasse QCAMaps, millega on võimalik teostada intervjuude analüüsi ja

ühtlustada uuringutulemusi. Intervjuude transkriptsioonid ei sisalda isiku tuvastamist võimaldavaid

andmeid. Intervjueeritavate kontaktandmed on avalikud nende tööandjate kodulehekülgedel.

Vastutav uurija loob Tartu Ülikooli serveris asuvasse Microsoft OneDrive uurimisrühma jaoks

ühise töökausta, milles toimub aruannete koostamine/täiendamine/toimetamine ja kus jagatakse

vaid neid materjale, mida on võimalik ühiselt jagada, nt dokumendianalüüsi esimese etapi

materjalid (alusmaterjalid, valdkondlikud uuringud, teiste riikide praktikate ülevaated jms).

Vastutav uurija loob eraldi kausta dokumendianalüüsi teise etapi dokumentide (juhtumikirjeldused,

laste arengu hindamised) jaoks, millele on piiratud ligipääs, vaid vastutaval uurijal ja analüütikul

Sabina Trankmannil.

Tartu Ülikooli infosüsteemidesse on võimalik siseneda, kas kasutajatunnuse ja parooliga või

turvalisemate autentimisvahenditega nagu ID-kaart, Mobiil-ID ja Smart-ID. Tartu Ülikoolis kehtib

ka kaheastmelise autentimise nõue. Microsofti poolse kinnituse kohaselt hoitakse andmeid EL

liikmesriigi andmekeskuses. Kuna tehniliselt ei ole tegemist Tartu Ülikooli ainukasutuses oleva

serveriga, vaid paljudele kasutajatele suunatud IT teenusega (software-as-a-service, SAAS), siis

selle teenuse mudel ei luba riigi ja andmekeskuse täpsusega asukohta määrata. Tartu Ülikool

kasutabki tarkvaralistest lahendustest Microsoft Windows ja Office`i tarkvara, sh selle uuringu

käigus kindlatest programmidest Microsoft Teams ja Microsoft OneDrive ja Microsoft Defenderi

viirusetõrjet.

Uuringus osalemisega kaasnev koormus uuritavatele sihtrühmadele on pigem väike, piirdudes

peamiselt ajakuluga. Veebiküsitluse täitmine võtab hinnanguliselt umbes 20-25 minutit, olenevalt

ankeetküsitluses tehtavatest valikutest ning intervjuus osalemine ligikaudu 60-90 minutit (sõltuvalt

intervjuu tüübist). Lisaks kaasneb ajakulu teenuseosutajatele seoses dokumendianalüüsi teise etapi

dokumentide anonümiseerimisega, mille kindlat ajalist kestvust on keeruline hinnata. Juhul kui

teenuseosutajad hindavad dokumentide anonümiseerimisega seotud ajakulu enda jaoks

ebaproportsionaalselt suureks, siis oleme arvestanud alternatiiviga ja kaardistame laste abivajadust

ja riskitegureid muude meetodite – intervjuud ja veebiküsitlus abil.

Uuringus osalemisega ei kaasne uuritavatele majanduslikku kulu ega rahalist kohustust. Osalemine

toimub vabatahtlikult ning osalejad võivad igal ajal katkestada ilma põhjendusi esitamata.

Uuringuga ei kaasne olulisi riske uuritavatele ega teistele isikutele. Uuritavateks on spetsialistid ja

eksperdid, kes osutavad laste ööpäevaringseid teenuseid ning neilt küsitakse meetodite ja

sekkumiste kohta, mida nad oma töös kasutavad ning kas ja kuidas kasutatavate meetodite ja

sekkumiste tulemuslikkust mõõdavad, tagamaks pikaajaline positiivne mõju erineva abivajadusega

laste arengule ja heaolule.

Uuringusse ei kaasata haavatavaid isikuid, nt lapsi otseselt, vaid kirjeldatakse dokumentide põhjal

laste abivajaduse ulatust ja mitmekesisust. Võimalik risk on laste abivajaduse kaardistamise etapis

ligipääs eriliiki isikuandmetele ja muudele andmetele, nt tavapärasest tundlikumatele andmetele.

Selle riski maandamiseks tagatakse täielik konfidentsiaalsus: kõik isikut tuvastavad andmed

eemaldatakse teenuseosutajate poolt enne kui dokumendid jõuavad uurimisrühmani ning analüüsi

tulemusi esitatakse ainult koondatud kujul. Juhul kui see ei osutu näiteks ebaproportsionaalselt

suure ajakulu tõttu võimalikuks, on uurimisrühm ja Tellija arutlenud alternatiivide üle, mida on

kirjeldatud punktis 9.2. Dokumentidele (juhtumikirjeldused, laste arengu hindamised) on ligipääs

üksnes kahel uurimisrühma liikmel ning neid hoitakse turvalises Tartu Ülikooli serverikeskkonnas,

eraldi uuringu käigus tekkivatest muudest dokumentidest. Uurimisrühma liikmetel on kogemus

eriliiki ja tundlike isikuandmete töötlemisel, olles neid töödelnud eelnevate uuringute käigus (nt

riikliku perelepitusteenuse tulemuslikkuse uuring).

Uuringu läbiviimisel austatakse osalejate autonoomiat ning heaolu, tagades vabatahtliku osalemise,

selge teavitamise uuringu eesmärkidest ning võimaluse igal ajal uuringust loobuda.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani?

Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus)

isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 5 asuvad

töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Teenuseosutajate isikuandmed esitatakse uuringu Tellija poolt krüpteeritud kujul vastutavale

uurijale Doris Pavlovile, kes saadetud info dekrüpteerib. Asutusepõhise asendushooldusteenuse

asutuste töötajate kontaktandmed küsime nõusoleku vormi kaudu neilt endilt. Ka teenuseosutajate

poolt saadetud dokumendid saadetakse vastutavale uurijale krüpteeritud kujul, kes ka selle

saadetud info dekrüpteerib.

Tagatud on analüüsis kasutatavate andmete turvalisus. Andmed asuvad Tartu Ülikooli serveris

olevas keskkonnas kaustas (Microsoft OneDrive), millele on ligipääs üksnes uurimisrühma valitud

liikmetel. Kõik uuringu käigus kogutavad andmed on konfidentsiaalsed, st neid ei jagata ilma

eelneva nõusolekuta kolmandate isikutega ning uuringuaruandes kajastatakse andmeid nii, et need

ei võimalda ei otseselt ega kaudselt isiku tuvastamist. Tartu Ülikooli server asub Euroopa Liidu

liikmesriigis, millel on piisav andmekaitse tase, suutmaks tagada uuringus käsitletud isikuandmete

turvalisuse. Intervjuude salvestised/transkriptsioonid, dokumendid (juhtumikirjeldused, laste

arengute hindamised), samuti intervjuude ja veebiküsimustikuga seotud isikuandmed kustutatakse

hiljemalt kaks kuud pärast töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ehk juunis 2027, mida

kinnitatakse eraldi aktil andmekogude hävitamise kohta.

Tartu Ülikooli infosüsteemidesse on võimalik siseneda, kas kasutajatunnuse ja parooliga või

turvalisemate autentimisvahenditega nagu ID-kaart, Mobiil-ID ja Smart-ID. Tartu Ülikoolis kehtib

ka kaheastmelise autentimise nõue. Microsofti poolse kinnituse kohaselt hoitakse andmeid EL

liikmesriigi andmekeskuses. Kuna tehniliselt ei ole tegemist Tartu Ülikooli ainukasutuses oleva

serveriga, vaid paljudele kasutajatele suunatud IT teenusega (software-as-a-service, SAAS), siis

selle teenuse mudel ei luba riigi ja andmekeskuse täpsusega asukohta määrata. Tartu Ülikool

kasutabki tarkvaralistest lahendustest Microsoft Windows ja Office`i tarkvara, sh selle uuringu

käigus kindlatest programmidest Microsoft Teams ja Microsoft OneDrive ja Microsoft Defenderi

viirusetõrjet.

Süsteem, mida asutusepõhise asendushooldusteenuse asutuste töötajate uuringus osalemise

nõusoleku küsimisel ja veebiküsitluse läbiviimisel kasutame (LimeSurvey) asub elektroonselt

5 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite

44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server

asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

parooliga turvatud andmete volitatud töötleja ehk Tartu Ülikooli serveris ja ei seo ühtegi e-posti

aadressi vastustega ehk e-posti aadressid vastustes ei kajastu. Pääsukoodidega küsitluste puhul on

võimalik küsimustiku seadete alt määratleda, et tegemist on anonüümse küsitlusega. Vastajate IP-

aadresse ega muid identifitseerivaid tunnuseid ei koguta. Pääsukoodidega juurdepääsetavate ehk

unikaalsete küsitluslinkidega küsimustike puhul ei hoita kontaktandmeid koos vastustega, vaid

need on küsitlussüsteemis eraldi andmebaasis. See tähendab, et kohe algusest peale puudub

küsitlussüsteemis seos vastuste ja vastajate kontaktandmete vahel. Andmeid hoiustatakse samuti

elektroonselt parooliga turvatud Tartu Ülikooli serveris. Juurdepääs toorandmetele on ainult

uurimisrühmal (kuni 3 inimest) ja andmete kaitse eest vastutab projektijuht/vastutav uurija.

Uuringu kavandamisel ja läbiviimisel lähtutakse kehtivatest teaduseetika põhimõtetest. Andmete

analüüsimisel tagab uurimisrühm, et vastused ei oleks ühegi isikuga seotud, vastuseid töödeldakse

vaid isikustamata kujul ja esitatakse analüüsis statistiliste üldiste (koond)ülevaadetena.

Sotsiaalkindlustusametile annab Tartu Ülikool lepingu lõppemisel üle uuringu tulemi ehk

uuringuaruande ja anonümiseeritud küsitlustulemused. Veebiküsimustikuga seotud isikuandmed

kustutatakse Tartu Ülikooli poolt ettenähtud aja jooksul ehk hiljemalt kaks kuud pärast

uuringu(aruande) Tellijale üleandmist (tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist) ehk

juunis 2027. Seda kinnitatakse eraldi aktil andmekogude hävitamise kohta.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Käesoleval ajal pakub KLA teenust 4 asutust: AS Hoolekandeteenused (Emajõe keskus ning

Valgejõe keskus), Tallinna Laste Turvakeskus, MTÜ Valga abikeskus ning MTÜ Oskar Alliku

Kodu6. Kõikide nende asutuste esindajatega oleme planeerinud intervjuud läbi viia ehk siis igast

asutusest on 1-2 esindajat, AS Hoolekandeteenused on esindatud mõlema keskusega, sest need

paiknevad erinevates Eesti piirkondades, üks Tartumaal ja teine Virumaal, mille alusel võiks arvata,

et esitatavates hinnangutes esineb erisusi.

Asendushooldusteenuse puhul kuulub valimisse vähemalt 10 teenuseosutajat sh peab

andmekogumine tagama piirkondliku katvuse (sh vähemalt 3 asutust Põhja Eestist, vähemalt 2

asutus Kirde Eestist, vähemalt 3 asutus Lõuna Eestist ja vähemalt 1 asutus Lääne Eestist) ning

hõlmama teenuseosutajate mitmekesisust (perekodud ja asenduskodud; erinev korraldus ning

suurus lähtuvalt teenusel viibivate laste või töötajate arvust).

2025. aasta alguse seisuga oli Eestis 35 pere- ja asenduskodu. Pere- ja asenduskodudes kokku üle

500 töötaja, kelle hulka kuuluvad kasvatajad, perevanemad, kasvatajate ja perevanemate abilised

ning lisaks teised tugispetsialistid ning asutuste juhid. Kuna pere- ja asenduskodude töötaja arv on

piisavalt suur, siis nende puhul on hinnangute saamiseks mõistlik kasutada kombineeritud

lähenemist – veebiküsitlust ja veebiküsitluse tulemuste valideerimiseks fookusrühmaintervjuusid.

Kuna tegemist on suure hulga inimestega, keda kõiki ei ole uuringu käigus võimalik intervjueerida,

ent asjakohane on saada teenuse parendamiseks tagasisidet võimalikult paljudelt teenuse

kasutajatelt, siis oleme planeerinud kutsuda asutusepõhise asendushooldusteenuse asutuste

töötajaid osalema täiendavalt veebiküsitluses, mis võimaldab lühikese aja jooksul koguda sisendit

paljudelt inimestelt – see vähendab kvalitatiivse lähenemisega seostatud riske (nt ajakulu uuritava

jaoks, uuringus osalemiseks uurija ja uuritava vahelise ühisaja leidmise raskused, uuritava soov

anonüümseks jääda jm). Veebiküsitluse eeldusliku vastamismäära planeerime esialgu madala -

10%. See on tingitud viimase aja kogemusest erinevate valdkondade uuringute veebiküsitluste

läbiviimisel, mil vastamismäärad on osutunud oodatust madalamaks.

Veebiküsitlusse ei kaasata neid asutuste töötajaid, kes kutsutakse osalema

6 Viimane kuulub teenuseosutajate hulka alates 2026. a märtsist.

fookusrühmaintervjuudes. Veebiküsitluses osalemise eesmärgil planeerime töödelda asutuste

töötajate isikuandmetest nende e-posti aadresse. Neid e-posti aadresse säilitame kuni

veebiküsitluse lõppemiseni, seejärel need andmed kustutame. Veebiküsitluse läbiviimiseks

planeerime 2-4 nädalat, sõltuvalt vastamisaktiivsusest. Juhul kui vastamisaktiivsus on

veebiküsitluse algusest kahe nädala möödudes madal (kuni 10% kõikidest kontaktitavatest), siis

pikendame vastamise aega kahe nädala võrra. Juhul kui vastamisaktiivsus on kõrgem, siis

planeerime veebiküsitluseks kuni 3 nädalat. Selle aja jooksul saadame küsitluses osalejatele kutse

ja kuni 3 meeldetuletust. Tunnuskoodidega küsitluslingi kasulikuks küljeks on see, et

meeldetuletused saadetakse vaid neile, kes ei ole küsitluses osalenud. See vähendab teiste inimeste

küsitluses osalemise koormust.

Uuringu sihtrühmadeks on:

 KLA teenuseosutajad (7-9 personaalset süvaintervjuud) ja asutusepõhise asendushooldusteenuse

osutajad (asutuste töötajad: 4 fookusrühmaintervjuud – igas grupis umbes 6-8 osalejat, lisaks

veebiküsitlus; asutuste juhid: kuni 15 personaalset süvaintervjuud),

 laste ööpäevaringsete teenuste osutajad mujal riikides ja välisteadlased, võimalusel ka

poliitikakujundajad (välisriikide esindajatega on planeeritud 10-15 personaalselt süvaintervjuud),

 valdkonna eksperdid Eestist (vähemalt 3 personaalset süvaintervjuud),

 poliitikakujundajad (vähemalt 3 personaalset süvaintervjuud),

 KOV-de juhtumikorraldajad ja/või lapse heaolu spetsialistid (kuni 8 personaalset süvaintervjuud).

Selline valim annab piisava ülevaate laste ööpäevaringsete teenustega seotud osapoolte

seisukohtadest ning kogemustest seoses kasutatavate metoodikate, valdkonna kitsaskohtade ning arenguvõimalustega. Dokumendianalüüsi teise etappi kaasame kuni 10% teenuseosutajate poolt

viimase viie aasta jooksul käsitletud juhtumitest (täpset juhtumite arvu seega hetkel öelda ei oska).

Tellija on saatnud valdkonnas tegutsevatele teenuseosutajatele eelnevalt infokirja teavitusega, et

selleteemaline uuring on planeeritud läbi viia. Enne andmekogumisega alustamist saadetakse

teenuseosutajatele uuringu kohta täpsemat infot sisaldav infokiri, milles esitatakse

teenuseosutajatele üleskutse uuringus osalemiseks (eelnev informeerimine). Üldine kõikide

uuritavate teavitamine uuringust toimumisest toimub Sotsiaalkindlustusameti ja Tartu Ülikooli

sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) kodulehtedel ja sotsiaalmeedias.

Intervjueeritavatega ühenduse võtmiseks kasutame nii uuringu Tellija ehk Sotsiaalkindlustusameti

abi (teenuseosutajate kontaktid, vastamise aktiivsusele kaasa aitamine – nt üleskutsete tegemine)

kui ka avalikke andmeallikaid ja isiklikke kontakte (nt välisriikide eksperdid). Seega toimub

(võimalike) uuritavate uuringusse kutsumine ja nende käest nõusoleku küsimine

Sotsiaalkindlustusameti ja Tartu Ülikooli koostöös.

Välisriikide esindajate kontaktide saamiseks ja uuringusse kutsumiseks kasutatakse avalikke

allikaid, sh teaduskirjandust ja uurimisrühma liikmete kontakte. Välisriikide esindajaid kutsutakse

uuringus osalema e-kirja teel, informeerides neid seeläbi ka uuringu toimumisest ja neile

saadetakse e-kirja teel ka ingliskeelne nõusoleku vorm. Uurimisrühma liikmed on uuritavate

intervjuudesse ja veebiküsitluses osalemisse kutsumisel ja nõusolekute küsimisel ette

valmistanud/valmistavad ette põhjaliku ja hästi selgitava kaaskirja ning nõusoleku vormi sisulise

tekstiga, kus on muuhulgas tutvustatud uuringu eesmärki, andmete kogumise ja säilitamise

põhimõtteid ja lisaks välja toodud, et Andmekaitse Inspektsioon on andnud uuringule hinnangu, et

uuringu läbiviimisega ei kahtlustata kuidagi osalejate huve ja uuringu läbiviimisel lähtutakse

teaduseetilistest põhimõtetest. Tartu Ülikool on hiljaaegu kasutanud samasuguseid dokumente

edukalt riikliku perelepitusteenuse tulemuslikkuse ja perepõhise asendushoolduse tugiteenuste

tulemuslikkuse uuringus.

Ka kõiki Eesti sihtrühma esindajaid kutsutakse uuringus osalema e-kirja teel, informeerides neid

seeläbi ka uuringu toimumisest. Sama e-kirjaga saadetakse kõikidele Eesti sihtrühmadele

nõusoleku vorm, mille intervjueeritav võib soovi korral digiallkirjastada. Näost-näkku intervjuu

puhul palutakse intervjueeritaval allkirjastada nõusoleku leht. Allkirjastatud nõusoleku lehti

hoitakse Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuses lukustatavas kapis kuni töö

üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamiseni. Pärast seda nõusoleku lehed (nii füüsilisel kui

virtuaalsel kujul) hävitatakse.

(Fookusrühma)intervjuudesse kutsutakse isikuid e-kirja teel ja piisavalt pika etteteatamisega.

Fookusrühmaintervjuudes ja veebiküsitluses osalejatele saadetakse enne uuringukutse saatmist

Tellija poolt Limesurvey süsteemis nõusoleku vorm, milles inimene saab märkida, kas ta soovib

osaleda fookusrühmaintervjuus või veebiküsitluses. Juhul kui inimene avaldab soovi osaleda

veebiküsitluses, siis palume tal märkida enda meiliaadressi. Kui aga inimene on nõus osalema

fookusrühmaintervjuus, siis palume tal vormi kirjutada lisaks enda e-posti aadressile ka

telefoninumber. Seeläbi annab inimene uurimisrühmale ise oma kontaktandmed ja uuringusse

kutsutakse need inimesed, kes on kindlasti valmis uuringus osalema. Küsime eraldi

fookusrühmaintervjuus ja veebiküsitluses osalemist, sest see vähendab inimese uuringus osalemise

koormust (st inimene ei pea osalema mõlemas, nii intervjuus kui veebiküsitluses).

Pääsukoodide kasutamine veebiküsitluses tagab selle, et meeldetuletusi ei saadeta juba

küsimustikule vastanud inimestele. See tähendab, et inimesed ei pea sama küsimustiku ja teemaga

mitu korda tegelema ehk seeläbi ei suurendata andmesubjekti kohustuste mahtu.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

Kuna uuringusse kaasatakse viimase viie aasta juhtumid/andmed (01.01-2021-31.12.20257), siis

töödeldakse ka isikuandmeid samast perioodist.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks

just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

Uuringus töödeldakse käesoleva taotluse punktis 9 määratletud sihtrühmade kontaktandmeid

(intervjuus ja veebiküsitluses osalemise kutse) ja isikuandmeid nagu nimi, amet, sugu, hääl

(intervjuude läbiviimine). Isikuandmeid kogutakse intervjuude, veebiküsitluse teel ja

dokumendianalüüsi teises etapis.

Vastaja kohta kogutakse andmeid, mis võimaldavad mõista tema kogemusi laste ööpäevaringsetel

teenustel osutatavate metoodikate, sekkumiste ja programmidega ning hinnanguid, millised neist

on erinevate abivajadustega laste puhul kõige tõhusamad. Samuti hinnatakse intervjuude,

veebiküsitluse ja dokumendianalüüsi käigus ööpäevaringsetele teenustele suunatud laste

abivajadust ja riskitegureid (nt peamised käitumise/vaimse tervise/toimetuleku väljakutsed,

trauma- ja peretausta faktorid).

Dokumendianalüüsi teises etapis töödeldakse dokumente, milles on kirjeldatud teenusel olevate

laste erinevad vajadused (käitumis- ja psüühikahäired, käitumisraskused, traumakogemused või

kiindumushäired, sõltuvuskäitumine või agressiivne käitumine), aga ka perekondlik taust, vanus ja

sugu. Lisaks sisaldavad dokumendid ka isikut tuvastada võimaldavaid andmeid, nt nimi, isikukood,

elukoht, kontaktandmed (nii lapse kui tema vanemate omad), kuid need andmed on uurijate tarbeks

anonümiseeritud. Seega ei ole uurimisrühma liikmete poolt analüüsitavaid andmeid võimalik

seostada konkreetsete isikutega.

Teenusel olevate laste erinevad vajadused (käitumis- ja psüühikahäired, käitumisraskused,

traumakogemused või kiindumushäired, sõltuvuskäitumine või agressiivne käitumine) on eriliiki

isikuandmed, mida uuringu käigus töödeldakse. Eriliiki isikuandmete töötlemine toimub

dokumendianalüüsi teises etapis, mil analüüsime laste arengu hindamisi ja juhtumikirjeldusi.

7 Võimaluse korral kaasatakse uuringusse ka 2026.a andmeid, kirjeldamaks laste abivajaduste mitmekesisust ja ulatust võimalikult viimase seisuga.

Sellisel juhul on periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse ja isikuandmeid töödeldakse 01.01-2021-31.07.2026 ehk 5 aastat ja 7 kuud.

Nimetatud dokumendid saadakse (anonüümitud andmetega ehk siis eemaldatud on lapse ja lapse

vanemate tuvastamist võimaldavad tunnused – näiteks nimi, isikukood, elukoht, kontaktandmed

(nii vanemate kui lapse omad)) teenuseosutajate käest. Anonüümimise võimalikkuse arutame

koostöös Sotsiaalkindlustusametiga teenusepakkujatega eelnevalt läbi. Uurimisrühm eelistab saada

dokumendid ilma isikut (last ja tema vanemad) tuvastada võimaldavate andmeteta, sest neid pole

uuringu läbiviimise seisukohalt vaja, kuna lapsed ja lapsevanemad ei kuulu uuringu sihtrühmade

hulka. Nimetatud dokumendid palume teenuseosutajatel saata krüpteeritud kujul vastutavale

uurijale Doris Pavlovile, kes saadetud info dekrüpteerib. Oleme mõelnud uuringu läbiviimisel ka

alternatiivile juhul kui (osad) teenuseosutajad ei nõustu enda dokumente saatma või dokumentides

sisalduvate andmete anonüümimisega kaasneb neile põhjendamatult suur ajakulu. Sellisel juhul

tugineme laste abivajaduste ja riskitegurite hindamisel teenuseosutajate kogemuslikule

kirjeldusele, mille kogume intervjuude ja/või veebiküsitluse kaudu ja Sotsiaalkindlustusameti käest

saadud üldistatud kujul statistilistele näitajatele, mida koguti eelneva Sotsiaalkindlustusameti poolt

tellitud kinnise lasteasutuse jätkutoe rakendumise uuringu (2025) raames.

Uuringus ei ole tundlike isikuandmete (nt süütegudega seotud andmed, sotsiaalabi või -teenuste

kasutamist puudutavad andmed, inimese majanduslikku käekäiku kirjeldavad andmed, lapsi ja

pereelu puudutavad andmed, sõnumisaladusega kaitstud andmed, reaalajas asukohaandmed)

kogumine ja töötlemine eesmärk omaette, kuid laste arengu hindamiste ja juhtumikirjelduste

analüüsis võime seda tüüpi isikuandmetega kaudselt kokku puutuda, sest nimetatud dokumendid

võivad muuhulgas sisaldada ka näiteks pereelu puudutavaid andmeid või ülevaadet muude

sotsiaalteenuste kasutamisest. Lähtume ka dokumendianalüüsi teises etapis nagu kogu ülejäänud

uuringu läbiviimisel teaduseetilistest põhimõtetest, tagades uurimisrühmale usaldatud andmete

turvalisuse ja konfidentsiaalsuse. Sellest tulenevalt on nimetatud dokumentidele ligipääs vaid kahel

uurimisrühmal liikmel, projektijuhil/vastutaval uurijal Doris Pavlovil ja analüütikul Sabina

Trankmannil, viies eriliiki ja tundlike isikuandmete töötlemise erinevate uurimisrühma liikmete

hulgas miinimumini. Samuti piirame vajadusel isikuandmete töötlemist uurimisrühma sees veelgi

(vt palun selgitust dokumendianalüüsi teise etapi läbiviimise kohta punktis 7). Dokumentides

analüüsime vaid laste abivajaduse ja riskitegurite ulatust ja varieeruvust, vältides igasuguse muu

info analüüsi, mis ei ole seotud uuringu eesmärgi täitmisega. Analüüsi tulemused esitatakse

aruandes üldistaval kujul, hinnates laste ööpäevaringsetel teenustel kasutatavate metoodikate,

programmide ja sekkumiste tõhusust laste erinevate abivajaduste lõikes, ilma ühtegi inimest

tuvastada võimaldavate andmeteta.

Uurimisrühma liikmetel on kogemus eriliiki isikuandmete ja tundlike isikuandmete töötlemisega,

näiteks analüüsides riikliku perelepitusteenuse tulemuslikkuse uuringus laste kaasamise protokolle,

mis sisaldasid palju pereelu puudutavaid andmeid. Nimetatud uuringu läbiviimisele andis

nõusoleku ka Andmekaitse Inspektsioon.

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

Isikuandmed kogutakse avalikest allikatest (nt asutuste kodulehed, teaduskirjandus (eelkõige

välisriikide esindajad)) või saadakse Sotsiaalkindlustusametilt (teenuste osutajate kontaktandmed)

ja teenuseosutajatelt (laste arengu hindamised, juhtumikirjeldused). Teenuseosutajate poolt

saadetud andmed/dokumendid anonümiseeritakse enne saatmist teenuseosutajate poolt. Juhul kui

see ei osutu võimalikuks, nt andmete anononüümimisega teenuseosutajatele kaasneva

ebaproportsionaalselt suure ajakulu tõttu, siis kaardistatakse laste abivajadust ja riskitegurite

ulatust ja varieeruvust teenuseosutajate hinnangutele tuginedes ning laste arengu hindamiste ja

juhtumikirjelduste analüüsi ei toimu. Selleks, et teenuseosutajatel oleks dokumentides (laste

arengute hindamised ja juhtumikirjeldused) esinevate isiku tuvastamist võimaldavate isikuandmete

anonüümiseks õigustatud alus, taotlemegi uuringu läbiviimiseks Andmekaitse Inspektsiooni

kooskõlastust. Kui vähegi võimalik, siis eelistab uurimisrühm saada andmeid ja dokumente ilma

isikut tuvastamist võimaldavate andmeteta, kuid kirjeldame käesolevas taotluses enda kogemust

analüüsida uuringu aluseks olevaid dokumente ka koos isikut tuvastamist võimaldavate andmetega,

kaitstes kogu uuringu läbiviimise käigus iga andmesubjekti õigusi, sh tagamaks isikuandmete

kaitse.

Intervjuudesse kutsutakse isikuid e-kirja või telefoni teel ja piisavalt pika etteteatamisega. Peame

oluliseks valmisolekut uuritavatele nende võimalustest ja valmisolekust tulenevalt kogemuste

jagamiseks sobiv keskkond luua. Selle tõttu peame ka oluliseks intervjuude läbiviimisel

võimaldada nii näost-näkku kui ka kaugtööformaadis intervjuusid (videokõned Teams või Zoomi

keskkonnas, vajadusel ka telefonitsi). Veebiintervjuu puhul salvestatakse intervjueeritava nõusolek

suulises vormis. Näost-näkku intervjuu puhul palutakse intervjueeritaval allkirjastada nõusoleku

leht. Allkirjastatud nõusoleku lehti hoitakse Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute

keskuses lukustatavas kapis kuni töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamiseni ehk juunini

2027. Pärast seda nõusoleku lehed hävitatakse. Intervjuu läbiviimise koha lõpliku valiku jätame

intervjueeritavale.

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Kuna tulenevalt uuringu läbiviimise ajakavast langeb Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastuse

taotlemine suvepuhkuste perioodi, ei olnud võimalik teenuseosutajatega andmete/dokumentide

väljastamise ja anonümiseerimise võimalikkuse küsimust enne loa taotluse sisse andmist arutada.

Teeme seda koheselt puhkuste perioodi lõppedes. Juhul kui teenuseosutajad hindavad dokumentide

anonümiseerimise tegevust enda jaoks liiga ajakulukaks või ei ole nõus dokumente saatma, siis on

andmete vastutav ja volitatud töötleja arutlenud alternatiivsete lahenduste üle. Sellisel juhul

tugineme laste abivajaduste ja riskitegurite hindamisel teenuseosutajate kogemuslikule

kirjeldusele, mille kogume intervjuude ja/või veebiküsitluse kaudu ning Sotsiaalkindlustusameti

käest saadud üldistatud kujul statistilistele näitajatele, mida koguti eelneva Sotsiaalkindlustusameti

poolt tellitud kinnise lasteasutuse jätkutoe rakendumise uuringu (2025) raames. See küll ei anna nii

täpset ööpäevaringsetel teenustel olevate laste abivajadusest, kuid võimaldab täita uurimiseesmärgi

vähemalt osaliselt. Siiski oleme kirjeldanud käesolevas taotluses enda kogemust ja paludes ka

sellele Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastust, analüüsida uuringu aluseks olevaid dokumente

ka koos isikut tuvastamist võimaldavate andmetega, mis aga rõhutame, ei ole uurimisrühma

eelistatud valik, kaitstes kogu uuringu läbiviimise käigus iga andmesubjekti õigusi, sh nende

isikuandmeid.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud

töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Teenuseosutajate poolt saadetud andmed/dokumendid anonümiseeritakse enne saatmist

teenuseosutajate poolt. Juhul kui see ei osutu võimalikuks, nt andmete anononümiseerimisega

teenuseosutajatele kaasneva ebaproportsionaalselt suure ajakulu tõttu, siis kaardistatakse laste

abivajadust ja riskitegurite ulatust ja varieeruvust teenuseosutajate hinnangutele tuginedes või

analüüsitakse dokumente koos isikut tuvastamist võimaldavate andmetega, mille puhul

rakendatakse uurimisrühma sees veel piiratumat isikuandmetele ligipääsu (vt palun punkt 7).

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Intervjuude salvestised/transkriptsioonid, dokumendid (juhtumikirjeldused, laste arengute

hindamised), samuti intervjuude ja veebiküsimustikuga seotud isikuandmed kustutatakse hiljemalt

kaks kuud pärast töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ehk juunis 2027, mida

kinnitatakse eraldi aktil andmekogude hävitamise kohta.

Uuringu toorandmed ehk töötlemata andmed (intervjuude helisalvestised ning ankeetküsitluse

toorandmed), mis sisaldavad isikuandmeid, säilitatakse ainult uuringu läbiviimiseks vajalikul

perioodil. Tellija ja uuringu läbiviija vahel on sõlmitud leping nr 2-10/15063-1 koos lisa 1

andmetöötluse lepinguga, kus on sätestatud, et volitatud töötleja kohustub lepingu lõppemisel

kustutama, hävitama või tagastama kõik lepingu alusel töödeldavad isikuandmed ja nende koopiad

vastavalt vastutava töötleja dokumenteeritud juhistele. Poolte vahel sõlmitud lepingus on ette

nähtud, et uuringu läbiviija kohustub kõik uuringu koostamise käigus loodud andmestikud, sh

kvalitatiivosa salvestised hävitama kahe kuu jooksul pärast seda, kui tellija on tööd aktiga vastu

võtnud, mida kinnitatakse e-kirja teel, saates tellija lepingujärgsele kontaktisikule andmete

hävitamisakti. Leping osapoolte vahel kehtib kuni 12.04.2027. Seega kustutakse uuringus

kasutatavad toorandmed mitte hiljemalt kui 12.06.2027.

Kõik uuringu käigus kogutavad andmed on konfidentsiaalsed, st neid ei jagata ilma eelneva

nõusolekuta kolmandate isikutega ning uuringuaruandes kajastatakse andmeid nii, et need ei

võimalda ei otseselt ega kaudselt isiku tuvastamist. Uuringu käigus kogutud isikuandmeid ei

avaldata.

Pärast uuringu teostamist antakse uuringu dokumentatsioon (tulemused ja töödeldud andmed) TÜ

poolt üle tellijale ehk Sotsiaalkindlustusametile, kes säilitab uuringu dokumendid koos

veebiküsitluse töödeldud andmetega oma dokumendihaldussüsteemis, kus on dokumentidele

ligipääs piiratud (ligi pääsevad vaid need, kellel on selleks tööalane vajadus).

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

Ei

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage8 Ilma nõusolekute töödeldakse isikuandmeid

dokumendianalüüsi teises etapis (eelkõige

eriliiki isikuandmed ilma isikut tuvastada

võimaldavate tunnusteta ja kaudselt tundlikke

isikuandmeid). Andmesubjektilt nõusoleku

küsimine dokumendianalüüsi läbiviimiseks ei

ole võimalik/põhjendatud:

1. andmete töötlemine ei kahjusta

andmesubjekti huve ega õigusi (IKS § 6 lg

3 p 3), sest väljund on teaduslik üldistus,

isikut tuvastada võimaldavad andmed on

anonümiseeritud ja isikuandmete

töötlemise eesmärk on vaid kaudne, sest

lapsed ja lapsevanemad ei ole uuringus

eraldi sihtrühm ja neilt hinnanguid ei

küsita;

8 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.

2. andmetöötluse eesmärke oleks

ebamõistlikult raske saavutada (IKS § 6 lg

3 p 1) – kuna ööpäevaringsetel teenustel on

olnud väga palju erineva abivajadusega

lapsi, siis nende endi või nende esindajate

käest loa küsimine on seotud väga suure

ajakuluga ja loa küsimine ise toob kaasa

isikuandmete töötlemise ilma isiku

nõusolekuta. Kuna isikutelt selleks

toiminguks loa küsimine eeldaks nii või

teisiti kõigepealt nende andmete pärimist

teenuseosutajatelt, ei ole loa küsimine enne

andmete pärimist võimalik.

Spetsialistide ja ekspertide isikuandmete

töötlemise eesmärk on nende uuringusse

kutsumine. Hiljemalt kaks kuud pärast

uuringuaruande üleandmist (tööde üleandmise-

vastuvõtmise akti allkirjastamist) ehk juunis

2027 toimub isikuandmete

hävitamine/kustutamine. Veebiküsimustiku

kaaskirjas, aga ka intervjuu alguses teavitatakse

küsitluses osalejat, kust ja millisel õiguslikul

alusel on tema (isiku)andmed saadud,

selgitatakse uuringu läbiviimisega seonduvat ja

tulemuste kasutamist. Veel selgitatakse, et

uuringu läbiviimiseks on saadud AKI

teadusuuringu läbiviimise kooskõlastus ja ning

uuringu tellijaks on Sotsiaalkindlustusamet kui

valdkonna teenuste osutamise eest vastutaja.

Järgitakse IKÜM-i artikli 89 lõikes 1 sätestatud

kaitsemeetmeid – isikuandmeid ei säilitata

kauem kui uuringu eesmärkide saavutamiseks

vajalik ning vastuste andmeid töödeldakse

selliselt, et andmesubjektid ei ole tuvastatavad.

Andmesubjekti teavitatakse uuringu

läbiviimiseks kontakti võtmisel (telefonis, e-

mailis) tema kontaktandmete päritolust, uuringu

tellijast ja vastamise vabatahtlikkusest.

Selgitatakse ka õiguslikku alust (näiteks, et

uuring on saanud vastava teadusuuringu taotluse

alusel Andmekaitse inspektsiooni kooskõlastuse

selleks vajalike isikuandmete saamiseks

Sotsiaalkindlustusametist ja nende andmete

töötlemiseks jms).

Üldine uuringust teavitamine toimub

Sotsiaalkindlustusameti ja Johan Skytte

poliitikauuringute instituudi

veebilehel/sotsiaalmeedias, millele samuti

uuringus osalejate tähelepanu juhitakse. Üldine

teavitamine toimub enne küsitlemise ja

andmetöötluse algust. Sarnaselt

veebiküsimustiku kaaskirjaga ja intervjuu

algustekstiga, tuuakse üldises uuringust

teavitamise postituses välja, kust ja millisel

õiguslikul alusel andmesubjektide

(isiku)andmed kogutakse, selgitatakse uuringu

läbiviimisega seonduvat ja tulemuste kasutamist

ning esitatakse uuringu andmekaitsetingimused.

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas

teavitatakse.

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused9?

Tartu Ülikooli üldised

andmekitsetingimused on leitavad ülikooli

veebilehelt:

https://ut.ee/et/sisu/andmekaitsetingimused.

Käesoleva uuringu andmekaitsetingimused

on lisatud selle taotluse juurde.

Andmekaitsetingimusi tutvustatakse

intervjueeritavale suuliselt intervjuu käigus

ja lisatakse veebiküsitluse juurde.

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse10 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

Ei

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

_____________________________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)11 (allkiri ja kuupäev)

Taotluse lisad12:

Lisa 2: Hankeleping ja/või tehniline kirjeldus JAH

Lisa 3: Nõusoleku võtmise vorm või selle kavand JAH

Lisa 4: Küsimustik või selle kavand JAH

9 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art

12 – 14 sätestatule. 10 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).

Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave:

https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. 11 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on

volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 12 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.