EELNÕU

07.08.2026

VABARIIGI VALITSUS

KORRALDUS

Tallinn, Toompea 2026 nr

Vabariigi Valitsuse 8. märtsi 2022. aasta korralduse nr 66 „Ajutise kaitse kohaldamine“

muutmine

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 74 lõike 4 alusel ja arvestades Euroopa

Liidu Nõukogu 4. märtsi 2022 rakendusotsust nr 2022/382, millega määratakse kindlaks

Ukrainast lähtuva põgenike massilise sissevoolu olemasolu direktiivi 2001/55/EÜ artikli 5

tähenduses ning Euroopa Liidu Nõukogu 30. juuli 2026 rakendusotsust nr 2026/1912, millega

pikendatakse ajutise kaitse direktiivi kohaldamist 4. märtsini 2028 ja nähakse selle tulemusena

ette ajutine kaitse:

1. Sõnastada korralduse preambul järgmiselt:

„Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 74 lõike 4 alusel ja arvestades

Euroopa Liidu Nõukogu 4. märtsi 2022 rakendusotsust nr 2022/382, millega määratakse

kindlaks Ukrainast lähtuva põgenike massilise sissevoolu olemasolu direktiivi 2001/55/EÜ

artikli 5 tähenduses ning Euroopa Liidu Nõukogu 30. juuli 2026 rakendusotsust nr 2026/1912,

millega pikendatakse ajutise kaitse direktiivi kohaldamist 4. märtsini 2028 ja nähakse selle

tulemusena ette ajutine kaitse:“

2. Täiendada korraldust punktidega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„11. Ajutist kaitset kohaldatakse punktis 1 nimetatud isikutele, kes on täitnud kaitseväe

kohustuse Ukrainas ja nad tõendavad seda asjakohasel juhul.

12. Punkti 11 ei kohaldata nende isikute suhtes, kellele on enne 31. juulit 2026. aastal antud

ajutine kaitse ja kes säilitavad ajutise kaitse staatuse järjepidevalt pärast seda kuupäeva.“

Kristen Michal

peaminister

Keit Kasemets

riigisekretär

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Riigikantselei istungiosakond

07.08.2026 nr 1-6/3508-1

Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

Esitame Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2026 istungile Vabariigi Valitsuse korralduse

„Vabariigi Valitsuse 8. märtsi 2022. aasta korralduse nr 66 „Ajutise kaitse kohaldamine“

muutmine“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisa:

Eelnõu – 1 lehel;

Eelnõu seletuskiri – 4 lehel.

Vabariigi Valitsuse korralduse „Vabariigi Valitsuse 8.märtsi 2022. aasta korralduse nr

66 „Ajutise kaitse kohaldamine“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Vabariigi Valitsuse korralduse „Vabariigi Valitsuse 8. märtsi 2022. aasta korralduse nr 66

„Ajutise kaitse kohaldamine“ muutmine“eelnõu (edaspidi eelnõu) on välja töötatud

välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) § 74 lõike 4 alusel,

mille kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus otsuse kohaldada ajutist kaitset samas otsuses

nimetatud välismaalastele, kui ei esine ajutise kaitse kohaldamisest keeldumise alust.

Eelnõuga täiendatakse Vabariigi Valitsuse 8. märtsi 2022. a korraldust nr 66 „Ajutise kaitse

kohaldamine“, arvestades Euroopa Liidu Nõukogu 30. juuli 2026 rakendusotsust (EL)

2026/1912, millega pikendatakse ja kitsendatakse rakendusotsusega (EL) 2022/382 kehtestatud

ajutist kaitset ja ajutise kaitse saajate skoopi. Ajutist kaitset kohaldatakse alates 31. juulist 2026.

a isikutele, kes on täitnud kaitseväe kohustuse Ukrainas ja nad tõendavad seda asjakohasel

juhul. Kitsendust ei kohaldata isikute suhtes, kellele on enne 31. juulit 2026. a antud ajutine

kaitse ja kes säilitavad ajutise kaitse staatuse järjepidevalt pärast seda kuupäeva.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi piiri- ja rändeosakonna nõunik

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud

Siseministeeriumi piiri- ja rändeosakonna õigusnõunik ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõu on seotud Euroopa Liidu Nõukogu rakendusotsusega (EL) 2026/1912, 30. juuli 2026,

millega pikendatakse rakendusotsusega (EL) 2022/382 kehtestatud ajutist kaitset.

Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 8. märtsi 2022. a korraldust nr 66 „Ajutise kaitse

kohaldamine“ (edaspidi kehtiv korraldus) redaktsiooni RT III, 08.03.2022, 10.

2. Eelnõu eesmärk

Euroopa Liidu Nõukogu aktiveeris rakendusotsusega, 4. märts 2022, (EL) 2022/382, mida on

pikendatud nõukogu rakendusotsustega (EL) 2023/2409, (EL) 2024/1836 ja (EL) 2025/1460,

ajutise kaitse direktiivi1 rakendamise kuni 4. märtsini 2027.

Euroopa Komisjon tegi 26. juunil 2026 ettepaneku pikendada ajutist kaitset veel ühe aasta võrra

ehk 4. märtsini 2028, kuna Vene Föderatsiooni ebaseaduslik agressioonisõda Ukraina vastu

jätkub, võttes samal ajal arvesse Ukraina kaitsevajadusi. Ettepaneku kohaselt ei anta edaspidi

ajutist kaitset uutele ajutise kaitse taotlejatele, kes ei ole täitnud oma kaitseväekohustust

Ukrainas ning kellel puudub luba Ukrainast seaduslikult lahkuda.

1 20. juuli 2001 EL Nõukogu direktiiv 2001/55/EÜ miinimumnõuete kohta ajutise kaitse andmiseks ümberasustatud isikute

massilise sissevoolu korral ning meetmete kohta liikmesriikide jõupingutuste tasakaalustamiseks nende isikute vastuvõtmisel

ning selle tagajärgede kandmisel.

Euroopa Liidu Nõukogu võttis 30. juulil 2026 kirjaliku menetlusega vastu rakendusotsuse (EL)

2026/1912, mis avaldati Euroopa Liidu Teatajas 4. augustil 2026 ning jõustus 5. augustil 2026.

Otsust kohaldatakse alates 5. märtsist 2027, välja arvatud ajutise kaitse skoopi kitsendavat

artiklit 2, mida kohaldatakse alates 31. juulist 2026. Otsuse (EL) 2026/1912 artiklit 2 ei

kohaldata aga nende isikute suhtes, kellele on 30. juulil 2026 või enne seda antud ajutine kaitse

konkreetses liikmesriigis ja kes säilitavad asjaomases liikmesriigis kõnealuse staatuse

järjepidevalt pärast seda kuupäeva.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest punktist. Esimese punktiga sõnastatakse ümber korralduse preambul ja

teise punktiga täiendatakse korraldust Euroopa Liidu Nõukogu rakendusotsusest, 30. juuli

2026, (EL) 2026/1912 tuleneva piirangu ja erandiga.

VRKS § 74 lõike 2 kohaselt otsustab välismaalaste ohupiirkonnast või Euroopa Liidu

liikmesriigist Eestisse vastuvõtmise Vabariigi Valitsus Euroopa Liidu Nõukogu ajutise kaitse

kohaldamise otsuse alusel ja pädevate valitsusasutuste ettepanekul.

Eelnõu punktiga 1 muudetakse kehtiva korralduse preambulit. Muudatuse eesmärgiks on viia

kehtiva korralduse preambul kooskõlla rahvusvahelise kaitse- ja rändehalduse õigustiku

reformi käigus koostatud uue VRKS terviktekstiga, mille paragrahvis 74 on reguleeritud ajutist

kaitset ja selle kohaldamist.

Eelnõu punktiga 2 täiendatakse kehtivat korraldust punktidega 11 ja 12.

Punktiga 11 viiakse kehtiv korraldus kooskõlla Nõukogu 31. juuli 2026 rakendusotsuse (EL)

2026/1912 artikli 2 esimese lausega. Artikkel 2 esimene lause sätestab järgmist: „Ilma et see

piiraks liidu õiguse ja põhiõiguste kohaldamist, antakse rakendusotsuse (EL) 2022/382 artiklis

2 osutatud ning asjakohasel juhul rakendusotsuse (EL) 2025/1460 artikliga 1 või

rakendusotsuse (EL) 2026/1912 otsuse artikliga 1 pikendatud ajutist kaitset üksnes isikutele,

kes on täitnud oma kaitseväekohustuse Ukrainas, kui nad seda asjakohasel juhul tõendavad.“

Rakendusotsuse (EL) 2026/1912 põhjenduspunkti 17 kohaselt tuleks ilma, et see piiraks liidu

õiguse ja põhiõiguste kohaldamist, anda ajutine kaitse reeglina ainult isikutele, kes suudavad

liikmesriikide ametiasutustele tõendada, et nad on täitnud oma kaitseväekohustuse, kui see on

asjakohane. Otsuse põhjenduspunkt 20 selgitab lisaks, et ka neil Ukraina kodanikel, keda ei ole

allutatud mobilisatsioonile, võib olenemata nende vanusest või soost olla kaitseväekohustus,

mis tuleneb nende värbamisest kaitseväkke või muul moel sõjalise tegevusega seotud

kohustustest. Põhjenduspunkti 18 kohaselt lasub tõendamiskohustus ajutist kaitset taotleval

isikul.

Komisjoni suuniste kohaselt ei tohiks liikmesriikide ametiasutused uute nõuete kohaldamise

tagamiseks nõuda kaitseväekohustuse täitmise tõendamist nendelt ajutise kaitse taotlejatelt, kes

Nõukogu rakendusotsusest (EL) 2026/1912 tulenevate uute kriteeriumide jõustumise

kuupäeval juba taotlesid ajutist kaitset, kuid pole seda veel saanud. Seetõttu tuleks iga isikut,

kes on juba esitanud ajutise kaitse taotluse enne uute kriteeriumite kohaldamise algust ja temast

mitteolenevatel põhjustel ei ole seda veel saanud, pidada ajutise kaitse saamise õigusega

isikuks, tingimusel, et ta kuulub Nõukogu otsuse (EL) 2022/382 artiklis 2 sätestatud ajutise

kaitse kohaldamisalasse.

Punktiga 12 viiakse kehtiv korraldus kooskõlla Nõukogu 31. juuli 2026 rakendusotsuse (EL)

2026/1912 artikli 2 teise lausega. Artikli 2 teine lause sätestab järgmist: „Käesolevat artiklit ei

kohaldata nende isikute suhtes, kellele on 30. juulil 2026 või enne seda antud ajutine kaitse

konkreetses liikmesriigis ja kes säilitavad asjaomases liikmesriigis kõnealuse staatuse

järjepidevalt pärast seda kuupäeva.“ Tegemist on erandiga, millal rakendusotsuse (EL)

2026/1912 artikli 2 esimeses lauses nimetatud piiranguid ei kohaldata. Seega ajutise kaitse

staatuse lõppemisel tuleb uue taotluse menetlemisel arvestada lisaks kehtivas korralduses

sätestatule järgmist: 1) kas isikule on antud ajutine kaitse enne 31. juulit 2026; 2) kas isikul on

kaitseväekohustus Ukrainas; 3) kas isiku staatus on katkenud; 4) kas isikul on esitada tõend, et

ta on täitnud kaitseväekohustuse Ukrainas või tal see puudub. Kui pärast 30. juulit 2026 on

isiku ajutise kaitse staatus katkenud ning ta ei suuda tõendada, et ta on täitnud

kaitseväekohustuse Ukrainas või tal see puudub, ei saa isikule enam kohaldada ajutist kaitset.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei kasutata uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on vajalik Vabariigi Valitsuse 8. märtsi 2022. aasta korralduse nr 66 „Ajutise kaitse

kohaldamine“ muutmine kooskõlla viimiseks Euroopa Liidu Nõukogu 4. märtsi 2022

rakendusotsusega (EL) 2022/382 ja Nõukogu 30. juuli 2026 rakendusotsusega (EL) 2026/1912

ning sellest tulenevate muudatuste siseriiklikuks rakendamiseks. Nõukogu rakendusotsus

austab põhiõigusi ning selles järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud

põhimõtteid.

6. Korralduse rakendamisega seotud tegevus, vajalikud kulud ja korralduse rakendamise

eeldatavad tulud

Ajutise kaitse saajatena registreeritud inimeste koguarv on Euroopa Liidu liikmesriikides

püsinud stabiilselt umbes 4,3 miljoni inimese juures, olles tasapisi kasvanud. Vaid üksikud

ajutise kaitse saajad on teatanud kavatsusest pöörduda alaliselt Ukrainasse tagasi, kuna sealne

julgeolekuolukord ei võimalda enamikul ümberasustatud isikutel turvaliselt ja püsivalt

kodumaale naasta. Ukrainas oli 2025. aasta detsembri seisuga Rahvusvahelise

Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) hinnangul 3 712 000 riigisisest ümberasustatud isikut,

kellest 71% on pidanud kodupaigast lahkuma üle kahe aasta tagasi ja 82% üle aasta tagasi. Üle

kahe aasta tagasi kodupaigast lahkuma pidanud riigisiseste ümberasustatud isikute osakaal oli

suurim riigi lääneosas elanud riigisiseste ümberasustatud isikute hulgas. Ühinenud Rahvaste

Organisatsiooni (ÜRO) humanitaarasjade koordinatsioonibüroo hinnangul vajab Ukrainas

2026. aastal kiiresti humanitaarabi ligikaudu 10,8 miljonit inimest.

Vene Föderatsiooni jätkuva sõjategevuse tõttu Ukrainas püsib riigis endiselt ebastabiilne

julgeoleku-, humanitaar- ning majandusolukord, mis võib järsult halveneda talve saabudes ning

kaasa tuua uute riigisiseste ümberpaiknemiste laine. Lisaks ei saa välistada uute Ukraina

sõjapõgenike saabumist Euroopa Liidu liikmesriikidesse. Euroopa Liidu Komisjon ja ametid

jälgivad pidevalt olukorda Ukrainas ning hindavad regulaarselt võimalikke EL suunalisi

rändevooge. Senised hinnangud on näidanud, et kõige negatiivsemad rändestsenaariumid ei ole

realiseerunud ning sisseränne Ukrainast on püsinud pigem stabiilsena ning esineb ka nn

pendelrännet liidu ja Ukraina vahel. Kuna ajutist kaitset saavate ümberasustatud isikute suur

arv liidus ei vähene ning uute taotlejate saabumine ei lakka tõenäoliselt seni, kuni sõda Ukraina

vastu jätkub, on ajutise kaitse jätkuv pikendamine vajalik. Seetõttu tegi Komisjon ettepaneku

pikendada ajutist kaitset 4. märtsini 2028 ning kitsendades ajutise kaitse andmise skoopi, võttes

arvesse Ukraina kaitsevajadusi. Nõukogu rakendusotsusega (EL) 2026/1912 on liit seadnud

sihiks jätkata ajutise kaitse pakkumist viisil, mis vaatamata asjaolule, et sellega toetatakse

Ukraina sõjapõgenikke, ei mõjutaks negatiivselt Ukraina üldist suutlikkust end Venemaa

agressioonisõja eest kõige paremini kaitsta ja otsustada vabalt oma kaitsejõudude korralduse

üle. Sellest tulenevalt peavad alates 31. juulist 2026 liitu saabuvad ajutise kaitse taotlejad

asjakohasel juhul tõendama, et nad on oma kaitseväekohustuse Ukrainas täitnud.

Eestis on Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) andmetel tähtajaline elamisluba ajutise

kaitse alusel 02.08.2026 seisuga 30 709 isikul. Kokku on alates täiemahulise sõja algusest Eestis

esitatud 64 962 ajutise kaitse taotlust ja 8846 rahvusvahelisekaitse taotlust. Ajutisest kaitsest

loobumise taotlusi on 22.03.2026 seisuga esitatud 13 417 ning umbkaudu 6636 ajutise kaitse

saajat on läinud üle muudele seadusliku viibimise alustele. Nädalas esitatakse Eestis keskmiselt

100 (või vähem) uut ajutise kaitse taotlust, mis on alates 2025. aasta lõpust, mil nädalas esitati

keskmiselt 120 ja enam taotlust, olnud selges langustrendis.

Vabariigi Valitsuse korraldusega piiratakse nende isikute ringi, kellel on õigus saada Eestis

ajutist kaitset. Korralduse rakendamisega võivad kaasneda lisategevused ajutise kaitse

menetluses, kuna kaitse taotlejatel tekib kohustus asjakohasel juhul tõendada, et on täitnud oma

kaitseväekohustuse Ukrainas ning PPA-l antud infot kontrollida. PPA halduskoormuse tõusu

ulatust ei ole võimalik täpselt hinnata, kuna see oleneb ajutise kaitse taotlejate arvust, nende

profiilist ning esitatavate tõendite mahust. Siiski võib eeldada, et muudatusega uute ajutise

kaitse taotlejate ning saajate hulk pigem väheneb. Korralduse rakendamisega kaasnevate kulude

katmiseks on võimalik kasutada välisvahendeid. Praegu ei ole võimalik korralduse

rakendamisega kaasnevate kulude ulatust täpsemalt hinnata.

7. Korralduse jõustumine

Korraldus jõustub selle allkirjastamisest Vabariigi Valitsuse seaduse § 30 lõige 5 alusel.