1

EELNÕU

07.08.2026

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. aasta

määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja

kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile

ning mõõtetulemuste töötlemisele“

muutmine

Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 199 lõike 15 alusel.

Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. aasta määruses nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja

kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ tehakse

järgmised muudatused:

1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:

„Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 199 lõigete 15 ja 7 alusel.“

2) paragrahvi 14 lõiget 3 täiendatakse pärast esimest lauset teise lausega järgmises sõnastuses:

„Teisaldatava kiirusmõõtesüsteemi paigaldamisel märgib paigaldaja protokolli lisaks

teisaldatava automaatkontrolli osutusmärgi asukoha koordinaadid või asulas tänava nime ja

osutusmärgiga kohakuti asuva maja numbri.“

3) määrust täiendatakse §-ga 141 järgmises sõnastuses:

„§ 141. Teisaldatava automaatkontrolli osutusmärgi paigaldamise nõuded

(1) Teisaldatava kiirusmõõtesüsteemi paigaldamisel kasutatakse nii asulas kui ka väljaspool

asulat automaatkontrolli osutusmärki 559b mõõtmetega 60 × 80 cm või 70 × 93 cm.

Osutusmärk ning sellel esitatud teave peab olema nähtav ja loetav nii valgel kui ka pimedal

ajal.

(2) Teisaldatav automaatkontrolli osutusmärk tuleb paigaldada viisil, mis ei ohusta liiklust ega

takista liiklejaid. Automaatkontrolli osutusmärk paigaldatakse üldjuhul sõidusuuna suhtes

2

sõiduteest paremale poole. Parema nähtavuse tagamiseks võib märgi paigaldada sõiduteest

vasakule poole, sealhulgas eraldusribale või ohutussaarele.

(3) Liiklusseaduse § 199 lõikes 13 sätestatud kiirusmõõtesüsteemi asukoha ja automaatkontrolli

osutusmärgi paigalduskoha vahemaa määratakse mööda sõidutee trajektoori sõidusuunas.

Vahemaa määramiseks võib kasutada GPS-seadet, kaardirakendust või muud vahemaa

määramiseks sobivat vahendit.

(4) Teisaldatava automaatkontrolli osutusmärgi alumine serv peab paiknema vähemalt 15 cm

kõrgusel teekattest. Osutusmärki ei tohi paigaldada kohta, kus statsionaarsed objektid varjavad

automaatkontrolli osutusmärki täielikult või olulises ulatuses.

(5) Teisaldatava automaatkontrolli osutusmärgi paigaldamisel ei kohaldata standardi EVS 613

„Liiklusmärgid ja nende kasutamine“ märkide paigaldamise nõudeid.“

Kristen Michal

Peaminister

Igor Taro

Siseminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

1

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. aasta

määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi

mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ muutmine“ eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Riigikogu 17. juunil 2026. aastal vastu võetud liiklusseaduse (edaspidi LS) muudatustega kehtestati

kohustus paigaldada teisaldatava automaatse liiklusjärelevalve süsteemi kasutamisel sõidukiiruse

mõõtmiseks automaatkontrolli osutusmärk ning nähti ette volitusnorm automaatkontrolli

osutusmärgi paigaldamise täpsemate nõuete kehtestamiseks Vabariigi Valitsuse määrusega. Sellest

tulenevalt täiendatakse Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. aasta määrust nr 78 „Nõuded

kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“

(edaspidi määrus).

Muudatuste eesmärk on tagada automaatkontrolli osutusmärgi paigaldamise ühesugune praktika,

nõuete täitmise kontrollitavus ning liiklusjärelevalve läbipaistvus. Selgem regulatsioon aitab

vähendada ka võimalikke tõlgenduserinevusi automaatkontrolli osutusmärgi paigaldamise nõuete

kohaldamisel.

Eelnõuga kavandatavad muudatused ei suurenda ettevõtete ega inimeste halduskoormust.

Eelnõukohase määruse muudatused puudutavad eelkõige Politsei- ja Piirivalveameti töökorraldust

automaatkontrolli osutusmärkide paigaldamisel, nende asukoha dokumenteerimisel ning nõuete

täitmise kontrollimisel.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi õigusnõunik Rina Sillandi

([email protected]) koostöös Politsei- ja Piirivalveameti ametnikega. Eelnõu ja

seletuskiri on keeleliselt toimetatud Luisa Keelelahendustes ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ega Euroopa Liidu õiguse

rakendamisega.

Eelnõuga muudetakseVabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. aasta määrust nr 78 „Nõuded

kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“

avaldamismärkega RT I, 20.07.2024, 7.

2

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest punktist.

Eelnõu punktiga 1 täiendatakse määruse preambulit uue volitusnormi viitega. Määruse

preambulis peavad olema loetletud kõik määruse andmise aluseks olevad volitusnormid. 17. juunil

2026 vastu võetud liiklusseaduse täiendamise seadusega kehtestati kohustus paigaldada

teisaldatava automaatse liiklusjärelevalve süsteemi kasutamisel sõidukiiruse mõõtmiseks

automaatkontrolli osutusmärk1. LS-i § 199 täiendati lõikega 15, millega lisati uus volitusnorm,

mille kohaselt kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega osutusmärgi paigaldamise täpsemad

nõuded. Kuivõrd automaatkontrolli osutusmärgi paigaldamise täpsemad nõuded kehtestatakse

Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. aasta määruses nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja

kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“, täiendatakse

määruse preambulit uue volitusnormi viitega.

Eelnõu punktiga 2 täiendatakse määruse § 14 lõiget 3 teise lausega. Kehtiva määruse § 14 lõike

3 kohaselt märgitakse protokolli sõidukite kiiruse mõõtmise asukoha koordinaadid, mõõtesuuna ja

töökorras oleku kontrollimise andmed. Lisatava lausega nähakse ette, et teisaldatava

kiirusmõõtesüsteemi paigaldamisel märgitakse protokolli lisaks eeltoodule ka teisaldatava

automaatkontrolli osutusmärgi asukoha koordinaadid või asulas tänava nime ja osutusmärgiga

kohakuti asuva maja number. Asukoha märkimiseks on ette nähtud alternatiivsed andmed. Kui

vahemaa määramiseks kasutatakse GPS-seadet või kaardirakendust, on üldjuhul võimalik

fikseerida ka automaatkontrolli osutusmärgi võimalikult täpsed koordinaadid. Samas võib esineda

olukordi, kus otstarbekam on märkida osutusmärgi asukoht vahetus läheduses asuva maja aadressi

abil. Mõlemal juhul peab protokolli kantud teave võimaldama automaatkontrolli osutusmärgi

asukohta hiljem tuvastada. Täiendus on vajalik, et tagada LS-i § 199 lõikes 13 sätestatud nõuete

täitmise kontrollitavus ning vähendada võimalikke vaidlusi automaatkontrolli osutusmärgi

nõuetekohase paigaldamise üle. Kui automaatse liiklusjärelevalve süsteemiga sõidukiiruse

mõõtmisel on rikutud kehtestatud nõudeid, on LS-i § 199 lg 14 kohaselt sõidukiiruse mõõtmise

tulemus kehtetu. Seetõttu peab olema võimalik vajaduse korral kontrollida ja tõendada nii

kiirusmõõtesüsteemi kui ka automaatkontrolli osutusmärgi asukohta ning nende omavahelist

paiknemist. Protokolli kantavad andmed võimaldavad hiljem hinnata, kas automaatkontrolli

osutusmärk oli paigaldatud kooskõlas LS-s ja käesolevas määruses sätestatud nõuetega.

Eelnõu punktiga 3 täiendatakse määrust §-ga 141, millega kehtestatakse teisaldatava

automaatkontrolli osutusmärgi paigaldamise nõuded. Kuigi liiklusseaduse § 199 lõikes 13

kasutatakse mõistet „teisaldatav automaatne liiklusjärelevalve süsteem“, on käesolevas eelnõus

määruse kehtiva teksti eeskujul läbivalt kasutusel kitsam mõiste „kiirusmõõtesüsteem“2.

Liiklusseaduses defineeritud automaatne liiklusjärelevalve süsteem on laiem mõiste, mis hõlmab

erinevate liiklusalaste õigusrikkumiste fikseerimiseks kasutatavate tehnoloogiliste seadmete

kogumit. Kiirusmõõtesüsteem on seevastu automaatse liiklusjärelevalve süsteemi liik, mida

kasutatakse sõidukiiruse mõõtmiseks ning lubatud sõidukiiruse ületamise andmete

dokumenteerimiseks ja salvestamiseks.

1 Liiklusseaduse täiendamise seadus 835 SE https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/df97ebe8-0562-451b-

a2b8-2b9d36bfcd7c/liiklusseaduse-taiendamise-seadus/ 2 Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele § 2 lg 1

3

Lõike 1 kohaselt tuleb teisaldatava kiirusmõõtesüsteemi paigaldamisel kasutada nii asulas kui ka

väljaspool asulat automaatkontrolli osutusmärki 559b mõõtmetega 60 × 80 cm või 70 × 93 cm.

Osutusmärk ning sellel esitatud teave peab olema nähtav ja loetav nii valgel kui ka pimedal ajal.

Automaatkontrolli osutusmärgid on sätestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri

22. veebruari 2011. aasta määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded

fooridele“ §-i 15 punktis 29, mille kohaselt osutava märgid 559a ja 559b automaatsele

liiklusjärelevalvele. Märkide sisu on samatähenduslik. Liiklusseaduse eelnõu teise lugemise

ettevalmistamisel Riigikogu majanduskomisjoni tehtud muudatusettepanekuga lisati eelnõule

Vabariigi Valitsusele volitusnorm osutusmärgi paigaldamise täpsemate nõuete kehtestamiseks.

Ettepaneku kohaselt kehtestatakse määrusega nõue teisaldatava automaatse liiklusjärelevalve

süsteemiga kiiruse mõõtmisel liiklusmärgi 559b kasutamiseks3. Märk 559b on võrreldes märgiga

559a väiksem, mistõttu on selle kasutamine teisaldatava kiirusmõõtesüsteemiga töötamisel

sobivam ja otstarbekam. Osutusmärki tuleb korduvalt paigaldada, teisaldada ja koos

kiirusmõõtesüsteemi ning selle juurde kuuluva varustusega sõidukis transportida, mille puhul tuleb

arvestada nii märkide suuruse kui ka kaaluga. Eelnevast tulenevalt nähakse eelnõukohases

määruses ette üksnes automaatkontrolli osutusmärgi 559b kasutamine. Liiklusmärkide

paigaldamisel lähtutakse üldiselt standardist EVS 613 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine4“.

Toote nõuetele vastuse seaduse5 §-i 42 lõike 5 kohaselt on viide standardile kohustuslik, kui

õigusakti nõuete täitmiseks on lubatud järgida üksnes viidatud standardit. Standardid on

vabatahtlikud dokumendid, mille järgimine ei ole kunagi olemuselt kohustuslik. Standardi

järgimise saab erandjuhtudel kõigile kohustuslikuks teha ainult õigusaktides standarditele viitamise

kaudu.6 LS-s ega teistes seadustes ei ole viidet EVS 613 standardile, seega olemuselt ei ole selle

järgimine kohustuslik. Samas lähtutakse liiklusmärkide paigaldamisel praktikas sageli standardis

sätestatud põhimõtetest. Standard näeb märkidele ette kolm suurusrühma, mille valik oleneb muu

hulgas teel suurimast lubatud sõidukiirusest. Eelnõukohases määruses sätestatud mõõtmed

vastavad EVS 613 kohasele automaatkontrolli osutusmärgi I ja II suurusrühmale. Mõlemad

suurusrühmad on sobivad ja piisavad automaatkontrolli osutusmärgi eesmärgi täitmiseks ehk

liikleja teavitamiseks automaatsest liiklusjärelevalvest. Valitud mõõtmed võimaldavad

automaatkontrolli osutusmärgi hoiatusfunktsiooni täitmist. Teisaldatava kiirusmõõtesüsteemiga

töötamise eripärast tulenevalt ei ole otstarbekas siduda automaatkontrolli osutusmärgi suuruse

valikunõuet konkreetses kasutuskohas lubatud suurima sõidukiirusega. Teisaldatava

kiirusmõõtesüsteemi kasutamisel peab ka osutusmärk olema korduvalt teisaldatav ja transporditav,

mille tõttu on põhjendatud õigus kasutada samades mõõtmetes osutusmärke nii asulas kui ka

väljaspool asulat. Kuigi automaatkontrolli osutusmärgi paigaldamisel ei kohaldata EVS 613

märkide paigaldamise nõudeid, on eelnõukohases määruses sätestatud mõõtmete valikul arvestatud

standardis toodud mõõtmetega. Samuti nähakse ette, et osutusmärk ja sellel olev teave peab olema

nähtav ja loetav nii valgel kui ka pimedal ajal. Nõue puudutab teisaldatava osutusmärgi kvaliteeti

ja tehnilisi omadusi. Kuivõrd liiklusseaduse muudatuste eesmärk on tagada liiklusjärelevalve

läbipaistvus ja õiguspärasus, on oluline, et automaatkontrolli osutusmärk täidaks oma

hoiatusfunktsiooni olenemata valgustingimustest. Nähtavuse nõue ei eelda automaatkontrolli

osutusmärgi eraldi valgustamist ja sättega ei kehtestata automaatkontrolli osutusmärgile

teistsuguseid nähtavusnõudeid kui tavapärastele liiklusmärkidele. Nõude eesmärk on teavitada

3 Liiklusseaduse täiendamise seadus 835 SE 4 EVS 613 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine" 5 Toote nõuetele vastavuse seadus 6 https://www.evs.ee/et/standardid-ja-oigusaktid

4

liiklejaid aegsasti automaatsest liiklusjärelevalvest ja tagada, et automaatkontrolli osutusmärk

täidaks oma teavitusfunktsiooni.

Lõikes 2 sätestatakse automaatkontrolli osutusmärgi paigaldamise üldnõuded. Automaatkontrolli

osutusmärk tuleb paigaldada viisil, mis ei ohusta liiklust ega takista liiklejaid. Kuna tegemist on

teisaldatava automaatkontrolli osutusmärgiga, peab paigaldusviisi puhul arvestama selle

kasutamise eripära. Arvestades kiirusmõõtesüsteemi ja automaatkontrolli osutusmärgi vahelist

kaugust, ei ole võimalik tagada automaatkontrolli osutusmärgi pidevat jälgimist kogu

kiirusmõõtesüsteemi töötamise ajal. Seetõttu tuleb märk paigaldada viisil, mis tagab tavapärastes

oludes selle püsimise paigaldatud asukohas ja võimaldab kogu kiirusmõõtesüsteemiga töötamise

ajal oma hoiatusfunktsiooni täita.

Erinevalt statsionaarselt paigaldatud liiklusmärkidest võib teisaldatav märk paratamatult liikuda,

ümber kukkuda või näiteks ilmastiku, liiklusolude või muude väliste tegurite tõttu kahjustada

saada. Samal ajal tuleb paigaldamisel arvestada konkreetse asukoha iseärasusi ning valida

paigalduskoht selliselt, et automaatkontrolli osutusmärk ei kujutaks endast ohtu sõidukitele ega

teistele liiklejatele.

Üldjuhul paigaldatakse automaatkontrolli osutusmärk sõidusuuna suhtes sõiduteest paremale

poole. Parema nähtavuse huvides võib märgi paigaldada ka sõiduteest vasakule poole, sealhulgas

eraldusribale või ohutussaarele. Selline lahendus jätab vajaliku paindlikkuse erinevate

liiklusoludega arvestamiseks eesmärgiga tagada märgi paigaldamisel selle võimalikult hea

nähtavus liiklejatele.

Lõikes 3 täpsustatakse liiklusseaduse §-i 199 lõikes 13 sätestatud vahemaa määramise põhimõtted.

Vahemaa määratakse kiirusmõõtesüsteemi asukoha ja automaatkontrolli osutusmärgi

paigalduskoha vahel mööda sõidutee trajektoori sõidusuunas. Nõude eesmärk on tagada vahemaa

määramise ühesugune praktika ja vältida erinevaid tõlgendusi näiteks kurvilistel teedel või

keerukamates liiklussõlmedes. LS-i §-i 199 lõike 13 kohaselt tuleb automaatkontrolli osutusmärk

paigaldada väljaspool asulat 300–500 meetri ning asulas 150–300 meetri kaugusele

kiirusmõõtesüsteemi asukohast. LS-i §-i 199 lõike 14 kohaselt on sõidukiiruse mõõtmise tulemus

kehtetu, kui automaatkontrolli osutusmärgi paigaldamisel ei ole järgitud seaduses sätestatud

nõudeid. Seetõttu on oluline üheselt reguleerida ka vahemaa määramise metoodikat, et osutusmärgi

paigaldamisel lähtutakse ühtsetest põhimõtetest. See vähendab võimalikke tõlgenduserinevusi ning

aitab ennetada vaidlusi nõuete täitmise üle. Vahemaa määramiseks võib kasutada GPS-seadet,

kaardirakendust või muud selleks sobivat vahendit. Kasutatav vahend peab võimaldama vahemaad

piisavalt täpselt määrata ja nõude täitmist kontrollida. Selline lähenemisviis võimaldab kasutada

erinevaid tehnilisi lahendusi ilma taadeldud või kalibreeritud mõõtevahendit nõudmata.

Kiirusmõõtesüsteemi ja automaatkontrolli osutusmärgi asukoha andmete kandmine paigaldamise

protokolli võimaldab hiljem kontrollida ning vajaduse korral tõendada automaatkontrolli

osutusmärgi nõuetekohast paigaldamist.

Lõikes 4 nähakse ette automaatkontrolli osutusmärgi minimaalne paigalduskõrgus ning nõuded

selle nähtavusele. Automaatkontrolli osutusmärgi alumine serv peab paiknema vähemalt 15 cm

kõrgusel teekattest. Minimaalse paigalduskõrguse kehtestamisel on arvestatud teisaldatava

automaatse liiklusjärelevalve süsteemi kasutamise praktilisi eripärasid ja ka varasemast

olemasolevate automaatkontrolli osutusmärkide tehnilisi omadusi. Selline regulatsioon võimaldab

kasutada olemasolevaid automaatkontrolli osutusmärke eesmärgipäraselt, välistamata edaspidi ka

suurema paigalduskõrgusega osutusmärkide kasutamist.

5

Lisaks nähakse ette, et automaatkontrolli osutusmärki ei tohi paigaldada kohta, kus statsionaarsed

objektid varjavad automaatkontrolli osutusmärki täielikult või olulises ulatuses. Nõude eesmärk on

tagada, et automaatkontrolli osutusmärk oleks liiklejale nähtav. Nii välditakse olukorda, kus

seaduses sätestatud vahemaa on küll formaalselt järgitud, kuid osutusmärk jääb liiklejale

märkamatuks. Sättes rõhutatakse just statsionaarseid objekte, kuna ajutised takistused, näiteks

teised liikluses osalevad sõidukid või muud ajutised takistused ei ole paigaldaja kontrolli all ega

saa mõjutada automaatkontrolli osutusmärgi nõuetekohase paigaldamise hinnangut.

Lõikega 5 nähakse ette, et teisaldatava automaatkontrolli osutusmärgi paigaldamisel ei kohaldata

standardi EVS 613 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine“ sätestatud märkide paigaldamise nõudeid.

Standard EVS 613 sisaldab liiklusmärkide paigaldamisele erinevaid nõudeid, sealhulgas näiteks

nõudeid märkide paiknemisele teiste rajatiste, liiklusmärkide ja liiklusväliste teabetahvlite suhtes.

LS-i §-i 199 lõike 15 alusel kehtestatakse käesoleva eelnõukohase määrusega teisaldatava

automaatkontrolli osutusmärgi paigaldamise nõuded, millest tuleb lähtuda. Nõuded hõlmavad

osutusmärgi mõõtmeid, nähtavuse nõudeid, paigaldamise põhimõtteid ning dokumenteerimise

korda. Kuna nõuete rikkumise korral on mõõtetulemus kehtetu, peavad automaatkontrolli

osutusmärgi paigaldamise nõuded olema õigusaktis selgelt ja üheselt sätestatud. Samuti tagab

selline lahendus, et automaatkontrolli osutusmärgi paigaldamise nõuded on liiklejatele ja teistele

puudutatud isikutele vahetult kättesaadavad õigusaktist, ilma et nende väljaselgitamiseks oleks

vajalik tutvuda standardiga EVS 613, mille täistekst ei ole üldjuhul vabalt kasutatav, vaid sellega

tutvumiseks tuleb standard Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuselt tasu eest omandada.

Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega (edaspidi PS). PS-i §-i 87 punkti 6 kohaselt

annab Vabariigi Valitsus seaduse alusel ja täitmiseks määrusi. Käesolev eelnõukohane määrus

kehtestatakse LS-i §-i 199 lõigete 15 ja 7 alusel ning jääb seaduses antud volitusnormide piiridesse.

Eelnõukohase määrusega täpsustatakse üksnes automaatkontrolli osutusmärgi paigaldamise

tehnilisi nõudeid ega reguleerita küsimusi, mille otsustamine kuulub seadusandja pädevusse.

Eelnõu on kooskõlas PS-i §-i 13 lõikest 2 tuleneva õigusselguse põhimõttega. Eelnõukohase

määrusega täpsustatakse automaatkontrolli osutusmärgi paigaldamise nõudeid selliselt, et need

oleksid üheselt mõistetavad, kontrollitavad ning võimaldaksid ühetaolist kohaldamist.

Eelnõukohase määrusega ei kehtestata uusi sisulisi kohustusi liiklejatele ega laiendata

liiklusjärelevalve volitusi. Sellega täpsustatakse üksnes seaduses sätestatud kohustuse rakendamise

tehnilisi nõudeid. Seetõttu ei loo eelnõukohane määrus uusi põhiõiguste riiveid.

3. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta uusi termineid kasutusele.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.

6

5. Määruse mõjud

Kavandatav muudatus: teisaldatavateautomaatkontrolli osutusmärkide paigaldamine

Sihtrühm: PPA ametnikud

Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju riigivalitsemisele (töökorraldus ja avalik usaldus)

Eelnõuga kaasneb vähene mõju eelkõige PPA töökorraldusele. Muudatuse tulemusena lisandub

teisaldatava automaatse liiklusjärelevalve süsteemi kasutamisel kohustus paigaldada

automaatkontrolli osutusmärk, määrata osutusmärgi ja kiirusmõõtesüsteemi vaheline kaugus ja

dokumenteerida paigaldatud osutusmärgi asukoht paigaldamise protokollis.

Muudatus suurendab töökoormust hinnanguliselt vähe, sest olemasolevale tööprotsessile lisandub

mõni toiming. Lisatoimingud (osutusmärgi paigaldamine, vahemaa määramine ning selle

dokumenteerimine) ei muuda oluliselt liiklusjärelevalve korraldust ega eelda uute ametikohtade

loomist. Samas aitab regulatsioon kaasa liiklusjärelevalve ühtsemale praktikale ning suurendab

liiklusjärelevalve kontrollitavust ja läbipaistvust.

Eelnõu aitab suurendada avalikkuse usaldust liiklusjärelevalve vastu. Automaatkontrolli

osutusmärgi paigaldamise nõuete üheselt reguleerimine muudab teisaldatava automaatse

liiklusjärelevalve kasutamise läbipaistvamaks ning võimaldab paremini kontrollida, kas seaduses

sätestatud nõudeid on järgitud.

Sihtrühm: liikluses osalejad

Muudatusega kaasneva mõju valdkond: sotsiaalsed mõjud (mõju inimese õigusele)

Eelnõul on vähene positiivne mõju liiklejatele, kuna automaatkontrolli osutusmärgi paigaldamise

nõuete täpsustamine muudab liiklusjärelevalve läbipaistvamaks ja paremini ettenähtavaks.

Eelnõuga ei kaasne liiklejatele uusi kohustusi. Oluline on rõhutada, et automaatkontrolli

osutusmärk ega kiirusmõõtesüsteemi olemasolu ei muuda liiklejatele kehtivaid liiklusnõudeid.

Liikumiskiiruse valikul tuleb jätkuvalt lähtuda liiklusmärgiga nr 351 „Suurim kiirus“ kehtestatud

kiiruspiirangust. Seega kehtib ka edaspidi liiklusseaduse §-i 14 lõikes 2 sätestatu, mille kohaselt

peab iga liikleja järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolas ja ettevaatlik ning

tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohu tekitamist või kahju põhjustamist.

6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamiseks on Politsei- ja Piirivalveamet juurde soetanud 15 automaatkontrolli

osutusmärki kogumaksumusega 1395 eurot (75 eurot märgi kohta, millele lisandub käibemaks).

Lisaks on PPA soetanud automaatkontrolli osutusmärgi asukoha ja vahemaa määramiseks

kasutatavad tahvelarvutid kogumaksumusega 4350 eurot (3500 eurot, millele lisandub käibemaks).

PPA plaanib vastavalt praktilisele vajadusele soetada täiendavalt automaatkontrolli osutusmärke.

Määruse rakendamisega kaasnevad kulud kaetakse PPA olemasolevate eelarvevahendite arvelt.

Määruse rakendamine ei eelda täiendavate ametikohtade loomist, uute infosüsteemide arendamist

ega täiendava riigieelarvelise rahastamise eraldamist.

7

Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid tulusid.

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu (toimik 26-0840) Justiits- ja

Digiministeeriumile ja Kliimaministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Politsei- ja

Piirivalveametile, Transpordiametile ja Riigikogu majanduskomisjonile. Kooskõlastustabel on

seletuskirjale lisatud (lisa 1).

Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. a määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja

kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ muutmise

määruse eelnõu seletuskiri

Lisa 1

Kooskõlastustabel

Kooskõlastamise käigus esitatud märkused

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Justiits- ja

Digiministeeriumile ja Kliimaministeeriumile ja arvamuse andmiseks Politsei- ja

Piirivalveametile, Transpordiametile ja Riigikogu majanduskomisjonile.

Esitatud arvamusi ja ettepanekuid ning nende arvesse võtmist on kajastatud alltoodud

kooskõlastustabelis.

Ettepaneku esitaja/märkuse sisu Seisukoht/selgitus

Riigikogu majanduskomisjon

1. Määruse eelnõu punktis 3 täiendatakse

valitsuse määrust uue §-ga 141, milles

täpsustatakse automaatkontrolli osutusmärgi

paigaldamise nõudeid. Lõike 7 kohaselt ei pea

automaatkontrolli osutusmärki paigaldama, kui

teisaldatava kiirusmõõtesüsteemi kasutamise eest

hoiatab nõuetekohaselt paigaldatud statsionaarne

automaatkontrolli osutusmärk. Näeme sellises

sõnastuses riski normi mitmeti tõlgendamiseks,

sealhulgas viisil, mis ei ole seaduse eesmärgiga

kooskõlas. LS § 199 lõike 13 tekst on

ühemõtteline. Sätte kohaselt paigaldab

liiklusjärelevalve teostaja teisaldatava automaatse

liiklusjärelevalve süsteemi kasutamisel enne

sõidukiiruse mõõtmist osutusmärgi. Arvestades

ka seaduseelnõu 835 SE seletuskirjas esitatud

selgitusi ning majanduskomisjonis ja Riigikogu

täiskogus toimunud eelnõu arutelusid, ei saa

pidada kõnealuse lõike 7 sõnastust seaduse

mõttest lähtuvaks, kuna võimaldab kasutada ühte

statsionaarset osutusmärki ning mitut

kiirusemõõturit. Palume viia eelnõu kooskõlla LS

§ 199 lõike 13 sätte sõnastuse ja seaduse mõttega.

Arvestatud. Määruse eelnõust on § 14¹

lõige 7 välja jäetud, et tagada

regulatsiooni parem kooskõla

liiklusseaduse § 199 lõikes 13

sätestatuga.

2. Täiendavalt märgime, et määruse § 141

lõikesse 2 kavandatava regulatsiooni vajadus jääb

ebaselgeks. Lõike 2 kohaselt paigaldab

automaatkontrolli osutusmärgi teisaldatava

kiirusmõõtesüsteemi paigaldaja. LS § 199 lõikes

13 sätestatakse aga, et osutusmärgi paigaldab

liiklusjärelevalve teostaja (LS § 193 lg 1). Kes on

valitsuse määruse mõttes kiirusmõõtesüsteemi

paigaldaja, on määratud kehtiva määruse § 14

lõikes 1. Selle kohaselt paigaldab

Arvestatud. Määruse eelnõust on vastav

säte välja jäetud, kuna osutusmärgi

paigaldamisega seotud nõuded

tulenevad liiklusseadusest ning eraldi

regulatsiooni sätestamine määruses ei

ole vajalik.

kiirusmõõtesüsteemi tüübikinnitustunnistuse

nõuete ja tootja kasutusjuhendi kohaselt statiivile,

sõidukisse või mõõtekabiini tootjalt või tootja

volitatud esindajalt vastava väljaõppe saanud

kvalifitseeritud personal (edaspidi paigaldaja). Ei

ole selge, kas valitsuse määruse § 14 lõikes 1

nimetatud kiirusmõõtesüsteemi paigaldaja

(kvalifitseeritud personal) ja LS § 199 lõikes 13

nimetatud liiklusjärelevalve teostaja on üks ja

sama isik. Palume täiendavalt analüüsida, kas

määruse täiendamine lõike 2 regulatsiooniga on

vajalik ning kooskõlas LS § 193 lõikega 1 ja § 199

lõikega 13.

Justiits-ja Digiministeerium

1. Eelnõu punkt 2 – eelnõuga täiendatakse

määruse § 14 lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Teisaldatava kiirusmõõtesüsteemi

paigaldamisel märgib paigaldaja protokolli

lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud

andmetele automaatkontrolli osutusmärgi

asukoha koordinaadid või aadressi.“

Kehtiva määruse sõnastuses ei ole kasutusel

mõistet „aadress“. Seega pole üheselt aru saada,

milliseid andmeid aadress sisaldab. Seletuskirjas

ei ole seda ka täpsemalt selgitatud.

Kui lugeda kehtiva määruse § 14 lõike 4 punkti 3,

siis selles räägitakse kiirusmõõtesüsteemi

asukohast (tänava/tee nimi või number, tee

kilomeeter, asukoha koordinaadid, sõidusuuna

kirjeldus).

Tõstatame küsimuse, kas § 14 kavandatavas

lõikes 31 ei peaks ka olema aadressi asemel

samamoodi täpselt kirjas automaatkontrolli

osutusmärgi asukoht (tänava/tee nimi või number,

tee kilomeeter, asukoha koordinaadid, sõidusuuna

kirjeldus). Praegusest eelnõus esitatud

sõnastusest ei ole üheselt aru saada, mida

„aadressiga“ mõeldud on. Tõlgendamisvaidluste

vältimiseks tuleks tekst võimalikult selgelt ja

arusaadavalt esitada.

Arvestatud. Tõlgendamisvaidluste

vältimiseks on sõnastus täpsustatud ning

aadressi asemel on „teisaldatava

automaatkontrolli osutusmärgi asukoha

koordinaadid või asulas tänava nime ja

osutusmärgiga kohakuti asuva maja

numbri.“

2. Eelnõu punkt 3 – määrusesse planeeritav säte

reguleerib automaatkontrolli osutusmärgi

paigaldamise nõudeid. Ilmselt soovitakse

reguleerida vaid teisaldatava automaatse

liiklusjärelevalve süsteemi kasutamisele

osutavate märkide paigaldamist, kuid sätte

pealkiri on avar ja võimaldab mitmeid lõikeid

kasutada kõikidel juhtudel, kui paigaldatakse

kõnealust osutusmärki. Palume säte tervikuna üle

vaadata, et reguleeritaks vaid seda, mida

Arvestatud. Säte on tervikuna üle

vaadatud ning täpsustatud selliselt, et see

reguleerib üksnes teisaldatava

automaatse liiklusjärelevalve süsteemi

kasutamisel paigaldatavat

automaatkontrolli osutusmärki. Sellest

tulenevalt on täpsustatud ka paragrahvi

pealkirja.

Lisaks on eelnõust välja jäetud

ümardatud nurkade nõue ning loobutud

soovitakse ja mis on kooskõlas seadusest tuleneva

volitusnormiga (volitusnorm lubab täpsustada

vaid teisaldatava automaatse liiklusjärelevalve

süsteemi osutusmärgi paigaldamise nõudeid).

Lisaks palume kaaluda, kas kõik lisatavas sättes

sõnastatud lõiked on vajalikud. Liiklusmärkide

puhul ei ole õigusaktides sätestatud nende

mõõtmeid, nähtavusega seonduvaid nõudeid,

samuti mitte detailseid reegleid paigaldamisele.

Tavapäraselt tulenevad need standardist EV 613.

Standard ei ole õiguslikult siduv, vaid on

soovituslik vahend, millest lähtuda. Seega ei pea

ka erisused standardist olema sätestatud õigusakti

tasandil. Veelgi enam, õigusaktis ei ole vaja

sätestada, et erisuse korral standardi ja õigusakti

(seadus, määrus) vahel juhindutakse õigusaktist

(lisatava § 141 lg 6). Säte ei ole seega vajalik,

tegemist on ülereguleerimisega.

Ebaselge on ka lisatava § 141 lõige 7. Juhime

tähelepanu, et liiklusmärkide tähendusi

reguleerivas õigusaktis (majandus- ja

kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määrus nr

12) ei ole toodud statsionaarse automaatkontrolli

osutusmärki. On ainult üldine

osutusmärk „Automaatkontroll“, mida

kasutatakse igasuguse automaatkontrolli puhul.

Palume sätte sõnastust vastavalt muuta.

sätetest, mis ei ole automaatkontrolli

osutusmärgi paigaldamise nõuete

reguleerimiseks vajalikud.

Kuna liiklusseaduse kohaselt sõltub

sõidukiiruse mõõtmise tulemuse

kehtivus automaatkontrolli osutusmärgi

paigaldamise nõuete järgimisest, peame

põhjendatuks sätestada määruses

automaatkontrolli osutusmärgi

paigaldamise põhinõuded, sealhulgas

osutusmärgi mõõtmed. Teisaldatava

automaatse liiklusjärelevalve süsteemi

kasutamise eripärast tulenevalt on

vajalik tagada ühtne praktika

automaatkontrolli osutusmärkide

kasutamisel üle Eesti. Osutusmärgi

mõõtmete valikul on arvestatud selle

teavitusfunktsiooni ning teisaldatava

kasutuse eripäraga.

Eelnõu punkt 3 – 01.08.2026 jõustuv

liiklusseaduse (LS) § 199 lõige 13 kohustab

liiklusjärelevalve teostajat paigaldama

teisaldatava automaatse liiklusjärelevalve

süsteemi kasutamisel enne sõidukiiruse mõõtmist

kiirusmõõturi asukohta automaatkontrolli

osutusmärgi.

LS § 199 lõike 14 kohaselt juhul, kui automaatse

liiklusjärelevalve süsteemi kasutamisel

sõidukiiruse mõõtmiseks on rikutud lõikes 13

sätestatud nõudeid, on sõidukiiruse mõõtmise

tulemus kehtetu.

Määruse eelnõu punktis 3 on kavandatud § 141

(automaatkontrolli osutusmärgi paigaldamise

nõuded) lõige 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Automaatkontrolli osutusmärki ei pea

paigaldama, kui teisaldatava

kiirusmõõtesüsteemi kasutamise eest hoiatab

nõuetekohaselt paigaldatud statsionaarne

automaatkontrolli osutusmärk.“

Arvestatud. Eelnõust on § 14¹ lõige 7

välja jäetud. Märgime siiski, et eelnõu

eesmärk ei olnud võimaldada praktikat,

kus üldise automaatkontrolli

osutusmärgi olemasolu loetakse

piisavaks mis tahes asukohas

teisaldatava automaatse

liiklusjärelevalve süsteemi

kasutamiseks. Eelnõu kohaselt oleks

statsionaarse automaatkontrolli

osutusmärgi kasutamine olnud võimalik

üksnes juhul, kui teisaldatav

kiirusmõõtesüsteem paikneb sellest

liiklusseaduse § 199 lõikes 13 sätestatud

kaugusel. Vastav selgitus sisaldus ka

eelnõu seletuskirjas.

Seletuskirjas märgitakse mh, et selline vajadus

võib tekkida näiteks olukorras, kus statsionaarset

automaatset liiklusjärelevalve süsteemi parasjagu

ei kasutata või see ei tööta, kuid

liiklusjärelevalvet teostatakse teisaldatava

kiirusmõõtesüsteemiga. Samuti võimaldab säte

kasutada teisaldatavat kiirusmõõtesüsteemi

kohtades, kus juba on paigaldatud nõuetekohane

statsionaarne automaatkontrolli osutusmärk.

Sellisel juhul ei ole vaja paigaldada täiendavat

teisaldatavat automaatkontrolli osutusmärki,

eeldusel, et teisaldatav kiirusmõõtesüsteem

paigaldatakse olemasolevast statsionaarsest

automaatkontrolli osutusmärgist LS § 199 lõikes

13 sätestatud kaugusele.

Kui seadus nõuab teisaldatava automaatse

liiklusjärelevalve süsteemi kasutamisel märgi

paigaldamist, siis ei saa kasutada statsionaarse

kaamera jaoks ettenähtud märki. Kui seadusandja

oleks tahtnud võimaldada mobiilsete kaamerate

rakendamisel olemasolevate märkide

(statsionaarsete kaamerate jaoks ettenähtud)

kasutamist, siis kajastuks selline tahe ka

regulatsioonis.

Ei ole selge, miks § 141 lõikes 7 kirjeldatud

olukorras, kus on olemas statsionaarne kaamera ja

sellele viitab statsionaarne automaatkontrolli

osutusmärk, soovib liiklusjärelevalve teostaja just

täpselt samal ajal samas kohas lisaks

statsionaarsele kaamerale kasutada ka

teisaldatavat liiklusjärelevalve süsteemi ehk

mobiilset kiiruskaamerat. On antud küll selgitus,

et statsionaarset süsteemi sellisel juhul parajasti ei

kasutata. Aga sellisel juhul tekib küsimus, miks ei

kasutata. Kui lähtuda põhjendusest, et süsteem ei

tööta, siis tuleks ennekõike süsteem korda teha

ning on küsitav, et liiklusjärelevalve teostaja peab

tingimata samal hetkel samas kohas kiirust

mõõtma.

Tekib ka küsimus, kas tegelikult soovitakse

määruse sõnastusega lugeda seadusega kooskõlas

olevaks enne seadusmuudatust praktikas

rakendatu, kus näiteks Tartu linna piirile on

paigaldatud teavitus, et linnas mõõdetakse

sõidukiirust ning sellega loetakse lubatuks

mobiilsete kiiruskaameratega kiirusemõõtmine.

Sel juhul läheb määruses kavandatud sõnastus

vastuollu seadusandja tahtega, mille kohaselt

oligi eesmärk just selliste olukordade

selgesõnaline välistamine.

LS § 199 volitusnormi (lg 15) sõnastuse kohaselt

anti Vabariigi Valitsusele määrusega õigus

kehtestada osutusmärgi paigaldamise täpsemad

nõuded, mitte neid nõudeid laiendada. Määrusega

ei saa kehtestada selliseid nõudeid, mis

laiendavad või moonutavad seadusega sätestatud

kohustusi. Sellisel juhul on vastavalt LS § 199

lõikele 14 sõidukiiruse mõõtmise tulemus kehtetu.

Kui seaduse sõnastuses öeldakse, et märk tuleb

paigaldada, siis tulekski selliselt toimida ning

meie hinnangul ei ole määruse tasandil sellist

kohustust võimalik ümber sõnastada. Tulenevalt

eeltoodust palume §-st 141 lõige 7 välja jätta.

Eelnõu punkt 3 – määruse § 141 lõike 1 kohaselt

peavad automaatkontrolli osutusmärgi 559a

mõõtmed olema vähemalt 60×120 sentimeetrit

(cm) ning automaatkontrolli osutusmärgi 559b

mõõtmed vähemalt 60×60 cm. Osutusmärgi

nurgad peavad olema ümardatud nurkadega.

Osutusmärk ning sellel esitatud teave peab olema

nähtav ja loetav nii päevavalguses kui ka pimeda

ajal.

Palume seletuskirjas selgitada, kus on kehtestatud

olemasolevate automaatkontrolli osutusmärkide

559a ja 559b mõõtmed, mida kasutatakse

statsionaarsete kiiruskaamerate jaoks. Millises

suuruses need on ehk kui palju erinevad § 141

lõikes 1 kehtestatavad suurused nendest n-ö

tavasuurustest? Lisaks sellele tekib küsimus, kas

olemasolevad märgid ei peagi olema nähtavad ja

loetavad nii päevavalguses kui ka pimedal ajal.

Palume seletuskirja selgitustega täiendada.

Selgitatud. Statsionaarselt paigaldatud

automaatkontrolli osutusmärkide

mõõtmed ei ole õigusaktis eraldi

sätestatud. Üldjuhul lähtutakse

standardist EVS 613 „Liiklusmärgid ja

nende kasutamine“. Standardi kohaselt

on liiklusmärkidel kolm suurusrühma,

mille valik sõltub muu hulgas teel

lubatud suurimast sõidukiirusest. Mida

suurem on lubatud sõidukiirus, seda

suurem on üldjuhul kasutatav

liiklusmärk.

Eelnõukohases määruses on teisaldatava

automaatse liiklusjärelevalve süsteemi

puhul valitud I ja II suurusrühmale

vastavad mõõtmed. Selline lahendus on

tingitud teisaldatava kasutuse eripärast,

kuna automaatkontrolli osutusmärke

tuleb korduvalt transportida, paigaldada

ja teisaldada ning need peavad mahtuma

sõidukisse koos kiirusmõõtesüsteemiga.

Nähtavuse ja loetavuse nõude eesmärk ei

ole kehtestada teisaldatavatele

automaatkontrolli osutusmärkidele

rangemaid nõudeid kui muudele

liiklusmärkidele. Nõue on lisatud

õigusselguse huvides ning selle eesmärk

on tagada, et automaatkontrolli

osutusmärk täidaks oma

teavitusfunktsiooni nii valgel kui ka

pimedal ajal

Eelnõu punkt 3 – määrusesse kavandatava § 141

lõikes 6 nähakse ette, et automaatkontrolli

osutusmärgi paigaldamisel ei kohaldata Eesti

standardis EVS 613 „Liiklusmärgid ja nende

kasutamine“ nõudeid ulatuses, milles need

erinevad LS § 199 lõikes 13 või määruses

sätestatud nõuetest.

Seletuskirjas selgitatakse, et liiklusmärkide

paigalduskaugused- ja kõrgused on reguleeritud

Eesti standardis EVS 613. Palume lisada

seletuskirja ka viite, kus see standard kättesaadav

on.

Rõhutatakse, et automaatkontrolli osutusmärgi

paigaldamisel tuleb lähtuda LS § 199 lõikes 13 ja

kooskõlastamiseks esitatud määruses sätestatud

nõuetest ning EVS 613 nõudeid ei kohaldata osas,

milles need näevad ette nimetatud nõuetest

erineva lahenduse.

Soovime seletuskirja täpsustusi, millised nõuded

on standardis EVS 613 ettenähtud osutusmärkide

559a ja 559b paigaldamisele, mida praegu

statsionaarsete kaamerate osas kasutatakse.

Arvestatud. Eelnõust on § 14¹ lõige 6

välja jäetud. Seletuskirja on lisatud viide

standardile EVS 613. Juhime siiski

tähelepanu, et standard ei ole avalikult

kättesaadav dokument, vaid sellega

tutvumiseks tuleb standard tellida Eesti

Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuse

kodulehelt.

Seletuskirjas on täiendavalt selgitatud, et

standard EVS 613 sisaldab

liiklusmärkide paigaldamisele erinevaid

nõudeid, sealhulgas nõudeid märkide

paiknemisele teiste rajatiste,

liiklusmärkide ja liiklusväliste

teabetahvlite suhtes. Samuti on

põhjendatud, miks automaatkontrolli

osutusmärgi paigaldamise nõuded on

sätestatud õigusaktis. Kuna

liiklusseaduse kohaselt sõltub nõuete

järgimisest sõidukiiruse mõõtmise

tulemuse kehtivus, peavad kohaldatavad

nõuded olema selgelt ja üheselt

määratletud ning puudutatud isikutele

õigusaktist vahetult kättesaadavad.

Eelnõu punkt 3 – juhime tähelepanu, et

täiendatakse määrust §-ga 141, mille lõike 5 teine

lause sätestab hetkel järgmist: "Osutusmärki ei

tohi paigaldada kohta, kus statsionaarselt

paigaldatud rajatised varjavad automaatkontrolli

osutusmärki täielikult või olulises ulatuses."

Sisuliselt ei välista see märgi panekut mõnda

põõsasse või otse suure kivi taha, kuivõrd

kumbagi ei saa rajatisena käsitleda. Palume

eelnõu koostajal see aspekt läbi mõelda ning

vajadusel eelnõu ja seletuskirja vastavalt muuta.

Arvestatud. Sätte sõnastust on

muudetud ning sõna „rajatis“ asemel

kasutatakse sõna „objekt“. Vastavalt on

täiendatud ka seletuskirja. Nagu

seletuskirjas on selgitatud, on

automaatkontrolli osutusmärgi eesmärk

liiklejaid automaatse liiklusjärelevalve

teostamisest teavitada. Seetõttu nähakse

ette, et osutusmärgi paigalduskoha

valikul arvestatakse ümbritsevaid olusid

ning osutusmärki ei paigaldata kohta,

kus statsionaarne objekt varjab seda

täielikult või olulises ulatuses.

Kasutatavad terminid – juhime tähelepanu, et

eelnõus kasutatavad terminid ei kattu üheselt

eelnõu aluseks olevates seadussätetes

kasutatavate terminitega. LS § 199 lõikes 13

kasutatakse terminit „teisaldatav automaatne

liiklusjärelevalve süsteem“, eelnõus seevastu

termineid „automaatne kiirusmõõtesüsteem“ ja

„kiirusmõõtesüsteem“.

Segadusi võib tekitada ka „paigaldaja“ termini

kasutamine. LS § 199 lg 13 kohaselt saab

teisaldatava automaatse liiklusjärelevalve

Selgitatud. Eelnõus kasutatud terminid

on üle vaadatud. Arvestades, et määrus

reguleerib sõidukiiruse mõõtmist ning

selleks kasutatavat mõõteseadust,

kasutatakse eelnõus läbivalt terminit

„kiirusmõõtesüsteem“, mis on kehtivas

määruses defineeritud mõiste. Vastav

selgitus lisatud ka seletuskirja.

Liiklusseaduses kasutatav mõiste

„automaatne liiklusjärelevalve süsteem“

süsteemi paigaldada liiklusjärelevalve teostaja,

kelleks § 193 kohaselt on politsei (teatud juhtudel

ka kohalik omavalitsus). Samas sätestatakse

määruses, et kiirusmõõtesüsteemi paigaldab

tootjalt või tootja esindajalt vastava väljaõppe

saanud kvalifitseerunud personal.

Seaduse ja määruse omavahelise kooskõla

tagamiseks tuleb kasutada samu termineid.

Palume ka seletuskirjas selgitada, kuidas terminid

omavahel haakuvad.

on laiem ning hõlmab lisaks sõidukiiruse

mõõtmisele ka muid automaatse

liiklusjärelevalve lahendusi, näiteks

fooritule keelava tule eiramise

automaatset tuvastamist.

Kiirusmõõtesüsteem on seevastu

automaatse liiklusjärelevalve süsteemi

liik, mida kasutatakse sõidukiiruse

mõõtmiseks, mõõtetulemuse

dokumenteerimiseks ja salvestamiseks.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Riigikantselei

07.08.2026 nr 1-6/3509-1

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi

Valitsuse 16. juuni 2011. aasta määruse nr 78

„Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi

mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste

töötlemisele“ muutmine“ eelnõu esitamine

Vabariigi Valitsuse istungile

Siseministeerium esitab 13. augusti 2026 aasta Vabariigi Valituse istungile Vabariigi Valitsuse

määruse „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning

mõõtetulemuste töötlemisele“ muutmise eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisa:

1. eelnõu;

2. eelnõu seletuskiri;

3. eelnõu seletuskirja lisa 1 (kooskõlastustabel).