| Dokumendiregister | Kultuuriministeerium |
| Viit | 9-1/761-2 |
| Registreeritud | 11.08.2026 |
| Sünkroonitud | 12.08.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 9 Välisesinduste ning rahvusvahelise koostöö korraldamine |
| Sari | 9-1 Kirjavahetus EL otsustusprotsessis osalemisega seotud küsimustes |
| Toimik | 9-1/2026 EL otsustusprotsessis osalemisega seotud dokumendid |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Rahandusministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Rahandusministeerium |
| Vastutaja | Kadri Kilvet |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941
Teie 10.07.2026 nr 12.1-1/2951-1 Rahandusministeerium
[email protected] Meie 11.08.2026 nr 9-1/761-2
Euroopa Komisjoni kiri (HT.100453)
ringhäälinguteatise rakendamise kohta
Alljärgnevalt esitame Euroopa Komisjonile edastamiseks Eesti senisel kogemusel põhineva hinnangu
Euroopa Komisjoni teatise „Riigiabi eeskirjade kohaldamine avalik-õigusliku ringhäälingu suhtes“
(edaspidi ringhäälinguteatis) kohaldamise ja rakendamisega seotud töökoormuse, kulude ja kasu kohta.
1. Ringhäälinguteatise mõju halduskoormuse vähendamisele
Eesti hinnangul on ringhäälinguteatis aidanud vähendada töökoormust eelkõige sellega, et see on loonud
piisavalt selge raamistiku avalik-õigusliku ringhäälingu rahastamise hindamiseks riigiabi eeskirjade
seisukohast.
Eesti Rahvusringhäälingu (edaspidi ERR) rahastamist käsitatakse olemasoleva abina. ERR-i rahastamise
alused kehtestati enne Eesti ühinemist Euroopa Liiduga ning hilisemad muudatused ei ole muutnud selle
olemust. Eesti on seda seisukohta Euroopa Komisjonile ka varem selgitanud. Komisjon on varasemas
tagasisides Eesti esitatud teabele leidnud samuti, et ERR-i rahastamine on olemasolev abi.
Kuna ERR-i rahastamine on olemasolev abi, ei ole Eestil olnud kohustust esitada komisjonile ERR-i
rahastamise kohta riigiabi teatist. Seetõttu ei ole ERR-i rahastamise puhul tekkinud riigiabi teatise
ettevalmistamise ja esitamisega ning sellele järgneva komisjoniga suhtlemisega seotud töökoormust.
Eesti hinnangul on ringhäälinguteatis andnud liikmesriikidele ka piisavalt paindliku raamistiku avaliku
teenuse ülesannete määratlemiseks ning nende täitmise järelevalve ja hindamise korraldamiseks. Eesti
varasema kogemuse põhjal on ringhäälinguteatise juhised olnud piisavalt selged ning olemasoleva ja uue
abi eristamisel ei ole tekkinud olulisi praktilisi raskusi.
Ringhäälinguteatise paindlikkus on Eesti hinnangul oluline ka seetõttu, et avalik-õigusliku meedia
tegevuskeskkond ja tehnoloogilised võimalused muutuvad kiiresti. Liiga detailne ja jäik raamistik võiks
piirata avalik-õigusliku meedia võimet kohandada oma teenuseid ühiskonna muutuvate vajaduste ja
meediatarbimise arenguga.
2. Ringhäälinguteatise mõju töökoormuse suurenemisele
Eesti senise kogemuse põhjal ei ole ringhäälinguteatise kohaldamine seni kaasa toonud olulist täiendavat
töökoormust ega eristatavaid kulusid.
Oluline on seejuures eristada ringhäälinguteatises ette nähtud uute meediateenuste eelhindamist senisest
Eesti praktikast. Eestis ei ole seni läbi viidud ringhäälinguteatises kirjeldatud menetlust, mille käigus
hinnatakse enne uue olulise audiovisuaalteenuse turuletoomist selle vastavust ühiskonna demokraatlikele,
sotsiaalsetele ja kultuurilistele vajadustele ning võimalikku mõju kauplemistingimustele ja konkurentsile.
ERR-i poolt seni pakutavaid teenuseid on hinnatud riigisisese õigusraamistiku alusel, sealhulgas ERR-i
nõukogu poolt. Senine hindamine ei ole olnud ringhäälinguteatises kirjeldatud eraldiseisev uue
meediateenuse eelhindamise menetlus.
Eestis on praegu väljatöötamisel regulatsioon, millega plaanitakse luua avaliku teenuse mõju hindamise
mehhanism. Vastavad seadusemuudatused on esitatud Vabariigi Valitsusele. Kavandatava regulatsiooni
eesmärk on tagada, et kõik uued ERR-i kavandatavad meediateenused, millel võib olla märkimisväärne
mõju meediaturule, läbiksid enne käivitamist läbipaistva ja ühtse mõju hindamise menetluse.
Kavandatava regulatsiooni kohaselt hakkaks mõju hindamist tegema sõltumatu riigiasutusena Tarbijakaitse
ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA). Vajaduse korral võib TTJA kaasata Konkurentsiameti, et saada
sisendit turu- ja konkurentsiolukorra hindamiseks. Sellise lahenduse eesmärk on tagada hindamise
objektiivsus ning vältida olukorda, kus hindamist teeks avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni
juhtimisest või erasektori huvidest sõltuv asutus.
Uue regulatsiooni rakendamisega kaasneks teatav täiendav töökoormus. TTJA-le tähendaks see eelkõige
ajakulu ja tööjõukulu, mille ulatus sõltub uute meediateenuste turuletoomise sagedusest ja konkreetse
hindamise keerukusest. Praeguse hinnangu kohaselt on mõju ulatus ja esinemise sagedus pigem väike. Uute
meediateenuste mõju hindamise vajadus võib tekkida näiteks kord viie, kümne või isegi kahekümne aasta
jooksul. Seetõttu ei ole eeldatavasti vaja luua TTJA-s selle ülesande täitmiseks uut püsivat ametikohta.
Konkurentsiameti kaasamisest tulenev töökoormus sõltub konkreetsest hindamisest ja selle käigus vajaliku
konkurentsialase analüüsi mahust. Ka siin ei ole eeldatud uue püsiva ametikoha ega püsikulude tekkimist.
Kultuuriministeeriumile kaasneb töökoormus eelkõige uue mõju hindamise raamistiku, sealhulgas
hindamiskriteeriumide ja metoodika väljatöötamisel. Tegemist on peamiselt regulatsiooni väljatöötamisega
seotud töökorraldusliku mõjuga, mille ulatus ja esinemise sagedus on hinnatud väikeseks. Seega tuleneb
kavandatav täiendav töökoormus otseselt ringhäälinguteatises sätestatud nõudest hinnata uute oluliste
audiovisuaalteenuste mõju. Samal ajal on Eesti kavandatava regulatsiooni kujundamisel lähtunud
vajadusest rakendada seda nõuet viisil, mis oleks proportsionaalne ega takistaks avalik-õigusliku meedia
innovatsiooni.
3. Ringhäälinguteatise kohaldamisega seotud kulud
Eesti senise kogemuse põhjal ei ole ringhäälinguteatise kohaldamisega seni kaasnenud eristatavaid
otseseid, jõustamisega seotud ega kaudseid kulusid.
Tulevikus võib uue meediateenuse mõju hindamisega kaasneda otsene kulu. Kavandatava regulatsiooni
kohaselt katab mõju hindamise kulu üldjuhul ERR oma eelarvest. Mõju hindamise kulu sõltub eelkõige
konkreetsest teenusest, valitud hindamismeetodist ja analüüsi keerukusest. Kui hindamine tellitakse välise
teenuseosutaja käest, hõlmab kulu muu hulgas analüüsi läbiviimiseks tellitud teenuse maksumust.
Praeguses etapis ei ole võimalik sellise kulu suurust nimetada, kuna mõju hindamise menetlust ei ole Eestis
seni rakendatud ning konkreetse kulu suurus sõltub tulevikus hinnatavast teenusest ja selle keerukusest.
Kavandatava regulatsiooni jõustumisel kaasneb TTJA-le ja vajaduse korral Konkurentsiametile
juhtumipõhine töökoormus. Selle ulatus sõltub uute meediateenuste turuletoomise sagedusest ja konkreetse
menetluse mahust. Kavandatava regulatsiooni puhul ei ole eeldatud püsikulude ega uute püsivate
ametikohtade tekkimist. Mõju hindamise vajadus peaks esinema suhteliselt harva ning selle rakendamine
on kavandatud olemasolevate riigiasutuste ülesannete raames.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Merilin Piipuu
Kantsler
Kadri Kilvet 6282224
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|