| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 12.5-4/3324-1 |
| Registreeritud | 11.08.2026 |
| Sünkroonitud | 12.08.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 12.5 RIIGI HUVIDE KAITSE KORRALDAMINE RIIGI OSALUSEGA ERAÕIGUSLIKES JA AVALIK-ÕIGUSLIKES JURIIDILISTES ISIKUTES |
| Sari | 12.5-4 Aktsionäri-, osaniku-, asutaja-, liikmeõiguste teostamisel tehtud üldkoosoleku ja asutaja otsused (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 12.5-4/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Kliimaministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Kliimaministeerium |
| Vastutaja | Tarmo Porgand (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
1
KINNITATUD ainuaktsionäri otsusega
11.08.2026 nr 1-3/26/33
AKTSIASELTS SAARTE LIINID
P Õ H I K I R I
1. ÄRINIMI JA ASUKOHT
1.1. Ärinimi
Aktsiaseltsi (edaspidi “Selts”) ärinimi on aktsiaselts Saarte Liinid.
1.2. Asukoht
Seltsi asukoht on Eesti Vabariik, Saaremaa vald.
2. TEGEVUSALAD JA EESMÄRK
2.1. Seltsi tegevusaladeks on:
2.1.1 sadamateenuste osutamine, sealhulgas laevade ja muude transpordivahendite
vastuvõtmine, kaupade lossimine ja laadimine ning reisijate maaletuleku ja laevalemineku
võimaldamine, ekspedeerimine;
2.1.2 sadamate haldamine ja arendamine, sealhulgas avaliku huvi teenuste osutamise
tagamiseks saarte ja mandri vahelises ning saartevahelises ühenduses;
2.1.3 riigisisese laevaliikluse korraldamine;
2.1.4 meretransporditeenuste osutamine;
2.1.5 ehitamine ja remont;
2.1.6 ohtlike jäätmete käitlemine.
2.2. Seltsi eesmärgiks on Seltsi tegevusalade kaudu avalike sadamateenuste tagamine Seltsi
käsutuses oleva vara mõistliku haldamisega ja omaniku ootustele vastava tulu teenimine.
2
3. AKTSIAKAPITAL
3.1. Aktsiakapital
Seltsi miinimumaktsiakapital on 5 000 000 (viis miljonit) eurot ja maksimumaktsiakapital
20 000 000 (kakskümmend miljonit) eurot.
Miinimumaktsiakapitali ja maksimumaktsiakapitali piires võib Seltsi aktsiakapitali (edaspidi
“Aktsiakapital”) suurendada ja vähendada käesolevat põhikirja (edaspidi “Põhikiri”)
muutmata.
3.2. Aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine
3.2.1. Aktsiakapitali võib suurendada uute aktsiate väljalaskmise või aktsiate nimiväärtuse
suurendamise teel. Uute aktsiate eest tasumine toimub kas täiendavate sissemaksetega või
fondiemissiooni teel.
3.2.2. Seltsil on Üldkoosoleku otsusel õigus välja lasta vahetusvõlakirju, mis annavad vahetusvõlakirja omanikule õiguse vahetada võlakiri aktsia vastu võlakirjas ettenähtud tingimustel.
3.2.3. Seltsi Aktsiakapitali võib vähendada aktsiate nimiväärtuse vähendamisega või aktsiate
tühistamisega.
4. AKTSIA
4.1. Aktsia
Seltsi Aktsiakapital on jaotatud nimelisteks aktsiateks nimiväärtusega 1 (üks) euro (edaspidi
“Aktsia(d)”).
4.2. Aktsia eest tasumine
Aktsia eest tasumisel võib sissemakse olla rahaline või mitterahaline. Kui Aktsia märkija ei
tasu sissemakset märgitud Aktsia eest õigeaegselt, on ta kohustatud tasuma viivist 0,1%
tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest.
4.3. Mitterahaline sissemakse
Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mis tahes rahaliselt hinnatav ja Seltsile üleantav asi või
varaline õigus, millele on võimalik pöörata sissenõuet. Mitterahalise sissemakse väärtuse
hindab Seltsi Juhatus ja selle seaduslikkust kontrollib audiitor.
4.4. Aktsiaraamat
Aktsiad registreeritakse Eesti väärtpaberite keskregistris. Aktsiaraamatut peab Eesti
väärtpaberite keskregistri pidaja. Nimelisest aktsiast tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes
on aktsionärina kantud aktsiaraamatusse.
3
4.5. Aktsia võõrandamine
Aktsiad on vabalt võõrandatavad seaduste ja muude õigusaktidega ette nähtud korras ja
tingimustel.
4.6. Eelisaktsiad ja vahetusvõlakirjad
Selts võib seaduses sätestatud ulatuses lasta välja ilma hääleõiguseta nimelisi eelisaktsiaid ja
vahetusvõlakirju. Eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade väljalaskmise otsustab Üldkoosolek.
5. SELTSI JUHTIMINE
5.1. Juhtimisorganid
5.1.1. Seltsi juhtimisorganid on:
5.1.1.1. Seltsi Aktsionäride üldkoosolek (“Üldkoosolek”);
5.1.1.2. Seltsi nõukogu (“Nõukogu”);
5.1.1.3. Seltsi juhatus (“Juhatus”).
5.1.2. Seltsi juhtimisorganid on kohustatud rakendama Seltsi juhtimisel hea ühingujuhtimise
tava ning jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtteid, samuti kirjeldama nende
järgimist majandusaasta aruandes.
5.2. Üldkoosolek
5.2.1. Üldkoosolek on Seltsi kõrgeim juhtimisorgan. Üldkoosolekud on korralised ja
erakorralised.
5.2.2. Korraline Üldkoosolek toimub üks kord aastas mitte hiljem kui nelja (4) kuu jooksul
Seltsi majandusaasta lõppemisest Juhatuse poolt määratud ajal ja kohas, tagades punktis 7.2.2.
sätestatud majandusaasta aruande esitamise kohustuse tähtaegse täitmise. Erakorralise
üldkoosoleku kutsub kokku Juhatus seaduses ette nähtud juhtudel.
5.2.3. Juhatus teatab vähemalt kolm (3) nädalat enne korralise Üldkoosoleku, vähemalt ühe (1)
nädala enne erakorralise Üldkoosoleku toimumist kirjalikult Üldkoosoleku kokkukutsumisest
kõigile Aktsionäridele nende aktsiaraamatusse kantud aadressil.
5.2.4. Kui üldkoosoleku kutsub kokku juhatus või nõukogu, määrab üldkoosoleku päevakorra
nõukogu. Kui üldkoosoleku kutsuvad kokku aktsionärid või audiitor, määravad nemad
üldkoosoleku päevakorra.
5.2.5. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui kohal on üle poole Aktsiatega esindatud
häältest. Kui Seltsil on ainult üks aktsionär, on tal seadusest tulenevate erisustega kõik
üldkoosoleku õigused.
4
5.2.6. Üldkoosoleku ainupädevuses on äriseadustiku paragrahvi 298 lõikes 1 ja muude
seadustes nimetatud küsimuste otsustamine, sealhulgas:
5.2.6.1. teises äriühingus olulise osaluse omandamise ja võõrandamise otsustamine, samuti Seltsi tütarettevõtjate poolt teises äriühingus olulise osaluse omandamise või võõrandamise
otsustamine;
5.2.6.2. Seltsi tütarettevõtjate juhtimise ja aruandluse põhimõtete kehtestamine;
5.2.6.3. Seltsi tütarettevõtjal mõnede otsuste tegemiseks Seltsi üldkoosoleku või nõukogu
nõusoleku vajalikkuse üle otsustamine;
5.2.6.4. Nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustamine;
5.2.6.5. Nõukogu esimehe valimine;
5.2.6.6. Seltsile omaniku ootuste, millega määratakse valdkondlikud ja finantseesmärgid,
kehtestamine ja uuendamine vähemalt igal kolmandal aastal.
Teistes Seltsi tegevusega seotud küsimustes võib üldkoosolek otsuse vastu võtta Juhatuse või
Nõukogu nõudel.
5.2.7. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole Üldkoosolekul
esindatud häältest, kui seaduses ei ole sätestatud suurema häälteenamuse nõuet.
5.2.8. Isiku valimisel loetakse Üldkoosolekul valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli.
5.2.9. Üldkoosolek protokollitakse. Protokollile lisatakse koosolekule esitatud kirjalikud
ettepanekud ja avaldused ning koosolekul osalevate aktsionäride nimekiri. Üldkoosoleku
protokollile lisatakse ka esindajate esindusõigust tõendavad dokumendid või nende ärakirjad.
Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle
esitanud isik, kui see isik on üldkoosolekul füüsiliselt kohal.
Seltsi Üldkoosoleku protokoll peab olema notariaalselt tõestatud, kui Üldkoosoleku otsus on
Nõukogu liikme valimise või tagasikutsumise aluseks või Nõukogu kohta põhikirjas
muudatuse tegemise aluseks. Seda nõuet ei kohaldata, kui Seltsil on ainult üks aktsionär.
5.3. Nõukogu
5.3.1. Nõukogu planeerib Seltsi tegevust ja korraldab Seltsi juhtimist ning teostab järelevalvet
juhatuse tegevuse üle. Nõukogul on õigusaktides sätestatud õigused ja kohustused.
5.3.2. Nõukogus on kolm (3) kuni viis (5) liiget ning need määratakse seaduses sätestatud korras
kuni kolmeks (3) aastaks. Nõukogu liikmete arvu määramisel tuleb lähtuda äriühingu suurusest
ja majanduslikust olukorrast, riigivaraseaduses sätestatud juhul nimetamiskomitee ettepanekust
ning vajadusest tagada äriseadustikus sätestatud nõukogu ülesannete efektiivne täitmine.
Osalust valitseva ministeeriumi ametniku võib osaluse valitseja Seltsi nõukogu liikmeks valida
5
ja nõukogust tagasi kutsuda nimetamiskomitee ettepanekust lähtumata; Seltsi nõukogu liikmeks
ei valita rohkem kui üks osalust valitseva ministeeriumi ametnik.
5.3.3. Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on Seltsiga sisuline huvide konflikt, mille
allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik (abikaasa, registreeritud
elukaaslane, vanem, laps ja lapselaps ning isik, keda seob isikuga ühine majapidamine):
5.3.3.1 on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegutseb Seltsiga samal tegevusalal ega ole Seltsi aktsionär;
5.3.3.2 on Seltsiga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik,
kui ta ei ole Seltsi aktsionär;
5.3.3.3 on isik, kellele kuuluva osaga või aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 osa- või aktsiakapitalist äriühingus, mis tegutseb Seltsiga samal tegevusalal ning see äriühing ei ole
Seltsi aktsionär;
5.3.3.4 on Seltsiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui
tegu on riigi osalusega äriühinguga või Seltsiga samasse kontserni kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on Seltsi aktsionär;
5.3.3.5 omab Seltsiga seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse
omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse, kes on
Seltsi oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija.
5.3.4. Nõukogu liikmeks ei või olla isik:
5.3.4.1 kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;
5.3.4.2 kelle süüline tegevus või tegevusetus kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa
kehtetuks tunnistamise;
5.3.4.3 kellel on ärikeeld;
5.3.4.4 kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;
5.3.4.5 keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud.
Punkti 5.3.4. alapunktides 5.3.4.1. – 5.3.4.4. nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast
pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju
hüvitamist.
Punkti 5.3.4. alapunktis 5.3.4.5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on
karistusregistrist kustutatud.
5.3.5. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord
kolme (3) kuu jooksul.
6
5.3.6. Kõikides Seltsi tegevuse suhtes olulist tähendust omavates küsimustes, mis ei ole
Üldkoosoleku ainupädevuses seaduse või Põhikirja kohaselt ning mis väljuvad Seltsi
igapäevase majandustegevuse raamest, on vajalik Nõukogu nõusolek, sealhulgas:
5.3.6.1. osaluse omandamise ja lõppemise otsustamine teistes ühingutes;
5.3.6.2. ettevõtte omandamine, võõrandamine või selle tegevuse lõpetamine;
5.3.6.3. kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine ja koormamine;
5.3.6.4. välisfiliaalide asutamine ja sulgemine;
5.3.6.5. investeeringute tegemine, mis ületavad Seltsi eelarves vastavaks majandusaastaks
ettenähtud kulutuste summa;
5.3.6.6. laenude ja võlakohustuste võtmine, mis ületavad Seltsi eelarves selleks
majandusaastaks ettenähtud summa;
5.3.6.7. laenude andmine ja võlakohustuste tagamine, kui see väljub Seltsi igapäevase
majandustegevuse raamest;
5.3.6.8. Seltsi strateegia, sealhulgas finantsplaani ja aastaeelarve kinnitamine, lähtudes punktis
5.2.6.6 nimetatud omaniku ootustest;
5.3.6.9. Seltsi ja Juhatuse liikmete vaheliste tehingute tegemise otsustamine ja tehingute
tingimuste määramine, juhatuse liikmetega õigusvaidluste pidamise otsustamine ning tehingu
tegemiseks ja õigusvaidluse pidamiseks Seltsi esindaja määramine.
5.3.7. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa isiklikult üle poole
Nõukogu liikmetest.
5.3.8. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud
Nõukogu liikmetest, kui seadus ei nõua suuremat häälteenamust. Igal Nõukogu liikmel on üks
hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda.
5.3.9. Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud
Nõukogu liikmed ja koosoleku protokollija. Protokolli kantakse Nõukogu liikme eriarvamus,
mille ta kinnitab oma allkirjaga.
5.3.10. Seltsi aktsionäril on õigus saada informatsiooni nõukogu päevakorra kohta ning tutvuda
nõukogu koosoleku protokolliga.
5.3.11. Nõukogul on õigus vastu võtta otsuseid Nõukogu koosolekut kokku kutsumata, kui
sellega on nõus kõik Nõukogu liikmed.
5.3.12. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu
esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu
7
seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditikomitee või muu nõukogu
organi tegevuses.
5.3.13. Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja
nõukogu organi tegevuses.
5.3.14. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist.
5.4. Juhatus
5.4.1. Juhatus on Seltsi juhtimisorgan, mis esindab ja juhib Seltsi. Juhatusel on seaduses
sätestatud õigused ja kohustused.
5.4.2. Juhatuses on üks (1) kuni kolm (3) liiget. Juhatuse liikmed valib nõukogu kuni viieks (5)
aastaks. Juhatuse liikmel on õigus loobuda kohast juhatuses samadel tingimustel ja korras,
millel tal on õigus lõpetada punktis 5.4.7 nimetatud leping. Juhatuse liikme volitused lõpevad
tema loobumise korral, arvates loobumise avalduse esitamise aasta kohta käiva Seltsi
majandusaasta aruande kinnitamisest, kui nõukogu ei otsusta teisiti.
5.4.3. Kui juhatusel on üle kahe (2) liikme, määrab nõukogu juhatuse liikmete hulgast juhatuse esimehe. Nõukogu võib määrata juhatuse liikmete hulgast juhatuse esimehe ka kaheliikmelise juhatuse korral. Juhatuse esimees korraldab juhatuse tegevust.
5.4.4. Juhul, kui Seltsi juhatuses on kuni kaks (2) liiget, võib Seltsi kõigis õigustoimingutes
esindada iga juhatuse liige. Juhul, kui Seltsi juhatuses on üle kahe (2) liikme, võib Seltsi kõigis
õigustoimingutes esindada juhatuse esimees üksi või kaks juhatuse liiget üheskoos.
5.4.5. Igapäevases majandustegevuses juhib ja korraldab Seltsi tegevust juhataja või juhatuse
esimees. Teised juhatuse liikmed osalevad Seltsi igapäevase majandustegevuse juhtimises ja
korraldamises juhatuse esimehe poolt määratud ulatuses ja korras. Juhatuse esimehe äraolekul
täidab juhatuse esimehe ülesandeid tema poolt nimetatud juhatuse liige.
5.4.6. Põhikirjas ettenähtud juhtudel, samuti muul juhul, kui seda soovib juhataja või juhatuse
esimees, võtab juhatus vastu otsuseid Seltsi tegevuse kohta. Juhatuse otsuste tegemise suhtes
kohaldatakse äriseadustiku § 321 lõigetes 2 ja 4 ning §-des 322 ja 323 nõukogu otsuste kohta
sätestatut. Juhatuse liikmete häälte võrdse jagunemise korral otsuse tegemisel on otsustav
juhatuse esimehe hääl. Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele. Koosoleku kutsub
kokku juhataja või juhatuse esimees, kes määrab ka koosoleku päevakorra.
5.4.7. Juhatuse liikmetega sõlmib nõukogu poolt volitatud isik lepingud, milles nähakse
täpsemalt ette juhatuse liikmete õigused ja kohustused Seltsi suhtes ning nende tasustamise
kord.
5.4.8. Juhatuse liikmele makstakse tasu üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel.
Kui juhatuse liige täidab lisaks Seltsi juhatuse liikme ülesannetele muid Seltsile vajalikke
ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes, kui see on ette nähtud juhatuse
liikme lepingus.
8
5.4.9. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust.
Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures peab arvestama Seltsile seatud
eesmärkide täitmist ning Seltsi loodud lisandväärtust ja Seltsi turupositsiooni.
5.4.10. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse
liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei
võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud punktis 5.4.9 nimetatud täiendavat tasu.
5.4.11. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tema tagasikutsumisel nõukogu
algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse
liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses.
5.4.12. Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme
volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul,
kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud
kuutasust.
5.4.13. Juhatuse liikmeks ei või olla lisaks äriseadustikus sätestatud isikutele järgmised isikud:
5.4.13.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;
5.4.13.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud
tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
5.4.13.3. kellel on ärikeeld;
5.4.13.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;
5.4.13.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud;
Punkti 5.4.13. alapunktides 5.4.13.1. – 5.4.13.4. nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast
pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju
hüvitamist.
Punkti 5.4.13. alapunktis 5.4.13.5. sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on
karistusregistrist kustutatud.
5.5. Toetuste maksmise ja annetuste tegemise kord
5.5.1. Selts võib toetusi maksta ja annetusi teha üksnes teadus- ja arendustegevuse eesmärgil
oma tegevusvaldkonnas, kui see aitab kaasa Seltsi tegevus- ja finantseesmärkide
saavutamisele.
5.5.2. Selts võib koos Seltsi konsolideerimisgruppi kuuluvate tütarettevõtjatega kalendriaasta
jooksul kokku maksta toetusi ja teha annetusi kuni 0,5 protsendi ulatuses Seltsi kolme eelneva
majandusaasta keskmisest konsolideeritud puhaskasumist.
9
5.5.3. Toetuse maksmise või annetuse tegemise otsustab Juhatus. Kui toetuse või annetuse
summa ületab Nõukogu kehtestatud piirmäära või kui Nõukogu ei ole vastavat piirmäära
kehtestanud, otsustab toetuse maksmise või annetuse tegemise Nõukogu.
5.5.4. Teave makstud toetuste ja tehtud annetuste kohta avaldatakse Seltsi veebilehel kolme
tööpäeva jooksul sellekohase otsuse tegemisest arvates ning see on veebilehel avalik vähemalt
viis aastat toetamise lõppemisest või annetuse tegemisest arvates.
5.5.5. Seltsi veebilehel märgitakse toetuse või annetuse saaja nimi või nimetus, toetuse või
annetuse summa ning põhjendus, kuidas toetus või annetus aitab kaasa Seltsi tegevus- ja
finantseesmärkide saavutamisele.
6. AUDIITOR JA SISEKONTROLL
6.1. Seltsi audiitorite arvu määrab ja audiitorid nimetab Üldkoosolek, kes määrab ka audiitorite
tasustamise korra. Üldkoosolek võib audiitori nimetada ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks
või teatud tähtajaks. Juhatus esitab äriregistrile Seltsi audiitori(te) nimekirja.
6.2. Selts on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise. Selts on kohustatud
moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust, kui aruandeaasta
bilansipäeva seisuga on Seltsi bilansimaht suurem kui 15 miljonit eurot või aruandeaasta tulud
on suuremad kui 10 miljonit eurot.
6.3. Punktis 6.2 sätestatud siseaudiitori ametikoha loomisest ja siseaudiitori teenuse ostmisest
võib loobuda üksnes juhul, kui Seltsile ei laiene audiitortegevuse seaduses sätestatud
auditikomitee moodustamise kohustus, nõukogu sellekohane otsus on kooskõlastatud Seltsi
aktsionäride üldkoosolekuga ning riigi osaluse valitseja võimaldab nõukogul kasutada
siseauditite tegemiseks enda juhitava asutuse siseauditi üksust.
6.4. Riigi osaluse valitsejal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda
poolt juhitava asutuse struktuuriüksust.
6.5. Riigi osaluse valitsejal on õigus tutvuda Nõukogu ja siseauditi tegevusega seotud
dokumentidega.
7. ARUANDLUS JA KASUMI JAOTAMINE
7.1. Majandusaasta
Seltsi majandusaasta on kalendriaasta.
7.2. Aruande koostamine, esitamine ja kinnitamine
7.2.1. Pärast majandusaasta lõppu koostab Juhatus raamatupidamise aastaaruande,
tegevusaruande ja ettepaneku kasumi jaotamise kohta (majandusaasta aruanne), esitab need
audiitori(te)le järeldusotsuse tegemiseks ning Nõukogule. Majandusaasta aruande kinnitab
Üldkoosolek. Majandusaasta aruandes antakse ülevaade hea ühingujuhtimise tava ning
jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtete järgimise kohta, osaühingu tegevuse
10
oluliste majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnamõjude ning võimalike muude oluliste mõjude
kohta, mis võivad mõjutada asjaomaseid huvirühmi.
7.2.2. Seltsil on kohustus kinnitada majandusaasta aruanne ja esitada see registrile nelja kuu
jooksul majandusaasta lõppemisest arvates.
7.2.3. Seltsi kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse eelarve, mis peab vastama riigieelarve
seaduses sätestatud eelarvepositsiooni reeglitele, netovõlakoormuse reeglile ja kehtestatud
piirangutele. Eelarves kavandatud põhitegevuse tulem ei või olla väiksem ega
netovõlakoormus suurem kui Nõukogu kinnitatud finantsplaanis. Selts koostab ja esitab igal
aastal riigieelarve seaduses sätestatud nõuetele vastava finantsplaani, mis on aluseks Seltsi
eelarve koostamisel.
7.3. Kasumi jaotamine
Kasumi jaotamise otsuse võtab vastu Üldkoosolek auditeeritud ja nõukogu poolt kinnitatud
raamatupidamise aastaaruande alusel, näidates ära puhaskasumi suuruse, eraldised
reservkapitali ja teistesse reservidesse, aktsionäridele väljamakstava kasumiosa suuruse ja
kasumi kasutamise muuks otstarbeks.
7.4. Reservkapital
Reservkapital moodustatakse iga-aastasest puhaskasumi eraldisest, samuti muudest eraldistest,
mis kantakse reservkapitali seaduse ja Põhikirja alusel. Reservkapitali suurus on 1/10
Aktsiakapitalist, kui seadus ei sätesta teisiti. Igal majandusaastal reservkapitali kantava summa
otsustab Üldkoosolek kooskõlas seaduse ja käesoleva Põhikirjaga. Seltsi kahjum kaetakse
reservkapitalist, kui Aktsionärid ei otsusta teisiti. Reservkapitalist ei või teha väljamakseid
Aktsionäridele.
7.5. Dividendid
Dividendide maksmise otsustab Üldkoosolek, juhindudes seaduse nõuetest. Dividendide
jagamise otsuses nähakse ette dividendidena jaotatava kasumi suurus, dividendide maksmise
kord ja tähtajad. Juhatus teatab ühe (1) kuu jooksul arvates vastava Üldkoosoleku otsuse
vastuvõtmisest Aktsionäridele dividendide maksmise aja, koha ja maksmise korra.
7.6. Teabe avalikustamine
7.6.1. Üldkoosoleku otsused, nõukogu koosseis, selles tehtud muudatused ja nõukogu liikmele
määratud tasu suurus avaldatakse Seltsi veebilehel 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest
arvates.
7.6.2. Selts avalikustab oma veebilehel:
a) kasumiaruande, bilansi ning rahavoogude aruande majandusaasta kolme, kuue, üheksa ja kaheteistkümne kuu finantstulemuste kohta võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning kvartali majandustegevuse ülevaate kahe kuu jooksul
pärast kvartali lõppemist;
11
b) registrile esitamisega samal ajal majandusaasta aruande ja ülevaate selle kohta, kuidas nõukogu on Seltsi tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist
korraldanud ja järelevalvet teinud, sealhulgas näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus eristatakse põhikirja
punktis 5.4.9. nimetatud juhatuse liikmele makstud täiendav tasu.
7.6.3. Kui Selts peab audiitortegevuse seaduse § 99 kohaselt moodustama auditikomitee,
avalikustab ta oma veebilehel viivitamata teated äriühingu tegevust puudutavatest olulistest
asjaoludest ja sündmustest.
8. ÜHINEMINE, JAGUNEMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE JA LÕPETAMINE
Seltsi ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine ja lõpetamine toimub seadusega ettenähtud
korras. Seltsi likvideerijateks on Juhatuse liikmed. Likvideerijate tasustamise korra määrab
Üldkoosolek.
AINUAKTSIONÄRI OTSUS
Tallinn 11.08.2026 nr 1-3/26/33
AKTSIASELTS SAARTE LIINID
Registrikood: 10216057
Aadress: Saare maakond, Saaremaa vald, Kuressaare linn, Rohu tn 5
Aktsiaseltsi ainuaktsionär on Eesti Vabariik
Ainuaktsionäri esindaja on osalust valitsev minister – taristuminister
Häälte arv: 9 648 500
AS Saarte Liinid põhikirja muutmine
Äriseadustiku § 298 lg 1 punkti 1 ja § 305 lõike 1 alusel ning arvestades vajadust viia AS Saarte Liinid põhikiri vastavusse riigivaraseaduse nõuetega:
1. Kinnitada AS Saarte Liinid põhikiri (lisatud).
2. Tunnistada kehtetuks AS Saarte Liinid ainuaktsionäri 08.11.2023 otsusega kinnitatud põhikiri.
3. AS-il Saarte Liinid korraldada põhikirja muudatuse esitamine Äriregistrile
(allkirjastatud digitaalselt)
Kuldar Leis taristuminister
Saata: AS Saarte Liinid, Rahandusministeerium, nõukogu liikmed Jaano Vink, Triinu Tombak,
Ivo Jaanisoo