Krediiditeaberegistri põhimääruse eelnõu tagasiside Pangaliidu tehniliselt töögrupilt

Tehnilise töögrupi tagasiside

Sissejuhatus Krediiditeaberegistri põhimäärus sätestab andmekogu pidamise korra. Andmekogu ülesehitus rajaneb selle arhitektuuril ning andmekogu arhitektuursest lahendusest omakorda sõltuvad andmekogu pidamise tehnilised kui ka juriidilised võimalused.

Registri arhitektuur

Cybernetica AS poolt loodud analüüsidokument “Positiivse krediidiregistri lahendusvariandid” (versioon 1.1, 25.01.2024) kaardistab arhitektuuri kavandamise protsessi, kirjeldab süsteemile esitatavad nõuded, esitab detailse ülevaate andmekoosseisust ning analüüsib riske ning nende maandusmeetmeid.

Näiteks on kandidaatarhitektuuride hulgas pakutud lahendusi, mis võimaldavad tagada erinevaid andmekaitse tagamise meetodeid, sealhulgas piirata registripidaja ligipääsu andmetele või tagada registri käideldavust. Kandidaatarhitektuuri valikust ning tehnilistest lahendustest aga sõltub nii andmekogu toimeloogika, seda pidavad osapooled ning lõpuks ka andmekogu reguleeriv määrus.

Andmekaitse ning riskianalüüs

Cybernetica analüüsidokumendis on ka põhjalikult välja toodud riskid, milles käsitletakse nii andmekaitse- ja küberturbe alaseid ning registri pidamisega seotud riske. Riskidele on pakutud välja maandusmeetmeid, sealhulgas privaatsuskaitse tehnoloogiate kujul. Ülevaate privaatsuskaitse tehnoloogiatest annab dokument ”Privaatsuskaitse tehnoloogiate kontseptsioon” (viide: https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2024- 12/Privaatsuskaitse%20tehnoloogiate%20kontseptsioon.pdf ), mille koostas Cybernetica AS Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel (2023). Kumbki dokument ei ole juriidiliselt siduv vaid nendes kirjeldatud ettepanekud peaks kajastuma andmekogu määruses.

Registri pidamist käsitlev määrus sätestab küll mõne andmekaitsealase võimaliku implementatsiooni detaili, näiteks §7 lõige 3:

§ 7. Krediiditeaberegistri andmed

(3) Krediiditeabe jagamise seaduse § 10 lõike 1 punktis 1 nimetatud isiku tehtud päringu vastuses asendatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud andmed unikaalse numbriga, mis ei võimalda krediiditeabe andjat tuvastada.

Siinkohal olevas näites on toodud küll üks võimalik konkreetne meetod, kuid kui antud meetodit kasutatakse üle terve andmekogu - näiteks üks krediidiasutus saab alati unikaalseks numbriks 10, siis iga järgneva tarbija andmete päringu vastuses on võimalik siis tuvastada, et tegemist on sama asutusega ja arvestades krediidiandjate piiratud hulka, siis oleks üsna lihtne krediidiandja tuvastamine. Seevastu võib mõni teine võimalik meede tagada tunduvalt parema andmekaitsealase tulemuse.

Jätkates teemaarendusega võib järgneva näitena välja tuua §7 lõike 1 punkti 4:

§ 7. Krediiditeaberegistri andmed

(4) tarbijakrediidilepingu üldandmed – number, sõlmimise kuupäev ja lõppemise tähtpäev;

Tingituna asjaolust, et määruses käsitletakse ühe tervikuna terve andmekogu andmekoosseisu (kaudselt seega andmemudelit) ning ei ole eraldi täpsustatud, milline on andmekogu terviklik andmekoosseis, mis on andmekoosseisud, mida krediiditeabeandjad on kohustatud esitama või millised on andmekoosseisud, mis päringu tegemisel krediiditeabe andjale väljastatakse, võib siinkohal eeldada, et registrisse päringu tegemisel kuulub vastuse hulka sõlmitud tarbijakrediidilepingute üldandmed, sealhulgas lepingu number.

Lepingu number - täpsemini võiks olla defineeritud, kui lepingut identifitseeriv unikaalne tunnus krediidiandja lõikes on üldjuhul krediidiandja spetsiifiline. Igal krediidiandjal võib olla oma lepingu numbrite väljaandmise süsteem, mistõttu võib olla üsna hõlpsalt krediidiandja kaudselt tuvastatav. Kui seaduseandja kandev mõte määrust luues oli kaitsta ka pangasaladust krediidiandjate lõikes, mida võib eeldada §7 lõige 3 põhjal, siis lepingu numbri avalikustamine andmepäringus seda eesmärki riivab.

Antud juhul on tegemist mõningate üksikute näidetega, kuid Cybernetica analüüsidokument viitab konkreetsetele ettepanekutele, riskianalüüsile, millega võiks registri pidamist reguleeriv määrus kajastada.

Ettepanek oleks määruses kajastada taodeldavat eesmärki – tagamaks andmekaitse, välistamaks sealhulgas krediidiandja otsest või kaudset tuvastamist teistel krediidiandjatel.

Määruse seletuskirjas puudub eraldiseisvalt andmekaitse alane mõjuhinnang ja riskianalüüs, mis oleks arvestades andmekoosseisu ilmselt mõistlik põhjalikumalt läbi viia, kuna see mõjutab nii määruse sõnastust kui hilisemat registri arendust ning tööd.

Määruse ülesehitus

Registri määruse ülesehituse juures võib õigusloomest võrdluseks tuua näiteks Tervise infosüsteemi põhimääruse ( https://www.riigiteataja.ee/et/akt/128032026002?leiaKehtiv ), mis on kehtestatud Tervishoiuteenuste korraldamise seadus (TTKS) raames ( https://www.riigiteataja.ee/et/akt/119062026006?leiaKehtiv ). Andmekogu määrus kirjeldab ära selle pidamise eesmärgi, infosüsteemi ülesehituse, turbemeetmed, töötlejad ja nende ülesanded, andmete edastamise aga ka andmete väljastamise tingimused, andmesubjekti õigused.

Andmekoosseisud

Andmekogu andmekoosseis kirjeldab, milliseid andmeid registrisse kogutakse, milliseid andmeid talletatakse ja mida väljastatakse. Näiteks määrus Tervise infosüsteemi andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused ( https://www.riigiteataja.ee/et/akt/120032026003?leiaKehtiv ) kirjeldab koos lisadega täpse andmekoosseisu. Andmekoosseisu juures viidatakse rahvusvahelistele klassifikaatoritele, mis aitab tagada andmete taaskasutust ning integratsiooni. Andmete klassifikaatorite ja andmeelementide definitsioon aitab osalistel selgelt mõista, kuidas andmeid esitatakse ning mida tarbitud andmed tähendavad.

Andmekoosseisude eristus Tuleks eristada olemuslikult registri terviklikku andmekoosseisu – millest register koosneb ning lähtuvalt kasutusjuhtudest või kasutuslugudest selle alamhulkasid:

• Terviklik andmekoosseis, mis koosneb o Esitatav andmekoosseis

▪ Krediiditarbija poolt esitatav andmekoosseis - eelkõige piirangutega nimekirja kandmine

▪ Krediidiandja poolt esitatav andmekoosseis, sh. meta-andmed o Väljastatav andmekooseis

▪ Krediiditarbijale väljastatav andmekoosseis (subjekti enda kohta käivad andmed)

▪ Krediidiandjale väljastatav andmekoosseis, liigitatuna: • Krediidiandjale väljastatav andmekoosseis krediidiandja enda

poolt esitatud krediiditeabe lõikes (nö. oma klientide andmed - kvaliteedikontrolliks)

• Krediidiandjale väljastatav andmekoosseis teiste krediidiandjate poolt esitatud krediiditeabe lõikes (nö. teiste klientide andmed)

• Krediiditarbijate piirangute nimekirja liikmelisus ja selle muutused o Ligipääsuandmed ning õiguste- ja pääsuhaldus o Tehnilised metaandmed o Logiandmed o Auditeeritavuse tagamise andmed o Andmejälgija andmed o jne.

• Täiendavalt, millistele andmetele, milliste õigustega ning mis detailsusega on ligipääs osapooltel nagu:

o Registripidaja o Statistikaametil o Rahandusministeeriumil o Õiguskaitseorganitel o Kolmandatel osapooltel

Andmete definitsioon, kvaliteet ja terviklikkus ning ajakohasus

Olemuslikult käsitleb register aegteljel muutuvaid andmeid – tehnilises mõttes sündmusi. Andmete uuenemise sagedus sõltub aga definitsioonist ning nõuetest. Soovitus oleks talletada andmed koos nende ajalooga, tagamaks registri toimimisel läbipaistvuse. Sõltuvalt näiteks krediidijäägi definitsioonist võib tekkida olukord, kus andmeid tuleb edastada kord päevas või tihedamini - näiteks kui toimub tagasimakse laekumine või krediidisumma muutus. Tihe andmete edastamine tekitab koormust nii registrile kui liidestujatele, samas võib tagada andmete ajakohasuse. Ajaloo kuvamise põhjal on samas võimalik tuletada tarbija krediidikäitumist, kuid mitmikpäringute tegemisel (sama päring erineval ajahetkel) tekib paratamatult see ajalugu ka päringu tegija poolel.

Andmekvaliteedi hindamiseks peaks olema andmemudel selgelt defineeritud, vähemasti registripidaja poolt koos selgete kvaliteedimõõdikutega. Andmekvaliteedi määramine algab täpsest definitsioonist, seda võimestab standardite ja klassifikaatorite kasutamine kuid ka hilisemas implementatsioonis juba konkreetsed tehnilised meetmed. Andmekvaliteedi mõõtmiseks peab kirjeldama kvaliteedimõõdikud. Näiteks tuleks sealhulgas eristada, kas

andmeväli on “tühi”, sest andmed puudusid, antud andmeväli antud kontekstis ei kohaldunud või on jäänud täitmata tehnilise tõrke tõttu - ehk siis ka tühjal väljal võib-olla mitu tähendust.

Andmete definitsiooni osas tähelepanekuid:

• Läbivalt peaks olema mõisted defineeritud. • Krediidiliigi tüüp - millest lähtub, mida iga liik endas kirjeldab ja kuidas need

defineeritud on. • Isiku üldandmetes sätestatakse tema ees- ja perekonnanimi ning isikukood või selle

puudumise korral sünniaeg - kui aga isiku alla loetakse ka Eestis isikukoodi mitte omavat isikut, siis võiks viidata eIDAS või standardist tulenevale isiku identifitseerimise meetodile.

Krediiditeabe andjatel peab olema võimalus enda poolt edastatud andmeid kontrollida, valideerimaks, kas registris on talletanud andmed, mis sinna esitati. Krediiditeabe andja peaks saama pärida enda poolt esitatud andmeid nende esitamise koosseisus, kas üksiku tarbija, ajaperioodi või terve andmestiku lõikes. See võimaldaks lahendada tehnilisi tõrkeid.

Andmekvaliteedi, auditeeritavuse ja tehniliste ülesannete täitmiseks peab register talletama ka meta-andmeid, näiteks andmete saatmise aeg, andmete laekumise aeg, andmete uuenemise aeg, andmete esitajate ja päringute tegijate ning süsteemide tunnused, idempotentsuse võtmed jm.

Andmete ajakohasusega seoses peaks register talletama, kuvama ning väljastama, mis ajahetke seisuga andmed on. Näiteks võib välja tuua riski, kus tarbija teeb laenutaotluse mitmesse krediidiasutusse korraga ning tekib teoreetiline võimalus, et taotlus rahuldatakse mitme asutuse poolt korraga. Siit lähtuvalt on oluline defineerida andmevahetuse tihedus andmekoosseisude lõikes, mis muudatuste korral.

Piirangute nimekirja korral võib tekkida küsimus, kas olemasolevate tarbijakrediidilepingute puhul tuleb ka tarbijate lõikes pidevalt kontrollida ega nad ei ole piirangute nimekirja kantud või tuleks seda teha ainult uute lepingute sõlmimisel?

Registri käideldavus ning äririsk

Tingituna olukorrast, kus registri kasutamine muutub krediidi väljastamisel kohustuslikuks, muutub oluliseks ka selle registri käideldavus. Kuidas jõustatakse käideldavuse tagamist ning kuidas toimida olukorras, kui registripidaja kas ei suuda käideldavust tagada või register lülitatakse välja.

Registri määrus ei pea tingimata tehniliselt täpselt kirjeldama registri toimimise tehnilisi detaile, kuid jätma mõistlikuks implementatsiooniks võimalused läbi funktsionaalsete ning mittefunktsionaalsete nõuete kirjeldamise.

Hiljemalt registripidaja leidmisel tuleks sätestada käideldavuse ootused. Näiteks - mis on süsteemi eeldatav tööaeg (24/7?), päringute maksimaalsed vasteajad jne. § 6 lg 5 punkt 4 kohaselt sätestatakse krediiditeaberegistri põhimääruses ka täiendavad tehnilised ja korralduslikud kaitsemeetmed, kuid neid määruses eraldi sätestatud pole.

Kuidas maandatakse ühest registripidajast tulenevat vendor lock-in riski? Kui registripidaja peaks tulevikus vahetuma (nt. uus riigihange), kas siis toimub registri infosüsteemi üleandmine või andmete üleandmine - kas registripidaja on selleks kohustatud?

Registriga liidestumine ning kasutajaliides Lähtuvalt sellest, et andmesubjektil on õigus tutvuda enda kohta registrisse kantud andmetega saab eeldatavasti registril olema kasutajaliides. Pangaliidu liikmetel on võimalik liidestuda registriga üle riikliku andmevahetuskihi X-tee, kuid volitatud töötleja määratud viisil ja kasutajaõiguste alusel tuleks vähemasti registripidaja lõikes siis hiljem kokku leppida liidestujatega. Andmevahetus peab tagama infosüsteemide vahelise liidestatavuse tehnilise võimaluse koos turvalise andmesidekanaliga. Andmevahetuskanal peab olema ajas püsiva liidesega (versioneeritud liidesed). Registripidaja võiks võimaldada väiksematele krediidiandjatele kasutajaliidese kaudu andmete esitamise võimaluse, kuid masinmõistetava liidese olemasolu peab olema tagatud.

Registri tulevik, andmete taaskasutus Soovitame tähelepanu pöörata rahvusvahelistele standarditele, Euroopa Liidu õigusele ning võimalikule rahvusvahelisele andmevahetusele tulevikus, näiteks mida võib sätestada CCD2. Juhul, kui sarnane andmevahetus saab tulevikus olema piiriülene, siis tuleb ennatlikult tähelepanu pöörata andmete ühiselt mõistetavusele, standardsetele klassifikaatoritele, standardiseeritud andmemudelile jne (interoperability standards).

Registri käivitus ja andmete “esmaesitamine”

Registri käivitus võib toimuda etapiviisiliselt, kus esmalt toimub registrile andmete esitamine ning piisava andmevalimi, mispuhul saaks registrist esindusliku valimiga usaldusväärne andmekogu.

Määrusest jääb selgusetuks, kas registrile peaks esitama vaid registri käivituse järel tekkinud tarbijakrediidi lepingute kohta või ka kehtivate lepingute kohta. Samas, kui registris talletatakse ka lõppenud lepinguid teatud aja vältel, siis kas ka need tuleks esmaesitamise käigus edastada?

Kasutuskogemus ja tugi Soovitame registri väljatöötamisel tähelepanu pöörata intuitiivsele kasutuskogemusele, kuid töötada välja ka tugimaterjale ja dokumentatsiooni, mis aitaksid ka krediiditarbijal enda kohta andmete pärimisel selgust saada. Registripidaja peaks tagama kasutajatoe ja klienditoe olemasolu.

Kokkuvõte Tehnilise töörühma poolelt soovitame tähelepanu pöörata Cybernetica AS läbi viidud analüüsile, sealhulgas privaatsuskaitsetehnoloogiatele ning arvestada registri määruses tehtud ettepanekutega.

Pangaliidu tehniline toimkong on valmis konsulteerima, kuid soovitaks ringi kaasata:

• võimalusel arhitekti või süsteemianalüütiku Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskusest (RMIT),

• Cybernetica AS kui analüüsi läbi viinud asutuse, • Justiits- ja Digiministeeriumi AI ja andmete talitus Digiriigi osakonna struktuuris.

Soovime, et krediidiregister aitaks tagada oma eesmärke ning teha seda turvaliselt ja töökindlalt, jätkusuutlikult. Eeldatavasti on ettepanekute hulgas mitmeid aspekte, millega tuleb tegeleda registri volitatud pidajal tulevikus, soovime, et määrus seda kindlasti toetaks. Tänastest otsustest ja disainist sõltub süsteemi otstarbekus, turvalisus, kulu ja kasu tulevikus.

Maakri 30, Tallinn 10145 T +372 611 6567 [email protected] pangaliit.ee

Jürgen Ligi Rahandusministeerium [email protected] Teie: 22.06.2026 nr 1.1-10.1/2696-1

Meie: 10.08.2026 nr 39

Eesti Pangaliidu kommentaarid ja ettepanekud krediiditeaberegistri põhimääruse eelnõule

Austatud hr Jürgen Ligi

Täname võimaluse eest avaldada arvamust krediiditeaberegistri põhimääruse eelnõu (edaspidi Eelnõu) osas. Eelnõu on väga oodatud, et krediiditeaberegister (edaspidi Register) hakkaks toimima.

Siinjuures sooviksime siiski juhtida Rahandusministeeriumi tähelepanu mõningatele Eelnõus sisalduvatele ja teemaga seonduvatele kitsaskohtadele.

I. Üldised märkused ja tähelepanekud

Eesti Pangaliit (edaspidi Pangaliit) on seisukohal, et põhimäärus peab, võrreldes Eelnõus hetkel tooduga, palju detailsemalt reguleerima Registri pidamise ja toimimise korda, vastutava ja volitatud töötleja ülesandeid ning Registris kajastatavate andmete koosseisu. Leiame, et antud määruse juures on detailsem lähenemine hädavajalik, et tagada andmete esitajatele ja päringu tegijatele kindlus Registri tõrgeteta toimimise ning sealt saadava andmekvaliteedi osas. Määrusega andmekategooriate detailsemalt kirjeldamine on vajalik selleks, et tagada andmeandjate ühetaoline lähenemine. Hetkel tekitavad osade andmekategooriate kirjeldused pigem arusaamatust – mis andmestik, mille kohta, mis täpsusastmega tuleb registripidajale esitada ning millal ja kuidas tuleb esitada andmeuuendus kui andmed on muutunud. Kas mõni andmeväli, nt nõudejääk, on lubatud asjakohasel juhul jätta lahtiseks, kui krediidileping ei ole veel üles öeldud või selle lõpptähtpäev saabunud? Krediiditeabe jagamise seaduse menetlemisel sai lähtekohaks, et seadusesse kirja pandud andmekategooriate detailsem ja täpsem sisu sätestatakse määrusega. Samuti tuleb vähemalt põhimääruse tasandil lahendada Registrisse kogutavate andmete rollipõhise nähtavuse küsimused – kellele ja mida Registrisse kogutud andmestikust päringu esitamisel vastusena kuvatakse, kuna andmestik on suuresti seotud pangasaladusega kaitstud teabega. Vastasel korral väljastatakse pangasaladust kolmandatele isikutele (peamiselt avaliku sektori esindajatele) oluliselt suuremas mahus, kui see on vajalik, mis rikub andmete töötlemise minimaalsuse põhimõtet ja pangasaladusena käsitletavate andmete kaitset. Hetkel jääb aga arusaamatuks kuidas ja kus on plaanitud reguleerida Cybernetika AS poolt 2024. aastal koostatud analüüsidokumendis toodud põhiteemad – nt Registri tehniline võimekus, andmetele rollipõhine ligipääs, nähtavus. Lisaks Registri turvaklassile, peab määrus sätestama täpsemalt Registri töös tõrgete tekkimisel nende kõrvaldamise

ajaraamid - kui pikalt on lubatud plaanilised ja plaanimatud töökatkestused. Neid ülaltoodud teemasid ei saa jätta määruse väliseks, nt riigihanke tingimustega reguleeritavateks. Märgime lisaks seda, et kuna krediiditeabe jagamise seadus sätestab §-s 6 määruse sisule piirid, siis Pangaliidu hinnangul puudub seaduses volitusnorm, mis võimaldaks kehtestada määrusega krediiditeabe andjale lisakohustusi (vt määruse § 10). Andme andja saab vastutada vaid õigete andmete esitamise eest, kuid ta ei saa tegeleda registrisse kantud ebaõigete andmete parandamisega või parandatud andmete Registrisse sisse kandmisega, sest andme andja ei ole Registri pidaja. Seega saab andme andja vastutus piirduda vaid õigete andmete esitamiskohustusega registripidajale, mitte aga registrikannete õigsuse üle kontrollimisega Registris. Kuna tarbijakrediidi andjatele on seadusega pandud kohustus Registrisse andmeid esitada ning sealt laenutaotleja krediidivõime hindamiseks andmeid pärida, siis ei saa määrusega lahendada üldsõnaliselt olukorda, millal võib andmetele juurdepääsu piirata või keelata, samuti isiku või asutuse loamenetlust. Pangaliit on seisukohal, et neid otsuseid ei saa teha volitatud töötleja. Määrusega on lahendamata vastava otsuse vaidlustamise kord. Eelnõu ei anna vastuseid, kuidas korraldatakse tarbija laenukeelu avalduste menetlemine ega ka keelu Registrisse sisestamise tähtaja kohta. Vastavad korralduslikud sätted peaks sätestama põhimäärus.

II. Märkused, küsimused ja ettepanekud Eelnõu paragrahvide

kaupa

Nr Viide sättele Kommentaar/ettepanek

1 § 2. Krediiditeaberegistri turvaklass ja

turbeaste

2 § 4. Vastutava töötleja ülesanded

3 § 5. Volitatud töötleja ülesanded Pangaliidu hinnangul on põhimääruses mitmed

vastutava töötleja ülesanded ja õigused

määratletud volitatud töötleja ülesannetena, sh

sisulist otsustamist nõudvad ülesanded, nagu

õigusliku aluse kontroll, juurdepääsuõiguste

andmise ja lõpetamise õigus.

Vastutuse seisukohast: volitatud töötleja osas on

põhimääruses otse ja selgelt välja toodud, et

volitatud töötleja vastutab

andmetöötlustoimingute õiguspärasuse eest (§ 5

p 2) ja isikuandmete töötlemise nõuete täitmise

eest (§ 5 p 3). IKÜM kohaselt lasub vastutus

isikuandmete nõuetekohase töötlemise eest

eeskätt vastutaval töötlejal. Kuna põhimääruse §-

is 4 ei ole vastutava töötleja ülesannete all

vastutava töötleja vastutuse osas sõnagi öeldud,

tekib küsimus, et kas krediiditeaberegistri osas on

vastutav töötleja oma vastutuse delegeerinud

volitatud töötlejale. Selline lahendus ei vasta

IKÜM mõttele ehk vastutav töötleja ei saa oma

vastutust delegeerida volitatud töötlejale.

§ 5 p 1) tagab registriteenuse

nõuetekohase osutamise, sealhulgas

andmete kogumise, haldamise ja

säilitamise;

Kui kiiresti edastatud andmed peavad kajastuma

Registris? Millise aja jooksul on Registril kohustus

andmed Registrisse “kanda”? Ettepanek on

sätestada määruses tähtaeg vastava kohustuse

täitmise kohta.

§ 5 p 2) vastutab

andmetöötlustoimingute õiguspärasuse

eest;

Jääb ebaselgeks, mille alusel toimub

andmetöötlustoimingute õiguspärasuse kontroll.

Üheks andmetöötlustoiminguks, mille

õiguspärasust peab volitatud töötleja kontrollima,

on krediiditeabe väljastamine ehk volitatud

töötleja peab kontrollima, kas krediiditeabe osas

päringu teinud isikul on selleks õiguslik alus ja

asjakohane eesmärk.

Krediidiasutuste seaduse (KAS) § 88 lg 6 sätestab

nõuded krediidiasutustele kolmandate isikute

poolt pangasaladuse saamiseks edastatud

järelpärimistele.

Kas krediiditeaberegistrist teabe pärimiseks

sätestatakse teatud isikute päringute suhtes

analoogsed nõuded?

Päringu tegemisel peab kohaldama kehtiva KAS §

88 lõike 6 „filtrit“ ehk päringu tegemisel peab

tuvastatud isik viitega tema ametikohale

sisestama andmete kasutamise eesmärgi,

ammendava loetelu andmetest ja õigusliku aluse.

Ei piisa viitest, et tegemist on kohtu-, pärimis- või

täitemenetlusega vmt, peab olema ka tegelik

eesmärk ja loetelu andmetest. Andmete loetelu,

millele üks või teine ametnik tohib ligi pääseda,

peaks olema kooskõlastatud pankadega. Vastasel

korral ei ole järelevalve läbiviimine võimalik.

Ning mille alusel registripidaja päritava info

vajalikkust ehk eesmärki ja asjakohase õigusliku

aluse (sh õigustatud huvi) olemasolu kontrollib?

Soovime siiski märkida, et ka päringute suhtes

nõuete kehtestamisel jääb siiski üles küsimus,

kuidas saab registripidaja päringute õigsust

kontrollida.

Selleks, et edastada infot KJS § 10 lg 1 punktides 2

– 12 nimetatud kolmandatele isikutele, sh avaliku

võimu kandjatele, tuleb tagada, et nende isikute

tegevust reguleerivates õigusaktides on otseselt

öeldud, et isikul on õigus teha konkreetsel

eesmärgil päring krediiditeaberegistrisse, samuti

milliseid andmeid on isikul õigus Registrist saada.

Vastupidisel juhul tekib sarnane olukord nagu oli

hiljuti täitmisregistri ja sellest andmete

pärimisega.

§ 5 p 8) annab loa isiku või asutuse

liidestamiseks registriga, kontrollides

eelnevalt õigusliku aluse olemasolu

asjakohasust ja tehnilist võimekust ning

otsustab juurdepääsuõiguse

äravõtmise;

Jääb ebaselgeks kuidas kontrollib registripidaja

õigusliku aluse asjakohasust? Vt Pangaliidu

kommentaare käesoleva paragrahvi punkt 2 all.

Kirjeldamata on loa andmise otsustamise

kriteeriumid, milline on menetlus, kes on

kaasatud. Kas Rahandusministeerium on kaasatud

ja otsustab vastutava töötlejana sisuliselt loa

andmise?

Krediidiandjalt juurdepääsu äravõtmine piirab

sisuliselt krediidiandja tegevust, seega peab

olema võimalus juurdepääsuõiguse äravõtmise

otsus vaidlustada? FI on krediidiandjale andnud

tegevusloa, aga läbi erinevate registriliideste saab

krediidiandja tegevust piirata ilma tegevusluba

ära võtmata.

Pangaliidu hinnangul peab tegevusloa olemasolu

garanteerima juurdepääsu Registrile ning

juurdepääsuõiguste äravõtmise alused peavad

olema kirjas seaduses endas (KJS), mitte Registri

põhimääruses.

§ 5 p 12 - ) teavitab krediiditeabe

andjaid ja registriga liidestatud

andmesaajaid viivitamata registri

toimimist takistavatest asjaoludest,

registri muutmise või arendamise

kavatsusest ning registri pidamist ja

kasutamist mõjutavate õigusaktide

kehtestamise või muutmise kavatsusest,

samuti annab muud vajalikku teavet;

Pangaliidu hinnangul on eelsätestatud kohustus

„teavitab /…/ registri pidamist ja kasutamist

mõjutavate õigusaktide kehtestamise või

muutmise kavatsusest, …“ vastutava töötleja

kohustus, sest vastutav töötleja algatab registriga

seotud õigusaktide muutmise või uute

õigusaktide kehtestamise.

§ 5 p 14) nõustab ja juhendab

krediiditeabe andjaid ja andmesaajaid

registri kasutamisega seotud

küsimustes;

Kuidas volitatud töötleja tagab sisulise

nõustamise õigsuse ja vastavuse õigusaktidele?

Kuidas selline jooksev nõustamine välja näeb –

kas registripidajal on kohustus luua näiteks

kasutajatoe funktsioon?

§ 5 p 18) tagab, et tema töötajatel on

juurdepääs registriandmetele üksnes

töökohustuste täitmiseks määratud

ulatuses;

Märgime, et nimetatud kohustuse tagamiseks

peab volitatud töötleja oma töötajate toimingud

nõuetekohaselt logima ja teostama regulaarselt

juurdepääsuõiguste kontrolle.

4 § 6. Krediiditeabe andja ülesanded Antud paragrahv tuleb määrusest välja jätta.

Krediiditeabe andjale määrusega täiendavate

kohustuste panemine ületaks KJS § 6 lg 5

volitusnormi piire, sest seadus ei delegeeri

ministrile õigust krediiditeabe andjate õigusi ega

kohustusi põhimäärusega reguleerida. (2. peatüki

pealkiri vastavalt muuta: "Krediiditeaberegistri

vastutav ja volitatud töötleja")

Lisaks – krediiditeabe andja ei saa vastutada selle

eest, kas registripidaja avalikustab Registris

andmed õigesti (krediidiandja esitatud kujul).

Tuleb eristada andmete edastamist ja andmete

Registris kuvamist.

5 § 7. Krediiditeaberegistri andmed Määruse tasandil tuleb lahendada ka andmete

rollipõhise nähtavuse küsimused.

§ 7 lg 1 p 3) krediidi füüsilisest isikust

käendaja andmed – ees- ja

perekonnanimi, isikukood või selle

puudumise korral sünniaeg ning

käendusest tuleneva kohustuse suurus

täiseurodes või sendi täpsusega;

Teeme ettepaneku, et andmeteks oleks käendaja

ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle

puudumise korral sünniaeg ning

käenduslepinguga kokku lepitud käendaja

vastutuse rahaline maksimumsumma täiseurodes

sendi täpsusega. Kui käenduslepingus vastutuse

rahaline maksimumsumma puudub (s.t leping on

sõlmitud ajal, mil seadusega puudus kohustus

märkida lepingusse vastutuse rahalist

maksimumsummat), siis jääb vastava summa

lahter täitmata. Solidaarse ja osavastutusega

käenduse osas samad reeglid.

Pangaliit ei pea vajalikuks tekitada olukorda, kus

sellise limiteerimata käenduse korral peab

käenduskohustuse raporteerimiseks hakkama

looma seoseid käendusega tagatud

krediidikohustusega, mis tegelikult ajas muutub

(väheneb, kuid võib kõrvalnõuete tõttu ka

suureneda). Samuti ei ole vaja käendusega koos

raporteerida käendusega tagatud

krediidikohustuse andmeid.

§ 7 lg 1 4) tarbijakrediidilepingu

üldandmed – number, sõlmimise

kuupäev ja lõppemise tähtpäev;

Lõppemise tähtpäev – määrus peab sätestama,

mida raporteeritakse ja kuvatakse tähtpäeva osas

krediitkaardilepingu või muu tähtajatu lepingu

korral? Kas N/A?

Pangaliidu ettepanek: luua lisaväli staatusega

tähtajatu/tähtajaline.

Kuidas lahendatakse olukord, et krediidiandja

Registrist päringut tehes tunneb vastusest ära

enda poolt andmesubjektile väljastatud laenu /

temaga sõlmitud käenduse?

Määruses on kirjeldamata, mida näevad päringu

tegijad, sh tarbija ise. Krediiditeabe andja peab

nägema oma andmeid terviklikult, siis saab ka

kontrollida andmete korrektsust.

Kui tähtpäev on saabunud, raporteerivad

krediiditeabe andjad nõudejääki.

§ 7 lg 1 p 5) krediidiliik –

elamukinnisvaraga seotud krediit,

sõiduki liising, muu vara liising, vara ost

järelmaksuga, krediitkaardilaen,

arvelduskrediit ja muu rahaline krediit;

Pangaliidu ettepanek krediidiliikide

täpsustamiseks:

1. Kinnisvaraga tagatud tarbijakrediit - tagatisega

suuremahulised, pikaajalised laenud, mille

otstarve on isiklikuks kasutuseks eluaseme ost või

ehitamine, üürikinnisvara, suvekodu ostmine. Siia

kuuluvad ka muul otstarbel võetud laenud, mis on

tagatud kinnisvarale seatud hüpoteegiga (nt.

kodukapitalilaen jne).

2. Tagatisega tarbimislaen – muu tagatisega laen

(välja arvatud kinnisvara), mille otstarve ei ole

piiratud või mille eesmärk on hariduse

omandamisega seotud kulude katmine, välja

arvatud riigi tagatisega õppelaen (nt. tagatisega

väikelaen, väärtpaberitagatisega laen, käendusega

laen, jne).

3. Tagatiseta tarbimislaen - tagatiseta laenud,

mille otstarve võib olla vaba (nt väikelaen) või

seotud konkreetse kauba/teenuse soetamisega

(nt järelmaks).

4. Liisingud - kapitalirent, mille otstarve on

sõiduvahendite või muude liikurite või muu vara

soetamine vara omandamise eesmärgil ning

kasutusrent, mille otstarve on vara kasutamine

kindlaksmääratud ajaks ilma kohustuseta ese

osta. Muuhulgas ka kinnisvaraliising.

5. Revolveeriv tarbijakrediit (krediidilimiit) -

tagatiseta tarbimiskrediidid (seotud sissetuleku

või kontokäibega), mille otstarve on igapäevaste

ostutehingute tegemine, arvelduskonto ajutise

likviidsuse tagamine või jooksvate kulude katmine

korduvkasutatava krediidilimiidi raames (nt.

krediitkaart, arvelduskrediit, limiidikonto).

Lisaks teeme täiendava ettepaneku § 7 lg 1 p 5

osas, milleks on luua riiklikult tagatud õppelaenu

jaoks eraldi krediidiliik (muudatus/ täiendus

eelnevalt esitatud ettepanekule):

6. Riigi tagatud õppelaen – õppetoetuste ja

õppelaenu seaduses reguleeritud arvatud riigi

tagatisega õppelaen.

Põhjendus: kuna graafiku tüüp ei ole õppelaenul

üheselt võimalik ühegi liigi alla paigutada ja

pangad tekitavad õppelaenu lepingu sõlmimisel

oma süsteemi jaoks erinevat tüüpi graafikuid

(annuiteet või bullet või erigraafik) ja kliendi jaoks

koostatakse õige graafik alles siis, kui õpingud on

lõppenud (seni 1x aastas intressimaksed) võiks

luua eraldi krediiditüübi. Kui on riigi tagatud

õppelaen, siis on võimalik graafiku tüüpi

regulatsiooni põhjal oletada.

7. Muu reguleeritud krediit - laenutooted, mis ei

liigitu otseselt eelnevatesse kategooriatesse.

§ 7 lg 1 p 6) krediidi maksimaalne

summa täiseurodes või sendi

täpsusega;

Pangaliidu hinnangul on õigem sendi täpsusega,

kuna laenuarvestused on sendi täpsusega ning

krediiditeabe andja ei muuda andmeid Registrile

edastamisel. Maksimaalne summa muutub siis,

kui krediidi summat või -limiiti suurendatakse.

Limiiditoodetel (revolveeriv tarbijakrediit) tuleb

edastada limiidi maksimaalne summa.

Lisada selgesõnaliselt põhimäärusesse, et kogu

andmevahetus toimub eurodes ning lisada

selgitus, kuidas tuleb konverteerida ja millise

kursiga, kui kohustus on muus valuutas kui euro.

§ 7 lg 1 p 7) krediidijääk või nõudejääk

täiseurodes või sendi täpsusega;

Samuti sendi täpsusega.

Ettepanek: eristada krediidijääki ja nõudejääki

kahe andmevälja loomisega, krediidijäägina

edastataks põhiosa jääk (lepingu tähtpäev ei ole

saabunud), nõudejäägina kogu nõude suurus koos

kõrvalnõuetega (lepingu tähtpäev saabunud /

ülesöeldud leping) ning ainult üks andmeväljadest

saaks olla täidetud.

Limiiditoodetel (revolveeriv tarbijakrediit)

edastataks lepingu kehtivusperioodil krediidi

maksimaalne summa (punkt 6) ja nõudejääk ning

krediidijääki (punkt 7) ei edastata.

§ 7 lg 1 p 8) krediidi tagasimakse

graafiku tüüp – annuiteetmaksed,

võrdsed põhiosamaksed, osaline

amortisatsioon, ühekordne tagasimakse

Pangaliidu ettepanek graafiku tüüpide osas. Kuna määruse eesmärk on tagada Registri andmete ühetaoline esitamine, siis pakume välja järgmise lahenduse:

laenuperioodi lõpus ja muud

tagasimaksed;

1. määruses sätestada graafikutüüpide

kirjeldused;

2. lisada eraldi andmeelement: "kas

krediidijääk amortiseerub krediidilepingu

lõpptähtpäevaks täielikult (jah/ei)".

3. eemaldada graafikutüüp "osaline

amortisatsioon".

Pakutud lahendus oleks täpsem, tehnoloogiliselt lihtsam töödelda ja tulevikukindlam uute krediiditoodete lisandumisel. Graafikutüüpide kirjeldus järgmises sõnastuses: annuiteetmaksed - tagasimaksegraafik, mille korral on krediidi igakuine makse krediidilepingu kohasel tagasimakseperioodil ühesuurune ning sisaldab vähemalt põhiosa – ja intressimakset; võrdsed põhiosamaksed - tagasimaksegraafik, mille korral on krediidi igakuine põhiosa makse krediidilepingu kohasel tagasimakseperioodil ühesuurune ning sellele lisandub intressimakse ja kohalduval juhul muud maksed; osaline amortisatsioon* – tagasimaksegraafik, mille korral tehakse krediidilepingu kohasel tagasimakseperioodil annuiteet- või võrdseid põhiosamakseid sisaldavaid makseid igakuiselt, kuid krediidi põhiosa ei amortiseeru krediidilepingu lõpptähtajaks täielikult ning amortiseerimata krediidijääk kuulub tasumisele krediidilepingu lõppemisel või pärast seda; * Nimetatud graafikutüüp (osaline amortisatsioon) ei ole vajalik, kui täiendama graafikutüüpe lisatunnusega krediidijäägi amortisatsiooni osas. Alltoodud tabel on näitlikustamaks tüübi määramist, kui lisame lisatunnuse krediidijäägi amortisatsiooni osas. 

Graafikutüüp Amortiseerub lõpptähtpäevaks täielikult

Annuiteetmaksed Jah/Ei

Võrdsed põhiosamaksed

Jah/Ei

Ühekordne tagasimakse (bullet)

N/A

Muu Jah/Ei

ühekordne tagasimakse krediidiperioodi lõpus (bullet) - tagasimaksegraafik, mille korral kogu krediidi põhiosa kuulub tasumisele ühe maksena krediidilepingu lõpptähtpäeval; muud tagasimaksed – tagasimaksegraafik, mis ei vasta ühelegi käesolevas punktis nimetatud graafikutüübile (nt tagasimaksegraafikud, mille korral toimub tasumine kord kvartalis, kord aastas või muu perioodilisusega, kui igakuine; kõik muud graafikud peale annuiteetmakse ja võrdse põhiosamakse).

§ 7 lg 1 p 9) krediidi intressimäära tüüp

– fikseeritud ja fikseerimata;

Ettepanek: Kui intress on seotud muutuva

komponendiga, siis raporteeritakse ja märgitaks

Registris „fikseerimata“, „fikseeritud“

raporteeritakse siis, kui see kehtib lepingu

sõlmimise kuupäevast lepingu lõpuni.

Pangaliidu hinnangul ei saa siinkohal lähtuda VÕS

§ 94 lg-s 3 ja 4 toodud definitsioonidest, sest

need hõlmavad ka olukorra, kus laenuperioodi

kestel võib fikseeritud intress vahetuda

fikseerimata intressiga. Kuid päringu esitanud

krediidiandja peab saama juba selle esitamise

ajahetkel aru, kas leping võib sisaldada ka

olukorda, kus fikseeritud intress muutub

fikseerimata intressiks.

§ 7 lg 1 p 10) tarbijakrediidilepingus

kokku lepitud järgmise tagasimakse

suurus täiseurodes või sendi täpsusega,

arvates andmete viimasest

uuendamisest krediiditeaberegistris;

Mida mõeldakse järgmise tagasimakse suuruse all

näiteks maksepuhkuse, restruktureerimise,

krediitkaardi või arvelduskrediidi puhul?

Ettepanek: „tagasimakse suurus“ täpsemalt lahti

kirjutada.

§ 7 lg 1 p 11) krediidi tagasimakse

tasumise täieliku või osalise

edasilükkamise ajavahemik;

Ettepanek: lisada täpsustus, et andmeid

edastataks ainult kehtiva maksepuhkuse korral ja

ajavahemiku leidmiseks edastataks üksnes

lõppkuupäev.

§ 7 lg 1 p 12) tarbijakrediidilepingus

kokku lepitud kohustuse täitmisega

viivitamise fakt, kui tarbija kohustuse

täitmise tähtpäevast on möödunud 14

päeva;

Viivituse kajastamine - viivitus kajastub alates 15.

päevast, kuid ei ole selge, kuidas seda tehniliselt

käsitletakse. Kas tegemist on hetkeseisuga või

jääb Registrisse ka viivituse ajalugu? Samuti võiks

olla reguleeritud, millal viivitus Registrist

eemaldub pärast võlgnevuse tasumist.

KJS: punktis 12 nimetatud andmetele

võimaldatakse krediidiasutusele/krediidiandjale

juurdepääs kuni tarbija kohustuse täitmiseni, kuid

mitte kauem kui 45 päeva selle kohustuse

täitmisega viivitamisest arvates.

§ 7 lg 1 p 13) tarbijakrediidilepingust

tuleneva nõude loovutamise või

tarbijakrediidilepingu kolmanda isiku

poolt ülevõtmise fakt – nõude

loovutamine võlaõigusseaduse § 164

või lepingu ülevõtmine

võlaõigusseaduse § 179 tähenduses.

Kas on üheselt selge, kuidas toimub loovutatud

nõude edasine kajastamine Registris. Kuidas

välditakse olukorda, mil sama nõue kajastub

samaaegselt nii algse krediidiandja kui ka uue

võlausaldaja juures. „Ülevõtmise fakt“ - Kui

raporteerija võtab üle või annab? Kui raporteerija

loovutab, siis raporteerija ei saada seda infot

enam, laen suletud.

6 § 7 lg 2 Krediiditeaberegistri

tarbijakrediidilepingu sõlmimise

piirangutega tarbijate nimekirja

kantakse tarbija kohta:

1) ees- ja perekonnanimi;

2) isikukood või selle puudumise korral

sünniaeg;

3) avalduse esitamise kuupäev.

Määrus peaks sätestama kuidas on korraldatud

laenukeelu avalduste menetlemine, tähtajad,

mille jooksul need sisestatakse ja muu piiranguga

seonduv.

7 § 7 lg 3 Krediiditeabe jagamise seaduse

§ 10 lõike 1 punktis 1 nimetatud isiku

tehtud päringu vastuses asendatakse

käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2

nimetatud andmed unikaalse numbriga,

mis ei võimalda krediiditeabe andjat

tuvastada.

Kas krediidiandja ise näeb, milline Registris olev

kohustus on tema enda oma?

8 § 7 lg 5 Krediiditeabe jagamise seaduse

§ 10 lõike 1 punktis 1 nimetatud isiku

tehtud päringu vastuses kuvatakse

käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides

12 ja 13 nimetatud andmete puhul

„Tühi väli“ ei ole hea lahendus, pigem võib viidata

süsteemi rikkele. Kas N/A oleks parem?

väärtusena „Tühi väli“, kui andmed

puuduvad või kui on saabunud

krediiditeabe jagamise seaduse § 10

lõigetes 4 või 5 sätestatud tähtpäev.

9 § 8 lg 1 Registriandmetele tagatakse

otsejuurdepääs: 1) infosüsteemide

andmevahetuskihi või muu sarnase

andmevahetusplatvormi kaudu; 2)

volitatud töötleja määratud viisil ja

kasutajaõiguste alusel.

Kumb nendest variantidest on pankadele? Kellele

tagatakse juurdepääs? Vajab täpsustamist,

milliseid andmeid kellele väljastada võib.

Ettepanek: lisada siia viide KJS § 10, st nimekiri,

kellele registripidajal on kohustus juurdepääs

võimaldada.

10 § 8 lg 2 Andmete väljastamine registrist

tagatakse: 1) ühekordse

andmepäringuna taotluse alusel; 2)

poolte vahel sõlmitud lepingu alusel.

Kas pangad on lepingulised kasutajad?

Kuidas saab krediidiandja eristada päringu

vastuses enda väljastatud krediite ja teiste

väljastatud krediite?

11 § 8 lg 4 Päringu tegija märgib päringu

tegemisel päringu tegemise õigusliku

aluse ja selgituse.

„Selgituse“ sisu peab olema täpsemalt lahti

kirjutatud sarnaselt KAS § 88 lõikega 6. Pankadele

tuleks kehtestada standard, kuna õiguslik alus ja

selgitus oleks iga kord üks ja sama. Nt õiguslik

alus: seadusest tulenev kohustus, selgitus:

krediidivõimelisuse hindamine.

12 § 8 lg 5 Isikud, kellel on

krediiditeaberegistris sisalduvatele

andmetele juurdepääsuõigus

andmesubjekti nõusolekul, saavad

andmetele juurdepääsu nõusolekuga

antud ulatuses avaliku teabe seaduse §-

s 436 sätestatud andmenõusoleku ja

volituste haldamise andmekogu

vahendusel.

„avaliku teabe seaduse §-s 436“ Vale viide?

13 § 8 lg 6 Registripidajal on õigus

andmetele juurdepääsu piirata või

keelata, kui andmevahetuse tõttu võib

tekkida või on tekkinud

krediiditeaberegistri konfidentsiaalsuse

või tervikluse vähenemise risk.

Kas see punkt vastab volitusnormile? Mida

tähendab „tervikluse vähenemine“?

14 § 9 lg 1 Andmesubjektil on registris

õigus tutvuda enda kohta registrisse

kantud andmetega, sealhulgas andmete

töötlemise logiga.

Kus on kirjeldatud andmete koosseis?

Täpsustada määruses kasutatavat andmesubjekti

mõistet viitega KJS § 4 (Tarbija).

15 § 10. Ebaõigete andmete parandamine

ja täiendamine

(1) Registrisse kantud ebaõigete

andmete parandamise ja ajakohasena

hoidmise eest vastutab krediiditeabe

andja.

(2) Andmete muutmiseks esitab

krediiditeabe andja registripidajale

uued andmed viivitamata või teavitab

registripidajat vajadusest edastatud

andmeid muuta kohe pärast vea

ilmnemist.

(3) Registripidajal on õigus teha

krediiditeabe andjale järelepärimine,

kui on tekkinud kahtlus andmete

õigsuses.

Lg 1 asendada sõna “kantud” sõnaga “edastatud”,

lg 2 asendada sõna “esitab” sõnaga “edastab”.

Tuleks eristada andmete Registrile edastamist

andmete Registrisse kandmisest ja esitamisest.

Krediiditeabe andja saab vastutada vaid õigete

andmete edastamise eest, kuid ta ei saa tegeleda

Registrisse kantud ebaõigete andmete

parandamisega või parandatud andmete

Registrisse sisse kandmisega, sest andme andja ei

ole Registri pidaja. Seega saab andme andja

vastutus piirduda vaid õigete andmete

edastamise kohustusega registripidajale, mitte

aga registrikannete õigsuse üle kontrollimisega

Registris.

Õigete andmete Registrisse kandmist saab

korraldada vastutav töötleja.

Määrus ei lahenda küsimusi, et kellega suhtleb

tarbija, kui selguvad ebaõiged kanded - kas

Registriga või krediiditeabe andjaga? Lõikes 3

sõna „järelepärimine“ tuleb kas sisustada või

muuta sõnastust.

On vaja selgust, kas krediidiasutus saab

pangasaladuse regulatsiooni vaates üldse

sellistele järelpärimistele vastata? KAS § 88

täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:

„Krediidiasutusel on kohustus avaldada

krediiditeavet puudutav pangasaladus

krediiditeabe jagamise seaduse alusel asutatud

krediiditeaberegistri pidajale samas seaduses

sätestatud tingimustel ja korras.”, kuid seadus ei

reguleeri kõiki neid olukordi, mis on

põhimääruses kirjas - nt § 10 lg 3, andmesubjekti

päringutega seonduv info.

Kuidas „tekib kahtlus“? Kas registripidaja teeb

automaatseid andmekvaliteedi kontrolle kõikide

krediiditeabe andjate andmestikele?

Lisame käesolevale kirjale tagasiside ka Pangaliidu tehniliselt töögrupilt.

Loodame, et Rahandusministeeriumil on võimalik Pangaliidu tähelepanekute, märkuste ja ettepanekutega arvestada ning anda meile esitatud küsimuste osas täiendavaid selgitusi.

Pangaliit on valmis oma seisukohti täiendavalt selgitama ning osaleme meeleldi aruteludes.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Katrin Talihärm Tegevjuht

Lisa: Krediiditeaberegistri põhimääruse eelnõu tagasiside Pangaliidu tehniliselt töögrupilt (7 lk)

Krediiditeaberegistri põhimääruse eelnõu tagasiside Pangaliidu tehniliselt töögrupilt

Tehnilise töögrupi tagasiside

Sissejuhatus Krediiditeaberegistri põhimäärus sätestab andmekogu pidamise korra. Andmekogu ülesehitus rajaneb selle arhitektuuril ning andmekogu arhitektuursest lahendusest omakorda sõltuvad andmekogu pidamise tehnilised kui ka juriidilised võimalused.

Registri arhitektuur

Cybernetica AS poolt loodud analüüsidokument “Positiivse krediidiregistri lahendusvariandid” (versioon 1.1, 25.01.2024) kaardistab arhitektuuri kavandamise protsessi, kirjeldab süsteemile esitatavad nõuded, esitab detailse ülevaate andmekoosseisust ning analüüsib riske ning nende maandusmeetmeid.

Näiteks on kandidaatarhitektuuride hulgas pakutud lahendusi, mis võimaldavad tagada erinevaid andmekaitse tagamise meetodeid, sealhulgas piirata registripidaja ligipääsu andmetele või tagada registri käideldavust. Kandidaatarhitektuuri valikust ning tehnilistest lahendustest aga sõltub nii andmekogu toimeloogika, seda pidavad osapooled ning lõpuks ka andmekogu reguleeriv määrus.

Andmekaitse ning riskianalüüs

Cybernetica analüüsidokumendis on ka põhjalikult välja toodud riskid, milles käsitletakse nii andmekaitse- ja küberturbe alaseid ning registri pidamisega seotud riske. Riskidele on pakutud välja maandusmeetmeid, sealhulgas privaatsuskaitse tehnoloogiate kujul. Ülevaate privaatsuskaitse tehnoloogiatest annab dokument ”Privaatsuskaitse tehnoloogiate kontseptsioon” (viide: https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2024- 12/Privaatsuskaitse%20tehnoloogiate%20kontseptsioon.pdf ), mille koostas Cybernetica AS Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel (2023). Kumbki dokument ei ole juriidiliselt siduv vaid nendes kirjeldatud ettepanekud peaks kajastuma andmekogu määruses.

Registri pidamist käsitlev määrus sätestab küll mõne andmekaitsealase võimaliku implementatsiooni detaili, näiteks §7 lõige 3:

§ 7. Krediiditeaberegistri andmed

(3) Krediiditeabe jagamise seaduse § 10 lõike 1 punktis 1 nimetatud isiku tehtud päringu vastuses asendatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud andmed unikaalse numbriga, mis ei võimalda krediiditeabe andjat tuvastada.

Siinkohal olevas näites on toodud küll üks võimalik konkreetne meetod, kuid kui antud meetodit kasutatakse üle terve andmekogu - näiteks üks krediidiasutus saab alati unikaalseks numbriks 10, siis iga järgneva tarbija andmete päringu vastuses on võimalik siis tuvastada, et tegemist on sama asutusega ja arvestades krediidiandjate piiratud hulka, siis oleks üsna lihtne krediidiandja tuvastamine. Seevastu võib mõni teine võimalik meede tagada tunduvalt parema andmekaitsealase tulemuse.

Jätkates teemaarendusega võib järgneva näitena välja tuua §7 lõike 1 punkti 4:

§ 7. Krediiditeaberegistri andmed

(4) tarbijakrediidilepingu üldandmed – number, sõlmimise kuupäev ja lõppemise tähtpäev;

Tingituna asjaolust, et määruses käsitletakse ühe tervikuna terve andmekogu andmekoosseisu (kaudselt seega andmemudelit) ning ei ole eraldi täpsustatud, milline on andmekogu terviklik andmekoosseis, mis on andmekoosseisud, mida krediiditeabeandjad on kohustatud esitama või millised on andmekoosseisud, mis päringu tegemisel krediiditeabe andjale väljastatakse, võib siinkohal eeldada, et registrisse päringu tegemisel kuulub vastuse hulka sõlmitud tarbijakrediidilepingute üldandmed, sealhulgas lepingu number.

Lepingu number - täpsemini võiks olla defineeritud, kui lepingut identifitseeriv unikaalne tunnus krediidiandja lõikes on üldjuhul krediidiandja spetsiifiline. Igal krediidiandjal võib olla oma lepingu numbrite väljaandmise süsteem, mistõttu võib olla üsna hõlpsalt krediidiandja kaudselt tuvastatav. Kui seaduseandja kandev mõte määrust luues oli kaitsta ka pangasaladust krediidiandjate lõikes, mida võib eeldada §7 lõige 3 põhjal, siis lepingu numbri avalikustamine andmepäringus seda eesmärki riivab.

Antud juhul on tegemist mõningate üksikute näidetega, kuid Cybernetica analüüsidokument viitab konkreetsetele ettepanekutele, riskianalüüsile, millega võiks registri pidamist reguleeriv määrus kajastada.

Ettepanek oleks määruses kajastada taodeldavat eesmärki – tagamaks andmekaitse, välistamaks sealhulgas krediidiandja otsest või kaudset tuvastamist teistel krediidiandjatel.

Määruse seletuskirjas puudub eraldiseisvalt andmekaitse alane mõjuhinnang ja riskianalüüs, mis oleks arvestades andmekoosseisu ilmselt mõistlik põhjalikumalt läbi viia, kuna see mõjutab nii määruse sõnastust kui hilisemat registri arendust ning tööd.

Määruse ülesehitus

Registri määruse ülesehituse juures võib õigusloomest võrdluseks tuua näiteks Tervise infosüsteemi põhimääruse ( https://www.riigiteataja.ee/et/akt/128032026002?leiaKehtiv ), mis on kehtestatud Tervishoiuteenuste korraldamise seadus (TTKS) raames ( https://www.riigiteataja.ee/et/akt/119062026006?leiaKehtiv ). Andmekogu määrus kirjeldab ära selle pidamise eesmärgi, infosüsteemi ülesehituse, turbemeetmed, töötlejad ja nende ülesanded, andmete edastamise aga ka andmete väljastamise tingimused, andmesubjekti õigused.

Andmekoosseisud

Andmekogu andmekoosseis kirjeldab, milliseid andmeid registrisse kogutakse, milliseid andmeid talletatakse ja mida väljastatakse. Näiteks määrus Tervise infosüsteemi andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused ( https://www.riigiteataja.ee/et/akt/120032026003?leiaKehtiv ) kirjeldab koos lisadega täpse andmekoosseisu. Andmekoosseisu juures viidatakse rahvusvahelistele klassifikaatoritele, mis aitab tagada andmete taaskasutust ning integratsiooni. Andmete klassifikaatorite ja andmeelementide definitsioon aitab osalistel selgelt mõista, kuidas andmeid esitatakse ning mida tarbitud andmed tähendavad.

Andmekoosseisude eristus Tuleks eristada olemuslikult registri terviklikku andmekoosseisu – millest register koosneb ning lähtuvalt kasutusjuhtudest või kasutuslugudest selle alamhulkasid:

• Terviklik andmekoosseis, mis koosneb o Esitatav andmekoosseis

▪ Krediiditarbija poolt esitatav andmekoosseis - eelkõige piirangutega nimekirja kandmine

▪ Krediidiandja poolt esitatav andmekoosseis, sh. meta-andmed o Väljastatav andmekooseis

▪ Krediiditarbijale väljastatav andmekoosseis (subjekti enda kohta käivad andmed)

▪ Krediidiandjale väljastatav andmekoosseis, liigitatuna: • Krediidiandjale väljastatav andmekoosseis krediidiandja enda

poolt esitatud krediiditeabe lõikes (nö. oma klientide andmed - kvaliteedikontrolliks)

• Krediidiandjale väljastatav andmekoosseis teiste krediidiandjate poolt esitatud krediiditeabe lõikes (nö. teiste klientide andmed)

• Krediiditarbijate piirangute nimekirja liikmelisus ja selle muutused o Ligipääsuandmed ning õiguste- ja pääsuhaldus o Tehnilised metaandmed o Logiandmed o Auditeeritavuse tagamise andmed o Andmejälgija andmed o jne.

• Täiendavalt, millistele andmetele, milliste õigustega ning mis detailsusega on ligipääs osapooltel nagu:

o Registripidaja o Statistikaametil o Rahandusministeeriumil o Õiguskaitseorganitel o Kolmandatel osapooltel

Andmete definitsioon, kvaliteet ja terviklikkus ning ajakohasus

Olemuslikult käsitleb register aegteljel muutuvaid andmeid – tehnilises mõttes sündmusi. Andmete uuenemise sagedus sõltub aga definitsioonist ning nõuetest. Soovitus oleks talletada andmed koos nende ajalooga, tagamaks registri toimimisel läbipaistvuse. Sõltuvalt näiteks krediidijäägi definitsioonist võib tekkida olukord, kus andmeid tuleb edastada kord päevas või tihedamini - näiteks kui toimub tagasimakse laekumine või krediidisumma muutus. Tihe andmete edastamine tekitab koormust nii registrile kui liidestujatele, samas võib tagada andmete ajakohasuse. Ajaloo kuvamise põhjal on samas võimalik tuletada tarbija krediidikäitumist, kuid mitmikpäringute tegemisel (sama päring erineval ajahetkel) tekib paratamatult see ajalugu ka päringu tegija poolel.

Andmekvaliteedi hindamiseks peaks olema andmemudel selgelt defineeritud, vähemasti registripidaja poolt koos selgete kvaliteedimõõdikutega. Andmekvaliteedi määramine algab täpsest definitsioonist, seda võimestab standardite ja klassifikaatorite kasutamine kuid ka hilisemas implementatsioonis juba konkreetsed tehnilised meetmed. Andmekvaliteedi mõõtmiseks peab kirjeldama kvaliteedimõõdikud. Näiteks tuleks sealhulgas eristada, kas

andmeväli on “tühi”, sest andmed puudusid, antud andmeväli antud kontekstis ei kohaldunud või on jäänud täitmata tehnilise tõrke tõttu - ehk siis ka tühjal väljal võib-olla mitu tähendust.

Andmete definitsiooni osas tähelepanekuid:

• Läbivalt peaks olema mõisted defineeritud. • Krediidiliigi tüüp - millest lähtub, mida iga liik endas kirjeldab ja kuidas need

defineeritud on. • Isiku üldandmetes sätestatakse tema ees- ja perekonnanimi ning isikukood või selle

puudumise korral sünniaeg - kui aga isiku alla loetakse ka Eestis isikukoodi mitte omavat isikut, siis võiks viidata eIDAS või standardist tulenevale isiku identifitseerimise meetodile.

Krediiditeabe andjatel peab olema võimalus enda poolt edastatud andmeid kontrollida, valideerimaks, kas registris on talletanud andmed, mis sinna esitati. Krediiditeabe andja peaks saama pärida enda poolt esitatud andmeid nende esitamise koosseisus, kas üksiku tarbija, ajaperioodi või terve andmestiku lõikes. See võimaldaks lahendada tehnilisi tõrkeid.

Andmekvaliteedi, auditeeritavuse ja tehniliste ülesannete täitmiseks peab register talletama ka meta-andmeid, näiteks andmete saatmise aeg, andmete laekumise aeg, andmete uuenemise aeg, andmete esitajate ja päringute tegijate ning süsteemide tunnused, idempotentsuse võtmed jm.

Andmete ajakohasusega seoses peaks register talletama, kuvama ning väljastama, mis ajahetke seisuga andmed on. Näiteks võib välja tuua riski, kus tarbija teeb laenutaotluse mitmesse krediidiasutusse korraga ning tekib teoreetiline võimalus, et taotlus rahuldatakse mitme asutuse poolt korraga. Siit lähtuvalt on oluline defineerida andmevahetuse tihedus andmekoosseisude lõikes, mis muudatuste korral.

Piirangute nimekirja korral võib tekkida küsimus, kas olemasolevate tarbijakrediidilepingute puhul tuleb ka tarbijate lõikes pidevalt kontrollida ega nad ei ole piirangute nimekirja kantud või tuleks seda teha ainult uute lepingute sõlmimisel?

Registri käideldavus ning äririsk

Tingituna olukorrast, kus registri kasutamine muutub krediidi väljastamisel kohustuslikuks, muutub oluliseks ka selle registri käideldavus. Kuidas jõustatakse käideldavuse tagamist ning kuidas toimida olukorras, kui registripidaja kas ei suuda käideldavust tagada või register lülitatakse välja.

Registri määrus ei pea tingimata tehniliselt täpselt kirjeldama registri toimimise tehnilisi detaile, kuid jätma mõistlikuks implementatsiooniks võimalused läbi funktsionaalsete ning mittefunktsionaalsete nõuete kirjeldamise.

Hiljemalt registripidaja leidmisel tuleks sätestada käideldavuse ootused. Näiteks - mis on süsteemi eeldatav tööaeg (24/7?), päringute maksimaalsed vasteajad jne. § 6 lg 5 punkt 4 kohaselt sätestatakse krediiditeaberegistri põhimääruses ka täiendavad tehnilised ja korralduslikud kaitsemeetmed, kuid neid määruses eraldi sätestatud pole.

Kuidas maandatakse ühest registripidajast tulenevat vendor lock-in riski? Kui registripidaja peaks tulevikus vahetuma (nt. uus riigihange), kas siis toimub registri infosüsteemi üleandmine või andmete üleandmine - kas registripidaja on selleks kohustatud?

Registriga liidestumine ning kasutajaliides Lähtuvalt sellest, et andmesubjektil on õigus tutvuda enda kohta registrisse kantud andmetega saab eeldatavasti registril olema kasutajaliides. Pangaliidu liikmetel on võimalik liidestuda registriga üle riikliku andmevahetuskihi X-tee, kuid volitatud töötleja määratud viisil ja kasutajaõiguste alusel tuleks vähemasti registripidaja lõikes siis hiljem kokku leppida liidestujatega. Andmevahetus peab tagama infosüsteemide vahelise liidestatavuse tehnilise võimaluse koos turvalise andmesidekanaliga. Andmevahetuskanal peab olema ajas püsiva liidesega (versioneeritud liidesed). Registripidaja võiks võimaldada väiksematele krediidiandjatele kasutajaliidese kaudu andmete esitamise võimaluse, kuid masinmõistetava liidese olemasolu peab olema tagatud.

Registri tulevik, andmete taaskasutus Soovitame tähelepanu pöörata rahvusvahelistele standarditele, Euroopa Liidu õigusele ning võimalikule rahvusvahelisele andmevahetusele tulevikus, näiteks mida võib sätestada CCD2. Juhul, kui sarnane andmevahetus saab tulevikus olema piiriülene, siis tuleb ennatlikult tähelepanu pöörata andmete ühiselt mõistetavusele, standardsetele klassifikaatoritele, standardiseeritud andmemudelile jne (interoperability standards).

Registri käivitus ja andmete “esmaesitamine”

Registri käivitus võib toimuda etapiviisiliselt, kus esmalt toimub registrile andmete esitamine ning piisava andmevalimi, mispuhul saaks registrist esindusliku valimiga usaldusväärne andmekogu.

Määrusest jääb selgusetuks, kas registrile peaks esitama vaid registri käivituse järel tekkinud tarbijakrediidi lepingute kohta või ka kehtivate lepingute kohta. Samas, kui registris talletatakse ka lõppenud lepinguid teatud aja vältel, siis kas ka need tuleks esmaesitamise käigus edastada?

Kasutuskogemus ja tugi Soovitame registri väljatöötamisel tähelepanu pöörata intuitiivsele kasutuskogemusele, kuid töötada välja ka tugimaterjale ja dokumentatsiooni, mis aitaksid ka krediiditarbijal enda kohta andmete pärimisel selgust saada. Registripidaja peaks tagama kasutajatoe ja klienditoe olemasolu.

Kokkuvõte Tehnilise töörühma poolelt soovitame tähelepanu pöörata Cybernetica AS läbi viidud analüüsile, sealhulgas privaatsuskaitsetehnoloogiatele ning arvestada registri määruses tehtud ettepanekutega.

Pangaliidu tehniline toimkong on valmis konsulteerima, kuid soovitaks ringi kaasata:

• võimalusel arhitekti või süsteemianalüütiku Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskusest (RMIT),

• Cybernetica AS kui analüüsi läbi viinud asutuse, • Justiits- ja Digiministeeriumi AI ja andmete talitus Digiriigi osakonna struktuuris.

Soovime, et krediidiregister aitaks tagada oma eesmärke ning teha seda turvaliselt ja töökindlalt, jätkusuutlikult. Eeldatavasti on ettepanekute hulgas mitmeid aspekte, millega tuleb tegeleda registri volitatud pidajal tulevikus, soovime, et määrus seda kindlasti toetaks. Tänastest otsustest ja disainist sõltub süsteemi otstarbekus, turvalisus, kulu ja kasu tulevikus.

Maakri 30, Tallinn 10145 T +372 611 6567 [email protected] pangaliit.ee

Jürgen Ligi Rahandusministeerium [email protected] Teie: 22.06.2026 nr 1.1-10.1/2696-1

Meie: 10.08.2026 nr 39

Eesti Pangaliidu kommentaarid ja ettepanekud krediiditeaberegistri põhimääruse eelnõule

Austatud hr Jürgen Ligi

Täname võimaluse eest avaldada arvamust krediiditeaberegistri põhimääruse eelnõu (edaspidi Eelnõu) osas. Eelnõu on väga oodatud, et krediiditeaberegister (edaspidi Register) hakkaks toimima.

Siinjuures sooviksime siiski juhtida Rahandusministeeriumi tähelepanu mõningatele Eelnõus sisalduvatele ja teemaga seonduvatele kitsaskohtadele.

I. Üldised märkused ja tähelepanekud

Eesti Pangaliit (edaspidi Pangaliit) on seisukohal, et põhimäärus peab, võrreldes Eelnõus hetkel tooduga, palju detailsemalt reguleerima Registri pidamise ja toimimise korda, vastutava ja volitatud töötleja ülesandeid ning Registris kajastatavate andmete koosseisu. Leiame, et antud määruse juures on detailsem lähenemine hädavajalik, et tagada andmete esitajatele ja päringu tegijatele kindlus Registri tõrgeteta toimimise ning sealt saadava andmekvaliteedi osas. Määrusega andmekategooriate detailsemalt kirjeldamine on vajalik selleks, et tagada andmeandjate ühetaoline lähenemine. Hetkel tekitavad osade andmekategooriate kirjeldused pigem arusaamatust – mis andmestik, mille kohta, mis täpsusastmega tuleb registripidajale esitada ning millal ja kuidas tuleb esitada andmeuuendus kui andmed on muutunud. Kas mõni andmeväli, nt nõudejääk, on lubatud asjakohasel juhul jätta lahtiseks, kui krediidileping ei ole veel üles öeldud või selle lõpptähtpäev saabunud? Krediiditeabe jagamise seaduse menetlemisel sai lähtekohaks, et seadusesse kirja pandud andmekategooriate detailsem ja täpsem sisu sätestatakse määrusega. Samuti tuleb vähemalt põhimääruse tasandil lahendada Registrisse kogutavate andmete rollipõhise nähtavuse küsimused – kellele ja mida Registrisse kogutud andmestikust päringu esitamisel vastusena kuvatakse, kuna andmestik on suuresti seotud pangasaladusega kaitstud teabega. Vastasel korral väljastatakse pangasaladust kolmandatele isikutele (peamiselt avaliku sektori esindajatele) oluliselt suuremas mahus, kui see on vajalik, mis rikub andmete töötlemise minimaalsuse põhimõtet ja pangasaladusena käsitletavate andmete kaitset. Hetkel jääb aga arusaamatuks kuidas ja kus on plaanitud reguleerida Cybernetika AS poolt 2024. aastal koostatud analüüsidokumendis toodud põhiteemad – nt Registri tehniline võimekus, andmetele rollipõhine ligipääs, nähtavus. Lisaks Registri turvaklassile, peab määrus sätestama täpsemalt Registri töös tõrgete tekkimisel nende kõrvaldamise

ajaraamid - kui pikalt on lubatud plaanilised ja plaanimatud töökatkestused. Neid ülaltoodud teemasid ei saa jätta määruse väliseks, nt riigihanke tingimustega reguleeritavateks. Märgime lisaks seda, et kuna krediiditeabe jagamise seadus sätestab §-s 6 määruse sisule piirid, siis Pangaliidu hinnangul puudub seaduses volitusnorm, mis võimaldaks kehtestada määrusega krediiditeabe andjale lisakohustusi (vt määruse § 10). Andme andja saab vastutada vaid õigete andmete esitamise eest, kuid ta ei saa tegeleda registrisse kantud ebaõigete andmete parandamisega või parandatud andmete Registrisse sisse kandmisega, sest andme andja ei ole Registri pidaja. Seega saab andme andja vastutus piirduda vaid õigete andmete esitamiskohustusega registripidajale, mitte aga registrikannete õigsuse üle kontrollimisega Registris. Kuna tarbijakrediidi andjatele on seadusega pandud kohustus Registrisse andmeid esitada ning sealt laenutaotleja krediidivõime hindamiseks andmeid pärida, siis ei saa määrusega lahendada üldsõnaliselt olukorda, millal võib andmetele juurdepääsu piirata või keelata, samuti isiku või asutuse loamenetlust. Pangaliit on seisukohal, et neid otsuseid ei saa teha volitatud töötleja. Määrusega on lahendamata vastava otsuse vaidlustamise kord. Eelnõu ei anna vastuseid, kuidas korraldatakse tarbija laenukeelu avalduste menetlemine ega ka keelu Registrisse sisestamise tähtaja kohta. Vastavad korralduslikud sätted peaks sätestama põhimäärus.

II. Märkused, küsimused ja ettepanekud Eelnõu paragrahvide

kaupa

Nr Viide sättele Kommentaar/ettepanek

1 § 2. Krediiditeaberegistri turvaklass ja

turbeaste

2 § 4. Vastutava töötleja ülesanded

3 § 5. Volitatud töötleja ülesanded Pangaliidu hinnangul on põhimääruses mitmed

vastutava töötleja ülesanded ja õigused

määratletud volitatud töötleja ülesannetena, sh

sisulist otsustamist nõudvad ülesanded, nagu

õigusliku aluse kontroll, juurdepääsuõiguste

andmise ja lõpetamise õigus.

Vastutuse seisukohast: volitatud töötleja osas on

põhimääruses otse ja selgelt välja toodud, et

volitatud töötleja vastutab

andmetöötlustoimingute õiguspärasuse eest (§ 5

p 2) ja isikuandmete töötlemise nõuete täitmise

eest (§ 5 p 3). IKÜM kohaselt lasub vastutus

isikuandmete nõuetekohase töötlemise eest

eeskätt vastutaval töötlejal. Kuna põhimääruse §-

is 4 ei ole vastutava töötleja ülesannete all

vastutava töötleja vastutuse osas sõnagi öeldud,

tekib küsimus, et kas krediiditeaberegistri osas on

vastutav töötleja oma vastutuse delegeerinud

volitatud töötlejale. Selline lahendus ei vasta

IKÜM mõttele ehk vastutav töötleja ei saa oma

vastutust delegeerida volitatud töötlejale.

§ 5 p 1) tagab registriteenuse

nõuetekohase osutamise, sealhulgas

andmete kogumise, haldamise ja

säilitamise;

Kui kiiresti edastatud andmed peavad kajastuma

Registris? Millise aja jooksul on Registril kohustus

andmed Registrisse “kanda”? Ettepanek on

sätestada määruses tähtaeg vastava kohustuse

täitmise kohta.

§ 5 p 2) vastutab

andmetöötlustoimingute õiguspärasuse

eest;

Jääb ebaselgeks, mille alusel toimub

andmetöötlustoimingute õiguspärasuse kontroll.

Üheks andmetöötlustoiminguks, mille

õiguspärasust peab volitatud töötleja kontrollima,

on krediiditeabe väljastamine ehk volitatud

töötleja peab kontrollima, kas krediiditeabe osas

päringu teinud isikul on selleks õiguslik alus ja

asjakohane eesmärk.

Krediidiasutuste seaduse (KAS) § 88 lg 6 sätestab

nõuded krediidiasutustele kolmandate isikute

poolt pangasaladuse saamiseks edastatud

järelpärimistele.

Kas krediiditeaberegistrist teabe pärimiseks

sätestatakse teatud isikute päringute suhtes

analoogsed nõuded?

Päringu tegemisel peab kohaldama kehtiva KAS §

88 lõike 6 „filtrit“ ehk päringu tegemisel peab

tuvastatud isik viitega tema ametikohale

sisestama andmete kasutamise eesmärgi,

ammendava loetelu andmetest ja õigusliku aluse.

Ei piisa viitest, et tegemist on kohtu-, pärimis- või

täitemenetlusega vmt, peab olema ka tegelik

eesmärk ja loetelu andmetest. Andmete loetelu,

millele üks või teine ametnik tohib ligi pääseda,

peaks olema kooskõlastatud pankadega. Vastasel

korral ei ole järelevalve läbiviimine võimalik.

Ning mille alusel registripidaja päritava info

vajalikkust ehk eesmärki ja asjakohase õigusliku

aluse (sh õigustatud huvi) olemasolu kontrollib?

Soovime siiski märkida, et ka päringute suhtes

nõuete kehtestamisel jääb siiski üles küsimus,

kuidas saab registripidaja päringute õigsust

kontrollida.

Selleks, et edastada infot KJS § 10 lg 1 punktides 2

– 12 nimetatud kolmandatele isikutele, sh avaliku

võimu kandjatele, tuleb tagada, et nende isikute

tegevust reguleerivates õigusaktides on otseselt

öeldud, et isikul on õigus teha konkreetsel

eesmärgil päring krediiditeaberegistrisse, samuti

milliseid andmeid on isikul õigus Registrist saada.

Vastupidisel juhul tekib sarnane olukord nagu oli

hiljuti täitmisregistri ja sellest andmete

pärimisega.

§ 5 p 8) annab loa isiku või asutuse

liidestamiseks registriga, kontrollides

eelnevalt õigusliku aluse olemasolu

asjakohasust ja tehnilist võimekust ning

otsustab juurdepääsuõiguse

äravõtmise;

Jääb ebaselgeks kuidas kontrollib registripidaja

õigusliku aluse asjakohasust? Vt Pangaliidu

kommentaare käesoleva paragrahvi punkt 2 all.

Kirjeldamata on loa andmise otsustamise

kriteeriumid, milline on menetlus, kes on

kaasatud. Kas Rahandusministeerium on kaasatud

ja otsustab vastutava töötlejana sisuliselt loa

andmise?

Krediidiandjalt juurdepääsu äravõtmine piirab

sisuliselt krediidiandja tegevust, seega peab

olema võimalus juurdepääsuõiguse äravõtmise

otsus vaidlustada? FI on krediidiandjale andnud

tegevusloa, aga läbi erinevate registriliideste saab

krediidiandja tegevust piirata ilma tegevusluba

ära võtmata.

Pangaliidu hinnangul peab tegevusloa olemasolu

garanteerima juurdepääsu Registrile ning

juurdepääsuõiguste äravõtmise alused peavad

olema kirjas seaduses endas (KJS), mitte Registri

põhimääruses.

§ 5 p 12 - ) teavitab krediiditeabe

andjaid ja registriga liidestatud

andmesaajaid viivitamata registri

toimimist takistavatest asjaoludest,

registri muutmise või arendamise

kavatsusest ning registri pidamist ja

kasutamist mõjutavate õigusaktide

kehtestamise või muutmise kavatsusest,

samuti annab muud vajalikku teavet;

Pangaliidu hinnangul on eelsätestatud kohustus

„teavitab /…/ registri pidamist ja kasutamist

mõjutavate õigusaktide kehtestamise või

muutmise kavatsusest, …“ vastutava töötleja

kohustus, sest vastutav töötleja algatab registriga

seotud õigusaktide muutmise või uute

õigusaktide kehtestamise.

§ 5 p 14) nõustab ja juhendab

krediiditeabe andjaid ja andmesaajaid

registri kasutamisega seotud

küsimustes;

Kuidas volitatud töötleja tagab sisulise

nõustamise õigsuse ja vastavuse õigusaktidele?

Kuidas selline jooksev nõustamine välja näeb –

kas registripidajal on kohustus luua näiteks

kasutajatoe funktsioon?

§ 5 p 18) tagab, et tema töötajatel on

juurdepääs registriandmetele üksnes

töökohustuste täitmiseks määratud

ulatuses;

Märgime, et nimetatud kohustuse tagamiseks

peab volitatud töötleja oma töötajate toimingud

nõuetekohaselt logima ja teostama regulaarselt

juurdepääsuõiguste kontrolle.

4 § 6. Krediiditeabe andja ülesanded Antud paragrahv tuleb määrusest välja jätta.

Krediiditeabe andjale määrusega täiendavate

kohustuste panemine ületaks KJS § 6 lg 5

volitusnormi piire, sest seadus ei delegeeri

ministrile õigust krediiditeabe andjate õigusi ega

kohustusi põhimäärusega reguleerida. (2. peatüki

pealkiri vastavalt muuta: "Krediiditeaberegistri

vastutav ja volitatud töötleja")

Lisaks – krediiditeabe andja ei saa vastutada selle

eest, kas registripidaja avalikustab Registris

andmed õigesti (krediidiandja esitatud kujul).

Tuleb eristada andmete edastamist ja andmete

Registris kuvamist.

5 § 7. Krediiditeaberegistri andmed Määruse tasandil tuleb lahendada ka andmete

rollipõhise nähtavuse küsimused.

§ 7 lg 1 p 3) krediidi füüsilisest isikust

käendaja andmed – ees- ja

perekonnanimi, isikukood või selle

puudumise korral sünniaeg ning

käendusest tuleneva kohustuse suurus

täiseurodes või sendi täpsusega;

Teeme ettepaneku, et andmeteks oleks käendaja

ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle

puudumise korral sünniaeg ning

käenduslepinguga kokku lepitud käendaja

vastutuse rahaline maksimumsumma täiseurodes

sendi täpsusega. Kui käenduslepingus vastutuse

rahaline maksimumsumma puudub (s.t leping on

sõlmitud ajal, mil seadusega puudus kohustus

märkida lepingusse vastutuse rahalist

maksimumsummat), siis jääb vastava summa

lahter täitmata. Solidaarse ja osavastutusega

käenduse osas samad reeglid.

Pangaliit ei pea vajalikuks tekitada olukorda, kus

sellise limiteerimata käenduse korral peab

käenduskohustuse raporteerimiseks hakkama

looma seoseid käendusega tagatud

krediidikohustusega, mis tegelikult ajas muutub

(väheneb, kuid võib kõrvalnõuete tõttu ka

suureneda). Samuti ei ole vaja käendusega koos

raporteerida käendusega tagatud

krediidikohustuse andmeid.

§ 7 lg 1 4) tarbijakrediidilepingu

üldandmed – number, sõlmimise

kuupäev ja lõppemise tähtpäev;

Lõppemise tähtpäev – määrus peab sätestama,

mida raporteeritakse ja kuvatakse tähtpäeva osas

krediitkaardilepingu või muu tähtajatu lepingu

korral? Kas N/A?

Pangaliidu ettepanek: luua lisaväli staatusega

tähtajatu/tähtajaline.

Kuidas lahendatakse olukord, et krediidiandja

Registrist päringut tehes tunneb vastusest ära

enda poolt andmesubjektile väljastatud laenu /

temaga sõlmitud käenduse?

Määruses on kirjeldamata, mida näevad päringu

tegijad, sh tarbija ise. Krediiditeabe andja peab

nägema oma andmeid terviklikult, siis saab ka

kontrollida andmete korrektsust.

Kui tähtpäev on saabunud, raporteerivad

krediiditeabe andjad nõudejääki.

§ 7 lg 1 p 5) krediidiliik –

elamukinnisvaraga seotud krediit,

sõiduki liising, muu vara liising, vara ost

järelmaksuga, krediitkaardilaen,

arvelduskrediit ja muu rahaline krediit;

Pangaliidu ettepanek krediidiliikide

täpsustamiseks:

1. Kinnisvaraga tagatud tarbijakrediit - tagatisega

suuremahulised, pikaajalised laenud, mille

otstarve on isiklikuks kasutuseks eluaseme ost või

ehitamine, üürikinnisvara, suvekodu ostmine. Siia

kuuluvad ka muul otstarbel võetud laenud, mis on

tagatud kinnisvarale seatud hüpoteegiga (nt.

kodukapitalilaen jne).

2. Tagatisega tarbimislaen – muu tagatisega laen

(välja arvatud kinnisvara), mille otstarve ei ole

piiratud või mille eesmärk on hariduse

omandamisega seotud kulude katmine, välja

arvatud riigi tagatisega õppelaen (nt. tagatisega

väikelaen, väärtpaberitagatisega laen, käendusega

laen, jne).

3. Tagatiseta tarbimislaen - tagatiseta laenud,

mille otstarve võib olla vaba (nt väikelaen) või

seotud konkreetse kauba/teenuse soetamisega

(nt järelmaks).

4. Liisingud - kapitalirent, mille otstarve on

sõiduvahendite või muude liikurite või muu vara

soetamine vara omandamise eesmärgil ning

kasutusrent, mille otstarve on vara kasutamine

kindlaksmääratud ajaks ilma kohustuseta ese

osta. Muuhulgas ka kinnisvaraliising.

5. Revolveeriv tarbijakrediit (krediidilimiit) -

tagatiseta tarbimiskrediidid (seotud sissetuleku

või kontokäibega), mille otstarve on igapäevaste

ostutehingute tegemine, arvelduskonto ajutise

likviidsuse tagamine või jooksvate kulude katmine

korduvkasutatava krediidilimiidi raames (nt.

krediitkaart, arvelduskrediit, limiidikonto).

Lisaks teeme täiendava ettepaneku § 7 lg 1 p 5

osas, milleks on luua riiklikult tagatud õppelaenu

jaoks eraldi krediidiliik (muudatus/ täiendus

eelnevalt esitatud ettepanekule):

6. Riigi tagatud õppelaen – õppetoetuste ja

õppelaenu seaduses reguleeritud arvatud riigi

tagatisega õppelaen.

Põhjendus: kuna graafiku tüüp ei ole õppelaenul

üheselt võimalik ühegi liigi alla paigutada ja

pangad tekitavad õppelaenu lepingu sõlmimisel

oma süsteemi jaoks erinevat tüüpi graafikuid

(annuiteet või bullet või erigraafik) ja kliendi jaoks

koostatakse õige graafik alles siis, kui õpingud on

lõppenud (seni 1x aastas intressimaksed) võiks

luua eraldi krediiditüübi. Kui on riigi tagatud

õppelaen, siis on võimalik graafiku tüüpi

regulatsiooni põhjal oletada.

7. Muu reguleeritud krediit - laenutooted, mis ei

liigitu otseselt eelnevatesse kategooriatesse.

§ 7 lg 1 p 6) krediidi maksimaalne

summa täiseurodes või sendi

täpsusega;

Pangaliidu hinnangul on õigem sendi täpsusega,

kuna laenuarvestused on sendi täpsusega ning

krediiditeabe andja ei muuda andmeid Registrile

edastamisel. Maksimaalne summa muutub siis,

kui krediidi summat või -limiiti suurendatakse.

Limiiditoodetel (revolveeriv tarbijakrediit) tuleb

edastada limiidi maksimaalne summa.

Lisada selgesõnaliselt põhimäärusesse, et kogu

andmevahetus toimub eurodes ning lisada

selgitus, kuidas tuleb konverteerida ja millise

kursiga, kui kohustus on muus valuutas kui euro.

§ 7 lg 1 p 7) krediidijääk või nõudejääk

täiseurodes või sendi täpsusega;

Samuti sendi täpsusega.

Ettepanek: eristada krediidijääki ja nõudejääki

kahe andmevälja loomisega, krediidijäägina

edastataks põhiosa jääk (lepingu tähtpäev ei ole

saabunud), nõudejäägina kogu nõude suurus koos

kõrvalnõuetega (lepingu tähtpäev saabunud /

ülesöeldud leping) ning ainult üks andmeväljadest

saaks olla täidetud.

Limiiditoodetel (revolveeriv tarbijakrediit)

edastataks lepingu kehtivusperioodil krediidi

maksimaalne summa (punkt 6) ja nõudejääk ning

krediidijääki (punkt 7) ei edastata.

§ 7 lg 1 p 8) krediidi tagasimakse

graafiku tüüp – annuiteetmaksed,

võrdsed põhiosamaksed, osaline

amortisatsioon, ühekordne tagasimakse

Pangaliidu ettepanek graafiku tüüpide osas. Kuna määruse eesmärk on tagada Registri andmete ühetaoline esitamine, siis pakume välja järgmise lahenduse:

laenuperioodi lõpus ja muud

tagasimaksed;

1. määruses sätestada graafikutüüpide

kirjeldused;

2. lisada eraldi andmeelement: "kas

krediidijääk amortiseerub krediidilepingu

lõpptähtpäevaks täielikult (jah/ei)".

3. eemaldada graafikutüüp "osaline

amortisatsioon".

Pakutud lahendus oleks täpsem, tehnoloogiliselt lihtsam töödelda ja tulevikukindlam uute krediiditoodete lisandumisel. Graafikutüüpide kirjeldus järgmises sõnastuses: annuiteetmaksed - tagasimaksegraafik, mille korral on krediidi igakuine makse krediidilepingu kohasel tagasimakseperioodil ühesuurune ning sisaldab vähemalt põhiosa – ja intressimakset; võrdsed põhiosamaksed - tagasimaksegraafik, mille korral on krediidi igakuine põhiosa makse krediidilepingu kohasel tagasimakseperioodil ühesuurune ning sellele lisandub intressimakse ja kohalduval juhul muud maksed; osaline amortisatsioon* – tagasimaksegraafik, mille korral tehakse krediidilepingu kohasel tagasimakseperioodil annuiteet- või võrdseid põhiosamakseid sisaldavaid makseid igakuiselt, kuid krediidi põhiosa ei amortiseeru krediidilepingu lõpptähtajaks täielikult ning amortiseerimata krediidijääk kuulub tasumisele krediidilepingu lõppemisel või pärast seda; * Nimetatud graafikutüüp (osaline amortisatsioon) ei ole vajalik, kui täiendama graafikutüüpe lisatunnusega krediidijäägi amortisatsiooni osas. Alltoodud tabel on näitlikustamaks tüübi määramist, kui lisame lisatunnuse krediidijäägi amortisatsiooni osas. 

Graafikutüüp Amortiseerub lõpptähtpäevaks täielikult

Annuiteetmaksed Jah/Ei

Võrdsed põhiosamaksed

Jah/Ei

Ühekordne tagasimakse (bullet)

N/A

Muu Jah/Ei

ühekordne tagasimakse krediidiperioodi lõpus (bullet) - tagasimaksegraafik, mille korral kogu krediidi põhiosa kuulub tasumisele ühe maksena krediidilepingu lõpptähtpäeval; muud tagasimaksed – tagasimaksegraafik, mis ei vasta ühelegi käesolevas punktis nimetatud graafikutüübile (nt tagasimaksegraafikud, mille korral toimub tasumine kord kvartalis, kord aastas või muu perioodilisusega, kui igakuine; kõik muud graafikud peale annuiteetmakse ja võrdse põhiosamakse).

§ 7 lg 1 p 9) krediidi intressimäära tüüp

– fikseeritud ja fikseerimata;

Ettepanek: Kui intress on seotud muutuva

komponendiga, siis raporteeritakse ja märgitaks

Registris „fikseerimata“, „fikseeritud“

raporteeritakse siis, kui see kehtib lepingu

sõlmimise kuupäevast lepingu lõpuni.

Pangaliidu hinnangul ei saa siinkohal lähtuda VÕS

§ 94 lg-s 3 ja 4 toodud definitsioonidest, sest

need hõlmavad ka olukorra, kus laenuperioodi

kestel võib fikseeritud intress vahetuda

fikseerimata intressiga. Kuid päringu esitanud

krediidiandja peab saama juba selle esitamise

ajahetkel aru, kas leping võib sisaldada ka

olukorda, kus fikseeritud intress muutub

fikseerimata intressiks.

§ 7 lg 1 p 10) tarbijakrediidilepingus

kokku lepitud järgmise tagasimakse

suurus täiseurodes või sendi täpsusega,

arvates andmete viimasest

uuendamisest krediiditeaberegistris;

Mida mõeldakse järgmise tagasimakse suuruse all

näiteks maksepuhkuse, restruktureerimise,

krediitkaardi või arvelduskrediidi puhul?

Ettepanek: „tagasimakse suurus“ täpsemalt lahti

kirjutada.

§ 7 lg 1 p 11) krediidi tagasimakse

tasumise täieliku või osalise

edasilükkamise ajavahemik;

Ettepanek: lisada täpsustus, et andmeid

edastataks ainult kehtiva maksepuhkuse korral ja

ajavahemiku leidmiseks edastataks üksnes

lõppkuupäev.

§ 7 lg 1 p 12) tarbijakrediidilepingus

kokku lepitud kohustuse täitmisega

viivitamise fakt, kui tarbija kohustuse

täitmise tähtpäevast on möödunud 14

päeva;

Viivituse kajastamine - viivitus kajastub alates 15.

päevast, kuid ei ole selge, kuidas seda tehniliselt

käsitletakse. Kas tegemist on hetkeseisuga või

jääb Registrisse ka viivituse ajalugu? Samuti võiks

olla reguleeritud, millal viivitus Registrist

eemaldub pärast võlgnevuse tasumist.

KJS: punktis 12 nimetatud andmetele

võimaldatakse krediidiasutusele/krediidiandjale

juurdepääs kuni tarbija kohustuse täitmiseni, kuid

mitte kauem kui 45 päeva selle kohustuse

täitmisega viivitamisest arvates.

§ 7 lg 1 p 13) tarbijakrediidilepingust

tuleneva nõude loovutamise või

tarbijakrediidilepingu kolmanda isiku

poolt ülevõtmise fakt – nõude

loovutamine võlaõigusseaduse § 164

või lepingu ülevõtmine

võlaõigusseaduse § 179 tähenduses.

Kas on üheselt selge, kuidas toimub loovutatud

nõude edasine kajastamine Registris. Kuidas

välditakse olukorda, mil sama nõue kajastub

samaaegselt nii algse krediidiandja kui ka uue

võlausaldaja juures. „Ülevõtmise fakt“ - Kui

raporteerija võtab üle või annab? Kui raporteerija

loovutab, siis raporteerija ei saada seda infot

enam, laen suletud.

6 § 7 lg 2 Krediiditeaberegistri

tarbijakrediidilepingu sõlmimise

piirangutega tarbijate nimekirja

kantakse tarbija kohta:

1) ees- ja perekonnanimi;

2) isikukood või selle puudumise korral

sünniaeg;

3) avalduse esitamise kuupäev.

Määrus peaks sätestama kuidas on korraldatud

laenukeelu avalduste menetlemine, tähtajad,

mille jooksul need sisestatakse ja muu piiranguga

seonduv.

7 § 7 lg 3 Krediiditeabe jagamise seaduse

§ 10 lõike 1 punktis 1 nimetatud isiku

tehtud päringu vastuses asendatakse

käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2

nimetatud andmed unikaalse numbriga,

mis ei võimalda krediiditeabe andjat

tuvastada.

Kas krediidiandja ise näeb, milline Registris olev

kohustus on tema enda oma?

8 § 7 lg 5 Krediiditeabe jagamise seaduse

§ 10 lõike 1 punktis 1 nimetatud isiku

tehtud päringu vastuses kuvatakse

käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides

12 ja 13 nimetatud andmete puhul

„Tühi väli“ ei ole hea lahendus, pigem võib viidata

süsteemi rikkele. Kas N/A oleks parem?

väärtusena „Tühi väli“, kui andmed

puuduvad või kui on saabunud

krediiditeabe jagamise seaduse § 10

lõigetes 4 või 5 sätestatud tähtpäev.

9 § 8 lg 1 Registriandmetele tagatakse

otsejuurdepääs: 1) infosüsteemide

andmevahetuskihi või muu sarnase

andmevahetusplatvormi kaudu; 2)

volitatud töötleja määratud viisil ja

kasutajaõiguste alusel.

Kumb nendest variantidest on pankadele? Kellele

tagatakse juurdepääs? Vajab täpsustamist,

milliseid andmeid kellele väljastada võib.

Ettepanek: lisada siia viide KJS § 10, st nimekiri,

kellele registripidajal on kohustus juurdepääs

võimaldada.

10 § 8 lg 2 Andmete väljastamine registrist

tagatakse: 1) ühekordse

andmepäringuna taotluse alusel; 2)

poolte vahel sõlmitud lepingu alusel.

Kas pangad on lepingulised kasutajad?

Kuidas saab krediidiandja eristada päringu

vastuses enda väljastatud krediite ja teiste

väljastatud krediite?

11 § 8 lg 4 Päringu tegija märgib päringu

tegemisel päringu tegemise õigusliku

aluse ja selgituse.

„Selgituse“ sisu peab olema täpsemalt lahti

kirjutatud sarnaselt KAS § 88 lõikega 6. Pankadele

tuleks kehtestada standard, kuna õiguslik alus ja

selgitus oleks iga kord üks ja sama. Nt õiguslik

alus: seadusest tulenev kohustus, selgitus:

krediidivõimelisuse hindamine.

12 § 8 lg 5 Isikud, kellel on

krediiditeaberegistris sisalduvatele

andmetele juurdepääsuõigus

andmesubjekti nõusolekul, saavad

andmetele juurdepääsu nõusolekuga

antud ulatuses avaliku teabe seaduse §-

s 436 sätestatud andmenõusoleku ja

volituste haldamise andmekogu

vahendusel.

„avaliku teabe seaduse §-s 436“ Vale viide?

13 § 8 lg 6 Registripidajal on õigus

andmetele juurdepääsu piirata või

keelata, kui andmevahetuse tõttu võib

tekkida või on tekkinud

krediiditeaberegistri konfidentsiaalsuse

või tervikluse vähenemise risk.

Kas see punkt vastab volitusnormile? Mida

tähendab „tervikluse vähenemine“?

14 § 9 lg 1 Andmesubjektil on registris

õigus tutvuda enda kohta registrisse

kantud andmetega, sealhulgas andmete

töötlemise logiga.

Kus on kirjeldatud andmete koosseis?

Täpsustada määruses kasutatavat andmesubjekti

mõistet viitega KJS § 4 (Tarbija).

15 § 10. Ebaõigete andmete parandamine

ja täiendamine

(1) Registrisse kantud ebaõigete

andmete parandamise ja ajakohasena

hoidmise eest vastutab krediiditeabe

andja.

(2) Andmete muutmiseks esitab

krediiditeabe andja registripidajale

uued andmed viivitamata või teavitab

registripidajat vajadusest edastatud

andmeid muuta kohe pärast vea

ilmnemist.

(3) Registripidajal on õigus teha

krediiditeabe andjale järelepärimine,

kui on tekkinud kahtlus andmete

õigsuses.

Lg 1 asendada sõna “kantud” sõnaga “edastatud”,

lg 2 asendada sõna “esitab” sõnaga “edastab”.

Tuleks eristada andmete Registrile edastamist

andmete Registrisse kandmisest ja esitamisest.

Krediiditeabe andja saab vastutada vaid õigete

andmete edastamise eest, kuid ta ei saa tegeleda

Registrisse kantud ebaõigete andmete

parandamisega või parandatud andmete

Registrisse sisse kandmisega, sest andme andja ei

ole Registri pidaja. Seega saab andme andja

vastutus piirduda vaid õigete andmete

edastamise kohustusega registripidajale, mitte

aga registrikannete õigsuse üle kontrollimisega

Registris.

Õigete andmete Registrisse kandmist saab

korraldada vastutav töötleja.

Määrus ei lahenda küsimusi, et kellega suhtleb

tarbija, kui selguvad ebaõiged kanded - kas

Registriga või krediiditeabe andjaga? Lõikes 3

sõna „järelepärimine“ tuleb kas sisustada või

muuta sõnastust.

On vaja selgust, kas krediidiasutus saab

pangasaladuse regulatsiooni vaates üldse

sellistele järelpärimistele vastata? KAS § 88

täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:

„Krediidiasutusel on kohustus avaldada

krediiditeavet puudutav pangasaladus

krediiditeabe jagamise seaduse alusel asutatud

krediiditeaberegistri pidajale samas seaduses

sätestatud tingimustel ja korras.”, kuid seadus ei

reguleeri kõiki neid olukordi, mis on

põhimääruses kirjas - nt § 10 lg 3, andmesubjekti

päringutega seonduv info.

Kuidas „tekib kahtlus“? Kas registripidaja teeb

automaatseid andmekvaliteedi kontrolle kõikide

krediiditeabe andjate andmestikele?

Lisame käesolevale kirjale tagasiside ka Pangaliidu tehniliselt töögrupilt.

Loodame, et Rahandusministeeriumil on võimalik Pangaliidu tähelepanekute, märkuste ja ettepanekutega arvestada ning anda meile esitatud küsimuste osas täiendavaid selgitusi.

Pangaliit on valmis oma seisukohti täiendavalt selgitama ning osaleme meeleldi aruteludes.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Katrin Talihärm Tegevjuht

Lisa: Krediiditeaberegistri põhimääruse eelnõu tagasiside Pangaliidu tehniliselt töögrupilt (7 lk)