Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (411 SE)

    Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 05.04.2024 /1-1/15-411; Riigikantselei / 05.04.2024 / 2-5/24-00564

Resolutsiooni teema: Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (411 SE)

Adressaat: Justiitsministeerium Ülesanne: Palun esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 25.04.2024

Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 2.5.2024 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 24-0343. Kontroll: Epp Hannus

Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 08.04.2024 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655      

.

Vabariigi Valitsus

.04.2024 nr 1-1/15-411/1

Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1

saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Riigikogu liikme Kalle Grünthali k.a 3. aprillil

algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (411 SE).

Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks õiguskomisjoni.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Hussar

Lisad: 1) eelnõu ühel lehel

2) seletuskiri kahel lehel

Eneli Illaru

631 6332, [email protected]

EELNÖU

Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnöu

Karistusseadustikus tehaksejärgmine muudatus:

.. Seadust täiendatakse paragrahviga 154 ja sönastatakse järgmiselt:

§ 154 l. Siiiituse presumptsiooni pöhimötte eiramine

" (l) Tegevuse eest, millega teadvaltja ilma seadusliku aluseta käsitletakse isikut kuriteos suudi olevana enne, kui tema kohta onjöustunud suudimöistev kohtuotsus , - karistatakse rahalise karistuse voi kuni uheaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, - karistatakse rahalise karistusega."5;

Lauri Hussar

Riigikogu esimees Tallinn, 2024

Algatab Riigikogu liige

Kalle Grunthal

03.04.2024

Riigikogu Kantselei

Kuupäev'_^,,^^ Viit ''3rS^M.^

Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnöu seletuskiri

l. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvöte

1.1.1. Suiituse presumptsioon on kriminaalmenetluse pöhimöte, mille järgi kedagi ei tohi käsitada kuriteos suildi olevana enne, kui tema kohta on jöustimud suudimöistev kohtuotsus. Suutuse presiu-nptsioon sisaldub Pöhiseaduse §-s 22 ja Euroopa inimöiguste konventsiooni artikli 6 löikes 2. Suutuse presumptsioon on piiratud kriminaalmenetlusega, sest uksnes kriminaalmenetlus vöib viia selliste avaliku hukkamöistu rangemate vormideni nagu vabadusekaotus.

1.1.2. Kriminaalmenetluses on suudistatav suutu kuni suudimöistva kohtuotsusejöustumiseni. See tähendab, et enne kohtuniku stiudimöistvat otsust ei tohi kedagi pidada suudiolevaks. Kohtus öigeks möistetud isikut ei tohi pärast kohtuotsust suudiolevaks nimetada.

Öigus suutuse eeldusele hölmab ka kaudseid väljautlemisi, mis eimeaegu vihjavad inimese suule. Suutuse presumptsiooni peavad järgima mitte ainult riigiametnikud ja kohtua vaid ka kohtuasja kajastavaa isikud ning meedia.

Näide. Suutuse presumptsiooni on rikutud, kui meedia voi moni muu isik esitab faktiväite, et isik on ,,varas", ,,korruptant", mis vöib info saajat kallutada isikut suudi pidama.

Kahjuks ei ole aga sellised juhtumid tänapäeval harvaa, kus isikut käsitletakse kurjategijana enne kohtuotsusejöustumist. Tulemiks on aga see, et vaatamata öigeksmöistvale kohtuotsusele peab laiem uldsus teda hiljem ikkagi kurjategijaks ning see jääb teda saatma pikaks ajaks ja seda vaatamata sellele, et Pöhiseaduse § 22 sätestab vastupidist.

1.1.3. Seda, et kohtumenetlusele eelnev meedia vaenulik kampaania isiku vastu voi ka lihtsalt avalikkuse teravdatud tähelepanu juhtimine isikule vöib pöhimötteliselt viia Suiituse presumptsiooni rikkumisele, röhutas juba Euroopa Inimöiguste Komisjon kohtuasjas 8603/79 jt, Crotcianijt vs. Itaalia, 01.12.1980 tehtud lahendis.

2. Eelnöu eesmärk

Eelnöu eesmärgiks on tagada Pöhiseaduse § 22 sätestatud nöude, kedagi ei tohi käsitada kuriteos saudi olevana enne, kui tema kohta onjöustunud suudimöistev kohtuotsus täitmine.

4. Eelnöu terminoloogia

Eelnöus ei kasutata uusi termineid.

5. Seaduse moju

Muudatus tagab reaalselt Konstitutsioonilise seaduse täitmise.

6. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused

Seaduse muudatusega ei kaasne kulusid.

7. Rakendusaktid

Seadusejöustamiseks ei ole eraldi rakendusakte vaja.

8. Seaduse jöustumine

Eelnöujöustub seaduse avaldamisest Riigi Teatajas.

Algatab Riigikogu liige

Kalle Grunthal ^ 03.04.2024