7
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Eelnõul on positiivne mõju PPA-le ja julgeolekuasutustele. Teistesse andmekogudesse
automaatpäringu tegemise võimalus aitab hoida kokku PPA tööaega. Automaatpäringust saadud
teave suurendab eelduslikult ka julgeolekuasutuste töö tulemuslikkust.
Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Rändevoog Euroopa Liidu välispiiridel on üha suurenenud ja suureneb ka edaspidi. Prognoosi
kohaselt suureneb seaduslike piiriületuste koguarv 2025. aastaks 887 miljonini ja piiriületajate st
ligikaudu kolmandik on kolmanda riigi kodanikud, kes sisenevad Schengeni riiki lühiajaliseks
viibimiseks. Välismaalasest majutusteenuse kasutaja andmete alusel automaatpäringu tegemine
rändevaldkonna andmekogudesse on lisameede, et tuvastada välismaalane, kes ei tohiks Eestis
viibida. Oma elanike turvalisuse tagamine on Eesti ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikide üldine
eesmärk. Sisepiiridel piirikontrolli kompenseeriva meetmena on välismaalasest majutusteenuse
kasutaja andmete töötlemine õiguskaitseasutustele lisatööriist võitluses terrorismi ja muu raske
kuritegevuse vastu. Kui teha välismaalasest majutusteenuse kasutaja andmete alusel automaat-
päring asjaomastesse, avaliku korra ja julgeoleku seisukohast olulistesse andmekogudesse,
aitab see tabada märkimisväärselt rohkem välismaalasi, keda otsitakse terroriakti või muu raske
kuriteo tõttu taga. 2022. aastal oli näiteks SIS-i kantud üle miljoni hoiatusteateid, millest 56%
olid sisenemiskeelu kohta, kuid üle 160 000 isiku kanti SIS-i varjatud jälgimiseks.
Samuti on eelnõul positiivne mõju Eesti kodanikest tagaotsitavate ja teadmata kadunute
leidmisel, sest see vähendab PPA tööaega, mis kulub nende leidmiseks tehtavatele päringutele.
Seega toob majutusteenuse kasutaja andmete töötlemine kaasa positiivse mõju riigi
julgeolekule ja avaliku korra kaitsele ning edendab koostööd võitluses terrorismi ja raske kuri-
tegevusega. Küll aga ei ole mõju ulatuslik ega oluline, sest ei kontrollita kõiki majutusteenuse
kasutajaid, vaid neid, kelle kohta esitab majutusteenuse osutaja PPA-le või julgeolekuasutuse le
päringu alusel andmed. Seega ei ole muudatus uus meede, vaid eelnõuga tõhustatakse
olemasolevat regulatsiooni.
Mõju isikuandmete töötlemisele
Arvestades, et PPA-l ja julgeolekuasutustel on juba õigus majutusteenuse kasutaja andmeid
saada, on eesmärgipärane neid andmeid ka tõhusalt töödelda. Eelnõuga antakse õigus töödelda
neid andmeid automaatselt kaheksas andmekogus, seejuures kustutatakse asjakohatuks
osutunud andmed pärast töötlemist viivitamata. Majutusteenuse kasutaja andmete
automaattöötluse peamine eesmärk on ennetada ohtu riigi sisejulgeolekule kahel viisil:
1) tabatakse välismaalane, kes ei peaks Eestis viibima, või
2) tabatakse isik, kes on tagaotsitav.
Seega riivatakse majutusteenuse kasutaja eraelu puutumatust, et kaitsta teist põhiseaduslikku
väärtust – riigi sisemist rahu. Eesmärgi saavutamiseks on ka tõhusamaid meetmeid, nagu
kõikide majutusteenuse kasutajate andmete pidev töötlemine PPA andmekogudes, kuid
võrreldes riskihinnangu alusel tehtud päringuga oleks eraelu puutumatuse riive sel juhul
intensiivsem ja selleks tuleks muuta TurS-i.
Töödeldavate majutusteenuse kasutaja andmete koosseis sätestatakse eelnõu § 2 punktiga 1 ja
§ 3 punktiga 1. Andmeid töödeldakse turismiinfosüsteemis, kus säilitatakse 30 päeva vaid
nende majutusteenuse kasutajate andmeid, mille alusel on saadud teisest andmekogust
positiivne päringutabamus. Turismiinfosüsteemile kohaldub eelnõuga kehtestatav regulatsioon.