Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Teie 18.06.2026 nr 8-3/4802-1;

JDM/26-0732/-1K

Meie 12.08.2026 nr 2-3/2193-3

Pankrotiseaduse ja kohtutäituri seaduse

muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamine

Austatud minister

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastab pankrotiseaduse ja kohtutäituri

seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse järgmiste märkustega arvestamise

korral.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium toetab väljatöötamiskavatsuse eesmärki tagada

pankrotihalduri kutse- ja kohtutäituri ametiala jätkusuutlikkus, piisav järelkasv ja

professionaalne kompetents. Tõhus ja usaldusväärne maksejõuetussüsteem on oluline nii

võlausaldajate ja võlgnike õiguste kaitseks kui ka stabiilse ja prognoositava

ettevõtluskeskkonna tagamiseks.

Samas leiame, et väljatöötamiskavatsuses kirjeldatud probleemide põhjuseid, pakutud

lahenduste vajalikkust ning nende mõju ettevõtluskeskkonnale tuleb enne eelnõu koostamist

täiendavalt analüüsida.

1. Tööandja maksejõuetuse hüvitise menetlemise ülesande üleviimine Eesti Töötukassalt

teisele asutusele ei ole piisavalt põhjendatud

Väljatöötamiskavatsuses on ühe võimaliku lahendusena välja pakutud tööandja maksejõuetuse

korral töötajate nõuete rahuldamine garantiifondi kaudu, andes selle ülesande Eesti

Töötukassalt üle Justiits- ja Digiministeeriumi haldusalas tegutsevale riiklikule asutusele

analoogselt Läti süsteemiga. Leiame, et väljatöötamiskavatsuses ei ole kavandatud lahenduse

vajalikkust piisavalt põhjendatud.

Väljatöötamiskavatsusest ei nähtu, et tööandja maksejõuetuse hüvitise menetlemise praeguses

süsteemis esineks probleem, mis tingiks vajaduse anda Eesti Töötukassa ülesanded üle teisele

asutusele. Väljatöötamiskavatsuses kirjeldatud kitsaskohad puudutavad eelkõige

pankrotihaldurite ettevalmistust, järelkasvu, töökoormuse jaotust ja tasustamist. Nendest

probleemidest ei tulene iseenesest vajadust muuta tööandja maksejõuetuse hüvitise

menetlemise korraldust ning väljatöötamiskavatsuses ei ole selgitatud, kuidas Eesti Töötukassa

ülesannete üleandmine aitaks kirjeldatud probleeme lahendada. Seetõttu jääb ebaselgeks seos

tuvastatud probleemide ja kavandatava lahendusvariandi vahel.

2

Samuti ei ole meie hinnangul põhjendatud eraldada tööandja maksejõuetuse hüvitise

menetlemist ülejäänud toimivast ja väljakujunenud töötuskindlustushüvitiste süsteemist.

Tööandja maksejõuetuse hüvitis on osa töötuskindlustussüsteemist ning seda rahastatakse

töötuskindlustusmaksetest moodustatud sihtfondist. Tegemist ei ole maksejõuetusmenetluse

meetmega, vaid töötuskindlustusmaksetest rahastatava sihtfondi kaudu makstava

sundkindlustushüvitisega, mille menetlemine, väljamaksmine, võimalike tagasinõuete

menetlemine ning ühtse praktika kujundamine moodustavad tervikliku süsteemi. Nimetatud

ülesannete üleandmine teisele asutusele tähendaks olemasoleva kompetentsi, infosüsteemide ja

menetluspraktika võimalikku dubleerimist. Väljatöötamiskavatsusest ei nähtu, millist selget

lisandväärtust selline muudatus annaks ega kuidas toimuks edaspidi ülesannete rahastamine,

asutustevaheline andmevahetus, hüvitiste määramine, väljamaksmine ja tagasinõuete

menetlemine.

Seejuures leiame, et maksejõuetusalase kompetentsi koondamise eesmärgi saavutamiseks tuleb

analüüsida ka vähem sekkuvaid lahendusi, mis ei eelda tööandja maksejõuetuse hüvitise

menetlemise ülesannete täielikku ülevõtmist Eesti Töötukassalt. Näiteks võib kaaluda

lahendust, mille puhul loodav asutus täidab vajaduse korral pankrotihalduriga analoogset rolli

töötajate nõuete kontrollimisel ja tuvastamisel, samas kui hüvitise määramine ja väljamaksmine

jääb Eesti Töötukassa pädevusse. Ka sellise muudatuse vajadus ja täpne menetluskorraldus

peavad siiski tuginema selgelt tuvastatud probleemile, alternatiivide võrdlusele ja mõjude

hinnangule.

Samuti vajab täiendavat põhjendamist viide Läti süsteemile. Väljatöötamiskavatsuses ei ole

selgitatud, kuidas on Lätis tööandja maksejõuetuse korral töötajate nõuete rahuldamine

õiguslikult ja institutsionaalselt korraldatud, milline on selle rahastamismudel, kas tegemist on

sundkindlustusmaksetel põhineva süsteemiga ning millised on selle eelised võrreldes Eestis

kehtiva süsteemiga. Ilma sellise võrdleva analüüsita ei ole võimalik hinnata, kas Läti lahendus

on Eesti õiguskorda üle kantav ning kas kavandatav muudatus on põhjendatud.

Palume enne kõnealuse põhimõttelise muudatuse edasist kavandamist täiendada

väljatöötamiskavatsust põhjalikuma probleemianalüüsi, alternatiivsete lahendusvariantide

võrdluse ning õiguslike, majanduslike ja halduslike mõjude hinnanguga, et oleks võimalik

hinnata kavandatava lahenduse vajalikkust, põhjendatust ja võimalikku mõju olemasolevale

süsteemile.

2. Pankrotihaldurite töökoormuse koondumise põhjuseid ning haridus- ja

väljaõppenõuete proportsionaalsust tuleb täiendavalt analüüsida

Väljatöötamiskavatsuses on probleemina kirjeldatud, et ligikaudu 60% pankrotimenetlustest

koondub 11 halduri kätte. Samas ei ole piisavalt analüüsitud, millest selline jaotus tuleneb.

Menetluste koondumist võivad mõjutada muu hulgas haldurite tegelik aktiivsus, valmisolek

menetlusi vastu võtta, piirkondlik kättesaadavus, spetsialiseerumine, varasem kogemus,

halduribüroo organisatsiooniline võimekus, menetluste keerukus ning kohtute väljakujunenud

praktika. Menetluste arv ei näita eraldiseisvalt halduri tegelikku töökoormust ega suutlikkust.

Enne menetluste automatiseeritud või poolautomatiseeritud jaotamise mudeli väljatöötamist

tuleb seetõttu põhjalikumalt analüüsida menetluste väheste haldurite kätte koondumise

põhjuseid. Samuti tuleb selgitada, milliste andmete ja kriteeriumide alusel hinnatakse halduri

töökoormust, spetsialiseerumist ja sobivust konkreetsesse menetlusse ning kuidas säilitatakse

kohtu võimalus valida keerukasse menetlusse selleks vajaliku kogemuse ja pädevusega haldur.

3

Väljatöötamiskavatsuses on pankrotihalduriks saamise eeldusena pakutud õigusteaduse või

majanduse magistrikraadi nõuet. Leiame, et kavandatud nõude vajalikkust ja proportsionaalsust

ei ole piisavalt põhjendatud.

Väljatöötamiskavatsuses ei ole näidatud, et pankrotimenetluste kvaliteediga seotud probleemid

tuleneksid kehtivast haridusnõudest. Samuti ei ole piisavalt selgitatud, millised pankrotihalduri

tööks vajalikud teadmised või oskused jäävad kehtiva hariduse, kutseeksami või väljaõppe

raames katmata ning miks ei ole neid võimalik omandada sihitud täiendõppe või praktilise

väljaõppe kaudu.

Õigusteaduse või majanduse magistrikraadi nõue võib vähendada sobivate kandidaatide ringi

ja seeläbi süvendada järelkasvuprobleemi. See ei pruugi olla kooskõlas väljatöötamiskavatsuse

eesmärgiga suurendada kutsealale sisenejate arvu.

Palume esmajärjekorras määratleda pankrotihalduri tööks vajalikud teadmised, oskused ja

õpiväljundid ning hinnata, kas vajalik pädevus on võimalik tagada pädevuspõhise kutseeksami,

sihitud täiendõppe, juhendatud praktika ja mentorluse kaudu. Seejuures tuleb ette näha

võimalus arvestada varasemaid õpinguid, kutsealast väljaõpet ja töökogemust, sealhulgas

varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise põhimõtteid.

Ka vandeadvokaatidele, vandeaudiitoritele, kohtutäituritele ja teistele lihtsustatud korras

kutsesse sisenevatele isikutele kohustusliku täiendava väljaõppe kehtestamisel tuleb lähtuda

konkreetsetest puuduolevatest pädevustest ja arvestada isiku varasema hariduse ning

kutsekogemusega. Ühetaoline koolituskohustus ei pruugi olla kõigi kutserühmade suhtes

proportsionaalne.

3. Halduri tasustamise ja pankrotimenetluse rahastamise muudatuste mõju

ettevõtluskeskkonnale vajab kvantitatiivset hindamist

Väljatöötamiskavatsuses on pakutud pankrotihalduri tasustamise süsteemi olulist

ümberkujundamist, sealhulgas baastasu, tulemustasu ja lisatasu mudelit, tasu maksmist

menetluse kestel ning menetluse alguses tehtavat rahastusotsust.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium nõustub, et pankrotihalduri tasustamine peab

olema läbipaistev ja prognoositav ning arvestama menetluse tegelikku töömahtu, keerukust ja

tulemuslikkust. Samas ei ole väljatöötamiskavatsuses piisavalt hinnatud pakutud lahenduste

mõju pankrotimenetluse kogukulule, pankrotivarale ega võlausaldajate nõuete rahuldamise

määrale.

Halduri tasu ja muud menetluskulud kaetakse üldjuhul pankrotivara arvelt. Kulude

suurenemine võib seetõttu vähendada võlausaldajatele, sealhulgas tarnijatele, alltöövõtjatele ja

teistele ettevõtjatest lepingupartneritele jaotatavat summat. Eriti oluline on hinnata muudatuste

mõju väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kelle jaoks teise ettevõtja maksejõuetus

võib juba iseenesest põhjustada olulise majandusliku kahju.

Enne tasustamis- ja rahastamismudeli valimist palume kvantitatiivselt modelleerida vähemalt:

1. mõju pankrotimenetluse keskmisele kogukulule;

2. mõju pankrotivara ja võlausaldajatele tehtavate väljamaksete suurusele;

3. mõju varatutele ning väikese, keskmise ja suure varaga pankrotimenetlustele;

4. mõju eri suurusega võlausaldajatele;

5. võlausaldajate deposiidil põhineva rahastamise mõju õiguste maksmapanekule;

4

6. riigieelarvelise rahastamise eeldatav maht ja tagasinõuete tegelik realiseeritavus;

7. tasu- ja rahastusotsustega kaasnev täiendav menetlus- ja töökoormus.

Võlausaldajate deposiidil põhineva rahastamise puhul tuleb välistada olukord, kus menetluse

jätkamine või ettevõtja õiguste tõhus maksmapanek sõltub ebamõistlikult tema võimest

täiendavalt menetlust rahastada.

Samuti tuleb uue tasumudeli kujundamisel üheselt määratleda baastasu aluseks olevad

toimingud, tulemustasu arvutamise põhimõtted ja lisatasu määramise objektiivsed kriteeriumid.

Tuleb vältida sama töö või tulemuse tasustamist mitme tasukomponendi kaudu ning tagada, et

tasu maksmine menetluse kestel ei looks menetluse põhjendamatu pikendamise stiimulit.

Väljatöötamiskavatsuses on märgitud, et menetluse kestel määratud tasu ei tohiks menetluse

lõpus muuta ega tagasi nõuda. Leiame, et vähemalt erandlikel juhtudel peab säilima võimalus

tasu korrigeerida või tagasi nõuda, kui hiljem selgub, et tasu määramisel esitatud andmed olid

ebaõiged, kulu ei olnud põhjendatud või sama töö eest on saadud tasu mitmel alusel.

Halduri enda büroo teenuste kasutamise lubamisel tuleb tagada halduri tavapäraste ülesannete

ja eraldi bürooteenuse selge eristamine, turutingimustele vastav hinnastamine, kulude

läbipaistvus, võlausaldajate kontrollivõimalus ning topelttasustamise keeld.

4. Täieliku riikliku mudeli ning maksejõuetuse teenistuse ülesannete ulatusliku

laiendamise vajadus ei ole piisavalt tõendatud

Väljatöötamiskavatsuses on ühe võimaliku lahendusena pakutud pankrotihalduri kutsepõhise

süsteemi asendamist riikliku mudeliga, mille korral viiksid pankrotimenetlusi läbi riigi

palgalised ametnikud.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei toeta täielikule riiklikule mudelile üleminekut

väljatöötamiskavatsuses esitatud analüüsi põhjal.

Tegemist oleks kogu maksejõuetussüsteemi institutsionaalse ümberkorraldamisega, millega

kaasneksid ulatuslikud personali-, IT-, ruumi-, koolitus-, juhtimis- ja üleminekukulud.

Väljatöötamiskavatsuses ei ole esitatud olemasoleva süsteemi kogukulu ega uue asutuse

loomise ja ülalpidamise eeldatavat maksumust. Samuti ei ole piisavalt analüüsitud mõju

menetluste kestusele, tulemuslikkusele, haldurite sõltumatusele, riigivastutusele ega

stiimulitele pankrotivara suurendada.

Täieliku riikliku mudeli edasine kaalumine eeldaks eraldiseisvat institutsionaalset analüüsi,

kulu-tulu analüüsi, personalivajaduse ja IT-arenduste hindamist, mõju hindamist menetluste

kestusele ja võlausaldajate nõuete rahuldamisele ning vähem sekkuvate alternatiivide võrdlust.

Täiendavat analüüsi vajab ka ettepanek anda ajutise halduri ülesanded osaliselt või täielikult

maksejõuetuse teenistusele. Enne sellise lahenduse valimist tuleb võrrelda kehtivat ja

kavandatavat menetlusprotsessi ning määratleda selgelt maksejõuetuse teenistuse, kohtu ja

pankrotihalduri ülesanded ja vastutus.

Eelkõige tuleb hinnata:

1. kas muudatus lühendab või pikendab pankrotimenetluse algfaasi;

2. kas haldur peab maksejõuetuse teenistuse tehtud analüüsi osaliselt kordama;

3. milline on maksejõuetuse teenistuse analüüsi õiguslik tähendus ja tõendiväärtus;

4. kes vastutab puuduliku või ebaõige analüüsi eest;

5

5. millised täiendavad andmete ja dokumentide esitamise kohustused kaasnevad

võlgnikule ja teistele ettevõtjatele;

6. kuidas tagatakse võlgniku ärakuulamis- ja vastuväiteõigus;

7. milline on lahenduse personali- ja riigieelarveline mõju.

Ülesannete ümberjaotamine ei tohi kaasa tuua paralleelsete menetluste, korduva andmete

esitamise ega ebaselge vastutuse tekkimist.

Kokkuvõttes toetab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium pankrotihalduri kutseala ja

kohtutäituri ametiala jätkusuutlikkuse tugevdamist. Samas peavad kavandatavad lahendused

tuginema selgelt tuvastatud probleemidele, olema proportsionaalsed ning arvestama nende

mõju ettevõtjatele, võlausaldajatele, töötuskindlustussüsteemile ja riigieelarvele.

Palume väljatöötamiskavatsuse edasisel menetlemisel eeltoodud märkustega arvestada ning

täiendada probleemianalüüsi, lahendusvariantide võrdlust ja mõjude hinnangut enne eelnõu

koostamist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Regina Karumaa +372 5305 3756

[email protected]

Gloria Kiis +372 5354 4276

[email protected]

Anett Männiste +372 5340 8307

[email protected]