Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Teie 17.07.2026 nr 8-1/5425-1;

JDM/26-0826/-1K

Meie 12.08.2026 nr 2-3/2526-4

Tubakaseaduse ja riigilõivuseaduse

muutmise seaduse eelnõu vastuskiri

Tubakaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on kaitsta laste ja noorte

tervist, vähendada nikotiinitoodete tarvitamisega kaasnevaid terviseriske, täpsustada

tubakatoodete ja tubakatootega seonduvate toodete koostisele ning kaugmüügile kohalduvaid

nõudeid, suurendada tubakatööstuse huvidega seotud lobitegevuse läbipaistvust ning

ajakohastada sanktsioone ja riigilõive.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium toetab laste ja noorte tervise kaitsmist,

nikotiinitoodete selgemat reguleerimist ning ebaseadusliku müügi piiramist. Need eesmärgid

on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2024. a istungil heaks kiidetud Eesti seisukohtadega

tubaka- ja nikotiinitooteid käsitlevate Euroopa Liidu õigusaktide ajakohastamise kohta

(Riigikantselei 20.06.2024 kiri nr 2-5/24-00972-2). Nimetatud seisukohtade kohaselt toetab

Eesti muuhulgas uute nikotiinitoodete hõlmamist õigusraamistiku kohaldamisalasse,

nikotiinisisalduse ülempiiri kehtestamist, toodete atraktiivsuse vähendamist ning kaugmüügi

piiramist.

Samas peame oluliseks, et ettevõtlusvabadust piiravad meetmed oleksid piisavalt põhjendatud

ning sobivad, vajalikud ja mõõdukad ning et nende kehtestamisele eelneks kavandatavate

majanduslike, sotsiaalsete ja haldusmõjude põhjalik hindamine. Vabariigi Valitsuse varasemate

seisukohtadega ei ole kindlaks määratud nikotiinisisalduse konkreetset ülempiiri ega eelnõus

kavandatud piirangute rakendusviisi.

Eelnõuga kavandatavad muudatused võivad oluliselt mõjutada Eestis tegutsevaid

nikotiinitoodete tootjaid, importijaid, hulgimüüjaid ja jaemüüjaid. Seletuskirjas ei ole nende

mõjude ulatust piisavalt hinnatud ega veenvalt põhjendatud tubakatootega seonduvatele

nikotiini sisaldavatele toodetele kavandatava 4 mg/g nikotiinisisalduse ülempiiri valikut. Sellest

tulenevalt esitame eelnõu kohta järgmised märkused.

1. Palume põhjendada kavandatava 4 mg/g nikotiinisisalduse ülempiiri valikut ning

täiendada proportsionaalsuse ja alternatiivsete lahenduste analüüsi

Eelnõu § 1 punktiga 3 lisatava tubakaseaduse § 8³ lõike 1 kohaselt ei või nikotiinipadjas,

nikotiiniribas, nikotiinispreis, kuumutatavas nikotiinipulgas ega nikotiini sisaldavas

kuumutatavas taimses pulgas nikotiinisisaldus ületada 4 mg ühe grammi nikotiini sisaldava

segu kohta.

2

Seletuskirja kohaselt on piirmäära valikul lähtutud Lätis kehtivast regulatsioonist. Samas

märgitakse seletuskirjas, et elanikkonna tervise kaitse seisukohalt võiks olla põhjendatud veel

madalama, näiteks 1 või 2 mg/g piirmäära kehtestamine, kuid kavandatud 4 mg/g piiri valikul

on lähtutud Läti lahendusest.

Teises liikmesriigis kasutatavale piirmäärale viitamine ei ole iseenesest piisav põhjendus

ettevõtlusvabadust piirava meetme kehtestamiseks, eriti kui piirangu mõju Eestis tegutsevatele

ettevõtjatele ja legaalse turu toimimisele ei ole hinnatud. Seletuskirjast ei nähtu, milline on Eesti

turul olevate nikotiinipatjade ja teiste hõlmatud toodete nikotiinisisaldus, kui suur osa praegu

õiguspäraselt turustatavatest toodetest vastaks kavandatavale piirile ning kui paljusid

ettevõtjaid ja tooteid muudatus mõjutaks.

Samuti ei ole esitatud eri piirmäärade ega teiste liikmesriikide lahenduste võrdlevat analüüsi

ega selgitatud, miks on just Läti regulatsioon Eesti olusid arvestades sobiv lähtekoht. Vabariigi

Valitsuse 20. juunil 2024 heaks kiidetud Eesti seisukohtades toetatakse nikotiinitoodetele

tavasigareti nikotiinisisaldusega võrreldava ülempiiri kehtestamist, kuid ei määrata kindlaks

selle arvulist väärtust ega rakendusviisi.

Seletuskirjas kirjeldatakse terviseriske seoses suure nikotiinisisaldusega toodetega, kuid

esitatud andmetest ei nähtu selgelt, kuidas on nende põhjal tuletatud just 4 mg/g

kontsentratsioonipiir. Seletuskirjas viidatakse muu hulgas sellele, et nikotiinipatjade puhul

võivad täiskasvanul tekkida ägeda mürgistuse sümptomid kangemate kui 20 mg toodete

kasutamisel ning et 10 mg nikotiini võib olla väikelapsele eluohtlik. Need andmed käsitlevad

aga nikotiinikogust tootes või organismi sattunud nikotiini kogust ega selgita iseenesest 4 mg/g

kontsentratsioonipiiri valikut.

Põhiseaduse §-st 31 tulenevat ettevõtlusvabadust võib piirata kaaluka avaliku huvi kaitseks,

kuid piirang peab olema eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Mida

ulatuslikumalt mõjutab piirang õiguspäraselt tegutsevate ettevõtjate võimalusi tooteid

valmistada ja turustada, seda põhjalikumalt tuleb põhjendada valitud lahendust ning hinnata

ettevõtlusvabadust vähem piiravaid alternatiive.

Seletuskirjas on elektrooniliste sigarettide vedelike lubatud ainete nimekirja puhul

alternatiivseid lahendusi üldiselt käsitletud, leides, et üldised ohutusklauslid või tootjapõhised

hindamised ei tagaks samaväärset õigusselgust ega tõhusust. Samaväärset analüüsi ei ole aga

esitatud §-ga 8³ kavandatavate nõuete, eelkõige 4 mg/g nikotiinisisalduse ülempiiri kohta.

Seletuskirjas esitatud üldine järeldus, et tegemist on proportsionaalse piiranguga, ei võimalda

hinnata, kas valitud meede on eesmärgi saavutamiseks vajalik ega seda, kas sama tervisekaitse

taset oleks võimalik saavutada ettevõtlusvabadust vähem piirava lahendusega.

Samuti ei ole hinnatud §-s 8³ kavandatud nõuete koosmõju. Nikotiinisisalduse ülempiir,

koostisainete piirangud, lubatud ainete loetelu ning toote ja pakendi kujundusnõuded

kohalduvad samadele toodetele samaaegselt. Proportsionaalsuse hindamisel tuleb seetõttu

käsitleda nii iga piirangu mõju eraldi kui ka nende kumulatiivset mõju toodete turustatavusele,

ettevõtjate kohanemiskuludele, konkurentsiolukorrale ja legaalse turu toimimisele.

Palume täiendada seletuskirja eri lahendusvariantide võrdleva analüüsiga. Analüüsis tuleb

hinnata kavandatava piirmäära mõju laste ja noorte tervisele, juhuslike mürgistuste riskile,

ettevõtjatele, legaalse turu toimimisele, tarbijakäitumisele ja järelevalve teostatavusele. Lisaks

tuleb hinnata nikotiinikoguse piiramist ühe kasutusühiku ja müügipakendi kohta, kasutusühiku

massipiirangut, lapsekindla pakendi kohustust, märgistus- ja hoiatusnõudeid ning toote ja

pakendi atraktiivsust piiravaid meetmeid. Alternatiivide võrdlemisel tuleb hinnata ka nende

3

mõju konkurentsile, maksulaekumisele ja järelevalve teostatavusele.

2. Eelnõu mõjuanalüüs ei hõlma piisavalt kõiki eelnõuga reguleeritavaid tooteid ja

kavandatavaid meetmeid

Seletuskirja mõjuanalüüs keskendub valdavalt elektrooniliste sigarettide maitse- ja lõhnaainete

piirangu mõjule. Seletuskirjas on ka märgitud, et eelnõu sotsiaalset ja majanduslikku mõju ning

mõju riigivalitsemisele käsitletakse eelkõige elektrooniliste sigarettide tarbijate, tootjate ja

importijate ning järelevalveasutuste vaates.

Seletuskirjas esitatud andmed, mille kohaselt vastab kavandatavatele nõuetele 22% toodetest,

vähest kohandamist vajab 62% ning ulatuslikku muutmist või turult eemaldamist 16%

toodetest, puudutavad elektroonilise sigareti vedelikku sisaldavaid tooteid. Nende andmete

põhjal ei ole võimalik hinnata kavandatavate nõuete mõju nikotiinipatjadele, nikotiiniribadele,

nikotiinispreidele, kuumutatavatele nikotiinipulkadele ega nikotiini sisaldavatele

kuumutatavatele taimsetele pulkadele.

Samal ajal kavandatakse eelnõuga nimetatud toodetele uusi nõudeid, mis puudutavad sõltuvalt

tootekategooriast nikotiinisisaldust, koostisaineid, maitset ja lõhna ning toote ja pakendi

kujundust. Seletuskirjas ei ole esitatud andmeid Eestis turustatavate toodete arvu ja

müügimahtude, mõjutatud ettevõtjate arvu, kavandatavatele nõuetele mittevastavate toodete

osakaalu praegusel legaalsel turul ega toodete ja tootmisprotsesside kohandamise tehnilise

võimalikkuse ning sellega kaasnevate kulude kohta.

Palume täiendada mõjuanalüüsi selliselt, et see hõlmaks eraldi kõiki eelnõuga reguleeritavaid

tootekategooriaid ja neile kavandatavaid nõudeid. Iga tootekategooria puhul tuleb hinnata

mõjutatud ettevõtjate ja toodete arvu, kavandatavatele nõuetele vastavate ja mittevastavate

toodete osakaalu ning mõju tootmis- ja turustamiskuludele, turul kättesaadavate toodete

valikule, konkurentsiolukorrale ja legaalse turu toimimisele. Samuti tuleb iga tootekategooria

puhul hinnata, kas nikotiinisisalduse väljendamine milligrammides ühe grammi segu kohta on

toote koostist, kasutusviisi ja doseerimist arvestades sobiv ning võimaldab eri toodete

nikotiinisisaldust ja mõju võrreldavalt hinnata.

3. Palume hinnata mõju Eesti tootjatele, ekspordile, tööhõivele ja regionaalsele

ettevõtlusele

Eelnõust ja seletuskirjast ei nähtu piisavalt selgelt, kas ning millises ulatuses kohalduvad

kavandatavad nikotiinisisalduse ja koostise nõuded Eestis valmistatavatele toodetele, mis on

ette nähtud turule viimiseks teistes riikides.

Kui kavandatavad nõuded kohalduvad ka Eestis ekspordiks valmistatavatele toodetele, võivad

need oluliselt mõjutada Eestis tegutsevate ettevõtjate tootmis- ja ekspordivõimalusi. Muu

hulgas tuleb hinnata tootmise ümberkorraldamise või teise riiki viimise, tootmismahu

vähendamise ja töökohtade kadumise riski. Ka juhul, kui ekspordiks valmistatavad tooted

jäävad osaliselt nõuete kohaldamisalast välja, võib ettevõtjatel tekkida vajadus kasutada Eesti

turu ja eksporditurgude jaoks erinevaid tootmisprotsesse, retsepte, pakendeid või

kontrollisüsteeme, millega võivad kaasneda täiendavad kulud.

Seletuskirjas ei ole käsitletud Eestis vastavaid nikotiinitooteid tootvate ettevõtjate arvu, nende

tootmis- ja ekspordimahtu, sektori tööhõivet, tootmiskohtade regionaalset jaotust, tehtud

investeeringuid ega tootmise kohandamise tehnilist võimalikkust ja kulusid. Samuti puudub

hinnang sellele, kuidas mõjutavad kavandatavad nõuded Eestis tegutsevate tootjate

4

konkurentsipositsiooni võrreldes ettevõtjatega liikmesriikides, kus samaväärseid nõudeid ei

kohaldata.

Palume täpsustada kavandatavate nõuete kohaldamist ekspordiks valmistatavatele toodetele

ning täiendada seletuskirja analüüsiga, mis käsitleb mõjutatud ettevõtjate arvu, tootmis- ja

ekspordimahtu, tööhõivet, tehtud investeeringuid, nõuetega kohanemise kulusid ning tootmise

vähendamise, ümberkorraldamise või Eestist väljaviimise riski. Mõju tuleb hinnata ka

regionaalselt, arvestades tootmiskohtade paiknemist ja võimalike töökohtade kadumise mõju

asjaomastele piirkondadele.

4. Palume analüüsida mõju legaalsele turule, ebaseaduslikule kaubandusele ja

maksulaekumisele

Seletuskirjas hinnatakse elektrooniliste sigarettide vedelikele kavandatavate koostisenõuetega

seotud salaturu ja piirikaubanduse riski väikeseks, põhjendades seda muu hulgas asjaoluga, et

sarnaseid piiranguid kohaldatakse mitmes teises liikmesriigis. Nimetatud hinnang ei käsitle aga

eraldi nikotiinipatjadele ja teistele uutele nikotiinitoodetele kavandatava 4 mg/g

nikotiinisisalduse ülempiiri mõju ega anna seetõttu piisavat alust järeldada, et ka selle

meetmega seotud salaturu ja piirikaubanduse risk on väike.

Eelnõu kooskõlastamise käigus on huvirühmad esitanud väiteid, et Lätis kehtestatud 4 mg/g

piirmääraga on kaasnenud legaalse käibe vähenemine ning piiriülese ja ebaseadusliku

kaubanduse kasv. Esitatud andmed ja põhjuslikud seosed vajavad kontrollimist, kuid neid ei saa

jätta tähelepanuta olukorras, kus kavandatava piirmäära valikul on lähtutud just Läti

regulatsioonist.

Palume analüüsida Läti regulatsiooni rakendamise tegelikke tulemusi ning hinnata Eesti

kavandatava muudatuse mõju legaalsele käibele, piirikaubandusele, ebaseaduslikule turule,

maksulaekumisele, tarbijate käitumisele ja järelevalveasutuste töökoormusele. Seejuures tuleb

hinnata, kui suur osa praegu legaalselt turustatavatest toodetest kavandatavale piirmäärale

vastaks ning millises ulatuses võib piirangu tulemusel nõudlus liikuda kontrollitud ja

maksustatud müügivõrgust piiriülestesse või ebaseaduslikesse kanalitesse. Samuti tuleb

analüüsida võimalikku asenduskäitumist, sealhulgas seda, kas osa tarbijatest võib liikuda

kontrollimata koostisega toodete või teiste tubaka- ja nikotiinitoodete kasutamise juurde ning

milline mõju võib sellel olla eelnõu tervisekaitse eesmärgi saavutamisele.

Vabariigi Valitsuse 20. juunil 2024 heaks kiidetud Eesti seisukohtades on rõhutatud vajadust

ajakohastada tubaka- ja nikotiinitoodete regulatsiooni Euroopa Liidu tasandil ning kehtestada

neile ühetaolised nõuded. Liikmesriikide oluliselt erinevate piirangute korral tuleb seetõttu

hinnata ka piiriülese kaubanduse riski ning selle mõju Eesti legaalse turu toimimisele ja

kavandatava meetme tõhususele.

5. Palume põhjendada lubatud ainete loetelu kohaldamist erinevatele tootekategooriatele

Eelnõu § 8³ lõike 3 kohaselt ei tohi sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud toote koostis sisaldada

tubakast ja mentoolist erinevat maitset või lõhna tekitavat ainet ning lubatud on kasutada

tubakaseaduse § 8¹ lõike 2¹ alusel kehtestatud määruses nimetatud aineid.

Tubakaseaduse § 8¹ lõike 2¹ alusel kehtestatava määrusega nähakse ette elektroonilise sigareti

vedelikule tubaka ja mentooli maitse ning lõhna andmiseks ja sissehingamise hõlbustamiseks

kasutada lubatud ainete loetelu. Seletuskirja kohaselt on loetelu koostamisel lähtutud muu

hulgas maitseainete mõjust inhalatsioonil, elektrooniliste sigarettide kohta Euroopa Komisjoni

5

ühtse teabevärava EU-CEG (European Common Entry Gate) kaudu esitatud andmetest ning

elektroonilise sigareti aerosooli sissehingamisega seotud kaalutlustest.

Eelnõuga laiendatakse nimetatud loetelu kasutamist nikotiinipatjadele, nikotiiniribadele,

nikotiinispreidele, kuumutatavatele nikotiinipulkadele, nikotiini sisaldavatele kuumutatavatele

taimsetele pulkadele ja teistele § 8³ lõikes 1 nimetatud toodetele. Seletuskirjas ei ole aga

tooteliigipõhiselt hinnatud, kas elektroonilise sigareti vedelike jaoks välja töötatud ainete

loetelu on nimetatud toodete puhul sobiv ja tehniliselt rakendatav. Seletuskirjas piirdutakse

selgitusega, et lubatuks jäävad maitse- ja lõhnaained sarnaselt elektrooniliste sigarettidega.

Nimetatud tooted erinevad üksteisest kasutusviisi, koostise ja tootmistehnoloogia poolest ning

neis kasutatavate ainete funktsioon ja tehniline sobivus võivad seetõttu olla erinevad. Soov

reguleerida nikotiinitooteid tehnoloogianeutraalselt ja võimalikult ühetaoliselt on arusaadav,

kuid see ei asenda tooteliigipõhist analüüsi selle kohta, kas sama ainete loetelu on iga hõlmatud

toote puhul sobiv, vajalik ja proportsionaalne.

Palume täiendada seletuskirja analüüsiga, milles põhjendatakse määruses nimetatud ainete

loetelu sobivust ja tehnilist rakendatavust iga § 8³ lõikes 1 nimetatud tootekategooria puhul.

Analüüsis tuleb käsitleda ka seda, milliseid muudatusi nõuete rakendamine eeldab

olemasolevate toodete koostises ja tootmisprotsessis ning millised kulud võivad sellega

ettevõtjatele kaasneda. Kui sama ainete loetelu ei ole kõigi tootekategooriate puhul sobiv, tuleb

kavandada eri toodete omadusi arvestavad nõuded.

6. Palume hinnata eelnõu seost Euroopa Liidu tubaka- ja nikotiinitoodete õigusraamistiku

ajakohastamisega

Vabariigi Valitsuse 20. juunil 2024 heaks kiidetud Eesti seisukohtade keskne lähtekoht oli

tubaka- ja nikotiinitoodete nõuete ajakohastamine ja ühtlustamine Euroopa Liidu tasandil. Eesti

toetas kõigi nikotiinitoodete hõlmamist tubakatoodete direktiivi kohaldamisalasse ning

ühetaoliste nõuete kehtestamist kõigile tubaka- ja nikotiinitoodetele.

Euroopa Komisjon avaldas 2. aprillil 2026 komisjoni talituste töödokumendi, milles hinnati

tubakatoodete direktiivi, tubakareklaami direktiivi ja nendega seotud Euroopa Liidu

tubakakontrollipoliitikat. Hindamises juhiti muu hulgas tähelepanu uudsete tubaka- ja

nikotiinitoodete kiire levikuga seotud probleemidele, eelkõige noorte seas, ning vajadusele

tagada õigusraamistiku vastavus muutunud turuolukorrale.1

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei leia, et Euroopa Liidu õigusraamistiku

ajakohastamine välistaks vajaduse korral siseriiklike meetmete kehtestamise. Ettevõtjatele

olulise mõjuga nõuete kavandamisel tuleb siiski hinnata nende seost Euroopa Liidu tasandil

toimuvate arengutega ning võimalikku vajadust siseriiklikke nõudeid hiljem muuta või

täiendada.

Seletuskirjas ei ole käsitletud, kuidas suhestuvad eelnõus kavandatud nikotiinisisalduse ja

koostise nõuded Euroopa Liidu õigusraamistiku võimaliku edasise ajakohastamisega. Samuti

ei ole hinnatud regulatiivse ebakindluse ja järjestikuste kohanemiskulude riski juhul, kui

Euroopa Liidu tasandil kehtestatakse samadele toodetele hiljem teistsugused või täiendavad

nõuded.

1 Euroopa Komisjon, „Staff Working Document – Evaluation of the Tobacco Products Directive, Tobacco

Advertising Directive and related policies across the EU“, SWD(2026) 111 final, 2. aprill 2026.

6

Palume täiendada seletuskirja vastava analüüsiga ning hinnata eelnõu ajastuse mõju ettevõtjate

õiguskindlusele, investeerimisotsustele ja kohanemiskuludele. Seejuures tuleb põhjendada,

miks on eelnõus valitud konkreetsete siseriiklike nõuete kehtestamine praeguses etapis vajalik

ning kuidas tagatakse nende koherentsus Vabariigi Valitsuse varasemate Eesti seisukohtade ja

Euroopa Liidu õigusraamistiku võimaliku edasise arenguga.

7. Palume kõrvaldada eelnõu ja seletuskirja vastuolud ning ebatäpsused

Eelnõuga lisatava § 26² lõigete numeratsioonis järgneb lõikele 3 teine lõige 3, mistõttu tuleb

parandada ka sellele järgnevate lõigete numeratsioon.

Eelnõu § 3 kohaselt jõustuvad eelnõu § 1 punktid 2, 3 ja 9 2028. aasta 1. jaanuaril. Seletuskirja

jõustumist käsitlevas osas on aga märgitud, et samal kuupäeval jõustuvad punktid 2 ja 5, kuigi

punkt 5 ei käsitle lubatud ainete loetelu ega §-s 8³ sätestatud nõudeid. Palume eelnõu ja

seletuskiri omavahel kooskõlla viia ning selgelt põhjendada, milliste nõuete puhul on

üleminekuaeg ette nähtud. Samuti tuleb selgitada üleminekuajal olemasolevate toodete ja

laovarude suhtes kohaldatavaid nõudeid.

Kavandatava § 8³ lõikes 4 kasutatakse mõisteid „alaealine“ ja „noor“, kuid seletuskirjas

kirjeldatakse sama sätte eesmärgina üksnes toote atraktiivsuse piiramist alaealise jaoks. Eelnõus

ei ole määratletud, millist vanuserühma mõiste „noor“ hõlmab ega kuidas see erineb alaealisest.

Kui piirangu eesmärk on kaitsta ka täisealisi noori, tuleb kaitstav sihtrühm üheselt määratleda.

Kui piirang on suunatud üksnes alaealiste kaitsele, tuleb normi sõnastust vastavalt täpsustada.

Lisaks ei ole üheselt selge kavandatava § 8³ lõike 2 punkti 4 ja lõike 3 omavaheline suhe.

Paragrahvi 8³ lõike 2 punkti 4 kohaselt ei tohi toote koostis sisaldada nikotiini omastamist või

sissehingamist hõlbustavaid aineid. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on aga lubatud kasutada

§ 8¹ lõike 2¹ alusel kehtestatavas määruses nimetatud aineid, kusjuures seletuskirja kohaselt

hõlmab nimetatud loetelu ka mentooli maitse ja lõhna andmiseks ning sissehingamise

hõlbustamiseks kasutatavaid aineid. Palume selgitada, kas § 8³ lõige 3 on kavandatud erandina

lõike 2 punktist 4, ning sõnastada sätete omavaheline suhe üheselt mõistetavalt.

Samuti ei ole piisavalt avatud kriteeriume, mille alusel hinnatakse toote või selle pakendi

kujunduse atraktiivsust. Seletuskirjas nimetatakse näidetena mänguasjaga sarnanevat pakendit

ja vilkuvaid tulesid, kuid ei selgitata, milliste muude kujunduselementide ja tunnuste alusel

tehakse kindlaks piirangu rikkumine. Ettevõtjale kehtestatav piirang peab olema piisavalt selge

ja ettenähtav ning võimaldama ühetaolist järelevalvepraktikat. Palume täpsustada sätte

sõnastust ja täiendada seletuskirja atraktiivsuse hindamise kriteeriumide ning asjakohaste

näidetega.

Eeltoodust tulenevalt ei kooskõlasta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium eelnõu

esitatud kujul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Regina Karumaa +372 5305 3756

[email protected]