| Dokumendiregister | Kaitseministeerium |
| Viit | 5-11/26/2 |
| Registreeritud | 12.08.2026 |
| Sünkroonitud | 13.08.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | - - |
| Sari | - - |
| Toimik | - - |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Rahandusministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Rahandusministeerium |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
6180/21 ADD 1 AFG/MP/sh 1
ANNEX ECOMP.2 EN
II Lisa, 2. liide
Kaitsetööstuspargi baastaristu
Kuludega sidumata rahastamisel põhinev liidu osalus
Vorm andmete esitamiseks komisjonile läbivaatamiseks
(Ühissätete määruse artikkel 95)
Ettepaneku esitamise kuupäev V: 03.06.2026
Käesolevat liidet ei nõuta, kui kasutatakse ühissätete määruse artikli 95 lõikes 4 osutatud delegeeritud õigusaktiga kehtestatud kuludega sidumata liidu tasandi rahastamist.
6180/21 ADD 1 AFG/MP/sh 2
ANNEX ECOMP.2 EN
A. Peamiste elementide kokkuvõte
Priori
teet
Fon
d
Erieesmärk Piirkon
nakateg
ooria
Summa,
mis on
kaetud
kuludega
sidumata
rahastami
sega
Hõlmatud tegevuste
liik/liigid
Komisjonipoolse hüvitamise
aluseks olevad vajalikud
täidetavad
tingimused/saavutatavad
tulemused
Komisjonipoolse
hüvitamise aluseks olevad
vajalikud täidetavad
tingimused/saavutatavad
tulemused
Näitaja Komisjonipo
olse
hüvitamise
aluseks
olevate
vajalike
täidetavate
tingimuste/s
aavutatavate
tulemuste
mõõtühik
Toetusesaa
ja(te)le
hüvitise
maksmisek
s
kasutatava
hüvitamis
meetodi
kavandata
v liik
Kood1
Kirjeldus Kood2 Kirjeldus
PO1 ERF RSO1.7
Tööstussuutlikkuse
suurendamine
kahesuguse kasutuse
ja kaitsevõime
edendamiseks
NUTS 2-
EE00
52 000 000
EUR
198
VKEde
ettevõtlustaristu (sh
tööstuspargid ja
tootmiskohad)
Tingimus allkirjastatud on
kaitseministri käskkiri
toetuse andmise
tingimuste kohta
Tulemus:
Kaitsetööstuspargi
baastaristu on valminud
N/A
N/A
Allkirjastatud
ministri käskkiri
Valminud
kaitsetööstusparg
i baastaristu
Allkirjastatud
käskkiri (1)
Valminud
baastaristu (1)
FNLC
1 This refers to the code for the intervention field dimension in Table 1 of Annex I CPR and Annex IV of the EMFAF Regulation 2 This refers to the code of a common indicator, if applicable
6180/21 ADD 1 AFG/MP/sh 3
ANNEX ECOMP.2 EN
B. Andmed tegevuse liikide lõikes (täita iga tegevuse liigi kohta)
1. Tegevuse liigi kirjeldus
Eestis on kaitsetööstusettevõtted keskendunud
peamiselt sensoritele, laevaehitusele, elektroonilisele
sõjapidamisele, küberkaitsele ja robootikale, kuid
suur vajadus on ka laskemoona ja relvade järele,
sealhulgas uuenduslike lahenduste nagu
droonipõhine laskemoon. Laskemoona tootmine ja
lõhkeainete käitlemine nõuab spetsiifilist füüsilist
keskkonda. Selleks, et iga laskemoona tootma asuv
ettevõtja ei peaks ise oma tootmispinda erinevate
nõuete järgi otsima, rajama ja kooskõlastama, rajab
riik esimese kaitsetööstuspargi, kus eeldused on
täidetud.
Pärnumaale Ermistu külla rajatakse 204 hektari
suurusele maa-alale kaitsetööstuspark. Vajalik on
ette valmistada baasinfrastruktuur ca 4
tööstusettevõttele, mis valitakse välja
valikpakkumise käigus.
Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) kui
maaomanik ja pargi haldaja tellib baastaristu
projekteerimise ja ehitamise ning tootmisettevõtted
korraldavad oma tootmishoonete projekteerimise ja
ehitamise. Tegevus hõlmab baastaristu ja
tootmisrajatiste ehitust (ühiskasutatavad hooned –
valvehoone, pumbajaam, laod, katlamaja), mis
toimuvad vähemalt osaliselt paralleelselt.
FNLC skeemist rahastatakse ainult
baasinfrastruktuuri. Kogu tegevus hüvitatakse FNLC
alusel, st tegevuses ei ole muid kulusid, mida FNLC
ei kataks. Tehnilist projekteerimist ei rahastata
FLNC skeemist, selle hankimine on alanud, aga
skeem ei ole veel kinnitatud.
Lisaks riiklikule eriplaneeringule on konsulteeritud
kaitsetööstuse ettevõtetega, kes on avaldanud huvi
tootmise vastu Eestis. Huvi on näidanud nii alustavad
kodumaised ettevõtted kui ka rahvusvahelised
tootjad. RKIK kuulutas 2025. aasta aprillis välja
pakkumiskutse kavandatava tööstuspargi maa
kasutamiseks. Taotluse esitas 12 ettevõtet. Eelvaliku
järel kutsuti läbirääkimistele 9 ja lõplikku pakkumist
esitama 8 ettevõtet. Hindamiskomisjon esitas
kaitseministrile soovituse valikpakkumise tulemuste
kinnitamiseks 2025. aasta oktoobris ja valiti 4
ettevõtet, kes alustvad tootmist kaitsetööstuspargis.
Eesti valitsus algatas kaitsetööstuspargi
eriplaneeringu ja strateegilise keskkonnamõju
hindamise 2024. aasta veebruaris. Planeerimisala
hõlmas viit potentsiaalset piirkonda üle Eesti.
6180/21 ADD 1 AFG/MP/sh 4
ANNEX ECOMP.2 EN
Kaitsetööstuspargile sobiva asukoha leidmiseks on
koha eelvalikus läbi viidud asjakohased uuringud,
mis võimaldasid järeldada, et leitud piirkondades ei
ole kaitsetööstuspargi rajamist välistavaid tegureid.
Valitsus otsustas 21. augustil 2025 kinnitada pargi
jaoks kahes kõige sobivamas piirkonnas – Ermistus
Pärnu maakonnas ja Põhja-Kiviõlis Ida-Viru
maakonnas – määratud eriplaneeringu. Juhul kui
Ermistu tööstuspark ei mahuta kõiki laskemoona
tootmisest huvitatuid ja võimelisi ettevõtteid, saab
Kaitseministeerium pakkuda kaitsetööstuspargi
jaoks ka Põhja-Kiviõli ala. Strateegilise
keskkonnamõju hindamise aruandes on valitud
aladele seatud konkreetsed keskkonnatingimused.
Huvitatud omavalitsused ja kohalikud elanikud said
asukoha valiku otsuse eelnõu ja KSH aruandega
tutvuda kolmel avalikul väljapanekul. Käesolev
FNLC skeem katab ainult Ermistu tööstuspargi
rahastuse.
Toetuse saajaks ja tegevuste elluviijaks on
kaitsehangete ja -ehituse korraldamisele
spetsialiseerunud riigiasutus Eesti
Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK).
Rakendusasutuseks, kes töötab välja toetuse andmise
tingimused (ministri käskkiri, TAT) on
Kaitseministeerium.
Toetatavad tegevused
Tehniline projekteerimine on juba hangitud (me ei
saanud kulutada aega abikõlblikkuse perioodi algust
oodates, kuna ehitamise kiirus on meie riigi
julgeoleku seisukohalt ülioluline) ning need kulud ei
ole kaasatud käesoleva FNLC projekti eelarvesse.
Käesoleva skeemi eelarvest ei rahastata pargis
tegutsema hakkavate ettevõtete hooneehituskulusid,
neid rahastavad ettevõtted ise.
Kaitsetööstuspargi baastaristu ehitus sisaldab
järgmisi töid:
maa (metsase ala) puhastamine;
aiad, väravad ja valvehoone;
teed koos tänavavalgustusega;
joogivee ja kanalisatsiooni torustikud;
reoveesüsteem koos mahutite ja
imbväljakuga;
pumbajaam;
parkimisala;
laskemoona testimisala;
lõhkeainejääkide
elimineerimise/utiliseerimise plats
6180/21 ADD 1 AFG/MP/sh 5
ANNEX ECOMP.2 EN
elektriühendused ja liitumisleping
Eleringiga;
valve- ja jälgimissüsteemid;
valguskaablitööd sidevõrgu tarbeks;
laskemoonaladude rajamine spetsiaalsete
pinnasevallidega;
keskne katlamaja ja küttesüsteem.
Hangete läbiviimise ja omanikujärelevalve kulud on
abikõlblikud. Omanikujärelevalve on protsess,
mille eesmärk on tagada, et ehitustöid tehakse
vastavalt projektile, nõuetekohase kvaliteediga ning
kooskõlas ehituslepinguga. Seaduse järgi on
omanikul kohustus kaasata sõltumatu konsultant,
kes teostab projekti järelevalvet, kontrollib puudusi
ning veendub, et kõik tehnilised dokumendid on
korrektselt koostatud ja lõpule viidud enne hoonele
kasutusloa andmist.
Kõik ülal-loetletud toetatavad tegevused
klassifitseeruvad tavaliseks ehitustegevuseks, välja
arvatud laskemoonalaod, mis on kvalifitseeritud
sõjalise tähtsusega objektideks.
Eelarve Eelarveprognoosid põhinevad varasematel tegelikel
kuludel. RKIK on aastate jooksul korraldanud
mitmete sõjaväeliste ja kaitserajatiste ehitamist ja
sisustamist ning omab selles valdkonnas ulatuslikku
eelarvestamise kogemust.
Hinnangud on koostatud kogu protsessi rahavoogude
põhjal. Enamik kulukaid ehitustöid tehakse esimesel
aastal ja seetõttu on väljundite summad
rakendusperioodi esimeses pooles suuremad.
Arvestades, et Eesti kaitse-eelarve on viimastel
aastatel hüppeliselt kasvanud, võib meil tekkida
ajutisi probleeme sildfinantseerimisega ning me ei
soovi seada ohtu kaitsepargi valmimist. Eesti valitsus
on juba kavandanud järgmise kahe aasta
infrastruktuuriinvesteeringud, mis ei ole seotud
kaitsevaldkonnaga, et tagada kõigi kaitseplaanide
elluviimine, kuid sellest meetmest ei pruugi piisata ja
vajalik on täiendav kindlus.
Protsess ettevõtete valikuks, kellega sõlmitakse
teenuslepingud.
Mai 2025 kuulutati välja rahvusvaheline
valikpakkumine, mille avalikult esitatud tingimused
on: Ametlikud Teadaanded. Lisaks
6180/21 ADD 1 AFG/MP/sh 6
ANNEX ECOMP.2 EN
pakkumistingimustele on välja toodud ka
krundijaotuskava võimalik lahendus,
konfidentsiaalsuslepingu kavand, võlaõigusliku
hoonestusõiguse lepingu kavand, asjaõigusliku
hoonestusõiguse lepingu kavand ja taristu
teenuslepingu kavand.
Oktoobris 2025 valiti välja 4 ettevõtet ja nad on
valmis alustama tegevust kaitsetööstuspargis.
Ettevõttega sõlmitakse teenuslepingud, mis on
tavapärased kommunaalteenuste lepingud, mis
sätestavad veevarustuse, kanalisatsiooni,
elektriliitumise, soojusega varustatuse,
kommunikatsioonide jne kasutuse tingimused.
Nimetatud teenuslepingud on selge vahe-eesmärk,
mis tõendab, et kaitsetööstuspark on esmaseks
kasutuseks valmis ja valitud ettevõtted saavad
alustada tootmishoonete ehitust.
FNLC skeemi kogusumma 52 000 000 eurot on
jaotatud 6 vahetulemuse vahel. Selline jaotus
arvestab suurema rahavoogude vajadusega teisel
aastal, mil tegelik ehitus algab ja hankepartnerile
tehakse väljamakseid kohe pärast ministri käskkirja
allkirjastamist. Selline ajakava paneb
märkimisväärse koormuse riigieelarvele ning
soovime, et FNLC mudel ja väljamaksed oleksid
kooskõlas liikmesriigi tegelike vajaduste ja tekkinud
kuludega. Seetõttu tuleb tagada finantspüsivus,
sidudes suurema osa eelarvest esimeste
vahetulemustega.
Riigiabi erand
KA/RA seisukoht on, et antud skeemi puhul on
tegemist lubatud riigiabiga.
Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikkel
107 sätestab riigiabi mõiste ning riigiabi andmise
põhistandardid. Samal ajal annab leping ka
võimaluse teatud juhtudel erandite tegemiseks.
Kaitsetööstuse kontekstis on vastavaks sättes artikli
346 lõige, mis võimaldab sellist erandit:
„(1) Lepingud ei välista järgmiste reeglite
kohaldamist: b) iga liikmesriik võib võtta meetmeid, mida ta peab
vajalikuks oma julgeoleku oluliste huvide kaitseks,
mis on seotud relvade, laskemoona ja sõjavarustuse
tootmise või kaubandusega; sellised meetmed ei tohi
aga kahjustada siseturul konkurentsitingimusi
toodete osas, mis ei ole mõeldud konkreetselt
sõjaliseks otstarbeks.
2. Erieesmärgid
RSO1.7 Tööstussuutlikkuse suurendamine
kahesuguse kasutuse ja kaitsevõime edendamiseks
6180/21 ADD 1 AFG/MP/sh 7
ANNEX ECOMP.2 EN
3. Täidetavad tingimused / saavutatavad
tulemused, mille komisjon võtab
hüvitamisel aluseks
Tingimus:
Kaitseministri käskkiri toetuse andmise
tingimustega on allkirjastatud.
Tulemus:
Kaitsetööstuspargi baastaristu on ehitatud, valminud
ja toimiv.
4. Tingimuste täitmise või tulemuste
saavutamise tähtaeg 31.12.2029
5. Näitaja määratlus
1. Allkirjastatud on kaitseministri käskkiri,
mis kehtestab toetuse andmise tingimused.
Käskkirja säilitatakse KaMi
dokumendiregistris. Käskkirjas on
järgmised kohustuslikud elemendid:
abikõlblikkuse periood, abikõlblike
tegevuste ja kulude loetelu, rakendajate
rollide, kohustuste ja õiguste kirjeldus,
tulemuste kirjeldus ning maksete tegemise
tingimused.
2. Kaitsetööstuspargi baastaristu on ehitatud,
valminud ja toimiv.
6. Täidetavate tingimuste /
saavutatavate tulemuste mõõtühik,
mille komisjon võtab hüvitamisel
aluseks
1. Ministri käskkiri =1
2. Valminud ja toimiv projekt =1
7. Vahetulemused (vajaduse korral),
mille komisjon võtab hüvitamisel
aluseks koos hüvitamise ajakavaga
Vahetulemused
Kavanda-
tud
kuupäev
Summad
eurodes
1. Ministri käskkiri
toetuse andmise
tingimuste kohta
31.12.2026 5 200 000
(10%)
2.RKIK on sõlminud
lepingud kokku 2
ettevõtjaga
31.12.2026
10 400 000
(20%)
3. Üleandmis-
vastuvõtmisaktid, mis
sisaldavad järgmisi
töid:
a) pinnase
ettevalmistus
(mullatööde
lõpetamine);
b) elektriühenduste
rajamine;
31.12.2026
7 800 000
(15%)
6180/21 ADD 1 AFG/MP/sh 8
ANNEX ECOMP.2 EN
c) sideühenduste
kaablitööd. 4. Üleandmis-
vastuvõtmisaktid, mis
sisaldavad järgmisi
töid:
a) piirdeaedade
rajamine;
b) siseteede rajamine;
c) 1 MW
elektriühenduste
liitumisleping;
d) sideühenduste
liitumisleping.
30.06.2027
7 800 000
(15%)
5. RKIK on sõlminud
lepingud kokku 2
ettevõtjaga
30.06.2028 10 400 000
(20%)
6. Kaitsetööstuspargi
baastaristu on
valminud ja toimib
(tõenduseks on
ehitustööde lõppakt,
mille on kinnitanud
ehitaja,
omanikujärelevalve ja
tellija ning RKIK
käskkiri
kaitsetööstuspargi
kasutusse andmiseks).
31.12.2029
10 400 000
(20%)
8. Kogusumma (sh liidu ja riiklik
rahastamine) 65 000 000 EUR
9. Kohandamismeetod N/A
10. Tulemuse saavutamise või tingimuse
täitmise kontrollimine (vajaduse korral
vahetulemused):
– kirjeldada, milliseid dokumente / millist
süsteemi kasutatakse tulemuse saavutamise
või tingimuse täitmise kontrollimiseks (ja
kui asjakohane, iga vahetulemuse
saavutamise kontrollimiseks)
– kirjeldada, kuidas juhtimiskontrolle
(sealhulgas kohapealseid kontrolle) tehakse
ja kes neid teeb
– kirjeldada, kuidas toimub asjakohaste
andmete/dokumentide kogumine ja
säilitamine
Artikli 95 kohase Komisjoni tagasimakse puhul
nõutavad auditi jälje kohustuslikud elemendid, mida
tuleb säilitada korraldusasutuse või rakendusüksuse
tasandil, on kehtestatud ühissätete määruse XIII lisa
IV jaotises.
Projekti dokumendid, mis tõestavad tingimusi,
vahe-eesmärke ja lõppeesmärki.
1. Ministri käskkiri, mis kehtestab toetuse
andmise tingimused on registreeritud
Kaitseministeeriumi
dokumendihaldussüsteemis ja SFOSis
(viitab punkti 7 vahetulemusele 1).
6180/21 ADD 1 AFG/MP/sh 9
ANNEX ECOMP.2 EN
2. Üleandmis-vastuvõtu aktid ehitustegevuse
erinevate vahetulemuste osas, mis
sisaldavad järgmisi töid (viitavad punkti 7
vahetulemustele 3 ja 4):
a) pinnase ettevalmistus (mullatööde lõpetamine);
b) elektriühenduste rajamine;
c) sideühenduste kaablitööd;
d) piirdeaedade rajamine;
e) siseteede rajamine;
f) 1 MW elektriühenduste liitumisleping;
g) sideühenduste liitumisleping.
Üleandmis-vastuvõtu aktid allkirjastatakse ehitaja ja
RKIKi esindaja poolt ning neid säilitatakse RKIKi
dokumendihaldussüsteemis ja SFOSis. RKIK, kui
ehitusprotsessi omanik kasutab tehniliste kontrollide
tegemiseks ka omanikujärelevalvet (vt additional
info document).
3. Ettevõtjad on sõlminud RKIKiga
teenuslepingud (viitab punkti 7
vahetulemustele 2 ja 5). Tööstusparki
valitud ettevõtjad vastavad tingimustele,
mis välja toodud valikpakkumise kutses ja
teenuslepingud sõlmitud vastavalt kavandile
(vt selle dokumendi punktis 1 viidatud
lingile). Teenusleping reguleerib
kommunaalkulude tasumise kohustusi.
Kommunaalkulude all mõeldakse kütte-,
vee- ning platsihoolduskulusid suvel ja
talvel, lisaks valvekulusid ja muud taolist.
Teenuslepingud on registreeritud RKIK
dokumendihaldussüsteemis ja SFOSis.
4. Kaitsetööstuspargi baastaristu on valminud
ja toimib (viitab punkti 7 vahetulemusele
6).
Kaitsetööstuspargi toimimise tõendamiseks
on vaja täita järgmised tingimused:
a) TTJA on väljastanud kinnituse, et
kaitsetööstuspargi baastaristu vastab kõigile
seadusandlusest tulenevatele kohustuslikele
normidele. Kinnitus on registreeritud
RKIKi dokumendihaldussüsteemis.
b) Korraldusasutus (KA) on kinnitanud
elluviija esitatud lõpparuande (SFOSis).
Lõpparuande kohustuslikeks lisadeks on
6180/21 ADD 1 AFG/MP/sh 10
ANNEX ECOMP.2 EN
TTJA kinnitus ja kaitsetööstuspargi
üleandmis- vastuvõtuakt.
Juhtimis- ja kontrollimehhanismid
1. RTK (korraldusasutusena) viib läbi
kohapealseid kontrolle pärast projekti
valmimist, et veenduda, kas tegelikud tööd
on teostatud vastavalt
projektidokumentatsioonile.
2. Rakendusüksus kontrollib, kas riigiabi
andmisel on nõutavad kanded
tehtud/registrisse kantud.
3. Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK), tegutseb
Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF)
korraldusasutusena Eestis. RTK vastutab
juhtimiskontrollide eest, et teha kindlaks,
kuivõrd on täidetud sekkumise kontekstis
Komisjoni poolt hüvitamise aluseks olevate
tingimuste täitmine ja tulemuste
saavutamine ning tagamaks, et tegevused
oleksid kooskõlas kohaldatava õigusega.
Teenuslepingute kui vahetulemuse kontroll
on puhtalt dokumendipõhine, RTK veendub
et leping on sõlmitud ja RKIKi
dokumendihaldussüsteemis olemas. Kui on
vajalik veenduda valikpakkumise menetluse
õiguspärasuses, siis saab RTK vastava
ekspertiisi sisse osta. Kuna menetlus on
juba läbi viidud, siis saab vastava kontrolli
läbi viia kohe. 4. Läbi viiakse haldus/dokumendi kontrolle,
mis puudutavad vahetulemuste saavutamist
(tingimuste täitmist ja tulemuste
saavutamist), mis on aluseks
maksekohustuse käivitamiseks. Vajadusel
viiakse läbi täiendav kontroll (kohapealne
kontroll, vaatlus või intervjuud).
5. Riigihangete õiguspärasuse tagamine:
Kõik hankeprotseduurid peavad järgima
EL-i ja riiklikke õigusakte, tagades
läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja
proportsionaalsuse. RTK kontrollib, et
läbiviidud hanked on tehtud vastavalt
RKIKi hankeplaanile ja järgivad
õigusaktide nõudeid (riskipõhised
kontrollid). Esialgu kontrollitakse hankeid
100%, kuna riskitase on kõrge, hilisemalt
6180/21 ADD 1 AFG/MP/sh 11
ANNEX ECOMP.2 EN
muutub kontroll valimipõhisemaks. Erilist
tähelepanu osutatakse huvide konflikti
vältimise kontrollile. Kontrollitakse kõiki
hankeid, k. a. erimenetlusi ja piiratud
ligipääsuga hankeid.
6. TTJA väljastab tööstuspargi
projekteerimistingimused ja hiljem ka
ehitus- ja kasutusload ning lõhkeainete
tootmise ja käitlemisega seotud rajatiste
litsentsid. TTJA väljastab ka kinnituse, et
kaitsetööstuspargi baastaristu vastab kõigile
seadusandlusest tulenevatele kohustuslikele
normidele.
7. RKIK siseaudiitor kontrollib hangete
protseduuride õigsust ja korrektsust.
Dokumentide säilitamine
Kõik dokumendid registreeritakse kas
SFOS-süsteemis või organisatsioonide
dokumendihaldussüsteemides. Hanked viiakse läbi
riigihangete registris. Ehitusega seotud dokumendid
antakse ehituse lõppedes üle ehitusregistrile.
Tarbijaõiguste ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt
on väljastatud tööstuspargi teede ja liikumisteede
kasutamise load ning hoiurajatistele
(lõhkematerjalide hoiukoha asukohale) kasutusluba.
Ehitusdokumentatsioon on arhiveeritud ning
kättesaadav Ehitisregistris (www.ehr.ee). TTJA
väljastab ka kinnituse, et kaitsetööstuspargi
baastaristu vastab kõigile seadusandlusest
tulenevatele kohustuslikele normidele. Kinnitust
säilitakse RKIKi dokumendihaldussüsteemis.
Struktuurifondide rakendussüsteemi (SFOS), mis on
toetuste veebiplatvorm, kasutab KA taotluste
vastuvõtmiseks ja toetuste haldamiseks. Sekkumine
identifitseeritakse SFOSis unikaalse tunnusega,
mille abil on leitavad kõik toiminguga seotud
asjakohased dokumendid, sealhulgas KaMi ja RTK
vaheline kirjavahetus toimingu elluviimise kohta.
Need dokumendid tõendavad komisjoni
maksekohustuse tekkimist.
11. Selliste toetuste kasutamine, mida
antakse kuludega sidumata rahastamise
vormis. Kas liikmesriik annab
Jah
6180/21 ADD 1 AFG/MP/sh 12
ANNEX ECOMP.2 EN
toetusesaajale toetust kuludega
sidumata rahastamise vormis? [Jah/Ei]
12. Meetmed auditijälje tagamiseks.
Nimetada asutused, kes vastutavad selliste
toimingute eest
Liikmesriigi asutus: Rahandusministeerium
Rakendusasutus: Kaitseministeerium – töötab välja
toetuse andmise tingimused.
Elluviija: Riiklik Kaitseinvesteeringute Keskus
(RKIK) algatab tegevused vastavalt ühendmääruse
artiklile 2 ning on skeemis elluviijaks/toetuse
saajaks.
Korraldusasutus (KA): Riigi Tugiteenuste Keskus
(RTK) – kontrollib tingimuste täitmist,
vahetulemuste saavutamist ja lõpptulemusi vastavalt
Liide 2 tingimustele. Hinnatakse kavandatava
sekkumise vastavust kehtivatele õigusaktidele ja
toetuse tingimustele. Samuti juhib KA tegevuse
tingimuste ja nõuete kujundamist.
Vahendusasutus (rakendusüksus): Riigi
Tugiteenuste Keskus (RTK) – jälgib meetme
rakendamist, vastutab projektide kohapealsete
kontrollide eest ning menetleb maksetaotlusi.
Auditijälje tagamise korralduse kohta vaata punkti
10.
II Lisa, 2. liide
Kuludega sidumata rahastamisel põhinev liidu osalus
Vorm andmete esitamiseks komisjonile läbivaatamiseks
(Ühissätete määruse artikkel 95)
Ettepaneku esitamise kuupäev
Käesolevat liidet ei nõuta, kui kasutatakse ühissätete määruse artikli 95 lõikes 4
osutatud delegeeritud õigusaktiga kehtestatud kuludega sidumata liidu tasandi
rahastamist.
A. Peamiste elementide kokkuvõte
Prio
ritee
t
Fo
nd
Erieesmärk Piirkon
nakate
gooria
Summa, mis
on kaetud
kuludega
sidumata
rahastamiseg
a
Hõlmatud
tegevuste
liik/liigid
Komisjonipool
se hüvitamise
aluseks olevad
vajalikud
täidetavad
tingimused/saa
vutatavad
tulemused
näitaja Komisjonipo
olse
hüvitamise
aluseks
olevate
vajalike
täidetavate
tingimuste/s
aavutatavate
tulemuste
mõõtühik
Toetusesa
aja(te)le
hüvitise
maksmise
ks
kasutatav
a
hüvitamis
meetodi
kavandat
av liik
Kood1
(18)
Kirjeldus Kood2
(19)
Kirjeldus
10 JTF Õiglane üleminek Ülemineku EUR 21 428 571
EUR
042 Olemasolev
ate
eluruumide
energiatõhu
suse
parandamin
e
Tulemus: 500 MWh
vähenemist/aastas
RCR26
Hinnanguline
primaarenergia
kokkuhoid aastas
valminud
projektides
Tulemus: MWh
aastas
FNLC
1 See viitab ühissätete määruse I lisa tabelis 1 ja EMKVFi määruse IV lisas esitatud sekkumisvaldkonna koodile 2 Kohaldatakse ainult ERFi ja ESF+ suhtes
B. Andmed tegevuse liikide lõikes (täita iga tegevuse liigi kohta)
1. Tegevuse liigi kirjeldus
Eestis moodustavad hooned umbes 50% kogu
energiatarbimisest (ELi keskmine on 40%) ja aastas
renoveeritakse vähem kui 1% elamufondist (hoonete
energiatõhususe direktiivis soovitatakse 3%). Enamik hooneid
(umbes 80%) on ehitatud enne 1990. aastat. Eluasemesektori
peamised probleemid tulenevad hoonete vanusest ja
piirkondlikest erinevustest: elamute halvenev kvaliteet,
rekonstrueerimise väiksem kestlikkus ja vähene energiatõhusus;
energiatõhusate ja hea sisekliimaga eluasemete piiratud
kättesaadavus; eluasemeturu aeglane areng väljaspool
suuremaid keskusi ja aktiivseid kinnisvarapiirkondi.
Ida-Virumaal on korterelamute rekonstrueerimise toetamine
eriti oluline piirkonna eripärade tõttu. Piirkonnas on suur
osakaal nõukogudeaegsetest korterelamutest, mille tehniline
seisukord on sageli kehv ning energiatõhusus madal. Samal ajal
on elanike keskmine sissetulek madalam kui Eesti keskmine,
mis piirab korteriühistute võimekust omafinantseeringu
tagamisel ja renoveerimisotsuste tegemisel.
Rekonstrueerimistoetuse kaudu on võimalik parandada elamute
kvaliteeti, vähendada energiakulusid ja toetada piirkonna
sotsiaal-majanduslikku arengut, aidates kaasa elukeskkonna
atraktiivsuse kasvule ning elanike püsimisele piirkonnas.
Samuti on see oluline samm õiglasema ülemineku toetamisel,
arvestades Ida-Virumaa rolli Eesti majanduse
struktuurimuutustes.
Meetme eesmärk on edendada korterelamute terviklikku
renoveerimist, et suurendada energiatõhusust, vähendada
energiatarbimist ja parandada elanike elamistingimusi.
Renoveerimistoetus on suunatud vanematele korterelamutele,
eesmärk on viia need kaasaegsete kvaliteedistandarditeni. Need
standardid hõlmavad madalamaid energiakulusid, paremat
sisekliimat ja suuremat ligipääsetavust, aidates kaasa
eluasemete üldisele kvaliteedile.
Toetuse saaja kuni 31.12.2026 on vahendusasutus: Ettevõtluse
ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS), mis tegutseb kaubamärgi
"Enterprise Estonia” all. EIS eraldab seejärel omakorda toetust
korteriühistutele avatud taotlusvoorude alusel. Toetuse saaja
alates 01.01.2027 on vahendusasutus: Keskkonna
Investeeringute Keskus (KIK).
Toetatavate tegevuste loetelu on leitav EISi veebilehel ja toetuse
määruse paragrahvis 5. Nende tegevuste hulka kuuluvad näiteks
fassaadide, katuste, keldrite ja vundamentide rekonstrueerimine
ja soojustamine; akende ja välisuste vahetamine või
renoveerimine; soojustagastusega ventilatsioonisüsteemide
ehitamine või rekonstrueerimine; küttesüsteemide ja
soojussõlmede asendamine või rekonstrueerimine;
jahutussüsteemide paigaldamine või integreerimine
ventilatsioonisüsteemidega; elektri-, vee- ja
kanalisatsioonisüsteemide moderniseerimine; taastuvenergia
kasutamise seadmete paigaldamine.
Toetuse andmise tingimuste kohaselt on korterelamu enne 2000.
aastat kasutusele võetud elamu, mis sisaldab vähemalt kolme
eraldi korterit (elamispinda), st vähemalt kolme korteriga hoone.
Sekkumise eesmärk on toetada korterelamute terviklikku
renoveerimist.
Toetust antakse korteriühistutele renoveerimiseks, mis parandab
energiatõhusust vähemalt energiatõhususklassini C. Toetatavad
tegevused on suunatud korterelamu energiatõhususe
parandamisele ja taastuvenergia kasutuselevõtu edendamisele.
Meetme rakendamine liikmesriigi tasandil toimub avatud
taotlusvooru kaudu, mis on suunatud korteriühistute toetamiseks
Ida-Virumaal. Taotlusvooru väljakuulutamise eest vastutab EIS.
Lisaks hindas EIS taotlusi ja kontrollis taotluste vastavust
toetuse andmise tingimustele. Selle hindamise põhjal vormistas
EIS rahastamisotsused (allkirjastatud toetusotsused). Terviklike
renoveerimisprojektide puhul antakse toetust ainult
projektidele, mis vastavad kindlatele energiatõhususe
kriteeriumidele — saavutatakse vähemalt energiatõhususklass C
ja muinsuskaitsealuste hoonete puhul vähemalt ühe
energiatõhususklassi võrra paranemine.
Eelarve
FNLC skeemi eelarve on 15 miljonit eurot ja see hõlmab üksnes
korterelamute rekonstrueerimisega seotud abikõlblikke kulusid.
Eelarve põhineb välja valitud ja rahastatud projektidel. Eelarve
ei sisalda muid kulusid (nt rakendamisega seotud kulusid, nagu
EISi halduskulud jms), mis jäävad tegevuse ulatusest välja.
Arvestades toetusmeetme eelarvet ja suhteliselt väikest
projektide arvu, peeti põhjendatuks jagada tulemused kolmeks
osaks: esimene vahemakse on seotud toetuse andmise otsuste
tegemisega (5 mln eurot) ning ülejäänud 2 vahemakset on seotud
saavutatud energiasäästuga lõpetatud projektides (10 mln eurot).
Energiasäästu peegeldav tulemus on omakorda riskide
maandamiseks jagatud kaheks võrdseks osaks, võttes arvesse ka
asjaolu, et tegemist on Ida-Virumaaga, kus senine
rekonstrueerimiskogemus on piiratud ning korteriühistute
liikmed suhtuvad pikaajaliste finantskohustuste võtmisse
ettevaatlikult.
Kõigi tulemuste puhul on arvesse võetud võimalust, et osa
projekte võib katkestada ja toetusest loobuda. Sihttaset ei
vähendatud konkreetse ebaõnnestumismäära alusel, kuna Ida-
Virumaal puudub võrreldav ajalooline kogemus, mis
võimaldaks hinnata usaldusväärset projektide ebaõnnestumise
protsenti.
Selle asemel rakendasime konservatiivset lähenemist, määrates
primaarenergia säästu sihttasemeks 500 MWh aastas. Sihttase
põhines 14 väljavalitud projekti tegelikul portfellil, millest
enamik on suhteliselt väikesed korterelamud ning nende
energiasäästu potentsiaal on väiksem kui suurematel hoonetel.
Toetatud 14 hoonest 8 hoones on vähem kui 30 korterit, 4
hoones on 30 korterit, 1 hoones on 32 korterit ning ainult 1
hoones on 120 korterit.
Arvestades piirkonna eripära, projektide vähest arvu ning
ebakindlust projektide elluviimise osas, on tulemusnäitaja
sihttase seatud konservatiivselt ega lähtu maksimaalsest
teoreetilisest energiasäästu potentsiaalist. Kui kõik 14 projekti
viiakse ellu plaanipäraselt ja ükski neist ei katkesta projekti,
ületab tegelik energiasääst eeldatavasti 500 MWh/aastas
sihttaseme. Seega sisaldab sihttase juba konservatiivset puhvrit,
mis arvestab nii rakendamisriskide kui ka projektide portfelli
koosseisuga.
Eelarve on jaotatud protsessipõhise vahetulemuse ning
tulemuste saavutamise vahel suhtes 33/67. See tähendab, et
tingimustega seotud vahetulemuste täitmine (allkirjastatud
otsused) toob kaasa väljamaksed kokku 5 000 000 euro ulatuses
ning tulemustega seotud vahetulemuste saavutamine
(primaarenergia aastane vähenemine) toob kaasa väljamaksed
kokku 10 000 000 euro ulatuses.
Taotlusvoor on lõppenud ning projektide elluviimine käib.
Tänase seisuga on EIS juba välja maksnud 5,6 miljonit eurot
(sealhulgas nii toetuse saajatele tehtud ettemaksed kui ka
maksed tegelike, tekkinud kulude alusel) ning maksete maht
kasvab eeldatavasti märkimisväärselt 2026. aastal.
Ida-Virumaa korteriühistute osalemine energiatõhususe
meetmetes on olnud võrreldes teiste maakondadega väga madal.
Selle põhjuseks on madal kinnisvara väärtus, omafinantseeringu
ja laenu saamise raskused, pädevus- ja keelebarjäärid,
usaldamatus ning ajalooliselt odav toasoojus.
Seetõttu on meetmes toetuse osakaal kõrgem kui mujal. Edukate
rekonstrueerimisnäidete loomiseks toetatakse täiendavalt
naabruskonnapõhist ja tehases eeltoodetud elementidega
rekonstrueerimist, mille toetuse määr on 80% tavapärase
rekonstrueerimise 70% asemel.
Tehaseline rekonstrueerimine võimaldab lühemat ehitusaega,
ühtlasemat kvaliteeti, väiksemat sõltuvust ilmastikust ning
pikemat eluiga. Kuigi lahendus on tavapärasest kallim, aitab
kõrgem toetus hinnavahet kompenseerida ning soodustab selle
kasutuselevõttu. Samuti võimaldab see rekonstrueerimist
kiiremini ja suuremas mahus ellu viia.
Toetuse tingimused eristavad selgelt tehases eeltoodetud
elementidega rekonstrueerimist tavapärasest
rekonstrueerimisest. Nõutud on, et peamised ehituselemendid
valmiksid tehases ning vähemalt kaks kolmandikku fassaadist
oleks seal lõplikult viimistletud.
Naabruskonnapõhine rekonstrueerimine tähendab kahe või
enama ruumiliselt seotud korterelamu ühist rekonstrueerimist
ühiste hangete kaudu. Selline lähenemine aitab parandada
elukeskkonda terviklikult.
2. Erieesmärk / erieesmärgid
10. Prioriteet: Õiglane Üleminek
Ristviide OP dokumendile (CCI 2021EE16FFPR001) lehekülg
131, punkt 2.1.10.1.1.
3. Täidetavad tingimused või
saavutatavad tulemused
Tulemus: 500 MWh vähendamist/aastas
4. Tingimuste täitmise või
tulemuste saavutamise
tähtaeg
31.12.2029
5. Näitaja määratlus
Hinnanguline primaarenergia tarbimise vähenemine aastas
valminud projektides (ühine näitaja RCR26):
Eesmärki mõõdetakse terviklikult renoveeritud hoonete
primaarenergia tarbimise vähenemisena, lähtudes arvestuslikust
energiamärgistest (EPC).
Algtase viitab hoone hinnangulisele primaarenergia tarbimisele
enne renoveerimist. Hinnatakse, kas toetatavad tegevused on
ellu viidud ning kas korteriühistud on esitanud kõik vajalikud
dokumendid.
Lõppväärtus EIS-i arvutustulemuste koostamise ja esitamise
järel. Tulemuste saavutamise arvestuses kajastatakse ainult
tervikliku renoveerimise projekte (va. osalised renoveerimised).
Primaarenergia arvutamismetoodika on leitav käesoleva
dokumendi lisast.
6. Komisjonipoolse
hüvitamise aluseks olevate
vajalike täidetavate
tingimuste/saavutatavate
tulemuste mõõtühik
Tulemus: MWh/aastas
7. Vahetulemused (kui
kohaldatav), mille komisjon
võtab hüvitamisel aluseks, ja
hüvitamise ajakava
Vahetulemused Kavandatud
kuupäev
Summad
(eurodes)
1 = 9 allkirjastatud toetusotsust 31.03.2027 5 000 000 €
2 = 250 MWh primaarenergia
tarbimise vähendamist/aastas 31.12.2027 5 000 000 €
3 = 500 MWh primaarenergia
tarbimise vähendamist/aastas
(kumulatiivselt)
31.12.2029
5 000 000 €
8. Kogusumma (sealhulgas
liidu ja liikmesriigi
rahastamine)
EUR 21 428 571 (sh JTF 15 000 000 EUR)
9. Kohandamismeetod(id)
No
10. Tulemuse saavutamise või
tingimuse täitmise
kontrollimine (ja kui on
asjakohane,
vahetulemused):
Artikli 95 alusel komisjonilt liidu toetuse hüvitamiseks nõutava
auditiraja kohustuslikud elemendid, mida tuleb säilitada
korraldusasutuse või vahendusasutuse tasandil, on sätestatud
CPR-i XIII lisa IV jaos.
— kirjeldada, millist
dokumenti / milliseid
dokumente / millist
süsteemi kasutatakse
tulemuse saavutamise
või tingimuse täitmise
kontrollimiseks (ja kui
asjakohane, iga
vahetulemuse
kontrollimiseks);
— kirjeldada, kuidas
juhtimiskontrolle
(sealhulgas
kohapealseid kontrolle)
tehakse ja kes neid teeb;
— kirjeldada, kuidas
toimub asjakohaste
andmete/dokumentide
kogumine ja säilitamine.
Tingimus 1:
Toetatavate projektide nimekirja saab välja võtta SFOS-st
(Struktuuritoetuste register). Iga projekti kohta on kättesaadav
järgmine teave:
• korteriühistu nimi,
• selle registrikood,
• projekti nimi ja number,
• toetusotsuse allkirjastamise kuupäev,
• projekti kogusumma ja toetuse suurus.
Digitaalselt allkirjastatud toetusotsused (mis on salvestatud
SFOS-i) saab audiitoritele esitada nende nõudmisel.
Tulemus 1-2:
Eesmärki mõõdetakse terviklikult renoveeritud hoonete
primaarenergia vähenemise põhjal, lähtudes arvestuslikest
energiamärgistest (EPC). Energiamärgiste arvutamise
metoodika on kehtestatud riikliku määrusega
(https://www.riigiteataja.ee/akt/106052015002?leiaKehtiv).
Algtasemeks on hoone hinnanguline primaarenergia tarbimine
enne renoveerimist. Saavutatud väärtus arvutatakse valminud
projektide kinnitatud tulemuste alusel. Lõpparuannete
kontrollimisel hindab EIS, kas projekti tegevused on ellu viidud
ja kas kõik vajalikud dokumendid on korteriühistute poolt
esitatud.
EIS viib läbi ka riskipõhiseid kohapealseid kontrolle
renoveerimistööde ajal ja pärast nende lõppu, saamaks kindluse,
kas renoveerimistööd on tegelikult ellu viidud vastavalt
toetusotsustele ja kas need vastavad projekti
dokumentatsioonile.
Tulemuste saavutamise tõendamiseks esitatakse lõpetatud
projektide nimekiri (lõpparuanded on toetuse saajate poolt
esitatud ja EIS on need SFOS-is kinnitanud), mis põhineb
SFOS-i väljavõttel. Iga projekti kohta sisaldab teave järgmist:
• korterite arv
• renoveerimistööde valmimise kuupäev(projekti
seisundi muutmise kuupäev SFOSis),
• projekti panus tulemusnäitajasse, eelkõige
hinnanguline aastane primaarenergia vähenemine
valminud projektides.
Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) tegutseb Õiglase Ülemineku
Fondi (JTF) korraldusasutusena Eestis. RTK vastutab
juhtimiskontrollide eest eesmärgiga teha kindlaks, kas
sekkumise raames on täidetud Euroopa Komisjoni poolt
hüvitamise aluseks olevad eelnevalt kindaks määratud
tingimuste täitmine ja tulemuste saavutamine ning kas
sekkumise elluviimine on kooskõlas kohaldatava Euroopa Liidu
ja riigisisese õigusega. RTK viib läbi (enamasti haldus-
/dokumendipõhiseid) kontrolle, mis puudutavad vahetulemuste
saavutamist (tingimuste täitmist ja tulemuste saavutamist), mis
on aluseks maksekohustuse käivitamisele.
RTK tugineb kontrollitegevustes EIS-i poolt teostatud
kontrollidele, mis hõlmavad erinevaid aspekte, sealhulgas
abikõlblikkuse ja vastavushindamist, sh vastavust
energiatõhususe kriteeriumitele, toetatud tegevuste vastavust
skeemi eesmärgile, saavutatud ja raporteeritud tulemuste õigsust
jne.. RTK teostab korrapäraselt järelevalvet EIS-i rakendatud
kontrollisüsteemide toimimise üle, hinnates, kas kasutatavad
kontrollimeetmed on piisavad ja usaldusväärsed tagamaks
sekkumise korrektset elluviimist ning FNLC tingimuste ja
tulemuste tõendatavust Euroopa Komisjoni jaoks.
Halduslikud ristkontrollid SFOS-is:
1. Taotluse etapis saab SFOS-is teha taotleja ristkontrolli, mis
toob välja projektid, kus taotleja on kas peamine taotleja või
partner. See sisaldab järgmist teavet: projekti number, nimi ja
staatus, eelarve ja makstud toetuse summa, projekti algus- ja
lõppkuupäev, meede ja tegevuste lühikirjeldus. Antud info
põhjal saab menetleja otsustada, kas küsida projektijuhilt
lisateavet võimalike kattuvate kulude või tegevuste kohta.
Lisaks peab taotleja ka ise taotluses märkima, kas ta on
varasemalt ellu viinud või taotlenud rahastust tegevustele, mis
on antud projektiga sisuliselt seotud, sealhulgas võimalikud
jätkutegevused.
2. SFOS süsteem sisaldab halduslikke kontrolle, et kontrollida
ja tagada, et topeltrahastamist ei toimuks kuludokumentide
tasandil. Süsteem teostab kuludokumente ristkontrolli erinevate
rahastusprogrammide vahel. Näiteks ei saa algset kuluarve
summat süsteemis muuta, tagades topeltrahastamise
tuvastamise. Ainult abikõlblikku summat saab kohandada.
Ristkontroll tehakse, tuginedes koguarve summale, arve
kuupäevale ja väljastaja e-Äriregistri numbrile.
3. Projekti unikaalsuse kontroll: Igal korteriühistul on
unikaalne äriregistri number.
Iga toetust saav korterelamu on tuvastatav ka unikaalse
ehitusregistri koodi või vajadusel kinnistusregistri koodi alusel.
See tagab, et sama kinnistu ei saa mitmest allikast toetust samale
eesmärgile.
Eelpool toodud meetmed aitavad tõhusalt vähendada
topeltrahastamise riski.
Riigihangete ja riigiabi nõuete järgimise tagamiseks
rakendatavad meetmed:
• Kõik hankeprotseduurid järgivad EL-i ja riiklikke
õigusakte, tagades läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja
proportsionaalsuse.
• Korteriühistud ei ole kohustatud järgima riigihangete
seadust, kuid nende ostuprotsess viiakse läbi avaliku
riigihangete registri kaudu (täiendavad selgitused
hankeprotsessi kohta on esitatud lisas).
Projektide puhul hinnatakse riigiabi mõju, kui taotlejaks on
kohalik omavalitsus, ning antud riigiabi kohta tehakse
sissekanne riigiabi registrisse.
11. Kuludega sidumata
rahastamise vormis
antavate toetuste
kasutamine
Kas liikmesriik annab
toetusesaajatele toetust
kuludega sidumata
rahastamise kujul?
[JAH/EI]
JAH
12. Kontrolljälje tagamise kord
Palun märkige selle korra
eest vastutav(ad)
asutus(ed).
Liikmesriigi asutus: Rahandusministeerium
Esimese taseme vahendusasutus:
Tegevuste algatamine ja kuludega mitteseotud rahastamistaotlus
(FNLC) (vastutav asutus: Kliimaministeerium): Ettepanek
sisaldab üksikasju kavandatud sekkumise kohta, mis viiakse ellu
FNLC tingimustel.
Korraldusasutus (KA): Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK):
Tingimuste täitmise, vahetulemuste saavutamise ja
lõpptulemuste kontroll vastavalt Liides 2 toodule. Kavandatava
sekkumise vastavuse kontroll kehtivatele õigusaktidele,
programmile ja toetuse tingimustele.
Makse tegemine toetuse saajale (vastutav asutus: RTK):
Toetust makstakse toetuse saajale (EIS-le) FNLC vormis
samadel tingimustel, nagu Euroopa Komisjon teeb makseid
liikmesriigile.
Dokumentide arhiveerimine: vt käesoleva dokumendi punkt 10.
Toetuse saaja: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS).
Vahendusasutusena töötab EIS koostöös ministeeriumiga välja
toetuse andmise tingimused, korraldab taotlusvoorude
väljakuulutamise ja taotluste hindamise ning teeb
rahastamisotsuseid. EIS jälgib meetme rakendamist, vastutab
projektide kohapealsete kontrollide eest ning menetleb
projektide maksetaotlusi (korteriühistutele, kes on skeemis
lõplikud toetusesaajad, hüvitatakse kulud tegelike kulude
alusel).
NB! Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus on toetuse saaja
kuni 31.12.2026.
Alates 01.01.2027 on toetuse saajaks Keskkonna
Investeeringute Keskus.
6180/21 ADD 1 AFG/MP/sh 1
ANNEX ECOMP.2 EN
II Lisa, 2. liide
Narva sõjaväelinnaku rajamine
Kuludega sidumata rahastamisel põhinev liidu osalus
Vorm andmete esitamiseks komisjonile läbivaatamiseks
(Ühissätete määruse artikkel 95)
Ettepaneku esitamise kuupäev V: 03.06.2026
Käesolevat liidet ei nõuta, kui kasutatakse ühissätete määruse artikli 95 lõikes 4 osutatud delegeeritud
õigusaktiga kehtestatud kuludega sidumata liidu tasandi rahastamist.
6180/21 ADD 1 AFG/MP/sh 2
ANNEX ECOMP.2 EN
A. Peamiste elementide kokkuvõte
Prio
ritee
t
Fon
d
Erieesmärk Piirk
onna
kateg
ooria
Summ
a, mis
on
kaetud
kulude
ga
siduma
ta
rahast
amiseg
a
Hõlmatud tegevuste
liik/liigid
Komisjonipoolse
hüvitamise aluseks
olevad vajalikud
täidetavad
tingimused/saavutat
avad tulemused
Näitaja Komisjo
nipoolse
hüvitami
se
aluseks
olevate
vajalike
täidetav
ate
tingimus
te/saavut
atavate
tulemust
e
mõõtühi
k
Toetuses
aaja(te)l
e
hüvitise
maksmis
eks
kasutata
va
hüvitami
smeetodi
kavanda
tav liik
Koo
d1
Kirjeldus Koo
d2
Kirjeldus
PO3 ÜF RSO3.3 Kerkse
kaitse- või
kahesuguse
kasutusega
taristu
arendamine
sõjaväelise
NUTS
2-
EE00
20 684
211 EUR
198
Muud uued või
uuendatud
riiklikud,
piirkondlikud ja
kohalikud
juurdepääsuteed
Tingimus: Toetuse
andmise tingimused
N/A
M i n i s t r i
k ä s k k i r i
kaitsetööstus
p a r g i l e
a n t a v a
Allkirjastat
ud ministri
käskkiri (1)
FNLC
1 This refers to the code for the intervention field dimension in Table 1 of Annex I CPR and Annex IV of the EMFAF Regulation 2 This refers to the code of a common indicator, if applicable
6180/21 ADD 1 AFG/MP/sh 3
ANNEX ECOMP.2 EN
liikuvuse
edendamiseks
liidus
Tulemus:
Sõjaväelinnak on
ehitatud ja sõjaväelaste
sissekolimiseks
valmis.
RCO
129
t o e t u s e
t i n g i m u s t e
k o h t a
Sõjaväelise
l i i k u v u s e
n õ u e t e l e
kohandatud
t a r i s t u
Toimiv
taristu (1)
6180/21 ADD 1 AFG/MP/sh 4
ANNEX ECOMP.2 EN
B. Andmed tegevuse liikide lõikes (täita iga tegevuse liigi kohta)
1. Tegevuse liigi kirjeldus
Narva sõjaväelinnak rajatakse Eesti idapiirile, mis on ühtlasi ka
Euroopa Liidu välispiiriks, sest mõjuva heidutuse järele on seal eriti
suur vajadus. Sõjaväebaasi sõdurid saavad kriisiolukorras abistada
ka Eesti politsei- ja piirivalveametnikke või toetada Frontexi
regionaalset juhtimiskeskust Narva-Jõesuus.
Sõjaväelinnak on planeeritud Narva linna tööstuspiirkonda.
Linnakusse on vaja ehitada kõik teed ja platsid, piirdeaed,
sissepääsuhoone, staabihoone, majutushooned, spordihall,
remondihall, söökla, laod ja varjualused. Hoonete täpne koosseis
määratakse kindlaks projekteerimisprotsessi käigus. Projekt
puudutab taristu rajamist, samas kui selle kasutusotstarbe määravad
pädevad ametiasutused vastavalt operatiivsetele vajadustele. Praegu
arutatakse ajutise majutuse lahendusi, mis näitab selgelt püsiva baasi
rajamise kiireloomulist vajadust.
Kinnistu peamised hooned ja taristu valmivad projekti lõpuks, et
linnakut saaks koheselt toimiva taristuna kasutada. Eelarve suurus
on määratud sarnaste sõjaväelinnakute ehitushangete ja
taristuvajaduste põhjal.
Toetatavad tegevused: Projekteerimise- jaehitushangete
korraldamine, ehitamine (sh omanikujärelevalve) ning liitumised.
- Projekteerimis- ja ehitushanke läbiviimine
- Ehitus (k.a. elektri-, sideühendused koos liitumistasudega ja
omanikujärelevalve)
- Seadmehangete läbiviimine
- Seadmete ostmine (söökla, kasarmu, spordisaali jne
sisustamine)
- Seadmete paigaldamine
Omanikujärelevalve on protsess, mille eesmärk on tagada, et
ehitustöid tehakse vastavalt projektile, nõuetekohase kvaliteediga
ning kooskõlas ehituslepinguga. Seaduse järgi on omanikul
kohustus kaasata sõltumatu konsultant, kes teostab ehitustööde üle
järelevalvet, kontrollib puudusi ning veendub, et kõik tehnilised
dokumendid on korrektselt koostatud ja lõpule viidud enne hoonele
kasutusloa andmist.
Hinnangud on koostatud kogu protsessi rahavoogude põhjal. Enamik
kulukaid ehitustöid tehakse esimesel aastal ja seetõttu on väljundite
summad planeeritud rakendusperioodi esimeses pooles suuremad.
Arvestades, et Eesti kaitse-eelarve on viimastel aastatel hüppeliselt
kasvanud, võib meil tekkida ajutisi probleeme sildfinantseerimisega
ning me ei soovi seada ohtu kaitsepargi valmimist. Eesti valitsus on
juba kavandanud järgmise kahe aasta infrastruktuuriinvesteeringud,
mis ei ole seotud kaitsevaldkonnaga, et tagada kõigi kaitseplaanide
elluviimine, kuid sellest meetmest ei pruugi piisata ja vajalik on
täiendav kindlus.
Toetuse saajaks ja tegevuste elluviijaks on kaitsehangete ja -ehituse
korraldamisele spetsialiseerunud riigiasutus Eesti
6180/21 ADD 1 AFG/MP/sh 5
ANNEX ECOMP.2 EN
Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK). Rakendusasutuseks, kes
töötab välja toetuse andmise tingimused (ministri käskkiri, TAT) on
Kaitseministeerium.
Eelarve Eelarveprognoosid põhinevad varasematel tegelikel kuludel. RKIK
on aastate jooksul korraldanud mitmete sõjaväelinnakute ehitamist
ja sisustamist ning omab selles valdkonnas ulatuslikku
eelarvestamise kogemust.
FNLC skeemi kogusumma 20 684 211 eurot on jaotatud kuue
vahetulemuse vahel. Selline jaotus arvestab suurema rahavoogude
vajadusega teisel aastal, mil tegelik ehitus algab ja hankepartnerile
tehakse väljamakseid kohe pärast ministri käskkirja allkirjastamist.
Selline ajakava paneb märkimisväärse koormuse riigieelarvele ning
soovime, et FNLC mudel ja väljamaksed oleksid kooskõlas
liikmesriigi tegelike vajaduste ja tekkinud kuludega. Seetõttu tuleb
tagada finantspüsivus, sidudes suurema osa eelarvest esimeste
vahetulemustega.
Antud tegevuses riigiabi ei anta.
2. Erieesmärgid
RSO3.3 Kerkse kaitse- või kahesuguse kasutusega taristu
arendamine sõjaväelise liikuvuse edendamiseks liidus
3. Täidetavad tingimused /
saavutatavad tulemused, mille
komisjon võtab hüvitamisel
aluseks
Tingimus:
Kaitseministri käskkiri toetuse andmise tingimustega on
allkirjastatud.
Tulemus:
Sõjaväelinnak on ehitatud, valminud ja toimiv. Sõjaväelinnak on
sõjaväelaste sissekolimiseks valmis.
4. Tingimuste täitmise või
tulemuste saavutamise tähtaeg 31.12.2029
5. Näitaja määratlus
1. Ministri käskkiri sõjaväelinnakule antava toetuse andmise
tingimuste kohta. Käskkirjas on järgmised kohustuslikud
elemendid: abikõlblikkuse periood, abikõlblike tegevuste ja
kulude loetelu, rakendajate rollide, kohustuste ja õiguste
kirjeldus, tulemuste kirjeldus ning maksete tegemise
tingimused.
2. Korraldusasutus (KA) on kinnitanud elluviija esitatud
lõpparuande, mis on registreeritud SFOSis. Lõpparuande
kinnitamine tähendab, et sõjaväelinnaku ehitus on
lõppenud ning sõjaväelinnak on sõjaväelaste
sissekolimiseks valmis: RKIK peadirektor on andnud oma
6180/21 ADD 1 AFG/MP/sh 6
ANNEX ECOMP.2 EN
käskkirjaga sõjaväelinnaku Kaitseväele üle. Käskkirja saab
koostada alles peale kogu ehitustegevuse lõppemist ja
kõikide üleandmis-vastuvõtmisaktide allkirjastamist.
6. Täidetavate tingimuste /
saavutatavate tulemuste
mõõtühik, mille komisjon
võtab hüvitamisel aluseks
1. Allkirjastatud ministri käskkiri=1
2. Sõjaväelinnak on valminud=1
7. Vahetulemused (vajaduse
korral), mille komisjon võtab
hüvitamisel aluseks koos
hüvitamise ajakavaga
Vahetulemused Kavandatud
kuupäev
Summad
eurodes
1. Maa omand ja sihtotstarve on
muudetud. See näitaja on
vahetulemuse 2 eeltingimus ja
nimetatud 2 vahetulemust on
omavahel seotud. Kaitseministri
käskkirja allkirjastamine
(vahetulemus 2) on võimalik
ainult peale seda, kui käesolev
tulemus on saavutatud.
31.12.2026
982 500 (5%)
2. Kaitseministri käskkiri on
allkirjastatud
31.12.2026
982 500 (5%)
3. Tehniline projekt
(põhiprojekt) on valminud
30.06.2027
2 947 500
(15%)
4. üleandmis-vastuvõtmisaktid,
mis sisaldavad järgmisi töid:
a) elektriühenduse ehitus;
b) gaasiühenduse ehitus;
c) veevärgiühenduse ehitus;
d) kaugkütte liitumise ehitus,
e) kanalisatsiooni ehitus.
31.12.2027
4 912 500
(25%)
5. üleandmis-vastuvõtmisaktid,
mis sisaldavad järgmisi töid:
a) piirdeaia ehitus;
b) turva- ja jälgimissüsteemide
ehitus;
c) sissepääsude/väravate ehitus;
d) prügikäitlussüsteemide
ehitus;
e) varjendite ehitus;
f) spordihalli ehitus.
30.06.2028
4 912 500
(25%)
6. Sõjaväelinnaku ehitus on
lõppenud ja linnak toimib
(tõenduseks on ehitustööde
lõppakt, mille on kinnitanud
31.12.2029 4 912 500
(25%)
6180/21 ADD 1 AFG/MP/sh 7
ANNEX ECOMP.2 EN
ehitaja, omanikujärelevalve ja
tellija ning RKIK käskkiri
linnaku Kaitseväele kasutusse
andmiseks).
8. Kogusumma (sh liidu ja
riiklik rahastamine) 20 684 211 EUR
9. Kohandamismeetod N/A
10. Tulemuse saavutamise või
tingimuse täitmise
kontrollimine (vajaduse korral
vahetulemused):
– kirjeldada, milliseid
dokumente / millist süsteemi
kasutatakse tulemuse
saavutamise või tingimuse
täitmise kontrollimiseks (ja
kui asjakohane, iga
vahetulemuse saavutamise
kontrollimiseks)
– kirjeldada, kuidas
juhtimiskontrolle (sealhulgas
kohapealseid kontrolle)
tehakse ja kes neid teeb
– kirjeldada, kuidas toimub
asjakohaste
andmete/dokumentide
kogumine ja säilitamine
Artikli 95 kohase Komisjoni tagasimakse puhul nõutavad auditi
jälje kohustuslikud elemendid, mida tuleb säilitada
korraldusasutuse või rakendusüksuse tasandil, on kehtestatud
ühissätete määruse XIII lisa IV jaotises.
Projekti dokumendid, mis tõestavad tingimusi, vahe-eesmärke
ja lõppeesmärki.
1. Kaitseministri allkirjastatud käskkiri sõjaväelinnaku toetuse
andmise tingimuste kohta. Käskkiri on Kaitseministeeriumi
dokumendihaldusssüsteemis (viitab punkti 7
vahetulemusele 2). Käskkirja koostamise eeltingimus on
Maakatastri kandega on muudetud maa sihtotstarve
riigikaitsemaaks ja omanikuks Kaitsevägi.
2. Kõik Ehitusseadustiku paragr 13 alusel vajalikud tehnilised
dokumendid on valminud ja neid säilitatakse RKIK-i
dokumendihaldussüsteemis. Dokumentideks on eelprojekt,
põhiprojekt ja tööjoonised (viitab punkti 7 vahetulemusele
3).
3. Üleandmis-vastuvõtu aktid ehitustegevuse erinevate
vahetulemuste osas, mis sisaldavad järgmisi töid (viitavad
punkti 7 vahetulemustele 4 ja 5):
a) elektriühenduse ehitus;
b) gaasiühenduse ehitus;
c) veevärgiühenduse ehitus;
d) kaugkütte liitumise ehitus,
e) kanalisatsiooni ehitus;
f) piirdeaia ehitus;
g) turva- ja jälgimissüsteemide ehitus;
h) sissepääsude/väravate ehitus;
i) prügikäitlussüsteemide ehitus;
j) varjendite ehitus;
k) spordihalli ehitus.
Üleandmis-vastuvõtu aktid (mis sisaldavad kasutatud
materjalide loetelu ja vajadusel sertifikaate, kasutus- ja
käitlemisjuhendeid) on allkirjastatud ehitaja ja RKIKi
esindaja poolt. ja neid säilitatakse RKIK-i
dokumendihaldussüsteemis. RKIK, kui ehitusprotsessi
omanik kasutab tehniliste kontrollide tegemiseks ka
omanikujärelevalvet.
6180/21 ADD 1 AFG/MP/sh 8
ANNEX ECOMP.2 EN
4. Sõjaväelinnaku ehitus on lõppenud ja linnak toimib (viitab
punkti 7 vahetulemusele 6). Korraldusasutus (KA) on
kinnitanud elluviija esitatud lõpparuande (SFOSis).
Lõpparuande lisaks on allkirjastatud RKIK peadirektori
käskkiri sõjaväelinnaku üleandmisest Kaitseväele. Käskkiri
on RKIK-i dokumendihaldussüsteemis ja SFOSis.
Lõpparuande lisaks on ka sõjaväelinnaku üleandmis-
vastuvõtuakt, mis on allkirjastatud hankepartneri (töövõtja
esindaja) ja RKIKi esindaja poolt.
Juhtimis- ja kontrollimehhanismid
RTK (vahendusasutusena) viib läbi kohapealseid kontrolle pärast
projekti valmimist, et veenduda, kas tegelikud tööd on teostatud
vastavalt projektidokumentatsioonile.
RTK hangete kontroll keskendub huvide konflikti vältimise
kontrollile.
Vahetulemuste- ja juhtimiskontrollid
1. Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK), tegutseb Euroopa
struktuurifondide korraldusasutusena Eestis. RTK vastutab
juhtimiskontrollide eest, et teha kindlaks, kuivõrd on
täidetud sekkumise kontekstis Komisjoni poolt hüvitamise
aluseks olevate tingimuste täitmine ja tulemuste
saavutamine ning tagamaks, et tegevused oleksid kooskõlas
kohaldatava õigusega.
2. Läbi viiakse haldus/dokumendi kontrolle, mis puudutavad
vahetulemuste saavutamist (tingimuste täitmist ja tulemuste
saavutamist), mis on aluseks maksekohustuse
käivitamiseks. Vigade või ebatäpsuste avastamise korral
võivad olla vajalikud täiendavad kontrollid mistahes viisil
(paikvaatlus, vestlused vms).
3. Riigihangete õiguspärasuse tagamine
Kõik hankeprotseduurid järgivad EL-i ja riiklikke
õigusakte, tagades läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja
proportsionaalsuse. RTK kontrollib, et sõjaväelinnaku
hanked oleksid tehtud vastavalt hankeplaanile ja vastaksid
seadusandlusele (riskipõhised kontrollid). Esialgu
kontrollitakse hankeid 100%, kuna riskitase on kõrge,
hilisemalt muutub kontroll valimipõhisemaks. Kõikide
rahvusvahelist piirmäära ületavate hangete osas teostab
RTK hankekontrolli. See kehtib eriti kõikide avatud
hangete erisuste/erandite osas ja võimalusel teostatakse
kontroll enne hanke välja kuulutamist (ex-ante). Erilist
tähelepanu pööratakse huvide konflikti vältimise
6180/21 ADD 1 AFG/MP/sh 9
ANNEX ECOMP.2 EN
kontrollile. Kontrollitakse kõiki hankeid, k. a. erimenetlusi
ja piiratud ligipääsuga hankeid.
4. RKIK siseaudiitor kontrollib hangete protseduure.
Dokumentide säilitamine
Kõik dokumendid registreeritakse kas SFOS-süsteemis või
organisatsioonide dokumendihaldussüsteemides. Hanked viiakse
läbi riigihangete registris, välja arvatud piiratud
juurdepääsuõigusega hanked. Ehitusega seotud dokumente
salvestatakse/säilitatakse Ehitusregistris peale ehituse lõppemist.
Struktuurifondide rakendussüsteemi (SFOS), mis on toetuste
veebiplatvorm, kasutab KA taotluste vastuvõtmiseks ja toetuste
haldamiseks. Sekkumine identifitseeritakse SFOSis unikaalse
tunnusega, mille abil on leitavad kõik toiminguga seotud
asjakohased dokumendid, sealhulgas KaMi ja RTK vaheline
kirjavahetus toimingu elluviimise kohta. Need dokumendid
tõendavad komisjoni maksekohustuse tekkimist.
11. Selliste toetuste
kasutamine, mida antakse
kuludega sidumata
rahastamise vormis. Kas
liikmesriik annab
toetusesaajale toetust
kuludega sidumata
rahastamise vormis? [Jah/Ei]
Jah
12. Meetmed auditijälje
tagamiseks. Nimetada
asutused, kes vastutavad
selliste toimingute eest
Liikmesriigi asutus: Rahandusministeerium
Rakendusasutus: Kaitseministeerium – töötab välja toetuse
andmise tingimused.
Elluviija/toetuse saaja: Riiklik Kaitseinvesteeringute Keskus
(RKIK) algatab tegevused vastavalt ühendmääruse artiklile 2 ning
on skeemis elluviijaks/toetuse saajaks.
Korraldusasutus (KA): Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) –
kontrollib tingimuste täitmist vahetulemuste saavutamist ja
lõpptulemusi vastavalt Liide 2 tingimustele. Hinnatakse kavandatava
sekkumise vastavust kehtivatele õigusaktidele ja toetuse
tingimustele. Samuti juhib KA tegevuse tingimuste ja nõuete
kujundamist.
Vahendusasutus (rakendusüksus): Riigi Tugiteenuste Keskus
(RTK) – jälgib meetme
rakendamist, vastutab projektide kohapealsete kontrollide eest ning
menetleb maksetaotlusi.
6180/21 ADD 1 AFG/MP/sh 10
ANNEX ECOMP.2 EN
Auditijälje tagamise korralduse kohta vaata punkti 10.
1
Additional explanation on assurance on the JTF Financing Not Linked to Cost scheme
in renovation of apartment buildings
Additional information Lisainfo
Grant eligible activities (as listed in the
regulation):
Reconstruction and insulation of the
facade, including the design, manufacture
and installation of prefabricated elements
and related works.
Reconstruction and replacement of
balconies and loggias, installation of glass
and related works.
Reconstruction and insulation of the roof
and roof ceiling, including the design,
manufacture and installation of
prefabricated elements and related works.
Replacement or renovation of windows
and exterior and fire doors and related
works.
Basement reconstruction and insulation
and related works.
Foundation reconstruction and insulation
and related works.
Replacement, reconstruction and
balancing of the heating system,
replacement of the heating unit,
preparation of the protocol for balancing
the heating system and related works.
Installation, replacement or reconstruction
of water supply and sewerage systems,
including the construction and
reconstruction of systems necessary for
stormwater infiltration, reuse or for
delaying runoff, as well as associated
works.
Construction of an active or passive
cooling system, or integration of a cooling
unit into a central ventilation system.
Building a cooling system or integrating a
cooling unit into a central ventilation
system.
Acquisition and installation of equipment
necessary for the use of local renewable
energy and related works.
Partial or complete reconstruction of the
lift control system and drive or
replacement of the lift and related works.
Toetatavad tegevused (vastavalt
toetuse määruse paragrahvis 5
toodule):
Fassaadi rekonstrueerimine ja
soojustamine, sealhulgas
eeltoodetud elementide
projekteerimine, valmistamine ja
paigaldamine, ning nendega
kaasnevad tööd.
Rõdude ja lodžade
rekonstrueerimine ja
asendamine, klaasi paigaldamine
ning nendega kaasnevad tööd.
Katuse ja katuslae
rekonstrueerimine ja
soojustamine, sealhulgas
eeltoodetud elementide
projekteerimine, valmistamine ja
paigaldamine, ning nendega
kaasnevad tööd.
Akende ning välis- ja
tuletõkkeuste vahetamine või
renoveerimine ning nendega
kaasnevad tööd.
Keldri rekonstrueerimine ja
soojustamine ning nendega
kaasnevad tööd.
Vundamendi rekonstrueerimine
ja soojustamine ning nendega
kaasnevad tööd.
Küttesüsteemi asendamine,
rekonstrueerimine ja
tasakaalustamine, soojussõlme
asendamine, küttesüsteemi
tasakaalustamise protokolli
koostamine ning nendega
kaasnevad tööd.
Vee- ja kanalisatsioonisüsteemi
paigaldamine, asendamine või
rekonstrueerimine, sealhulgas
sadevee immutamiseks,
kasutuselevõtuks või äravoolu
viibe tekitamiseks vajalike
süsteemide rajamine ja
2
Replacement or reconstruction of the
electrical system located in public areas,
including the installation of an electric car
charging infrastructure within the
meaning of the Building Code and the
creation of the possibility to switch the
heating unit to external electrical power
and related works.
Installation of the levelled insulation for
windows of the common areas and
apartments and the restoration of the
interior finish resulting from the
construction of the heating and ventilation
system.
Construction or installation of a ramp to
provide an entrance and exit for the
building, reconstruction of the porch,
installation of handrails, installation of a
lift for the disabled and construction of a
lift that complies with the standard EVS-
EN 81-70 or equivalent requirements and
related works.
The works related to connecting the
building to the district heating network
within the boundaries of the property.
Construction or reconstruction of a waste
building or acquisition and installation of
a deep collection container.
Construction or reconstruction of a
bicycle parking area.
Acquisition and installation of necessary
equipment to ensure energy supply
security and fire safety and related works.
Costs related to ensuring accessibility;
Costs related to the establishment of
sustainable stormwater solutions;
In the case of neighbourhood-based
reconstruction, eligible activities also
include the improvement of outdoor areas
between buildings, including the
installation of landscaping, lighting and
small architectural elements, up to 5% of
the total project budget.
Preparation of the construction project
necessary for the execution of the works
in the above-mentioned sections,
including the construction survey and
building audit, accessibility audit or
energy audit that form the basis of the
construction project.
rekonstrueerimine, ning nendega
kaasnevad tööd.
soojustagastusega
ventilatsioonisüsteemi ehitamine
või ventilatsioonisüsteemi
rekonstrueerimine,
ventilatsioonisüsteemi
mõõdistamise protokolli
koostamine ning nendega
kaasnevad tööd;
Aktiivse või passiivse
jahutussüsteemi ehitamine või
jahutusseadme integreerimine
tsentraalsesse
ventilatsioonisüsteemi
Lokaalse taastuvenergia
kasutamiseks vajalike seadmete
soetamine ja paigaldamine ja
sellega kaasnevad tööd.
Lifti juhtimissüsteemi ja ajami
osaline või täielik
rekonstrueerimine või lifti
asendamine ning nendega
kaasnevad tööd.
Üldkasutatavatel pindadel asuva
elektrisüsteemi asendamine või
rekonstrueerimine, sealhulgas
ehitusseadustiku tähenduses
elektriauto laadimistaristu
paigaldamine ja soojussõlme
välisele elektritoitele
ümberlülitamise võimaluse
loomine, ning nendega
kaasnevad tööd.
Üldkasutatavatel pindadel ja
korterite akende soojustuse
tasapinda paigaldamine ning
kütte- ning
ventilatsioonisüsteemi
väljaehitamisest tuleneva
siseviimistluse taastamine.
Hoonesse sisse- ja väljapääsu
tagamiseks panduse ehitamine
või paigaldamine, tuulekoja
rekonstrueerimine, käsipuude
paigaldamine, invatõstuki
paigaldamine ning standardile
EVS-EN 81-70 või
samaväärsetele nõuetele vastava
3
Using the service of a technical
consultant.
Carrying out owner supervision.
lifti ehitamine ja nendega
kaasnevad tööd.
Hoone kaugküttevõrguga
liitumisega kaasnevad tööd
kinnistu piirides.
Jäätmemaja ehitamine või
rekonstrueerimine või
süvakogumismahuti soetamine
ja paigaldamine.
Rattaparkla ehitamine või
rekonstrueerimine. Energia varustuskindluse ja
tuleohutuse tagamiseks vajalike seadmete soetamine ja paigaldamine ning sellega seotud tööd.
Ligipääsetavuse tagamisega
seotud kulud;
Säästvate sademeveelahenduste
rajamisega seotud kulud;
Naabruskonnapõhise
rekonstrueerimise puhul on
toetatavateks tegevuseks ka
hoonete vahel õueala
korrastamine, sh haljastuse,
valgustuse ja väikevormide
paigaldamine mahus kuni 5%
projekti kogueelarvest;
Eelpool punktides nimetatud
tööde teostamiseks vajaliku
ehitusprojekti koostamine,
sealhulgas ehitusprojekti aluseks
oleva ehitusuuringu ja ehitise
auditi, ligipääsetavuse auditi või
energiaauditi tegemine.
Tehnilise konsultandi teenuse
kasutamine vastavalt § 16.
Omanikujärelevalve teostamine.
Deep renovation:
Deep renovation refers to the reconstruction of a
building or its part, during which technical
systems and structures are renewed, ensuring
compliance with the minimum energy
performance requirements and improving the
building's usability, safety, and sustainability.
As a result of the deep renovation, the building
must achieve an energy performance class of at
Terviklik rekonstrueerimine:
Terviklik rekonstrueerimine tähendab
hoone või selle osa ümberehitust, mille
käigus uuendatakse tehnosüsteemid ja
konstruktsioonid, tagades vastavuse
minimaalsetele energiatõhususe
nõuetele ning parandades hoone
kasutusmugavust, ohutust ja kestlikkust.
4
least C (energy performance indicator ETA ≤150
kWh/(m²*a)).
Tervikliku rekonstrueerimise tulemusel
peab hoone saavutama vähemalt
energiatõhususarvu klassi C
(energiatõhususarv ETA ≤150
kWh/(m²*a)).
Explanation on total budgeting:
The budget of € 15 million includes only
the eligible costs related to renovations
carried out by apartment buildings, as
listed in paragraph 5 of the regulation. The
budget does not include other costs (e.g.,
implementation-related costs such as EIS
expenses and similar).
A total of 14 projects have been funded
under the measure, with a combined
funding amount of EUR 14,202,564.
NB! The call for proposals has been
finalized and projects are being
implemented. As of today, EIS has
already paid out € 4.9 million, and
payments are expected to increase
significantly this year (please see the
graph below).
Taking into account the budget of the
apartment building reconstruction support
scheme (€15 million) and the relatively
small number of projects, it was
reasonable to divide the results into three
parts: the first covers the grant award
decisions (€5 million), and the other two
relate to the achieved energy savings (€10
million). The energy savings themselves
are further divided into two equal parts for
risk mitigation purposes, while also
considering that this concerns
Ida‑Virumaa, where experience with
reconstruction is limited and entering into
long-term financial commitments creates
uncertainty among apartment association
members. For all results, the possibility of
project discontinuation has been taken
into account.
For the target of 500 MWh/year of
primary energy savings, it was taken into
account that the majority of the 14
supported projects involve small
apartment buildings, which generally
Koondeelarve kujunemine:
Eelarve € 15 mln sisaldab vaid
otseseid korterelamute poolt
tehtud renoveerimisega seotud
abikõlblikke kulusid, mis on
loetletud määruse paragrahvis 5.
Eelarve ei sisalda muid kulusid
(nt rakendamisega seoses EIS-i
kulud jms).
Kokku on meetmest rahastatud
14 projekti kogusummas
14 202 564 eurot.
NB! Taotlusvoor on lõppenud
ning projektid on elluviimisel.
Tänase seisuga on EIS juba välja
maksnud 4,9 miljonit eurot ning
väljamaksed kasvavad
käesoleval aastal eeldatavasti
märkimisväärselt (vt allolevat
graafikut).
Võttes arvesse korterelamute
rekonstrueerimise toetusmeetme
eelarvet (15 miljonit eurot) ja
suhteliselt väikest projektide
arvu, oli mõistlik jagada
tulemused kolmeks osaks:
esimene hõlmab toetuse
rahuldamise otsuseid (5 mln)
ning ülejäänud kaks käsitlevad
saavutatud energiasäästu (10
mln). Energiasääst on omakorda
riskide maandamise eesmärgil
jagatud kaheks võrdseks osaks,
arvestades samal ajal, et tegemist
on Ida‑Virumaaga, kus
rekonstrueerimise kogemus on
piiratud ning pikaajaliste
finantskohustuste võtmine
tekitab korteriühistute liikmetes
ebakindlust. Kõigi tulemuste
5
have a lower energy-saving potential than
larger apartment buildings. Of the
supported apartment buildings, 8 contain
fewer than 30 apartments, 4 contain 30
apartments, 1 contains 32 apartments, and
only 1 building contains 120 apartments.
As a result, the expected primary energy
savings are lower than would typically be
achieved in a portfolio consisting more
larger apartment buildings.
puhul on arvesse võetud projekti
võimaliku katkestamise risk.
Tulemus 500 MWh
primaarenergia
vähenemist/aastas puhul on
võetud arvesse, et toetuse saanud
14 projektist suur osa on
väikesed korterelamud, mistõttu
on ka potentsiaalne energiasääst
väiksem kui suurtel
korterelamutel. Toetuse saanud
korterelamutest 8 on alla 30
korteriga 4 on 30 korteriga, üks
on 32 korteriga ning vaid üks on
120 korteriga korterelamu.
The procurement process:
The procurement process for renovation works by
the grant recipient is conducted through the Public
Procurement Register (RHR). These works must
comply with Annex 1 of the Regulation No. 13
issued by the Minister of Economy and
Infrastructure, which sets the conditions for
renovation grants. The annex outlines the
procurement procedures that grant recipients
must follow when managing the process.
The conditions for the procurement procedures
applicable to the beneficiary have been clarified
Ostumenetluse protsess:
Toetuse saaja poolt
rekonstrueerimistööde ostumenetluse
protsess toimub läbi Riigihangete
Registri (RHR). Rekonstrueerimistööde
tellimine peab vastama majandus- ja
taristuministri määruse nr 13 lisa 1
toodule. Lisas on välja toodud
ostumenetluse nõuded, mida toetuse
saajad peavad järgima.
6
to minimize interpretation. Measure regulation
Annex 1 specifies the general requirements for
procurement procedures applicable to the
beneficiary, including actions in situations where
not all required documents are immediately
submitted with the proposal. Additionally,
qualification criteria have been further clarified.
The wording of Section 1.15 in Annex 1 of the
Regulation is as follows:
"The contract with the successful bidder shall be
concluded under the same terms as those
published in the beneficiary's procurement
process. The beneficiary must monitor and ensure
throughout the contract implementation period
that the obligations specified for the successful
bidder in the procurement procedure are fulfilled
on time and in accordance with the conditions
published and stipulated in the procurement
process and the contract. Amendments to the
contract are permitted only if they are based on
grounds provided by legislation."
Furthermore, a unit cost price methodology has
been developed for technical consultancy services
to ensure a fair volume of funds paid from the
grant and to eliminate the possibility of inflated
pricing when applying for the grant.
The procurement is conducted electronically
through the RHR by the grant recipient, their
authorized technical consultant, or the EIS as a
central contracting authority.
Using RHR to find construction company which
carries out reconstruction works for apartment
building (parties of the contract are always
apartment association (that has signed the grant
agreement with EIS) and construction company)
ensures transparency and compliance with the
support conditions, providing a clear framework
for the procurement and execution of
reconstruction works within the scope of the
operation.
Enhancing the (pre-) and post-monitoring of
purchases by non-contracting authorities. EIS
already applies a practice where procurement
procedure monitoring is conducted by qualified
staff from the Supervision and Compliance Unit
Täpsustatud on toetuse saaja
ostumenetluse tingimusi selliselt, et ei
oleks üleliigset tõlgendamisruumi.
Määruse lisas 1 on täpsustatud
ostumenetluses toetuse saajale
kohalduvaid üldnõudeid, sh tegutsemist
olukordades kus pakkumusega koos ei
ole koheselt esitatud kõiki nõutud
dokumente. Lisaks on täpsustatud
kvalifitseerimistingimusi.
Määruse Lisa 1 p 1.15 järgnevas
sõnastuses: „Eduka pakkujaga
sõlmitakse leping samadel tingimustel,
mis on avaldatud toetuse saaja ostus.
Toetuse saaja peab kontrollima ja
tagama kogu lepingu täitmise perioodi,
et ostumenetluses edukale pakkujale
ettenähtud kohustuste täitmine oleks
tähtaegne ja vastaks ostumenetluses ja
lepingus avaldatud ning sätestatud
tingimustele. Lepingu muutmine on
lubatav üksnes juhul, kui selleks esineb
õigusaktides toodud alus.“
Lisaks on välja töötatud tehnilise
konsultandi teenuse osas ühikuhinna
metoodika, tagamaks toetusest
makstavate vahendite õiglast mahtu ning
elimineerida võimalus hinna
ülepaisutamiseks toetuse taotlemisel.
Ostumenetluse viib läbi elektrooniliselt
RHR-i kaudu toetuse saaja, nende
volitatud tehniline konsultant või EIS.
RHR-i kasutamine korterelamu
rekonstrueerimistöid teostava
ehitusettevõtte leidmiseks (lepingu
osalised on toetust saanud korteriühistu
ja ehitusettevõte) tagab läbipaistvuse ja
toetuse tingimustele vastavuse, andes
7
(SCU). Monitoring is carried out on an ongoing
basis, and project- and procurement-specific
information is added to the SFOS system.
selge raamistiku rekonstrueerimistööde
hankimiseks ja teostamiseks toimingu
raames.
Ostumenetluste eel- ja järelkontrollide
tõhustamine. EIS rakendab praktikat,
kus ostumenetluste kontrolli viivad läbi
kvalifitseeritud eksperdid Järelevalve ja
vastavusosakonnast. Jälgimine toimub
pidevalt ja info lisatakse SFOS süsteemi.
Avoidance of double funding:
Principles for the use of databases and
information sharing to avoid double financing.
In addition, aspects related to double financing
have been analyzed during the development of
measures, and where risks are present, the scope
of control has been described.
Apartment associations are not beneficiaries in
other measures or activities supported under the
SF 2021-2027 programme (their only connection
is with the RRF/JTF) and they cannot apply for
support for similar activities from other EU
sources.
PO5 may cover some similar activities listed in
appendix 2 for public organizations and on public
properties, but not for apartment association nor
its property.
Domestically, the E-Support Register is in use,
containing information on external grants and
state-funded projects, covering a significant
portion of EU grants. For data in SFOS,
automated invoice-based cross-checks can be
performed.
- Avoiding Overlapping calls for proposals:
-
- Open calls for applications generally do not occur
simultaneously. This sequential approach helps
prevent overlapping funding opportunities. In
cases where application rounds do overlap, the
risk of double funding is mitigated by the fact that
renovation support is provided through a single
Topeltrahastamise vältimine:
Põhimõtted andmebaaside ja info
jagamise kasutamiseks
topeltrahastamise vältimiseks.
Lisaks on analüüsitud
topeltfinantseerimisega seotud aspekte
meetmete väljatöötamisel ja riskide
olemasolul kirjeldatud kontrolli ulatus.
Korteriühistud ei ole toetuse saajad SF
2021-2027 perioodi rakenduskavas
muudes meetmetes, ainus kokkupuude
on RRF-iga, ning nad ei saa toetust
taotleda teistele sarnastele tegevustele
muudest EL allikatest.
PO5 võib hõlmata mõningaid samu
tegevusi, mis on suunatud avalikele
organisatsioonidele avalikus ruumis,
kuid mitte korteriühistutele ega
investeeringuteks nende kinnistutel.
Siseriiklikult on kasutusel E-toetuste
register, kus on olemas info välistoetuste
ja riigi rahastusel olevate projektide
osas, hõlmates väga suurt osa EL
toetustest. Andmed, mis on SFOS-is, siis
nende osas saab teha arve põhiselt
automatiseeritud rist-kontrolli.
Konkureerivate taotlusvoorude
vältimine:
Avatud taotlusvoorud ei toimu üldjuhul
üheaegselt. Selline järjestikune
8
implementing body—EIS. EIS has access to
sufficiently detailed information about
beneficiaries and their projects from multiple
sources, ensuring accurate oversight.
-
The higher grant rates offered by the JTF (70-
80%) compared to the ERDF’s support rate of 30-
50% (with few cases reaching 70%) make it likely
that the JTF will be more preferred for funding in
Ida-Virumaa. As a result, the risk of double
funding between these two sources is minimized
since applicants are more likely to prioritize the
JTF due to its more favorable grant conditions.
lähenemine aitab vältida
rahastamisvõimaluste kattumist.
Juhtudel, kus taotlusvoorud siiski
kattuvad, vähendab topeltrahastuse riski
asjaolu, et renoveerimistoetusi rakendab
üks keskne asutus – EIS. EIS-il on
juurdepääs piisavalt detailsele teabele
toetuse saaja, projektide osas, mida
erinevatest allikatest rahastatakse,
tagades täpse järelevalve.
JTF-i kõrgemad toetusmäärad (70-80%)
võrreldes ERDF-i toetusmääraga (30-
50%, üksikutel juhtudel kuni 70%)
muudavad tõenäoliseks, et JTF on Ida-
Virumaa rahastamisel eelistatum. Selle
tulemusel on topeltrahastuse risk nende
kahe rahastusallika vahel minimaalne,
kuna taotlejad eelistavad tõenäoliselt
JTF-i soodsamate tingimuste tõttu.
Prevention of fraud, corruption, and
avoidance of conflicts of interest:
Prevention of corruption, fraud and avoidance of
conflict of interest (incl acceptance of gifts etc) is
regulated by the EIS internal work procedures.
1. At horizontal level the prevention
mechanism:
The following documents are taken into account:
the Ethical Code of Conduct of public servants
(Ametnike eetikakoodeks), for which the Public
Servant Ethics Council (Ametnikueetika
nõukogu) is responsible for and provides
clarifications on the uniform implementation.
Prevention of corruption is guided by the Anti-
Corruption Action Plan 2021-2025
(Korruptsioonivastane tegevuskava 2021-2025)
The implementation of the Action Plan is
coordinated by the Ministry of Justice through the
Anti-Corruption Network, in which each ministry
and the body responsible for the implementation
of the Action Plan appoints a representative. Each
authority is responsible for the implementation of
the activities assigned to it in the Action Plan.
Declaration of other economic activities of public
sector employees in the Civil Servant Self-
Pettuste, huvide konflikti ja
korruptsiooni vältimine:
EISi sisemised tööprotseduurid
reguleerivad korruptsiooni ennetamist,
sh huvide konflikti vältimist, kingituste
vastuvõtmist jms.
1. Horisontaalsel tasandil
ennetusmehhanism:
Lähtutakse ametniku eetikakoodeksist,
mille ühetaolise rakendamise eest
vastutab ja jagab selgitusi
Ametnikueetika nõukogu.
Korruptsiooni ennetamisel juhindutakse
korruptsioonivastaset tegevuskavast
Korruptsioonivastane tegevuskava
2021-2025 Tegevuskava täitmist
koordineerib justiitsministeerium läbi
korruptsiooniennetuse võrgustiku, kuhu
iga ministeerium ja tegevuskava täitmise
eest vastutav asutus määrab oma
esindaja. Iga asutus vastutab
9
Service Portal (Riigitöötaja iseteenindusportaal)
is one of the tools to prevent conflicts of interest
and the corruption that can arise from them.
Suspicions of fraud connected to EU
support/funds can be reported via the EIS website.
2. Enterprice Estonia in-house system for
corruption, and avoidance of conflicts of
interest
Whistleblowing system
Regarding whistleblowing, an anonymous tip
system is in place, including an internal system
(with the option of an automated answering
service) and an anonymous contact form for
submitting written reports (external). Thus, both
external and internal tip systems are operational.
These are regulated by the Code of Ethics, and
everyone who suspects a violation of the
principles of the Code of Ethics is obliged to
report it:
1. By contacting their direct supervisor.
2. By reaching out to the respective field manager
of the supervisory unit.
3. By submitting a report through the foundation's
whistleblowing hotline.
The foundation does not impose any sanctions
against individuals who report violations or
suspicions of ethical norms in good faith.
However, the foundation may inform law
enforcement authorities about any illegal
activities or suspicions of such activities by an
employee.
Information received regarding whistleblowing is
directed to the Internal Audit Unit. The
tegevuskavas toodud temale pandud
tegevuste täitmise eest.
Kõrvaltegevustest teavitamine RTIP-is
(Riigitöötaja iseteenindusportaal) on
üheks tööriistaks, mis võimaldab
ennetada avalikus sektoris huvide
konflikti ja sellest potentsiaalset tekkida
võivat korruptsioonijuhtumeid.
Toetustega seotud pettusekahtlustest on
võimalik teavitada läbi EIS kodulehe.
2. Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutsue majasisene süsteem
vältimaks ja ennetamaks
korruptsiooni ja huvide konflikti
Vilepuhumise süsteem
Vilepuhumise osas on olemas
anonüümne vihje süsteem - (sisemine
süsteem, sh. Automaatvastaja võimalus)
ja anonüümne kontakti vorm kirjaliku
teate sisestamiseks (väline). Seega on
kasutusel nii välimine- kui sisemine
vihjete süsteem. Reguleeritud
Eetikakoodeksiga ning kõik, kellel on
kahtlusi eetikakoodeksi põhimõtete
mittejärgimise osas, on kohustatud
sellest teada andma:
1. Pöördudes otsese juhi poole.
2. Kontakteerudes järelevalve üksuse
valdkonnajuhiga.
3. Edastades teate läbi sihtasutuse
vihjeliini.
Sihtasutus ei rakenda mingisuguseid
sanktsioone isikute vastu, kes on heas
usus teatanud eetikanormide rikkumisest
10
foundation's website(s) provide an option to
submit anonymous tips.
The possibility of submitting tips anonymously is
clearly in place and fully functional. Reports
received through the whistleblowing e.mail are
regularly monitored and reviewed.
Code of Ethics
The purpose of the EIS Code of Ethics is to
establish workplace behavior rules, and it applies
to all employees (internal regulation T7J1,
version 17.02.2022).
Management-level awareness and oversight are
ensured, as evidenced by regular reviews
presented to the board. Continuous management
awareness and ongoing feedback from the chain
of command are maintained.
Risk management
Risk identification and assessment are routine
aspects of the EIS management. The risk
assessment system encompasses operational
risks, credit risks, and the evaluation of (external)
funding risks. It is essential to ensure the
following:
regularity,
assessment expertise at the required level,
coverage of topics such as fraud, conflicts
of interest, corruption, and double
funding,
methodology (risk levels, residual risk
assessment).
Additionally, an annual risk assessment system is
in place (as part of the operational risk
management system), which evaluates fraud and
corruption risks (considering both internal and
external factors) and determines follow-up
actions to manage these risks. An overview of
operational risks and risks related to the use of
external funds is provided to the EIS board,
council, and Audit Committee as part of reporting
obligations.
Policies:
1. Operational Risk Management Policy (internal
regulation J10)
või sellekohasest kahtlusest. Sihtasutus
võib informeerida õiguskaitseasutusi
töötaja ebaseaduslikust tegevusest või
sellekohastest kahtlustest.
Vilepuhumise osas saadud info liigub
Siseauditi üksusesse. Sihtasutuse
koduleh(te)delt leitav võimalus
anonüümse vihje esitamiseks.
Vihjete anonüümselt esitamise võimalus
on selgelt olemas ja toimib. Vihjeliinile
tulevad teateid kontrollitakse ja
seiratakse regulaarselt.
Eetikakoodeks
Sihtasutuse eetikakoodeksi eesmärgiks
on tööalaste käitumisreeglite
kindlaksmääramine ja see kehtib
kõikidele töötajatele (sisekord T7J1, ver.
17.02.2022).
Juhtkonna tasandi ja informeeritus
olemas, mida tõendavad regulaarsed
ülevaated, mis juhatusele esitatakse.
Juhtkonna pidev informeeritus tagatud ja
pidev tagasiside juhtimisliinidest
Riskide hindamine
Riskide määratlemine ja hindamine on
tavapärane osa asutuse juhtimisest.
Riskihindamise süsteem on nii
operatsiooniriskide tasandil,
krediidiriski kui (välis)toetuse riskide
hindamise läbiviimisega. Sealjuures on
oluline tagada:
regulaarsus,
hindamisekspertiis vajalikul
tasemel
teemade hõlmatus: pettus, huvide
konflikt, korruptsioon,
topeltrahastamine
metoodika (riskiastmed,
jääkriski hindamine)
11
2. Determination of Operational Risk Appetite
and Risk Tolerance (internal regulation J11)
3. Procedure for Conducting Operational Risk
Self-Assessments (internal regulation J3)
4. Procedure for Recording Operational Risk
Incidents (internal regulation J4)
Risk assessment is a regular cyclical process and
an ongoing activity over time.
Verification of beneficial ownership and
contractual partners
Contract information is available in the national
registry. If the matter involves a procurement, the
information is also available in the Public
Procurement Register. Beneficial ownership
information is recorded in the Business Register.
Controls are generally performed daily and are
incorporated into expense monitoring, which is
based on procurement and purchase contracts.
If necessary, internal controls at level II are
conducted based on risk sampling.
Policies:
1. Procedure for Executing Transactions and
Document Endorsement (internal regulation T16)
2. Procedures Related to Financial Reporting
(internal regulation T10)
3. Procedure for submitting an economic
expenditure report (internal regulation J2)
4. Procedure for Conducting Procurements
(internal regulation T3)
Risk based controls and function of Internal
Audit
In addition to established procedures, the
foundation utilizes a risk control work plan
(previously implemented within both EAS and
KredEx), which also integrates follow-up
activities. This plan encompasses actions
requiring internal control measures from an
internal control system perspective, providing
additional assurance of the institution’s
functionality.
The foundation also operates an Internal Audit
Unit, which adheres to international standards.
Lisaks on kasutusel iga-aastane riskide
hindamise süsteem (osa
operatsiooniriskijuhtimise süsteemist),
kus hinnatakse ka pettuse/ korruptsiooni
riske (seda nii sisemiste kui väliste
tegurite mõju arvestades) ja määratakse
(järel-)tegevused selliste riskide
haldamiseks. Nii operatsiooniriskidest
kui ka välisvahendite rakendamisega
seotud riskidest antakse ülevaade
asutuse juhatusele, nõukogule kui
aruandluskohustus läbi Auditikomitee.
Korrad:
1. Operatsiooniriskijuhtimise poliitika
(sisekord J10)
2. Operatsiooniriski riskivalmiduse ja
riskitaluvuse määramine (sisekord J11)
3. Operatsiooniriski enesehindamise
läbiviimise kord (sisekord J3)
4. Operatsiooniriski intsidentide
registreerimise kord (sisekord J4)
Riskide hindamine on regulaarne
tsükliline protsess ja tegevus ajas pidev.
Lepinguliste partnerite tegelike
kasusaajate info kontrollimine
Lepingute info on olemas riiklikus
registris. Juhul kui on tegemist hankega,
siis on info ka riigihangete registris.
Tegelike kasusaajate info on olemas
Äriregistris.
Reeglina on kontrollid igapäevased ja
hõlmatud kulude kontrolliga, mille
aluseks on hanke- ja ostulepingud.
Vajadusel riskivalimist lähtuvalt tehakse
sisemisi kontrolle II tasandis.
Korrad:
1. Tehingute tegemise ja dokumentide
viseerimise kord (sisekord T16)
2. Finantsarvustusega seotud korrad
(sisekord T10)
12
The primary goal of the Internal Audit
Department is to perform assurance and advisory
tasks to help the foundation enhance its operations
and achieve its objectives. The Internal Audit
Department (IAD) is a structural unit of the
foundation, reporting functionally to the
foundation’s supervisory board and
administratively to the management board.
Additionally, an Audit Committee has been
established. It serves as an advisory body to the
supervisory board on matters related to
accounting, auditing, risk management, internal
control and auditing, supervision, budget
preparation, and legal compliance.
3. Majanduskulude aruande esitamise
kord (sisekord J2)
4. Hangete teostamise kord (sisekord T3)
Riskipõhised kontrollid ja siseauditi
funktsioon
Sihtasutuses on lisaks kordadele
kasutusel riskikontrollide tööplaan
(senini olnud siis nii EASi poolel kui
KredExis, sidusus olemas ka follow-up
tegevuste osas), millega hõlmatakse
sisekontrollisüsteemi vaates tegevused,
kus on vajalik teha sisemisi
kontrollitoiminguid, mis annavad
täiendava kindluse asutuse toimivusest.
Asutuses töötab ka siseauditi üksus
(rahvusvaheliste standardite osas töö)
Siseauditi osakonna eesmärk on
kindlustandvate ja nõuandvate tööde
läbiviimine, et aidata Sihtasutusel
tegevusi täiustada ja seeläbi eesmärke
saavutada. Siseauditi osakond (SAO) on
Sihtasutuse struktuuriüksus, mis allub
funktsionaalselt Sihtasutuse nõukogule
ja administratiivselt Sihtasutuse
juhatusele.
Lisaks loodud Auditikomitee, mis on
nõukogule nõuandev organ
raamatupidamise, audiitorkontrolli,
riskijuhtimise, sisekontrolli ja -
auditeerimise, järelevalve teostamise ja
eelarve koostamise valdkonnas ning
tegevuse seaduslikkuse osas.
Seletuskiri primaarenergia arvutusmetoodika kohta
Primaarenergia kokkuhoiu andmete arvestanusse aluseks on energiamärgised:
Koos toetuse taotlusega esitatav mõõdetud energiatarbel põhinev energiamärgis (KEK) enne
rekonstrueerimist – algväärtuse arvutamiseks
Koos rekonstrueerimise projektiga esitatav energiaarvutusel põhinev energiamärgis (ETA) –
sihtväärtuse arvutamiseks.
Toetuse taotleja sisestab energiamärgiselt e-toetuste süsteemi elektri kasutuse, soojuse kasutuse
ja köetava pinna andmed. Primaarenergia arvutuse teostab Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutus (EIS).
Arvutus põhineb energiamärgisel olevatel andmetel ja arvestab energiamärgise
arvutusloogikaga sarnaselt ainult tarnitud (sisse ostetud) energiat. Kohapeal toodetud või võrku
eksporditud energiat arvutus otseselt ei arvesta. Kohapeal toodetud taastuvenergia arvestatakse
läbi selle, et kohapealse tootmise tõttu on vaja vähem energiat sisse osta. Näiteks kohapeal
päikesepaneelidega toodetud elekter on arvestatud läbi selle, et kohapealse tootmise tõttu on
võrgust vähem elektrit ostetud ja väiksema võrguelektri kogusega on hoone energiakasutusest
tulenev heitkogus madalam.
Andmete sisestamise lihtsustamise ja arvutussüsteemi automatiseerimise huvides sisestatakse
kõik soojuskandjad (kaugküte, maagaas jne) ühe lahtrina „soojusenergia“ ja edasised arvutused
toimuvad soojuse primaarenergia teguriga. Soojusenergia osas ei eristata kaugkütet, maagaasi
ja puitkütuseid. Kõikidel soojusenergia kandjatel on sama primaarenergia tegur.
Soojusenergia osas ühe primaarenergia teguri kasutamise eesmärk on lihtsustada ilma erialaste
teadmisteta taotlejatel andmete sisestamist e-toetuste süsteemis. Ühe soojusenergia teguritega
arvutamine võimaldab primaarenergia arvutust ja aruandlust ka paremini automatiseerida.
Varasemate toetusvoorude enne ja peale rekonstrueerimist energiamärgiste alusel on enne
rekonstrueerimist 93% ja peale rekonstrueerimist 94% hoonete köetavast pindalast
kütteallikaks kaugküte. Andmed on hoonete kohta, mis kasutavad kütmiseks soojust, mitte
elektrit (soojuspumbad, elektriradiaatorid jms).
Arvutuste teostamiseks vajalikud andmed:
Elektrikasutus, kWh/(m2a) andmed energiamärgisel
Soojusenergia kasutus, kWh/(m2a) andmed energiamärgisel
Köetav pind, m2 andmed energiamärgisel
Elektri primaarenergia tegur5 1,9
Soojuse primaarenergia tegur6 1,1
Primaarenergia arvutused tehakse toetusmeetme raames samade eriheite- ja primaarenergia
teguritega. Väärtustena kasutatakse tegureid, mis on meetme avamisel kasvuhoonegaasid.ee
lehel viimasena avaldatud.
Arvutusnäide
Primaarenergia kasutuse algväärtus enne rekonstrueerimist olukorra energiamärgise
(Lisa 1) alusel
Hoone energiakasutus MWh/a = energia erikasutus kWh/(m2a) /1000 x köetav pind m2
Soojuse kasutus 149,93 / 1000 x 2968 = 445 MWh
Elektri kasutus 31,76 / 1000 x 2968 = 94 MWh
Primaarenergia kasutus = energiakasutus MWh x primaarenergia tegur
Soojuse primaarenergia kasutus 445 x 1,1 = 489,5 MWh
Elektri primaarenergia kasutus 94 x 1,9 = 178,6 MWh
Primaarenergia kasutus 489,5 + 178,6 = 668 MWh
Primaarenergia kasutuse sihtväärtus energiaarvutusel põhineva energiamärgise (Lisa 2)
alusel
Hoone energiakasutus MWh/a = energia erikasutus kWh/(m2a) /1000 x köetav pind m2
Soojuse kasutus 79,7 / 1000 x 2968 = 237 MWh
Elektri kasutus 37,44 / 1000 x 2968 = 111 MWh
Primaarenergia kasutus = energiakasutus MWh x primaarenergia tegur
Soojuse primaarenergia kasutus 237 x 1,1 = 260,7 MWh
Elektri primaarenergia kasutus 111 x 1,9 = 210,9 MWh
Primaarenergia kasutus 260,7 + 210,9 = 472 MWh
Projektide tulemuste raporteerimisel II Lisa, 2. liite raames kasutatakse arvestusliku energiamärgist
(ETA)
Lisa 1. Mõõdetud energiakasutusel põhinev kaalutud energiaerikasutuse (KEK) märgis
Lisa 2. Energiaarvutusel põhinev energiatõhususarvu (ETA) märgis
EELNÕU
2026
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja August 2026 nr Päevakorrapunkt nr „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ kinnitamine 1. Kinnitada „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“. 2. Rahandusministeeriumil esitada punktis 1 nimetatud dokument Euroopa Komisjonile.
3. Rahandusministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument struktuurivahendite
veebilehel peale seda, kui Euroopa Komisjon on selle heaks kiitnud.
Kristen Michal
Peaminister
Keit Kasemets Riigisekretär
1. Lisa 1 „Lisa 2 FNLC kaitsetööstuspargi baastaristu, meede 21.1.6.3“;
2. Lisa 2 „Lisa 2 FNLC sõjaväelinnak, meede 21.3.3.2“;
3. Lisa 3 „Lisa 2 FNLC muutmine korterelamute rekonstrueerimine, meede 21.2.1.1“;
4. Lisa 4 „Lisa 2 FNLC korterelamute energiatõhususe toetamine, ÕÜF meede 21.6.1.16“;
5. Lisa 5 „Lisa 2 FNLC täiendava selgituse fail, primaarenergia arvutamise kirjeldus,
meede 21.6.1.16“;
6. Lisa 6 „Lisa 2 FNLC täiendava selgituse fail, meede 21.6.1.16“;
7. Lisa 7 „Lisa 2 FNLC muutmine, digitaalne ühenduvus, meede 21.1.5.1“;
8. Lisa 8 „Lisa 2 FNLC täiendava selgituse fail, meede 21.1.5.1“.
Protokolli kantava otsuse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027
kinnitamine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Ühtekuuluvuspoliitika fondidest ehk Euroopa Sotsiaalfondist (edaspidi ESF), Euroopa
Regionaalarengu Fondist (edaspidi ERF), Ühtekuuluvusfondist (edaspidi ÜF), ERF
REACT-EU-st ja ESF REACT-EU-st kavandatud investeeringute elluviimiseks on
„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) kokku
lepitud toetatavad valdkonnad, eesmärgid, oodatavad tulemused ja rahastatavad tegevused.
Eelnõuga kiidetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega
kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,
Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,
Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad
finantsreeglid (OJ L 231, 30,06,20212, lk 159–706) (edaspidi ühissätete määrus) artikli 24
lõike 1 ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide rakendamise seaduse § 3 lõike 2 alusel heaks täiendatud „Ühtekuuluvuspoliitika
fondide rakenduskava 2021-2027“.
25.02.2026 kinnitas Euroopa Komisjon ametlikult perioodi 2021-2027 rakenduskava
neljanda muudatuse ja täiendatud vaheülevaate dokumendi. Toona jätsime rakenduskava
muudatusest välja Kaitseministeeriumi valitsemisala kuludega sidumata rahastamise
(Financing Not Linked to Costs ehk FNLC) skeemid, kuna nende sisu kohta jätkusid
arutelud Euroopa Komisjoniga. Nüüd on täiendavad küsimused lahendatud ning soovime
Kaitseministeeriumi FNLC skeemid esitada Euroopa Komisjonile heaks kiitmiseks. Selleks
oleme avanud perioodi 2021–2027 rakenduskava viienda muudatuse. Muudatus sisaldab
ettepanekuid uute kuludega sidumata rahastamise (FNLC) skeemide kasutuselevõtuks ning
olemasolevate skeemide muutmiseks. Rakenduskava rahaline maht ega tegevuste sisuline
ulatus ei muutu. Muudatused puudutavad üksnes tegevuste rahastamise viisi.
FNLC (Financing Not Linked to Costs) on rahastamisviis, mille puhul toetuse
väljamaksmine ei ole seotud tegelikult kantud ja tõendatud kuludega. Toetus makstakse
välja eelnevalt kokkulepitud tingimuste, tulemuste või vahetulemuste saavutamise alusel.
Selline lähenemine vähendab halduskoormust ning võimaldab keskenduda tegevuste
tulemuslikkusele.
Lisaks FNLC skeemidele muudetakse elamumajanduse meetmete rakendusüksust.
Vastavate meetmete rakendamine viiakse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuselt (EIS)
üle Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK). Muudatuse sisu on täpsemalt kirjeldatud
muudatuste tabelis 1 punktis 3.
Muudatused on Euroopa Komisjoniga mitteametlikult läbi arutatud. Ühissätete määruse
artikli 40 lõike 2 punkti d kohaselt peab rakenduskava muudatused enne Euroopa
Komisjonile esitamist heaks kiitma rakenduskava seirekomisjon. Selleks korraldati
seirekomisjoni kirjalik hääletus, mille tulemusena kiitis seirekomisjon rakenduskava
muudatuse ühehäälselt heaks. Pärast seirekomisjoni peab muudatusettepaneku heaks kiitma
ka Vabariigi Valitsus, seejärel esitatakse ettepanek ametlikult Euroopa Komisjonile.
2
Seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik Kaisa Tähe
([email protected], 5307 0942); eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Rahandusministeeriumi
personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa ([email protected],
telefon 5885 1493).
2. Eelnõu eesmärk
Eelnõuga kinnitatakse ühissätete määruse artikli 24 lõike 1 ja perioodi 2021–2027 Euroopa
Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 3 lõike 2 alusel
„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“.
3. Eelnõu sisu
3.1. Eelnõu otsusepunktiga 1 kinnitab Vabariigi Valitsus Ühtekuuluvuspoliitika fondide
rakenduskava 2021–2027.
Rakenduskava muudatused on esitatud allolevas tabelis. Rakenduskava rahaline maht ega
tegevuste sisu ei muutu, samuti ei teha rahalisi muudatusi meetmete vahel. Muudatused
puudutavad üksnes tegevuste rahastamise viisi (FNLC skeemide kasutuselevõtt ja
muutmine) ning elamufondi meetmete rakendusüksuse muutmist.
Tabel 1. Tehnilised muudatused
Nr Erieesmärk Selgitus
1 Nutikam
Eesti
Uus rakenduskava Lisa 2. Kuludega sidumata rahastuse (FNLC) kulude
hüvitamise viisi meetodi üksikasjalik kirjelduse dokument koos
määratletud tingimuste ja tulemustega, mida Eesti kavatseb kasutada
sekkumises „Kaitsetööstuspargi baastaristu“ (meede 21.1.6.3).
2 Nutikam
Eesti
Rakenduskava Lisa 2 muutmine. Sekkumise „Väga suure läbilaskevõimega
juurdepääsuvõrgu ehitamine“ meede 21.1.5.11 kuludega sidumata
rahastuse (FNLC) skeemi muutmine. Muudetakse skeemi kirjeldust ja
selgitavat faili, täpsustades termineid ja tulemuste kontrolli fookust.
3 Rohelisem
Eesti
Rakenduskava Lisa 2 muutmine. Sekkumise „korterelamute
rekonstrueerimine“ meede 21.2.1.1 kuludega sidumata rahastuse (FNLC)
skeemi muutmine. Eesti valitsus on ametlikult otsustanud toetada
rakendusüksuse Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA otsust muuta oma
strateegiat ja jätta eluasemepoliitikaga seotud meetmed oma portfellist
välja ning anda need üle rakendusüksusele KIK. Selle tulemusena saab
sekkumiste "21.2.1.11 Korterelamute renoveerimine" ja "21.6.1.16
Korterelamute energiatõhususe parandamine" rakendusüksuseks KIK ning
sekkumisel "2.1.2.61 Elamuinvesteeringute fond" on valitsuse otsuse
kohaselt kaks rakendusüksust: KIK ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA,
kuna käendused jäävad Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA-le ning laenude osa
antakse üle KIK-ile. Kõik valituse otsuse jõustamiseks vajalikud
protseduurid peaksid olema lõpule viidud 2026. aasta lõpuks.
KIKi strateegiline fookus keskendub hetkel neljale valdkonnale:
1) Energia ja liikuvus
2) Bioloogiline mitmekesisus ja kliima
3) Ringmajandus ja ressursside säästmine
3
4) Keskkonnateadlikkus ja metsandus
Üleminek võimaldab muuhulgas hallata sama haldusala hoonete
energiatõhususega seotud küsimusi asutuses, mis juba tegeleb
energiatõhususe, kaugkütte aga ka ühisveevärgi, ringmajanduse ja
jäätmekäitluse, elektritranspordile ülemineku ning muude
kogukonnateenustega, nagu kohaliku omavalitsuse keskkonna- ja
energiakavad ning kliimakindluse saavutamiseks vajalike investeeringute
toetamine. Potentsiaalselt on võimalik siduda eluasemesektori teenused
KIKi teiste (valdkondade) meetmetega ja luua seeläbi terviklikke
lahendusi, näiteks energia tootmise ja tarbimise kompleksse lähenemise
kaudu, sealhulgas elektriautode laadimistaristu lahendus, aga ka
ringmajanduse lahenduste loomine, kortermajade jäätmekäitluse
korraldamine või linnapiirkondade bioloogilist mitmekesisust toetavate
tegevuste, näiteks vertikaalsete aedade, kliimakindlate haljastuslahenduste
ja muude looduspõhiste lahenduste toetamine.
KIKil on põhjalikud teadmised mahukate ehitushangete kontrollimisest ja
nõustamisest, nagu ka kogemus hangete korraldamisest rakenduslike
projektide elluviijana, mis kokkuvõttes annab hea aluse keskse hangete
teenuse korraldamisel tulevikus. Lisaks hangete läbiviimise ja
kontrollimise alasele kogemusele on KIK nii varasematest meetmete
rakendamisest kui ka käimasolevatest meetmetes olemas koostöövõrgustik
ekspertidega energiatõhususe valdkonnas, keda kaasatakse nt
hindamistesse. KIKil on olemas majasisene tugev kompetents keskkonna-
ja kliimaekspertide näol, kellel on kogemusi mõjude hindamisega, KHG
mudeliga, DNSH ja kliimakindlusega. See on asjakohane eelkõige
korterelamute rekonstrueerimistoetuste kontekstis. Lisaks toetuste
administreerimisele on KIKil võimekus väljastada laenusid - KIK on
laenuandjaks KOVidele ja nende vee-ettevõtetele nende vee- ja
kanalisatsiooniprojektide rahastamisel. Seega on KIKis olemas ka teatav
finantsinstrumentide rakendamise kogemus, mida on võimalik edasi
arendada.
4 Ühendatum
Eesti
Uus rakenduskava Lisa 2. Kuludega sidumata rahastuse (FNLC) kulude
hüvitamise viisi meetodi üksikasjalik kirjeldus koos määratletud tingimuste
ja tulemustega, mida Eesti kavatseb kasutada sekkumisel „Sõjaväelise
liikuvuse edendamist ning toimimist toetavad investeeringud (sh liitlaste
vastuvõtu- ja kaitseväetaristu investeeringud)“ (meede 21.3.3.2).
5 Õiglane
üleminek
Uus rakenduskava Lisa 2. Kuludega sidumata rahastuse (FNLC) kulude
hüvitamise viisi meetodi üksikasjalik kirjeldus koos määratletud tingimuste
ja tulemustega, mida Eesti kavatseb kasutada sekkumisel “Korterelamute
energiatõhususe toetamine” (meede 21.6.1.16).
3.2. Eelnõu otsusepunkti 2 kohaselt esitab Rahandusministeerium rakenduskava Euroopa
Komisjonile heakskiitmiseks.
4
3.3 Eelnõu otsusepunkti 3 kohaselt esitab Rahandusministeerium rakenduskava Riigi
Tugiteenuste Keskusele struktuurivahendite veebilehel avalikustamiseks peale selle
kinnitamist Euroopa Komisjoni poolt.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu ja Eesti õigusele
Eelnõu on valmistatud ette kooskõlas ühissätete määrusega (EL) 2021/1060 ning perioodi
2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise
seadusega.
5. Eelnõu mõju
Eelnõuga heaks kiidetava rakenduskava EL toetuse maht on 3 369 336 786 eurot, riigi panus
647 519 098 eurot, kogusumma 4 016 855 884 eurot.
6. Eelnõust tulenevad kulutused ja eeldatavad tulud
Muudatusega ei kaasne lisakulusid. Riigieelarvele mõju puudub.
7. Eelnõu jõustumine
Vabariigi Valitsuse kinnitamise järel esitab Rahandusministeerium rakenduskava Euroopa
Komisjonile heakskiitmiseks.
8. Eelnõu kooskõlastamine
Muudatused on Euroopa Komisjoniga mitteametlikult läbi räägitud. Ühissätete määruse
artikkel 40 lõike 2 punkt d kohaselt nõutav rakenduskava seirekomisjoni (kirjalik) hääletus
rakenduskava muudatuste heakskiitmiseks eelnes valitsuses kinnitamisele 13.-26. juuli
2026.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee
Registrikood 70000272
Riigikantselei
Meie 12.08.2026nr 1.1-27/3340-1
Vabariigi Valitsuse protokollilise
otsuse kooskõlastamine
(Ühtekuuluvuspoliitika fondide
rakenduskava 2021–2027 muutmine)
Austatud härra Kasemets
Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „„Ühtekuuluvuspoliitika
fondide rakenduskava 2021–2027“ kinnitamine“ eelnõu ja sellega kaasnevad materjalid, mis
on kättesaadavad eelnõude kooskõlastamise infosüsteemis EIS. Eelnõuga kooskõlastatakse
perioodi 2021–2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas tehtavad muudatused.
Palume kooskõlastust kümne tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse lisa 1 „Lisa 2 FNLC
kaitsetööstuspargi baastaristu, meede 21.1.6.3“;
2. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse lisa 2 „Lisa 2 FNLC
sõjaväelinnak, meede 21.3.3.2“;
3. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse lisa 3 „Lisa 2 FNLC muutmine
korterelamute rekonstrueerimine, meede 21.2.1.1“;
4. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse lisa 4 „Lisa 2 FNLC
korterelamute energiatõhususe toetamine, ÕÜF meede 21.6.1.16“;
5. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse lisa 5 „Lisa 2 FNLC täiendava
selgituse fail, primaarenergia arvutamise kirjeldus, meede 21.6.1.16“;
6. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse lisa 6 „Lisa 2 FNLC täiendava
selgituse fail, meede 21.6.1.16“;
2
7. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse lisa 7 „Lisa 2 FNLC muutmine,
digitaalne ühenduvus, meede 21.1.5.1“;
8. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse lisa 8 „Lisa 2 FNLC täiendava
selgituse fail, meede 21.1.5.1“;
9. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „„Ühtekuuluvuspoliitika fondide
rakenduskava 2021–2027“ kinnitamine“ eelnõu seletuskiri;
10. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „„Ühtekuuluvuspoliitika fondide
rakenduskava 2021–2027“ kinnitamine“ eelnõu.
Kaisa Tähe 5307 0942
Lisaadressaadid: Riigi Tugiteenuste Keskus
Haridus- ja Teadusministeerium
Justiits- ja Digiministeerium
Kliimaministeerium
Kultuuriministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Siseministeerium
Sotsiaalministeerium
Kaitseministeerium
Välisministeerium
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/26-0907 - „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ kinnitamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiits- ja Digiministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 27.08.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/372cc2bb-33bd-4447-9d56-ae5a21eb0c77 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/372cc2bb-33bd-4447-9d56-ae5a21eb0c77?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main