Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

[email protected] 12.08.2026 nr 1-12/780-2

Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015. a

määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel

koostöö tegemise kord ja planeeringute

kooskõlastamise alused“ muutmise määruse

eelnõu kooskõlastamine

Kultuuriministeerium kooskõlastab nimetatud määruse eelnõu järgmise märkusega:

1) Palume täiendada eelnõus Muinsuskaitseameti pädevust (määruse § 3 lg 5):

„(5) Muinsuskaitseamet, kui planeeringualal asub avalik veekogu, majandusvöönd,

muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd, arheoloogiline leiukoht või

arheoloogiatundlik ala.“.

Majandusvööndi ja arheoloogilise leiukohaga seotud pädevus tuleneb muinsuskaitseseadusest

(MuKS). Lisaks teeme ettepaneku määratleda koostöö tegemise kohustus Muinsuskaitseametiga,

kui planeeringutes on määratletud prognoositud arheoloogiatundlikud alad. Tegemist on aladega,

kus olemasolevate andmete põhjal võib esineda seni avastamata arheoloogiapärand ning mille

puhul on oluline hinnata kavandatava tegevuse võimalikku mõju juba planeeringu koostamise

etapis. Muinsuskaitseameti varajane kaasamine tagab arheoloogilise pärandiga õigeaegse

arvestamise, võimaldab vajaduse korral kavandada uuringud enne maakasutusotsuste tegemist,

mis aitab ennetada hilisemaid vaidlusi ja täiendavat ajakulu. MuKS-i § 76 seab kohaliku

omavalitsuse üksusele ja riigi haldusorganile koostöö tegemise kohustuse ka arvamuse küsimise

vormis. Sellest lähtuvalt on põhjendatud planeeringute valdkonnas kõnealuse määruse

täiendamine vastavalt ettepanekule.

2) Palume täiendada eelnõu Kultuuriministeeriumi pädevustega, kui 1) koostatakse

üldplaneering või üldplaneeringut muutev detailplaneering; 2) planeeringuga kavandatakse

olulise ruumilise mõjuga ehitist.

Arhitektuuripoliitika kujundamine on Kultuuriministeeriumi vastutusalas. Arhitektuuripoliitika

eesmärkideks on mh toetada ruumilist planeerimist, väärtarhitektuuri loomist ja kvaliteetset

ehitust; käsitleda ehitatud keskkonda Eesti rahvusliku rikkuse ühe osana ning säilitada ja kasvatada

selle väärtust; edendada soodustavate meetmetega arhitektuuripärandi kui rahvuskultuuri ajaloo

ühe kandja säilitamist. Arhitektuuripoliitika hõlmab ka olulise ruumilise mõjuga ehitisi. Olulise

ruumiline mõju alla käib PlanS § 6 punkt 13 kohaselt ka visuaalne mõju ja suurt territooriumi

puudutav mõju. Arhitektuuripoliitika eesmärkide täitmiseks on Kultuuriministeeriumil vajalik olla

ka planeeringute kooskõlastamise juures.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Reesi Sild 628 2381

[email protected]

Johanna Jõekalda 628 2207

[email protected]