Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee

Registrikood 70000272

Kliimaministeerium

[email protected]

Teie 29.06.2026 nr 1-4/26/2491, KLIM/26-

0771/-1K

Meie 12.08.2026nr 1.1-11/2771-2

Jäätmeseaduse muutmise seaduse

eelnõu kooskõlastamine

Esitame jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) kohta järgmised märkused.

1. Eelnõuga JäätS lisatavas §-s 2622 nähakse ette ülesanded Maksu- ja Tolliametile (MTA),

mille alusel võib jääda ekslikult mulje, et MTA peaks hakkama kontrollima riikidevahelises

kaubaveos toimuva korduskasutuskõlblikuks hinnatud kasutatud tekstiili-, tekstiiliga seotud või

jalatsitoodete riikidevahelise veo korral saadetisi, mille puhul on põhjendatud kahtlus, et need

kujutavad endast jäätmeid. MTA roll selliste saadetiste puhul saab olla dokumentide esmane

kontroll ning pärast võimaliku puuduse ilmnemist (nt dokumentatsioonis on puudujääke)

peatatakse saadetis edasiseks kontrolliks ning võetakse ühendust korraldusasutuse

Keskkonnaametiga (KeA), kes on pädev hindama, kas tegemist on korduskasutuskõlblike

tekstiili- või jalatsitoodetega või jäätmetega ning samuti vajadusel viima läbi menetluse. KeA

teavitab tolli esimesel võimalusel, mis saab kaubast ja kuidas sellega edasi toimida. Seega

igasuguse kahtluse korral, kas tegemist on korduskastutuskõlblike tekstiilitoodetega või

jäätmetega, peab olema tollil võimalus ühendust võtta vastutava ametkonnaga, kellel on

jäätmestaatuse sisulise hindamise pädevus. Selliste kaupade korral, mille tollivormistusega on

seotud eritingimus (nt veterinaarkontrolli vajavad kaubad), kutsutakse tollikontrolli käigus

kohale ekspert, kes annab hinnangu ja viib läbi oma ametkondliku menetluse. Vajadusel

toimetatakse menetlusalune kaup sorteerimislattu. Kõikide eritingimustega kaupadega

toimitakse samasuguse metoodika alusel, seega ei vaja see lahti kirjutamist seadusesättena või

tuleks säte kirjutada ümber selliselt, et oleks arusaadav, et MTA vaid teavitab menetlusasutust.

Sanktsioneerimist puudutavas sättes tuleks teostajaks märkida menetlust läbiviiv asutus.

Kuna eelnõus ongi määratletud kaks järelevalveasutust, tuleks eelnõu tervikuna üle vaadata, et

oleks erinevate järelevalvet teostavate asutuste ülesanded ja pädevus selgelt eristatud, sh tuleb

tagada ka selge eristamine kauba liikumise suuna osas (sh kas kontrolli aluseks on eksporditav

või imporditav kaup). Soovitame ka kaaluda võimalust asendada MTA-le antud

järelevalvepädevus esmase kontrolli õigusega, mis näeb ette dokumentide nõudmise ja pädeva

asutuse kaasamise õiguse, sh pidades silmas, et MTA ei saa täita kohtuvälise menetleja rolli

jäätmeseadusest tulenevate kohustuste osas.

2

Eelnõu kohaselt on MTA korduskasutuskõlblikuks hinnatud kasutatud tekstiili-, tekstiiliga

seotud või jalatsitoodete riikidevahelise veo nõuete rikkumise korral kohtuväliseks menetlejaks

(eelnõu punkt 30). MTA-l ei ole pädevust viia läbi sisulist hindamist, kas tegemist on

korduskasutuskõlblike tekstiilitoodete või jäätmetega, vaid pädevus selleks on KeA-l.

Eeltoodust tulenevalt ei saa MTA olla kohtuväliseks menetlejaks §-s 1208 sätestatud väärteo

puhul (eelnõu punkt 27).

2. Eelnõuga lisanduvad täiendavad ülesanded nii Keskkonnaagentuurile, Keskkonnaametile,

Maksu- ja Tolliametile, kohaliku omavalitsuse üksustele (KOV-d). Sellega seoses tõusetuvad

järgmised küsimused:

Mitu täiendavat ametikohta on vaja iga asutuse kohta või korraldatakse asutuste töö niimoodi

ümber, et lisatöökohti ei teki? Kui suur on iga asutuse lisakulu? Kas kulud kaetakse

olemasolevatest vahenditest või on vaja lisaraha (kelle eelarvest ja kui palju)? Kas järelevalveks

vajalik IT-arendus, registrite arendus ja andmehaldus on täies mahus rahastusega kaetud

(milline riigi eelarvestrateegia) või vajab lisaraha? Milliseks kujunevad uute süsteemide

jooksvad halduskulud?

Palume seletuskirja kulude peatükis välja tuua, et täiendavad järelevalvekohustused kaetakse

asutuste olemasolevate eelarvete piires. Lisaks on vajalik välja tuua, kuidas kaetakse

väljatoodud sortimisuuringu kulu. Juhul kui on kavas taotleda lisavahendeid, tuleb lisada lause

"Täiendava kulu vajadust menetletakse riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia protsessis. Juhul,

kui täiendavaid vahendeid ei eraldata, katab Kliimaministeerium kulud oma olemasolevast

eelarvest".

3. Eelnõuga nähakse ette riiklik jäätmete sortimise uuring. Palume seletuskirjas selgitada, miks

jäätmete sortimisuuring peab olema riiklik ning esitada põhjendused sellise sortimisuuringu

riikliku korraldamise ja riigieelarve kuludest rahastamise otstarbekuse kohta, arvestades, et

jäätmekäitlus on erasektorisse delegeeritud. Kas planeeritav tootjate makstav tasu katab ainult

sortimisuuringu läbiviimise või ka sellega seotud kulude kasvu?

4. Eelnõuga lisatava JäätS § 254 lõikes 5 on reguleeritud, millistele tingimustele peab vastama

tekstiil-, tekstiiliga seotud või jalatsitoodete tootjate makstav tasu tekstiil-, tekstiiliga seotud või

jalatsitootjate ühendusele. Palume täiendada seletuskirja, et tegemist on ettevõtjate vahelise

tasuga ning tegemist ei ole avalik-õigusliku tasuga. Ühtlasi palume täiendada seletuskirja

ettevõtjate arvamusega süsteemi rakendatavuse kohta.

5. Palume seletuskirjas täpsustada 2030. aasta toidujäätmete vähendamise sihtarvude (10% ja

30%) kujunemist ning tuua näiteid võimalike meetmete kohta, millega sihtarvude saavutamise

suunas liikuda.

6. Eelnõuga JäätS lisatava § 136³ lõike 7 kohaselt on kodumajapidamistel kohustus vähendada

2030. aasta lõpuks toidujäätmete teket 30%. Seletuskirjas on selgitatud, et toidujäätmete

statistika kohaselt on suurim toidujäätmete (sealhulgas välditavate toidujäätmete) teke

kodumajapidamistes (selgitus JäätS § 227 juures). Samas ei ole eelnõus ega seletuskirjas

lahendust, kuidas seda vähendada ja sihttasemeteni jõuda. Paradoksaalselt võivad abivajavad

inimesed olla annetatud toidu saajana kõige suuremad toidujäätmete tekitajad, kui toitu

jaotatakse ümber selliselt, et nad ise ei saa vaja minevat toiduabi ega selle kogust valida. Kui

toiduabi sisaldab valmis pakitud ja sama päeva säilivustähtajaga „kõlblik kuni“ tooteid, võib

toit olla osaliselt kättesaamise hetkeks riknenud. Seega ei teki toidujäätmeid toidukäitlejatel ega

toidu ümberjaotamise organisatsioonil, kuid need tekivad abivajajatel saades annetuse

„tarbimiseks kõlblikust realiseerimata toidust“ (JäätS § 228). Arvestades ülaltoodut teeme

3

ettepaneku JäätS § 227 lõiget 2 täiendada pärast sõnu „eelkõige abivajajatele“ sõnadega „sellises

mahus, mida nad vajavad ja suudavad ära tarbida.“.

7. Eelnõuga tehtav JäätS § 31 lõike 3 täiendus kohustab KOV-e välja panema riidekonteinereid.

Kas need konteinerid hakkavad kõrvuti väljas olema lisaks tootjavastutusorganisatsiooni

omadele? Kuna tootjavastutusorganisatsioonil on vanade riiete (tekstiilijäätmete) voog äri osa,

siis kuidas tagatakse neile endine tekstiilijäätmete voog? Kas on analüüsitud, mis turul

konkreetselt toimuma hakkab ja kas KOV-de, TVO-de ja töötlejate vahel on sõlmitud või

sõlmimisel kokkulepped, kuidas tekstiilijäätmed KOV-delt TVO-dele või töötlejatele liikuma

hakkavad. Kui sellist analüüsi tehtud ei ole, tuleks see enne uue süsteemi rakendamist läbi

analüüsida.

8. Eelnõuga lisatakse JäätS 12. peatükki väga kõrged karistusmäärad. Eriti kõrged on

karistused, kus nähakse ette 6% kogu kontserni ülemaailmsest käibest. Palume eelnõu

täpsustada, kuidas toimub karistusmäärade rahvusvaheline rakendamine ning riikide vaheline

vastutuse jaotus. Juhime ka tähelepanu, et maksimaalsed karistusmäärad ei pruugi olla

kooskõlas teo kahjulikkusega ühiskonnale ja keskkonnale. Palume hinnata plaanitavate

karistusmäärade proportsionaalsust teiste kehtivate samaväärsete karistusmääradega või

selgitada täiendavalt määrade kujunemise aluseid.

9. Eelnõus kirjeldatakse mõjusid suures osas kvalitatiivselt, kuid puudub terviklik

kvantitatiivne hinnang kuludele ja majanduslikule mõjule. See tekitab ebakindlust nii

ettevõtjatele kui otsustajatele. Soovitav on täiendada seletuskirja kvantitatiivse mõjuanalüüsiga,

mis hõlmaks kulude hinnangut sektorite lõikes, mõju tarbijahindadele ning mõju erineva

suurusega ettevõtjatele.

Eelnõu eeldab ulatusliku kogumis- ja ringlussevõtusüsteemi loomist, kuigi turu tehnoloogiline

ja logistiline valmisolek võib olla piiratud. Tuleks kaaluda etapiviisilist rakendamist ning

siduda kohustused turu valmisolekuga. Lisada tuleks selge rakenduskava, mis käsitleb

vaheetappidena taristu arendamist, hinnangut turuvõimekusele ning riigi rolli süsteemi

käivitamisel.

10. Eelnõu näeb ette mitu uut aruandlus- ja kontrollikohustust nii tootjatele kui ka ühendustele.

Liigne regulatiivne koormus võib vähendada Eesti ettevõtjate konkurentsivõimet. Seletuskirjas

ei ole analüüsitud, kas ja kuidas planeeritud nõuded vähendavad Eesti tootjate

konkurentsivõimet Euroopas ja maailmas. Arvestades sektori kriitiliselt madalat

kasumimarginaali, siis võib eeldada, et osad ettevõtjad lõpetavad täiendavate kohustiste

lisandumisel oma tegevuse. Piirduda tuleks minimaalselt vajalike kohustustega ning vältida

dubleerivat aruandlust (k.a. aruandluse kogumine seal, kus seda juba ettevõtjatelt kogutakse

(Statistikaamet, EMTA vms)). Riigikogu otsusega (21.02.2018) kehtestatud Riigireformi ja hea

halduse põhialused nõuab, et riik ei kehtesta ebavajalikku halduskoormust ning kohustused

peavad olema proportsionaalsed. Antud eelnõuga luuakse uued kohustused nii ettevõtjatele,

ühendustele kui riigile. Näiteks nähakse ette toidujäätmete arvestuse kohustus ja tegevuskavade

koostamise kohustus, suuremate toidukäitlejate kohustus pidada tegevuskoha põhjal arvestust

kalendriaasta jooksul oma tegevuses tekkinud toidujäätmete ja annetatud toidu koguste üle igas

toidukäitlemise etapis (§ 227), andmete säilitamine kuni 3 aastat, annetatud toidukoguste

avaldamine kodulehel või toidujäätmete tekke vältimise tegevuskava koostamise kohustus.

Arusaamatu on sellise kohustuste eesmärk ning kas see kaalub üles ettevõtjatele tekkiva

halduskoormuse ning täidab eesmärki. Suuremate ettevõtjate puhul tähendab see mitme inimese

töökoormuse lisandumist.

4

Sellised nõuded võivad viia n-ö optimeerimiseni, kus kohustusest eemale hoidmiseks

tegutsetakse väiksemate ühingute kaudu või endale seatavaid meetmeid ei võeta toidujäätmete

vähendamise eesmärgil, vaid nö punktide kirja saamise pärast. Näiteks eelnõus JäätS § 227

lõikes 6 pakutud annetatud toidu avalikustamise meetme täitmiseks ujutatakse mõni toidu

ümberjaotamise organisatsioon üle koorma kohe-kohe käärima minevate apelsinidega. Kas see

on eesmärk? Palume analüüsida võimalike soovimatute kõrvalmõjude tekkimise võimalust ning

nende maandamise meetmeid.

11. Palume seletuskirjas selgitada, kuidas tagatakse, et luuakse tekstiil-, tekstiiliga seotud või

jalatsitoodete tootjate ühendused arvestades turu väiksust ja tootjate vähesust (Liikmed -

ERTL). Eelnõu kohaselt on tekstiil-, tekstiiliga seotud ja jalatsitoodete tootjatel kohustus liituda

tootjate ühendusega, mida aga eelnõu koostamise ajaks ei olnud veel loodud aga milliseid

hinnanguliselt kujuneb välja 1–2. Küsitav on selliste organisatsioonide tekkimise motivatsioon.

Kui näiteks tekstiilitootjatel on kohustus liituda tootjate ühendusega, siis vastavat kohustust

patarei- ja akutootjatel (ligikaudu 40) ei ole, kuigi juba praegu tegutseb Eestis kaks patarei- ja

akutootjate ühendust. On kaheldav, kas õige on järeldus, et ühenduste tekkimisel on

halduskoormus ettevõtjatel väiksem, kuigi neid ühendusi peavad ülal pidama needsamad

tootjad ning andmeid esitavad ettevõtjad.

12. Eelnõuga kaasnevad riskid nagu kulude ülekandumine tarbijatele, väikeste ettevõtjate

suurem koormus ning süsteemi alakasutus. Sellest tulenevalt tuleks täiendada seletuskirja

riskianalüüsiga ning kirjeldada riskide maandamise meetmeid.

Nii näiteks nähakse ette tekstiil-, tekstiiliga seotud või jalatsitoodete tootjale kulude kandmise

kohustus, mille suurus on etteaimamatu ja kogukuludele ja mõjule ettevõtjatele ei ole tehtud

analüüsi.

Tasud peavad olema ettevõtjale ettenähtavad ja selged. Eelnõuga kohustatakse katma näiteks

uuringu kulusid, registrikulu, või teadus- ja arendustegevuse kulusid. Probleemtooteregister on

riiklik register, mille kulud peavad olema selged. Seadus kohustab tootjal kokku leppima

teadus- ja arendustegevuse korraldajaga vastavad kulud. Sisuliselt on JäätS § 25³ kulude näol

tegemist avalik õigusliku koormatistega, mille kehtestamise alused ei ole selged ning samuti ei

ole selge, et millised on tagajärjed kui näiteks ei saavutata kokkulepet teadus- ja

arendustegevuse korraldajaga.

13. Eelnõuga luuakse mitu uut terminit. Direktiivis toodud mõisteid ei pea üks-ühele üle võtma

Eesti seadusandlusse kui vastavad mõisted juba eksisteerivad. Uute terminite kasutusele võtul

peaks need haakuma olemasoleva õigusruumiga.

13.1. Nii jääb arusaamatuks „Sotsiaalmajanduse üksuse“ mõiste loomise vajalikkus sellisel

kujul.

Definitsiooni tuleks lisada täpsustus, millist eraõiguslikku üksust silmas peetakse. Kas tegemist

on mis tahes olemasoleva eraõigusliku juriidilise või füüsilise isikuga, kelle tegevusala on

teatud tunnustega? Kas see peaks olema mittetulundusühing, mille põhitegevuseks või

eesmärgiks ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine – mittetulundusühingute seaduse § 1

lõige 1 (eelnõus sotsiaalmajanduse üksuse definitsiooni punktid 1 ja 2). Või äriühing, kes pakub

tasu eest kaupu või teenuseid – äriseadustiku § 1 ettevõtja mõiste (eelnõus sotsiaalmajanduse

üksuse definitsiooni sissejuhatav lauseosa). Kui oleks arusaadav, millist Eesti õigusruumis

tuntud ühingut või isikut mõeldakse, oleks võimalik sellele eesmärgipõhise liite lisamise kaudu

saavutada loodetud eesmärk ja ei oleks vaja tingimata uut isikutüüpi luua.

5

Vajab selgitust, kes ja millise menetluse kaudu otsustab, milline organisatsioon tingimustele

vastab ja kas selline menetlus hakkab taas riigile täiendavat töökoormust ja eelarvekulu lisama.

Jääb ebaselgeks, et kui sotsiaalmajanduse üksuses ei ole demokraatlik või kaasav juhtimine (3

tingimus) või kui ta näiteks ei investeeri mingil aastal keskkonnaalastesse eesmärkidesse, et kas

ta siis ei ole sotsiaalmajanduse üksus.

Erinevates sätetes, kus on mõistet „sotsiaalmajanduse üksus“ kasutatud, on tegemist kas lahtise

loeteluga või on loetelu oluliselt täiendatud lisaks sotsiaalmajandusüksusele (...või muu

osaleja). Juhu kui soovitakse defineerida laiemat ringi isikuid, kes tegutsevad teatud

valdkonnas, on võimalik viidata üldiselt mistahes juriidilise isikule, kelle tegevusala on

vastavalt määratletud, mitte luua uut üksuse mõistet.

13.2. Eelnõuga lisatakse JäätS § 10³, millega avatakse digiplatvormi mõiste läbi viite EL

määrusele. Samas jääb viide EL määrusele JäätS § 23 lõikesse 7 alles. Kui JäätS-s kasutatakse

digiplatvormi mõistet seadust läbivalt samas tähenduses, mis § 10³, siis ei ole vaja enam seda

viiteliselt defineerida. Pealegi on mõlemas sättes sama viide.

13.3. Eelnõus kasutatav termin „abivajaja“ ei ole Eestis defineeritud. Lastekaitseseaduses on

„abivajav laps“, sotsiaalhoolekande seaduses kasutatakse mõistet „abi vajav isik“. Palume

täpsustada, keda mõeldakse antud sätte tähenduses abivajaja all ja mõistete kasutus ühtlustada

kehtiva õigusega.

13.4. Ka „tarbija“ mõistet on mitmes Eesti seaduses defineeritud (tarbijakaitse seaduse § 2 lõike

1 punkt 1 ja võlaõigusseaduse § 1 lõige 5), kuid saame aru, et seda tuleb JäätS-s uuesti teha,

kuna ülevõetavas direktiivis ei peeta ilmselt kaubandust majanduse osaks ega ametialast

tegevust kutsetegevuse osaks.

14. Eelnõus ja seletuskirjas on läbisegi kasutatud termineid „ettevõtja“ ja „ettevõte“ nii

lihtsõnana kui ka liitsõnana. Kehtivas JäätS-s on see enamasti „ettevõtja“. Palume terminid

ühtlustada, arvestades seda, et Eesti õiguses on ettevõtja füüsiline isik, kes pakub oma nimel

tasu eest kaupu või teenuseid ning kellele kaupade müük või teenuste osutamine on püsiv

tegevus (FIE) ning äriseadustikus sätestatud äriühing (ÄS § 1, st aktsiaselts, osaühing jt) ja

ettevõte on majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb (TsÜS § 66¹).

15. Palume eelnõu saata arvamuse avaldamiseks ka Eesti Lasterikaste Perede Liidule, keda

eelnõu samuti puudutab, kuna tema liikmesorganisatsioonid on toidu ümberjaotamise

organisatsioonid.

Rahandusministeeriumi vastuskirjas sisalduvad ka Maksu- ja Tolliameti seisukohad.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Marge Kaskpeit 5885 1493

6

[email protected]

Rando Kängsepp 5982 5053

[email protected]

Karoli Niilus 5885 1381

[email protected]

Karin Madisson 5887 0368

[email protected]

Velda Buldas 611 3622

[email protected]